dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Rae vallavolikogu 24.jaanuar 2023 otsuse nr 60 „Rae valla üldplaneeringute ülevaatamine“ edastamine

Rahandusministeerium · 17. veebruar 2023
Viit
15-3/1228-1
Registreeritud
17. veebruar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rae Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Helen Madison (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
19. märts 2023

Failid

  • 📎E-kiri.pdf64 KB
  • 📎Lisa_Vallavolikogu otsus 60.pdf967 KB
  • 📎Rae vallavolikogu 24.jaanuar 2023 otsuse nr 60 „Rae valla üldpla.asice175 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 16.02.2023 16:50 Adressaat: <"RAM Info"> Teema: 6-1/3240 Rae vallavolikogu 24.jaanuar 2023 otsuse nr 60 „Rae valla üldplaneeringute ülevaatamine“ edastamine TereEdastame Teile Rae Vallavalitsuse poolt kirja.LugupidamisegaRae VallavalitsusTelefon: 60 56750E-mail: [email protected]: www.rae.ee OTSUS Jüri 24. jaanuar 2023 nr 60 Rae valla üldplaneeringute ülevaatamine Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 92, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 5 lõike 2 ning lähtudes Rae Vallavalitsuse ettepanekust, Rae Vallavolikogu otsustab: 1. Kinnitada Rae valla üldplaneeringute ülevaatamise aruanne vastavalt otsuse lisale ning võtta teadmiseks selles esitatud informatsioon. 2. Lugeda Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneering üle vaadatuks ja jätta üldplaneering kehtima senisel kujul. 3. Lugeda Rae Vallavolikogu 20.10.2012 otsusega nr 390 kehtestatud Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosade üldplaneering üle vaadatuks ja jätta see kehtima senisel kujul. 4. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 5. Otsuse peale võib esitada Rae Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama, või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Tõnis Kõiv vallavolikogu esimees Rae Vallavolikogu 24. jaanuar 2023 otsuse nr 60 LISA Rae valla üldplaneeringute ülevaatamise aruanne 1. Sissejuhatus Üldplaneeringute ülevaatamise kohustuse sätestab planeerimisseaduse (PlanS) § 92. Ülevaatamise eesmärk on selgitada välja kehtivate üldplaneeringute aja- ja asjakohasus, vastavus muudele strateegilistele arengudokumentidele ja üldise sotsiaal-majandusliku arengu suundumustele ning analüüsida omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu vajadusi ning seda, kas arengu suunamisel ja maakasutuse edasisel kavandamisel on planeeringutes põhjendatud teha muudatusi. Korrapärase ülevaatamise tulemusel saadakse terviklik pilt kohaliku omavalitsuse territooriumi ruumilisest arengust ning käsitletakse planeeringute elluviimise olulist mõju majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning olulise negatiivse mõju vähendamise võimalusi. Viimati vaadati Rae valla kehtivad üldplaneeringud üle 19. detsember 2017 otsusega nr 24. Käesolevas aruandes analüüsitakse, kuidas on üldplaneeringuid (Rae valla üldplaneering ja Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosade üldplaneering) seni ellu viidud ning hinnatakse, kas see on olnud vastavuses üldplaneeringutes kavandatuga ja kohaliku omavalitsuse vajadustega. Käsitletakse ka seoseid arengukavaga, vahepeale muutunud seadusandlusega ning koostamisel olevate üldplaneeringutega. Planeeringu menetluse järk Planeeringu nimetus ja Kehtestatud kehtestamise aeg üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute arv (2013–2022) Kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 Rae valla üldplaneering1 6 otsusega nr 462 Rae Vallavolikogu 20.10.2012 Jüri aleviku ja sellega 1 otsusega nr 390 piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosade üldplaneering (edaspidi Jüri aleviku üldplaneering) 2 1 Leitav Rae valla veebilehel: https://www.rae.ee/rae-valla-uldplaneering 2 Leitav Rae valla veebilehel: https://www.rae.ee/juri-uldplaneering Koostamisel/menetluses Rae Vallavolikogu 20. aprill 2021 Rae valla põhjapiirkonna otsusega nr 151 vastu võetud üldplaneering (edaspidi Põhjapiirkonna üldplaneering) 3 Rae vallavolikogu 19. mai 2020 Lagedi kandi üldplaneering 4 otsusega nr 117 algatatud 2. Aruanne PlanS § 92 lõike 1 kohaselt vaatab üldplaneeringu üle kohaliku omavalitsuse volikogu iga viie aasta tagant. Kohaliku omavalitsuse volikogu esitab valdkonna eest vastutavale ministrile kokkuvõtte üldplaneeringu ülevaatamise tulemusest kuue kuu jooksul ülevaatamisest arvates. PlanS § 92 lõike 2 kohaselt üldplaneeringu ülevaatamisega selgitatakse välja ja vaadatakse üle: 1) planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused; 2) planeeringu vastavus käesoleva seaduse eesmärgile; 3) planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused; 4) planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus; 5) kehtivad detailplaneeringud, et tagada nende vastavus üldplaneeringule, ning vajaduse korral algatatakse nende muutmise või kehtetuks tunnistamise menetlus; 6) muud planeeringu elluviimisega seotud olulised küsimused. Kehtivate üldplaneeringute erinev käsitlus on toodud peatükkide kaupa. Rae valla üldplaneeringut ja Jüri aleviku üldplaneeringut on vaadeldud eraldi: 2.1.: Rae valla üldplaneering 2.2.: Jüri aleviku ja Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosade üldplaneering 2.1. Rae valla üldplaneering (kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462) 2.1.1. Planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused Üldplaneering annab kohaliku omavalitsuse üksuse elanikele, ettevõtjatele ja teistele huvilistele teavet maakasutuse ja ehitustegevuse võimaluste kohta. Ruumilise planeerimise otsused peavad toetama piirkonna terviklikku arengut ning toetuma kohaliku ruumilise arengu visioonile. Rae valla geoinfosüsteemi alusel on valla üldplaneeringu alal aastatel 2017–2022 (5 aastat) ehk eelmisest üldplaneeringute ülevaatamise aruandest alates kehtestatud 120 3 Leitav Rae valla veebilehel: https://www.rae.ee/pohjapiirkond 4 Leitav Rae valla veebilehel: https://www.rae.ee/lagedi detailplaneeringut (kogu alal 148 detailplaneeringut), millest 5 on menetletud üldplaneeringut muutvatena. Kõik valla üldplaneeringut muutvad detailplaneeringud (alates 2017): ▪ Saare kinnistu ja lähiala detailplaneering (Järveküla lasteaed); kehtestatud 2017 ▪ Laanemäe tee ja Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistute detailplaneering (Rail Baltic hooldedepoo); kehtestatud 2018 ▪ Kopasalu, Kopamäe, Kõrgesaare, Arukase ja Möldrimetsa kinnistute ning lähiala detailplaneering (hajaasustuse põhimõtte eiramine rohevõrgustikus); kehtestatud 2018 ▪ Kangrumäe kinnistu ja lähiala detailplaneering (Kurna külaplats); kehtestatud 2018 ▪ Urvaste küla Toominga kinnistu ja lähiala detailplaneering (Urvaste külaplats); kehtestatud 2018 Üldplaneeringut muutvad detailplaneeringud on valdavas enamuses vaid ühte maaüksust käsitlevad detailplaneeringud. Rae valla üldplaneering on jätkuvalt terviklik ja elluviidav ka pärast üldplaneeringut muutvaid detailplaneeringuid. Nii planeeringute algatamine kui ka kehtestamine on eelmise aastaga võrreldes veidi langenud (joonis 1). 2020. aastal olid numbriteks vastavalt 28 ja 34 ning 2021. aastal 21 ja 25 planeeringut. Aasta 2022 näitab samuti languse trendi, kuid tuntavalt on suurenenud eelmise planeerimisseaduse alusel algatatud detailplaneeringute lõpetamine. Kogu valla territooriumil on viimase 5 aasta jooksul kehtestatud detailplaneeringute üldarvust (148) 74% on planeeritud elamumaa alad ja seda teenindavad alad ning 26% on muu maa (ärimaa, tootmismaa, üldkasutatavate ehitiste maa, riigikaitsemaa). Rae valla üldplaneeringu alale on viimase 5 aasta jooksul planeeritud kehtestatud detailplaneeringutega kokku 922 elamisühikut (nende seas ka olemasolevad), see tähendab 2830 elanikku5. 5 aasta peale ära jaotatuna tähendab, et planeeritud on elamuid 566-le elanikule. Arengukava järgne aastane võimekust tagav juurdekasv Peetri, Lagedi ja Vaida kandis on kokku 570 elanikku. 400 350 300 250 200 150 100 50 0 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Planeeringute kehtestamine 19 19 22 33 36 34 30 26 34 25 Detailplaneeringute algatamine 25 12 33 39 35 27 38 27 28 21 Projekteerimistingimusi väljastatud 77 65 101 101 125 42 34 52 26 46 Ehituslube väljastatud 270 349 367 367 317 309 230 296 336 256 Kasutuslube väljastatud 253 263 274 274 244 227 324 270 325 211 Ehitusteatised 45 87 96 96 195 320 Kasutusteatised 61 46 53 63 115 107 Joonis 1. Planeerimis- ja ehitustegevus Rae vallas 2012-2021 (Allikas: Rae Vallavalitsus) 5 Rae valla leibkonnas on 3,07 liiget vastavalt 2021 rahvaloenduse alusel 2.1.2. Planeeringu vastavus käesoleva seaduse eesmärgile Planeerimisseaduse eesmärk6 on luua ruumilise planeerimise kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Rae valla üldplaneering vastab seatud eesmärgile. Kuid kuivõrd kummaski üldplaneeringus ei ole määratud tiheasustusaladel asuvate elamumaa juhtfunktsiooniga maa-alasid teenindava sotsiaalse taristu ning rohe- ja virgestusalade mahtusid ja asukohti ning hoonestatavate alade jaoks täpseid hoonestustüüpe ja –tihedusi ning piirkondi ühendavate sõidu- ja kergliiklusteede võrgustik on lahendatud puudulikult, ja arvestades asjaolu, et Tallinna lähedusest tulenevalt on Rae valla põhjaosa kõige kiiremini arenev piirkond, kus elamualasid teenindava taristu planeerimise surve on väga suur, siis on tekkinud vajadus nendes piirkondades täpsemat ruumilist planeerimist. Nimetatud eesmärki ja tänapäevastele vajadustele vastavat keskkonda on võimalik planeerida uute kandipõhiste valla osa käsitlevate üldplaneeringutega. Selleks on Rae Vallavolikogu 15.11.2016 otsusega nr 171 algatatud ja Rae Vallavolikogu 20.04.2021 otsusega nr 151 vastu võetud Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering ja Rae Vallavolikogu 19.05.2020 otsusega nr 117 algatatud Lagedi kandi üldplaneering. 2.1.3. Planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused Majanduslik ja sotsiaalne mõju Planeeringu majanduslik mõju valla arengule on olnud eelkõige positiivne. Suuremate investeeringute puhul on tuginetud Rae valla üldplaneeringu ja Rae valla arengukavas toodud põhimõtetele ning erasektori investeeringud on suunatud planeeritud arengualadele. Rae valla üldplaneeringu üks eesmärk on olnud soodustada mitmekülgset ettevõtluse arengut ja tagada kogu vallas infrastruktuuri kättesaadavus ja kvaliteet. Äri- ja logistikaparkide arengut soodustab Rae valla logistiline paiknemine ning läbi ruumilise planeerimise on loodud väga head tingimused magistraalteede äärsete äri- ja tootmisparkide tekkeks. Rae vallas on 2021. aasta seisuga registreeritud 4776 ettevõtet (Statistika - Rae vald). Rae vallas on 850 töökohta 1000 elaniku kohta, mis ongi suur tänu tööstusaladele, mille välja arendamisel on olnud oluline roll ka omavalitsusel ja Rae valla üldplaneeringuga määratud maakasutusel. Väga hea ettevõtluskeskkond ei too küll kohalikule omavalitsusele otsest kasu, kuid olemas on kaudne kasu – elanike võimalus töötada elukoha lähedal, mis omakorda vähendab pendelrännet elu- ja töökoha vahel. Koostöö ettevõtetega on viinud ka koolides vastavate ainesuundade suunamisele ning võimalike praktikakohtade loomisele. Siiski valla elamu- ja tööstusalade arendamise ning elanikkonna liigselt kiire kasvu tõttu on kaasnenud osaliselt ka negatiivne mõju Rae valla asustusstruktuuri stabiilsele arengule. 2013. aastal kehtestatud valla üldplaneering näeb ette väga suures ulatuses Peetri kandis perspektiivse maakasutusena elamumaad, kuid üldplaneeringus ei ole 6 Alus planeerimisseaduse § 1 lg 1, Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/126022015003?leiaKehtiv arvestatud elamuarendusega otseselt seotud vajalike teenuste tagamise vajadusega (nt lasteaiad, koolid, kauplused, spordihooned, jms), mis omakorda mõjutab terviklikku ruumilahendust ning on samas ka sisendiks ruumilise arengu eesmärkide saavutamisele. Üldplaneeringus ei ole arvutatud planeeritavale elanike arvule vajalikku muud teenindavat taristut. Sellest tingituna on liigselt kiire arengutempo pigem põhjustanud osalise tehnilise ja sotsiaalse infrastruktuuri mahajäämuse nõudlusest, samas on see siiski viimaste aastate investeeringute põhisuunaks. 25 000 20 000 15 000 10 000 5 000 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Kokku 13 841 14 284 15 138 15 966 16 956 17 968 19 053 20 135 21 240 22 195 Mehed 6 903 7 167 7 587 8 016 8 524 9 047 9 578 10 081 10 637 11 085 Naised 6 938 7 117 7 551 7 950 8 432 8 921 9 475 10 054 10 603 11 110 Joonis 2. Elanike arv vallas 2013-2022, seisuga 01.01. (Allikas: Rahvastikuregister) 1.jaanuaril 2022 oli Rae valda registreeritud 22 195 elanikku, moodustades Eesti rahvastiku koguarvust 1,7%. Elanike arvu muutused ajas on toodud joonisel 2. Eelmisel aastal kasvas elanikkond 955 inimese võrra. Jooniselt 3 on näha, et valla elanike loomulik iive on tugevalt positiivne. Kui kogu Eesti loomuliku iibe kordaja (loomuliku iibe ja rahvastiku keskmise suuruse jagatis mingis ajavahemikus) oli 2021. aastal ligikaudu miinus neli, siis Rae valla 2021. aasta näitaja oli: (sünnid 404 – surmad 73) / elanike aasta keskmine arv 21 718 * 1000 = 15,2 (2019 = 15,4 ja 2020 = 15,5). 2021. aastal sündis valla elanikel rekordiliselt 404 last, kuid sündide arv 1 000 elaniku kohta neljandat aastat järjest väheneb – 21,5 19,9 19,5 18,6. Peetri kandis, kus elamuehituse surve on kõige suurem, on kehtestatud kokku 208 detailplaneeringut, millele on määratud ehitusõigus eelkõige elamuehituse eesmärgil. Tänaseks päevaks ei ole suur osa detailplaneeringud ellu viidud, mis tähendab, et detailplaneeringute elluviimisel on kandi elanike juurdekasv veelgi suurem ja ületab võimekust juurdekasvuga toime tulla. Tasakaalustamata planeerimistegevus mõjutab negatiivselt ruumilise terviklahenduse elluviidavust, sh avalike kvaliteetsete teenuste kättesaadavust. 2000 1500 1000 1012 1083 1082 1105 955 500 0 -500 -1000 -1500 2017 2018 2019 2020 2021 Sünnid 339 397 390 402 404 Surmad -71 -86 -89 -83 -73 Sisseränne 1 459 1 629 1 813 1 803 1 803 Väljaränne -715 -857 -1032 -1017 -1179 Muutus 1012 1083 1082 1105 955 Loomulik iive 268 311 301 319 331 Joonis 3. Elanike arvu muutus komponentide lõikes 2017-2021. (Allikas: Rahvastikuregister) Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 6 lõike 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada vallas sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist, eakate hoolekannet, kultuuri-, spordi- ja noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Sellest tulenevalt peab eelpool loetletud ülesandeid täitma tasakaalustatult. KOKS § 6 lõike 2 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada vallas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Rae valla lasteaedade järjekorrad, seisuga 08.12.2022 Laste arv, kes on Laste arve, kes on alla üle Piirkond Laste arv järjekorras 18. kuu vanused 18. kuu vanused Vaida 33 18 15 Lagedi 104 40 64 Jüri 202 117 85 Peetri 989 352 637 1328 527 801 Tabel 1 Rae valla lasteaedade järjekorrad, seisuga 08.12.2022 08.12.2022 seisuga on Rae valla üldplaneeringu alal (Peetri, Lagedi ja Vaida kant) lasteaia koha järjekorras 716 last, kes on üle 18.kuu vanused. Peetri, Järveküla ja Kindluse koolides õpib 01.09.2022 seisuga 2181 õpilast, mis on projekteeritud hoonete ruumiandmete põhjal saavutanud täituvuse piiri. See tähendab, et olemasolevatesse koolihoonetesse ei saa õpilasi juurde võtta ruumipuuduse tõttu. Üks võimalus oleks suunata elanike arvu kasvu erinevates valla kantides läbi ruumilise planeerimise, mis omakorda tähendab, et teatud juhtudel tuleb jätta detailplaneering algatamata, isegi kui ilmne vastuolu üldplaneeringuga puudub. Ruumiline planeerimine on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Rae vallas kehtivat üldplaneeringut on küll võimalik ellu viia, kuid vajalik on pidurdada nende elluviimise tempot elamualade osas. Üldplaneering peaks andma täpsed suunised eelkõige elamualade etapilise planeerimise võimaldamiseks. Lisaks sotsiaalse taristu võimekuse tagamisele, toob liigselt kiire rahvastiku ja ettevõtluskeskkonna kasvu tempo kaasa pendelrände valla, pealinna ja naabervaldade vahel. See põhjustab liikluskoormuse kasvu ja ummikuid põhimaanteedel. Põhjapiirkonna üldplaneeringu koostamise käigus tellitud liikuvusuuringu (Hendrikson & Ko, töö nr 2926/17) kohaselt oli juba 2018. aastaks ehitusmahu juures saavutatud autoliikluse läbilaskvuse ammendumine. See tähendab, et iga uue detailplaneeringuga tekitatakse täiendavat autoliikluse kasvu, kui ei ole ette nähtud võimalusi liikumisviiside muutmiseks, sh ühistranspordi eelistamist. Liikuvusuuring peab ainuvõimalikuks lahenduseks modaalsusnihet, mis oleks vältimatu eeldus ükskõik millisele edasisele arengule. See tähendab, et arengueeliseks on autost ja eratranspordist muudele liikumisviisidele keskendumine ja nende eelisarendamine. Üldplaneeringute alusel on suures osas ellu viidud põhiteede äärne kergliiklusteede võrgustik, mis tagab parema sidususe valla eri piirkondade ning naaberomavalitsuste vahel. Olulist rõhku tuleb edaspidi panna ühistranspordi eelisarendamisele. Üldplaneeringutega ei ole piisavalt analüüsitud võimekust planeeritava liiklusmahu teenindamiseks, võimalusi ühistranspordi eelisarendamiseks, autostumise vähendamise võimalusi või arendustegevuse sidumist liikuvusvõimalustest lähtuvalt. Eelpool toodud kitsaskohad majandusliku ja sotsiaalse mõju osas on seatud eesmärgiks uute kandipõhiste üldplaneeringute menetlemisel. Et kaasas käia Tallinna äärealade kiirema arenguga on algatatud kehtiva valla üldplaneeringu muutmine seda täpsustava Põhjapiirkonna üldplaneeringuga ja Lagedi kandi üldplaneeringuga. Kultuuriline ja looduskeskkonna mõju Rae valla lõunaosa on planeeritud looduslikumana, tasakaalustamaks valla põhjaosa linnastuvat arengut. Seal on säilinud looduslik keskkond, valdavalt hajaasustus, põllu- ja metsamajandus, puhke- ja vabaaja teenused. Seega tööstus- ja elamualade kõrval peavad säilima ka põllu-, metsa- ja jahimaad ning nendes valdkondades tegutsevatele valla elanikele tuleb luua eeldused oma tegevuse jätkamiseks ja kindlus tulevikuks. Eesmärk on, et valla lõunaosa miljööväärtuslikud ja hajaasustuse alad tasakaalustavad valla põhjaosa linnalist keskkonda. Eesmärk on saavutada tasakaal, mis sisaldab endas ühest küljest ühtlast arengut valla igas kandis ja teisest küljest piirkondlikku omanäolisust. Seda eesmärki on suudetud tagada ja lõunapiirkonnades on säilinud kohalike maastike mitmekesisus ja omapära. Põhjapiirkonna lääne- ja idapiirkondade ulatuslikel rohealadel on suudetud vältida ehitustegevust ja säilinud on rohealade terviklikkus. Rohevõrgustiku säilimiseks on oluline jälgida üldplaneeringutega seatud tingimusi hajaasustuses, kus rohevõrgustikus lubatud elamukohtade rajamine detailplaneeringu alusel ja hajaasutustingimusel nii, et õuealade vaheline kaugus on vähemalt 500m, tuumalas 1000m. Suhteliselt karmid tingimused on taganud selle, et rohevõrgustik on püsinud suures osas puutumatuna laialdasest inimtegevusest. Seega olulised negatiivsed mõjud looduskeskkonnale puuduvad, sest need on pigem püsinud puutumatuna. Üldplaneeringut muutvana rohevõrgustikus on menetletud üks detailplaneering Kopasalu, Kopamäe, Kõrgesaare, Arukase ja Möldrimetsa kinnistute ning lähiala detailplaneering (kehtestatud 2018), mis eirab hajaasustuse põhimõtet rohevõrgustikus. Detailplaneeringu käigus on eraldi koostatud uuring rohelise võrgustiku toimivuse tagamiseks, mille alusel on valitud hoonestuse asukoht, mis jätkuvalt tagaks rohevõrgustiku toimimise tagamise. Planeeritud elamukruntidega ei hõlmata kogu Golfi tee ümbrust ja ei teki olukorda, kus elamualade vöönd moodustab rohekoridoriga ristuva barjääri, mis tõkestaks loomade liikumist ning rohekoridori toimimist. Elamute paigutamisel on arvestatud maastikusituatsiooni ning loomade liikumisteedega, st planeeringuala ida- ja keskossa elamuid pole planeeritud ja säilib antud piirkonnale omane hajaasustuse printsiip, kus väljakujunenud põllumajandus-maadel asuvad elamumaad vanade talukohtade näol. Menetletud on vähesel määra üldplaneeringut muutvaid detailplaneeringud külaplatside rajamise eesmärkidel, mis ei olnud üldplaneeringuga ette nähtud asukohtades: ▪ Kangrumäe kinnistu ja lähiala detailplaneering (Kurna külaplats); kehtestatud 2018 ▪ Urvaste küla Toominga kinnistu ja lähiala detailplaneering (Urvaste külaplats); kehtestatud 2018. Detailplaneeringud puudutavad vaid ühte krunti ning säilib looduslikule maakasutusele omane sihtotstarve, seega üldplaneering on jätkuvalt elluviidav. 2.1.4. Planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus 2.1.4.1. Planeerimisseaduse muudatused 1. juulil 2015 kehtima hakanud planeerimisseaduse kohaselt suurenes üldplaneeringute roll ehitusõiguse andmisel. Sisse viidi detailplaneeringu koostamise kohustusest loobumine ning projekteerimistingimuste väljastamise otsene seos üldplaneeringuga. PlanS § 74 lõike 5 ja § 125 lõike 5 kohaselt on üldplaneeringud aluseks nii detailplaneeringu koostamisele kui ka detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimustele, kui ehitis sobib mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi ning kui üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus üldplaneeringus määratud muude tingimustega. Valla üldplaneeringus on vastavad piirkondlikud kasutus- ja ehitustingimused olemas ja PlanS § 125 kohaseid projekteerimistingimusi saab väljastada kui üldplaneering seda toetab. 2.1.4.2. Teeseaduse kehtetuks muutumine 01.07.2015 jõustunud Ehitusseadustikuga ja Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusega muutus kehtetuks varasem Teeseadus. Uue seadustikuga muutusid riigimaateede kaitsevööndite ulatused. Ehitusseadustiku (EhS) § 71 lõike 2 alusel on ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt nimetatud maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 50 meetrit. Ülejäänud maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada. EhS § 71 lõike 3 alusel on tänava kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus. Rae valla üldplaneeringus on teekaitsevööndid määratud 50-100m olenevalt tee asukohast ja mis vastas Teeseaduse kehtivusajal kehtinud kaitsevööndi ulatusele. See tähendab tunduvalt laiemalt kui uues seaduses määratud minimaalne ulatus. Põhjendatud on riigitee kaitsevööndi ulatus üle vaadata ja vajadusel korrigeerida uute üldplaneeringute koostamise käigus, mil on võimalik kehtestada EhS § 71 lg 2 või 3 kohane kaitsevööndi ulatus. 2.1.4.3. Atmosfääriõhu kaitse seadus Atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS) jõustus 1. jaanuaril 2017. See seadus kohustuse määrata mürakategooriad üldplaneeringus määratud juhtotstarvete alusel. AÕKSi § 63 lõige 4 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus korraldab koostöös müraallika valdajaga oma haldusterritooriumi välisõhu mürakaardi koostamise, arvestades PlanS § 75 lõikes 1 sätestatud ülesandeid müra leviku tõkestamiseks. Müra normtasemete kategooriate määramine on 1. juulil 2015 jõustunud planeerimisseaduse järgi üldplaneeringu ülesanne. AÕKS ja uuenenud PlanS jõustusid pärast üldplaneeringute kehtestamist. Mürakaart on Rae vallas koostatud aastal 2018 ja selle tulemusi võetakse aluseks detailplaneeringute menetlemisel ja projekteerimistingimuste seadmisel. 2.1.4.4. Majandus- ja taristuministri määrus „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused" Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015 määrusega nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“, kehtestati ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused, sealhulgas ehitisealuse pinna, ehitise kõrguse ja sügavuse arvestamise alused. Määruse termineid kasutatakse ehitise projekteerimisel ja ehitamisel, sealhulgas ehitusprojekti ja ehitamise tehnilise dokumendi koostamisel ning ehitamise dokumenteerimisel ja muul asjakohasel juhul. Kehtivas Rae valla üldplaneeringus, kus planeerimis- ja ehitustingimused on seotud varem kehtinud ehitise tehniliste andmetega, tuleb tehnilised andmed konverteerida ülalnimetatud määruses esitatud andmetest lähtudes. Alates 21.05.2013 kehtiv Rae valla üldplaneering sisustab ehitistega seotud pindala järgmiselt (vt seletuskirja punkt 3.3.): a) Ehitisealune pind – ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ka ehitise väljaulatuvad osad ning sammastel olev ehitise osa. Selle hulka kuuluvad ka räästad, rõdu, trepid jne. b) Ehitusalune pind – horisontaalprojektsiooni pind sokli kõrguselt välimiste mõõtude järgi. Selle hulka kuuluvad kaetud väljaulatuvad osad, kuid arvesse ei võeta osi, mis ei ulatu maapinnast välja, katmata välistreppe ja terrasse, keldrite valgusšahte jne. c) Hoonealune pind – vt. ehitisealune pind. Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 19 lõige 1 märgib, et ehitisealune pind on hoonealune või rajatisealune pind ning lõige 2 märgib, et hoonealune pind on hoone maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal. Hoonealune pind on seejuures eelkõige maapealse osa hooneosade projektsioon horisontaaltasapinnal ja maapinnast madalamal asuvate hoone osade projektsioon horisontaaltasapinnal. Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse pinna sisse loetakse hoone juurde kuuluva rõdu, lodža, varikatuse ja muu taolise projektsioon horisontaaltasapinnal. Käsitlus on sarnane Rae valla üldplaneeringus sätestatud ehitusaluse pinna mõistega. Üldise käsituse järgi loetakse ehitisealuseks pinnaks pindala, mille piires ehitis maapinnale toetub ning ehitusealuseks pindalaks, mis tekib ehitise projektsiooniga maapinnale (paralleel praegu kehtiva mõistega hoonealune pind). Arvestades asjaolusid on mõistlik, kui enne 21.05.2013 kehtestatud Rae valla üldplaneeringut kehtima hakanud detailplaneeringutes ei ole ehitusealune ja ehitisealune pind samastatavad ehk eeldatakse, et ehitusealune pind on hoonealune pind ning ehitisealune pind on hoone projektsioon maapinnale. See tähendab, et lähtutakse detailplaneeringus väljendatust, selle puudumisel tõlgendatakse isikutele soodsamalt. Peale Rae valla 21.05.2013 üldplaneeringu kehtestamist loetakse kehtivates detailplaneeringutes ehituse- ja ehitisealune pind samaväärseks. 2.1.4.5. Haju maakonnaplaneering 2030+ Üldplaneeringute kehtimise ajal on kehtestatud uus maakonnaplaneering „Harju maakonnaplaneering 2030+“7. Suurimate muudatusena on Harju Maakonnaplaneeringuga: 1) Määratud linnalise asutusega piirkonnad. Üldplaneeringu koostamisel tuleb vältida valglinnastumise tunnustele vastava asustuse, sh monofunktsionaalsete elamualade, kavandamist, millele on iseloomulik: ligipääsu sõltuvus isiklikust transpordist, paiknemine reisirongi- ja bussipeatusest eemale, avalike teenuste puudumine või nende vähesus, kaubanduse areng ribaliste vormidena piki suuremaid maanteid, toetades logistilist mugavust, kuid eirates elanikkonna väljakujunenud, igapäevaselt toimivaid liikumistrajektoore. 2) Planeeritud uus Rail Baltic raudteetrassi koridor, mille eesmärk on kiirraudteeühenduse loomine Lääne-Euroopaga ja Eesti sisese regionaalse raudteeühenduse parandamine Pärnu suunal. Euroopa laiusega (1435 mm) perspektiivne reisiraudtee ühendus täiendava haruna mööda olemasolevat raudteekoridori Sakust läbi Männiku Ülemiste raudteeterminali, mille eesmärk on muuta Tallinna-Helsingi perspektiivse raudteetunneli realiseerumisel Rail Balticu Ülemiste ühistransporditerminal tupikjaamast läbisõidetavaks vahejaamaks. Rail Baltic raudtee eesmärk on luua kiirraudteeühendus Lääne-Euroopa suunal. Lisaks tagatakse Eesti siseselt kiire regionaalne ühendus Pärnu 7 Leitav Harjumaa Omavalitsuste Liit veebilehel http://hol.ee/409 suunal. Maakonnaplaneeringu joonisel „Tehnilised võrgustikud“ on kajastatud Rail Balticu perspektiivne trassikoridor. Tallinna Ülemistele on kavandatud Rail Baltic reisirongide lõppjaam, mis integreeritakse Tallinna ühistransporditerminaliga ning luuakse jätkuühendused erinevatele linna- ja regionaalühendustele. Rail Baltic kaubavedude transiidikoridor suunatakse Muuga sadamasse ja reisirongide depoojaam on ette nähtud Rae valda Tallinna piirile. Maakonnaplaneeringuga on kavandatud Rail Baltic perspektiivsele trassikoridorile kohalike peatuste põhimõttelised asukohad (vt joonis 4, peatuste põhimõttelised asukohad on kantud ka joonisele “Tehnilised võrgustikud”). Joonis 4. Väljavõte Harju maakonnaplaneeringu 2030+ joonisest „Tehnilised võrgustikud“ 3) Kavandatud põhimõtteline kergrööbastranspordi koridor Tallinna- Lennujaama-Mõigu–Jüri trassikoridor Tallinna linnas ja Rae vallas. Vastuolu Maakonnaplaneeringuga ei muuda valla üldplaneeringut selles osas kehtetuks. Kehtestatud maakonnaplaneering on aluseks eelkõige uutele koostatavatele üldplaneeringutele. Samas annab see siiski suunise, et kohaliku omavalitsuse üldplaneering vajab muudatuste tegemist. 2.1.4.6. Rae valla arengukava 2018-2030 Arengukava kohaselt peab planeerimistegevus olema tasakaalustatud ja tulemuslik, arvestama piirkondlikke eripärasid, elanikkonna paiknemist ja omavalitsuse võimekust lisanduvatele elanikele avalikke teenuseid pakkuda. Taristu peab olema tänapäevane ja elanike vajadustele vastav. Rae vallas ruumilise arengu sihikindla suunamisega tuleb saavutada tasakaalustatud ruumistruktuur, milles lõunaosa miljööväärtuslikud ja hajaasustuse alad tasakaalustavad valla põhjaosa linnastuvat keskkonda. 40 000 35 000 30 000 20 120 25 000 15 966 19 563 20 000 15 000 10 000 5 000 0 2026 2033 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2034 2035 2036 2037 2038 2039 2040 2041 2042 2043 2044 2045 2046 2047 2048 2049 2050 2016 baas 2016 kasvu Rae vald tegelik / 2020 A 2020 B Joonis 5. Rahvaarvu prognoos aastani 2050, sh 2016. a koostatud prognoosi võrdlus Vastavalt arengukavale kasvab Rae valla tulenevalt lähteaasta vanusstruktuurist ja sündimuskäitumisest aastaks 2040 igal juhul enam kui 24 000, rände-stsenaariumi realiseerudes 30 000 elanikuni (5). Viimasel juhul moodustab enam kui poole elanikkonnast Peetri kandi ja enam kui ¼ Jüri kandi rahvastik. Lagedi kandis suureneb rahvaarv u 2200 ja Vaida kandis kahaneb 1350 elanikuni. Rae valla elanikkonna juurdekasv on kantide lõikes olnud väga erinev, mis on kaasa toonud piirkondliku tasakaalustamatuse. Samuti toob kiire kasv kaasa probleemid sotsiaalse taristu arendamisel. Seetõttu on kokku lepitud arengukava koostamise käigus n-ö kontrolljoones, mille piires juurdekasvuga tuleb Rae vald talle pandud ülesannetega toime. Peetri kandis on määratud juurdekasvuks aastas 500, Lagedil 50 ja Vaidas 20 elanikku, see tähendab kokku 570. Viimastel aastatel on aga Rae vallas (va. Jüri kant) elanike kasv olnud ca 800-900 elanikku aastas. Viimase 5 aasta jooksul Rae valla üldplaneeringu alusel kehtestatud detailplaneeringutega on võimalik ellu viia 566 elanikuga juurdekasv, mis vastab täpselt arengukava juurdekasvule. See tähendab, et üldplaneeringu elluviimine on olnud põhimõtteliselt täpselt tasakaalus arengukavaga seatud võimekusega, kuid liigne ja jätkuv elanike kasv tuleneb eelkõige varasemalt kehtestatud detailplaneeringute elluviimisest ja suurest sündivusest. Üldplaneeringu alusel koostatavate detailplaneeringute menetlusel tuleb antud numbrit jälgida. Võimalusel oleks vajalik täiendavalt arvestada seejuures sündivusest tulenevat loomulikku rahvastiku juurdekasvu. Lisaks on vajalik vastav võimekust reguleeriv number kanda ka ruumilist planeerimist reguleerivasse arengudokumenti, st koostatavatesse üldplaneeringutesse. 2.1.5. Kehtivad detailplaneeringud, et tagada nende vastavus üldplaneeringule, ning vajaduse korral algatatakse nende muutmise või kehtetuks tunnistamise menetlus Tulenevalt 2015 aasta 1. juulil kehtima hakanud Planeerimisseadusest ning Ehituseseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusest tuleb enne 1. juulit 2015 algatatud detailplaneeringud lõpuni menetleda hiljemalt 1 juuli 2018-ks. Aastatel 2017-2022 on kohalik omavalitsus lõpetanud menetluse 36 detailplaneeringu osas. Aktiivses menetluses on hetkel kogu valla territooriumil ca 100 detailplaneeringut, kuid pooleli olevaid menetlusi Rae vallas on kokku ca 300, neist pooled on algatatud ja pooled esitatud taotluse faasis. See tähendab, et Rae vald peab ca 200 pooleli oleva, aga mitte aktiivse, menetluse osas tegema mittealgatamise või lõpetamise otsuse. Samas arvestades juba olemasolevat halduskoormust 100 aktiivse menetluse osas, võib see aega võtta mitmeid aastaid. 2.1.6. Muud planeeringu elluviimisega seotud olulised küsimused Üldplaneeringu elluviimise oluline osa on edasiste uuringute, analüüside ja täpsustavate üldplaneeringute koostamine. Rae valla üldplaneering teeb ettepaneku erinevate osa- ja teemaplaneeringute koostamiseks: 1. Rae valla üldplaneeringuga nähakse vajadust koostada üldplaneeringud Peetri alevikus ja selle ümbruses ning Järvekülas. Koostatavate üldplaneeringute eesmärgiks on kohalike keskuste kujundamine, mis pakuksid esmavajalikke teenuseid elanikele nende kodukohas. Selles osas on Rae Vallavolikogu poolt vastu võetud Põhjapiirkonna üldplaneering, mis peale Rahandusministeeriumis läbitavat järelvalve protsessi peaks lähiaastatel jõudma kehtestamiseni. Lisaks on algatatud Lagedi kandi üldplaneering. 2. Koostada täpsustav teema- või osaüldplaneering valla loodeosas, Järveküla lääneosas paikneva ulatusliku haljasala ja parkmetsa maa arendamiseks ning selleks täpsemate tingimuste seadmiseks. Eelkõige tuleb koostatava täpsustava teema- või osaüldplaneeringuga lahendada elamuehituse lubamine ning tingimused. Teema on lahendatud ja haaratud Põhjapiirkonna üldplaneeringu koosseisu. Ala käsitlemiseks on koostatud Elle OÜ poolt töö nr 17-PA-33 „Rae valla põhjapiirkonna rohevõrgustiku väärtuste hinnang„ eesmärgiga täpsustada üldplaneeringu ala lääneossa jääva rohekoridori pakutavaid ökosüsteemi teenuseid maastikuelementide kaupa. Selleks jagati rohekoridor väärtuste hindamisel tinglikeks piirkondadeks. Väärtuste kirjeldus ja soovitused alade kasutustingimusteks on esitatud nende piirkondade lõikes. Üldine kokkuvõttev hinnang on kogu ala kohta, et see vajab säilitamist rohealana ning on sobimatu ehitustegevuseks. Osaliselt on piiratud ulatuses puhkeotstarbelise infrastruktuuri rajamine lubatud ja ei kahjusta eeldatavalt oluliselt rohevõrgustiku toimimist. Veekaitselisest seisukohast peaks puhkeotstarbelise infrastruktuuri rajamist vältima Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitsealale. Rekreatiivse taristu projekteerimisel on vajalik keskkonna eksperthinnangu teostamine, arvestamaks rohevõrgustikku ja veehaarde sanitaarkaitseala mõjutavaid keskkonnakaalutlusi. Vältida tuleb alade tarastamist. 3. Ettepanekud uuringute läbiviimiseks: ▪ Täpsemaks ülevaate saamiseks radooni levikust Rae vallas tuleb läbi viia põhjalikum ja detailsem kogu valla territooriumit hõlmav uuring. ▪ Läbi tuleb viia põhjavee uuring, selgitamaks välja radoonikliidide sisaldus, ning Ülemiste järve ümbruse hüdrogeoloogiline uuring. ▪ Uurida on vaja ka erinevatest tööstusettevõtetest (võimalusel ka liiklusest) lähtuva õhusaaste koosmõju. Radooniuuringut ei ole Rae vallas täiendavalt läbi viidud, kuna riiklikult on koostatud Eesti pinnase radooniriski kaart Andmed 2020. aasta seisuga (egt.ee). Lähtuvalt Eesti Geoloogiakeskuse poolt läbi viidud pinnase radoonisisalduse kaardistamisest kuulub Rae valla põhjaosa kõrge radoonisisaldusega pinnasega alade loetellu. Kaardi alusel tuleb uute elamute, ühiskondlike hoonete ja soovitavalt ka äri- ning tootmishoonete rajamisel radooniohtlikesse piirkondadesse ehituslike vahenditega tagada radooniohutus ruumide siseõhus. Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda pinnase radoonisisalduse uuringu läbiviimist detailplaneeringu koosseisus, kuni puudub kogu valda hõlmav täpsem uuring. Joonis 6. Pinnase radoonisisaldus põhjapiirkonna aladel (allikas: Harjumaa pinnase radooniriski kaart, Eesti Geoloogiakeskus) Tööstusettevõtetest lähtuvat mürasaastet on uuritud Rae valla mürakaardiga 2018 aastal. Tööstusmüra ei ole Rae vallas suureks probleemiks, kuid ka siin on mõned üksikud piirkonnad, kus tuleb müra vähendamise võimalusi analüüsida (eelkõige objektipõhiselt üksikjuhtumite kaupa). Tööstusmüra tasemete määramiseks teostati tööstuslike objektide müratasemete mõõtmised novembris 2017 ja märtsis 2018. Mõõtmised teostas Terviseameti Tartu Labor. Tööstusettevõtete müra käsitlemisel lähtuti tellija poolt ette antud tööstusettevõtete nimekirjast. Kõiki huvipakkuvaid objekte külastati päeval ja öösel ning selekteeriti välja alad, kus märkimisväärne tööstuslik müra võib tootmisala piiridest väljapoole (müratundlike aladeni) ulatuda. Mõõtmised teostati valdavalt õhtusel ja öisel ajal, kuna tootmisettevõtted asuvad reeglina maanteede läheduses ning päevase maanteemüra fooni taustal on raske tööstusliku (või tehnoseadmete) müra eristada ning mõõta. Päevasel ajal domineerib ka tööstuspiirkondade läheduses üldjuhul liiklusmüra. Samuti võib öelda, et päevase tööstusmüra piirväärtuse ületamist tööstusalade lähedal asuvate müratundlike alade juures reeglina ei esine. Seetõttu keskenduti tööstusmüra hindamisel eelkõige öisele ajale, kuna öise piirväärtuse ületamised on ööpäevaringselt töötavate tootmisettevõte puhul tõenäolisemad (öised normid on oluliselt rangemad kui päevased piirväärtused). Koostatud uuring on aluseks detailplaneeringute koostamisel. 2.2. Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaksjala ja Karla külaosade üldplaneering (kehtestatud Rae Vallavolikogu 20.12.2012 otsusega nr 390) 2.2.1. Planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused Üldplaneering annab kohaliku omavalitsuse üksuse elanikele, ettevõtjatele ja teistele huvilistele teavet maakasutuse ja ehitustegevuse võimaluste kohta. Ruumilise planeerimise otsused peavad toetama piirkonna terviklikku arengut ning toetuma kohaliku ruumilise arengu visioonile. Rae valla geoinfosüsteemi alus on aastatel 2017–2022 (5 aastat) ehk eelmisest üldplaneeringute ülevaatamise aruandest alates kehtestatud Jüri aleviku üldplaneeringu alal 28 detailplaneeringut, millest 1 on menetletud üldplaneeringut muutvatena: ▪ Jüri aleviku Talli tn 2 ja Aruküla tee 22 kinnistute detailplaneering (Rae Gümnaasium), kehtestatud 2018 Nimetatud detailplaneering on vaid ühte maaüksust käsitlev, seega on üldplaneering jätkuvalt terviklik ja elluviidav ka pärast seda. Nii planeeringute algatamine kui ka kehtestamine on eelmise aastaga võrreldes veidi langenud (vt.joonis 1 ptk 2.1.1). 2020. aastal olid numbriteks vastavalt 28 ja 34 ning 2021. aastal 21 ja 25 planeeringut. Aasta 2022 näitab samuti languse trendi, kuid tuntavalt on suurenenud eelmise planeerimisseaduse alusel algatatud detailplaneeringute lõpetamine. Kogu valla territooriumil on viimase 5 aasta jooksul kehtestatud detailplaneeringute üldarvust (148) 74% on planeeritud elamumaa alad ja seda teenindavad alad ning 26% on muu maa (ärimaa, tootmismaa, üldkasutatavate ehitiste maa, riigikaitsemaa). Jüri aleviku üldplaneeringu alale on viimase 5 aasta jooksul planeeritud kehtestatud detailplaneeringutega kokku 91 elamisühikut (nende seas ka olemasolevad), see tähendab ca 280 elanikku8 . 5 aasta peale ära jaotatuna tähendab, et planeeritud on elamuid aastas 56-le elanikule. Arengukava järgne aastane võimekust tagav juurdekasv Jüri kandis on kokku 100 elanikku. 2.2.2. Planeeringu vastavus käesoleva seaduse eesmärgile Planeerimisseaduse eesmärk9 on luua ruumilise planeerimise kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Jüri aleviku üldplaneering vastab seatud eesmärgile. Jüri aleviku üldplaneeringu enda peamiseks eesmärgiks on alevikule keskuse planeerimine. Vaatamata selgele ettevõtluskeskuste olemasolule, puudub Jüri alevikul asustuse arenguloost tingituna linnaehituslik keskus. Lahendamist vajab mitte niivõrd küsimus, kas alevik vajab linnalikku keskust, kuivõrd kuidas selle kujunemist soodustada. Eelduste loomine selgelt väljenduva alevikukeskuse tekkeks on üldplaneeringu üks põhilisi eesmärke. Keskuse loomise edasiste tegevustena on menetletud Jüri aleviku Aruküla tee 25, 25a ja 25b kinnistute ning lähiala detailplaneering, millega on 8 Rae valla leibkonnas on 3,07 liiget vastavalt 2021 rahvaloenduse alusel 9 Alus planeerimisseaduse § 1 lg 1, Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/126022015003?leiaKehtiv planeeritud Jüri Tervisekeskus ja uus vallamaja ning üldplaneeringut muutvana, kuid üldplaneeringu peamist eesmärki toetavana Jüri aleviku Talli tn 2 ja Aruküla tee 22 kinnistute ning lähiala detailplaneering Rae Gümnaasiumi ja Tuule Spordikeskuse ehituseks. 2.2.3. Planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused Majanduslik ja sotsiaalne mõju Jüri aleviku edaspidise ruumilise arengu strateegia näeb asulat atraktiivse väikelinnana, mis omab kordumatut identiteeti, kus alevik on eriealise elanikkonna vajadustele vastav, hinnalt vastuvõetava ja kõrge elukeskkonna kvaliteediga mõnus mitmefunktsiooniline elamis- ja töökeskkond, mille identiteedi määrab hoonetevaheline avalik ruum. Rohevõrgustik, kergliiklusteede süsteem, massiividena paiknev haljastus ning toimiv infrastruktuur loovad piirkonna elanikele mitmekesised vaba aja veetmise võimalused Jüri piirkonna jätkuvat ettevõtluse arengut soodustab logistiline asukoht kahe riigimaantee ristumisel. Üldplaneeringuga tööstuspiirkonnaks kavandatud maa-ala ja tehnilise infrastruktuuriga varustatud krundid annavad tehnopargi asukatele selge majandusliku efekti. Ettevõtlusasukoha edasiseks laiendamiseks on olemas jätkuv reserv nii Tallinn-Tartu maantee kui Tallinna ringtee ääres. Seega planeeringu majanduslik mõju valla arengule on olnud jätkuvalt eelkõige positiivne. Üldplaneeringu elluviimise majanduslik mõju avaldub eelkõige jätkuvas korrastatud äri- ja logistikapiirkondade olemasolus, mis on atraktiivsed nii elanikele kui ettevõtjatele, loob nö positiivse kuvandi Jüri alevikust, võimaldab kodulähedast ettevõtlust ja koduettevõttete loomist. Atraktiivne ettevõtluskeskkond väärtustab ka olemasolevat kinnisvara ja muuda selle atraktiivseks elukeskkonnaks. Jüri aleviku üldplaneeringu läbiv eesmärk on olnud kogu vallale ühtse ja peamise teenuskeskuse loomine. Jüri aleviku üldplaneeringuga on tagatud sotsiaalse taristu võimekus eelkõige Jüri aleviku üldplaneeringu alal, kuid ei ole arvestatud, et seda sotsiaalset taristut kasutab suures osas ka ülejäänud valla elanikkond ja eelkõige kogu Jüri kandi rahvastik. Seda näitab näiteks, et ei olnud arvestatud võimaliku gümnaasiumi osa laiendamise vajadusega, milleks on koostatud üldplaneeringut muutev Jüri aleviku Talli tn 2 ja Aruküla tee 22 kinnistute detailplaneering. 08.12.2022 seisuga on Jüri kandis lasteaia koha järjekorras 85 last (vt. Tabel 1 ptk 2.1.3), kes on üle 18.kuu vanused. Jüri gümnaasiumis õpib 01.09.2022 seisuga 1351 last, mis on projekteeritud hoonete ruumiandmete põhjal saavutanud täituvuse piiri. Jüris pakub viimasele leevendust ehitatav Rae Gümnaasium. Põhiliseks säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu märksõnaks Jüri alevikus on ressursikasutus. Asukohaeeldustest lähtudes on maaressursi kasutus alevikus küllaltki säästlik ja asustuse areng kompaktne. Asustustiheduse ning hea katvusega põhitänavate võrgu tõttu on ühistranspordi kasutamine ning selle edasine arendamine alevikus suhteliselt hea väljavaatega, mis omakorda tagab transpordiks kuluva ressursi säästva kasutuse. Teenused ning sotsiaalse infrastruktuuri elementide paigutus ei eelda auto kasutamist ning on kättesaadavad ka teiste liiklusvahenditega. Ka ringtee ääres paiknev äritsoon ja teised alevikusisesed töökohad on alevi elanikele jalutuskäigu kaugusel. Seega on ühistransport ja kergliiklus aleviku igapäevaelus eraautode kasutamisele tõsiselt võetav alternatiiv. Valdavalt avatud ruumistruktuur ning hoonestatud alade ja rohealade vahekord loovad täiendava eelduse tasakaalustatud arenguks. Jüri alevikus on koostatud liiklusuuring (Inseneribüroo Stratum OÜ Töö nr: 2022-T040), mille alusel on siiski leitud, et Jüri liiklussõlme läbilaskevõime on piisav Jüri aleviku ja Aaviku küla osa liikluse teenindamiseks, kuid mitte Jüri aleviku kaugema tagamaa jaoks. Jüri aleviku ja Aaviku küla kehtivad ja menetletavad detailplaneeringud võib ellu viia, kuid sellega seoses tuleb leida võimalused transiitliikluse vähendamiseks Aruküla tee Jüri alevikku läbival lõigul. Jüri alevikus sees olevad ristmikud ja teed suudavad uute planeeringute täiendava liikluse vastu võtta. Jüri aleviku ja Aaviku küla osa uute planeeringute realiseerimiseks on vajalik tegeleda Aruküla tee transiitliikluse vähendamisega ja alustada Aaviku liiklussõlme projekteerimisega, mis annab täiendava juurdepääsu Jüri aleviku liiklusele. Transiitliikluse vähendamiseks tuleks Aruküla teel tegeleda pigem liikluse rahustamise võtetega (ringristmikud, tõstetud ülekäigurajad). Aruküla teel Jüri aleviku lõigul tuleb piirata või keelata raskeliiklus. Aaviku ristmik on planeeritud Jüri aleviku üldplaneeringuga, kuid seda ei ole asutud ellu viima. Riigieelarves ei ole eraldatud vahendeid selle ristmiku rahastamiseks, samuti ei ole seda planeeritud Rae valla arengukavaga, seega ilmselt selle elluviimine lähiaastatel ei toimu. Uue ristmiku kulud peaks kandma arendaja(d), kelle planeeringuala ristmik teenindama hakkab. Jüri aleviku üldplaneeringu alusel planeeritud kergliiklusteede võrgustik teiste valla asumitega on suures osas ellu viidud ja rajatud või lähiaastatel rajamisel, mis tagab hea sidususe valla eri piirkondade vahel. Olulist rõhku tuleb edaspidi panna ühistranspordi täiendavale arendamisele ja kasutusmugavuse tõstmisele. Kultuuriline ja looduskeskkonna mõju Aleviku puhke- ja rohealasid koos neid ühendavate kergliiklusteedega tuleb kaitsta ja arendada. Rohealade sidumine ühtseks süsteemiks loob eelduse Jüri kui rohelise aleviku väärtustamiseks. Vajalik on rohelise telje ja kergliiklusele allutatud läbiva ala loomine keskusest Vaskjala veehoidlani. Jüri aleviku üldplaneering arvestab kaitse alla võetud kultuuriväärtustega säilimisega. Rohevõrgustiku koostisosi, mis ühendavad Jüri aleviku elupiirkondi ühtse parkmetsaalaga planeeringuala kaguosas, Vaskjala veehoidla ümbrusega, Lehmja tammikuga ning rohealadega Andrekse elamualast loodes Tallinna ringtee ääres, tuleb säilitada maakasutust liigendava kaitsehaljastuse ja rekreatiivala osistena ning hoiduda maakasutusest, mis võiks selle koostoimimist takistada. Jüri aleviku asustatud ala on ümbritsetud ulatuslike rohevõrgustike aladega, mis vajavad säilitamist. Rohevõrgustiku säilimiseks on oluline jälgida üldplaneeringutega seatud tingimusi hajaasustuses: Jüri aleviku üldplaneeringuga ehitustegevust rohevõrgustiku aladel üldplaneeringu lahendusega ei kavandata ning see võib olla lubatud vaid erandjuhtudel ja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu alusel. Hajaasustuse põhimõtetele vastavate eluasemekohtade rajamine planeeringuala rohevõrgustiku aladel ei vasta planeeringu põhilahendusele. Asustuse kavandamisel ja ehitusalade valikul ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore ega seada ohtu rohelise võrgustiku säilimist. Suhteliselt karmid tingimused on taganud selle, et rohevõrgustik on üldplaneeringu alal püsinud puutumatuna laialdasest inimtegevusest. Seega olulised negatiivsed mõjud looduskeskkonnale puuduvad. Jüri aleviku üldplaneeringu kohasena on rajatud osalises mahus Jüri Terviserajad, mis toetavad piirkonnas tervisesportimise ja looduses liikumise võimalusi. Nimetatu kultuuriline mõju on elanikkonna heade elamistingimuste säilimise osas vajalikud. Samuti toetab üldplaneering Jüri Gümnaasiumi lähialal täismõõtudes staadioni ning täiendavate sportimisviiside soodustamist. 2.2.4. Planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus 2.2.4.1. Planeerimisseaduse muudatused 1. juulil 2015 kehtima hakanud planeerimisseaduse kohaselt suurenes üldplaneeringute roll ehitusõiguse andmisel. Sisse viidi detailplaneeringu koostamise kohustusest loobumine ning projekteerimistingimuste väljastamise otsene seos üldplaneeringuga. PlanS § 74 lõike 5 ja § 125 lõike 5 kohaselt on üldplaneeringud aluseks nii detailplaneeringu koostamisele kui ka detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimustele, kui ehitis sobib mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi ning kui üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus üldplaneeringus määratud muude tingimustega. Jüri aleviku üldplaneeringuga ei ole vastavaid piirkonna kasutus- ja ehitustingimusi määratud. Seega sellel alal ei ole võimalik üldplaneeringu alusel ja PlanS § 125 kohaselt projekteerimistingimusi väljastada. Sellest tulenevalt oleks vajalik Jüri aleviku piirkonnas algatada uus üldplaneering või koostada vastav teemaplaneering arhitektuusete ja ehituslike tingimuste määramiseks. 2.2.4.2. Teeseaduse kehtetuks muutumine 01.07.2015 jõustunud Ehitusseadustikuga ja Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusega muutus kehtetuks varasem Teeseadus. Uue seadustikuga muutusid riigimaateede kaitsevööndite ulatused. Ehitusseadustiku (EhS) § 71 lõike 2 alusel on ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt nimetatud maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 50 meetrit. Ülejäänud maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada. EhS § 71 lõike 3 alusel on tänava kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus. Jüri aleviku üldplaneeringuga ei ole teekaitsevööndeid määratud, seega saab kaitsevööndi määramisel lähtuda seadusest. 2.2.4.3. Atmosfääriõhu kaitse seadus Atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS) jõustus 1. jaanuaril 2017. See seadus kohustuse määrata mürakategooriad üldplaneeringus määratud juhtotstarvete alusel. AÕKSi § 63 lõige 4 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus korraldab koostöös müraallika valdajaga oma haldusterritooriumi välisõhu mürakaardi koostamise, arvestades PlanS § 75 lõikes 1 sätestatud ülesandeid müra leviku tõkestamiseks. Müra normtasemete kategooriate määramine on 1. juulil 2015 jõustunud planeerimisseaduse järgi üldplaneeringu ülesanne. AÕKS ja uuenenud PlanS jõustusid pärast üldplaneeringute kehtestamist. Mürakaart on Rae vallas koostatud aastal 2018 ja selle tulemusi võetakse aluseks detailplaneeringute menetlemisel ja projekteerimistingimuste seadmisel kogu valla territooriumil. 2.2.4.4. Haju maakonnaplaneering 2030+ Üldplaneeringute kehtimise ajal on kehtestatud uus maakonnaplaneering „Harju maakonnaplaneering 2030+“10. Suurimate muudatusena on Harju Maakonnaplaneeringuga: Vastuolu Maakonnaplaneeringuga ei esine. 2.2.4.5. Rae valla arengukava 2018-2030 Arengukava kohaselt peab planeerimistegevus olema tasakaalustatud ja tulemuslik, arvestama piirkondlikke eripärasid, elanikkonna paiknemist ja omavalitsuse võimekust lisanduvatele elanikele avalikke teenuseid pakkuda. Taristu peab olema tänapäevane ja elanike vajadustele vastav. Rae vallas ruumilise arengu sihikindla suunamisega tuleb saavutada tasakaalustatud ruumistruktuur, milles lõunaosa miljööväärtuslikud ja hajaasustuse alad tasakaalustavad valla põhjaosa linnastuvat keskkonda. Rae valla elanikkonna juurdekasv on kantide lõikes olnud väga erinev, mis on kaasa toonud piirkondliku tasakaalustamatuse. Samuti toob kiire kasv kaasa probleemid sotsiaalse taristu arendamisel. Seetõttu on kokku lepitud n-ö kontrolljoones, mille piires juurdekasvuga tuleb Rae vald talle pandud ülesannetega toime. Jüri kandis on määratud juurdekasvuks aastas 100, mis vastab Jüri kandi tegelikule elanike juurdekasvule, mis on olnud ca 100-120 elanikku aastas. Viimase 5 aasta jooksul on kehtestatud detailplaneeringute alusel planeeritud Jüri kandis ca 56 elaniku võimalik juurdekasv aastas uutest elamisühikutest, mis vastab arengukava juurdekasvule. Jüri aleviku üldplaneering toetab arengukava juurdekasvu. Toetudes arengukavas toodud nõudele, on vajalik vastav võimekust reguleeriv number kanda ka ruumilist planeerimist reguleerivasse arengudokumenti. 2.2.5. Kehtivad detailplaneeringud, et tagada nende vastavus üldplaneeringule, ning vajaduse korral algatatakse nende muutmise või kehtetuks tunnistamise menetlus Tulenevalt 2015 aasta 1. juulil kehtima hakanud Planeerimisseadusest ning Ehituseseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusest tuleb enne 1. juulit 2015 algatatud detailplaneeringud lõpuni menetleda hiljemalt 1 juuli 2018-ks. Aastatel 2017-2022 on kohalik omavalitsus lõpetanud menetluse 36 detailplaneeringu osas. 10 Leitav Harjumaa Omavalitsuste Liit veebilehel http://hol.ee/409 Aktiivses menetluses on hetkel kogu valla territooriumil ca 100 detailplaneeringut, kuid pooleli olevaid menetlusi Rae vallas on kokku ca 300, neist pooled on algatatud ja pooled esitatud taotluse faasis. See tähendab, et Rae vald peab ca 200 pooleli oleva, aga mitte aktiivse, menetluse osas tegema mittealgatamise või lõpetamise otsuse. Samas arvestades juba olemasolevat halduskoormust 100 aktiivse menetluse osas, võib see aega võtta mitmeid aastaid. 3. Kokkuvõte PlanS § 92 sätestab ülevaatamise kohustuse, et kohaliku omavalitsuse üksus saaks ülevaate planeeringute aja- ja asjakohasusest ning oma ruumilise arengu vajadustest. Üldplaneeringute ülevaatamise tulemused esitatakse valdkonna eest vastutavale ministrile ning tulemustest teavitatakse avalikkust. Aruande kohaselt vajavad kehtivad valla üldplaneeringud (Rae valla üldplaneering ja Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosade üldplaneering) kaasajastamist, eelkõige tihedalt asustatud piirkondades, tagamaks ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide suuremat arvestamist ning uue seadusandlusega kooskõlas olemist. Üldplaneeringute koostamine on pidev tsükliline protsess, mille eesmärk on arvestada omavalitsuse muutuvaid arenguvajadusi ja arengut suunata. Üldplaneeringu eesmärk on luua ruumilise planeerimise kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Selleks peaks üldplaneering pakkuma võimalusi arengut paremini suunata, tuginedes ka valla arengukavas toodud eesmärkidele ja võimekusele, olema ajakohane ning kooskõlas maakonnaplaneeringuga. Vajalik on leida viis tasakaalustatud arenguks, kus on tagatud territooriumil asuvate ettevõtete, teeninduse ja elanikkonna suhteliselt tasakaalustatud areng. Näiteks pidurdada üldplaneeringute elluviimise tempot eelkõige elamualade osas, arvestades arengukavas toodud toimetuleku piiri. Järgmise viie aasta jooksul on kavas menetluses olevate piirkondlike üldplaneeringute koostamine lõpule viia ning need kehtestada. Piirkondlike üldplaneeringute kehtestamisega kaotab Rae valla üldplaneering osade kaupa järk-järgult kehtivuse. Jüri aleviku üldplaneeringu osas oleks vajalik eelkõige ehitustingimuste osa kaasajastada teemaplaneeringuga. Praegused kehtivad üldplaneeringud vajavad osaliselt ajakohastamist, kuid kuni uute üldplaneeringute kehtestamiseni tuleb jätkata kehtivate üldplaneeringute elluviimist ja menetleda detailplaneeringuid vastavalt pakutud ruumilisele lahendusele. Oluline on lisaks arvestada, et menetletavad detailplaneeringud oleksid kooskõlas ka juba menetluses olevate üldplaneeringutega. Koostas: Stina Metsis Üldplaneeringute arhitekt Rahandusministeerium [email protected] kuupäev digiallkirjas nr 6-1/3240 Rae vallavolikogu 24.jaanuar 2023 otsuse nr 60 „Rae valla üldplaneeringute ülevaatamine“ edastamine Rae vald esitab vastavalt planeerimisseaduse § 92 lg 1 Rae vallas kehtivate üldplaneeringute ülevaatamise tulemused. Rae vallavolikogu on vastu võtnud 24. jaanuar 2023 otsuse nr 60 „ Rae valla üldplaneeringute ülevaatamine“. Ülevaatamise tulemusel jäävad kehtima Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneering ja Rae Vallavolikogu 20.10.2012 otsusega nr 390 kehtestatud Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosade üldplaneering. Kirjale lisatud Rae valla üldplaneeringute ülevaatamise aruande kohaselt vajavad kehtivad valla üldplaneeringud kaasajastamist, eelkõige tihedalt asustatud piirkondades, tagamaks ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide suuremat arvestamist ning uue seadusandlusega kooskõlas olemist. Järgmise viie aasta jooksul on kavas menetluses olevate piirkondlike üldplaneeringute koostamine lõpule viia ning need kehtestada. Piirkondlike üldplaneeringute kehtestamisega kaotab Rae valla üldplaneering osade kaupa järk-järgult kehtivuse. Jüri aleviku üldplaneeringu osas oleks vajalik eelkõige ehitustingimuste osa kaasajastada teemaplaneeringuga. Praegused kehtivad üldplaneeringud vajavad osaliselt ajakohastamist, kuid kuni uute üldplaneeringute kehtestamiseni tuleb jätkata kehtivate üldplaneeringute elluviimist ja menetleda detailplaneeringuid vastavalt pakutud ruumilisele lahendusele. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Õuekallas abivallavanem Lisa: Rae vallavolikogu 24. jaanuar 2023 otsus nr 60 „ Rae valla üldplaneeringute ülevaatamine“, pdf-vormingus Stina Metsis 651 3921 [email protected] Aruküla tee 9 Telefon 605 6750 Arvelduskonto Jüri alevik, 75301 HARJUMAA E-post [email protected] EE902200001120122757 Registrikood 75026106 Swedbank
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel