Saatja: Helena Eenok <
[email protected]>
Saadetud: 16.08.2021 13:03
Adressaat: <
[email protected]>
Koopia: Info <
[email protected]>; info keskkonnaamet ee <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>
Teema: [VÄLJAST] Re: EMA pöördumine, juhtimaks tähelepanu vastuoludele kavandatavas
looduskaitse seaduse eelnõus
Manused: EMA pöördumine juhtimaks tähelepanu vastuoludele kavandatavas looduskaitse
seaduse eelnõus.asice
Lugupeetud Tõnis Mölder
Saatsime Teile alloleva pöördumise 07.07.2021.
Ootame jätkuvalt teiepoolset vastust.
Lugupidamisega
Helena Eenok
Eesti Metsa Abiks MTÜ
Begin forwarded message:
From: Helena Eenok <
[email protected]>
Subject: EMA pöördumine, juhtimaks tähelepanu vastuoludele
kavandatavas looduskaitse seaduse eelnõus
Date: 7 July 2021 at 22:22:24 EEST
To:
[email protected]
Cc:
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected]
Lugupeetud Ülle Madise
Lugupeetud Tõnis Mölder
Lugupeetud Riho Kuppart
Edastame Eesti Metsa Abiks poolt pöördumise, juhtimaks tähelepanu
vastuoludele kavandatavas looduskaitse seaduse eelnõus.
Digiallkirjastatud pöördumise leiate manusest.
Lugupidamisega
Helena Eenok
Eesti Metsa Abiks MTÜ
Kodanikuühendus EESTI METSA ABIKS (EMA)
www.eestimetsaabiks.ee
____________________________________________________________________________
07.07.2021
Hr Tõnis Mölder
Keskkonnaministeerium
keskkonnaminister
[email protected]
Hr Riho Kuppart
Keskkonnaamet
peadirektor
[email protected]
Pr Ülle Madise
Õiguskantsler
[email protected]
Pöördumine juh-maks tähelepanu vastuoludele kavandatavas looduskaitse
seaduse eelnõus
EesF Metsa Abiks tuletab omalt poolt meelde, et keskkonnaministeerium, valmistades eJe
seaduse eelnõusid, peab alaF lähtuma Euroopa Liidu tasemel vastuvõetud direkFividest. Hetkel
on algatatud looduskaitseseaduse muutmine, kus keskkonnaministeeriumi nägemus on, et
linnurahu peaks kehFma kohustuslikus korras ainult looduskaitse aladel.
EesF Metsa Abiks on seisukohal, et seda laadi seaduse muudatus on vastuolus EUROOPA
PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/147/EÜ-ga. Euroopa Liiduga liitudes võtsime ühtlasi
kohustuse täita Euroopa Liidu poolt eJeantud direkFive ja viia EesF seadused direkFividega
kooskõlla.
Probleemid linnurahu ümber on siiani esile kerkinud sellest, et üks osapool on tõlgendanud
direkFivis kirjas olevat ja EesF seadusi väga erinevalt.
Juhime tähelepanu asjaoludele, et looduskaitseseaduse paragrahv 55, lõige 6/1 punkt 2 on
sõnastatud järgnevalt:
“2) tahtlik häirimine, eri) pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal”. Sellest sõnastusest
tulenevalt on selge, et sõnad:
a. “tahtlik” on saanud mõistena täpsustava selgituse. KeskkonnaameF tsitaat: “Euroopa Kohtu
eelotsuse alusel tuleb tahtlust tõlgendada laiemalt ning pidada tahtlikuks häirimiseks või
tapmiseks ka seda, kui teo tegija möönab häirimise või tapmisevõimaluse olemasolu.
Kirjeldatud tõlgendus ühFb nii õiguskantsleri kui ka karistusseadusFku kommenteeritud
väljaande tõlgendusega kaudsest tahtlusest.” Teisisõnu, sõna “tahtlik” on saanud selgitava
tõlgenduse ja siin enam loominguliseks sõnaväänamiseks ruumi ei ole;
b. “eri-”, tähendab otsest tähtsuse rõhutust, tuues täpsustused;
c. “üleskasvatamise ajal”, selgelt väljendab palju pikemaid ajavahemikke kui kaks kuud.
Sisuliselt kuulub pesitsemise aja mõõtmesse ka paaritumine, pesade ehitamine,
haudeperiood, üleskasvatamine, mis ei piirdu üksnes pesast lahkumisega vaid ajaga, mille
järgselt on isend võimeline iseseisvasse ellu pöörduma.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata just seaduse lõige 6/1 alguslausele, “Keelatud on looduslikult
esinevate lindude”, ehk üldpõhimõJele, et tahtlik häirimine on pidevalt keelatud ja eri-
pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.
See tõendab väga selgelt ja piisavalt, et käesolev seaduse muutmise eelnõu ei ole vastavuses
Elupaikade direk-iviga liidetud Linnudirek-ivi otsese kohustusega.
Mis puutub nüüd kaitsealadesse, siis vastavalt Elupaikade direkFivile, mis võtab enda alla ka
LinnudirekFivi, kohustab arFkkel 6 lg 2, “Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et väl)da
erikaitsealadel looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist ning selliste liikide
häirimist, mille kaitseks alad on määratud,”.
Kaitsealade osas ei saa enam eristada linde teistest kaitsealustest, sest tuleb tagada ennetavalt
kõigi kaitsealuste elupaikade soodsad Fngimused ja häirimatus, terviklikkus ja sidusus. See
välistab direkFividest leebemate nõudmiste kehtestamise võimalused. Nendel aladel saab
teostada kaitseala ebasoodsalt mõjutavaid tegevusi, ka ala väliselt, üldse üksnes tõendatud
vajadusega erandite rakendamise korral. Ülejäänud juhtudel on ebasoodsate mõjutustega
tegevused, ka väljaspool ala piire ja ka läbi kolmandate tegevuste, alaliselt keelatud.
Elupaikade direkFivi juhendist ( C-33) tuleneva selgitusega, et arFkkel 6. lg 2:“
a. “on alaliselt kohaldatav erikaitsealade, ühenduse tähtsusega alade ja linnukaitsealade
suhtes.” ;
b. “ei hõlma üksnes tahtlikku tegevust, vaid võib hõlmata ka juhuslikke sündmusi (tulekahju,
üleujutus jne), kui neid on võimalik eJe näha, näiteks kui sellised sündmused kipuvad
esinema iga paari aasta tagant.“;
c. “ei hõlma ainult inimtegevust. Kohtuasjas C-6/04 tehtud otsuse punkFs 34 märkis Euroopa
Kohus, et „elupaikade direkFivi arFkli 6 lõike 2 rakendamiseks võib olla vajalik meetmete
võtmine nii välise inimtegevusest tuleneva kahjuliku mõju ja häirimise välFmiseks kui ka
erikaitsealadel looduslike liikide ja elupaikade kaitsestaatust halvendava loodusliku arengu
ärahoidmiseks“.
Liikmesriigid peavad võtma ennetavaid meetmeid, et välFda ennustatava sündmuse, tegevuse
või protsessiga seotud halvenemist ja häirimist. Neid meetmeid kohaldatakse kõikide selliste
liikide ja elupaikade suhtes, mille kaitseks ala on määratud, ning vajaduse korral tuleks neid
võJa ka väljaspool kaitseala.
On vägagi mõistetav, et seadus ei saa sisaldada direkFivist leebemaid norme, nõudeid,
kriteeriume jne.
On väga taunitav, et püütakse ka seni kehFvat seadust leebemaks muuta. Sellised eJepanekud
ei ole seadusandlusega kooskõlalised ja ei ole lubatavad.
Juhime tähelepanu ka teisele punkFle, kus keskkonnaministeerium ise selgitavalt juhib
tähelepanu asjaolule, et linnudirekFivi 2009/147/EÜ puudutab kõiki looduses elutsevaid
lindusid, olenemata sellest, kas nad on riiklikult kaitsealused liigid või miJe.
Keskkonnaministeeriumi tsitaat: ”LinnudirekFiv on muuhulgas vastu võetud põhjusel, et
looduslikult esinevate linnuliikide arvukus väheneb ja mõningatel juhtudel väga kiiresF ning see
kujutab tõsist ohtu looduskeskkonna kaitsele, eriF kuna see ohustab ka bioloogilist tasakaalu.
Seega on oluline kaitsta kõiki looduslikult esinevaid linnuliike nii, et nende arvukus ei väheneks.
Kuna ka miJekaitsealuste liikide seas on väheneva arvukusega liike, nt vainurästas, sooFhane,
pöialpoiss, on oluline tagada ka nende liikide häirimatus pesitsusajal, et toetada arvukuse
stabiliseerumist ja välFda isendite hukkumist.” Selgitusest saame kõik üsna häsF aru, et
linnudirekFivi järgselt peab kaitsma ka neid linde, mis ei ole kaitsealused.
Keskkonnaministeeriumi nägemus, et majandusmetsas peaks olema vabatahtlik linnurahu, ei
ole kooskõlas linnudirekFivi 2009/147/EÜ eesmärkidega.
Selgitusena tooksime välja, et linnurahu on EesF majandusmetsades vabatahtlikult peetud juba
aastaid, aga seda järgivad vaid väiksem osa metsaomanikke ning igal aastal hukkub kümneid
tuhandeid linnupoegi. Täpsemalt saab lugeda Keskkonnaministeeriumi endi poolt tellitud
uurimistööst: „Kevadsuviste raiete võimalik mõju metsalindudele ja seda leevendavad
meetmed“.
Seega saame selgelt järeldada, et majandusmetsades peetav vabatahtlik linnurahu on läbi
kukkunud ja vaja on seaduslikku linnurahu ka majandusmetsadesse, miJe ainult looduskaitse
aladele.
LinnudirekFivi 2009/147/EÜ ArFkkel 5 toob välja, et keelatud on lindude tahtlik tapmine,
pesade ja munade tahtlik hävitamine või kahjustamine ja pesade kõrvaldamine. EriF oluline on
silmas pidada, et LinnudirekFivi 2009/147/EÜ ArFkkel 5 põhjal on keelatud lindude tahtlik
häirimine eriF pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Kui majandusmetsas lubatakse läbi
seaduste lindude pesitsusajal raietega jätkata, on see otseses vastuolus Euroopa Liidu poolt eJe
antud kohustustega.
Juhime tähelepanu ka asjaolule, et kevad-suvised raied kahjutavad kõige enam metsa
majanduslikku väärtust ja pikas plaanis seab ohtu meie palgitööstuse toimimise. Metsatööstus
peab kohanema loodussäästlikule majandamisviisile ja miJe teostama metsatöid, mis seavad
ohtu ökoloogiliselt toimiva metsa ja meie tulevaste põlvede vara.
Rõhutame eraldi, et kõnealune osa täna kehFvast Looduskaitseseadusest täidab vähemalt
direkFividega kehtestatud miinimumnõudeid, andes edasi direkFivide konkreetset eesmärki ja
mõtet vastavas teemas.
Omalt poolt loodame, et Teie kui direkFivide ellurakendamise ja samas ka siseriikult valdkonna
eest vastutav minister leiate aja, et kohtuda EesF Metsa Abiks esindajatega ning leida
direkFividest tulenevate ja seadustesse üle võetud kohustuste täitmise nõudmise võimalused ja
ühise lahenduse ka nn. pesitsusrahu probleemisFkule.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
MaF Sepp
MTÜ EesF Metsa Abiks
juhatuse liige