Rahandusministeerium · 17. veebruar 2023
Sisu (failidest)
Vabariigi Valitsuse korralduse „ Tasandus - ja toetusfondi jaot us 20 2 3 . aastal ” eelnõu seletuskiri I . Sissejuhatus Sisukokkuvõte Korralduse eelnõu ga jaotatakse 20 2 3 . aasta riigieelarve seaduse t asandus- ja toetusfondi vahend id ning 2022. aasta riigieelarvest üle kantud kohalikele omavalitsustele rahvastikutoimingute hüvitamiseks ette nähtud vahendid summas 0,2 mln eurot . Tasandusfondi vahendite jaotuspõhimõtted on kehtestatud „20 2 3 . aasta riigieelarve seaduse“ § 3 lõikega 1 . Toetusfondi jaotuspõhimõtted on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 6 . veebruari 2015. a määrusega nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord” (edaspidi toetusfondi määrus ) . Tabel 1. 20 2 3 . aasta riigieelarve seaduse ga tasandus- ja toetusfondi arvatud vahendid (summad eurodes) 202 2 202 3 Muutus Tasandusfond 107 302 000 107 370 000 0% Toetusfond 508 683 697 640 109 940 26 % - üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus 380 718 065 468 305 000 23 % - toimetulekutoetuse maksmise hüvitis 46 122 872 38 464 502 -1 7 % - rahvastikutoimingute hüvitis 1 560 930 1 127 000* -28 % - kohalike teede hoiu toetus 29 313 000 29 313 000 0% - üle antud endiste riigiteede toetus 62 778 64 386 3 % - s uure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamise t oetus 2 650 000 2 650 000 0% - huvihariduse ja -tegevuse toetus 10 250 000 10 250 000 0 % - koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus 15 000 000 15 000 000 0% - matusetoetus 4 000 000 4 000 000 0% - asendus- ja järelhooldusteenuse toetus 19 006 052 21 306 052 12 % - p ikaajalise hoolduse korraldamise toetus - 39 200 000 100% - k õrgenenud kuludega toimetulemise toetus - 10 430 000 100% * korraldusega jaotatakse täiendavalt 2022. aastast üle kantud vahendid rahvastikutoimingute hüvitamiseks summas 0,2 mln eurot Käesoleva korraldusega ei jaotata toetusfondi st üldhariduskoolide pidamiseks antava t toetust . Need vahendid on ära jaotatud Vabariigi Valitsuse 5 . 0 1 .20 2 3 korraldusega nr 2 „ Toetusfondist üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse jaotus 20 2 3 . aastal “. Rahvastikutoimingute registreerimise ja toimetulekutoetuse maksmise hüvitised kohaliku omavalitsuse üksustele on ette nähtud riiklike kohustuste täitmisega kaasneva te kulud e katteks . Muud eelnõuga jaotatavad vahendid on olemuselt omavalitsuslike kohustuste täitmise toetamiseks. Tasandus- ja toetusfondi vahendid kantakse kohaliku omavalitsuse üksustele üle rahandusministri 10. septembri 2014. aasta määrus e nr 30 „Kassalise teenindamise eeskir i “ § 20 alusel. Määratud toetustest kantakse üle esimeses kvartalis 28%, teises kvartalis 34%, kolmandas kvartalis 18% ja neljandas kvartalis 20%, sh iga kuu üks kolmandik kvartalis väljamaksmisele kuuluvatest vahenditest. Eeskirjas on sätestatud võimalused avansiliste maksete taotlemiseks . T oetused ja hüvitised on jaota tud euro täpsusega. Eelnõu ettevalmistaja E elnõu koostas Rahandusministeeriumi kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise osakonna nõunik Andrus Jõgi (telefon 6 113 434). Juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (telefon 6 113 611 ) . Märkused Eelnõu on kooskõlas põhiseadusega ja teiste valdkonda reguleerivate õigusaktidega. Eelnõu ettevalmistamisel ei ole aluseks võetud teiste riikide õigusakte. II . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 1. T asandusfond 20 2 3 . aasta riigieelarve seaduse §-ga 1 (osa 6 , Vabariigi Valitsuse kulud ) on tasandusfondi määratud 10 7 3 70 000 eurot. Tasandusfondiga luuakse kohaliku omavalitsuse üksustele ühetaoline finantsiline võimekus kulude tegemiseks. Selleks võrreldakse nende tulumaksu ja maamaksu laekumist peamiselt nende demograafilisest kooseisust tingitud kuluvajadusega. Kui kuluvajadus on kõrgem kui tulud, siis vahe kaetakse 90% ulatuses. Analoogselt toimub tasandamine ka teistes riikides. 1.1. Tasandusfondi jaotusvalem 20 2 3 . aasta riigieelarve seaduse § 3 lõige 1 kehtestab tasandusfondi jaotamiseks alljärgneva valemi: T = ( AK – AT ) * k + ÜK + KK 20 2 3 + VT + HK Valem koosneb tulude-kulude tasanduse osast ( ( AK – AT ) * k ), ühinemise mõjude kompensatsioonist (ÜK), keskkonnatasude muutmise kompensatsioonist (KK), väikesaarte lisatoetusest (VT) ning e nne 1993. aastat hoolekandeasutusse elama asunud isikute eest makstav ast kompensatsioonist (HK). 1.2. Arvestuslik keskmine tegevuskulu vajadus (AK) Arvestuse aluseks on parameetrite ühiku maksumus eurodes: ühe eelkooliealise , kooliealise, põhikooliealise, tööealise, eaka, hooldatava või hooldajateenust saava puudega täiskasvanud isiku, hooldatava puudega lapse ning gümnaasiumiõpilase kohta . Arvestuslik keskmine tegevuskulu saadakse näitajate ning ühiku maksumuse korrutiste summeerimisega. Seega näitab arvestuslik keskmine kuluvajadus summat, mis oleks kohaliku omavalitsuse üksusel vaja, et ta saaks iga eelkooliealise, kooliealise, tööealine, eaka jne kohta kulutada vähemalt sama palju kui määratud parameetri väärtus. 202 3 . aastal on parameetrite väärtusi suurendatud 5%. Tabel 2. Tegevuskulu vajaduse arvutamisel kasutatud parameetrite väärtused (eurot) Parameetri te väärtused 2019 2020 2021 2022 2023 0-6-aastane 2 866 3169 3326 3491 3672 7-18-aastane muu 467 515 540 567 596 7-15-aastane põhiharidus 1 187 1312 1377 1445 1520 7-15-aastane ujumine 8 8 9 9 10 Gümn õp munitsipaalkoolis 1 187 1312 1377 1445 1520 tööealine (19-65) 462 488 512 538 566 eakas (65 ja üle) 670 680 714 749 788 hooldatavad täiskasvanud 454 357 259 162 65 hooldatavad lapsed 1 405 1195 984 773 562 Elanike arv 1. jaanuari alguse seisuga pärineb rahvastikuregistrist. Üle 18-aastastest võetakse arvesse Eesti kodakondsust tõendava dokumendiga või kehtiva elamisloaga isikud. Seoses Euroopa Liidu kodaniku seaduse jõustumisega 2006. aasta 1. augustil ei pea Euroopa Liidu kodanikud omama Eestis elamiseks elamisluba, vaid nad omandavad rahvastikuregistris elukoha registreerim isega tähtajalise elamisõiguse. Hooldatava või hooldajateenust saava puudega täiskasvanute isikute arv põhineb Sotsiaalministeeriumi aastate 2006–2008 hooldajatoetuse aas taaruannetel (aruande tabel 6). Samuti pärinevad Sotsiaalministeeriumist 20 2 2 . a lõpu seisuga nende puudega laste andmed, kellele oli määratud hooldaja. M unitsipaalgümnaasiumide õpilaste arv elukohajärgselt seisug a 10. novembri 20 2 2 . a pärineb Eesti Hariduse Infosüsteemi st. Kooliealiste paiknemist võetakse arvesse läbi igale omavalitsusele määratud koefitsiendi. Koefitsiendi aluseks on iga kooliealise isiku elukoht. Piirkondade eest, kus kooliealisi on vähe või nad asuvad hõredalt, on arvestatud koefitsiendiks kuni 2,1. Koefitsiendid on kinnitatud valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni 2018. aasta riigieelarve läbirääkimiste lõpp-protokolli lisaga 3 . 2020. aasta st arvestatakse koefitsienti 75% ulatuses, v.a ujumise algõpetuse lisandunud 8 eurot korrutatakse läbi koefitsiendi täisväärtusega . Puudega hooldatavate täiskasvanute ja laste parameetr eid vähendatakse järk-järgult eesmärgiga need vastavalt aastaks 2024 ja 2026 kaotada ( vabanenud kuluvajadus jaotub ülejäänud vanuserühmade vahel) . 1.3. Arvestuslik tulu (AT) Arvestuslike tuludena võetakse arvesse tulumaks ja maamaks. Tulumaksuna võetakse arvesse laekumised 20 20 – 202 2 kaalutud keskmisena. Maamaksu arvestamise aluseks on Maksu- ja Tolliameti 20 2 2 . aasta andmed maade kohta, mille eest on maksuteade väljastatud. Seejuures m etsamaa, muu maa ja asulamaa osas võetud maksumääraks 2,5 % ja haritava maa ning loodusliku rohumaa os as 2 % maa maksustamishinnast. Välja on jäetud maad, millel on majandustegevus keelatud ja mille eest maksu ei maksta, riigi omandis olevad ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega maad ning maksukohustuseta kodualused maad . Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt makstakse maamaksu 50 protsenti maamaksumäärast looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt, looduskaitseseaduse 5. peatükis sätestatud hoiualade maalt, § 50 lõike 1 alusel määratud püsielupaiga piiranguvööndi maalt ja § 68 alusel sätestatud looduse üksikobjekti piiranguvööndi maalt. 20 2 3. aastast ei arvestata enam ette jooksval aastal kehtima hakkavate looduskaitsealade maksusoodust uste arvestuslik u mõju ga maamaksu laekumisele , kuna vastavad mõjud on jäänud väikseks. Tasandustoetuse aluseks on arvestusliku keskmise tegevuskulu ja arvestuslike tulude vahe. Vahe kaetakse koefitsiendi k-ga kehtestatud ulatuses. Koefitsiendi suuruseks on 2003. aastast olnud 0,9 ehk tasandatakse 90% arvest uslike tulude ja kulude vahest. Kui kohaliku omavalitsuse üksusele arvutatud toetus on väiksem kui eelmisel aastal, siis antakse tasandusfondist toetust arvestusega, et vähenemine ei oleks suurem kui kaks protsenti arvutatud arvestuslikust keskmisest tegevuskulust. Täiendavalt on arvestatud ühinemisest tingitud tasandusfondi muutuse kompenseerimisega. Summa arvutati välja 2018. a kohta ning seda makstakse 2025. aastani. Tasandusfondist 6 5 % antakse Lõuna- ja Kirde-Eesti ning 3 1 % Kesk- ja Lääne-Eesti kohaliku omavalitsuse üksustele (vt järgnev joonis). Joonis 1 . Tasandusfondi regio naalne jaotus aastatel 2003–20 2 3 1.4 Väikesaarte arvestuslik kõrgem kuluvajadus Väikesaartel on muudest piirkondadest kõrgem kuluvajadus. Varasematel aastatel on seda arvesse võetud läbi toetusfondis olnud saarvaldade ja saarelise osaga valdade toetuse. 2018. aastast on vastavad vahendid integreeritud tasandusfondi, mis võimaldab ühtlasi hakata arvesse võtma kuluvajaduse kasvu. Vahendite tasandusfondi tõstmisega on muudetud toetuse jaotamise aluseid. Enam ei arvestata maantee pikkuse ja saarte pindalaga, kuid lisandunud on baaskulu komponent ( 2023. a 1 4 752 eurot väikesaare kohta) . V äikesaarte toetuse osa jaotamisel tulusid ei arvestata . Tabel 3 . Püsiasutusega väike saared ja saart haldavad omavalitsused Kohalik omavalitsus Saar Elanike arv s. 01.01.202 3 Saaremaa Abruka 53 Kihnu Kihnu 691 Pärnu linn Manilaid 4 8 Tartu Piirissaare 97 Muhu Kessulaiu 9 Saaremaa Kõinastu 7 Viimsi Prangli 21 8 Hiiumaa Heinlaiu 6 Ruhnu Ruhnu 17 3 Saaremaa Vilsandi 3 1 Vormsi Vormsi 4 52 Lääne-Harju Väike-Pakri 9 Viimsi Kräsuli 5 Tallinn Aegna 2 2 Viimsi Naissaar 2 6 KOKKU 18 47 1.5 Keskkonnatasude muutmise kompensatsioon 2018. aastast sisaldab tasandusfond keskkonnatasude muutmise kompensatsiooni. Kompensatsiooni eesmärk on võimaldada kohaliku omavalitsuse üksustel kohaneda kaheksa eelseisva aasta jooksul kaevandusõiguse tasude laekumiste vähenemisega. 2017. aasta algusest jõustunud maapõueseaduse muudatuse kohaselt kaotati maardlate liigitamine üleriigiliseks ja kohalikuks. Sellest tulenevalt rakendus uus kaevandusõiguse tasude mudel ning kõikide maardlate suhtes hakkasid kehtima ühtsed tasu määrad. Uue mudeli rakendamisel osadel kohaliku omavalitsuse üksustel tulud vähenevad ning selle kompenseerimiseks nähakse ette kaheksa aasta pikkune kompensatsioon. Kompensatsiooni makstakse kohaliku omavalitsuse üksustele aastatel 2017–2024. Kompensatsiooni kogumahuks on 20 2 3 . aastal 344 tuhat eurot ( 77 , 8 % 20 2 2 .a kompensatsioonist). Vastavalt ü leriigiliste omavalitsusliitudega sõlmitud kokku leppele väheneb kompensatsioon järk-järgult, kuni 2025. aastast see kaotatakse. Vabanenud vahendid suunatakse tasandusfondi kuluvajaduse kasvatamiseks. 1.6 Üldhooldekodudesse enne 1993. aastat paigutatud isikute kohatasu hüvitis Ü ld hooldekodude kohatasu toetust makstakse nende isikute eest , kes on paigutatud hooldekodusse enne 1993. aastat. Vastavast aastast alates läks üldhooldekoduteenuse finantseerimise kohustus üle inimesele endale või tema seadusjärgsele ülalpidajale, kolmandas järjekorras abistab inimest kohaliku omavalitsuse üksus. Sujuva ülemineku tagamiseks jätkas riik seniste isikute osas vahe kompenseerimist läbi Sotsiaalministeeriumi eelarve. 2017. aastast on vahendid üle toodud toetusfondi ning 2019. aastast tasandusfondi. Isikuid, kelle eest riik kompensatsiooni maksab, on tänaseks alles jäänud 1 5 . Iga isiku kohta on arvestatud toetust 5 7 29 eurot aastas. 2 . Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus Toetuse eesmärk on motiveerida kohaliku omavalitsuse üksusi lasteaiaõpetajate töötasu alammäära tõstmisel . Toetuseks jaotatakse kokku 15 mln eurot. Lisaks lasteaiaõpetajate töötasu suurendamisele on kohaliku omavalitsuse üksusel võimalik kasutada toetust ka tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks ja tugispetsialistide töötasuks. Toetuse jaotamise põhimõtted ja kasutamise tingimused on määratud toetusfondi määruse §-ga 1 2 . Toetuse saamiseks tuli kohalikul omavalitsusel hoida 20 2 3 . aasta l lasteaiaõpetaja töötasu vähemalt 90% ning magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega lasteaiaõpetajal vähemalt 100% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast (üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäär kasvas 202 3 . aastal 1 749 eurole ) . Selle nõude täitsid kõik kohalikud omavalitsused , v.a Rõuge vald. Rõuge vald on palunud ajapikendust märtsi lõpuni, et otsustada, kas neil on võimalik tingimusi täita. T oetuse moodustab tasandustoetus e (61% toetusest) ja lapsepõhise toetuse (39%) summa. Tasandustoetust arvestatakse samas summas kui 2018. aastal. Ülejäänud vahendid jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt munitsipaal- ja eralasteaedades käivate eelkooliealiste laste arvu ga , kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil eelneva aasta 10. novembri seisuga . Sh saavad toetust ka kohaliku omavalitsuse üksused, kus puudub lasteaed. Lapsepõhise toetuse jaotamisel arvestatakse ka eralasteaedades käivate lastega. Kohaliku omavalitsuse üksus võib lasteaiakohti võimaldada ka eralasteaedades. Samuti on võimalik teha koostööd teise kohaliku omavalitsuse üksusega lasteaiakoha tagamisel. Sellisel juhul lähtutakse koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lõikest 6, mille kohaselt lasteaia valla- või linnaeelarvest kaetavate kulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt nende haldusterritooriumil elavate selles lasteaias käivate laste arvuga. Lapsepõhis t toetus t antakse 20 2 3 . aastal 8 4 , 42 eurot lapse kohta . 3 . Huvitegevuse toetus Toetuse eesmärgiks on suurendada 7– 19 - aastaste noorte osalust huvihariduses ja huvitegevuses st osalevate noorte arvu või osalusmäära suurenem ist võrreldes eelnenud aastaga. Toetus jaotatakse selliselt, et see toetaks peamiste osalemist takistavate kitsakohtade lahe n damist – huviringide sotsiaalmajanduslik kättesaamatus ning väljaspool keskusi asuvates piirkondades elavate noorte väiksemad võimalused huvitegevuses osalemiseks. Toetuse jaotamise põhimõtted ja kasutamise tingimused on määratud toetusfondi määruse §-ga 1 1 . Huvitegevuse ja huvihariduse toetus jaotatakse vastavalt noorsootöö seaduse § 15 1 lõigetele 1–3. Seadusega on määratud, et huvihariduse ja huvitegevuse toetusest 50% jaotatakse valdadele ja linnadele huvihariduse ja huvitegevuse sotsiaal-majandusliku kättesaadavuse tagamise eesmärgil , lähtudes valla või linna 7–19-aastaste noorte, toimetulekuraskustes peredes elavate noorte ja puudega noorte arvust ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekusest. Ülejäänud 50% jaotatakse valdadele ja linnadele huvihariduse ja huvitegevuse mitmekesisuse tagamise eesmärgil , lähtudes valla või linna 7–19-aastaste noorte ja puudega noorte arvust, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekusest ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlikust kättesaadavusest valla või linna territooriumil asuvate asustusüksuste kaupa. Toetusfondi määruse § 1 1 lõigetega 2 ja 3 on määratud jaotamisel kasutatavate parameetrite osatähtsus. Toetuse jaotamisel kättesaadavuse tagamise eesmärgil võetakse peamiselt aluseks toimetulekuraskustes peredes elavate 7–19-aastaste noorte arv (80% summast), aga ka 7–19-aastaste noorte koguarvu (10%) ning puuetega laste arvu (10%). Toimetulekuraskustes peredes elavate 7–19-aastaste noorte arv on kasvanud 2022. aastal 3,6 korda . Kuna toetuse üldsumma ei ole muutnud, on vastavalt kahenenud lapse kohta antav toetus . Mitmekesisuse toetuse osa suuruse määrab peamiselt 7–19-aastaste noorte arv asustusüksuseti (toetusfondi määruse § 1 1 lõige 5). Mida vähem noori asustusüksuses, seda väiksemad on ka sealsed võimalused osaleda mitmekesises huvitegevuses ja seda suurem on kohaliku omavalitsuse üksuse sekkumise vajadus. Koefitsient noore kohta on arvestatud selliselt, et kuni 50 noore korral on koefitsient 5 ning iga täiendava noorega see alaneb 0,01112 võrra , kuni 50 0 noorte koguarvu juures jõuab nulli . Seega alates viiesaja 7 – 19-aastase noorega asustusü ksuse eest mitmekesisuse toetuse osa ei arvestata. Kohaliku omavalitsuse üksuse koefitsient kujuneb asustusüksuste koefitsientide kaalutud keskmisena. Nii kättesaadavuse kui mitmekesisuse tagamise eesmärgil jaotatava toetusosa leidmisel võetakse arvesse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekust (toetusfondi määruse § 1 1 lõige 4). See leitakse neile eelmisel aastal laekunud tulumaksu, määratud maamaksu ja tasandusfondi (tulu-kulutasanduse osa) laekumisega elaniku kohta suhestamisel riigi keskmisesse näitajasse. Toetusfondi m ääruse § 1 1 l õik e 7 kohaselt peab toetuse kasutamine olema suunatud huvihariduses ja huvitegevuses osaluse suurendamiseks läbi kitsaskohtade lahendamise ja mitmekesisuse loomise ning lähtuma seejuures noorte vajadustest. 4 . Toimetulekutoetuse maksmise hüvitis Toimetulekutoetuse maksmiseks ja selle korraldamise hüvitiseks on 20 2 3 . aasta riigieelarves ette nähtud 38 , 5 mln eurot. Käesoleva korraldusega on k avandatud sellest ära jaotada 3 4 , 5 mln eurot. Toimetulekutoetuse maksmise hüvitise arvutamiseks lahutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jooksvale eelarveaastale eelnenud aasta kuludest eelmistel aastatel saadud vahendite jääk. 20 22 . aasta st on toimetulekupiir 20 0 eurot kuus . 20 2 2 . aastal kulus kohaliku omavalitsuse üksustel toimetulekutoetuste maksmiseks 39 , 9 miljonit eurot ( kasv 2 ,5 korda) ning toetuse välja maksmata jäägiks kujunes 1 , 4 miljonit eurot. Taotlejate arv kasvas varasemalt 5 tuhandelt perelt 2022. aasta aprilliks üle 10 tuhande. Toetuse saajate kiire kasv on tingitud Ukraina sõjapõgenikest. Juunist hakkas mõju avaldama ka 2022. aasta riigi lisaeelarvega määratud toimetulekupiiri tõus 150 eurolt 200 eurole. Vastavalt toetus f ondi määruse § 2 lõikele 2 jälgib Rahandusministeerium jooksvalt toimetulekutoetuse kulude muutust ning vajadusel algatab lisavahendite jaotamis e eelnõu. Lisaks on ka kohaliku omavalitsuse üksusel v õimalik lisavahendeid taotleda. Toimetulekutoetuse taotlusi esitati 20 2 2 . aastal ühtekokku 118 tuhat , millest 35 tuhande menetlemine hüvitati 2022. aastal . Ülejäänud menetl uste kulude hüvituseks antakse kohalikele omavalitsustele 6 , 47 eurot taotluse kohta ehk 538 tuhat eurot. 5 . Suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamise toetus Sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõike 3 1 kohaselt jaotatakse toetus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt raske ja sügava puudega 0–17-aastaste laste arvu ga . Seejuures sügava puudega laste arv korrutatakse 3 -ga (varasema tel aastatel korrutagi 4,62-ga) . Sügava puudega lapse eest antakse rohkem raha, sest eeldatavasti võivad sügava puudega lapsed vajada suuremas mahus või kulukamat teenust kui raske puudega lapsed. Erinevalt eelmistest aastatest enam jääkidega toetuse jaotamisel ei arvestata. R aske ja sügava puudega laste arvud on võetud toetuse andmise aastale eelneva k alendriaasta 1. novembri seisuga . Kui puude raskusastme tuvastamise otsus on Sotsiaalkindlustusameti poolt tehtud hiljem kui eelneva aasta 1. novembriks ja lapsele on PIST S tulenevalt tekkinud kehtiv puude raskusaste tagasiulatuvalt, ei arvestata neid lapsi raha jaotamisel. Kokku oli 1. novembri 20 2 2 . a seisuga 6355 raske ning 6 88 sügava puudega last. Käesoleva aasta riigieelarves on meetmeks ette nähtud 2,65 mln eurot. Seega on antud otstarbeks neil võimalik kasutada keskmiselt 3 97 eurot iga raske ja 1 192 eurot iga sügava puudega lapse kohta. Kohaliku omavalitsuse üksus hindab iga lapse puhul teenuste vajadust ja osutab hinnatud abivajadusele vastavalt sotsiaalteenuseid . S ealjuures ei ole määratud teenuste osutamisel kindlat piir summat lapse kohta, vaid see kujuneb lähtuvalt konkreetse lapse abivajadusest. Kohaliku omavalitsuse üksus võib kasutada toetust, et osutada suure hooldus- ja abivajadusega lapsele ja tema perele teenuseid, mis toetavad abivajava lapse toimetulekut, ennetavad abivajaduse süvenemist ning aitavad vähendada perekonna hoolduskoormust. Tulemuseks peab olema, et puudega lapse hooldamise aeg väheneb, mis võimaldab lapsevanematel kas puhata, õppida või töötada. Suure hooldus- ja abivajadusega isiku puhul võib toetust kasutada tema 18-aastaseks saamise kalendriaasta lõpuni. Vastavalt SHS §-le 14 tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel sotsiaalhoolekandelise abi andmiseks kehtestada kord, mis sisaldab vähemalt sotsiaalteenusete ja –toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda. Lapsehoiuteenuse pakkumisel peab kohaliku omavalitsuse üksus juhinduma SHS-s 11. jaotises lapsehoiuteenuse kohta toodud sätetest. 6 . Asendus- ja järelhooldusteenuse toetus Asendus- ja järelhooldusteenuse eraldisega toetatakse kohalikke omavalitsusi 2018. aastast lisandunud uue kohaliku ülesandega seotud kulude katmisel. Asendus hooldusteenust osutatakse sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel pika- või lühiajaliselt väljaspool oma päritolu perekonda hooldamist vajavatele lastele. Asendushooldusteenuse eesmärgiks on laste heaolu ja õiguste tagamine, lapse põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena. Järelhooldusteenust osutatakse sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel noortele, kes kuni täisealiseks saamiseni viibisid asendushooldusel. Teenuse eesmärgiks on iseseisva toimetuleku ning õpingute jätkamise toetamine. Eelarves on toetuseks kavandatud 21 , 3 mln eurot (+12%) ning see jaotatakse omavalitsuste vahel asendus- ja järelhooldusteen usel olevate laste arvu alusel. Lisaks on omavalitsustel kasutada eelmise aasta jääke summas 0 , 4 mln eurot . Kuna teenuse ühikuline maksumus on kõrge, tähendab iga lisanduv laps KOV-le arvestatavat lisakoormust. Selle leevendamiseks võetakse arvesse toimunud muudatusi teenuse saajate arvus aasta keskel. Põhiosa (90%) vahenditest jaotatakse ära käesoleva korraldusega, võttes aluseks asendus - ja järel hooldusel olevate isikute arv eelmise eelarveaasta 1. detsembri seisuga . Ülejäänud 10% vahenditest jaotatakse ära 1. juuni andmete selgumise järgselt arvestusega, et pooles ulatuses arvestatakse teenust saavate isikute arvuga eelmise eelarveaasta 1. detsembri seisuga ja pooles ulatuses eelarveaasta 1. juu n i seisuga. Olenevalt laste arvu muutusest üle Eesti võivad II poolaastal toetust juurde saada ka need kohalikud omavalitsused , kus teenusel olijate arv on jäänud samaks. Toetust antakse I jaotuseg a 9 – 2 2 tuhat eurot lapse kohta olenevalt teenusest – järelhooldusel 9 , 2 tuhat eurot, hooldusperes asendushooldusel 1 8 , 3 tuhat eurot , asenduskodus asendushooldusel 21 , 0 tuhat eurot ja perekodus asendushooldusel 22 , 0 tuhat eurot. Olenevalt laste arvu muutusest või vad II jaotusega toetusmäärad suureneda. KOV võib toetust kasutada asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks, korraldamiseks ning hooldusperede toetamiseks . 7 . Matusetoetus Matusetoetuseks on ette nähtud 4 , 0 mln eurot, mis jaotatakse kohalike omavalitsuste vahel 79% ulatuses eakate ja 21% ulatuses tööealiste arvu aluseks võttes. Lisavahendid loovad võimaluse (kohustust ei ole) maksta matusetoetust keskmiselt 250 eurot surmajuhtumi kohta. Lisaks on kohalikel omavalitsustel tekkinud jäägid varasematest aastatest neile eraldatud matusetoetusest mahus 0, 5 mln eurot. Seega on neil matusetoetuseks kokku kasutada käesoleval aastal 4, 5 mln eurot. Kohalike omavalitsuste lõikes võib surmajuhtumite arv tööealiste või eaka kohta ning ka aastati mõnevõrra erineda. Siiski on igal kohaliku omavalitsuse üksusel olemas finantsiline võimekus maksta nende enda seni matusetoetuse ks kasutatud vahendite ja riigi lisatoetuse arvelt iga surmajuhtumi kohta vähemalt 250 eurot toetust. Üksikutel kohalikel omavalitsuste l , kes seni ei ole üldse või on teistega võrreldes väga vähe panustanud matusetoetuste maksmisele, võib olla vajalik leida vähesel määral lisaressursse muude tulude arvelt. 8 . Rahvastikutoimingute kulude hüvit is Maavalitsuste tegevuse lõpetamisega seonduvalt on antud alates 2018. aastast seni maavalitsuste täidetud rahvastiku- ja perekonnaseisutoimingud riikliku ülesandena täitmiseks maakonnakeskuse kohalikele omavalitsustele . Alates 2019 . aasta 1. juulist registreerivad ülejäänud kohalikud omavalitsused sünde ja isikukoode elukoha registreerimisel . Iga rahvastikutoimingu juhtumi kohta antakse hüvitist jooksva aasta riigieelarve seadusega vastava juhtumi kohta kehtestatud kulu hüvitamise määras. 2 0 2 3 . h üvitiste jaotamisel võetakse aluseks juhtumite arv 20 2 2 . aastal, millest lahutatakse maha juba samal aastal hüvitatud juhtumid. Juhtumite arv korrutatakse ühe menetlusjuhtumi kohta toodud määraga (määrad vastavalt juhtumile on 2023. aasta riigieelarve seaduse § 3 lõikes 4) . Lisaks juhtumite arvust sõltuvale hüvitisele makstakse maakonna keskuste kohalikele omavalitsustele (Ida-Virumaal lisaks Jõhvile ka Narva) toetusfondi määruses toodud koolitustoetust (Tallinnale 6000 eurot, Tartu linnale 1400 eurot ja teistele 800 eurot) . 202 2 . aastal suurenes kohalike omavalitsuste rahvastikutoimingute arv võrreldes 20 21 . aastaga peamiselt Ukraina sõjapõgenikega seotud menetluste tõttu. Lisaks lisandus hüvitised v eebikeskkonnast saadud avalduse alusel antava tõendi ning r ahvastikuregistri väljavõtte väljastami seks. Kokku on 20 2 3 . aasta riigieelarves rahvastikutoimingute hüvitiseks planeeritud 1 1 27 tuhat eurot . Lisaks on 202 2 . aastast 202 3 . aastasse üle kantud rahvastikutoimingute jääk summas 200 tuhat eurot. K äesoleva korraldusega jaotatakse ära 1 327 tuhat eurot ning 2 9 tuhat euro kompenseerime lükkub riigieelarvesse planeeritud vahendite ebapiisavuse tõttu järgmisesse perioodi vastavalt toetusfondi määruse § 9 lõikele 3 . 9 . Kohalike teede hoiu toetus Kohalike teede hoiu toetuse maht on 20 2 3 . aasta riigieelarve seaduse s 29,3 mln eurot. Toetusfondi määruse § 8 lõike 1 kohaselt jaotatakse k ohalike teede hoiu toetus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt kohalike maanteede ja tänavate pikkusega (sh avalikuks kasutamiseks määratud erateed) . Seejuures korrutatakse tänavate pikkus viiega. Maanteede ja tänavate pikkuse a ndmed saadakse riiklikust teeregistrist . Teede inventeerimise tulemusel vaadati üle avalikus kasutuses erateede õiguslikud alused. Kehtivas õiguses peab eratee avalikuks kasutamiseks määramise aluseks olema kas lihtkirjalik leping, servituut või sundvaldus. Paljudel juhtudel on eratee määratud avalikuks kasutamiseks üksnes volikogu otsusega, mis ei ole korrektne alus. Sellised teed võivad olla avalikult mitte kasutatavad erateed (sh metsateed), millele teehoiu toetuse eraldamine riigieelarvest ei ole põhjendatud. 2023. aastast võetakse arvesse üksnes need avalikus kasutuses olevad erateed, mis on avalikuks kasutamiseks määratud seadusega ette nähtud korras ning mille kohta on teeregistrisse esitatud vastava alusdokumendi (lihtkirjalik või servituudi leping või sundvalduse seadmise otsus) number ja kuupäev. Riikliku teeregistri andmetel oli 20 2 3 . aasta 1. jaanuari seisuga kohalike omavalitsuste maanteede pikkus eks 1 6 175 km ja tänavate pikkuseks 5 2 10 km. Sellest lahutati maha üle antud riigiteed pikkusega 11 km (viimastele kehtib erirahastus, vt järgmine punkt). 9 . Üle antud endist e riigiteede toetus Riigitee tunnustele mittevastavate riigiteede üleandmine toimub juhtumipõhise haldusmenetluse tulemusena kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud taotluse või Transpordi ameti ettepaneku alusel. E elarveaasta keskel üle antavate teede hoiu vahendid on kavandatud Transpordiameti eelarvesse. Sellele järgnevast aastast tõstetakse rahad vastava tee osas toetusfondi. Toetusfondist antakse endiste riigiteede toetuseks 2100 eurot iga üle antud kilomeetri pikkuse teelõigu kohta, mis korrutatakse läbi toetusfondi määruse lisas 3 toodud tee laiust, tüüpi ja liiklussagedust arvestavate koefitsientidega. Sildade eest arvestatakse täiendavat toetust 18 eurot ruutmeetri kohta. Et samade teede eest ei antaks raha topelt, ei arvestata üleantud riigiteede pikkusega toetusfondi määruse § 8 alusel jaotatava kohalike teede hoiu toetuse jaotamisel. Endise riigitee üleandmisel kaasantav iga-aastane toetussumma koosneb tee korrashoiukulust ja kulust katendi pealiskihi perioodiliseks remondiks ja uuendamiseks koos truupide ning kraavidega. Toetust kasutatakse kohalike teede hoiuk s, kuid millistele teedele ja millal täpsemalt, otsustab kohaliku omavalitsuse üksus. 202 3 . aastal arvestatakse üle antud riigiteede toetust kogusummas 6 4 tuhat eurot viiele teed üle võtnud kohaliku omavalitsuse üksusele – Anija vald, Alutaguse vald, Viimsi vald, Kihnu vald ja Tori vald. 10 . Pikaajalise hoolduse korraldamise toetus S otsiaalhoolekande seaduse § 156 lõigete 3 7 ja 3 8 kohaselt antakse kohalikele omavalitsustele 2023. aastal toetust pikaajalis t hooldust vajavatele täisealistele isikutele teenuste korraldamiseks . Riigieelarves planeeritud t oetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt 65-84-aastaste ja vähemalt 85-aastaste elanike arvu alusel. Seejuures üle 85-aastaste elanike arv arvestatakse koefitsiendiga 4,8. T oetuse jaotamisel võetakse aluseks elanike arv 1. jaanuari 2023. a seisuga rahvastikuregistri andmetel . Kohaliku omavalitsuse üksus võib toetust kasutada väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse korraldamiseks või muudeks sotsiaalteenusteks, mis aitavad vähendada pikaajalist hooldust vajavate inimeste kõrvalabi vajadust või nende perekonnaliikmete hoolduskoormust . Kohaliku omavalitsuse üksus hakkab 1. juulist 2023. a rahastama hooldusteenust vahetult osutavate töötajatega (hooldustöötaja ja abihooldustöötaja) seotud kulude osa nende l teenuse saajate l , kelle puhul ta on tuvastanud ööpäevaringse üldhooldusteenuse vajaduse. Teenust saav inimene tasub ülejäänud osa teenuse maksumusest, sh majutuse- ja toitlustuse kulud jms , mida kohalik omavalitsus ei tasu. Kui teenust saaval isikul ei piisa oma sissetulekutest muude kulude katmiseks, peab kohaliku omavalitsuse üksus katma ka seal puudu jääva osa (piirmäära piires) . S elle võrra väheneb teenusekasutajate ja nende seadusjärgsete ülalpidajate koormus teenuse rahastamisel. Et tagada kohalikele omavalitsustele täiendavad vahendid ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja pikaajalise hoolduse korraldamiseks , eraldatakse 2023. aastal sihtotstarbelised vahendid toetusfondi kaudu. Alates 2024. aastast laekuvad vajalikud vahendid neile läbi tulumaksu ja tasandusfondi. Riigi antav lisarahastus loob eeldused lisaks ööpäevaringse üldhooldusteenuse kättesaadavamaks muutmisele pakkuda ka suuremas mahus ja kvaliteetsemaid kodus elamist toetavaid teenuseid, et ennetada hooldusvajaduse süvenemist ja asutuspõhisele hoolduse le liikumist , samuti vähendada lähedaste hoolduskoormust . 11 . Kõrgenenud kuludega toimetulemise toetus Kohalike omavalitsuse üksuste ja nendest sõltuvate valitsussektorisse kuuluvate üksuste (SA, MTÜ, ÄÜ) oma tarbeks kasutatavad elektri- ja küttekulud on kasvanud 2022. aasta 11 kuuga eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 38 mln eurot (käibemaksuga) ehk 57%. Olukorras, kus kohalike omavalitsuste tulude kasv jääb niigi alla inflatsiooni ning tegeleda tuleb sõjapõgenikega, vähendab energiakulude kasv nende võimalusi tagada olemasolevate kohalike teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Riigieelarvesse kavandatud meede leevendab kohalike omavalitsuste jaoks energiakulude kasvust tingitud survet. Lisaks kohaliku omavalitsuse üksustele võetakse arvesse ka kulud sellistes nendest sõltuvates üksustes, kelle sissetulek tuleb peamiselt avalikust sektorist (kuuluvad valitsussektorisse). Näiteks spordikeskused, muuseumid või perekodud. Üksuste omavahelised kanded on maha lahutatud, et ei tekiks ühe kulu topelt arvestamist. Arvesse ei võeta kinnisvarainvesteeringute ja üürile antud varade elektri ja kütte kulu si d . Samuti ei arvestata kulusid tegevusaladel kütus ja energia (043 algusega tegevusalad) , veevarustus (06300) , tervishoiu valdkon d (07) või muu elamu- ja kommunaalmajanduse tegevus (06605) . Valdavalt peaks nendel kontodel ja tegevusaladel olevad kulud katma teised isikud. Toetuse jaotamisel võetakse arvesse üksnes see osa elektri- ja küttekulude kasvust (käibemaksuta), mis ületab 0,5% kohaliku omavalitsuse üksusele 2022. aasta l laekunud tulumaksu, määratud maamaksu ning tasandusfondis t tulude ja kulude tasanduseks saadud vahendite mahu st. Eesmärk ei ole kompenseerida igasugust kulude kasvu, vaid üksnes seda osa, mis on nende sissetulekuid arvestades olulise mõjuga. Toetussumma jaotatakse kohalike omavalitsuste vahel proportsionaalselt nende elektri- ja küttekulude kasvu arvestades, mis ületab 0,5% nende eelnevalt märgitud sissetulekute mahtu. Toetuse jaotamise põhialused räägiti läbi kohalike omavalitsuste esindajatega eelarveläbirääkimiste maksunduse ja rahanduse töörühmas 21. detsembril 2022. a. Toetus on ühekordne meede. III . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusaktidega. I V . Korralduse rakendamise ga seotud kulutused ja eeldatavad tulud Ee l nõuga sätestatakse 2023. aasta riigieelarve seadusega tasandus- ja toetus fondi määratud ning 2022. aasta riigieelarve st üle kantud rahvastikutoimingute kulude hüvitamiseks ette nähtud vahendite jaotamis e ette nähtud mahu piires . Täiendavaid kulusid eelnõu kaasa ei too. V . Jõustumine Korraldus jõustub üldi ses korras . VI . Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kavand esita t i e-mailiga kooskõlastamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidu le (ELVL) , Haridus- ja Teadusministeeriumile, Siseministeeriumile , Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile . Märkusi eelnõule ei laekunud. Jaotuspõhimõtted on määratud 20 2 3 . a riigieelarve seaduse ja toetusfondi määrusega ning käesoleva korralduseg a kinnitatakse rahaline jaotus. 13 . 0 2 .20 2 3
EELNÕU 13 . 0 2 .20 2 3 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tasandus- ja t oetusfondi jaot us 20 2 3 . aastal Riigieelarve seaduse § 47 lõike 3 ja § 48 lõike 6 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 6. v eebruari 2015. a määrusega nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasuta mise tingimused ja kord“ ja 20 2 3 . aasta riigieelarve seaduse § 3 lõikega 1 kinnitada 20 2 3 . aasta riigieelarve seaduse tasandus- ja toetusfondi ning 2022. aastast üle kantud rahvastikutoimingute hüvitamiseks ette nähtud vahendite jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt lisale. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa Tasandus- ja toetusfondi jaotus Vabariigi Valitsuse … . veebruari 20 2 3 . a korraldus nr … „ Tasandus- ja toetusfondi jaotus 20 23 . aastal ” l isa Tasandus- ja toetusfondi jaotus (eurot) Maakond Kohalik omavalitsus Tasandus-fondi jaotus Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus Huvi - hariduse ja -tegevuse toetus Suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamise toetus Toimetuleku-toetuse maksmise hüvitis Matuse-toetus Asendus- ja järelhooldus -teenuse toetus Pikaajalise hoolduse korralduse toetus Rahvastiku - toimingute kulude hüvitis Kohalike teede hoiu toetus Kõrgenenud kuludega toime-tulemise toetus Üle antud endiste riigiteede toetus KOKKU Harju Anija vald 380 973 111 571 118 075 12 320 231 495 22 022 345 236 192 612 299 210 495 38 877 1 608 1 665 583 Harju Harku vald 3 097 96 073 108 509 30 601 84 092 32 712 175 823 257 509 783 269 120 84 865 1 143 184 Harju Jõelähtme vald 62 765 70 315 77 090 9 538 62 755 16 455 21 978 145 306 348 152 918 51 161 670 629 Harju Keila linn 0 117 771 37 038 28 614 235 053 25 265 31 135 247 872 562 176 269 63 501 963 080 Harju Kiili vald 828 57 932 59 164 12 717 24 306 6 741 0 84 545 316 171 537 22 353 440 439 Harju Kose vald 1 464 536 151 632 107 358 17 089 264 123 20 697 64 102 184 341 499 222 808 105 775 2 602 960 Harju Kuusalu vald 563 393 31 321 93 157 12 320 35 897 22 199 39 377 190 255 248 233 907 131 657 1 353 731 Harju Loksa linn 387 870 46 690 43 516 1 192 267 040 10 547 124 533 105 822 89 58 169 39 739 1 085 207 Harju Lääne-Harju vald 1 206 753 181 061 183 863 29 409 737 408 44 536 361 720 356 650 664 476 416 57 638 3 636 118 Harju Maardu linn 0 201 830 85 362 19 474 504 049 55 383 26 531 424 185 707 345 219 83 973 1 746 713 Harju Raasiku vald 200 959 106 120 47 735 9 936 36 142 12 778 69 701 114 280 373 177 236 27 171 802 431 Harju Rae vald 0 212 027 112 642 47 293 125 824 26 560 69 301 228 242 1 671 268 647 449 419 1 541 626 Harju Saku vald 0 70 493 100 387 22 653 96 209 15 398 86 996 216 097 538 196 223 137 399 942 393 Harju Saue vald 352 336 168 978 172 737 46 896 548 941 52 194 152 014 492 600 1 417 551 128 164 425 2 703 666 Harju Tallinna linn 29 042 2 275 928 1 517 753 752 714 13 497 874 1 151 645 4 141 006 12 059 841 602 647 3 645 720 4 837 752 44 511 922 Harju Viimsi vald 126 098 179 434 110 727 46 101 221 947 29 725 36 630 408 167 1 086 249 663 215 491 27 461 1 652 530 Hiiu Hiiumaa vald 23 286 100 520 103 579 17 089 158 101 28 829 0 298 434 6 017 403 924 85 157 1 224 936 Ida-Viru Alutaguse vald 479 600 58 459 71 540 8 346 119 268 17 690 3 039 164 412 87 233 267 66 261 22 268 1 244 237 Ida-Viru Jõhvi vald 1 162 998 201 070 87 093 16 692 441 656 44 314 78 077 433 205 75 193 245 343 7 215 2 792 856 Ida-Viru Kohtla-Järve linn 6 418 907 926 511 191 349 71 933 1 141 375 133 445 1 204 207 1 216 304 850 527 336 110 556 11 942 773 Ida-Viru Lüganuse vald 1 497 584 122 694 100 516 15 499 351 473 36 485 291 207 348 884 304 401 746 54 576 3 220 968 Ida-Viru Narva linn 16 132 037 1 078 510 133 549 113 662 951 063 217 880 1 141 936 1 951 966 108 062 427 313 80 221 22 336 199 Ida-Viru Narva-Jõesuu linn 1 277 687 51 672 63 186 4 372 164 850 19 490 87 911 171 822 137 254 897 47 272 2 143 296 Ida-Viru Sillamäe linn 2 379 250 226 618 42 277 19 474 355 693 53 005 355 310 494 471 485 76 855 35 121 4 038 559 Ida-Viru Toila vald 250 648 77 355 70 008 4 769 82 392 15 071 32 687 149 685 101 182 625 20 166 885 507 Jõgeva Jõgeva vald 1 764 373 177 292 147 360 26 627 124 546 50 275 212 453 444 096 17 226 414 266 162 610 3 541 124 Jõgeva Mustvee vald 1 125 134 86 097 81 020 9 141 111 702 21 987 40 293 213 122 245 269 305 22 567 1 980 613 Jõgeva Põltsamaa vald 1 486 038 131 541 110 401 19 474 90 089 33 996 325 090 362 863 393 266 399 102 184 2 928 468 Järva Järva vald 1 771 038 159 578 153 631 25 435 139 730 31 587 130 952 278 542 651 502 927 65 708 3 259 779 Järva Paide linn 207 585 161 430 103 054 29 012 194 702 39 036 0 348 547 14 002 297 702 69 290 1 464 360 Järva Türi vald 1 069 809 128 445 127 897 25 037 271 447 41 725 417 580 376 991 714 428 051 44 125 2 931 821 Lääne Haapsalu linn 1 336 630 148 658 187 088 27 819 655 073 44 449 39 177 473 943 33 330 381 084 45 035 3 372 286 Lääne Lääne-Nigula vald 1 271 756 67 180 120 514 12 320 197 370 24 594 151 098 217 894 382 499 228 48 516 2 610 852 Lääne Vormsi vald 125 547 844 2 336 397 1 903 1 257 0 12 388 4 25 725 0 170 401 Lääne-Viru Haljala vald 113 652 82 830 49 683 3 179 16 084 14 184 0 147 346 131 181 496 0 608 585 Lääne-Viru Kadrina vald 505 837 48 939 65 490 14 307 72 270 11 461 43 040 127 379 321 145 538 20 760 1 055 342 Lääne-Viru Rakvere vald 724 201 59 816 91 340 13 115 49 730 18 619 108 974 160 969 224 188 275 54 717 1 469 980 Lääne-Viru Rakvere linn 1 429 380 141 251 86 603 30 999 408 314 45 655 433 148 469 115 47 385 326 998 96 140 3 514 988 Lääne-Viru Tapa vald 2 110 280 127 396 147 831 27 819 342 229 40 603 655 675 378 451 807 468 162 67 731 4 366 984 Lääne-Viru Vinni vald 1 464 355 85 750 115 966 11 923 141 612 22 772 108 974 197 029 429 453 944 14 483 2 617 237 Lääne-Viru Viru-Nigula vald 963 305 94 841 87 055 14 705 204 053 20 502 173 992 218 998 259 234 060 66 840 2 078 610 Lääne-Viru Väike-Maarja vald 1 294 846 99 629 101 339 15 102 181 755 21 099 119 047 185 913 276 336 835 52 777 2 408 618 Põlva Kanepi vald 629 567 48 025 71 911 9 141 63 582 17 364 21 978 158 761 350 186 887 14 924 1 222 490 Põlva Põlva vald 1 997 279 206 730 195 680 29 012 378 943 44 321 236 263 460 619 30 617 482 584 113 005 4 175 053 Põlva Räpina vald 959 174 52 441 87 257 18 281 78 049 24 212 243 589 237 093 287 243 068 31 291 1 974 742 Pärnu Häädemeeste vald 1 123 880 45 078 80 721 9 538 85 142 16 762 0 140 328 254 204 181 32 704 1 738 588 Pärnu Kihnu vald 202 939 3 884 6 998 0 9 974 2 197 0 18 750 28 18 352 7 523 2 516 273 161 Pärnu Lääneranna vald 830 314 85 232 78 542 8 743 187 421 20 385 103 479 190 797 252 420 871 23 911 1 949 947 Pärnu Põhja-Pärnumaa vald 1 588 443 147 515 110 306 11 923 120 764 31 239 378 279 278 898 449 322 324 93 121 3 083 261 Pärnu Pärnu linn 5 672 585 773 604 408 316 112 867 1 827 889 176 646 424 178 1 734 485 79 580 1 135 930 334 325 12 680 405 Pärnu Saarde vald 680 943 51 602 76 621 4 372 241 713 17 692 1 507 160 576 246 237 920 26 066 1 499 258 Pärnu Tori vald 2 914 611 188 363 141 445 32 191 146 113 37 712 99 403 307 959 748 411 232 53 550 10 532 4 343 859 Rapla Kehtna vald 763 281 95 995 107 928 10 333 344 727 17 385 374 540 167 986 279 252 268 18 251 2 152 973 Rapla Kohila vald 609 899 116 790 68 597 13 910 94 321 14 436 307 878 161 455 438 394 247 25 198 1 807 169 Rapla Märjamaa vald 953 805 116 404 113 428 11 128 272 917 27 642 343 405 240 312 465 480 231 74 321 2 634 058 Rapla Rapla vald 999 704 164 477 163 750 33 781 394 502 42 419 124 353 394 357 34 203 392 531 82 577 2 826 654 Saare Muhu vald 21 818 15 530 18 666 795 7 448 7 967 21 978 79 567 145 91 282 249 265 445 Saare Ruhnu vald 99 293 0 1 243 0 0 474 0 4 341 0 1 180 855 107 386 Saare Saaremaa vald 2 807 936 505 497 359 316 59 613 524 672 108 152 292 123 983 553 23 377 1 246 278 145 870 7 056 387 Tartu Elva vald 2 882 626 271 482 179 330 40 139 190 571 50 308 375 456 474 373 778 614 886 78 779 5 158 728 Tartu Kambja vald 1 373 780 109 860 112 068 21 063 127 301 19 582 51 282 207 396 800 392 113 95 404 2 510 649 Tartu Kastre vald 1 597 415 68 803 81 867 15 499 62 042 15 538 95 098 132 787 476 167 405 62 883 2 299 813 Tartu Luunja vald 681 753 65 712 63 592 10 333 17 655 9 969 21 062 87 408 393 65 740 14 345 1 037 962 Tartu Nõo vald 631 146 57 474 57 457 13 115 19 042 12 658 108 974 102 397 205 164 954 13 025 1 180 447 Tartu Peipsiääre vald 1 075 363 87 312 78 359 3 974 63 381 20 736 112 005 198 432 213 277 194 3 468 1 920 437 Tartu Tartu vald 2 502 997 185 356 134 298 25 435 150 246 22 523 0 233 500 840 453 842 762 3 709 799 Tartu Tartu linn 393 668 1 356 930 403 250 246 798 2 608 097 255 131 1 651 091 2 790 756 144 748 1 270 127 491 199 11 611 795 Valga Otepää vald 1 062 870 44 458 129 884 9 538 166 541 20 543 211 537 210 296 514 229 166 43 426 2 128 773 Valga Tõrva vald 953 532 82 917 106 515 12 717 325 988 22 718 43 956 213 983 228 228 723 33 835 2 025 112 Valga Valga vald 4 194 598 125 310 202 154 44 114 983 183 58 428 423 075 516 665 19 526 479 469 64 251 7 110 773 Viljandi Mulgi vald 1 633 813 70 012 119 784 23 050 130 288 30 098 39 989 292 521 466 311 471 61 080 2 712 572 Viljandi Põhja-Sakala vald 1 578 158 124 579 139 923 17 089 156 277 30 051 103 479 279 104 407 312 713 61 863 2 803 643 Viljandi Viljandi vald 2 349 241 158 824 201 763 26 230 72 761 48 720 324 975 420 349 590 448 208 116 718 4 168 379 Viljandi Viljandi linn 1 686 098 308 414 56 932 39 345 256 527 53 523 147 435 596 662 40 178 334 431 91 818 3 611 363 Võru Antsla vald 951 883 37 186 71 069 9 936 37 206 15 930 39 686 148 225 189 207 703 29 252 1 548 265 Võru Rõuge vald 557 880 0 81 901 6 756 82 558 20 184 150 182 185 689 247 371 162 28 988 1 485 547 Võru Setomaa vald 588 699 15 723 52 574 1 192 139 706 11 789 87 912 104 400 103 226 007 46 406 1 274 511 Võru Võru vald 2 467 832 156 881 189 942 14 705 200 154 35 898 182 254 317 203 606 411 626 47 069 4 024 170 Võru Võru linn 2 186 764 281 771 79 795 26 230 561 589 43 801 133 096 416 924 23 512 245 918 16 464 4 015 864 KOKKU 107 370 000 14 950 273 10 250 000 2 650 000 35 070 925 4 000 000 19 175 447 39 200 000 1 326 999 29 313 000 10 430 000 64 385 273 801 029