Pr Annely Akkermann Teie 01.02.2023 nr 13-1.1/789-1
Rahandusministeerium Meie 20.02.2023 nr 5-8/679-3
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN
[email protected]
Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu
Rahandusministeerium edastas Hoiu-laenuühistu seaduse (edaspidi HLÜS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi Eelnõu) 01.02.2023 arvamuse avaldamiseks ja palus seisukohta
hiljemalt 22.02.2023. Käesolevaga esitame oma seisukohad Eelnõule. Finantsinspektsiooni varasem arvamus
Eelnõu kohta oli edastatud Rahandusministeeriumile 03.01.2023.
Üldised tähelepanekud
1. Eelnõu seletuskirjale on lisatud teise kooskõlastusringi kohta koostatud märkuste tabel (edaspidi
Märkuste tabel). Oleme tutvunud Rahandusministeeriumi selgitavate kommentaaridega
Finantsinspektsiooni tähelepanekute osas ning soovime rõhutada, et Finantsinspektsiooni
põhiseisukohad ei ole muutunud võrreldes 03.01.2023 Rahandusministeeriumile edastatud
arvamusega. Sellest tulenevalt täiendavad käesolevas vastuses esitatud tähelepanekud
Finantsinspektsiooni 03.01.2023 avaldatud arvamust.
2. Teatud tähelepanekute osas selgitas Rahandusministeerium, et on plaanis nendega tulevikus tegeleda.
Finantsinspektsiooni hinnangul tuleks nende küsimustega tegeleda käesoleva Eelnõu raames, et vältida
Eelnõu regulatsioonide rakendamisega seotud probleeme.
Hoiu-laenuühistu seaduse muutmine
3. Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse HLÜS-i § 17 lõikega 5. Palume vastavat normi täiendada osaga, mis
keelab hoiu-laenuühistu (edaspidi HLÜ) liikmeks saada juriidilisel isikul, mille omanik on või mida
kontrollib HLÜ juhatuse või nõukogu liige.
4. Finantsinspektsioon pooldab lähenemist, mis viitab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmisel
asjakohastele krediidiandjate ja –vahendajate seaduse (edaspidi KAVS) sätetele, et tagada edaspidi HLÜ-
dele ühetaoline kohtlemine võrreldes teiste tarbijakrediiti väljastavate laenuandjatega. Viimasele viitab
ka Eelnõu seletuskirja punkt 32, kus tuuakse paralleele krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 83
lõikega 31 ning mille kohaselt HLÜ kui ettevõtlusvorm ei tohiks võimaldada normidest kõrvalekaldumist,
mida muidu kohaldataks krediidiandja või –vahendaja tegevusloaga teenusepakkujale, kui viimane
osutab sisuliselt sama teenust samale isikule. Küll aga kui luua analoogne regulatsioon uues HLÜS-i
redaktsioonis, teeme ettepanekud Eelnõu muutmiseks järgmiselt:
1) Oleme varasemalt teinud ettepaneku muuta HLÜS § 28 lõike 11 sõnastust järgmiselt ning
eemaldada Eelnõu § 1 punktiga 37 pakutud HLÜS § 281:„Füüsilisest isikust liikmele, kes ei tegutse
oma majandus- ja kutsetegevuses, laenu andmisel peab hoiu-laenuühistu järgima hoiu-laenuühistu
sise-eeskirjas ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-des 47–531 sätestatud
krediidivõimelisuse hindamise ja tarbijale piisavate selgituste ja teabe esitamise korda ning muid
vastutustundliku laenamise nõudeid, samuti kohaldama sellisele hoiu-laenuühistu liikmele laenu
andmisel võlaõigusseaduse §-des 409, 411 ja 412 sätestatut.“
Muu hulgas sisaldus ettepanekus täiendus „Füüsilisest isikust liikmele, kes ei tegutse oma majandus-
ja kutsetegevuses, /---/“. Kuigi Rahandusministeerium on Eelnõu seletuskirja punkti 3.1 alapunktis
4 selgitanud, et kui HLÜ teeb tehingu oma liikmega, kes ei tegutse tehingu tegemisel majandus- või
kutsetegevuses, siis tuleks seda HLÜ liiget nii Eesti kui ka EL õiguse alusel käsitleda tarbijana, on
Finantsinspektsiooni hinnangul oluline lisada vastav täpsustus ka Eelnõu teksti, et tagada
õigusselgus ning vältida ebaõigete praktikate väljakujunemist.
2) Eelnõu § 1 punktiga 37 pakutud HLÜS § 281 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab HLÜS §-s 28 nimetatud
vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks HLÜ sise-eeskirjaga kehtestama liikme
krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes selle
väljatöötamisel liikme kohta arvesse mh HLÜ ees olevate varasemate kohustuste täitmise ja
teenuse osutamisest tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
Finantsinspektsiooni hinnangul peaks säte olema sõnastatud sellisel viisil, et oleksid hõlmatud kõik
füüsiliste isikute varasemalt olemasolevad maksekohustused, mis võivad ajas suureneda ning mille
mõjuga peaksid HLÜ-d edaspidi arvestama. Võttes arvesse, et HLÜS § 281 lõikes 1 sätestatu võtab
eeskuju eelkõige KAVS § 49 lõikest 1, siis viitame siinkohal ka KAVS-i seletuskirjale, mis eelnimetatud
lähenemist toetab ning mille kohaselt peab krediidiandja või –vahendaja võtma arvesse tarbija
võimekuse teenindada samaaegselt kõiki varem võetud finantskohustusi ka kõrgema intressi
tingimuste olukorras.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku muuta Eelnõuga pakutud HLÜS § 281 lõike 1 punkti 5
sõnastust järgmiselt: „varasemate maksekohustuste ja teenuse osutamisest tulenevate rahaliste
kohustuste võimaliku suurenemise mõju“.
Lisaks juhime tähelepanu, et KAVS § 50 lõike 4 määratleb ühe maksevõime kontrollimise allikana
pangakonto väljavõtte, mida krediidivõimelisuse hindaja peab võimaluse korral tarbijalt küsima, kui
muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Eelnõuga pakutud
HLÜS §-s 281 aga analoogset regulatsiooni ei ole. Laenuandja poolt füüsilisest isikust laenusaaja
(tarbija) varalise seisundi hindamisel ei saa pidada piisavaks laenuandja tuginemist üksnes
laenusaaja poolt esitatud andmetele ning laenusaaja poolt esitatud teavet tuleb kontrollida.
3) KAVS § 49 lõikes 2 on kehtestatud krediidiandjale kohustus kehtestada metoodika, mis võtab
tarbijale krediidi andmisel arvesse konkreetseid näitajaid (sh LTV, DSTI, laenu maksimaalne tähtaeg
jne).
Kuivõrd KAVS § 49 lõikes 2 nimetatud näitajatele analoogne regulatsioon Eelnõus puudub, teeb
Finantsinspektsioon ettepaneku luua ka HLÜS-i analoogne reeglistik, mis võtaks laenu väljastamisel
HLÜ sisemiste riskilimiitidena arvesse vähemalt suhtarvudena kehtestatud piirmäärasid (DSTI ja
LTV), et tagada füüsilisest isikust laenuvõtja kohustuste täitmine jätkusuutlikul viisil.
5. Oleme varasemalt teinud ettepaneku, et HLÜ-l peaksid olema kehtestatud sisemised juhtide (juhatuse
ja nõukogu liikmete) sobivuse nõuded ja nende täitmise kontrolli kord. Rahandusministeerium selgitas,
et viidatud sobivuse nõudeid kontrollib revisjonikomisjon HLÜS § 39 lõikes 1 sätestatud ülesannete
raames. Juhime tähelepanu, et sobivuse nõuete eest vastutava isiku määramine Eelnõus ei võrdu
2/5
sobivuse nõuete ja nende täitmise kontrolli korda kehtestamise ja rakendamisega. Palume Eelnõu selles
osas täiendada.
6. Oleme varasemalt juhtinud tähelepanu HLÜS § 471 lõike 6 sõnastusele, mille kohaselt kui HLÜ ei ole
krediidiasutuse tegevusloa taotlust hiljemalt 2026. aasta 31. detsembriks esitanud või
Finantsinspektsioon on keeldunud talle tegevusluba andmast, siis peab ta olemasolevatele liikmetele
hoiustamistehingute ja makseteenuste osutamise ning tarbijakrediidi väljastamise vastavalt lepingutes
sätestatud tähtaegadele lõpetama, välja arvatud juhul kui vastav tulundusühistu omab makseasutuse
või krediidiandja tegevusluba. Pakutud sõnastustest võib aga järeldada, et tarbijakrediidi väljastamist ei
peaks lõpetama, kui tulundusühistu omab makseasutuse tegevusluba. Kuna makseasutuse tegevusluba
ei võimalda tarbijakrediidi väljastamist, palume Eelnõu sätte selles osas täpsustada.
Krediidiasutuste seaduse muutmine
7. Varasemalt avaldasime arvamuse, et Eelnõuga tuleb selgemalt reguleerida aktsiaseltsina asutatud
krediidiasutuse ja ühistuna asutatud krediidiasutuse erisused. Rahandusministeeriumi selgituste
kohaselt kohaldatakse ühistupankadele kogu KAS-i nende erisustega, mis on ette nähtud ühistupanga
tegevust reguleerivas peatükis. Rahandusministeerium möönis, et teatud aspektid ühistupanga
tegevuses vajavad täiendavat reguleerimist. Need lahendatakse tulevikus mõne teise KAS-i muutva
seaduseelnõuga.
Teeme ettepaneku sätestada vajalikud muudatused käesoleva Eelnõuga, et vastav regulatsioon oleks
kohe alguses selge ja arusaadav.
8. Eelnõu § 3 punktiga 4 muudetakse KAS §-i 38. Rahandusministeerium ei ole arvestanud
Finantsinspektsiooni varasemalt pakutud sõnastusettepanekuga. Palume siiski KAS § 38 sõnastuses,
mitte ainult seletuskirjas, selgelt välja tuua, et ühistupankadele kohaldatakse kogu krediidiasutuste
seadust nende erisustega, mis on ette nähtud ühistupanga tegevust reguleerivas peatükis. Lisaks
palume sätestada, et ühistupank ei või tegutseda aktsiaseltsi vormis.
9. Finantsinspektsioon jääb seisukoha juurde, et ühistupanga puhul, tulenevalt tema õiguslikust vormist,
on vaja täiendavaid norme, mis aitaks nii turuosalistel kui järelevalvel paremini mõista ja sisustada
olulise osaluse regulatsiooni. Ka Rahandusministeerium möönis Finantsinspektsiooni tähelepanekute
selgitamisel, et teatud aspektid ühistupanga tegevuses vajavad täiendavat reguleerimist. Eeltoodud
valguses teeme uuesti alljärgneva ettepaneku:
Lisada KAS-i § 441 pealkirjaga „Osalus ühistupangas“ alljärgnevas sõnastuses:
„(1) Ühistupanga puhul võetakse liikme olulise osaluse määratlemisel täiendavalt arvesse liikme panust
ühistupanka, muuhulgas tema poolt antud laene või tehtud sissemakseid ühistupanka või muul viisil
ühistupanga tegevuse arvestatavat toetamist. Samuti tuleb kaaluda liikme mõju tervikuna ühistupanga
juhtimisele, mis võib seonduda nii tema rolli, ühiskondliku kuvandi kui muude asjaolude hindamisel läbi
mõju ühistupanga juhtimisele.
(2) Ühistupank peab enne sellise olukorra tekkimist või sellest teada saamisel või teada saama pidamisel
viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni kõikidest asjaoludest, mis võivad tuua kaasa liikme olulise
osaluse või kontrolli ühistupanga üle.“
10. Eelnõu § 3 punktiga 6 muudetakse KAS § 421 lõiget 2. Teeme uuesti ettepaneku vastavat sõnastust
muuta alljärgnevalt:„(2) Ühistupanga liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustab isiku avalduse
alusel ühistupanga juhatus või nõukogu, kui talle on selline õigus antud põhikirjaga, 30 päeva jooksul,
alates avalduse saamisest. Vastava otsuse eelnevalt tuleb kontrollida liikme vastavust seaduse ja
põhikirja nõuetele.“ Selliselt oleks välditud olukord, kus juhatus jätab „seisma“ avaldused ja viivitab
põhjendamatult nende lahendamisega, mis omakorda tooks aga kaasa registriandmete ebatäpsuse.
3/5
11. Eelnõu § 3 punktiga 8 sätestatakse nõue, et ühistupanga juhatuses peab olema vähemalt kaks juhatuse
liiget. Eelnõuga muudetakse nii KAS-i kui HLÜS-i ja vähendatakse juhatuse liikmete arvu kaheni. Eelnõu
seletuskirjas on põhjendatud kahe juhatuse liikme nõue vaid asjaoluga, et Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv 2013/36/EL (edaspidi CRD) seda võimaldab. Rahandusministeerium selgitas
täiendavalt, et juhatuse liikmete arvu alandamine CRD-s lubatud miinimumarvuni on põhjendatud,
arvestades HLÜ-de tegevuse mahtusid ja kapitaliseeritust. Finantsinspektsioon sellega ei nõustu.
Juhime tähelepanu, et ka kehtiv HLÜS § 34 lõige 1 sätestab, et juhatuses peab olema vähemalt kolm
liiget. Finantsinspektsiooni jääb seisukoha juurde, et ühistupangal peaks olema vähemalt kolm juhatuse
liiget nagu KAS seda ka täna nõuab. Arvestades, et juhatuse liikmed tegelevad igapäevase juhtimisega
ning väga oluline on ka juhatuse liikmete vastutusvaldkondade jaotus ning huvide konflikti maandamine
läbi vastutusvaldkondade jaotamise erinevate juhatuse liikmete vahel, siis kolm juhatuse liiget
organisatsioonis peaks olema ka ühistupankadele miinimumnõue ning erisuse/leevenduse
kehtestamine ei ole antud juhul põhjendatud. Ka ühistupangad peavad olema juhitud pädevate ja
kompetentsete isikute poolt.
Sellest tulenevalt teeme uuesti ettepaneku välja jätta Eelnõust nii HLÜS § 34 lõike 1
muudatusettepanek, KAS § 422 lõikega 1 kehtestada, et ühistupanga juhatuses on vähemalt kolm liiget
ning mitte vähendada juhatuse liikmete arvu ühistupanga juhtimiseks.
12. Eelnõu § 3 punktiga 9 on reguleeritud ühistupanga algkapital. KAS § 44 lõike 1 kohaselt võib ühistupanga
algkapital erinevalt KAS § 35 lõigetes 1 ja 2 sätestatust olla üks kuni viis miljon eurot, kui ühistupank ei
osuta väärtpaberituru seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuseid. Lisaks võib
Finantsinspektsioon otsustada, et ühistupank ei või osutada HLÜS § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid
välisriigis, asutades selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid. Algkapital koosneb Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktides a–e nimetatud kapitalist
ja reservidest.
1) Juhime tähelepanu, et pakutud sõnastusest ei tule välja, kes ja milliste kriteeriumite alusel otsustab
ühistupanga algkapitali suurust. Kui see pädevus kuulub Finantsinspektsioonile, palume Eelnõus see
pädevus selgelt sätestada koos kriteeriumitega, mille alusel peab Finantsinspektsioon otsustama
kui suur on HLÜ algkapital vahemikus üks kuni viis miljon eurot.
2) KAS § 44 lõike 1 teise lause kohaselt võib Finantsinspektsioon otsustada, et ühistupank ei või
osutada HLÜS § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid välisriigis, asutades selleks filiaali või osutades
piiriüleseid teenuseid. Esiteks, kuna see regulatsioon asub paragrahvis, mis reguleerib ühistupanga
algkapitali, tuleks see rohkem seostada algkapitali regulatsiooniga. Teiseks, sellise õiguse andmine
seadusandja poolt Finantsinspektsioonile eeldab ka konkreetseid kriteeriume, millistest peab
Finantsinspektsioon otsustuse tegemisel lähtuma. Kolmandaks, oleme varasemalt teinud
ettepaneku, et ka KAS-is tuleb kehtestada piirang, et ühistupank ei või piiriüleselt ega filiaali kaudu
teenuseid osutada ning tegevuskoht peab asuma Eestis. Kui HLÜ-de tegevuse piirang ei tulene
selgelt Eelnõust, tuleks anda Finantsinspektsioonile õigust igal ajal, sh tegevusloa taotluse andmisel,
keelata ühistupangal osutada teenuseid välisriigis.
3) KAS § 44 pealkirjaks on pakutud „Ühistu algkapital“. Algkapitalist räägitakse aga ainult paragrahvi
esimeses lõikes, edasi on kasutusel mõiste osakapital. Palume kaaluda paragrahvi pealkirja
muutmist.
13. Finantsinspektsioon on teinud varasemalt ettepaneku täiendada KAS 44 lõiget 2 põhimõttega, et aktsia-
või osakapitali vähenemise korral rohkem kui 5% võrra võrreldes avalikes registrites kajastuva
summaga, tuleb avalikes registrites olevat teavet viivitamata ajakohastada. Eelnõus on KAS § 44
täiendatud lõikega 3. Palume sõnastust muuta järgmiselt: „(3)Ühistupanga juhatus kutsub kokku
erakorralise üldkoosoleku ühistupanga osakapitali muutmiseks, kui ühistupanga osakapital väheneb
vähemalt viie protsendi võrra võrreldes avalikes registrites kajastuva summaga.“
4/5
14. Eelnõu § 3 punktiga 22 täiendatakse KAS § 116 lõikega 4, mille kohaselt lõpetatakse ühistupank, kui
ühistupangal on vähem kui 50 liiget ja liikmete arv ei ole kahe kuu jooksul suurenenud. Oleme
varasemalt märkinud, et uuest sättest ei tulene kes sellisel juhul lõpetamise menetluse alustab.
Märkuste tabelis selgitas Rahandusministeerium, et ühistupanga lõpetamine toimub 11. peatükis
sätestatu kohaselt kui ühistupanga erisätetes ei ole sedastatud teisiti. Juhime tähelepanu, et see ei
lahenda olukorda, et pakutud sättest ei tulene, kellel on õigus ühistupanga lõpetamise menetluse
alustamiseks, kui pank vastab sättes sätestatud kriteeriumitele. Kas tegemist on vabatahtliku
lõpetamise või sundlõpetamisega? Kui tegemist on vabatahtliku lõpetamiseks, tuleks ette näha ka
nõuded, et kui ühistupank ei astu samme ega tee otsust teatud aja jooksul vabatahtlikuks lõpetamiseks,
siis on Finantsinspektsioonil õigus nõuda kohtu kaudu ühistupanga sundlõpetamist.
15. Finantsinspektsioon jääb seisukoha juurde, et enne Finantsinspektsioonilt tegevusloa taotlemist peavad
HLÜ-d vahetult enne tegevusloa esitamist läbima varade põhjaliku hindamise (Asset Quality Review), et
saada ülevaade milline on varade tegelik kvaliteet ja kvaliteedi mõju krediidiasutuse/ühistupanga
omavahendite tasemele ja kapitaliseeritusele. Märkuste tabelis selgitas Rahandusministeerium, et
varade kvaliteedi hindamine peab toimuma kõikide isikute puhul, kes taotlevad krediidiasutuse
tegevusloa, sh HLÜ-d.
Juhime tähelepanu, et omavahendite suurust tõendavate dokumentide esitamine koos vandeaudiitori
aruandega ei võrdu varade kvaliteedi põhjaliku hindamisega ning hetkel ei tule Eelnõust HLÜ-de selget
kohustust läbida varade kvaliteedi hindamist vahetult enne tegevusloa taotlemist. HLÜ-de varade ning
nende tegevus on läbipaistmatu, revisjonikomisjonid ei suuda riskikohti tuvastada ja/või ei ole
sõltumatud. Seega sõltumatu varade hindamine enne ühistupanga loa taotlemist on hädavajalik, et
saada kindlust varade tegelikus kvaliteedis ja väärtuses. Sellest tulenevalt teeme uuesti ettepaneku
sätestada Eelnõuga HLÜ-de kohustust läbida varade kvaliteedi hindamise vahetult enne tegevusloa
esitamist.
16. Oleme varasemalt teinud mitmeid tähelepanekuid KAS-is sisalduvate vastutussätete kohta.
Rahandusministeeriumi selgituste kohta on nimetatud sätete ülevaatamine plaanitud tulevikus muu
eelnõus raames. Palume kaaluda vastutussätete muutmist käesoleva Eelnõu raames, et vältida
puudulikust õiguslikust regulatsioonist tulenevaid probleeme.
17. Oleme varasemalt palunud arvestada, et Finantsinspektsiooni tegevust finantseeritakse
finantsjärelevalve subjektide poolt, mistõttu peaks järelevalve olema kulupõhine ja lähtuma eesmärgist,
et ühed subjektid ei peaks teisi subsideerima. Finantsinspektsiooni hinnangul, vähemalt esimesel aastal,
peaks ette nägema täiendava mehhanismi, millega ühistupangad ise tasuksid oma menetluskulu ja seda
ei peaks subsideerima teised järelevalve subjektid.
Märkuste tabelis on selle tähelepaneku juures jäetud poolik kommentaar. Sellest tulenevalt palume
uuesti ette nägema täiendava mehhanismi, vähemalt esimesel aastal, millega ühistupangad ise tasuksid
oma menetluskulu ja seda ei peaks subsideerima teised järelevalve subjektid.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Siim Tammer
juhatuse liige
Kristina Zorin
[email protected]
5/5