dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Eesti Metsa Abiks MTÜ_KIRI

Õiguskantsleri Kantselei · 16. august 2021
Viit
02/2105260
Registreeritud
16. august 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Metsa Abiks MTÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
0 Sissetulev registreeritud kirjavahetus
Sari
02 Teadmiseks võetud kirjavahetus
Toimik
02/2025
Vastutaja
Evelin Lopman (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf209 KB
  • 📎EMA pöördumine juhtimaks tähelepanu vastuoludele kavandatavas looduskaitse seaduse eelnõus.asice154 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Helena Eenok <[email protected]> Saadetud: 16.08.2021 13:03 Adressaat: <[email protected]> Koopia: Info <[email protected]>; info keskkonnaamet ee <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Teema: [VÄLJAST] Re: EMA pöördumine, juhtimaks tähelepanu vastuoludele kavandatavas looduskaitse seaduse eelnõus Manused: EMA pöördumine juhtimaks tähelepanu vastuoludele kavandatavas looduskaitse seaduse eelnõus.asice Lugupeetud Tõnis Mölder Saatsime Teile alloleva pöördumise 07.07.2021. Ootame jätkuvalt teiepoolset vastust. Lugupidamisega Helena Eenok Eesti Metsa Abiks MTÜ Begin forwarded message: From: Helena Eenok <[email protected]> Subject: EMA pöördumine, juhtimaks tähelepanu vastuoludele kavandatavas looduskaitse seaduse eelnõus Date: 7 July 2021 at 22:22:24 EEST To: [email protected] Cc: [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected] Lugupeetud Ülle Madise Lugupeetud Tõnis Mölder Lugupeetud Riho Kuppart Edastame Eesti Metsa Abiks poolt pöördumise, juhtimaks tähelepanu vastuoludele kavandatavas looduskaitse seaduse eelnõus. Digiallkirjastatud pöördumise leiate manusest. Lugupidamisega Helena Eenok Eesti Metsa Abiks MTÜ Kodanikuühendus EESTI METSA ABIKS (EMA) www.eestimetsaabiks.ee ____________________________________________________________________________ 07.07.2021 Hr Tõnis Mölder Keskkonnaministeerium keskkonnaminister [email protected] Hr Riho Kuppart Keskkonnaamet peadirektor [email protected] Pr Ülle Madise Õiguskantsler [email protected] Pöördumine juh-maks tähelepanu vastuoludele kavandatavas looduskaitse seaduse eelnõus EesF Metsa Abiks tuletab omalt poolt meelde, et keskkonnaministeerium, valmistades eJe seaduse eelnõusid, peab alaF lähtuma Euroopa Liidu tasemel vastuvõetud direkFividest. Hetkel on algatatud looduskaitseseaduse muutmine, kus keskkonnaministeeriumi nägemus on, et linnurahu peaks kehFma kohustuslikus korras ainult looduskaitse aladel. EesF Metsa Abiks on seisukohal, et seda laadi seaduse muudatus on vastuolus EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/147/EÜ-ga. Euroopa Liiduga liitudes võtsime ühtlasi kohustuse täita Euroopa Liidu poolt eJeantud direkFive ja viia EesF seadused direkFividega kooskõlla. Probleemid linnurahu ümber on siiani esile kerkinud sellest, et üks osapool on tõlgendanud direkFivis kirjas olevat ja EesF seadusi väga erinevalt. Juhime tähelepanu asjaoludele, et looduskaitseseaduse paragrahv 55, lõige 6/1 punkt 2 on sõnastatud järgnevalt: “2) tahtlik häirimine, eri) pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal”. Sellest sõnastusest tulenevalt on selge, et sõnad: a. “tahtlik” on saanud mõistena täpsustava selgituse. KeskkonnaameF tsitaat: “Euroopa Kohtu eelotsuse alusel tuleb tahtlust tõlgendada laiemalt ning pidada tahtlikuks häirimiseks või tapmiseks ka seda, kui teo tegija möönab häirimise või tapmisevõimaluse olemasolu. Kirjeldatud tõlgendus ühFb nii õiguskantsleri kui ka karistusseadusFku kommenteeritud väljaande tõlgendusega kaudsest tahtlusest.” Teisisõnu, sõna “tahtlik” on saanud selgitava tõlgenduse ja siin enam loominguliseks sõnaväänamiseks ruumi ei ole; b. “eri-”, tähendab otsest tähtsuse rõhutust, tuues täpsustused; c. “üleskasvatamise ajal”, selgelt väljendab palju pikemaid ajavahemikke kui kaks kuud. Sisuliselt kuulub pesitsemise aja mõõtmesse ka paaritumine, pesade ehitamine, haudeperiood, üleskasvatamine, mis ei piirdu üksnes pesast lahkumisega vaid ajaga, mille järgselt on isend võimeline iseseisvasse ellu pöörduma. Erilist tähelepanu tuleb pöörata just seaduse lõige 6/1 alguslausele, “Keelatud on looduslikult esinevate lindude”, ehk üldpõhimõJele, et tahtlik häirimine on pidevalt keelatud ja eri- pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. See tõendab väga selgelt ja piisavalt, et käesolev seaduse muutmise eelnõu ei ole vastavuses Elupaikade direk-iviga liidetud Linnudirek-ivi otsese kohustusega. Mis puutub nüüd kaitsealadesse, siis vastavalt Elupaikade direkFivile, mis võtab enda alla ka LinnudirekFivi, kohustab arFkkel 6 lg 2, “Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et väl)da erikaitsealadel looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist ning selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad on määratud,”. Kaitsealade osas ei saa enam eristada linde teistest kaitsealustest, sest tuleb tagada ennetavalt kõigi kaitsealuste elupaikade soodsad Fngimused ja häirimatus, terviklikkus ja sidusus. See välistab direkFividest leebemate nõudmiste kehtestamise võimalused. Nendel aladel saab teostada kaitseala ebasoodsalt mõjutavaid tegevusi, ka ala väliselt, üldse üksnes tõendatud vajadusega erandite rakendamise korral. Ülejäänud juhtudel on ebasoodsate mõjutustega tegevused, ka väljaspool ala piire ja ka läbi kolmandate tegevuste, alaliselt keelatud. Elupaikade direkFivi juhendist ( C-33) tuleneva selgitusega, et arFkkel 6. lg 2:“ a. “on alaliselt kohaldatav erikaitsealade, ühenduse tähtsusega alade ja linnukaitsealade suhtes.” ; b. “ei hõlma üksnes tahtlikku tegevust, vaid võib hõlmata ka juhuslikke sündmusi (tulekahju, üleujutus jne), kui neid on võimalik eJe näha, näiteks kui sellised sündmused kipuvad esinema iga paari aasta tagant.“; c. “ei hõlma ainult inimtegevust. Kohtuasjas C-6/04 tehtud otsuse punkFs 34 märkis Euroopa Kohus, et „elupaikade direkFivi arFkli 6 lõike 2 rakendamiseks võib olla vajalik meetmete võtmine nii välise inimtegevusest tuleneva kahjuliku mõju ja häirimise välFmiseks kui ka erikaitsealadel looduslike liikide ja elupaikade kaitsestaatust halvendava loodusliku arengu ärahoidmiseks“. Liikmesriigid peavad võtma ennetavaid meetmeid, et välFda ennustatava sündmuse, tegevuse või protsessiga seotud halvenemist ja häirimist. Neid meetmeid kohaldatakse kõikide selliste liikide ja elupaikade suhtes, mille kaitseks ala on määratud, ning vajaduse korral tuleks neid võJa ka väljaspool kaitseala. On vägagi mõistetav, et seadus ei saa sisaldada direkFivist leebemaid norme, nõudeid, kriteeriume jne. On väga taunitav, et püütakse ka seni kehFvat seadust leebemaks muuta. Sellised eJepanekud ei ole seadusandlusega kooskõlalised ja ei ole lubatavad. Juhime tähelepanu ka teisele punkFle, kus keskkonnaministeerium ise selgitavalt juhib tähelepanu asjaolule, et linnudirekFivi 2009/147/EÜ puudutab kõiki looduses elutsevaid lindusid, olenemata sellest, kas nad on riiklikult kaitsealused liigid või miJe. Keskkonnaministeeriumi tsitaat: ”LinnudirekFiv on muuhulgas vastu võetud põhjusel, et looduslikult esinevate linnuliikide arvukus väheneb ja mõningatel juhtudel väga kiiresF ning see kujutab tõsist ohtu looduskeskkonna kaitsele, eriF kuna see ohustab ka bioloogilist tasakaalu. Seega on oluline kaitsta kõiki looduslikult esinevaid linnuliike nii, et nende arvukus ei väheneks. Kuna ka miJekaitsealuste liikide seas on väheneva arvukusega liike, nt vainurästas, sooFhane, pöialpoiss, on oluline tagada ka nende liikide häirimatus pesitsusajal, et toetada arvukuse stabiliseerumist ja välFda isendite hukkumist.” Selgitusest saame kõik üsna häsF aru, et linnudirekFivi järgselt peab kaitsma ka neid linde, mis ei ole kaitsealused. Keskkonnaministeeriumi nägemus, et majandusmetsas peaks olema vabatahtlik linnurahu, ei ole kooskõlas linnudirekFivi 2009/147/EÜ eesmärkidega. Selgitusena tooksime välja, et linnurahu on EesF majandusmetsades vabatahtlikult peetud juba aastaid, aga seda järgivad vaid väiksem osa metsaomanikke ning igal aastal hukkub kümneid tuhandeid linnupoegi. Täpsemalt saab lugeda Keskkonnaministeeriumi endi poolt tellitud uurimistööst: „Kevadsuviste raiete võimalik mõju metsalindudele ja seda leevendavad meetmed“. Seega saame selgelt järeldada, et majandusmetsades peetav vabatahtlik linnurahu on läbi kukkunud ja vaja on seaduslikku linnurahu ka majandusmetsadesse, miJe ainult looduskaitse aladele. LinnudirekFivi 2009/147/EÜ ArFkkel 5 toob välja, et keelatud on lindude tahtlik tapmine, pesade ja munade tahtlik hävitamine või kahjustamine ja pesade kõrvaldamine. EriF oluline on silmas pidada, et LinnudirekFivi 2009/147/EÜ ArFkkel 5 põhjal on keelatud lindude tahtlik häirimine eriF pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Kui majandusmetsas lubatakse läbi seaduste lindude pesitsusajal raietega jätkata, on see otseses vastuolus Euroopa Liidu poolt eJe antud kohustustega. Juhime tähelepanu ka asjaolule, et kevad-suvised raied kahjutavad kõige enam metsa majanduslikku väärtust ja pikas plaanis seab ohtu meie palgitööstuse toimimise. Metsatööstus peab kohanema loodussäästlikule majandamisviisile ja miJe teostama metsatöid, mis seavad ohtu ökoloogiliselt toimiva metsa ja meie tulevaste põlvede vara. Rõhutame eraldi, et kõnealune osa täna kehFvast Looduskaitseseadusest täidab vähemalt direkFividega kehtestatud miinimumnõudeid, andes edasi direkFivide konkreetset eesmärki ja mõtet vastavas teemas. Omalt poolt loodame, et Teie kui direkFivide ellurakendamise ja samas ka siseriikult valdkonna eest vastutav minister leiate aja, et kohtuda EesF Metsa Abiks esindajatega ning leida direkFividest tulenevate ja seadustesse üle võetud kohustuste täitmise nõudmise võimalused ja ühise lahenduse ka nn. pesitsusrahu probleemisFkule. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ MaF Sepp MTÜ EesF Metsa Abiks juhatuse liige
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel