dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Rahandusministeerium · 21. veebruar 2023
Viit
13-1.1/1319-1
Registreeritud
21. veebruar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Finantsinspektsioon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
13 FINANTSPOLIITIKA KUJUNDAMINE
Sari
13-1.1 Kirjavahetus finantsturgude ja panganduse küsimustes (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
13-1.1/2023
Vastutaja
Kristen Leppik (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎Kiri 20.02.2023 nr 5-8 679-3.asice519 KB

Sisu (failidest)

Pr Annely Akkermann Teie 01.02.2023 nr 13-1.1/789-1 Rahandusministeerium Meie 20.02.2023 nr 5-8/679-3 Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN [email protected] Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Rahandusministeerium edastas Hoiu-laenuühistu seaduse (edaspidi HLÜS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi Eelnõu) 01.02.2023 arvamuse avaldamiseks ja palus seisukohta hiljemalt 22.02.2023. Käesolevaga esitame oma seisukohad Eelnõule. Finantsinspektsiooni varasem arvamus Eelnõu kohta oli edastatud Rahandusministeeriumile 03.01.2023. Üldised tähelepanekud 1. Eelnõu seletuskirjale on lisatud teise kooskõlastusringi kohta koostatud märkuste tabel (edaspidi Märkuste tabel). Oleme tutvunud Rahandusministeeriumi selgitavate kommentaaridega Finantsinspektsiooni tähelepanekute osas ning soovime rõhutada, et Finantsinspektsiooni põhiseisukohad ei ole muutunud võrreldes 03.01.2023 Rahandusministeeriumile edastatud arvamusega. Sellest tulenevalt täiendavad käesolevas vastuses esitatud tähelepanekud Finantsinspektsiooni 03.01.2023 avaldatud arvamust. 2. Teatud tähelepanekute osas selgitas Rahandusministeerium, et on plaanis nendega tulevikus tegeleda. Finantsinspektsiooni hinnangul tuleks nende küsimustega tegeleda käesoleva Eelnõu raames, et vältida Eelnõu regulatsioonide rakendamisega seotud probleeme. Hoiu-laenuühistu seaduse muutmine 3. Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse HLÜS-i § 17 lõikega 5. Palume vastavat normi täiendada osaga, mis keelab hoiu-laenuühistu (edaspidi HLÜ) liikmeks saada juriidilisel isikul, mille omanik on või mida kontrollib HLÜ juhatuse või nõukogu liige. 4. Finantsinspektsioon pooldab lähenemist, mis viitab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmisel asjakohastele krediidiandjate ja –vahendajate seaduse (edaspidi KAVS) sätetele, et tagada edaspidi HLÜ- dele ühetaoline kohtlemine võrreldes teiste tarbijakrediiti väljastavate laenuandjatega. Viimasele viitab ka Eelnõu seletuskirja punkt 32, kus tuuakse paralleele krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 83 lõikega 31 ning mille kohaselt HLÜ kui ettevõtlusvorm ei tohiks võimaldada normidest kõrvalekaldumist, mida muidu kohaldataks krediidiandja või –vahendaja tegevusloaga teenusepakkujale, kui viimane osutab sisuliselt sama teenust samale isikule. Küll aga kui luua analoogne regulatsioon uues HLÜS-i redaktsioonis, teeme ettepanekud Eelnõu muutmiseks järgmiselt: 1) Oleme varasemalt teinud ettepaneku muuta HLÜS § 28 lõike 11 sõnastust järgmiselt ning eemaldada Eelnõu § 1 punktiga 37 pakutud HLÜS § 281:„Füüsilisest isikust liikmele, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, laenu andmisel peab hoiu-laenuühistu järgima hoiu-laenuühistu sise-eeskirjas ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-des 47–531 sätestatud krediidivõimelisuse hindamise ja tarbijale piisavate selgituste ja teabe esitamise korda ning muid vastutustundliku laenamise nõudeid, samuti kohaldama sellisele hoiu-laenuühistu liikmele laenu andmisel võlaõigusseaduse §-des 409, 411 ja 412 sätestatut.“ Muu hulgas sisaldus ettepanekus täiendus „Füüsilisest isikust liikmele, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, /---/“. Kuigi Rahandusministeerium on Eelnõu seletuskirja punkti 3.1 alapunktis 4 selgitanud, et kui HLÜ teeb tehingu oma liikmega, kes ei tegutse tehingu tegemisel majandus- või kutsetegevuses, siis tuleks seda HLÜ liiget nii Eesti kui ka EL õiguse alusel käsitleda tarbijana, on Finantsinspektsiooni hinnangul oluline lisada vastav täpsustus ka Eelnõu teksti, et tagada õigusselgus ning vältida ebaõigete praktikate väljakujunemist. 2) Eelnõu § 1 punktiga 37 pakutud HLÜS § 281 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab HLÜS §-s 28 nimetatud vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks HLÜ sise-eeskirjaga kehtestama liikme krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes selle väljatöötamisel liikme kohta arvesse mh HLÜ ees olevate varasemate kohustuste täitmise ja teenuse osutamisest tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Finantsinspektsiooni hinnangul peaks säte olema sõnastatud sellisel viisil, et oleksid hõlmatud kõik füüsiliste isikute varasemalt olemasolevad maksekohustused, mis võivad ajas suureneda ning mille mõjuga peaksid HLÜ-d edaspidi arvestama. Võttes arvesse, et HLÜS § 281 lõikes 1 sätestatu võtab eeskuju eelkõige KAVS § 49 lõikest 1, siis viitame siinkohal ka KAVS-i seletuskirjale, mis eelnimetatud lähenemist toetab ning mille kohaselt peab krediidiandja või –vahendaja võtma arvesse tarbija võimekuse teenindada samaaegselt kõiki varem võetud finantskohustusi ka kõrgema intressi tingimuste olukorras. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku muuta Eelnõuga pakutud HLÜS § 281 lõike 1 punkti 5 sõnastust järgmiselt: „varasemate maksekohustuste ja teenuse osutamisest tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju“. Lisaks juhime tähelepanu, et KAVS § 50 lõike 4 määratleb ühe maksevõime kontrollimise allikana pangakonto väljavõtte, mida krediidivõimelisuse hindaja peab võimaluse korral tarbijalt küsima, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Eelnõuga pakutud HLÜS §-s 281 aga analoogset regulatsiooni ei ole. Laenuandja poolt füüsilisest isikust laenusaaja (tarbija) varalise seisundi hindamisel ei saa pidada piisavaks laenuandja tuginemist üksnes laenusaaja poolt esitatud andmetele ning laenusaaja poolt esitatud teavet tuleb kontrollida. 3) KAVS § 49 lõikes 2 on kehtestatud krediidiandjale kohustus kehtestada metoodika, mis võtab tarbijale krediidi andmisel arvesse konkreetseid näitajaid (sh LTV, DSTI, laenu maksimaalne tähtaeg jne). Kuivõrd KAVS § 49 lõikes 2 nimetatud näitajatele analoogne regulatsioon Eelnõus puudub, teeb Finantsinspektsioon ettepaneku luua ka HLÜS-i analoogne reeglistik, mis võtaks laenu väljastamisel HLÜ sisemiste riskilimiitidena arvesse vähemalt suhtarvudena kehtestatud piirmäärasid (DSTI ja LTV), et tagada füüsilisest isikust laenuvõtja kohustuste täitmine jätkusuutlikul viisil. 5. Oleme varasemalt teinud ettepaneku, et HLÜ-l peaksid olema kehtestatud sisemised juhtide (juhatuse ja nõukogu liikmete) sobivuse nõuded ja nende täitmise kontrolli kord. Rahandusministeerium selgitas, et viidatud sobivuse nõudeid kontrollib revisjonikomisjon HLÜS § 39 lõikes 1 sätestatud ülesannete raames. Juhime tähelepanu, et sobivuse nõuete eest vastutava isiku määramine Eelnõus ei võrdu 2/5 sobivuse nõuete ja nende täitmise kontrolli korda kehtestamise ja rakendamisega. Palume Eelnõu selles osas täiendada. 6. Oleme varasemalt juhtinud tähelepanu HLÜS § 471 lõike 6 sõnastusele, mille kohaselt kui HLÜ ei ole krediidiasutuse tegevusloa taotlust hiljemalt 2026. aasta 31. detsembriks esitanud või Finantsinspektsioon on keeldunud talle tegevusluba andmast, siis peab ta olemasolevatele liikmetele hoiustamistehingute ja makseteenuste osutamise ning tarbijakrediidi väljastamise vastavalt lepingutes sätestatud tähtaegadele lõpetama, välja arvatud juhul kui vastav tulundusühistu omab makseasutuse või krediidiandja tegevusluba. Pakutud sõnastustest võib aga järeldada, et tarbijakrediidi väljastamist ei peaks lõpetama, kui tulundusühistu omab makseasutuse tegevusluba. Kuna makseasutuse tegevusluba ei võimalda tarbijakrediidi väljastamist, palume Eelnõu sätte selles osas täpsustada. Krediidiasutuste seaduse muutmine 7. Varasemalt avaldasime arvamuse, et Eelnõuga tuleb selgemalt reguleerida aktsiaseltsina asutatud krediidiasutuse ja ühistuna asutatud krediidiasutuse erisused. Rahandusministeeriumi selgituste kohaselt kohaldatakse ühistupankadele kogu KAS-i nende erisustega, mis on ette nähtud ühistupanga tegevust reguleerivas peatükis. Rahandusministeerium möönis, et teatud aspektid ühistupanga tegevuses vajavad täiendavat reguleerimist. Need lahendatakse tulevikus mõne teise KAS-i muutva seaduseelnõuga. Teeme ettepaneku sätestada vajalikud muudatused käesoleva Eelnõuga, et vastav regulatsioon oleks kohe alguses selge ja arusaadav. 8. Eelnõu § 3 punktiga 4 muudetakse KAS §-i 38. Rahandusministeerium ei ole arvestanud Finantsinspektsiooni varasemalt pakutud sõnastusettepanekuga. Palume siiski KAS § 38 sõnastuses, mitte ainult seletuskirjas, selgelt välja tuua, et ühistupankadele kohaldatakse kogu krediidiasutuste seadust nende erisustega, mis on ette nähtud ühistupanga tegevust reguleerivas peatükis. Lisaks palume sätestada, et ühistupank ei või tegutseda aktsiaseltsi vormis. 9. Finantsinspektsioon jääb seisukoha juurde, et ühistupanga puhul, tulenevalt tema õiguslikust vormist, on vaja täiendavaid norme, mis aitaks nii turuosalistel kui järelevalvel paremini mõista ja sisustada olulise osaluse regulatsiooni. Ka Rahandusministeerium möönis Finantsinspektsiooni tähelepanekute selgitamisel, et teatud aspektid ühistupanga tegevuses vajavad täiendavat reguleerimist. Eeltoodud valguses teeme uuesti alljärgneva ettepaneku: Lisada KAS-i § 441 pealkirjaga „Osalus ühistupangas“ alljärgnevas sõnastuses: „(1) Ühistupanga puhul võetakse liikme olulise osaluse määratlemisel täiendavalt arvesse liikme panust ühistupanka, muuhulgas tema poolt antud laene või tehtud sissemakseid ühistupanka või muul viisil ühistupanga tegevuse arvestatavat toetamist. Samuti tuleb kaaluda liikme mõju tervikuna ühistupanga juhtimisele, mis võib seonduda nii tema rolli, ühiskondliku kuvandi kui muude asjaolude hindamisel läbi mõju ühistupanga juhtimisele. (2) Ühistupank peab enne sellise olukorra tekkimist või sellest teada saamisel või teada saama pidamisel viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni kõikidest asjaoludest, mis võivad tuua kaasa liikme olulise osaluse või kontrolli ühistupanga üle.“ 10. Eelnõu § 3 punktiga 6 muudetakse KAS § 421 lõiget 2. Teeme uuesti ettepaneku vastavat sõnastust muuta alljärgnevalt:„(2) Ühistupanga liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustab isiku avalduse alusel ühistupanga juhatus või nõukogu, kui talle on selline õigus antud põhikirjaga, 30 päeva jooksul, alates avalduse saamisest. Vastava otsuse eelnevalt tuleb kontrollida liikme vastavust seaduse ja põhikirja nõuetele.“ Selliselt oleks välditud olukord, kus juhatus jätab „seisma“ avaldused ja viivitab põhjendamatult nende lahendamisega, mis omakorda tooks aga kaasa registriandmete ebatäpsuse. 3/5 11. Eelnõu § 3 punktiga 8 sätestatakse nõue, et ühistupanga juhatuses peab olema vähemalt kaks juhatuse liiget. Eelnõuga muudetakse nii KAS-i kui HLÜS-i ja vähendatakse juhatuse liikmete arvu kaheni. Eelnõu seletuskirjas on põhjendatud kahe juhatuse liikme nõue vaid asjaoluga, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL (edaspidi CRD) seda võimaldab. Rahandusministeerium selgitas täiendavalt, et juhatuse liikmete arvu alandamine CRD-s lubatud miinimumarvuni on põhjendatud, arvestades HLÜ-de tegevuse mahtusid ja kapitaliseeritust. Finantsinspektsioon sellega ei nõustu. Juhime tähelepanu, et ka kehtiv HLÜS § 34 lõige 1 sätestab, et juhatuses peab olema vähemalt kolm liiget. Finantsinspektsiooni jääb seisukoha juurde, et ühistupangal peaks olema vähemalt kolm juhatuse liiget nagu KAS seda ka täna nõuab. Arvestades, et juhatuse liikmed tegelevad igapäevase juhtimisega ning väga oluline on ka juhatuse liikmete vastutusvaldkondade jaotus ning huvide konflikti maandamine läbi vastutusvaldkondade jaotamise erinevate juhatuse liikmete vahel, siis kolm juhatuse liiget organisatsioonis peaks olema ka ühistupankadele miinimumnõue ning erisuse/leevenduse kehtestamine ei ole antud juhul põhjendatud. Ka ühistupangad peavad olema juhitud pädevate ja kompetentsete isikute poolt. Sellest tulenevalt teeme uuesti ettepaneku välja jätta Eelnõust nii HLÜS § 34 lõike 1 muudatusettepanek, KAS § 422 lõikega 1 kehtestada, et ühistupanga juhatuses on vähemalt kolm liiget ning mitte vähendada juhatuse liikmete arvu ühistupanga juhtimiseks. 12. Eelnõu § 3 punktiga 9 on reguleeritud ühistupanga algkapital. KAS § 44 lõike 1 kohaselt võib ühistupanga algkapital erinevalt KAS § 35 lõigetes 1 ja 2 sätestatust olla üks kuni viis miljon eurot, kui ühistupank ei osuta väärtpaberituru seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuseid. Lisaks võib Finantsinspektsioon otsustada, et ühistupank ei või osutada HLÜS § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid välisriigis, asutades selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid. Algkapital koosneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktides a–e nimetatud kapitalist ja reservidest. 1) Juhime tähelepanu, et pakutud sõnastusest ei tule välja, kes ja milliste kriteeriumite alusel otsustab ühistupanga algkapitali suurust. Kui see pädevus kuulub Finantsinspektsioonile, palume Eelnõus see pädevus selgelt sätestada koos kriteeriumitega, mille alusel peab Finantsinspektsioon otsustama kui suur on HLÜ algkapital vahemikus üks kuni viis miljon eurot. 2) KAS § 44 lõike 1 teise lause kohaselt võib Finantsinspektsioon otsustada, et ühistupank ei või osutada HLÜS § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid välisriigis, asutades selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid. Esiteks, kuna see regulatsioon asub paragrahvis, mis reguleerib ühistupanga algkapitali, tuleks see rohkem seostada algkapitali regulatsiooniga. Teiseks, sellise õiguse andmine seadusandja poolt Finantsinspektsioonile eeldab ka konkreetseid kriteeriume, millistest peab Finantsinspektsioon otsustuse tegemisel lähtuma. Kolmandaks, oleme varasemalt teinud ettepaneku, et ka KAS-is tuleb kehtestada piirang, et ühistupank ei või piiriüleselt ega filiaali kaudu teenuseid osutada ning tegevuskoht peab asuma Eestis. Kui HLÜ-de tegevuse piirang ei tulene selgelt Eelnõust, tuleks anda Finantsinspektsioonile õigust igal ajal, sh tegevusloa taotluse andmisel, keelata ühistupangal osutada teenuseid välisriigis. 3) KAS § 44 pealkirjaks on pakutud „Ühistu algkapital“. Algkapitalist räägitakse aga ainult paragrahvi esimeses lõikes, edasi on kasutusel mõiste osakapital. Palume kaaluda paragrahvi pealkirja muutmist. 13. Finantsinspektsioon on teinud varasemalt ettepaneku täiendada KAS 44 lõiget 2 põhimõttega, et aktsia- või osakapitali vähenemise korral rohkem kui 5% võrra võrreldes avalikes registrites kajastuva summaga, tuleb avalikes registrites olevat teavet viivitamata ajakohastada. Eelnõus on KAS § 44 täiendatud lõikega 3. Palume sõnastust muuta järgmiselt: „(3)Ühistupanga juhatus kutsub kokku erakorralise üldkoosoleku ühistupanga osakapitali muutmiseks, kui ühistupanga osakapital väheneb vähemalt viie protsendi võrra võrreldes avalikes registrites kajastuva summaga.“ 4/5 14. Eelnõu § 3 punktiga 22 täiendatakse KAS § 116 lõikega 4, mille kohaselt lõpetatakse ühistupank, kui ühistupangal on vähem kui 50 liiget ja liikmete arv ei ole kahe kuu jooksul suurenenud. Oleme varasemalt märkinud, et uuest sättest ei tulene kes sellisel juhul lõpetamise menetluse alustab. Märkuste tabelis selgitas Rahandusministeerium, et ühistupanga lõpetamine toimub 11. peatükis sätestatu kohaselt kui ühistupanga erisätetes ei ole sedastatud teisiti. Juhime tähelepanu, et see ei lahenda olukorda, et pakutud sättest ei tulene, kellel on õigus ühistupanga lõpetamise menetluse alustamiseks, kui pank vastab sättes sätestatud kriteeriumitele. Kas tegemist on vabatahtliku lõpetamise või sundlõpetamisega? Kui tegemist on vabatahtliku lõpetamiseks, tuleks ette näha ka nõuded, et kui ühistupank ei astu samme ega tee otsust teatud aja jooksul vabatahtlikuks lõpetamiseks, siis on Finantsinspektsioonil õigus nõuda kohtu kaudu ühistupanga sundlõpetamist. 15. Finantsinspektsioon jääb seisukoha juurde, et enne Finantsinspektsioonilt tegevusloa taotlemist peavad HLÜ-d vahetult enne tegevusloa esitamist läbima varade põhjaliku hindamise (Asset Quality Review), et saada ülevaade milline on varade tegelik kvaliteet ja kvaliteedi mõju krediidiasutuse/ühistupanga omavahendite tasemele ja kapitaliseeritusele. Märkuste tabelis selgitas Rahandusministeerium, et varade kvaliteedi hindamine peab toimuma kõikide isikute puhul, kes taotlevad krediidiasutuse tegevusloa, sh HLÜ-d. Juhime tähelepanu, et omavahendite suurust tõendavate dokumentide esitamine koos vandeaudiitori aruandega ei võrdu varade kvaliteedi põhjaliku hindamisega ning hetkel ei tule Eelnõust HLÜ-de selget kohustust läbida varade kvaliteedi hindamist vahetult enne tegevusloa taotlemist. HLÜ-de varade ning nende tegevus on läbipaistmatu, revisjonikomisjonid ei suuda riskikohti tuvastada ja/või ei ole sõltumatud. Seega sõltumatu varade hindamine enne ühistupanga loa taotlemist on hädavajalik, et saada kindlust varade tegelikus kvaliteedis ja väärtuses. Sellest tulenevalt teeme uuesti ettepaneku sätestada Eelnõuga HLÜ-de kohustust läbida varade kvaliteedi hindamise vahetult enne tegevusloa esitamist. 16. Oleme varasemalt teinud mitmeid tähelepanekuid KAS-is sisalduvate vastutussätete kohta. Rahandusministeeriumi selgituste kohta on nimetatud sätete ülevaatamine plaanitud tulevikus muu eelnõus raames. Palume kaaluda vastutussätete muutmist käesoleva Eelnõu raames, et vältida puudulikust õiguslikust regulatsioonist tulenevaid probleeme. 17. Oleme varasemalt palunud arvestada, et Finantsinspektsiooni tegevust finantseeritakse finantsjärelevalve subjektide poolt, mistõttu peaks järelevalve olema kulupõhine ja lähtuma eesmärgist, et ühed subjektid ei peaks teisi subsideerima. Finantsinspektsiooni hinnangul, vähemalt esimesel aastal, peaks ette nägema täiendava mehhanismi, millega ühistupangad ise tasuksid oma menetluskulu ja seda ei peaks subsideerima teised järelevalve subjektid. Märkuste tabelis on selle tähelepaneku juures jäetud poolik kommentaar. Sellest tulenevalt palume uuesti ette nägema täiendava mehhanismi, vähemalt esimesel aastal, millega ühistupangad ise tasuksid oma menetluskulu ja seda ei peaks subsideerima teised järelevalve subjektid. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Siim Tammer juhatuse liige Kristina Zorin [email protected] 5/5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel