Kiri

EUROPEAN COMMISSION Brussels, 8.10.2025 COM(2025) 723 final COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL Apply AI Strategy EN EN  1. Introduction Artificial Intelligence (‘AI’) is advancing at an unprecedented pace with capabilities that promise to reshape entire industries and the public sector1. The development and adoption of AI technologies (such as advanced general-purpose AI models, AI agents, digital twins and specialised small AI models) are providing the EU with a unique window of opportunity to boost innovation, accelerate productivity growth, and reinforce its competitive strength and technological sovereignty. Despite a strong industrial base and a vibrant startup ecosystem, the development and adoption of AI within the EU remains limited, with only 13.5% of businesses and 12.6% of SMEs2 - the backbone of the EU economy - using these technologies. Building on the AI Continent Action Plan and on the EU’s commitment to promoting human centric and trustworthy AI, in line with the AI Act3, the Strategy focuses on harnessing the transformative potential of AI, serving as a catalyst for increased vertical integration. It aims to boost the use of AI, particularly among SMEs and small mid-caps, and to facilitate AI integration to enhance the competitiveness of European industries, notably the more strategic ones. It seeks to unlock the broader societal benefits of AI, from enabling earlier and more accurate healthcare diagnoses to enhancing the efficiency and accessibility of public services while upholding the principles of non-discrimination. Moreover, it looks to bolster EU capabilities and achieve excellence in frontier AI. To achieve these goals, the Strategy promotes a shift in how companies and public sector organisations approach problem-solving. By adopting an AI first policy, they are encouraged to integrate AI building on European solutions. By uptaking AI - while evaluating its potential benefits and risks - European companies can adapt to its transformative impact, including on the workplace organisation and training needs. This approach not only drives business success but also fosters the development of European strategic presence at the various layers of the AI stacks4, involving workers and supporting the creation of a robust and sovereign EU AI ecosystem. Building on insights gathered through a public consultation5 and sectoral discussions6 over recent months, the Apply AI Strategy is articulated around three main sections7: • Introducing sectoral flagships - to boost AI use in key industrial sectors of the EU economy and in the public sector. • Addressing cross-cutting challenges - to support greater AI adoption by SMEs; enable an AI-ready workforce across sectors; leverage advanced AI capabilities; and ensure trust into the market. • Establishing a single governance mechanism - to pioneer a sectoral approach and foster a dynamic process of collaboration among stakeholders. It will also launch an AI Observatory to develop KPIs and monitor AI developments, impact and future trends. 1 See, for instance, Joint Research Centre’s Generative AI Outlook Report: https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/9f7e0b86- 477c-11f0-85ba-01aa75ed71a1/language-en 2 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/isoc_eb_ai/default/table?lang=en 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32024R1689 4 An AI stack is a collection of technologies, frameworks and infrastructure that work together to build, deploy and scale AI systems, facilitating their use. 5 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/14625-Apply-AI-Strategy_en 6 17 sectorial structured dialogues and 2 high-level political dialogues were organised over the past few months: see table in Annex. 7 The actions presented in the Strategy are without prejudices to Articles 107 and 108 TFEU and relevant EU antitrust rules. 1 The Apply AI Strategy is accompanied by the AI in Science Strategy, which announces the Resource of AI Science in Europe (RAISE) as a flagship initiative and covers the adoption of AI across scientific disciplines. It will be complemented by the Data Union Strategy, opening new sources of high-quality, large-scale datasets that are necessary to the training of algorithms. 2. Introducing sectoral flagships AI has a potential to transform how industries work, how governments operate, and how value is created in the economy. It can enhance simplification efforts, thereby boosting productivity and competitiveness. The following subsections outline flagship initiatives to address the main sectoral challenges and support the AI first policy approach. These stem from initial stakeholders’ feedback gathered through a public consultation8, a call for evidence9 and 17 technical structured dialogues (Annex 1) with key sectoral actors. The adoption of the Apply AI Strategy marks the beginning of a transformative journey that will be continuously updated and extended thanks to the inputs received from the governance mechanism described in the last chapter of the Strategy. This means that the actions below could be complemented in the future by new initiatives in other sectors - such as finance, tourism and e-commerce. To operationalise the actions of this Strategy, the Commission is mobilising around EUR 1 billion from its funding programmes10 with important leverage effects according to the sector. 2.1. Healthcare, including pharmaceuticals AI holds significant promise to transform the healthcare and pharmaceutical sector as well as to improve and even save human lives across the EU. It can support earlier and more accurate clinical decisions, ease administrative burden on healthcare professionals, support administrative processes, and improve patient outcomes throughout the continuum of care. In the face of increasing pressure on healthcare systems, AI offers concrete tools to enhance efficiency and quality, including in underserved or remote areas where hospitals, specialists, or diagnostic services are lacking. Beyond routine healthcare, as underlined in the EU Medical Countermeasures Strategy11, the Commission will also promote the use of AI tools for health crisis preparedness and response, including faster detection and monitoring of health threats for medical countermeasures intelligence. The uptake of AI in healthcare across the EU, and its integration into clinical workflows and administrative processes, remains however limited and uneven12. Barriers include availability of quality data, heterogeneity of infrastructures, as well as limited AI literacy, skills and trust among healthcare professionals. Actions are needed to foster investment, incentivize 8 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/14625-Apply-AI-Strategy/public-consultation_en 9 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/14625-Apply-AI-Strategy_en 10 Including notably Horizon Europe, Digital Europe Programme, EU4Health and Creative Europe. 11 COM(2025) 529 final 12 https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/9ddf7bf8-62bf-11f0-bf4e-01aa75ed71a1/language- en#:~:text=Using%20a%20mixed%20methods%20approach%2C%20entailing%20a%20literature,and%20business%20challenges%2C%20 and%20social%20and%20cultural%20barriers 2 innovation, and promote cross-border multi-disciplinary collaboration so that AI can deliver its full benefits for healthcare systems and citizens13. To support the AI first policy in the healthcare sector, the Commission will: • establish European AI-powered advanced screening centres to accelerate the introduction of innovative tools for prevention and diagnosis making in healthcare facilities and bringing healthcare services to underserved areas. The initiative aims to improve early detection and ensure timely diagnosis, in particular for cardiovascular diseases and cancer. It will pursue an approach to ensure that AI-powered screening and diagnosis take into account gender-specific factors.14 By deploying AI solutions, these centres will support real-world clinical validation and local performance testing and generate evidence for clinical adoption15. The network of these AI-powered centres will facilitate access to high-quality datasets building on the European Health Data Space16 as well as the European digital infrastructures for the cancer imaging17 and genomic18 data, and support testing and validation of promising AI models including for personalised prevention. This will build on the relevant actions under the Europe’s Beating Cancer Plan, Life Sciences Strategy and the forthcoming EU Cardiovascular Health Plan. • establish a European Network of Expertise on AI Deployment in Healthcare to consolidate guidelines and best practices. It will deliver deployment playbooks, guidelines including on local validation (performance in clinical practice) and post- deployment monitoring, design principles and set the foundations for exchanging best practices on AI deployment in healthcare. AI is also revolutionising medicine development, from accelerating drug discovery to supporting the monitoring of their adverse effects. AI-based modelling and simulation can accelerate the discovery of novel treatment options and identify new therapeutic uses for existing medicines, such as for example new antibiotics, and enhance safety and efficacy predictions. As a result, the number of healthcare-related AI patents published annually in EU Member States grew 20-fold between 2016 and 202419. Realising the full potential of AI in medicine development will require continued progress in building robust AI foundation models, alongside efforts to ensure their reliability, transparency, and clinical relevance - a priority that is particularly important for driving innovation in the biotechnology sector20. Medical devices incorporating AI applications can unleash huge progress in delivering healthcare in the context of current health system challenges such as workforce shortages. It is important that the EU regulatory framework creates a supportive environment for innovation. 13 For example, through Europe's Beating Cancer Plan and its Network of Expertise in Cancer and EU Network linking recognised National Comprehensive Cancer Centres. 14 For instance, see: Gender medicine: effects of sex and gender on cardiovascular disease manifestation and outcomes | Nature Reviews Cardiology. 15 Foundations for this work will be laid down by actions funded under DEP 2025-2027 work program and the COMPASS-AI project. 16 https://health.ec.europa.eu/ehealth-digital-health-and-care/european-health-data-space-regulation-ehds_en 17 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/cancer-imaging 18 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/1-million-genomes 19 Study on the deployment of AI in healthcare – European Commission, 2025 20 The Commission is committed to work on this also in the upcoming European Biotech Act, which will aim to enable innovation and boost EU competitiveness in biotechnology sectors. 3 To support AI adoption in medicine development, the Commission will: • launch an AI drug discovery challenge for potential new drugs that could be used to address unmet medical needs and treat diseases that have proven difficult to cure, such as Alzheimer’s disease or certain cancers. The winner of the challenge would receive dedicated access to AI Factories compute capacity and on advice how to bring their discoveries to the market. • propose appropriate actions to streamline and enable quicker market entry of medical devices without compromising safety. 2.2. Robotics With more than 90.000 industrial robots installed in 2023 and more than 400 service robotics producers, Europe stands at the forefront of the robotics revolution, the “physical AI”. Building on excellence in mechatronics, sensors and microcontrollers, the integration of AI will enable EU developers to bring about a range of innovations, from cognitive robots to autonomous drones, with wide ranging impacts in manufacturing, healthcare, agriculture, defence, etc. The EU is particularly strong in industrial robotics, where collaborative robots (also called “cobots”) enable safe and efficient human-robot interaction, help ease labor shortages and reduce workers’ exposure to tedious or hazardous tasks. However, the further development of robotics through integration of generative AI and the uptake of European solutions are a must if the EU wants to continue leading innovation in this segment. To support AI uptake in the robotics sector, the Commission will: • establish a Catalyst for the uptake of European Robotics, bringing together developers and user industries to accelerate the development and uptake of European solutions replying to market needs. This will be done in collaboration with the AI Data and Robotics Association21. In this context, the Commission will fund the development of sectoral Acceleration Pipelines for the adoption of AI-powered robotics, focussing on high-impact use-cases, prioritised in close collaboration with end-user industries, ensuring that innovation aligns with real-world needs. 2.3. Manufacturing, engineering and construction The European manufacturing sector comprises 2.2 million enterprises, mostly SMEs, employs 30 million persons and generates about 14% of EU GDP22. From the development of new (cleaner) materials to supply chain and logistics, manufacturing includes a wide array of interrelated segments spanning from traditional and high-tech industries to construction or logistics. Despite EU strengths in medium- to high-technology manufacturing in sectors like mechanical and electrical engineering, chemicals, and machinery, production has been relocating to lower-cost regions, decreasing competitiveness and weakening resilience and strategic autonomy. However, the transformative potential of AI and automation could reverse this trend. AI can improve efficiency, precision and adaptability in various production processes. A cornerstone of this transformation is the use of AI-powered digital twins, which enable 21 https://adr-association.eu 22 2024, World Bank, Trading Economics. 4 companies to run complex simulations and “what-if” scenarios in virtual environments. They are already used across manufacturing sectors today, facilitating predictive maintenance23 and helping design and optimise the operation of whole supply chains, shopfloors and their key production workflows. By creating smart digital models of buildings, products, machines and manufacturing processes, companies can test, improve, and fine-tune their operations before making changes in the real world. To support the uptake of AI in the manufacturing sector, the Commission will: • support the development of frontier AI model and AI agents adapted to manufacturing. Building on the Data Spaces for Manufacturing24 and the forthcoming Data Union Strategy, the Commission will facilitate data pooling across industrial actors through trusted third parties, to ensure a sufficient volume of training data, while preserving intellectual property and data security and making use, as relevant, of the data labs in AI Factories. • fund the development of Acceleration Pipelines for the adoption of AI in manufacturing, bridging the gap between research labs and deployment more effectively. These projects will accelerate the development of AI-powered manufacturing solutions that address industry needs, by providing continuous support, ensuring that these solutions progress from the lab to a high level of maturity suitable for real-world applications. 2.4. Defence, security and space AI has emerged as a critical disruptive technology with profound impact on geopolitics, security and defence. As underlined in the White Paper for European Defence - Readiness 203025, new technologies including AI26 are fundamentally changing the nature of warfare. The role of AI for defence, is set to radically increase in light of growing interest in dual use AI applications and, in particular, the expectation that frontier models have potential to deliver strategic and military superiority. AI can enable strategic advantage if used for unmanned vehicles, situational awareness and pattern recognition on the battlefield, for supporting weapons (such as jet fighters) or when used for automating part of defence products, such as drones. As announced in the White Paper, the European Defence Transformation Roadmap will be tabled by the end of 2025 to foster a faster embedding of critical disruptive technologies, including AI, in defence capabilities, in order to achieve European defence readiness by 2030, in line with the Union’s economic and security interests and objectives.. In addition, the Commission co-finances with Member States computational capacities including in synergy with defence. Member States, through their national plans, can also benefit from Security Action for Europe (SAFE) to invest in key defence areas including AI-powered equipment and cybersecurity. 23 Analysing sensor data from machinery to predict equipment failure before it happens. 24 https://manufacturingdataspace-csa.eu/ 25 https://www.eeas.europa.eu/eeas/white-paper-for-european-defence-readiness-2030_en 26 The upcoming Implementation Roadmap for AI in Common Foreign and Security Policy and Common Security and Defence Policy will set out a framework for coordinated action to advance security and defence AI capabilities. 5 Moreover, the Vision for the European Space Economy27 recognizes the crucial role of AI in driving the competitiveness and resilience of the EU space sector. AI revolutionises the way space systems are designed, manufactured and operated. Likewise, AI is crucial for the ground infrastructure to handle future megaconstellations and for unravelling modelling capabilities of big space data. This is why, to unlock the full potential of the EU space systems, the Commission will foster, where applicable, an environment that facilitates the integration of AI capabilities and technologies, to enhance performance, efficiency and security. In this context, the Commission will support the development of sovereign frontier models and agentic AI systems, ensuring safety is embedded by design. To support the AI first policy in the defence and space sector, the Commission will: • accelerate the development and deployment European AI-enabled situational awareness and C2 (Command & Control) capacities through the European Defence Fund (EDF), while also incentivising dual use open architecture solutions for border security and critical infrastructure protection, ensuring interoperability in support of defence flagships, including Eastern Flank Watch and the Drone Wall, especially for the integration of autonomous features in different solutions. • deploy a strategic and dedicated European infrastructure of highly secured computing power capacities (e.g. AI factory/gigafactory) for training of defence and space AI models and development of AI defence and space applications. • support AI compliance of EU space manufacturing and operations, including for in-orbit and ground infrastructure, through advanced manufacturing, robotics, dedicated edge/on-orbit computing, space-based data networks, signal processing equipment, command and control systems. The Commission and EEAS will correlate the above mentioned priority actions with the coordinated commitments, initiatives and actions assumed by Member States through the Defence Readiness Roadmap process, as well as with relevant framework and initiatives aimed at accelerating the adoption of AI in defence, including by leveraging the EDF and European Defence Agency’s Hub for EU Defence Innovation (HEDI). As underlined in the ProtectEU – the EU Internal Security Strategy28, AI is also becoming an essential tool for ensuring internal security and cybersecurity, as States and citizens face increasingly complex and fast-changing digital threats. Terrorist and organised criminal organisations are increasingly using AI-based technologies to accelerate, upscale and broaden the reach of their illicit activities. Cybercrime, sabotage and terrorism are blended into hybrid attacks, where AI is often exploited by malicious actors. We therefore need to ensure the swift delivery of AI-based solutions for internal security and cybersecurity. This will support the work of authorities in performing complex security tasks, help fighting against malicious use of AI, detect anomalies, analyse, and respond to incidents more effectively. It will enable faster identification of attacks, better decision-making, and more efficient use of resources. 27 https://defence-industry-space.ec.europa.eu/vision-european-space-economy_en 28 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52025DC0148 6 To support the AI first policy in internal security, including cybersecurity sector, the Commission will: • foster the development and uptake of AI solutions29 for internal security purposes, including by supporting applied research and innovation and stimulating the placing on the market of AI solutions tailored for use in internal security. • fund projects to develop and deploy Cybersecurity tools, technologies and services relying on AI addressing threat detection, vulnerability detection, threat mitigation, incident recovery through self-healing, data analysis and data sharing. • support interoperability and trusted integration of AI into cybersecurity architectures, infrastructures and threat surveillance, including Cyber Hubs and the upcoming Cable Security Hubs, as well as for dual-use and defence-relevant digital environments, 2.5. Mobility, transport and automotive The mobility sector is crucial for the European economy and for Europe’s sustainable transformation. AI is already widely used and has a strong impact on the sector, from route optimisation to advanced driver assistance systems. AI-based automated transport and mobility technologies are rapidly expanding across all transport modes. They support safer, more sustainable mobility by improving traffic flow, logistics, and transport planning. Automated vehicles30 (AVs), for example, enable flexible, cost-effective services and help address driver shortages31. However, their deployment is hindered by technological, regulatory and economic challenges. The interplay of regulations at national and EU level complicate real-world testing, approval and operation of AVs. Trust issues, difficulties in accessing high quality training data, and inadequate deployment of transport and digital infrastructures further hinder adoption. To support the AI first policy in the mobility sector, the Commission will: • leverage AI factories and gigafactories to fast track the development of innovative AI models and common software platforms for automated driving and vehicle management systems under the European Connected and Autonomous Alliance 32. • launch an “Autonomous Drive Ambition Cities” initiative to accelerate the deployment of operational services working with European providers as part of the large-scale cross-border testbeds announced in the Automotive Action Plan. Building on recommendations issued by the European Connected and Autonomous Vehicle Alliance33, it will focus on AI-enabled self-driving vehicles (robot vehicles) and autonomous point-to-point commuting in cities, establishing operational joint ventures 29 COM(2025)349final, Roadmap for lawful and effective access to data for law enforcement 30 The term “vehicle” covers all transport modes, i.e. road, rail, air, maritime, and inland waterways. 31 Joint Research Centre, Requirements for Inclusive Automated Vehicle Services: Insights for Vehicle and Smartphone Application Design, 2025, https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC142261 32 Building on the Action Plan for the European Automotive Industry (https://transport.ec.europa.eu/document/download/89b3143e-09b6- 4ae6-a826-932b90ed0816_en). The Memorandum of Understanding between 2Zero, CCAM, and BATT4EU partnerships will further strengthen links to chips, AI, and robotics. https://ec.europa.eu/commission/presscorner/api/files/document/print/en/ ip_25_2090/IP_25_2090_EN.pdf 33 Open call to join the Alliance: https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/75555fa5-6d3c-253b-cefc-1c9b4f8daadf. 7  and leveraging the ready to use AI Act’s innovation measures on regulatory sandboxes and real-world testing. 2.6. Electronic communications The integration of AI in the electronic communications sector has accelerated significantly in recent years, driven by the growing demand for automation, network optimisation, and enhanced customer experience. 65% of operators worldwide are establishing AI strategies and are actively trialling AI-based solutions across network and customer service operations34. AI holds strong potential, especially through smarter network management and service innovation35. However, its impact in this field is still limited because of the lack of open platforms and capacity in edge devices. To support the AI first policy in the electronic communications sector, the Commission will: • promote EU capacities in edge AI devices by providing dedicated support under the Smart Networks and Services Joint Undertaking and the Chips Joint Undertaking. • create a European Telco AI platform (AI stack pilot action under the Digital Europe Programme) for telecom operators, vendors and user industries to collaboratively36 build AI stack elements, including mediation layers, data engineering, cloud interfaces, and AI services, potentially based on open source. 2.7. Energy AI has the potential to improve energy efficiency across the entire economic value chain. From improved grid management and integration of renewable energy to a more efficient use of existing infrastructure or optimisation of storage capacities. For companies, AI tools help saving energy thanks to optimised design and operation of buildings, reduce the cost of energy by automating buying/selling energy. Finally, emerging AI-based tools can empower citizens and businesses to better manage their energy use and help them navigate through energy retail offers. At the same time, energy is a critical sector, providing the electricity needed for Europe’s growing digital economy and data centres. However, AI adoption in the energy sector is uneven. There is slower progress in grid management, demand-side flexibility37, and infrastructure planning38 due to strict safety requirements, fragmented governance and limited data-sharing. With a view to foster the use of AI to improve grid management and energy efficiency, the Commission will: 34 https://www.gsmaintelligence.com/research/telco-ai-state-of-the-market-q4-2024 35 Including through mobile devices and edge computing. 36 In compliance with EU competition rules were relevant, including the Guidelines on the applicability of Article 101 TFEU to horizontal co- operation agreements. 37 Demand-side flexibility refers to the ability to adjust electricity consumption in response to external signals, such as price changes or grid demands. It allows consumers to shift, reduce, or increase their energy use during specific periods, particularly during peak times, to help balance the grid and reduce the need for additional generation capacity. 38 Every two years, the European Network of Transmission System Operators for Electricity (ENTSO-E) develops a Union-wide ten-year network development plan (TYNDP). More recently, Directive 2019/944 of the European Parliament and of the Council of 5 June 2019 on common rules for the internal market for electricity and amending Directive 2012/27/EU (the Electricity Directive) mandates that DSOs regularly prepare and publish distribution network development plans (DNDPs). 8  • support the development of AI models that advance forecasting, optimisation, digital twins, and system balancing within the energy system. These activities shall be supported by leveraging cloud-edge-IoT infrastructure, software and AI tools to serve as a digital backbone across all assets of the energy system ensuring secure, efficient, and reliable data sharing across the energy ecosystem. AI is improving energy consumption and efficiency across multiple sectors. However, advanced AI models and systems also consume significant energy notably in data centres. The upcoming Strategic Roadmap on Digitalisation and AI for the Energy Sector will further elaborate on the use of AI in the energy system and, together with the Cloud and AI Development Act, will address strategies to ensure there is energy resources to develop AI, for instance by improving energy efficiency in data centres. In addition, there is a need to improve the understanding of the impact of AI algorithm architecture on energy consumption patterns. Therefore, as foreseen by the AI Act, the Commission will adopt a standardisation request on common reporting and documentation processes on AI systems’ and general-purpose models’ impact on energy consumption. 2.8. Climate and Environment Europe is home to many leading organisations in climate and environmental innovation. Since 2019, AI startups in these sectors have attracted around €700 million in venture capital39. In particular, AI has a long track record in environmental monitoring, forecasting, and Earth observation. It can enhance early-warning systems for fires, floods, droughts, heatwaves, aid disaster response, and support water management40 as well as decision-making for resilience and climate preparedness. Ground-breaking initiatives such as Destination Earth41 and the European Digital Twin Ocean42 provide high-resolution and interactive simulations with unprecedented predictive power. Yet, despite these advances, the full potential of AI for climate and environmental action remains untapped, due to the scientific and technological complexity of AI-based climate and environment modelling, combined with persistent capacity and skills gaps among local authorities, SMEs, and civil society. The fragmented ecosystem of climate and environment- AI tools, datasets, and services further exacerbates these challenges, hindering widespread adoption and impact. To support the AI first policy in the climate and environment sector, the Commission will: • deploy an open-source AI Earth-system frontier model and related AI-powered applications and services that allow for better weather forecasts, Earth monitoring, and “what-if” scenarios, as next step of Destination Earth. It will be fully trained in EU AI Factories and will follow a multidisciplinary approach integrating different expertise. Through this model, the Commission will make available to local authorities and relevant actors AI-based local digital twins (integrating EU-owned Copernicus43 data) that helps predict risks and reduce impacts of climate change through better 39 https://dealroom.co/eu-apply-ai-climate-environment 40 The Water Resilience Strategy, adopted in June 2025, aims to reduce the water footprint including for computing installations by increasing their circularity through water reuse, efficiency and dry cooling. 41 https://destination-earth.eu/ 42 https://www.edito.eu/ 43 https://www.copernicus.eu/en 9  preparedness and resilient urban and rural planning44, as well as services for improved disaster management and crisis relief. 2.9. Agri-Food AI is already reshaping agricultural production in several key areas and can revolutionise the way food is produced, taking care of the environment, climate and people45. It can enhance precision farming, and power robots and machines used for field work. It already supports farmers through AI-driven advisory tools, providing personalised recommendations for their specific needs. However, many precision farming apps do not reach the market due to lack of high-quality data46 and commonly agreed formats or missing interoperability between platforms that are closed or tied to a single vendor. Moreover, farmers are often hesitant to adopt AI-based solutions due to lack of time and skills, mistrust of AI and uncertainty over liability and fear to lose control over decision-making. In this context, the adoption of AI on European farms remains limited, especially when compared to other regions47. To support the AI first policy in the agrifood sector, the Commission will: • foster the creation of a Agri-food AI platform that will facilitate the uptake of specialised farming AI-enabled tools and applications. The platform will facilitate application discovery and integration, increase trust among farmers in AI-enabled applications and promote open source development48. 2.10. Cultural and creative sectors, and media The potential of AI in the cultural and creative sectors is growing and is opening new avenues for creativity. AI can assist filmmakers across all production stages, enhancing processes like storyboarding and special effects. It can improve the discoverability of online media, music and literary content, leading to more diverse consumption and improved revenue distribution for creators. It can foster cultural diversity, providing creators with the knowledge and tools they need to develop more inclusive and diverse content, where disability inclusion and accessibility is ensured. It can personalise content generation and increase audience engagement. AI is also supporting cultural heritage and can be used for various purposes such as restoration, reconstruction, preservation, reuse for virtual productions and more meaningful user- engagement - ultimately supporting also other related sectors such as tourism49. Overall, the adoption of AI models creates valuable opportunities for cooperation between cultural and 44 AI also has a great potential to assist and maximize the potential of rolling out the New European Bauhaus values and principles. 45 A Vision for Agriculture and Food - Shaping together an attractive farming and agri-food sector for future generations. 46 An important enabler for successful implementation of AI in Agriculture would be the setting up of a system of unique farm IDs, as investigated, among others, in the Agrifood EDIC (The European Digital Infrastructure Consortium). Another important enabler for the success of AI in the agrifood sector is the improvement of rural connectivity. 47 A 2024 McKinsey survey found that just 27 % of European growers use yield-monitoring algorithms and 49% deploy precision-sprayer controllers—about half the adoption rate seen in the United States (https://www.mckinsey.com/industries/agriculture/our-insights/global- farmer-insights-2024?.com). 48 The efforts will also be supported by existing instruments such as the Common European Agricultural Data Space (https://agridataspace- csa.eu/) and the Horizon Europe Co-Funded Partnership Agriculture of Data. 49 While tourism is not among the focus industries of the Apply AI Strategy, it is an undeniably important driver of the European economy, contributing to around 5% of the gross value added and directly supporting over 20 million jobs and more than 3 million enterprises. The rapid integration of AI into tourism, from the perspective of both consumers and operators, is reshaping the way the sector functions. Hence, the Commission will continue promoting a use of AI in tourism that respects ethical practices and data privacy, fosters transparency and inclusivity, while driving sustainable innovation forward. 10 creative sectors, with the videogame industry positioned as a key test bed for innovations transferable across multiple industries. Despite its potential, AI uptake across the cultural and creative sectors remains uneven50, in part due to common challenges, such as access to ethical, transparent, inclusive and high- quality models, monetising specialised AI models, securing diverse funding sources, and cultivating advanced skills. In addition, the cultural and creative sectors are concerned about the unauthorised use of copyright protected content in the training of generative AI models and their outputs which may have a negative impact on cultural diversity, creativity and media plurality51. Moreover, the prominence of major technology firms in the sectors presents complex dynamics that may influence cultural diversity and the innovation capacity of smaller organisations. To support the uptake of AI in the cultural and creative sectors, the Commission will52: • foster the development of micro-studios across the EU specialised in AI-enhanced virtual production. In addition, the Commission will support investments in the development and deployment of European AI models focusing on interactive and immersive storytelling, including media, and on the discoverability of online European music and literary content53. • help the development of pan-European platforms using multilingual AI technologies to make available real time news and information from professional media outlets across the EU to wider audiences. AI will be harnessed to translate content for relevant channels - including broadcasting - through classification, recognition, linguistic analysis and translation of content. • launch a targeted study to explore the legal challenges related to AI-generated outputs and how cutting-edge technological safeguards and technologies, including AI, could be used to prevent and mitigate the risks of copyright infringing AI content being generated, including by detecting and removing such content. 2.11. Public sector AI has a strong potential to make public government more efficient54. A Commission survey55 reveals that 52% of public managers interviewed reported that their administration has already implemented at least one AI solution, while 63% are planning new AI projects. Similarly, in 2024, the Public Sector Tech Watch56 recorded over 1200 AI use cases across EU public 50 51% of video game companies, 39% of audiovisual companies, and 35% of news media companies have adopted AI-based solutions. 35% of music creators also report using AI for their work. European Media Outlook, upcoming 2nd edition, Technopolis Group based on the EMI Enterprise Survey, 2024. 51 Regarding copyright, the Commission has already facilitated the drawing-up of a Code of Practice to detail out General-Purpose AI (GPAI) rules in the AI Act. The Code was approved as adequate for providers to demonstrate compliance with their obligation in the context of the AI Act. Besides this, and more directly linked to the copyright, the Commission adopted a template on content used for GPAI training and a study on the feasibility of a registry of opt-outs under the Text and Data Mining (TDM) exception is ongoing and another study to support the assessment of the rules in the Directive on Copyright in the Digital single market, including the TDM exception, is planned. Furthermore, the Commission has launched a process for the drawing-up of a new Code of Practice in the context of the Article 50 AI Act for the transparency of AI generated content. 52 To complement the listed measures, the Commission will propose an AI Strategy for the cultural and creative sectors to further ensure that AI enables and reinforces human creativity while safeguarding European cultural and linguistic diversity. 53 These will be funded through the use of Digital Europe Programme and Creative Europe. 54 See, for instance, JRC’s report on the potential of generative AI for the public sector: https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC139825 See, for instance, Joint Research Centre’s report on the potential of generative AI for the public sector: https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC139825 55 https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC138684 56 https://interoperable-europe.ec.europa.eu/collection/public-sector-tech-watch 11 administrations. However, clear and actionable guidance is crucial for the full-scale and responsible deployment of AI solutions, particularly for administrations that are just starting their AI journey. Specific barriers, such as the fragmented public sector data sources and limited accessibility of trustworthy AI-based tools are still holding AI technologies’ potential. Addressing potential biases, investing in infrastructure and skills, and ensuring transparency and trust will be therefore key to successful AI integration in the public sector. Public administrations can benefit from the AI first policy not just by making their work more efficient, reducing administrative burden and cutting red tape for the business but also by helping AI startups grow through increased demand for European-made open source AI solutions. This, in turn, can strengthen EU AI sovereignty. Rather than treating AI as an isolated tool, it needs to be positioned as a strategic asset integrated into institutions and services 57. Given the impact that AI can have on public sector and thereby citizens, it is critical to assess and maintain security as well as operational autonomy and sovereignty in close coordination with Member States. The Commission strives to lead by example, implementing internal AI policies in an innovative, responsible and trustworthy manner (Annex 2). To promote uptake of AI solutions in the public sector the Commission will: • build an AI toolbox dedicated to public administrations (including judiciary58) featuring a shared repository of practical, open-source and reusable tools and solutions59 to support AI interoperability60. This toolbox will also include the AI solutions foreseen in the Roadmap for effective and lawful access to data for law enforcement61. On top of that, Public Sector AI & Interoperability Readiness Pathway (PAIR Pathway) will be launched to provide practical step-by-step examples within a user journey that will help administrations develop services tailored to their specific needs. • accelerate the adoption of European scalable and replicable generative AI solutions in public administrations62 with a special focus on education63, taking into account the potential risks in this area. This will include the creation of a comprehensive technical and policy toolkit to support the development of generative and agentic AI solutions64. This action will improve the quality of services provided to citizens. 57 Along these lines, the CityVerse EDIC is, for instance, supporting an EU ecosystem of advanced AI solutions for cities. More information can be found at https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/factpages/citiverse. 58 Specific actions will be announced in the forthcoming DigitalJustice@2030 Strategy, which aims to improve efficiency of justice, reduce administrative burdens and costs, thereby fostering economic growth. 59 Such as architecture models, standards, specifications for data and AI, and registries of LLMs. 60 This toolbox will be published on the Public Sector Tech Watch website while the AI-on-Demand Platform will also promote it as part of its portfolio of ready-to-use resources, helping public administrations move from pilot projects to full-scale, operational deployment of AI solutions. The PAIR Pathway will be provided via the Public Sector Tech Watch and complemented by the support of EDIHs that will be trained in this sense and support awareness raising. 61 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52025DC0349 62 To be implemented through the GenAI4EU call in the Digital Europe Programme (2025-2026 DIGITAL-2025- AI- 08 - Apply AI: GenAI for the public administrations). The call aims to accelerate the adoption of scalable and replicable GenAI solutions in public administrations by supporting up to four pilot projects in key functional areas such as data driven decision making, optimisation of internal processes and operations, enhancing interactions with citizens and simplifying legal and administrative procedures. 63 The Commission will promote through the Erasmus+ programme the development of public-private partnerships and collaboration with the EdTech sector for the ethical design, development and use of Artificial Intelligence tools in education. Moreover, it will foster multi- stakeholder engagement to drive the effective and responsible adoption of AI in education and training, including through targeted action under the Digital Education Hub. 64 Using primarily European-made and open-source GPT-based AI and multilingual conversational agents, multi-lingual chatbots. 12  • revise the European Interoperability Framework to incorporate guidance that enables AI first policies within European public administrations. 3. Addressing cross-cutting challenges Building on the ambitions of the AI Continent Action Plan, the Apply AI Strategy addresses key cross-cutting challenges to scale the development and integration of AI across the EU strategic sectors and, ultimately, increase technological sovereignty. 3.1. Enhancing opportunities for European SMEs European SMEs, which represent more than 90% of European enterprises65 are facing difficulties in adopting AI. Many of them fear that AI is too complicated or too expensive. The offers available on the market are aimed at larger companies while SMEs need tailored AI solutions that take into account their size. They need impartial advice on the use of appropriate AI solutions. To address this, in partnership with the Member States, the Commission created the European Digital Innovation Hubs. More than 250 Hubs are locally based and support companies with their digitalisation covering more than 85% of EU regions66. These Hubs have been refocused and are now Experience Centres for AI. These centres will be crucial in bridging supply and demand and in promoting a European AI Stack. They will support EU’s AI first policy, taking into account the necessary upskilling of the SMEs’ workforce, and will act as privileged access point to the European AI innovation ecosystem 67. They will promote European solutions that foster the growth of the EU domestic multilanguage AI ecosystem, based notably on open source. With a view to supporting the deployment of European AI solutions, the Commission will: • launch a call for expression of interest inviting European companies to share their AI models and systems with the network of EDIHs, which can subsequently promote their wide-scale deployment across European strategic sectors. 3.2. Enabling an AI-ready workforce across sectors Building on the AI Continent Action Plan’s pillar on skills and talent, the Apply AI Strategy aims at addressing the opportunities and risks brought about by the AI transformation. The growing integration of AI in EU’s strategic sectors can further automate routine tasks and promote efficiency, as well as enhance innovative practices, creativity and cognitive reasoning across professions, including among doctors, teachers68, and engineers. Current data also suggests that AI is already supporting jobs, with a significant majority of European workers (67%) reporting that AI has helped them to perform their tasks faster69. At the same time, however, concerns about the impact of AI on job quality and job displacement remain70. 65 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/sbs_sc_ovw/default/table?lang=en&category=bsd.sbs.sbs_ovw 66 Characteristics and regional coverage of the EDIH Network: discover the comprehensive report | European Digital Innovation Hubs Network 67 This will be done by helping organisations to gain access to infrastructure and hardware, facilitating access to and management of data, running lightweight AI tools - cost effectively and securely - on local cloud systems possibly open-source, and offering dedicated trainings. 68 Teachers are more exposed to Generative AI than 90% of other workers (JRC Publications Repository - Generative AI Outlook Report). To help teachers and educators, the Commission will provide practical support through an update of the Ethical Guidelines on the use of AI and data in teaching and learning: Ethical guidelines for educators on using artificial intelligence - European Education Area 69 Skills empower workers in the AI revolution | CEDEFOP 70 Generative AI and Jobs: A global analysis of potential effects on job quantity and quality | International Labour Organization 13 To ensure a responsible and beneficial use of AI among all workers, adequate skills are a prerequisite. Solid AI literacy should start at an early educational level71 and continue to the labour market through reskilling and upskilling. For each sector of the Strategy, the Commission will: • provide access to practical AI literacy trainings tailored to sectors and job profiles through the AI Skills Academy72, which, in addition to its own offering, will aggregate trainings provided by other EU instruments. The trainings should preferably lead to micro-credentials73. • encourage the involvement of industry in AI upskilling and reskilling, including via the Pact for Skills74, and provide access to additional training opportunities to workers in sectors undergoing restructuring or at risk of displacement, including due to AI, via the Skills Guarantee, announced in the Union of Skills75. Finally, the Commission will promote a practical use and wide uptake of relevant competences frameworks, such as the Digital Competence Framework for Citizens, which will be updated by the end of 2025, the AI Literacy Framework for Primary and Secondary Education and further profile- and sector-specific frameworks. For digital-intense sectors in need of AI sectoral talent - such as mobility, energy, environment, cultural and creative sectors (including media) - the Commission will: • fund “AI for business” (executive master) programmes developing hybrid profiles, such as AI engineers76 with industry-specific expertise via the Digital Europe Programme and potential support of Erasmus+77. • establish an “AI entrepreneurs lab” that, building on existing initiatives (e.g. from EIT and European universities alliances)78, brings together brilliant AI graduates with entrepreneurial mentors from existing AI companies looking to expand their models or pave the way for future partnerships. Aware of the implications that AI will have on the workforce and its potential differences across demographic groups, sectors, and regions, the Commission will actively monitor the impact of AI on the labour market in order to anticipate the needs of the market, spot potential disruptions and support the development of appropriate and inclusive policies, including to foster skill transition and address structural inequalities (e.g., gender and intergenerational disparities). The results will inform the broader European Skills Intelligence Observatory, announced in the Union of Skills. 71 With the 2030 Roadmap on the future of digital education and skills, the Commission will help education systems and actors in adapting to the AI transformation; boost the provision of AI literacy and skills in formal education and support the European EdTech sector. 72 The Union of Skills (COM(2025) 90 final) announced a review of EU academies to ensure they remain relevant to address current needs. 73 Micro-credentials could help certify the outcomes of small, tailored learning experiences. Via the Council Recommendation of 16 June 2022 (2022/C 243/02), the Council is calling Member States to adopt a common EU definition and approach. 74 In the context of the Commission’s plea to double their commitments (pledges), part of the Union of Skills. 75 In line as well with The EU Roadmap for Women’s Rights: a renewed push for gender equality - European Commission 76 A JRC report demonstrates that AI/ML engineers are among the most in-demand AI job profiles. Strengthening these profiles, while also expanding the offer of such skills across various disciplines could potentially increase AI penetration across all sectors (https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC143488). 77 E.g. via the Alliances for Innovation and the Digital Opportunity Traineeships. 78 E.g. the EIT AI founders pilot: https://www.eitdigital.eu/eit-ai-founders-club-2025/ 14 Engaging with employers, workers, and other social partners in open dialogue will be essential to complement this monitoring. 3.3. Supporting AI as a production factor AI is rapidly becoming a fundamental production factor in today’s economy, alongside traditional inputs, and may take different forms. General-purpose AI models, for example, perform a wide range of tasks in flexible ways, making them foundational to many AI applications. The most advanced models, given their cutting-edge capabilities, are driving the development of AI agents, i.e. AI systems that can independently make decisions and take actions. This enables agents to understand language, reason about tasks, take actions autonomously to achieve predefined objectives, and interact with the world around them, orchestrating interactions including with humans. In addition to general-purpose AI models, there are also specialised, smaller models that are trained or adapted to excel in specific domains, such as medical diagnosis, legal research and AI contracting, providing expert support quickly and efficiently. Such specialised models and applications are commonly produced by distilling/finetuning their knowledge into more lightweight architectures suitable for targeted, efficient deployment, or by integrating tools like external knowledge bases79. Moreover, digital twins, which are virtual replicas of real-world objects or processes, like a digital copy of a factory, a building or even of a human body, can be augmented with advanced AI to help predict outcomes and optimise performance through modelling and simulations; they can also generate synthetic data, which are very useful to the further training of AI. Current advances in memory, reasoning, and autonomous behaviour are paving the way towards Artificial General Intelligence (AGI), understood as AI capable of performing any cognitive task that humans can. AI models at the technology frontier, commonly referred to as Frontier AI, are emerging as a strategic asset and a critical component of the AI technology stack. For the EU, it is a priority to ensure that European models with cutting-edge capabilities reinforce sovereignty and competitiveness in a trustworthy and human centric manner. Building on its assets - world-class computing infrastructure, excellent scientific talent, a distinctive approach with a clear emphasis on open source and safety, the Commission will: • launch and coordinate a Frontier AI Initiative to accelerate progress in frontier AI capabilities in Europe by bringing together Europe’s leading industrial and academic actors and supporting strategic efforts80. This initiative will focus on unlocking advanced capabilities through cutting-edge AI architectures and high-quality data, leveraging the computing capacity offered by the AI Factories and Gigafactories. To foster the collaboration, the community will be brought together through a call for expressions of interest. The initiative will address ecosystem bottlenecks and 79 Fine-tuning involves taking a large pretrained foundation model and training it further on domain-specific data (e.g., legal, medical, finance) to specialize it for a particular task or field. Distillation is a compression technique where a smaller model (the "student") learns to mimic the behaviour of a larger model (the "teacher"), capturing most of its capabilities in a more compact, efficient form. This is especially useful when deploying AI in resource-constrained environments (e.g., mobile devices, edge computing). 80 This initiative will be linked to the Resource for AI Science in Europe. 15  downstream demand by Europe’s industry enhancing both competitiveness and sovereignty in frontier AI development. As part of this initiative the Commission will launch major EU-wide competitions to develop open frontier AI models that are major drivers of innovation. These projects will receive free access to EuroHPC supercomputers, and their open models will be made widely available to public authorities across Europe as well as to the European scientific and business communities. This action will complement and further support the European Startup and Scaleup Strategy81 which includes a Scaleup Europe Fund to mobilise private funds for Europe’s technological sovereignty and the Lab to Unicorn initiative. In addition, the Industrial Accelerator Act, will put in place the necessary levers to boost industrial capacity and lead markets in the EU. Adoption of European-made AI solutions across our industrial base will generate efficiencies and modernise manufacturing models and ecosystems. A cornerstone for stimulating innovation in advanced AI models and specialised applications is the EU’s vibrant research community. The upcoming Framework Programme for Research and Innovation82 identifies the research, development, and deployment of next-generation AI models and agents as strategic priorities for Europe, to be supported by the ongoing Horizon Europe programme as well as the proposed European Competitiveness Fund (under the next MFF). In this context, support for the development of sovereign frontier AI capabilities and AI agents, with safety and security as integral features, is needed. In parallel, it is essential to boost applied AI research to develop technologies with impact across a wide range of sectors. To this end, through the current Horizon Europe program, the Commission will launch targeted research on next-generation AI agents tailored to key Apply AI sectors. While the Apply AI Strategy addresses AI research to advance AI technologies and their uptake in all sectors, the European Strategy for Artificial Intelligence in Science, presented alongside this Communication, focuses on the uptake of AI in research across Europe in all scientific disciplines. The strategy outlines specific actions to support and incentivise the use and development of AI by the European scientific community. To this end, the Resource for AI Science in Europe (RAISE) will pool strategic resources (i.e., funding, computing, data and talent) to push the technological frontiers of AI and harness its potential to drive scientific breakthroughs. RAISE will operate along two main pillars: a) Science for AI, supporting basic research to advance core AI capabilities, in particular safe and secure frontier AI; and b) AI in Science, promoting the use of AI for progress in different scientific disciplines. In addition, RAISE will actively foster interactions between these two pillars, enabling the co-evolution of AI and science. In this regard, the Commission will further develop the concept of RAISE, including its governance structure, and launch a pilot phase, as further explained in the AI in Science 81 https://research-and-innovation.ec.europa.eu/document/download/2f76a0df-b09b-47c2-949c-800c30e4c530_en?filename=ec_rtd_eu- startup-scaleup-strategy-communication.pdf 82 Communication COM(2025) 543 16 Strategy. As part of this effort, a selection of leading European AI labs will be brought together to form a unique pool of excellence in AI and will contribute to the Frontier AI initiative. 3.4. Ensuring trust in the European market In the AI Continent Action Plan, the Commission committed to a clear, simple and innovation- friendly implementation of the AI Act. The prohibitions of practices with unacceptable risks and the obligations related to General-Purpose AI models are already applicable. Initiatives such as the General-Purpose AI Code of Practice83, Commission guidelines84 and the AI Pact deliver clarity regarding the applicable rules and support for their application. Yet, stakeholders’ feedback shows that uncertainty and lack of guidance pose the biggest obstacles to the implementation of the AI Act, slowing down AI uptake. As part of the Apply AI Strategy, the Commission will step up its efforts to secure compliance with the AI Act. First, as announced in the AI Continent Action Plan, the Commission has set up the AI Act Service Desk85, a hub to access all relevant information about the AI Act, navigate its content, understand how it applies and get tailormade answers to any question related to its implementation. It includes a single information platform with interactive tools, in particular a compliance checker to help stakeholders determine whether they are subject to legal obligations and understand the steps they need to take to comply. Second, the Commission will prepare further guidelines on the practical application of the AI Act. In particular, the Commission will work with priority on: • guidelines on the classification of AI systems as high-risk. • guidelines on the AI Act’s interplay with other Union law, covering relevant sectoral legislation (e.g. transport, machinery, radio equipment). Finally, a significant number of Member States have not yet set up the responsible national competent authorities. The Commission will step up action to ensure that these developments will not jeopardise the successful implementation of the AI Act. 4. Establishing a single governance mechanism The Apply AI Strategy is not a top-down initiative, it is an inclusive effort. To structure a continuous dialogue on AI and provide sectoral stakeholders with a way to actively participate in AI policy making, the Commission will: • turn the existing AI Alliance into a coordination forum for Apply AI stakeholders86 and policy makers. By joining the “Apply AI Alliance”, stakeholders will be able to publicly express their interest in participating in sectoral workflows, gaining direct access to policy makers to discuss impact, barriers and opportunities of specific sectoral AI solutions. Serving as an entry point, the Alliance will work closely and complementarily with the other consultative initiatives on AI (including sectoral, 83 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/contents-code-gpai 84 The Commission has published guidelines on the scope of the obligations for general-purpose AI models, the AI system definition and prohibited AI practices under the AI Act. 85 https://ai-act-service-desk.ec.europa.eu 86 Stakeholders currently include business or consumer association, civil society organisations, companies, consultancies, citizens, financial institutions, government or public bodies, research & technology organisations, social partners, university / higher education institutions, organisations representing religious or philosophical communities. 17  regulatory and research and innovation ones), connecting stakeholders to relevant discussions87. It will enable networking among peers and between providers and users of AI solutions - for example, linking a developer of compliance tools with potential adopters. Open to all sectors, relevant academics and civil society organisations, the AI Office will host annual gatherings to discuss AI innovation policies and establish sectoral boards to discuss and monitor the strategy’s implementation. Continuous cooperation between Apply AI Alliance, AI Board and RAISE will also facilitate the upscale of valuable research into development and reaching the European market. • Set up an AI Observatory88 to provide robust indicators to assess the impact of AI in the currently listed and future sectors, monitor developments and trends and the changes it may bring to the labour market. Based on the monitoring activities, the Commission will make a proposal, in the context of the Digital Decade, of a public and private AI investment target89. The Observatory will also support the organisation of sectorial discussions. It will be used for political analysis and decision making as well as for informing the AI community and the broader public about recent developments in the field. The AI Board, established under the AI Act, will remain the main discussion forum on AI 90 with Member States, and will be regularly informed of the activities under the Apply AI Alliance. Through the AI Board sub-configuration on innovation, efforts will continue to monitor national AI Strategies and facilitate exchange of best practices among Member States, including for the public sector. In this context, the Commission calls for Member States to align their national AI strategies to the sectoral approach presented in this Communication. 87 It will, for instance, create links with the governance structure of the Research for AI Science in Europe (RAISE) and with existing European Partnership on AI, data and Robotics... In addition, the AI Pact will remain a key channel of communication with stakeholders on regulatory issues, and the Commission will ensure the complementarity of inputs. 88 The AI observatory will make use of, among others, the official statistics on AI uptake by enterprises in different economic sectors and other statistics on the impact on AI on society already published by Eurostat and EU Member States. 89 With the Apply AI Strategy, the Commission, in close collaboration with the OECD, has developed a methodology to measure public and private investments in AI that aligns with the EU AI policy approach (https://www.oecd.org/en/publications/advancing-the-measurement-of- investments-in-artificial-intelligence_13e0da2f-en.html). 90 The AI Board AI innovation ecosystem will be the main working group dealing with the implementation of the Apply AI Strategy. Activities related to the implementation of the Coordinated Plan on AI will be carried out and aligned with the content of this Strategy. The European Data Innovation Board will continue to serve as the main forum for discussing data-related issues in support of AI and the broader digital policy framework. 18 The EU considers AI as a strategic global technology and is positioning itself as a proactive, cooperative and reliable partner that wants to lead by example and collaborate internationally while protecting its interests, security and values. Future international engagement will build and expand on the solid basis of bilateral cooperation and active involvement in all the relevant international AI fora and initiatives (G7, G20, the Global Partnership of AI, the OECD, the Council of Europe, the Network of AI Safety and Security Institutes, AI summits and the UN system)91. The EU will also continue to work on securing trusted cross-border data flows - an essential element of AI development - with like-minded partners in bilateral and plurilateral trade agreements as well as in G7, G20 and OECD. Furthermore, the EU supports AI technologies that benefit societies and pursues AI for Public Good policies92. Owing to changes in the global environment, the importance of and the need for assertive engagement on AI, including in sync with our closest allies, is greater than ever and is only set to increase. External dependencies of the AI stack that can be weaponised and thereby increasing risks to supply chains by state and non-state actors, make it crucial for the European Union to step up its efforts. Accordingly, the EU is working closely with its Member States on various economic security work strands, including the upcoming Economic Security Doctrine, to address these challenges93. Recent EU initiatives, notably AI Factories and AI Gigafactories, represent a step change in the EU efforts to strengthen resilience. These initiatives, together with strong and increasing investment in the area of frontier AI, are important for EU preparedness. In addition to the supervision by the European AI Office in the context of the AI Act to mitigate safety challenges, the EU cooperates internationally to join forces and combat dangers posed by malicious users. It will capitalise and build on the EU strategic assets and strengths - such as talent, research, industrial strength (including industrial data) and its large single market with uniform rules - and deploy these internationally as part of the EU technology offer to build partnerships and alliances across the globe, as indicated in the recent Joint Communication on an International Digital Strategy for the EU94. Particular attention will be paid to the potential for AI integration and mutually beneficial collaboration with candidate counties and closest neighbours, which will be associated in the implementation of the Strategy. 5. Conclusion The Apply AI Strategy is designed to support industries and the public sector to better understand what AI can do, where it is effective and how it can bring competitive advantage. It encourages organisations to place AI more prominently in their problem-solving efforts. By proposing transversal and sectoral policy actions, the Strategy provides a template to support the deployment and scaling of relevant AI solutions. By establishing a single governance mechanism, the Strategy encourages dialogue between policy makers and the different sectoral communities. By connecting and strengthening AI-related instruments, it serves as blueprint for the full adoption and integration of AI in the EU’s strategic sectors, leading to the strengthening of the AI Continent. 91 Building on the adoption in September 2024 of the Global Digital Compact, the European Commission supports (i) the Global Dialogue on AI Governance, organised within the framework of the United Nations High-Level Week in September 2025, including its objectives to help build safe, secure and trustworthy AI systems and (ii) the creation of the International Independent Scientific Panel on AI. 92 For example, the Commission is involved in the AI for Sustainable Development Hub (https://www.aihubfordevelopment.org/). 93 https://commission.europa.eu/document/download/4047c277-f608-48d1-8800-dcf0405d76e8_en 94 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/joint-communication-international-digital-strategy-eu 19 EUROPEAN COMMISSION Brussels, 8.10.2025 COM(2025) 723 final ANNEXES 1 to 3 ANNEXES to the COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL Apply AI Strategy EN EN  Annex 1: Summary table of the structured dialogues organised to inform the Strategy Sectorial structured dialogues Type of Number of Sector(s) Date stakeholders participants Mobility, transport and 05.02.2025 Open to all Around 400 automotive 11.04.2025 Open to all Around 500 Agri-Food 27.03.2025 Open to all Around 200 Energy 20.09.2024 Open to all Around 280 31.03.2025 Open to all Around 250 Electronic communications 10.06.2025 Experts only Around 25 Climate and environment 28.04.2025 Open to all Around 180 Cultural and creative sectors 07.04.2025 Open to all Around 100 08.04.2025 Experts only Around 30 Robotics 12.06.2025 Experts only Around 30 Manufacturing 29.04.2025 Experts only Around 15 20.05.2025 Experts only Around 10 Public sector 14.04.2025 Open to all Around 800 Healthcare 28.03.2025 Open to all Around 200 05.06.2025 Experts only Around 30 Pharmaceuticals 24.06.2025 Experts only Around 25 Defence, security and space 02.04.2025 Experts only Around 30 High-level political dialogues Public sector and healthcare CEOs and open to 18.06.2025 Around 50 the public Mobility, Agri-Food, Energy, CEOs and Healthcare, Pharmaceuticals, representatives of Electronic communications, 02.07.2025 Around 20 consumers and Defence, Cultural and creative employees sectors 1  Annex 2: The Commission’s own internal AI-related initiatives Leading by example, the Commission has articulated the AI@EC Communication1, defining various organizational and operational actions to ensure the internal development and deployment of lawful, safe, and trustworthy AI systems. As part of its commitment, the Commission launched several initiatives aimed at advancing these goals: 1. Development of internal operational guidelines: The Commission has established comprehensive guidelines for staff using, developing, and procuring AI systems. Specific material covering the use of generative AI tools, data management, security, European High-Performance Computing and AI’s environmental impact has been developed. The Commission also promotes open-source AI development in alignment with its open-source strategy through specific guidelines, and provides resources like FAQs on intellectual property and an AI guide for managers to foster the adoption of AI tools in daily work. 2. Establishment of an internal register of AI systems and risk-based classification: AI systems in use or in development are systematically classified based on a risk-driven methodology aligned with the AI Act, using the Commission's own operational guidelines. The results are tracked in an internal register for reporting and to ensure compliance with legal standards. 3. Organizational structures: The implementation of the AI@EC Communication actions is monitored by a new board, the Interservice Group on AI. Dedicated working groups are responsible for change management and communication strands. 4. AI literacy: Special AI related training programs aim to build an AI-skilled workforce, while knowledge sharing is encouraged through an AI portal acting as hub for knowledge, events, and news, an AI@EC Network acting as community of practice, and peer learning via the AI Champions network. Furthermore, an internal survey assesses the take-up and interest in AI tools to identify gaps and outstanding needs. Examples of how the Commission is leading in AI tools adoption internally include: - a dedicated generative AI tool (GPT@EC), available to all staff and offering API access to provide AI capabilities to other systems. The code is set to have a first release as open source in 2026. - language tools such as eTranslation2 provide new capabilities thanks to new generative AI features, and are available for the public sector. 1 https://commission.europa.eu/publications/artificial-intelligence-european-commission-aiec- communication_en#:~:text=The%20Communication%20outlines%20the%20strategic%20vision%20of%20the,of%20lawful%2C%20safe% 20and%20trustworthy%20Artificial%20Intelligence%20systems. 2 https://commission.europa.eu/resources/etranslation_en 2  Annex 3: Summary table of AI-related actions of the Commission Commission actions Target date Strategic industrial sectors Healthcare, including pharmaceuticals Flagship(s) Establish a European network of AI-powered advanced screening centre Q2 2027 to accelerate the introduction of innovative tools for prevention and diagnosis making in healthcare facilities and bringing healthcare services to underserved areas. Establish European Networks of Expertise on AI Deployment in Q4 2027 Healthcare to consolidate guidelines and best practices. It will deliver deployment playbooks, guidelines including on local validation (performance in clinical practice) and post-deployment monitoring, design principles and set the foundations for exchanging best practices on AI deployment in healthcare. Launch an AI drug discovery challenge for potential new drugs that Q4 2026 could be used to address unmet medical needs and treat diseases that have proven difficult to cure. Propose appropriate actions to streamline and enable quicker market 2026 entry of medical devices without compromising safety. Other relevant action(s) Foster collaboration in key areas such as primary care and chronic Q4 2027 disease management for the development and scale up of equitable AI in Healthcare. Support scaling up of trustworthy AI in cardiovascular health and Q4 2025 responsible use of AI for prevention. Facilitate access to European computing capacities (e.g. AI Factories) to Q2 2026 developers and providers for innovation in healthcare, including in biotech drug development for advancing therapies and rare disease treatments. Accelerate uptake of virtual human twins (VHTs) and related Q4 2026 innovative AI solutions for healthcare and drug development, by facilitating ecosystems. Develop EU guidance on the responsible use of AI in Q4 2026 pharmacovigilance and for regulatory activities. Provide funding to boost the availability and quality of health data for Q4 2027 AI innovation. Support the deployment of AI agents for healthcare professionals in Q2 2026 different medical care domains, including administrative tasks. Foster the next generation of AI solutions for biomedical research Q2 2026 including drug discovery and development. Robotics Flagship(s) 3 Establish a Catalyst for the uptake of European Robotics, bringing From Q4 2025 stakeholders together to optimise innovation and accelerate the uptake of European solutions. In this context, fund the development of sectoral Acceleration Pipelines for the adoption of AI-powered robotics. Other relevant action(s) Accelerate the development of robots’ skills applicable to many sectors Q1 2026 and enable robots’ skills Qualification Centres. Invest in R&D to foster foundation models that enable robots to learn Q4 2025 from real-world experience, simulate complex environments, and plan and act with autonomy while respecting physical constraints. Enable secure access to operational data by funding trusted Q4 2026 infrastructures, clarifying legal frameworks for industrial data use, and promoting interoperable governance standards. Manufacturing, engineering and construction Flagship(s) Support the development of frontier AI model and AI agents adapted to Q4 2026 manufacturing. Fund the development of Acceleration Pipelines for the adoption of AI Q4 2026 in manufacturing, bridging the gap between research labs and deployment more effectively. Other relevant action(s) Reinforce the capabilities of the Testing and Experimentation Facility Q4 2026 in manufacturing to support innovating companies of AI-powered machines in their certification processes. Defence, security and space Flagship(s) Accelerate the development and deployment European AI-enabled C2 Q4 2026 (Command & Control) capacities through EDF, while also incentivising dual use open architecture solutions for border security and critical infrastructure protection. Deploy a strategic and dedicated European infrastructure of highly Q4 2026 secured computing power capacities (e.g. AI factory/gigafactory) for training of defence and space AI models and development of AI defence and space applications. Support AI compliance of EU space manufacturing and operations, 2026 including for in-orbit and ground infrastructure, through advanced manufacturing, robotics, dedicated edge/on-orbit computing, space- 4 based data networks, signal processing equipment, command and control systems. Foster the development and uptake of AI solutions for internal security From Q4 2025 purposes, including by supporting applied research and innovation and stimulating the placing on the market of AI solutions tailored for use in internal security. Fund projects to develop and deploy Cybersecurity tools, technologies From Q4 2025 and services relying on AI addressing threat detection, vulnerability detection, threat mitigation, incident recovery through self-healing, data analysis and data sharing. Support interoperability and trusted integration of AI into cybersecurity Q4 2026 architectures, infrastructures and threat surveillance, including Cyber Hubs and the upcoming Cable Security Hubs, as well as for dual-use and defence-relevant digital environments. Other relevant action(s) Facilitate cross-community engagement through workshops and From Q2 2026 roundtables, bringing together civilian and defence experts to discuss synergies, challenges, and priorities for dual-use AI development. This will support the development of standards and a common understanding of the state of the art. Support, in the context of the Cyber Skills Academy projects, the use of From Q4 2026 AI tools that assist cybersecurity personnel in operational roles. Mobility, transport and automotive Flagship(s) Leverage AI factories and gigafactories to fast track the development of From Q2 2026 innovative AI models and common software platforms for automated driving and vehicle management systems. Launch an “Autonomous Drive Ambition Cities” initiative to accelerate Q4 2026 the deployment of operational services offered by European providers. Other relevant action(s) Foster the development of innovative AI models and solutions for Q3 2025 automated driving systems, under the European Connected and Autonomous Vehicle Alliance and funding under Horizon Europe. Support the access, sharing and pooling of mobility and automotive data Q1 2027 for the development of AI models and applications. Electronic communications Flagship(s) 5 Promote EU capacities in edge AI devices by providing dedicated Q1 2026 support under the Smart Networks and Services Joint Undertaking and the Chips Joint Undertaking. Create a European Telco AI platform (AI stack platform) for telecom Q4 2026 operators, vendors and user industries to collaboratively build AI stack elements. Other relevant action(s) Support the creation of dedicated telecom data sets and specialised AI Q4 2026 models and solutions for telecoms. Support European participation in key Standardisation Development Q1 2026 Organisations and facilitate common European positions. Energy Flagship(s) Support the development of AI models that advance forecasting, From Q1 2026 optimisation, digital twins, and system balancing within the energy system. These activities shall be supported by leveraging cloud-edge-IoT infrastructure, software and AI tools to serve as a digital backbone across all assets of the energy system ensuring secure, efficient, and reliable data sharing across the energy ecosystem. Adopt a standardisation request on common reporting and documentation Q4 2026 processes on AI systems’ and general-purpose models’ impact on energy consumption. Other relevant action(s) Establish a dedicated Community of Practice to foster trust in AI Q4 2026 applications for critical energy operations, in close connection with initiatives on Digital Twins and preparedness for extreme weather events. Climate and environment Flagship(s) Deploy an open-source AI Earth-system frontier model and related AI- From Q4 2025 powered applications and services that allow for better weather forecasts, Earth monitoring, and “what-if” scenarios. Other relevant action(s) Support urban planning service for post-disaster recovery by deploying Q4 2026 Local Digital Twin for reconstruction. Agri-Food Flagship(s) 6 Foster the creation of a Agri-food AI platform that will facilitate Q1 2027 specialised farming AI-enabled tools and applications to reach the market. Other relevant action(s) Devote funding for capacity building in the development of agriculture- Q4 2025 specific foundation models (e.g. LLMs). Further enhance Commission’s support towards the speeding up of From Q4 2025 authorizing new regulated products through AI, keeping the competitiveness of European food business operators. Cultural and creative sectors (including media) Flagship(s) Adopt an AI strategy for cultural and creative sectors. Q1 2027 Foster the development of micro-studios across the EU specialised in AI- Q1 2027 enhanced virtual production. Help the development of pan-European platforms using multilingual AI Q1 2027 technologies to make available real time news and information from professional media outlets across the EU to wider audiences. Launch a targeted study to explore the legal challenges related to AI- Q1 2027 generated outputs and how cutting-edge technological safeguards and technologies, including AI, could be used to prevent and mitigate the risks of copyright infringing AI content being generated, including by detecting and removing such content. Other relevant action(s) Propose investments for the development and deployment of European Q3 2027 AI models focusing on interactive and immersive media storytelling and on the discoverability of online media, music and literary content. Support the take up and scale up of the use of AI technologies to create Q3 2026 highly realistic and accurate 3D digital twins of cultural sites and artifacts. Public sector Flagship(s) Build an AI toolbox dedicated to public administrations, featuring a Q2 2026 shared repository of practical, open-source and reusable tools and solutions to support AI interoperability. Update the European Interoperability Framework to support AI adoption Q2 2026 by public administrations. Accelerate the adoption of European scalable and replicable generative From Q3 2026 AI solutions in public administrations to improve the quality of services 7 provided to citizens. This will include the creation of a comprehensive technical and policy toolkit to support the development of generative and agentic AI solutions. Other relevant action(s) Monitor the needs and use of AI in the public sector through dedicated Q1 2026 a workstream launched under the AI Board. Promote AI model contractual clauses. These clauses will serve as a From Q4 2025 best practice framework for the public procurement of AI-based solutions, guiding public authorities in ensuring effective, ethical, transparent, and accountable AI deployment. Enhancing opportunities for European startups and SMEs Flagship(s) Launch a call for expression of interest inviting European companies to Q2 2026 share their AI models and systems with the network of EDIHs, which can subsequently promote their wide-scale deployment across European strategic sectors. Other relevant action(s) Empower EDIHs to play a key role in fostering the EU’s AI first policy Q3 2026 and acts as privileged access point to the European AI innovation ecosystem. Strengthen the sectoral specialisation of the EDIHs to gather the Q4 2026 specific needs and challenges that SMEs and startups are facing. Provide organisations (including startups) with access to a self- Q4 2025 assessment tool to analyse their market readiness, identify available support measures and provide targeted guidance for navigating the funding landscape. Establish a discussion forum with interested stakeholders on reducing Q4 2027 risks in AI contracting for SMEs (including startups), providing legal guidance, notably in the form of model contract terms for AI contracts and on the choice of AI contracting systems. Enabling an AI-ready workforce across sector skills Flagship(s) Provide access to practical AI literacy trainings tailored to sectors and From Q1 2026 job profiles through the AI Skills Academy. Encourage the involvement of industry in AI upskilling and reskilling, From Q1 2026 including via the Pact for Skills, and provide access to additional training opportunities to workers in sectors undergoing restructuring or at risk of displacement, including due to AI, via the Skills Guarantee, announced in the Union of Skills. 8 Fund “AI for business” (executive master) programmes developing Q4 2026 hybrid profiles. Establish an “AI entrepreneurs lab” to bring together brilliant AI Q4 2026 graduates with entrepreneurial mentors from existing AI companies. Other relevant action(s) Establish a European Network of AI Incubators and Technology Q2 2026 Transfer Offices (TTOs) to support the emergence of AI university spin-offs. Supporting AI as a production factor Flagship(s) Launch and coordinate a Frontier AI Initiative to accelerate progress in Q1 2026 frontier AI capabilities in Europe by bringing together Europe’s leading industrial and academic actors and supporting strategic efforts. As part of this initiative the Commission will launch major EU-wide competitions to develop open frontier AI models that are major drivers of innovation. Other relevant action(s) Support sector-specific, challenges designed to spark breakthroughs in From Q1 2026 strategic fields such as aerospace, pharma, advanced manufacturing, autonomous driving and electronic communications. Ensuring trust in the European market Flagship(s) Develop guidelines on the classification of AI systems as high-risk. Q1 2026 Develop guidelines on the AI Act’s interplay with other Union law. From Q3 2026 Establishing a single governance mechanism Flagship(s) Launch the Apply AI Alliance as a coordination forum for AI Q4 2025 stakeholders and policy makers. Set up an AI Observatory to provide robust indicators to assess the Q2 2026 impact of AI in the currently listed and future sectors, monitor developments and trends. 9 EUROOPA KOMISJON Brüssel, 8.10.2025 COM(2025) 723 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Tehisintellekti kasutamise strateegia ET ET  1. Sissejuhatus Tehisintellekt areneb enneolematus tempos, luues võimalusi, mis võivad ümber kujundada terved tööstusharud ja avaliku sektori1. Tehisintellektitehnoloogia (nagu tipptasemel üldotstarbelised tehisintellektimudelid, tehisaruagendid, digiteisikud ja eriotstarbelised väikesed tehisintellektimudelid) areng ja kasutuselevõtmine annab ELile ainukordse võimaluse innovatsiooni edendamiseks, tootlikkuse kasvu kiirendamiseks ning oma konkurentsivõime ja tehnoloogilise suveräänsuse suurendamiseks. Tugevast tööstusbaasist ja elujõulisest idufirmade ökosüsteemist hoolimata on ELis tehisintellekti areng ja kasutuselevõtt senini piiratud ning neid tehnoloogiaid kasutab vaid 13,5 % ettevõtjatest ja 12,6 % VKEdest,2 kes on ELi majanduse alustala. Tuginedes Euroopa tehisintellekti tegevuskavale ja ELi võetud kohustusele edendada inimkeskset ja usaldusväärset tehisintellekti kooskõlas tehisintellektimäärusega,3 keskendutakse strateegias tehisintellekti ümberkujundava potentsiaali ärakasutamisele, mis toimib kasvava vertikaalse integreerimise katalüsaatorina. Strateegia eesmärk on edendada tehisintellekti kasutamist eelkõige VKEde ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate hulgas ning hõlbustada tehisintellekti integreerimist, et edendada eelkõige Euroopa strateegiliselt tähtsamate tööstusharude konkurentsivõimet. Lisaks püütakse sellega ära kasutada tehisintellektist saadavat laiemat ühiskondlikku kasu, mis ulatub tervishoiu valdkonnas kiiremate ja täpsete diagnoosimisvõimaluste loomisest kuni avalike teenuste tõhususe ja kättesaadavuse suurendamiseni, järgides seejuures mittediskrimineerimise põhimõtet. Peale selle püütakse strateegia abil tugevdada ELi suutlikkust ja saavutada eesliini tehisintellekti tipptaset. Nende eesmärkide saavutamiseks püütakse strateegiaga muuta ettevõtjate ja avaliku sektori organisatsioonide lähenemisviisi probleemide lahendamisele. Tehisintellekti esikohale seadmise poliitika rakendamisega julgustatakse neid integreerima tehisintellekti, tuginedes Euroopa lahendustele. Hinnates tehisintellektist saadavat võimalikku kasu ja sellega kaasnevaid riske, saavad Euroopa ettevõtjad seda kasutusele võttes kohaneda tehisintellekti ümberkujundava mõjuga, mis avaldub muu hulgas ka töökorraldusele ja koolitusvajadustele. Selline lähenemisviis suurendab ettevõtete edukust, kuid samal ajal edendab see Euroopa strateegilist kohalolekut tehisintellekti tehnoloogiavirnade4 eri kihtides, kaasates töötajaid ning toetades tugevate ja suveräänsete ELi tehisintellekti ökosüsteemide loomist. Viimastel kuudel peetud avalikest konsultatsioonidest5 ja valdkondlikest aruteludest6 saadud teadmistele tuginedes on koostatud tehisintellekti kasutamise strateegia, mis koosneb kolmest põhiosast7: 1 Vt nt Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse perspektiivaruanne, mis käsitleb generatiivset tehisintellekti: https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/9f7e0b86-477c-11f0-85ba-01aa75ed71a1/language-en. 2 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/isoc_eb_ai/default/table?lang=en. 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32024R1689. 4 Tehisintellekti tehnoloogiavirn on tehnoloogialahenduste, raamistike ja taristu kogum, mille komponendid toimivad koos, et luua, rakendada ja laiendada tehisintellektisüsteeme, hõlbustades nende kasutamist. 5 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/14625-Apply-AI-Strategy_en. 6 Mõne viimase kuu jooksul on korraldatud 17 struktureeritud valdkondlikku dialoogi ja kaks kõrgetasemelist poliitilist dialoogi; vt lisa tabel. 7 Strateegias esitatud meetmed ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 107 ja 108 ega asjakohaseid ELi konkurentsieeskirju. 1  • valdkondlike juhtalgatuste käivitamine, et edendada tehisintellekti kasutuselevõttu ELi majanduse peamistes tööstusharudes ja avalikus sektoris; • valdkondadevaheliste probleemide lahendamine, et toetada tehisintellekti ulatuslikumat kasutusevõttu VKEde poolt, tagada tehisintellektivalmidusega tööjõud kõikides valdkondades, suurendada tehisintellektialast võimekust ja tagada turu usaldusväärsus; • ühtse juhtimismehhanismi kehtestamine, et võtta esimesena kasutusele sektoripõhine lähenemisviis ja edendada dünaamilist koostööd sidusrühmade vahel. Samuti luuakse tehisintellekti vaatluskeskus, et töötada välja põhilised tulemusnäitajad ning jälgida tehisintellekti arengut, mõju ja tulevikusuundumusi. Tehisintellekti kasutamise strateegiaga kaasneb tehisintellekti teadusotstarbelise rakendamise strateegia, milles esitatakse juhtalgatusena Euroopa tehisintellekti teadusnõukogu (RAISE) loomine ja käsitletakse tehisintellekti kasutuselevõttu kõikides teadusharudes. Sellele lisandub andmeliidu strateegia, mis avab kvaliteetsete suuremahuliste andmekogumite näol uued allikad, mida on vaja algoritmide treenimiseks. 2. Valdkondlike juhtalgatuste käivitamine Tehisintellektil on potentsiaali muuta viise, kuidas tööstusharud ja valitsused toimivad ning kuidas luuakse majanduses väärtust. See võib edendada lihtsustamispüüdlusi, mis omakorda suurendab tootlikkust ja konkurentsivõimet. Allpool kirjeldatakse juhtalgatusi, mille eesmärk on pakkuda lahendusi suurematele valdkondlikele probleemidele ja toetada tehisintellekti esikohale seadmise poliitika lähenemisviisi. Algatused tulenevad sidusrühmade algsest tagasisidest, mida koguti avalike konsultatsioonide,8 tagasisidekorje9 ja valdkonna peamiste osalistega peetud 17 struktureeritud tehnilise dialoogi (1. lisa) kaudu. Tehisintellekti kasutamise strateegia vastuvõtmine on murrangulise teekonna algus ning strateegiat hakatakse pidevalt ajakohastama ja laiendama, kasutades strateegia viimases osas kirjeldatud juhtimismehhanismi abil saadud teavet. See tähendab, et allpool kirjeldatud meetmeid võivad edaspidi täiendada uued algatused teistes valdkondades, näiteks rahanduse, turismi ja e-kaubanduse alal. Käesolevas strateegias esitatud meetmete rakendamiseks võtab komisjon oma rahastusprogrammidest10 kasutusele umbes miljard eurot, millel on sektorile vastavalt oluline võimendav mõju. 2.1. Tervishoid, sealhulgas ravimid Tehisintellektil on kõikjal Euroopas suur potentsiaal tervishoiu- ja ravimivaldkond ümber kujundada ning inimeste elukvaliteeti parandada ja isegi inimeste elusid päästa. Tehisintellekt saab toetada kiiremate ja täpsemate kliiniliste otsuste tegemist, vähendada tervishoiutöötajate halduskoormust, toetada haldusprotsesse ja parandada patsientide ravitulemusi kogu raviprotsessi kestel. Kuna tervishoiusüsteeme mõjutav surve üha suureneb, pakub tehisintellekt konkreetseid vahendeid, millega saab suurendada tulemuslikkust ja parandada kvaliteeti ka alateenindatud või äärepoolsetes piirkondades, kus napib haiglaid, spetsialiste või 8 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/14625-Apply-AI-Strategy/public-consultation_en. 9 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/14625-Apply-AI-Strategy_en. 10 Sealhulgas programmid „Euroopa Horisont“, „Digitaalne Euroopa“, „EL tervise heaks“ ja „Loov Euroopa“. 2 diagnostikateenuseid. Nagu on rõhutatud meditsiiniliste vastumeetmete strateegias,11 edendab komisjon tavapäraste tervishoiuteenuste kõrval tehisintellektivahendite kasutamist ka kriisideks valmistumiseks ja neile reageerimiseks, sealhulgas terviseohtude kiiremaks avastamiseks ja seireks, et võtta meditsiinilisi vastumeetmeid. Tehisintellekti kasutuselevõtt kogu ELi tervishoiuvaldkonnas ja selle integreerimine kliinilistesse ja haldusprotsessidesse on aga senini piiratud ja ebaühtlane12. Seda takistavad kvaliteetsete andmete vähene kättesaadavus, taristu ebaühtlus, samuti tervishoiutöötajate piiratud tehisintellektipädevus, oskused ja usaldus. Meetmeid on vaja selleks, et soodustada investeerimist ja innovatsiooni ning edendada piiri- ja valdkonnaülest koostööd, nii et tervishoiusüsteemid ja kodanikud saaksid tehisintellektist suurimat võimalikku kasu13. Tervishoiu valdkonnas tehisintellekti esikohale seadmise poliitika toetamiseks teeb komisjon järgmist. • Loob Euroopa tehisintellektipõhiste täiustatud sõeluuringute keskused, et kiirendada tervishoiuasutustes haiguste ennetamisel ja diagnoosimisel uuenduslike vahendite kasutusevõttu ning tagada tervishoiuteenused alateenindatud piirkondades. Algatuse eesmärk on parandada eelkõige südame-veresoonkonna haiguste ja vähktõve varajast avastamist ning tagada õigeaegne diagnoosimine. Seejuures järgitakse lähenemisviisi, millega tagatakse, et tehisintellektipõhiste sõeluuringute ja diagnoosimise käigus võetakse arvesse soopõhiseid tegureid14. Tehisintellektilahendusi kasutades toetavad need keskused kliinilist valideerimist ja toimimise katsetamist kohalikes tingimustes ning loovad võimaluse koguda tõendeid kliiniliseks kasutuselevõtuks15. Nende tehisintellektipõhiste keskuste võrgustik parandab juurdepääsu Euroopa terviseandmeruumil16 põhinevatele kvaliteetsetele andmekogudele ja Euroopa vähktõve piltdiagnostika 17 ja genoomiandmete18 digitaristule ning toetab paljutõotavate tehisintellektimudelite katsetamist ja valideerimist personaliseeritud ennetamise eesmärgil. See tugineb asjakohastele meetmetele, mis võetakse Euroopa vähktõvevastase võitluse kava, ELi bioteaduste strateegia ja ELi tulevase südame-veresoonkonna tervist käsitleva kava alusel. • Loob Euroopa pädevusvõrgustiku tervishoiuvaldkonnas tehisintellekti kasutuselevõtuks, et koondada suuniseid ja parimaid tavasid. Selle abil koostatakse käsiraamatuid tehisintellekti kasutuselevõtu kohta, suuniseid ja kavandamispõhimõtteid kohaliku valideerimise (tulemuslikkus kliinilise kasutamise korral) ja kasutuselevõtule järgneva seire kohta ning luuakse alus tervishoiuvaldkonnas tehisintellekti kasutuselevõtu parimate tavade vahetamiseks. 11 COM(2025) 529 final. 12 https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/9ddf7bf8-62bf-11f0-bf4e-01aa75ed71a1/language- en#:~:text=Using%20a%20mixed%20methods%20approach%2C%20entailing%20a%20literature,and%20business%20challenges%2C%20 and%20social%20and%20cultural%20barriers. 13 Näiteks Euroopa vähktõvevastase võitluse kava, vähivaldkonna ekspertide võrgustiku ning tunnustatud riiklikke terviklikke vähikeskusi ühendava ELi võrgustiku kaudu. 14 Vt näiteks Gender medicine: effects of sex and gender on cardiovascular disease manifestation and outcomes | Nature Reviews Cardiology. 15 See töö põhineb tegevusel, mida rahastatakse tööprogrammi DEP 2025–2027 ja projekti COMPASS-AI raames. 16 https://health.ec.europa.eu/ehealth-digital-health-and-care/european-health-data-space-regulation-ehds_et. 17 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/cancer-imaging. 18 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/1-million-genomes. 3 Tehisintellekt on toonud kaasa murrangulisi muutusi ka ravimiarenduses – alates uute ravimite väljatöötamisest nende kõrvaltoimete jälgimiseni. Tehisintellektipõhine modelleerimine ja simulatsioon võivad kiirendada uudsete ravivõimaluste, näiteks uute antibiootikumide väljatöötamist ja olemasolevate ravimite uute kasutusvõimaluste kindlakstegemist ning täiustada ohutus- ja tõhususprognoose. Selle tulemusena suurenes aastatel 2016–2024 igal aastal ELi liikmesriikides avaldatavate tervishoiuga seotud tehisintellekti käsitlevate patentide arv 20 korda19. Ravimite väljatöötamisel tehisintellekti potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks peab jätkuma tehisintellekti töökindlate alusmudelite arendamine ning jõupingutused nende usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja kliinilise asjakohasuse tagamiseks, mis on esmatähtis eelkõige innovatsiooni edendamiseks biotehnoloogia valdkonnas20. Arvestades tervishoiusüsteemis praegu esinevaid probleeme, näiteks tööjõupuudust, võivad tehisintellektil põhinevate meditsiiniseadmete kasutusvõimalused kaasa tuua tohutuid edusamme tervishoiuteenuste osutamises. Tähtis on tagada, et ELi regulatiivne raamistik loob innovatsiooni toetava keskkonna. Tehisintellekti kasutuselevõtu toetamiseks ravimite väljatöötamisel teeb komisjon järgmist. • Korraldab konkursi tehisintellekti rakendamiseks ravimiarenduses, et töötada välja uusi võimalikke ravimeid, mida saab kasutada täitmata ravivajaduste rahuldamiseks ja raskesti ravitavate haiguste, näiteks Alzheimeri tõve või teatavat liiki vähktõve ravimiseks. Võitjale tagatakse sihipärane juurdepääs tehisintellektitehaste andmetöötlusressurssidele ja nõustamisele selle kohta, kuidas oma avastatud vahendid turule tuua. • Kavandab asjakohaseid meetmeid, et ühtlustada ja muuta kiiremaks meditsiiniseadmete turule jõudmist, ilma et see kahjustaks seadmete ohutust. 2.2. Robootika Euroopal, kus 2023. aastal paigaldati üle 90 000 tööstusroboti ja kus tegutseb üle 400 teenuserobotite tootja, on juhtroll robootikarevolutsioonis, füüsilise tehisintellekti arendamises. Mehhatroonika, andurite ja mikrokontrollerite valdkonna tipptasemele tuginedes võimaldab tehisintellekti integreerimine ELi arendajatel välja tulla mitmesuguste uuendustega alates kognitiivrobotitest isejuhtivate droonideni, mis mõjutab mitmel moel töötlevat tööstust, tervishoidu, põllumajandust, kaitsevaldkonda jne. ELi paistab eriti silma tööstusrobotite alal, kus koostöörobotid loovad võimalusi inimese ja roboti vaheliseks ohutuks ja tulemuslikuks suhtluseks, aitavad leevendada tööjõupuudust ja vähendavad töötajate osalust suurt pingutust nõudvate ja ohtlike tööülesannete täitmises. Kui aga EL soovib jätkata selles valdkonnas juhtpositsioonil, peab robootikat generatiivse tehisintellekti abil tingimata edasi arendama ja võtma kasutusele ELi lahendusi. Robootikavaldkonnas tehisintellekti kasutuselevõtu toetamiseks teeb komisjon järgmist. 19 Euroopa Komisjoni uuring tehisintellekti kasutuselevõtu kohta tervishoius, 2025. 20 Komisjon teeb selle nimel tööd ka uue Euroopa biotehnoloogia õigusaktiga, mille eesmärk on edendada innovatsiooni ja ELi konkurentsivõimet biotehnoloogia sektorites. 4  • Loob Euroopa robootika kasutuselevõtu katalüsaatori, mis toob kokku arendajad ja kasutavad tööstusharud, et kiirendada turuvajadustele vastavate Euroopa lahenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu. Seda tehakse koostöös tehisintellekti, andmete ja robootika ühendusega21. Sellega seoses rahastab komisjon tehisintellektipõhiste robotite kasutusevõttu kiirendavate sektoripõhiste projektide väljatöötamist, milles keskendutakse suure mõjuga kasutusjuhtudele, mis on seatud esmatähtsaks tihedas koostöös kasutavate tööstusharude esindajatega, ja millega tagatakse uuenduste vastavus tegelikele vajadustele. 2.3. Töötlev tööstus, inseneeria ja ehitus Euroopa töötleva tööstuse sektoris on 2,2 miljonit ettevõtjat, kellest enamik on VKEd, kusjuures sektoris töötab 30 miljonit inimest ja see annab ligikaudu 14 % ELi sisemajanduse koguproduktist22. Töötlev tööstus hõlmab mitmesuguseid omavahel seotud sektoreid alates uute (keskkonnasäästlikumate) materjalide väljatöötamisest kuni tarneahela ja logistikani, mis ulatuvad traditsioonilistest ja kõrgtehnoloogilistest tööstusharudest ehituse ja logistikani. Kuigi ELil on suur võimekus keskmise tasemega ja kõrgtehnoloogilistes tootmissektorites, nagu masinaehitus ja masinad, elektrotehnika ja keemiatööstus, viiakse tootmist järjest üle väiksemate kuludega piirkondadesse, mis nõrgendab konkurentsivõimet, vastupidavust ja strateegilist sõltumatust. Seda suundumust saab aga muuta, kasutades tehisintellekti ümberkujundavat potentsiaali ja automatiseerimist. Tehisintellekti abil saab suurendada efektiivsust, täpsust ja kohandatavust mitmesugustes tootmisprotsessides. Selliste muutuste alustala on tehisintellektipõhiste digiteisikute kasutamine, mille abil saavad ettevõtjad teha keerukaid simulatsioone ja koostada virtuaalses keskkonnas hüpoteetilisi stsenaariume. Juba praegu kasutatakse digiteisikuid paljudes töötleva tööstuse sektorites, kus nad hõlbustavad prognooshooldust23 ja aitavad kujundada ning optimeerida tervete tarneahelate ja tootmisrajatiste toimimist ning peamisi tootmisprotsesse. Luues ehitiste, toodete, masinate ja tootmisprotsesside arukaid digimudeleid saavad ettevõtjad katsetada, täiustada ja reguleerida nende toimimist, enne kui nad teevad muudatusi tegelikes olukordades. Töötlevas tööstuses tehisintellekti kasutuselevõtu toetamiseks teeb komisjon järgmist. • Toetab tootmiseks kohandatud eesliini tehisintellekti mudelite ja tehisaruagentide arengut. Tuginedes tootmisandmeruumidele24 ja tulevasele andmeliidu strateegiale, soodustab komisjon kõigilt tööstusvaldkonna osalistelt saadavate andmete koondamist usaldusväärsete kolmandate isikute kaudu, et tagada treenimisandmete piisavat mahtu, säilitades samal ajal intellektuaalomandi õigused ja andmeturbe ning kasutades asjakohasel juhul tehisintellektitehaste andmelaboreid. • Rahastab töötlevas tööstuses tehisintellekti kasutuselevõttu kiirendavate projektide väljatöötamist, et ületada tulemuslikumalt lõhe teaduslabori ja kasutuselevõtu vahel. Sellised projektid kiirendavad tööstusvaldkonna vajadustele 21 https://adr-association.eu. 22 2024, Maailmapank, Trading Economics. 23 Analüüsides võimalike rikete ennetamiseks masinast anduri kaudu saadud andmeid. 24 https://manufacturingdataspace-csa.eu/. 5  vastavate tehisintellektipõhiste tootmislahenduste väljatöötamist, pakkudes pidevat tuge ja tagades, et need arenevad laboritasemelt reaalseteks rakendusteks sobiva kõrge küpsusastmeni. 2.4. Kaitse, turvalisus ja kosmos Tehisintellektist on saanud elutähtis murranguline tehnoloogia, millel on suur mõju geopoliitikale ning julgeoleku- ja kaitsevaldkonnale. Nagu on rõhutatud valges raamatus „Euroopa kaitsevalmidus 2030“,25 muudavad uued tehnoloogiad, sealhulgas tehisintellekt,26 põhjalikult sõjategevuse olemust. Tehisintellekti roll kaitsevalmiduses muutub üha tähtsamaks, võttes arvesse suurenenud huvi tehisintellektirakenduste kahesuguse kasutuse vastu ja eelkõige eeldust, et eesliinimudelitel on potentsiaali pakkuda strateegilist ja sõjalist üleolekut. Tehisintellekt võib anda strateegilise eelise, kui seda kasutatakse mehitamata sõidukites, olukorrateadlikkuse saavutamiseks ja kujutuvastuseks lahinguväljal, relvasüsteemide (näiteks reaktiivlennukite) toetamiseks või automatiseeriva osana kaitseotstarbelistes toodetes, näiteks droonides. Valges raamatus on teatavaks tehtud, et 2025. aasta lõpus esitletakse Euroopa kaitsevaldkonna ümberkujundamise tegevuskava, mille eesmärk on soodustada elutähtsate murranguliste tehnoloogiate, sealhulgas tehisintellekti kiiremat lõimimist kaitsevõimesse, et kooskõlas liidu majanduslike ja julgeolekuga seotud huvide ja eesmärkidega saavutada Euroopa kaitsevalmidus 2030. aastaks. Lisaks rahastab komisjon koos liikmesriikidega andmetöötlusvõime suurendamist, sealhulgas koostoimes kaitsega. Liikmesriigid võivad oma riiklike kavade kaudu saada kasu ka julgeolekumeetmete rahastamisvahendist (SAFE), et investeerida seeläbi tähtsaimatesse kaitsevaldkondadesse, sealhulgas tehisintellektipõhistesse seadmetesse ja küberturvalisusse. Lisaks on Euroopa kosmosemajanduse visioonis27 tunnistatud tehisintellekti olulist osa ELi kosmosesektori konkurentsi- ja vastupanuvõime edendamisel. Tehisintellekt muudab põhjalikult kosmosesüsteemide projekteerimist, tootmist ja käitamist. Samuti on tehisintellekt väga oluline maismaataristu jaoks, et tulla toime tulevaste ülisuurte satelliidikogumitega ja saavutada suurte kosmoseandmekogumite modelleerimisvõimekus. Seepärast edendab komisjon ELi kosmosesüsteemide kogu potentsiaali ärakasutamiseks asjakohastel juhtudel sellise keskkonna kujundamist, mis soodustab tehisintellektialase suutlikkuse ja tehisintellektipõhiste tehnoloogiate integreerimist, et suurendada tulemuslikkust, tõhusust ja ohutust. Sellega seoses toetab komisjon sõltumatute eesliinimudelite ja agendina toimivate tehisintellektisüsteemide väljatöötamist, milles on tagatud konstruktsioonist tulenev turvalisus. Kaitse- ja kosmosevaldkonnas tehisintellekti esikohale seadmise poliitika toetamiseks teeb komisjon järgmist. • Kiirendab Euroopa tehisintellektil põhineva olukorrateadlikkuse ning juhtimis- ja kontrollivõimekuse arendamist ja kasutuselevõttu Euroopa Kaitsefondi (EDF) kaudu, soodustades samal ajal kahesuguse kasutuse ja avatud arhitektuuriga lahenduste kasutuselevõttu piirijulgeoleku tagamiseks ja elutähtsa taristu kaitsmiseks, millega 25 https://www.eeas.europa.eu/eeas/white-paper-for-european-defence-readiness-2030_en. 26 Ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames loob tulevane tehisintellekti rakendamise tegevuskava raamistiku koordineeritud tegevuseks, et edendada julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas tehisintellektialast suutlikkust. 27 https://defence-industry-space.ec.europa.eu/vision-european-space-economy_en. 6  tagatakse kaitsealaseid juhtalgatusi, sealhulgas idatiiva seireprogrammi ja Euroopa droonimüüri toetav koostalitlusvõime eelkõige selleks, et integreerida mitmesugustesse lahendustesse autonoomseid funktsioone. • Rajab turvalise andmetöötlusvõimsusega strateegilise ja sihtotstarbelise Euroopa andmetöötlustaristu (nt tehisintellektitehas/gigatehas) kaitse- ja kosmosevaldkonnas kasutatavate tehisintellektimudelite treenimiseks ja tehisintellektil põhinevate kaitse- ja kosmoserakenduste väljatöötamiseks. • Toetab ELi kosmosetööstuse ja -operatsioonide, sealhulgas orbiidil paikneva ja maismaataristu vastavust tehisintellektinõuetele, kasutades selleks ära kõrgtehnoloogilist tootmist, robootikat, sihtotstarbelist serv- ja orbiidil toimuvat andmetöötlust, kosmosepõhiseid andmevõrgustikke, signaalitöötlusseadmeid ning juhtimissüsteeme. Komisjon ja Euroopa välisteenistus viivad eespool nimetatud prioriteetsed meetmed vastavusse koordineeritud kohustuste, algatuste ja meetmetega, mida liikmesriigid on võtnud kaitsevalmiduse tegevuskavade raames, samuti vastava raamistiku ja algatustega, mille eesmärk on võtta tehisintellekt kasutusele kaitsevaldkonnas, sealhulgas Euroopa Kaitsefondi ja Euroopa Kaitseagentuuri ELi kaitsevaldkonna innovatsioonikeskuse kaudu. Nagu on rõhutatud Euroopa sisejulgeoleku strateegias ProtectEU,28 on tehisintellekt saamas tähtsaks sisejulgeoleku ja küberturvalisuse tagamise vahendiks, sest nii riigid kui ka kodanikud puutuvad üha sagedamini kokku keerukate ja kiiresti muutuvate digiohtudega. Terroristlikud ja kuritegelikud organisatsioonid kasutavad üha enam tehisintellektipõhiseid tehnoloogiaid, et kiirendada, suurendada ja laiendada oma ebaseaduslikku tegevust. Küberkuritegevus, sabotaaž ja terrorism segunevad hübriidrünnakuteks, kus kuritahtlikud osalised kasutavad ära tehisintellekti. Seepärast peame sisejulgeoleku ja küberturvalisuse saavutamiseks tagama tehisintellektipõhiste lahenduste kiire kasutuselevõtu. See toetab ametiasutuste tööd keerukate julgeolekuga seotud ülesannete täitmisel ja aitab võidelda tehisintellekti kasutamise vastu kuritahtlikel eesmärkidel, avastada kõrvalekaldeid ning analüüsida ja reageerida juhtumitele tõhusamalt. See loob võimaluse avastada kiiremini rünnakuid, teha paremaid otsuseid ja kasutada ressursse tõhusamalt. Sisejulgeoleku, sealhulgas küberturvalisuse valdkonnas tehisintellekti esikohale seadmise poliitika toetamiseks teeb komisjon järgmist. • Edendab tehisintellektilahenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu29 sisejulgeoleku eesmärkidel, sealhulgas toetades rakendusuuringuid ja innovatsiooni ning soodustades sisejulgeoleku eesmärgil kasutamiseks kohandatud tehisintellektipõhiste lahenduste turule toomist. • Rahastab projekte, mille eesmärk on töötada välja ja võtta kasutusele tehisintellektil põhinevaid küberturvalisust suurendavaid vahendeid, tehnoloogiaid ja teenuseid, mida saab kasutada ohtude ja haavatavuse avastamiseks, 28 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52025DC0148. 29 Andmetele õiguskaitse eesmärgil seadusliku ja tulemusliku juurdepääsu andmise tegevuskava, COM(2025) 349 final. 7  riskide maandamiseks, juhtumitest taastumiseks eneseparandamise kaudu ning andmete analüüsimiseks ja jagamiseks. • Toetab tehisintellekti koostalitlusvõimet ja usaldusväärset integreerimist küberturvalisusega seotud struktuuridesse, taristusse ja ohuseiresse, sealhulgas küberkeskustesse ja tulevastesse kaabliturvalisuse keskustesse, samuti kahesuguse kasutusega ja kaitse seisukohalt olulistesse digikeskkondadesse. 2.5. Liikuvus, transport ja autotööstus Liikuvussektor on Euroopa majanduse ja Euroopa kestliku ümberkujundamise jaoks väga oluline. Tehisintellekti kasutatakse sektoris juba laialdaselt ja selle tugev mõju ulatub marsruutide optimeerimisest kuni täiustatud juhiabisüsteemideni. Tehisintellektipõhiseid automatiseeritud transpordi- ja liikuvustehnoloogiaid võetakse kõikide transpordiliikide puhul kiiresti kasutusele. Need toetavad ohutumat ja kestlikumat liikuvust, parandades liiklusvoo sujuvust, logistikat ja transpordi kavandamist. Näiteks võimaldavad automatiseeritud sõidukid30 osutada paindlikumaid ja kuluefektiivsemaid teenuseid ja leevendada sõidukijuhtide puudust31. Nende kasutuselevõttu takistavad aga tehnoloogilised, regulatiivsed ja majanduslikud probleemid. Riikliku ja ELi taseme õigusnormide koosmõju raskendab automatiseeritud sõidukite tegelikes olukordades testimist, nende heakskiitmist ja käitamist. Lisaks raskendavad nende rakendamist usaldusküsimused, kvaliteetsete treeningandmete kättesaadavuse probleemid ning transpordi- ja digitaristu ebapiisav kasutuselevõtt. Liikuvussektoris tehisintellekti esikohale seadmise poliitika toetamiseks teeb komisjon järgmist. • Toetab tehisintellektitehaseid ja gigatehaseid, et kiirendada uuenduslike tehisintellektimudelite ja ühiste tarkvaraplatvormide väljatöötamist automatiseeritud sõidu- ja sõidukihaldussüsteemide jaoks Euroopa ühendatud ja autonoomsete sõidukite liidu raames32. • Käivitab algatuse „Autonomous Drive Ambition Cities“ (Autonoomse sõidu ambitsiooniga linnad), et kiirendada rakendusteenuste kasutuselevõttu, milles Euroopa teenuseosutajad tegutsevad osana suuremahulistest piiriülestest katseplatvormidest, mis tehti teatavaks autotööstuse tegevuskavas. Tuginedes Euroopa ühendatud ja autonoomsete sõidukite liidu antud soovitustele,33 keskendub algatus tehisintellektipõhistele isejuhtivatele sõidukitele (robotsõidukitele) ja autonoomsele ühest punktist teise sõitmisele linnades, milleks luuakse tegutsevaid ühisettevõtteid ja kasutatakse tehisintellektimääruses ette nähtud innovatsioonimeetmeid, mis seostuvad regulatiivliivakastide ja tegelikes tingimustes testimisega. 30 Termin „sõiduk“ hõlmab igat liiki transpordivahendeid, mida kasutatakse maantee-, raudtee-, õhu-, mere- ja siseveetranspordiks. 31 Teadusuuringute Ühiskeskus, „Requirements for Inclusive Automated Vehicle Services: Insights for Vehicle and Smartphone Application Design“, 2025, https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC142261. 32 Tuginedes Euroopa autotööstuse tegevuskavale (https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52025DC0095&qid=1761131676973). Seoseid kiipide, tehisintellekti ja robootikaga tugevdab veelgi partneralgatuste 2Zero, CCAM ja BATT4EU vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum. https://ec.europa.eu/commission/presscorner/api/files/document/print/en/ ip_25_2090/IP_25_2090_EN.pdf. 33 Avalik kutse liiduga ühinemiseks on kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/75555fa5-6d3c-253b-cefc-1c9b4f8daadf. 8 2.6. Elektrooniline side Tehisintellekti integreerimine elektroonilise side sektorisse on viimastel aastatel märkimisväärselt kiirenenud ja seda soodustab suurenev nõudlus automatiseerimise, võrgu optimeerimise ja parema kliendikogemuse pakkumise järele. 65 % operaatoritest kogu maailmas on loomas oma tehisintellektialaseid strateegiaid ning katsetavad aktiivselt tehisintellektil põhinevaid lahendusi kogu võrgus ja klienditeenindusega seotud toimingutes34. Tehisintellektil on suur potentsiaal, mida saab rakendada eelkõige nutikama võrguhalduse ja uuenduslike teenuste kaudu35. Selle mõju kõnealuses valdkonnas on aga seni piiratud, sest puuduvad avatud platvormid ja servseadmete võimekus. Elektroonilise side valdkonnas tehisintellekti esikohale seadmise poliitika toetamiseks teeb komisjon järgmist. • Edendab ELi võimekust tehisintellektipõhiste servseadmete alal, pakkudes sihtotstarbelist tuge nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõtte ja Kiipide Ühisettevõtte kaudu. • Loob Euroopa telekommunikatsioonivõrgu operaatorite tehisintellektiplatvormi (tehisintellekti tehnoloogiavirna katsemeede programmi „Digitaalne Euroopa“ raames) telekommunikatsioonioperaatorite, müüjate ja kasutavate tööstusharude jaoks, et luua36 koostöös tehisintellektikompleksi komponente (sealhulgas vahenduskihid, andmetehnika, pilvandmetöötluse kasutajaliidesed) ja tehisintellektiteenuseid, mis võivad olla avatud lähtekoodiga. 2.7. Energeetika Tehisintellekt võib suurendada energiatõhusust kogu majanduslikus väärtusahelas, alates võrgu paremast haldamisest ja taastuvenergia integreerimisest kuni olemasoleva taristu tulemuslikuma kasutamise või salvestusvõimaluste optimeerimiseni. Tehisintellektil põhinevad vahendid aitavad ettevõtjatel säästa energiat tänu ehitiste optimeeritud projekteerimisele ja käitamisele ning energiakulu vähendamisele energia müümise ja ostmise automatiseerimise kaudu. Peale selle annavad uued tehisintellektipõhised vahendid suurema mõjuvõimu kodanikele ja ettevõtjatele, aidates neil reguleerida oma energiakasutust ja orienteeruda mitmesuguste energia jaemüügipakkumuste vahel. Samal ajal on energeetika elutähtis sektor, mis varustab Euroopa kasvavat digimajandust ja andmekeskusi energiaga, mida need vajavad. Tehisintellekti kasutatakse aga energeetikasektoris ebaühtlaselt. Võrgu haldamise, nõudluse paindliku juhtimise37 ja taristu kavandamise38 alal on areng rangete ohutusnõuete, killustatud juhtimise ja andmete vähese jagamise tõttu olnud aeglasem. 34 https://www.gsmaintelligence.com/research/telco-ai-state-of-the-market-q4-2024. 35 Sealhulgas mobiilseadmete ja servtöötluse kaudu. 36 Vajaduse korral järgides ELi konkurentsieeskirju, sealhulgas suuniseid ELi toimimise lepingu artikli 101 kohaldatavuse kohta horisontaalkoostöö kokkulepete suhtes. 37 Nõudluse paindliku juhtimise all mõeldakse võimet kohandada välistele signaalidele (näiteks hinnamuutusele või võrgu nõudlusele) reageerimiseks elektri tarbimist. See võimaldab tarbijatel muuta, vähendada või suurendada energia tarbimist konkreetses ajavahemikus, eelkõige tipptundidel, et aidata tasakaalustada võrku ja vähendada vajadust suurendada tootmisvõimsust. 38 Iga kahe aasta tagant koostab Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik (ENTSO-E) kümneaastase liiduülese elektrivõrgu arengukava. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiivis (EL) 2019/944 (elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL) nähakse ette, et jaotusvõrguettevõtjad koostavad ja avaldavad korrapäraselt jaotusvõrgu arengukavasid. 9 Selleks, et edendada võrguhalduse ja energiatõhususe parandamiseks tehisintellekti kasutamist, teeb komisjon järgmist. • Toetab selliste tehisintellektimudelite väljatöötamist, mis edendavad prognoosimist, optimeerimist, digiteisikuid ja süsteemi tasakaalustamist energiasüsteemis. Sellise tegevuse toetamiseks võetakse kasutusele pilv- ja servtöötluse ning esemevõrgu taristu, tarkvara ja tehisintellektivahendid, et need moodustaksid energiasüsteemi kõigi varade digitaalse tugisamba, millega tagatakse turvaline, tõhus ja usaldusväärne andmete jagamine kogu energeetika ökosüsteemis. Tehisintellekt täiustab energia tarbimist ja tõhusust mitmes sektoris. Kuid ka täiustatud tehisintellektimudelid ja -süsteemid tarbivad palju energiat, eelkõige andmekeskustes. Tulevases strateegilises tegevuskavas energeetikasektori digitaliseerimise ja tehisintellekti kohta täpsustatakse veelgi energiasüsteemides tehisintellekti kasutamist ning nii selles tegevuskavas kui ka pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise õigusaktis käsitletakse strateegiaid, millega tagatakse tehisintellekti arendamiseks vajalike energiaallikate olemasolu näiteks andmekeskuste energiatõhususe suurendamise kaudu. Lisaks on vaja paremini mõista tehisintellekti algoritmide arhitektuuri mõju energiatarbimise suundumustele. Seepärast võtab komisjon vastavalt tehisintellektimäärusele vastu standardimistaotluse ühtse aruandlus- ja dokumenteerimisprotsessi kohta seoses tehisintellektisüsteemide ja üldotstarbeliste mudelite mõjuga energiatarbimisele. 2.8. Kliima ja keskkond Euroopas on palju kliima- ja keskkonnaalase innovatsiooni valdkonnas esirinnas olevaid organisatsioone. Alates 2019. aastast on tehisintellekti valdkonna idufirmad neis sektorites riskikapitalina kaasanud ligikaudu 700 miljonit eurot39. Eelkõige on tehisintellekti pikka aega kasutatud keskkonnaseireks, prognoosimiseks ja Maa seireks. See võib täiustada tulekahjude, üleujutuste, põua ja kuumalainete korral kasutatavaid varajase hoiatamise süsteeme, aidata reageerida katastroofidele ja toetada veemajandust,40 aga ka vastupanuvõime ja kliimamuutustega valmisolekuga seotud otsuste langetamist. Murrangulised algatused, nagu „Destination Earth“41 ja maailmamere digiteisik,42 võimaldavad teha kõrgresolutsiooniga ja interaktiivseid simulatsioone, millel on enneolematu prognoosivõimekus. Hoolimata neist edusammudest ei ole kliima- ja keskkonnategevuses tehisintellekti täit potentsiaali veel ära kasutatud, kuna tehisintellektipõhine kliima- ja keskkonnaalane modelleerimine on teaduslikult ja tehnoloogiliselt keerukas ning kohalikel ametiasutustel, VKEdel ja kodanikel ei ole sellega seotud suutlikkust ja oskusi. Kliima- ja keskkonnaalaste tehisintellektivahendite, andmekogude ja teenuste killustatud ökosüsteem võimendab neid probleeme veelgi ning takistab tehisintellekti laialdast kasutusevõttu ja mõju. Kliima- ja keskkonnavaldkonnas tehisintellekti esikohale seadmise poliitika toetamiseks teeb komisjon järgmist. • Kasutab avatud lähtekoodiga tehisintellektipõhist Maa jälgimise süsteemi eesliinimudelit ja sellega seotud tehisintellektipõhiseid rakendusi ja teenuseid, et 39 https://dealroom.co/eu-apply-ai-climate-environment. 40 2025. aasta juunis vastu võetud veekerksuse strateegia eesmärk on vähendada veejalajälge, sealhulgas andmetöötlusrajatiste puhul, suurendades nende ringluspõhisust vee taaskasutuse, suurema tõhususe ja kuivjahutuse kaudu. 41 https://destination-earth.eu/. 42 https://www.edito.eu/. 10  parandada Maa seiret ning ilmaprognoose ja hüpoteetilisi stsenaariume, mis oleks algatusele „Destination Earth“ järgnev etapp. Mudelit treenitakse üksnes ELi tehisintellektitehastes, järgides valdkonnaülest lähenemisviisi ja lõimides mitmesuguseid eksperditeadmisi. Selle mudeliga teeb komisjon kohalikele ametiasutustele ja asjaomastele osalistele kättesaadavaks tehisintellektipõhised kohalikud digiteisikud (millesse on lisatud ELile kuuluvad programmi Copernicus43 andmed), mis aitavad prognoosida ohte ja vähendada kliimamuutuse tekitatud mõju parema valmisoleku ja vastupanuvõimelise linna- ja maastikuplaneerimise,44 samuti teenuste kaudu, mis võimaldavad katastroofidega paremini toime tulla ja kriise leevendada. 2.9. Põllumajanduslik toidutööstus Tehisintellekt kujundab juba ümber põllumajandusliku toidutööstuse mitut tähtsat haru ja võib muuta põhjalikult toidu tootmise viisi, hoolitsedes samal ajal keskkonna, kliima ja inimeste eest45. See võib edendada täppispõllumajandust ja sellest võib olla kasu põllutöödeks kasutatavates robotites ja masinates. Juba praegu toetavad põllumajandustootjaid tehisintellektil põhinevad nõustamisvahendid, mis annavad konkreetsetele vajadustele vastavaid personaliseeritud soovitusi. Paljud täppispõllumajanduse rakendused ei jõua aga turule, sest puuduvad kvaliteetsed andmed46 ja kokkulepitud formaadid või puudub koostalitlusvõime platvormide vahel, mis on kinnised või seotud ühe müüjaga. Lisaks on põllumajandustootjad sageli tehisintellektipõhiste lahenduste kasutusevõtmisel väga ettevaatlikud, sest neil napib aega ja oskusi, nad ei usalda tehisintellekti, on vastutuse pärast ebakindlad ja kardavad kaotada kontrolli otsuste langetamisel. Seepärast on tehisintellekti kasutuselevõtt jäänud Euroopa põllumajandusettevõtetes piiratuks, eelkõige võrreldes teiste piirkondadega . 47 Põllumajanduslikus toidutööstuses tehisintellekti esikohale seadmise poliitika toetamiseks teeb komisjon järgmist. • Edendab põllumajandusliku toidutööstuse tehisintellektiplatvormi loomist, mis hõlbustab spetsiaalsete põllumajandustegevuses kasutatavate tehisintellektipõhiste vahendite ja rakenduste kasutuselevõttu. Selline platvorm hõlbustab rakenduste arendamist ja integreerimist, suurendab põllumajandustootjate usaldust tehisintellektipõhiste rakenduste vastu ja soodustab avatud lähtekoodi arendamist48. 43 https://www.copernicus.eu/en. 44 Tehisintellektil on ka suur potentsiaal toetada ja suurendada algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ väärtuste ja põhimõtete rakendamise võimalust. 45 „Põllumajanduse ja toidu visioon. Kujundada üheskoos atraktiivne põllumajandus- ja toidusektor tulevastele põlvedele“. 46 Tehisintellekti edukale rakendamisele põllumajanduses aitaks väga kaasa põllumajandusettevõtete kordumatu tunnuskoodi süsteemi kehtestamine, mida on uurinud muu hulgas põllumajandus- ja toidusektori EDIC (Euroopa digitaristu konsortsium). Teiseks suurendaks tehisintellekti edukust põllumajandusliku toidutööstuse sektoris maapiirkondade ühenduvuse parandamine. 47 2024. aastal tehtud McKinsey uuringus leiti, et ainult 27 % Euroopa põllumajandustootjatest kasutavad saagise seireks algoritme ja 49 % kasutavad täppispihustite juhtseadmeid. Seda on USA tootjatega võrreldes poole vähem (https://www.mckinsey.com/industries/agriculture/our-insights/global-farmer-insights-2024?.com). 48 Neid püüdlusi toetavad ka olemasolevad vahendid, nagu Euroopa ühtne põllumajandusandmeruum (https://agridataspace-csa.eu/) ja programmi „Euroopa horisont“ kaasrahastatud partnerlus „Andmed ja põllumajandus“. 11 2.10. Kultuuri- ja loomesektor ning massiteabevahendid Tehisintellekti potentsiaal kultuuri- ja loomesektoris suureneb ja loob uusi võimalusi loometegevuseks. Tehisintellekt võib aidata filmide loojaid filmitootmise kõikides etappides, lihtsustades näiteks süžeeskeemide ja eriefektide loomist. See võib parandada veebimeedia, muusika ja kirjandusliku sisu leitavust, mis mitmekesistab tarbimist ja suurendab loojatele jaotuvat tulu. See võib edendada kultuurilist mitmekesisust, pakkudes loojatele teadmisi ja vahendeid, mida nad vajavad kaasavama ja eripalgelisema sisu loomiseks nii, et ka puuetega inimestele on tagatud kaasatus ja sisu kättesaadavus. Tehisintellekt võib muuta sisu loomise isikupärastatumaks ja parandada publiku kaasamist. Lisaks toetab tehisintellekt kultuuripärandi säilitamist ja seda saab kasutada mitmesugustel eesmärkidel, näiteks restaureerimiseks, ümberehitamiseks, säilitamiseks, virtuaalse loomingu taaskasutamiseks ja kasutajate sisulisemaks kaasamiseks, toetades seeläbi kõiki teisi seotud sektoreid, näiteks turismi49. Üldiselt loob tehisintellektimudelite kasutuselevõtt väärtuslikke koostöövõimalusi kultuuri- ja loomesektori vahel, kusjuures videomängutööstus on mitme tööstusharu vahel ülekantavate uuenduste tähtsaim katseplatvorm. Hoolima tehisintellekti potentsiaalist on selle kasutusevõtt kultuuri- ja loomesektoris ebaühtlane,50 mis on osaliselt tingitud ühistest probleemidest, nagu juurdepääs eetilistele, läbipaistvatele, kaasavatele ja kvaliteetsetele mudelitele, eriotstarbeliste tehisintellektimudelite rahaliselt väljendatud väärtus, mitmesuguste rahastamisallikate tagamine ja kõrgtasemel oskuste arendamine. Lisaks teeb kultuuri- ja loomesektoris muret autoriõigusega kaitstud sisu loata kasutamine generatiivse tehisintellekti mudelite treenimiseks ja mudelite väljundites, mis võib kahjustada kultuurilist mitmekesisust, loovust ja meedia mitmekesisust51. Pealegi tekitab suurte tehnoloogiafirmade domineerimine sektoris keeruka dünaamika, mis võib mõjutada kultuurilist mitmekesisust ja väikeste organisatsioonide innovatsioonisuutlikkust. Kultuuri- ja loomesektoris tehisintellekti kasutuselevõtu toetamiseks teeb komisjon järgmist52. • Edendab kogu ELis tehisintellektipõhisele virtuaalsele tootmisele spetsialiseerunud mikrostuudiote arengut. Lisaks toetab komisjon investeeringuid selliste Euroopa tehisintellektimudelite väljatöötamisse ja kasutuselevõttu, mis on suunatud interaktiivsete ja süvalugude loomisele (k.a meedia) ning Euroopa muusika ja kirjandusliku sisu leitavusele veebis53. 49 Kuigi turism ei ole tehisintellekti kasutamise strateegia sihtvaldkond, on see vaieldamatult Euroopa majanduses tähtis jõud, mis annab umbes 5 % kogulisandväärtusest, kus on 20 miljonit töökohta ja tegutseb üle kolme miljoni ettevõtja. Tehisintellekti kiire integreerimine turismi muudab sektori toimimise viise nii tarbijate kui ka ettevõtjate seisukohalt. Seepärast edendab komisjon jätkuvalt turismisektoris tehisintellekti kasutamist, järgides eetilisi tavasid ja andmete puutumatuse põhimõtet, toetab läbipaistvust ja kaasatust, hoogustades samal ajal kestlikku innovatsiooni. 50 51 % videomängutootjatest, 39 % audiovisuaalsektori ettevõtjatest ja 35 % uudismeediaettevõtjatest on võtnud kasutusele tehisintellektipõhised lahendused. Ka 35 % muusikaloojatest on teatanud, et nad kasutavad oma töös tehisintellekti. Euroopa meediatööstuse väljavaate tulevane 2. väljaanne, „Technopolis Group based on the EMI Enterprise Survey“, 2024. 51 Seoses autoriõigusega on komisjon juba toetanud tegevusjuhendi väljatöötamist, et täpsustada tehisintellektimääruses üldotstarbelise tehisintellekti eeskirju. Tegevusjuhend tunnistati piisavaks selleks, et pakkujad saaksid tõendada tehisintellektimääruse kontekstis oma kohustuste täitmist. Lisaks sellele ja veelgi tihedamalt autoriõigusega seoses on komisjon koostanud näidisvormi sisu jaoks, mida on kasutatud üldotstarbelise tehisintellekti treenimiseks, samuti on käimas uuring teksti- ja andmekaeve erandi alusel loobumise registri teostatavuse kohta ja kavandatakse teist uuringut, et toetada digitaalsel ühtsel turul autoriõigusi käsitlevas direktiivis sätestatud normide, sealhulgas teksti- ja andmekaeve erandi hindamist. Komisjon on algatanud ka protsessi tehisintellektiga loodud sisu läbipaistvuse kohta uue tegevusjuhendi koostamiseks, võttes arvesse tehisintellektimääruse artiklit 50. 52 Loetletud meetmete täiendamiseks teeb komisjon ettepaneku kultuuri- ja loomesektori tehisintellekti strateegia väljatöötamiseks eesmärgiga tagada kindlamalt, et tehisintellekt toetab ja tugevdab inimeste loovust ning aitab samal ajal kaitsta Euroopa kultuurilist ja keelelist mitmekesisust. 53 Neid rahastatakse programmidest „Digitaalne Euroopa“ ja „Loov Euroopa“. 12  • Aitab luua üleeuroopalisi platvorme, milles kasutatakse mitmekeelseid tehisintellektitehnoloogiaid, et teha professionaalsete meediaväljaannete avaldatud uudised ja teave reaalajas kättesaadavaks laiemale publikule kõikjal ELis. Tehisintellekti kasutatakse asjaomastele kanalitele (k. a ringhääling) sisu tõlkimiseks, mis hõlmab sisu liigitamist, tuvastamist, keelelist analüüsi ja tõlkimist. • Korraldab sihtuuringu, et selgitada välja tehisintellektiga loodud väljunditega seotud õigusalased probleemid ja viisid, kuidas saaks kasutada tipptasemel tehnoloogilisi kaitsemeetmeid ja tehnoloogiaid, sealhulgas tehisintellekti, et ennetada ja leevendada autoriõigusi rikkuva sisu loomise ohtu, samuti sellist sisu avastada ja tuvastada. 2.11. Avalik sektor Tehisintellektil on suur potentsiaal muuta avaliku sektori juhtimine tõhusamaks54. Komisjoni uuringus55 vastas 52 % avaliku sektori juhtidest, et nende juhtkond on juba rakendanud vähemalt ühe tehisintellektilahenduse, 63 % aga teatas, et kavandatakse uusi tehisintellektiprojekte. Ka avaliku sektori Tech Watch56 registreeris 2024. aastal üle 1 200 tehisintellekti kasutamise juhtumi ELi riikide haldusasutustes. Siiski on tehisintellektilahenduste täiemahulise ja vastutustundliku kasutuselevõtu kohta selgete ja kasutatavate suuniste andmine oluline, eelkõige neile asutustele, kus sellega alles alustatakse. Tehisintellektipõhiste tehnoloogiate potentsiaali rakendamist tõkestavad aga seni konkreetsed takistused, nagu avaliku sektori killustatud andmeallikad ja piiratud juurdepääs usaldusväärsetele tehisintellektil põhinevatele vahenditele. Võimaliku kallutatuse uurimine, taristusse ja oskustesse investeerimine ning läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tagamine on seega avalikus sektoris tehisintellekti eduka rakendamise alus. Haldusasutustele võib tehisintellekti esikohale seadmise poliitika olla kasulik mitte ainult seepärast, et see tõhustab nende tööd ning vähendab halduskoormust ja bürokraatiat ettevõtjate jaoks, vaid ka seetõttu, et suurenenud nõudlus Euroopas loodud avatud lähtekoodiga tehisintellektilahenduste järele aitab laieneda tehisintellekti valdkonna idufirmadel. See võib omakorda suurendada Euroopa suveräänsust tehisintellekti valdkonnas. Tehisintellekti ei tohiks käsitleda eraldiseisva vahendina, vaid pigem institutsioonidesse ja teenustesse integreeritud strateegilise varana57. Arvestades mõju, mida tehisintellekt võib avaldada avalikule sektorile ja selle kaudu ka kodanikele, on tähtis hinnata ja säilitada turvalisust, samuti autonoomset toimimist ja suveräänsust, ning teha seda tihedas koostöös liikmesriikidega. Komisjon püüab siin olla eeskujuks, rakendades oma tehisintellektialast sisepoliitikat uuenduslikult, vastutustundlikult ja usaldusväärselt (2. lisa). Avalikus sektoris tehisintellektilahenduste kasutuselevõtu edendamiseks teeb komisjon järgmist. 54 Vt nt Teadusuuringute Ühiskeskuse aruanne generatiivse tehisintellekti potentsiaali kohta avalikus sektoris: https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC139825. Vt nt Teadusuuringute Ühiskeskuse aruanne generatiivse tehisintellekti potentsiaali kohta avalikus sektoris: https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC139825 . 55 https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC138684 . 56 https://interoperable-europe.ec.europa.eu/collection/public-sector-tech-watch. 57 Kooskõlas nende põhimõtetega toetab näiteks CityVerse EDIC ELi tipptasemel tehisintellekti lahendusi linnade jaoks. Lisateavet võib leida aadressil https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/factpages/citiverse. 13  • Koostab haldusasutustele (sealhulgas kohtuasutustele58) suunatud tehisintellektivahendite kogumi, mis sisaldab praktilisi avatud lähtekoodiga ja taaskasutatavaid vahendeid ja lahendusi59 tehisintellekti koostalitlusvõime toetamiseks60. Sellesse lisatakse ka tehisintellektilahendused, mis on ette nähtud andmetele õiguskaitse eesmärgil seadusliku ja tulemusliku juurdepääsu andmise tegevuskavas61. Peale selle algatatakse programm „PAIR Pathway“ (avaliku sektori tehisintellekti- ja koostalitlusvalmiduse programm), et pakkuda etappide kaupa esitatud praktilisi näiteid protsessidest, mida kasutaja läbib, et aidata haldusasutustel töötada välja nende vajaduste alusel kohandatud teenuseid. • Kiirendab Euroopa skaleeritavate ja korratavate generatiivse tehisintellekti lahenduste kasutuselevõttu avalikus halduses,62 pöörates eeskätt tähelepanu haridusele63 ja võttes arvesse selle valdkonna võimalikke riske. Selleks tuleb kehtestada ulatuslikud tehnilised ja poliitilised meetmed, et toetada generatiivse ja agentse tehisintellekti lahenduste arendamist64. Meetmega parandatakse kodanikele osutatavate teenuste kvaliteeti. • Muudab Euroopa koostalitlusvõime raamistikku, lisades suunised, mis võimaldavad rakendada tehisintellekti esikohale seadmise poliitikat Euroopa haldusasutustes. 3. Valdkondadevaheliste probleemide lahendamine Tuginedes Euroopa tehisintellekti tegevuskavale käsitletakse tehisintellekti kasutamise strateegias valdkondadevahelisi probleeme, et edendada tehisintellekti väljatöötamist ja integreerimist kõigis strateegilistes valdkondades ning suurendada seeläbi tehnoloogilist suveräänsust. 3.1. Euroopa VKEde võimaluste suurendamine Euroopa VKEd, mis moodustavad üle 90 % Euroopa ettevõtjatest,65 puutuvad tehisintellekti rakendamisel kokku raskustega. Paljud neist kardavad, et tehisintellekt on liiga keeruline või kallis. Turupakkumised on suunatud suurettevõtjatele, VKEd vajavad aga nende vajaduste järgi kohandatud tehisintellektilahendusi, mis võtavad arvesse ettevõtja suurust. VKEd vajavad erapooletuid nõuandeid sobivate tehisintellektilahenduste kasutamise kohta. Selleks on 58 Konkreetsed meetmed tehakse teatavaks strateegias „Digitaalne õigusemõistmine @2030“ (DigitalJustice@2030), mille eesmärk on tõhustada õigusemõistmist ning vähendada halduskoormust ja kulusid, edendades seeläbi majanduskasvu. 59 Näiteks andmete ja tehisintellekti arhitektuurimudelid, standardid ja tehnilised kirjeldused ning suurte keelemudelite registrid. 60 Need vahendid avaldatakse avaliku sektori Tech Watchi veebisaidil, tehisintellekti nõudeteenuse platvorm tutvustab seda aga osana oma kasutusvalmite allikate kogumist, mis aitab haldusasutustel jõuda katseprojektidest toimivate tehisintellekti lahenduste täiemahulise rakendamiseni. Programm „PAIR Pathway“ avaldatakse avaliku sektori Tech Watchi kaudu ja seda täiendavad Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused, mis saavad vastava ettevalmistuse ja toetavad teadlikkuse suurendamist. 61 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52025DC0349. 62 Rakendatakse programmi „Digitaalne Euroopa“ algatuse „GenAI4EU“ kutse kaudu (2025–2026 DIGITAL-2025-AI-08 – Apply AI: GenAI for the public administrations). Kutse eesmärk on kiirendada skaleeritavate ja korratavate generatiivse tehisintellekti lahenduste kasutuselevõttu haldusasutustes, toetades kuni nelja katseprojekti tähtsaimates tegevusvaldkondades, nagu andmetel põhinev otsuste tegemine, asutusesiseste protsesside ja toimingute optimeerimine, kodanikega suhtlemise tõhustamine ning õigus- ja haldusmenetluste lihtsustamine. 63 Komisjon edendab programmi „Erasmus+“ kaudu avaliku ja erasektori partnerlust ning koostööd haridustehnoloogiasektoriga, et eetiliselt kavandada, välja töötada ja kasutusele võtta õppetöös kasutatavaid tehisintellektivahendeid. Lisaks edendab komisjon mitme sidusrühma kaasamist, et suunata haridus- ja koolitusvaldkonnas tehisintellekti tõhusat ja vastutustundlikku kasutuselevõttu, muu hulgas ka Euroopa digiõppekeskuste raames võetud sihtotstarbeliste meetmete kaudu. 64 Kasutades peamiselt Euroopas loodud avatud lähtekoodiga üldotstarbelisel tehnoloogial põhinevat tehisintellekti ja mitmekeelseid suhtlusagente ja juturoboteid. 65 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/sbs_sc_ovw/default/table?lang=en&category=bsd.sbs.sbs_ovw . 14 komisjon koostöös liikmesriikidega loonud Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuseid. Loodud on üle 250 keskuse, mis toetavad ettevõtjaid digitaliseerimisel ja katavad üle 85 % ELi piirkondadest66. Need keskused on praeguseks ümber kujundatud ja on nüüd tehisintellekti kogemuskeskused. Keskused on olulised nõudluse ja pakkumise ühendamisel ja Euroopa tehisintellekti tehnoloogiavirna edendamisel. Need toetavad ELi tehisintellekti esikohale seadmise poliitikat, võttes arvesse VKEde töötajate oskuste täiendamist, ja toimivad Euroopa tehisintellektialase innovatsiooni ökosüsteemi eelistatud kontaktpunktina67. Keskused edendavad Euroopa lahendusi, mis kiirendavad ELi omamaiste mitmekeelsete tehisintellekti ökosüsteemide laienemist, põhinedes peamiselt avatud lähtekoodil. Euroopa tehisintellektilahenduste toetamiseks teeb komisjon järgmist. • Esitab Euroopa ettevõtjatele osalemiskutse oma tehisintellektimudelite ja - süsteemide jagamiseks Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustikuga, mis võib edendada nende laialdast kasutuselevõttu kõigis Euroopa strateegilistes valdkondades. 3.2. Tehisintellektivalmidusega tööjõu tagamine kõikides valdkondades Tuginedes Euroopa tehisintellekti tegevuskava oskuste ja talendi sambale, käsitletakse tehisintellekti kasutamise strateegias võimalusi ja ohte, mille on tekitanud tehisintellekti põhjustatud muutused. Tehisintellekti tihedama integreerimisega ELi strateegilistesse valdkondadesse saab veelgi automatiseerida rutiinseid ülesandeid ja suurendada tõhusust, samuti edendada uuenduslikke lahendusi, loovust ja kognitiivset arutlusvõimet kõikidel kutsealadel, sealhulgas arstide, õpetajate68 ja inseneride seas. Praegused andmed annavad alust väita, et tehisintellekt toetab mitmesuguseid töid ja enamik Euroopa töötajatest (67 %) leiab, et tehisintellekt on aidanud neil kiiremini ülesandeid täita69. Samal ajal tekitab aga jätkuvalt muret see, kuidas tehisintellekt mõjutab töö kvaliteeti ja töötajate koondamist70. Töötajad saavad kasutada tehisintellekti vastutustundlikult ja tulutoovalt, kui neil on selleks piisavad oskused. Piisava tehisintellektipädevuse omandamine peaks algama juba varajases kooliastmes71 ja jätkuma ka pärast tööturule sisenemist ümber- ja täiendõppe kaudu. Iga strateegias käsitletud valdkonna jaoks teeb komisjon järgmist. • Võimaldab juurdepääsu valdkondadele ja töötajatele kohandatud praktilistele tehisintellektipädevuse koolitusprogrammidele tehisintellektioskuste akadeemia 66 Characteristics and regional coverage of the EDIH Network: discover the comprehensive report | European Digital Innovation Hubs Network. 67 Selleks aidatakse organisatsioonidel saada juurdepääs taristule ja riistvarale, hõlbustatakse andmete kättesaadavust ja haldamist ning lihtsamate tehisintellektipõhiste vahendite (kuluefektiivset ja ohutut) käitamist kohalikes pilvesüsteemides, mis on võimaluse korral avatud lähtekoodiga, ning pakutakse sihipäraseid koolitusprogramme. 68 Õpetajad kasutavad generatiivset tehisintellekti rohkem kui 90 % muude alade töötajatest (Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse perspektiivaruanne generatiivse tehisintellekti kohta). Õpetajate ja teiste haridustöötajate aitamiseks pakub komisjon praktilist tuge, täiendades tehisintellekti kasutamist käsitlevaid eetikasuuniseid ning õpetamise ja õppimisega seotud andmeid: Eetikasuunised haridustöötajatele tehisintellekti kasutamise kohta, Euroopa haridusruum. 69 Skills empower workers in the AI revolution | CEDEFOP (Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus). 70 Generative AI and Jobs: A global analysis of potential effects on job quantity and quality | Rahvusvaheline Tööorganisatsioon. 71 Digiõppe ja -oskuste tuleviku tegevuskavaga aastani 2030 aitab komisjon haridussüsteemidel ja nende osalistel kohaneda tehisintellektil põhinevate muutustega, edendab tehisintellektipädevuse ja oskuste omandamist formaalhariduse osana ning toetab Euroopa haridustehnoloogiasektorit. 15  kaudu,72 mis lisaks enda pakutule koondab teiste ELi vahendite raames korraldatud koolitusprogramme. Programmi lõpetanud peaksid eelistatult saama mikrokvalifikatsioonitunnistuse . 73 • Julgustab tööstusharusid osalema tehisintellektialase täiend- ja ümberõppe korraldamises, sealhulgas Euroopa oskuste pakti74 raames, ja looma töötajatele juurdepääsu täiendavatele koolitusvõimalustele valdkondades, milles tehakse ümberkorraldusi või milles võidakse koondada töötajaid muu hulgas ka tehisintellekti tõttu, oskuste garantii kaudu, mille loomisest teatati teatises „Oskuste liit“75. Peale selle julgustab komisjon praktikas kasutama ja laialdaselt kasutusele võtma asjakohaseid pädevusraamistikke, nagu kodanike digioskuste raamistik, mis ajakohastatakse 2025. aasta lõpuks, või tehisintellektipädevuse raamistik põhi- ja keskkoolidele ning ameti- ja valdkonnapõhised raamistikud. Seoses tugevalt digitaliseeritud valdkondadega, kus vajatakse tehisintellektialaseid talente (näiteks liikuvus, energeetika, keskkond ning kultuuri- ja loomesektor, sealhulgas meedia), teeb komisjon järgmist. • Rahastab „AI for business“ (executive master) magistriprogramme, töötades välja nn hübriidprofiile, nagu tööstusharu eriteadmistega tehisintellekti insener,76 programmi „Digitaalne Euroopa“ raames ja programmi „Erasmus+“ võimalikul toel77. • Loob nn tehisintellektiettevõtjate labori, tuginedes olemasolevatele algatustele (nt Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) ja Euroopa ülikoolide liidu omadele),78 mis toob tehisintellekti erialal kõrghariduse omandanud talendid kokku ettevõtjatest mentoritega olemasolevatest tehisintellektiettevõtetest, kes otsivad võimalusi oma mudelite laiendamiseks või tulevaste partnerlussuhete ettevalmistamiseks. Olles teadlik mõjust, mida tehisintellekt avaldab tööjõule, ja selle mõju võimalikest erinevustest rahvastikurühmade, sektorite ja piirkondade lõikes, jälgib komisjon hoolikalt tehisintellekti mõju tööturul, et prognoosida turu vajadusi, avastada võimalikke häireid ning toetada sobiva ja kaasava poliitika väljatöötamist, sealhulgas edendada oskussiiret ja tasakaalustada struktuurilist ebavõrdsust (nt erinevusi sugude ja põlvkondade vahel). Tulemusi kasutab oma töös Euroopa oskuste prognoosimise vaatluskeskus, mille loomisest teatati teatises „Oskuste liit“. Sellise seire täiendamiseks on oluline osaleda dialoogis tööandjate, töötajate ja teiste sotsiaalpartneritega. 72 Oskuste liidu (COM(2025) 90 final) raames teatati ELi akadeemiate ümberkujundamisest eesmärgiga tagada, et need vastaksid praegustele vajadustele. 73 Mikrokvalifikatsioonitunnistused aitaksid tõendada väikesemahuliste kohandatud õpikogemuste tulemusi. Nõukogu kutsub oma 16. juuni 2022. aasta soovituses (2022/C 243/02) liikmesriike üles võtma vastu ELi ühtse määratluse ja lähenemisviisi. 74 Arvestades komisjoni lubadust kahekordistada oma oskuste liiduga seotud kohustusi (lubadusi). 75 Kooskõlas naiste õiguste tegevuskavaga: uus käik soolise võrdõiguslikkuse poole liikumisel; Euroopa Komisjon. 76 Teadusuuringute Ühiskeskuse aruandest selgub, et tehisintellekti ja masinõppe inseneri ametikohad kuuluvad kõige nõutavamate tehisintellektialaste ametiprofiilide hulka. Nende profiilide tugevdamine ja samal ajal selliste oskuste õpetamine mitmesugustes õppeainetes võib suurendada tehisintellekti tungimist kõikidesse sektoritesse (https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC143488). 77 Näiteks innovatsiooniliitude ja digitaalsete võimaluste praktikaprogrammide kaudu. 78 Nt EIT tehisintellektiloojate katseprojekt: https://www.eitdigital.eu/eit-ai-founders-club-2025/. 16 3.3. Tehisintellekti kui tootmisteguri toetamine Tehisintellekt on tänases majanduses traditsiooniliste sisendite kõrval saamas oluliseks tootmisteguriks ja võib esineda mitmesugusel kujul. Näiteks võivad üldotstarbelised tehisintellektimudelid paindlikult täita mitmesuguseid ülesandeid, mistõttu võivad neil põhineda paljud tehisintellektirakendused. Kõige edasiarenenumad mudelid edendavad tänu oma tipptasemel võimetele tehisaruagentide, st selliste tehisintellektisüsteemide väljatöötamist, mis suudavad iseseisvalt otsuseid teha ja tegutseda. Need on suutelised mõistma keelt, arutlema ülesannete üle, tegutsema autonoomselt varem kindlaksmääratud eesmärkide täitmiseks ja suhtlema neid ümbritseva keskkonnaga, juhtides näiteks ka suhtlust inimestega. Peale üldotstarbeliste tehisintellektimudelite on ka eriotstarbelisi väiksemaid mudeleid, mida on treenitud või kohandatud tulema toime konkreetses valdkonnas, nagu näiteks meditsiiniline diagnoosimine, õigusalased uuringud ja tehisintellektipõhised lepingud, pakkudes kiiresti ja tõhusalt asjatundlikku abi. Sellised eriotstarbelised mudelid ja rakendused luuakse tavaliselt mudeli teadmiste destilleerimise/peenhäälestamisega ja ülekandmisega kergekujulisemasse arhitektuuri, mis sobib sihtotstarbeliseks ja tõhusaks kasutamiseks, või muudesse vahenditesse, näiteks välistesse teadmusbaasidesse integreerimisega79. Peale selle saab digiteisikuid, mis on reaalsete objektide või protsesside virtuaalsed koopiad (nagu tehase, ehitise või isegi inimkeha digitaalne koopia), täiendada kõrgtehnoloogilise tehisintellektiga, et aidata prognoosida tulemusi ja optimeerida sooritust modelleerimise ja simulatsioonidega; need võivad koostada ka sünteesitud andmeid, mis on väga kasulikud tehisintellekti edasisel treenimisel. Praegused edusammud valdkondades nagu mälu, arutlusvõime ja autonoomne käitumine sillutavad teed üldisele tehisintellektile, mille all mõistetakse tehisintellekti, mis tuleb toime kõikide kognitiivsete ülesannetega, mida suudab täita inimene. Tehnoloogia eesliinil olevad tehisintellektimudelid, mida üldiselt nimetatakse eesliini tehisintellektiks, on saanud strateegiliseks varaks ja tehisintellektipõhise tehnoloogiakompleksi olulisteks komponentideks. ELis on esmatähtis tagada, et tipptasemel võimetega Euroopa mudelid tugevdaksid suveräänsust ja konkurentsivõimet usaldusväärsel ja inimkesksel moel. Tuginedes ELi tugevatele külgedele (maailmatasemel andmetöötlustaristu, tipptasemel andekad teadlased, eriomane lähenemisviis, milles on selgelt esikohal avatud lähtekood ja ohutus), teeb komisjon järgmist. • Käivitab eesliini tehisintellekti algatuse ja koordineerib seda, et kiirendada Euroopas eesliini tehisintellektiga seotud suutlikkuse arendamist, tuues kokku Euroopa tööstuse ja akadeemiliste ringkondade juhtivad esindajad ning toetades strateegilisi jõupingutusi80. Algatus on suunatud tipptasemel võimete ärakasutamisele kõrgtehnoloogiliste tehisintellektiarhitektuuride ja kvaliteetsete andmete abil, suurendades andmetöötlusvõimekust, mida võimaldavad tehisintellekti- ja gigatehased. Osalemiskutse abil tuuakse koostöö edendamiseks kokku asjaomane kogukond. 79 Peenhäälestamine hõlmab suure eeltreenitud tehisintellektimudeli täiendavat treenimist valdkonnapõhiste andmetega (nt õigus, meditsiin, rahandus), nii et mudeli tegevus oleks suunatud konkreetsele ülesandele või valdkonnale. Destilleerimine on mudeli tihendamise meetod, mille käigus väiksem mudel (nn õpilane) õpib matkima suurema mudeli (õpetaja) tegevust, kasutades suurema mudeli võimeid kompaktsemas, tõhusamas vormis. See on kasulik eelkõige siis, kui tehisintellekti kasutatakse piiratud ressurssidega keskkonnas (nt mobiilseadmes, servtöötluses). 80 See algatus seotakse Euroopa tehisintellekti teadusnõukoguga. 17  Algatuse kaudu leevendatakse ökosüsteemi kitsaskohti ja rahuldatakse Euroopa tööstuse nõudlust, edendades nii konkurentsivõimet kui ka suveräänsust eesliini tehisintellekti arendamisel. Selle algatuse osana korraldab komisjon suured ELi-ülesed konkursid innovatsiooni peamiseks tõukejõuks olevate eesliini tehisintellektimudelite väljatöötamiseks. Neile projektidele tagatakse vaba juurdepääs Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte superarvutitele ja nende avatud mudelid tehakse laialdaselt kättesaadavaks ametiasutustele kogu Euroopas, samuti Euroopa teadus- ja ettevõtluskogukondadele. See meede täiendab ja toetab veelgi Euroopa idu- ja kasvufirmade strateegiat,81 mis hõlmab Euroopa kasvufirmade fondi, et kaasata erasektori rahalisi vahendeid Euroopa tehnoloogilise suveräänsuse saavutamiseks, ja algatust „Laborist üksiksarvikuks“. Lisaks sätestatakse õigusaktiga tööstuse süsinikuheite kiiremaks vähendamiseks meetmed, mis on vajalikud tootmisvõimsuse ja juhtivate turgude edendamiseks ELis. Euroopas loodud tehisintellektilahenduste kasutuselevõtmisega suudab Euroopa tööstusbaas suurendada tõhusust ning ajakohastada tootmismudeleid ja ökosüsteeme. Kõrgtehnoloogiliste tehisintellektimudelite ja eriotstarbeliste rakendustega seotud innovatsiooni edendamise nurgakivi on ELi teotahteline teadlaskond. Tulevases teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis82 seatakse järgmise põlvkonna tehisintellektimudelite ja tehisaruagentide teadus- ja arendustegevus ning kasutuselevõtt Euroopa strateegilisteks prioriteetideks, mida toetab jätkuv programm „Euroopa horisont“ ja kavandatav Euroopa Konkurentsivõime Fond (järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames). Sellega seoses on vaja toetada suveräänsete eesliini tehisintellektimudelite ja tehisaruagentide väljatöötamist, mille lahutamatud tunnused on ohutus ja turvalisus. Samal ajal on tähtis edendada tehisintellektialaseid rakendusuuringuid, et töötada välja mitmesuguseid valdkondi mõjutavaid tehnoloogiaid. Selleks algatab komisjon praeguse programmi „Euroopa horisont“ kaudu teadustegevuse, mis on suunatud tehisintellekti peamiste rakendusvaldkondade jaoks kohandatud järgmise põlvkonna tehisaruagentidele. Kui tehisintellekti kasutamise strateegias käsitletakse tehisintellektialast teadustegevust, mille eesmärk on edendada tehisintellektipõhiseid tehnoloogiaid ja nende kasutuselevõttu kõikides valdkondades, siis koos käesoleva teatisega esitatud tehisintellekti teadusotstarbelise rakendamise Euroopa strateegias keskendutakse tehisintellekti kasutuselevõtule kõikides teadusharudes kogu Euroopas. Strateegias kirjeldatakse konkreetseid meetmeid, mis toetavad ja soodustavad tehisintellekti kasutamist ja arendamist Euroopa teadusringkondades. Selleks koondab Euroopa tehisintellekti teadusnõukogu (RAISE) strateegilise ressursi (st rahalised vahendid, andmetöötlus, andmed ja talendid), et laiendada tehisintellekti tehnoloogilisi piire ja kasutada selle potentsiaali teaduslike läbimurrete saavutamiseks. RAISE tugineb oma tegevuses kahele sambale: a) „Teadus tehisintellekti heaks“, mis toetab alusuuringuid, et edendada tehisintellekti peamisi võimeid, eelkõige ohutut ja turvalist eesliini 81 https://research-and-innovation.ec.europa.eu/document/download/2f76a0df-b09b-47c2-949c-800c30e4c530_en?filename=ec_rtd_eu- startup-scaleup-strategy-communication.pdf. 82 Teatis COM(2025) 543. 18 tehisintellekti; b) „Tehisintellekt teaduses“, mis edendab tehisintellekti kasutamist, et saavutada edusamme mitmesugustes teadusharudes. Lisaks edendab RAISE aktiivselt koostoimet nende kahe samba vahel, arendades samal ajal nii tehisintellekti kui ka teadust. Sellega seoses jätkab komisjon RAISE edasiarendamist, sealhulgas selle juhtimisstruktuuri täiustamist, ja alustab katsefaasi, mida selgitatakse põhjalikumalt tehisintellekti teadusotstarbelise rakendamise strateegias. Selle töö ühe osana tuuakse kokku mõned Euroopa juhtivad tehisintellektilaborid, et moodustada ainulaadne tehisintellektialane tippkeskus ja aidata kaasa eesliini tehisintellekti algatuse elluviimisele. 3.4. Euroopa turul usalduse tagamine Euroopa tehisintellekti tegevuskavas on väljendatud komisjoni kindlat plaani kohaldada tehisintellektimäärust selgel, lihtsal ja innovatsiooni soodustaval viisil. Lubamatuid riske tekitava tegevuse keeldu ja üldotstarbeliste tehisintellektimudelitega seotud kohustusi juba kohaldatakse. Kohaldatavaid õigusnorme selgitatakse näiteks üldotstarbelise tehisintellekti tegevusjuhendis,83 komisjoni suunistes84 ja tehisintellekti paktis, millega toetatakse normide kohaldamist. Siiski on sidusrühmade tagasisidest selgunud, et kõige rohkem takistab tehisintellektimääruse kohaldamist ebakindlus ja juhiste puudumine, mis aeglustab ka tehisintellekti kasutuselevõttu. Osana tehisintellekti kasutamise strateegiast suurendab komisjon oma jõupingutusi tehisintellektimääruse järgimise tagamiseks. Esiteks on komisjon Euroopa tehisintellekti tegevuskava järgides käivitanud tehisintellektimääruse kasutajatoe85 ehk keskuse, mis võimaldab saada asjakohast teavet tehisintellektimääruse kohta, sirvida selle sisu, mõista määruse kohaldamist ja saada kohandatud vastuseid mis tahes küsimustele selle kohaldamise kohta. Kasutajatugi pakub ühtset platvormi, mis sisaldab interaktiivseid vahendeid, eelkõige vastavuse kontrollimise vahendit, mis aitab sidusrühmadel teha kindlaks, kas nende suhtes kehtivad õiguslikud kohustused, ja mõista, milliseid meetmeid nad peavad määruse järgimiseks võtma. Teiseks jätkab komisjon suuniste andmist tehisintellektimääruse kohaldamise kohta. Täpsemalt on komisjoni prioriteediks: • suunised kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemide liigitamise kohta; • suunised tehisintellektimääruse koostoime kohta liidu muude õigusaktidega, mis hõlmavad asjaomaseid valdkondi (nt transport, masinatööstus, raadioseadmed). Paljudes liikmesriikides ei ole aga seni loodud vastutavaid riiklikke pädevaid ametiasutusi. Komisjon võtab meetmeid selle tagamiseks, et kirjeldatud suundumused ei kahjustaks tehisintellektimääruse kohaldamist. 4. Ühtse juhtimismehhanismi kehtestamine Tehisintellekti kasutamise strateegia ei ole ülalt allapoole suunatud algatus, vaid ühine kaasav jõupingutus. Tehisintellektialasele jätkuvale dialoogile struktuuri loomiseks ja valdkonna 83 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/contents-code-gpai. 84 Komisjon on avaldanud suunised, milles käsitletakse üldotstarbeliste tehisintellektimudelitega seotud kohustuste kohaldamisala, tehisintellektisüsteemi määratlust ja tehisintellektimäärusega keelatud tavasid. 85 https://ai-act-service-desk.ec.europa.eu. 19 sidusrühmadele tehisintellektiga seonduva poliitika kujundamises aktiivse osalemise võimaluste tagamiseks teeb komisjon järgmist. • Muudab olemasoleva tehisintellekti liidu tehisintellekti kasutamise sidusrühmade ja poliitikakujundajate kooskõlastusfoorumiks. Tehisintellekti 86 kasutamise liiduga ühinedes saavad sidusrühmad võimaluse väljendada avalikult huvi valdkonna töövoos osalemise vastu ning vahetu kontakti poliitikakujundajatega, et arutleda konkreetsete valdkonnapõhiste tehisintellektilahenduste mõju, tõkestavate tegurite ja võimaluste üle. Kontaktpunktina toimiva liidu tegevus on tihedalt ja vastastikku täiendavalt seotud teiste tehisintellektialaste nõuandvate algatustega (sealhulgas sektoripõhiste, regulatiivsete, teadus- ja innovatsioonialgatustega), kaasates sidusrühmi asjaomastesse aruteludesse87. See võimaldab luua võrgustikke valdkonna spetsialistide ning tehisintellektilahenduste pakkujate ja kasutajate vahel, näiteks vastavust kontrollivate vahendite arendajate ja hilisemate võimalike kasutajate vahel. Euroopa tehisintellektiamet korraldab iga-aastaseid kohtumisi, mis on avatud kõikidele valdkondadele, asjaomastele akadeemiliste ringkondade esindajatele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele, et arutada tehisintellektialase innovatsiooni poliitikat ja luua sektoripõhiseid kogusid strateegia rakendamise arutamiseks ja kontrollimiseks. Tehisintellekti kasutamise liidu, Euroopa tehisintellektiameti ja Euroopa tehisintellekti teadusnõukogu pidev koostöö soodustab ka väärtuslike teadusuuringute laienemist arendustegevusse ja tulemuste jõudmist Euroopa turule. • Loob tehisintellekti vaatluskeskuse,88 et anda usaldusväärsed näitajad tehisintellekti mõju hindamiseks praeguseks loetletud ja tulevastes valdkondades, jälgida arengusuundi ja suundumusi ning muutusi, mida see võib tekitada tööturul. Tuginedes järelevalvetoimingutele, teeb komisjon digikümnendi valguses ettepaneku tehisintellektivaldkonnas avaliku ja erasektori investeerimiseesmärgi seadmiseks89. Vaatluskeskus toetab ka valdkondlike arutelude korraldamist. Seda kasutatakse poliitilisteks analüüsideks ja otsuste langetamiseks, samuti tehisintellektikogukonna ja üldsuse teavitamiseks hiljutistest muutustest valdkonnas. Tehisintellektimääruse alusel loodud tehisintellekti nõukoda jääb peamiseks foorumiks,90 kus peetakse liikmesriikidega arutelusid tehisintellekti teemal, ja nõukojale antakse korrapäraselt teavet tehisintellekti kasutamise liidu raames aset leidnud tegevusest. Nõukoja innovatsioonirühma kaudu jätkatakse jõupingutusi riiklike tehisintellektistrateegiate jälgimiseks ja parimate tavade vahetamise hõlbustamiseks liikmesriikide, sealhulgas avaliku sektori asutuste vahel. Sellega seoses kutsub komisjon liikmesriike üles viima oma 86 Sidusrühmade hulka kuuluvad ettevõtjate ja tarbijate liidud, kodanikuühiskonna organisatsioonid, ettevõtjad, nõustamisfirmad, kodanikud, finantsasutused, avaliku sektori või valitsusasutused, teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonid, sotsiaalpartnerid, ülikoolid ja muud kõrgkoolid, usu- ja filosoofiliste kogukondade organisatsioonid. 87 Selle kaudu luuakse ühendus näiteks Euroopa tehisintellekti teadusnõukogu (RAISE) juhtimisstruktuuri ja olemasoleva tehisintellekti, andmete ja robootika alase Euroopa partnerlusega. Lisaks jääb tehisintellekti pakt peamiseks regulatiivsetel teemadel suhtlemise kanaliks, kusjuures komisjon tagab sisendite täiendamise. 88 Tehisintellekti vaatluskeskus kasutab muu hulgas ametlikku statistikat selle kohta, kuidas eri majandussektorite ettevõtjad on võtnud tehisintellekti kasutusele, ja muud statistikat tehisintellekti mõju kohta ühiskonnale, mille on juba avaldanud Eurostat ja ELi liikmesriigid. 89 Tehisintellekti kasutamise strateegiaga seoses on komisjon tihedas koostöös OECDga töötanud välja metoodika, mille järgi mõõta avaliku ja erasektori investeeringuid tehisintellekti, mis on kooskõlas ELi tehisintellekti poliitilise käsitlusega (https://www.oecd.org/en/publications/advancing-the-measurement-of-investments-in-artificial-intelligence_13e0da2f-en.html). 90 Nõukoja tehisintellektialase innovatsiooni ökosüsteem on peamine töörühm, mis tegeleb tehisintellekti kasutamise strateegia elluviimisega. Meetmeid, mis on seotud tehisintellekti käsitleva kooskõlastatud kava rakendamisega, kohaldatakse kooskõlas käesoleva strateegiaga. Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu jääb ka edaspidi peamiseks foorumiks, kus arutatakse andmetega seotud küsimusi, et toetada tehisintellekti ja laiemat digipoliitika raamistikku. 20 riiklikud tehisintellektistrateegiad vastavusse käesolevas teatises esitatud sektoripõhise lähenemisviisiga. EL peab tehisintellekti strateegiliseks üleilmseks tehnoloogiaks ja näeb ennast tulevikku vaatava, koostööalti ja usaldusväärse partnerina, kes tahab anda eeskuju ja teha rahvusvahelist koostööd, kaitstes samal ajal oma huve, turvalisust ja väärtusi. Tulevase rahvusvahelise osaluse arendamisel ja laiendamisel tugineb EL kahepoolsele koostööle ja aktiivsele osalusele kõikides asjaomastes tehisintellekti alastes rahvusvahelistes foorumites ja algatustes (G7, G20, tehisintellekti alane ülemaailmne partnerlus, OECD, Euroopa Nõukogu, tehisintellekti ohutuse ja turvalisusega tegelevate asutuste võrgustik, tehisintellekti alased tippkohtumised ja ÜRO süsteem)91. EL jätkab tööd, et tagada usaldusväärne piiriülene andmeedastus (mis on tehisintellekti arendamise äärmiselt tähtis aspekt) sarnaseid seisukohti jagavate partneritega kahe- ja mitmepoolsete kaubanduslepete alusel, aga ka G7, G20 ja OECD raames. EL toetab ka tehisintellekti tehnoloogiaid, mis toovad ühiskonnale palju kasu ja järgivad avaliku hüve nimel rakendatava tehisintellekti põhimõtteid92. Üleilmse keskkonna muutuste tõttu on jõuline osalemine tehisintellektiga seotud tegevuses, sealhulgas kooskõlastatult meie lähimate liitlastega, tähtsam ja vajalikum kui kunagi varem ning peab veelgi laienema. Euroopa Liit peab suurendama oma jõupingutusi, sest tehisintellekti tehnoloogiavirna välissõltuvus, mida saab kasutada relvana, võimendab riiklike ja valitsusväliste osalejate põhjustatud üha suurenevaid ohte tarneahelatele. Seega teeb EL nende probleemide lahendamiseks liikmesriikidega tihedat koostööd mitmesugustes majandusjulgeolekuga seotud töösuundades, sealhulgas seoses kavandatava majandusjulgeoleku doktriiniga . 93 91 Tuginedes 2024. aastal vastu võetud üleilmsele digikokkuleppele, toetab komisjon i) tehisintellekti haldamisega seonduvat üleilmset dialoogi, mis korraldatakse ÜRO kõrgetasemelise nädala raames 2025. aasta septembris, sealhulgas selle eesmärki luua ohutuid, turvalisi ja usaldusväärseid tehisintellektisüsteeme; ii) tehisintellekti alase rahvusvahelise sõltumatu teaduskomisjoni loomist. 92 Näiteks osaleb komisjon kestliku arengu nimel rakendatava tehisintellekti keskuse töös (https://www.aihubfordevelopment.org/). 93 https://commission.europa.eu/document/download/4047c277-f608-48d1-8800-dcf0405d76e8_en. 21 Hiljutised ELi algatused, täpsemalt tehisintellektitehased ja tehisintellekti gigatehased, on järsk pööre ELi jõupingutustes tugevdada vastupanuvõimet. Koos tugevate ja suurenevate investeeringutega eesliini tehisintellekti valdkonnas on need algatused tähtsad ELi kriisivalmiduse saavutamiseks. Lisaks Euroopa tehisintellektiameti järelevalvele tehisintellektimääruse täitmise üle, mille eesmärk on maandada ohutusega seotud riske, teeb EL rahvusvahelist koostööd selleks, et ühendada jõud ja võidelda kuritahtlike kasutajate tekitatud ohtude vastu. Selles toetutakse ELi strateegilistele ressurssidele ja tugevatele külgedele, nagu talent, teadusuuringud, tugev tööstus (sealhulgas tööstusandmed) ja ühtlustatud eeskirjadega suur ühtne turg, arendatakse neid edasi ja kasutatakse rahvusvaheliselt osana ELi tehnoloogiapakkumusest, et luua partnersuhteid ja liite kogu maailmas, nagu on märgitud hiljutises ühisteatises Euroopa Liidu rahvusvahelise digistrateegia kohta94. Erilist tähelepanu pööratakse potentsiaalile, mida pakub tehisintellekti integreerimine ja vastastikku kasulik koostöö kandidaatriikide ning lähimate naaberriikidega, mis liituvad strateegiaga. 5. Kokkuvõte Tehisintellekti kasutamise strateegia on kavandatud toetama tööstusharusid ja avalikku sektorit, et nad mõistaksid paremini, mida tehisintellekt suudab, kus see annab tulemusi ja kuidas saab sellega luua konkurentsieelise. Strateegia julgustab organisatsioone kasutama tehisintellekti ulatuslikumalt oma probleemide lahendamiseks. Strateegias esitatud valdkonna- ja sektoriülesed poliitikameetmed moodustavad raamistiku, mis toetab asjakohaste tehisintellektilahenduste kasutuselevõttu ja laiendamist. Strateegiaga luuakse ühtne juhtimismehhanism, mis annab hoogu dialoogile poliitikakujundajate ja mitmesuguste sektoripõhiste kogukondade vahel. Strateegiaga ühendatakse ja tugevdatakse tehisintellektiga seotud vahendeid, mistõttu on see ELi strateegilistes valdkondades tehisintellekti täieliku kasutuselevõtu ja integreerimise aluseks, pakkudes kindlat tuge Euroopa tehisintellekti tegevuskavale. 94 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/joint-communication-international-digital-strategy-eu. 22 EUROOPA KOMISJON Brüssel, 8.10.2025 COM(2025) 723 final ANNEXES 1 to 3 LISAD järgmise dokumendi juurde: KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Tehisintellekti kasutamise strateegia ET ET  1. lisa. Kokkuvõtlik tabel strateegia koostamiseks korraldatud struktureeritud dialoogide kohta Valdkondlikud struktureeritud dialoogid Valdkond (valdkonnad) Kuupäev Sidusrühma liik Osalejate arv Liikuvus, transport ja 5.2.2025 Avatud kõigile Umbes 400 autotööstus 11.4.2025 Avatud kõigile Umbes 500 Põllumajanduslik toidutööstus 27.3.2025 Avatud kõigile Umbes 200 Energeetika 20.9.2024 Avatud kõigile Umbes 280 31.3.2025 Avatud kõigile Umbes 250 Elektrooniline side 10.6.2025 Ainult eksperdid Umbes 25 Kliima ja keskkond 28.4.2025 Avatud kõigile Umbes 180 Kultuuri- ja loomesektor 7.4.2025 Avatud kõigile Umbes 100 8.4.2025 Ainult eksperdid Umbes 30 Robootika 12.6.2025 Ainult eksperdid Umbes 30 Töötlev tööstus 29.4.2025 Ainult eksperdid Umbes 15 20.5.2025 Ainult eksperdid Umbes 10 Avalik sektor 14.4.2025 Avatud kõigile Umbes 800 Tervishoid 28.3.2025 Avatud kõigile Umbes 200 5.6.2025 Ainult eksperdid Umbes 30 Ravimid 24.6.2025 Ainult eksperdid Umbes 25 Kaitse, turvalisus ja kosmos 2.4.2025 Ainult eksperdid Umbes 30 Kõrgetasemelised poliitilised dialoogid Avalik sektor and tervishoid Tegevjuhid ja 18.6.2025 Umbes 50 avatud üldsusele Liikuvus, põllumajanduslik toidutööstus, energeetika, Tegevjuhid ning tervishoid, ravimid, 2.7.2025 tarbijate ja Umbes 20 elektrooniline side, kaitse, töötajate esindajad kultuuri- ja loomesektor 1  2. lisa. Komisjonisisesed tehisintellektiga seotud algatused Eeskuju andmiseks on komisjon koostanud teatise tehisintellekti kohta Euroopa Komisjonis1 (AI@EC), milles on määratletud mitmesugused korralduslikud ja operatiivsed meetmed, et tagada komisjonis seaduslike, ohutute ja usaldusväärsete tehisintellektisüsteemide arendamine ja kasutusele võtmine. Selle osana on komisjon käivitanud mitu algatust, et saavutada järgmised eesmärgid. 1. Komisjonisiseste tegevussuuniste väljatöötamine. Komisjon on kehtestanud töötajatele põhjalikud suunised tehisintellektisüsteemide kasutamise, arendamise ja hankimise kohta. Koostatud dokumendis käsitletakse generatiivse tehisintellekti vahendite kasutamist, andmehaldust, turvalisust, Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötlust ja tehisintellekti keskkonnamõju. Komisjon edendab ka avatud lähtekoodiga tehisintellekti arendamist kooskõlas oma avatud lähtekoodi strateegiaga, lähtudes konkreetsetest suunistest, ja pakub mitmesuguseid vahendeid, nagu korduma kippuvad küsimused intellektuaalomandi kohta ja tehisintellektijuhend juhtidele, et edendada tehisintellektivahendite kasutuselevõttu igapäevatöös. 2. Tehisintellektisüsteemide siseregistri loomine ja riskipõhine liigitamine. Kasutatavad või arendatavad tehisintellektisüsteemid on süstemaatiliselt liigitatud, lähtudes tehisintellektimäärusele vastavast riskipõhisest metoodikast ja komisjoni enda tegevussuunistest. Aruandluseks ja selleks, et tagada vastavus õigusnormidele, jälgitakse tulemusi siseregistris. 3. Organisatsioonilised struktuurid. AI@EC teatise rakendamist jälgib uus talitustevaheline tehisintellekti töörühm. Sihtotstarbelised töörühmad vastutavad muudatuste juhtimise ja teabevahetuse eest. 4. Tehisintellektipädevus. Spetsiaalsete tehisintellektiga seotud koolitusprogrammide eesmärk on kujundada tehisintellektioskustega töötajaid ja teadmiste jagamist edendatakse tehisintellektiportaali kaudu, mis on teadmiste, sündmuste ja uudiste jagamise keskus, kusjuures AI@EC võrgustik toimib praktikakogukonnana ja nn tehisintellekti meistrite võrgustik toetab vastastikust õppimist. Lisaks kasutatakse siseuuringuid, et hinnata tehisintellektivahendite kasutamist ja huvi nende vastu ning seeläbi teha kindlaks puudujäägid ja rahuldamata vajadused. Näited selle kohta, kuidas komisjon juhib tehisintellektivahendite kasutuselevõttu, on järgmised: - sihtotstarbeline generatiivse tehisintellekti vahend (GPT@EC), mis on kättesaadav kõikidele töötajatele ja annab juurdepääsu rakendusliidesele, et tagada tehisintellektivõimekus teistes süsteemides. Koodi esimese versiooni avaldamine lähtekoodina on kavandatud 2026. aastaks; 1 https://commission.europa.eu/publications/artificial-intelligence-european-commission-aiec- communication_en#:~:text=The%20Communication%20outlines%20the%20strategic%20vision%20of%20the,of%20lawful%2C%20safe% 20and%20trustworthy%20Artificial%20Intelligence%20systems. 2  - keelevahendid, nagu masintõlkesüsteem (eTranslation),2 loovad uusi võimalusi tänu uutele generatiivse tehisintellekti funktsioonidele ja on kättesaadavad avalikule sektorile. 3. lisa. Kokkuvõtlik tabel komisjoni tehisintellektiga seotud meetmete kohta Komisjoni meede Tähtaeg Strateegilised tööstusvaldkonnad Tervishoid, sealhulgas ravimid Juhtalgatus(ed) Luua Euroopa kõrgtehnoloogiliste tehisintellektipõhiste 2027. aasta II kvartal vähi sõeluuringute keskused, et kiirendada uuenduslike vahendite kasutusevõttu haiguste ennetamiseks ja diagnoosimiseks tervishoiuasutustes ja tagada tervishoiuteenused alateenindatud piirkondades. Luua Euroopa pädevusvõrgustik tehisintellekti 2027. aasta IV kvartal kasutuselevõtuks tervishoiuvaldkonnas, et koondada suuniseid ja parimaid tavasid. See koostab käsiraamatuid tehisintellekti kasutuselevõtu kohta, kohalikku valideerimist (tulemuslikkus kliinilise kasutamise korral) ja kasutuselevõtule järgnevat seiret käsitlevaid suuniseid ja kavandamise põhimõtteid ning loob alused tervishoiuvaldkonnas tehisintellekti kasutuselevõtu parimate tavade vahetamiseks. Esitada üleskutse võtta tehisintellekt kasutusele 2026. aasta IV kvartal ravimiarenduses, et töötada välja uusi võimalikke ravimeid, mida saab kasutada täitmata ravivajaduste rahuldamiseks ja raskesti ravitavate haiguste ravimiseks. Kavandada asjakohased meetmed, et ühtlustada ja 2026 kiirendada meditsiiniseadmete turule jõudmist, ilma et see kahjustaks ohutust. Muud asjakohased meetmed Edendada koostööd tähtsates valdkondades, nagu 2027. aasta IV kvartal esmatasandi arstiabi ja krooniliste haiguste ravi, ja laiendada võrdväärse tehisintellekti kasutamist tervishoius. Toetada usaldusväärse tehisintellekti kasutamist südame- 2025. aasta IV kvartal veresoonkonna tervise alal ja kasutada tehisintellekti vastutustundlikult ennetamiseks. 2 https://commission.europa.eu/resources/etranslation_en . 3 Hõlbustada juurdepääsu Euroopa 2026. aasta II kvartal andmetöötlusvõimalustele (nt tehisintellektitehased) arendajate ja uuenduslike lahenduste pakkujate jaoks tervishoiuvaldkonnas, sealhulgas biotehnoloogiliste ravimite väljatöötamiseks, et edendada ravivõimalusi ja harvikhaiguste ravi. Kiirendada virtuaalsete inimteisikute ja nendega seotud 2026. aasta IV kvartal uudsete tehisintellektilahenduste kasutuselevõttu tervishoius ja ravimite väljatöötamisel. Koostada ELi suunised tehisintellekti vastutustundliku 2026. aasta IV kvartal kasutamise kohta ravimiohutuse järelevalveks ja regulatiivsete meetmete võtmiseks. Eraldada tehisintellektiga seotud innovatsiooni 2027. aasta IV kvartal edendamiseks rahalisi vahendeid terviseandmete kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks. Toetada tervishoiuvaldkonnas tehisaruagentide 2026. aasta II kvartal kasutuselevõttu tervishoiutöötajate poolt mitmesugustel eesmärkidel, sealhulgas haldusülesannete täitmiseks. Edendada järgmise põlvkonna tehisintellektilahendusi 2026. aasta II kvartal biomeditsiinilistes uuringutes kasutamiseks, sealhulgas ravimite väljatöötamiseks ja arendamiseks. Robootika Juhtalgatus(ed) Luua Euroopa robootikalahenduste kasutuselevõtu Alates 2025. aasta IV kvartalist katalüsaator, mis koondab sidusrühmad innovatsiooni optimeerimiseks ja Euroopa lahenduste kasutuselevõtu kiirendamiseks. Sellega seoses rahastada tehisintellektipõhiste robootikalahenduste kasutuselevõttu kiirendavate projektide väljatöötamist. Muud asjakohased meetmed Kiirendada paljudes valdkondades kasutatavate robotite 2026. aasta I kvartal oskuste arendamist ja luua selleks kvalifikatsioonikeskused. Investeerida teadus- ja arendustegevusse selliste 2025. aasta IV kvartal alusmudelite edendamiseks, mis võimaldavad robotitel õppida reaalse maailma kogemustest, simuleerida keerukaid keskkondi ning kavandada ja tegutseda autonoomselt, pidades kinni füüsilistest piirangutest. Võimaldada turvaline juurdepääs operatiivandmetele, 2026. aasta IV kvartal rahastades usaldusväärse taristu loomist, selgitades tööstusandmete kasutamise õigusraamistikke ja edendades koostalitleva juhtimise nõudeid. Töötlev tööstus, inseneeria ja ehitus Juhtalgatus(ed) 4 Toetada tootmiseks kohandatud eesliini 2026. aasta IV kvartal tehisintellektimudelite ja tehisaruagentide väljatöötamist. Rahastada töötlevas tööstuses tehisintellekti 2026. aasta IV kvartal kasutuselevõttu kiirendavate projektide väljatöötamist, et ületada tulemuslikumalt lõhe teaduslabori ja kasutuselevõtu vahel. Muud asjakohased meetmed Tugevdada töötlevas tööstuses katse- ja 2026. aasta IV kvartal eksperimenteerimisrajatise suutlikkust, et toetada tehisintellektipõhiseid masinaid tootvaid innovaatilisi ettevõtjaid sertifitseerimise protsessides. Kaitse, turvalisus ja kosmos Juhtalgatus(ed) Kiirendada Euroopa tehisintellektipõhise juhtimis- ja 2026. aasta IV kvartal kontrollivõimekuse arendamist Euroopa Kaitsefondi kaudu, soodustades samal ajal kahesuguse kasutuse ja avatud struktuuriga lahenduste kasutuselevõttu piirijulgeoleku tagamiseks ja elutähtsa taristu kaitsmiseks. Rajada turvalise andmetöötlusvõimsusega strateegiline ja 2026. aasta IV kvartal sihtotstarbeline Euroopa andmetöötlustaristu (nt tehisintellektitehas/gigatehas) kaitse- ja kosmosevaldkonnas kasutatavate tehisintellektimudelite treenimiseks ja tehisintellektil põhinevate kaitse- ja kosmoserakenduste väljatöötamiseks. Toetada ELi kosmosetööstuse ja -operatsioonide, 2026 sealhulgas orbiidil paikneva ja maismaataristu vastavust tehisintellektinõuetele, kasutades selleks ära kõrgtehnoloogilist tootmist, robootikat, sihtotstarbelist serv- ja orbiidil toimuvat andmetöötlust, kosmosepõhiseid andmevõrgustikke, signaalitöötlusseadmeid, juhtimis- ja kontrollisüsteeme. Edendada tehisintellektilahenduste väljatöötamist ja Alates 2025. aasta IV kvartalist kasutuselevõttu sisejulgeoleku eesmärkidel, sealhulgas toetades rakendusuuringuid ja innovatsiooni ning soodustades sisejulgeoleku eesmärgil kasutamiseks kohandatud tehisintellektipõhiste lahenduste turule toomist. 5 Rahastada projekte, mille eesmärk on töötada välja ja Alates 2025. aasta IV kvartalist võtta kasutusele tehisintellektil põhinevaid küberturvalisust suurendavaid vahendeid, tehnoloogiaid ja teenuseid, mida saab kasutada ohtude ja haavatavuse avastamiseks, riskide maandamiseks, juhtumitest taastumiseks eneseparandamise kaudu ning andmete analüüsimiseks ja jagamiseks. Toetada tehisintellekti koostalitlusvõimet ja 2026. aasta IV kvartal usaldusväärset integreerimist küberturvalisusega seotud struktuuridesse, taristusse ja ohuseiresse, sealhulgas küberkeskustesse ja tulevastesse kaabliturvalisuse keskustesse, samuti kahesuguse kasutusega ja kaitse seisukohalt olulistesse digikeskkondadesse. Muud asjakohased meetmed Hõlbustada kogukondadeülest osalemist töötubade ja Alates 2026. aasta II kvartalist ümarlaudade kaudu, tuues kokku tsiviil- ja kaitsevaldkonna eksperdid, et arutada tehisintellekti arendamisega seotud sünergiat, probleeme ja prioriteete. Sellega toetatakse standardite ja ühise arusaama väljakujundamist tehnilise taseme kohta. Toetada küberoskuste akadeemia projektide kaudu Alates 2026. aasta IV kvartalist selliste tehisintellektivahendite kasutamist, mis aitavad küberturvalisuse valdkonnas operatiivülesandeid täitvaid töötajaid. Liikuvus, transport ja autotööstus Juhtalgatus(ed) Toetada tehisintellektitehaseid ja gigatehaseid, et Alates 2026. aasta II kvartalist kiirendada uuenduslike tehisintellektimudelite ja ühiste tarkvaraprogrammide väljatöötamist automatiseeritud sõidu- ja juhtimissüsteemide jaoks. Käivitada algatus „Autonomous Drive Ambition Cities“ 2026. aasta IV kvartal (Autonoomse sõidu ambitsiooniga linnad), et kiirendada Euroopa teenusepakkujate rakendusteenuste kasutuselevõttu. Muud asjakohased meetmed Edendada automatiseeritud juhtimissüsteemide jaoks 2025. aasta III kvartal uuenduslike tehisintellektimudelite ja -lahenduste väljatöötamist Euroopa ühendatud ja autonoomsete sõidukite liidu raames ja programmi „Euroopa Horisont“ rahastuse toel. 6 Toetada autotööstuse ja liikuvusandmete kättesaadavust, 2027. aasta I kvartal jagamist ja koondamist tehisintellektimudelite ja - rakenduste väljatöötamiseks. Elektrooniline side Juhtalgatus(ed) Edendada ELi võimekust seoses tehisintellektipõhiste 2026. aasta I kvartal servseadmetega, pakkudes sihtotstarbelist tuge nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõtte ja Kiipide Ühisettevõtte kaudu. Luua Euroopa telekommunikatsioonivõrgu operaatorite 2026. aasta IV kvartal tehisintellektiplatvorm (tehisintellekti tehnoloogiavirna platvorm) telekommunikatsioonioperaatorite, müüjate ja kasutavate tööstusharude jaoks, et töötada koostöös välja tehisintellektikompleksi komponente. Muud asjakohased meetmed Toetada sihtotstarbeliste telekommunikatsiooniandmete 2026. aasta IV kvartal kogumite loomist ja eriotstarbeliste tehisintellektimudelite ja -lahenduste arendamist telekommunikatsioonisektori jaoks. Toetada Euroopa osalemist olulistes 2026. aasta I kvartal standardimisorganisatsioonides ja edendada Euroopa ühtseid seisukohti. Energeetika Juhtalgatus(ed) Toetada selliste tehisintellektimudelite väljatöötamist, Alates 2026. aasta I kvartalist mis edendavad prognoosimist, optimeerimist, digiteisikuid ja süsteemide tasakaalustamist energiasüsteemis. Sellise tegevuse toetamiseks võetakse kasutusele pilv- ja servtöötluse ning esemevõrgu taristu, tarkvara ja tehisintellektivahendid, mis toimiksid energiasüsteemi kõigi varade tugisambana ja tagaks turvalise, tõhusa ja usaldusväärse andmete jagamise kogu energeetika ökosüsteemis. Võtta vastu standardimistaotlus ühtsete aruandlus- ja 2026. aasta IV kvartal dokumenteerimisprotsesside kohta seoses tehisintellektisüsteemide ja üldotstarbeliste mudelite mõjuga energiatarbimisele. Muud asjakohased meetmed 7 Luua sihtotstarbeline praktikakogukond, et suurendada 2026. aasta IV kvartal usaldust tehisintellektirakenduste kasutamise vastu elutähtsas energeetikavaldkonnas, mis on tihedalt seotud digiteisikute ja äärmuslike ilmastikunähtustega seonduvate algatustega. Kliima ja keskkond Juhtalgatus(ed) Kasutada avatud lähtekoodiga tehisintellektipõhist Maa Alates 2025. aasta IV kvartalist jälgimise süsteemi eesliinimudelit ning sellega seotud tehisintellektipõhiseid rakendusi ja teenuseid, et parandada Maa seiret ning koostada paremaid ilmaprognoose ja hüpoteetilisi stsenaariume. Muud asjakohased meetmed Toetada linnaplaneerimise teenistusi katastroofijärgsel 2026. aasta IV kvartal taastumisel, kasutades ülesehituse eesmärgil kohalikku digiteisikut. Põllumajanduslik toidutööstus Juhtalgatus(ed) Edendada põllumajandusliku toidutööstuse 2027. aasta I kvartal tehisintellektiplatvormi loomist, mis soodustab spetsiaalsete põllumajandustegevuses kasutatavate tehisintellektipõhiste vahendite ja rakenduste turule jõudmist. Muud asjakohased meetmed Eraldada rahalisi vahendeid, et suurendada konkreetselt 2025. aasta IV kvartal põllumajanduses kasutatavate alusmudelite (nt suurte keelemudelite) väljatöötamise võimet. Tagada komisjoni suurem toetus uutele reguleeritud Alates 2025. aasta IV kvartalist toodetele loa saamise protsessi kiirendamiseks, mis aitab kaasa Euroopa toidukäitlejate konkurentsivõime säilitamisele. Kultuuri- ja loomesektor (sealhulgas meedia) Juhtalgatus(ed) Võtta vastu kultuuri- ja loomesektori 2027. aasta I kvartal tehisintellektistrateegia. Edendada kogu ELis tehisintellektipõhisele virtuaalsele 2027. aasta I kvartal tootmisele spetsialiseerunud mikrostuudiote arengut. Aidata luua üleeuroopalisi platvorme, mis kasutavad 2027. aasta I kvartal mitmekeelseid tehisintellektitehnoloogiaid, et teha 8 professionaalsete meediaväljaannete avaldatud uudised ja teave reaalajas kättesaadavaks laiemale publikule kogu Euroopas. Korraldada suunatud uuring, et selgitada välja 2027. aasta I kvartal tehisintellektiga loodud väljunditega seotud õigusalased probleemid ja viisid, kuidas kasutada tipptasemel tehnoloogilisi kaitsemeetmeid ja tehnoloogiaid, sealhulgas tehisintellekti, et ennetada ja leevendada autoriõigusi rikkuva sisu loomise ohtu, samuti sellist sisu avastada ja tuvastada. Muud asjakohased meetmed Kavandada investeeringuid selliste Euroopa 2027. aasta III kvartal tehisintellektimudelite väljatöötamisse ja kasutuselevõttu, mis keskenduvad interaktiivsete ja süvalugude loomisele (k.a meedia) ning veebimeedia, muusika ja kirjandusliku sisu leitavusele veebis. Toetada tehisintellektitehnoloogiate kasutuselevõttu ja 2026. aasta III kvartal selle laiendamist, et luua kultuuriväärtuste ja ajalooliste esemete väga realistlikke ja täpseid kolmemõõtmelisi digiteisikuid. Avalik sektor Juhtalgatus(ed) Koostada haldusasutustele suunatud 2026. aasta II kvartal tehisintellektivahendite kogum, mis sisaldab praktilisi avatud lähtekoodiga ja taaskasutatavaid vahendeid ja lahendusi tehisintellekti koostalitlusvõime toetamiseks. Ajakohastada Euroopa koostalitlusvõime raamistikku, et 2026. aasta II kvartal toetada tehisintellekti rakendamist haldusasutustes. Kiirendada skaleeritavate ja korratavate generatiivse Alates 2026. aasta III kvartalist tehisintellekti lahenduste kasutuselevõttu haldusasutustes, et parandada kodanikele osutatavate teenuste kvaliteeti. Selleks tuleb kehtestada ulatuslikud tehnilised ja poliitilised meetmed, et toetada generatiivse ja agendina toimiva tehisintellekti lahenduste arendamist. Muud asjakohased meetmed Jälgida tehisintellektiga seotud vajadusi ja tehisintellekti 2026. aasta I kvartal kasutamist avalikus sektoris tehisintellekti nõukoja korraldatud töösuuna järgi. Edendada tehisintellektimudeliga seotud lepingute Alates 2025. aasta IV kvartalist tüüptingimusi. Need moodustavad parimate tavade raamistiku tehisintellektipõhiste lahenduste riigihangete 9 korraldamiseks, millele tuginedes saavad avaliku sektori asutused tagada tehisintellekti tõhusa, eetilise, läbipaistva ja vastutustundliku kasutamise. Euroopa idufirmade ja VKEde võimaluste suurendamine Juhtalgatus(ed) Esitada Euroopa ettevõtjatele osalemiskutse oma 2026. aasta II kvartal tehisintellektimudelite ja -süsteemide jagamiseks Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustikuga, mis võib edendada nende laialdast kasutuselevõttu kõigis Euroopa strateegilistes valdkondades. Muud asjakohased meetmed Suurendada Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste 2026. aasta III kvartal mõjuvõimu, et nad täidaksid keskset rolli ELi tehisintellekti esikohale seadmise poliitika edendamisel ja toimiksid Euroopa tehisintellektialase innovatsiooni ökosüsteemi eelistatud kontaktpunktina. Tugevdada Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste 2026. aasta IV kvartal valdkondlikku spetsialiseerumist, et koondada teavet erivajaduste ja probleemide kohta, millega VKEd ja idufirmad silmitsi seisavad. Teha organisatsioonidele (sealhulgas idufirmadele) 2025. aasta IV kvartal kättesaadavaks enesehindamisvahend, et analüüsida nende turuvalmidust, selgitada välja olemasolevad toetusmeetmed ja anda sihtotstarbelisi juhiseid rahastamisvõimaluste kohta. Luua arutelufoorum, kus saab huvitatud sidusrühmadega 2027. aasta IV kvartal arutada tehisintellektipõhise lepingute sõlmimise ohtude vähendamist VKEde (sealhulgas idufirmade) jaoks, anda õigusalaseid nõuandeid eelkõige tehisintellektilepingute näidistingimuste näol ja tehisintellektipõhiste lepingusüsteemide valiku kohta. Tehisintellektivalmidusega tööjõu tagamine kõikides sektorites Juhtalgatus(ed) Teha tehisintellektioskuste akadeemia kaudu Alates 2026. aasta I kvartalist kättesaadavaks praktilised tehisintellektipädevuse koolitusprogrammid, mis on kohandatud valdkondadele ja töötajatele. Julgustada tööstusharusid osalema tehisintellektialase Alates 2026. aasta I kvartalist täiend- ja ümberõppe korraldamises, sealhulgas Euroopa oskuste pakti raames, ja looma töötajatele juurdepääsu täiendavatele koolitusvõimalustele valdkondades, milles 10 tehakse ümberkorraldusi või milles võidakse koondada töötajaid muu hulgas ka tehisintellekti tõttu, või oskuste garantii kaudu, mille loomisest teatati teatises „Oskuste liit“. Rahastada „AI for business“ (executive master) 2026. aasta IV kvartal magistriprogramme, milles arendatakse hübriidprofiile. Luua nn tehisintellektiettevõtete labor, et viia 2026. aasta IV kvartal tehisintellekti alase kõrghariduse omandanud talendid kokku ettevõtjatest mentoritega olemasolevatest tehisintellektiettevõtetest. Muud asjakohased meetmed Luua Euroopa tehisintellektiinkubaatorite ja 2026. aasta II kvartal tehnosiirdekeskuste võrgustik, et toetada tehisintellektile keskendunud akadeemiliste võrsefirmade teket. Tehisintellekti kui tootmisteguri toetamine Juhtalgatus(ed) Käivitada eesliini tehisintellekti algatus, et kiirendada 2026. aasta I kvartal Euroopas eesliini tehisintellektiga seotud suutlikkuse arendamist, tuues kokku Euroopa tööstuse ja akadeemiliste ringkondade juhtivad esindajad ja toetades strateegilisi jõupingutusi. Selle algatuse osana korraldab komisjon suured ELi-ülesed konkursid innovatsiooni peamiseks tõukejõuks olevate eesliini tehisintellektimudelite väljatöötamiseks. Muud asjakohased meetmed Toetada sektoripõhiseid üleskutseid, et saavutada Alates 2026. aasta I kvartalist läbimurdeid strateegilistes valdkondades, nagu lennundus, ravimisektor, kõrgtehnoloogiline tootmine, autonoomne sõidukijuhtimine ja elektrooniline side. Euroopa turul usalduse tagamine Juhtalgatus(ed) Koostada suunised kõrge riskitasemega 2026. aasta I kvartal tehisintellektisüsteemide liigitamise kohta. Koostada suunised tehisintellektimääruse koosmõju Alates 2026. aasta III kvartalist kohta teiste ELi õigusaktidega. Ühtse juhtimismehhanismi kehtestamine Juhtalgatus(ed) Luua tehisintellekti kasutamise liit kui sidusrühmade ja 2025. aasta IV kvartal poliitikakujundajate kooskõlastusfoorum. Luua tehisintellekti vaatluskeskus, et koostada 2026. aasta II kvartal usaldusväärsed näitajad praegu loetletud ja tulevastes 11 valdkondades tehisintellekti mõju hindamiseks ning jälgida arengut ja suundumusi. 12