Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 16.02.2023 16:50
Adressaat: <"RAM Info">
Teema: 6-1/3240 Rae vallavolikogu 24.jaanuar 2023 otsuse nr 60 „Rae valla
üldplaneeringute ülevaatamine“ edastamine
TereEdastame Teile Rae Vallavalitsuse poolt kirja.LugupidamisegaRae
VallavalitsusTelefon: 60 56750E-mail:
[email protected]: www.rae.ee
OTSUS
Jüri 24. jaanuar 2023 nr 60
Rae valla üldplaneeringute ülevaatamine
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1,
planeerimisseaduse § 92, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse
§ 5 lõike 2 ning lähtudes Rae Vallavalitsuse ettepanekust, Rae Vallavolikogu
otsustab:
1. Kinnitada Rae valla üldplaneeringute ülevaatamise aruanne vastavalt otsuse lisale
ning võtta teadmiseks selles esitatud informatsioon.
2. Lugeda Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla
üldplaneering üle vaadatuks ja jätta üldplaneering kehtima senisel kujul.
3. Lugeda Rae Vallavolikogu 20.10.2012 otsusega nr 390 kehtestatud Jüri aleviku ja
sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosade üldplaneering üle vaadatuks
ja jätta see kehtima senisel kujul.
4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
5. Otsuse peale võib esitada Rae Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses
sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teadasaamise päevast või
päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama, või esitada kaebuse Tallinna
Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva
jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tõnis Kõiv
vallavolikogu esimees
Rae Vallavolikogu 24. jaanuar 2023
otsuse nr 60
LISA
Rae valla üldplaneeringute
ülevaatamise aruanne
1. Sissejuhatus
Üldplaneeringute ülevaatamise kohustuse sätestab planeerimisseaduse (PlanS) § 92.
Ülevaatamise eesmärk on selgitada välja kehtivate üldplaneeringute aja- ja asjakohasus,
vastavus muudele strateegilistele arengudokumentidele ja üldise sotsiaal-majandusliku
arengu suundumustele ning analüüsida omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu
vajadusi ning seda, kas arengu suunamisel ja maakasutuse edasisel kavandamisel on
planeeringutes põhjendatud teha muudatusi.
Korrapärase ülevaatamise tulemusel saadakse terviklik pilt kohaliku omavalitsuse
territooriumi ruumilisest arengust ning käsitletakse planeeringute elluviimise olulist mõju
majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning olulise negatiivse
mõju vähendamise võimalusi.
Viimati vaadati Rae valla kehtivad üldplaneeringud üle 19. detsember 2017 otsusega nr
24.
Käesolevas aruandes analüüsitakse, kuidas on üldplaneeringuid (Rae valla üldplaneering
ja Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosade üldplaneering)
seni ellu viidud ning hinnatakse, kas see on olnud vastavuses üldplaneeringutes
kavandatuga ja kohaliku omavalitsuse vajadustega. Käsitletakse ka seoseid
arengukavaga, vahepeale muutunud seadusandlusega ning koostamisel olevate
üldplaneeringutega.
Planeeringu menetluse järk Planeeringu nimetus ja Kehtestatud
kehtestamise aeg üldplaneeringut
muutvate
detailplaneeringute
arv (2013–2022)
Kehtestatud
Rae Vallavolikogu 21.05.2013 Rae valla üldplaneering1 6
otsusega nr 462
Rae Vallavolikogu 20.10.2012 Jüri aleviku ja sellega 1
otsusega nr 390 piirnevate Aaviku, Vaskjala
ja Karla külaosade
üldplaneering (edaspidi Jüri
aleviku üldplaneering) 2
1
Leitav Rae valla veebilehel: https://www.rae.ee/rae-valla-uldplaneering
2
Leitav Rae valla veebilehel: https://www.rae.ee/juri-uldplaneering
Koostamisel/menetluses
Rae Vallavolikogu 20. aprill 2021 Rae valla põhjapiirkonna
otsusega nr 151 vastu võetud üldplaneering (edaspidi
Põhjapiirkonna
üldplaneering) 3
Rae vallavolikogu 19. mai 2020 Lagedi kandi üldplaneering 4
otsusega nr 117 algatatud
2. Aruanne
PlanS § 92 lõike 1 kohaselt vaatab üldplaneeringu üle kohaliku omavalitsuse volikogu
iga viie aasta tagant. Kohaliku omavalitsuse volikogu esitab valdkonna eest vastutavale
ministrile kokkuvõtte üldplaneeringu ülevaatamise tulemusest kuue kuu jooksul
ülevaatamisest arvates. PlanS § 92 lõike 2 kohaselt üldplaneeringu ülevaatamisega
selgitatakse välja ja vaadatakse üle:
1) planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused;
2) planeeringu vastavus käesoleva seaduse eesmärgile;
3) planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele,
kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise
tingimused;
4) planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise
vajadus;
5) kehtivad detailplaneeringud, et tagada nende vastavus üldplaneeringule, ning
vajaduse korral algatatakse nende muutmise või kehtetuks tunnistamise menetlus;
6) muud planeeringu elluviimisega seotud olulised küsimused.
Kehtivate üldplaneeringute erinev käsitlus on toodud peatükkide kaupa. Rae valla
üldplaneeringut ja Jüri aleviku üldplaneeringut on vaadeldud eraldi:
2.1.: Rae valla üldplaneering
2.2.: Jüri aleviku ja Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosade
üldplaneering
2.1. Rae valla üldplaneering (kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega
nr 462)
2.1.1. Planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise
võimalused
Üldplaneering annab kohaliku omavalitsuse üksuse elanikele, ettevõtjatele ja teistele
huvilistele teavet maakasutuse ja ehitustegevuse võimaluste kohta. Ruumilise
planeerimise otsused peavad toetama piirkonna terviklikku arengut ning toetuma kohaliku
ruumilise arengu visioonile.
Rae valla geoinfosüsteemi alusel on valla üldplaneeringu alal aastatel 2017–2022 (5
aastat) ehk eelmisest üldplaneeringute ülevaatamise aruandest alates kehtestatud 120
3
Leitav Rae valla veebilehel: https://www.rae.ee/pohjapiirkond
4
Leitav Rae valla veebilehel: https://www.rae.ee/lagedi
detailplaneeringut (kogu alal 148 detailplaneeringut), millest 5 on menetletud
üldplaneeringut muutvatena.
Kõik valla üldplaneeringut muutvad detailplaneeringud (alates 2017):
▪ Saare kinnistu ja lähiala detailplaneering (Järveküla lasteaed); kehtestatud 2017
▪ Laanemäe tee ja Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistute detailplaneering (Rail Baltic
hooldedepoo); kehtestatud 2018
▪ Kopasalu, Kopamäe, Kõrgesaare, Arukase ja Möldrimetsa kinnistute ning lähiala
detailplaneering (hajaasustuse põhimõtte eiramine rohevõrgustikus); kehtestatud
2018
▪ Kangrumäe kinnistu ja lähiala detailplaneering (Kurna külaplats); kehtestatud 2018
▪ Urvaste küla Toominga kinnistu ja lähiala detailplaneering (Urvaste külaplats);
kehtestatud 2018
Üldplaneeringut muutvad detailplaneeringud on valdavas enamuses vaid ühte maaüksust
käsitlevad detailplaneeringud. Rae valla üldplaneering on jätkuvalt terviklik ja elluviidav
ka pärast üldplaneeringut muutvaid detailplaneeringuid.
Nii planeeringute algatamine kui ka kehtestamine on eelmise aastaga võrreldes veidi
langenud (joonis 1). 2020. aastal olid numbriteks vastavalt 28 ja 34 ning 2021. aastal 21
ja 25 planeeringut. Aasta 2022 näitab samuti languse trendi, kuid tuntavalt on suurenenud
eelmise planeerimisseaduse alusel algatatud detailplaneeringute lõpetamine.
Kogu valla territooriumil on viimase 5 aasta jooksul kehtestatud detailplaneeringute
üldarvust (148) 74% on planeeritud elamumaa alad ja seda teenindavad alad ning 26%
on muu maa (ärimaa, tootmismaa, üldkasutatavate ehitiste maa, riigikaitsemaa).
Rae valla üldplaneeringu alale on viimase 5 aasta jooksul planeeritud kehtestatud
detailplaneeringutega kokku 922 elamisühikut (nende seas ka olemasolevad), see
tähendab 2830 elanikku5. 5 aasta peale ära jaotatuna tähendab, et planeeritud on
elamuid 566-le elanikule. Arengukava järgne aastane võimekust tagav juurdekasv Peetri,
Lagedi ja Vaida kandis on kokku 570 elanikku.
400
350
300
250
200
150
100
50
0
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
Planeeringute kehtestamine 19 19 22 33 36 34 30 26 34 25
Detailplaneeringute algatamine 25 12 33 39 35 27 38 27 28 21
Projekteerimistingimusi väljastatud 77 65 101 101 125 42 34 52 26 46
Ehituslube väljastatud 270 349 367 367 317 309 230 296 336 256
Kasutuslube väljastatud 253 263 274 274 244 227 324 270 325 211
Ehitusteatised 45 87 96 96 195 320
Kasutusteatised 61 46 53 63 115 107
Joonis 1. Planeerimis- ja ehitustegevus Rae vallas 2012-2021 (Allikas: Rae Vallavalitsus)
5
Rae valla leibkonnas on 3,07 liiget vastavalt 2021 rahvaloenduse alusel
2.1.2. Planeeringu vastavus käesoleva seaduse eesmärgile
Planeerimisseaduse eesmärk6 on luua ruumilise planeerimise kaudu eeldused
ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise,
tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna
kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja
sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut.
Rae valla üldplaneering vastab seatud eesmärgile. Kuid kuivõrd kummaski
üldplaneeringus ei ole määratud tiheasustusaladel asuvate elamumaa juhtfunktsiooniga
maa-alasid teenindava sotsiaalse taristu ning rohe- ja virgestusalade mahtusid ja
asukohti ning hoonestatavate alade jaoks täpseid hoonestustüüpe ja –tihedusi ning
piirkondi ühendavate sõidu- ja kergliiklusteede võrgustik on lahendatud puudulikult, ja
arvestades asjaolu, et Tallinna lähedusest tulenevalt on Rae valla põhjaosa kõige
kiiremini arenev piirkond, kus elamualasid teenindava taristu planeerimise surve on väga
suur, siis on tekkinud vajadus nendes piirkondades täpsemat ruumilist planeerimist.
Nimetatud eesmärki ja tänapäevastele vajadustele vastavat keskkonda on võimalik
planeerida uute kandipõhiste valla osa käsitlevate üldplaneeringutega.
Selleks on Rae Vallavolikogu 15.11.2016 otsusega nr 171 algatatud ja Rae Vallavolikogu
20.04.2021 otsusega nr 151 vastu võetud Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering ja Rae
Vallavolikogu 19.05.2020 otsusega nr 117 algatatud Lagedi kandi üldplaneering.
2.1.3. Planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule,
sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete
mõjude vähendamise tingimused
Majanduslik ja sotsiaalne mõju
Planeeringu majanduslik mõju valla arengule on olnud eelkõige positiivne. Suuremate
investeeringute puhul on tuginetud Rae valla üldplaneeringu ja Rae valla arengukavas
toodud põhimõtetele ning erasektori investeeringud on suunatud planeeritud
arengualadele.
Rae valla üldplaneeringu üks eesmärk on olnud soodustada mitmekülgset ettevõtluse
arengut ja tagada kogu vallas infrastruktuuri kättesaadavus ja kvaliteet. Äri- ja
logistikaparkide arengut soodustab Rae valla logistiline paiknemine ning läbi ruumilise
planeerimise on loodud väga head tingimused magistraalteede äärsete äri- ja
tootmisparkide tekkeks. Rae vallas on 2021. aasta seisuga registreeritud 4776 ettevõtet
(Statistika - Rae vald). Rae vallas on 850 töökohta 1000 elaniku kohta, mis ongi suur tänu
tööstusaladele, mille välja arendamisel on olnud oluline roll ka omavalitsusel ja Rae valla
üldplaneeringuga määratud maakasutusel. Väga hea ettevõtluskeskkond ei too küll
kohalikule omavalitsusele otsest kasu, kuid olemas on kaudne kasu – elanike võimalus
töötada elukoha lähedal, mis omakorda vähendab pendelrännet elu- ja töökoha vahel.
Koostöö ettevõtetega on viinud ka koolides vastavate ainesuundade suunamisele ning
võimalike praktikakohtade loomisele.
Siiski valla elamu- ja tööstusalade arendamise ning elanikkonna liigselt kiire kasvu tõttu
on kaasnenud osaliselt ka negatiivne mõju Rae valla asustusstruktuuri stabiilsele
arengule. 2013. aastal kehtestatud valla üldplaneering näeb ette väga suures ulatuses
Peetri kandis perspektiivse maakasutusena elamumaad, kuid üldplaneeringus ei ole
6
Alus planeerimisseaduse § 1 lg 1, Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/126022015003?leiaKehtiv
arvestatud elamuarendusega otseselt seotud vajalike teenuste tagamise vajadusega (nt
lasteaiad, koolid, kauplused, spordihooned, jms), mis omakorda mõjutab terviklikku
ruumilahendust ning on samas ka sisendiks ruumilise arengu eesmärkide saavutamisele.
Üldplaneeringus ei ole arvutatud planeeritavale elanike arvule vajalikku muud
teenindavat taristut. Sellest tingituna on liigselt kiire arengutempo pigem põhjustanud
osalise tehnilise ja sotsiaalse infrastruktuuri mahajäämuse nõudlusest, samas on see
siiski viimaste aastate investeeringute põhisuunaks.
25 000
20 000
15 000
10 000
5 000
0
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
Kokku 13 841 14 284 15 138 15 966 16 956 17 968 19 053 20 135 21 240 22 195
Mehed 6 903 7 167 7 587 8 016 8 524 9 047 9 578 10 081 10 637 11 085
Naised 6 938 7 117 7 551 7 950 8 432 8 921 9 475 10 054 10 603 11 110
Joonis 2. Elanike arv vallas 2013-2022, seisuga 01.01. (Allikas: Rahvastikuregister)
1.jaanuaril 2022 oli Rae valda registreeritud 22 195 elanikku, moodustades Eesti
rahvastiku koguarvust 1,7%. Elanike arvu muutused ajas on toodud joonisel 2. Eelmisel
aastal kasvas elanikkond 955 inimese võrra. Jooniselt 3 on näha, et valla elanike loomulik
iive on tugevalt positiivne. Kui kogu Eesti loomuliku iibe kordaja (loomuliku
iibe ja rahvastiku keskmise suuruse jagatis mingis ajavahemikus) oli 2021. aastal
ligikaudu miinus neli, siis Rae valla 2021. aasta näitaja oli:
(sünnid 404 – surmad 73) / elanike aasta keskmine arv 21 718 * 1000 = 15,2 (2019 =
15,4 ja 2020 = 15,5). 2021. aastal sündis valla elanikel rekordiliselt 404 last, kuid sündide
arv 1 000 elaniku kohta neljandat aastat järjest väheneb – 21,5 19,9 19,5 18,6.
Peetri kandis, kus elamuehituse surve on kõige suurem, on kehtestatud kokku 208
detailplaneeringut, millele on määratud ehitusõigus eelkõige elamuehituse eesmärgil.
Tänaseks päevaks ei ole suur osa detailplaneeringud ellu viidud, mis tähendab, et
detailplaneeringute elluviimisel on kandi elanike juurdekasv veelgi suurem ja ületab
võimekust juurdekasvuga toime tulla. Tasakaalustamata planeerimistegevus mõjutab
negatiivselt ruumilise terviklahenduse elluviidavust, sh avalike kvaliteetsete teenuste
kättesaadavust.
2000
1500
1000 1012 1083 1082 1105
955
500
0
-500
-1000
-1500
2017 2018 2019 2020 2021
Sünnid 339 397 390 402 404
Surmad -71 -86 -89 -83 -73
Sisseränne 1 459 1 629 1 813 1 803 1 803
Väljaränne -715 -857 -1032 -1017 -1179
Muutus 1012 1083 1082 1105 955
Loomulik iive 268 311 301 319 331
Joonis 3. Elanike arvu muutus komponentide lõikes 2017-2021. (Allikas: Rahvastikuregister)
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 6 lõike 1 kohaselt on
omavalitsusüksuse ülesanne korraldada vallas sotsiaalteenuste osutamist,
sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist, eakate hoolekannet, kultuuri-, spordi- ja
noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda,
jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla või
linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi
teise täita. Sellest tulenevalt peab eelpool loetletud ülesandeid täitma tasakaalustatult.
KOKS § 6 lõike 2 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada vallas koolieelsete
lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude,
rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste
ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse
omanduses.
Rae valla lasteaedade järjekorrad, seisuga 08.12.2022
Laste arv, kes on Laste arve, kes on
alla üle
Piirkond Laste arv järjekorras 18. kuu vanused 18. kuu vanused
Vaida 33 18 15
Lagedi 104 40 64
Jüri 202 117 85
Peetri 989 352 637
1328 527 801
Tabel 1 Rae valla lasteaedade järjekorrad, seisuga 08.12.2022
08.12.2022 seisuga on Rae valla üldplaneeringu alal (Peetri, Lagedi ja Vaida kant)
lasteaia koha järjekorras 716 last, kes on üle 18.kuu vanused. Peetri, Järveküla ja
Kindluse koolides õpib 01.09.2022 seisuga 2181 õpilast, mis on projekteeritud hoonete
ruumiandmete põhjal saavutanud täituvuse piiri. See tähendab, et olemasolevatesse
koolihoonetesse ei saa õpilasi juurde võtta ruumipuuduse tõttu.
Üks võimalus oleks suunata elanike arvu kasvu erinevates valla kantides läbi ruumilise
planeerimise, mis omakorda tähendab, et teatud juhtudel tuleb jätta detailplaneering
algatamata, isegi kui ilmne vastuolu üldplaneeringuga puudub. Ruumiline planeerimine
on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv,
funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab
majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu
pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.
Rae vallas kehtivat üldplaneeringut on küll võimalik ellu viia, kuid vajalik on pidurdada
nende elluviimise tempot elamualade osas. Üldplaneering peaks andma täpsed suunised
eelkõige elamualade etapilise planeerimise võimaldamiseks.
Lisaks sotsiaalse taristu võimekuse tagamisele, toob liigselt kiire rahvastiku ja
ettevõtluskeskkonna kasvu tempo kaasa pendelrände valla, pealinna ja naabervaldade
vahel. See põhjustab liikluskoormuse kasvu ja ummikuid põhimaanteedel. Põhjapiirkonna
üldplaneeringu koostamise käigus tellitud liikuvusuuringu (Hendrikson & Ko, töö nr
2926/17) kohaselt oli juba 2018. aastaks ehitusmahu juures saavutatud autoliikluse
läbilaskvuse ammendumine. See tähendab, et iga uue detailplaneeringuga tekitatakse
täiendavat autoliikluse kasvu, kui ei ole ette nähtud võimalusi liikumisviiside muutmiseks,
sh ühistranspordi eelistamist. Liikuvusuuring peab ainuvõimalikuks lahenduseks
modaalsusnihet, mis oleks vältimatu eeldus ükskõik millisele edasisele arengule. See
tähendab, et arengueeliseks on autost ja eratranspordist muudele liikumisviisidele
keskendumine ja nende eelisarendamine.
Üldplaneeringute alusel on suures osas ellu viidud põhiteede äärne kergliiklusteede
võrgustik, mis tagab parema sidususe valla eri piirkondade ning naaberomavalitsuste
vahel. Olulist rõhku tuleb edaspidi panna ühistranspordi eelisarendamisele.
Üldplaneeringutega ei ole piisavalt analüüsitud võimekust planeeritava liiklusmahu
teenindamiseks, võimalusi ühistranspordi eelisarendamiseks, autostumise vähendamise
võimalusi või arendustegevuse sidumist liikuvusvõimalustest lähtuvalt.
Eelpool toodud kitsaskohad majandusliku ja sotsiaalse mõju osas on seatud eesmärgiks
uute kandipõhiste üldplaneeringute menetlemisel. Et kaasas käia Tallinna äärealade
kiirema arenguga on algatatud kehtiva valla üldplaneeringu muutmine seda täpsustava
Põhjapiirkonna üldplaneeringuga ja Lagedi kandi üldplaneeringuga.
Kultuuriline ja looduskeskkonna mõju
Rae valla lõunaosa on planeeritud looduslikumana, tasakaalustamaks valla põhjaosa
linnastuvat arengut. Seal on säilinud looduslik keskkond, valdavalt hajaasustus, põllu- ja
metsamajandus, puhke- ja vabaaja teenused. Seega tööstus- ja elamualade kõrval
peavad säilima ka põllu-, metsa- ja jahimaad ning nendes valdkondades tegutsevatele
valla elanikele tuleb luua eeldused oma tegevuse jätkamiseks ja kindlus tulevikuks.
Eesmärk on, et valla lõunaosa miljööväärtuslikud ja hajaasustuse alad tasakaalustavad
valla põhjaosa linnalist keskkonda. Eesmärk on saavutada tasakaal, mis sisaldab endas
ühest küljest ühtlast arengut valla igas kandis ja teisest küljest piirkondlikku omanäolisust.
Seda eesmärki on suudetud tagada ja lõunapiirkonnades on säilinud kohalike maastike
mitmekesisus ja omapära. Põhjapiirkonna lääne- ja idapiirkondade ulatuslikel rohealadel
on suudetud vältida ehitustegevust ja säilinud on rohealade terviklikkus.
Rohevõrgustiku säilimiseks on oluline jälgida üldplaneeringutega seatud tingimusi
hajaasustuses, kus rohevõrgustikus lubatud elamukohtade rajamine detailplaneeringu
alusel ja hajaasutustingimusel nii, et õuealade vaheline kaugus on vähemalt 500m,
tuumalas 1000m.
Suhteliselt karmid tingimused on taganud selle, et rohevõrgustik on püsinud suures osas
puutumatuna laialdasest inimtegevusest. Seega olulised negatiivsed mõjud
looduskeskkonnale puuduvad, sest need on pigem püsinud puutumatuna.
Üldplaneeringut muutvana rohevõrgustikus on menetletud üks detailplaneering
Kopasalu, Kopamäe, Kõrgesaare, Arukase ja Möldrimetsa kinnistute ning lähiala
detailplaneering (kehtestatud 2018), mis eirab hajaasustuse põhimõtet rohevõrgustikus.
Detailplaneeringu käigus on eraldi koostatud uuring rohelise võrgustiku toimivuse
tagamiseks, mille alusel on valitud hoonestuse asukoht, mis jätkuvalt tagaks
rohevõrgustiku toimimise tagamise. Planeeritud elamukruntidega ei hõlmata kogu Golfi
tee ümbrust ja ei teki olukorda, kus elamualade vöönd moodustab rohekoridoriga ristuva
barjääri, mis tõkestaks loomade liikumist ning rohekoridori toimimist. Elamute
paigutamisel on arvestatud maastikusituatsiooni ning loomade liikumisteedega, st
planeeringuala ida- ja keskossa elamuid pole planeeritud ja säilib antud piirkonnale
omane hajaasustuse printsiip, kus väljakujunenud põllumajandus-maadel asuvad
elamumaad vanade talukohtade näol.
Menetletud on vähesel määra üldplaneeringut muutvaid detailplaneeringud külaplatside
rajamise eesmärkidel, mis ei olnud üldplaneeringuga ette nähtud asukohtades:
▪ Kangrumäe kinnistu ja lähiala detailplaneering (Kurna külaplats); kehtestatud 2018
▪ Urvaste küla Toominga kinnistu ja lähiala detailplaneering (Urvaste külaplats);
kehtestatud 2018.
Detailplaneeringud puudutavad vaid ühte krunti ning säilib looduslikule maakasutusele
omane sihtotstarve, seega üldplaneering on jätkuvalt elluviidav.
2.1.4. Planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse
tegemise vajadus
2.1.4.1. Planeerimisseaduse muudatused
1. juulil 2015 kehtima hakanud planeerimisseaduse kohaselt suurenes
üldplaneeringute roll ehitusõiguse andmisel. Sisse viidi detailplaneeringu
koostamise kohustusest loobumine ning projekteerimistingimuste väljastamise
otsene seos üldplaneeringuga. PlanS § 74 lõike 5 ja § 125 lõike 5 kohaselt on
üldplaneeringud aluseks nii detailplaneeringu koostamisele kui ka
detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel
projekteerimistingimustele, kui ehitis sobib mahuliselt ja otstarbelt piirkonna
väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi
ning kui üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja
ehitustingimused ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus
üldplaneeringus määratud muude tingimustega.
Valla üldplaneeringus on vastavad piirkondlikud kasutus- ja ehitustingimused
olemas ja PlanS § 125 kohaseid projekteerimistingimusi saab väljastada kui
üldplaneering seda toetab.
2.1.4.2. Teeseaduse kehtetuks muutumine
01.07.2015 jõustunud Ehitusseadustikuga ja Ehitusseadustiku ja
planeerimisseaduse rakendamise seadusega muutus kehtetuks varasem
Teeseadus. Uue seadustikuga muutusid riigimaateede kaitsevööndite
ulatused. Ehitusseadustiku (EhS) § 71 lõike 2 alusel on ÜRO Majandus- ja
Sotsiaalnõukogu poolt nimetatud maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool
äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 50 meetrit. Ülejäänud maanteede
kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni
30 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul
vähendada. EhS § 71 lõike 3 alusel on tänava kaitsevööndi laius äärmise
sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni
50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus.
Rae valla üldplaneeringus on teekaitsevööndid määratud 50-100m olenevalt
tee asukohast ja mis vastas Teeseaduse kehtivusajal kehtinud kaitsevööndi
ulatusele. See tähendab tunduvalt laiemalt kui uues seaduses määratud
minimaalne ulatus. Põhjendatud on riigitee kaitsevööndi ulatus üle vaadata ja
vajadusel korrigeerida uute üldplaneeringute koostamise käigus, mil on
võimalik kehtestada EhS § 71 lg 2 või 3 kohane kaitsevööndi ulatus.
2.1.4.3. Atmosfääriõhu kaitse seadus
Atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS) jõustus 1. jaanuaril 2017. See seadus
kohustuse määrata mürakategooriad üldplaneeringus määratud juhtotstarvete
alusel. AÕKSi § 63 lõige 4 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus korraldab
koostöös müraallika valdajaga oma haldusterritooriumi välisõhu mürakaardi
koostamise, arvestades PlanS § 75 lõikes 1 sätestatud ülesandeid müra leviku
tõkestamiseks. Müra normtasemete kategooriate määramine on 1. juulil 2015
jõustunud planeerimisseaduse järgi üldplaneeringu ülesanne.
AÕKS ja uuenenud PlanS jõustusid pärast üldplaneeringute kehtestamist.
Mürakaart on Rae vallas koostatud aastal 2018 ja selle tulemusi võetakse
aluseks detailplaneeringute menetlemisel ja projekteerimistingimuste
seadmisel.
2.1.4.4. Majandus- ja taristuministri määrus „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja
arvestamise alused"
Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015 määrusega nr 57 „Ehitise tehniliste
andmete loetelu ja arvestamise alused“, kehtestati ehitise tehniliste andmete
loetelu ja arvestamise alused, sealhulgas ehitisealuse pinna, ehitise kõrguse
ja sügavuse arvestamise alused. Määruse termineid kasutatakse ehitise
projekteerimisel ja ehitamisel, sealhulgas ehitusprojekti ja ehitamise tehnilise
dokumendi koostamisel ning ehitamise dokumenteerimisel ja muul
asjakohasel juhul.
Kehtivas Rae valla üldplaneeringus, kus planeerimis- ja ehitustingimused on
seotud varem kehtinud ehitise tehniliste andmetega, tuleb tehnilised andmed
konverteerida ülalnimetatud määruses esitatud andmetest lähtudes.
Alates 21.05.2013 kehtiv Rae valla üldplaneering sisustab ehitistega seotud
pindala järgmiselt (vt seletuskirja punkt 3.3.):
a) Ehitisealune pind – ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka
arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa. Selle
hulka kuuluvad ka räästad, rõdu, trepid jne.
b) Ehitusalune pind – horisontaalprojektsiooni pind sokli kõrguselt välimiste
mõõtude järgi. Selle hulka kuuluvad kaetud väljaulatuvad osad, kuid arvesse
ei võeta osi, mis ei ulatu maapinnast välja, katmata välistreppe ja terrasse,
keldrite valgusšahte jne.
c) Hoonealune pind – vt. ehitisealune pind.
Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 „Ehitise tehniliste
andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 19 lõige 1 märgib, et ehitisealune
pind on hoonealune või rajatisealune pind ning lõige 2 märgib, et hoonealune
pind on hoone maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna
projektsioon horisontaaltasapinnal. Hoonealune pind on seejuures eelkõige
maapealse osa hooneosade projektsioon horisontaaltasapinnal ja maapinnast
madalamal asuvate hoone osade projektsioon horisontaaltasapinnal.
Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse pinna sisse loetakse
hoone juurde kuuluva rõdu, lodža, varikatuse ja muu taolise projektsioon
horisontaaltasapinnal. Käsitlus on sarnane Rae valla üldplaneeringus
sätestatud ehitusaluse pinna mõistega.
Üldise käsituse järgi loetakse ehitisealuseks pinnaks pindala, mille piires ehitis
maapinnale toetub ning ehitusealuseks pindalaks, mis tekib ehitise
projektsiooniga maapinnale (paralleel praegu kehtiva mõistega hoonealune
pind).
Arvestades asjaolusid on mõistlik, kui enne 21.05.2013 kehtestatud Rae valla
üldplaneeringut kehtima hakanud detailplaneeringutes ei ole ehitusealune ja
ehitisealune pind samastatavad ehk eeldatakse, et ehitusealune pind on
hoonealune pind ning ehitisealune pind on hoone projektsioon maapinnale.
See tähendab, et lähtutakse detailplaneeringus väljendatust, selle puudumisel
tõlgendatakse isikutele soodsamalt.
Peale Rae valla 21.05.2013 üldplaneeringu kehtestamist loetakse kehtivates
detailplaneeringutes ehituse- ja ehitisealune pind samaväärseks.
2.1.4.5. Haju maakonnaplaneering 2030+
Üldplaneeringute kehtimise ajal on kehtestatud uus maakonnaplaneering
„Harju maakonnaplaneering 2030+“7. Suurimate muudatusena on Harju
Maakonnaplaneeringuga:
1) Määratud linnalise asutusega piirkonnad. Üldplaneeringu koostamisel tuleb
vältida valglinnastumise tunnustele vastava asustuse, sh
monofunktsionaalsete elamualade, kavandamist, millele on iseloomulik:
ligipääsu sõltuvus isiklikust transpordist, paiknemine reisirongi- ja
bussipeatusest eemale, avalike teenuste puudumine või nende vähesus,
kaubanduse areng ribaliste vormidena piki suuremaid maanteid, toetades
logistilist mugavust, kuid eirates elanikkonna väljakujunenud, igapäevaselt
toimivaid liikumistrajektoore.
2) Planeeritud uus Rail Baltic raudteetrassi koridor, mille eesmärk on
kiirraudteeühenduse loomine Lääne-Euroopaga ja Eesti sisese regionaalse
raudteeühenduse parandamine Pärnu suunal. Euroopa laiusega (1435 mm)
perspektiivne reisiraudtee ühendus täiendava haruna mööda olemasolevat
raudteekoridori Sakust läbi Männiku Ülemiste raudteeterminali, mille eesmärk
on muuta Tallinna-Helsingi perspektiivse raudteetunneli realiseerumisel Rail
Balticu Ülemiste ühistransporditerminal tupikjaamast läbisõidetavaks
vahejaamaks.
Rail Baltic raudtee eesmärk on luua kiirraudteeühendus Lääne-Euroopa
suunal. Lisaks tagatakse Eesti siseselt kiire regionaalne ühendus Pärnu
7
Leitav Harjumaa Omavalitsuste Liit veebilehel http://hol.ee/409
suunal. Maakonnaplaneeringu joonisel „Tehnilised võrgustikud“ on kajastatud
Rail Balticu perspektiivne trassikoridor. Tallinna Ülemistele on kavandatud Rail
Baltic reisirongide lõppjaam, mis integreeritakse Tallinna
ühistransporditerminaliga ning luuakse jätkuühendused erinevatele linna- ja
regionaalühendustele. Rail Baltic kaubavedude transiidikoridor suunatakse
Muuga sadamasse ja reisirongide depoojaam on ette nähtud Rae valda
Tallinna piirile. Maakonnaplaneeringuga on kavandatud Rail Baltic
perspektiivsele trassikoridorile kohalike peatuste põhimõttelised asukohad (vt
joonis 4, peatuste põhimõttelised asukohad on kantud ka joonisele “Tehnilised
võrgustikud”).
Joonis 4. Väljavõte Harju maakonnaplaneeringu 2030+ joonisest „Tehnilised
võrgustikud“
3) Kavandatud põhimõtteline kergrööbastranspordi koridor Tallinna-
Lennujaama-Mõigu–Jüri trassikoridor Tallinna linnas ja Rae vallas.
Vastuolu Maakonnaplaneeringuga ei muuda valla üldplaneeringut selles osas
kehtetuks. Kehtestatud maakonnaplaneering on aluseks eelkõige uutele
koostatavatele üldplaneeringutele. Samas annab see siiski suunise, et
kohaliku omavalitsuse üldplaneering vajab muudatuste tegemist.
2.1.4.6. Rae valla arengukava 2018-2030
Arengukava kohaselt peab planeerimistegevus olema tasakaalustatud ja
tulemuslik, arvestama piirkondlikke eripärasid, elanikkonna paiknemist ja
omavalitsuse võimekust lisanduvatele elanikele avalikke teenuseid pakkuda.
Taristu peab olema tänapäevane ja elanike vajadustele vastav. Rae vallas
ruumilise arengu sihikindla suunamisega tuleb saavutada tasakaalustatud
ruumistruktuur, milles lõunaosa miljööväärtuslikud ja hajaasustuse alad
tasakaalustavad valla põhjaosa linnastuvat keskkonda.
40 000
35 000
30 000
20 120
25 000
15 966
19 563
20 000
15 000
10 000
5 000
0
2026
2033
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
2023
2024
2025
2027
2028
2029
2030
2031
2032
2034
2035
2036
2037
2038
2039
2040
2041
2042
2043
2044
2045
2046
2047
2048
2049
2050
2016 baas 2016 kasvu Rae vald tegelik / 2020 A 2020 B
Joonis 5. Rahvaarvu prognoos aastani 2050, sh 2016. a koostatud prognoosi võrdlus
Vastavalt arengukavale kasvab Rae valla tulenevalt lähteaasta
vanusstruktuurist ja sündimuskäitumisest aastaks 2040 igal juhul enam kui 24
000, rände-stsenaariumi realiseerudes 30 000 elanikuni (5). Viimasel juhul
moodustab enam kui poole elanikkonnast Peetri kandi ja enam kui ¼ Jüri kandi
rahvastik. Lagedi kandis suureneb rahvaarv u 2200 ja Vaida kandis kahaneb
1350 elanikuni.
Rae valla elanikkonna juurdekasv on kantide lõikes olnud väga erinev, mis on
kaasa toonud piirkondliku tasakaalustamatuse. Samuti toob kiire kasv kaasa
probleemid sotsiaalse taristu arendamisel. Seetõttu on kokku lepitud
arengukava koostamise käigus n-ö kontrolljoones, mille piires juurdekasvuga
tuleb Rae vald talle pandud ülesannetega toime.
Peetri kandis on määratud juurdekasvuks aastas 500, Lagedil 50 ja Vaidas 20
elanikku, see tähendab kokku 570. Viimastel aastatel on aga Rae vallas (va.
Jüri kant) elanike kasv olnud ca 800-900 elanikku aastas.
Viimase 5 aasta jooksul Rae valla üldplaneeringu alusel kehtestatud
detailplaneeringutega on võimalik ellu viia 566 elanikuga juurdekasv, mis
vastab täpselt arengukava juurdekasvule. See tähendab, et üldplaneeringu
elluviimine on olnud põhimõtteliselt täpselt tasakaalus arengukavaga seatud
võimekusega, kuid liigne ja jätkuv elanike kasv tuleneb eelkõige varasemalt
kehtestatud detailplaneeringute elluviimisest ja suurest sündivusest.
Üldplaneeringu alusel koostatavate detailplaneeringute menetlusel tuleb antud
numbrit jälgida. Võimalusel oleks vajalik täiendavalt arvestada seejuures
sündivusest tulenevat loomulikku rahvastiku juurdekasvu.
Lisaks on vajalik vastav võimekust reguleeriv number kanda ka ruumilist
planeerimist reguleerivasse arengudokumenti, st koostatavatesse
üldplaneeringutesse.
2.1.5. Kehtivad detailplaneeringud, et tagada nende vastavus üldplaneeringule,
ning vajaduse korral algatatakse nende muutmise või kehtetuks
tunnistamise menetlus
Tulenevalt 2015 aasta 1. juulil kehtima hakanud Planeerimisseadusest ning
Ehituseseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusest tuleb enne 1. juulit
2015 algatatud detailplaneeringud lõpuni menetleda hiljemalt 1 juuli 2018-ks. Aastatel
2017-2022 on kohalik omavalitsus lõpetanud menetluse 36 detailplaneeringu osas.
Aktiivses menetluses on hetkel kogu valla territooriumil ca 100 detailplaneeringut, kuid
pooleli olevaid menetlusi Rae vallas on kokku ca 300, neist pooled on algatatud ja pooled
esitatud taotluse faasis.
See tähendab, et Rae vald peab ca 200 pooleli oleva, aga mitte aktiivse, menetluse osas
tegema mittealgatamise või lõpetamise otsuse. Samas arvestades juba olemasolevat
halduskoormust 100 aktiivse menetluse osas, võib see aega võtta mitmeid aastaid.
2.1.6. Muud planeeringu elluviimisega seotud olulised küsimused
Üldplaneeringu elluviimise oluline osa on edasiste uuringute, analüüside ja täpsustavate
üldplaneeringute koostamine.
Rae valla üldplaneering teeb ettepaneku erinevate osa- ja teemaplaneeringute
koostamiseks:
1. Rae valla üldplaneeringuga nähakse vajadust koostada üldplaneeringud Peetri
alevikus ja selle ümbruses ning Järvekülas. Koostatavate üldplaneeringute eesmärgiks
on kohalike keskuste kujundamine, mis pakuksid esmavajalikke teenuseid elanikele
nende kodukohas.
Selles osas on Rae Vallavolikogu poolt vastu võetud Põhjapiirkonna üldplaneering, mis
peale Rahandusministeeriumis läbitavat järelvalve protsessi peaks lähiaastatel jõudma
kehtestamiseni.
Lisaks on algatatud Lagedi kandi üldplaneering.
2. Koostada täpsustav teema- või osaüldplaneering valla loodeosas, Järveküla lääneosas
paikneva ulatusliku haljasala ja parkmetsa maa arendamiseks ning selleks täpsemate
tingimuste seadmiseks. Eelkõige tuleb koostatava täpsustava teema- või
osaüldplaneeringuga lahendada elamuehituse lubamine ning tingimused.
Teema on lahendatud ja haaratud Põhjapiirkonna üldplaneeringu koosseisu. Ala
käsitlemiseks on koostatud Elle OÜ poolt töö nr 17-PA-33 „Rae valla põhjapiirkonna
rohevõrgustiku väärtuste hinnang„ eesmärgiga täpsustada üldplaneeringu ala lääneossa
jääva rohekoridori pakutavaid ökosüsteemi teenuseid maastikuelementide kaupa.
Selleks jagati rohekoridor väärtuste hindamisel tinglikeks piirkondadeks. Väärtuste
kirjeldus ja soovitused alade kasutustingimusteks on esitatud nende piirkondade lõikes.
Üldine kokkuvõttev hinnang on kogu ala kohta, et see vajab säilitamist rohealana ning on
sobimatu ehitustegevuseks. Osaliselt on piiratud ulatuses puhkeotstarbelise
infrastruktuuri rajamine lubatud ja ei kahjusta eeldatavalt oluliselt rohevõrgustiku
toimimist. Veekaitselisest seisukohast peaks puhkeotstarbelise infrastruktuuri rajamist
vältima Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitsealale. Rekreatiivse taristu
projekteerimisel on vajalik keskkonna eksperthinnangu teostamine, arvestamaks
rohevõrgustikku ja veehaarde sanitaarkaitseala mõjutavaid keskkonnakaalutlusi. Vältida
tuleb alade tarastamist.
3. Ettepanekud uuringute läbiviimiseks:
▪ Täpsemaks ülevaate saamiseks radooni levikust Rae vallas tuleb läbi viia põhjalikum
ja detailsem kogu valla territooriumit hõlmav uuring.
▪ Läbi tuleb viia põhjavee uuring, selgitamaks välja radoonikliidide sisaldus, ning
Ülemiste järve ümbruse hüdrogeoloogiline uuring.
▪ Uurida on vaja ka erinevatest tööstusettevõtetest (võimalusel ka liiklusest) lähtuva
õhusaaste koosmõju.
Radooniuuringut ei ole Rae vallas täiendavalt läbi viidud, kuna riiklikult on koostatud Eesti
pinnase radooniriski kaart Andmed 2020. aasta seisuga (egt.ee).
Lähtuvalt Eesti Geoloogiakeskuse poolt läbi viidud pinnase radoonisisalduse
kaardistamisest kuulub Rae valla põhjaosa kõrge radoonisisaldusega pinnasega alade
loetellu. Kaardi alusel tuleb uute elamute, ühiskondlike hoonete ja soovitavalt ka äri- ning
tootmishoonete rajamisel radooniohtlikesse piirkondadesse ehituslike vahenditega
tagada radooniohutus ruumide siseõhus. Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda
pinnase radoonisisalduse uuringu läbiviimist detailplaneeringu koosseisus, kuni puudub
kogu valda hõlmav täpsem uuring.
Joonis 6. Pinnase radoonisisaldus põhjapiirkonna aladel (allikas: Harjumaa pinnase radooniriski
kaart, Eesti Geoloogiakeskus)
Tööstusettevõtetest lähtuvat mürasaastet on uuritud Rae valla mürakaardiga 2018 aastal.
Tööstusmüra ei ole Rae vallas suureks probleemiks, kuid ka siin on mõned üksikud
piirkonnad, kus tuleb müra vähendamise võimalusi analüüsida (eelkõige objektipõhiselt
üksikjuhtumite kaupa). Tööstusmüra tasemete määramiseks teostati tööstuslike
objektide müratasemete mõõtmised novembris 2017 ja märtsis 2018. Mõõtmised teostas
Terviseameti Tartu Labor. Tööstusettevõtete müra käsitlemisel lähtuti tellija poolt ette
antud tööstusettevõtete nimekirjast. Kõiki huvipakkuvaid objekte külastati päeval ja öösel
ning selekteeriti välja alad, kus märkimisväärne tööstuslik müra võib tootmisala piiridest
väljapoole (müratundlike aladeni) ulatuda. Mõõtmised teostati valdavalt õhtusel ja öisel
ajal, kuna tootmisettevõtted asuvad reeglina maanteede läheduses ning päevase
maanteemüra fooni taustal on raske tööstusliku (või tehnoseadmete) müra eristada ning
mõõta. Päevasel ajal domineerib ka tööstuspiirkondade läheduses üldjuhul liiklusmüra.
Samuti võib öelda, et päevase tööstusmüra piirväärtuse ületamist tööstusalade lähedal
asuvate müratundlike alade juures reeglina ei esine. Seetõttu keskenduti tööstusmüra
hindamisel eelkõige öisele ajale, kuna öise piirväärtuse ületamised on ööpäevaringselt
töötavate tootmisettevõte puhul tõenäolisemad (öised normid on oluliselt rangemad kui
päevased piirväärtused). Koostatud uuring on aluseks detailplaneeringute koostamisel.
2.2. Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaksjala ja Karla külaosade
üldplaneering (kehtestatud Rae Vallavolikogu 20.12.2012 otsusega nr 390)
2.2.1. Planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise
võimalused
Üldplaneering annab kohaliku omavalitsuse üksuse elanikele, ettevõtjatele ja teistele
huvilistele teavet maakasutuse ja ehitustegevuse võimaluste kohta. Ruumilise
planeerimise otsused peavad toetama piirkonna terviklikku arengut ning toetuma kohaliku
ruumilise arengu visioonile.
Rae valla geoinfosüsteemi alus on aastatel 2017–2022 (5 aastat) ehk eelmisest
üldplaneeringute ülevaatamise aruandest alates kehtestatud Jüri aleviku üldplaneeringu
alal 28 detailplaneeringut, millest 1 on menetletud üldplaneeringut muutvatena:
▪ Jüri aleviku Talli tn 2 ja Aruküla tee 22 kinnistute detailplaneering (Rae Gümnaasium),
kehtestatud 2018
Nimetatud detailplaneering on vaid ühte maaüksust käsitlev, seega on üldplaneering
jätkuvalt terviklik ja elluviidav ka pärast seda.
Nii planeeringute algatamine kui ka kehtestamine on eelmise aastaga võrreldes veidi
langenud (vt.joonis 1 ptk 2.1.1). 2020. aastal olid numbriteks vastavalt 28 ja 34 ning 2021.
aastal 21 ja 25 planeeringut. Aasta 2022 näitab samuti languse trendi, kuid tuntavalt on
suurenenud eelmise planeerimisseaduse alusel algatatud detailplaneeringute
lõpetamine.
Kogu valla territooriumil on viimase 5 aasta jooksul kehtestatud detailplaneeringute
üldarvust (148) 74% on planeeritud elamumaa alad ja seda teenindavad alad ning 26%
on muu maa (ärimaa, tootmismaa, üldkasutatavate ehitiste maa, riigikaitsemaa).
Jüri aleviku üldplaneeringu alale on viimase 5 aasta jooksul planeeritud kehtestatud
detailplaneeringutega kokku 91 elamisühikut (nende seas ka olemasolevad), see
tähendab ca 280 elanikku8 . 5 aasta peale ära jaotatuna tähendab, et planeeritud on
elamuid aastas 56-le elanikule. Arengukava järgne aastane võimekust tagav juurdekasv
Jüri kandis on kokku 100 elanikku.
2.2.2. Planeeringu vastavus käesoleva seaduse eesmärgile
Planeerimisseaduse eesmärk9 on luua ruumilise planeerimise kaudu eeldused
ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise,
tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna
kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja
sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut.
Jüri aleviku üldplaneering vastab seatud eesmärgile. Jüri aleviku üldplaneeringu enda
peamiseks eesmärgiks on alevikule keskuse planeerimine. Vaatamata selgele
ettevõtluskeskuste olemasolule, puudub Jüri alevikul asustuse arenguloost tingituna
linnaehituslik keskus. Lahendamist vajab mitte niivõrd küsimus, kas alevik vajab
linnalikku keskust, kuivõrd kuidas selle kujunemist soodustada. Eelduste loomine selgelt
väljenduva alevikukeskuse tekkeks on üldplaneeringu üks põhilisi eesmärke.
Keskuse loomise edasiste tegevustena on menetletud
Jüri aleviku Aruküla tee 25, 25a ja 25b kinnistute ning lähiala detailplaneering, millega on
8
Rae valla leibkonnas on 3,07 liiget vastavalt 2021 rahvaloenduse alusel
9
Alus planeerimisseaduse § 1 lg 1, Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/126022015003?leiaKehtiv
planeeritud Jüri Tervisekeskus ja uus vallamaja ning üldplaneeringut muutvana, kuid
üldplaneeringu peamist eesmärki toetavana
Jüri aleviku Talli tn 2 ja Aruküla tee 22 kinnistute ning lähiala detailplaneering Rae
Gümnaasiumi ja Tuule Spordikeskuse ehituseks.
2.2.3. Planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule,
sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete
mõjude vähendamise tingimused
Majanduslik ja sotsiaalne mõju
Jüri aleviku edaspidise ruumilise arengu strateegia näeb asulat atraktiivse väikelinnana,
mis omab kordumatut identiteeti, kus alevik on eriealise elanikkonna vajadustele vastav,
hinnalt vastuvõetava ja kõrge elukeskkonna kvaliteediga mõnus mitmefunktsiooniline
elamis- ja töökeskkond, mille identiteedi määrab hoonetevaheline avalik ruum.
Rohevõrgustik, kergliiklusteede süsteem, massiividena paiknev haljastus ning toimiv
infrastruktuur loovad piirkonna elanikele mitmekesised vaba aja veetmise võimalused
Jüri piirkonna jätkuvat ettevõtluse arengut soodustab logistiline asukoht kahe
riigimaantee ristumisel. Üldplaneeringuga tööstuspiirkonnaks kavandatud maa-ala ja
tehnilise infrastruktuuriga varustatud krundid annavad tehnopargi asukatele selge
majandusliku efekti. Ettevõtlusasukoha edasiseks laiendamiseks on olemas jätkuv reserv
nii Tallinn-Tartu maantee kui Tallinna ringtee ääres. Seega planeeringu majanduslik mõju
valla arengule on olnud jätkuvalt eelkõige positiivne.
Üldplaneeringu elluviimise majanduslik mõju avaldub eelkõige jätkuvas korrastatud äri-
ja logistikapiirkondade olemasolus, mis on atraktiivsed nii elanikele kui ettevõtjatele, loob
nö positiivse kuvandi Jüri alevikust, võimaldab kodulähedast ettevõtlust ja
koduettevõttete loomist. Atraktiivne ettevõtluskeskkond väärtustab ka olemasolevat
kinnisvara ja muuda selle atraktiivseks elukeskkonnaks.
Jüri aleviku üldplaneeringu läbiv eesmärk on olnud kogu vallale ühtse ja peamise
teenuskeskuse loomine. Jüri aleviku üldplaneeringuga on tagatud sotsiaalse taristu
võimekus eelkõige Jüri aleviku üldplaneeringu alal, kuid ei ole arvestatud, et seda
sotsiaalset taristut kasutab suures osas ka ülejäänud valla elanikkond ja eelkõige kogu
Jüri kandi rahvastik. Seda näitab näiteks, et ei olnud arvestatud võimaliku gümnaasiumi
osa laiendamise vajadusega, milleks on koostatud üldplaneeringut muutev Jüri aleviku
Talli tn 2 ja Aruküla tee 22 kinnistute detailplaneering.
08.12.2022 seisuga on Jüri kandis lasteaia koha järjekorras 85 last (vt. Tabel 1 ptk 2.1.3),
kes on üle 18.kuu vanused. Jüri gümnaasiumis õpib 01.09.2022 seisuga 1351 last, mis
on projekteeritud hoonete ruumiandmete põhjal saavutanud täituvuse piiri. Jüris pakub
viimasele leevendust ehitatav Rae Gümnaasium.
Põhiliseks säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu märksõnaks Jüri alevikus on
ressursikasutus. Asukohaeeldustest lähtudes on maaressursi kasutus alevikus küllaltki
säästlik ja asustuse areng kompaktne. Asustustiheduse ning hea katvusega põhitänavate
võrgu tõttu on ühistranspordi kasutamine ning selle edasine arendamine alevikus
suhteliselt hea väljavaatega, mis omakorda tagab transpordiks kuluva ressursi säästva
kasutuse. Teenused ning sotsiaalse infrastruktuuri elementide paigutus ei eelda auto
kasutamist ning on kättesaadavad ka teiste liiklusvahenditega. Ka ringtee ääres paiknev
äritsoon ja teised alevikusisesed töökohad on alevi elanikele jalutuskäigu kaugusel.
Seega on ühistransport ja kergliiklus aleviku igapäevaelus eraautode kasutamisele
tõsiselt võetav alternatiiv. Valdavalt avatud ruumistruktuur ning hoonestatud alade ja
rohealade vahekord loovad täiendava eelduse tasakaalustatud arenguks.
Jüri alevikus on koostatud liiklusuuring (Inseneribüroo Stratum OÜ Töö nr: 2022-T040),
mille alusel on siiski leitud, et Jüri liiklussõlme läbilaskevõime on piisav Jüri aleviku ja
Aaviku küla osa liikluse teenindamiseks, kuid mitte Jüri aleviku kaugema tagamaa jaoks.
Jüri aleviku ja Aaviku küla kehtivad ja menetletavad detailplaneeringud võib ellu viia, kuid
sellega seoses tuleb leida võimalused transiitliikluse vähendamiseks Aruküla tee Jüri
alevikku läbival lõigul. Jüri alevikus sees olevad ristmikud ja teed suudavad uute
planeeringute täiendava liikluse vastu võtta. Jüri aleviku ja Aaviku küla osa uute
planeeringute realiseerimiseks on vajalik tegeleda Aruküla tee transiitliikluse
vähendamisega ja alustada Aaviku liiklussõlme projekteerimisega, mis annab täiendava
juurdepääsu Jüri aleviku liiklusele. Transiitliikluse vähendamiseks tuleks Aruküla teel
tegeleda pigem liikluse rahustamise võtetega (ringristmikud, tõstetud ülekäigurajad).
Aruküla teel Jüri aleviku lõigul tuleb piirata või keelata raskeliiklus. Aaviku ristmik on
planeeritud Jüri aleviku üldplaneeringuga, kuid seda ei ole asutud ellu viima. Riigieelarves
ei ole eraldatud vahendeid selle ristmiku rahastamiseks, samuti ei ole seda planeeritud
Rae valla arengukavaga, seega ilmselt selle elluviimine lähiaastatel ei toimu. Uue ristmiku
kulud peaks kandma arendaja(d), kelle planeeringuala ristmik teenindama hakkab.
Jüri aleviku üldplaneeringu alusel planeeritud kergliiklusteede võrgustik teiste valla
asumitega on suures osas ellu viidud ja rajatud või lähiaastatel rajamisel, mis tagab hea
sidususe valla eri piirkondade vahel. Olulist rõhku tuleb edaspidi panna ühistranspordi
täiendavale arendamisele ja kasutusmugavuse tõstmisele.
Kultuuriline ja looduskeskkonna mõju
Aleviku puhke- ja rohealasid koos neid ühendavate kergliiklusteedega tuleb kaitsta ja
arendada. Rohealade sidumine ühtseks süsteemiks loob eelduse Jüri kui rohelise aleviku
väärtustamiseks. Vajalik on rohelise telje ja kergliiklusele allutatud läbiva ala loomine
keskusest Vaskjala veehoidlani. Jüri aleviku üldplaneering arvestab kaitse alla võetud
kultuuriväärtustega säilimisega.
Rohevõrgustiku koostisosi, mis ühendavad Jüri aleviku elupiirkondi ühtse
parkmetsaalaga planeeringuala kaguosas, Vaskjala veehoidla ümbrusega, Lehmja
tammikuga ning rohealadega Andrekse elamualast loodes Tallinna ringtee ääres, tuleb
säilitada maakasutust liigendava kaitsehaljastuse ja rekreatiivala osistena ning hoiduda
maakasutusest, mis võiks selle koostoimimist takistada.
Jüri aleviku asustatud ala on ümbritsetud ulatuslike rohevõrgustike aladega, mis vajavad
säilitamist. Rohevõrgustiku säilimiseks on oluline jälgida üldplaneeringutega seatud
tingimusi hajaasustuses: Jüri aleviku üldplaneeringuga ehitustegevust rohevõrgustiku
aladel üldplaneeringu lahendusega ei kavandata ning see võib olla lubatud vaid
erandjuhtudel ja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu alusel. Hajaasustuse
põhimõtetele vastavate eluasemekohtade rajamine planeeringuala rohevõrgustiku aladel
ei vasta planeeringu põhilahendusele. Asustuse kavandamisel ja ehitusalade valikul ei
tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore ega seada ohtu rohelise võrgustiku säilimist.
Suhteliselt karmid tingimused on taganud selle, et rohevõrgustik on üldplaneeringu alal
püsinud puutumatuna laialdasest inimtegevusest. Seega olulised negatiivsed mõjud
looduskeskkonnale puuduvad.
Jüri aleviku üldplaneeringu kohasena on rajatud osalises mahus Jüri Terviserajad, mis
toetavad piirkonnas tervisesportimise ja looduses liikumise võimalusi. Nimetatu
kultuuriline mõju on elanikkonna heade elamistingimuste säilimise osas vajalikud. Samuti
toetab üldplaneering Jüri Gümnaasiumi lähialal täismõõtudes staadioni ning täiendavate
sportimisviiside soodustamist.
2.2.4. Planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse
tegemise vajadus
2.2.4.1. Planeerimisseaduse muudatused
1. juulil 2015 kehtima hakanud planeerimisseaduse kohaselt suurenes
üldplaneeringute roll ehitusõiguse andmisel. Sisse viidi detailplaneeringu
koostamise kohustusest loobumine ning projekteerimistingimuste väljastamise
otsene seos üldplaneeringuga. PlanS § 74 lõike 5 ja § 125 lõike 5 kohaselt on
üldplaneeringud aluseks nii detailplaneeringu koostamisele kui ka
detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel
projekteerimistingimustele, kui ehitis sobib mahuliselt ja otstarbelt piirkonna
väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi
ning kui üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja
ehitustingimused ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus
üldplaneeringus määratud muude tingimustega.
Jüri aleviku üldplaneeringuga ei ole vastavaid piirkonna kasutus- ja
ehitustingimusi määratud. Seega sellel alal ei ole võimalik üldplaneeringu
alusel ja PlanS § 125 kohaselt projekteerimistingimusi väljastada.
Sellest tulenevalt oleks vajalik Jüri aleviku piirkonnas algatada uus
üldplaneering või koostada vastav teemaplaneering arhitektuusete ja
ehituslike tingimuste määramiseks.
2.2.4.2. Teeseaduse kehtetuks muutumine
01.07.2015 jõustunud Ehitusseadustikuga ja Ehitusseadustiku ja
planeerimisseaduse rakendamise seadusega muutus kehtetuks varasem
Teeseadus. Uue seadustikuga muutusid riigimaateede kaitsevööndite
ulatused. Ehitusseadustiku (EhS) § 71 lõike 2 alusel on ÜRO Majandus- ja
Sotsiaalnõukogu poolt nimetatud maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool
äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 50 meetrit. Ülejäänud maanteede
kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni
30 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul
vähendada. EhS § 71 lõike 3 alusel on tänava kaitsevööndi laius äärmise
sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni
50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus.
Jüri aleviku üldplaneeringuga ei ole teekaitsevööndeid määratud, seega saab
kaitsevööndi määramisel lähtuda seadusest.
2.2.4.3. Atmosfääriõhu kaitse seadus
Atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS) jõustus 1. jaanuaril 2017. See seadus
kohustuse määrata mürakategooriad üldplaneeringus määratud juhtotstarvete
alusel. AÕKSi § 63 lõige 4 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus korraldab
koostöös müraallika valdajaga oma haldusterritooriumi välisõhu mürakaardi
koostamise, arvestades PlanS § 75 lõikes 1 sätestatud ülesandeid müra leviku
tõkestamiseks. Müra normtasemete kategooriate määramine on 1. juulil 2015
jõustunud planeerimisseaduse järgi üldplaneeringu ülesanne.
AÕKS ja uuenenud PlanS jõustusid pärast üldplaneeringute kehtestamist.
Mürakaart on Rae vallas koostatud aastal 2018 ja selle tulemusi võetakse
aluseks detailplaneeringute menetlemisel ja projekteerimistingimuste
seadmisel kogu valla territooriumil.
2.2.4.4. Haju maakonnaplaneering 2030+
Üldplaneeringute kehtimise ajal on kehtestatud uus maakonnaplaneering
„Harju maakonnaplaneering 2030+“10. Suurimate muudatusena on Harju
Maakonnaplaneeringuga:
Vastuolu Maakonnaplaneeringuga ei esine.
2.2.4.5. Rae valla arengukava 2018-2030
Arengukava kohaselt peab planeerimistegevus olema tasakaalustatud ja
tulemuslik, arvestama piirkondlikke eripärasid, elanikkonna paiknemist ja
omavalitsuse võimekust lisanduvatele elanikele avalikke teenuseid pakkuda.
Taristu peab olema tänapäevane ja elanike vajadustele vastav. Rae vallas
ruumilise arengu sihikindla suunamisega tuleb saavutada tasakaalustatud
ruumistruktuur, milles lõunaosa miljööväärtuslikud ja hajaasustuse alad
tasakaalustavad valla põhjaosa linnastuvat keskkonda.
Rae valla elanikkonna juurdekasv on kantide lõikes olnud väga erinev, mis on
kaasa toonud piirkondliku tasakaalustamatuse. Samuti toob kiire kasv kaasa
probleemid sotsiaalse taristu arendamisel. Seetõttu on kokku lepitud n-ö
kontrolljoones, mille piires juurdekasvuga tuleb Rae vald talle pandud
ülesannetega toime.
Jüri kandis on määratud juurdekasvuks aastas 100, mis vastab Jüri kandi
tegelikule elanike juurdekasvule, mis on olnud ca 100-120 elanikku aastas.
Viimase 5 aasta jooksul on kehtestatud detailplaneeringute alusel planeeritud
Jüri kandis ca 56 elaniku võimalik juurdekasv aastas uutest elamisühikutest,
mis vastab arengukava juurdekasvule.
Jüri aleviku üldplaneering toetab arengukava juurdekasvu. Toetudes
arengukavas toodud nõudele, on vajalik vastav võimekust reguleeriv number
kanda ka ruumilist planeerimist reguleerivasse arengudokumenti.
2.2.5. Kehtivad detailplaneeringud, et tagada nende vastavus üldplaneeringule,
ning vajaduse korral algatatakse nende muutmise või kehtetuks
tunnistamise menetlus
Tulenevalt 2015 aasta 1. juulil kehtima hakanud Planeerimisseadusest ning
Ehituseseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusest tuleb enne 1. juulit
2015 algatatud detailplaneeringud lõpuni menetleda hiljemalt 1 juuli 2018-ks. Aastatel
2017-2022 on kohalik omavalitsus lõpetanud menetluse 36 detailplaneeringu osas.
10
Leitav Harjumaa Omavalitsuste Liit veebilehel http://hol.ee/409
Aktiivses menetluses on hetkel kogu valla territooriumil ca 100 detailplaneeringut, kuid
pooleli olevaid menetlusi Rae vallas on kokku ca 300, neist pooled on algatatud ja pooled
esitatud taotluse faasis.
See tähendab, et Rae vald peab ca 200 pooleli oleva, aga mitte aktiivse, menetluse osas
tegema mittealgatamise või lõpetamise otsuse. Samas arvestades juba olemasolevat
halduskoormust 100 aktiivse menetluse osas, võib see aega võtta mitmeid aastaid.
3. Kokkuvõte
PlanS § 92 sätestab ülevaatamise kohustuse, et kohaliku omavalitsuse üksus saaks
ülevaate planeeringute aja- ja asjakohasusest ning oma ruumilise arengu vajadustest.
Üldplaneeringute ülevaatamise tulemused esitatakse valdkonna eest vastutavale
ministrile ning tulemustest teavitatakse avalikkust.
Aruande kohaselt vajavad kehtivad valla üldplaneeringud (Rae valla üldplaneering ja Jüri
aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosade üldplaneering)
kaasajastamist, eelkõige tihedalt asustatud piirkondades, tagamaks ühiskonnaliikmete
vajaduste ja huvide suuremat arvestamist ning uue seadusandlusega kooskõlas olemist.
Üldplaneeringute koostamine on pidev tsükliline protsess, mille eesmärk on arvestada
omavalitsuse muutuvaid arenguvajadusi ja arengut suunata. Üldplaneeringu eesmärk on
luua ruumilise planeerimise kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve
arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse,
kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku
ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut.
Selleks peaks üldplaneering pakkuma võimalusi arengut paremini suunata, tuginedes ka
valla arengukavas toodud eesmärkidele ja võimekusele, olema ajakohane ning kooskõlas
maakonnaplaneeringuga. Vajalik on leida viis tasakaalustatud arenguks, kus on tagatud
territooriumil asuvate ettevõtete, teeninduse ja elanikkonna suhteliselt tasakaalustatud
areng. Näiteks pidurdada üldplaneeringute elluviimise tempot eelkõige elamualade osas,
arvestades arengukavas toodud toimetuleku piiri.
Järgmise viie aasta jooksul on kavas menetluses olevate piirkondlike üldplaneeringute
koostamine lõpule viia ning need kehtestada. Piirkondlike üldplaneeringute
kehtestamisega kaotab Rae valla üldplaneering osade kaupa järk-järgult kehtivuse.
Jüri aleviku üldplaneeringu osas oleks vajalik eelkõige ehitustingimuste osa kaasajastada
teemaplaneeringuga.
Praegused kehtivad üldplaneeringud vajavad osaliselt ajakohastamist, kuid kuni uute
üldplaneeringute kehtestamiseni tuleb jätkata kehtivate üldplaneeringute elluviimist ja
menetleda detailplaneeringuid vastavalt pakutud ruumilisele lahendusele. Oluline on
lisaks arvestada, et menetletavad detailplaneeringud oleksid kooskõlas ka juba
menetluses olevate üldplaneeringutega.
Koostas:
Stina Metsis
Üldplaneeringute arhitekt
Rahandusministeerium
[email protected]
kuupäev digiallkirjas nr 6-1/3240
Rae vallavolikogu 24.jaanuar 2023 otsuse nr 60 „Rae valla üldplaneeringute
ülevaatamine“ edastamine
Rae vald esitab vastavalt planeerimisseaduse § 92 lg 1 Rae vallas kehtivate
üldplaneeringute ülevaatamise tulemused. Rae vallavolikogu on vastu võtnud 24. jaanuar
2023 otsuse nr 60 „ Rae valla üldplaneeringute ülevaatamine“. Ülevaatamise tulemusel
jäävad kehtima Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla
üldplaneering ja Rae Vallavolikogu 20.10.2012 otsusega nr 390 kehtestatud Jüri aleviku
ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosade üldplaneering.
Kirjale lisatud Rae valla üldplaneeringute ülevaatamise aruande kohaselt vajavad
kehtivad valla üldplaneeringud kaasajastamist, eelkõige tihedalt asustatud piirkondades,
tagamaks ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide suuremat arvestamist ning uue
seadusandlusega kooskõlas olemist. Järgmise viie aasta jooksul on kavas menetluses
olevate piirkondlike üldplaneeringute koostamine lõpule viia ning need kehtestada.
Piirkondlike üldplaneeringute kehtestamisega kaotab Rae valla üldplaneering osade
kaupa järk-järgult kehtivuse. Jüri aleviku üldplaneeringu osas oleks vajalik eelkõige
ehitustingimuste osa kaasajastada teemaplaneeringuga. Praegused kehtivad
üldplaneeringud vajavad osaliselt ajakohastamist, kuid kuni uute üldplaneeringute
kehtestamiseni tuleb jätkata kehtivate üldplaneeringute elluviimist ja menetleda
detailplaneeringuid vastavalt pakutud ruumilisele lahendusele.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Anna Õuekallas
abivallavanem
Lisa: Rae vallavolikogu 24. jaanuar 2023 otsus nr 60 „ Rae valla üldplaneeringute
ülevaatamine“, pdf-vormingus
Stina Metsis 651 3921
[email protected]
Aruküla tee 9 Telefon 605 6750 Arvelduskonto
Jüri alevik, 75301 HARJUMAA E-post
[email protected] EE902200001120122757
Registrikood 75026106 Swedbank