NOTARIAALMÄRGE.
Mina, Tallinna notar Liina Vaidla, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Narva mnt 5, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust.
TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
REGISTRI NUMBER
657
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPING
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Liina Vaidla
notaribüroos Tallinnas, Narva mnt 5 kolmandal märtsil kahe tuhande kahekümnendal
aastal (03.03.2020. a) ning selles notariaalaktis osalejad on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille nimel tegutseb riigivara valitseja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus
Maanteeamet, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registris
registrikoodi 70001490 all, aadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress
[email protected],
mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Ene Kõiv, isikukood
46406232738, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik (Omaniku esindaja esindusõiguse on
notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja originaali alusel ja käesolevas
lepingus viidatud käskkirjade alusel ning registriandmed on kontrollitud notariaalakti
tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel),
Rae vald, mis tegutseb läbi Rae Vallavalitsuse, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku
omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodi 75026106 all, aadress Aruküla tee 9, Jüri
alevik, Rae vald, Harju maakond, e-posti aadress
[email protected], edaspidi nimetatud
Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Maiga Liiv,
isikukood 47804115212, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik (Õigustatud isiku esindaja
esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja originaali alusel
ning registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi
kaudu registriandmete väljatrüki alusel),
kes sõlmivad lepingu alljärgnevas:
1. LEPINGU ESE
1.1. Lepingu esemeks on aadressil 11113 Assaku-Jüri tee, Rae küla, Rae vald, Harju
maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega.
1.2. Lepingu ese on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 3237650, mille koosseisu kuulub maaüksus: katastritunnus
65301:002:0178, pindala 4,81 ha, aadress 11113 Assaku-Jüri tee, Rae küla, Rae vald,
Harju maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%) (katastriüksus on
moodustatud plaani alusel). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:
1.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.2.2. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:
2) Isiklik kasutusõigus Rae vald kasuks. Tähtajatu ja tasuta kasutusõigus avalikes
1
huvides jalgratta- ja jalgtee rajamiseks, omamiseks, hooldamiseks vastavalt
03.11.2016 lepingu punktile 3.1.3. ja lepingu lisaks olevatele plaanile nr 4. 3.11.2016
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 4.11.2016. Kohtunikuabi Eva Nemvalts.
3) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ
(registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tasuta ja tähtajatu
isiklik kasutusõigus vastavalt 22.11.2017. a sõlmitud lepingu punktile kolm üks (3.1),
kolm kuus üks (3.6.1), neli (4), viis (5) ning lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile.
22.11.2017 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 27.11.2017. Kohtunikuabi Lii
Hallikvee.
4) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks.
Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus vastavalt
2.05.2018 lepingu punktile 3.4 kuni 3.6, 4 ja 5 ning lepingu lisaks nr 2 olevale
plaanile. 2.05.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 4.06.2018. Kohtunikuabi
Eha Soots.
5) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks.
Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus vastavalt
22.05.2018 lepingu punktile kolm üks (3.1) kuni kolm kolm (3.3), neli (4), viis (5)
ning lepingu lisaks nr 1.1 ja 1.2 olevatele plaanidele. 22.05.2018 kinnistamisavalduse
alusel sisse kantud 7.06.2018. Kohtunikuabi Eha Soots.
6) Isiklik kasutusõigus Telia Eesti AS (registrikood 10234957) kasuks.
Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus sideehitiste
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 30.01.2019. a sõlmitud
lepingu punktidele kolm seitse (3.7) kuni kolm üheksa (3.9) ja neli (4). Isikliku
kasutusõiguse ala on tähistatud 30.01.2019. a lepingu lisaks nr 3 oleval plaanil.
30.01.2019 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 4.02.2019. Kohtunikuabi Helle
Roosvalt.
7) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Aktsiaselts ELVESO
(registrikood 10096975) kasuks. AÕS § 158¹ järgne tasuta ja tähtajatu isiklik
kasutusõigus vee-, sadevee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamiseks, omamiseks ja
majandamiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 29.01.2020.a. sõlmitud lepingu
punktidele kolm (3), neli üks (4.1) kuni neli üheksa (4.9) ning lepingu lisaks nr 1 ja
lisaks nr 2 olevatele plaanidele. 29.01.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud
5.02.2020. Kohtunikuabi Ülle Juhanson.
1.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.3. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval
(03.03.2020. a).
1.4. Ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme koosseisu kuuluva
maaüksusega seotud alltoodud tabelis nimetatud ehitised (rajatised), millised ei ole
arestitud ega panditud ning milliste suhtes ei ole piiranguid ega muid probleeme
riiklikusse ehitisregistrisse kantud. Nimetatud asjaolu on notariaalakti tõestaja
kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
Ehitus-
Ehitisregistri
Nimetus alune Staatus Liik
kood
pind m2
0,4 kV õhuliin, mastalajaam,
220572011 1350 kasutusel kinnisasi
liitumiskilp
220752051 Jalg- ja jalgrattatee 6990 ehitamisel kinnisasi
220752063 Välisvalgustus 630 ehitamisel kinnisasi
220794386 Gaastorustik ehitamisel kinnisasi
220850510 Kanalisatsioon 740 ehitusluba kinnisasi
2
antud
ehitusluba
220850511 Sademevee kanalisatsioon 1263 kinnisasi
antud
ehitusluba
220852012 sõidu- ja kergliiklustee 4980 kinnisasi
antud
ehitusluba
220852017 sidekanalisatsioon 79 kinnisasi
antud
1.5. Kultuurimälestiste elektroonilise andmebaasi kohaselt ei kuulu lepingu esemeks olev
kinnistu arheoloogilise leiukoha piiresse, vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu
muinsuskaitseseaduses sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. Nimetatud
andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud enne käesoleva lepingu tõestamist.
1.6. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole kinnistu koosseisu kuuluva
maaüksusega seoses projekteeritavaid looduskaitseobjekte registreeritud.
1.7. Vastavalt e-notari teabesüsteemi andmetele nähtub, et lepingu eseme koosseisu kuuluv
maaüksus ei asu tervenisti ega osaliselt ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria
liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, hoiualal ega
kaitsealal, kuid lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksusega on seotud suur hulk
muid kitsendusi, mida käesolevas lepingus ei kajastata täies ulatuses ning mis on
osalejatele esitatud tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval.
2. OSALEJATE KINNITUSED
2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et:
2.1.1. Punktis üks (1) toodud andmed lepingu eseme kohta on tõesed ja õiged ning lepingu
eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.
2.1.2. Lepingu ese on Omaniku omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole
vaidlusi, seda ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute
õigustega, sh kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute
õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud, millest ta ei ole
Õigustatud isikut informeerinud.
2.1.3. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolevat
lepingut, ning Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima
ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel Õigustatud
isiku kasuks seatava isikliku kasutusõiguse kandmist kinnistusraamatusse.
2.1.4. Lepingu ese on registreeritud riigi kinnisvararegistris (objekti kood KV11372) ja selle
suhtes on sõlmitud mitmed kasutuslepingud.
2.1.5. Lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse valdamise, kasutamise ega käsutamise
suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega
muid käesolevas lepingus nimetamata piiranguid.
2.1.6. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis
takistaksid käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse teostamist.
2.1.7. Lepingu eseme koosseisu kuuluval maaüksusel ei paikne Omanikule teadaolevaid
kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või
maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.
2.1.8. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu
sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.
2.1.9. Lepingu sõlmimisel juhindub Omanik riigivaraseaduse § 19 lõikes 11 ja § 23 lõikes 1
sätestatust. Majandus- ja taristuministri 01.11.2016.a. käskkirjaga nr 16-0296 on
Maanteeameti peadirektorile antud volitused otsustada Eesti Vabariigi nimel
Maanteeameti kaudu avalikult kasutatava riigitee ja selle teenindamiseks vajaliku maa
kasutamiseks andmist tehnovõrgu või -rajatisse või muu ehitise ehitamiseks.
3
2.1.10. Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmine ja lepingu eseme isikliku
kasutusõigusega koormamine on otsustatud Maanteeameti peadirektori 17.02.2020.a.
käskkirjaga nr 1-2/20/154.
2.1.11. Lepingut sõlmides tegutseb ta Maanteeameti peadirektori 26.10.2019.a. käskkirja nr 1-
2/19/747 ja Tallinna notari Marika Rei asendaja Kersti Paeveer poolt 31.10.2019.a.
registri nr 2519 all tõestatud volikirja alusel. Tal on kõik õigused ja piisavad volitused
sõlmida käesolev leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja ta ei tea ühtegi
takistust käesoleva lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30
päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist.
2.2. Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et:
2.2.1. Õigustatud isik on kasutusõiguse ala üle vaadanud ning on teadlik kasutusõiguse ala
suurusest ja piiridest ning ei oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone.
2.2.2. Õigustatud isik võtab kasutusõiguse ala valduse vastu käesolevas lepingus märgitud
ajal.
2.2.3. Õigustatud isik kasutab kasutusõiguse ala üksnes käesolevast lepingust tulenevate
kohustuste täitmisel, sealhulgas projekteerib ja ehitab kasutusõiguse alale kohaliku
liikluse teenindamiseks avalikult kasutatava jalgratta- ja jalgtee ning korraldab sellel
teehoidu ja täidab muid Õigustatud isikule käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi.
2.2.4. Õigustatud isik omab piisavaid vahendeid kasutusõiguse alale kasutusõiguse esemete
rajamiseks, teehoiu korraldamiseks ja tagab vajalike vahendite olemasolu kogu
käesoleva lepingu kehtivuse jooksul.
2.2.5. Rae Vallavalitsus on 26.02.2020. a teinud korralduse nr 292, mille alusel seatakse
Õigustatud isiku kasuks isiklik kasutusõigus Omaniku omandis olevale lepingu
esemele.
2.2.6. Tema volitused Õigustatud isiku esindajana on kehtivad, tema volitusi ei ole kehtetuks
kuulutatud ega tühistatud. Tal on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida käesolev
leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja ta ei tea ühtegi takistust käesoleva
lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks.
2.3. Osalejad kinnitavad, et:
2.3.1. Käesoleva lepingu sõlmimise eesmärgiks on reguleerida suhteid, õigusi, kohustusi
ning vastutust Eesti Vabariigi, mis tegutseb riigivara valitseja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse Maanteeameti
kaudu, kui Omaniku ning Rae valla kui Õigustatud isiku vahel kasutusõiguse ala
Õigustatud isikule kasutamiseks andmisega ning kasutuõiguse alale ehitatava jalgratta-
ja jalgtee ning lepingu eseme koosseisu kuuluval maaüksusel olemasoleva riigitee
teehoiu korraldamisel.
2.3.2. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhinduvad osalejad omavaheliste suhete reguleerimisel
käesolevast lepingust ning käesoleva lepinguga reguleerimata küsimustes Eesti
Vabariigi õigusaktidest ning hea usu põhimõttest.
2.3.3. Kui käesolevas lepingus ei ole kehtestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile,
alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena käesoleva lepingu vastavale punktile,
alapunktile või lisale. Käesolevas lepingus on kasutatud pealkirju vaid viitamise
lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata käesoleva lepingu sisu defineerimisel,
tõlgendamisel või piiramisel. Käesolevas lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad
ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi.
2.3.4. Käesolevas lepingus kasutatakse mõisteid riigivaraseaduse ning ehitusseadustiku ja
selle alamaktide tähenduses.
2.3.5. Käesoleva lepingu alusel isikliku kasutusõiguse seadmisega lepingu esemele ei
4
kahjustata punktis üks kaks kaks (1.2.2) nimetatud isiklike kasutusõigustega
soodustatud isikute huve.
2.3.6. Nad soovivad lisada käesolevale lepingule plaanid, millel on näha kasutusõiguse ala.
2.3.7. Nad on käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevate plaanidega tutvunud ning
on teadlikud nende sisust, samuti on nad tutvunud käesoleva lepingu sõlmimise
aluseks olevate dokumentidega ega soovi täiendavate dokumentide muretsemist ning
tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist notari poolt.
3. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE
3.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele
tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse seadmises lepingu eseme koosseisu
kuuluvale maaüksusele kohaliku liikluse teenindamiseks avalikult kasutatava jalgratta-
ja jalgtee (edaspidi nimetatud Tee) ehitamiseks, omamiseks, avalikuks kasutamiseks
ja teehoiu korraldamiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset käesoleva lepingu alusel seatud
isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal (92 m²
suurune osa tee km-tel 0,01-0,03; 23 m² suurune osa tee km-l 0,38 ja 18 m² suurune
osa tee km-l 0,44), mille paiknemine on käesoleva lepingu lisadeks olevatel plaanidel
1 kuni 3 tähistatud roosa viirutatud alana (eelnevalt ja edaspidi nimetatud
kasutusõiguse ala).
3.3. Ehitatava Tee näol on tegemist kohaliku teega ehitusseadustiku § 92 lõike 7
tähenduses. Õigustatud isikul on kasutusõiguse alale ehitatava avalikult kasutatava tee
omaniku õigused, kohustused ja vastutus.
3.4. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et lepingu esemele seatav isiklik
kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse
nr 3237650 sisse kandmisel esimese vaba järjekoha.
3.5. Õigustatud isikul on õigus kasutusõiguse ala kasutada seadusest tulenevate ülesannete
täitmiseks. Kasutuõiguse ala antakse Õigustatud isikule kohaliku liikluse
teenindamiseks avalikult kasutatava Tee rajamiseks.
3.6. Lepingu esemele ehitatavat avalikult kasutatavat Teed on igal ühel õigus kasutada
arvestades õigusaktides sätestatud piirangutega.
3.7. Kasutusõiguse alale ehitataval Teel on igaühel õigus ööpäevaringselt viibida ja seda
kasutada õigusaktides sätestatud piiranguid järgides.
3.8. Kui Omanikul on kasutusõiguse alaga seotud maamaksu või muu riigivaraga seotud
kõrvalkulu, maksu või koormise maksmise kohustus, hüvitab Õigustatud isik
Omanikule maamaksu või muu riigivaraga seotud kõrvalkulu, maksu või koormise
proportsionaalselt vastavalt kasutusõiguse ala suurusele.
3.9. Punktis kolm kaheksa (3.8) nimetatud tasusid hakatakse arvestama ja Õigustatud
isikul tekib nende tasumise kohustus punktis kümme (10) nimetatud valduse
üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest arvates.
3.10. Punktis kolm kaheksa (3.8) nimetatud tasud maksab Õigustatud isik järgmise perioodi
eest ette Omaniku esitatud arve alusel kahekümne ühe (21) päeva jooksul arve
kättesaamisest arvates.
4. ÕIGUSTATUD ISIKU ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
4.1. Õigustatud isikul on õigus:
4.1.1. kasutada kasutusõiguse ala käesolevas lepingus nimetatud eesmärkidel;
4.1.2. nõuda Omanikult riigitee teehoiu täitmise kohustuse täitmist viisil, mis ei takista
Õigustatud isikul Tee teehoiu kohustuse täitmist.
5
4.2. Õigustatud isikul on kohustus:
4.2.1. kasutada kasutusõiguse ala vaid käesolevas lepingus nimetatud tegevusteks või muuks
seaduses nimetatud tegevuseks;
4.2.2. korraldada kasutusõiguse alale rajatud Tee teehoidu, Tee kasutamist ja kaitset
vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele;
4.2.3. mitte halvendada liiklust riigitee km-tel, mis piirnevad kasutusõiguse alaga ning mitte
kahjustada riigitee kaitsevööndit ega takistada Omanikul riigitee teehoiu teostamise
kohustuse täitmist;
4.2.4. anda põhjendatud seisukohti kasutusõiguse alale kavandatavate avalikes huvides
olevate tehnovõrkude või -rajatiste ehitamise kohta;
4.2.5. tagada Tee avalik kasutamine;
4.2.6. esitada Omanikule vajalikud dokumendid kasutusõiguse alale rajatud Tee
teeregistrisse kandmiseks;
4.2.7. täita muid Tee omanikule õigusaktidest tulenevaid kohustusi, sh hüvitada nõuete
rikkumisest tingitud ja liiklejatele Tee kasutamiskõlbmatuse tõttu tekitatud kahju;
4.2.8. kanda kõik Õigustatud isiku tegevusega kaasnevad isikliku kasutusõiguse alale
rajataval Teel liikluse sulgemise või piiramisega kaasnevad kulud;
4.2.9. säilitada kasutusõiguse alale rajatava Teega seotud olulised dokumendid (nt projekt,
teostusjoonised jm dokumendid) käesoleva lepingu kehtivuse perioodil;
4.2.10. tagada kasutusõiguse ala, sh Tee majanduslik säilimine.
5. OMANIKU ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
5.1. Omanikul on õigus:
5.1.1. kontrollida Õigustatud isiku tegevust käesolevast lepingust tulenevate kohustuste
täitmisel;
5.1.2. nõuda Õigustatud isikult Tee teehoiu kohustuse täitmist viisil, mis ei takista Omanikul
riigitee teehoiu teostamist;
5.1.3. teostada kasutusõiguse alale rajatava Tee osas järelevalvet õigusaktidega kehtestatud
nõuetele vastavuse kontrollimiseks.
5.2. Omanikul on kohustus:
5.2.1. hoiduda tegevustest, mis kasutusõiguse alal või sellega piirneval alal riigitee
kaitsevööndis halvendaks kasutusõiguse alale rajataval Teel liiklust või kahjustaks
poolte ning kolmandate isikute vara või õigusi või mis takistaks Õigustatud isikul
kasutusõiguse alale rajataval Teel teehoiu teostamist, samuti kasutusõiguse muul viisil
teostamist;
5.2.2. kooskõlastada Õigustatud isikuga kasutusõiguse alale kavandatavate avalikes huvides
olevate tehnovõrkude või -rajatiste ehitamise taotlused.
6. POOLTE VASTUTUS
6.1. Käesoleva lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või nõuetekohaselt täitmata
jätmise korral on Õigustatud isik kohustatud hüvitama Omanikule või kolmandatele
isikutele oma tegevuse või tegevusetusega tekitatud kahju täies ulatuses.
6.2. Omanikul on Õigustatud isiku suhtes õigus rakendada leppetrahvi iga rikkumise korral
kuni viissada (500) eurot.
6.3. Põhjendatud olukorras, kui kasutusõiguse alale Tee ehitamine võib mõjutada Omaniku
seadusest tulenevate ülesannete täitmist riigiteel, tuleb Õigustatud isikul Omaniku
nõudmisel sõlmida vastutuskindlustuse leping Tee ehitamiseks ja võimaliku tekkiva
kahju hüvitamiseks kogu kahju ulatuses.
6
6.4. Kui Õigustatud isik ei hüvita punktis kolm kaheksa (3.8) nimetatud tasusid ettenähtud
maksetähtajaks, on Omaniku esindajal õigus nõuda viivist null koma null viis protsenti
(0,05%) õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Viivise nõude esitab
Omaniku esindaja kirjalikult.
7. VAIDLUSTE LAHENDAMINE
7.1. Pooled kohustuvad lahendama kõik käesoleva lepinguga seotud omavahelised
erimeelsused ja vaidlused läbirääkimiste teel.
7.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, siis lahendatakse vaidlus õigusaktidega
sätestatud korras Omaniku asukohajärgses kohtus.
7.3. Käesoleva lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui
see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu
kindlaks teha, tuleb käesolevat lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega
samasugune mõistlik isik pidi käesolevat lepingut samade asjaolude esinemise korral
mõistma.
7.4. Käesoleva lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos käesoleva lepingu teiste
tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub käesoleva lepingu kui terviku
tähendusest.
8. LEPINGU MUUTMINE
8.1. Kõik lepingu muudatused vormistatakse poolte notariaalselt tõestatud kokkuleppena,
mis on käesoleva lepingu lahutamatu osa.
8.2. Lepingu muutmist või täiendamist sooviv pool esitab vastava ettepaneku teisele
poolele, kes on kohustatud sellele vastama kirjalikult kolmekümne (30) päeva jooksul
ettepaneku saamisele järgnevast päevast arvates.
8.3. Pooled ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle
kolmandale isikule ilma teise poole nõusolekuta. Õigustatud isik võib anda riigivara
kolmanda isiku kasutusse allkasutuslepingu alusel üksnes juhul, kui selleks on
Omaniku nõusolek ja allkasutuslepingus lepitakse kokku lepingu avalikustamises
avaliku teabe seaduse kohaselt.
9. LEPINGU LÕPPEMINE
9.1. Pool võib lepingu üles öelda, teatades sellest teisele poolele ette vähemalt kuus (6)
kuud. Omanik jätab endale õiguse lõpetada leping erakorraliselt olukorras, kus
kasutamiseks antud kasutusõiguse ala on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul
avalikul eesmärgil.
9.2. Omanik saab lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt lõpetada, teatades sellest teisele
poolele ette kolmkümmend (30) päeva, kui Õigustatud isiku üle järelevalvet teostava
asutuse ettekirjutus lepingu täitmise kohta on jäetud korduvalt täitmata või see takistab
lepingu edasist täitmist või lepingu edasine täitmine võib põhjustada kahju
Omanikule.
9.3. Lepingu lõppemisel võib Õigustatud isik lepingu alusel rajatud Tee likvideerida ainult
Omaniku kirjalikul nõusolekul. Kuus (6) kuud enne lepingu ülesütlemist peab
Õigustatud isik pöörduma Omaniku poole, et selgitada välja Omaniku seisukoht Tee
säilitamiseks ja Õigustatud isiku teehoiu kohustuse ülevõtmiseks või Tee
likvideerimiseks. Juhul kui Omanik annab nõusoleku Tee likvideerimiseks, kohustub
Õigustatud isik Tee likvideerima ja taastama kasutusõiguse alal lepingu sõlmimisele
eelnenud seisukorra omal kulul ilma Omanikult täiendavat hüvitist saamata. Juhul, kui
Omanik ei anna nõusolekut Tee likvideerimiseks, läheb Tee omand ning kohustus
7
teostada teehoidu üle Omanikule, kusjuures Õigustatud isikul ei ole õigust saada Tee
omandamise eest Omanikult hüvitist.
9.4. Lepingu lõppemisel on Õigustatud isik kohustatud teehoiu korraldamise kohustuse
järjepidevuse tagamiseks Omanikule üle andma kogu teehoiu korraldamisega seotud
dokumentatsiooni. Tee ja dokumentide üleandmise kohta vormistatakse üleandmise-
vastuvõtmise akt.
10. KASUTUSÕIGUSE ALA ÜLEANDMINE
10.1. Omanik ja Õigustatud isik vormistavad riigivaraseaduse § 24 lõike 2 kohaselt
digitaalselt allkirjastatud Riigivara valduse üleandmise-vastuvõtmise akti
viieteistkümne (15) tööpäeva jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimist.
11. TEABE VAHETAMINE
11.1. Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada
või takistada käesolevas lepingus kehtestatud kohustuste täitmist või õiguste
realiseerimist.
11.2. Kõik lepingu täitmisega või lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated ja teave on
ametlikult ning kooskõlas lepinguga esitatud, kui nimetatud teated on edastatud
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Maanteeametile e-posti aadressil
[email protected] ning Rae Vallavalitsusele e-posti aadressil
[email protected].
11.3. Kõigist muudatustest käesolevas lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele
poolele kolme (3) tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates.
12. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS
12.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme isikliku kasutusõigusega
koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi
kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr
3237650 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu ja tasuta
isiklik kasutusõigus Rae valla kasuks jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks,
omamiseks, avalikuks kasutamiseks ja teehoiu korraldamiseks talitluse tagamise
eesmärgil vastavalt 03.03.2020.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm (3) kuni
üheksa (9) ning lepingu lisadeks 1 kuni 3 olevatele plaanidele.
13. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED
13.1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu
sõlmimisega. Kinnisturaamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes lepingupoolte
vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised. Hilisemate vaidluste
ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped.
13.2. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 ei ole kinnisasja osa võõrale maale
õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu
sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.
13.3. Vastavalt asjaõigusseaduse § 54 lg 1 võib kinnisasju ühendada üheks kinnisasjaks või ühte
kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. (2) Kinnisasjade
ühendamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste
endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused
kehtima vastavalt kinnisasja omaniku ja puudutatud isikute notariaalselt tõestatud
kokkuleppele. (3) Kinnisasjade ühendamise korral laienevad ühendatud kinnisasju
koormanud asjaõigused kogu tekkinud kinnisasjale. (4) Kinnisasja jagamise korral jääb
8
kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks on kinnisasi tervikuna, koormama kõiki
jagamise tulemusel tekkinud kinnisasju. (5) Kinnistusraamatusse kantud õigus, mille
esemeks oli jagatava kinnisasja osa, jääb koormama vastavat jagamise tulemusel tekkinud
kinnisasja.
13.4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik,
kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama
kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku
kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.
13.5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse kinnisasja omaniku
nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust.
Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse
üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.
13.6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi
ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja
korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal
kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti.
Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja
korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.
13.7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema
kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi
(kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku,
nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende
teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks
kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata
võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Eelnimetatud
juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist
reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg
ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu,
vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada
koormatava kinnisasja omaniku huve.
13.8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või
hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik
kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju
hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud
kinnisasja väärtuse vähenemist.
13.9. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -
rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal,
kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise
ümberpaigutamisega seotud kulud.
13.10. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma
kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk
või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult
otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha
ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks.
Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui
vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi
osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides
omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. (11) Tehnovõrk või -
rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see
kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes
on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja
kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev
võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes
huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust
9
elektroonilise side seaduse tähenduses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud
talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus
kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu
või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus
ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või
halvemasse olukorda.
13.11. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 lg 1 kui tehnovõrgu või -rajatise
talumise kohustus tuleneb käesoleva seaduse § 15² 1. või 2. lõikest ning kinnisasja
omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või
-rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul
õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) käesoleva
seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras.
13.12. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lg 1 talumistasu suurus aastas on
7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse
koefitsientidega. (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala suhe
katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust
põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise
kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis
eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub katastriüksuse pindalaga. (3) Kitsenduse sisulise
ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud käesoleva seaduse lisas. Kui
katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema osakaaluga
sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis kohaldatakse
sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes
sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste
kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks
vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu
rajatis paikneb hoones, on talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu.
(6) Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise
selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. (7)
Talumistasu ei maksta, kui selle suurus ühe kinnisasja kohta on alla ühe euro. (8) Maa
maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa-ameti andmetest.
13.13. Ehitusseadustiku § 92 lg 7 kohaselt on kohalik tee – tee, mille osas omaniku ülesandeid
täidab kohaliku omavalitsuse üksus. Kohalik tee võib olla avalikuks kasutamiseks
määratud eratee, kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv tee või kohaliku omavalitsuse
volikogu otsuse kohaselt kohaliku omavalitsuse hallatav kohaliku liikluse korraldamiseks
vajalik muu tee.
13.14. Vastavalt ehitusseadustiku § 71 lõikele 1 on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed
ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning
vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on
kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav.
13.15. Vastavalt ehitusseadustiku § 72 lg 1 on tee kaitsevööndis keelatud: 1) paigaldada liiklejat
häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või
muud rahvaüritust; 3) kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet; 5) teha
veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd. (2) Tee kaitsevööndi maa kinnisasja
omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või
liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee
kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave
tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei
takista juurdepääsu kinnisasjale. (3) Ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks
teist kinnisasja kasutada saab ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või
loodusõnnetuse korral. Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise
kasutamisega kaasnev kahju. (4) Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib
detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on
lubatud detailplaneeringus või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus.
10
13.16. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult
siis, kui see ei kahjusta varem seatud servituuti.
14. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE
14.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib
notariaalakti tõestaja büroos.
14.2. Notariaalakti tõestaja väljastab notariaalakti kinnitatud ärakirja osalejate soovil
paberkandjal või digitaalselt. Pärast notariaalakti tõestamist luuakse osalejatele
riigiportaalis www.eesti.ee juurdepääsuõigus notariaalakti digitaalsele ärakirjale.
Juurdepääsuõigus luuakse tehinguosalisest juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte
tema esindajale. Nimetatud ärakirja valmistamise eest notari tasu ei võeta.
14.3. Notariaalakti tõestaja esitab käesooleva lepingu ühe kinnitatud ärakirja
kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul.
15. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
15.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik.
15.2. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme
(3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole.
Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid
dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.
15.3. Õigustatud isik tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu
sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava
nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks.
Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist
osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti
tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Notariaalaktile lisatud plaanid esitati
osalejatele tutvumiseks, need kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati notariaalakti
tõestaja juuresolekul omakäeliselt.
Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ning asjaõiguslepingu tõestamisel 38,30
eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: notari tasu seadus § 3, 10, 12, 23 p 2). Käibemaks 7,66
eurot. Kokku 45,96 eurot.
Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu.
Riigilõiv lepingu esemele isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus
130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
_____________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
_____________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
11