Julianus Inkasso OÜ_avaldus

Saatja: Oliver Markvart <[email protected]> Saadetud: 19.08.2021 15:09 Adressaat: Info <[email protected]> Teema: [VÄLJAST] Taotlus Õiguskantslerile Manused: image001.png; image002.png; image003.png; image004.png; Taotlus Õiguskantslerile.asice Tere! Manusena lisatud Julianus Inkasso OÜ taotlus. Palun kinnitada kättesaamist. ------------------------- Lugupidamisega / With best regards, Oliver Markvart Chief Executive Officer Mob: +372 5390 7922 [email protected] Käesolev e-kiri koos võimalike lisadega on konfidentsiaalne. Kui Te olete saanud selle ekslikult, siis palume sellest meile viivitamatult teatada ja kiri koos lisadega hävitada. Täname. This e-mail and any attachments are confidential and privileged. If you have received this e-mail in error please notify us immediately and delete all received information instantly. Thank you. Saatja: Viljo Konsap <[email protected]> Saaja: Oliver Markvart Teema: FW: Meediapäring Tere, Oliver Edastan minu vastuse seoses ajakirjaniku pöördumisega. Kohtutäitur Elin Vilippuse büroo statistika näitab, et raha väljavõtmise avalduse esitanud võlgnikest ca 27% !! on palunud avalduses raha kanda mõne välisriigi pangakontole. Kuna algse faili olen suutnud ära muuta, siis täpsemad numbrid katsun hiljem saata kui IT on algse faili taastanud. Sissenõudja Aktiva Finants võlgnikest 564 on esitanud raha väljavõtmise avalduse ja nendest 152 ehk 26,9% on palunud raha kanda välisriigi kontole Sissenõudja Julianuse võlgnikest 98 on esitanud raha väljavõtmise avalduse ja nendest 36 ehk 36,7% on palunud raha kanda välisriigi kontole Lugupidamisega Viljo Konsap kohtutäituri abi A.Lauteri 5, 10114 Tallinn, Eesti Telefon: 684 0620 E-post: [email protected] <mailto:[email protected]> Koduleht: vilippus-kutsmei.ee <http://vilippus-kutsmei.ee/> IBAN EE501010010150122012 (SEB Pank AS) Kõnedele vastame E, R kell 9-13, T-N kell 13-16.30 Büroo avatud E kell 13-17, T-R kell 9-13 *** AMETIALASEKS KASUTAMISEKS *** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on ametisaladus ja mõeldud ametialaseks kasutamiseks. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist (alus: kohtutäituri seadus § 11 RT I 2009, 68, 463). This e-mail and any attachments may contain confidential and privileged information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately by return e-mail, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be illegal. From: Viljo Konsap Sent: Thursday, July 8, 2021 6:00 PM To: '[email protected]' <[email protected]> Subject: RE: Meediapäring Tere Täname Teid pöördumise eest! Kohtutäituritele on antud ligipääs pensioniregistrile ja selle kaudu on võimalik kohtutäituritel kontrollida, kas isik (võlgnik) omab II pensionisamba fondiosakuid, kui suures väärtuses, kas on esitatud avaldus raha väljavõtmiseks ja millisele pangakontole väljamakset soovitakse. Kuna kohtutäitur teeb täitetoiminguid üksnes Eesti Vabariigi territooriumil (täitemenetluse seadustik § 4 lg 4), siis juhul kui võlgnik laseb raha kanda välisriigi kontole, siis Eesti kohtutäitur välisriigi pangakontole kantud raha arestida ei saa. Selle vältimiseks edastasime eelmise aasta lõpus Pensionikeskusele arestimise korraldused tingimusega, et juhul kui võlgnik esitab raha väljavõtmise avalduse, siis palun rahasumma võlasumma ulatuses kanda otse kohtutäituri kontole võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kuna pensioniregistril puudus tehniline võimekus kohtutäiturite arestimise akte käsitsi menetleda, siis aasta alguses jõustunud seaduse muudatuse järgselt (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus § 114) ei saa kohtutäiturid kuni 01.01.2023 pensioniregistrile arestimisnõudeid otse esitada. Lisan väljavõtte seadusandja seletuskirjast: Pensioniregistri pidaja pole seni II pensionisamba arestimisakte menetlenud. Sellise funktsionaalsusega pole arvestatud ka käimasolevates pensioniregistri arendustes, millega tagatakse II pensionisamba reformi rakendumine 2021. aasta jooksul. Arestimisaktide menetlemine käsitsi pole tehniliselt võimalik, sest kogu II pensionisamba rahade väljamaksmine on täisautomatiseeritud protsess ning kuna II sammas hõlmab valdavat osa elanikkonnast, siis võib eeldada, et ka arestimisakte endid võib potentsiaalselt olla käsitsi menetlemiseks liiga palju. Seega on vaja arendada pensioniregistris välja vastav IT võimekus. Analüüsida tuleb, milliseid arendusi eeldab pensioniregistri liidestamine e-aresti süsteemiga, mille kaudu saavad täiturid arestimisakte saata, ning nõuete täitmise funktsionaalsuse sisse ehitamine II pensionisamba väljamaksete süsteemi. Vajalik võib olla ka õigusaktide muutmine sõltuvalt sellest, milline lahendus kontseptuaalselt valitakse. Hinnata tuleb ka vastavate arenduste maksumust ja tagada rahastus. Selleks, et kõiki eelnimetatud ettevalmistusi oleks võimalik teha, tuleb TsMSRSis näha ette ajutine erand aastani 2023. Erandi perioodil ei saa esitada pensioniregistri pidajale nõuet arestida (sh eelarestida) võlgnikule tehtav väljamakse pärimise korral (KoPS § 31), pensionile jäämise korral (KoPS § 40 lg 2) või isiku lahkumisel sambast enne pensioniiga (KoPS § 40 lg 3). Aastaks 2023 on aga vastav tehniline lahendus loodud ning erandit seega vaja enam pole. Seni kehtib tänane praktika, kus väljamakse tehakse pensionikonto omaniku avalduse alusel talle kuuluvale arveldusarvele krediidiasutuses, kuhu kohtutäituri poolt on võimalik seada arest!!! Seletuskirjast nähtub seega, et seadusandja lähtus eeldusest, et II pensionisamba fondiosakute rahaline tulem kantakse välja ainult Eestis tegutseva krediidiasutuse arveldusarvele, kuhu kohtutäituri poolt on võimalik seada arest aga tegelikult võimaldab Pensionikeskus raha kanda ka välisriigi pangakontole, kuhu Eesti kohtutäituri käsi ei ulatu! Kohtutäitur Elin Vilippuse büroo statistika näitab, et raha väljavõtmise avalduse esitanud võlgnikest ca 27% !! on palunud avalduses raha kanda mõne välisriigi pangakontole. See on päris suur hulk võlgnike, kes on võimalust kasutades otsustanud vara kohtutäituri, sh võlausaldaja eest varjata ja suunata see rahasumma isiklikku kasutusse. Tuleb arvestada, et sellise tegevuse tulemusena jääb kas täiekult või osaliselt rahuldamata näiteks lapse elatisnõue, kuriteoohvri rahaline nõue jne. Kiire näitena leian nimekirjast elatise võlgniku, kelle suhtes on täitemenetlus alustatud 2019, võlasumma on kasvanud 3000 euroni aga võlgnik suunab II samba rahad Soome Nordea Panga kontole, mitte aga oma lapse elatisnõude rahuldamiseks. Olen seisukohal, et üheks võimalikuks ja kiireks lahenduseks oleks näiteks see, kui Pensionikeskus enne väljamakse tegemist kontrolliks (teeb päringu) neid isikuid, kes on esitanud raha väljavõtmise avalduse ja palunud raha kanda välisriigi pangakontole, kohtutäiturite ühisest andmebaasist (täitemenetlusregistrist). Kui päringu tulemusena leiab tuvastamist, et raha väljavõtmise avalduse esitanud isiku suhtes on käimas aktiivne täitemenetlus, siis Pensionikeskus välisriigi kontole väljamakset ei tee ning isiku muudetud avalduse alusel kantakse see Eestis tegutseva krediidiasutuse arveldusarvele või jäetakse väljamakse tegemata kuni muudetud avalduse esitamiseni. Teised isikud, kes on palunud raha kanda Eestis tegutseva panga arvelduskontole, nende kontod on kohtutäiturite poolt arestitud ja raha laekumisel liigub see edasi kohtutäituri kontole. Lugupidamisega Viljo Konsap kohtutäituri abi A.Lauteri 5, 10114 Tallinn, Eesti Telefon: 684 0620, 58161459 E-post: [email protected] <mailto:[email protected]> Koduleht: vilippus-kutsmei.ee <http://vilippus-kutsmei.ee/> IBAN EE501010010150122012 (SEB Pank AS) Kõnedele vastame E, R kell 9-13, T-N kell 13-16.30 Büroo avatud E kell 13-17, T-R kell 9-13 *** AMETIALASEKS KASUTAMISEKS *** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on ametisaladus ja mõeldud ametialaseks kasutamiseks. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist (alus: kohtutäituri seadus § 11 RT I 2009, 68, 463). This e-mail and any attachments may contain confidential and privileged information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately by return e-mail, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be illegal. From: Birgit Maranik [mailto:[email protected]] Sent: neljapäev, 8. juuli 2021 11:49 To: Kohtutäitur Elin Vilippuse Büroo <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Meediapäring Tere! Olen kirjutamas lugu II sambast väljuvatest inimestest, kes on otsustanud enda raha kanda välismaa kontole. Kuidas saab kohtutäitur teada, et inimene soovib oma pensioniraha kanda välismaal asuvale kontole? Kas ja kuidas saaks kohtutäitur kätte välismaa kontole kantud raha? Millele peaksid inimesed tähelepanu pöörama? Kas Teie arvates peaks pensionikeskus siiski reguleerima seda, et raha väljavõtjad saaksid kanda raha ainult Eesti kontole? Või oleks vaja mõnda muud regulatsiooni, mis tagaks selle, et II sambast raha välja võtnud võlgnik tasuks oma kohustused täiturile? Palun andke teada kui olete kirja kätte saanud. Ootan Teie vastuseid tänase päeva jooksul. Kõike head Birgit Maranik +37255970170 Delfi/Ärileht Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: Oliver Markvart Teema: FW: Teabepalve Lugupeetav Oliver Markvart Tänan Teid esitatud küsimuste eest. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojal täpsed andmed puuduvad, kuid üldistatult on II sambast raha väljavõtmise avalduse esitanud 13600 võlgnikku ja kogutud raha ulatub 80 miljoni euroni, neist 1600 soovib välismaa kontodele kanda 11 miljonit eurot. Summad on esitatud koos kinnipidamisele kuuluva tulumaksuga. Need andmed oleme kogunud ja töödelnud käsitsi ning ei pruugi olla täielikud. Lugupidamisega Jaan Lõõnik Nõunik kantsleri ülesannetes 6464619 www.kpkoda.ee From: Oliver Markvart [mailto:[email protected]] Sent: Friday, July 23, 2021 3:32 PM To: [email protected] <mailto:[email protected]> Subject: Teabepalve Tere! Mind huvitab, kas koda omab statistikat selle kohta, kui paljud täitemenetluses olevad võlgnikud on esitanud avalduse II pensionisambast lahkumiseks ning kui paljud neist, ja mis summas, üritavad väljamakset teha Eestis mitteasuvale arveldusarvele? ------------------------- Lugupidamisega / With best regards, Oliver Markvart Chief Executive Officer Mob: +372 5390 7922 [email protected] <mailto:[email protected]> <https://www.julianus.ee/> <https://www.taust.ee/> <https://www.linkedin.com/company/julianus-inkasso/> <https://www.facebook.com/Julianus-Inkasso-O%C3%9C-162306720641719/> Käesolev e-kiri koos võimalike lisadega on konfidentsiaalne. Kui Te olete saanud selle ekslikult, siis palume sellest meile viivitamatult teatada ja kiri koos lisadega hävitada. Täname. This e-mail and any attachments are confidential and privileged. If you have received this e-mail in error please notify us immediately and delete all received information instantly. Thank you. Õiguskantsleri Kantselei Õiguskantsler Ülle Madise Kohtu 8 Tallinn 15193 [email protected] Tallinn 1 9 .0 8 .202 1 Taotluse esitaja: OÜ Julianus Inkasso Wei zenbergi 20 Ta llinn 10150 [email protected] Allkirjastatud digitaalselt Edastatud e-kirja teel [email protected] Taotlus Riigikogus 15.12.2020 vastu võetud ning 02.01.2021 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 11 4 osas põhiseaduslikkuse järelvalve menetluse alustamiseks. Austatud õiguskantsler, kokkuvõte Osaühingu Julianus Inkasso nimel esitan taotluse Riigikogus 15.12.2020 vastu võetud ja 02.01.2021 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (edaspidi TsMSRS) § 11 4 osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks juhindudes õiguskantsleri seaduse §-dest 15 ning 17. 02.01.2021 jõustunud seaduse muudatuse kohaselt ei ole kuni 2023. aasta 1. jaanuarini täitemenetluse seadustiku alusel arestitav, sealhulgas eelarestitav, nõue väärtpaberite registri pidamise seaduse §-s 13 nimetatud pensioniregistri pidaja poolt täitemenetluse võlgnikule kogumispensionide seaduse §-s 31 ning § 40 lõigetes 2 ja 3 nimetatud väljamakse tegemiseks. Eelnimetatud sättega kehtestati seadusesse erand, mille tulemusel jääb ajutiselt kaitseta täitemenetluses sissenõudjate omand, milleks on võlgniku pensioniosakud. Seadusemuudatus t õigustati asjaoluga, et enne 2023 aastat ei ole võimalik arendada välja vastav at IT võimekus t arestimisaktide elektrooniliseks menetlemiseks. Kuna arestimisaktide käsitsi menetlemine oleks väidetavalt vaevarikas, siis otsus tas Riigikogu, et kuni 2023 aasta alguseni ei ole arestitav ega eelarestitav pensioniregistri pidaja poolt täitemenetluse võlgnikule II pensionisambast väljamakse tegemi ne. TsMSRS § 11 4 on vastuolus PS §-ga 13 ja 14 koostoimes §-ga 32, sest jätab õigusliku kaitseta sissenõudjad juhul, kui võlgnik otsustab teisest sambast väljavõetava raha kanda välisriigi krediidiasutusse. Kui teisest sambast väljavõetav raha suunatakse välis riigi krediidiasutusse, siis puudub kohtutäituritel võimalus väljaspool Eestit sissenõudmist läbi viia. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel on II sambast raha väljavõtmise avalduse esitanud 13 600 võlgnikku ja kogutud raha ulatub 80 miljoni euroni, neist 1600 võlgniku soovib välis riigi krediidiasutuse kontodele kanda 11 miljonit eurot (Lisa 1) . Paljasõnaline on eelnõu seletuskirja väide, et 1) elektroonilist IT võimekust ei ole võimalik II pensionisambast väljamaksete tegemise ajaks välja töötada ja 2) arestimisaktide käsitsi menetlemine on erakordselt keeruline. Eelnõu seletuskirjas ega Riigikogu menetluse käigus ei ole kaalutud, kas esineb alternatiivseid meetmeid, mis vähem riivavad sissenõudjate õigusi. Põhiseadusega ei ole kooskõlas olukord, kus riigi suutmatus t luua pensioniregistris vajalik IT-võimekus II-st pensionisambast väljamaksete tegemise arestimiseks korvatakse sellega, et ligi 11 miljonit eurot jääb sissenõudjatel saamata. Selliselt on seadusandja ilma igasuguse põhjenduseta ülekaalukalt eelistanud võlgnike huvisid sissenõudjate sh elatist ootava te laste ja kuriteo ohvrite huvidele. Arvestades sissenõudjate arvu, kelle õigusi TsMSRS § 11 4 intensiivselt riivab, esineb käesoleva menetluse läbiviimiseks oluline avalik huvi. TsM S RS § 11 4 jätab täitemenetluses sissenõudjate õigused kuni 0 1 .01.2023 kaitseta TsMSRS § 11 4 võeti Riigikogu poolt vastu 15.12.2020 ning säte jõustus 02.01.2021. Eelmainitud paragrahv sätestab, et kuni 2023. aasta 1. jaanuarini ei ole täitemenetluse seadustiku alusel arestitav, sealhulgas eelarestitav, nõue väärtpaberite registri pidamise seaduse §-s 13 nimetatud pensioniregistri pidaja poolt täitemenetluse võlgnikule kogumispensionide seaduse §-s 31 ning § 40 lõigetes 2 ja 3 nimetatud väljamakse tegemiseks. Sättega kehtestati täitemenetluses ajutine erand, mille kohaselt ei saa kohustuslikku kogumispensioni puudutavate väljamaksete tegemise nõudeid arestida. Eelnõu muudatusettepanekute selgitustest tuleneb, et kuni 2023. aasta 1. jaanuarini kehtib tänane praktika, kus väljamakse tehakse pensionikonto omaniku avalduse alusel talle kuuluvale arveldusarvele krediidiasutuses, kuhu kohtutäituri poolt on võimalik seada arest. Seega on seadusandja TsMSRS §-i 11 4 kehtestamisel lähtunud eeldusest, et väljamakse II pensionisambast tehakse Eestis tegutseva krediidiasutuse arveldusarvele, millele siinsetel kohtutäituritel on võimalik seada arest. Tähelepanuta on jäänud, et isikutel, kes on otsustanud pensionisambast raha välja võtta, on võimalus suunata väljamakse ka välismaa krediidiasutuses olevale arveldusarvele. Ühinenud K ohtutäiturite statistika kohaselt soovib raha välisriiki kandmist ligikaudu 25 protsenti raha väljavõtmise avalduse esitanud võlgnikest. Kuivõrd Eesti kohtutäiturid täidavad arestimisakte üksnes Eesti Vabariigi piirides, tekib võlgnikel võimalus arestimisest kõrvale hiilida , suunates väljamakse välisriigi kontole. TsMSRS § 11 4 kehtestamisega ei taga riik seega täitemenetluses sissenõudjatele menetlust, mis võimaldaks II pensionisamba väljamakse arvel võlausaldaja nõude rahuldamist juhul, kui võlgnik on otsustanud suunata pensionisamba rahalise tulemi välis riigi krediidiasutuse arveldusarvele. Seetõttu jääb ajutiselt õigusliku kaitseta sissenõudjate omand, milleks on pensionifondi osakud. Õiguskantsler on oma varasemas seisukohas kohtutäitur Rannar Liitmaa pöördumisele leidnud, et TsMSRS § 11 4 ei ole põhiseadusega vastuolus, kuid kõnealuses taotluses ei ole analüüsitud sätte negatiivseid mõjusid osas, mis puudutab tekkinud võimalust hiilida täitemenetlusest kõrvale suunates II pensionisamba osakute müügist laekunud raha välisriiki. Seetõttu vajab TsMSRS §-i 11 4 põhiseaduspärasus täiendavat kontrollimist. TsMSRS § 11 ⁴ on vastuolus PS §-ga 13 ja 14 koostoimes PS §-ga 32 Omandipõhiõigus, õigus menetlusele ja korraldusele PS § 32 sätestab omandipõhiõiguse, mis annab isikutele iseseisvuse ja vabaduse oma elu iseseisvaks korraldamiseks. PS-ga tuleb omandile tagada puutumatus ja võrdne kaitse. PS § 13 kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele. P S §-st 14 tuleneb üldine nõue põhiõiguste tagamiseks vajalikule menetlusele ja korraldusele. Põhiõiguste kaitseala Esemeline kaitseala Põhiõiguse esemeliseks kaitsealaks on põhiõiguse kandja tegevus, omadus või seisund, mida põhiõigussäte hõlmab. Põhiseaduse § 3 2 kaitseala hõlmab omandiõigust ning vara vaba valdamist, kasutamist ja käsutamist. Võlaõiguslike nõuete puhul on kaitstud eelkõige sellised, mis on olemuselt sarnased asjaõiguslike õigustega. EIK käsitluses laieneb EIÕK 1. protokolli art 1 kaitse nõuetele tingimusel, et need on piisavalt konkreetsed ning neil on alus ka riigisiseses õiguses. PS § 13 esimese lause esemelisse kaitsealasse kuulub seadusandja kohustus kehtesta da piisav regulatsioon, mis võimaldab kaitsta põhiõigusi ka eraõiguslike isikute vahelistes suhetes PS § 14 esemelisesse kaitsealasse kuulub tõhus ning õiglane menetlus ja korraldus. Paragrahvi 14 mõju ei piirdu vaid PS selle peatükiga, milles see paikneb – see laieneb ka kõigile teistele PS normidele, millest tuleneb subjektiivne õigus. Seega on PS §-ga 14 hõlmatud ka omandipõhiõigust, millest tuleneb isikule subjektiivne õigus omandi kaitsele. Isikuline kaitseala PS § 9 kohaselt laienevad põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. O mandipõhiõiguse ja õiguse menetlusele ja korraldusele laienemine juriidilistele isikutele on kooskõlas nimetatud põhiõiguste olemusega. Seega laienevad omandipõhiõigus ja õigus menetlusele ja korrale PS § 9 lg 2 kohaselt lisaks füüsilistest isikutest sissenõudjatele ka ka juriidiliste st isikutest sissenõudjatele . Põhiõiguste kaitseala riive Omandipõhiõiguse riive on igasugune PS §-s 32 sätestatud õigusliku positsiooni igasugune kitsendamine ja omanikule varalise kaotuse põhjustamine. Tegemist on omandipõhiõiguse riivega, kuivõrd täitemene t luses sissenõudjate omand, milleks on võlgniku pensioniosakud, jääb seadusemuudatuse tagajärjel ajutiselt õigusliku kaitseta. Kuna seadusandja ei ole loonud menetlust, mis võimaldaks sissenõudjatel oma nõude rahuldamise võlgniku vara arvel olukorras, kus viimane suunab väljamakse II pensionisambast välisriiki, on riivatud ka õigus menetlusele ning õigus riigipoolsele kohustusele luua täitemenetlus, kus sissenõudja saab võlgniku vastu oma nõuded tõhusalt täita. Kohtutäituritel on võimalik Pensionikeskuse infosüsteemist kontrollida väljamaksete avalduste esitamist ning väljamakse tegemiseks määratud kontot, mistõttu on kohtutäituritel olemas andmed täitemenetluse võlgnike kohta, kes on otsustanud raha välismaa krediitiasutustesse suunata. Ühinenud Kohtutäiturite seitsme kohtutäituri statistikast nähtub, et ligikaudu 25 protsenti II pensionisambast raha väljavõtmise avalduse esitanud võlglastest soovib väljamakse tegemist välismaa krediidiasutuse arveldusarvele. Hinnanguliselt jäävad täitemenetluses sissenõudjad seeläbi ilma 11 miljonist eurost. Kohtutäitur Elin Vi lippuse büroo statistika kohaselt on raha väljavõtmise avalduse esitanud võlgnikest ligikaudu 27 protsenti palunud avalduses teha väljamakse välisriigi arveldusarvele. Teiste hulgas on kohtutäitur Elin Vi lippuse nimekirjas elatisvõlgnik, kelle võlasumma on 3000 eurot, kuid võlgnik suunab oma raha Soome Nordea Panga kontole, mille tulemusel jääb tema lapse elatisnõue rahuldamata ( vt Lisa 2 ). Siinkohal on tegemist vaid ühe omataolise näitega paljudest. Kohtutäitur Kaire Põltsi nimekirjas olevatest võlgnikest on II pensionisambast raha väljavõtmise avalduse esitanud 1016 võlgnik k u , kellest 343 ehk 33,7 protsenti on palunud väljamakse teha välismaa krediidiasutuse arveldusarvele (vt Lisa 3 ) . Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei büroos on käimasolevaid täitemenetlusi kokku 1617 võlgniku suhtes, kes on esitanud II pensionisambast raha väljavõtmise avalduse. Neist 313 soovivad pensionisamba osakute müügist saadud raha kandmist välismaale. Täitemenetluse võlgnike hulgas, kes on otsustanud oma II pensionisamba osakute müügist saadud raha välismaa krediidiasutustesse suunata, on ka arvukalt elatisvõlgnikke, kriminaalasjades kahju nõudjaid ning riik. Seega jäävad seadusemuudatuse tulemusena oodatud rahast ilma nii elatisvõlgnike lapsed kui ka kuriteoohvrid. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja Eestseisuse aseesimees ja Ametikogu esimees Katrin Vellet leidis Ärilehele antud intervjuus, et on arusaamatu, miks nii olulise seadusemuudatuse tegemisel on just laste huvid jäänud suures osas tähelepanuta. Seda eriti olukorras, kus riigi tasandil on viimastel aastatel käinud aktiivne arutelu elatise mittemaksmise ja täitemen e tlemise tõhustamise osas, et tagada laste parem elukvaliteet. Piirangu legitiimne eesmärk Riigikohtu käsitluses on põhiõiguste piiramise lubatavuse ee lduseks legitiimne eesmärk . Lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõiguse puhul on legitiimne iga eesmärk, mis ei ole põhiseadusega keelatud. Omandipõhiõiguse puhul on tegemist lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mida saab piirata mis tahes eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega vastuolus. Eelnõu 287 SE muudatusettepanekute selgituste kohaselt on II pensionisamba reform tinginud vajaduse teha muudatusi pensioniregistri töös ning korraldada ümber ka seda toetav infosüsteem. Käimasolev töö IT-arendustega kestab plaanijärgselt 2022. aasta alguseni. Seevastu väljamaksete tegemine II pensionisambast algab juba 2021. aasta septembris. Seadusandja on eelnõu muudatusettepanekute selgituses nr 4 ajutist erandit põhjendanud vajadusega arendada pensioniregistris välja vastav IT võimekus arestimisaktide menetlemiseks. Kuivõrd pensioniregistri pidaja ei ole siiani arestimisakte menetlenud, puudub käimasolevates pensioniregistri arendusteks selleks vajalik funktsionaalsus. Kuna seadusandja hinnangul võib arestimisakte olla käsitsi menetlemiseks potentsiaalselt liiga palju, on tekkinud vajadus täiendava IT võimekuse järele. Lisaks on selgitustes rõhutatud vajadust hinnata arenduse maksumust ning tagada rahastus. Väidetavalt on aga aastaks 2023 vastav tehniline lahendus olemas ning erandit enam vaja ei ole. Eelöeldust nähtub, et seadusemuudatus on tingitud riigi suutmatusest luua pensioniregistris vajalik IT-võimekus ajaks, mil algab väljamaksete tegemine II pensionisambast. Seejuures tugineb täitemenetluses sissenõudjate põhiõiguste piiramine üksnes väitele, et arestimisaktide menetlemine on administratiivselt koormav. Kuivõrd omandipõhiõigus on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, on eesmärk arendada pensioniregistris vastav IT-võimekus arestimisaktide menetlemiseks iseenesest legitiimne ning võib seega õigustada omandipõhiõiguse piiramist. Riive proportsionaalsus Sobivus Riigikohus on rõhutanud, et juhul, kui seaduses sätestatud põhiõiguse riivel ei ole legitiimset eesmärki või kui piirang on legitiimse eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne, on tegemist põhiõiguse rikkumisega. Piirang on proportsionaalne, kui see on saavutatava eesmärgi suhtes sobiv, vajalik ja mõõdukas. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Vaieldamatult ebaproportsionaalne on sobivuse mõttes abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist. Käesoleval juhul võimaldab ajutine erand, mille kohaselt ei saa kohustuslikku kogumispensioni puudutavate väljamaksete tegemise nõudeid arestida 2023. aasta jaanuarini, luua ajapuhvri IT-võimekuse arendamiseks pensioniregistris. Seeläbi välditakse ka arestimisaktide käsit s i menetlemist olukorras, kus viimaseid võib olla selleks liiga palju. Kuigi meede võib olla sobiv liigse halduskoormuse vältimiseks pensioniregistris, ei too seadusemuudatus kaasa administratiivse koormuse langust laiemas tähenduses. Kuna seadusesse loodud ajutise erandi tulemusena jäävad oodatud elatisrahast ilma ka puuduses elavad lapsed, toob viimaste eest hoolitsemine kaasa sootus halduskoormuse kasvu riigile. Vajalikku s A binõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Kuna eelnõu menetlemise materjalidest nähtub, et ühtegi alternatiivset meedet isegi ei kaalutud, kinnitab see juba iseenesest, et TsMSRS §-ga 11 4 kehtestamine oli ebaproportsionaalne. Seadusandja poliitiline soov on olnud II pensionisamba reformiga kaasnevad muudatused ära teha võimalikult kiiresti, arvestamata, et tegelikkuses puudub IT-võimekus reformi rakendumiseks. Viimast kinnitab asjaolu, et väljamaksed II pensionisambast algavad enne vastavate pensioniregistri IT-arenduste valmimist. Seda, et pensionireform tingib vajaduse II samba toimimist toetava IT-süsteemi arendamiseks, on mainitud ka kohustusliku kogumispensioni eelnõu seletuskirjas. Seejuures nähtub seletuskirjast, et IT-süsteemi arendamine ja muud ettevalmistused reformi rakendumiseks planeeriti ära teha aastal 2020. Eelneva valguses jääb ebaselgeks , mi s tingib niivõrd pika viivituse arestimisaktide menetlemiseks vajaliku IT-võimekuse arendamisel . Juhul, kui pidada usutavaks, et IT-võimekust pensioniregistris ei ole võimalik arendada enne 2023. aastat, pidanuks seadusandja sellega ka arvestama ning vajadusel lükkama pensionireformi rakendumist edasi kuniks vastav võimekus on olemas. Eelnõu 287 SE menetlemise materjalidest selgub, et TsMSRS § 11 4 kehtestati hindamata sättega kaasnevaid mõjusid. Puudus igasugune eelnev arutelu, milliseid arendusi on täpselt vaja ja mis on nende maksumus, samuti on lahtine rahastuse küsimus. Seetõttu jääb ka arusaamatuks, millest lähtudes määrati vastava IT-lahenduse valmimise tähtajaks 2023. aasta 1. jaanuar. Lisaks ei ole eelnõu muudatusettepanekute arutellu kaasatud vastavaid huvigruppe, kes oleksid juhtinud tähelepanu täitemenetluses sissenõudjate õiguste kaitsmisel tekkivale lüngale, mille TsMSRS § 11 4 kehtestamise kaasa toob. Huvirühmade kaasamata jätmine seaduseelnõu ettevalmistusel on vastuolus hea õigusloome tavaga . Muudatusettepanekut täiendada TsMSRS-i §-ga 11 4 arutati esmakordselt eelnõu 287 SE teisel lugemisel 03.12.2020 toimunud istungil, vaid napilt kaks nädalat enne selle vastuvõtmist. Eelnõu menetlemise materjalid kinnitavad, et seadusandja lähtus eeldusest, et isikud, sh täitemenetluse võlgnikud, suunavad väljamakse II pensionisambast Eestis tegutseva krediidiasutuse pangakontole, mida kohtutäiturid saavad arestida. Muudatusettepanekute selgitustest tuleneb sõnaselgelt, et kuni 2023. aasta ni „ kehtib tänane praktika, kus väljamakse tehakse pensionikonto omaniku avalduse alusel talle kuuluvale arveldusarvele krediidiasutuses, kuhu kohtutäituri poolt on võimalik seada arest“. Seejuures ei ole seadusandja arvestanud olukorraga, kus täitemenetluse võlgnikud suunavad oma raha välismaale eesmärgiga vältida nõuete arestimist. On eluliselt usutav , et võlgnik, kelle arveldusarve on juba Eestis arestitud, teeb kõik pin gu tused, et suunata raha mujale. Kuna seadusandja ei näinud sättega kaasnevaid negatiivseid mõjusid ette, jäid kaalumata ka alternatiivsed lahendused, et vältida võlgnike raha välis riiki liikumist. Käesolevast nähtub, et seadusemuudatuse üks peamisi õiguslikke eelduseid, et väljamakse II pensionisambast tehakse Eesti krediidiasutusse , ei realiseerunud . Kehtestatud erandi ebaproportsionaalsust kinnitab asjaolu, et sellise olukorra tingis sättega kaasuvate negatiivsete mõjude eelnev kaalumata jätmine. Eelnõu 287 SE menetlemise materjalidest ei nähtu, et muudatusettepanekutega kaasnevat põhiõiguste riivet oleks üldse analüüsitud. Seadusandja väide, et pensioniregistris ei ole vastavat IT-võimekust arestimisaktide menetlemiseks võimalik arendada enne 2023. aastat on paljasõnaline. Eelnõu menetlemise materjalid kinnitavad, et sellist võimalust ei ole isegi kaalutud. Tõenäoliselt panustades IT-võimekuse arendamisesse rohkem raha, oleks võimalik rakendada rohkem tööjõudu, et süsteem ka kiiremini valmiks. Järelikult ei ole tegemist mitte niivõrd ressursi puudumisest tuleneva takistuse, kuivõrd seadusandja valikuga, mis on tingitud kaalutluste puudumisest. Kui tõesti ei ole riigil võimalik arestimisaktide menetlemiseks vajalikku IT-võimekust luua enne 2023. aasta jaanuari, oleks kohtutäiturite hinnangul üheks võimalikuks, võlausaldajate õiguse vähem riivavaks lahenduseks, kui Pensionikeskus enne väljamakse tegemist teeks kindlaks , kes on palunud kanda pensionisamba väljamakse välisriigi krediidiasutusse. Isikutele, kelle osas on käimas aktiivne täitemenetlus , Pensionikeskus välisriigi kontole väljamakset ei teeks kuni võlgnik esitab muudetud avalduse raha kandmiseks Eesti arveldusarvele, mida kohtutäiturid saavad arestida. Lisaks on võimalik nende võlgnike osas, kes soovivad II pensionisamba rahalise tulemi suunata välisriiki, anda arestimisõigus üle kohtutäituritele. Aresti alusel ei teeks Pensionikeskus väljamakset summa osas, mis on Eestis täitemenetluses tasumata. Selline lahendus ei tooks kaasa ülemäärast administratiivset koormust, kuivõrd nõude täitmiseks piisaks infosüsteemis võlgniku andmete asendamisest kohtutäituri omadega. Samuti ei ole tehniliselt võimatu arestimisaktide käsitsi menetlemine. On arusaadav, et arestimisakte võib poten t siaalselt olla palju ning käsitsi menetlemine toob kaasa Pensionikeskuse töökoormuse kasvu, kuid siiski on tegemist alternatiiviga , mida tulnuks seadusandjal kaaluda. Seda eriti olukorras, kus praeguse lahenduse juures on oht, et välismaale läheb ligikaudu 4,2 miljonit eurot sissenõudjate raha . M õõdukus Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt tuleb abinõu mõõdukuse üle otsustamisel kaaluda ühelt poolt põhiõigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärkide tähtsust. Seega tuleb kaaluda, kas vajadus luua ajapuhver pensioniregistri IT-võimekuse loomiseks, kaalub üles tä itemenetluses sissenõudjate omandipõhiõiguse riive. Seejuures tuleb arvesse võtta ka avalike huvisid, kuna seadusemuudatuse tulemusel tekkinud olukord puudutab teiste hulgas nii lapsi, kriminaalasjades kahju kannatanuid kui ka riigi majanduslikke huvisid üldisemalt. Seadusandja ei ole kaalunud , et II pensionisamba rahalise tulemi suunamisega vä lja poole Eesti kohtutäiturite mõjusfääri kaasneb laste õiguse rikkumine olukorras, kus nad jäävad elatisest ilma. Teisisõnu on eelistatud võ lgniku õigust otsustada vabalt oma raha liikumise üle laste õigusele saada elatist. Samas tõstab puudu ses elavate laste eest hoolitsemine, kellel jääb elatis saamata, haldus koormust teistes riigi harudes . Olukorras, kus seadusandja jättis analüüsimata TsMSRS § -i 11 4 kehtestamisega kaasnevad mõjud, liigub välismaale ligikaudu 11 miljonit võlausaldajate raha. Se e tõttu jäävad oodatud rahast ilma elatist ootavad lapsed, kelle elukvaliteet kannatab. Samuti jäävad kompensatsioonist ilma kuriteo ohvrid . Elatisenõudjate ja kuriteo ohvrite õigus oodatud rahasummale on avaliku huvi seisukohast ilmselgelt kaalukam, kui täitemenetluses võlglasteks olevate isikute vabadus otsustada, millisesse riiki pensionisamba väljamakse soovitakse kanda. Ilmselgelt vajab eelmainitud ulatuses võlausaldajate, seal hulgas laste huvide kannatamine äärmiselt kaalukat põhjendust. Mida ulatuslikum on põhiõiguste riive, seda olulisem peab olema ka riivet õigustav legitiimne eesmärk. Pensioniregistri IT võimekuse puudumine ei saa kuidagi üle kaaluda 11 miljoni euro kaotust võlausaldajatele. Kui vastavat IT-võimekust ei suudeta luua enne 2023. aastat, tuleks arestimisakte menetleda kasvõi käsitsi, et vältida täitemenetluses sissenõudjate põhiõiguste riivet, mida TsMSRS § 11 4 praegusel kujul kaasa toob. Olukorras, kus osa võlgnik e suunab II pensionisamba rahalise tulemi välisriiki, kus seda arestida ei saa, satuvad ebavõrdsesse olukorda need võlgnikud , kellele tehakse väljamakse Eesti arveldusarvele. Nimelt tuleb viimastel leppida pensioniosakute müügist laekunud raha arestimisega, kui esimesed sellest kõrvale hiilivad. Seega toob TsMSRS §-i 11 4 kehtestamine kaasa kahe eelmainitud võlgnike grupi ebavõrdse kohtlemise. Veelgi enam, ebavõrdselt koheldakse ka võlausaldajat ja võlgnikku . Viimasele tekib täitemenetluse olukorras põhjendamatu eelis, kuna seadusemuudatuse tulemusena on oluliselt raskendatud, kui mitte võimatu, võla sisse nõudmine , kui võlgnik suunab II pensionisamba väljamakse välisriiki. Riigikohtu valitseva praktika kohaselt ei ole lubatud isikute ebavõrdset kohtlemist õigustada pelgalt administratiivsete ja tehnilist laadi raskustega. Järelikult ei saa administratiivsete raskustega õigustada ka täitemenetluses sissenõudjate õiguste kaitsmisel tekkivat lünka, mille põhjustab TsMSRS §-i 11 4 kehtestamine. Eeltoodust tulenevalt on kõnealune TsMSRS-i muudatus olemuslikult vastuolus PS §-ga 13, 14 ja 32 ehk riigi kohustusega tagada toimiv täitemenetlus , sissenõudjate õiguste kaitse ning tõhus mehhanism nõuete arestimiseks. Menetluslikud taotlused Avalduse läbi vaatamata jätmise aluseid ÕKS § 15¹ lg 2 ega § 25 lõike 2 või lõike 3 punktide 1, 2, 4 ja 5 alusel ei esine. ÕKS § 23 lg 8 alusel palu me käesolev taotlus tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks . Arvestades eeltoodut ja juhindudes õiguskantsleri seaduse §-dest 15 ja 17 palume teha Riigikogule ettepanek 15.12.2020 vastu võetud ja 02.01.2021 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse kooskõlla viimiseks põhiseaduse ja seadustega käesolevas taotluses toodud põhjustel. Põhiseadusega kooskõlla viimine tähendab seaduse vaidlusaluste normide tühistamist ja varem vastu võetud seaduseredaktsioonidega kehtestatud õigusliku olukorra taastamist. Lugupidamisega Oliver Markvart Juhataja Julianus Inkasso OÜ /allkirjastatud digitaalselt/ Lisa 1 - Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 27.0 7 .2021 e-kiri Lisa 2 – kohtutäituri abi Viljo Konsapi 20.07.2021 e-kiri Lisa 3 – kohtutäitur Kaire Põltsi büroo töötaja Andre P adu 20.07.2021 e-kiri Saatja: Kaire Põlts <[email protected]> Saaja: Oliver Markvart Teema: FW: pensionikontod Tere Oliver Edastan andmed kõikide meie menetluses olevate toimikute kohta kokku: Kaire Põlts võlgnike Pensionikontode statistika Kokku võlgnike hulgas Väljamakse seotud välismaa kontoga Omab kontot 9847 397 Raha väljavõtmise avaldus esitatud 1016 343 ühekorde väljamakse avaldus esitatud 53 14 Lugupidamisega Kohtutäituri büroo töötaja Andre Padu Tartu mnt 16B (III korrus) Tallinn 10117 telefon, faks 6836390 [email protected] <mailto:[email protected]> Käesolev E-kiri sisaldab konfidentsiaalset informatsiooni, mille levitamine ega avalikustamine ilma saatja nõusolekuta ei ole lubatud. Kui olete selle kirja saanud eksituse läbi, palun kustutage see E-kiri ja kõik selle manused ning ärge levitage seda ega avaldage selle sisu. Kristine Kärner Saatja: Oliver Markvart <[email protected]> Saatmisaeg: teisipäev, 24. august 2021 12:43 Adressaat: Kristine Kärner Teema: [VÄLJAST] RE: [VÄLJAST] Taotlus Õiguskantslerile Tere! Taotluses sisalduvad andmed (taotluse p-d 24-27 ja lisa 2 ja 3) sai Julianus kohtutäituritelt tingimusel, et neid avalikuks ei tehta. ------------------------- Lugupidamisega / With best regards, Oliver Markvart Chief Executive Officer Mob: +372 5390 7922 [email protected] Käesolev e-kiri koos võimalike lisadega on konfidentsiaalne. Kui Te olete saanud selle ekslikult, siis palume sellest meile viivitamatult teatada ja kiri koos lisadega hävitada. Täname. This e-mail and any attachments are confidential and privileged. If you have received this e-mail in error please notify us immediately and delete all received information instantly. Thank you. From: Kristine Kärner <[email protected]> Sent: Tuesday, August 24, 2021 11:13 AM To: Oliver Markvart <[email protected]> Subject: RE: [VÄLJAST] Taotlus Õiguskantslerile Tere Palusite edastatud taotluse tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks ÕKS § 23 lg 8 alusel. Palun põhjendage, mis põhjusel Te seda soovite? Lugupidamisega Kristine Kärner 1 teabehalduse spetsialist Õiguskantsleri Kantselei Kohtu 8, 15193 Tallinn Tel: 693 8444 www.oiguskantsler.ee From: Oliver Markvart <[email protected]> Sent: Thursday, August 19, 2021 3:09 PM To: Info <[email protected]> Subject: [VÄLJAST] Taotlus Õiguskantslerile Tere! Manusena lisatud Julianus Inkasso OÜ taotlus. Palun kinnitada kättesaamist. ------------------------- Lugupidamisega / With best regards, Oliver Markvart Chief Executive Officer Mob: +372 5390 7922 [email protected] Käesolev e-kiri koos võimalike lisadega on konfidentsiaalne. Kui Te olete saanud selle ekslikult, siis palume sellest meile viivitamatult teatada ja kiri koos lisadega hävitada. Täname. This e-mail and any attachments are confidential and privileged. If you have received this e-mail in error please notify us immediately and delete all received information instantly. Thank you. 2