dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiili alevis Padi tn 15 detailplaneeringu koostamise algatamine

Rahandusministeerium · 17. veebruar 2023
Viit
15-3/1216-1
Registreeritud
17. veebruar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kiili Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Helen Madison (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
19. aprill 2023

Failid

  • 📎vallavalitsuse_korraldus_nr_69.asice2933 KB

Sisu (failidest)

Padi tn 15 ja Padi tn 15a MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING ASUKOHT: HARJU MAAKOND, KIILI VALD, KIILI ALEV PlanID: HUVITATUD ISIK: KUNO TOOL Aadress: Padi 15 , Kiili , Harjumaa 75401 Tel. +372 5298633 E-post: [email protected] (allkirjastatud digitaalselt DP KOOSTAJA: HIRUNDO OÜ planeerija Taimi Kirs Aadress: Sõpruse pst 218-13, Tallinn Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 E-post: [email protected] Tel: +372 5203279 /digitaalselt allkirjastatud/ TÖÖ NR.: HDP-04/2022 2022 I SISUKORD 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK 3 2. PLANEERINGUALA OLEMASOLEV OLUKORD 3 2.1. Asukoht 3 2.2. Pinnas 4 2.3. Reljeef ja haljastus 4 2.4. Hoonestus 4 2.5. Teed 4 2.6. Tehnovõrgud 5 2.7. Kehtivad piirangud 5 3. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA 5-7 4. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED 7 5. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS 7 5.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED 7 5.2. KRUNDI EHITUSÕIGUA 8 5.3. ARHITEKTUUR-EHITUSLIKUD TINGIMUSED 9 5.4. VERTIKAALPLANEERING JA SADEMEVESI 9 5.5. INSENERTEHNILINE LAHENDUS 10 5.5.1. Veevarustus 10 5.5.2. Kanalisatsioon 10 5.5.3. Tuletõrjevee varustus ja tuleohutusnõuded 10 5.5.4. Elektrivarustus 11 5.5.5. Telekommunikatsioon 11 5.5.6. Soojavarustus 11 6. HALJASTUS JA KESKKONNAAITSELISED ABINÕUD 11 7. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED 12 8. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD 12 9. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED 12 10. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA 12 II DETAILPLANEERINGU JOONISED Joonis_1_Situatsiooni plaan_A4 Joonis_2_Kontaktvööndi plaan_A3 Joonis_3_Tugiplaan_460x670 Joonis_4_Põhijoonis-ESKIIS_460x810 Padi tn 15 ja Padi tn 14a maaüksuste detailplaneering töö nr HDP-04/2022 lk 2 SELETUSKIRI 1. SISSEJUHATUS 1. Detailplaneeringu koostamise alused: • Planeerimisseadus (jõustunud 13.01.2022); • Ehitusseadustik (jõustunud 13.01.2022); • Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”; • Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu pool 16.05.2013 otsusega nr 26); • HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78) 2. Arengukavad ja -strateegiad: • Kiili valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2016-2027 (Vastu võetud 28.06.2016 määrus nr 17); • Kiili valla jäätmehoolduseeskiri (kehtestatud Kiili Vallavolikogu 19.aprill 2012.a määrusega nr 5); 3. Detailplaneeringu koostamisel tehtud täiendavad tööd: • Topo-geodeetiline alusplaan (Geodeesiakeskus G.E.POINT töö nr 22-G150 19.04.2022); 4. Eesti standardid: • Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad; • Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri; • Eesti Standard EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitiste tuleohutus; • Eesti Standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on külgnevate maaüksuste, Padi tn 15 ja Padi tn 15a, vahelise piiri muudatus vastavalt maaomanike vahelisele kokkuleppel. Lisaks täpsustatakse Padi tn 15 hoonestusala ja arhitektuurseid tingimusi. 2. PLANEERINGU OLEMASOLEV OLUKORD 2.1. ASUKOHT Planeeritav ala, suurusega 6475m², paikneb Kiili alevi ida piiril. Detailplaneeringu ala hõlmab Harju maakonnas Kiili vallas Kiili alevis alljärgnevaid maaüksusi: Maaüksuse Katastriüksuse Kinnistu Pindala Sihtotstarve Kinnistu omanik aadress tunnus nr. Padi tn 15 30401:001:1016 9608802 1371 m² Elamumaa 100% Kuno Tool Padi tn 15a 30401:001:1595 9609002 5094 m² Üldkasutatav PADI ARENDUS OÜ maa 100% Maa-ala piirnevad maaüksused on: 30401:001:1015 Padi tn 13 ELAMUMAA 30401:001:1001 Padi tänav TRANSPORDIMAA 30401:001:1596 Mesika tänav // Padi tänav TRANSPORDIMAA 30401:001:1609 Padi tn 17 ELAMUMAA 30401:001:0506 Reinu MAATULUNDUSMAA 30401:001:2526 Tedremäe MAATULUNDUSMAA 30401:001:2433 Viimsi metskond 261 MAATULUNDUSMAA Padi tn 15 ja Padi tn 14a maaüksuste detailplaneering töö nr HDP-04/2022 lk 3 2.2. PINNAS Mullastiku struktuuriks Maa-ameti mullastiku kaardi andmetel on : • 80% Sügav madalsoomuld (M´´´). Mulla lõimiseks on hästi lagunenud turvas ( t3 ); • 20% Leostunud gleimuld (Go). Mulla lõimiseks on veeriseline saviliiv 30cm, millele järgneb tugevalt rähkne liivsavi (v°₁sl30/r₃ls₁). Huumushorisondiks on 22-25cm turvast; Joonis 1 Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest Planeeringu ala asukoht 2.3. RELJEEF JA HALJASTUS Detailplaneeringuala paikneb kergelt lainjal moreentasandikul, maapinna absoluutkõrgused jäävad 39.00–38.43 m piiresse. Maa-ala on kaldega põhjast lõunasse. Padi tn 15 katastriüksus (katastritunnus 30401:001:1016) suurusega 1371m², sihtotstarbega 100% elamumaa, millest haritav maa on 1371m². Padi tn 15a katastriüksus (katastritunnus 30401:001:1595) suurusega 5094m², sihtotstarbega 100% üldkasutatav maa, millest haritav maa on 5094m². Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes normaalse radoonisisaldusega alal. Põhjavesi planeeringu alal on nõrgalt kaitstud alal. 2.4. HOONESTUS Padi tn 15 ehitisregistrisse kantud kõrvalhoone paikneb Padi tn 15 ja Padi tn 15a ühisel piiril. Nr Ehitisregistrikood Nimetus Pindala m² 1 120760392 Abihoone 59,5 2.5. TEED Juurdepääs planeeritavale alale toimub Sausti-Kiili maanteelt (nr 11157) Ristiku tänava (nr 304006) kaudu ning edasi mööda Padi tänavat (nr 3040519). Padi tn 15 ja Padi tn 14a maaüksuste detailplaneering töö nr HDP-04/2022 lk 4 2.6. TEHNOVÕRGUD Padi tänaval paiknevad piirkonda teenindavad vee- ja kanalisatsiooni torustikud, elektrikaablid, liitumiskilbid. Padi tn 15a maaüksusel paikneb survekanalisatsiooni pumpla. 2.7. KEHTIVAD PIIRANGUD Planeeritav ala ei asu Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus (kehtestatud Harju maavanema 11.02.2003 korraldusega nr 356-k) määratud rohevõrgustiku rohekoridoris. Planeeringu ala on piirneb ALASOO Maaparandussüsteemi maa-ala nr 4109450020120002. Vastavalt „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ (Maaeluministri määrus nr 64) § 2 lg 2 avatud eesvoolu kaitsevöönd, mille valgala pindala on alla kümne ruutkilomeetri, ulatub eesvoolu mõlemal kaldal 12 meetri kaugusele. Veeseadus¹§ 118 lg 1 p 3 on peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludena kasutatavatel kraavidel valgalaga alla kümne ruutkilomeetri kalda veekaitsevöönd üks meeter. Veeseadus¹ § 118 lg 4 Kui peakraav, kanal või maaparandussüsteemi eesvooluks olev kraav on Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud joonobjektina, on veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejooneks süvendi serv Planeeringualal paikneb osaliselt Sausti maardla nr M240 Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel puuduvad antud alal looduskaitselised kitsendused. Pärandkultuuriobjekte pole maa-ameti andmetel detailplaneeringu alale ega sellega piirnevatele katastriüksustele registreeritu. Ehitusseadustiku § 92 alusel on tänav linnas, alevis või alevikus paiknev tee. Ehitusseadustiku § 71 ütleb, et tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit ning kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus. Padi tänava kaitsevöönd on 10m äärmise sõiduraja välimisest servast. 3. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” (kehtestatud 11.02.2003 korraldusega nr 356-k) alusel ei ulatu planeeringualale rohevõrgustik (rohekoridorid ega tuumalad). Kiili valla üldplaneeringu järgselt on planeeritava ala maakasutuse juhtfunktsiooniks võimalik arenguala Väikeelamumaa (EV). Kiili valla üldplaneeringus on seatud alljärgnevad ehitustingimused: • tiheasustusalades kavandatud elamualade kruntide minimaalsuuruseks 2000m²; • üksikelamu krundil lubatud ehitada kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks abihoone; • üksikelamu krundile ehitatavate hoonete ehitisealune pind lubatud kuni 300m²; • ehitisealuse pinna suuruses teeb põhjendatud juhtudel erandi Kiili vallavalitsus; • üksikelamu suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,00 m; • teede poolsed piirdeaiad on osaliselt läbipaistvad puitaiad ja ei tohi olla kõrgemad, kui 1,4 meetrit. Kruntide vahelised piirdeaiad võivad olla ka võrkpiirded kõrgusega kuni 1,6 m; • üldplaneeringuga on keelatud läbipaistmatute plankpiirete rajamine (va tööstushoonete ümber olevad piirded, kui need on vajalikud müratõkke ja turvalisuse eesmärgil); • parkimine lahendada krundi siseselt; Padi tn 15 ja Padi tn 14a maaüksuste detailplaneering töö nr HDP-04/2022 lk 5 • planeeritavast alast vähemalt 15 % peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa; Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi). Tuleks vältida traditsioonilise ehitusviisiga maamajadel plastaknaid ning naturaalseid materjale imiteerivaid materjale (plastvoodrid jms). Puithoonete piirkonda eelistada uute puithoonete rajamist. Samuti eelistada viilkatustega hoonete piirkonda uusi viilkatusega hooneid. Palkmaju on lubatud ehitada suurtele kruntidele väljaspool alevikke. Alevikes ja väiksematele kruntidele tuleks rajada kivi- või karkass-kandekonstruktsiooniga puit- või kivivoodriga hooneid. VÄLJAVÕTE KIILI VALLA ÜLDPLANEERINGUST Planeeringu ala asukoht Padi tn 15 ja Padi tn 14a maaüksuste detailplaneering töö nr HDP-04/2022 lk 6 Padi tn 15 ja Padi tn 15a maaüksuste detailplaneeringu kehtestamisel muutub Kiili Vallavolikogu 14.09.2004 otsusega nr 41 kehtestatud Kiili vallas Sausti külas Põlde III kinnistu detailplaneering kehtetuks Padi tn 15 katastriüksuse osas ning Kiili Vallavolikogu 16.01.2007 otsusega nr 2 kehtestatud Kiili vallas Sausti külas Põlde III kinnistu detailplaneering Padi tn 15a osas. 4. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED Lähimad teenuseid pakkuvad asutused nagu raamatukogu, kool, lasteaed, kauplused, apteek ja perearstid, asuvad kõik Kiili alevis. Planeeringu ala kontaktvööndis kehtestatud detailplaneeringud on: • Väike-Reinu ja Reinu kinnistute detailplaneering, kehtestatud 11.06.2009 otsusega nr 38 • Vana-Reinu kinnistu detailplaneering, kehtestatud 22.11.2005 otsusega nr 83 • Põldmäe III kinnistu osa II detailplaneering, kehtestatud 16.01.2007 otsusega nr 2 • Põldmäe III kinnistu detailplaneering, kehtestatud 14.09.2004 otsusega nr 41 • Kiili alevis Ristiku 33 detailplaneering, algatatud 03.08.2021 korraldusega nr 327 • Aaviku kinnistu osa (lõuna) detailplaneering, kehtestatud 09.08.2007 otsusega nr 48 • Maksima V maaüksuse osaline detailplaneering (osa II), kehtestatud 11.06.2002 otsusega nr 24 • Maksima V maaüksuste detailplaneering (osa III), kehtestatud 11.06.2002 otsusega nr 42 • Aaviku maaüksuse osa detailplaneering, kehtestatud 11.01.2002 otsusega nr 1 • Aaviku kinnistu osa (põhja) detailplaneering, kehtestatud 14.02.2006 otsusega nr 9 • Ristiku 2 detailplaneering, kehtestatud 09.08.2007 otsusega nr 49 5. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS 5.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED Planeeringu ülesandeks on: • määrata maaüksuse taotletavad sihtotstarbed ja hoonestamise põhimõtted; • lahendada tehnovõrkude varustamise põhimõtteid ja liikluskorraldust; • töödelda välja planeeringuala juurdepääs; • määrata piirangute kehtestamise vajadused ja ulatused. Planeeritavad krundid Pos Krundi Krundi Moodustatakse Liidetavate/ Osade senine nr kasutusotsta planeeritud katastriüksusest m² lahtutavate sihtotstarve rve DP liigi suurus m² liites, lahutades osade pindala katastriüksuse järgi (+/-) m² liikide järgi 1 HP 4926 30401:001:1595 -4926 Üldkasutatav maa 2 EP 1538 30401:001:1595 -167 Üldkasutatav maa 30401:001:1016 1371 Elamumaa EP- üksikelamu maa; HP- haljasala maa Padi tn 15 ja Padi tn 14a maaüksuste detailplaneering töö nr HDP-04/2022 lk 7 5.2. KRUNDI EHITUSÕIGUS Näitajad kruntide kohta maapinnast (m) Elamu/abihoone Maa sihtotstarve ja osakaal (% ) Maa sihtotstarve ja osakaal (%)- -detailplaneeringu liikide kaupa Suurim hoonete kõrgus-kõrgus Krundi planeeritud suurus m² Suurim ehitisealune pind m² Katastriüksuse liikide kaupa Kitsendused ja servituudid Hoonestusala suurus Suurim korruselisus- Hoonete arv krundil Suletud brutopind (elamu/abihoone) elamu/abihoone Pos. nr 1 4926 - - - - - HP Üm - 10m tänava kaitsevöönd Survekanalisatsiooni pumpla 20m kuja 12m kalda kaitsevöönd 2 1538 250 802 II (II/I) 9/5 2(1/1 EP E 500 10m tänava kaitsevöönd ) Survekanalisatsiooni pumpla 20m kuja 12m kalda kaitsevöönd 0,4kV kaabeliini 1m servituut kaabli teljest Katastriüksuse liigi järgi: E- elamumaa, Üm- ühiskondlik maa Planeeritava ehitisealuse pinnana käsitletakse ehitisealuste pindade summat (ehitisealune pind on ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ehitise väljaulatuvad ning sammastel olev osad). Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 19. Ehitisealune pind: (1) Ehitisealune pind on hoonealune pind või rajatisealune pind. (2) Hoonealune pind on hoone maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal. (3) Hoone maapealse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast kõrgemal asuvate Hooneosade projektsioon horisontaaltasapinnal. (4) Hoone maa-aluse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast madalamal asuvate hoone osa-de projektsioon horisontaaltasapinnal. (5) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse pinna sisse loetakse hoone juurde kuuluva rõdu, lodža, varikatuse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 8 nimetatud varikatuse, ja muu taolise projektsioon horisontaaltasapinnal. (6) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse ja hoone maa-aluse osa aluse pinna leidmisel ei võeta arvesse hoone küljes olevat: 1) vihmaveesüsteemi; 2) päikesekaitsevarjestust; 3) terrassi; 4) kaldteed ning treppi; 5) valguskasti; 6) vundamendi taldmikku; 7) tehnosüsteemi ja -seadme osa; 8) liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust; 9) kuni ühe meetri laiust katuseräästast; 10) hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente. Padi tn 15 ja Padi tn 14a maaüksuste detailplaneering töö nr HDP-04/2022 lk 8 5.3. ARHITEKTUUR-EHITUSLIKUD TINGIMUSED Ehitatavad hooned peavad sobima ümbritseva keskkonnaga. Hoonete arhitektuur peab olema planeeritavasse keskkonda sobiv, heatasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Hoonete projekteerimisel on soovituslik kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale ja neutraalset värvilahendust. Hoonete planeerimisel arvestada olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalse säilitamisega. Hoonestuse olulisemad arhitektuurinõuded krundil pos.2: • Hoonestusviis lahtine. • Elamu projekteerida kahe korruselisena, kõrgusega kuni 9m • Abihooned võib projekteerida ühe korruselistena, kõrgusega maapinnast 5m. • Katusekalle: 20°-45º • Ühtne välisviimistlus grupis, fassaadimaterjal-puit, kivi, krohv, metall, klaas. Kivi ja krohvi kasutada hoone fassaadil kombineeritud puitmaterjaliga. Omavahel võib kombineerida erinevaid materjale ja liigendatud fassaade. Plastikvoodrite kasutamine ei ole lubatud. • Värvilahenduses eelistada pastelseid, sooje ja looduslähedasi värvitoone. • Abihoone peab sobima elamu arhitektuuriga. • Piirdeaia välisilme tee ääres peab moodustama ühtse terviku. Tänavapoolsete piirdeaedade rajamisel kivi võib kasutada aia sokliosas või postidel. Teede poolsed piirdeaiad on osaliselt läbipaistvad puitaiad ja ei tohi olla kõrgemad, kui 1,4 meetrit. Kruntide vahelised piirdeaiad võivad olla ka võrkpiirded kõrgusega kuni 1,6 m; Kuni 20m² ja kuni 5 m kõrged ehitised: • Ehitisealuse pinnaga kuni 20m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. • Ilma ehitusloata võib krundile rajada kuni kaks kuni 20m² suuruse ehitisealuse pinnaga väikehoonet (nt tööriistakuuri saun, kasvuhoone, varjualune vms). Teed ja platsid Juurdepääs planeeritavale alale toimub Sausti-Kiili maanteelt (nr 11157) Ristiku tänava (nr 304006) kaudu ning edasi mööda Padi tänavat (nr 3040519). Teede katetena krundisiseselt kasutada looduskivi-, betoonkivi, graniitsõelmeid, kruusa. Sõiduautode 3 parkimiskoht tuleb lahendada omal krundil. 5.4. VERTIKAALPLANEERING JA SADEMEVESI Vertikaalplaneerimisel lähtuda olemasolevast reljeefist. Kruntide maapind tasandatakse ja vertikaalplaneerimine lahendatakse teede ja hoonete ehitusprojektis. Kui hoonete ehitusprojektides nähakse ette maapinna tõstmist, tuleb see projekteerida ja teostada selliselt, et on välistatud liigvee valgumine naaberkinnistutele. Elamukruntide maapinda on lubatud tõsta kuni 0,5m hoonestusalal, kuid mitte kõrgemale kui hoonestatud naaberkinnistu pind. Elamumaa krundi sademevesi lahendatakse pinnasesse immutamisega omal kinnistul. Hoonete katuse sademeveed juhtida rennide ja torustikega maapinnale, kus see haljasaladel immutatakse. Soovitav on ette näha sademevee kogumine kastmisveeks. Võttes arvesse viimastel aastatel täheldatud äärmuslikke ilmastikunähtusi nagu pikaajalised põuad, siis on vihmavee kogumine muutunud eriti oluliseks. Mahutisse kogutud vett võib kasutada põuaperioodidel muru kastmiseks Padi tn 15 ja Padi tn 14a maaüksuste detailplaneering töö nr HDP-04/2022 lk 9 5.5. INSENERTEHNILINE LAHENDUS Krunti läbivate tehnovõrkudega aladele tuleb kehtestada servituut vastavalt maakasutusele ja hoonestusõiguse plaanile, mis kohustab krundi omanikku võimaldama trassi ehitust ja hooldamist. Detailplaneeringuga on määratud servituudi alad. 5.5.1. VEEVARUSTUS Planeeritava ala ööpäevane veevajadus on Q =0,3m³/d. Planeeritav ala asub Kiili KVH vee- ettevõtluspiirkonnas. Padi tn 15 maaüksus omab liitumist Kiili KVH-ga. 5.5.2. KANALISATSIOON Planeeringu-ala kavandatav heitvee vooluhulk võrdub tarbevee vajadusele ja on arvutuslikult kuni 0,3m³/d. Padi tn 15 maaüksus omab liitumist Kiili KVH-ga. Pinnase- ja sadevett on keelatud juhtida reoveekanalisatsiooni. 5.5.3. TULETÕRJEVEE VARUSTUS JA TULEOHUT USNÕUDED Planeeritava elamu maksimaalne kõrgus on 9m. Hoone maksimaalne korruselisus on 2. Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ lisa 1 alusel on detailplaneeringu alale planeeritud elamud koos abihoonetega I kasutusviisiga ehitised. Hoonete lubatud vähim tulepüsivusklass on TP-3 (lubatud TP-2 ja TP-1). Hoonete vaheline kuja on määratud vastavalt Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 22. Tule leviku takistamine (1) Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. (2) Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. (3) Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3- klassi hoonete puhul suurem kui 400 ruutmeetrit ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. (5) Naaberkinnistul paikneva I kasutusviisiga ühe ja kahe korteriga elamu ning abihoone puhul, kui ei ületata lõikes 4 esitatud piirväärtusi, peab: 1) tulelevik olema takistatud vähemalt 60 minuti jooksul, kui kuja on alla nelja meetri; 2) tulelevik olema takistatud vähemalt 30 minutit, kui kuja on neli kuni kaheksa meetrit. Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale konkreetsele hoonele või rajatisele. Vajalik tulekustutusvesi kvartali väliseks tulekustutuseks Q=10 l/s 3 tunni jooksul saadakse Padi tänaval paiknevast tuletõrjehüdrandist Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. 5.5.4. ELEKTRIVARUSTUS Padi tn 15 maaüksus omab elektrienergia liitumist Eesti Energia AS-ga. Padi tn 15 ja Padi tn 14a maaüksuste detailplaneering töö nr HDP-04/2022 lk 10 5.5.5. TELEKOMMUNIKATSIOON Antud detailplaneeringuga pole kavandatud liitumist Telia sidekaabliga. Telekommunikatsioon detailplaneeringu alal on tagatud mobiilside baasil. 5.5.6. SOOJAVARUSTUS Soojavarustus planeeritaval alal lahendatakse individuaalkütte baasil. Selleks võib kasutada, kas elektrikütet, pelletikütet, gaasikütet, õhk-vesisoojuspumpa, päiksepaneele vms. Eesmärgiga kasutada võimalikult keskkonnasõbralikku ning madalate kasutamis- ja hoolduskuludega küttesüsteeme. Tehnoseadmed (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valida ja paigutada selliselt, et müratasemed vastaksid nii planeeritaval elamualal kui ka teistel lähedusse jäävatel elamualadel KeM määruse nr 71 lisas 1 II kategooria alale kehtestatud tööstusmüra sihtväärtustele. Kinnise süsteemiga soojuspuuraugu max sügavus võib olla 80m. Soojuspuurauku on võimalik puurida majast 2m kaugusele, krundi piirist 5m. Soojuspuuraukude vahe on min 10m. Kuna soojuspuurauk on lõpuni tamoneeritud ning temast vett ei võeta, siis sanitaarkaitseala või veevõtukoha hooldusnõudeid ei määrata. Enne puuraukude rajamist tuleb Kiili Vallavalitsuselt taotled puuraukude asukoha kooskõlastus. Päikesepaneelide kavandamisel tuleb need projekteerida hoone konstruktsiooni osana. Rajatava hoone soojavarustus süsteemide väljaehitamine tuleb määrata hoone projektiga. 6. HALJASTUSE JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD Keskkonnakaitse abinõude alus: Säästva arengu seadus § 3. Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. Looduskeskkond on ressursiks, mida tuleb kasutada läbimõeldult ja säästvalt. Kinni pidada kehtestatud kaitsevöönditest ja kujadest. Mõningaid paratamatuid ajutisi ebamugavusi (tolm, müra, vibratsioon, ehitusmaterjalide vedu jne) on kindlasti oodata elamu, tee ja tehnovõrkude ehitamise ajal. Kõik ehitustööd peavad toimuma aga konkreetse projekti alusel ning tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse, tuletõrje- ja tervisekaitsenõuetest. Negatiivsete keskkonnamõjude vältimisel on oluline, et ehitusstaadiumis ning hoone ja rajatiste ekspluatatsioonil tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest ja headest tavadest kinnipidamine, samuti järgitakse rangelt detailplaneeringus kindlaks määratud tingimusi. Jäätmed tuleb koguda liigiti. Jäätmed tuleb koguda liigiti vastavatesse kinnistesse konteineritesse ning korraldada nende ära vedu. Soovitatavalt varjata konteinerit variseina või haljastuse abil nii, et see jääks elanikele ja külastajatele märkamatuks. Konteineri koht määratakse hoone ehitusprojektis. Jäätmete kogumine lahendatakse vastavuses Jäätmeseadusega ja Kiili valla jäätmehoolduseeskirjadega. Krundi valdajal lasub kohustus tagada krundil tekkivate tahkete jäätmete kogumine prügikonteineritesse ning organiseerida nende regulaarne äravedu. Väikeelamus tekkivate bioloogiliste jäätmete komposteerimine on lubatud oma kinnistu piires, kuid selleks ette nähtud kinnistes kompostrites. Täpsemalt lahendada krundi haljastus, parkimine, piirded, nõuetekohaste jäätmemahutite paigaldus jne. hoone ja haljastuse projekti mahus. Detailplaneeringu joonisel on näidatud prügikonteineri soovituslik asukoht. Padi tn 15 ja Padi tn 14a maaüksuste detailplaneering töö nr HDP-04/2022 lk 11 7. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni imbumist siseruumidesse. Peamine radoonileke keldrita maja eluruumidesse toimub põranda ja vundamendi ühenduskohast, kuid ka aluspõhja ja kandvate välisseinte liitekohtadest, põrandapragudest, keldripõrandast, elektrikaablitest ja veetorude läbiviimiskohtadest põrandas; radooni võib sisaldada majapidamisvesi, puurkaevud, ehitusmaterjalid. Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes normaalse radoonisisaldusega alal. Hoonete projekteerimisel tuleb tugineda euronormidele, mis ühtib Eesti Standardiga EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Enne detailplaneeringu elluviimist tuleb vastavalt EVS 840:2017 alapeatükile 4.1 Radoon ja selle allikad järgi teha elamutele pinnase mõõtmised. 8. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD Kuritegevuse riske vähendavate abinõude valikul on lähtutud Eesti standardist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“. Kuriteohirmu vähendavad hea nähtavus, valgustus, jälgitavus ja korrashoid. 9. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord: 1. Planeeringujärgse piiride muudatus koos vajalike servituutide seadmisega; 2. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. 10. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Kahjude all on mõeldud eeskätt ehitustegevusest tulenevaid kahjusid (rikutud teed, haljastus, tehnovõrgud vms samuti ebamõistlikult pikk teel või tänaval transpordi kinnihoidmine jms). Padi tn 15 ja Padi tn 14a maaüksuste detailplaneering töö nr HDP-04/2022 lk 12 Lisa 5 Kiili Vallavalitsuse 14.02.2023 korraldusele nr 69 KIILI ALEVIS PADI TN 15 DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 1. Üldandmed Detailplaneeringu nimetus: Kiili alevis Padi tn 15 detailplaneering. Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alevis. Planeeringuala suurus on 6475 m2. Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused): Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse Maa sihtotstarve ja osakaalu number % 1 Padi tn 15 1371 m2 30401:001:1016 elamumaa 100% 2 Padi tn 15a 5094 m2 30401:001:1595 üldkasutatav maa 100% Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib:  Kiili valla üldplaneering  Põldmäe III kinnistu detailplaneering (DP0068)  Põldmäe III kinnistu osa II detailplaneering (DP0119) 2. Detailplaneeringu eesmärk Eesmärk: Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Padi tn 15 (30401:001:1016) ja Padi tn 15a (30401:001:1595) kinnistute omavahelise piiri asukoha muudatus ja ehitusõiguse määramine. Padi tn 15 krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning krundi suurim ehitisealune pind tohib olla kuni 300 m2. Padi tn 15a kinnistu sihtotstarve peab jääma jätkuvalt avalikult kasutatavaks sotsiaalmaaks (100%). Kiili alevis Padi tn 15 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4. Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 3. Planeeringu ajakava Planeerimisseaduse § 139 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Seega peab juba planeeringu algatamisel arvestama sellega, et planeerimismenetluse jaoks vajalike toimingute tegemine toimuks kindla kava alusel. Ajaskaala Toiming I aasta II aasta III aasta Detailplaneeringu algatamine x 1/4 Detailplaneeringu lahenduse koostamine x x Detailplaneeringu kooskõlastamine x x Detailplaneeringu vastuvõtmine x Detailplaneeringu avalikustamine x Detailplaneeringu heakskiitmine x Detailplaneeringu kehtestamine x 4. Lähteseisukohtade koostamise alused 4.1 Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015); 4.2 Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); 4.3 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”; 4.4 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”; 4.5 Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu pool 16.05.2013 otsusega nr 26); 4.6 Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded (Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1); 4.7 muud standardid, määrused ja seadused; 4.8 planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid; 4.9 planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid; 4.10 piirkonna tehnovõrkude skeemid; 4.11 maaparandus- ja kuivendusprojektid; 4.12 tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused ja teised tehnilised tingimused; 4.13 kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta; 4.14 detailplaneeringu koostamise aluseks on vajalik maa-ala digitaalne mõõdistamine M 1:500. Joonisele kanda kõrghaljastus, insenervõrgud, teed ja hooned min. 20 m ulatuses väljaspool planeeritava ala piire; 4.15 geoloogiline alusmaterjal: geoloogilisi uurimisi tehtud ei ole. 5. Ehituslikud ja arhitektuursed nõuded 5.1 Detailplaneeringu koostamisel järgida Kiili valla üldplaneeringut; 5.2 detailplaneeringuga lahendada või määrata: 5.2.1 maa-ala kruntideks jagamine ja moodustatavatele kruntidele koha-aadresside ettepanekute tegemine; 5.2.2 määrata krundi ehitusõigus vastavalt Kiili valla üldplaneeringule (krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete ja rajatiste suurim lubatud arv krundil, hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete ja rajatiste suurim lubatud kõrgus ja korruselisus); 5.2.3 seada ehitistele olulisemad arhitektuurinõuded; 5.2.4 määrata hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundile ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi; 5.2.5 planeeringuga lahendada juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt planeeritavale krundile; 5.2.6 määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted; 5.2.7 määrata keskkonnakaitse abinõud; 5.2.8 määrata kujad; 5.2.9 näidata tehnovõrkude ja rajatiste asukohad; 5.2.10 näidata sademevete ärajuhtimine; 5.2.11 maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus; sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel, et oleks tagatud vee liikumine läbi teetammi; 2/4 5.2.12 määrata servituutide vajadus; 5.2.13 määrata planeeringualal muudest seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatus; 5.2.14 seada kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused; 5.2.15 planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud maastikuarhitekt. 6. Insenervõrgud ja teed 6.1 Detailplaneeringu plaanil kajastada kõiki teada olevaid maa-aluseid trasse. Detailplaneeringus määrata maa-aluste kommunikatsioonide asukohad ja väljaehitamise põhimõtted: 6.1.1 veevarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.2 kanalisatsioonivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.3 sademevesi: anda sademevete ärajuhtimise lahendus; 6.1.4 tuletõrjevesi: anda tuletõrje veevarustuse lahendus; 6.1.5 elektrivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.6 sidevarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.1.7 küte: lahendada vastavalt lokaalselt ning keskkonnasäästlikele tingimustele; 6.1.8 teed ja tänavad: juurdepääs planeeringualale olemasolev – Padi tänavalt; 6.1.9 drenaaž ja maaparandus: lahendada vastavalt tingimustele, detailplaneeringu koostamisse vajadusel kaasata maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist. 7. Planeeringu seletuskirja lisatakse planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus ning vajadusel seiremeetmed. 8. Arvamuste küsimine 8.1 Planeering kooskõlastada (planeerimisseadus § 133 lg 1): 8.1.1 Põhja päästekeskusega, 8.2 Planeeringu kohta küsida arvamust (planeerimisseadus § 133 lg 1): 8.2.1 planeeringust huvitatud isikult; 8.2.2 planeeritavate tehnovõrkude valdajatega; 8.2.3 vajadusel teistelt puudutatud isikutelt. Seletuskirja lisada koondtabel allkirjastatuna planeeringu koostaja poolt, mis vormistada vastavalt Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded (Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1) lisale nr 3. 9. Detailplaneeringu koosseis 9.1 Detailplaneeringu koosseisus esitada (Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded): 9.1.1 tekstiosa:  tiitelleht;  sisukord;  täpsustatud ajaskaala (detailplaneeringu elluviimise etapilisus);  seletuskiri (seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused). 9.1.2 joonised:  situatsiooniskeem;  tugiplaan; 3/4  planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs;  põhijoonis;  tehnovõrkude joonis;  vertikaalplaneeringu põhimõtteline lahendus; 9.1.3 detailplaneeringu lisad (vastavalt planeerimisseadusele § 3 lg 4). 10. Detailplaneeringu esitamine Detailplaneering palume esitada vallale paberkandjal ning digitaalselt vastavalt vormistamise nõuetele § 20 ja §21. 10.1 Detailplaneeringu kaust sisaldab:  Seletuskiri  Joonised  Tehnilised tingimused  Kooskõlastused 10.2 Lisade kaust sisaldab:  Menetlusdokumendid  Koostatud uuringud 10.3 Elektroonilised dokumendid esitatakse (digitaalselt allkirjastatud planeeringu koostaja ja huvitatud isiku poolt) järgmistes failivormingutes: tekstiosa *.odt, *.doc, *.docx või *.rtf failina ja selle tuletis *.pdf failina; joonised *.dwg failina, koordineeritult L-EST süsteemis ja selle tuletis *.pdf failina. Failide nimekuju näide: 1_Padi_15_dp_seletuskiri_10_01_18.pdf 10.3.1 Tiitellehed eraldi failidena. 10.3.2 Digitaalsed kaustad: 1. Seletuskiri. Alamkaustad doc ja pdf. 2. Joonised. Alamkaustad dwg ja pdf. 3. Tehnilised tingimused ja koostatud uuringud 4. Kooskõlastused 5. Menetlusdokumendid 11. Detailplaneeringu esitamine Detailplaneering esitada allkirjastatult Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks pärast arvamuste küsimist paberkandjal 2 (kahes) eksemplaris (originaal) A4 formaadis ning digitaalselt 1 (ühes) eksemplaris dwg ja pdf formaadis. 12. Detailplaneeringu koostamise korraldamine 12.1 detailplaneeringu koostamise korraldab Kiili Vallavalitsus; 12.2 arvamused taotleb detailplaneeringule planeeringu koostaja; 12.3 detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise ja avalikustamise (vajadusel ka avaliku arutelu) ning kehtestamise korraldab Kiili Vallavolikogu. 13. Lähteseisukohtade kehtivus 13.1 Käesolevad lähteseisukohad kehtivad 2 aastat. 13.2 Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat detailplaneeringu lahendust, on Kiili Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja ajakohastada. Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt 4/4 KIILI VALLAVALITSUS KORRALDUS Kiili 14. veebruar 2023 nr 69 Kiili alevis Padi tn 15 detailplaneeringu koostamise algatamine Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 128 lg 1 ja lg 5, Kiili Vallavolikogu 14.03.2000 määrus nr 4 „Otsustusõiguse delegeerimine” alusel, kooskõlas Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 „Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine” ning arvestades 09.05.2022 detailplaneeringu algatamise taotlust nr 8-1/1276-1 ja 19.10.2022 sõlmitud halduslepingut nr 8- 15/138-22. Detailplaneeringu koostamise algataja, menetleja ja kehtestaja on Kiili vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on HIRUNDO OÜ (Sõpruse pst 218-13, Tallinn, tel 5203279, e-post [email protected]). 1. Algatada Kiili alevis Padi tn 15 detailplaneeringu koostamine (DP0351). Käesoleva korralduse põhjendused on esitatud lisas 1. 2. Planeeritava maa-ala suurus on 6475 m2, planeeritav maa-ala ja kontaktvööndi piir on esitatud lisas nr 2. 3. Planeeritaval maa-alal kehtib: 3.1. Kiili valla üldplaneering 3.2. Põldmäe III kinnistu detailplaneering (DP0068) 3.3. Põldmäe III kinnistu osa II detailplaneering (DP0119) 4. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Padi tn 15 (30401:001:1016) ja Padi tn 15a (30401:001:1595) kinnistute omavahelise piiri asukoha muudatus ja ehitusõiguse määramine. Padi tn 15 krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning krundi suurim ehitisealune pind tohib olla kuni 300 m2. Padi tn 15a kinnistu sihtotstarve peab jääma jätkuvalt avalikult kasutatavaks sotsiaalmaaks (100%). Kiili alevis Padi tn 15 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4. Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 5. Kiili alevis Padi tn 15 detailplaneeringu lähteseisukohad on esitatud lisas nr 5. 6. Kiili alevis Padi tn 15 detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajadus puudub, sest planeeritav tegevus ei kuulu Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1, lg 2 ja 4 loetletud tegevusvaldkondadesse. Lähtuvalt KeHJS § 6 lg 2 § 33 lg 2 ning planeerimisseaduse § 124 lg 6 puudub ka KSH eelhinnangu vajadus. 7. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus. 8. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel lõpetada detailplaneeringu menetlus. Oluliste põhjuste all mõeldakse eelkõige: 8.1. Kiili vallale eraldatud veeressursi ületamine; 8.2. Kiili valla sotsiaalse infrastruktuuri ressursi puudumine (lasteaia- ja koolikohad). 9. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu algatamisest vastavalt planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7. 10. Kiili Vallavalitsusel teavitada avaliku väljapaneku toimumisest planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi. 11. Käesoleva otsuse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates. 12. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest. / allkirjastatud digitaalselt/ Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/ Vallavanem Tarko Tuisk Vallasekretär Lisa(d): 1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 14.02.2023 korraldusele nr 69; 2. Kiili alevis Padi tn 15 detailplaneeringu ja kontaktvööndi ala skeem; 3. Kiili alevis Padi tn 15 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis; 4. Kiili alevis Padi tn 15 detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskiri; 5. Kiili alevis Padi tn 15 detailplaneeringu lähteseisukohad. Lisa 1 Kiili Vallavalitsuse 14.02.2023 korralduse nr 69 juurde Seletuskiri Detailplaneeringu nimetus: Kiili alevis Padi tn 15 detailplaneering. Detailplaneeringu koostaja Detailplaneeringu koostab HIRUNDO OÜ. 1. Olemasolev olukord Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib:  Kiili valla üldplaneering  Põldmäe III kinnistu detailplaneering (DP0068)  Põldmäe III kinnistu osa II detailplaneering (DP0119) Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alevis. Planeeringuala suurus on 6475 m2. Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused): Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse Maa sihtotstarve ja osakaalu number % 1 Padi tn 15 1371 m2 30401:001:1016 elamumaa 100% 2 Padi tn 15a 5094 m2 30401:001:1595 üldkasutatav maa 100% Olemasolev keskkond Detailplaneeringuala paikneb kergelt lainjal moreentasandikul, maapinna absoluutkõrgused jäävad 39.00–38.43 m piiresse. Maa-ala on kaldega põhjast lõunasse. Padi tn 15 katastriüksus (katastritunnus 30401:001:1016) suurusega 1371m², sihtotstarbega 100% elamumaa, millest haritav maa on 1371m². Padi tn 15a katastriüksus (katastritunnus 30401:001:1595) suurusega 5094m², sihtotstarbega 100% üldkasutatav maa, millest haritav maa on 5094m². Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes normaalse radoonisisaldusega alal. Põhjavesi planeeringu alal on nõrgalt kaitstud alal. Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid. Olemasolev tehnovarustus Padi tänaval paiknevad piirkonda teenindavad vee- ja kanalisatsiooni torustikud, elektrikaablid, liitumiskilbid. Padi tn 15a maaüksusel paikneb survekanalisatsiooni pumpla. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs detailplaneeringu alale on Padi tänavalt. ÜVK kohustus ÜVK liitumised kohustuslikud. 2. Taotluse eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Padi tn 15 (30401:001:1016) ja Padi tn 15a (30401:001:1595) kinnistute omavahelise piiri asukoha muudatus ja ehitusõiguse määramine. Padi 1/9 tn 15 krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning krundi suurim ehitisealune pind tohib olla kuni 300 m2. Padi tn 15a kinnistu sihtotstarve peab jääma jätkuvalt avalikult kasutatavaks sotsiaalmaaks (100%). Kiili alevis Padi tn 15 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4. Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 3. Kiili valla üldplaneering Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Joonis 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Padi tn 15 ja Padi tn 15a katastriüksuste maakasutuse juhtfunktsiooniks elamumaa juhtotstarbega (EV). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud ühepereelamud. Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.1. ja 2.2.4.3. toodud tingimused: 2/9 o planeeritavast alast vähemalt 15 % peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa välja arvatud juhul, kui detailplaneeringuga nähakse ette kuni kolm üksikelamu krunti; o valla tiheasustusalades kavandatud elamualade kruntide soovituslikuks suuruseks on min 2000 m²; o üksikelamu krundil lubatud kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks abihoone; o üksikelamu krundile ehitatavate hoonete ehitusalune pind lubatud kuni 300 m²; o väikeelamu korruselisus on 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,00 m ning abihoone 4,5 m; o haljasribadega eraldatakse gruppideks 10-15 elamukrunti; o hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi); o palkmaju on lubatud ehitada suurtele kruntidele väljaspool alevikke. Alevikes ja väiksematele kruntidele palkmaju ei tohi rajada. o teepoolsed piirdeaiad puidust ning kõrgusega kuni 1,4 m ja kruntide vahelised piirdeaiad võivad olla võrkaiad ning kõrgusega kuni 1,6 m; o läbipaistmatute plankpiirdeaedade rajamine keelatud; o kõigil elamukruntidel tuleb parkimine lahendada krundi siseselt. Antud detailplaneeringus peab arvestama eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega. 4. Koostatav Kiili valla üldplaneering Kiili valla koostatava üldplaneeringu järgselt on Padi tn 15 ja Padi tn 15a katastriüksuste maakasutuse juhtfunktsioon elamu maa-ala ja Puhke- ja looduslik maa-ala. Planeeringuala asub tiheasustusalas. Joonis 2: Väljavõte koostatavast Kiili valla üldplaneeringust 3/9 Elamu maa-ala on ühe korteriga elamu (üksikelamu, rida- või kaksikelamu sektsioon) ja kahe või mitme korteriga elamu ehitamiseks ette nähtud maa-ala ning elamute vahelisse välisruumi mahuliselt sobituv muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Elamu maa-alal on lubatud:  Erinevat tüüpi elamud - üksik-, kaksik-, rida-, kahe või mitme korteriga elamud. Elamutüüpide osas kehtivad täiendavad piirkondlikud tingimused (tabel 1).  Kõrvalotstarbena hoolekandeasutuse-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus-, meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, avalikud-, muuseumi-, raamatukogu-, haridus-, teadus-, haigla-, ravi-, spordi-, kultus-, tavandihooned ning garaažid kui need sobituvad arhitektuurselt ja funktsionaalselt piirkonda.  Hoolekandeasutuse-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus-, meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, haigla-, ravi-, spordihoonete kavandamisel kõrvalotstarbena elamu maa-alale, peab arvestama, et see ei häiriks piirkonna peamise otstarbe toimimist.  Muud elamuid teenindavad ning keskkonda sobituvad hooned ja rajatised, sh tehnoehitised. Puhke ja looduslik maa-ala on puhkamisele suunatud loodusliku või poolloodusliku ilmega puhke-, kultuuri- ning spordirajatiste maa-ala. Lisaks täidavad puhkefunktsiooni tervise- ja matkarajad, külaplatsid ning veekogud koos kaldaalaga. Puhke ja looduslikul maa-alal on lubatud:  Looduslikud ja poollooduslikud haljastatud alad, veekogud.  Puhke-, spordi- ja kultuurirajatised nagu näiteks: mänguväljak, laululava, seikluspark, teemapark, väliujula, vabaõhu tenniseväljak, golfiväljak, liuväli, suusarada, puhkeotstarbeline rajatis, staadion, spordi- või puhkeotstarbeline sildumisala jms.  Puhkamise maa-ala teenindavad rajatised sh tehnoehitised, parklad jmt. 5. Detailplaneeringuga kavandatu Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kiili alevis Padi tn 15 (30401:001:1016) ja Padi tn 15a (30401:001:1595) kinnistute omavahelise piiri asukoha muudatus ja ehitusõiguse määramine. Padi tn 15 krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning krundi suurim ehitisealune pind tohib olla kuni 300 m2. Padi tn 15a kinnistu sihtotstarve peab jääma jätkuvalt avalikult kasutatavaks sotsiaalmaaks (100%). 6. Huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte ning avalik huvi Planeerimisotsuste puhul on tegemist eelkõige kaalutlusotsustega, mille eesmärgiks on anda otsustajale iga üksikjuhtumi puhul võimalus konkreetses olukorras sobivaim lahendus leida. Kaalutlusotsuse tegemisele eelneb kaalutlusõiguse teostamine, mille raames tuleb kaaluda ja tasakaalustada vastandlikke ja põrkuvaid huvisid. Nõuded ruumilisele planeerimisele on sätestatud PlanS eraldiseisvate põhimõtetena §-des 8–12. Üheks üldiseks põhimõtteks on huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte. PlanS § 10 lõike 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Lähtudes huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttest on Kiili Vallavalitsus detailplaneeringu koostamise korraldajana kohustatud planeeringu otsuste tegemisel kaaluma erinevaid huve. Avalik huvi on määratlemata õigusmõiste. Näiteks on õiguskirjanduses avaliku huvina (ka ühiskonna huvina) käsitatud kõike seda, mis puudutab kõikide eesmärke ja kutsub esile kõikide ühise tegemise. Veel on märgitud, et KOV huve ei saa vastandada avalikele huvidele ja avalik huvi paneb KOV kohustuse tegutseda kooskõlas selle huviga. Seega ei ole täitevvõim oma tegudes täiesti vaba, vaid seotud oma eesmärgiga, milleks on demokraatlikus riigis avaliku hüve või avaliku heaolu hoidmine ja edendamine. See asjaolu väljendub ka PlanS § 141 kohases sättes, mille järgi on igal isikul on õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse, kui ta 4/9 leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Enne Kiili Vallavalitsuse korraldusega detailplaneeringu algatamist selgitas Kiili Vallavalitsus välja, kas huvitatud isiku esitatud taotluses kirjeldatud planeerimise vastu on praegusel juhul olemas avalik huvi. 7. Algatamise põhjendused Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Seega on menetluse mittealgatamine kooskõlas ka haldusmenetluse eesmärgipärasuse põhimõttega. Menetluse jätkamine olukorras, kus on ilmselge, et menetluse tulemusena sellel planeeringualal PlanS eesmärki ja põhimõtteid arvestava planeeringu kehtestamise otsuseni ei jõuta, tooks kaasa põhjendamatuid aja- ja ressursikulutusi kõigile osalistele. Järgnevalt esitatakse kaalutlused, mille põhjal otsusele jõuti. 7.1. Kvaliteetne ruumiloome Planeerimisseaduse § 1 lg 1 kohaselt on planeerimise eesmärk luua ruumilise keskkonna kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Oluline on, et oleks arvestatud kõigi detailplaneeringust puudutatud isikute huve. Kvaliteetne ruum on tehis- ja looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab välisruumi ja siseruumi. Säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine (ruumiloome) sisaldab planeerimis- ja projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri), ehitustegevust ning muude ruumiotsuste (nt liikluse ja liikumisvõimaluste, teenuste, metsamajandamise jm) ruumilist haldamist, eesmärgiga arendada olemasolevat elukeskkonda iga ruumiotsusega igaühele paremaks. Kvaliteetse ruumilahenduse eelduseks on hea ja läbimõeldud ruumiotsus ehk ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastamisel on sisendina kasutatud järgmisi dokumente (Ruumiloome töörühma lõpparuanne):  ruumiloome eksperdirühma lõpp-aruanne 2019 Lisa 4 – kvaliteetse ruumi miinimumkriteeriumid;  2016 Davosi deklaratsioon, millega Eesti liitus 2018. a jaanuaris - kõrge kvaliteediga ehituskultuuri edendamine;  Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhend - ehitatud keskkonna kvaliteedi saavutamine;  PlanS 2. peatükk – elukeskkonna parendamise põhimõtted;  Rahandusministeeriumi PlanS kohane ruumilise planeerimise põhimõtete rakendamise juhend. Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Laiem eesmärk on, et planeeringutega ei antaks ainult maakasutus -ja ehitustingimusi, vaid kujundataks terviklik ruumilahendus, mis täidab kõiki funktsionaalseid vajadusi. Avalik sektor saab näidata eeskuju, rakendades investeeringute planeerimise protsessi käigus kvaliteedihindamissüsteemi. Selleks kaalutakse kvaliteedikriteeriume investeeringute ja asukoha alternatiivide hindamisel nii kinnisvaraarenduses ja -halduses kui ka rahastamisettepanekute hindamises (nt ruumilise planeerimise, projekteerimise) lähteülesannete ettevalmistamises jne. Kvaliteediküsimustikule vastamine edendab ruumiteadlikkust kõigi ühiskonnarühmade (spetsialistide ja mittespetsialistide) seas ja aitab ära tunda kvaliteetset elukeskkonda ning tõsta 5/9 tundlikkust elukeskkonna kvaliteedi suhtes. Seda kvaliteedihindamissüsteemi saab kasutada paljude erinevate tegevuskavade ja olukordade puhul. Näiteks paikade ruumiloomeprotsesside edukuse analüüsimisel. Kõigil neil juhtudel seisneb kvaliteedihindamissüsteemi tugevus asjaolus, et käsitletakse kõiki elukeskkonnaga seotud olulisemaid kvaliteediprobleeme terviklikult ning kaalutakse neid läbipäistvalt, põhjalikult ja tasakaalustatult. Hindamismeetodid sõltuvad olemasolevatest andmetest. Kvantitatiivsed hindamismeetodid koosnevad kvantitatiivsest sisuanalüüsist (andmed, struktuurid, allikad), standarditud intervjuudest, uuringutest, vaatlustest, seirest, kaardistamisest, statistikast, loendustest, prognoosidest jne. Kvalitatiivsed hindamismeetodid võivad hõlmata kvalitatiivset sisuanalüüsi, tõlgendamist, väärtushinnangute vm kaardistamist, individuaalseid või fookusgruppide intervjuusid, küsitlusi, seiret, kavandikonkursse jne. Tööleht ja selle küsimustik on kooskõlas nii Davosi ehituskultuuri (sks Baukultur) kvaliteedisüsteemiga kui ka Euroopa kvaliteedipõhimõtetega, mis puudutavad kultuuripärandile potentsiaalselt mõju avaldavaid ELi rahastatud sekkumisi. Küsimustik täieliku versiooni leiab Euroopa ekspertide töörühma poolt aastatel 2020-2021 koostatud aruandes „Towards a Shared Culture of Architecture – Investing in high-quality living environments for everyone“ („Ühise arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda“). Joonisel 1 on esitatud võrkdiagramm, mis koostatud kontrollnimekirja lühiversiooni põhjal. 1 JUHTIMINE 100% 90% 80% 70% 8 ILU 60% 2 FUNKTSIONAALSUS 50% 40% 30% 20% 10% 0% 7 KOHATUNNETUS 3 KESKKOND 6 KONTEKST 4 MAJANDUS 5 MITMEKESISUS Graafik 1: Detailplaneeringu võrkdiagramm Lähtudes koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu ettepanek ei ole olulisel määral vastuolus kvaliteetsele ruumiloome nõuetele. 7.2. Elamumaa moodustamise mõjud Kiili valla üldplaneering seab eesmärkideks (lk 6):  atraktiivse, turvalise ja tervisliku elukeskkonna loomiseks püsielanikkonna kinnistamiseks ning avalike teenuste kättesaadavuse võimaldamiseks;  elamuehituseks valla territooriumil koos elukeskkonna väärtuste säilitamise ja arendamise ning teiste maakasutusliikide tasakaalustatud arenguga. 6/9 Kiili valla üldplaneeringu peatükis 3.1 on esitatud ruumilise arenguga kaasneda võivad mõjud ja säästva arengu tingimused (lk 25). Kohe peatüki alguses on esitatud Kiili valla soovid: vald soovib lähtuvalt üldplaneeringust kujundada Kiili vallast meeldiva elamis- ja ettevõtluspiirkonna, kus elamine oleks sobitatud senisesse miljöösse ning tootmisel ei ole kahjulikku keskkonnamõju. Üldplaneeringu peatüki koostamisel mõjude hindamisel arvestati:  uusehitised toovad kaasa püsivaid keskkonnamuutusi;  vee ja kanalisatsioonirajatiste väljaehitamine tasakaalustab püsiva iseloomuga muudatuste teket piirkonna looduskeskkonnale;  uushoonestus tuleb sulandada olemasoleva asustusega;  miljöö- ja maastikuväärtused on atraktiivse ehitatud keskkonna loomise eelduseks;  atraktiivne ja terve elukeskkond tagab elu- ja asukohavaliku olulise tegurina valla sotsiaalse ja majandusliku arengu. Planeeringuga kavandatud tegevustel võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Positiivsed on need mõjud, mis aitavad kaasa keskkonna- ja säästva arengu eesmärkide saavutamisele; negatiivsed mõjud on ebasoodsad, mis võivad seatud arengueesmärkide saavutamisel avalduda loodus-, majandus-, sotsiaal-, ja kultuurikeskkonnale. Kiili valla üldplaneeringus on ehitamisest tuleneda võivad mõjud esitatud tabelis 1 (lk 26). Antud juhul on võetud aluseks eelpoolmainitud tabelis esitatud mõjud (positiivsed ja negatiivsed) ja kaalutud nende mõju detailplaneeringu elluviimise puhul. Tulemused on esitatud tabelis 3. Mõju Tulemus elukeskkonna kvaliteet ja Mõju puudub: Piiride muutmisega lahendatakse Padi tn 15 ja padi tn 15a elamistingimused. kinnistute piiril asuva ehitise seaduslikkus. Kehtiva detailplaneeringuga on juba ehitusõigus olemas. majandusliku arengu intensiivistumine Mõju puudub: Piiride muutmisega lahendatakse Padi tn 15 ja padi tn 15a kinnistute piiril asuva ehitise seaduslikkus. Kehtiva detailplaneeringuga on juba ehitusõigus olemas. uute elanike tulek piirkonda, suurendab Mõju puudub: Piiride muutmisega lahendatakse Padi tn 15 ja padi tn 15a nii valla kui ka teenuse pakkujate kinnistute piiril asuva ehitise seaduslikkus. Kehtiva detailplaneeringuga on tulusid juba ehitusõigus olemas. transpordi-ja infrastruktuuri Mõju puudub: Piiride muutmisega lahendatakse Padi tn 15 ja padi tn 15a paranemine kinnistute piiril asuva ehitise seaduslikkus. Kehtiva detailplaneeringuga on juba ehitusõigus olemas. ühistranspordi tasuvuse paranemine Mõju puudub: Piiride muutmisega lahendatakse Padi tn 15 ja padi tn 15a kinnistute piiril asuva ehitise seaduslikkus. Kehtiva detailplaneeringuga on juba ehitusõigus olemas. liikumisvõimaluste ja Mõju puudub: Piiride muutmisega lahendatakse Padi tn 15 ja padi tn 15a juurdepääsetavuse paranemine kinnistute piiril asuva ehitise seaduslikkus. Kehtiva detailplaneeringuga on juba ehitusõigus olemas. loodusmaastiku asendumine Mõju puudub: Piiride muutmisega lahendatakse Padi tn 15 ja padi tn 15a tehismaastikuga (looduskoosluste kinnistute piiril asuva ehitise seaduslikkus. Kehtiva detailplaneeringuga on hävimine) juba ehitusõigus olemas. maastiku killustumine Mõju puudub: Piiride muutmisega lahendatakse Padi tn 15 ja padi tn 15a kinnistute piiril asuva ehitise seaduslikkus. Kehtiva detailplaneeringuga on juba ehitusõigus olemas. põllumaastiku ja selle harimise Mõju puudub: Piiride muutmisega lahendatakse Padi tn 15 ja padi tn 15a tasuvuse vähenemine kinnistute piiril asuva ehitise seaduslikkus. Kehtiva detailplaneeringuga on juba ehitusõigus olemas. maaparandussüsteemide rikkumine Mõju puudub: Piiride muutmisega lahendatakse Padi tn 15 ja padi tn 15a kinnistute piiril asuva ehitise seaduslikkus. Kehtiva detailplaneeringuga on juba ehitusõigus olemas. 7/9 kinnisvaraarenduse muutumine Mõju puudub: Piiride muutmisega lahendatakse Padi tn 15 ja padi tn 15a valdavaks maakasutuseks – söötis kinnistute piiril asuva ehitise seaduslikkus. Kehtiva detailplaneeringuga on kõlvikud juba ehitusõigus olemas. ehitusalade stiihiline areng Mõju puudub: Piiride muutmisega lahendatakse Padi tn 15 ja padi tn 15a kinnistute piiril asuva ehitise seaduslikkus. Kehtiva detailplaneeringuga on juba ehitusõigus olemas. sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri Mõju puudub: Piiride muutmisega lahendatakse Padi tn 15 ja padi tn 15a rajamise vajadus – suur koormus valla kinnistute piiril asuva ehitise seaduslikkus. Kehtiva detailplaneeringuga on eelarvele juba ehitusõigus olemas. võimalik loodusliku reljeefi muutmine, Mõju puudub: Piiride muutmisega lahendatakse Padi tn 15 ja padi tn 15a mõjud pinnasele (mõju avaldavad kinnistute piiril asuva ehitise seaduslikkus. Kehtiva detailplaneeringuga on transport, pinnasetööd, ehitusprahi juba ehitusõigus olemas. laokile jätmine) pinna-ja põhjavete reostusohu Mõju puudub: Piiride muutmisega lahendatakse Padi tn 15 ja padi tn 15a suurenemine kinnistute piiril asuva ehitise seaduslikkus. Kehtiva detailplaneeringuga on juba ehitusõigus olemas. ökoloogiliste protsesside kulg võib olla Mõju puudub: Piiride muutmisega lahendatakse Padi tn 15 ja padi tn 15a takistatud kinnistute piiril asuva ehitise seaduslikkus. Kehtiva detailplaneeringuga on juba ehitusõigus olemas. radoonioht siseõhus Mõju puudub: Piiride muutmisega lahendatakse Padi tn 15 ja padi tn 15a kinnistute piiril asuva ehitise seaduslikkus. Kehtiva detailplaneeringuga on juba ehitusõigus olemas. võimalik visuaalne reostus Mõju puudub: Piiride muutmisega lahendatakse Padi tn 15 ja padi tn 15a kinnistute piiril asuva ehitise seaduslikkus. Kehtiva detailplaneeringuga on juba ehitusõigus olemas. Tabel 1: Detailplaneeringu mõjud. Lähtudes tabelis 3 esitatud mõjudest ja kaalutud tulemustest saab väita, et detailplaneeringuga kavandatud tegevustel on mõjud puuduvad. Piiride muutmisega lahendatakse Padi tn 15 ja padi tn 15a kinnistute piiril asuva ehitise seaduslikkus. Kehtiva detailplaneeringuga on juba ehitusõigus olemas ja sellest tulenevalt ei suurene liikluskoormus ega teised piirkonna näitajad. Mitmeid võimalikke negatiivse iseloomuga mõjusid on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. 8. Detailplaneeringu menetluse lõpetamise olulised põhjused Koolieelse lasteasutuse seadusega pannakse kohalikule omavalitsusele üldine kohustus tagada kõigile oma haldusterritooriumil elavatele lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimalus käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seadus ei jäta lasteasutuse kohtade tagamise osas vallavalitsusele pädevust seaduses sätestatust teistmoodi otsustada. Kohaliku omavalitsuse finantsvõimekust ületav elukondliku kinnisvara arendusest tulenev elanike arvu liiga kiire kasv lühikese ajaperioodi jooksul tekitab lasteaia- ja koolikohtade tugeva defitsiidi, mille lahendamine ei ole nõutud aja jooksul omavalitsusele jõukohane. 20 aasta pikkuse vaatlusperioodi jooksul (2002-2022) Kiili valda ja ka teistesse Tallinna lähivaldadesse saabunud uusasunike valdavaks profiiliks on noor või nooremas keskeas väikeste lastega pere, kellega seotud kulud (eeskätt lasteaiateenuse tagamine) ületavad tuntavalt ja mitme aasta jooksul nende endi poolt panustatava maksutulu, mis on teenuse tagamiseks vajalik. Sellest tulenevalt on KOV suuteline vastu võtma piiratud hulga uusi elanikke aastas, et säilitada võimekus katta nimetatud puudujääk ülejäänud elanike maksutulust. Jõukohane uute elanike lisandumise määr on keskmiselt 2-3% aastas ja selle ületamise korral on KOV sunnitud uute planeeringute kehtestamist piirama. Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas ja piiratud ressurss. Seega on põhjavee seisukorra jälgimine ja kaitsmine äärmiselt oluline. 1. Milline on põhjaveeressurss Kiili vallas? Kiili vallas on kinnitatud põhjaveevarud keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396 „Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine“ (edaspidi käskkiri). Käskkirjaga on Kiili vallas kinnitatud põhjavee prognoosvaru Ordoviitsium-Kambriumi (edaspidi O-C) vee kihis 800 m 3/ööp ning 8/9 Kambrium Vendi (edaspidi C-V) veekihis 500 m3/ööp. Põhjaveevarud Kiili vallas on kehtestatud kuni 2030. aasta lõpuni. Keskkonnalubadega (L.VV/332201, L.VV/328400, L.VV/332430) on käesoleval hetkel O-C veekihist lubatud põhjaveevõtt 324,99 m3/ööp. Lisaks on Keskkonnaamet menetlusse võtnud OÜ Kiili KVH keskkonnaloa taotluse, millega taotletakse põhjaveevõttu O-C veekihist 250 m3/ööp. Juhul, kui keskkonnaluba antakse, on keskkonnalubade kohaselt lubatud O-C veekihist põhjaveevõtt kokku 574,99 m3/ööp. Keskkonnaloaga L.VV/332430 on käesoleval hetkel C-V veekihist lubatud põhjaveevõtt 500,66 m3/ööp. Eelnevast lähtuvalt saab öelda, et C-V veekihi põhjaveekihi põhjaveevarud on Kiili vallas kehtestatud mahus kasutuses ning O-C põhjaveekihi vabade põhjaveevarude hulgaks on 225,01 m3/ööp. 2. Kas põhjaveeressurssi suurendamine Kiili vallas on võimalik? Veeseaduse 7. peatüki esimene jagu reguleerib põhjaveevarude hindamist ja kehtestamist. Põhjaveevarusid on võimalik ümber hinnata veeseaduse § 206 lg 2 ning lg 3 toodud juhtudel. Põhjaveevarude ümberhindamise tulemusena on võimalik varasemalt kehtestatud põhjaveevarude hulka muuta. Põhjaveevarude hindamiseks tehakse vastavalt veeseaduse § 204 lg 5-le hüdrogeoloogiline uuring, mille tegemist koordineerib Keskkonnaministeerium, ja koostatakse uuringuaruanne, mis esitatakse põhjaveekomisjonile. Põhjaveevarude hindamise või ümberhindamise tellib isik, kes on huvitatud nende määramisest või muutmisest. Põhjaveevarude hindamisega kaasnevad kulud katab isik, kes taotleb põhjaveevaru hindamist (veeseadus § 204 lg 6). Vastavalt eelmainitud uuringuaruande põhjal annab soovituse põhjaveekomisjon valdkonna eest vastutavale ministrile põhjaveevaru kehtestamiseks. Valdkonna eest vastutav minister ei kehtesta põhjaveevaru , kui esineb veeseaduse § 205 lg 4- s toodud asjaolusid. Eelnevast lähtuvalt ei ole hetkel võimalik Kiili valla põhjaveevarude suurendamise võimalikkuse kohta selget vastust anda. Vastava otsuse teeb valdkonna eest vastutav minister koostatud põhjaveevarude uuringu aruande põhjal, tuginedes põhjaveekomisjoni soovitustele. Hetkel on kogu saadaolev veeressurss kasutuses või broneeritud juba kehtestatud detailplaneeringutele. Tuleb arvestada, et veeressurss on elutähtis teenus ja kui sellise tempoga edasi mahtusid eraldada, võime ühel päeval olla olukorras, kus vett enam ei jätku. Hetkel on esmane prioriteet tagada senistele klientidele ja väljastatud mahtudele vastav ressurss, seda ka erinevatel tarbimisperioodidel, sh suvel. 9. Detailplaneeringu menetlus 07.09.2021 – Kiri nr 8-1/1276. Taotluse ja eskiislahenduse esitamine. 21.09.2021 – Vastuskiri. Palun lisada esitatud avaldusele detailplaneeringu eskiislahendus vastavalt Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded § 5-le. 08.05.2022 – Kiri nr 8-1/1276-1. Taotluse ja eskiislahenduse esitamine. 31.05.2022 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek. Projektikomisjon toetab detailplaneeringu algatamist esitatud kujul. Koostaja: Eduard Ventman, Vallaarhitekt 9/9
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel