dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 19. veebruar 2023
Viit
12.2-1/555-2
Registreeritud
19. veebruar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Advokaadibüroo RASK
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.2-1/2023
Vastutaja
Triin Paljak (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎12.2-1555-2 19.02.2023 Väljaminev kiri.asice408 KB

Sisu (failidest)

Teie 23.01.2023 Advokaadibüroo RASK Meie 19.02.2023 nr 12.2-1/555-2 [email protected] Vastus seoses sisetehingute kasutamisega kohalike omavalitsuste poolt Austatud proua Kõiv Vastuseks Teie päringule märgime, et riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 12 lg 2 kohaselt on sisetehing hankeleping, mille avaliku sektori hankija (edaspidi kontrolliv hankija) sõlmib era- või avalik-õigusliku juriidilise isikuga, kes vastab kõikidele järgmistele tingimustele (edaspidi kontrollitav juriidiline isik): 1) kontrollitavat juriidilist isikut kontrollib sarnaselt oma osakonnaga kontrolliv hankija või muu juriidiline isik, kelle üle kontrollival hankijal on samasugune kontroll; 2) üle 80% kontrollitava juriidilise isiku tegevusest on nende ülesannete täitmine, mille temale on usaldanud teda kontrolliv hankija või viimase kontrollitav muu juriidiline isik; 3) kontrollitavas juriidilises isikus puudub otsene erakapitali osalus, välja arvatud seadusest tulenev kontrolli- ja vetoõiguseta erakapitali osalus, ja see ei avalda kontrollitavale juriidilisele isikule otsustavat mõju. RHS § 12 lg 2 p-s 1 nimetatud tingimus on täidetud, kui kontrollival hankijal või tema kontrollitaval muul juriidilisel isikul on otsustav mõju kontrollitava juriidilise isiku strateegiliste eesmärkide ja oluliste otsuste üle (RHS § 12 lg 3). Õiguskirjanduses (RHS-i kommentaarid § 12 kohta, p-d 15–18) on selgitatud, et kontrollikriteeriumi täitmiseks peab hankija tõendama, et ta mõjutab vahetult lepingupartneri otsuseid, sh mitte ainult strateegilisi, vaid ka muid tähtsaid otsuseid, ja juhatuse autonoomia on oluliste otsuste tegemisel piiratud (EKo C-340/04, kohtujuristi C. Stix-Hackl ettepanek, p 64–71). Kontrolli eelduse täitmiseks on vaja suhet, milles üksus justkui täidab omaniku käske. Seetõttu on lausa leitud, et kontroll peaks hõlmama ka üksikuid juhtimisküsimusi (EKo C-340/04, kohtujuristi C. Stix-Hackl ettepanek, p-d 63, 68 ja 70). Euroopa Kohus on sisetehingu kohaldamise välistanud olukorras, kus hankijal ei ole äriühingu juhtimisel mingit erilist pädevust, vaid ta pädevus piirdub sellega, mis on äriühinguõiguses antud enamusaktsionärile (EKo C-340/04, p-d 64–71, 38). Kontrollikriteeriumile vastavuse hindamisel omavad tähtsust muuhulgas äriühingu asutamisdokumendid ning sisetehingu osaliste vahel sõlmitud lepingute ja muu dokumentatsiooni sisu. Sisetehingu kasuks räägiks näiteks olukord, kus omanik tellib teenuseid või ostab kaupu olemuslikult käsu korras ja enda osalusel kehtestatud hinnakirja või hinnakujundusmudeli alusel. Sellisel juhul jääb ühingule üksnes ülesande täitja roll ja tema olemus oleks pigem osakonnalaadne. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Samas on õiguskirjanduses (RHS-i kommentaarid § 12 kohta, p-d 12–13) selgitatud RHS § 12 lg 2 p 2 kohta, et kõnealune säte sisustab tegevuse hankijaga seotuse kriteeriumi ja nõuab, et kontrollitava üksuse tegevus peab olema peamiselt (vähemalt 80% ulatuses) suunatud talle kontrolliva hankija poolt antud ülesannete täitmisele. Minimaalselt nõutava 80% hulka arvestatakse ka tarned teistele sama kontrolliva hankija tütarettevõtjatele. RHS § 12 lg 2 p 2 rakendamisel on oluline ülesande andja isik, mitte ülesande sisu ega adressaat, sh ei oma tähtsust, kes ülesande täitmise eest maksab ja kes selle eest kasu saab (kas vaid hankija või ka teenuse kasutajad). Direktiivi 2014/24 art 12 lg 1 p-st b nähtub, et kontrollivale hankijale suunatud tegevuse hulka arvatakse nii asjaomase sisetehingu esemega sarnased kui ka kõik muud ülesanded, mille tellijaks on kontrolliv hankija. Olukorda, kus omavalitsustele kuuluv ettevõtja osutab teenust mõnele kolmandale omavalitsusele, kellel ei ole osalust selles ettevõttes, loetakse tegutsemiseks turul ning protsendi arvutamisel ei loeta sellist tegevust kontrolliva hankija ülesande täitmiseks (EKo C-553/15, p 34–37). Vastavalt RHS § 12 lg-le 8 tuleb tegevuste protsendimäärade kindlakstegemisel lähtuda avaliku sektori hankija või kontrollitava juriidilise isiku hanke- või koostöölepingu sõlmimisele eelnenud kolme aasta keskmisest kogukäibest või muust asjakohasest tegevuspõhisest näitajast selle aja kohta, nagu näiteks kulud, mis on kantud seoses asjade, teenuste ja ehitustöödega. Kui avaliku sektori hankija või kontrollitava juriidilise isiku kohta puuduvad sellised andmed või ei ole need enam asjakohased, võib nimetatud tegevuste osakaalu hinnata majandustegevuse prognooside abil. Minnes täpsemalt Teie pöördumises nimetatud majandustegevuses osalevate isikute juurde märgime, et asutusele Kadrioru Park viidates peate silmas ilmselt seda, milline võiks olla asutuse Kadrioru Park tulevases tegevuses nende ülesannete osatähtsus, mille on temale usaldanud Tallinna linn. Enne antud küsimusele keskendumist märgime, et oma kirjas olete viidanud asutuse Kadrioru Park põhimäärusele, millest nähtub, et Kadrioru Park on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti hallatav asutus. Eeltoodut silmas pidades selgitame, et RHSis sätestatud sisetehingu regulatsioonile allub selline tehing, mille hankija sõlmib juriidiliselt eraldiseisva era- või avalik-õigusliku juriidilise isikuga. Tallinna linna hallatava asutuse näol ei ole tegemist Tallinna linnast eraldiseisva juriidilise isikuga, vaid sama juriidilise isikuga. Samuti mõistame Teie pöördumist nii, et oletate, et juhul kui asutus Kadrioru Park laiendaks tulevikus oma tegevust, siis võib osutuda, et ta ei vastaks suhetes Tallinna linnaga enam sisetehingu eeldustele. Märgime, et antud juhul ei teki Rahandusministeeriumil põhjendatud kahtlust, et RHS-i rikkumine on toime pandud või et see kavatsetakse toime panna. Seoses Teie kirjas nimetatud Alutaguse Vallavalitsuse ja Alutaguse Haldus OÜ tegevusega selgitame, et Teie esitatud teabe põhjal ei saa üheselt järeldada, et Alutaguse Haldus OÜ tegevusest vähemalt 80% ei moodusta nende ülesannete täitmine, mille on talle usaldanud kontrolliv hankija. Samas peame märkima, et lõpliku hinnangu andmine eeldab põhjaliku kontrolli teostamist. Olenevalt määratud kontrolliülesandest kontrollib Rahandusministeerium RHS § 205 lg 1 p 2 kohase riigihangete alase valimipõhise kontrolli käigus üldjuhul ka seda, kas sisetehingu tegemisel hankija on järginud RHS-is toodud sisetehingu nõudeid. Täname Teid Alutaguse Vallavalitsuse tegevuse kohta esitatud info eest ning arvestame sellega edasiste riigihangete alaste järelevalvemenetluste kavandamisel. 2 Pöördumises olete leidnud, et Alutaguse Vallavalitsus ei ole kalmistuteenuse korraldamiseks viinud läbi avalikku hankemenetlust ega analüüsinud teenuse eest makstava hüvitise mõistlikkust või turuhinnale vastavust ning sellest järeldanud, et makstav hüvitis tuleb kvalifitseerida ebaseadusliku riigiabina. Esmalt märgime, et hankemenetluse korraldamata jätmisega või hinna analüüsi puudumisega ei kaasne automaatselt ebaseadusliku riigiabi andmist. Riigiabi esinemine tuvastatakse analüüsi tulemusel. Teiseks selgitame, et Rahandusministeeriumi pädevuses ei ole riigiabi alase riikliku või haldusjärelevalve teostamine, sellist ülesannet ei ole konkurentsiseadusega pandud ka ühelegi teisele Eesti ametiasutusele. Riigiabi andmise seaduslikkuse eest vastutab riigiabi andja. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Mesilane osakonnajuhataja Triin Paljak 611 3267 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel