Mart Uusjärv Teie 14.02.2023 nr 14-5/1100-1
Rahandusministeerium
Meie 21.02.2023 nr 1-15/23/8-2
Vastus teabe küsimisele
Edastame Rahvusarhiivi teadus- ja publitseerimisosakonna peaspetsialist-teadurite
Valdur Ohmanni ja Tiit Noormetsa koostatud õiendi 26. juuli tänava kohta Narvas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnu-Andrus Tannberg
teadusdirektor
Nooruse 3 / 50411 Tartu / tel 738 7505 / faks 738 7514 /
[email protected] / www.ra.ee / registrikood 70001946
Õiend
21.02.2023
26. juuli tänav Narvas
Tänavanimi on jäädvustamaks Narva linna „vabastamist“ Punaarmee poolt 1944. aastal. Selle
päeva varahommikul ületasid Punaarmee kaks polku linna piirkonnas Narva jõe ja leitnant
Dmitri Sergejev heiskas veetornile punalipu Narva linna või õigemini selleks ajaks juba
linnavaremete võtmise tähistamiseks. Samuti samal päeval anti Moskvas suurtükisaluut 224
relvast Punaarmee Leningradi rinde auks „kes vabastas esimese Eesti linna“.
Tegelikult olid Saksa väed juba eelmise päeva õhtul alustanud Narvast taandumist ning 26.
juuli hommikuks põhijõud Narvast lääne pool Sinimägedes Tannenbergi kaitseliinil. Esimene
Punaarmee võitlejate dessant tuli üle jõe juba ööl vastu 26. juulit. Umbes samal ajal alustati
Punaarmee dessandiga Kreenholmi saarelt, mis oli hõivatud juba 25. juuli päeval. Seega
tähistab 26. juuli punalipu heiskamist ja laiemas plaanis NSV Liidu võimu naasemist Eestisse.
31. juulil 2015 avaldas ajaleht „Narva“ pikema materjali selle päeva tähendusest Narva
elanikele (http://www.narvaleht.eu/narva/society/mnenije-26-ijulja-dlja-narvy-den-okkupacii-
ili-den-osvobozdenija.html). Ajaleht oma seisukohta ei võtnud, sisuks oli kümne linnaelaniku
arvamuse tsiteerimine. Üldiselt olid väljendatud tunded kahetised – kahju hävinud linnast, aga
see päev oli võit fašismi üle. Tuleb aga tsiteerida ka sellist arvamust: „1944. aastal
Nõukogude Liit, vabastades Eesti, võttis tagasi oma maa … pidades lahinguid Narva pärast,
Nõukogude Liit võitis vaenlaselt tagasi linna, mida nimetati kunagi Rugodiv“. Seega Narva
on alati olnud Nõukogude Liidu/Venemaa oma ja 26. juuli sümboliseerib seda.
Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 1: „Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik
vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on
aegumatu ja võõrandamatu.“
1940. aastal Punaarmee okupeeris ja NSV Liit annekteeris Eesti. Vastavalt sellele, ja nagu
järgnevalt teadaolev ajalookäik näitas, et 1944. aastal sõjategevuses NSV Liidu ja Saksamaa
vahel ei toimunud Eesti vabastamine, vaid territooriumi (taas)vallutamine. Selle
jäädvustamine Eesti avalikus ruumis, nagu siinkohal tänavanimena, ei ole seega kohane nii
poliitilise kui üldinimliku loogika kohaselt.
Tiit Noormets
Rahvusarhiivi teadus- ja publitseerimisbüroo
Peaspetsialist-teadur
Valdur Ohmann
Rahvusarhiivi teadus- ja publitseerimisbüroo
Peaspetsialist-teadur