dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus teabe küsimisele

Rahandusministeerium · 21. veebruar 2023
Viit
14-5/1100-2
Registreeritud
21. veebruar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahvusarhiiv
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-5 Kohanimekorraldusega seotud kirjavahetus (REHPO)
Toimik
14-5/2023
Vastutaja
Timo Torm (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Kohalike omavalitsuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎Vastus teabe küsimisele.asice605 KB

Sisu (failidest)

Mart Uusjärv Teie 14.02.2023 nr 14-5/1100-1 Rahandusministeerium Meie 21.02.2023 nr 1-15/23/8-2 Vastus teabe küsimisele Edastame Rahvusarhiivi teadus- ja publitseerimisosakonna peaspetsialist-teadurite Valdur Ohmanni ja Tiit Noormetsa koostatud õiendi 26. juuli tänava kohta Narvas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnu-Andrus Tannberg teadusdirektor Nooruse 3 / 50411 Tartu / tel 738 7505 / faks 738 7514 / [email protected] / www.ra.ee / registrikood 70001946 Õiend 21.02.2023 26. juuli tänav Narvas Tänavanimi on jäädvustamaks Narva linna „vabastamist“ Punaarmee poolt 1944. aastal. Selle päeva varahommikul ületasid Punaarmee kaks polku linna piirkonnas Narva jõe ja leitnant Dmitri Sergejev heiskas veetornile punalipu Narva linna või õigemini selleks ajaks juba linnavaremete võtmise tähistamiseks. Samuti samal päeval anti Moskvas suurtükisaluut 224 relvast Punaarmee Leningradi rinde auks „kes vabastas esimese Eesti linna“. Tegelikult olid Saksa väed juba eelmise päeva õhtul alustanud Narvast taandumist ning 26. juuli hommikuks põhijõud Narvast lääne pool Sinimägedes Tannenbergi kaitseliinil. Esimene Punaarmee võitlejate dessant tuli üle jõe juba ööl vastu 26. juulit. Umbes samal ajal alustati Punaarmee dessandiga Kreenholmi saarelt, mis oli hõivatud juba 25. juuli päeval. Seega tähistab 26. juuli punalipu heiskamist ja laiemas plaanis NSV Liidu võimu naasemist Eestisse. 31. juulil 2015 avaldas ajaleht „Narva“ pikema materjali selle päeva tähendusest Narva elanikele (http://www.narvaleht.eu/narva/society/mnenije-26-ijulja-dlja-narvy-den-okkupacii- ili-den-osvobozdenija.html). Ajaleht oma seisukohta ei võtnud, sisuks oli kümne linnaelaniku arvamuse tsiteerimine. Üldiselt olid väljendatud tunded kahetised – kahju hävinud linnast, aga see päev oli võit fašismi üle. Tuleb aga tsiteerida ka sellist arvamust: „1944. aastal Nõukogude Liit, vabastades Eesti, võttis tagasi oma maa … pidades lahinguid Narva pärast, Nõukogude Liit võitis vaenlaselt tagasi linna, mida nimetati kunagi Rugodiv“. Seega Narva on alati olnud Nõukogude Liidu/Venemaa oma ja 26. juuli sümboliseerib seda. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 1: „Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu.“ 1940. aastal Punaarmee okupeeris ja NSV Liit annekteeris Eesti. Vastavalt sellele, ja nagu järgnevalt teadaolev ajalookäik näitas, et 1944. aastal sõjategevuses NSV Liidu ja Saksamaa vahel ei toimunud Eesti vabastamine, vaid territooriumi (taas)vallutamine. Selle jäädvustamine Eesti avalikus ruumis, nagu siinkohal tänavanimena, ei ole seega kohane nii poliitilise kui üldinimliku loogika kohaselt. Tiit Noormets Rahvusarhiivi teadus- ja publitseerimisbüroo Peaspetsialist-teadur Valdur Ohmann Rahvusarhiivi teadus- ja publitseerimisbüroo Peaspetsialist-teadur
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel