Töö teostamise metoodika
Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi
eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste
mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi
aruande koostamine“ pakkumus
16.12.2022
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste
mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
SISUKORD
1 METOODILINE LÄHENEMINE ....................................................................................................................3
1.1 TÖÖ KOOSTAMISE ALUSPÕHIMÕTTED JA PROTSESSIDE OMAVAHELINE SIDUMINE ...............................3
1.2 PLANEERINGU KOOSTAMINE JA ASJAKOHASTE MÕJUDE HINDAMINE ....................................................6
1.3 UURINGUTE LÄBIVIIMINE ..............................................................................................................................8
1.4 MÕJUDE HINDAMINE ...................................................................................................................................9
1.4.1 Natura hindamine ........................................................................................................................9
1.4.2 Sotsiaal-kultuuriliste mõjude hindamine .......................................................................... 10
1.4.3 Majanduslike mõjude hindamine ......................................................................................... 12
1.4.4 Looduskeskkonna (KeHJS-kohaste) mõjude hindamine ............................................... 12
1.4.5 KSH aruande koostamine ....................................................................................................... 13
1.5 TRASSIALTERNATIIVIDE ESKIISIDE KOOSTAMINE ..................................................................................... 13
1.6 EELISTATUD LAHENDUSVARIANDI VALIMINE........................................................................................... 14
1.7 EELISTATUD VARIANDI ASUKOHA EELVALIKU ESKIISPROJEKT ................................................................ 16
1.8 KOMMUNIKATSIOON JA HUVIGRUPPIDE KAASAMINE ............................................................................ 17
1.8.1 Teemaga seotud kõrge tundlikkus ühiskonnas................................................................ 18
1.8.2 Projekti eri etapid, pikaajaline kestus ja pidev vajadus progressi ülevaate kohta
......................................................................................................................................................... 18
1.8.3 Siht- ja sidusrühmadest lähtuv asjakohane kanalite ja formaatide valik .............. 19
1.8.4 Töö tehniline pool ja selle strateegiline planeerimine .................................................. 19
2 TÖÖ LÄBIVIIMISE MEESKONNA KOOSSEIS JA ROLLIDE JAOTUS............................................. 21
2.1 ROLLIDE JAOTUS......................................................................................................................................... 23
2.1.1 Planeeringu koostamise tuumgrupp ................................................................................... 23
2.1.2 Planeeringu koostamise tugigrupp ...................................................................................... 24
2.1.3 Uuringute läbiviijad .................................................................................................................. 28
3 TÖÖ LÄBIVIIMISE METOODIKAGA JA LÄBIVIIMISEGA SEOTUD RISKIDE NING NENDE
MAANDAMISEKS VAJALIKE TEGEVUSTE KIRJELDUS ..................................................................... 30
3.1 TÖÖ KOOSTAMISE PEAMISTE PÕHIMÕTETE JA MEETODITEGA SEOTUD RISKID ................................... 31
3.2 KOMMUNIKATSIOONI JA HUVIGRUPPIDE KAASAMISEGA SEOTUD RISKID ........................................... 32
3.3 MEESKONNAGA SEOTUD RISKID .............................................................................................................. 34
3.4 AJAKAVAGA SEOTUD RISKID ..................................................................................................................... 35
3.5 MUUD OLULISED RISKID ............................................................................................................................ 35
4 TÖÖ LÄBIVIIMISE AJA – JA TEGEVUSKAVA ....................................................................................... 38
5 LISAD ............................................................................................................................................................... 50
5.1 LISA 1 GANT AJAGRAAFIK ......................................................................................................................... 50
5.2 LISA 2 MEESKOND ..................................................................................................................................... 50
2
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste
mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
1 METOODILINE LÄHENEMINE
1.1 Töö koostamise aluspõhimõtted ja protsesside omavaheline sidumine
Suure väina püsiühenduse kavandamine on laiapõhjaline protsess, kus on esmatähtis
keskenduda eriplaneeringu põhiülesandele – valida põhjendatult ja tasakaalustatult
välja kõige otstarbekam variant mandri-Eesti ja Muhu- ning Saaremaa ühendamiseks.
Peame töö koostamisel metoodiliselt olulisteks järgmisi põhimõtteid:
1. Püsiühenduse kavandamise protsessi tihe meeskonnasisene koostöö.
Argumenteeritud lahenduseni jõudmiseks on püsiühenduse kavandamisse
kaasatud suur hulk oma ala asjatundjaid. Kõik kaasatud ekspertidest ei ole
iseenesest mõistetavalt kursis ruumilise planeerimise ja strateegilisel tasandil
mõjude hindamise olemusega. Selleks, et töö oleks tulemuslik, peame
lisalahendusena vajalikuks nö sisebriifinguid lõpptulemuse olemuse
täpsustamiseks ja saavutamaks vahetulemuste paremat fokusseeritust. Meie
põhimeeskond on korduvalt ka varasemalt läbi viinud keerukaid planeeringuid
ja mõjude hindamisi (Hendrikson&KO ja Reaalprojekt muuhulgas Rail Balticu
raudtee trassivaliku maakonnaplaneeringud, E20 ja E67 põhimaanteede
teemaplaneeringud ning mitmed taristuprojektide keskkonnamõju hindamised,
Hendrikson&KO ja Maves koostöö metsanduse arengukava ning KEVAD
keskkonna ja muude oluliste mõjude hindamise programmi koostamisel),
mistõttu oleme veendunud, et omavaheline koostöö kulgeb sujuvalt ja
tulemuslikult.
2. Püsiühenduse kavandamise protsessi eri osade seostatus.
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneering on näide ruumilisest planeeringust,
mis hõlmab laia ringi teemasid ja lisaks ka erinevaid keskkondi – maismaad ja
mereala. Paljud otseselt ja kaudselt käsitletavad teemad omavad konkreetseid
ruumimõjusid ja on omavahel seotud. Sellisel juhul on suureks ohuks
detailidesse takerdumine ja/või peateemast kõrvalekaldumine. Näeme, et
teemade sisukas analüüs peab olema asjakohane ja eesmärgipärane ning vältida
tuleb „uurimist uurimise pärast“, samuti kaasatavate osapoolte ja laiema
avalikkuse asjatut „kurnamist“ liigse informatsiooniga. Selleks peame vajalikuks
läbiviidavate uuringute lähteülesannete mõningast täpsustamist, et säiliks selge
fookus ja uurimismetoodika oleks põhjendatud.
3
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste
mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
3. Püsiühenduse kavandamise meeskonna panuse maksimaalne eesmärgipärane
kasutamine planeeringuprotsessis.
Väga laiapõhjalise ekspertrühma teadmised on ülimalt väärtuslikud
planeeringuprotsessi eesmärgipärasel juhtimisel. Selleks tuleb erinevate osade,
sh projekteerimise, visualiseerimise, arhitektuursete visandite töötulemusi
asjakohaselt kasutada avalikus osalusplaneerimise protsessis. Ekspertide
täiendavaid selgitusi võib olla vaja nii avalikel aruteludel kui laekuvatele
arvamustele vastusseisukohtade kujundamisel. Teemade sisukas selgitamine ja
(vahe)otsuste põhjalik selgitamine aitab jõuda tasakaalustatud lahenduseni ja
suurendab planeeringu „kohtukindlust“. Lisalahendusena seatakse
ekspertrühmale sisse ühine infokanal (MS Teamsi chat või meililist vms, sõltuvalt
ekspertidele kättesaadavast tarkvarast), mille kaudu jagatakse regulaarselt
planeeringu kulgemisega seotud infot ja arutatakse asjakohaseid küsimusi.
4. Varasem kogemus Suure väina püsiühenduse kavandamisel.
Hendrikson&Ko oli kaasatud 2011. a valminud „Sõitjate ja veoste üle Suure väina
veo perspektiivse korraldamise kava“ koostamisse. Kuigi nii mõneski
vaatepunktis on olukord ja planeerimises ning mõjude hindamises kasutusel
olevad lähenemised muutunud, peame varasemat kogemust väärtuslikuks ja
pakutavat tööd hõlbustavaks. Omame head ettekujutust käsitlemist vajavatest
teemadest ja avalikkuse seisukohtadest. Lisalahendusena plaanime
planeeringu alguses viia läbi tööseminari omaaegsete kava koostajatega, et
kaardistada ka tänasel päeval kasutatav info ja taustateadmised. Tööseminaril
palume osaleda ka Tellija esindajatel.
5. PlanS § 10 sätestatud põhimõte erinevate huvide tasakaalustamisest kui
planeeringulahenduse väljatöötamise võtmeküsimus.
Riigitasandi planeering, mille käigus otsustatakse konkreetse, selgeid
kohapealseid mõjusid omava rajatise vajadus, on paratamatult ristuvate huvide
keskpunktiks. Peame oluliseks suure tähelepanu pööramisele kohapealsetele
väärtustele samaaegselt silmas pidades eeldatavat üleriigilist positiivset mõju.
Kasuks tuleb siin Hendrikson&Ko varasem planeerimiskogemus, oleme
koostanud üldplaneeringud Saaremaal, Muhumaal ja samuti käsitlenud teemat
Läänemaa maakonnaplaneeringus.
6. Otsustajate asjakohane kursishoidmine.
Riigitasandi planeeringulahendus, mis käsitleb regionaalpoliitiliselt oluliselt
teemat, vajab keerukaid ja kindlaid otsuseid. Meie varasem kogemus üleriigiliste
4
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste
mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
planeeringutega näitab, et planeeringu viivad kehtestamiseni selgelt
läbimõeldud rollijaotus konsultandi ja planeeringu koostamise korraldaja vahel
ning ühised jõupingutused otsustajatele teema selgitamisel. Meeles tasub
pidada, et Suure väina püsiühenduse nii nagu ka teiste pikaajaliste
planeeringute puhul on planeerimise strateegilisuse peamiseks tunnuseks
teadlike ja põhjendatud valikute tegemine1. Sobiva ühendusvariandi valimine
eeldab ka protsessi käigus langetatavaid vaheotsuseid mitte ainult planeeringu
juhtrühma vaid vajadusel ka Vabariigi Valitsuse tasandil. Valitsuse liikmetele info
jagamine peab olema järjepidev, õigeaegne ja asjakohane. Kuigi vaheotsuste
vahendamine otsustajale on planeeringu koostamise korraldaja ülesanne,
peame protsessi tulemuslikkuse tagamiseks vajalikuks sellele tõhusalt kaasa
aidata.
Pakkuja meeskonna poolt väljapakutav üldine metoodiline raamistik Suure väina
püsiühenduse eriplaneeringu koostamisel on visandatud alljärgneval skeemil.
variantide (silla ja tunneli
trassialternatiivid +
uuringud
huvitatud avalikkus
mõjude hindamine
parvlaevaühendus) täpsustamine
eskiisi koostamine
variantide võrdlemine
otsustaja
sobiva variandi valik
Joonis 1-1 Pakkuja meeskonna pakutav üldine metoodiline raamistik Suure väina
püsiühenduse riigi eriplaneeringu koostamisel
Töö on jaotatav kolme, omavahel orgaaniliselt seotud plokki: planeeringu koostamine,
mõjude hindamine, projekteerimistegevused. Kõikide plokkide jaoks annavad sisendi
läbiviidavad uuringud.
1 tunnustatud Belgia planeerimisteoreetiku prof Louis Albrechtsi järgi.
5
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste
mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
1.2 Planeeringu koostamine ja asjakohaste mõjude hindamine
Planeeringu koostamine on pakutava töö erinevaid osi ühendavaks ja juhtivaks
tegevuseks. Planeering lähtub seatud eesmärgist - analüüsida, võrrelda ja kaaluda
püsiühenduse variante. Planeeringu käigus viiakse läbi avalik protsess eelistatuima
variandi valikuks (vt pikemalt ptk 1.6 „Eelistatud lahendusvariandi valimine“).
Mahuka ja suurt ringi erinevaid osapooli hõlmava planeeringuprotsessi puhul on
töökorralduslikult kõige olulisem toimiva juhtrühma moodustamine. Meie varasem
kogemus (nt Eesti mereala planeeringu koostamisel) näitab, et juhtrühma liikmete
motiveerimine tööprotsessis osalemiseks võib osutuda problemaatiliseks või ka
hõlpsasti korraldatavaks (nt Rail Balticu maakonnaplaneeringute koostamisel), kuid
mängib igal juhul võtmerolli. Juhtrühm peab tegutsema kuni planeeringu eelvaliku
tulemuste otsustajale esitamiseni. Juhtrühma rolliks on vaheotsuste langetamine
konsultandi poolse materjali alusel ja eelvaliku ettevalmistus otsustajale. Juhtrühm võib
anda suuniseid konsultandile täpsustatud tööülesannete näol. Juhtrühma juhi
ülesandeks on ka teiste ministeeriumite sisendi õigeaegse laekumise vajaduse
rõhutamine. Juhtrühma peab juhtima Rahandusministeeriumi kui planeeringu
korraldaja poolne ametnik. Varasem kogemus on näidanud, et juhtrühma töö juhiks
peaks olema võimalikult kõrge ametiastmega isik, kas osakonna juhataja või
asekantsler. Juhtrühma juhi asetäitja võiks olla Rahandusministeeriumi riigi
eriplaneeringute nõunik, kes ühtlasi osaleb iganädalastel progressikoosolekutel.
Lisalahendusena pakume välja ka juhtrühmale regulaarse suhtluskanali loomise,
kaalutledes koos Tellijaga võimalus selleks kasutada nt Teamsi vestlust või ka mõnda
sotsiaalmeedia kanalit.
Planeeringulahenduse osaks on erinevate osade sisendi koondamine püsiühenduse
variantide võrdlemise läbiviimiseks. On oluline, et eelistatud variandi valimine oleks
tehtud avalikkusele ja planeeringu kõigile osapooltele läbipaistvalt ja kõiki erinevaid
tegureid arvestavalt. Eelistatud variandi valiku metoodikat vt pikemalt ptk 1.6
„Eelistatud lahendusvariandi valimine“.
Planeeringu koostamisel võetakse aluseks lähteseisukohtades ja väljatöötamise
kavatsuses välja toodud planeeringu koostamise üldpõhimõtted.
6
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste
mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
Tehnilise kirjelduse järgi peab projektijuhtimisel järgima agiilse projektijuhtimise
meetodeid. Arefazar et al (2022) 2 järgi muudab agiilne projektijuhtimine protsessi
lihtsamaks ja paindlikumaks ning võimaldab saavutada paremat tulemuslikkust
väiksema juhtimispingutuse ning kõrgema innovatsiooniga. Autorid toovad välja, et
ehitussektoris (laiendatav ka eriplaneeringu koostamisele) on kõige olulisemateks
märksõnadeks protsessi pidev jälgimine, hindamine ja parendamine; paindlik töövoog
ja kliendi ning hilisemate kasutajate pidev osalemine protsesside juhtimises. Selle
tagamiseks on olulised regulaarsed töökoosolekud ja samuti ülalnimetatud võimalus
vestluskanali sisseseadmiseks.
Planeeringu koostamise sisuliseks osaks loeme ka asjakohaste mõjude hindamist.
Näeme, et asjakohaste mõjude hindamine on targa planeerimise lahutamatu osa, mida
on raske planeerimisest eristada. Planeeringulahenduse läbimõtlemine selle
elluviimisega kaasnevate mõjude seisukohast on ruumilise planeerimise
kvaliteedinäitaja. Mõjude asjakohasus tähistab seotust konkreetse planeeringu
eesmärgi ja alaga. Asjakohased mõjud võivad ilmneda nii majanduslikus, kultuurilises,
sotsiaalses kui looduskeskkonnas, nende olulisus võib selguda ka planeeringu
koostamise käigus. Asjakohaste mõjude hindamise eesmärgiks on ka planeeringu
koostamise protsessi läbipaistvuse suurendamine. Just planeeringu elluviimisega
eeldatavalt kaasnevate positiivsete mõjude võimendamine ja ka negatiivsete mõjude
leevendamine aitab tõsta planeeringulahenduse kvaliteeti. Oma varasemas kogemuses
oleme näinud, et eritähelepanu vajavad just inimkeskkonnaga seotud mõjud, mis ei ole
normatiivsed ja vajavad seetõttu pigem sotsiaalteaduslikku käsitlust (vt ptk 1.4.2
„Sotsiaal-kultuuriliste mõjude hindamine“). Sageli on asjakohaste inimkeskkonna
mõjude teemad ühtlasi valdkonnad, mida peab igal juhul planeeringu koostamisel läbi
mõtlema.
Selleks, et mõjude hindamise tulemustega arvestada mitte “tagantjärgi” vaid juba
lahenduse koostamise ajal, peame oluliseks tihedat, kogu planeeringu koostamise ajal
kestvat koostööd erinevate ekspertide ja planeerijate vahel. Siin mängib olulist rolli
lisalahendusena väljapakutud töögrupi liikmete vestluskanal.
Vormistuslikult lisame eeldatavalt asjakohaste ja ka sotsiaal-, kultuuriliste- ja
majanduslike mõjude hindamise tulemused ühtsesse mõjude hindamise aruandesse
(sisaldab ka KSH-d), kuna nii on jaotus avalikkuse jaoks arusaadavam. Sarnaselt
2
Yasaman Arefazar, Ahad Nazari, Mohammad Reza Hafezi & Sayyed Amir Hossain Maghool (2022)
Prioritizing agile project management strategies as a change management tool in construction projects,
International Journal of Construction Management, 22:4, 678-689
7
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste
mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
toimisime ka Eesti mereala planeeringu ja mõjude hindamise koostamisel. KeHJS
kohaste mõjude hindamisel jälgitakse seadusjärgseid nõudeid ja parimat praktikat (vt
ptk 1.4.5 „KSH aruande koostamine“). Mahukate planeeringute, mõju hindamise,
uuringute ja projekteerimise materjalidega tutvumise hõlbustamiseks kaalume (koos
Tellijaga) lisalahendusena visuaalselt atraktiivselt kujundatud “Loe mind” dokumendi
või skeemi koostamist. Infograafiliselt arusaadavas sümbolite keeles skeem või
pildijada muudab materjalidega tutvumise lihtsamaks ka juhtrühma liikmetele.
1.3 Uuringute läbiviimine
Tutvudes VTK-s tooduga plaanib mõjude hindamise meeskond esmalt üle vaadata
uuringute metoodikad, et tekitada nendevaheline sünergia ning arvestades eesmärki
(eelistatud alternatiivi valimiseks vajalik info) üle täpsustada. Hetkel tunduvad
uuringute metoodikad koostatud eraldiseivatena ning on omavahel seostamata.
Seetõttu kaardistatakse lisalahendusena , millised näitajaid on põhjust kasutada
alternatiivide järjestamisel ja millist sisendit ühed uuringud teistest uuringutest vajavad.
Selle tulemusena heidetakse uuringute metoodikatest välja need tegevused, millel
puudub panus alternatiivide järjestamisse ja võimalusel lisatakse need, mis on puudu.
Näiteks on veesambauuring pigem sisendiks merepõhja elustiku ja kalastiku uuringule,
mitte väljund iseeneses. Veesambauuringu läbiviimiseks tuleb ennekõike selgitada,
millist sisendit merepõhja elustiku ja kalastiku uuringute koostajad vajavad. Kalastiku
ja merepõhja elustiku uuringu tulemused võivad aga olla sisendiks merelinnustiku
uuringutele. Selgitada tuleb, kas nt merepõhja elustiku, kalastiku ja linnustiku uuringud
vajavad sisendina just selliseid näitajaid, mis hetkel välja pakutud või peavad uuringud
keskenduma muule väljundile. Vastasel juhul võivad uuringud osutuda osaliselt
kasutuks. Antud juhul võib kohati olla metoodikates ka kattuvaid tegevusi. Näiteks on
veealuse müra uuringumetoodikas välja toodud mürast mõjutatud liikide kirjeldus ning
müra mõju nendele. Samas on mõjude hindamisse läbi uuringute kaasatud kalastiku ja
mereimetajate eksperdi, kes juba tegelevad selle teemaga ja veealuse müra mudelduse
kasutatavaks väljundiks on tõenäoliselt üksnes müra leviku hinnangud, mitte mõju
hinnangud liikidele. Selline omavaheline kooskõlastamine ja kaardistamine annab
kõigile osapooltele selgema ülevaate, miks ühte või teist uuringut läbi viiakse ja kuidas
uuringu tulemust hindamise edasistes etappides kasutatakse. Uuringute metoodikad
täpsustatakse uuringute töö käigus esimese asjana ja kooskõlastatakse tellijaga.
Allveearheoloogilise uuringu II etapi (3D videodokumentatsioon) töömaht sõltub
uuringu esimeses etapis (sonaritööd) leitud objektide hulgast. Käesoleva pakkumise
mahus on arvestatud kuni 5 objekti leidmise ja videodokumenteerimisega.
8
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste
mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
Uuringute läbiviimise juhtimist on kirjeldatud peatükis (2.1 Rollide jaotus).
1.4 Mõjude hindamine
Antud hankes toimub looduskeskkonnale avalduva mõju hindamise kõrval (KeHJS)
sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike mõjude hindamine. Vastavalt VTK-le on
uuringute põhirõhk looduskeskkonnal. Majandus-, sotsiaal- ja kultuurikeskkonna
mõjude uuringud on ette nähtud väiksemas mahus.
Mõjude hindamise aluseks on planeerimisseadus, KeHJS ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus (VTK).
1.4.1 Natura hindamine
Pakkuja eelnevate suurte tööde kogemus ja ka Eesti viimase aja kohtupraktika (Rail
Baltic Natura hindamisega seotud kohtulahend; Hiiu mereala planeeringu
kohtulahend) näitavad, et Natura hindamisel on läbi variantide välistamise sageli
kriitiline roll lahenduse leidmisel. Natura hindamine jääb metoodiliselt uuringute ja
alternatiivide kaalumise vahele. Üldistatult on tegemist alternatiivide filtreerimisega,
mis põhineb uuringute tulemusi sisendina kasutava Natura hindamise tulemustel.
Eelistatud alternatiivi kaalumisse KSH-s ei saa võtta lahendusi, millel on leevendamatu
ebasoodne mõju mõne Natura 2000 ala kaitse-eesmärgile või terviklikkusele ning
seetõttu on alternatiivide kaalumise esimese sammuna vajalik läbi Natura hindamise
välja selgitada need alternatiivid, millega KSH-s jätkata saab/ei saa.
Seega on vajalik ja otstarbekas Natura hindamise eeltöödega alustada võimalikult
varajases tööde etapis. Nii välditakse konsultandi meeskonna, tellija ja avalikkuse
koormamist teostamatute variantide üle arutamisega. Üsna selge on, et lõplikud
järeldused selguvad uuringute lõpus, kuid vahetu informatsiooni saamiseks avatakse
Natura hindamised juba eskiislahenduste valmimise järgselt ja võimalusel ka enne
loodusuuringute algust. Võimalikult varajane Natura temaatikaga töötamine annab
võimaluse juba planeerimise alguses tuvastada ohud Natura aladele. Selle tulemusel
võib osutuda vajalikuks planeeringulahenduse muutmine või hülgamine. Viimane on
aga mõistlik vajadusel teha pigem varem kui hiljem.
Natura väärtustega varakult arvestamine annab võimaluse ka loodusuuringute
kavandamist ja läbiviimist fokusseerida paremini Natura alade kaitse-eesmärkidele ja
seega saada asjakohasemat sisendit läbiviidava Natura hindamise jaoks. VTK raames
välja töötatud loodusuuringute lähteülesanded ei too eraldi välja Natura alade kaitse-
eesmärke ega vajadust neile eraldi keskenduda. Leiame, et sisend Natura hindamisse
9
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste
mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
saab olla asjakohasem, kui ka uuringud ja nende lõpparuanded käsitlevad Natura aladel
kaitstavaid liike/elupaiku eraldiseisvalt muudest liikidest, andes mõjuhinnangu ja
vajadusel leevendavad meetmed konkreetse liigi/elupaiga kaupa arvestades sealjuures
vastava liigi/elupaiga osas konkreetsel alal seatud kaitse-eesmärke. Eelnevast
tulenevalt täpsustatakse töö algfaasis uuringute lähteülesandeid ja uuringu läbiviijatele
antakse Natura liikide/elupaikade käsitlemise osas täpsustavad suunised ja
tööülesanne. (Näiteks: uuritava ala rannikul võib eeldada Natura loodusdirektiivi liigi
emaputke (Angelica palustris) esinemist ja kõrgematel, alvarilaadsetel kasvukohtadel
erinevate käpaliste leidumist. Nende fenoloogia on piisavalt erinev, et seisundi
hindamiseks tuleb alasid külastada erinevatel aegadel, liigirikkamaid rannaniite
minimaalselt 2 korda vegetatsiooniperioodi jooksul.)
Seega annavad uuringud olulise sisendi Natura hindamisse, aga lõpliku Natura
hindamise vormistab KSH meeskond (Natura hindamise ekspert, keskkonnamõju
strateegilise hindamise juhtekspert).
Pakkuja eeldab, et käesoleva hanke (eriplaneeringu I etapi) raames ei teki vajadust
siirduda Natura erandi menetluse protsessi (pakkuja ei pea seda ka realistlikuks
võimaluseks, sest see eeldaks, et Natura alasid mittekahjustavad alternatiivid
puuduvad). Erandi etapi läbiviimine tooks endaga ka kaasa olulise ajakulu (osapooltega
läbirääkimine, hüvitusmeetmete leidmine, kooskõlastamine Vabariigi Valitsusega), mis
ei mahu hankega ette antud ajaraami.
1.4.2 Sotsiaal-kultuuriliste mõjude hindamine
Ajakohaseima raamistiku sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamisele annab
rahvusvahelise mõjuhindamise assotsiatsiooni IAIA poolt välja töötatud soovituslik
juhendmaterjal 3 . Püsiühenduse planeerimise sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude
hindamisel on meie hinnangul lähtekohaks arusaam, et mitmed mereäärsete
piirkondade eluvaldkonnad kujutavad endast enamat kui lihtsalt majandustegevust,
olles ühtlasi piirkondlikud identiteedihoidjad ja kogukondliku stabiilsuse tagajad 4 .
Lisaks annab sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude käsitlusele selge sisendi ökosüsteemi
teenustel põhinev lähenemine, mis rõhutab loodusest tulenevate hüvede olulisust
inimese heaolu tagamisel.
3
IAIA 2015 Social Impact Assessment guidance document.pdf
4
Vt nt kalanduse sotsiaalsed mõjude osas Pollnac, R. B., Abbott-Jamieson, S., Smith, C., Miller, M. L., Clay,
P. M. and Oles, B. (2006). Toward a Model for Fisheries Social Impact Assessment. Marine Fisheries
Review, 68(1-4), pp. 1-18.
10
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste
mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
Kultuuriliste mõjude hindamise lähtekohaks on arusaam, et kultuuri iseloomustab
väärtuspõhisus, mis on tunnetuslik ja ei ole seetõttu kvantifitseeritav. Seetõttu nõuab
kultuuriliste mõjude hindamine nö intiimsemaid uurimismeetodeid, otsesuhtlust
püsiühendusest otseselt puudutatud kogukonna esindajatega.
LS ja VTK dokumendi lisas esitatud sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamise
lähteülesanne toob välja käsitletavate teemade loetelu. Välja on toodud, et seni on
suhteliselt vähe uuringutes tähelepanu pööratud kvalitatiivsele teabele – millised on
kõige otsesemalt puudutatud kogukondade ootused ning hirmud seoses
püsiühendusega. Lisalahendusena on teabe kogumise meetodina välja pakutud
poolstruktureeritud fookusgrupi intervjuud. Näeme, et see meetod on otstarbekas,
selline lähenemine toimis hästi meie poolt konsulteeritud Eesti mereala planeeringu
sotsiaal-kultuuriliste mõjude hindamisel. Peame oluliseks fookusgrupi intervjuude
läbiviimist juba protsessi alguses, et oleks võimalik kohalike elanike ja ettevõtjate
ootuste ja hirmudega maksimaalselt arvestada.
LS ja VTK dokumendi lisas 10 on sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude uuringu
lähteülesandes välja toodud, et rahvastikku käsitlev uuringu osa on vajalik alles detailse
lahenduse raames (vt järgnev väljavõte).
Jääme siinkohal eriarvamusele. Peame lisalahendusena vajalikuks rahvastikku käsitleva
uuringu osa läbiviimist samuti eelvaliku etapis ja oleme selle lisanud meiepoolsele
hinnapakkumisele. Rahvastiku dünaamika ja arengusuundumuste väljaselgitamine on
meie hinnangul oluline just eelvaliku teostamisel, olles otsustajale asendamatuks
taustateadmiseks kogu piirkonna üldise elujõulisuse osas. Vastavalt lähteülesandele
koostatakse rahvastikuprognoos kahes vaates:
1) kui praegune olukord ja senised tendentsid jätkuvad ning püsiühendust ei rajata
ja
2) püsiühendus rajatakse.
11
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste
mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
Selliste rahvastikuprognoosi tulemuste kasutamine ei ole meie hinnangul mõttekas
enam detailse lahenduse faasis, vaid see aitab kaasa just pikaajalise vaatega kaaluka
põhimõttelise otsuse langetamisel.
1.4.3 Majanduslike mõjude hindamine
Majanduslike mõjude hindamine viiakse läbi vastavalt VTK lisas esitatud
majandusvaldkonna uuringute lähteülesandele, väljundiks on erinevate alternatiivide
maksumus võttes arvesse rajamiskulusid ja vajalikke mõjude leevendamise või
kompenseerimise (mitte Natura alade) kulusid. See sisaldab ka kulusid, mis võivad
kaasneda sotsiaalse mõju hindamise tulemuste arvestamisega, näiteks olla
kogukonnale oluliste tegevuste ellu viimine. Need tegevused ja kulud peavad
ennekõike olema sotsiaalsete mõjude hindamises põhjendatud. Lisaks rajamiskuludele
on oluline arvestada ka hoolduskulusid. Millises ajalises ulatuses hoolduskulusid
arvestatakse, tuleb kokku leppida tellijaga.
Majanduslike mõjude hindamine ei käsitle kvantitatiivselt makromajanduslikke ja
kaudseid kulusid ning tulusid. Näiteks võimalik turisminduse muutusest tekkiv tulu
(kulu) kasv või muutused regionaalses (üle-Eestilises) sisemajandus koguproduktis,
muutused kohaliku omavalitsuse tulubaasis jne.
1.4.4 Looduskeskkonna (KeHJS-kohaste) mõjude hindamine
Looduslike mõjude hindamise fookus on defineeritud VTK-s toodud lähteülesannetes.
St millistele teemadele on mõjude hindamise metoodikad koostatud.
Looduskeskkonnale avalduva mõju hindamise peamine ülesanne on üksikute uuringute
tulemused siduda ühtseks ja loogiliseks järelduseks. Varasemate laiapõhjaliste
loodusuuringute kogemusest on teada, et uuringute tulemused ei pruugi alati olla
ühtsed. See tähendab, et negatiivne mõju ühele elustikurühmale võib olla positiivseks
mõjuks teisele rühmale5. See tähendab, et looduskeskkonna erinevate komponentide
eesmärgid võivad kohati olla omavahel vastuolus. Looduskeskkonna mõjude
hindamise ülesanne on need konfliktid lahti arutada, kaasates vajadusel
Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi looduskaitse planeerimise eest
vastutavaid spetsialiste.
5
Nt Vee elustiku ekspertide poolt heaks kiidetud Loode-Eestis jõgede taastamise plaan takerdus
märgalade ekspertide vastuseisu, sest kinni kasvanud jõgedest oli saanud väärtuslik märgalakooslus.
12
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste
mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
VTKs on eraldi osana välja toodud tervise mõjude hindamine. Teadaolevalt on
klassikaline tervisemõjude hindamine eraldiseisev suuremahuline töö, mida oskavad
hinnata rahvatervise detaile tundvad spetsialistid. Arvestades VTKs toodut ja
kavandatava tegevuse parameetreid, puudub käesolevas protsessis vajadus sellise
põhjalikkusega hindamise järele ning tervisemõjude juures piirdutakse kavandatavast
tegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi muutuste (nt õhukvaliteet) võrdlemisega
normidega. See loob selgust ja konkreetsust ka osapooltele.
Konkreetse pakkumuse teeb eriti väärtuslikuks asjaolu, et mõjude hindamisse on
kaasatud kaks suure kogemusega KSH eksperti, kellest mõlemal on pikaaegne
laiapõhjaline kogemus, aga eraldi ka teatud spetsiifilised kogemused (transpordi taristu
mõjude hindamised, veekeskkonna mõjude hindamised, maavarade mõjude
hindamised). See tähendab, et potentsiaal on luua väga heade spetsiifiliste kogemuste
põhjal põhjalik ja mitmekülgne mõjude hindamine.
1.4.5 KSH aruande koostamine
KSH aruanne koostatakse vastavalt KeHJS ja PlanS nõuetele. See tähendab, et aruande
struktuur vastab (KeHJS-s) ette nähtud nõuetele ja menetlustoimingud õigusaktides
(eelkõige PlanS) ette nähtud tingimustele.
Mõlemal töösse kaasatud eksperdil on pikaaegne kogemus aruannete koostamisel
ning nende avalikustamisel. See tähendab, et meeskonnal on hea ülevaade võimalikest
kitsaskohtades ja nende lahendamisest.
1.5 Trassialternatiivide eskiiside koostamine
Trassialternatiivide eskiisid koostatakse kolmele tassikoridorile – sild trassikoridoril II,
sild trassikoridoril III ja tunnel trassikoridoril IIIT.
Trassialternatiivide eskiisid koostatakse lähtuvalt eskiisprojekti eesmärgist, milleks on
anda planeeringutega ja ümbritseva ruumiga võimalikult hästi seostatud, erinevaid
huve tasakaalustatult arvestav ruumiline lahendus, arvestades keskkonnamõjusid ja
tehnilis-majanduslikke kaalutlusi.
Trassialternatiivide eskiisid on sisendandmeteks erinevate uuringute koostamiseks ning
samal ajal on uuringute tulemused oluliseks sisendinfoks eskiiside koostamisel. Sellest
tulenevalt toimub koostöö uuringute meeskonna ja projekteerimise meeskonna vahel,
jagades operatiivselt lähteandmeid uuringute ja eskiiside koostamise protsessi käigus.
13
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste
mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
Silla eskiisid ja tunneli eskiis koostatakse ajaliselt paralleelselt. Kaasatud on
rahvusvaheline projektmeeskond, kuhu kuuluvad tunneli ja silla insenerid,
teedeinsenerid ning arhitektid. Eskiiside koostamisel on oluline roll koostöö inseneride
ja arhitektide vahel, et tagada insenertehniliselt optimaalne lahendus ning
arhitektuurselt keskkonda sobiv ja rikastav tulemus.
Arvestades tunneli ja silla projektide eripära on insenertehnilise lahenduse valikul
kriitilise tähtsusega ehitustehnoloogia ning projekti teostatavus. Selleks on kaasatud
pikaajalise kogemusega silla ja tunneli insenerid, et leida lahendused, mis täidavad
seatud eesmärke ja on ehitustehniliselt optimaalsed ning realiseeritavad.
Ülaltoodud põhimõttele täienduseks võib lisada, et kõige hinnatumad
insenertehnilised suuremastaabilised rajatised on läbi aegade peegeldanud selle aja
tehnoloogia tipplahendust - teostanud kultuurilist (arhitektuur), innovatsiooni
(konstruktsioon) ja ühiskondlikku ambitsiooni.
Meie mastaabis on käesoleva planeeringu objektid olulised infrastruktuuri arhitektuuri
maamärgid ja sellesse peab kõikides etappides panustama. Planeeringu etapp on
oluline baas tulemuse kõrge kvaliteedi saavutamiseks. Läbikaalutud edukatele
valikutele saab jätkuda arhitektuuri/konstruktsiooni projekteerimise avalik võistlus ja
edasine projekteerimine.
Silla ja tunneli eskiislahendused integreeritakse olemasolevasse riigiteede võrgustikku.
Olulised sõlmpunktid on rajatiste mandri ja saare ühendused. Teede lahenduse
koostamise eest vastutab pikaajalise kogemusega teedeinsener, kellel on kutstunnistus
volitatud teedeinsener tase 8.
Projekteerimistöö on jaotatud projekti meeskondade vahel, mida juhivad vastutavad
silla ja tunneli insenerid. Projektlahenduse, kui terviku eest, vastutab juhtiv tehniline
konsultant.
Trassialternatiivide eskiiside koostamise etapis teostatakse töö üldistatud tasemel.
Täpsustatud eskiisprojekt koostatakse eelistatud asukoha eelvaliku variantlahendusele.
1.6 Eelistatud lahendusvariandi valimine
Eelistatud lahenduse valimisel on eesmärgiks leida tasakaal lahendusvariandi tehnilise
teostatavuse, ehitusmaksumuse, sotsiaal-majandusliku tasuvuse ja inim- ning
looduskeskkonna mõjude vahel. (Teostatavuse hinnang looduskeskkonna põhiselt
viiakse suuresti läbi Natura hindamise koosseisus, vt p 1.4.1.) Eelvaliku teostamiseks on
oluline seetõttu kõigi kaasatud ekspertide sisend ja planeeringu koostamise tuumgrupi
töö võrdluse metoodilisel läbiviimisel. Iga valdkonda hindab vastav töögrupp,
14
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste
mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
tuumgrupp koondab hindamise tulemused võrdlustabelitesse ja pakub välja esialgsed
konsultandi poolsed eelistused. Lõpliku eelistuse kujundab juhtrühm ja see on
eelvalikul otsuse langetamise aluseks. Oluline on siinkohal otsustaja roll – kuna valik
koondab endas nii normatiivseid looduskeskkonnaga seotud teemasid kui ka
subjektiivseid, väärtushinnangutest tulenevaid teemasid, võib otsustaja anda mõnele
valdkonnale suurema kaalu. Konsultandi roll on tagada kogu asjakohase info olemasolu
läbipaistva otsuse langetamiseks.
Pakkuja nägemuses ei ole eelistatud variandi valikut tõenäoliselt võimalik teha mõne
kokkuvõtliku arvutustabeliga või numbriliste meetoditega. Erinevate variantide nö
plussid ja miinused võivad valdkondlikult olla väga erinevad, erineva iseloomu ja
erineva mõjuga. Sellises olukorras saab sobivaima variandi valik selguda
kaalutlusotsusena. Selleks kirjeldab konsultant kõigepealt ära erinevate variantide
plussid ja miinused, seda nii erinevate mõjuvaldkondade lõikes, kui ka tehniliste
kriteeriumite ja teostatavuse (sh maksumus) osas. Konsultandi meeskond lähtub
siinkohal varasemast kogemusest Rail Balticu asukohavaliku maakonnaplaneeringute
koostamisel (vt näide seal kasutatud võrdlemistabelist Joonis 1-2). Eelistatud
trassivaliku kaalutlusotsuse kujundamisel võetakse aluseks inim- ja looduskeskkonnaga
seotud asjaolud ja tehnilise teostatavuse ning tasuvusega seotud tegurid. Eelistused
tuuakse välja ülalnimetatud valdkondade lõikes ja nende kaalumisel kujundab
konsultandi meeskond välja soovitusliku koondeelistuse, mis on aluseks otsustajale
kaalutlusotsuse tegemisel. Tellija soovil ja kokkuleppel võib seejuures rakendada ka
erinevaid arvutuslikke meetodeid (nt Saaty meetod), aga kuna valdkonnad on
põhimõtteliselt erinevad, peab otsustaja kaalutlemisel andma neile kaalud, mida oleks
avalikkusele ja planeeringu osapooltele võimalik põhjendada. Täiendavalt on vajalik
kaalutlusotsuse tegemisel arvestada protsessi käigus kogutud avalikku arvamust ning
teada saadud asjaolusid. Otsuse tegemine pelgalt arvutustabelite põhjal võib
vähendada otsuse sisu läbipaistvust, samas on protsessi jaoks väga oluline, et otsus
oleks tehtud läbipaistvalt ja kõiki asjaolusid arvesse võttes. Seetõttu ei pea konsultandi
meeskond esmapilgul vaid arvutuslike meetodite kasutamist trassivariantide
võrdlemisel otstarbekaks.
15
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste
mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
Joonis 1-2 Rail Balticu trassivariantide võrdlemistabeli näide
1.7 Eelistatud variandi asukoha eelvaliku eskiisprojekt
Eelistatud variandi asukoha eelvaliku eskiisprojekt koostatakse ühele REPi eelistatud
variandile. Eelistatud variandi eskiis koostatakse vastavalt LS ja VTK lisas sätestatud
16
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste
mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
nõutele, arvestades seejuures hanke raames Tellija poolt küsimuste-vastustega antud
täpsustusi eskiisprojekti mahule ja nõuetele. Koostatakse konstruktiivne/arhitektuurne
eskiisprojekt, mis on edasiarendus trassialternatiivide jaoks koostatud eskiisist.
Eelistatud variandi eskiisi koostamiseks moodustatakse projektmeeskond, kuhu kuulub
juhtiv tehniline konsultant, sillainsener või tunneli insener (olenevalt eelistatud
variandist), teedeinsener, liiklusinsener ja arhitekt. Vajadusel kaasatakse tehnovõrkude
insenere. Projektlahenduse koostamisel arvestatakse KSH-st ja REPist saadud
lähteinformatsiooni ning teostatud uuringute tulemusi ning vastavalt sellele
koostatakse eelistatud eskiisprojekti edasiarendus.
Eelistatud asukoha eskiisprojektile koostatakse visualiseering arhitektuurse eskiisi
põhjal, vastavalt LS ja VTK lisas sätestatule.
Planeeringu protsessis on visualiseering kui töövahend oluline nii insener-tehniliste
lahendusvariantide töögrupisiseseks hindamiseks, planeeringu töögruppidele valikute
tagasisideks, tellija ja muidugi ka avalikkusega kommunikatsiooniks. Arhitektide ja
visualiseerimise ühtseks töövooks liitmine annab võimaluse protsessi käigus omada
operatiivset ja jooksvalt uuenevat visuaalset ülevaadet. Kasutades
mudelprojekteerimise töövoo tarkvara, mis on vahetult seotud
visualiseerimistarkvaraga, on graafika, 2D visualiseerimise, 3D animatsiooni tulem koos
arengutega lisalahendusena kättesaadav lisaks etappidele ka vaheetappidel.
Eelistatud asukoha eelvaliku eskiisprojekti põhjal koostatakse lähteülesanded REPi
detailse lahenduse etapis hangitavate eskiis- või eelprojektidele. Lähteülesande
koostamisse kaasatakse kogu eskiisprojekti projektmeeskond.
1.8 Kommunikatsioon ja huvigruppide kaasamine
Kommunikatsiooni ja huvigruppide kaasamise teostamiseks on pakkuja kaasanud
nendele tegevustele spetsialiseerunud ettevõtte.
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu (REP), asukoha eelvaliku, asjakohaste
mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamisel on kommunikatsiooni
ja kaasamise rollid kogu projekti vaatest kriitiliselt olulised, ühtlasi on oluline, et
seisukohtade kujundamine toimub kogu protsessi vältel hankija ja teenuse osutaja
koostöös.
Võttes arvesse projekti suurusjärku, mõjukust (ka sümboolses tähenduses) ja olulisust
kogukonnas, on väga oluline leppida kokku ühtsetes kommunikatsioonipõhimõtetes,
arvestades sealjuures demokraatliku kultuuriruumi kaasamise head tava. Need
põhimõtted aitavad kõigil seotud osapooltel üheselt mõista, kuidas projekti
17
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste
mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
kommunikatsiooni planeeritakse, korraldatakse ja ellu viiakse. Kaasamise hea tava näeb
ette vajalike osapoolte kaasamist igal otsustusprotsessi sammul ning see on oluline
projekti tegevuste ja kommunikatsiooni edukuse ning ühtsuse tagamiseks. Seega
lähtub pakkuja oma tegevuses kaasamise heast tavast ja rakendab “Kaasamise
käsiraamat ametnikele ja vabaühendustele”6 kogumikus käsitletud põhimõtteid, mille
praktikad on valdkonna-üleselt tunnustatud ning laialdaselt kasutuses.
1.8.1 Teemaga seotud kõrge tundlikkus ühiskonnas
REP-i Eestisisese kommunikatsioonitegevuse ettevalmistaja ja sisustajana mõistab
pakkuja, et kommunikatsioonis on olulisel kohal erinevate siht- ja sidusgruppidega
suhtlemine, mitmesuunaline infovahetus ja gruppide kaasamine projekti erinevatesse
protsessidesse. Nii kommunikatsiooni- kui kaasamiskava luues ja ellu viies arvestab
pakkuja juba eos, et REPi asukoha eelvaliku, AKM ja KSH esimese etapi aruande ja teiste
töö osaks olevate dokumentide teavitustööga kaasnev kommunikatsioon võib saada
ka avalikkuses tugeva ja emotsionaalse vastukaja, arvestades temaatikaga (sh
keskkonda puudutavate teemadega) seotud üldist kõrget tundlikkust ning asjaolu, et
muudatused võivad puudutada siht- ja sidusrühmade kodupiirkonda ehk n-ö
hoovitagust, mis on igaühe jaoks alati kõige lähedasem ja tundlikum teema. See
tähendab, et emotsioonid võivad tekitada reaktsioonina nii poolehoidu kui ka tugevat
vastuseisu. Viimasega seotud riski vähendamiseks rakendab pakkuja strateegiliselt
läbimõeldud kommunikatsioonitegevusi nii avalikkuse ja kogukondade kui ka siht- ja
sidusrühmade vaatest ning kaasab siht- ja sidusrühma efektiivselt kohe alates projekti
algusest, et kaardistada ja jälgida eri arvamusi, seisukohti ja tagasisidet ning tugineda
projektiga seotud infomaterjalides ja sõnumites küsimusi ning tugevat diskussiooni
tekitanud kohtade lahendamisele. Pakkuja plaanib kaasata teemaga seotud
asjakohaseid kõneisikuid ja eksperte, et tagada kommunikatsiooni järjepidevus ning ka
tihedam koostöösuhe meediaväljaannetega.
1.8.2 Projekti eri etapid, pikaajaline kestus ja pidev vajadus progressi ülevaate kohta
Kuna projekt võib kesta esialgsetel hinnangutel kuni 2026. aasta lõpuni ning selle
läbiviimise detailid ei ole projekti alguses veel lõpuni paika pandud, vaid selguvad
projekti käigus, mh kaasatud osapoolte tagasiside põhjal, on oluline tagada pidev
ülevaade projekti eri etappide, planeeringuprotsessi, vahetulemuste,
kaasarääkimisvõimaluste ja otsuste kohta. Selleks on projekti kommunikatsiooni- ja
6
https://www.siseministeerium.ee/media/519/download
18
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste
mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
kaasamisspetsialistid jooksvalt kursis projektimeeskonna tööga ja arvestavad pidevalt
uueneva tegevuskavaga, mille põhjal pakuvad välja ja vajadusel muudavad
kommunikatsioonitegevusi, et tagada info parim liikumine ning värskeim ülevaade
projekti järgmiste sammude ja kaasarääkimisvõimaluste kohta. Juhul kui projekti tekib
teatud põhjustel pikem paus või seisak, kasutab meeskond seda vaheülevaadete
tegemiseks ja selgitamiseks, millised on järgmised sammud projektis.
1.8.3 Siht- ja sidusrühmadest lähtuv asjakohane kanalite ja formaatide valik
Projekti eduka kommunikatsiooni ja toimiva kaasamise tagamiseks ning info
jagamiseks REP-i protsessi etappide kohta peab pakkuja tähtsaks nii siht- ja
sidusrühmade võimalikult põhjalikku kaardistamist kui ka nendega suhtlemiseks ja info
edastamiseks vajalike kanalite ja formaatide läbimõeldud kasutamist (sh vajadusel
otseteavituste korraldamist).
See tähendab, et kasutusel on nii online kui offline kanalid kui ka neis sisalduvad eri
formaadid (sh vajadusel eri keeltes), olgu need kirjalikud või avalike arutelude
formaadis (nt arvestuslikult kuni 15 pressiteadet ja intervjuud, ca 10 üldharivat artiklit
projekti teemal, digitaalsed ja paberil otsepostitused, kvartaalsed REP elektroonilised
uudiskirjad nii meililistides kui ka REP portaalis, tagasisidepostkastid ja infoüritused,
paikvaatlused ja nende kokkuvõtted meedias jne), et projektiga seotud mõjupiirkonna
kogukondade ja avalikkusega toimuv infovahetus huvigruppidega oleks ajakohane,
kahesuunaline ning arvestaks erinevaid info tarbimise harjumusi. Viimase puhul
arvestab pakkuja tehniliste võimalustega, mis kaasaksid ja oleksid kättesaadavad
võimalikult suurele osale siht- ja sidusgrupist, aga ka avalikkusest üldiselt (nt
kogukonna kaasamisinfot sisaldava kommunikatsiooni edastamine ka sotsiaalmeedia
platvormide vahendusel, lisalahendusena võimalusel asukohavaliku otsuse eelnõu ja
KSH I etapi aruande avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu ülekanne live-
striminguna mõne Eesti suurima meediaportaali vahendusel, jne).
1.8.4 Töö tehniline pool ja selle strateegiline planeerimine
Projekti osapoolte vahel eelnevalt kokkulepitud põhimõtted aitavad luua selguse,
millised on konkreetsed vastutajad ja partnerid ning kellelt vajadusel sisendit saada või
keda vajalikesse protsessidesse kaasata. Pakkuja peab oluliseks arvestada
kommunikatsiooni- ja kaasamispõhimõtete seadmisel hankija ja võtmeisikute
nägemusega, projektiplaaniga, kommunikatsiooni ekspertteadmistega ning
analüüsidest (sise-väliskeskkonna analüüs, meediamonitooring jm) koorunud
vajadustega. Kommunikatsiooni- ja kaasamiskava eri osades toimub regulaarne
suhtlus, tagasisidestamine, kooskõlastamine ja loodud on kindel kinnitamise kord.
19
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste
mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
Lisalahendusena töömaterjale luuakse ja hoitakse kõigile osapooltele ligipääsetavates
pilveserverites ning ollakse pidevalt valmis ka kriisikommunikatsiooniks, millel võib
antud projektis olla oluline roll muu pikaajaliselt planeeritud kommunikatsiooni kõrval
(nt äärmuslikud huvigrupid ja kõneisikud vm). Sealjuures vastutab pakkuja vastavalt
hankega talle seatud kommunikatsiooni- ja kaasamisülesannete ning nende elluviimise
eest (nt täiendab jooksvalt kommunikatsioonikava ja sidusrühmade ülevaadet, aitab
korraldada avalikkuse ja kogukondade, aga ka siht- ja sidusrühmade teavitamist eri
formaatide ja kanalite kaudu, olgu selleks elektroonilised uudiskirjad, pressiteated,
artiklid vm vajalik, tagab teemaga seotud asjakohaste kõneisikute ja ekspertide
kajastused meedias, organiseerib REP-i puudutavate kajastuste ja arvamusartiklite
ilmumise, toetab Rahandusministeeriumi meediapäringute korral, monitoorib
igapäevaselt REP-iga seotud meediakajastusi ja korraldab nendega seotud tegevusi,
koordineerib ca 5 korral pressikonverentside ja –briifide läbiviimist jne).
Arvestades kommunikatsiooni olulisust pakutavas projektis, on ptk 3 eraldi välja
toodud ka kommunikatsiooni ja kaasamisega seotud riskid ning nende maandamise
võimalused.
20
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste
mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
2 TÖÖ LÄBIVIIMISE MEESKONNA KOOSSEIS JA ROLLIDE JAOTUS
Pakkuja on töö läbiviimiseks kokku pannud konsortsiumi, kuhu on kaasatud Eesti
tipptegijad kõigist erinevatest valdkondadest ja teemadest, mida käesoleva
eriplaneeringu koostamiseks vaja: ruumiline planeerimine, mõjuhindamine, inseneeria,
arhitektuur ja uuringute teostamine. Kõikide peamiste valdkondade juhid on kaasatud
ka planeeringu koostamise tuumgruppi (vt ptk 2.1.1 „Planeeringu koostamise
tuumgrupp“), et tagada, et planeeringu juhtimisotsuste tegemisel ei jääks mõni oluline
tahk tähelepanuta.
Hendrikson & Ko on Eesti juhtiv ruumilise planeerimise ettevõte, mis omab Eestis
ajaliselt kõige pikemat kogemust üld ja asukohavaliku planeeringute koostamisel.
Oleme võrdselt pädevad üldiste strateegilisemate planeeringute ja ka eriplaneeringute
koostamisel. Koostöös (ka käesolevasse pakkumisse kaasatud) Reaalprojektiga on
Hendrikson ja Ko teostanud enim Eesti suurimaid taristuplaneeringuid (E20 Jõhvi-Narva
ja E67 Via Baltica põhimaanteede teemaplaneeringud; Rail Baltic trassivaliku Harju ja
Rapla maakonna teemaplaneeringud). Suure väina püsiühenduse planeerimisega
seondub meie kogemus Eesti mereala planeeringu koostamisel, mis käsitles samuti
mereäärseid kogukondi ja nende vajadusi, sh läbi laiapõhjalise mõjude hindamise
(lisaks koostas Hendrikson & Ko 2008-2011 eelmise Suure väina püsiühenduse kava
KSH-d).
Maves ja Hendrikson & Ko kuuluvad mõlemad Eesti kogenumate ja parimate
mõjuhindamisettevõtete hulka, kes, osaledes aktiivselt ka Eesti
7
Keskkonnamõjuhindajate Ühingu juhatuses on mõjuhindamise valdkonda Eestis
edendanud. Lisaks on asjakohane välja tuua, et valdkondliku tugevuse osas
komplementeerivad Maves ja Hendrikson & Ko üksteist väga hästi. Näiteks on Mavese
tugevused ja kogemus seotud enam veeteemade ja maavarade (hüdrogeoloogia ja
geoloogia) ja ehitusgeoloogia valdkonnas, Hendrikson & Ko-l seevastu on pikaajaline
kogemus Natura hindamises, müra ja õhusaaste modelleerimises ning Eesti suurim
kogemus transporditaristu projektide mõjuhindamisel, lisaks ruumillise planeerimise
kogemusega otsesemalt seotud tugev sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamine.
Reaalprojekt on konsultatsioonifirma, mis pakub taristute projekteerimise teenust.
Ettevõte nõustab, planeerib, projekteerib ja juhib raudteede, teede, sildade, tunnelite,
vee- ja kanalisatsioonivõrkude, elektri- ja sidekommunikatsiooni ning vesiehitistega
7
Avaleht - Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing (eaia.eu)
21
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste
mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
seotud projekteerimistöid ning teostab geodeetilisi ja geoloogilisi uuringuid.
Reaalprojekti loomisest, aastal 2001, on ettevõte kasvanud üheks suurimaks
projekteerimisteenust pakkuvaks ettevõtteks Eestis. Käesoleva hanke raames on
reaalprojekti ülesanne üldine meeskondade ülene projekti juhtimine ja
koordineerimine, sildade, tunneli, teede ja tehnovõrkude eskiisprojektide koostamine
ja lähteülesannete koostamine. Selleks on kaasatud juhtiv tehniline konsultant ja silla
insener Reaalprojekti Rootsi tütarettevõttest, Tunneli insener Soomest ning teede,
tehnovõrkude ja sillainsenerid Reaalprojekti Eesti kontorist.
3+1 arhitektidel (OÜ Kolm Pluss Üks) on 28 tegutsemisaastal valminud edukate
arhitektuurivõistlustel esinemise tulemusena tähtsad avaliku ruumi objektid nagu Eesti
Suursaatkond Vilniuses, Pärnu Keskraamatukogu, Baltika kvartal (koostöös Studio 3-
ga) ja Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse ja Tartu Ülikooli Narva kolledži ühine
õppe- ja majutushoone.
Tänaseks on büroos arhitekte 12 ning ettevõtte märksõnad on avatus ja koostöö. Üheks
suurimas koostööprojektiks on valminud G.Otsa nimeline Tallinna Muusikakooli,
Tallinna Balletikooli ja Tallinna Muusikakeskkooli uus ühine õppehoone, mille
peaprojekteerimine toimus koostöös Austria arhitektuuribürooga Atelier Thomas
Pucher.
Innovatiivsete tehnoloogiate kasutuse valminud näitena on Sisekaitseakadeemia Narva
Õppekeskus- uuenduslik puidukasutus mastaapse hoone kandekonstruktsioonis –
Baltimaade suurim sellelaadne ehitis.
Kõik olulisemad objektid on projekteeritud peaprojekteermise meetodil BIM-i
keskkonnas ning neis on rakendatud jätkusuutliku ehitamise ja disaini põhimõtteid.
3+1 arhitektid lähtuvad oma töös konkreetsest kasutajast ehk inimesest, koos tema
mugavuste ja tahtmistega. Võtmetähendus on tulevikuprojektsiooni andmisel
tänasesse päeva – projekteerimine seisneb ette mõtlemises millestki, mida täna veel ei
teata. Esimesest ideest kuni objekti või keskkonna valmimiseni võib kuluda 10 aastat
ning valmides peab tulemus olema täiesti värske ja kestma veel vähemalt 50+ aastat.
See tähendab vastutust. Loodud hooned ja keskkond peavad pidama vastu nii ajale kui
kasutajale. Teisisõnu, arhitektuuri tulem peab elama üle aja, mitte olema hetkeks
loodud.
Nagu juba mainitud, on konsortsiumi partnerid eelnevalt edukalt koostööd teinud ja
koos läbi viinud mitmeid suuri planeerimis-ja mõjuhindamisprojekte, mistõttu oleme
veendunud, et koostöö toimib efektiivselt ka käesolevas eriplaneeringus.
22
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste
mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
2.1 Rollide jaotus
Töö kogu meeskond on jaotatud kolme gruppi:
• planeeringu tuumgrupp
• planeeringu tugigrupp
• uuringute läbiviijad
2.1.1 Planeeringu koostamise tuumgrupp
Tuumgrupp on meeskond, kelle seotus planeeringuprotsessiga on igapäevane ning
selle kõik liikmed on informeeritud planeeringuprotsessi kõikidest detailidest.
Varasemad kogemused näitavad, et väga oluline on samas infoväljas olemine. See
tagab võimaluse eri kogemusega ja erialaga tuumgrupi liikmetel koheselt reageerida,
kui valitud suund vajab muutmist või mingi küsimus tähelepanu. Tuumgruppi kuuluvad
kõigi peamiste valdkondade (planeerimine, mõjuhindamine, tehniline konsultant)
esindajad.
Tuumgrupp osaleb valdavalt ühiselt kõikidel juhtimisnõupidamistel (sh
progressikoosolekud). Tuumgrupi juhtimisel töötab ülejäänud planeeringumeeskond.
Tuumgrupi moodustavad järgmiste funktsioonide esindajad:
töögrupi juht Väga laiapõhjalise ja pikaajalise planeerimiskogemusega ekspert.
ehk protsessi Ülesanne on strateegiliselt juhtida planeeringu kulgu nii, et see
metoodiline juht järgiks nõudeid, väldiks selle protsessiga kaasnevaid võimalikke
Pille Metspalu karisid ja saavutaks oma eesmärgi.
Planeerija Laiapõhjalise ja pikaajalise planeerimiskogemusega ekspert.
Marika Pärn Ülesanne on kujundada planeeringulahendus ja juhendada selle
vormistamist.
KSH juhtekspert Laiapõhjalise ja pikaaegse kogemusega ekspert, kellel muuhulgas
on ka keskkonnamõju ja muude oluliste mõjude strateegilise
Karl Kupits
hindamise ning planeeringuprotsessi mõjude hindamise
kogemus.
Täidab KSH juhteksperdi rolli KeHJS tähenduses (sh vastutab
KeHJS-kohase KSH aruande koostamise eest).
KSH juhteksperdi ülesanne on ka juhtida keskkonnamõju
strateegilist hindamise ja muude oluliste mõjude protsessi nii, et
see vastaks KeHJS nõuetele. Samas näeme, et käesoleval juhul ei
ole mõtet koostada KSH aruannet muudest olulistest mõjudest
23
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste
mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
eraldi, vaid selgem ja efektiivsem on, kui KSH juhteksperdi töö
väljundiks on kohe planeeringuga ühte jalga käiv ning erinevaid
uuringuid mõtestatult siduv aruanne. KSH juhtekspert on seega
ühtlasi peamiseks eksperdiks, kes jooksvalt koordineerib kõikide
mõjude hindamise aruande koostamist,
juhtiv tehniline konsultant
Dan Olsson
Ülesandeks on juhtida tehniliste lahenduste koostamist ning nõustada tehniliste
küsimustega tuumgruppi alternatiivide koostamisel. Selleks on lisalahendusena ette
nähtud projekti administraatori koht, kes koondab kogu operatiivse informatsiooni ja
jälgib projekti kulgu vastavalt kokku lepitud graafikule.
administraator-
projektijuht
Andreas Saluste
2.1.2 Planeeringu koostamise tugigrupp
Tugigrupi ülesanne on aidata kaasa planeeringu koostamisele (täites tuumgruppi
toetavaid spetsiifilisemaid rolle, tehes jooniseid, koostades seletuskirja, või mõjude
hindamise aruande peatükke jms). Tugigrupp erineb uuringute läbiviijatest selle
poolest, et on kaasatud planeeringu protsesse läbivalt (kogu projekti kestuse), mitte
üksnes osaliselt. Tugigrupp osaleb nõupidamistel juhul, kui need puudutavad
spetsiifilist valdkonda ning on vaja lahendada mõni spetsiifiline ülesanne.
geoinformaatika Pikaajalise planeeringualase kogemusega erialaharidust omav
spetsialist geoinformaatik-kartograaf.
Jaanus Padrik Geoinformaatika spetsialist koondab planeeringu koostamiseks
vajalikud ruumiandmed, loob ja täiendab planeeringu portaali,
sh planeeringulahenduse veebipõhist kaardirakendust.
mõjude hindamise Laiapõhjalise ja pikaaegse kogemusega juhtiv ekspert, kellel
töögrupi juht muuhulgas on ka keskkonnamõju ja muude oluliste mõjude
strateegilise hindamise ning laialdane planeeringuprotsessi
Jaak Järvekülg
mõjude hindamise kogemus (sh kogemus käesoleva hankega
sarnaste tööde projektijuhtimisel, nagu 2011. a valminud
„Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse
24
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste
mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
korraldamise kava”, Rail Baltic trassi asukohavaliku
planeeringud, E20 ja E67 põhimaanteede trassivaliku
teemaplaneeringud, arvukalt teeprojektide mõjuhindamisi).
Hankedokumentides on mõjude hindamise töögrupi juhi rolliks
mõjude hindamise aruande koostamise koordineerimine. Meie
nägemuses on aga see roll juba antud KSH juhteksperdile (vt
ülal KSH juhteksperdi rolli kirjeldus), mida ei ole otstarbekas
dubleerida. Käesoleva mõjude hindamise töögrupi juhi näol on
tegemist pigem (KeHJS-e kohast juhteksperti) toetava rolliga,
mis aitab tagada, et lisaks keskkonnamõjudele on mõjude
hindamises arvestatud ka muid asjakohaseid mõjusid. Seega
tegemist on sisuliselt KSH juhteksperdi nõuniku rolliga, kes
töötab KSH juhteksperdiga tihedas koostöös ja on kaasatud
mõjude hindamise metoodikate välja töötamisse osaliselt ka
mõjude hindamise läbiviimisse.
Oluline on siinkohal märkida, et kui meeskonna struktuuris on
mõjude hindamisse olulisel määral läbivalt kaasatud kaks
ühispakkujat (Maves ja Hendrikson ja Ko), siis KSH juhtekspert
on Mavesest, ning käesolev toetav positsioon Hendrikson & Ko-
st (nagu ka planeerija) - see tagab ka mõjude hindamise
tihedama koostöö planeerimisprotsessiga. Lisaks on KSH
juhteksperdil ja mõjude hindamise töögrupi juhil varasemast
korduv positiivne koostöökogemus eelnevates mõjuhindamise
projektides.
KMH ekspert Laiapõhjalise ja pikaaegse kogemusega KMH ekspert
(litsentseeritud).
Karl Kupits
Ülesanne on nõustada mõjude (strateegilist) hindamist KMH
kontekstis ning välja tuua asjaolud, mis võiksid KMH etapis
osutuda oluliseks. See tähendab, et peamiselt koostada
lähteülesanne KMH läbi viimiseks.
Pakkuja on pidanud otstarbekaks määrata KSH juhteksperdiks
ja KMH eksperdiks sama isik. Välja pakutud eksperdil on nii
strateegilise kui ka asjakohase mõjude hindamise laiapõhjaline
kogemus ja sellisel juhul jääb ära kommunikeerimise vajadus.
Puudub vajadus infot kahe inimese vahel vahendada ja sellega
ka oht, et mingi oluline info jääb vahetamata.
Natura hindamise Pikaaegse Natura mõjude hindamise kogemusega ekspert
ekspert (alates aastast 2006). Viinud läbi Natura hindamisi paljudes
Kaile Eschbaum erineva taseme planeeringute ja projektide mõjuhindamise
protsessides, sh erinevatele maanteedele/sildadele jm
25
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste
mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
taristuobjektidele. Ekspert on hetkel juhtimas projekti
(Osmussaare siderajatiste KMH), mille raames viiakse läbi
Natura erandi protsessi menetlust. Samuti on ekspert osalenud
mitmel korral Natura hindamise juhendi (Kutsar, R.; Eschbaum,
K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks
loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija:
Keskkonnaamet) kaasajastamisel.
Ülesanne on läbi töö jooksvalt Natura alade ja nende kaitse-
eesmärkidega seotud temaatikaga tegelemine, sh uuringute
läbiviijatele tööülesannete täpsustamine (lähteülesannetele
lisanduv) Natura teemade käsituse osas; vastavalt vajadusele
operatiivne suhtlus Natura temaatika osas erinevate
osapooltega (loodusuuringute läbiviijad, KSH meeskond jt);
loodusuuringute aruannete kontrollimine ja tagasiside andmine
Natura liikide/elupaikade käsitluse osas; nõuetekohase ja
juhendmaterjalidest lähtuva Natura hindamise vormistamine
KSH aruandesse.
Majanduslike Pikaaegne strateegiliste planeerimisdokumentide
mõjude hindamise majandusanalüüside koostamise kogemusega ekspert.
spetsialist Ülesanne on välja töötada majanduslike mõjude hindamise
Olavi Grünvald metoodika ning hindamise läbiviimise juhtimine. Spetsialist
saab osa sisendist eskiisi koostamise spetsialistidelt ning
väljundiks on mõjude hindamise aruandes alternatiivide
kaalumine ja põhjendamine majanduslikus valdkonnas.
(Majanduslike mõjude hindamise spetsialistina on kaasatud
sama ekspert, kes koostas VTK etapis majanduslike mõjude
hindamise lähteülesande.)
sotsiaalsete Pikaaegse strateegiliste planeerimisdokumentide sotsiaalsete
mõjude hindamise mõjude hindamise kogemusega ekspert.
spetsialist Ülesanne on hinnata välja töötatud planeeringualternatiivide
Ann Ideon mõju sotsiaalkeskkonnale. Spetsialist töötab tihedalt koos
kultuurisliste mõjude hindamise spetsialistiga. Nende töö
väljundiks on mõjude hindamise aruandes alternatiivide
kaalumine ja põhjendamine sotsiaal-kultuurilises valdkonnas,
samuti eelistatud trassivariandi mõjude hindamine.
kultuuriliste Pikaaegse strateegiliste planeerimisdokumentide kultuuriliste
mõjude hindamise mõjude hindamise kogemusega ekspert.
spetsialist Ülesanne on hinnata välja töötatud planeeringualternatiivide
mõju kultuurikeskkonnale. Spetsialist töötab tihedalt koos
sotsiaalsete mõjude hindamise spetsialistiga. Nende töö
26
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste
mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
Veronica väljundiks on mõjude hindamise aruandes alternatiivide
Luidalepp kaalumine ja põhjendamine sotsiaal-kultuurilises valdkonnas,
samuti eelistatud trassivariandi mõjude hindamine.
kommunikatsiooni Pikaaegse kommunikatsioonitöö kogemusega ekspert.
spetsialist Ülesanne on koostööst kaasamise spetsialistiga koostada
Helena Maripuu kommunikatsiooni-kaasamise kava ning seda ellu viia.
kaasamise Pikaaegse kaasamise kogemusega ekspert.
spetsialist Ülesanne on koostöös kommunikatsiooni spetsialistiga
Kaja Kilk koostada kommunikatsiooni-kaasamise kava ning seda ellu viia.
teede Pikaaegase (39 aastat) teede projekteerimise kogemusega
projekteerija teedeinsener-ekspert, kellele on kutsetunnistus volitatud
teedeinsener tase 8. Koostanud teeprojekte
Marian Sepp
teemaplaneeringutele, eritasandiliste liiklussõlmedele, 2+2
maanteedele, Rail Baltic maakonnaplaneeringule ja Rail Balticu
põhiprojekti staadiumis Harjumaa ja Raplamaa lõigule.
Käesoleva projekti raames on ülesanne kavandada
riigimaanteede lahendused erinevatele trassialternatiividele nii
tunneli kui silla lahendustele.
silla projekteerija Pikaaegne kogemus sillainsenerina rahvusvahelistes projektides
Soomes, Indias, Vietnamis, Eestis. Koostanud sillaprojekte
Atte Mikkonen
kõikidele erinevatele sillatüüpidele. Seejuures pikaaegne
kogemus arhitektuursete sildade insenertehnilisel lahenduste
koostamisel.
Käesolevas projektis on ülesandeks sildade eskiislahenduse
koostamine ja koordineerimine ning koostöö arhitektidega
lahenduste koostamisel.
tunneli Pikaaegne kogemus tunneli ja sillainsenerina rahvusvahelistes
projekteerija meeskondades tunnelite (ja sildade) lahenduste koostamisel.
Tobias Johansson Käesolevas projektis on peamiseks ülesandeks tunneli
lahendusalternatiivide välja töötamine
Arhitekt Pikaaegse kogemusega visioonide ja planeeringute
arhitektuursete eskiiside arhitekt-ekspert.
Ilmar Valdur
Kogemus visioonide ja eskiiside rakendumisest ehitatud
keskkonnana ja selle jätkuvast haldamisest ja arendusest
27
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste
mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
2.1.3 Uuringute läbiviijad
Uuringute läbiviijad vastutavad oma panusega konkreetse töölõigu (uuringu) eest.
Uuringute koostajad saavad oma tööks lähteülesande tuumgrupilt või tugigrupilt.
Uuringute läbiviijatena on pakumisse kaasatud oma valdkonna tippeksperdid, täpsema
ülevaate pakkumisse kaasatud uuringute läbiviijatest annab tabel lisas 1.
Uuringute koordineerimine on suuresti jagatud Mavese ja Hendrikson & Ko vahel
vastavalt sisulisele otstarbekusele, senisele kogemusele ja valdkondlikule tugevusele –
Mavese (kust on pärit KSH juhtekspert) koordineerida on enam merekeskkonnaga
seotud uuringud (enamike mereuuringute koordinaator on Arto Pello Mavesest);
Hendrikson ja Ko (kust on pärit mõjuhindamise töörühma juht) koordineerida on
maismaaga seotud loodusuuringud, Natura hindamine ja ka nt sotsiaalsed ja
kultuurilised mõjud (millel on ka otsesem sisuline kokkupuutepunkt Hendrikson ja Ko
vastutusalas oleva planeerimisega). Nii on tagatud, et sisulised rollid on meeskonnas
jagatud optimaalselt, arvestades kõigi ekspertide ja spetsialistide tugevusi ning
seniseid koostööharjumisi ja võimaldatud efektiivne meeskonnatöö.,
Meeskonna plokkskeem on toodud alljärgneval joonisel (Joonis 2-1).
28
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
töögrupi juht ehk protsessi
administraator-projektijuht
metoodiline juht
KSH juhtekspert ja mõjude hindamise Kommunikatsiooni ja
Planeerija juhtiv tehniline konsultant
KMH ekspert töögrupi juht kaasamise spetsialistid
geoinformaatika spetsialist
Natura hindamise ekspert
teede projekteerija
majanduslike mõjude hindamise sotsiaalsete mõjude ja kultuuriliste silla projekteerija
kalastiku ja kalanduse uuringu juhtivspetsialist mõjude hindamise juhtivspetsialistid
töögrupp
tunneli projekteerija
linnustiku uuringu töögrupp sotsiaalsete ja
majandusvaldkonna
uuringu töögrupp kultuuriliste mõjude
mereimetajate (hüljeste) uuringu hindamis uuringu arhitekt
töögrupp töögrupp
visualiseeringu
müra ja vibratsiooni uuringu töögrupp allveearheoloogilise
käsitiivaliste uuringu töögrupp koostamise töögrupp
uuringu töögrupp
välisõhu saaste uuringu töögrupp
maismaaimetajate uuringu töögrupp
liiklusuuringu töögrupp
veealuse müra uuringu töögrupp
merepõhja elustiku ja -elupaikade
geoloogilise ja
uuringu töötrupp veesamba uuringu töögrupp hüdrogeoloogilise
uuringu töögrupp
Maismaataimestiku uuringu töögrupp kahepaiksete ja roomajate uuringu
töögrupp
Joonis 2-1 Projektimeeskonna plokkskeem
29
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste
mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
3 TÖÖ LÄBIVIIMISE METOODIKAGA JA LÄBIVIIMISEGA SEOTUD
RISKIDE NING NENDE MAANDAMISEKS VAJALIKE TEGEVUSTE
KIRJELDUS
30
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
3.1 Töö koostamise peamiste põhimõtete ja meetoditega seotud riskid
risk tõenäosus maandamine vastutaja
Detailidesse takerdumine ja/või väga tõenäoline Läbiviidavate uuringute KSH juhtekspert, Mõjude
peateemast kõrvalekaldumine. lähteülesannete hindamise töögrupi juht
Teemade sisukas analüüs peab täpsustamine nii, et säiliks
olema asjakohane ja eesmärgipärane selge fookus ja
ning vältida tuleb „uurimist uurimise uurimismetoodika oleks
pärast“, samuti kaasatavate põhjendatud.
osapoolte ja laiema avalikkuse
asjatut „kurnamist“ liigse
informatsiooniga.
Läbi viidavate uuringute tulemustega tõenäoline Uuringute sisu ja väljundite Pakkuja meeskonnas
hakatakse planeeringulahendusele üle kontrollimine omavahel uuringute koordineerimisega
vastu töötama, sest uuringute kooskõlla viimine ning tegelevad spetsialistid
omavaheline sidusus ei ole läbi tellijaga läbi arutamine (uuringute töögruppide
töötatud (stiilis: „Miks te selle juhid)
uuringutulemusega ei arvestanud.“)
Natura erandi kaalumise soov toob vähetõenäoline, sest see Operatiivne selgitustöö Töögrupi juht, Natura
endaga kaasa ajaraamidest väljumise. eeldaks, et Natura alasid Natura hindamise reeglite ekspert
mittekahjustavad alternatiivid teemal, vajadusel kiired
puuduvad operatiivsed arutelud
Tellijaga
31
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
risk tõenäosus maandamine vastutaja
Planeeringu protsess kasvab tõenäoline Eesmärgipärasust silmas Töögrupi juht, KSH
täiendavate alternatiivide lisamise pidades argumenteeritud juhtekspert, tellija esindajad
tõttu üle pea vaheotsused esitatud
täiendavate alternatiivide
ettepanekute osas
3.2 Kommunikatsiooni ja huvigruppide kaasamisega seotud riskid
risk tõenäosus maandamine vastutaja
Huvitatud osapooled seavad Tõenäoline Pakkuja on kaasanud eksperdid, kes on Pakkuja meeskonnas
kahtluse alla uurijate pädevuse. oma ala tipus. uuringute
Uuringute metoodika peab olema koordineerimisega
üheselt arusaadav ning tulemuste tegelevad spetsialistid
(uuringute töögruppide
kasutamise viis selge
juhid)
32
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
risk tõenäosus maandamine vastutaja
Soovitud sihtrühmade tõenäoline Tekitada võimalus osaleda lisaks Avalikkuse kaasamise ja
teavitamiseks korraldatud kohalviibimisele ka virtuaalselt või kommunikatsiooni
infoüritustest ei võeta piisavalt pakkuda võimalust toimunud spetsialistid
osa sündmuste järelvaatamiseks. Veenduda,
et info sündmuste kohta on jõudnud
soovitud auditooriumini ning kasutada
info levitamisel võimalusel ka erinevate
koostööpartnerite abi (nt KOVid jm).
Tagada, et üritustele registreerumisel
(eeskätt virtuaalselt) ei esine tehnilisi
tõrkeid, mis seda takistaksid. Vajadusel
viia ellu täiendavaid taktikalisi tegevusi
info paremaks levitamiseks soovitud
sihtgrupini.
Projekti infot ja hanke raames tõenäoline Kommunikatsiooni ja kaasamise Avalikkuse kaasamise ja
valminud materjale ei leita strateegilise elluviimise plaani kommunikatsiooni
veebist üles või ei tunta nende revideerimine ja korrigeerimine vajalike spetsialistid
vastu huvi muudatustega, mis aitaksid
alternatiivsete taktikaliste tegevuste abil
inimesi rohkem materjalidega tutvuma
kutsuda. Lisaks veenduda, et pole
tekkinud tehnilisi tõrkeid, mille tõttu
materjalid pole avalikult kättesaadavad.
33
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
3.3 Meeskonnaga seotud riskid
risk tõenäosus maandamine vastutaja
Projekti koosseisu plaanitud vähetõenäoline Pakkuja spetsialistide ressursivaru on piisav, Pakkuja tuumgrupp
spetsialist ei saa enam projektis et leida koheselt asendus lahkuvale
osaleda meeskonnaliikmele ja täita lepinguga
võetud kohustused. Pakkuja informeerib
töötajatega seotud muudatustest tellijat
esimesel võimalusel.
Meeskonna liikmete vähetõenäoline Töö protsesside ühtlane jaotamine kogu Pakkuja tuumgrupp
ülekoormusest tulenev risk projekti perioodile. Pakkuja spetsialistide
ressursivaru on piisav, et leida koheselt
abijõudu ka võimaliku ajutise ülekoormuse
ajal.
34
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
3.4 Ajakavaga seotud riskid
risk tõenäosus maandamine vastutaja
Planeeringuprotsess jääb Tõenäoline Agiilse projektijuhtimise meetodite töögrupi juht,
komplekssuse tõttu venima kasutamine, toimivad administraator-
organisatsioonikorralduslikud meetmed projektijuht
(juhtrühm, tuumgrupp)
Projekti elluviimise üldine tõenäoline Üldisest tegevuskavast tulenevate töögrupi juht,
ajakava ei pea paika ning sellest perioodiliste vahe-eesmärkide seadmine ja administraator-
tulenevalt ei ole võimalik viia nende jälgimine, mis võimaldab projekti projektijuht
kommunikatsiooni- ja hilinedes olukorda kiiremini tuvastada ning
kaasamistegevusi ellu soovitud leida võimalusi infoedastuse või kaasatuse
ajal parandamiseks.
3.5 Muud olulised riskid
risk tõenäosus maandamine vastutaja
Juhtrühma liikmete Tõenäoline Juhtrühma üksikute liikmete varasema töövõtja tuumgrupp ja tellija
motiveerimine kogemuse ja samaaegse teistest
tööprotsessis osalemiseks tööülesannetest tuleneva
võib osutuda panustamisvõimekuse põhjalik
problemaatiliseks kaalumine enne juhtrühma
moodustamist
35
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
risk tõenäosus maandamine vastutaja
Tellija on esindatud Vähetõenäoline Protsessi alguses lepitakse kokku ka töögrupi juht, administraator-
mitmes isikus ja selle tõttu tellijapoolne infovoog ning käsuliinid projektijuht ja tellija
on erinevad ootused töö nii, et oleks aru saada kes tellija poolt
sisule ja vormile. konsolideerib töövõtja tagasiside ja
ettepanekud
Nii sihtrühma kui tõenäoline Negtiivsete hoiakute kaardistamine ja Kommunikatsioonispetsialist,
ühiskonna üldine neile vajaliku argumentatsiooni, planeerija
negatiivne suhtumine selgituste ja näidete pakkumine
projekti erinevates kanalites, vajadusel
täiendavate infoürituste
kokkuleppimine kriitilise sihtrühma
kõnetamiseks. Järjepidev
meediasuhtlus ja sisuline meediatöö
ajakirjanikega projektist parema
ülevaate andmiseks.
36
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
risk tõenäosus maandamine vastutaja
Projektiga seotud vähetõenäoline kogu projekti materjale ja administraator-projektijuht
materjalide dokumentatsiooni hoitakse nn pilves,
kustumine/ligipääsu mis on alati kõigile osapooltele
kadumine kättesaadav ja on maandatud risk
materjalid kadumiseks kas õnnetuse,
häkkerluse või muul põhjusel, lisaks
tehakse projektimaterjalidest
regulaarseid koopiad füüsilistele
andmekandjatele (välised kettad,
mälupulgad)
37
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste
mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
4 TÖÖ LÄBIVIIMISE AJA – JA TEGEVUSKAVA
Aja- ja tegevuskava aluseks on võetud eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude
hindamise väljatöötamise kavatsuse dokumendis toodud ajakava, mida on pakkuja
varasemat kogemust ja metoodilist lähenemist arvestades täiendatud.
Suure väina püsiühenduse eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja I etapi aruande aja- ja
tegevuskava (eeldusel, et riigihanke tulemusi ei vaidlustada ja lepingu sõlmimiseni
jõutakse 2023. aasta veebruari alguses) on toodud allolevas tabelis.
Lisalahendusena on ajakava planeeritud nii, et kui tellijal ei jätku raha töö jätkamiseks
pärast aastat 2023, oleks selleks ajaks tehtud töö võimalikult terviklik ja kasutatav ka
üksikosadena teistes arendustegevustes või ka Suure väina püsiühenduse planeeringu
jätkudes kunagi hiljem.
38
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
Konsultandi roll,
Tegevus Tähtaeg Tulemid RAMi roll
läbiviijad
1. Protsessi käivitamine. Veebruar 2023 Ühised arusaamad Ülevaate andmine Vajadusel
Pakkuja meeskonna ja protsessi kulgemisest senisest protsessist ja lähtematerjalide
Rahandusministeeriumi materjalidest, täpsustamine,
ühine avaseminar ühise omapoolsete ootuste omapoolsete ootuste
infovälja saavutamiseks tutvustus. tutvustus. Kokkulepped
ja ajakava ning lähiaja Kokkulepped protsessi protsessi sujuvaks
tegevuste sujuvaks kulgemiseks. kulgemiseks. Lähiaja
täpsustamiseks Lähiaja tegevustes tegevustes
kokkuleppimine. kokkuleppimine.
Veebiportaali Veebiportaali ülesehituse
ülesehituse väljapakkumine ja
täpsustamine. vajadusel täpsustamine.
Töögrupi juht, KSH
juhtekspert,
administraator-
projektijuht.
2. Planeeringu Veebruar 2023 Ajakohane Planeeringu veebiportaali
veebiportaali loomine ja veebipõhine info, sh loomine ja väljajagamine.
väljajagamine. ruumiinfo nii
Geoinformaatika
meeskonna liikmetele spetisalist,
kui avalikkusele
39
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
Konsultandi roll,
Tegevus Tähtaeg Tulemid RAMi roll
läbiviijad
3. Esialgsete Veebruar 2023 Ühiselt Regulaarsetel Esialgsete
trassialternatiivide – mai 2023 “läbijoonistatud” töökoosolekutel trassialternatiivide
eskiiside koostamine, trassialternatiivid, mis osalemine, tagasiside visandamine (planeerijad,
regulaarsed on uuringute ja andmine mõju hindajad ja
töökoosolekud edasise tööprotsessi projekteerijad koostöös;
juhtrühmaga ja aluseks. tehniline
omavalitsuste „läbijoonistamine“
esindajatega projekteerijate poolt).
(trassialternatiivide Regulaarsete
kohapõhiste üksikasjade töökoosolekute sisuline
väljaselgitamiseks) ettevalmistus, osalemine,
korrektuuride
sisseviimine.
Töögrupi juht, planeerija,
KSH ekspert, teede- ja
sillaprojekteerija, sotsiaal-
kultuuriliste mõjude
hindaja
40
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
Konsultandi roll,
Tegevus Tähtaeg Tulemid RAMi roll
läbiviijad
4 Uuringute metoodikate Veebruar 2023 Omavahel sidusad ja Muudatuste Mõju hindamise
ja lähteülesannete – märts 2023 põhjendatud kooskõlastamine, eksperdiga ja uuringute
täpsustamine, väljundiootustega vajadusel läbiviijatega koostöös
arvestades planeeringu uuringukavad. ühisaruteludes sisendite, väljundite ja
eesmärki osalemine vajaduste analüüs ning
kavade vajadusel
kohendamine.
Uuringute metoodikate Veebruar 2023 Uuringukavad, mis Muudatuste Natura ekspert täpsustab
ja lähteülesannete – märts 2023 annavad vajaliku kooskõlastamine sisendi, mis uuringutest
täpsustamine, sisendi Natura Natura hindamiseks vaja
arvestades Natura hindamisse on.
hindamise vajadusi (vt p
1.4.1)
41
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
Konsultandi roll,
Tegevus Tähtaeg Tulemid RAMi roll
läbiviijad
5 Uuringute läbiviimine Märts 2023 – Järeldused Regulaarsetel Uuringute läbiviimine,
detsember trassialternatiivide töökoosolekutel tulemuste ühtlustamine
20258 mõjust erinevatele osalemine, tagasiside ühtseks tervikuks.
keskkonna- andmine Uuringute läbiviijad,
elementidele ja mõjude hindamise
leevendusmeetmete eksperdid.
ettepanekud.
8
Pakkuja ei ole pidanud mõistlikuks iga üksiku uuringu välja toomist, kuna see muudaks ajakava tabeli keeruliselt loetavaks. Uuringute kaupa ajakava on sisuliselt
nähtav töö etappide kirjelduse vormil ja pakkumuse maksumuse vormil, kus nähtub, millistele aastatele erinevate uuringute tegevused ja maksumused jaotuvad
ja ka VTK-s. Tuleb silmas pidada, et uuringute metoodikate täpsustumisel võivad uuringute kestused ka muutuda. Antud tabelis on tähtis saada ülevaade,
millisesse ajaraami on uuringud paigutatud, et sellega saaksid arvestada teised tegevused ja vastupidi.
42
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
Konsultandi roll,
Tegevus Tähtaeg Tulemid RAMi roll
läbiviijad
6. Trassialternatiivide aprill– juuni Täpsustatud Regulaarsetel Trassialternatiivide
võrdlusmetoodika 2023 võrdlusmetoodika. töökoosolekutel võrdlusmetoodika
täpsustamine. osalemine, tagasiside täpsustamine.
Regulaarsed andmine Regulaarsete
töökoosolekud tellija töökoosolekute sisuline
esindajatega. ettevalmistus, osalemine,
korrektuuride
sisseviimine.
Töögrupi juht, KSH
juhtekspert, planeerija,
sisend ka teistelt
ekspertidelt.
7. Sotsiaalsete ja Veebruar 2023 Põhjalik teadmine Regulaarsetel Sotsiaalsete ja
kultuuriliste mõjude – Detsember püsiühenduse töökoosolekutel kultuuriliste mõjude
uuringu läbiviimine 2023 kavandamise jaoks osalemine, tagasiside uuringu läbiviimine.
vajalikest sotsiaalsetest andmine Regulaarsete
ja kultuurilistest töökoosolekute sisuline
mõjudest. ettevalmistus, osalemine,
korrektuuride
sisseviimine.
Sotsiaalsete ja
kulutuuriliste mõjude
hindajad, planeerija.
43
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
Konsultandi roll,
Tegevus Tähtaeg Tulemid RAMi roll
läbiviijad
8. Trassialternatiivide juuli 2023 – Trassialternatiivide Tagasiside andmine Trassialternatiivide
võrdluse aruande august 2025 võrdluse tulemused. võrdluse aruande
koostamine9. Esialgse eelistuse koostamine ja vormistus,
kujundamine tutvustus tellijale ja
juhtrühmas. juhtrühmale. Vajadusel
korrektuuride
sisseviimine. Planeerija,
KSH juhtekspert, sisendid
ekspertidelt.
9. Mõjude hindamise Juuli 2023 – Hinnatud mõjud ja Tagasiside andmine Mõjude hindamine,
läbiviimine. august 2025 vajalikud positiivsete aruande koostamine ja
mõjude võimendamise vormistus, tutvustus
ja negatiivsete mõjude tellijale ja juhtrühmale.
leevendamise Vajadusel korrektuuride
meetmed. sisseviimine. KSH
juhtekspert, sisendid
ekspertidelt.
9
Trassialternatiivide võrdluse läbiviimisele kuluv aeg sõltub uuringute tulemuste valmimisest. Välja on toodud hinnanguline ajakulu, tähtaeg võib reaalsuses
olenevalt viimase uuringu valmimisest muutuda.
44
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
Konsultandi roll,
Tegevus Tähtaeg Tulemid RAMi roll
läbiviijad
10. Trassialternatiivide August– Avalikkuse tagasiside Avaliku väljapaneku Töökoosolekute ja avalike
võrdluse avalik november 2025 trassialternatiivide korraldamine, arutelude sisuline
väljapanek ja arutelud, võrdluse tulemustele. osalemine ettevalmistus, osalemine
vajadusel ka Tulemuste tutvustus töökoosolekutel ja läbiviimisel. Veebiportaali
töökoosolekud juhtrühmas. aruteludel. Juhtrühma uuendamine.
omavalitsustega. arutelu korraldamine. Planeerija, KSH
Eelistatud variandi juhtekspert, töögrupi
valimine juhtrühmas. juht, geoinformaatika
spetsialist, vajadusel
teised eksperdid.
11. Eelistatud variandi September Detailiseeritud Tehnilise lahenduse
asukoha eelvaliku 2025-august eskiisprojekt ja selle koostamine
eskiisprojekt 2026 täpsustamine Juhtiv tehniline
tulenevalt REP-i ja KSH konsultant, silla/tunneli
protsessist projekteerija, teede
projekteerija, arhitekt
45
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
Konsultandi roll,
Tegevus Tähtaeg Tulemid RAMi roll
läbiviijad
12. Planeeringu eelvaliku August 2026- Esialgne eelvaliku Tagasiside andmine, Planeeringu eelvaliku
otsuse eelnõu ja mõjude detsember otsuse eelnõu ja otsuse eelnõu otsuse eelnõu ja mõjude
hindamise aruande 2026 mõjude hindamise I täiendamine hindamise aruande
koostamine lähtuvalt etapi aruanne juriidilisest koostamine lähtuvalt
trassialternatiivide seisukohast. trassialternatiivide
võrdlustulemustest, võrdlustulemustest ning
avalikkuse tagasisidest mõjude hindamise
ning uuringute ja tulemustest.
mõjude hindamise Veebiportaali
tulemustest. uuendamine.
Planeerija, KSH
juhtekspert, töögrupi
juht, geoinformaatika
spetsialist, vajadusel
teised eksperdid.
46
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
Konsultandi roll,
Tegevus Tähtaeg Tulemid RAMi roll
läbiviijad
13. Asukoha eelvaliku Jaanuar– aprill Ametkondade Materjalide saatmine Veebiportaali
otsuse eelnõu ja 2027 juhtrühma poolt kooskõlastamisele. uuendamine.
esimese etapi mõjude aktsepteeritud Vastusseisukohtade Algsete
hindamise aruande tagasiside alusel kujundamises vastusseisukohtade
kooskõlastamine. täiendatud otsuse osalemine. Vajadusel kujundamine. Vajadusel
Töökoosolekud eelnõu ja mõjude täiendavate selgituste täiendavate selgituste
juhtrühmas. hindamise I etapi jagamine jagamine
aruanne. kooskõlastajatele. kooskõlastajatele.
Töökoosolekud Töökoosolekud
juhtrühmas. juhtrühmas. Materjalide
täiendamine lähtuvalt
vastusseisukohtadest.
Planeerija, KSH
juhtekspert, töögrupi
juht, vajadusel teised
eksperdid.
47
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
Konsultandi roll,
Tegevus Tähtaeg Tulemid RAMi roll
läbiviijad
14. Asukoha eelvaliku Mai– Huvirühmade ja laiema Avaliku väljapaneku ja Veebiportaali
otsuse eelnõu ja september avalikkusega arutelude uuendamine.
esimese etapi mõjude 2027 (lähtuvalt tagasisidestatud korraldamine. Algsete
hindamise aruande suveperioodist otsuse eelnõu ja I etapi Laekunud arvamustele vastusseisukohtade
avalik väljapanek, soovitav teha aruanne. vastusseisukohtade kujundamine. Vajadusel
vastusseisukohtade väljapanek 60 kujundamine, nende töökoosolekud
kujundamine ja päeva; väljasaatmine. juhtrühmas. Avalikul
väljasaatmine ning arvestatud Vajadusel aruteludel osalemine
avalikud arutelud. suure töökoosolekud
arvamuste juhtrühmas. Avalikul Planeerija, KSH
hulgaga) aruteludel osalemine. juhtekspert, töögrupi
juht, vajadusel teised
eksperdid.
48
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
Konsultandi roll,
Tegevus Tähtaeg Tulemid RAMi roll
läbiviijad
15. Vajadusel otsuse eelnõu Oktoober - Juhtrühma poolt Vajalike täienduste Vajalike täienduste
ja esimese etapi mõjude november 2027 aktsepteeritud otsustamine. sisseviimine.
hindamise materjalide avalikustamise Veebiportaali
täiendamine lähtuvalt tulemuste alusel uuendamine.
avalikustamise täiendatud otsuse
tulemustest. eelnõu ja mõjude Planeerija, KSH
hindamise I etapi juhtekspert, töögrupi
aruanne. juht, geoinformaatika
spetsialist, vajadusel
teised eksperdid.
16. Asukoha eelvaliku Detsember Vastuvõtmiseks Materjalide esitamine Vajadusel täiendavate
otsuse eelnõu ja REP 2027 esitatud asukoha Vabariigi Valitsusele. selgituste jagamine.
esimese etapi mõjude eelvaliku otsuse eelnõu Vajadusel täiendavate Veebiportaali
hindamise aruande ja mõjude hindamise I selgituste jagamine. uuendamine.
vastuvõtmine. etapi aruanne.
Töögrupi juht, KSH
juhtekspert, ,
geoinformaatika
spetsialist, vajadusel
planeerija ja teised
eksperdid.
49
Töö teostamise metoodika kirjeldus. Riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamine“ pakkumus
5 LISAD
5.1 Lisa 1 Gant ajagraafik
5.2 Lisa 2 Meeskond
50
Pakkumuse maksumuse vorm
Esimese osana tellitavad tööd
2023
Tegevuse nimi
1. poolaasta
1. REPi asukoha eelvaliku koostamine 120 000,00
2. REPi AKM ja KSH esimese etapi aruande koostamine 49 182,00
3. Asukoha eelvaliku eskiisprojekti koostamine
4. Liiklusuuringu koostamine 11 520,00
5. Geoloogilise ja hüdrogeoloogilise uuringu koostamine 40 000,00
6. Kahepaiksete ja roomajate uuringu koostamine 14 000,00
7. Maismaaimetajate uuringu koostamine 9 000,00
8. Maismaataimestiku uuringu koostamine 9 000,00
9. Käsitiivaliste uuringu koostamine 10 000,00
10. Majandusvaldkonna uuringu koostamine 21 520,00
11. Sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamis uuringu koostamine 20 000,00
12. Müra ja vibratsiooni uuringu koostamine 11 500,00
13. Kalastiku ja kalanduse uuringu koostamine 20 000,00
14. Välisõhu saaste uuringu koostamine 11 500,00
15. Veealuse müra uuringu koostamine 13 500,00
16. Veesamba uuringu koostamine 25 000,00
17. Visualiseeringu koostamine
18. Linnustiku uuringu koostamine 58 000,00
19. Mereimetajate (hüljeste) uuringu koostamine 100 932,00
20. Merepõhja elustiku ja -elupaikade uuringu koostamine
21. Allveearheoloogilise uuringu koostamine 70 200,00
22. Lähtetingimuste koostamine detailse lahenduse koostamiseks
Vajalike uuringute ja analüüside kaardistamine detailse lahenduse
23.
läbiviimiseks
Lähteülesannete koostamine vajalikele uuringutele ja analüüsidele detailse
24.
lahenduse läbiviimiseks
Koostamisel olevate ja kehtestatud detailplaneeringute ning menetletavate
25. 17 000,00
ja väljastatud ehituslubade kaardistamine detailse lahenduse läbiviimiseks
Kaasamist vajava ekspertpädevuse kaardistamine detailse lahenduse
26.
(planeeringu, AKMi ja KSH) läbiviimiseks
27. Detailse lahenduse etapi eskiisprojekti(de) lähteülesannete koostamine
28. REPi portaali koostamine ja sisustamine 12 000,00
29. Menetlusdokumentide süstematiseeritud passi koostamine 640,00
30. REP’i prognoositav ajakava koostamine 1 000,00
31. REPi koostöö- ja kaasamiskava koostamine 4 500,00
32. REPi kommunikatsioonikava koostamine 4 500,00
33. Muu (eskiisvariandid, projektijuhitmine) 240 000,00
Maksumus kokku 894 494,00
2023 maksumus kokku 1 996 310,65
Esimese osana tellitava (so 2023) pakkumuse maksumus ei tohi olla suurem kui 2 400 000 eurot. Esimese osana tel
Maksumus kokku (M39) lahtri summa tuleb ühtlasi esitada ka eRHRi vormile "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad n
Maksumus poolaastate kaupa
Esimese osana tellitavad tööd
2023 2024 2025 2026
2. poolaasta 1. poolaasta 2. poolaasta 1. poolaasta 2. poolaasta 1. poolaasta
100 000,00 30 000,00 30 000,00 20 000,00 35 000,00 46 000,00
34 427,00 9 836,00 34 427,00 49 018,00 88 363,00 78 363,00
120 000,00 140 000,00 60 000,00 105 000,00 86 600,00
40 000,00
14 640,00
9 000,00 5 000,00 9 000,00 6 640,00
26 992,00
12 640,00
10 000,00
23 200,00
11 540,00
60 000,00
11 540,00
13 500,00
125 000,00
20 000,00 5 000,00 5 000,00 5 000,00 5 000,00
103 229,65 162 979,65 103 229,65 112 979,65 18 795,30
27 468,00
100 000,00 50 000,00 250 000,00
80 000,00
2 500,00 2 500,00 1 000,00
11 000,00 1 000,00 1 000,00 1 000,00 1 000,00 1 000,00
11 000,00 1 000,00 1 000,00 1 000,00 1 000,00 1 000,00
1 000,00 1 000,00 1 000,00
6 000,00
6 000,00
7 000,00 3 000,00 3 000,00 3 000,00 3 000,00 10 000,00
640,00 640,00 640,00 640,00 640,00 640,00
1 000,00 1 000,00 1 000,00 500,00 500,00 500,00
4 000,00 2 000,00 2 000,00 2 000,00 2 000,00 2 000,00
4 000,00 2 000,00 2 000,00 2 000,00 2 000,00 2 000,00
260 000,00 50 000,00 50 000,00 50 000,00 50 000,00 50 000,00
1 101 816,65 459 455,65 632 296,65 317 277,65 314 798,30 297 103,00
1 996 310,65
kui 2 400 000 eurot. Esimese osana tellitava töö hulka ei kuulu asukoha eelvaliku eskiisprojekti koostamine (võimalik näidata 2024-2026
e "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" maksumusena.
pa
2026 2027
Maksumus kokku
2. poolaasta 1. poolaasta 2. poolaasta
47 000,00 52 000,00 50 000,00 530 000,00
49 182,00 49 182,00 9 836,00 451 816,00
95 000,00 40 000,00 14 000,00 660 600,00
11 520,00
80 000,00
28 640,00
38 640,00
35 992,00
22 640,00
31 520,00
43 200,00
23 040,00
80 000,00
23 040,00
27 000,00
150 000,00
5 000,00 5 000,00 5 000,00 55 000,00
559 213,90
128 400,00
400 000,00
150 200,00
6 000,00
16 000,00
16 000,00
20 000,00
6 000,00
6 000,00
3 300,00 4 000,00 3 000,00 51 300,00
640,00 640,00 640,00 6 400,00
500,00 400,00 6 400,00
2 000,00 2 000,00 22 500,00
2 000,00 2 000,00 22 500,00
50 000,00 50 000,00 34 400,00 884 400,00
254 622,00 205 222,00 116 876,00 4 593 961,90
projekti koostamine (võimalik näidata 2024-2026 väljadel).
Töö etappide kirjelduse vorm
Tegevuse nimi
1. REPi asukoha eelvaliku koostamine
2. REPi AKM ja KSH esimese etapi aruande koostamine
3. Asukoha eelvaliku eskiisprojekti koostamine
4. Liiklusuuringu koostamine
5. Geoloogilise ja hüdrogeoloogilise uuringu koostamine
6. Kahepaiksete ja roomajate uuringu koostamine
7. Maismaaimetajate uuringu koostamine
8. Maismaataimestiku uuringu koostamine
9. Käsitiivaliste uuringu koostamine
10. Majandusvaldkonna uuringu koostamine
11. Sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamis uuringu koostamine
12. Müra ja vibratsiooni uuringu koostamine
13. Kalastiku ja kalanduse uuringu koostamine
14. Välisõhu saaste uuringu koostamine
15. Veealuse müra uuringu koostamine
16. Veesamba uuringu koostamine
17. Visualiseeringu koostamine
18. Linnustiku uuringu koostamine
19. Mereimetajate (hüljeste) uuringu koostamine
20. Merepõhja elustiku ja -elupaikade uuringu koostamine
21. Allveearheoloogilise uuringu koostamine
22. Lähtetingimuste koostamine detailse lahenduse koostamiseks
Vajalike uuringute ja analüüside kaardistamine detailse lahenduse
23.
läbiviimiseks
Lähteülesannete koostamine vajalikele uuringutele ja analüüsidele detailse
24.
lahenduse läbiviimiseks
Koostamisel olevate ja kehtestatud detailplaneeringute ning menetletavate
25.
ja väljastatud ehituslubade kaardistamine detailse lahenduse läbiviimiseks
Kaasamist vajava ekspertpädevuse kaardistamine detailse lahenduse
26.
(planeeringu, AKMi ja KSH) läbiviimiseks
27. Detailse lahenduse etapi eskiisprojekti(de) lähteülesannete koostamine
28. REPi portaali koostamine ja sisustamine
29. Menetlusdokumentide süstematiseeritud passi koostamine
30. REP’i prognoositav ajakava koostamine
31. REPi koostöö- ja kaasamiskava koostamine
32. REPi kommunikatsioonikava koostamine
33. Muu (eskiisvariandid, projektijuhtimine)
Esimese osana tellitava töö hulka ei kuulu asukoha eelvaliku eskiisprojekti koostamine (võimalik näidata 2024-2026
Töö etappide kir
Esimese osana tellitavad tööd
2023 2024
1. poolaasta 2. poolaasta 1. poolaasta
Lähteseisukohtade, sh lähimate Trassialternatiivde Trassialternatiivide
tegevuste kavade (vt p 30., 31, 32) võrdlusmetoodika võrdluse aruande
täpsustamine, planeeringu detailne koostamine. jooksev koostamine.
"valitsemismudeli" loomine - Trassialternatiivide Töökoosolekud
juhtrühma moodustamine. Esialgsete võrdluse aruande uuringute teostajate,
trassialternatiivide visandamine koostamisega huvirühmade, KOVide,
uuringutega alustamiseks, selleks alustamine. Väljund: kohalike elanikega.
vajaliku ruumiinfo koondamine ja detailne Väljund: elava
analüüs. Väljund: täpsustatud LS, võrdlusmetoodika, dokumendina uuenev
uuringutega alustamiseks visandatud võrdluse aruande trassialternatiivide
trassialternatiivid. struktuur. võrdluse aruanne.
Uuringute metoodikate REP Mõjude hindamine
valideerimine ja ühtlustamine, asukohaalternatiivide vastavalt uuringute
ajakavade ja uuringute sisude sisu kirjeldamine mõju tulemustele ja kaasatud
täpsustamine. Natura hindamise hindamise seisukohast. osapoolte tagasisidele.
ettevalmistavad tegevused. Hindamise ja Väljundiks mõjude
Väljundiks kokku lepitud uuringute alternatiivide kaalumise vahearuanne.
kavad. metoodika täpsustamine.
Väljundiks hinnatavate
REP alternatiivide
kirjeldused.
Sildade, tunneli
variantide esialgsed
konstruktiivsed ja
arhitektuuri
eskiisvariandid.
Väljundiks BIM mudel,
vaate/lõikejoonised ja
asendiplaan. Mudeli
integreerimine
visualisatsioonide
teostamise protsessi.
Liiklusuuringu lähteandmete
kogumine, arvutuste koostamine.
Liiklusuuringu aruande
vormistamine
Varem koostatud geoloogiliste ja Geoloogilise ja
hüdrogeoloogiliste uuringute hüdroloogilise uuringu
andmete kogumine ja kaardistamine aruande raporti
koostamine
Välitööde lõpetamine.
Uuringu planeerimine ja välitööde Aruande koostamine.
ettevalmistamine, vajadusel Kogutud andmete
metoodika täpsustamine. analüüs ning aruande
Taustainformatsiooni kogumine. koostamine. Aruande
Välitööde läbiviimine. esitamine.
Uuringu planeerimine ja välitööde
ettevalmistamine vastavalt,vajadusel
metoodika täpsustamine.
Taustainformatsiooni kogumine.
Võimalusel suur- ja väikeimetajate
esimese jäljeloenduse läbiviimine
kevadtalvel (eeldab, et ilmastikuolud Suur- ja väikeimetajate
on sobivad jm). Kui projektiga esimese sügistalvine
alustamine (nt hankemenetlus) venib jäljeloendus (sobivate
ja/või puuduva lume tõttu ei ole lumeolude olemaolul).
võimalik kevadtalviseid Lisaks ulukite
jäljeloendusi läbi viia 2023 tegevusjälgede
kevadtalvel, siis lükkub kogu vaatlused suvel ja
edasine maismaaimetajate uuringu sügisel. Pisiimetajate Suur- ja väikeimetajate
graafik poolaasta võrra edasi. Lisaks lõksupüük septembris- kesktalvine jäljeloendus
planeeritakse 2023 I poolaastasse oktoobris. Läbiviidud (juhul kui 2023 aasta
ulukite tegevusjälgede vaatlused tööde esitamine, sh tööd lõpus ei õnnestu) ja
kevadel ning läbiviidud tööde põhjal I etapi tööde teine kevad-talvine
põhjal vahearuande esitamine. aruande esitamine. jäljeloendus.
Hiliste õitsejate
inventeerimine,
Välitööde ettevalmistamine, tulemuste koondamine,
varaõitsejate inventeerimine aruande koostamine
Uuringu välitööde
läbiviimne:
poegimiskolooniate
Uuringu planeerimine ja välitööde väliuuringutega
ettevalmistamine vastavalt,vajadusel jätkamine kuni juuli
metoodika täpsustamine. lõpuni; sügisrände
Taustainformatsiooni kogumine. välitööd (ajavahemikus
Kevadrände väliuuringud 25. juuli – 20.
(ajavahemikul 20. aprill – 1.juuni); september);
poegmiskolooniate väliuuringutega toitumisalade uuringuga
alustamine (alates mai teisest jätkamine kuni augusti
poolest); toitumisalade uuringuga lõpuni. Uuringu
alustamine juuni algusest. lõpparuande esitamine.
Lähteandmete kogumine, Uuringu aruande
arvutusmudelite koostamine koostamine ja
korrigeerimine
Üldistatud rahvastikuanalüüsi, Üldistatud
asustusstruktuuri ja kogukonna rahvastikuanalüüs,
uuringute ja elanikkonna hinnangute asustusstruktuuri ja
väljaselgitamisega alustamine. kogukondade uuringu ja
Väljund: uuringute vahearuanded. elanikkonna hinnangute
väljaselgitamine.
Väljund: uuringute
lõpparuanded
Andmete täpsustamine,
arvutusmudeli
täpsustamine,
Andmete kogumine, arvutusmudeli täpsustatud tulemuste
ettevalmistamine, esialgse hinnangu esitamine, aruande
andmine koostamine.
Kevadised püügid Sügisesed püügid ja
kalanduse statistika
kokkuvõte
Andmete täpsustamine,
arvutusmudeli
täpsustamine,
Andmete kogumine, arvutusmudeli täpsustatud tulemuste
ettevalmistamine, esialgse hinnangu esitamine, aruande
andmine koostamine.
Andmete kogumine, arvutusmudeli Mürauuringu
ettevalmistamine, esialgse hinnangu koostamine
andmine
Veesamba ja veekvaliteedi Veesamba ja
parameetrite mõõtmine vastavalt veekvaliteedi
riiklikus seireprogrammis ettenähtud parameetrite mõõtmine
metoodikale vastavalt riiklikus
seireprogrammis
ettenähtud metoodikale,
aruande koostamie
Visualiseeringu sisend
eskiisvariantide põhjal.
Väljundiks sildade,
tunneli variantide
esialgsed
visualiseeringud.
Tööde ettevalmistamine, radari rendi Rändlindude radar- ja Haudelinnustiku
kokkuleppete sõlmimine. Töö visuaalseire, peatuvate inventuur, radar- ja
tellimisest radaseire alustamiseni veelindude loendused. visuaalseire, peatuvate
läheb minimaalselt 4 kuud kuna Perioodi lõpus antakse veelindude loendused.
radari süsteemid on vaja uuendada ja tellijale üle Perioodi lõpus antakse
viia vastavusse seireks vajalikele seireandmed. tellijale üle
tehnilistele parameetritele. seireandmed.
Elupaikade kasutuse inventuur Mereimetajate uuringu
arvestuslikult 2 korda kuus; koostamine
Telemeetria projekti ettevalmistus ja
rakenduse välitööd. Jooksvalt kahe
mainitud tegevuse andmehaldus.
Sonarimõõtmised,
merepõhja koosluste
semikvantitaiivne Sonaritööd
kirjeldamine ja
kvantitaiivne proovivõtt
Allveearheoloogilise uuringu I etapp Allveearheoloogilise
- sonariuuring ja andmete analüüs. uuringu II etapp - leitud
objektide 3D
videodokumentatsioon
ja analüüs.
Detailse lahenduse Detailse lahenduse
uuringute ja analüüside uuringute ja analüüside
jooksev kaardistamine. jooksev kaardistamine.
Lähteülesannete jooksev Lähteülesannete jooksev
koostamine. koostamine.
DP-de ja ehituslubade esmane DP-de ja ehituslubade
kaardistus, vastava kaardikihi kaardikihi uuendamine.
loomine. Väljund: DP-de ja Väljund: DP-de ja
ehituslubade kaardikiht. ehituslubade uuendatud
kaardikiht.
Veebiportaali kujunduse ja Veebiportaali majutus ja Veebiportaali majutus
funktsionaalsuse läbiarutamine jooksev uuendamine ja jooksev uuendamine.
Tellijaga, andmete koondamine, koostöös
veebiportaali loomine. Väljund:
kokkulepitud kujunduses ja
funktsionaalsuses veebiportaal.
Menetlusdokumentide passi Passi jooksev Passi jooksev
(kaustade 'puu') kokkuleppimine, täiendamine koostöös täiendamine koostöös
passi algversiooni loomine jagatud Tellijaga. Tellijaga.
kaustadena.
Lähimate tegevuste (eeldatavalt Ajakava uuendamine Ajakava uuendamine
2023.a) ajakava täpsustamine. lähimate tegevuste ja lähimate tegevuste ja
üldise ajaskaala osas. üldise ajaskaala osas.
Lähimate tegevuste (eeldatavalt Koostöö- ja Koostöö- ja
2023.a) koostöö- ja kaasamiskava kaasamiskava kaasamiskava
koostamine. Projekti algusega uuendamine. Projekti uuendamine. Siht- ja
seotud avalike ja suunatud tegevustega seotud sidusgruppide ning neile
teavitustegevuse planeerimine (sh 2 teavitustegevuste plaan suunatud
uudiskirja, ca 1 pressiteade, 1 (sh 2 uudiskirja, ca 1 teavitustegevuste plaani
üldhariv artikkel, pressiteade, intervjuu). uuendamine (sh 2
pressikonverents/briifing, intervjuu) uudiskirja, ca 2
pressiteadet, 1 üldhariv
artikkel,
pressikonverents/briifin
g, intervjuu).
Lähimate tegevuste (eeldatavalt Kommunikatsioonikava Kommunikatsioonikava
2023.a) kommunikatsioonikava ja juurdekuuluva uuendamine ja kindel
koostamine (sh kommunikatsiooni ja tegevuskava tegevusplaan aastaks
kaasamise eesmärgid; siht- ja uuendamine. 2024. Vahetulemuste
sidusrühmad (vajadusel kommunikatsiooni
valdkonniti); põhisõnumid (ka planeerimine ja
valdkonniti); sõnumite sisu siht- ja elluviimine.
sidusrühmade kaupa; infokanalite
valik (vajadusel valdkonniti);
kõneisikud (vajadusel valdkonniti))
Projektijuhtimine,
Projektijuhtimine, eskiisvariantide
eskiisvariantide Projektijuhitmine
koostamine
koostamine
ku eskiisprojekti koostamine (võimalik näidata 2024-2026 väljadel).
Töö etappide kirjeldus poolaastate kaupa
2024 2025 2026
2. poolaasta 1. poolaasta 2. poolaasta 1. poolaasta
Trassialternatiivide Trassialternatiivide Trassialternatiivide Jooksev koostöö
võrdluse aruande võrdluse aruande võrdluse avalik eskiisprojekti
jooksev koostamine. koostamine. Väljund: väljapanek ja koostajaga.
Töökoosolekud trassialternatiivide arutelud. Väljund: Kooskõlastamise ja
uuringute teostajate, võrdluse aruanne. koondatud tagasiside avalikustamise
huvirühmade, avalikkuselt, selgus ettevalmistus.
KOVide, kohalike eelistatud variandi
elanikega. Väljund: kohta.
elava dokumendina
uuenev
trassialternatiivide
võrdluse aruanne.
Mõjude hindamine Mõjude hindamine Mõjude hindamine Mõjude hindamise
vastavalt uuringute vastavalt uuringute vastavalt uuringute vormistamine
tulemustele ja tulemustele ja kaasatud tulemustele ja aruandeks
kaasatud osapoolte osapoolte tagasisidele. kaasatud osapoolte
tagasisidele. Natura hindamise tagasisidele.
Uuringutulemuste läbiviimine. Väljundiks Alternatiivide
kokku võtmine. mõjude vahearuanne. kaalumine.
Väljundiks mõjude Väljundiks mõjude
vahearuanne. vahearuanne.
Sildade, tunneli Sildade, tunneli Eelistatud variandi Eelistatud variandi
variantide täiendatud variantide täiendatud asukoha eelvaliku asukoha eelvaliku
esialgsed esialgsed eskiisprojekti eskiisprojekti
konstruktiivsed ja konstruktiivsed ja koostamine sh koostamine sh sildade,
arhitektuuri arhitektuuri sildade, tunneli tunneli variantide
eskiisvariandid. eskiisvariandid. variantide täiendatud täiendatud
Väljundiks BIM Väljundiks BIM mudel, konstrktiivsed ja konstrktiivsed ja
mudel, vaate/lõikejoonised ja arhitektuuri eskiisid. arhitektuuri eskiisid.
vaate/lõikejoonised ja asendiplaan. Väljundiks BIM Väljundiks BIM mudel,
asendiplaan. mudel, vaate/lõikejoonised ja
vaate/lõikejoonised ja asendiplaan.
asendiplaan.
Suur- ja
väikeimetajate teine
sügistalvine
jäljeloendus (sobivate Suur- ja väikeimetajate
lumeolude kesktalvine
olemaolul). jäljeloendus (juhul kui
Pisiimetajate 2024 aasta lõpus ei
lõksupüük septembris- õnnestu). Uuringu
oktoobris juhul kui lõpparuande
2023 ei õnnestu või koostamine vastavalt
on vajadus täiendada. lähteülesandele.
Kogutud andmete Lõpparuande
analüüs. esitamine.
Visualiseeringu Visualiseeringu sisend. Visualiseeringu Visualiseeringu sisend.
sisend Väljundiks sildade, sisend. Väljundiks Väljundiks valitud
eskiisvariantide tunneli variantide sildade, tunneli variandi täiendatud
põhjal. Väljundiks täiendatud esialgsed variantide täiendatud visualiseeringud.
sildade, tunneli visualiseeringud. esialgsed
variantide täiendatud visualiseeringud.
esialgsed
visualiseeringud.
Radar- ja visuaalseire, Haudelinnustiku Kirjanduse analüüs,
peatuvate veelindude inventuur, radar- ja linnustiku uurnigu
loendused. Perioodi visuaalseire, peatuvate aruande koostamine.
lõpus antakse tellijale veelindude loendused.
üle seireandmed. Perioodi lõpus antakse
tellijale üle
seireandmed.
Sonaritööd ja
modelleerimine
Lähtetingimuste Lähtetingimuste Lähtetingimuste
jooksev jooksev vormistamine
väljatöötamine. väljatöötamine. kooskõlastamisele
saadetava materjali
osana.
Detailse lahenduse Detailse lahenduse Detailse lahenduse Detailse lahenduse
uuringute ja uuringute ja analüüside uuringute ja uuringute ja analüüside
analüüside jooksev jooksev kaardistamine. analüüside jooksev nimekirja
kaardistamine. kaardistamine. vormistamine
kooskõlastamisele
saadetava materjali
Lähteülesannete Lähteülesannete Lähteülesannete osana.
Lähteülesannete
jooksev koostamine. jooksev koostamine. jooksev koostamine. vormistamine
kooskõlastamisele
saadetava materjali
osana.
DP-de ja ehituslubade DP-de ja ehituslubade
kaardikihi uuendamine. kaardikihi uuendamine.
Väljund: DP-de ja Väljund: DP-de ja
ehituslubade uuendatud ehituslubade uuendatud
kaardikiht. kaardikiht.
Ekspertpädevuse
kaardistus lähtuvalt
vajalikest uuringutest
ja teostatavatest
tööosadest.
Vajalike
eskiisprojektide
analüüs ja
lähteülesannete
koostamine igale
projekti eriosale
Veebiportaali majutus Veebiportaali majutus Veebiportaali Veebiportaali majutus
ja jooksev ja jooksev uuendamine. majutus ja jooksev ja jooksev uuendamine.
uuendamine. uuendamine.
Passi jooksev Passi jooksev Passi jooksev Passi jooksev
täiendamine koostöös täiendamine koostöös täiendamine koostöös täiendamine koostöös
Tellijaga. Tellijaga. Tellijaga. Tellijaga.
Ajakava uuendamine Ajakava uuendamine Ajakava uuendamine Ajakava uuendamine
lähimate tegevuste ja lähimate tegevuste ja lähimate tegevuste ja lähimate tegevuste ja
üldise ajaskaala osas. üldise ajaskaala osas. üldise ajaskaala osas. üldise ajaskaala osas.
Koostöö- ja Koostöö- ja Koostöö- ja Koostöö- ja
kaasamiskava kaasamiskava kaasamiskava kaasamiskava
uuendamine. Siht- ja uuendamine. Siht- ja uuendamine. Siht- ja uuendamine. Siht- ja
sidusgruppide ning sidusgruppide ning sidusgruppide ning sidusgruppide ning
neile suunatud neile suunatud neile suunatud neile suunatud
teavitustegevuste teavitustegevuste teavitustegevuste teavitustegevuste
plaani uuendamine plaani uuendamine (sh plaani uuendamine plaani uuendamine (sh
(sh 2 uudiskirja, ca 2 2 uudiskirja, ca 2 (sh 2 uudiskirja, ca 2 2 uudiskirja, ca 2
pressiteadet, 1 pressiteadet, 1 üldhariv pressiteadet, 2 pressiteadet, 2
üldhariv artikkel, artikkel, üldharivat artiklit, üldharivat artiklit,
intervjuu). pressikonverents/briifin intervjuu). pressikonverents/briifin
g, intervjuu). g, intervjuu).
Kommunikatsioonika Kommunikatsioonikav Kommunikatsioonika Kommunikatsioonikav
va uuendamine. a uuendamine ja kindel va uuendamine. a uuendamine ja kindel
Vahetulemuste tegevusplaan aastaks Otsuste eelnõue tegevusplaan aastaks
kommunikatsiooni 2025. Vahetulemuste teavitustegevuste 2026.
planeerimine ja kommunikatsiooni planeerimine
elluviimine. planeerimine ja erinevate formaatide
elluviimine. lõikes.
Vahetulemuste
kommunikatsiooni
planeerimine ja
elluviimine.
Projektijuhitmine Projektijuhitmine Projektijuhitmine Projektijuhitmine
2026 2027
2. poolaasta 1. poolaasta 2. poolaasta
Asukohavaliku Asukohavaliku Avalikud arutelud.
otsuste eelnõude otsuse eelnõude ja Vastusseisukohtade
mustandite I etapi aruande kujundamine
koostamine. Väljund: kooskõlastamine.S laekunud
kooskõlastamisele elgitavad arvamustele, sh
saadetavad otsuse töökoosolekud nende otsustamine
eelnõud. kooskõlastajatega. juhtrühmas ja
Juhtrühmas avalikud arutelud.
heakskiidetud Materjalide
täienduste ja täiendamine
paranduste lähtuvalt
sisseviimine. avalikustamiselt
Asukohavaliku laekunud juhtrühmas
otsuse eelnõu ja I heakskiidetud
etapi aruande täiendusettepanekute
avalik väljapanek. st ja lõppvormistus.
Väljund: Esitamine Vabariigi
kooskõlastatud Valitsusele
planeering, mis vastuvõtmiseks.
saadetakse Väljund:
avalikule vastuvõetud
väljapanekule. planeering.
Mõjude hindamise ja Mõjude hindamise Materjalide
REP ja REP täiendamine ja
kooskõlastamine. avalikustamine. lõppversiooni
koostamine.
Eelistatud variandi Eskiisprojekti Eskiisprojekti
asukoha eelvaliku täpsustamine täpsustamine
eskiisprojekti
valmimine
Visualiseeringu Visualiseeringu Visualiseeringu
sisend. Väljundiks sisend. Väljundiks sisend. Väljundiks
valitud variandi valitud variandi valitud variandi
täiendatud täiendatud täiendatud
visualiseeringud. visualiseeringud. visualiseeringud.
Veebiportaali majutus Veebiportaali Veebiportaali
ja jooksev majutus ja jooksev majutus ja jooksev
uuendamine. uuendamine. uuendamine;
üleandmine
Tellijale.
Passi jooksev Passi jooksev Passi lõppvormistus.
täiendamine koostöös täiendamine
Tellijaga. koostöös Tellijaga.
Ajakava uuendamine Ajakava
lähimate tegevuste ja uuendamine
üldise ajaskaala osas. lähimate tegevuste
ja üldise ajaskaala
osas.
Koostöö- ja Koostöö- ja
kaasamiskava kaasamiskava
uuendamine. Siht- ja uuendamine (sh 2
sidusgruppide ning uudiskirja, ca 2
neile suunatud pressiteadet, 1
teavitustegevuste üldhariv artikkel,
plaani uuendamine pressikonverents/b
(sh 2 uudiskirja, ca 2 riifing, intervjuu).
pressiteadet, 2
üldharivat artiklit,
intervjuu).
Kommunikatsioonika Kommunikatsiooni
va uuendamine. kava uuendamine
Tulemuste ja kindel
teavitustegevuste tegevusplaan
planeerimine aastaks 2027.
erinevate formaatide
lõikes.
Projektijuhitmine Projektijuhitmine Projektijuhitmine
RAAMLEPING NR 1.9-1/127-1
Tallinn, 17.02.2023
Rahandusministeerium, registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn
(edaspidi tellija), mida esindab põhimääruse alusel kantsler Merike Saks
ja ühispakkujad
OÜ Reaalprojekt, registrikood 10765904, asukoht Viljandi maakond, Viljandi linn, Tallinna
tn 45, 71008;
Maves OÜ, registrikood 10097377, asukoht Harju maakond, Tallinn, Marja tn 4d, 10617;
Osaühing Kolm Pluss Üks, registrikood 10418962, asukoht Harju maakond, Tallinn, Suve
tn 2-69, 10149;
OÜ Hendrikson & Ko, registrikood 10269950, asukoht Tartu maakond, Tartu, Raekoja plats
8, 51004 (edaspidi raamlepingu partner/töövõtja),
mida esindab ühispakkujate volikirjade alusel OÜ Reaalprojekt juhatuse liige Mikk Reier
edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid raamlepingu alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1 Raamleping on sõlmitud riigihanke „Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu,
asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande
koostamine Rahandusministeeriumile II“ viitenumbriga 256288 (edaspidi riigihange)
tulemusena.
1.2 Kui ei ole märgitud teisiti, kasutatakse raamlepingus mõistet „leping“ raamlepingu
tähenduses.
1.3 Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke
alusdokumendid), raamlepingu partneri pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning
lepingu muudatused ja lisad.
1.4 Hankelepingu sõlmimisel lähtuvad pooled raamlepingust tulenevatest tingimustest. Kui
raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu tingimused erinevad raamlepingus sätestatust,
peavad hankelepingu tingimused olema tellija jaoks soodsamad, eelkõige võib
hankelepingus teenuse maksumus olla madalam raamlepingus sätestatud maksumusest.
1.5 Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
1.5.1 Lisa 1 – Töö kirjeldus;
1.5.2 Lisa 2 – Pakkumuse maksumuse vorm;
1.5.3 Lisa 3 – Pakkumuse tööde teostamise vorm.
2. Raamlepingu eesmärk ja ese
2.1 Lepingu eesmärk on määrata kindlaks lepingu esemeks olevate Suure väina püsiühenduse
riigi eriplaneeringu, asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH esimese
etapi aruande koostamisega seotud töö osade tellimiseks hankelepingute sõlmimine
lepingu kehtivuse ajal.
2.2 Raamlepingu partner teostab vastavat tellija vajadustele Suure väina püsiühenduse riigi
eriplaneeringu asukoha eelvaliku, asjakohaste mõjude hindamise, ning KSH esimese etapi
aruande koostamise vastavalt tehnilise kirjelduse punktis 3.1 loetletud töödele ja esitatud
tellimusele (edaspidi töö). Töö täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumentides ja
raamlepingu partneri pakkumuses.
2.3 Raamlepingu alusel tellitava teenuse eeldatav maht (maksumus) on 4,5 miljonit eurot km-
ta. Raamlepingu maksimaalne maht (maksumus) on kuni 1,5 kordne raamlepingu eeldatav
maht.
2.4 Raamleping ilma hankelepinguta ei kohusta tellijat raamlepingu partnerilt töid tellima.
Lepingule allakirjutamisega kinnitab raamlepingu partner, et ta on võimeline tähtaegselt
teostama hanke alusdokumentides ja pakkumuses määratud töid vastava tellimuse
saamisel.
2.5 Töö tellitakse ja rahastatakse riigieelarvest.
3. Hankelepingu sõlmimine raamlepingu alusel
3.1 Hankelepinguna käsitletakse raamlepingu alusel esitatud tellimusi.
3.2 Tellija esitab töö osade tellimused eelduslikult peale eelmise tööosa vastuvõtmist.
3.3 Tellija esitab tellimusi 2024., 2025., 2026. ja 2027. aastal teostatava Suure Väina
eriplaneeringu ja selle elluviimisega kaasnevate mõjude hindamisega seotud töö osade,
tegevuste ja uuringute osas (mh asukoha eelvalikuks, asjakohaste mõjude hindamiseks) ja
nendega seotud tööde tellimiseks vastavalt pakkumuses esitatud tööde teostamise
ajakavale lepingus määratud raamlepingu partneri kontaktisiku e-posti aadressil.
3.4 Tellija esitab tellimuses töö osa kestuse vastavalt rahaliste vahendite olemasolule kas ühe
või mitme aasta tööde tellimiseks. Täiendavate rahaliste vahendite eraldamisel
kalendriaasta kestel võib tellida ka töid, mille kestus on lühem kui üks aasta.
3.4.1 Tellijal on õigus täpsustada raamlepingu partneri tööosa alusel tehtud ettepanekute
põhjal järgneva töö osa teostamise ajakava ja tingimusi, meeskonnaliikmete
tööjaotust, nõudeid ning tööde mahtu ning konsulteerida töö teostamiseks vajalike
eelduste osas enne tellimuse esitamist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
või paluda raamlepingu partneril esitatud pakkumust täiendada.
3.5 Tellimuse kättesaamisest teavitab raamlepingu partner tellijat hiljemalt kolme tööpäeva
jooksul peale tellimuse esitamist tellija volitatud esindaja e-posti aadressil.
3.6 Tellimus ja tellimuse kinnitus esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille
alusel sõlmivad pooled töö teostamiseks hankelepingu.
3.7 Esimese osa tööde tellimise hankeleping sõlmitakse raamlepingu partneriga tema poolt
riigihankes esitatud pakkumuse alusel. Esimese tellimusega tellitakse töö esimese osana
perioodil 2023 teostatavad tööd vastavalt tehnilisele kirjeldusele.
3.8 Raamlepingu partner lisab järgmiste tellimuste kinnituses meeskonnaliikmed, kes selles
tööosas töö teostamisel osalevad ning tellija nõudmisel meeskonnaliikme kutset, kogemust
ja haridust tõendavate dokumentide koopiad.
4. Töö teostamine
4.1 Tööd hakatakse teostama alates hankelepingu sõlmimisest. Töö teostamine toimub
vastavalt tehnilises kirjelduses esitatud tööde kirjeldusele ja pakkumuses esitatud tööde
teostamise ajakavale. Töid teostatakse vastava töö teostamiseks kohasel hooajal ning
tulenevalt hankelepingu sõlmimise ajast on õigus aja- ja tegevuskavas esitatud tööde
teostamise aja- ja tegevuskava vastavalt hooajale kohandada või tegevuste või etappide
järjekorda vahetada.
4.2 Raamlepingu partner kohustub teostama töid tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke
alusdokumentide, hankelepingu sõlmimiseks esitatud tellimuse ja esitatud pakkumusega.
Hanke alusdokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise
kvaliteediga ja vastavama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Raamlepingu
partner peab töö teostamise käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke
alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad töö teostamisega seotud
tööde hulka.
4.3 Raamlepingu partner peab tagama, et töö teostavad pakkumuses nimetatud
meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele.
4.3.1 Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab
raamlepingu partner selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete
vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt hanke
alusdokumentides sätestatud kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud.
4.3.2 Tellijal on õigus nõuda meeskonnaliikme väljavahetamist kui on põhjendatud alust
kahelda meeskonnaliikme võimekuses tööd teostada või kui on ilmnenud, et tööd
ei teosta pakkumuses esitatud meeskonnaliikmed.
4.4 Tellija teeb hiljemalt kümne tööpäeva jooksul hankelepingu sõlmimise järgselt
raamlepingu partnerile töö teostamiseks vajaliku informatsiooni ja dokumendid
kättesaadavaks, kui pooled hankelepingut sõlmides ei ole kokku leppinud teistsuguses
tähtajas.
4.5 Suhtlemine raamlepingu partneri ja selle meeskonnaliikmete ja tellija ning muude isikute
vahel toimub eesti keeles. Juhul, kui raamlepingu partneri esindaja või meeskonnaliige ei
valda eesti keelt piisaval tasemel, peab raamlepingu partner tagama omal kulul tõlgi
olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks raamlepingu partneri ja muude isikute
vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel.
4.6 Raamlepingu partneri meeskonnas peab vähemalt ühel meeskonnaliikmel olema
võõrkeele oskus tasemel, mis võimaldab tutvuda, analüüsida ja refereerida rahvusvahelisi
uuringuid.
4.7 Raamlepingu partner peab olema valmis vajadusel kõik töö teostamiseks vajalikud
kohtumised läbi viima veebipõhiselt (näost-näkku kontaktideta), sh arvestades PlanS
kohast avalikustamise kohustust ning peab omama juurdepääsu selleks vajalikele
tarkvaralahendustele ja neid töö teostamise käigus haldama.
4.8 Raamlepingu partner tagab, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud
litsentsid, load, õigused ja nõusolekud, kui need on õigusaktidest tulenevalt vajalikud või
vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse.
4.9 Raamlepingu partner kohustub töö teostamise tingimustest informeerima oma töötajaid,
kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on
kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse.
4.10 Vajadusel annab tellija esindaja raamlepingu partnerile täiendavaid selgitusi ja/või
informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes raamlepingu partneri vastavasisulise
kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-maili teel) alusel.
4.11 Tellijal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel
raamlepingu partnerilt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste
esitamist.
4.12 Töö teostamise käigus valminud dokumendid esitatakse järgmistes failiformaatides:
- tabelite failid vormistada .xlsx ning .pdf kujul;
- tekstifailid vormistada .docx ning .pdf kujul;
- ruumiandmed .shp kujul.
4.13 Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või
võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.
4.13.1 Raamlepingu partner on kohustatud kontrollima tellija poolt töö teostamiseks
antud juhiste sobivust. Juhiste mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada.
Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab raamlepingu partner teostatud töö
lepingutingimustele mittevastavuse eest.
4.13.2 Kui raamlepingu partner teostab tööd kolmandate isikute läbiviidud tööde jätkuna
või tuginedes kolmandate isikute koostatud plaanidele, projektile või joonistele, on
ta kohustatud kontrollima eeltööde, kasutatud materjalide, plaanide sobivust ja
vastavust. Mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest
teavitamata jätmisel vastutab raamlepingu partner valminud töö
lepingutingimustele mittevastavuse eest.
5. Üleandmine
5.1 Töö üleandmine toimub osade kaupa vastavalt tellitud töö osade kestusele. Minimaalne
tellitav töö osa on üks aasta:
5.1.1 I osa (2023 teostatavad tööd) töö üle andmise tähtpäev on 12.2023, sh järgmised
vaheetapid:
5.1.1.1 I vahearuanne 01.06.2023;
5.1.1.2 töö üleandmine 01.12.2023.
5.1.2 Järgmiste töö osade (2024-2027) puhul esitatakse vahearuanded 1. juunil ja 1.
detsembril. Sõltuvalt lepingu kestusest on ka töö üleandmise tähtpäev 1. detsember.
5.1.3 Lühemate, kui üks aasta kestvate tööde puhul võetakse tööd vastu ühes osas.
5.2 Vahearuandes (-aruannetes) tuleb esitada ülevaade tehtud töö ja tegevuste kohta ning välja
tuua kokkulepitud aja- ja tegevuskavast kinnipidamine või probleemid, mis seda
takistavad. Vahearuanne tuleb esitada tellija volitatud esindaja e-posti aadressile.
5.3 Tellijal on õigus esitatud vahearuande põhjal anda raamlepingu partnerile juhiseid, teha
märkusi ja ettepanekuid töö nõuetekohaseks teostamiseks või teha ettepanekuid tegevus-
ja või ajakava/töö teostamise metoodika kohandamiseks.
5.4 Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on raamlepingu partnerile täitmiseks
kohustuslikud, kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos
põhjendustega. Vastuväidete esitamisel teeb lõpliku otsuse tellija.
5.5 Töö üleandmine toimub igas töö osas üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Üleandmise-
vastuvõtmise aktiga võetakse vastu ka vahearuanded.
5.6 Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke alusdokumentides,
tellimuses ja/või pakkumuses sätestatule. Tellija määrab töö üleandmisel ilmnenud
puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Tellija esitab pretensiooni kümne tööpäeva jooksul töö
mittevastavusest teada saamisest arvates. Tellijal on õigus töö ülevaatamise tähtaega
pikendada, kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja volitatud esindajat
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
5.6.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg
puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puuduste kõrvaldamist või uue töö
teostamist, kui sellega ei põhjustata raamlepingu partnerile ebamõistlikke kulusid
või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui raamlepingu partner rikub lepingust
tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole
heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata.
5.6.2. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid
tingitud tellija poolt antud juhiste ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning
raamlepingu partner oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule.
5.7. Kui tellija ei esita pretensiooni ja/või parandusettepanekuid lepingu punktis 5.6.
määratud aja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks.
6. Lepingu hind ja tasumise tingimused
6.1. Tellija tasub raamlepingu partnerile teostatud tööde eest osade kaupa vastavalt
tellimuses esitatud töö osale ja pakkumuses fikseeritud tegevuste maksumustele. Kõigi
tööosade kogumaksumus on 4 593 961,90.- eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale
lisandub käibemaks. Tellimuse maksumus lepingu tähenduses on tellimuses esitatud
töö osa maksumus.
6.2. Pakkumuses esitatud konsultatsioonipartneri ühe töötunni maksumus on 80 eurot,
mis jääb raamlepingu perioodil fikseerituks ning on aluseks tööosa eest tasumisel,
juhul, kui tellimuse esitamisel on ilmnenud vajadus esitatud pakkumust ja selles
fikseeritud tööosa täiendada vastavalt p 3.4.1. toodule ning täienduste tulemusena on
suurenenud või vähenenud teostatava töö osa maht.
6.3. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis raamlepingu partner on teinud töö
teostamiseks, sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest.
6.4. Tellija tasub tööde eest osade kaupa pärast vastava vahearuande või töö osa
üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist:
6.4.1. I osa (perioodil 2023 teostatavad tööd) makse etapid on:
6.4.1.1. 60% töö osa maksumusest I vahearuande järgselt;
6.4.1.2. 40% töö osa maksumusest töö üleandmise järgselt.
6.4.2. Järgmiste töö osade (2024-2027) makse etapid on vastavalt hankelepingu
kestusele:
6.4.2.1. Lühemate, kui üks aasta kestvate tööde eest tasutakse ühes osas töö
üleandmisel;
6.4.2.2. 40% töö osa maksumusest I vahearuande järgselt ja 60% töö osa maksumusest
töö üleandmise järgselt, kui hankelepingu kestuseks on üks aasta;
6.4.2.3. 20% töö osa maksumusest I vahearuande järgselt, 20% töö osa maksumusest II
vahearuande järgselt, 20% töö osa maksumusest III vahearuande järgselt ja
40% töö osa maksumusest töö üleandmise järgselt, kui hankelepingu kestuseks
on kaks aastat.
6.4.2.4. 18% töö osa maksumusest I vahearuande järgselt, 18% töö osa maksumusest II
vahearuande järgselt, 18% töö osa maksumusest III vahearuande järgselt, 18%
töö osa maksumusest IV vahearuande järgselt, 18 % töö osa maksumusest V
vahearuande järgselt ja 10 % töö osa maksumusest töö üleandmise järgselt, kui
hankelepingu kestuseks on kolm aastat.
6.4.2.5. 12,5% töö osa maksumusest I vahearuande järgselt, 12,5% töö osa maksumusest
II vahearuande järgselt, 12,5% töö osa maksumusest III vahearuande järgselt,
12,5% töö osa maksumusest IV vahearuande järgselt, 12,5% töö osa
maksumusest V vahearuande järgselt, 12,5% töö osa maksumusest VI
vahearuande järgselt, 12,5% töö osa maksumusest VII vahearuande järgselt ja
12,5% töö osa maksumusest töö üleandmise järgselt, kui hankelepingu
kestuseks on neli aastat.
6.5. Raamlepingu partner esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke
viitenumber 256288.
6.6. Vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 71 on e-arve operaatoriks masintöödeldava
algdokumendi käitlemise teenuse pakkuja, kelle kohta on tehtud märge tellija
andmetes juriidiliste isikute kohta peetavas riiklikus registris.
6.7. E-arve saatmise võimalused on:
6.7.1. kui raamlepingu partner on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-
arvete operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani.
6.7.2. e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi
(http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis
kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse
infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks.
6.7.3. e-arve võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee).
Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne
tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile
edastamiseks.
6.8. Raamlepingu partner, kes ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üle-
Euroopalise elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu või
PDF-vormingus Ostja volitatud esindaja e-posti aadressile.
6.9. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 (neliteist) tööpäeva arve esitamisest.
7. Õiguskaitsevahendid, poolte vastutus ja vääramatu jõud
7.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele
poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle
kahju ulatuses.
7.2. Raamlepingu partner vastutab igasuguse lepingurikkumise eest eelkõige, kui töö on
jäänud teostamata, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus
sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi
mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid
õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei
mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.
Õiguskaitsevahendite kohaldamine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus oleneb
rikkumise iseloomust ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest.
Õiguskaitsevahendite kohaldamisel ja leppetrahvi nõude esitamisel järgib tellija VÕS
sätestatud põhimõtteid ja regulatsiooni.
7.3. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda.
7.4. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel (nt kui raamlepingu partner
rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei
ole heastamise vastu huvi), on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 5 % tellimuse
maksumusest, iga rikkumise eest kui raamlepingu partner ei ole tööd teostanud või kui
raamlepingu partneri poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele.
7.5. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis
määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda raamlepingu
partnerilt leppetrahvi kuni 0,5% tellimuse maksumusest iga viivitatud päeva eest.
7.6. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on raamlepingu
partneril õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid
mitte rohkem kui 5% tellimuse maksumusest.
7.7. Lepingu punktis 10 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel raamlepingu
partneri või lepingu punktis 10.4. nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda
raamlepingu partnerilt leppetrahvi kuni 10 protsenti lepingu hinnast ja/või leping
erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.
7.8. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, sh
kui raamlepingu partner ei kõrvalda puuduseid või ei teosta uut tööd puudustega töö
asemel ning kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping
erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest raamlepingu partnerile kirjalikus
vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja §
647 kirjeldatud asjaoludel.
7.9. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal
on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele
kuuluva summaga.
7.10. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta
lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad
pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi,
mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv kohtupraktika
tunnistab vääramatu jõuna.
7.11. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus
sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.
7.12. Punktis 7.10. nimetatud vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva
seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks
eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad
piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades
pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui kehtestatakse
täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda
vääramatule jõule.
8. Autoriõigused
8.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad
selliste teoste autori varalised õigused üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on
oma olemuselt üleantavad, annab raamlepingu partner tellijale tagasivõtmatu
lihtlitsentsi koos õigusega anda all-litsentse kolmandatele isikutele, mis kehtib kogu
autoriõiguste kehtivuse aja. Raamlepingu partner kohustub tagama, et tal on kõik
õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas
lihtlitsentsi andmiseks.
8.2. Raamlepingu partner kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute
intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle töö teostamise käigus üleantud
materjalidega.
8.3. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost
oma äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. Teose
muudatuste puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole raamlepingu
partner. Kui see ei ole selge, peab tellija raamlepingu partnerit eelnevalt teavitama ning
andma raamlepingu partnerile võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt.
8.4. Raamlepingu partneril ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigus lepingu
täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada.
8.5. Raamlepingu partner kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma
vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud.
9. Teadete edastamine ja volitatud esindajad
9.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul
kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele
edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte
lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse
tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt
allkirjastatud vorm.
9.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt.
Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt
edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
9.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või
kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil
ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt
allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas
näidatud saatmise kellaajal.
9.4. Poolte volitatud esindajad on:
9.4.1. Tellija volitatud esindaja on Marju Kaivapalu telefon 6113948, e-post
[email protected]. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides
lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne
lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
9.4.2. Raamlepingu partneri volitatud esindaja on Taavi Sadam telefon tel 5110864, e-post
[email protected].
10. Konfidentsiaalsus
10.1. Raamlepingu partner kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist
määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu
täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on
tellijal eeldatavalt õigustatud huvi.
10.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid
tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus
sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte
audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele raamlepingu
partneri ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele,
allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega,
ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni
avaldama.
10.3. Raamlepingu partner kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu
saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.
10.4. Raamlepingu partner kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid
ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas
lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud
isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.
10.5. Raamlepingu partner kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise
õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja
teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi,
füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks
juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise,
avalikustamise jms eest.
11. Raamlepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine
11.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni 31.12.2027 või kuni
lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste
kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.
11.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil
loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.
11.3. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel.
11.4. Lepingu korralise ülesütlemise õigus on ainult tellijal. Tellija võib lepingu mõjuva
põhjuse olemasolul enneaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks
rahalised vahendid või kui eriplaneeringu koostamine ja KSH lõpetatakse PlanS § 29
alusel. Juhul kui eriplaneeringu koostamine lõpetatakse planeerimismenetluse kestel ja
järgmisi tööosasid ei ole veel jõutud töövõtjalt tellida, siis töövõtjal ei ole õigust nõuda tasu
nende tööosade eest, mida ei ole tellitud. Sellisel juhul tasutakse töövõtjale selleks ajaks
reaalselt teostatud tööde eest. Tellija teatab raamlepingu partnerile lepingu lõpetamisest
kirjalikult ette vähemalt 2 kuud.
11.5.Tellijal on õigus leping ette teatamata ühepoolselt lõpetada, kui:
11.5.1. raamlepingu partneri suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;
11.5.2. raamlepingu partneril on maksuvõlg riigihangete seaduse § 95 lg 1 punkti 4
tähenduses ning raamlepingu partner ei ole maksuvõlga likvideerinud
mõistliku aja jooksul pärast tellija vastavasisulist teadet;
11.5.3. raamlepingu partner on oluliselt rikkunud raamlepingut või tellijaga sõlmitud
hankelepingut. Raamlepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas, kuid mitte
ainult:
11.5.3.1. teadlikku valeandmete või valeinfo esitamist raamlepingu partneri poolt hanke-
või raamlepingu täitmise käigus;
11.5.3.2. korduvat samalaadse raamlepingu või selle alusel sõlmitud hankelepingu
tingimuse rikkumist või kui hankelepingu alusel osutatud töö kvaliteedis on
olulisi puudusi ja lepingu rikkumise asjaolud annavad tellijale mõistliku
põhjuse eeldada, et raamlepingu partner ei täida lepingust tulenevaid kohustusi
korrektselt ka edaspidi.
12. Lõppsätted
12.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige
kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava
lepinguliigi kohta sätestatut.
12.2. Raamlepingu partner on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses
avalik.
12.3. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei
mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.
12.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,
antakse lahendamiseks Harju maakohtule.
Tellija Raamlepingu partner