Alutaguse Vallavalitsus eie 06.02.2023 * r 7-6/33-1 *
[email protected] Meie 23.02.2023 nr 15-3/864-2
Alutaguse valla Vasavere küla Pannjärve
piirkonna detailplaneeringu osaliselt kehtetuks
tunnistamisest
Alutaguse Vallavalitsus esitas 06.02.2023 kirjaga nr 7-6/33-1 Rahandusministeeriumile
arvamuse avaldamiseks Alutaguse vallas Vasavere külas Pannjärve piirkonna
detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu Pannjärve parkla, Pannjärve
tervisespordikeskuse katastriüksuste ja nende vahelise Pannjärve tee osas (edaspidi eelnõu).
Detailplaneering kehtestati Illuka Vallavolikogu 28. augusti 2004 otsusega nr 40.
Detailplaneeringu tellija oli Illuka Vallavalitsus ning koostamise eesmärk oli Pannjärvel
aastaringseid sportimis- ja aktiivse puhkuse võimalusi pakkuva tervikliku kompleksi
väljaarendamine.
Detailplaneeringu alusel on moodustatud Pannjärve parkla katastriüksus (krunt POS 1),
millele on antud lisaks ehitusõigus 12 hoonele maksimaalse ehitisealuse kogupindalaga 750
m2. Krundile on rajatud kaks abihoonet ja parkla. Lisaks on planeeringualale moodustatud
ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega katastriüksus (22901:001:0255), millele
detailplaneeringuga täiendavat ehitusõigust ei määratud, kuid kuhu on ehitatud
tervisespordikeskust teenindavad hooned (suusamaja, külastuskeskus, suusalaenutuse hoone,
suuskade määrimise hoone, teenindushoone, kompensaatorite hoone, grillkoda, kämpingud),
seikluspark, mänguväljak ja parkla. Mõlemad kinnistud on sihtasutuse Pannjärve
Tervisespordikeskus (edaspidi sihtasutus) omandis. Ahtme metskond 25 kinnistule on rajatud
suusarajad ja seatud tähtajatu servituut Alutaguse valla kasuks. Juurdepääsud mõlemale
katastriüksusele toimuvad planeeringuala läbivalt Pannjärve teelt.
Käsitletav ala, suurusega ca 99 ha, asub Vasavere külas ja moodustab osa Ahtme metskond
nr 25 katastriüksusest. Alutaguse Vallavolikogu 29.10.2020 otsusega nr 285 kehtestatud
Alutaguse valla üldplaneeringu kohaselt on Pannjärve tervisespordikeskus ja Pannjärve parkla
katastriüksuste juhtotstarbeks ühiskondliku hoone maa. Ahtme metskond nr 25 katastriüksus
on osaliselt puhke- ja virgestustegevuse maa-ala ning valdavalt maatulunduse maa-ala.
Planeeringuala jääb valdavalt Alutaguse rahvuspargi Kurtna piiranguvööndi alale.
Eelnõus on selgitatud, et detailplaneeringu kehtivuse ajal on muutunud vajadused ja huvid
detailplaneeringu realiseerimisel. Alutaguse Vallavalitsus ja sihtasutus on seisukohal, et kui
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
detailplaneeringust tulenevaid tingimusi ei ole siiani planeeringuala hoonestamisel järgitud,
ei ole see ka enam tänases olukorras aktuaalne. Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks
tunnistamine ei mõjuta ega takista detailplaneeringu lahenduse elluviimist kehtima jäävas
osas ja võimalik on maa-ala ja olemasolevaid ehitisi (sh suusa- ja terviseradasid) jätkuvalt
sihtotstarbeliselt kasutada.
Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 140 lõikele 1 võib detailplaneeringu või selle osa
tunnistada kehtetuks kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat
ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima; kui planeeringu koostamise korraldaja või
planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. PlanS § 140 lõige 2
sätestab, et detailplaneeringu võib tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu
terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist.
Tutvunud esitatud eelnõuga, märgime järgmist:
1. Eelnõus on toodud, et „Vallal on kavas tervisespordikeskuse arendamiseks algatada uus
detailplaneering, mille käigus korrastada terviklikult olemasolevat ehitusõigust ning
laiendada sportimisvõimalusi. Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamisel on
võimalik kaaluda uue suusalaenutuse hoone asemele uue spordibaasi hoone projekteerimist
enne uue detailplaneeringu valmimist. Pärast detailplaneeringu osaliselt kehtetuks
tunnistamist on võimalik väljastada uuele hoonele projekteerimistingimusi ning
ehitusseadustikust tulenevate menetluste läbi realiseerida aja jooksul muutunud soove. Pärast
detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist on võimalik väljastada uuele hoonele
projekteerimistingimusi ning ehitusseadustikust tulenevate menetluste läbi realiseerida aja
jooksul muutunud soove“.
Eelnõust jääb ebaselgeks, kas kohalikul omavalitsusel on kavas algatada uus detailplaneering
või mitte. Juhime tähelepanu, et uue detailplaneeringu algatamiseks ei ole vaja tunnistada
hetkel kehtivat detailplaneeringut kehtetuks kuivõrd PlanS § 140 lõike 8 kohaselt muutub uue
detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud
detailplaneering kehtetuks.
2. Eelnõus on märgitud, et „Detailplaneeringu kehtivuse ajal on muutunud vajadused ja huvid
detailplaneeringu realiseerimisel. Alutaguse Vallavalitsus ja sihtasutus on seisukohal, et kui
detailplaneeringust tulenevaid tingimusi ei ole siiani planeeringuala hoonestamisel järgitud,
ei ole see ka enam tänases olukorras aktuaalne.“
Märgime, et tulenevalt PlanS § 140 lõikest võib detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada
kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja
detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima; kui planeeringu koostamise korraldaja või
planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.
Rahandusministeerium on seisukohal, et Pannjärve piirkonna detailplaneeringu osaliselt
kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu ei ole piisavalt põhjendatud, sest detailplaneeringut on
tänaseks asutud ellu viima, ehkki on eiratud detailplaneeringus määratud tingimusi. Märgime,
et PlanS § 124 lõike 4 kohaselt on detailplaneeringu olemasolul ehitusprojekti koostamise
aluseks detailplaneering. Seega ei ole kehtiva detailplaneeringu olemasolul võimalik koostada
ehitusprojekte ega väljastada ehituslube/kasutuslube, mis oleksid vastuolus
detailplaneeringuga.
2
Põhjenduseks ei saa olla asjaolu, et soovitakse loobuda detailplaneeringu elluviimisest,
kuivõrd eelnõust selgub, et käsitletavale maa-alale soovitakse veelgi täiendavat ehitusõigust
erinevalt detailplaneeringuga määratust. PlanS § 6 punkt 11 sätestab, et planeeringu
elluviimine on tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning
planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine, mis on eelkõige avaliku võimu asutuse
ülesanne. See tähendab, et elluviimine on pidev protsess, mille kestel avalik võim jätkuvalt
hoiab kinni planeeringus seatud eesmärgist ja tingimustest. Elluviimisest loobumine tähendab
eelkõige, et käsitletavale alale ei soovita tulevikus midagi ehitada või ala kuidagi teisiti
kasutada.
Eeltoodust tulenevalt ei ole Rahandusministeeriumi hinnangul esitatud Pannjärve piirkonna
detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu õiguspärane. Tulenevalt
PlanS § 140 lõikest 7 tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada uus sama planeeringuala
hõlmav detailplaneering.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Tiit Toos 715 5813
[email protected]
3