dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
LepingAvalik

Raamleping

Rahandusministeerium · 17. veebruar 2023
Viit
1.9-1/127-1
Registreeritud
17. veebruar 2023
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
1.9 HALDUS- JA MAJANDUSTEGEVUS
Sari
1.9-1 Lepingud (riigihanked, töövõtt ja käsundus juriidiliste isikutega, haldus, liising, üür-rent, kindlustus, müük, litsentsid, ost, varaline vastutus, varakasutus, andmevahetus jm) koos aktidega
Toimik
1.9-1
Vastutaja
Marju Kaivapalu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎1.9-1127-1 17.02.2023 Leping (1).asice1985 KB

Sisu (failidest)

Töö teostamise metoodika Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus 16.12.2022 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus SISUKORD 1 METOODILINE LÄHENEMINE ....................................................................................................................3 1.1 TÖÖ KOOSTAMISE ALUSPÕHIMÕTTED JA PROTSESSIDE OMAVAHELINE SIDUMINE ...............................3 1.2 PLANEERINGU KOOSTAMINE JA ASJAKOHASTE MÕJUDE HINDAMINE ....................................................6 1.3 UURINGUTE LÄBIVIIMINE ..............................................................................................................................8 1.4 MÕJUDE HINDAMINE ...................................................................................................................................9 1.4.1 Natura hindamine ........................................................................................................................9 1.4.2 Sotsiaal-kultuuriliste mõjude hindamine .......................................................................... 10 1.4.3 Majanduslike mõjude hindamine ......................................................................................... 12 1.4.4 Looduskeskkonna (KeHJS-kohaste) mõjude hindamine ............................................... 12 1.4.5 KSH aruande koostamine ....................................................................................................... 13 1.5 TRASSIALTERNATIIVIDE ESKIISIDE KOOSTAMINE ..................................................................................... 13 1.6 EELISTATUD LAHENDUSVARIANDI VALIMINE........................................................................................... 14 1.7 EELISTATUD VARIANDI ASUKOHA EELVALIKU ESKIISPROJEKT ................................................................ 16 1.8 KOMMUNIKATSIOON JA HUVIGRUPPIDE KAASAMINE ............................................................................ 17 1.8.1 Teemaga seotud kõrge tundlikkus ühiskonnas................................................................ 18 1.8.2 Projekti eri etapid, pikaajaline kestus ja pidev vajadus progressi ülevaate kohta ......................................................................................................................................................... 18 1.8.3 Siht- ja sidusrühmadest lähtuv asjakohane kanalite ja formaatide valik .............. 19 1.8.4 Töö tehniline pool ja selle strateegiline planeerimine .................................................. 19 2 TÖÖ LÄBIVIIMISE MEESKONNA KOOSSEIS JA ROLLIDE JAOTUS............................................. 21 2.1 ROLLIDE JAOTUS......................................................................................................................................... 23 2.1.1 Planeeringu koostamise tuumgrupp ................................................................................... 23 2.1.2 Planeeringu koostamise tugigrupp ...................................................................................... 24 2.1.3 Uuringute läbiviijad .................................................................................................................. 28 3 TÖÖ LÄBIVIIMISE METOODIKAGA JA LÄBIVIIMISEGA SEOTUD RISKIDE NING NENDE MAANDAMISEKS VAJALIKE TEGEVUSTE KIRJELDUS ..................................................................... 30 3.1 TÖÖ KOOSTAMISE PEAMISTE PÕHIMÕTETE JA MEETODITEGA SEOTUD RISKID ................................... 31 3.2 KOMMUNIKATSIOONI JA HUVIGRUPPIDE KAASAMISEGA SEOTUD RISKID ........................................... 32 3.3 MEESKONNAGA SEOTUD RISKID .............................................................................................................. 34 3.4 AJAKAVAGA SEOTUD RISKID ..................................................................................................................... 35 3.5 MUUD OLULISED RISKID ............................................................................................................................ 35 4 TÖÖ LÄBIVIIMISE AJA – JA TEGEVUSKAVA ....................................................................................... 38 5 LISAD ............................................................................................................................................................... 50 5.1 LISA 1 GANT AJAGRAAFIK ......................................................................................................................... 50 5.2 LISA 2 MEESKOND ..................................................................................................................................... 50 2 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus 1 METOODILINE LÄHENEMINE 1.1 Töö koostamise aluspõhimõtted ja protsesside omavaheline sidumine Suure väina püsiühenduse kavandamine on laiapõhjaline protsess, kus on esmatähtis keskenduda eriplaneeringu põhiülesandele – valida põhjendatult ja tasakaalustatult välja kõige otstarbekam variant mandri-Eesti ja Muhu- ning Saaremaa ühendamiseks. Peame töö koostamisel metoodiliselt olulisteks järgmisi põhimõtteid: 1. Püsiühenduse kavandamise protsessi tihe meeskonnasisene koostöö. Argumenteeritud lahenduseni jõudmiseks on püsiühenduse kavandamisse kaasatud suur hulk oma ala asjatundjaid. Kõik kaasatud ekspertidest ei ole iseenesest mõistetavalt kursis ruumilise planeerimise ja strateegilisel tasandil mõjude hindamise olemusega. Selleks, et töö oleks tulemuslik, peame lisalahendusena vajalikuks nö sisebriifinguid lõpptulemuse olemuse täpsustamiseks ja saavutamaks vahetulemuste paremat fokusseeritust. Meie põhimeeskond on korduvalt ka varasemalt läbi viinud keerukaid planeeringuid ja mõjude hindamisi (Hendrikson&KO ja Reaalprojekt muuhulgas Rail Balticu raudtee trassivaliku maakonnaplaneeringud, E20 ja E67 põhimaanteede teemaplaneeringud ning mitmed taristuprojektide keskkonnamõju hindamised, Hendrikson&KO ja Maves koostöö metsanduse arengukava ning KEVAD keskkonna ja muude oluliste mõjude hindamise programmi koostamisel), mistõttu oleme veendunud, et omavaheline koostöö kulgeb sujuvalt ja tulemuslikult. 2. Püsiühenduse kavandamise protsessi eri osade seostatus. Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneering on näide ruumilisest planeeringust, mis hõlmab laia ringi teemasid ja lisaks ka erinevaid keskkondi – maismaad ja mereala. Paljud otseselt ja kaudselt käsitletavad teemad omavad konkreetseid ruumimõjusid ja on omavahel seotud. Sellisel juhul on suureks ohuks detailidesse takerdumine ja/või peateemast kõrvalekaldumine. Näeme, et teemade sisukas analüüs peab olema asjakohane ja eesmärgipärane ning vältida tuleb „uurimist uurimise pärast“, samuti kaasatavate osapoolte ja laiema avalikkuse asjatut „kurnamist“ liigse informatsiooniga. Selleks peame vajalikuks läbiviidavate uuringute lähteülesannete mõningast täpsustamist, et säiliks selge fookus ja uurimismetoodika oleks põhjendatud. 3 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus 3. Püsiühenduse kavandamise meeskonna panuse maksimaalne eesmärgipärane kasutamine planeeringuprotsessis. Väga laiapõhjalise ekspertrühma teadmised on ülimalt väärtuslikud planeeringuprotsessi eesmärgipärasel juhtimisel. Selleks tuleb erinevate osade, sh projekteerimise, visualiseerimise, arhitektuursete visandite töötulemusi asjakohaselt kasutada avalikus osalusplaneerimise protsessis. Ekspertide täiendavaid selgitusi võib olla vaja nii avalikel aruteludel kui laekuvatele arvamustele vastusseisukohtade kujundamisel. Teemade sisukas selgitamine ja (vahe)otsuste põhjalik selgitamine aitab jõuda tasakaalustatud lahenduseni ja suurendab planeeringu „kohtukindlust“. Lisalahendusena seatakse ekspertrühmale sisse ühine infokanal (MS Teamsi chat või meililist vms, sõltuvalt ekspertidele kättesaadavast tarkvarast), mille kaudu jagatakse regulaarselt planeeringu kulgemisega seotud infot ja arutatakse asjakohaseid küsimusi. 4. Varasem kogemus Suure väina püsiühenduse kavandamisel. Hendrikson&Ko oli kaasatud 2011. a valminud „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava“ koostamisse. Kuigi nii mõneski vaatepunktis on olukord ja planeerimises ning mõjude hindamises kasutusel olevad lähenemised muutunud, peame varasemat kogemust väärtuslikuks ja pakutavat tööd hõlbustavaks. Omame head ettekujutust käsitlemist vajavatest teemadest ja avalikkuse seisukohtadest. Lisalahendusena plaanime planeeringu alguses viia läbi tööseminari omaaegsete kava koostajatega, et kaardistada ka tänasel päeval kasutatav info ja taustateadmised. Tööseminaril palume osaleda ka Tellija esindajatel. 5. PlanS § 10 sätestatud põhimõte erinevate huvide tasakaalustamisest kui planeeringulahenduse väljatöötamise võtmeküsimus. Riigitasandi planeering, mille käigus otsustatakse konkreetse, selgeid kohapealseid mõjusid omava rajatise vajadus, on paratamatult ristuvate huvide keskpunktiks. Peame oluliseks suure tähelepanu pööramisele kohapealsetele väärtustele samaaegselt silmas pidades eeldatavat üleriigilist positiivset mõju. Kasuks tuleb siin Hendrikson&Ko varasem planeerimiskogemus, oleme koostanud üldplaneeringud Saaremaal, Muhumaal ja samuti käsitlenud teemat Läänemaa maakonnaplaneeringus. 6. Otsustajate asjakohane kursishoidmine. Riigitasandi planeeringulahendus, mis käsitleb regionaalpoliitiliselt oluliselt teemat, vajab keerukaid ja kindlaid otsuseid. Meie varasem kogemus üleriigiliste 4 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus planeeringutega näitab, et planeeringu viivad kehtestamiseni selgelt läbimõeldud rollijaotus konsultandi ja planeeringu koostamise korraldaja vahel ning ühised jõupingutused otsustajatele teema selgitamisel. Meeles tasub pidada, et Suure väina püsiühenduse nii nagu ka teiste pikaajaliste planeeringute puhul on planeerimise strateegilisuse peamiseks tunnuseks teadlike ja põhjendatud valikute tegemine1. Sobiva ühendusvariandi valimine eeldab ka protsessi käigus langetatavaid vaheotsuseid mitte ainult planeeringu juhtrühma vaid vajadusel ka Vabariigi Valitsuse tasandil. Valitsuse liikmetele info jagamine peab olema järjepidev, õigeaegne ja asjakohane. Kuigi vaheotsuste vahendamine otsustajale on planeeringu koostamise korraldaja ülesanne, peame protsessi tulemuslikkuse tagamiseks vajalikuks sellele tõhusalt kaasa aidata. Pakkuja meeskonna poolt väljapakutav üldine metoodiline raamistik Suure väina püsiühenduse eriplaneeringu koostamisel on visandatud alljärgneval skeemil. variantide (silla ja tunneli trassialternatiivid + uuringud huvitatud avalikkus mõjude hindamine parvlaevaühendus) täpsustamine eskiisi koostamine variantide võrdlemine otsustaja sobiva variandi valik Joonis 1-1 Pakkuja meeskonna pakutav üldine metoodiline raamistik Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu koostamisel Töö on jaotatav kolme, omavahel orgaaniliselt seotud plokki: planeeringu koostamine, mõjude hindamine, projekteerimistegevused. Kõikide plokkide jaoks annavad sisendi läbiviidavad uuringud. 1 tunnustatud Belgia planeerimisteoreetiku prof Louis Albrechtsi järgi. 5 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus 1.2 Planeeringu koostamine ja asjakohaste mõjude hindamine Planeeringu koostamine on pakutava töö erinevaid osi ühendavaks ja juhtivaks tegevuseks. Planeering lähtub seatud eesmärgist - analüüsida, võrrelda ja kaaluda püsiühenduse variante. Planeeringu käigus viiakse läbi avalik protsess eelistatuima variandi valikuks (vt pikemalt ptk 1.6 „Eelistatud lahendusvariandi valimine“). Mahuka ja suurt ringi erinevaid osapooli hõlmava planeeringuprotsessi puhul on töökorralduslikult kõige olulisem toimiva juhtrühma moodustamine. Meie varasem kogemus (nt Eesti mereala planeeringu koostamisel) näitab, et juhtrühma liikmete motiveerimine tööprotsessis osalemiseks võib osutuda problemaatiliseks või ka hõlpsasti korraldatavaks (nt Rail Balticu maakonnaplaneeringute koostamisel), kuid mängib igal juhul võtmerolli. Juhtrühm peab tegutsema kuni planeeringu eelvaliku tulemuste otsustajale esitamiseni. Juhtrühma rolliks on vaheotsuste langetamine konsultandi poolse materjali alusel ja eelvaliku ettevalmistus otsustajale. Juhtrühm võib anda suuniseid konsultandile täpsustatud tööülesannete näol. Juhtrühma juhi ülesandeks on ka teiste ministeeriumite sisendi õigeaegse laekumise vajaduse rõhutamine. Juhtrühma peab juhtima Rahandusministeeriumi kui planeeringu korraldaja poolne ametnik. Varasem kogemus on näidanud, et juhtrühma töö juhiks peaks olema võimalikult kõrge ametiastmega isik, kas osakonna juhataja või asekantsler. Juhtrühma juhi asetäitja võiks olla Rahandusministeeriumi riigi eriplaneeringute nõunik, kes ühtlasi osaleb iganädalastel progressikoosolekutel. Lisalahendusena pakume välja ka juhtrühmale regulaarse suhtluskanali loomise, kaalutledes koos Tellijaga võimalus selleks kasutada nt Teamsi vestlust või ka mõnda sotsiaalmeedia kanalit. Planeeringulahenduse osaks on erinevate osade sisendi koondamine püsiühenduse variantide võrdlemise läbiviimiseks. On oluline, et eelistatud variandi valimine oleks tehtud avalikkusele ja planeeringu kõigile osapooltele läbipaistvalt ja kõiki erinevaid tegureid arvestavalt. Eelistatud variandi valiku metoodikat vt pikemalt ptk 1.6 „Eelistatud lahendusvariandi valimine“. Planeeringu koostamisel võetakse aluseks lähteseisukohtades ja väljatöötamise kavatsuses välja toodud planeeringu koostamise üldpõhimõtted. 6 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus Tehnilise kirjelduse järgi peab projektijuhtimisel järgima agiilse projektijuhtimise meetodeid. Arefazar et al (2022) 2 järgi muudab agiilne projektijuhtimine protsessi lihtsamaks ja paindlikumaks ning võimaldab saavutada paremat tulemuslikkust väiksema juhtimispingutuse ning kõrgema innovatsiooniga. Autorid toovad välja, et ehitussektoris (laiendatav ka eriplaneeringu koostamisele) on kõige olulisemateks märksõnadeks protsessi pidev jälgimine, hindamine ja parendamine; paindlik töövoog ja kliendi ning hilisemate kasutajate pidev osalemine protsesside juhtimises. Selle tagamiseks on olulised regulaarsed töökoosolekud ja samuti ülalnimetatud võimalus vestluskanali sisseseadmiseks. Planeeringu koostamise sisuliseks osaks loeme ka asjakohaste mõjude hindamist. Näeme, et asjakohaste mõjude hindamine on targa planeerimise lahutamatu osa, mida on raske planeerimisest eristada. Planeeringulahenduse läbimõtlemine selle elluviimisega kaasnevate mõjude seisukohast on ruumilise planeerimise kvaliteedinäitaja. Mõjude asjakohasus tähistab seotust konkreetse planeeringu eesmärgi ja alaga. Asjakohased mõjud võivad ilmneda nii majanduslikus, kultuurilises, sotsiaalses kui looduskeskkonnas, nende olulisus võib selguda ka planeeringu koostamise käigus. Asjakohaste mõjude hindamise eesmärgiks on ka planeeringu koostamise protsessi läbipaistvuse suurendamine. Just planeeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnevate positiivsete mõjude võimendamine ja ka negatiivsete mõjude leevendamine aitab tõsta planeeringulahenduse kvaliteeti. Oma varasemas kogemuses oleme näinud, et eritähelepanu vajavad just inimkeskkonnaga seotud mõjud, mis ei ole normatiivsed ja vajavad seetõttu pigem sotsiaalteaduslikku käsitlust (vt ptk 1.4.2 „Sotsiaal-kultuuriliste mõjude hindamine“). Sageli on asjakohaste inimkeskkonna mõjude teemad ühtlasi valdkonnad, mida peab igal juhul planeeringu koostamisel läbi mõtlema. Selleks, et mõjude hindamise tulemustega arvestada mitte “tagantjärgi” vaid juba lahenduse koostamise ajal, peame oluliseks tihedat, kogu planeeringu koostamise ajal kestvat koostööd erinevate ekspertide ja planeerijate vahel. Siin mängib olulist rolli lisalahendusena väljapakutud töögrupi liikmete vestluskanal. Vormistuslikult lisame eeldatavalt asjakohaste ja ka sotsiaal-, kultuuriliste- ja majanduslike mõjude hindamise tulemused ühtsesse mõjude hindamise aruandesse (sisaldab ka KSH-d), kuna nii on jaotus avalikkuse jaoks arusaadavam. Sarnaselt 2 Yasaman Arefazar, Ahad Nazari, Mohammad Reza Hafezi & Sayyed Amir Hossain Maghool (2022) Prioritizing agile project management strategies as a change management tool in construction projects, International Journal of Construction Management, 22:4, 678-689 7 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus toimisime ka Eesti mereala planeeringu ja mõjude hindamise koostamisel. KeHJS kohaste mõjude hindamisel jälgitakse seadusjärgseid nõudeid ja parimat praktikat (vt ptk 1.4.5 „KSH aruande koostamine“). Mahukate planeeringute, mõju hindamise, uuringute ja projekteerimise materjalidega tutvumise hõlbustamiseks kaalume (koos Tellijaga) lisalahendusena visuaalselt atraktiivselt kujundatud “Loe mind” dokumendi või skeemi koostamist. Infograafiliselt arusaadavas sümbolite keeles skeem või pildijada muudab materjalidega tutvumise lihtsamaks ka juhtrühma liikmetele. 1.3 Uuringute läbiviimine Tutvudes VTK-s tooduga plaanib mõjude hindamise meeskond esmalt üle vaadata uuringute metoodikad, et tekitada nendevaheline sünergia ning arvestades eesmärki (eelistatud alternatiivi valimiseks vajalik info) üle täpsustada. Hetkel tunduvad uuringute metoodikad koostatud eraldiseivatena ning on omavahel seostamata. Seetõttu kaardistatakse lisalahendusena , millised näitajaid on põhjust kasutada alternatiivide järjestamisel ja millist sisendit ühed uuringud teistest uuringutest vajavad. Selle tulemusena heidetakse uuringute metoodikatest välja need tegevused, millel puudub panus alternatiivide järjestamisse ja võimalusel lisatakse need, mis on puudu. Näiteks on veesambauuring pigem sisendiks merepõhja elustiku ja kalastiku uuringule, mitte väljund iseeneses. Veesambauuringu läbiviimiseks tuleb ennekõike selgitada, millist sisendit merepõhja elustiku ja kalastiku uuringute koostajad vajavad. Kalastiku ja merepõhja elustiku uuringu tulemused võivad aga olla sisendiks merelinnustiku uuringutele. Selgitada tuleb, kas nt merepõhja elustiku, kalastiku ja linnustiku uuringud vajavad sisendina just selliseid näitajaid, mis hetkel välja pakutud või peavad uuringud keskenduma muule väljundile. Vastasel juhul võivad uuringud osutuda osaliselt kasutuks. Antud juhul võib kohati olla metoodikates ka kattuvaid tegevusi. Näiteks on veealuse müra uuringumetoodikas välja toodud mürast mõjutatud liikide kirjeldus ning müra mõju nendele. Samas on mõjude hindamisse läbi uuringute kaasatud kalastiku ja mereimetajate eksperdi, kes juba tegelevad selle teemaga ja veealuse müra mudelduse kasutatavaks väljundiks on tõenäoliselt üksnes müra leviku hinnangud, mitte mõju hinnangud liikidele. Selline omavaheline kooskõlastamine ja kaardistamine annab kõigile osapooltele selgema ülevaate, miks ühte või teist uuringut läbi viiakse ja kuidas uuringu tulemust hindamise edasistes etappides kasutatakse. Uuringute metoodikad täpsustatakse uuringute töö käigus esimese asjana ja kooskõlastatakse tellijaga. Allveearheoloogilise uuringu II etapi (3D videodokumentatsioon) töömaht sõltub uuringu esimeses etapis (sonaritööd) leitud objektide hulgast. Käesoleva pakkumise mahus on arvestatud kuni 5 objekti leidmise ja videodokumenteerimisega. 8 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus Uuringute läbiviimise juhtimist on kirjeldatud peatükis (2.1 Rollide jaotus). 1.4 Mõjude hindamine Antud hankes toimub looduskeskkonnale avalduva mõju hindamise kõrval (KeHJS) sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike mõjude hindamine. Vastavalt VTK-le on uuringute põhirõhk looduskeskkonnal. Majandus-, sotsiaal- ja kultuurikeskkonna mõjude uuringud on ette nähtud väiksemas mahus. Mõjude hindamise aluseks on planeerimisseadus, KeHJS ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus (VTK). 1.4.1 Natura hindamine Pakkuja eelnevate suurte tööde kogemus ja ka Eesti viimase aja kohtupraktika (Rail Baltic Natura hindamisega seotud kohtulahend; Hiiu mereala planeeringu kohtulahend) näitavad, et Natura hindamisel on läbi variantide välistamise sageli kriitiline roll lahenduse leidmisel. Natura hindamine jääb metoodiliselt uuringute ja alternatiivide kaalumise vahele. Üldistatult on tegemist alternatiivide filtreerimisega, mis põhineb uuringute tulemusi sisendina kasutava Natura hindamise tulemustel. Eelistatud alternatiivi kaalumisse KSH-s ei saa võtta lahendusi, millel on leevendamatu ebasoodne mõju mõne Natura 2000 ala kaitse-eesmärgile või terviklikkusele ning seetõttu on alternatiivide kaalumise esimese sammuna vajalik läbi Natura hindamise välja selgitada need alternatiivid, millega KSH-s jätkata saab/ei saa. Seega on vajalik ja otstarbekas Natura hindamise eeltöödega alustada võimalikult varajases tööde etapis. Nii välditakse konsultandi meeskonna, tellija ja avalikkuse koormamist teostamatute variantide üle arutamisega. Üsna selge on, et lõplikud järeldused selguvad uuringute lõpus, kuid vahetu informatsiooni saamiseks avatakse Natura hindamised juba eskiislahenduste valmimise järgselt ja võimalusel ka enne loodusuuringute algust. Võimalikult varajane Natura temaatikaga töötamine annab võimaluse juba planeerimise alguses tuvastada ohud Natura aladele. Selle tulemusel võib osutuda vajalikuks planeeringulahenduse muutmine või hülgamine. Viimane on aga mõistlik vajadusel teha pigem varem kui hiljem. Natura väärtustega varakult arvestamine annab võimaluse ka loodusuuringute kavandamist ja läbiviimist fokusseerida paremini Natura alade kaitse-eesmärkidele ja seega saada asjakohasemat sisendit läbiviidava Natura hindamise jaoks. VTK raames välja töötatud loodusuuringute lähteülesanded ei too eraldi välja Natura alade kaitse- eesmärke ega vajadust neile eraldi keskenduda. Leiame, et sisend Natura hindamisse 9 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus saab olla asjakohasem, kui ka uuringud ja nende lõpparuanded käsitlevad Natura aladel kaitstavaid liike/elupaiku eraldiseisvalt muudest liikidest, andes mõjuhinnangu ja vajadusel leevendavad meetmed konkreetse liigi/elupaiga kaupa arvestades sealjuures vastava liigi/elupaiga osas konkreetsel alal seatud kaitse-eesmärke. Eelnevast tulenevalt täpsustatakse töö algfaasis uuringute lähteülesandeid ja uuringu läbiviijatele antakse Natura liikide/elupaikade käsitlemise osas täpsustavad suunised ja tööülesanne. (Näiteks: uuritava ala rannikul võib eeldada Natura loodusdirektiivi liigi emaputke (Angelica palustris) esinemist ja kõrgematel, alvarilaadsetel kasvukohtadel erinevate käpaliste leidumist. Nende fenoloogia on piisavalt erinev, et seisundi hindamiseks tuleb alasid külastada erinevatel aegadel, liigirikkamaid rannaniite minimaalselt 2 korda vegetatsiooniperioodi jooksul.) Seega annavad uuringud olulise sisendi Natura hindamisse, aga lõpliku Natura hindamise vormistab KSH meeskond (Natura hindamise ekspert, keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert). Pakkuja eeldab, et käesoleva hanke (eriplaneeringu I etapi) raames ei teki vajadust siirduda Natura erandi menetluse protsessi (pakkuja ei pea seda ka realistlikuks võimaluseks, sest see eeldaks, et Natura alasid mittekahjustavad alternatiivid puuduvad). Erandi etapi läbiviimine tooks endaga ka kaasa olulise ajakulu (osapooltega läbirääkimine, hüvitusmeetmete leidmine, kooskõlastamine Vabariigi Valitsusega), mis ei mahu hankega ette antud ajaraami. 1.4.2 Sotsiaal-kultuuriliste mõjude hindamine Ajakohaseima raamistiku sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamisele annab rahvusvahelise mõjuhindamise assotsiatsiooni IAIA poolt välja töötatud soovituslik juhendmaterjal 3 . Püsiühenduse planeerimise sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamisel on meie hinnangul lähtekohaks arusaam, et mitmed mereäärsete piirkondade eluvaldkonnad kujutavad endast enamat kui lihtsalt majandustegevust, olles ühtlasi piirkondlikud identiteedihoidjad ja kogukondliku stabiilsuse tagajad 4 . Lisaks annab sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude käsitlusele selge sisendi ökosüsteemi teenustel põhinev lähenemine, mis rõhutab loodusest tulenevate hüvede olulisust inimese heaolu tagamisel. 3 IAIA 2015 Social Impact Assessment guidance document.pdf 4 Vt nt kalanduse sotsiaalsed mõjude osas Pollnac, R. B., Abbott-Jamieson, S., Smith, C., Miller, M. L., Clay, P. M. and Oles, B. (2006). Toward a Model for Fisheries Social Impact Assessment. Marine Fisheries Review, 68(1-4), pp. 1-18. 10 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus Kultuuriliste mõjude hindamise lähtekohaks on arusaam, et kultuuri iseloomustab väärtuspõhisus, mis on tunnetuslik ja ei ole seetõttu kvantifitseeritav. Seetõttu nõuab kultuuriliste mõjude hindamine nö intiimsemaid uurimismeetodeid, otsesuhtlust püsiühendusest otseselt puudutatud kogukonna esindajatega. LS ja VTK dokumendi lisas esitatud sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamise lähteülesanne toob välja käsitletavate teemade loetelu. Välja on toodud, et seni on suhteliselt vähe uuringutes tähelepanu pööratud kvalitatiivsele teabele – millised on kõige otsesemalt puudutatud kogukondade ootused ning hirmud seoses püsiühendusega. Lisalahendusena on teabe kogumise meetodina välja pakutud poolstruktureeritud fookusgrupi intervjuud. Näeme, et see meetod on otstarbekas, selline lähenemine toimis hästi meie poolt konsulteeritud Eesti mereala planeeringu sotsiaal-kultuuriliste mõjude hindamisel. Peame oluliseks fookusgrupi intervjuude läbiviimist juba protsessi alguses, et oleks võimalik kohalike elanike ja ettevõtjate ootuste ja hirmudega maksimaalselt arvestada. LS ja VTK dokumendi lisas 10 on sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude uuringu lähteülesandes välja toodud, et rahvastikku käsitlev uuringu osa on vajalik alles detailse lahenduse raames (vt järgnev väljavõte). Jääme siinkohal eriarvamusele. Peame lisalahendusena vajalikuks rahvastikku käsitleva uuringu osa läbiviimist samuti eelvaliku etapis ja oleme selle lisanud meiepoolsele hinnapakkumisele. Rahvastiku dünaamika ja arengusuundumuste väljaselgitamine on meie hinnangul oluline just eelvaliku teostamisel, olles otsustajale asendamatuks taustateadmiseks kogu piirkonna üldise elujõulisuse osas. Vastavalt lähteülesandele koostatakse rahvastikuprognoos kahes vaates: 1) kui praegune olukord ja senised tendentsid jätkuvad ning püsiühendust ei rajata ja 2) püsiühendus rajatakse. 11 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus Selliste rahvastikuprognoosi tulemuste kasutamine ei ole meie hinnangul mõttekas enam detailse lahenduse faasis, vaid see aitab kaasa just pikaajalise vaatega kaaluka põhimõttelise otsuse langetamisel. 1.4.3 Majanduslike mõjude hindamine Majanduslike mõjude hindamine viiakse läbi vastavalt VTK lisas esitatud majandusvaldkonna uuringute lähteülesandele, väljundiks on erinevate alternatiivide maksumus võttes arvesse rajamiskulusid ja vajalikke mõjude leevendamise või kompenseerimise (mitte Natura alade) kulusid. See sisaldab ka kulusid, mis võivad kaasneda sotsiaalse mõju hindamise tulemuste arvestamisega, näiteks olla kogukonnale oluliste tegevuste ellu viimine. Need tegevused ja kulud peavad ennekõike olema sotsiaalsete mõjude hindamises põhjendatud. Lisaks rajamiskuludele on oluline arvestada ka hoolduskulusid. Millises ajalises ulatuses hoolduskulusid arvestatakse, tuleb kokku leppida tellijaga. Majanduslike mõjude hindamine ei käsitle kvantitatiivselt makromajanduslikke ja kaudseid kulusid ning tulusid. Näiteks võimalik turisminduse muutusest tekkiv tulu (kulu) kasv või muutused regionaalses (üle-Eestilises) sisemajandus koguproduktis, muutused kohaliku omavalitsuse tulubaasis jne. 1.4.4 Looduskeskkonna (KeHJS-kohaste) mõjude hindamine Looduslike mõjude hindamise fookus on defineeritud VTK-s toodud lähteülesannetes. St millistele teemadele on mõjude hindamise metoodikad koostatud. Looduskeskkonnale avalduva mõju hindamise peamine ülesanne on üksikute uuringute tulemused siduda ühtseks ja loogiliseks järelduseks. Varasemate laiapõhjaliste loodusuuringute kogemusest on teada, et uuringute tulemused ei pruugi alati olla ühtsed. See tähendab, et negatiivne mõju ühele elustikurühmale võib olla positiivseks mõjuks teisele rühmale5. See tähendab, et looduskeskkonna erinevate komponentide eesmärgid võivad kohati olla omavahel vastuolus. Looduskeskkonna mõjude hindamise ülesanne on need konfliktid lahti arutada, kaasates vajadusel Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi looduskaitse planeerimise eest vastutavaid spetsialiste. 5 Nt Vee elustiku ekspertide poolt heaks kiidetud Loode-Eestis jõgede taastamise plaan takerdus märgalade ekspertide vastuseisu, sest kinni kasvanud jõgedest oli saanud väärtuslik märgalakooslus. 12 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus VTKs on eraldi osana välja toodud tervise mõjude hindamine. Teadaolevalt on klassikaline tervisemõjude hindamine eraldiseisev suuremahuline töö, mida oskavad hinnata rahvatervise detaile tundvad spetsialistid. Arvestades VTKs toodut ja kavandatava tegevuse parameetreid, puudub käesolevas protsessis vajadus sellise põhjalikkusega hindamise järele ning tervisemõjude juures piirdutakse kavandatavast tegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi muutuste (nt õhukvaliteet) võrdlemisega normidega. See loob selgust ja konkreetsust ka osapooltele. Konkreetse pakkumuse teeb eriti väärtuslikuks asjaolu, et mõjude hindamisse on kaasatud kaks suure kogemusega KSH eksperti, kellest mõlemal on pikaaegne laiapõhjaline kogemus, aga eraldi ka teatud spetsiifilised kogemused (transpordi taristu mõjude hindamised, veekeskkonna mõjude hindamised, maavarade mõjude hindamised). See tähendab, et potentsiaal on luua väga heade spetsiifiliste kogemuste põhjal põhjalik ja mitmekülgne mõjude hindamine. 1.4.5 KSH aruande koostamine KSH aruanne koostatakse vastavalt KeHJS ja PlanS nõuetele. See tähendab, et aruande struktuur vastab (KeHJS-s) ette nähtud nõuetele ja menetlustoimingud õigusaktides (eelkõige PlanS) ette nähtud tingimustele. Mõlemal töösse kaasatud eksperdil on pikaaegne kogemus aruannete koostamisel ning nende avalikustamisel. See tähendab, et meeskonnal on hea ülevaade võimalikest kitsaskohtades ja nende lahendamisest. 1.5 Trassialternatiivide eskiiside koostamine Trassialternatiivide eskiisid koostatakse kolmele tassikoridorile – sild trassikoridoril II, sild trassikoridoril III ja tunnel trassikoridoril IIIT. Trassialternatiivide eskiisid koostatakse lähtuvalt eskiisprojekti eesmärgist, milleks on anda planeeringutega ja ümbritseva ruumiga võimalikult hästi seostatud, erinevaid huve tasakaalustatult arvestav ruumiline lahendus, arvestades keskkonnamõjusid ja tehnilis-majanduslikke kaalutlusi. Trassialternatiivide eskiisid on sisendandmeteks erinevate uuringute koostamiseks ning samal ajal on uuringute tulemused oluliseks sisendinfoks eskiiside koostamisel. Sellest tulenevalt toimub koostöö uuringute meeskonna ja projekteerimise meeskonna vahel, jagades operatiivselt lähteandmeid uuringute ja eskiiside koostamise protsessi käigus. 13 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus Silla eskiisid ja tunneli eskiis koostatakse ajaliselt paralleelselt. Kaasatud on rahvusvaheline projektmeeskond, kuhu kuuluvad tunneli ja silla insenerid, teedeinsenerid ning arhitektid. Eskiiside koostamisel on oluline roll koostöö inseneride ja arhitektide vahel, et tagada insenertehniliselt optimaalne lahendus ning arhitektuurselt keskkonda sobiv ja rikastav tulemus. Arvestades tunneli ja silla projektide eripära on insenertehnilise lahenduse valikul kriitilise tähtsusega ehitustehnoloogia ning projekti teostatavus. Selleks on kaasatud pikaajalise kogemusega silla ja tunneli insenerid, et leida lahendused, mis täidavad seatud eesmärke ja on ehitustehniliselt optimaalsed ning realiseeritavad. Ülaltoodud põhimõttele täienduseks võib lisada, et kõige hinnatumad insenertehnilised suuremastaabilised rajatised on läbi aegade peegeldanud selle aja tehnoloogia tipplahendust - teostanud kultuurilist (arhitektuur), innovatsiooni (konstruktsioon) ja ühiskondlikku ambitsiooni. Meie mastaabis on käesoleva planeeringu objektid olulised infrastruktuuri arhitektuuri maamärgid ja sellesse peab kõikides etappides panustama. Planeeringu etapp on oluline baas tulemuse kõrge kvaliteedi saavutamiseks. Läbikaalutud edukatele valikutele saab jätkuda arhitektuuri/konstruktsiooni projekteerimise avalik võistlus ja edasine projekteerimine. Silla ja tunneli eskiislahendused integreeritakse olemasolevasse riigiteede võrgustikku. Olulised sõlmpunktid on rajatiste mandri ja saare ühendused. Teede lahenduse koostamise eest vastutab pikaajalise kogemusega teedeinsener, kellel on kutstunnistus volitatud teedeinsener tase 8. Projekteerimistöö on jaotatud projekti meeskondade vahel, mida juhivad vastutavad silla ja tunneli insenerid. Projektlahenduse, kui terviku eest, vastutab juhtiv tehniline konsultant. Trassialternatiivide eskiiside koostamise etapis teostatakse töö üldistatud tasemel. Täpsustatud eskiisprojekt koostatakse eelistatud asukoha eelvaliku variantlahendusele. 1.6 Eelistatud lahendusvariandi valimine Eelistatud lahenduse valimisel on eesmärgiks leida tasakaal lahendusvariandi tehnilise teostatavuse, ehitusmaksumuse, sotsiaal-majandusliku tasuvuse ja inim- ning looduskeskkonna mõjude vahel. (Teostatavuse hinnang looduskeskkonna põhiselt viiakse suuresti läbi Natura hindamise koosseisus, vt p 1.4.1.) Eelvaliku teostamiseks on oluline seetõttu kõigi kaasatud ekspertide sisend ja planeeringu koostamise tuumgrupi töö võrdluse metoodilisel läbiviimisel. Iga valdkonda hindab vastav töögrupp, 14 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus tuumgrupp koondab hindamise tulemused võrdlustabelitesse ja pakub välja esialgsed konsultandi poolsed eelistused. Lõpliku eelistuse kujundab juhtrühm ja see on eelvalikul otsuse langetamise aluseks. Oluline on siinkohal otsustaja roll – kuna valik koondab endas nii normatiivseid looduskeskkonnaga seotud teemasid kui ka subjektiivseid, väärtushinnangutest tulenevaid teemasid, võib otsustaja anda mõnele valdkonnale suurema kaalu. Konsultandi roll on tagada kogu asjakohase info olemasolu läbipaistva otsuse langetamiseks. Pakkuja nägemuses ei ole eelistatud variandi valikut tõenäoliselt võimalik teha mõne kokkuvõtliku arvutustabeliga või numbriliste meetoditega. Erinevate variantide nö plussid ja miinused võivad valdkondlikult olla väga erinevad, erineva iseloomu ja erineva mõjuga. Sellises olukorras saab sobivaima variandi valik selguda kaalutlusotsusena. Selleks kirjeldab konsultant kõigepealt ära erinevate variantide plussid ja miinused, seda nii erinevate mõjuvaldkondade lõikes, kui ka tehniliste kriteeriumite ja teostatavuse (sh maksumus) osas. Konsultandi meeskond lähtub siinkohal varasemast kogemusest Rail Balticu asukohavaliku maakonnaplaneeringute koostamisel (vt näide seal kasutatud võrdlemistabelist Joonis 1-2). Eelistatud trassivaliku kaalutlusotsuse kujundamisel võetakse aluseks inim- ja looduskeskkonnaga seotud asjaolud ja tehnilise teostatavuse ning tasuvusega seotud tegurid. Eelistused tuuakse välja ülalnimetatud valdkondade lõikes ja nende kaalumisel kujundab konsultandi meeskond välja soovitusliku koondeelistuse, mis on aluseks otsustajale kaalutlusotsuse tegemisel. Tellija soovil ja kokkuleppel võib seejuures rakendada ka erinevaid arvutuslikke meetodeid (nt Saaty meetod), aga kuna valdkonnad on põhimõtteliselt erinevad, peab otsustaja kaalutlemisel andma neile kaalud, mida oleks avalikkusele ja planeeringu osapooltele võimalik põhjendada. Täiendavalt on vajalik kaalutlusotsuse tegemisel arvestada protsessi käigus kogutud avalikku arvamust ning teada saadud asjaolusid. Otsuse tegemine pelgalt arvutustabelite põhjal võib vähendada otsuse sisu läbipaistvust, samas on protsessi jaoks väga oluline, et otsus oleks tehtud läbipaistvalt ja kõiki asjaolusid arvesse võttes. Seetõttu ei pea konsultandi meeskond esmapilgul vaid arvutuslike meetodite kasutamist trassivariantide võrdlemisel otstarbekaks. 15 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus Joonis 1-2 Rail Balticu trassivariantide võrdlemistabeli näide 1.7 Eelistatud variandi asukoha eelvaliku eskiisprojekt Eelistatud variandi asukoha eelvaliku eskiisprojekt koostatakse ühele REPi eelistatud variandile. Eelistatud variandi eskiis koostatakse vastavalt LS ja VTK lisas sätestatud 16 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus nõutele, arvestades seejuures hanke raames Tellija poolt küsimuste-vastustega antud täpsustusi eskiisprojekti mahule ja nõuetele. Koostatakse konstruktiivne/arhitektuurne eskiisprojekt, mis on edasiarendus trassialternatiivide jaoks koostatud eskiisist. Eelistatud variandi eskiisi koostamiseks moodustatakse projektmeeskond, kuhu kuulub juhtiv tehniline konsultant, sillainsener või tunneli insener (olenevalt eelistatud variandist), teedeinsener, liiklusinsener ja arhitekt. Vajadusel kaasatakse tehnovõrkude insenere. Projektlahenduse koostamisel arvestatakse KSH-st ja REPist saadud lähteinformatsiooni ning teostatud uuringute tulemusi ning vastavalt sellele koostatakse eelistatud eskiisprojekti edasiarendus. Eelistatud asukoha eskiisprojektile koostatakse visualiseering arhitektuurse eskiisi põhjal, vastavalt LS ja VTK lisas sätestatule. Planeeringu protsessis on visualiseering kui töövahend oluline nii insener-tehniliste lahendusvariantide töögrupisiseseks hindamiseks, planeeringu töögruppidele valikute tagasisideks, tellija ja muidugi ka avalikkusega kommunikatsiooniks. Arhitektide ja visualiseerimise ühtseks töövooks liitmine annab võimaluse protsessi käigus omada operatiivset ja jooksvalt uuenevat visuaalset ülevaadet. Kasutades mudelprojekteerimise töövoo tarkvara, mis on vahetult seotud visualiseerimistarkvaraga, on graafika, 2D visualiseerimise, 3D animatsiooni tulem koos arengutega lisalahendusena kättesaadav lisaks etappidele ka vaheetappidel. Eelistatud asukoha eelvaliku eskiisprojekti põhjal koostatakse lähteülesanded REPi detailse lahenduse etapis hangitavate eskiis- või eelprojektidele. Lähteülesande koostamisse kaasatakse kogu eskiisprojekti projektmeeskond. 1.8 Kommunikatsioon ja huvigruppide kaasamine Kommunikatsiooni ja huvigruppide kaasamise teostamiseks on pakkuja kaasanud nendele tegevustele spetsialiseerunud ettevõtte. Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu (REP), asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamisel on kommunikatsiooni ja kaasamise rollid kogu projekti vaatest kriitiliselt olulised, ühtlasi on oluline, et seisukohtade kujundamine toimub kogu protsessi vältel hankija ja teenuse osutaja koostöös. Võttes arvesse projekti suurusjärku, mõjukust (ka sümboolses tähenduses) ja olulisust kogukonnas, on väga oluline leppida kokku ühtsetes kommunikatsioonipõhimõtetes, arvestades sealjuures demokraatliku kultuuriruumi kaasamise head tava. Need põhimõtted aitavad kõigil seotud osapooltel üheselt mõista, kuidas projekti 17 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus kommunikatsiooni planeeritakse, korraldatakse ja ellu viiakse. Kaasamise hea tava näeb ette vajalike osapoolte kaasamist igal otsustusprotsessi sammul ning see on oluline projekti tegevuste ja kommunikatsiooni edukuse ning ühtsuse tagamiseks. Seega lähtub pakkuja oma tegevuses kaasamise heast tavast ja rakendab “Kaasamise käsiraamat ametnikele ja vabaühendustele”6 kogumikus käsitletud põhimõtteid, mille praktikad on valdkonna-üleselt tunnustatud ning laialdaselt kasutuses. 1.8.1 Teemaga seotud kõrge tundlikkus ühiskonnas REP-i Eestisisese kommunikatsioonitegevuse ettevalmistaja ja sisustajana mõistab pakkuja, et kommunikatsioonis on olulisel kohal erinevate siht- ja sidusgruppidega suhtlemine, mitmesuunaline infovahetus ja gruppide kaasamine projekti erinevatesse protsessidesse. Nii kommunikatsiooni- kui kaasamiskava luues ja ellu viies arvestab pakkuja juba eos, et REPi asukoha eelvaliku, AKM ja KSH esimese etapi aruande ja teiste töö osaks olevate dokumentide teavitustööga kaasnev kommunikatsioon võib saada ka avalikkuses tugeva ja emotsionaalse vastukaja, arvestades temaatikaga (sh keskkonda puudutavate teemadega) seotud üldist kõrget tundlikkust ning asjaolu, et muudatused võivad puudutada siht- ja sidusrühmade kodupiirkonda ehk n-ö hoovitagust, mis on igaühe jaoks alati kõige lähedasem ja tundlikum teema. See tähendab, et emotsioonid võivad tekitada reaktsioonina nii poolehoidu kui ka tugevat vastuseisu. Viimasega seotud riski vähendamiseks rakendab pakkuja strateegiliselt läbimõeldud kommunikatsioonitegevusi nii avalikkuse ja kogukondade kui ka siht- ja sidusrühmade vaatest ning kaasab siht- ja sidusrühma efektiivselt kohe alates projekti algusest, et kaardistada ja jälgida eri arvamusi, seisukohti ja tagasisidet ning tugineda projektiga seotud infomaterjalides ja sõnumites küsimusi ning tugevat diskussiooni tekitanud kohtade lahendamisele. Pakkuja plaanib kaasata teemaga seotud asjakohaseid kõneisikuid ja eksperte, et tagada kommunikatsiooni järjepidevus ning ka tihedam koostöösuhe meediaväljaannetega. 1.8.2 Projekti eri etapid, pikaajaline kestus ja pidev vajadus progressi ülevaate kohta Kuna projekt võib kesta esialgsetel hinnangutel kuni 2026. aasta lõpuni ning selle läbiviimise detailid ei ole projekti alguses veel lõpuni paika pandud, vaid selguvad projekti käigus, mh kaasatud osapoolte tagasiside põhjal, on oluline tagada pidev ülevaade projekti eri etappide, planeeringuprotsessi, vahetulemuste, kaasarääkimisvõimaluste ja otsuste kohta. Selleks on projekti kommunikatsiooni- ja 6 https://www.siseministeerium.ee/media/519/download 18 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus kaasamisspetsialistid jooksvalt kursis projektimeeskonna tööga ja arvestavad pidevalt uueneva tegevuskavaga, mille põhjal pakuvad välja ja vajadusel muudavad kommunikatsioonitegevusi, et tagada info parim liikumine ning värskeim ülevaade projekti järgmiste sammude ja kaasarääkimisvõimaluste kohta. Juhul kui projekti tekib teatud põhjustel pikem paus või seisak, kasutab meeskond seda vaheülevaadete tegemiseks ja selgitamiseks, millised on järgmised sammud projektis. 1.8.3 Siht- ja sidusrühmadest lähtuv asjakohane kanalite ja formaatide valik Projekti eduka kommunikatsiooni ja toimiva kaasamise tagamiseks ning info jagamiseks REP-i protsessi etappide kohta peab pakkuja tähtsaks nii siht- ja sidusrühmade võimalikult põhjalikku kaardistamist kui ka nendega suhtlemiseks ja info edastamiseks vajalike kanalite ja formaatide läbimõeldud kasutamist (sh vajadusel otseteavituste korraldamist). See tähendab, et kasutusel on nii online kui offline kanalid kui ka neis sisalduvad eri formaadid (sh vajadusel eri keeltes), olgu need kirjalikud või avalike arutelude formaadis (nt arvestuslikult kuni 15 pressiteadet ja intervjuud, ca 10 üldharivat artiklit projekti teemal, digitaalsed ja paberil otsepostitused, kvartaalsed REP elektroonilised uudiskirjad nii meililistides kui ka REP portaalis, tagasisidepostkastid ja infoüritused, paikvaatlused ja nende kokkuvõtted meedias jne), et projektiga seotud mõjupiirkonna kogukondade ja avalikkusega toimuv infovahetus huvigruppidega oleks ajakohane, kahesuunaline ning arvestaks erinevaid info tarbimise harjumusi. Viimase puhul arvestab pakkuja tehniliste võimalustega, mis kaasaksid ja oleksid kättesaadavad võimalikult suurele osale siht- ja sidusgrupist, aga ka avalikkusest üldiselt (nt kogukonna kaasamisinfot sisaldava kommunikatsiooni edastamine ka sotsiaalmeedia platvormide vahendusel, lisalahendusena võimalusel asukohavaliku otsuse eelnõu ja KSH I etapi aruande avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu ülekanne live- striminguna mõne Eesti suurima meediaportaali vahendusel, jne). 1.8.4 Töö tehniline pool ja selle strateegiline planeerimine Projekti osapoolte vahel eelnevalt kokkulepitud põhimõtted aitavad luua selguse, millised on konkreetsed vastutajad ja partnerid ning kellelt vajadusel sisendit saada või keda vajalikesse protsessidesse kaasata. Pakkuja peab oluliseks arvestada kommunikatsiooni- ja kaasamispõhimõtete seadmisel hankija ja võtmeisikute nägemusega, projektiplaaniga, kommunikatsiooni ekspertteadmistega ning analüüsidest (sise-väliskeskkonna analüüs, meediamonitooring jm) koorunud vajadustega. Kommunikatsiooni- ja kaasamiskava eri osades toimub regulaarne suhtlus, tagasisidestamine, kooskõlastamine ja loodud on kindel kinnitamise kord. 19 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus Lisalahendusena töömaterjale luuakse ja hoitakse kõigile osapooltele ligipääsetavates pilveserverites ning ollakse pidevalt valmis ka kriisikommunikatsiooniks, millel võib antud projektis olla oluline roll muu pikaajaliselt planeeritud kommunikatsiooni kõrval (nt äärmuslikud huvigrupid ja kõneisikud vm). Sealjuures vastutab pakkuja vastavalt hankega talle seatud kommunikatsiooni- ja kaasamisülesannete ning nende elluviimise eest (nt täiendab jooksvalt kommunikatsioonikava ja sidusrühmade ülevaadet, aitab korraldada avalikkuse ja kogukondade, aga ka siht- ja sidusrühmade teavitamist eri formaatide ja kanalite kaudu, olgu selleks elektroonilised uudiskirjad, pressiteated, artiklid vm vajalik, tagab teemaga seotud asjakohaste kõneisikute ja ekspertide kajastused meedias, organiseerib REP-i puudutavate kajastuste ja arvamusartiklite ilmumise, toetab Rahandusministeeriumi meediapäringute korral, monitoorib igapäevaselt REP-iga seotud meediakajastusi ja korraldab nendega seotud tegevusi, koordineerib ca 5 korral pressikonverentside ja –briifide läbiviimist jne). Arvestades kommunikatsiooni olulisust pakutavas projektis, on ptk 3 eraldi välja toodud ka kommunikatsiooni ja kaasamisega seotud riskid ning nende maandamise võimalused. 20 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus 2 TÖÖ LÄBIVIIMISE MEESKONNA KOOSSEIS JA ROLLIDE JAOTUS Pakkuja on töö läbiviimiseks kokku pannud konsortsiumi, kuhu on kaasatud Eesti tipptegijad kõigist erinevatest valdkondadest ja teemadest, mida käesoleva eriplaneeringu koostamiseks vaja: ruumiline planeerimine, mõjuhindamine, inseneeria, arhitektuur ja uuringute teostamine. Kõikide peamiste valdkondade juhid on kaasatud ka planeeringu koostamise tuumgruppi (vt ptk 2.1.1 „Planeeringu koostamise tuumgrupp“), et tagada, et planeeringu juhtimisotsuste tegemisel ei jääks mõni oluline tahk tähelepanuta. Hendrikson & Ko on Eesti juhtiv ruumilise planeerimise ettevõte, mis omab Eestis ajaliselt kõige pikemat kogemust üld ja asukohavaliku planeeringute koostamisel. Oleme võrdselt pädevad üldiste strateegilisemate planeeringute ja ka eriplaneeringute koostamisel. Koostöös (ka käesolevasse pakkumisse kaasatud) Reaalprojektiga on Hendrikson ja Ko teostanud enim Eesti suurimaid taristuplaneeringuid (E20 Jõhvi-Narva ja E67 Via Baltica põhimaanteede teemaplaneeringud; Rail Baltic trassivaliku Harju ja Rapla maakonna teemaplaneeringud). Suure väina püsiühenduse planeerimisega seondub meie kogemus Eesti mereala planeeringu koostamisel, mis käsitles samuti mereäärseid kogukondi ja nende vajadusi, sh läbi laiapõhjalise mõjude hindamise (lisaks koostas Hendrikson & Ko 2008-2011 eelmise Suure väina püsiühenduse kava KSH-d). Maves ja Hendrikson & Ko kuuluvad mõlemad Eesti kogenumate ja parimate mõjuhindamisettevõtete hulka, kes, osaledes aktiivselt ka Eesti 7 Keskkonnamõjuhindajate Ühingu juhatuses on mõjuhindamise valdkonda Eestis edendanud. Lisaks on asjakohane välja tuua, et valdkondliku tugevuse osas komplementeerivad Maves ja Hendrikson & Ko üksteist väga hästi. Näiteks on Mavese tugevused ja kogemus seotud enam veeteemade ja maavarade (hüdrogeoloogia ja geoloogia) ja ehitusgeoloogia valdkonnas, Hendrikson & Ko-l seevastu on pikaajaline kogemus Natura hindamises, müra ja õhusaaste modelleerimises ning Eesti suurim kogemus transporditaristu projektide mõjuhindamisel, lisaks ruumillise planeerimise kogemusega otsesemalt seotud tugev sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamine. Reaalprojekt on konsultatsioonifirma, mis pakub taristute projekteerimise teenust. Ettevõte nõustab, planeerib, projekteerib ja juhib raudteede, teede, sildade, tunnelite, vee- ja kanalisatsioonivõrkude, elektri- ja sidekommunikatsiooni ning vesiehitistega 7 Avaleht - Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing (eaia.eu) 21 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus seotud projekteerimistöid ning teostab geodeetilisi ja geoloogilisi uuringuid. Reaalprojekti loomisest, aastal 2001, on ettevõte kasvanud üheks suurimaks projekteerimisteenust pakkuvaks ettevõtteks Eestis. Käesoleva hanke raames on reaalprojekti ülesanne üldine meeskondade ülene projekti juhtimine ja koordineerimine, sildade, tunneli, teede ja tehnovõrkude eskiisprojektide koostamine ja lähteülesannete koostamine. Selleks on kaasatud juhtiv tehniline konsultant ja silla insener Reaalprojekti Rootsi tütarettevõttest, Tunneli insener Soomest ning teede, tehnovõrkude ja sillainsenerid Reaalprojekti Eesti kontorist. 3+1 arhitektidel (OÜ Kolm Pluss Üks) on 28 tegutsemisaastal valminud edukate arhitektuurivõistlustel esinemise tulemusena tähtsad avaliku ruumi objektid nagu Eesti Suursaatkond Vilniuses, Pärnu Keskraamatukogu, Baltika kvartal (koostöös Studio 3- ga) ja Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse ja Tartu Ülikooli Narva kolledži ühine õppe- ja majutushoone. Tänaseks on büroos arhitekte 12 ning ettevõtte märksõnad on avatus ja koostöö. Üheks suurimas koostööprojektiks on valminud G.Otsa nimeline Tallinna Muusikakooli, Tallinna Balletikooli ja Tallinna Muusikakeskkooli uus ühine õppehoone, mille peaprojekteerimine toimus koostöös Austria arhitektuuribürooga Atelier Thomas Pucher. Innovatiivsete tehnoloogiate kasutuse valminud näitena on Sisekaitseakadeemia Narva Õppekeskus- uuenduslik puidukasutus mastaapse hoone kandekonstruktsioonis – Baltimaade suurim sellelaadne ehitis. Kõik olulisemad objektid on projekteeritud peaprojekteermise meetodil BIM-i keskkonnas ning neis on rakendatud jätkusuutliku ehitamise ja disaini põhimõtteid. 3+1 arhitektid lähtuvad oma töös konkreetsest kasutajast ehk inimesest, koos tema mugavuste ja tahtmistega. Võtmetähendus on tulevikuprojektsiooni andmisel tänasesse päeva – projekteerimine seisneb ette mõtlemises millestki, mida täna veel ei teata. Esimesest ideest kuni objekti või keskkonna valmimiseni võib kuluda 10 aastat ning valmides peab tulemus olema täiesti värske ja kestma veel vähemalt 50+ aastat. See tähendab vastutust. Loodud hooned ja keskkond peavad pidama vastu nii ajale kui kasutajale. Teisisõnu, arhitektuuri tulem peab elama üle aja, mitte olema hetkeks loodud. Nagu juba mainitud, on konsortsiumi partnerid eelnevalt edukalt koostööd teinud ja koos läbi viinud mitmeid suuri planeerimis-ja mõjuhindamisprojekte, mistõttu oleme veendunud, et koostöö toimib efektiivselt ka käesolevas eriplaneeringus. 22 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus 2.1 Rollide jaotus Töö kogu meeskond on jaotatud kolme gruppi: • planeeringu tuumgrupp • planeeringu tugigrupp • uuringute läbiviijad 2.1.1 Planeeringu koostamise tuumgrupp Tuumgrupp on meeskond, kelle seotus planeeringuprotsessiga on igapäevane ning selle kõik liikmed on informeeritud planeeringuprotsessi kõikidest detailidest. Varasemad kogemused näitavad, et väga oluline on samas infoväljas olemine. See tagab võimaluse eri kogemusega ja erialaga tuumgrupi liikmetel koheselt reageerida, kui valitud suund vajab muutmist või mingi küsimus tähelepanu. Tuumgruppi kuuluvad kõigi peamiste valdkondade (planeerimine, mõjuhindamine, tehniline konsultant) esindajad. Tuumgrupp osaleb valdavalt ühiselt kõikidel juhtimisnõupidamistel (sh progressikoosolekud). Tuumgrupi juhtimisel töötab ülejäänud planeeringumeeskond. Tuumgrupi moodustavad järgmiste funktsioonide esindajad: töögrupi juht Väga laiapõhjalise ja pikaajalise planeerimiskogemusega ekspert. ehk protsessi Ülesanne on strateegiliselt juhtida planeeringu kulgu nii, et see metoodiline juht järgiks nõudeid, väldiks selle protsessiga kaasnevaid võimalikke Pille Metspalu karisid ja saavutaks oma eesmärgi. Planeerija Laiapõhjalise ja pikaajalise planeerimiskogemusega ekspert. Marika Pärn Ülesanne on kujundada planeeringulahendus ja juhendada selle vormistamist. KSH juhtekspert Laiapõhjalise ja pikaaegse kogemusega ekspert, kellel muuhulgas on ka keskkonnamõju ja muude oluliste mõjude strateegilise Karl Kupits hindamise ning planeeringuprotsessi mõjude hindamise kogemus. Täidab KSH juhteksperdi rolli KeHJS tähenduses (sh vastutab KeHJS-kohase KSH aruande koostamise eest). KSH juhteksperdi ülesanne on ka juhtida keskkonnamõju strateegilist hindamise ja muude oluliste mõjude protsessi nii, et see vastaks KeHJS nõuetele. Samas näeme, et käesoleval juhul ei ole mõtet koostada KSH aruannet muudest olulistest mõjudest 23 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus eraldi, vaid selgem ja efektiivsem on, kui KSH juhteksperdi töö väljundiks on kohe planeeringuga ühte jalga käiv ning erinevaid uuringuid mõtestatult siduv aruanne. KSH juhtekspert on seega ühtlasi peamiseks eksperdiks, kes jooksvalt koordineerib kõikide mõjude hindamise aruande koostamist, juhtiv tehniline konsultant Dan Olsson Ülesandeks on juhtida tehniliste lahenduste koostamist ning nõustada tehniliste küsimustega tuumgruppi alternatiivide koostamisel. Selleks on lisalahendusena ette nähtud projekti administraatori koht, kes koondab kogu operatiivse informatsiooni ja jälgib projekti kulgu vastavalt kokku lepitud graafikule. administraator- projektijuht Andreas Saluste 2.1.2 Planeeringu koostamise tugigrupp Tugigrupi ülesanne on aidata kaasa planeeringu koostamisele (täites tuumgruppi toetavaid spetsiifilisemaid rolle, tehes jooniseid, koostades seletuskirja, või mõjude hindamise aruande peatükke jms). Tugigrupp erineb uuringute läbiviijatest selle poolest, et on kaasatud planeeringu protsesse läbivalt (kogu projekti kestuse), mitte üksnes osaliselt. Tugigrupp osaleb nõupidamistel juhul, kui need puudutavad spetsiifilist valdkonda ning on vaja lahendada mõni spetsiifiline ülesanne. geoinformaatika Pikaajalise planeeringualase kogemusega erialaharidust omav spetsialist geoinformaatik-kartograaf. Jaanus Padrik Geoinformaatika spetsialist koondab planeeringu koostamiseks vajalikud ruumiandmed, loob ja täiendab planeeringu portaali, sh planeeringulahenduse veebipõhist kaardirakendust. mõjude hindamise Laiapõhjalise ja pikaaegse kogemusega juhtiv ekspert, kellel töögrupi juht muuhulgas on ka keskkonnamõju ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise ning laialdane planeeringuprotsessi Jaak Järvekülg mõjude hindamise kogemus (sh kogemus käesoleva hankega sarnaste tööde projektijuhtimisel, nagu 2011. a valminud „Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse 24 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus korraldamise kava”, Rail Baltic trassi asukohavaliku planeeringud, E20 ja E67 põhimaanteede trassivaliku teemaplaneeringud, arvukalt teeprojektide mõjuhindamisi). Hankedokumentides on mõjude hindamise töögrupi juhi rolliks mõjude hindamise aruande koostamise koordineerimine. Meie nägemuses on aga see roll juba antud KSH juhteksperdile (vt ülal KSH juhteksperdi rolli kirjeldus), mida ei ole otstarbekas dubleerida. Käesoleva mõjude hindamise töögrupi juhi näol on tegemist pigem (KeHJS-e kohast juhteksperti) toetava rolliga, mis aitab tagada, et lisaks keskkonnamõjudele on mõjude hindamises arvestatud ka muid asjakohaseid mõjusid. Seega tegemist on sisuliselt KSH juhteksperdi nõuniku rolliga, kes töötab KSH juhteksperdiga tihedas koostöös ja on kaasatud mõjude hindamise metoodikate välja töötamisse osaliselt ka mõjude hindamise läbiviimisse. Oluline on siinkohal märkida, et kui meeskonna struktuuris on mõjude hindamisse olulisel määral läbivalt kaasatud kaks ühispakkujat (Maves ja Hendrikson ja Ko), siis KSH juhtekspert on Mavesest, ning käesolev toetav positsioon Hendrikson & Ko- st (nagu ka planeerija) - see tagab ka mõjude hindamise tihedama koostöö planeerimisprotsessiga. Lisaks on KSH juhteksperdil ja mõjude hindamise töögrupi juhil varasemast korduv positiivne koostöökogemus eelnevates mõjuhindamise projektides. KMH ekspert Laiapõhjalise ja pikaaegse kogemusega KMH ekspert (litsentseeritud). Karl Kupits Ülesanne on nõustada mõjude (strateegilist) hindamist KMH kontekstis ning välja tuua asjaolud, mis võiksid KMH etapis osutuda oluliseks. See tähendab, et peamiselt koostada lähteülesanne KMH läbi viimiseks. Pakkuja on pidanud otstarbekaks määrata KSH juhteksperdiks ja KMH eksperdiks sama isik. Välja pakutud eksperdil on nii strateegilise kui ka asjakohase mõjude hindamise laiapõhjaline kogemus ja sellisel juhul jääb ära kommunikeerimise vajadus. Puudub vajadus infot kahe inimese vahel vahendada ja sellega ka oht, et mingi oluline info jääb vahetamata. Natura hindamise Pikaaegse Natura mõjude hindamise kogemusega ekspert ekspert (alates aastast 2006). Viinud läbi Natura hindamisi paljudes Kaile Eschbaum erineva taseme planeeringute ja projektide mõjuhindamise protsessides, sh erinevatele maanteedele/sildadele jm 25 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus taristuobjektidele. Ekspert on hetkel juhtimas projekti (Osmussaare siderajatiste KMH), mille raames viiakse läbi Natura erandi protsessi menetlust. Samuti on ekspert osalenud mitmel korral Natura hindamise juhendi (Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet) kaasajastamisel. Ülesanne on läbi töö jooksvalt Natura alade ja nende kaitse- eesmärkidega seotud temaatikaga tegelemine, sh uuringute läbiviijatele tööülesannete täpsustamine (lähteülesannetele lisanduv) Natura teemade käsituse osas; vastavalt vajadusele operatiivne suhtlus Natura temaatika osas erinevate osapooltega (loodusuuringute läbiviijad, KSH meeskond jt); loodusuuringute aruannete kontrollimine ja tagasiside andmine Natura liikide/elupaikade käsitluse osas; nõuetekohase ja juhendmaterjalidest lähtuva Natura hindamise vormistamine KSH aruandesse. Majanduslike Pikaaegne strateegiliste planeerimisdokumentide mõjude hindamise majandusanalüüside koostamise kogemusega ekspert. spetsialist Ülesanne on välja töötada majanduslike mõjude hindamise Olavi Grünvald metoodika ning hindamise läbiviimise juhtimine. Spetsialist saab osa sisendist eskiisi koostamise spetsialistidelt ning väljundiks on mõjude hindamise aruandes alternatiivide kaalumine ja põhjendamine majanduslikus valdkonnas. (Majanduslike mõjude hindamise spetsialistina on kaasatud sama ekspert, kes koostas VTK etapis majanduslike mõjude hindamise lähteülesande.) sotsiaalsete Pikaaegse strateegiliste planeerimisdokumentide sotsiaalsete mõjude hindamise mõjude hindamise kogemusega ekspert. spetsialist Ülesanne on hinnata välja töötatud planeeringualternatiivide Ann Ideon mõju sotsiaalkeskkonnale. Spetsialist töötab tihedalt koos kultuurisliste mõjude hindamise spetsialistiga. Nende töö väljundiks on mõjude hindamise aruandes alternatiivide kaalumine ja põhjendamine sotsiaal-kultuurilises valdkonnas, samuti eelistatud trassivariandi mõjude hindamine. kultuuriliste Pikaaegse strateegiliste planeerimisdokumentide kultuuriliste mõjude hindamise mõjude hindamise kogemusega ekspert. spetsialist Ülesanne on hinnata välja töötatud planeeringualternatiivide mõju kultuurikeskkonnale. Spetsialist töötab tihedalt koos sotsiaalsete mõjude hindamise spetsialistiga. Nende töö 26 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus Veronica väljundiks on mõjude hindamise aruandes alternatiivide Luidalepp kaalumine ja põhjendamine sotsiaal-kultuurilises valdkonnas, samuti eelistatud trassivariandi mõjude hindamine. kommunikatsiooni Pikaaegse kommunikatsioonitöö kogemusega ekspert. spetsialist Ülesanne on koostööst kaasamise spetsialistiga koostada Helena Maripuu kommunikatsiooni-kaasamise kava ning seda ellu viia. kaasamise Pikaaegse kaasamise kogemusega ekspert. spetsialist Ülesanne on koostöös kommunikatsiooni spetsialistiga Kaja Kilk koostada kommunikatsiooni-kaasamise kava ning seda ellu viia. teede Pikaaegase (39 aastat) teede projekteerimise kogemusega projekteerija teedeinsener-ekspert, kellele on kutsetunnistus volitatud teedeinsener tase 8. Koostanud teeprojekte Marian Sepp teemaplaneeringutele, eritasandiliste liiklussõlmedele, 2+2 maanteedele, Rail Baltic maakonnaplaneeringule ja Rail Balticu põhiprojekti staadiumis Harjumaa ja Raplamaa lõigule. Käesoleva projekti raames on ülesanne kavandada riigimaanteede lahendused erinevatele trassialternatiividele nii tunneli kui silla lahendustele. silla projekteerija Pikaaegne kogemus sillainsenerina rahvusvahelistes projektides Soomes, Indias, Vietnamis, Eestis. Koostanud sillaprojekte Atte Mikkonen kõikidele erinevatele sillatüüpidele. Seejuures pikaaegne kogemus arhitektuursete sildade insenertehnilisel lahenduste koostamisel. Käesolevas projektis on ülesandeks sildade eskiislahenduse koostamine ja koordineerimine ning koostöö arhitektidega lahenduste koostamisel. tunneli Pikaaegne kogemus tunneli ja sillainsenerina rahvusvahelistes projekteerija meeskondades tunnelite (ja sildade) lahenduste koostamisel. Tobias Johansson Käesolevas projektis on peamiseks ülesandeks tunneli lahendusalternatiivide välja töötamine Arhitekt Pikaaegse kogemusega visioonide ja planeeringute arhitektuursete eskiiside arhitekt-ekspert. Ilmar Valdur Kogemus visioonide ja eskiiside rakendumisest ehitatud keskkonnana ja selle jätkuvast haldamisest ja arendusest 27 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus 2.1.3 Uuringute läbiviijad Uuringute läbiviijad vastutavad oma panusega konkreetse töölõigu (uuringu) eest. Uuringute koostajad saavad oma tööks lähteülesande tuumgrupilt või tugigrupilt. Uuringute läbiviijatena on pakumisse kaasatud oma valdkonna tippeksperdid, täpsema ülevaate pakkumisse kaasatud uuringute läbiviijatest annab tabel lisas 1. Uuringute koordineerimine on suuresti jagatud Mavese ja Hendrikson & Ko vahel vastavalt sisulisele otstarbekusele, senisele kogemusele ja valdkondlikule tugevusele – Mavese (kust on pärit KSH juhtekspert) koordineerida on enam merekeskkonnaga seotud uuringud (enamike mereuuringute koordinaator on Arto Pello Mavesest); Hendrikson ja Ko (kust on pärit mõjuhindamise töörühma juht) koordineerida on maismaaga seotud loodusuuringud, Natura hindamine ja ka nt sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud (millel on ka otsesem sisuline kokkupuutepunkt Hendrikson ja Ko vastutusalas oleva planeerimisega). Nii on tagatud, et sisulised rollid on meeskonnas jagatud optimaalselt, arvestades kõigi ekspertide ja spetsialistide tugevusi ning seniseid koostööharjumisi ja võimaldatud efektiivne meeskonnatöö., Meeskonna plokkskeem on toodud alljärgneval joonisel (Joonis 2-1). 28 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus töögrupi juht ehk protsessi administraator-projektijuht metoodiline juht KSH juhtekspert ja mõjude hindamise Kommunikatsiooni ja Planeerija juhtiv tehniline konsultant KMH ekspert töögrupi juht kaasamise spetsialistid geoinformaatika spetsialist Natura hindamise ekspert teede projekteerija majanduslike mõjude hindamise sotsiaalsete mõjude ja kultuuriliste silla projekteerija kalastiku ja kalanduse uuringu juhtivspetsialist mõjude hindamise juhtivspetsialistid töögrupp tunneli projekteerija linnustiku uuringu töögrupp sotsiaalsete ja majandusvaldkonna uuringu töögrupp kultuuriliste mõjude mereimetajate (hüljeste) uuringu hindamis uuringu arhitekt töögrupp töögrupp visualiseeringu müra ja vibratsiooni uuringu töögrupp allveearheoloogilise käsitiivaliste uuringu töögrupp koostamise töögrupp uuringu töögrupp välisõhu saaste uuringu töögrupp maismaaimetajate uuringu töögrupp liiklusuuringu töögrupp veealuse müra uuringu töögrupp merepõhja elustiku ja -elupaikade geoloogilise ja uuringu töötrupp veesamba uuringu töögrupp hüdrogeoloogilise uuringu töögrupp Maismaataimestiku uuringu töögrupp kahepaiksete ja roomajate uuringu töögrupp Joonis 2-1 Projektimeeskonna plokkskeem 29 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus 3 TÖÖ LÄBIVIIMISE METOODIKAGA JA LÄBIVIIMISEGA SEOTUD RISKIDE NING NENDE MAANDAMISEKS VAJALIKE TEGEVUSTE KIRJELDUS 30 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus 3.1 Töö koostamise peamiste põhimõtete ja meetoditega seotud riskid risk tõenäosus maandamine vastutaja Detailidesse takerdumine ja/või väga tõenäoline Läbiviidavate uuringute KSH juhtekspert, Mõjude peateemast kõrvalekaldumine. lähteülesannete hindamise töögrupi juht Teemade sisukas analüüs peab täpsustamine nii, et säiliks olema asjakohane ja eesmärgipärane selge fookus ja ning vältida tuleb „uurimist uurimise uurimismetoodika oleks pärast“, samuti kaasatavate põhjendatud. osapoolte ja laiema avalikkuse asjatut „kurnamist“ liigse informatsiooniga. Läbi viidavate uuringute tulemustega tõenäoline Uuringute sisu ja väljundite Pakkuja meeskonnas hakatakse planeeringulahendusele üle kontrollimine omavahel uuringute koordineerimisega vastu töötama, sest uuringute kooskõlla viimine ning tegelevad spetsialistid omavaheline sidusus ei ole läbi tellijaga läbi arutamine (uuringute töögruppide töötatud (stiilis: „Miks te selle juhid) uuringutulemusega ei arvestanud.“) Natura erandi kaalumise soov toob vähetõenäoline, sest see Operatiivne selgitustöö Töögrupi juht, Natura endaga kaasa ajaraamidest väljumise. eeldaks, et Natura alasid Natura hindamise reeglite ekspert mittekahjustavad alternatiivid teemal, vajadusel kiired puuduvad operatiivsed arutelud Tellijaga 31 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus risk tõenäosus maandamine vastutaja Planeeringu protsess kasvab tõenäoline Eesmärgipärasust silmas Töögrupi juht, KSH täiendavate alternatiivide lisamise pidades argumenteeritud juhtekspert, tellija esindajad tõttu üle pea vaheotsused esitatud täiendavate alternatiivide ettepanekute osas 3.2 Kommunikatsiooni ja huvigruppide kaasamisega seotud riskid risk tõenäosus maandamine vastutaja Huvitatud osapooled seavad Tõenäoline Pakkuja on kaasanud eksperdid, kes on Pakkuja meeskonnas kahtluse alla uurijate pädevuse. oma ala tipus. uuringute Uuringute metoodika peab olema koordineerimisega üheselt arusaadav ning tulemuste tegelevad spetsialistid (uuringute töögruppide kasutamise viis selge juhid) 32 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus risk tõenäosus maandamine vastutaja Soovitud sihtrühmade tõenäoline Tekitada võimalus osaleda lisaks Avalikkuse kaasamise ja teavitamiseks korraldatud kohalviibimisele ka virtuaalselt või kommunikatsiooni infoüritustest ei võeta piisavalt pakkuda võimalust toimunud spetsialistid osa sündmuste järelvaatamiseks. Veenduda, et info sündmuste kohta on jõudnud soovitud auditooriumini ning kasutada info levitamisel võimalusel ka erinevate koostööpartnerite abi (nt KOVid jm). Tagada, et üritustele registreerumisel (eeskätt virtuaalselt) ei esine tehnilisi tõrkeid, mis seda takistaksid. Vajadusel viia ellu täiendavaid taktikalisi tegevusi info paremaks levitamiseks soovitud sihtgrupini. Projekti infot ja hanke raames tõenäoline Kommunikatsiooni ja kaasamise Avalikkuse kaasamise ja valminud materjale ei leita strateegilise elluviimise plaani kommunikatsiooni veebist üles või ei tunta nende revideerimine ja korrigeerimine vajalike spetsialistid vastu huvi muudatustega, mis aitaksid alternatiivsete taktikaliste tegevuste abil inimesi rohkem materjalidega tutvuma kutsuda. Lisaks veenduda, et pole tekkinud tehnilisi tõrkeid, mille tõttu materjalid pole avalikult kättesaadavad. 33 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus 3.3 Meeskonnaga seotud riskid risk tõenäosus maandamine vastutaja Projekti koosseisu plaanitud vähetõenäoline Pakkuja spetsialistide ressursivaru on piisav, Pakkuja tuumgrupp spetsialist ei saa enam projektis et leida koheselt asendus lahkuvale osaleda meeskonnaliikmele ja täita lepinguga võetud kohustused. Pakkuja informeerib töötajatega seotud muudatustest tellijat esimesel võimalusel. Meeskonna liikmete vähetõenäoline Töö protsesside ühtlane jaotamine kogu Pakkuja tuumgrupp ülekoormusest tulenev risk projekti perioodile. Pakkuja spetsialistide ressursivaru on piisav, et leida koheselt abijõudu ka võimaliku ajutise ülekoormuse ajal. 34 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus 3.4 Ajakavaga seotud riskid risk tõenäosus maandamine vastutaja Planeeringuprotsess jääb Tõenäoline Agiilse projektijuhtimise meetodite töögrupi juht, komplekssuse tõttu venima kasutamine, toimivad administraator- organisatsioonikorralduslikud meetmed projektijuht (juhtrühm, tuumgrupp) Projekti elluviimise üldine tõenäoline Üldisest tegevuskavast tulenevate töögrupi juht, ajakava ei pea paika ning sellest perioodiliste vahe-eesmärkide seadmine ja administraator- tulenevalt ei ole võimalik viia nende jälgimine, mis võimaldab projekti projektijuht kommunikatsiooni- ja hilinedes olukorda kiiremini tuvastada ning kaasamistegevusi ellu soovitud leida võimalusi infoedastuse või kaasatuse ajal parandamiseks. 3.5 Muud olulised riskid risk tõenäosus maandamine vastutaja Juhtrühma liikmete Tõenäoline Juhtrühma üksikute liikmete varasema töövõtja tuumgrupp ja tellija motiveerimine kogemuse ja samaaegse teistest tööprotsessis osalemiseks tööülesannetest tuleneva võib osutuda panustamisvõimekuse põhjalik problemaatiliseks kaalumine enne juhtrühma moodustamist 35 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus risk tõenäosus maandamine vastutaja Tellija on esindatud Vähetõenäoline Protsessi alguses lepitakse kokku ka töögrupi juht, administraator- mitmes isikus ja selle tõttu tellijapoolne infovoog ning käsuliinid projektijuht ja tellija on erinevad ootused töö nii, et oleks aru saada kes tellija poolt sisule ja vormile. konsolideerib töövõtja tagasiside ja ettepanekud Nii sihtrühma kui tõenäoline Negtiivsete hoiakute kaardistamine ja Kommunikatsioonispetsialist, ühiskonna üldine neile vajaliku argumentatsiooni, planeerija negatiivne suhtumine selgituste ja näidete pakkumine projekti erinevates kanalites, vajadusel täiendavate infoürituste kokkuleppimine kriitilise sihtrühma kõnetamiseks. Järjepidev meediasuhtlus ja sisuline meediatöö ajakirjanikega projektist parema ülevaate andmiseks. 36 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus risk tõenäosus maandamine vastutaja Projektiga seotud vähetõenäoline kogu projekti materjale ja administraator-projektijuht materjalide dokumentatsiooni hoitakse nn pilves, kustumine/ligipääsu mis on alati kõigile osapooltele kadumine kättesaadav ja on maandatud risk materjalid kadumiseks kas õnnetuse, häkkerluse või muul põhjusel, lisaks tehakse projektimaterjalidest regulaarseid koopiad füüsilistele andmekandjatele (välised kettad, mälupulgad) 37 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus 4 TÖÖ LÄBIVIIMISE AJA – JA TEGEVUSKAVA Aja- ja tegevuskava aluseks on võetud eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse dokumendis toodud ajakava, mida on pakkuja varasemat kogemust ja metoodilist lähenemist arvestades täiendatud. Suure väina püsiühenduse eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja I etapi aruande aja- ja tegevuskava (eeldusel, et riigihanke tulemusi ei vaidlustada ja lepingu sõlmimiseni jõutakse 2023. aasta veebruari alguses) on toodud allolevas tabelis. Lisalahendusena on ajakava planeeritud nii, et kui tellijal ei jätku raha töö jätkamiseks pärast aastat 2023, oleks selleks ajaks tehtud töö võimalikult terviklik ja kasutatav ka üksikosadena teistes arendustegevustes või ka Suure väina püsiühenduse planeeringu jätkudes kunagi hiljem. 38 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus Konsultandi roll, Tegevus Tähtaeg Tulemid RAMi roll läbiviijad 1. Protsessi käivitamine. Veebruar 2023 Ühised arusaamad Ülevaate andmine Vajadusel Pakkuja meeskonna ja protsessi kulgemisest senisest protsessist ja lähtematerjalide Rahandusministeeriumi materjalidest, täpsustamine, ühine avaseminar ühise omapoolsete ootuste omapoolsete ootuste infovälja saavutamiseks tutvustus. tutvustus. Kokkulepped ja ajakava ning lähiaja Kokkulepped protsessi protsessi sujuvaks tegevuste sujuvaks kulgemiseks. kulgemiseks. Lähiaja täpsustamiseks Lähiaja tegevustes tegevustes kokkuleppimine. kokkuleppimine. Veebiportaali Veebiportaali ülesehituse ülesehituse väljapakkumine ja täpsustamine. vajadusel täpsustamine. Töögrupi juht, KSH juhtekspert, administraator- projektijuht. 2. Planeeringu Veebruar 2023 Ajakohane Planeeringu veebiportaali veebiportaali loomine ja veebipõhine info, sh loomine ja väljajagamine. väljajagamine. ruumiinfo nii Geoinformaatika meeskonna liikmetele spetisalist, kui avalikkusele 39 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus Konsultandi roll, Tegevus Tähtaeg Tulemid RAMi roll läbiviijad 3. Esialgsete Veebruar 2023 Ühiselt Regulaarsetel Esialgsete trassialternatiivide – mai 2023 “läbijoonistatud” töökoosolekutel trassialternatiivide eskiiside koostamine, trassialternatiivid, mis osalemine, tagasiside visandamine (planeerijad, regulaarsed on uuringute ja andmine mõju hindajad ja töökoosolekud edasise tööprotsessi projekteerijad koostöös; juhtrühmaga ja aluseks. tehniline omavalitsuste „läbijoonistamine“ esindajatega projekteerijate poolt). (trassialternatiivide Regulaarsete kohapõhiste üksikasjade töökoosolekute sisuline väljaselgitamiseks) ettevalmistus, osalemine, korrektuuride sisseviimine. Töögrupi juht, planeerija, KSH ekspert, teede- ja sillaprojekteerija, sotsiaal- kultuuriliste mõjude hindaja 40 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus Konsultandi roll, Tegevus Tähtaeg Tulemid RAMi roll läbiviijad 4 Uuringute metoodikate Veebruar 2023 Omavahel sidusad ja Muudatuste Mõju hindamise ja lähteülesannete – märts 2023 põhjendatud kooskõlastamine, eksperdiga ja uuringute täpsustamine, väljundiootustega vajadusel läbiviijatega koostöös arvestades planeeringu uuringukavad. ühisaruteludes sisendite, väljundite ja eesmärki osalemine vajaduste analüüs ning kavade vajadusel kohendamine. Uuringute metoodikate Veebruar 2023 Uuringukavad, mis Muudatuste Natura ekspert täpsustab ja lähteülesannete – märts 2023 annavad vajaliku kooskõlastamine sisendi, mis uuringutest täpsustamine, sisendi Natura Natura hindamiseks vaja arvestades Natura hindamisse on. hindamise vajadusi (vt p 1.4.1) 41 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus Konsultandi roll, Tegevus Tähtaeg Tulemid RAMi roll läbiviijad 5 Uuringute läbiviimine Märts 2023 – Järeldused Regulaarsetel Uuringute läbiviimine, detsember trassialternatiivide töökoosolekutel tulemuste ühtlustamine 20258 mõjust erinevatele osalemine, tagasiside ühtseks tervikuks. keskkonna- andmine Uuringute läbiviijad, elementidele ja mõjude hindamise leevendusmeetmete eksperdid. ettepanekud. 8 Pakkuja ei ole pidanud mõistlikuks iga üksiku uuringu välja toomist, kuna see muudaks ajakava tabeli keeruliselt loetavaks. Uuringute kaupa ajakava on sisuliselt nähtav töö etappide kirjelduse vormil ja pakkumuse maksumuse vormil, kus nähtub, millistele aastatele erinevate uuringute tegevused ja maksumused jaotuvad ja ka VTK-s. Tuleb silmas pidada, et uuringute metoodikate täpsustumisel võivad uuringute kestused ka muutuda. Antud tabelis on tähtis saada ülevaade, millisesse ajaraami on uuringud paigutatud, et sellega saaksid arvestada teised tegevused ja vastupidi. 42 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus Konsultandi roll, Tegevus Tähtaeg Tulemid RAMi roll läbiviijad 6. Trassialternatiivide aprill– juuni Täpsustatud Regulaarsetel Trassialternatiivide võrdlusmetoodika 2023 võrdlusmetoodika. töökoosolekutel võrdlusmetoodika täpsustamine. osalemine, tagasiside täpsustamine. Regulaarsed andmine Regulaarsete töökoosolekud tellija töökoosolekute sisuline esindajatega. ettevalmistus, osalemine, korrektuuride sisseviimine. Töögrupi juht, KSH juhtekspert, planeerija, sisend ka teistelt ekspertidelt. 7. Sotsiaalsete ja Veebruar 2023 Põhjalik teadmine Regulaarsetel Sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude – Detsember püsiühenduse töökoosolekutel kultuuriliste mõjude uuringu läbiviimine 2023 kavandamise jaoks osalemine, tagasiside uuringu läbiviimine. vajalikest sotsiaalsetest andmine Regulaarsete ja kultuurilistest töökoosolekute sisuline mõjudest. ettevalmistus, osalemine, korrektuuride sisseviimine. Sotsiaalsete ja kulutuuriliste mõjude hindajad, planeerija. 43 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus Konsultandi roll, Tegevus Tähtaeg Tulemid RAMi roll läbiviijad 8. Trassialternatiivide juuli 2023 – Trassialternatiivide Tagasiside andmine Trassialternatiivide võrdluse aruande august 2025 võrdluse tulemused. võrdluse aruande koostamine9. Esialgse eelistuse koostamine ja vormistus, kujundamine tutvustus tellijale ja juhtrühmas. juhtrühmale. Vajadusel korrektuuride sisseviimine. Planeerija, KSH juhtekspert, sisendid ekspertidelt. 9. Mõjude hindamise Juuli 2023 – Hinnatud mõjud ja Tagasiside andmine Mõjude hindamine, läbiviimine. august 2025 vajalikud positiivsete aruande koostamine ja mõjude võimendamise vormistus, tutvustus ja negatiivsete mõjude tellijale ja juhtrühmale. leevendamise Vajadusel korrektuuride meetmed. sisseviimine. KSH juhtekspert, sisendid ekspertidelt. 9 Trassialternatiivide võrdluse läbiviimisele kuluv aeg sõltub uuringute tulemuste valmimisest. Välja on toodud hinnanguline ajakulu, tähtaeg võib reaalsuses olenevalt viimase uuringu valmimisest muutuda. 44 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus Konsultandi roll, Tegevus Tähtaeg Tulemid RAMi roll läbiviijad 10. Trassialternatiivide August– Avalikkuse tagasiside Avaliku väljapaneku Töökoosolekute ja avalike võrdluse avalik november 2025 trassialternatiivide korraldamine, arutelude sisuline väljapanek ja arutelud, võrdluse tulemustele. osalemine ettevalmistus, osalemine vajadusel ka Tulemuste tutvustus töökoosolekutel ja läbiviimisel. Veebiportaali töökoosolekud juhtrühmas. aruteludel. Juhtrühma uuendamine. omavalitsustega. arutelu korraldamine. Planeerija, KSH Eelistatud variandi juhtekspert, töögrupi valimine juhtrühmas. juht, geoinformaatika spetsialist, vajadusel teised eksperdid. 11. Eelistatud variandi September Detailiseeritud Tehnilise lahenduse asukoha eelvaliku 2025-august eskiisprojekt ja selle koostamine eskiisprojekt 2026 täpsustamine Juhtiv tehniline tulenevalt REP-i ja KSH konsultant, silla/tunneli protsessist projekteerija, teede projekteerija, arhitekt 45 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus Konsultandi roll, Tegevus Tähtaeg Tulemid RAMi roll läbiviijad 12. Planeeringu eelvaliku August 2026- Esialgne eelvaliku Tagasiside andmine, Planeeringu eelvaliku otsuse eelnõu ja mõjude detsember otsuse eelnõu ja otsuse eelnõu otsuse eelnõu ja mõjude hindamise aruande 2026 mõjude hindamise I täiendamine hindamise aruande koostamine lähtuvalt etapi aruanne juriidilisest koostamine lähtuvalt trassialternatiivide seisukohast. trassialternatiivide võrdlustulemustest, võrdlustulemustest ning avalikkuse tagasisidest mõjude hindamise ning uuringute ja tulemustest. mõjude hindamise Veebiportaali tulemustest. uuendamine. Planeerija, KSH juhtekspert, töögrupi juht, geoinformaatika spetsialist, vajadusel teised eksperdid. 46 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus Konsultandi roll, Tegevus Tähtaeg Tulemid RAMi roll läbiviijad 13. Asukoha eelvaliku Jaanuar– aprill Ametkondade Materjalide saatmine Veebiportaali otsuse eelnõu ja 2027 juhtrühma poolt kooskõlastamisele. uuendamine. esimese etapi mõjude aktsepteeritud Vastusseisukohtade Algsete hindamise aruande tagasiside alusel kujundamises vastusseisukohtade kooskõlastamine. täiendatud otsuse osalemine. Vajadusel kujundamine. Vajadusel Töökoosolekud eelnõu ja mõjude täiendavate selgituste täiendavate selgituste juhtrühmas. hindamise I etapi jagamine jagamine aruanne. kooskõlastajatele. kooskõlastajatele. Töökoosolekud Töökoosolekud juhtrühmas. juhtrühmas. Materjalide täiendamine lähtuvalt vastusseisukohtadest. Planeerija, KSH juhtekspert, töögrupi juht, vajadusel teised eksperdid. 47 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus Konsultandi roll, Tegevus Tähtaeg Tulemid RAMi roll läbiviijad 14. Asukoha eelvaliku Mai– Huvirühmade ja laiema Avaliku väljapaneku ja Veebiportaali otsuse eelnõu ja september avalikkusega arutelude uuendamine. esimese etapi mõjude 2027 (lähtuvalt tagasisidestatud korraldamine. Algsete hindamise aruande suveperioodist otsuse eelnõu ja I etapi Laekunud arvamustele vastusseisukohtade avalik väljapanek, soovitav teha aruanne. vastusseisukohtade kujundamine. Vajadusel vastusseisukohtade väljapanek 60 kujundamine, nende töökoosolekud kujundamine ja päeva; väljasaatmine. juhtrühmas. Avalikul väljasaatmine ning arvestatud Vajadusel aruteludel osalemine avalikud arutelud. suure töökoosolekud arvamuste juhtrühmas. Avalikul Planeerija, KSH hulgaga) aruteludel osalemine. juhtekspert, töögrupi juht, vajadusel teised eksperdid. 48 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus Konsultandi roll, Tegevus Tähtaeg Tulemid RAMi roll läbiviijad 15. Vajadusel otsuse eelnõu Oktoober - Juhtrühma poolt Vajalike täienduste Vajalike täienduste ja esimese etapi mõjude november 2027 aktsepteeritud otsustamine. sisseviimine. hindamise materjalide avalikustamise Veebiportaali täiendamine lähtuvalt tulemuste alusel uuendamine. avalikustamise täiendatud otsuse tulemustest. eelnõu ja mõjude Planeerija, KSH hindamise I etapi juhtekspert, töögrupi aruanne. juht, geoinformaatika spetsialist, vajadusel teised eksperdid. 16. Asukoha eelvaliku Detsember Vastuvõtmiseks Materjalide esitamine Vajadusel täiendavate otsuse eelnõu ja REP 2027 esitatud asukoha Vabariigi Valitsusele. selgituste jagamine. esimese etapi mõjude eelvaliku otsuse eelnõu Vajadusel täiendavate Veebiportaali hindamise aruande ja mõjude hindamise I selgituste jagamine. uuendamine. vastuvõtmine. etapi aruanne. Töögrupi juht, KSH juhtekspert, , geoinformaatika spetsialist, vajadusel planeerija ja teised eksperdid. 49 Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus 5 LISAD 5.1 Lisa 1 Gant ajagraafik 5.2 Lisa 2 Meeskond 50 Pakkumuse maksumuse vorm Esimese osana tellitavad tööd 2023 Tegevuse nimi 1. poolaasta 1. REPi asukoha eelvaliku koostamine 120 000,00 2. REPi AKM ja KSH esimese etapi aruande koostamine 49 182,00 3. Asukoha eelvaliku eskiisprojekti koostamine 4. Liiklusuuringu koostamine 11 520,00 5. Geoloogilise ja hüdrogeoloogilise uuringu koostamine 40 000,00 6. Kahepaiksete ja roomajate uuringu koostamine 14 000,00 7. Maismaaimetajate uuringu koostamine 9 000,00 8. Maismaataimestiku uuringu koostamine 9 000,00 9. Käsitiivaliste uuringu koostamine 10 000,00 10. Majandusvaldkonna uuringu koostamine 21 520,00 11. Sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamis uuringu koostamine 20 000,00 12. Müra ja vibratsiooni uuringu koostamine 11 500,00 13. Kalastiku ja kalanduse uuringu koostamine 20 000,00 14. Välisõhu saaste uuringu koostamine 11 500,00 15. Veealuse müra uuringu koostamine 13 500,00 16. Veesamba uuringu koostamine 25 000,00 17. Visualiseeringu koostamine 18. Linnustiku uuringu koostamine 58 000,00 19. Mereimetajate (hüljeste) uuringu koostamine 100 932,00 20. Merepõhja elustiku ja -elupaikade uuringu koostamine 21. Allveearheoloogilise uuringu koostamine 70 200,00 22. Lähtetingimuste koostamine detailse lahenduse koostamiseks Vajalike uuringute ja analüüside kaardistamine detailse lahenduse 23. läbiviimiseks Lähteülesannete koostamine vajalikele uuringutele ja analüüsidele detailse 24. lahenduse läbiviimiseks Koostamisel olevate ja kehtestatud detailplaneeringute ning menetletavate 25. 17 000,00 ja väljastatud ehituslubade kaardistamine detailse lahenduse läbiviimiseks Kaasamist vajava ekspertpädevuse kaardistamine detailse lahenduse 26. (planeeringu, AKMi ja KSH) läbiviimiseks 27. Detailse lahenduse etapi eskiisprojekti(de) lähteülesannete koostamine 28. REPi portaali koostamine ja sisustamine 12 000,00 29. Menetlusdokumentide süstematiseeritud passi koostamine 640,00 30. REP’i prognoositav ajakava koostamine 1 000,00 31. REPi koostöö- ja kaasamiskava koostamine 4 500,00 32. REPi kommunikatsioonikava koostamine 4 500,00 33. Muu (eskiisvariandid, projektijuhitmine) 240 000,00 Maksumus kokku 894 494,00 2023 maksumus kokku 1 996 310,65 Esimese osana tellitava (so 2023) pakkumuse maksumus ei tohi olla suurem kui 2 400 000 eurot. Esimese osana tel Maksumus kokku (M39) lahtri summa tuleb ühtlasi esitada ka eRHRi vormile "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad n Maksumus poolaastate kaupa Esimese osana tellitavad tööd 2023 2024 2025 2026 2. poolaasta 1. poolaasta 2. poolaasta 1. poolaasta 2. poolaasta 1. poolaasta 100 000,00 30 000,00 30 000,00 20 000,00 35 000,00 46 000,00 34 427,00 9 836,00 34 427,00 49 018,00 88 363,00 78 363,00 120 000,00 140 000,00 60 000,00 105 000,00 86 600,00 40 000,00 14 640,00 9 000,00 5 000,00 9 000,00 6 640,00 26 992,00 12 640,00 10 000,00 23 200,00 11 540,00 60 000,00 11 540,00 13 500,00 125 000,00 20 000,00 5 000,00 5 000,00 5 000,00 5 000,00 103 229,65 162 979,65 103 229,65 112 979,65 18 795,30 27 468,00 100 000,00 50 000,00 250 000,00 80 000,00 2 500,00 2 500,00 1 000,00 11 000,00 1 000,00 1 000,00 1 000,00 1 000,00 1 000,00 11 000,00 1 000,00 1 000,00 1 000,00 1 000,00 1 000,00 1 000,00 1 000,00 1 000,00 6 000,00 6 000,00 7 000,00 3 000,00 3 000,00 3 000,00 3 000,00 10 000,00 640,00 640,00 640,00 640,00 640,00 640,00 1 000,00 1 000,00 1 000,00 500,00 500,00 500,00 4 000,00 2 000,00 2 000,00 2 000,00 2 000,00 2 000,00 4 000,00 2 000,00 2 000,00 2 000,00 2 000,00 2 000,00 260 000,00 50 000,00 50 000,00 50 000,00 50 000,00 50 000,00 1 101 816,65 459 455,65 632 296,65 317 277,65 314 798,30 297 103,00 1 996 310,65 kui 2 400 000 eurot. Esimese osana tellitava töö hulka ei kuulu asukoha eelvaliku eskiisprojekti koostamine (võimalik näidata 2024-2026 e "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" maksumusena. pa 2026 2027 Maksumus kokku 2. poolaasta 1. poolaasta 2. poolaasta 47 000,00 52 000,00 50 000,00 530 000,00 49 182,00 49 182,00 9 836,00 451 816,00 95 000,00 40 000,00 14 000,00 660 600,00 11 520,00 80 000,00 28 640,00 38 640,00 35 992,00 22 640,00 31 520,00 43 200,00 23 040,00 80 000,00 23 040,00 27 000,00 150 000,00 5 000,00 5 000,00 5 000,00 55 000,00 559 213,90 128 400,00 400 000,00 150 200,00 6 000,00 16 000,00 16 000,00 20 000,00 6 000,00 6 000,00 3 300,00 4 000,00 3 000,00 51 300,00 640,00 640,00 640,00 6 400,00 500,00 400,00 6 400,00 2 000,00 2 000,00 22 500,00 2 000,00 2 000,00 22 500,00 50 000,00 50 000,00 34 400,00 884 400,00 254 622,00 205 222,00 116 876,00 4 593 961,90 projekti koostamine (võimalik näidata 2024-2026 väljadel). Töö etappide kirjelduse vorm Tegevuse nimi 1. REPi asukoha eelvaliku koostamine 2. REPi AKM ja KSH esimese etapi aruande koostamine 3. Asukoha eelvaliku eskiisprojekti koostamine 4. Liiklusuuringu koostamine 5. Geoloogilise ja hüdrogeoloogilise uuringu koostamine 6. Kahepaiksete ja roomajate uuringu koostamine 7. Maismaaimetajate uuringu koostamine 8. Maismaataimestiku uuringu koostamine 9. Käsitiivaliste uuringu koostamine 10. Majandusvaldkonna uuringu koostamine 11. Sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamis uuringu koostamine 12. Müra ja vibratsiooni uuringu koostamine 13. Kalastiku ja kalanduse uuringu koostamine 14. Välisõhu saaste uuringu koostamine 15. Veealuse müra uuringu koostamine 16. Veesamba uuringu koostamine 17. Visualiseeringu koostamine 18. Linnustiku uuringu koostamine 19. Mereimetajate (hüljeste) uuringu koostamine 20. Merepõhja elustiku ja -elupaikade uuringu koostamine 21. Allveearheoloogilise uuringu koostamine 22. Lähtetingimuste koostamine detailse lahenduse koostamiseks Vajalike uuringute ja analüüside kaardistamine detailse lahenduse 23. läbiviimiseks Lähteülesannete koostamine vajalikele uuringutele ja analüüsidele detailse 24. lahenduse läbiviimiseks Koostamisel olevate ja kehtestatud detailplaneeringute ning menetletavate 25. ja väljastatud ehituslubade kaardistamine detailse lahenduse läbiviimiseks Kaasamist vajava ekspertpädevuse kaardistamine detailse lahenduse 26. (planeeringu, AKMi ja KSH) läbiviimiseks 27. Detailse lahenduse etapi eskiisprojekti(de) lähteülesannete koostamine 28. REPi portaali koostamine ja sisustamine 29. Menetlusdokumentide süstematiseeritud passi koostamine 30. REP’i prognoositav ajakava koostamine 31. REPi koostöö- ja kaasamiskava koostamine 32. REPi kommunikatsioonikava koostamine 33. Muu (eskiisvariandid, projektijuhtimine) Esimese osana tellitava töö hulka ei kuulu asukoha eelvaliku eskiisprojekti koostamine (võimalik näidata 2024-2026 Töö etappide kir Esimese osana tellitavad tööd 2023 2024 1. poolaasta 2. poolaasta 1. poolaasta Lähteseisukohtade, sh lähimate Trassialternatiivde Trassialternatiivide tegevuste kavade (vt p 30., 31, 32) võrdlusmetoodika võrdluse aruande täpsustamine, planeeringu detailne koostamine. jooksev koostamine. "valitsemismudeli" loomine - Trassialternatiivide Töökoosolekud juhtrühma moodustamine. Esialgsete võrdluse aruande uuringute teostajate, trassialternatiivide visandamine koostamisega huvirühmade, KOVide, uuringutega alustamiseks, selleks alustamine. Väljund: kohalike elanikega. vajaliku ruumiinfo koondamine ja detailne Väljund: elava analüüs. Väljund: täpsustatud LS, võrdlusmetoodika, dokumendina uuenev uuringutega alustamiseks visandatud võrdluse aruande trassialternatiivide trassialternatiivid. struktuur. võrdluse aruanne. Uuringute metoodikate REP Mõjude hindamine valideerimine ja ühtlustamine, asukohaalternatiivide vastavalt uuringute ajakavade ja uuringute sisude sisu kirjeldamine mõju tulemustele ja kaasatud täpsustamine. Natura hindamise hindamise seisukohast. osapoolte tagasisidele. ettevalmistavad tegevused. Hindamise ja Väljundiks mõjude Väljundiks kokku lepitud uuringute alternatiivide kaalumise vahearuanne. kavad. metoodika täpsustamine. Väljundiks hinnatavate REP alternatiivide kirjeldused. Sildade, tunneli variantide esialgsed konstruktiivsed ja arhitektuuri eskiisvariandid. Väljundiks BIM mudel, vaate/lõikejoonised ja asendiplaan. Mudeli integreerimine visualisatsioonide teostamise protsessi. Liiklusuuringu lähteandmete kogumine, arvutuste koostamine. Liiklusuuringu aruande vormistamine Varem koostatud geoloogiliste ja Geoloogilise ja hüdrogeoloogiliste uuringute hüdroloogilise uuringu andmete kogumine ja kaardistamine aruande raporti koostamine Välitööde lõpetamine. Uuringu planeerimine ja välitööde Aruande koostamine. ettevalmistamine, vajadusel Kogutud andmete metoodika täpsustamine. analüüs ning aruande Taustainformatsiooni kogumine. koostamine. Aruande Välitööde läbiviimine. esitamine. Uuringu planeerimine ja välitööde ettevalmistamine vastavalt,vajadusel metoodika täpsustamine. Taustainformatsiooni kogumine. Võimalusel suur- ja väikeimetajate esimese jäljeloenduse läbiviimine kevadtalvel (eeldab, et ilmastikuolud Suur- ja väikeimetajate on sobivad jm). Kui projektiga esimese sügistalvine alustamine (nt hankemenetlus) venib jäljeloendus (sobivate ja/või puuduva lume tõttu ei ole lumeolude olemaolul). võimalik kevadtalviseid Lisaks ulukite jäljeloendusi läbi viia 2023 tegevusjälgede kevadtalvel, siis lükkub kogu vaatlused suvel ja edasine maismaaimetajate uuringu sügisel. Pisiimetajate Suur- ja väikeimetajate graafik poolaasta võrra edasi. Lisaks lõksupüük septembris- kesktalvine jäljeloendus planeeritakse 2023 I poolaastasse oktoobris. Läbiviidud (juhul kui 2023 aasta ulukite tegevusjälgede vaatlused tööde esitamine, sh tööd lõpus ei õnnestu) ja kevadel ning läbiviidud tööde põhjal I etapi tööde teine kevad-talvine põhjal vahearuande esitamine. aruande esitamine. jäljeloendus. Hiliste õitsejate inventeerimine, Välitööde ettevalmistamine, tulemuste koondamine, varaõitsejate inventeerimine aruande koostamine Uuringu välitööde läbiviimne: poegimiskolooniate Uuringu planeerimine ja välitööde väliuuringutega ettevalmistamine vastavalt,vajadusel jätkamine kuni juuli metoodika täpsustamine. lõpuni; sügisrände Taustainformatsiooni kogumine. välitööd (ajavahemikus Kevadrände väliuuringud 25. juuli – 20. (ajavahemikul 20. aprill – 1.juuni); september); poegmiskolooniate väliuuringutega toitumisalade uuringuga alustamine (alates mai teisest jätkamine kuni augusti poolest); toitumisalade uuringuga lõpuni. Uuringu alustamine juuni algusest. lõpparuande esitamine. Lähteandmete kogumine, Uuringu aruande arvutusmudelite koostamine koostamine ja korrigeerimine Üldistatud rahvastikuanalüüsi, Üldistatud asustusstruktuuri ja kogukonna rahvastikuanalüüs, uuringute ja elanikkonna hinnangute asustusstruktuuri ja väljaselgitamisega alustamine. kogukondade uuringu ja Väljund: uuringute vahearuanded. elanikkonna hinnangute väljaselgitamine. Väljund: uuringute lõpparuanded Andmete täpsustamine, arvutusmudeli täpsustamine, Andmete kogumine, arvutusmudeli täpsustatud tulemuste ettevalmistamine, esialgse hinnangu esitamine, aruande andmine koostamine. Kevadised püügid Sügisesed püügid ja kalanduse statistika kokkuvõte Andmete täpsustamine, arvutusmudeli täpsustamine, Andmete kogumine, arvutusmudeli täpsustatud tulemuste ettevalmistamine, esialgse hinnangu esitamine, aruande andmine koostamine. Andmete kogumine, arvutusmudeli Mürauuringu ettevalmistamine, esialgse hinnangu koostamine andmine Veesamba ja veekvaliteedi Veesamba ja parameetrite mõõtmine vastavalt veekvaliteedi riiklikus seireprogrammis ettenähtud parameetrite mõõtmine metoodikale vastavalt riiklikus seireprogrammis ettenähtud metoodikale, aruande koostamie Visualiseeringu sisend eskiisvariantide põhjal. Väljundiks sildade, tunneli variantide esialgsed visualiseeringud. Tööde ettevalmistamine, radari rendi Rändlindude radar- ja Haudelinnustiku kokkuleppete sõlmimine. Töö visuaalseire, peatuvate inventuur, radar- ja tellimisest radaseire alustamiseni veelindude loendused. visuaalseire, peatuvate läheb minimaalselt 4 kuud kuna Perioodi lõpus antakse veelindude loendused. radari süsteemid on vaja uuendada ja tellijale üle Perioodi lõpus antakse viia vastavusse seireks vajalikele seireandmed. tellijale üle tehnilistele parameetritele. seireandmed. Elupaikade kasutuse inventuur Mereimetajate uuringu arvestuslikult 2 korda kuus; koostamine Telemeetria projekti ettevalmistus ja rakenduse välitööd. Jooksvalt kahe mainitud tegevuse andmehaldus. Sonarimõõtmised, merepõhja koosluste semikvantitaiivne Sonaritööd kirjeldamine ja kvantitaiivne proovivõtt Allveearheoloogilise uuringu I etapp Allveearheoloogilise - sonariuuring ja andmete analüüs. uuringu II etapp - leitud objektide 3D videodokumentatsioon ja analüüs. Detailse lahenduse Detailse lahenduse uuringute ja analüüside uuringute ja analüüside jooksev kaardistamine. jooksev kaardistamine. Lähteülesannete jooksev Lähteülesannete jooksev koostamine. koostamine. DP-de ja ehituslubade esmane DP-de ja ehituslubade kaardistus, vastava kaardikihi kaardikihi uuendamine. loomine. Väljund: DP-de ja Väljund: DP-de ja ehituslubade kaardikiht. ehituslubade uuendatud kaardikiht. Veebiportaali kujunduse ja Veebiportaali majutus ja Veebiportaali majutus funktsionaalsuse läbiarutamine jooksev uuendamine ja jooksev uuendamine. Tellijaga, andmete koondamine, koostöös veebiportaali loomine. Väljund: kokkulepitud kujunduses ja funktsionaalsuses veebiportaal. Menetlusdokumentide passi Passi jooksev Passi jooksev (kaustade 'puu') kokkuleppimine, täiendamine koostöös täiendamine koostöös passi algversiooni loomine jagatud Tellijaga. Tellijaga. kaustadena. Lähimate tegevuste (eeldatavalt Ajakava uuendamine Ajakava uuendamine 2023.a) ajakava täpsustamine. lähimate tegevuste ja lähimate tegevuste ja üldise ajaskaala osas. üldise ajaskaala osas. Lähimate tegevuste (eeldatavalt Koostöö- ja Koostöö- ja 2023.a) koostöö- ja kaasamiskava kaasamiskava kaasamiskava koostamine. Projekti algusega uuendamine. Projekti uuendamine. Siht- ja seotud avalike ja suunatud tegevustega seotud sidusgruppide ning neile teavitustegevuse planeerimine (sh 2 teavitustegevuste plaan suunatud uudiskirja, ca 1 pressiteade, 1 (sh 2 uudiskirja, ca 1 teavitustegevuste plaani üldhariv artikkel, pressiteade, intervjuu). uuendamine (sh 2 pressikonverents/briifing, intervjuu) uudiskirja, ca 2 pressiteadet, 1 üldhariv artikkel, pressikonverents/briifin g, intervjuu). Lähimate tegevuste (eeldatavalt Kommunikatsioonikava Kommunikatsioonikava 2023.a) kommunikatsioonikava ja juurdekuuluva uuendamine ja kindel koostamine (sh kommunikatsiooni ja tegevuskava tegevusplaan aastaks kaasamise eesmärgid; siht- ja uuendamine. 2024. Vahetulemuste sidusrühmad (vajadusel kommunikatsiooni valdkonniti); põhisõnumid (ka planeerimine ja valdkonniti); sõnumite sisu siht- ja elluviimine. sidusrühmade kaupa; infokanalite valik (vajadusel valdkonniti); kõneisikud (vajadusel valdkonniti)) Projektijuhtimine, Projektijuhtimine, eskiisvariantide eskiisvariantide Projektijuhitmine koostamine koostamine ku eskiisprojekti koostamine (võimalik näidata 2024-2026 väljadel). Töö etappide kirjeldus poolaastate kaupa 2024 2025 2026 2. poolaasta 1. poolaasta 2. poolaasta 1. poolaasta Trassialternatiivide Trassialternatiivide Trassialternatiivide Jooksev koostöö võrdluse aruande võrdluse aruande võrdluse avalik eskiisprojekti jooksev koostamine. koostamine. Väljund: väljapanek ja koostajaga. Töökoosolekud trassialternatiivide arutelud. Väljund: Kooskõlastamise ja uuringute teostajate, võrdluse aruanne. koondatud tagasiside avalikustamise huvirühmade, avalikkuselt, selgus ettevalmistus. KOVide, kohalike eelistatud variandi elanikega. Väljund: kohta. elava dokumendina uuenev trassialternatiivide võrdluse aruanne. Mõjude hindamine Mõjude hindamine Mõjude hindamine Mõjude hindamise vastavalt uuringute vastavalt uuringute vastavalt uuringute vormistamine tulemustele ja tulemustele ja kaasatud tulemustele ja aruandeks kaasatud osapoolte osapoolte tagasisidele. kaasatud osapoolte tagasisidele. Natura hindamise tagasisidele. Uuringutulemuste läbiviimine. Väljundiks Alternatiivide kokku võtmine. mõjude vahearuanne. kaalumine. Väljundiks mõjude Väljundiks mõjude vahearuanne. vahearuanne. Sildade, tunneli Sildade, tunneli Eelistatud variandi Eelistatud variandi variantide täiendatud variantide täiendatud asukoha eelvaliku asukoha eelvaliku esialgsed esialgsed eskiisprojekti eskiisprojekti konstruktiivsed ja konstruktiivsed ja koostamine sh koostamine sh sildade, arhitektuuri arhitektuuri sildade, tunneli tunneli variantide eskiisvariandid. eskiisvariandid. variantide täiendatud täiendatud Väljundiks BIM Väljundiks BIM mudel, konstrktiivsed ja konstrktiivsed ja mudel, vaate/lõikejoonised ja arhitektuuri eskiisid. arhitektuuri eskiisid. vaate/lõikejoonised ja asendiplaan. Väljundiks BIM Väljundiks BIM mudel, asendiplaan. mudel, vaate/lõikejoonised ja vaate/lõikejoonised ja asendiplaan. asendiplaan. Suur- ja väikeimetajate teine sügistalvine jäljeloendus (sobivate Suur- ja väikeimetajate lumeolude kesktalvine olemaolul). jäljeloendus (juhul kui Pisiimetajate 2024 aasta lõpus ei lõksupüük septembris- õnnestu). Uuringu oktoobris juhul kui lõpparuande 2023 ei õnnestu või koostamine vastavalt on vajadus täiendada. lähteülesandele. Kogutud andmete Lõpparuande analüüs. esitamine. Visualiseeringu Visualiseeringu sisend. Visualiseeringu Visualiseeringu sisend. sisend Väljundiks sildade, sisend. Väljundiks Väljundiks valitud eskiisvariantide tunneli variantide sildade, tunneli variandi täiendatud põhjal. Väljundiks täiendatud esialgsed variantide täiendatud visualiseeringud. sildade, tunneli visualiseeringud. esialgsed variantide täiendatud visualiseeringud. esialgsed visualiseeringud. Radar- ja visuaalseire, Haudelinnustiku Kirjanduse analüüs, peatuvate veelindude inventuur, radar- ja linnustiku uurnigu loendused. Perioodi visuaalseire, peatuvate aruande koostamine. lõpus antakse tellijale veelindude loendused. üle seireandmed. Perioodi lõpus antakse tellijale üle seireandmed. Sonaritööd ja modelleerimine Lähtetingimuste Lähtetingimuste Lähtetingimuste jooksev jooksev vormistamine väljatöötamine. väljatöötamine. kooskõlastamisele saadetava materjali osana. Detailse lahenduse Detailse lahenduse Detailse lahenduse Detailse lahenduse uuringute ja uuringute ja analüüside uuringute ja uuringute ja analüüside analüüside jooksev jooksev kaardistamine. analüüside jooksev nimekirja kaardistamine. kaardistamine. vormistamine kooskõlastamisele saadetava materjali Lähteülesannete Lähteülesannete Lähteülesannete osana. Lähteülesannete jooksev koostamine. jooksev koostamine. jooksev koostamine. vormistamine kooskõlastamisele saadetava materjali osana. DP-de ja ehituslubade DP-de ja ehituslubade kaardikihi uuendamine. kaardikihi uuendamine. Väljund: DP-de ja Väljund: DP-de ja ehituslubade uuendatud ehituslubade uuendatud kaardikiht. kaardikiht. Ekspertpädevuse kaardistus lähtuvalt vajalikest uuringutest ja teostatavatest tööosadest. Vajalike eskiisprojektide analüüs ja lähteülesannete koostamine igale projekti eriosale Veebiportaali majutus Veebiportaali majutus Veebiportaali Veebiportaali majutus ja jooksev ja jooksev uuendamine. majutus ja jooksev ja jooksev uuendamine. uuendamine. uuendamine. Passi jooksev Passi jooksev Passi jooksev Passi jooksev täiendamine koostöös täiendamine koostöös täiendamine koostöös täiendamine koostöös Tellijaga. Tellijaga. Tellijaga. Tellijaga. Ajakava uuendamine Ajakava uuendamine Ajakava uuendamine Ajakava uuendamine lähimate tegevuste ja lähimate tegevuste ja lähimate tegevuste ja lähimate tegevuste ja üldise ajaskaala osas. üldise ajaskaala osas. üldise ajaskaala osas. üldise ajaskaala osas. Koostöö- ja Koostöö- ja Koostöö- ja Koostöö- ja kaasamiskava kaasamiskava kaasamiskava kaasamiskava uuendamine. Siht- ja uuendamine. Siht- ja uuendamine. Siht- ja uuendamine. Siht- ja sidusgruppide ning sidusgruppide ning sidusgruppide ning sidusgruppide ning neile suunatud neile suunatud neile suunatud neile suunatud teavitustegevuste teavitustegevuste teavitustegevuste teavitustegevuste plaani uuendamine plaani uuendamine (sh plaani uuendamine plaani uuendamine (sh (sh 2 uudiskirja, ca 2 2 uudiskirja, ca 2 (sh 2 uudiskirja, ca 2 2 uudiskirja, ca 2 pressiteadet, 1 pressiteadet, 1 üldhariv pressiteadet, 2 pressiteadet, 2 üldhariv artikkel, artikkel, üldharivat artiklit, üldharivat artiklit, intervjuu). pressikonverents/briifin intervjuu). pressikonverents/briifin g, intervjuu). g, intervjuu). Kommunikatsioonika Kommunikatsioonikav Kommunikatsioonika Kommunikatsioonikav va uuendamine. a uuendamine ja kindel va uuendamine. a uuendamine ja kindel Vahetulemuste tegevusplaan aastaks Otsuste eelnõue tegevusplaan aastaks kommunikatsiooni 2025. Vahetulemuste teavitustegevuste 2026. planeerimine ja kommunikatsiooni planeerimine elluviimine. planeerimine ja erinevate formaatide elluviimine. lõikes. Vahetulemuste kommunikatsiooni planeerimine ja elluviimine. Projektijuhitmine Projektijuhitmine Projektijuhitmine Projektijuhitmine 2026 2027 2. poolaasta 1. poolaasta 2. poolaasta Asukohavaliku Asukohavaliku Avalikud arutelud. otsuste eelnõude otsuse eelnõude ja Vastusseisukohtade mustandite I etapi aruande kujundamine koostamine. Väljund: kooskõlastamine.S laekunud kooskõlastamisele elgitavad arvamustele, sh saadetavad otsuse töökoosolekud nende otsustamine eelnõud. kooskõlastajatega. juhtrühmas ja Juhtrühmas avalikud arutelud. heakskiidetud Materjalide täienduste ja täiendamine paranduste lähtuvalt sisseviimine. avalikustamiselt Asukohavaliku laekunud juhtrühmas otsuse eelnõu ja I heakskiidetud etapi aruande täiendusettepanekute avalik väljapanek. st ja lõppvormistus. Väljund: Esitamine Vabariigi kooskõlastatud Valitsusele planeering, mis vastuvõtmiseks. saadetakse Väljund: avalikule vastuvõetud väljapanekule. planeering. Mõjude hindamise ja Mõjude hindamise Materjalide REP ja REP täiendamine ja kooskõlastamine. avalikustamine. lõppversiooni koostamine. Eelistatud variandi Eskiisprojekti Eskiisprojekti asukoha eelvaliku täpsustamine täpsustamine eskiisprojekti valmimine Visualiseeringu Visualiseeringu Visualiseeringu sisend. Väljundiks sisend. Väljundiks sisend. Väljundiks valitud variandi valitud variandi valitud variandi täiendatud täiendatud täiendatud visualiseeringud. visualiseeringud. visualiseeringud. Veebiportaali majutus Veebiportaali Veebiportaali ja jooksev majutus ja jooksev majutus ja jooksev uuendamine. uuendamine. uuendamine; üleandmine Tellijale. Passi jooksev Passi jooksev Passi lõppvormistus. täiendamine koostöös täiendamine Tellijaga. koostöös Tellijaga. Ajakava uuendamine Ajakava lähimate tegevuste ja uuendamine üldise ajaskaala osas. lähimate tegevuste ja üldise ajaskaala osas. Koostöö- ja Koostöö- ja kaasamiskava kaasamiskava uuendamine. Siht- ja uuendamine (sh 2 sidusgruppide ning uudiskirja, ca 2 neile suunatud pressiteadet, 1 teavitustegevuste üldhariv artikkel, plaani uuendamine pressikonverents/b (sh 2 uudiskirja, ca 2 riifing, intervjuu). pressiteadet, 2 üldharivat artiklit, intervjuu). Kommunikatsioonika Kommunikatsiooni va uuendamine. kava uuendamine Tulemuste ja kindel teavitustegevuste tegevusplaan planeerimine aastaks 2027. erinevate formaatide lõikes. Projektijuhitmine Projektijuhitmine Projektijuhitmine RAAMLEPING NR 1.9-1/127-1 Tallinn, 17.02.2023 Rahandusministeerium, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn (edaspidi tellija), mida esindab põhimääruse alusel kantsler Merike Saks ja ühispakkujad OÜ Reaalprojekt, registrikood 10765904, asukoht Viljandi maakond, Viljandi linn, Tallinna tn 45, 71008; Maves OÜ, registrikood 10097377, asukoht Harju maakond, Tallinn, Marja tn 4d, 10617; Osaühing Kolm Pluss Üks, registrikood 10418962, asukoht Harju maakond, Tallinn, Suve tn 2-69, 10149; OÜ Hendrikson & Ko, registrikood 10269950, asukoht Tartu maakond, Tartu, Raekoja plats 8, 51004 (edaspidi raamlepingu partner/töövõtja), mida esindab ühispakkujate volikirjade alusel OÜ Reaalprojekt juhatuse liige Mikk Reier edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid raamlepingu alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Raamleping on sõlmitud riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu, asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine Rahandusministeeriumile II“ viitenumbriga 256288 (edaspidi riigihange) tulemusena. 1.2 Kui ei ole märgitud teisiti, kasutatakse raamlepingus mõistet „leping“ raamlepingu tähenduses. 1.3 Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke alusdokumendid), raamlepingu partneri pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.4 Hankelepingu sõlmimisel lähtuvad pooled raamlepingust tulenevatest tingimustest. Kui raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu tingimused erinevad raamlepingus sätestatust, peavad hankelepingu tingimused olema tellija jaoks soodsamad, eelkõige võib hankelepingus teenuse maksumus olla madalam raamlepingus sätestatud maksumusest. 1.5 Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.5.1 Lisa 1 – Töö kirjeldus; 1.5.2 Lisa 2 – Pakkumuse maksumuse vorm; 1.5.3 Lisa 3 – Pakkumuse tööde teostamise vorm. 2. Raamlepingu eesmärk ja ese 2.1 Lepingu eesmärk on määrata kindlaks lepingu esemeks olevate Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu, asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamisega seotud töö osade tellimiseks hankelepingute sõlmimine lepingu kehtivuse ajal. 2.2 Raamlepingu partner teostab vastavat tellija vajadustele Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, ning KSH esimese etapi aruande koostamise vastavalt tehnilise kirjelduse punktis 3.1 loetletud töödele ja esitatud tellimusele (edaspidi töö). Töö täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumentides ja raamlepingu partneri pakkumuses. 2.3 Raamlepingu alusel tellitava teenuse eeldatav maht (maksumus) on 4,5 miljonit eurot km- ta. Raamlepingu maksimaalne maht (maksumus) on kuni 1,5 kordne raamlepingu eeldatav maht. 2.4 Raamleping ilma hankelepinguta ei kohusta tellijat raamlepingu partnerilt töid tellima. Lepingule allakirjutamisega kinnitab raamlepingu partner, et ta on võimeline tähtaegselt teostama hanke alusdokumentides ja pakkumuses määratud töid vastava tellimuse saamisel. 2.5 Töö tellitakse ja rahastatakse riigieelarvest. 3. Hankelepingu sõlmimine raamlepingu alusel 3.1 Hankelepinguna käsitletakse raamlepingu alusel esitatud tellimusi. 3.2 Tellija esitab töö osade tellimused eelduslikult peale eelmise tööosa vastuvõtmist. 3.3 Tellija esitab tellimusi 2024., 2025., 2026. ja 2027. aastal teostatava Suure Väina eriplaneeringu ja selle elluviimisega kaasnevate mõjude hindamisega seotud töö osade, tegevuste ja uuringute osas (mh asukoha eelvalikuks, asjakohaste mõjude hindamiseks) ja nendega seotud tööde tellimiseks vastavalt pakkumuses esitatud tööde teostamise ajakavale lepingus määratud raamlepingu partneri kontaktisiku e-posti aadressil. 3.4 Tellija esitab tellimuses töö osa kestuse vastavalt rahaliste vahendite olemasolule kas ühe või mitme aasta tööde tellimiseks. Täiendavate rahaliste vahendite eraldamisel kalendriaasta kestel võib tellida ka töid, mille kestus on lühem kui üks aasta. 3.4.1 Tellijal on õigus täpsustada raamlepingu partneri tööosa alusel tehtud ettepanekute põhjal järgneva töö osa teostamise ajakava ja tingimusi, meeskonnaliikmete tööjaotust, nõudeid ning tööde mahtu ning konsulteerida töö teostamiseks vajalike eelduste osas enne tellimuse esitamist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või paluda raamlepingu partneril esitatud pakkumust täiendada. 3.5 Tellimuse kättesaamisest teavitab raamlepingu partner tellijat hiljemalt kolme tööpäeva jooksul peale tellimuse esitamist tellija volitatud esindaja e-posti aadressil. 3.6 Tellimus ja tellimuse kinnitus esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille alusel sõlmivad pooled töö teostamiseks hankelepingu. 3.7 Esimese osa tööde tellimise hankeleping sõlmitakse raamlepingu partneriga tema poolt riigihankes esitatud pakkumuse alusel. Esimese tellimusega tellitakse töö esimese osana perioodil 2023 teostatavad tööd vastavalt tehnilisele kirjeldusele. 3.8 Raamlepingu partner lisab järgmiste tellimuste kinnituses meeskonnaliikmed, kes selles tööosas töö teostamisel osalevad ning tellija nõudmisel meeskonnaliikme kutset, kogemust ja haridust tõendavate dokumentide koopiad. 4. Töö teostamine 4.1 Tööd hakatakse teostama alates hankelepingu sõlmimisest. Töö teostamine toimub vastavalt tehnilises kirjelduses esitatud tööde kirjeldusele ja pakkumuses esitatud tööde teostamise ajakavale. Töid teostatakse vastava töö teostamiseks kohasel hooajal ning tulenevalt hankelepingu sõlmimise ajast on õigus aja- ja tegevuskavas esitatud tööde teostamise aja- ja tegevuskava vastavalt hooajale kohandada või tegevuste või etappide järjekorda vahetada. 4.2 Raamlepingu partner kohustub teostama töid tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke alusdokumentide, hankelepingu sõlmimiseks esitatud tellimuse ja esitatud pakkumusega. Hanke alusdokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastavama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Raamlepingu partner peab töö teostamise käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad töö teostamisega seotud tööde hulka. 4.3 Raamlepingu partner peab tagama, et töö teostavad pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. 4.3.1 Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab raamlepingu partner selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt hanke alusdokumentides sätestatud kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud. 4.3.2 Tellijal on õigus nõuda meeskonnaliikme väljavahetamist kui on põhjendatud alust kahelda meeskonnaliikme võimekuses tööd teostada või kui on ilmnenud, et tööd ei teosta pakkumuses esitatud meeskonnaliikmed. 4.4 Tellija teeb hiljemalt kümne tööpäeva jooksul hankelepingu sõlmimise järgselt raamlepingu partnerile töö teostamiseks vajaliku informatsiooni ja dokumendid kättesaadavaks, kui pooled hankelepingut sõlmides ei ole kokku leppinud teistsuguses tähtajas. 4.5 Suhtlemine raamlepingu partneri ja selle meeskonnaliikmete ja tellija ning muude isikute vahel toimub eesti keeles. Juhul, kui raamlepingu partneri esindaja või meeskonnaliige ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab raamlepingu partner tagama omal kulul tõlgi olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks raamlepingu partneri ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel. 4.6 Raamlepingu partneri meeskonnas peab vähemalt ühel meeskonnaliikmel olema võõrkeele oskus tasemel, mis võimaldab tutvuda, analüüsida ja refereerida rahvusvahelisi uuringuid. 4.7 Raamlepingu partner peab olema valmis vajadusel kõik töö teostamiseks vajalikud kohtumised läbi viima veebipõhiselt (näost-näkku kontaktideta), sh arvestades PlanS kohast avalikustamise kohustust ning peab omama juurdepääsu selleks vajalikele tarkvaralahendustele ja neid töö teostamise käigus haldama. 4.8 Raamlepingu partner tagab, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud litsentsid, load, õigused ja nõusolekud, kui need on õigusaktidest tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse. 4.9 Raamlepingu partner kohustub töö teostamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse. 4.10 Vajadusel annab tellija esindaja raamlepingu partnerile täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes raamlepingu partneri vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-maili teel) alusel. 4.11 Tellijal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel raamlepingu partnerilt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 4.12 Töö teostamise käigus valminud dokumendid esitatakse järgmistes failiformaatides: - tabelite failid vormistada .xlsx ning .pdf kujul; - tekstifailid vormistada .docx ning .pdf kujul; - ruumiandmed .shp kujul. 4.13 Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 4.13.1 Raamlepingu partner on kohustatud kontrollima tellija poolt töö teostamiseks antud juhiste sobivust. Juhiste mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab raamlepingu partner teostatud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 4.13.2 Kui raamlepingu partner teostab tööd kolmandate isikute läbiviidud tööde jätkuna või tuginedes kolmandate isikute koostatud plaanidele, projektile või joonistele, on ta kohustatud kontrollima eeltööde, kasutatud materjalide, plaanide sobivust ja vastavust. Mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab raamlepingu partner valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 5. Üleandmine 5.1 Töö üleandmine toimub osade kaupa vastavalt tellitud töö osade kestusele. Minimaalne tellitav töö osa on üks aasta: 5.1.1 I osa (2023 teostatavad tööd) töö üle andmise tähtpäev on 12.2023, sh järgmised vaheetapid: 5.1.1.1 I vahearuanne 01.06.2023; 5.1.1.2 töö üleandmine 01.12.2023. 5.1.2 Järgmiste töö osade (2024-2027) puhul esitatakse vahearuanded 1. juunil ja 1. detsembril. Sõltuvalt lepingu kestusest on ka töö üleandmise tähtpäev 1. detsember. 5.1.3 Lühemate, kui üks aasta kestvate tööde puhul võetakse tööd vastu ühes osas. 5.2 Vahearuandes (-aruannetes) tuleb esitada ülevaade tehtud töö ja tegevuste kohta ning välja tuua kokkulepitud aja- ja tegevuskavast kinnipidamine või probleemid, mis seda takistavad. Vahearuanne tuleb esitada tellija volitatud esindaja e-posti aadressile. 5.3 Tellijal on õigus esitatud vahearuande põhjal anda raamlepingu partnerile juhiseid, teha märkusi ja ettepanekuid töö nõuetekohaseks teostamiseks või teha ettepanekuid tegevus- ja või ajakava/töö teostamise metoodika kohandamiseks. 5.4 Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on raamlepingu partnerile täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamisel teeb lõpliku otsuse tellija. 5.5 Töö üleandmine toimub igas töö osas üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Üleandmise- vastuvõtmise aktiga võetakse vastu ka vahearuanded. 5.6 Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke alusdokumentides, tellimuses ja/või pakkumuses sätestatule. Tellija määrab töö üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Tellija esitab pretensiooni kümne tööpäeva jooksul töö mittevastavusest teada saamisest arvates. Tellijal on õigus töö ülevaatamise tähtaega pikendada, kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja volitatud esindajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 5.6.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puuduste kõrvaldamist või uue töö teostamist, kui sellega ei põhjustata raamlepingu partnerile ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui raamlepingu partner rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. 5.6.2. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid tingitud tellija poolt antud juhiste ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning raamlepingu partner oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule. 5.7. Kui tellija ei esita pretensiooni ja/või parandusettepanekuid lepingu punktis 5.6. määratud aja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. 6. Lepingu hind ja tasumise tingimused 6.1. Tellija tasub raamlepingu partnerile teostatud tööde eest osade kaupa vastavalt tellimuses esitatud töö osale ja pakkumuses fikseeritud tegevuste maksumustele. Kõigi tööosade kogumaksumus on 4 593 961,90.- eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub käibemaks. Tellimuse maksumus lepingu tähenduses on tellimuses esitatud töö osa maksumus. 6.2. Pakkumuses esitatud konsultatsioonipartneri ühe töötunni maksumus on 80 eurot, mis jääb raamlepingu perioodil fikseerituks ning on aluseks tööosa eest tasumisel, juhul, kui tellimuse esitamisel on ilmnenud vajadus esitatud pakkumust ja selles fikseeritud tööosa täiendada vastavalt p 3.4.1. toodule ning täienduste tulemusena on suurenenud või vähenenud teostatava töö osa maht. 6.3. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis raamlepingu partner on teinud töö teostamiseks, sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest. 6.4. Tellija tasub tööde eest osade kaupa pärast vastava vahearuande või töö osa üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist: 6.4.1. I osa (perioodil 2023 teostatavad tööd) makse etapid on: 6.4.1.1. 60% töö osa maksumusest I vahearuande järgselt; 6.4.1.2. 40% töö osa maksumusest töö üleandmise järgselt. 6.4.2. Järgmiste töö osade (2024-2027) makse etapid on vastavalt hankelepingu kestusele: 6.4.2.1. Lühemate, kui üks aasta kestvate tööde eest tasutakse ühes osas töö üleandmisel; 6.4.2.2. 40% töö osa maksumusest I vahearuande järgselt ja 60% töö osa maksumusest töö üleandmise järgselt, kui hankelepingu kestuseks on üks aasta; 6.4.2.3. 20% töö osa maksumusest I vahearuande järgselt, 20% töö osa maksumusest II vahearuande järgselt, 20% töö osa maksumusest III vahearuande järgselt ja 40% töö osa maksumusest töö üleandmise järgselt, kui hankelepingu kestuseks on kaks aastat. 6.4.2.4. 18% töö osa maksumusest I vahearuande järgselt, 18% töö osa maksumusest II vahearuande järgselt, 18% töö osa maksumusest III vahearuande järgselt, 18% töö osa maksumusest IV vahearuande järgselt, 18 % töö osa maksumusest V vahearuande järgselt ja 10 % töö osa maksumusest töö üleandmise järgselt, kui hankelepingu kestuseks on kolm aastat. 6.4.2.5. 12,5% töö osa maksumusest I vahearuande järgselt, 12,5% töö osa maksumusest II vahearuande järgselt, 12,5% töö osa maksumusest III vahearuande järgselt, 12,5% töö osa maksumusest IV vahearuande järgselt, 12,5% töö osa maksumusest V vahearuande järgselt, 12,5% töö osa maksumusest VI vahearuande järgselt, 12,5% töö osa maksumusest VII vahearuande järgselt ja 12,5% töö osa maksumusest töö üleandmise järgselt, kui hankelepingu kestuseks on neli aastat. 6.5. Raamlepingu partner esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 256288. 6.6. Vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 71 on e-arve operaatoriks masintöödeldava algdokumendi käitlemise teenuse pakkuja, kelle kohta on tehtud märge tellija andmetes juriidiliste isikute kohta peetavas riiklikus registris. 6.7. E-arve saatmise võimalused on: 6.7.1. kui raamlepingu partner on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e- arvete operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani. 6.7.2. e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi (http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 6.7.3. e-arve võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 6.8. Raamlepingu partner, kes ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üle- Euroopalise elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu või PDF-vormingus Ostja volitatud esindaja e-posti aadressile. 6.9. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 (neliteist) tööpäeva arve esitamisest. 7. Õiguskaitsevahendid, poolte vastutus ja vääramatu jõud 7.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 7.2. Raamlepingu partner vastutab igasuguse lepingurikkumise eest eelkõige, kui töö on jäänud teostamata, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. Õiguskaitsevahendite kohaldamine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus oleneb rikkumise iseloomust ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest. Õiguskaitsevahendite kohaldamisel ja leppetrahvi nõude esitamisel järgib tellija VÕS sätestatud põhimõtteid ja regulatsiooni. 7.3. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 7.4. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel (nt kui raamlepingu partner rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi), on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 5 % tellimuse maksumusest, iga rikkumise eest kui raamlepingu partner ei ole tööd teostanud või kui raamlepingu partneri poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele. 7.5. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda raamlepingu partnerilt leppetrahvi kuni 0,5% tellimuse maksumusest iga viivitatud päeva eest. 7.6. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on raamlepingu partneril õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% tellimuse maksumusest. 7.7. Lepingu punktis 10 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel raamlepingu partneri või lepingu punktis 10.4. nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda raamlepingu partnerilt leppetrahvi kuni 10 protsenti lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda. 7.8. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, sh kui raamlepingu partner ei kõrvalda puuduseid või ei teosta uut tööd puudustega töö asemel ning kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest raamlepingu partnerile kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel. 7.9. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 7.10. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna. 7.11. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra. 7.12. Punktis 7.10. nimetatud vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 8. Autoriõigused 8.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste teoste autori varalised õigused üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab raamlepingu partner tellijale tagasivõtmatu lihtlitsentsi koos õigusega anda all-litsentse kolmandatele isikutele, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Raamlepingu partner kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas lihtlitsentsi andmiseks. 8.2. Raamlepingu partner kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle töö teostamise käigus üleantud materjalidega. 8.3. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. Teose muudatuste puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole raamlepingu partner. Kui see ei ole selge, peab tellija raamlepingu partnerit eelnevalt teavitama ning andma raamlepingu partnerile võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt. 8.4. Raamlepingu partneril ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigus lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada. 8.5. Raamlepingu partner kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud. 9. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 9.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 9.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 9.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 9.4. Poolte volitatud esindajad on: 9.4.1. Tellija volitatud esindaja on Marju Kaivapalu telefon 6113948, e-post [email protected]. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 9.4.2. Raamlepingu partneri volitatud esindaja on Taavi Sadam telefon tel 5110864, e-post [email protected]. 10. Konfidentsiaalsus 10.1. Raamlepingu partner kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi. 10.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele raamlepingu partneri ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. 10.3. Raamlepingu partner kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 10.4. Raamlepingu partner kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 10.5. Raamlepingu partner kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 11. Raamlepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 11.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni 31.12.2027 või kuni lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 11.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 11.3. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel. 11.4. Lepingu korralise ülesütlemise õigus on ainult tellijal. Tellija võib lepingu mõjuva põhjuse olemasolul enneaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kui eriplaneeringu koostamine ja KSH lõpetatakse PlanS § 29 alusel. Juhul kui eriplaneeringu koostamine lõpetatakse planeerimismenetluse kestel ja järgmisi tööosasid ei ole veel jõutud töövõtjalt tellida, siis töövõtjal ei ole õigust nõuda tasu nende tööosade eest, mida ei ole tellitud. Sellisel juhul tasutakse töövõtjale selleks ajaks reaalselt teostatud tööde eest. Tellija teatab raamlepingu partnerile lepingu lõpetamisest kirjalikult ette vähemalt 2 kuud. 11.5.Tellijal on õigus leping ette teatamata ühepoolselt lõpetada, kui: 11.5.1. raamlepingu partneri suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus; 11.5.2. raamlepingu partneril on maksuvõlg riigihangete seaduse § 95 lg 1 punkti 4 tähenduses ning raamlepingu partner ei ole maksuvõlga likvideerinud mõistliku aja jooksul pärast tellija vastavasisulist teadet; 11.5.3. raamlepingu partner on oluliselt rikkunud raamlepingut või tellijaga sõlmitud hankelepingut. Raamlepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas, kuid mitte ainult: 11.5.3.1. teadlikku valeandmete või valeinfo esitamist raamlepingu partneri poolt hanke- või raamlepingu täitmise käigus; 11.5.3.2. korduvat samalaadse raamlepingu või selle alusel sõlmitud hankelepingu tingimuse rikkumist või kui hankelepingu alusel osutatud töö kvaliteedis on olulisi puudusi ja lepingu rikkumise asjaolud annavad tellijale mõistliku põhjuse eeldada, et raamlepingu partner ei täida lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ka edaspidi. 12. Lõppsätted 12.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut. 12.2. Raamlepingu partner on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 12.3. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 12.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju maakohtule. Tellija Raamlepingu partner
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel