Teie 23.01.2023
Advokaadibüroo RASK Meie 19.02.2023 nr 12.2-1/555-2
[email protected]
Vastus seoses sisetehingute kasutamisega kohalike omavalitsuste poolt
Austatud proua Kõiv
Vastuseks Teie päringule märgime, et riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 12 lg 2 kohaselt
on sisetehing hankeleping, mille avaliku sektori hankija (edaspidi kontrolliv hankija) sõlmib
era- või avalik-õigusliku juriidilise isikuga, kes vastab kõikidele järgmistele tingimustele
(edaspidi kontrollitav juriidiline isik):
1) kontrollitavat juriidilist isikut kontrollib sarnaselt oma osakonnaga kontrolliv hankija
või muu juriidiline isik, kelle üle kontrollival hankijal on samasugune kontroll;
2) üle 80% kontrollitava juriidilise isiku tegevusest on nende ülesannete täitmine, mille
temale on usaldanud teda kontrolliv hankija või viimase kontrollitav muu juriidiline isik;
3) kontrollitavas juriidilises isikus puudub otsene erakapitali osalus, välja arvatud
seadusest tulenev kontrolli- ja vetoõiguseta erakapitali osalus, ja see ei avalda kontrollitavale
juriidilisele isikule otsustavat mõju.
RHS § 12 lg 2 p-s 1 nimetatud tingimus on täidetud, kui kontrollival hankijal või tema
kontrollitaval muul juriidilisel isikul on otsustav mõju kontrollitava juriidilise isiku
strateegiliste eesmärkide ja oluliste otsuste üle (RHS § 12 lg 3). Õiguskirjanduses (RHS-i
kommentaarid § 12 kohta, p-d 15–18) on selgitatud, et kontrollikriteeriumi täitmiseks peab
hankija tõendama, et ta mõjutab vahetult lepingupartneri otsuseid, sh mitte ainult strateegilisi,
vaid ka muid tähtsaid otsuseid, ja juhatuse autonoomia on oluliste otsuste tegemisel piiratud
(EKo C-340/04, kohtujuristi C. Stix-Hackl ettepanek, p 64–71). Kontrolli eelduse täitmiseks
on vaja suhet, milles üksus justkui täidab omaniku käske. Seetõttu on lausa leitud, et kontroll
peaks hõlmama ka üksikuid juhtimisküsimusi (EKo C-340/04, kohtujuristi C. Stix-Hackl
ettepanek, p-d 63, 68 ja 70).
Euroopa Kohus on sisetehingu kohaldamise välistanud olukorras, kus hankijal ei ole äriühingu
juhtimisel mingit erilist pädevust, vaid ta pädevus piirdub sellega, mis on äriühinguõiguses
antud enamusaktsionärile (EKo C-340/04, p-d 64–71, 38).
Kontrollikriteeriumile vastavuse hindamisel omavad tähtsust muuhulgas äriühingu
asutamisdokumendid ning sisetehingu osaliste vahel sõlmitud lepingute ja muu
dokumentatsiooni sisu. Sisetehingu kasuks räägiks näiteks olukord, kus omanik tellib
teenuseid või ostab kaupu olemuslikult käsu korras ja enda osalusel kehtestatud hinnakirja või
hinnakujundusmudeli alusel. Sellisel juhul jääb ühingule üksnes ülesande täitja roll ja tema
olemus oleks pigem osakonnalaadne.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Samas on õiguskirjanduses (RHS-i kommentaarid § 12 kohta, p-d 12–13) selgitatud RHS §
12 lg 2 p 2 kohta, et kõnealune säte sisustab tegevuse hankijaga seotuse kriteeriumi ja nõuab,
et kontrollitava üksuse tegevus peab olema peamiselt (vähemalt 80% ulatuses) suunatud talle
kontrolliva hankija poolt antud ülesannete täitmisele. Minimaalselt nõutava 80% hulka
arvestatakse ka tarned teistele sama kontrolliva hankija tütarettevõtjatele. RHS § 12 lg 2 p 2
rakendamisel on oluline ülesande andja isik, mitte ülesande sisu ega adressaat, sh ei oma
tähtsust, kes ülesande täitmise eest maksab ja kes selle eest kasu saab (kas vaid hankija või ka
teenuse kasutajad). Direktiivi 2014/24 art 12 lg 1 p-st b nähtub, et kontrollivale hankijale
suunatud tegevuse hulka arvatakse nii asjaomase sisetehingu esemega sarnased kui ka kõik
muud ülesanded, mille tellijaks on kontrolliv hankija. Olukorda, kus omavalitsustele kuuluv
ettevõtja osutab teenust mõnele kolmandale omavalitsusele, kellel ei ole osalust selles
ettevõttes, loetakse tegutsemiseks turul ning protsendi arvutamisel ei loeta sellist tegevust
kontrolliva hankija ülesande täitmiseks (EKo C-553/15, p 34–37).
Vastavalt RHS § 12 lg-le 8 tuleb tegevuste protsendimäärade kindlakstegemisel lähtuda
avaliku sektori hankija või kontrollitava juriidilise isiku hanke- või koostöölepingu
sõlmimisele eelnenud kolme aasta keskmisest kogukäibest või muust asjakohasest
tegevuspõhisest näitajast selle aja kohta, nagu näiteks kulud, mis on kantud seoses asjade,
teenuste ja ehitustöödega. Kui avaliku sektori hankija või kontrollitava juriidilise isiku kohta
puuduvad sellised andmed või ei ole need enam asjakohased, võib nimetatud tegevuste
osakaalu hinnata majandustegevuse prognooside abil.
Minnes täpsemalt Teie pöördumises nimetatud majandustegevuses osalevate isikute juurde
märgime, et asutusele Kadrioru Park viidates peate silmas ilmselt seda, milline võiks olla
asutuse Kadrioru Park tulevases tegevuses nende ülesannete osatähtsus, mille on temale
usaldanud Tallinna linn. Enne antud küsimusele keskendumist märgime, et oma kirjas olete
viidanud asutuse Kadrioru Park põhimäärusele, millest nähtub, et Kadrioru Park on Tallinna
Keskkonna- ja Kommunaalameti hallatav asutus. Eeltoodut silmas pidades selgitame, et
RHSis sätestatud sisetehingu regulatsioonile allub selline tehing, mille hankija sõlmib
juriidiliselt eraldiseisva era- või avalik-õigusliku juriidilise isikuga. Tallinna linna hallatava
asutuse näol ei ole tegemist Tallinna linnast eraldiseisva juriidilise isikuga, vaid sama
juriidilise isikuga.
Samuti mõistame Teie pöördumist nii, et oletate, et juhul kui asutus Kadrioru Park laiendaks
tulevikus oma tegevust, siis võib osutuda, et ta ei vastaks suhetes Tallinna linnaga enam
sisetehingu eeldustele. Märgime, et antud juhul ei teki Rahandusministeeriumil põhjendatud
kahtlust, et RHS-i rikkumine on toime pandud või et see kavatsetakse toime panna.
Seoses Teie kirjas nimetatud Alutaguse Vallavalitsuse ja Alutaguse Haldus OÜ tegevusega
selgitame, et Teie esitatud teabe põhjal ei saa üheselt järeldada, et Alutaguse Haldus OÜ
tegevusest vähemalt 80% ei moodusta nende ülesannete täitmine, mille on talle usaldanud
kontrolliv hankija. Samas peame märkima, et lõpliku hinnangu andmine eeldab põhjaliku
kontrolli teostamist. Olenevalt määratud kontrolliülesandest kontrollib
Rahandusministeerium RHS § 205 lg 1 p 2 kohase riigihangete alase valimipõhise kontrolli
käigus üldjuhul ka seda, kas sisetehingu tegemisel hankija on järginud RHS-is toodud
sisetehingu nõudeid. Täname Teid Alutaguse Vallavalitsuse tegevuse kohta esitatud info eest
ning arvestame sellega edasiste riigihangete alaste järelevalvemenetluste kavandamisel.
2
Pöördumises olete leidnud, et Alutaguse Vallavalitsus ei ole kalmistuteenuse korraldamiseks
viinud läbi avalikku hankemenetlust ega analüüsinud teenuse eest makstava hüvitise
mõistlikkust või turuhinnale vastavust ning sellest järeldanud, et makstav hüvitis tuleb
kvalifitseerida ebaseadusliku riigiabina.
Esmalt märgime, et hankemenetluse korraldamata jätmisega või hinna analüüsi puudumisega
ei kaasne automaatselt ebaseadusliku riigiabi andmist. Riigiabi esinemine tuvastatakse
analüüsi tulemusel. Teiseks selgitame, et Rahandusministeeriumi pädevuses ei ole riigiabi
alase riikliku või haldusjärelevalve teostamine, sellist ülesannet ei ole konkurentsiseadusega
pandud ka ühelegi teisele Eesti ametiasutusele. Riigiabi andmise seaduslikkuse eest vastutab
riigiabi andja.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Mesilane
osakonnajuhataja
Triin Paljak 611 3267
[email protected]
3