dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 10. märts 2020
Viit
12-1/20/12411-1
Registreeritud
10. märts 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Saabumis/saatmisviis
e-post (bcc)
Funktsioon
12 Riigihangete korraldamine
Sari
12-1 Riigihangete dokumendid
Toimik
12-1/2020
Vastutaja
Indrek Sihver (MA, Teehoiuteenistus, Põhja teehoiu osakond)

Failid

  • 📎12-12012411-1 10.03.2020 Väljaminev kiri.bdoc5126 KB
  • 📎1478_PP_TL-4-200_v01_Asend-Liiklus.dwg6224 KB

Sisu (failidest)

LIIKLUSOHUTUSE AUDITEERIMISE LÄHTEÜLESANNE (TEHNILINE KIRJELDUS) Auditeerimise eesmärk Auditeerimine on mõeld ud tee projekteerimis protsessis tehtud liiklusohutust mõjutavate lahenduste sõltumatuks liiklusohutusalaseks hindamiseks, lähtudes tegelikust liiklusohutuse alasest kogemusest, arvestades liiklusõnnetuste tekkimise asjaolusid ja teadmisi ning analoogsete lahenduste tulemusi, samuti teiste riikide liiklusohutuse alaseid uurimistulemusi ja praktikat, eesmärgiga viia liiklusõnnetuste arv ja nende raskusaste miinimumini. Auditeeritav töö Riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 põhiprojekt (projekteerija AS Novarc Group ) Auditeerimise etap id Põhiprojekti liiklusohutuse audit eerimine . Töö teostamisel juhinduda „Liiklusohutuse auditeerimise tingimused ja nõuded auditi tegemisele“ Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 83; aval damismärge RT I, 03.07.2015, 32. Töö teostamise ajakava Töö teostamise aluseks loetakse Lepingu allkirjastamist Poolte poolt. P rojekti liiklusohutuse auditi koostamise aeg on 10 päeva alates lepingu sõlmimisest . Aruan ne tuleb Tellijale esitada läbivaatamiseks digitaalselt. Tellija vaatab auditi aruande läbi 10 päeva jooksul alates vastava aruande saamisest, sh vajadusel korraldab projekti auditeerimiskoosoleku. Töövõtja kohustuseks on auditeerimiskoosolekul osalemine ja auditeerimiskoosoleku protokollimine, kui Tellija peab vajalikuks koosolekud kokku kutsuda. Töö esitamine Töövõtja k ohustus on esitada projekti auditi aruanne (vastavalt lisas 1 olevale vormistuse mallile) ning pädeva asutuse otsuse protokoll ( vastavalt lisas 2 olevale näidisele ). Auditi aruanne peab olema allkirjastatud pädeva isiku poolt. Töö esitada digitaalselt allkirjastatult *.doc või *.docx formaadis . Nõuded auditi koostajale Auditeerimist võib teha pädev isik (audiitor) , kelle kvalifikatsioon on tõendatud liiklusohutuse audit eerimise tegevusalal. Audiitor peab viimase 3 aasta (0 4 /201 7 –0 3 /20 20 ) jooksul olema täitnud vähemalt ühe avalikult kasutatava tee (ehitusseadustiku § 92 lg 5 mõistes) liiklusohutuse auditeerimise lepingu maksumusega vähemalt 1500 eurot ilma käibemaksuta. Auditeerimisse võib tellija teadmisel kaasata teisi eksperte. Kui auditeerimist teeb audiitorite rühm, peab vähemalt ühe rühma liikme kvalifikatsioon olema tõendatud. Audiitor ega ükski audiitorite rühma liige ei tohi olla osalenud või osaleda auditeeritava põhiprojekti koostamisel . Audiitori CV koos kvalifikatsiooni tõendava dokumendiga (kutsetunnistus liiklusohutuse auditeerimise ametialal) tuleb esitada tellijale 3 päeva jooksul alates Töövõtulepingu sõlmimisest. Tellija kontrollib isiku vastavust eel toodud nõuetele 3 päeva jooksul ning kooskõlastab kandidaadiks esitatud isiku või keeldub kooskõlastamisest, kui kandidaat ei vasta nõuetele. Tellija poolse kooskõlastamisest keeldumise korral esitab Töövõtja 3 päeva jooksul uue kandidaadi Tellijale kooskõlastamiseks. Töö teostamiseks esitatud informatsioon Projektdokumentatsioon vastavalt tabelile. Tee ehitusprojektiga hõlmatud ala skeem topograafilisel kaardil; Lisa tud tehnilise kirjelduse failis. Tee ehitusprojekti lähteülesanne ja tehnilised tingimused projekteerimiseks Lisa tud Pädeva asutuse poolt aktsepteeritud kõrvalekalded või luba erinevaid norme või standardeid kasutada Projekti koostamisel on projekti tellija lubanud kasutada lähiriikide norme ja/või juhendmaterjale. Põhjendused normidest kõrvale kaldumise korral esitab projekteerija projekti seletuskirja s. Üldine tee ehitusprojekti kirjeldus, kus on välja toodud projekti eesmärgid koos kavandatava liikluskorralduse üldiste põhimõtetega, sealhulgas projektkiirused, kiiruste piirangud, olemasolev ja prognoositav liiklussagedus, ristmike läbilaskevõime arvut u sandmed, jalakäijate ja jalgratturite prognoositav arv ja liiklemissuund ning projekti võimalikud keskkonnakaitselised piirangud Seletuskiri ja liiklusprognoos esitatakse koos auditeeritava projektiga. Pädevale asutusele ja projekteerijale teadaolevad olemasolevad või kavandatavad ohutust mõjutavad objektid või tegevused, nagu koolimaja lähedus või regulaarsete ürituste korralduskoha lähedus . Teave puudub. Informatsioon piirkonna üld- ja detailplaneeringute kohta, mis võivad mõjutada ohutust, tuleb hankida Töövõtjal. Andmed asjassepuutuvate liiklusõnnetuste kohta L iiklusõnnetuste i nfo ja analüüs projektis puudub. Info tuleb hankida auditeerijal ( kasutada Teeregistri andmeid , Maa-ameti rakendusi ja Liikluskindlustuse fondi kodulehte ) V arasemalt teostatud kontrollimiste või auditite aruanded, sealhulgas projekteerija või pädeva asutuse märkused ja eriarvamused audititele E ole esitatud Muud materjalid sh uuringute materjalid, mis võivad olla olulised auditeerimiseks Ei ole esitatud Lisad: Auditi aruande vormistamise mall Pädeva asutuse otsuse protokolli n äidis. Projekti tehnili ne kirjeldus Projekteerimise tingimused Koostas: Indrek Sihver 10 .0 3 .20 20 Maanteeameti põhja teehoiu osakonna ehituse projektijuht TÖÖVÕTULEPING Maanteeamet , registrikoodiga 70001490, asukohaga Teelise 4 , 10916 Tallinn (edaspidi Tellija), mida volituse alusel esindab Maanteeameti põhja teehoiuteenistuse osakonna juhataja Janar Tükk ja ………………… registrikoodiga ……………, asukohaga …………………… (edaspidi Töövõtja), mida esindab juhatuse liige /mida volituse alusel esindab ………………, Tellija ja Töövõtja (edaspidi koos Pooled või eraldi Pool ), sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi Leping ) alljärgnevas: Lepingu ese Lepingu esemeks on r iigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 põhiprojekti liiklusohutuse auditeerimine (edaspidi Töö), mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu Lisades toodud tingimustele. Tööna käsitletakse kõiki töid ja toiminguid, sh Lepingus nimetamata töid ja toiminguid, mis on vajalikud Lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti Töö vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega seotud toiminguid. Lepingu üldtingimused Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: Lisa 1 – Tehniline kirjeldus. Lisa 2 – Töövõtja poolt esitatud hinnapakkumus. Lisa 3 – Tööde üle andmis- ja vastuvõtmisakti vorm. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel lisaks Lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning vajadusel muudest vastava valdkonna tehnilistest dokumentidest. Leping on sõlmitud hinnapäringu tulemusena. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena Lepingu vastavale punktile, alapunktile või lisale. Lepingus on kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata Lepingu sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. Lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi. Lepingu täitmise keel on eesti keel. Tähtajad ja T öö üleandmine Töö teostamist alustatakse koheselt pärast Lepingu sõlmimist. Töö teostamise tähtajad ja üleandmine toimub Lisa 1 Tehnilise kirjelduse kohaselt. Töö üleandmise l esitab Töövõtja Tellijale Lepingu kohase Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti. Tellija peab Töö üle vaatama 1 0 kalendri päeva jooksul pärast Töö ning üleandmis- ja vastuvõtmisakti saamist. Juhul, kui Töö vastuvõtmisel on Tellijal pretensioone Töö kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab Töövõtjale kirjalikult Töös ilmnenud vead ning puudused. Töövõtja kohustub vead ning puudused likvideerima 3 kalendri päeva jooksul alates Tellija poolt kirjaliku teate saamisest ja esitama parandatud Töö Tellijale (täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseaduse § 114). Kui Töö (sh Töö osa) kontrollimisel selgub, et Töös on puudused, loetakse Töö tähtaegselt üle andmata . Tellijal on õigus kuni puuduste likvideerimiseni Töövõtja poolt keelduda Töö vastuvõtmisest ja selle eest maksmisest. Poolte õigused ja kohustused Tellijal on õigus : igal ajal teha järelpärimisi Tööde tegemise hetke olukorra kohta ning kontrollida Tööde tegemise käiku; pöörduda kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Tööde kvaliteedi kohta ; kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentid es sätestatud tähtaegadest, kva liteedinõuetest, maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi . Tellijal on kohustus: tasuda Töövõtjale tehtud Tööde eest vastavalt Lepingule; tasuda viivist vastavalt Lepingule . Töövõtjal on õigus : saada Tellijalt Töö tegemiseks vajalikku informatsiooni ja juhiseid ; saada Töö eest Lepingus kokkulepitud tasu . Töövõtjal on kohustus : teha Tööd vastavalt Lepingule; tagada Töö tegemisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamine ja kui konkreetsete tööde tegemiseks on õigusaktides kehtestatud nõuded, et vastavat tööd võivad teostada isikud, kellel on muuhulgas majandustegevuse teade tegevusluba või registreering, siis tagada, et vastavaid töid teostaksid isikud, kellel on nõutud majandustegevuse teade, tegevusluba või registreering või muu dokument, mis annab isikule õiguse vastava töö tegemiseks ; tagada, et kui Töövõtja tugines hankemenetluses kvalifitseerimise tingimuste vastavuse tõendamiseks teiste isikute vahenditele, siis teised isikud osalevad vahetult Lepingu täitmisel alltöövõtjana vähemalt osas, milles teiste isikute vahenditele tugineti. vastutada selle eest, et Töö oleks tehtud korrektselt ja kvaliteetselt; informeerida viivitamatult Tellijat Töö tegemise käigus tekkinud probleemidest; esitada hiljemalt Töö teostamise alustamise ajaks Tellijale selleks ajaks teadaolevate alltöövõtjate nimed , kontaktandmed ja teabe nende seaduslike esindajate kohta . Sama teave tuleb esitada ka kõikide lisanduvate Lepingu täitmisega seotud alltöövõtjate kohta ja kui Lepingu täitmise alustamise ajal näidatud alltöövõtja asendatakse . tasuda leppetrahvi vastavalt Lepingule. Pooltel on õigus Lepingust tulenevaid ja sellega seotud nõudeid ja kohustusi kolmandatele isikutele üle anda ainult teise Poole eelneval nõusolekul, mis on Lepinguga samas vormis. Mittekohaselt üle antud nõuete ja kohustuste osas jääb teise Poole ees vastutavaks nõuded ja/või kohustused üle andnud Pool. Autoriõigused Töövõtja annab Tellijale ainulitsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega kõigile Lepingu alusel teostatud Tööle tekkivatele varalistele õigustele, sealhulgas autoriõiguse seaduse §13 1 ja §13 2 nimetatud varalistele õigustele, ning need loetakse Tellijale üleantuks Lepingu hinna tasumisega. Töövõtja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori(te) isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda Töö tulemusena valminud teose kasutamist ega varaliste õiguste teostamist Tellija poolt . Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et Töö tulemusena valminud teose kasutamisel ei pea autori(te) nimi (nimed) olema tähistatud. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et autor(id) on andnud nõusoleku teha Tellijal Töö tulemusena valminud teoses ja selle pealkirjas mistahes muudatusi, samuti lisada teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms). Lepingu p-des 5.1.-5.4 nimetatud õigused kehtivad territoriaalsete piiranguteta ja autoriõiguse kehtivusaja jooksul. Tasumine Töö teostamise maksumus on … eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas …eurot, kokku …. eurot (edaspidi Tasu). Lepingu tingimuste kohaselt teostatud Töö eest tasub Tellija Töövõtjale kaes osas p ärast Lepingu punktis 3 toodud kohustuste täitmist. Tellija tasub Töövõtjale Poolte poolt allakirjutatud Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti alusel koostatud arve alusel 20 kalendri päeva jooksul pärast arve saamist. Arve tuleb esitada 7 kalendripäeva jooksul, pärast Teenuse vastuvõtmist, masintöödeldaval kujul, e-arvena, mis vastab Eesti Pangaliidu standardile ja Rahandusministri 11.04.2017 määrusele nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“. Arve loetakse laekunuks selle Maanteeameti arvete halduskeskkonda laekumise kuupäevast. Mitteresidentidel tuleb pdf formaadis arve saata meiliaadressile [email protected] või edastada see e-arvena rahvusvahelise Peppol süsteemi kaudu. Arvele tuleb märkida Tellija kontaktisiku nimi ja Lepingu number ning teenuste osutamise periood. Poolte vastutus Töövõtja on kohustatud hüvitama Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega Tellijale tekitatud kahju ja Tellija poolt seoses Töövõtja poolse Lepingu rikkumisega tehtud kulutused. Tellija vastutab Lepingu rikkumise eest ja on kohustatud Töövõtjale hüvitama Lepingu rikkumisega tekitatud kahju ning Töövõtja poolt Tellija poolse Lepingu rikkumisega seoses tehtud kulutused. Töövõtjal on õigus nõuda Tellijalt viivist tasumisega viivitamise korral 0,2% tähtaegselt tasumata arve summast iga tasumise tähtpäeva ületanud päeva eest. Tellijal on õigus rakendada sanktsioonina leppetrahvi iga rikkumise korral kuni 10% Tasust , kokku mitte rohkem kui 30% Tasust, kui Töövõtja on rikkunud oma L epingulisi kohustusi . Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Juhul kui Töövõtja rikub Lepingus sätestatud tähtaegu, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,2% Tasust, iga viivitatud päeva eest. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Tähtaegade ületamise korral ei kohaldu eelmises punktis sätestatud leppetrahvi piirmäär. Pooled on kokku leppinud, et Töövõtja kohustub hüvitama Lepingu täitmise käigus tekkinud kahju kolmandatele isikutele. Töövõtja kohustub oma kulul esindama Tellijat Lepingu alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh kohtuvaidlustes) kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud. Tellija võib Töö Lepingu tingimustele mittevastavusele tugineda seaduses sätestatud aegumistähtaja jooksul. Poolte kont akt isikud Töövõtja kontaktisik : ..., ..., ..., tel.: (+372) ..., e-post: …; Tellija kontaktisik : põhja teehoiu osakonna ehituse projektijuht Indrek Sihver Tel +372 5982 3160 , e-post: indrek.sihver @mnt.ee Lepingu kehtivus Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Tellija võib Lepingust taganeda ning nõuda leppetrahvi kuni 10 % Tasust , kui Töövõtja rikub oluliselt oma õigusaktidest või Lepingust tulenevaid kohustusi . Tellija võib Lepingu üles öelda võlaõigusseaduses ettenähtud korras . Tellijal on õigus nimetatud summa maha arvata Töövõtjale tasumisele kuuluvast summast. Töövõtja võib Lepingust taganeda , kui Tellija rikub oluliselt Lepingu tingimusi. Sellisel juhul on Tellija kohustatud Töövõtjale hüvitama Töövõtja poolt Lepingu täitmisel tehtud kulutused. Leping loetakse koheselt lõppenuks, kui: Töövõtja tegevus lõpeb; kuulutatakse välja Töövõtja pankrot. Teated Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni teel. Kirjalikud teated saadetakse Lepingu Pooltele e-posti teel , selle võimaluse puudumisel antakse Lepingu Pooltele üle allkirja vastu või saadetakse postiga registrijärgsel aadressil . Kui ühe Poole teade on teisele Poolele saadetud Lepingus märgitud e-posti aadressil loetakse see kättesaaduks järgmisel tööpäeval . Muud tingimused Lepingut võib muuta kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kirjalikult vormistamata Lepingu muudatused on tühised. Kõik Lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada Lepingupoolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud Lepinguga, juhinduvad Pooled Eesti Vabariigi vastavatest õigusaktidest. Leping allkirjastat akse Poolte poolt digitaalselt . Poolte allkirjad Tellija: Töövõtja: /allkirjastatud digitaalselt / /allkirjastatud digitaalselt/ Lisa 3 TÖÖDE ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTMISAKT Käesolevaga …… ….. annab üle ja Maanteeamet võtab vastu kooskõlas lepinguga “ …………. ”, mis on sõlmitud ......................................... , alljärgneva töö: ___ etapi tööd vastavalt järgnevale kirjeldusele : Üleantavate eksemplaride arv : Digitaalselt esitatud andmed: Märkused: Tellija kontaktisik: Töövõtja kontaktisik : /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ -8890 -8890 0 0 Töövõtja logo LIIKLUSOHUTUSE AUDITEERIMINE PROJEKTI/OBJEKTI NIMI AUDITEERIMISE ETAPP : … ARUANNE Aruanne on koostatud Maanteeameti tellimusel Tallinn 20 20 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Sissejuhatus PAGEREF _Toc515007365 \h 3 1 Üldine informatsioon PAGEREF _Toc515007366 \h 4 1.1 Ehitusprojekt / objekt PAGEREF _Toc515007367 \h 4 1.2 Auditeerija PAGEREF _Toc515007368 \h 4 1.3 Eelnevalt teostatud auditeerimised PAGEREF _Toc515007369 \h 4 2 Kirjeldus PAGEREF _Toc515007370 \h 4 2.1 Olemasolev olukord PAGEREF _Toc515007371 \h 4 2.2 Kavandatud lahendus PAGEREF _Toc515007372 \h 4 3 Auditi teemad PAGEREF _Toc515007373 \h 4 3.1 Eelprojekti staadium PAGEREF _Toc515007374 \h 4 3.2 Põhiprojekti staadium PAGEREF _Toc515007375 \h 5 3.3 Enne tee liikluseks avamist PAGEREF _Toc515007376 \h 5 3.4 Pärast tee kasutusele võtmist PAGEREF _Toc515007377 \h 5 4 Riskide hindamise skaala PAGEREF _Toc515007378 \h 6 5 Auditeeritud projekti/objekti skeem PAGEREF _Toc515007379 \h 6 6 Tuvastatud probleemid, arvamused probleemide lahenduste osas PAGEREF _Toc515007380 \h 7 7 Muud audiitori poolt esitatud tähelepanekud PAGEREF _Toc515007381 \h 9 8 Audiitorile esitatud lähtematerjalide loetelu PAGEREF _Toc515007382 \h 9 9 Audiitori kinnitus PAGEREF _Toc515007383 \h 9 Sissejuhatus Auditeerimine on mõeldud tee projekteerimis- ja ehitusprotsessis tehtud liiklusohutust mõjutavate lahenduste sõltumatuks liiklusohutusalaseks hindamiseks, lähtudes tegelikust liiklusohutuse alasest kogemusest, arvestades liiklusõnnetuste tekkimise asjaolusid ja teadmisi ning analoogsete lahenduste tulemusi, samuti teiste riikide liiklusohutuse alaseid uurimistulemusi ja praktikat, eesmärgiga viia liiklusõnnetuste arv ja nende raskusaste miinimumini. Põhiprojekti auditeerimise käigus käsitletakse eelneva etapi (eelprojekti) auditeerimise teemasid juhtudel, kui: auditeeritava lahenduse osas puudub eelprojekt ; auditeeritava lahendu se osas on koostatud eelprojekt , kuid seda ei ole auditeeritud; eelprojekti lahenduse auditeerimisest on möödunud rohkem kui viis aastat; põhiprojektiga on muudetud eelprojekti lahendust või nähakse ette eelprojekti etapiviisiline realiseerimine. Tee liikluseks avamisele eelnev auditeerimine tehakse pärast teetööde vastuvõtmist ja enne tee liikluseks avamist. Kui tee avatakse liikluseks etapi kaupa, siis tehakse auditeerimine vastavalt tee avamise etappidele. Kuu aja möödumisel tee kasutusele võtmisest (ehitusaegse liikluskorralduse eemaldamist) teeb audiitor kohapealse vaatluse, kuidas liiklejad tegelikult teed kasutavad, analüüsides ka eelmiste projekteerimise etappide liiklusohutuse auditites välja toodud probleeme . Üldine informatsioon E hitusprojekt / objekt Projekt/objekt: Projekti koostaja: Töö nr: Projekti /objekti vastutav isik: Tellija esindaja: Auditeerija Töövõtja nimi: Töö nr: Audiitor: Kaasatud eksperdid nende pädevus ja ülesanded : Auditeerimise etapp: Töö teostamise aeg: Välitööde teostamise aeg: Eelnevalt teostatud auditeerimised Auditeerimise etapp: Töövõtja: Töö nr: Audiitor: Kaasatud eksperdid nende pädevus ja ülesanded: Kirjeldus Olemasolev olukord Lisada kirjeldus (maksimaalselt 0,5 A4) Kavandatud lahendus Lisada kirjeldus (maksimaalselt 0,5 A4) Auditi teemad Eelprojekti staadium Auditi teemad Teema osas probleemi ei tuvastatud Probleem nr Geograafilisest asukohast ja aastaaegadest tulenevad tingimused ning kliima- ja ilmastikutingimused Ei tuvastatud Ristmike lahendus ja nendevaheline kaugus Sõiduradade arv ja tüüp Uuele teele lubatava liikluse koosseis Tee funktsioon teedevõrgus Lubatud sõidukiirused, sealhulgas projekt- ja piirkiirus Tee ristlõiked, sealhulgas ristprofiil, sõidutee laius, jalgrattateede ja kõnniteede olemasolu Tee plaan ja pikiprofiil, sealhulgas tee horisontaalsed ja vertikaalsed raadiused Nähtavus, sealhulgas nähtavuskaugus ning möödasõidu- ja külgnähtavus Ristmike asendiplaanid Ühistransport, ühissõidukite peatused ja vastav infrastruktuur Maantee ja raudtee samatasandilised ristumised Põhiprojekti staadium Auditi teemad Teema osas probleemi ei tuvastatud Probleem nr Asendiplaan Ei tuvastatud Liiklusmärgid ja teemärgised, sealhulgas teekattemärgised ja püstmärgised Valgustatud teede ja ristmike valgustus Teerajatised Tee keskkond, sealhulgas haljastus, taimestik, püsivad takistused Teeäärsed püsitakistused Turvaliste parklate olemasolu Jalakäijate ja jalgratturite liiklemisvõimalused Teepiirdesüsteemide kasutajasõbralikuks kohandamine Enne tee liikluseks avamist Auditi teemad Teema osas probleemi ei tuvastatud Probleem nr Liiklejate ohutus ja nähtavus erinevates ilmaoludes, samuti pimeda ajal ja halva nähtavuse korral Ei tuvastatud Liiklusmärkide ja teemärgiste loetavus Liiklejate teavitamise võimalused tee seisundist Tee katte kvaliteet, sealhulgas haardetegur Erinevused projektlahendusest ja nende mõju liiklusohutusele Pärast tee kasutusele võtmist Auditi teemad Teema osas probleemi ei tuvastatud Probleem nr Liiklejate tegelik teekasutus Ei tuvastatud E elmiste projekteerimise etappide liiklusohutuse auditites välja toodud probleemide analüüs R iskide hindamise skaala Riski tasemete määramisel on lähtutud käesolevas tabelis toodust. Iga tuvastatud probleemi osas on hinnatud selle riski taset ning esitatud detailsem riski sisu kirjeldus. Auditeeritava projekti/ objekti skeem Tuvastatud probleemid, arvamused probleemide lahenduste osas Probleem nr: Asukoht (PK/km): Probleemi kirjeldus: Risk: D1/16 Riski selgitus: Palun jälgida esitatavate skeemide, jooniste ja fotode mahtu. Soovituslik ühe skeemi, joonise või foto maksimaalne maht ei tohi ületada 200 KB. Käesolevatele näidistele lisatud piltide maht jääb alla 60 KB. Juhtudel, kui skeemil, joonisel või fotol soovitakse markeerida (näidata) mingit ala või kohta, tuleb marker ske emi, joonise või fotoga siduda. Liikluseks avatava tee päevaste ja öiste liiklustingimustega on audiitor kohustatud tutvuma projekteeritava objekti asukohas. Nimetatud olukorra illustreerimiseks tuleb lisaks päevast olukorda kirjeldavale fotole lisada ka öist olukorda illustreeriv foto. Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas: Risk: Riski selgitus: Probleem nr: Asukoht (PK/km): Probleemi kirjeldus: Risk: Riski selgitus: Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas: Juhul, kui probleemi osas pakutakse alternatiivseid lahendusi Risk: Riski selgitus: Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas: Juhul, kui probleemi osas pakutakse alternatiivseid lahendusi Risk: Riski selgitus: Muud audiitori poolt esitatud tähelepanekud Tähelepanek Ettepanek Audiitorile esitatud lähtematerjalide loetelu Tee ehitusprojektiga hõlmatud ala skeem topograafilisel kaardil; Tee ehitusprojekti lähteülesanne ja tehnilised tingimused projekteerimiseks Pädeva asutuse poolt aktsepteeritud kõrvalekalded või luba erinevaid norme või standardeid kasutada Üldine tee ehitusprojekti kirjeldus, kus on välja toodud projekti eesmärgid koos kavandatava liikluskorralduse üldiste põhimõtetega, sealhulgas projektkiirused, kiiruste piirangud, olemasolev ja prognoositav liiklussagedus, ristmike läbilaskevõime arvutusandmed, jalakäijate ja jalgratturite prognoositav arv ja liiklemissuund ning projekti võimalikud keskkonnakaitselised piirangud Pädevale asutusele ja projekteerijale teadaolevad olemasolevad või kavandatavad ohutust mõjutavad objektid või tegevused, nagu koolimaja lähedus või regulaarsete ürituste korralduskoha lähedus . Andmed asjassepuutuvate liiklusõnnetuste kohta V arasemalt teostatud kontrollimiste või auditite aruanded, sealhulgas projekteerija või pädeva asutuse märkused ja eriarvamused audititele Muud materjalid sh uuringute materjalid, mis võivad olla olulised auditeerimiseks Audiitori kinnitus PROTOKOLL Pädeva asutuse otsused liiklusohutusauditi koosseisus esitatud ettepanekute osas Üldine informatsioon Ehitusprojekt / objekt Projekt/objekt: Projekti koostaja: Töö nr: Projekti/objekti vastutav isik: Tellija esindaja: Auditeerija Töövõtja nimi: Töö nr: Audiitor: Kaasatud eksperdid nende pädevus ja ülesanded: Auditeerimise etapp: Töö teostamise aeg: Välitööde teostamise aeg: Eelnevalt teostatud auditeerimised Auditeerimise etapp: Töövõtja: Töö nr: Audiitor: Kaasatud eksperdid nende pädevus ja ülesanded: Riskide hindamise skaala Riski tasemete määramisel on lähtutud käesolevas tabelis toodust. Iga tuvastatud probleemi osas on hinnatud selle riski taset ning esitatud detailsem riski sisu kirjeldus. Auditeeritava projekti/objekti skeem Tuvastatud probleemid, arvamused probleemide lahenduste osas , projekteerija kommentaarid, pädeva asutuse otsused. Probleem nr: Asukoht (PK/km): Probleemi kirjeldus: Risk: Riski selgitus: Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas: Risk: Riski selgitus: Projekteerija kommentaar: Liiklusohutuse auditi aruandele koostab projekteerija omapoolse vastuse, probleemidega mittenõustumise korral esitab pädevale asutusele eriarvamuse. Projekteerija vastuse allkirjastab tõendatud kvalifikatsiooniga pädev isik. Projekteerija vastuses peavad sisalduma vastused kõigile audiitori esitatud probleemidele. Iga probleemi kohta peab projekteerija otsustama, kas ta on nõus probleemi olemusega, ja tegema otsuse lahenduse muutmiseks või motiveeritud eriarvamusele jäämiseks. Projekteerijal on õigus jääda audiitori toodud probleemide suhtes eriarvamusele. Sel juhul projekti ei korrigeerita. Pädeva asutuse otsus: Pädev asutus võib audiitori määratletud probleeme mitte arvestada. Vajadusel konsulteerib pädev asutus projekteerijaga. Probleemide kohta, mida pädev asutus peab väheoluliseks või auditi lähteülesandest välja jäävaks või kui audiitori soovitused ei ole sobivad majanduslikke või keskkonnakaitselisi piiranguid arvestades, esitab pädev asutus motiveeritud vastused audiitorile ja säilitab need koos auditi aruannetega. Auditi protokolli kooskõlastamine ja kinnitamine ( toimub läbi Delta ) Kooskõlastas: (nimi) … regiooni ehituse projektijuht Kooskõlastas: (nimi) … regiooni liikluskorraldaja Kooskõlastas: (nimi) Teehoiu korraldamise osakonna alalise liikluskorralduse rakenduskoordinaator - Andrus Prükk Kooskõlastas: (nimi) regiooni vastava piirkonna korrashoiu projektijuht Kooskõlastas: (nimi) Ehituse juhtivinsener põhja/ lõuna /lääne regioonis Osakonna juhataja ida regioonis Kooskõlastas: (nimi) Taristu arendamise osakonna projektijuht , kes on viinud või viib läbi menetlust (projekteerimistingimuste menetlus või ehitusloa menetlus). Juhul, kui tingimusi ei menetle, siis tuleb regiooni projektijuhilt küsida, kes antud objektiga tegeleb Kinnitas: (nimi) Põhja teehoiu osakonna juht aja Hankija nimi: Maanteeamet Riigihanke nimetus: Riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna km 4,1-5,2 lõigu eelprojekti koostamine ja km 5,2-5,5 põhiprojekti koostamine Lisa 1 Tehniline kirjeldus Riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,2 lõigu eelprojekti koostamine ja km 5,2-5,5 põhiprojekti koostamine 1. Projekti eesmärk 1.1 Riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1 - 5,2 lõigu liiklusohutuse parandamine ja läbilaskvuse suurendamine. Eesmärgi saavutamiseks tuleb koostada projektlahendus eelprojekti staadiumis, mis võimaldab maanteelõigu ehitamise neljarajaliseks maanteeks. Tiskre ringristmiku km ca 4,4 - 4,6 ohutumaks projekteerimine kuulub eelprojekti kooseisu. 1.2 Riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 5,2 - 5,5 lõigu liiklusohutuse parandamine ja läbilaskvuse suurendamine. Eesmärgi saavutamiseks tuleb koostada projektlahendus, mis võimaldab maanteelõigu ehitamise neljarajaliseks maanteeks koos lõigule jääva ristmiku ümberehitamisega ringristmikuks ja liikluskorralduse muudatustega. Töö hulka kuulub ka Nõmme tee jalgtee ühenduse projekteerimine eelprojekti järgi. 2. Olemasolev olukord 2.1. Projekteeritav ca 1,4 km pikkune teelõik paikneb Harju maakonnas Harku vallas. 2.2. Liiklussagedus 2017 a loenduse andmetel oli 15453 autot ööpäevas, sh 15131 sõidu- ja pakiautot, 273 veoautot ja autobussi ning 48 autorongi. 2.3. Katte liik ja ehitamise aeg: 2012 a ehitatud killustikmastiksasfalt (SMA 12), kuumtaastatud asfaldikihil. 2.4. Lõigu suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h 2.5. Lõigu alg- ja lõppkilomeeter, samuti muude andmete asukohad ja käesolevate nõuete punktides fikseeritud kilomeetrid täpsustada ja vajadusel parandada projekti koostamise käigus. 2.6. Teostatud/teostamisel tööd, millega projekteerimisel arvestada: 2.6.1 Reaalprojekti töö nr P17057 Riigitee nr 11390 Tallinn Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekt. Eelprojekti lõigul km 4,1 – 5,2 valida katendi konstruktsioon, ristlõige ja ringristmiku lahendus sarnane selle projektiga. 2.6.2 Reaalprojekti töö nr P17053 Liiva tee – Keskpäeva tee – Rannamõisa tee ristmiku ümberehituse eelprojekt. 2.6.3 Reaalprojekti töö nr T56-12 Nõmme tee jalgtee ühendus. Lisatud on pdf fail, pakkumuse võitjale saadetakse dwg fail. 3. Lähteülesanne 3.1. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Näha ette katendi uuendamine. Vajadusel remontida olemasolevat muldkeha. 3.2. Katendi kasutusajaks tuleb võtta kõigil katenditüüpidel 20 aastat. 3.3. Arvestada järgmiste parameetritega: 3.3.1. Projekteerimise lähtetase – rahuldav; 3.3.2. Sõiduradade arv – 4; 3.3.3. Sõiduraja laius – 3,25 m (põhjendatud juhul kitsam); 3.3.4. Kindlustatud peenra laius – 0,5 m; 3.3.5. Tugipeenra laius – 0,5 m; 3.3.6. Jalg- ja jalgrattateede ristlõige – minimaalselt 2 m; 3.3.7. Sõiduradade laiuse lõplikul valimisel lähtuda liikluskorralduse juhise 3. osa punktist 1. 3.3.8. Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale. 3.3.9. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on. 4. Uurimistööd 4.1. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda Maanteeameti juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“. 4.2. Geodeetilised uurimustööd teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete äravoolurajatiste projekteerimist: 4.2.1. Geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. 4.2.2. Mõõdistamisel kasutada EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemi. 4.2.3. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. Nivelleerimiskäik rajada nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide ja nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustada looduses, mis säiliksid kuni tee-ehituse vastuvõtmiseni (vähemalt 4 aastat). 4.2.4. Maanteelõigu alguse ja lõpu kohta anda koordinaadid ja kinnistada looduses. 4.2.5. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maastikumudeli (DTM). Koostada 3D maapinna mudel LandXML formaadis, mis oleks ühilduv nii AutoCAD kui ka Microstation tarkvaraga). 4.2.6. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus. 4.2.7. Mõõdistus teostada maantee koridoris vähemalt 100m laiuselt (50m ulatuses mõlemalt poolt alates tee teljest). 4.2.8. Ristuvatel kraavidel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus (vähemalt 100m üles- ja allavoolu). 4.2.9. Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number, absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast, läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane kõrguse reguleerimise ulatus (min-max). 4.2.10. Uurida tuleb tehnovõrkude paiknemine mõõdistusalal ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus ning koostada sellekohane aruanne. Mõõdistusalal paiknevate kommunikatsioonide asukohad ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus kanda plaanile; 4.2.11. Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel plaanil truubi sisse- ja väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Geodeetiline uuring peab olema koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse projekteerimist. 4.2.12. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis numbriga ja tähistada ka plaanil. 4.2.13. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ning piiriprotokolli järgsed katastriüksuste piirid. Maa-ala plaani koostamisel tohib kasutada Maa-ameti kaardirakenduse piiriandmeid üksnes juhul, kui maaüksuste mõõdistamine on tehtud L-Est süsteemis. Kõik piiride asukohad tuleb üle täpsustada maakatastrist välja võetud piiriprotokollide andmete põhjal. Koostada piiriandmete aruanne. 4.2.14. Koostada tabel piirnevate maaüksuste omanike andmetega (kinnistusregistriosa number, katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress, omaniku nimi), mõõdistusviisi (L-Est, plaanimaterjal jne) ja looduses olevate piiripunktide tähistuste kohta. 4.2.15. Töövõtja peab arvestama kuludega, mis on vajalikud kinnistusregistrist ja äriregistrist kinnistuomanike andmete saamiseks. 4.2.16. Geodeetilise uurimistöö aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega, Põllumajandusameti maaparandusosakonnaga ja kohaliku omavalitsusega. 4.2.17. Geodeetiliste uuringute tööde mahu määramisel ning uuringute teostamisel tuleb arvestada, et uuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab töö eesmärgi saavutamist ning võimaldab hinnata lahenduse sobivust keskkonda. 4.2.18. Koostada geodeetiliste uurimustööde aruanne, mis esitada projekteerimise käigus 1 eksemplaris paberkandjal ja 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal). 4.3. Geotehnilised uurimustööd: 4.3.1. Teostatud tööd, millega projekteerimisel saab arvestada: 4.3.1.1 Töö nr GL 17056 Maantee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 Geotehniline pinnaseuuring. 4.3.1.2 Töö nr GL18006 Maantee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 5,3 ristmik Geotehniline pinnaseuuring 4.3.1.3 Töö nr 2601-09 Maantee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,612 – 5,312 Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne 4.3.2. Juhinduda Maanteeameti peadirektori 15.11.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/462 kinnitatud juhendist „Geotehniliste pinnaseuuringute juhend“ ning EVS-EN 1997- 1:2005+NA 2006 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad nõuded. 4.3.3. Tulenevalt juhendist „Geotehniliste pinnaseuuringute juhend“ peab projekteerija saadud geotehnilised uuringud (juhul kui on lisatud hankedokumentidesse) töö käigus alati üle kontrollima (vt p. 1.3) ning tegema kontrolluuringud minimaalse sagedusega 1 puurauk/km iseloomulikumas kohas ning võtma puuraugu kohta minimaalselt 2 pinnaseproovi ning tegema laboratoorsed katsetused. Olulised erinevused varasemate geotehniliste uuringutega tuleb kirjalikult välja tuua Geotehniliste kontrolluuringute kavas (vt p.1.9). Tellijale tuleb põhjendada erinevuste ulatust, iseloomu, põhjust ning ettenägematute lisauuringute objektiivset vajadust jms. 4.3.4. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste uuringute kava (mis edastatakse tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Tellijale). 4.3.5. Puuraukude asukohad valib Töövõtja. Asukohad kantakse geodeetilisele alusplaanile (EH2000 kõrgussüsteemis) ja esitatakse teadmiseks Tellijale, kellel on õigus vajadusel teha täiendavaid ettepanekuid ja korrektuure. 4.3.6. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja rajatiste projekteerimist. 4.3.7. Jalg- ja jalgrattateedele näha ette vähemalt kasvupinnase paksuse määramine iga 50m tagant. 4.3.8. Aruanne esitada Maanteeametile 1 eksemplaris paberkandjal ja 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal). 4.4. Kasutada järgmisi eelnevalt teostatud liiklusuuringud: 4.4.1. Teostatud tööd, millega projekteerimisel arvestada: 4.4.1.1. Maantee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa_Kloogaranna km 2,6-4,1 ehitusprojekti liiklusuuring 4.4.1.2. Maantee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa_Kloogaranna km 5,3 ristmiku eelprojekti liiklusuuring 4.4.2. Kasutades eelnevalt nimetatud liiklusuuringuid, teostada km 4,1-5,5 terviklik liiklusuuring, mis võimaldab: 4.4.2.1. Arvutada ristmike läbilaskvust ja määrata teenindustaset; 4.4.2.2. Määrata koormussagedus. 4.4.2.3. Liiklusuuringud vormistada aruandena, mis peab sisaldama vähemalt järgmist: 4.4.2.3.1. liikluse prognoosi; 4.4.2.3.2. liikluskoosseisu ja koormussagedust; 4.4.2.3.3. teenindustaset; 4.4.2.3.4. liiklusvoogude jagunemist ristmikel ja võimalikke ümberjagunemisi; 4.4.2.3.5. aruande kokkuvõtet. 4.4.3. Liikluse prognoosimisel tuleb arvestada ja analüüsida nii Maanteede projekteerimisnormides punktis 1.3 tooduga kui „Liikluse baasprognoos Eesti riigimaanteedele aastaks 2040“ keskmise kasvuga. 4.4.4. Tellija teeb Töövõtja analüüsi põhjal otsuse, millise liikluskasvuga tuleb katendi projekteerimisel arvestada. 4.5. Eelprojektis kasutada katendi konstruktsiooni mis on analoogne Reaalprojekti töö nr P17057 riigitee nr 11390 Tallinn Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojektis. 4.6. Olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine: 4.6.1. Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud ning arvestada nendega eelprojekti ja põhiprojekti koostamisel (perspektiivsed mahasõidud, mille ehitamise mahtusid mitte arvestada maantee ehituse mahtudesse). 4.6.2. Töövõtja peab selgitama ja esitama Maanteeametile andmed planeeringutes toodud teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuste osas. 4.6.3. Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld- ja detailplaneeringute põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti seletuskirjas. 4.7. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. 4.8. Teostada mürauuring: 4.8.1. Mürauuring peab arvesse võtma liiklusprognoosi tulemusi (vastavalt liiklusuuringule). Mürauuring tuleb teostada Riigitee nr 11390 Tallinn Rannamõisa- Kloogaranna lõigule km 4,1 - 5,2. Mürauuring peab käsitlema nii olemasolevat kui ka perspektiivset olukorda vastavalt keskkonnaministri 16.12 2016. a määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud tingimustel. Mudeli mõõtmed ja arvutusalade valik kooskõlastada Tellijaga. 4.8.2. Mürauuringus peab olema välja toodud müratõkete heliisolatsiooni ja helineelduvuse kategooria, mis on toodud harmoniseeritud standardis EVS-EN 14388:2015. 4.8.3. Ehituse järgne olukord - liiklusloenduse andmete alusel projekteeritud lahendusega elamute juures (fassaadi arvutus , i.k. building evaluation) arvutatud Ld ja Ln müraindikaatorid, mis ületavad Ld > 55 dB ja Ln > 45 dB. 4.8.4. Perspektiivne olukord - mürakaardid prognoositava liiklussagedusega koos ja ilma müratõketeta arvutatud Ld ja Ln müraindikaatorid. 4.8.5. Müratõkete vajadus eluhoonete juures vastavalt keskkonnaministri 16.12 2016. a määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ olemasoleva ja perspektiivse liiklussageduse alusel tabelina, mis jaotab maaüksused sihtotstarvete alusel kategooriatesse (vastavalt üldplaneeringule) arvestades piirtaseme normsuuruseid. Iga müratõkke kohta tuleb eraldi 3D pilt teha ning vertikaalne arvutus. Müratõkke kõrgus peab olema arvutatud projekteeritud teekattest. Müratõkete vajadusel peab arvesse võtma uuringus „Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava maanteelõikudes, mida kasutab üle 3 miljoni sõiduki aastas 2019-2024“ välja toodud . 4.8.6. Mürakaardid pdf formaadis sisse zoomitavad. 4.8.7. Arvutusruudu suurus ei tohi olla suurem kui 3m x 3m, mudeli kõrgusandmetena peab kasutama projekteeritud lahendust (3D mudel tehnilise kirjelduse punkt 4.2.5), geodeetiliste mõõtmiste andmeid ning Maa-ameti kaardilt kõrgusjooni. 4.8.8. Sõidukiirus valida vastavalt projektlahenduses toodud lubatud piirkiirus (NB! Võib erineda projektkiirusest). 4.8.9. Siseriiklikud müraindikaatorid Ld ja Ln. 4.8.10. Kasutada ööpäevast liikluse jaotust ja raskeliikluse osakaalu jagunemist, mis põhineb uuringu „Püsiloenduspunktide liikluskoosseisu ja kiiruse uuring“, kui liiklusprognoos ei näe ette muud prognoositavaks aastaks. 4.8.11. Müraarvutustarkvara tingimused – tuleb kasutada tarkvara viimast versiooni, müra vertikaalne arvutus ja kujutamine, 3D pildi võimalus mudelist, fassaadiarvutus hoonel (i.k building evaluation), võimalus märkida mürakaartidel erinevate värvidega müratundlikud ja teised hooned, mürakaardi- ja punktiarvutuse võimalused, mudeli .shp ja .dxf eksportimise võimalus. 4.8.12. Esitada mürauuringu mudel .shp failides. 4.8.13. Nõuded mürauuringu koostajale: vähemalt 5 aastane kogemus liiklusmürauuringute koostajana, esitada 1 mürauuring, milles on arvutatud ka müratõketega olukord. 5. Eelprojekt 5.1. Koostada riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1 – 5,2 lõigu eelprojekt. 5.2. Eelprojekt peab vastama määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud eelprojekti koostamise nõuetele. 5.3. Eelprojektis peab olema muuhulgas arusaadavalt lahendatud: 5.3.1. Põhimaantee 2+2 lahendus, s.h keskpiirdega lõigud, vajadusel piirete katkestused, vajadusel tagasipöördekohad, vajadusel kogujatee ja Tiskre ringristmik; 5.3.2. Tehnovõrkude ümbertõstmise vajadused; 5.3.3. Rajatavate kraavide asukohad; 5.3.4. Juurdepääsud kinnistutele, võimalikud vajalikud ühendusteed ja kogujateed, kogujatee võib olla vajalik Tiskre ringi läheduses; 5.3.5. Bussipeatused koos neid ühendavate jalg- ja jalgrattateede ning teeületuskohtadega; 5.3.6. Vajalikud ühendusteed; 5.3.7. Kavandatavate müratõkkeseinte asukohad; 5.3.8. Selgitada vajamineva teemaa ulatus, krundijaotuskava koostamine. 5.3.9. Koostada lisaks geodeetilisele alusplaanile ka ülevaatlik projektlahendus ortofotole (koos kinnistu piiridega). 5.4. Koostada müratõkete projektid. 5.5. Valgustuse eelprojekt. 5.6. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon (tööde maksumuste kalkulatsioon 90% täpsusega põhiprojekti kalkulatsioonist). 5.7. KMH eelhinnang. * Tellija tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning vajadusel projekti ekspertiisi. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud märkustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse. 6. Keskkonnamõjude eelhinnang 6.1. Koostada projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnang, riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1 – 5,2 eelprojektile ja riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 5,2-5,5 põhiprojektile eraldi, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 61, mis selgitab keskkonnamõjude hindamise vajaduse ning on aluseks haldusakti andmisele KMH algatamise või algatamata jätmise kohta. 6.2. Eelhinnang koostada projekteerimise faasis, mis võimaldab hinnata kõiki projektiga kaasnevad asjakohased mõjud, kuid mitte enne, kui on selgunud tee ja teerajatiste täpne asukoht. 6.3. KMH ekspert on kohustatud tutvuma projektialaga kohapeal, fotografeerima olulised asjaolud ning lisama need eelhinnangule. 6.4. Eelhinnangu peab koostama füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (KeHJS §14 tähenduses). 7. Krundijaotuskava 7.1. Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna km 4,1 – 5,2 eelprojektile ja riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna km 5,2-5,5 põhiprojektile eraldi. 7.2. Krundijaotuskava koostada vastavalt 02.07.2015 vastu võetud majandus- ja taristuministri määruse nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ §-le 33. 8. Projekteerimistingimuste menetlus 8.1. Projekteerimistingimuste menetlus tuleb läbi viia ainult selles osas mis ei ole detailplaneeringuga kaetud. Projekteerija valmistab ette Tellijale kõik projekteerimistingimuste kehtestamise menetluse läbiviimiseks vajalikud kirjad (ettepanekud, vastused, vaiete põhjendused, projektlahenduse selgitused jne) koos lisadega (joonised, esialgne krundijaotuskava koos esialgse kavandatava võõranduse jms), sh nendele kinnistu omanikele, keda projektiga ettenähtud tööd otseselt mõjutavad (nt kraavitööd, läbisõit krundilt, ajutine maakasutus, puude mahavõtmine kinnistu piiri lähistel jms.) Tegevuste kirjeldus peab olema üheselt mõistetav ja hõlmama kõiki töid, mida kinnistul või selle vahetus läheduses teostatakse. Piirinaabritega kooskõlastamise vajadus tuleb täpsustada eelnevalt tellijaga. 8.2. Projekteerija kohustub koostama vastuse projekteerimistingimuste menetluse raames esitatud ettepanekutele, vaietele jne 10 päeva jooksul peale Tellija poolt edastatud vastavasisulist kirjalikul kujul esitatud korraldust. 8.3. Projekteerija kohustub korrigeerima projekteerimistingimuste kehtestamiseks koostatud projektlahendust vastavalt Tellija korraldustele. Projekti muutmist võivad tingida esitatud vaided, ettepanekud või Tellija muutunud nägemus projektist jne. 8.4. Projekteerija korraldab vajadusel avalikustamised kohalikes omavalitsustes koostöös Maanteeametiga ja koostab avalikustamistest osavõtjatele arusaadavad maanteelõikude ning ristmike lahendusi illustreerivad joonised. 9. Põhiprojekti osad 9.1. Koostada riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 5,2-5,5 lõigu põhiprojekt vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele. 9.2. Km 5,6 – 5,7 Nõmme tee jalgtee ühenduse põhiprojekt (Reaalprojekti töö nr T56-12 Nõmme tee jalgtee ühendus järgi). 9.3. Tehnovõrkude eelprojektid. 9.4. Valgustuse põhiprojekt. 9.5. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon. 9.6. Krundijaotuskava. * Tellija tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning vajadusel projekti ekspertiisi. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud märkustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse. 10. Projektide koostamise üldised nõuded 10.1. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks. 10.2. Koostada maanteelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti mastaabis. 10.3. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta (projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused, katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne). 10.4. Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised. 10.5. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid ja geoloogiline profiil. Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele. 10.6. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi konstruktsioonid, olemasolev ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on vastav tüüp projekteeritud. 10.7. Koostada tööristprofiilid (ristlõiked) sammuga 25m (täis- ja veerandpikettidel) ning ehituslõigu iseloomulikest kohtadest (ristmikud, liiklussaared jms.). Tööristprofiilidel näidata olemasolev pind ja selle kõrgusarvud, projektpind, kõrgusarvud, kalded, erinevate kalletega osade laiused, olemasolevad ja uued teemaa piirid, ristuvate kommunikatsioonide asukohad, kaevejoon ning muu tee-ehitusel vajalikuks osutuv informatsioon. Tööristprofiilid tuleb esitada ainult digitaalselt. 10.8. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse. 10.9. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt. 10.9.1. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine, amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued. 10.9.2. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja taotleda Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajalt tehnilised tingimused maaparandussüsteemide ümberehituse projekti koostamiseks tagamaks maaparandussüsteemi funktsioneerimise. 10.9.3. Vajadusel tuleb põhiprojekti koostamise käigus teostada täiendavad lisauuringud olemasoleva veekuivendussüsteemi (kraavid/jõed) seisukorra kindlakstegemiseks ja renoveerimiseks. 10.9.4. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajaga. 10.9.5. Vältida pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni. 10.10. Maanteelõigus tuleb võimalusel ette näha olemasolevate mahasõitude ja ühendusteede sulgemine või nende ühendamine piirkonnas paiknevate mahasõitudega kogujateede/ühendusteede abil. 10.11. Täiendavate mahasõitude kavandamist tuleb võimalusel välistada. 10.12. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava materjali mahud. 10.13. Näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt vajadusel metsalangetustööd ja kändude juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. 10.14. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegne liikluskorraldus oleks võimalik teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada projekti mahus maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos liikluskorraldusega ja eelnevate ehitustööde kirjeldustega. 10.15. Koostada töömahtude tabelid (mahud pikettide kaupa). 10.16. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). 10.17. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid. 10.18. Koostada töömahuloend (kululoend). 10.19. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel. Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, jalg- ja jalgrattateede, ristmike, mahasõitude, rajatiste ja kommunikatsioonide ehitusmaksumused. Ehitusaegse liikluskorralduse, ajutiste ehitiste, keskkonnamõju leevendusmeetmete maksumuste kalkulatsioonid esitada eraldi. 10.20. Koostada projektile 3D mudel kogu lõigu ulatuses: 10.20.1. Geodeetilisest alusplaanist tuleb koostada 3D maapinnamudel; 10.20.2. Projekti koosseisus esitada 3D pinnamudel LandXML formaadis koos 3D joontega (3d polyline) projekteeritud tee-elementide murdejoontega (tee telg, katte serv, kraavi põhi jms). Samuti peab olema võimalik eristada mulde pealispind (näiteks eraldi mulde pinnamudelina). 3D mudelis tuleb välja joonistada tee kate, dreenkihi alakiht ja muldkeha alakiht, mis võimaldaks kõikide katendi- ja muldekihtide ehitust 3D tehnoloogiaga; 10.20.3. 3D mudelis tuleb koostada nii eelprojekt kui ka põhiprojekt. 11. Bussipeatused 11.1. Koostöös kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada bussipeatuste asukohad. 11.2. Bussipeatuste kavandamisel arvestada „Bussipeatuste, platvormide ja -paviljonide rajamise põhimõtted“ (leitav Maanteeameti koduleheküljelt: Ametist/Juhendid/Projekteerimisjuhendid). 12. Müratõkkeseinad 12.1. Projekteerida müratõkkeseinad riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1 – 5,2 lõigule. 12.2. Müratõkkeseina projekt peab sisaldama: 12.2.1. Mürauuringut vastavalt punktile 4.8 (kui projekti koostamisel muutub müratõkke paigutus või muud kriteeriumid, siis tuleb ka mürauuringut muuta); 12.2.2. Topo-geodeetiline uuring peab määrama vastavalt mürauuringus käsitletavate hoonete ja tee vahel täiendavaid punkte ja looma nendest kõrgusjoontega maastikumudeli (DTM mudeli); 12.2.3. Maavajaduse analüüs (sh müratõkete hooldamiseks vaja minev maa-ala ja uute mahasõitude vajadus Taludevahe tn-valt); 12.2.4. Suhtlus kohaliku omavalitsuse ja elanikega; 12.2.5. Müratõkkeseina kõrgus teekattest ja pikkus; 12.2.6. Müratõkke tüübi ja materjali valiku analüüs, sh visuaalne kavand, tehniliste lahenduste analüüs (EVS-EN 14388:2015), vajadusel insolatsiooni analüüs, eluiga (sõltub tee arendus perspektiivist), hooldustingimused vastavalt; 12.2.7. Geotehnilised puuraugud mahus (iga 200m kohta min 3 puurauku), mis annaksid piisavat teavet reaalsete vundamentide valiku kohta; 12.2.8. Müratõkete tõhususe hindamise tingimused. Müratõkete tõhususe kontrollimiseks mõõtmispunktid vastavalt põhjamaade mõõtemeetodile NT ACOU 056; 12.2.9. Eelarve. 13. Liikluskorraldusvahendid 13.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms). 13.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma naaberlõikudel projekteeritud viitamisega. 13.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega. 13.4. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks. 13.5. Liikluskorraldusvahendite projekt esitada märkusteks ja ettepanekuteks ning kooskõlastamiseks Tellijale. 14. Tee valgustus 14.1. Töövõtja ülesandeks on põhiprojekti koosseisus koostada teevalgustuse projekt riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 5,2-5,5 lõigule ja eelprojekti koosseisus riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1 – 5,2 lõigule. 14.2. Valgustimasti tüüp täpsustatakse projekteerimise käigus. 14.3. Tee valgustuse projekteerimisel lähtuda järgmistest standarditest, juhenditest ja normidest: 14.3.1. EVS-EN 13201- 2 Teevalgustus. Osa 2: Teostusnõuded 14.3.2. EVS-HD 384.7.714 S1 2004 Välisvalgustuspaigaldised 14.3.3. EE 10421629-JV ST 5-6 0,4 – 20 kV võrgustandard 14.3.4. Riigimaanteede valgustamise juhis 14.4. Valgustus projekteerida minimaalses vajalikus mahus, arvestades olemasolevat olukorda. Aluseks võtta „Riigimaanteede valgustamise juhis“. 14.5. Täpne valgustuse ulatus ja vajadus selgub projekteerimise käigus, arvestades Töövõtja ettepanekuid ja põhjendusi. 14.6. Valgustuse tehniline lahendus peab tagama ökonoomse välisvalgustuse ja võimaluse valgustite töörežiimi muutmiseks. 14.7. Projektlahendus tuleb integreerida valgustuse hooldaja kontroll-süsteemi. 14.8. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga. 15. Tehnovõrkude ümbertõstmine 15.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada eelprojekt koos töömahtude loendite ja ehitusmaksumuste kalkulatsiooniga vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele. 15.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga. 16. Haljastus ja hooldus 16.1. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“, ning „Riigiteede haljastustööde juhis“ 2018, kinnitatud käskkirjaga nr 1- 2/18/545 20.12.2018. 16.2. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt loetavad ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad. 17. Koosolekud, kooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine 17.1. Töövõtja peab korraldama projekteerimise käigus koostöös Tellijaga, kohalike omavalitsuste esindajatega ning vajadusel tehnovõrkude valdajatega, detailplaneeringute ja üldplaneeringute koostajatega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega vähemalt üks kord kuus, asukohaga Heli tn 6 Tallinnas. Töökoosolekul peab kohal olema Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalev projektijuht. Teised võtmeisikud peavad koosolekul osalema vastavalt Tellija kontaktisiku eelnevale nõudmisele või juhul kui Töövõtja peab ise vajalikuks. 17.2. Töövõtja peab arvestama, et juhul, kui kohalikud omavalitsused soovivad, siis toimuvad korralised koosolekud ka kohalikes omavalitsustes sagedusega kuni 1 kord kahe kuu jooksul: 17.2.1. Töövõtja peab antud soovi täpsustama iga kohaliku omavalitsusega eraldi; 17.2.2. Kokkuleppel kohalike omavalitsustega võib erinevate kohalike omavalitsuste koosolekuid ühildada (näiteks toimub kahe või enama valla ühine koosolek kokku lepitud asukohas). 17.3. Koosolekute sagedust võib tellija nõusolekul piirata uuringute koostamise etapis. 17.4. Töökoosolekutel antakse ülevaade vahepealse aja jooksul tehtud töödest, toimub arutelu projektis esile kerkinud teemadel. 17.5. Enne töökoosoleku toimumist on Töövõtja kohuseks esitada osalejatele koosoleku päevakord koos vajalike eelinfot sisaldavate materjalidega. 17.6. Koosolekuid protokollib Töövõtja. 18. Vormistusnõuded 18.1. Põhiprojekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid vormistada 2 eksemplaris paberkandjal ja 2 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal) sh. krundijaotuskava (tööristprofiilid esitada ainult elektroonilisel andmekandjal). 18.2. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate: 18.2.1. Joonised peavad olema esitatud originaalkujul (.dgn või .dwg) ning .pdf kujul; 18.2.2. Tabelite failid vormistada .xls või .xlsx ning .pdf kujul; 18.2.3. Tekstifailid vormistada .doc või .docx ning .pdf kujul; 18.2.4. Muud projekteerimise tarkvara kasutades nende originaalfailid; 18.2.5. Lisaks projekti failidele peavad elektroonilisel andmekandjal olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide .shx failid; 18.2.6. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial. 18.3. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele (www.mnt.ee -> Ametist -> Juhendid) 2 eksemplaris (1 eksemplar tellijale ilma maksumusteta ja 1 maksumustega). Lisad: 1. Projekteeritava lõigu asukoha skeem; 2. Projektid (asukoht https://pilv.mkm.ee/s/u29wjue420QHGln); 3. Geoloogia (asukoht https://pilv.mkm.ee/s/u29wjue420QHGln); 4. Liiklusuuringud (asukoht https://pilv.mkm.ee/s/u29wjue420QHGln); 5. Nõuded Töövõtjale. Lisa 1 Projekteeritava lõigu asukoha skeem Eelprojekt riigiteel nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna lõigus km 4,1 – 5,2: Põhiprojekt riigiteel nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna koos ringristmikuga lõigus km 5,2- 5,5: Jalgtee ühendus Nõmme teega: Mürauuringud ja müratõkkeseinad riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna lõigu 4,1 – 5,2 paremale poole: Koostas: Indrek Sihver, Maanteeamet Versioon 31.10.2019 /// TÖÖ NR 19003329 T11390 Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Töö nr 19003329 Tartu-Tallinn 2019 Maarja Salumäe Keskkonnaspetsialist Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert, projektijuht Juhan Ruut Keskkonnaekspert (litsents: KMH0155) T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 2 keskkonnamõjude eelhinnang SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................ 3 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................... 4 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ......................................................... 7 4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ........................................ 9 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE 15 5.1 Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele .................................................. 15 5.2 Mõju põhja- ja pinnaveele .......................................................................... 16 5.3 Müra .......................................................................................................... 19 5.4 Õhukvaliteet .............................................................................................. 21 5.5 Valgusreostus ............................................................................................ 22 5.6 Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine ...................... 22 5.7 Avariiolukorrad .......................................................................................... 23 6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED ............................................................. 24 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 3 keskkonnamõjude eelhinnang 1. SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee 1 1390 Tallinn- Rannamõisa- Kloogaranna km 4,1- 5,5 projekti koosseisu. Eelhinnang on koostatud põhiprojekti koostamise algstaadiumis. Kavandatava tegevuse kirjeldamisel on aluseks võetud Maanteeameti poolt väljastatud projekti tehniline kirjeldus ning projekteerija poolt edastatud projekti materjalid (sh. joonised) seisuga oktoober 2019. Projekti eesmärgiks on lõigu liiklusohutuse parandamine ja läbilaskvuse suurendamine. Projektiga kavandatakse maanteelõigu ehitamine nelja sõidurajaga eraldusribaga maanteeks koos lõigule jäävate ristmike ümberehituse ja liikluskorral duse muudatusega. Lisaks kuulub projekti hulka Nõmme tee jalgtee ühenduse projekteerimine. Projekteeritav lõik asub Harju maakonnas , täpsemalt Tallinna linna Haabersti linnaosa ning Harku valla Tabasalu aleviku ja Tiskre küla asutusüksuste piiril (vt joonis 1.1). Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või mitte algatamise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel. Projekteeritava maanteelõigu kohtvaatlus viidi läbi 14. septembril 2019 aastal. Joonis 1.1 Projekteeritava lõigu T11390 4,1-5,5 lõigu asukoha skeem. Projekteeritav maanteelõik on tähistatud punasega. Alus: Maa-ameti kaardirakendus T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 4 keskkonnamõjude eelhinnang 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 2 1 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 2 2 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga te eks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019015 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 5 keskkonnamõjude eelhinnang korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ 2. Vastavalt VV määrusele: § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul; Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10) ning kuna kavandatakse kahe täiendava sõiduraja lisamist, siis ka VV määruse nr 224 §13 p 8 vastava tegevusega (tee laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul). Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: § 6 1 . Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 6 keskkonnamõjude eelhinnang 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamis el peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolev eelhinnang on tellitud Novarc Group AS poolt riigitee nr 11390 Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu projekti koosseisus ning seda on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 7 keskkonnamõjude eelhinnang 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Vastavalt Maanteeameti poolt väljastatud tehnilise kirjeldusele on projekti eesmärgiks koostada projektlahendus, mis võimaldab riigitee nr 11390 Tallinn- Rannamõisa- Kloogaranna 4,1-5,5 km maanteelõigu ehitada kogu ulatuses eraldatud sõidusuunadega neljarajaliseks maanteeks. Lahendus peab hõlmama lõigule jääva ristmiku ehitamist ringristmikuks ja liikluskorralduse muudatus i. Tiskre ringristmiku km ca 4,4-4,6 ohutumaks projekteerimine ning Nõmme tee jalgtee üh enduse projekteerimine kuulub põhiprojekti koosseisu. Vastavalt tehnilisele kirjeldusele peaks projekteeritava sõiduraja laius olema 3,25m, nii tugipeenra kui ka kindlustatud peenra laius 0,5m. Jalg- ja jalgrattateede ristlõige peaks olema minimaalselt 2m. Parempoolne Tallinn-Rannamõisa sõidusuund järgib olemasolevat trassi. Rannamõisa - Tallinn sõidusuuna osa on projekteeritud olemasoleva tee kõrvale uuele muldele . Lõigule jääv Liiva-tee-Keskpäeva tee-Rannamõisa tee ristmik ehitatakse ümber ringristmikuks. Sademevee ärajuhtimiseks kasutatakse kombineeritud lahendust – kitsastes oludes tuleb vesi kokku koguda restkaevudega, aga sealt edasi suunatakse vesi enne suublasse juhtimist läbi aeglase vooluga teekraavi. Kogu sademevesi jõuab lõpuks Apametsa peakraavi. Põhimõtteline skeem kavandatava teelõigu lahenduse kohta on esitatud joonisel 3.1. (Vajadusel on kavandatava tegevuse detaile täpsemalt kirjeldatud ptk 5 koos mõju hindamisega.) Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee -ehitusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid . Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole. Välistada ei saa avariiolukordade tekkimist ehitustehnika kasutamisel. T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 8 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 3.1 Projektlahendus. Väljavõte projekti situatsiooniskeemist. T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 9 keskkonnamõjude eelhinnang 4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND Projekteeritava ca 1,4 km lõigu liiklussagedused on kõrged, 2017. aasta loenduse andmetel oli keskmine ööpäevane liiklussagedus 15453 autot (sh 15131 sõidu- ja pakiautot, 273 veoautot ja autobussi ning 48 autorongi). Hetkel on lõigu suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Antud teelõiguga kulgeb paralleelselt ka kergliiklustee. Olemasolev liikluskeskkond ei ole tipptundidel piisava läbilaskevõimega: suure liiklussageduse tõttu on raskendatud sõidukite pealesõit maanteele ja vasakpöörete sooritamine maanteelt. Seetõttu on ka jalakäijatel tipptundidel sõidutee ületamine keeruline. Lisaks ei ole Nõmme tee elanikud hetkel ühendatud Tallinn -Rannamõisa tee kõrval kulgeva kergliiklusteega. Sellele saamiseks peavad Nõmme tee elanikud ületama tiheda liiklusega ja piiratud nähtavusega maantee või ronima otse üle teepiirde ning mööda järsku ja tihtipeale porist nõlva alla minema (vt joonis 4.1). Käesolev lahendus on ohtlik nii jalakäijatele kui ka autojuhtidele, mistõttu vähendab ühenduse rajamine oluliselt liiklusohtlike olukordade riski. Joonis 4.1 Hetkeolukord Nõmme tee ja kergliiklustee vahelisel alal. Allikas: Hendrikson & Ko 14.09.2019 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 10 keskkonnamõjude eelhinnang Suunaga Tabasalu poole paiknevad vaadeldava maanteelõigu vasakul pool peamiselt põllu- ja rohumaad. Paremal pool asuvad elamud, mis vahelduvad mõningate metsatukkade või rohumaadega. Lähimad eluhooned jäävad maanteest 1 0-15 m kaugusele. Eriti kitsad olud tekivad Rannamõisa tee 44 ja Rannamõisa tee 13 kinnistute vahele jääva teelõigu ehitusel (joonis 4.2), kui olemasolevat teed laiendatakse Rannamõisa tee 13 kinnistu poole. Ainus maanteelõiguga ristuv vooluveekogu on Apametsa peakraav (joonis 4.3). Kraav kulgeb paralleelselt Liiva teega ning suubub Kakumäe lahte. Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) kohaselt paikneb projekteeritav teelõik peamiselt suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Alates Liiva tee- Keskpäeva tee- Rannamõisa tee ristist on põhjavesi keskmiselt või nõrgalt kaitstud (joonis 4.4). Projektiala piirkonnas on tegemist liigniiske pinnasega. Maanteeameti poolt tellitud aruandes „Maanteeameti tegevuskava üleujutusalade ja võimalike kliimamuutuste tuvastamiseks I osa“ on välja toodud, et Tallinn - Rannamõisa-Kloogaranna maantee 5km kuulub üleujutusohupiirkonna ja üleujutusohuga seotud riskipiirkonda. Üleujutuse esinemistõenäosus on üks kord 1000 aasta jooksul. Maanteelõigule lähimad puurkaevud on kujutatud joonisel 4.5. Puurkaevu nr PRK0054812 hooldusala ja puurkaevu nr PRK0011556 sanitaarkaitseala jäävad projekteeritavale teele. Nõmme tee jalgtee ühenduse lähedale jää vad puurkaev nr PRK0052090 ja puurkaev nr PRK0004748, kuid nende sanitaarkaitseala ei ulatu kavandatavale teele. EELIS-e 4 andmetel ei jää projektiala vahetusse lähedu sse ühtegi looduskaitseala ega Natura 2000 võrgustiku ala. Lähim looduskaitsealune ala on Rannamõisa maastikukaitseala (KLO1000116), mille piir jääb maanteest enam kui 250 m kaugusele. Antud maastikukaitsealaga ühtib Rannamõisa loodusala (RAH0000450), mis kuulub Natura 2000 võrgustikku (vt joonis 4.6). Nimetatud ala asub projektist piisavalt kaugel ning seda eraldab teest ka asustus, mistõttu ei kaasne sellele alale negatiivset mõju. Keskkonnaregistri andmetel kavandatava tegevuse vahetus läheduses ühtegi kaitsealust liiki pole. Lähim kaitsealuse liigi (must tuhkpuu - III kategooria kaitsealune liik) leiukoht asub Rannamõisa maastikukaitsealal ja jääb maanteest ligi 600 m kaugusele. Seega jäävad projektialale läh imad kaitsealused liigid projektiga kavandatavast maanteest piisavalt kaugele, et võimalik negatiivne mõju puudub. Kultuurimälestiste riikliku registri andmete alusel ühtegi kultuurimälestist projekti piirkonnas ei asu. Tiskre tee ristist kuni Tiskre ringristmikuni kattub teelõik Haabersti linnaosa üldplaneeringu 5 „Väärtused ja piirangud“ kaardi andmetel vanalinna muinsuskaitseala vaatesektoriga (vt joonis 4.7). Kuna kavandatav tee ei häiri muinsuskaitseala siluetti ja vaateid muinsuskaitsealale, siis piiranguid tee ehitusele ei teki. Hetkel kehtiva Harku valla üldplaneeringu 6 „Maakasutus“ kaardi alusel ei jää kavandatav tegevus rohevõrgustiku alale (vt joonis 4. 8). 4 ©EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem-Keskkonnaregister) : Keskkonnaagentuur 5 https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Haabersti -linnaosa-uldplaneering 6 https://www.harku.ee/kehtiv-uldplaneering T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 11 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.2 Kitsad tingimused teest vasakul paikneva Rannamõisa tee 13 (pildil) juures. Allikas: ülemine pilt Hendrikson & Ko, 14.09.19, alumine pilt Google maps T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 12 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.3 Maanteega ristuv Apametsa peakraav. Allikas: Hendrikson & Ko, 14.09.2019 Joonis 4.4 Põhjavee kaitstus kavandatava tegevuse piirkonnas. Allikas: Maa-ameti kaardirakendus T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 13 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.5 Apametsa peakraavi (sinisega, koos kaitsevöönditega) ja puurkaevude (sh sanitaarkaitseala) paiknemine (rohelisega) kavandatava maanteelõigu piirkonnas. Maa- ameti kaardirakendus Joonis 4.6 Kavandatava tegevuse paiknemine maastikukaitseala suhtes (vastavalt Keskkonnaregistri andmetele). Sinisega on tähistatud projekteeritav maanteelõik . Allikas: Maa-ameti kaardirakendus T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 14 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.7 Väljavõte Haabersti linnaosa üldplaneeringu „Väärtused ja piirangud“ kaardilt. Joonis 4.8 Väljavõte kehtiva Harku valla üldplaneeringu „ Koondkaart“ kaardilt. T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 15 keskkonnamõjude eelhinnang 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigitee 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 laiendamise projekti) võimalikku keskkonnamõju. Juba eksisteeriva liikluse mõju selles osas, mida käesolev projekt ei mõjuta, eelhinnangus otseselt ei hinnata. Kuna tegemist on olemasoleva teega, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Läbi liiklemistingimuste muutmisega tõstetakse liiklusohutust ning seetõttu on projektil õnnetuste riski vähenemise tõttu ka positiivne mõju. Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 6. Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kest ust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne. 5.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE Vasakule poole teed, kuhu tee laiendam ine on kavandatud, on üldplaneeringuga kavandatud tiheasustusala, s.o elamumaa või elamu- ja ärimaa. Ala kruntideks jaotamiseks on algatatud detailplaneering („Apametsa II kvartal“). Tallinn-Rannamõisa maantee suur koormus ja liiklusohtlikkus on samuti üld planeeringu seletuskirjas välja toodud. Seega ei ole kavandatav tegevus üldplaneeringu lahendusega vastuolus - ohutute liiklemistingimuste tagamine on tiheasustusalal pigem soodsa mõjuga. Hetkel paiknevad eelpool kirjeldatud tiheasustusalaks kavandatud alas (nn Apametsa piirkonnas) avatud põllu- ja rohumaad. Seetõttu on ka Maanteeameti kaardirakenduse „Eesti maanteed ja loomaohtlikkus“ kohaselt Tiskre ringristmiku ja Nõmme tee vahelisel lõigul aastatel 2009 kuni 2013 toimunud 14 õnnetust metsloomadega. Samuti on projekteeritava tee alguspunkti (4,1km) ja Tiskre ringristmiku vaheline lõik tunnistatud loomaõnnetuste osas ohtlikuks lõiguks. Kuna projekteeritava maanteelõigu paremale pool on juba tiheasustus ning vasakule poole on planeeringuga kavandatud tiheasustus ei ole antud lõigul otstarbekas ehitada loomadele liikumisteid . Soovitatav on kaaluda loomade liikumise eest hoiatavate liiklusmärkide panemist . Projektiga kavandatakse tee laiendamist juba olemasolevas teekoridoris, mistõttu ei kaasne sellega ulatuslikku mõju ala maakasutusele. Vajadusel on projektiga ette T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 16 keskkonnamõjude eelhinnang nähtud tee kõrvalt üksikpuude likvideerimine. Vastavalt projekti materjalidele (seisuga oktoober 2019) on vaja raiuda puid järgmistes kohtade s: Rannamõisa tee 36 piirnev transpordimaa, 4 puud. Raie on vajalik müraseina tõttu. Maantee selles lõigus ei laiene. Rannamõisa tee 44 piirnev transpordimaa, 17 puud. Otseselt jäävad puud müraseina trassile, aga tuleks maha võtta ka tee laienemise tõttu. Muidu jä äksid puud tee servale liiga lähedale (juurte kahjustused ehituse käigus + põrkepiirde paigaldamiseks ei jää piisavalt ruumi). Rannamõisa tee 13 piirnev transpordimaa, 5 puud. Puud jäävad maantee laienemise tõttu kinnistu poole nihkuva kergliiklustee alla. Mürasein jääb puudest vasakule, kinnistu piirile. Kõik likvideeritavad puud asuvad teekoridoris, transpordimaal, 1 -4 m kaugusel kinnistute piirist. Ka ei ole nimetatud puud kaitse all ning olulist ebasoodsat keskkonnamõju ei kaasne. Puude likvideerimiseks viiakse projekti käigus eelnevalt läbi dendroloogiline uuring ning lähtutakse kohalike omavalitsuste raiet käsitlevatest määrustest 7. 5.2 MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE Nagu kirjeldatud peatükis 4, ulatub puurkaevu PRK0054812 hooldusala ja PRK0011556 sanitaarkaitseala projekteeritavale teele (vt ka joonis 4.3). Lisaks jäävad Nõmme tee jalgtee ühenduse lähedale puurkaev nr PRK0052090 ja puurkaev nr PRK0004748 , kuid nende sanitaarkaitseala ei ulatu kavandatavale teele. Ehitustöid kaevude nr PRK0052090 ja nr PRK0004748 sanitaarkaitsealadel tuleks vältida. Puurkaev nr PRK0054812 asub Rannamõisa tee 36 kinnistul (KÜ 78406:612:2910) , olemasoleva tee katte servast asub puurkaev ~8 m kaugusel. Puurkaev on rajatud 2016. aastal olmevee saamiseks ja sellele moodustatud hooldusala on 10m. Seega ulatub hooldusala juba ka varasemalt olemasolevale teele. Vastavalt veeseaduse § 154 lg 5 on hooldusalal põhjavee saastumise vältim iseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht. Projektiga ei kavandata tee nihutamist puurkaevule lähemale, kavandatakse vaid tee ülekatet olemasolevas ulatuses ning m üratõkke rajamist tee ja puurkaevu vahele. Kui järgitakse ettevaatusabinõusid, ei ole kavandatavat tegevust põhjust lugeda ehituseks, millega kaasneb keskkonnaoht. Pärast ehitustegevust aitab uus rajatav müratõke pigem takistada teelt pärit saasteainete jõudmist puurkaevu. Ehitustegevuse ajal tuleb tagada, et oleks välistatud saasteainete sattumine puurkaevu hooldusalale ning seeläbi põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Puurkaev PRK0011556 asub Rannamõisa tee 44 kinnistul (KÜ 78406:612:2820) ning on rajatud samuti olmevee saamiseks. Puurkaevule on moodustatud sanitaarkaitseala ulatusega 50 m, mis ulatub juba üle olemasoleva tee ning kus samuti ehitustöid vältida võimalik pole. Sel juhul on võimalik taotleda Keskkonnaametilt sanitaarkaitseala vähendamist või määramist hooldusalaks, et projektiga kavandatavad tegevused ei jääks puurkaevu sanitaarkaitsealale. Vastavalt veeseaduse § § 148. lg 2: ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või jo ogivee tootmise 7 Harku Vallavolikogu 29.03.2018 määrus nr 8 „Puude raiumiseks loa andmise kord Harku vallas“, https://www.riigiteataja.ee/akt/411042018051 ; Tallinna Linnavolikogu 19.05.2011 määrus nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“, https://www.riigiteataja.ee/akt/409032013056 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 17 keskkonnamõjude eelhinnang eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse käesoleva seaduse § 154 kohane hooldusala . Ning vastavalt sama seaduse § 149 lg 3 võib Keskkonnaamet määrata sanitaarkaitseala ulatuse või muuta sanitaarkaitseala hooldusalaks, lähtudes tegelikust veevõtust . Vahetult peale Liiva tee - Keskpäeva tee -Rannamõisa tee ristmikku ristub maanteelõik Apametsa peakraaviga (VEE1094300). Vastavalt looduskaitseseadusele on Apametsa peakraavi piiranguvöönd 50 m, kalda ehituskeeluvöönd 25 m ning veeseadusest tulenevalt veekaitsevöönd 10 m. Projekti koostamise ja elluviimise käigus tuleb järgida nimetatud vööndites kehtivaid piiranguid. Seejuures võib välja tuua, et üldjuhul on ehitustegevus veekaitsevööndis keelatud, aga ehituskeeld ei laiene kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele. Antud juhul on tegemist olemasoleva teega, mis sisaldub ka üldplaneeringus ja ehitusega konflikti ei teki . Apametsa peakraavi juhitakse ka kogu projekteeritud lõigu km 4,1-5,5…5,7 teekatetelt ja teemaalt pärinev sademevesi. Teine maanteega ristuv kraav (90 m Apametsa peakraavist Tallinna poole) suletakse, maantee ja kergliiklustee alused truubid likvideeritakse ja kraav suunatakse samuti Apametsa peakraavi. Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Raskmetallidest olulisemad Cd, Cu, Ni, Cr, Zn, Pb on reeglina seotud heljumi külge. Raskmetallide lahustuvus sademevees ja transportkeskkonnas sõltub sademevee ja keskkonna pH tasemest. Naftasaadused kerkivad vees reeglina veepinnale, nende lahustumine on v äike. Lahustunud naftasaadused lahjenevad sademevees ning lagunevad hapniku ja valguse mõjul. Raskemad fraktsioonid seotakse pinnaseosakeste k ülge. Alates 2011. a on Maanteeamet tellinud uurimist öid liiklussõlmedes tekkiva sademevee võimaliku mõju selgitamiseks ümbritsevale alale ja alates 2013.a. on teostanud iga aastast veeseiret, kus proovid võtab atesteeritud veeproovivõtja ja analüüsid teostab Eesti Keskkonnauuringute Keskuse labor. Proovidest m ääratakse Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboris naftasaaduste, helj uvaine ja raskmetallide Pb, Ni, As, Cd, Zn, Cu ning Cl sisaldus. Arvestades uurimist öödes toodud järeldusi, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas, Ning liikluskoormusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks tuleb teede sademevett põhjalikult käidelda alates liiklustihedusest 30 000 autot ööpäevas. 8 Antud juhul on liiklussagedus lõigul üle 15 000 auto ööpäevas, mistõttu tuleb sadaveelahendustele kindlasti t ähelepanu pöörata. Saastainete (eelkõige raskmetallide) ohtlikkust on võimalik leevendada tee äärde kavandatavate märgalade ja nendes kasvavate taimede abil, mis on võimelised siduma ja transformeerima erinevaid saasteaineid. Soovitatav on teekraavid rajada võimalikult aeglase vooluga ja rohke loodusliku taimestikuga. Mida tihedam on taimkate, seda suurem on puhastusefektiivsus. Võimalusel ei tohiks t eekraave ehitada veekogu kaldani, vaid lõpetada lammil või kaldast kaugemal, et saastatud vesi saaks valguda üle maapinna, kus ta filtreerub ja täiendavalt puhastub. Käesoleval juhul on need tingimused enamuses täidetud. Pikisuunalist sajuvee toru, mis suubuks otse Apametsa peakraavi ja suurendaks hüdraulilist või saastumise „löökkoormust“, ei ole projektis ette nähtud. Projektis kasutatakse kombineeritud sajuvee ärajuhtimist : 8 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 18 keskkonnamõjude eelhinnang Km 4,1-4,7 Vahepere ringristmikuni ja ca 100 m peale ristmikku jätkub äärekivita ristprofiil (nagu eelmisel km 2,6-4,1 lõigul, mis praegu on ehituses), sajuvee kanaliseerimist ei ole projekteeritud ning see suunatakse maanteest vasakule, põllul olevasse kraavi. Km 4,7-5,2 on kitsase olude tõttu kohati projekteeritud ühepoolne äärekiviga ristprofiil (müraseintega alalõikudel). Äärekiviga lõikudel on rentslis sajuvee restkaevud, mujal toimub äravool üle mulde serva vasakusse pikikraavi. Restkaevudest on väljaviigu torud maantee alt läbi, suubumisega samuti vasakpoolsesse pikikraavi. Sisuliselt on km 4,7-5,2 lõigul suures osas samuti tegemist immutamisega. Kohtades, kus vett kohe ei immutata, peab see enne eesvoolu suubumist läbima pika teekonna. Kuna Tallinna poolt suubuvad olemasolevad ja projekteeritud kraavid on 0 -kaldega või soodsamal juhul 0,1…0,2 % pikilanguga, on vool kraavis aeglane ja oluliselt ei suurene heljumi jm ohtlike ainete sattumise risk Apametsa peakraavi. Maanteest paremal jätkub Apametsa peakraav ca 900 m pikkuselt olematu pikilanguga ja taimestikku täis kasvanult, seega ei ole põhjust eeldada ka kahjulike ainete merre sattumise oh u märkimisväärset suurenemist. Võib välja tuua, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.01.2016 kinnitatud Lääne -Eesti vesikonna veemajanduskavale ei ole Apametsa peakraav kinnitatud pinnaveekogumina ja sellest tulenevalt ei ole peakraavile määratud ka veekogumi seisundiklassi. Vastavalt veeseaduse § 129 lg 3 ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Eelnevat kokkuvõttes võib järeldada, et antud lahenduse korral ei kujuta teelt pärit sademevesi saastatuse riski või ohtu veekogu (mere) seisundile ning ei ole põhjust eeldada olulist ebasoodsat mõju pinnavee kvaliteedile. Lahenduse realiseerimisel tuleb võimalusel soodustada sademevee valgumist üle taimestikuga nõlvade ning kujundada kraav võimalikult rohke taimestikuga. Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) kohaselt paikneb projektiala valdavalt suhteliselt kaitstud põhjaveega alal, väik e osa lõigust paikneb keskmiselt või nõrgalt kaitstud alal (vt joonis 4. 4). Seetõttu on äärmiselt oluline vältida reostuse sattumist pinnasesse ja veekeskkonda . Selleks on ehitustegevuse ajal vajalik, et ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuks selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, t öökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitav rajada sellesse osasse, kus põhjavesi on suhteliselt kaitstud, ning kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogust. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaitsmata põhjaveega aladel või veekogude läheduses on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumi ne pinnasesse ja vette. T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 19 keskkonnamõjude eelhinnang 5.3 MÜRA Keskkonnamõju eelhinnangu koostamisega paralleelselt käsitleti liiklusmüra detailsemalt eraldi aruandes 9. Liiklusmüra levikut modelleeriti teeprojekti realiseerimise järgselt olemasolevate liikluskoormuste korral (2019. a liiklusuuringu alusel ning er aldi leevendusmeetmete rakendamise korral) ning teeprojekti realiseerimise järgselt perspektiivsete liikluskoormuste korral (2040. a liiklusprognoosi alusel ning eraldi leevend usmeetmete rakendamise korral). Maantee lähiümbruse mürasituatsiooni hindamisel lähtuti keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest. Tabelis 1 on toodud arvutuslikud liiklusmüra tasemed teele lähimate müratundlike hoonete teepoolsel fassaadil ehitusjärgses (2 019. a liikluskoormused) ja perspektiivses (2040. a) olukorras. Toodud arvulised väärtused kirjeldavad hoonete teepoolsele fassaadile mõjuvat mürataset 2 m kõrgusel maapinnast. Tellija (Maanteeamet) lähtub müratõkkeseinte rajamise vajaduse hindamisel nii ehitusjärgsest kui ka perspektiivsest olukorrast (liiklusprognoosist), mis tähendab seda, et ka juhul, kui müra normtase (hoonete teepoolse külje piirväärtus) on ületatud ainult perspektiivse liiklussageduse juures (ning ehitusjärgse olukorra müratase normväärtust veel ei ületa), on mõistlik müratõkkesein elamu kaitseks teeprojekti raames juba ette näha. Tabel 1. Müra hinnatud tase teele lähimate müratundlike hoonete teepoolsel küljel (piirväärtuse ületamine on esile toodud punast värvi kirjaga; v – vasakul pool teed, p – paremal pool teed). 2019 2040 Nr KM Aadress 10 11 10 Ld Ln Ld L n 11 1 4,26p Kristeni tn 21 59 49 60 51 2 4,3p Rannamõisa tee 34 68 57 69 59 3 4,33p Kristeni tn 29 61 51 63 53 4 4,35p Kristeni tn 31 57 48 59 49 5 4,37p Rannamõisa tee 36 69 59 71 60 6 4,45p Vahepere tn 4 61 52 63 53 7 4,59p Rannamõisa tee 40b 59 50 61 51 8 4,61p Rannamõisa tee 42 62 52 63 54 9 4,62p Rannamõisa tee 42a 62 52 63 54 10 4,65p Rannamõisa tee 42b 62 52 63 54 11 4,67p Taludevahe tn 43/1 58 49 60 50 12 4,69p Taludevahe tn 43/2 60 51 62 52 9 Riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu põhiprojekti liiklusmüra modelleerimine, Hendrikson&Ko OÜ, 2019 10 L - müra hinnatud taset päeval (7.00–23.00) d 11 L - müra hinnatud taset öösel (23.00–7.00) n T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 20 keskkonnamõjude eelhinnang 2019 2040 Nr KM Aadress 10 11 10 Ld Ln Ld L n 11 13 4,7p Taludevahe tn 43/3 62 53 64 54 14 4,73p Taludevahe tn 43/4 62 52 63 53 15 4,75v Rannamõisa tee 13 69 58 70 60 16 4,76p Taludevahe tn 45 59 50 61 51 17 4,8p Rannamõisa tee 44 69 58 70 60 18 4,81p Taludevahe tn 47 60 50 61 51 19 4,84p Taludevahe tn 49 62 52 63 53 20 4,86p Rannamõisa tee 46 69 58 70 60 21 4,88v Rannamõisa tee 15 58 49 60 50 22 4,89p Rannamõisa tee 46a 71 60 72 61 23 5,14p Rannamõisa tee 50 67 56 68 58 24 5,18p Taludevahe tn 65 64 54 65 55 25 5,26p Taludevahe tn 69 59 50 60 51 26 5,33p Keskpäeva tee 3 59 49 60 50 27 5,4p Hommiku tee 24 58 48 60 50 28 5,45p Põllu tee 2 55 45 57 46 29 5,49p Hommiku tee 28 57 47 58 48 30 5,52p Salu tee 2 56 46 57 47 31 5,55p Hommiku tee 32 57 47 58 48 Vastavalt arvutustulemustele võib ehitusjärgselt uuringualas piirväärtuse ületamist või piirväärtusega võrdset mürataset esineda 7 müratundliku hoone puhul, perspektiivses olukorras 8 müratundliku hoone puhul, millest lähtuvalt anti ka soovitused müratõkkeseinte rajamiseks. Kokku nähti müratõkked ette 4 erinevas piirkonnas (osad mõjutatud hoonetest asusid lähestikku ning heade tingimuse tagamiseks soovitati neis piirkondades ühte katkematut müratõket): Rannamõisa tee 34 (km 4,3) ja Rannamõisa tee 36 (km 4,37), Rannamõisa tee 13 (km 4,75), Rannamõisa tee 44 (km 4,8), Rannamõisa tee 46 (km 4,86) ja Rannamõisa tee 46a (km 4,89), Rannamõisa tee 50 (km 5,14). Mürakaitsemeetmete rakendamise korral on võimalik välisõhu mürataset eluhoonete fassaadil (2 m kõrgusel maapinnast) vähendada ca 10 dB võrra, mis tagab piirväärtusest madalama mürataseme ka perspektiivses olukorras (tabel 2). T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 21 keskkonnamõjude eelhinnang Tabel 2. Müra hinnatud tase müratundlike hoonete teepoolsel küljel müratõkkeseinte rajamise korral (v – vasakul pool teed, p – paremal pool teed). 2019 2040 Nr KM Aadress 12 13 6 Ld Ln Ld Ln 7 2 4,3p Rannamõisa tee 34 57 48 59 49 5 4,37p Rannamõisa tee 36 58 48 59 50 15 4,75v Rannamõisa tee 13 57 47 59 49 17 4,8p Rannamõisa tee 44 57 47 58 48 20 4,86p Rannamõisa tee 46 58 49 60 50 22 4,89p Rannamõisa tee 46a 58 48 60 50 23 5,14p Rannamõisa tee 50 57 47 58 48 24 5,18p Taludevahe tn 65 59 49 61 51 Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis - ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata ka võimalikule ehitustöödest põhjustatud vibratsioonile. Kõrgemaid vibratsioonitasemeid põhjustavate ehitustööde puhul tuleb eelnevalt veenduda, et need ei kahjustaks lähedal asuvaid hooneid, vajadusel näha ette meetmed kahjustuste vältimiseks (valida sobivad töömeetodid, näiteks seada tingimused vibrorullide kasutamisele ehitiste läheduses jms). Põhjendatud vajadusel (probleemide tekkimisel) tuleks keskkonnahäiringu suuruse täpseks määramiseks läbi viia vibratsioonitasemete mõõtmised reaalses tööolukorras. Kuna vibratsiooniga kaasneda võivad probleemid on otseselt seotud inimeste vara ja selle väärtusega, on täiendavalt soovitav rakendada ennetavaid abinõusid, et vältida hilisemaid vaidlusi kahjude konstateerimise üle. Vaidluste vältimiseks on otstarbekas enne ehitustööde algust fikseerida tööde võimalikku vibratsiooni mõjualasse jäävate hoonete ja olulisemate rajatiste (nt joogiveekaevude jms) tehniline seisukord. Kuna reaalsed vibratsioonitasemed sõltuvad oluliselt konkreetsetes t töömeetoditest, kasutatavast tehnikast ning keskkonnatingimustest töö teostamise ajal, pole käesolevas mõistlik määrata ühest kaugust meetrites, millest alates hoonete ja rajatiste seisukorra fikseerimine on otstarbekas. On soovitatav, et vastava põhjend atud ettepaneku fikseeritavate hoonete ja rajatiste osas teeb ehitustööde teostaja enne ehitustööde algust ja kooskõlastab selle tellijaga 5.4 ÕHUKVALITEET Liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes kontsentratsioonides piirdub reeglina tee - alaga ning selle vahetu ümbrusega ning eluhoonete asukohas piirv äärtuste ületamist ette näha ei ole. Ka suure liikluskoormusega teede ääres küündib normväärtuse ületamise ala harva kümmekonnast meetrist kaugemale. See on eelk õige tingitud heitgaaside väljalaskeavade madalast kõrgusest maapinna suhtes. Edasi toimub saasteainete oluline hajumine (saastekontsentratsioonide lahjenemine) v älisõhus, 12 L d - müra hinnatud taset päeval (7.00–23.00) 13 L n - müra hinnatud taset öösel (23.00–7.00) T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 22 keskkonnamõjude eelhinnang mistõttu kontsentratsioonid näiteks 20-30 m kaugusel teest on juba tagasihoidlikud, saasteained on reeglina hajunud nii horisontaal - kui ka vertikaalsuunas. Käesoleva projekti puhul ei too kavandatavad tegevused projekti realiseerimise j ärgselt otseselt kaasa olulist õhusaastetasemete suurenemist (tegu pole uue teega). Vastupidiselt, võib välja tuua hoopis õhusaastet vähendavaid asjaolusid – liiklus muutub sujuvamaks, väheneb töötava mootoriga pööret ootavate seisvate s õidukite hulk. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 5.5 VALGUSREOSTUS Projektiga on ette nähtud täiendava välisvalgustuse lisamine (sh ülekäiguradade ja bussipeatuste juurde). Arvestades, et tegemist on asustatud alaga, kus liiklemine on tihe, parandab tee piisav valgustatus liiklusohutust ning omab läbi õnnetuste vähenemise tõttu soodsat mõju. Sellegipoolest tuleb uue valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Ka vastavalt hankedokumentide tehnilisele kirjeldusele tuleb valgustus projekteerida minimaalses mahus, arvestades olemasolevat olukorda. Tehniline lahendus peab tagama ökonoomse välisvalgustuse ja võimaluse valgustite töörežiimi muutmiseks. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses. 5.6 JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE KASUTAMINE Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult tea tud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minim eerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätme d tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemiselitsentsi (ja lisaks veel jäätmeluba või kompleksluba) omavatele ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (näiteks vana teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 23 keskkonnamõjude eelhinnang 5.7 AVARIIOLUKORRAD Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni. T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 24 keskkonnamõjude eelhinnang 6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED Eelhindamise tulemusel jõuti järeldusele, et käesoleva T 11390 Tallinn- Rannamõisa- Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada sobiva projektlahendusega ja korrektsete töömeetoditega. Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid. Meetmed projekti koostamisele: Sademevee lahenduse realiseerimisel tule b võimalusel soodustada sademevee valgumist üle taimestikuga nõlvade ning kujundada kraav võ imalikult rohke taimestikuga. Puurkaevu PRK0011556 puhul tuleks taotleda Keskkonnaametilt sanitaarkaitseala vähendamist või määramist hooldusalaks, et kavandatavad tegevused ei jääks puurkaevu sanitaarkaitsealale. Vastavalt veeseaduse § § 148. lg 2: ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiv eeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse käesoleva seaduse § 154 kohane hooldusala. Ning vastavalt sama seaduse § 149 lg 3 võib Keskkonnaamet määrata sanitaarkaitseala ulatuse või muuta sanitaarkaitseala hooldusalaks, lähtudes tegelikust veevõtust . Käesoleva eelhinnanguga paralleelselt viidi projekti käigus läbi mürauuring 14 . Projektis tuleb arvestada mürauuringu tulemustega. Kokku nähti müratõkked ette 4 erinevas piirkonnas (osad mõjutatud hoonetest asusid lähestikku ning heade tingimuse tagamiseks soovitati neis piirkondades ühte katkematut müratõket): o Rannamõisa tee 34 (km 4,3) ja Rannamõisa tee 36 (km 4,37), o Rannamõisa tee 13 (km 4,75), o Rannamõisa tee 44 (km 4,8), Rannamõisa tee 46 (km 4,86) ja Rannamõisa tee 46a (km 4,89), o Rannamõisa tee 50 (km 5,14). Valgustuse projekteerimisel tuleks tähelepanu pöörata üleliigse valgusreostuse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega. Kuna tegemist on loomaõnnetuste osas ohtliku lõiguga, on soovitata v kaaluda loomade liikumise eest hoiatavate liiklusmärkide panemist. 14 Riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu põhiprojekti liiklusmüra modelleerimine, Hendrikson&Ko OÜ, 2019 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 25 keskkonnamõjude eelhinnang Meetmed ehitustegevuseks: Tagada, et ehitustööd ei ulataks tee läheduses paiknevate puurkaevude (sh PRK0011556, PRK0052090 ja PRK0004748) sanitaarkaitsealadele (või määratavale hooldusalale). Puurkaevu PRK0054812 puhul ei ole ehitustegevust hooldusalal võimalik vältida (kuna sinna rajatakse müratõke). Sel juhul tuleb e hitustegevuse ajal tagada, et oleks välistatud saasteainete sattumine puurkaevu hooldusalale ni ng seeläbi põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peaks toimuma vaid selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, t öökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee -ehitusmasinate parkimiskohad on soovitav rajada sellesse osasse, kus põhjavesi on suht eliselt kaitstud, ning kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogust. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaitsmata põhjaveega aladel või veekogude läheduses on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette . Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis - ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasut atav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras Kõrgemaid vibratsioonitasemeid põhjustavate ehitustööde puhul tuleb eelnevalt veenduda, et need ei kahjustaks lähedal asuvaid hooneid, vajadusel näha ette meetmed kahjustuste vältimiseks (valida sobivad t öömeetodid, näiteks seada tingimused vibrorullide kasutamisele ehitiste läheduses jms). Põhjendatud vajadusel (probleemide tekkimisel) tuleks keskkonnahäiringu suuruse täpseks määramiseks läbi viia vibratsioonitasemete mõõtmised reaalses tööolukorras. Kuna vibratsiooniga kaasneda võivad probleemid on otseselt seotud inimeste vara ja selle väärtusega, on täiendavalt soovitav rakendada ennetavaid abinõusid, et vältida hilisemaid vaidlusi kahjude konstateerimise üle. Vaidluste vältimiseks on otstarbekas enne ehitustööde algust fikseerida tööde võimalikku vibratsiooni mõjualasse jäävate hoonete ja olulisemate rajatiste (nt joogiveekaevude jms) tehniline seisukord. Kuna reaalsed vibratsioonitasemed sõltuvad oluliselt konkreetsetest töömeetoditest, kasutatavast te hnikast ning keskkonnatingimustest töö teostamise ajal, pole käesolevas mõistlik määrata ühest kaugust meetrites, millest alates hoonete ja rajatiste seisukorra fikseerimine on otstarbekas. On soovitatav, et vastava põhjendatud ettepaneku fikseeritavate hoonete ja rajatiste osas teeb ehitustööde teostaja enne ehitustööde algust ja kooskõlastab selle tellijaga Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav t ehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). Ehitusaegse valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades (eriti elamute läheduses). Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitust ööde käigus leitavad) tuleb koguda T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 26 keskkonnamõjude eelhinnang muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi (ja lisaks jäätme- või kompleksluba) omavatele ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (näit vana teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni. KORRALDUS 14.02.2020 nr 1-3/20/022 Projekteerimistingimuste andmine riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 ehitusprojekti koostamiseks ja ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Ehitusseadustiku (EhS) § 99 lõigete 1 ja 2 alusel algatas Maanteeamet projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 ehitusprojekti koostamiseks. Projekteerimistingimuste menetluse ese (riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna) paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 19801:001:0301 ja 19801:001:0469) Harku vallas Tiskre külas ja Tabasalu alevikus. Teest paremale jääb Tallinna linna Haabersti linnaosa territoorium. Projekteeritav lõik algab olemasolevast Vahepere tee/ Rannamõisa tee ringristmikust ja lõpeb peale Liiva tee / Keskpäeva tee / Rannamõisa tee ristmikku Tabasalu tõusu alguses. Projekteerimistingimused on kooskõlas Harku valla üldplaneeringuga, Harku valla Apametsa piirkonna üldplaneeringuga, Haabersti linnaosa üldplaneeringuga ja riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud „Harju maakonnaplaneeringuga 2030+“. Projekti eesmärk on riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu liiklusohutuse parandamine ja läbilaskvuse suurendamine. Eesmärgi saavutamiseks kavandatakse olemasoleva 1+1 sõidurajaga maanteelõigu ümberehitamine 2+2 sõidurajaga maanteeks, sh Liiva tee/ Keskpäeva tee/ Rannamõisa tee ristmiku ehitamine ringristmikuks, jalgtee rajamine olemasoleva kergliiklustee tunneli ja Nõmme tee vahelisele lõigule ning Vahepere tee/ Rannamõisa tee ringristmiku ümberehitamine. EhS § 31 lõige 3 kohaselt kaasas Maanteeamet pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse järgnevas tabelis loetletud menetluse eseme kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikud: Pos nr Katastritunnus Aadress Omavalitsus Asustusüksus Sihtotstarve Klooga maantee 2 19801:002:2286 Harku vald Tiskre küla Transpordimaa L14 3 19801:002:2284 Toomapõllu Harku vald Tiskre küla Maatulundusmaa 5 19801:002:2245 Klooga Harku vald Tiskre küla Transpordimaa kergliiklustee L14 6 19801:002:2243 Jõetooma Harku vald Tiskre küla Maatulundusmaa 2 Klooga maantee 8 19801:002:2283 L19 Harku vald Tiskre küla Transpordimaa 9 Reformimata Harku vald Tiskre küla riigimaa Rannamõisa tee 13 Harku vald 10 19801:002:3900 Tiskre küla Elamumaa (Kalajaagu) 11 19801:002:2209 Klooga Harku vald Tiskre küla Transpordimaa kergliiklustee L2 Reformimata 12 Harku vald Tiskre küla riigimaa Klooga 13 19801:002:2233 kergliiklustee L15 Harku vald Tiskre küla Transpordimaa Rannamõisa tee 15 Harku vald 14 19801:002:2232 Tiskre küla Elamumaa (Paju) 15 19801:002:0684 Võsa Harku vald Tiskre küla Maatulundusmaa Klooga 16 19801:002:2227 kergliiklustee L11 Harku vald Tiskre küla Transpordimaa 18 19801:002:2225 Valli Harku vald Tiskre küla Maatulundusmaa 19 19801:002:0540 Lagedi Harku vald Tiskre küla Maatulundusmaa 20 19801:002:6750 Kuusiku Harku vald Tiskre küla Maatulundusmaa 21 19801:002:0962 Nõmme tee 74 Harku vald Tiskre küla Maatulundusmaa 22 Reformimata Harku vald Tiskre küla riigimaa Tabasalu 23 19801:002:1190 Klooga mnt 3a Harku vald alevik Elamumaa 24 19801:002:1681 Nõmme tee 71 Harku vald Tabasalu Elamumaa alevik Tabasalu 25 19801:002:1682 Nõmme tee 69 Harku vald alevik Elamumaa 27 78406:612:0162 Rannamõisa tee 22c Tallinn Haabersti Sihtotstarbeta linnaosa maa Haabersti 30 78406:612:0113 Tiskre tee 35 Tallinn linnaosa Elamumaa 31 78406:612:0114 Tiskre tee 37 Tallinn Haabersti Elamumaa linnaosa 32 78406:612:0116 Tiskre tee 41 Tallinn Haabersti Elamumaa linnaosa 33 78406:612:0136 Tiskre tee T8 Tallinn Haabersti Transpordimaa linnaosa Haabersti Üldkasutatav 35 78406:612:5130 Rannamõisa tee 32 Tallinn linnaosa maa 36 Reformimata Tallinn Haabersti riigimaa linnaosa Haabersti 37 78401:101:0852 Rannamõisa tee 34 Tallinn linnaosa Elamumaa 38 78406:612:5240 Rannamõisa tee T2 Tallinn Haabersti Transpordimaa linnaosa Haabersti 39 78406:612:5223 Kristeni tn 29 Tallinn Elamumaa linnaosa 3 Haabersti 40 78406:612:5190 Kristeni tn 31 Tallinn Elamumaa linnaosa Haabersti 41 78406:612:2910 Rannamõisa tee 36 Tallinn linnaosa Elamumaa Haabersti 42 78401:101:0376 Rannamõisa tee 36a Tallinn Elamumaa linnaosa Reformimata Haabersti 43 riigimaa Tallinn linnaosa 45 78406:612:1430 Rannamõisa tee 38a Tallinn Haabersti Üldkasutatav linnaosa maa Haabersti 46 78406:612:2860 Vahepere tn 4 Tallinn linnaosa Elamumaa 47 78406:612:4760 Vahepere tn 8 Tallinn Haabersti Üldkasutatav linnaosa maa Haabersti 48 78406:612:2890 Rannamõisa tee 38c Tallinn linnaosa Transpordimaa 49 78406:612:2870 Vahepere tänav Tallinn Haabersti Transpordimaa linnaosa Haabersti 50 78406:612:2880 Rannamõisa tee 38d Tallinn Ärimaa linnaosa Haabersti 51 78401:101:1434 Rannamõisa tee 40a Tallinn linnaosa Elamumaa Haabersti 52 78406:612:2920 Rannamõisa tee 40 Tallinn Elamumaa linnaosa Haabersti 53 78401:101:1894 Rannamõisa tee 40b Tallinn linnaosa Elamumaa Haabersti 54 78401:101:1893 Rannamõisa tee 42 Tallinn Elamumaa linnaosa Haabersti 55 78406:612:4240 Rannamõisa tee 42a Tallinn linnaosa Elamumaa 56 78406:612:2350 Rannamõisa tee 42b Tallinn Haabersti Elamumaa linnaosa Haabersti 57 78406:612:5920 Taludevahe tn 43 Tallinn linnaosa Elamumaa 58 78406:612:6380 Taludevahe tänav Tallinn Haabersti Transpordimaa T17 linnaosa Haabersti Üldkasutatav 59 78406:612:6350 Taludevahe tn 43a Tallinn linnaosa maa 61 78406:612:2820 Rannamõisa tee 44 Tallinn Haabersti Elamumaa linnaosa Haabersti 62 78406:612:6330 Taludevahe tn 45 Tallinn linnaosa Elamumaa 63 78406:612:6320 Taludevahe tn 47 Tallinn Haabersti Elamumaa linnaosa Taludevahe tänav Haabersti 65 78406:612:3820 T7 Tallinn linnaosa Transpordimaa 66 78406:612:3660 Taludevahe tänav Tallinn Haabersti Transpordimaa T8 linnaosa Haabersti 67 78406:612:3830 Taludevahe tn 49 Tallinn Elamumaa linnaosa 4 Haabersti 68 78406:612:3840 Rannamõisa tee 46 Tallinn Elamumaa linnaosa Haabersti 69 78406:612:3850 Rannamõisa tee 46a Tallinn linnaosa Elamumaa 70 78406:612:3860 Rannamõisa tee 46b Tallinn Haabersti Üldkasutatav linnaosa maa Haabersti 71 78406:612:3880 Taludevahe tn 57 Tallinn linnaosa Ärimaa 72 78406:612:4330 Taludevahe tänav Tallinn Haabersti Transpordimaa T9 linnaosa Haabersti 73 78406:612:4340 Taludevahe tn 59 Tallinn linnaosa Ärimaa 75 78406:612:0021 Taludevahe tn 61 Tallinn Haabersti Elamumaa linnaosa Haabersti 76 78406:612:2830 Rannamõisa tee 50 Tallinn Elamumaa linnaosa 77 78406:612:0022 Taludevahe tn 65 Tallinn Haabersti Elamumaa linnaosa Taludevahe tänav Haabersti 78 78406:612:0033 Tallinn Transpordimaa T12 linnaosa Haabersti Elamumaa 95% 79 78406:612:0750 Rannamõisa tee 50a Tallinn linnaosa Ärimaa 5% Taludevahe tänav Haabersti 80 78406:612:0032 Tallinn Transpordimaa T11 linnaosa Haabersti 81 78406:612:0019 Rannamõisa tee 50c Tallinn linnaosa Ärimaa 82 78406:612:2850 Taludevahe tn 67 Tallinn Haabersti Tootmismaa linnaosa Haabersti 83 78406:612:0023 Taludevahe tn 69 Tallinn linnaosa Elamumaa 84 19801:002:1014 Keskpäeva tee lõik Harku vald Tabasalu Transpordimaa 1 alevik Tabasalu 85 19801:002:0508 Keskpäeva tee 1 Harku vald alevik Ärimaa 86 19801:002:0538 Hommiku tee 21 Harku vald Tabasalu Tootmismaa alevik Tabasalu 87 19801:002:0541 Hommiku tee lõik 1 Harku vald alevik Transpordimaa 88 19801:002:0519 Hommiku tee 24 Harku vald Tabasalu Elamumaa alevik Tabasalu 89 19801:002:0520 Põllu tee 2 Harku vald alevik Elamumaa 90 19801:002:0542 Põllu tee lõik 1 Harku vald Tabasalu Transpordimaa alevik Tabasalu 91 19801:002:0716 Hommiku tee lõik 2 Harku vald alevik Transpordimaa 92 19801:002:0698 Hommiku tee 28 Harku vald Tabasalu Elamumaa alevik Tabasalu 93 19801:002:0699 Salu tee 2 Harku vald alevik Elamumaa 94 19801:002:0715 Salu tee Harku vald Tabasalu Transpordimaa alevik 95 19801:002:0708 Hommiku tee 32 Harku vald Tabasalu Elamumaa 5 alevik Tabasalu 96 19801:002:0709 Hommiku tee 34 Harku vald Elamumaa alevik Tabasalu 97 19801:002:0717 Hommiku tee 23 Harku vald alevik Sotsiaalmaa EhS § 31 lõige 4 punkt 1 alusel esitas Maanteeamet projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks Terviseametile, kelle seadusest tulenev pädevus projekteerimistingimuste menetluse esemega on seotud tervisele ohutu elukeskkonna- ja tervisekaitsega. EhS § 31 lõige 4 punkt 2 alusel esitas Maanteeamet projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada: 1) Maa-amet; 2) Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet; 3) Tallinna Linnaplaneerimise Amet; 4) Tallinna Linnavaraamet; 5) Tallinna Transpordiamet; 6) Haabersti Linnaosa Valitsus; 7) Harku Vallavalitsus; 8) MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus; 9) Telia Eesti AS; 10) Elektrilevi OÜ; 11) Elering AS; 12) AS Tallinna Vesi; 13) Strantum OÜ; 14) Gaasienergia AS EhS § 26 lõige 5 alusel teavitas Maanteeamet projekteerimistingimuste menetluse käigus järgnevas tabelis loetletud kinnisasjade omanikke, kelle kinnistute osas võib projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sh sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse: Pos Katastritunnus Aadress Omavalitsus Asustusüksus Sihtotstarve nr 15 19801:002:0684 Võsa Harku vald Tiskre küla Maatulundusmaa 18 19801:002:2225 Valli Harku vald Tiskre küla Maatulundusmaa 19 19801:002:0540 Lagedi Harku vald Tiskre küla Maatulundusmaa 20 19801:002:6750 Kuusiku Harku vald Tiskre küla Maatulundusmaa 21 19801:002:0962 Nõmme tee 74 Harku vald Tiskre küla Maatulundusmaa 81 78406:612:0019 Rannamõisa tee Tallinn Haabersti Ärimaa 50c linnaosa 85 19801:002:0508 Keskpäeva tee 1 Harku vald Tabasalu Ärimaa alevik 6 EhS § 31 lõige1 alusel otsustab Maanteeamet keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse. „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” (KeHJS) § 23 lõiked 1 ja 2 ning § 11 lõige 22 alusel küsis Maanteeamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: 1) Muinsuskaitseamet; 2) Keskkonnaamet; 3) Harku Vallavalitsus; 4) Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakond; 5) Keskkonnainspektsioon; 6) Terviseamet; 7) Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet. Maanteeamet on viinud läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on muu hulgas kaasatud kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikud ning asutused ja isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega või kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Korralduse lisas 4 on projekteerimistingimuste ja projektiga kavandatud tegevuste kohta keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 31 lõige 5 kohaselt esitatud märkusi ja Maanteeameti selgitusi ning otsuseid märkustega arvestamise kohta. Menetlusse kaasatud menetluse eseme kinnisasjaga piirnevate kinnistute omanikest avaldasid arvamust korralduse lisas 4 nimetatud kinnistute omanikud. Ülejäänud menetlusse kaasatud menetluse eseme kinnisasjaga piirnevate kinnistute omanikud arvamust ei avaldanud. Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse EhS § 31 lõige 6 kohaselt projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada. Maanteeamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõige 1. Arvestades eeltoodut ning võttes aluseks EhS § 2 lõige 6, § 26 lõige 1, § 99 lõiked 1 ja 2, Maanteeameti põhimääruse § 14 lõige 1 punkt 3 ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“, KeHJS § 3 lõige 1 punkt 1, § 6 lõige 2 punkt 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõige 1¹ punkt 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8, ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, Maanteeamet otsustab: 1. Anda projekteerimistingimused riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine (KMH) KeHJS § 6¹ kohases korralduse lisaks 2 olevas eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate 7 tegevuste elluviimisel järgitakse käesoleva otsusega esitatavaid ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. Negatiivse mõju vältimiseks rakendada projektis järgmiseid meetmeid: 2.1.Sademevee lahenduse realiseerimisel tuleb võimalusel soodustada sademevee valgumist üle taimestikuga nõlvade ning kujundada kraav võimalikult rohke taimestikuga. 2.2. Puurkaevude sanitaarkaitsealade piires kavandatud tööde teostamine projekteerida viisil, mis ei kahjusta puurkaevu veehaaret. Puurkaevu PRK0011556 puhul tuleb taotleda Keskkonnaametilt sanitaarkaitseala vähendamist või määramist hooldusalaks, et kavandatavad tegevused ei jääks puurkaevu sanitaarkaitsealale. 2.3.Projektis tuleb arvestada mürauuringu tulemustega ja projekteerida müratõkked uuringu aruandes soovitatud lõikudesse. 2.4. Valgustuse projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata üleliigse valgusreostuse vältimisele ja kasutada optimaalse võimsusega valgusteid. 2.5. Kuna tegemist on loomaõnnetuste osas ohtliku lõiguga, on soovitatav paigaldada loomade liikumise eest hoiatavad liiklusmärgid. 3. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada KMH algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning Maanteeameti põhja teehoiu osakonna ehituse projektijuhil Indrek Sihver’il teavitada lihtkirjalikult menetlusosalisi 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisest arvates. 4. Korraldus ja projekteerimistingimused avaldada Maanteeameti kodulehel ning edastada projekteerimistingimuste menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele lihtkirjalikult. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates vaide esitamisega Maanteeametisse (Teelise 4, 10916 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Urm juhataja taristu arendamise osakond Lisad: Lisa 1. Projekteerimistingimused tee nr 11390 Lisa 2. Keskkonnamõju eelhinnang Lisa 3. Asukoha skeem Lisa 4. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel Lisa 1. Maanteeameti korraldusele „Projekteerimistingimuste andmine riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 ehitusprojekti koostamiseks ja ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ PROJEKTEERIMISTINGIMUSED Riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 ehitusprojekti koostamiseks 1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS Ehitustegevuse liik: Maantee ümberehitus (1+1 sõidurajaga maantee ehitamine 2+2 sõidurajaga maanteeks) Kasutamise otstarve: avalikult kasutatav riigitee 2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA 2.1.Asutus: Maanteeamet 2.2.Asutuse registrikood: 70001490 2.3.Ametniku nimi: Andres Urm 2.4.Ametniku ametinimetus: Taristu arendamise osakonna juhataja 3. TAOTLUSE ANDMED 3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel 3.2. Alus: Teehoiukava Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2 4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED 4.1.Katastritunnus*: 19801:001:0301; 19801:001:0469 4.2.Koha-aadress: Harjumaa Harku vald Tiskre küla ja Tabasalu alevik; Tallinna linn Haabersti linnaosa *Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastritunnused. Projektlahenduse koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest kinnistutest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse Krundijaotuskava joonistel. 5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU, PÕHJENDUSED JA LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED 5.1.Üldised 5.1.1. Projekti eesmärk Riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1 - 5,5 lõigu liiklusohutuse parandamine ja läbilaskvuse suurendamine. 5.1.2. Projektkiirus 70 km/h, põhjendatud juhtudel madalam 5.1.3. Projekteerimise lähtetase rahuldav 5.1.4. Sõiduradade arv 2+2 5.2.Ristumiskohad, sh mahasõidud 5.2.1. Projekteerida km 4,5 asuva Vahepere tn/Rannamõisa tee ringristmiku ümberehitus, mis võimaldaks tagada ohutuma ja sujuvama liikluse ristmikul. 5.2.2. Projekteerida km 5,3 asuva Liiva tee/ Keskpäeva tee/ Rannamõisa tee ristmiku ümberehitus ringristmikuks. 5.2.3. Uusi mahasõite projektiga mitte kavandada. Võimalusel näha ette olemasolevate mahasõitude sulgemine ning kavandada juurdepääsud riigitee ristmikele kogujateede või kohalike teede kaudu. 5.2.4. Olemasolevad mahasõidud säilitada ainult nendele kinnistutele, millele ei ole võimalik tagada alternatiivset juurdepääsu. Mahasõitude rekonstrueerimine projekteerida vastavalt tüüpjoonistele. Säilitatavatel mahasõitudel lubada ainult parempöörded. 5.3.Bussipeatused 5.3.1. Projektiga lahendada olemasolevate bussipeatuste säilimine: Vahepere peatused säilitada Vahepere tn/Rannamõisa tee ringristmiku piirkonnas; Tiskre peatused nihutada Liiva tee/ Keskpäeva tee/ Rannamõisa tee rajatava ringristmiku piirkonda. 5.3.2. Bussipeatuste tüüp „Avatud tasku“. Paviljonide ja prügikastide vajadus täpsustada kohalike omavalitsustega. 5.3.3. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteede ühendused kergliiklusteega, teeületuskohad jmt). 5.4.Jalg- ja jalgrattateed (kergliiklusteed) 5.4.1. Projekteerida jalg- ja jalgrattatee ühendus tunnelist Nõmme teeni lõigus km 5,6 – 5,7. Projekteerimisel lähtuda Reaalprojekti tööst nr T56-12. 5.4.2. Projekteerida olemasolevate jalg- ja jalgrattateede ümberehitus lõikudes, kus ümberehituse vajadus tuleneb maantee ümberehitusest. 5.5.Teega seotud rajatised (sillad, müratõkked jms) 5.5.1. Projekteerida müratõkked. Müratõkete asukohad määrata vastavalt mürauuringu tulemustele. 5.6.Teevalgustus 5.6.1. Projekteerida teevalgustus vastavalt „Riigimaanteede valgustamise juhisele“. 5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused 5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat. 5.7.2. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt, sh kraavide eelvoolude puhastamine, sh vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel kinnistutel. 5.7.3. Näha ette puude, võsa, aedade ning muude takistuste eelmaldamine nii olemasoleva kui perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. 5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded. Info kitsenduste kohta on kättesaadav Maa-ameti Geoportaali Kitsenduste kaardirakenduselt http://geoportaal.maaamet.ee/est/. 5.8.1. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Maanteeametiga. 5.8.2. Arvestada piirangute ja kitsenduste osas pädevate asutuste või isikute poolt esitatud asjakohaste nõuetega, mis on esitatud Maanteeameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti koostamiseks ja ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine “ Lisas 4 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel. 5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted Haljastuse kavandamisel lähtutakse Maanteeameti kodulehel olevast juhisest „Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted. 5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS ☒ Geodeetilised uurimustööd 50 m tee teljest mõlemale poole ☒ Geotehnilised uuringud Eelprojekti mahus, maaradari kasutamine on lubatud 5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD ☒ Liiklusprognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada ristmike läbilaskvust ja määrata teenindustaset ning katte arvutamiseks vajalikku koormussagedust. ☒ Mürauuring Teostada mahus, mis võimaldab määrata elamute müratõkete vajaduse ehitusjärgses ja perspektiivses olukorras. Koostas: Indrek Sihver, põhja teehoiu osakonna ehituse projektijuht 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogranna Lisa 4. Maanteeameti korraldusele „Projekteerimistingimuste andmine riigitee nr 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogranna km 4,1-5,5 põhiprojekti koostamiseks ja ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. Arvamused: Jr Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Maanteeameti selgitus ja otsus k nr 1. AS Tallinna Vesi 16.01.2020 Otsus: Täname Teid pöördumise eest. Projekteerimisel tuleb tagada AS-i Arvestada esitatud arvamusega. Projekteerijal esitada Tallinna Vesi torustikest normikohased vahekaugused ning esitada meile põhiprojekt AS-le Tallinna Vesi arvamuse projekt arvamuse avaldamiseks. avaldamiseks. 2. Maa-amet 16.01.2020 nr 6-3/20/133-2 Otsus: Projektiga kavandatakse äralõiked kolmest reformimata maaüksusest: 1) Arvestada esitatud arvamusega. Projekteerijal esitada Pos 36 – Rannamõisa tee 34 kinnisasja (katastritunnus 78401:101:0852) põhiprojekt Maa-ametile arvamuse avaldamiseks. ning maantee vaheline 338 m² suurune maariba on kavandatud terves ulatuses maantee koosseisu; 2) Pos 9 – Vahepere tee / Rannamõisa tee ringristmiku äärsest Klooga maantee L19 kinnisasjast (katastritunnus 19801:002:2283) lõunasse jäävast reformimata maaüksusest on kavandatud 2161 m² suurune äralõige. Äralõige hõlmab osaliselt riigi reservmaa piiriettepaneku nr AT021219049 koosseisus olevat maad, osaliselt riigi reservmaa piiriettepaneku nr AT1904010001 koosseisus olevat maad ning kahte piiriettepanekutest põhjas asuvat kolmnurkse kujuga reformimata maaüksust. Äralõige on vajalik ringristmiku ümberehitamiseks nii sõidu- kui ka jalgteede tarbeks. Projekt on kooskõlas kehtiva Harku valla üldplaneeringuga, mille kohaselt kulgeb läbi kõnealuste maaüksuste perspektiivne sõidutee; 3) Pos 12 – Rannamõisa tee 15 kinnisasjast (katastritunnus 19801:002:2232) põhjas 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogranna asuv riigi reservmaa piiriettepanekuga nr AT1812050003 hõlmatud maaüksus, äralõike suurus 87 m². Maa-amet ei esita vastuväiteid riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna km 4,1 – 5,5 lõigu ehitusprojekti projekteerimistingimuste eelnõule. Palume edastada valminud projekt Maa-ametile arvamuse avaldamiseks 3. Taludevahe 69-10 Teie Riigimaantee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1- Selgitus: (78406:612:0023) 5,2 lõigu eelprojektis puudub tänavavalgustus. Põhiprojektis nähakse tänavavalgustus ette kogu km omanik Samuti puudub see ka praegu ehitataval 2+2 Tallinna suunas oleval lõigul. 4,1-5,5 lõigule, mis on ka praegu valgustatud. pos nr 83 Palun minge ja sõitke seal praegu ehitaval osal vihmase ilmaga õhtusel Praegu (2019.-2020. a) ehitatav riigitee nr 11390 tipptunnil lubatud kiirusega ning saate ka ise arvu et tänavavalgustus on Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõik ei seal ohutuse jaoks hädavajalik. Liiklus on väga tihe ja vastutulevad autod ole käesolevate projekteerimistingimuste ese ning pimestavad, samas pole teemärgistus ja teeperv nähtav. selle kohta esitatud arvamusi Loodetavasti pole selle tänavavalgustuse sinna saamiseks vaja mõnda projekteerimistingimustes ei käsitleta. surmaga lõppevat õnnetust. Otsus: Võtta arvamus teadmiseks. 4. Elektrilevi OÜ 06.01.2020 nr JV-KHO-1/4928-3 Selgitus: Elektrilevi on tutvunud Teie poolt saadetud riigitee nr 11390 Tallinn- Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 326487 on Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 ehitusprojekti väljastatud 17.05.2019. a Teeprojekti mahus projekteerimistingimuste väljastamise menetluse materjalidega. koostatakse tehnovõrkudele eelprojekt. Tööprojekti Projekti piirkonnas asuva Elektrilevi OÜ elektrivõrgu kohta palume koostamine ja kolmepoolse koostöölepingu sõlmimise tellida Tehnilised tingimused mitteelektriprojektilekorraldatakse ehituslepingu mahus, kus kolmandaks (https://www.elektrilevi.ee/et/tehnilised-tingimused). Teeprojekti osapooleks on ehituse töövõtja. koostamise käigus Elektrilevi võrgu ümber projekteerimiseks tuleb eelnevalt sõlmida kolmepoolne koostööleping ning juhinduda Otsus: väljastatavast projekteerimise lähteülesandest. Mitte arvestada esitatud arvamusega. Teeprojekti koostamise käigus olemasoleva elektrivõrgu kohta täiendavaid tehnilist tingimusi ei tellita ega sõlmita Elektrilevi võrgu ümber projekteerimiseks kolmepoolset koostöölepingut. 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogranna 5. OÜ Strantum 17.01.2020 Selgitus: Kui on ette nähtud kommunikatsioonivaldajate Tehniliste Tingimuste OÜ Strantum tehnilised tingimused on väljastatud taotlemine ja kooskõlastamine/KOV ehitusloa menetlus, siis täpsustusi 01.11.2019.a. projekteerimistingimustele ei ole. Lisan infoks ka Strantumi poolt 01.11.2019 Novarcile väljastatud Tehnilised Tingimused. Otsus: Võtta arvamus teadmiseks. Projekteerijal esitada Kuna projektiala ÜVK ja Sademevee osas haarab erinevaid huvipooli põhiprojekt kooskõlastamiseks OÜ-le Strantum. (Harku vald, Tallinna linn, AS Tallinna Vesi, OÜ Strantum, arendajad, kinnistuomanikud) siis on oluline hea infovahetus ja õigeaegne kaasamine. TEHNILISED TINGIMUSED PROJEKTEERIMISEKS. Välja antud: Novarc Group AS 01.11.2019 Tehnilised tingimused peavad Projekteerijal olemas olema. 6. Taludevahe tn 49 13.01.2020 Selgitus: (78406:612:3830) Küsimus: kas Taludevahe 49 kinnistule on ette nähtud mürasein? Mürasein nr 3 paremal pool on Rannamõisa tee 44, 46 omanik, Taludevahe 49 kinnistu, asub kinnistute Rannamõisa tee 44 ja 46 vahel. ja 46a elamute kaitseks. Nimetatud mürasein katab ka pos nr 67 Mürauuringu alusel ületab liiklusmüra normi Rannamõisa tee 44 ja vahepealse Taludevahe tn 49 lõigu, nagu on kujutatud 46.Sealses raportis on soovitatud teha lõigul Rannamõisa tee 44 ja 46 mürauuringu kaardil, asendiplaanil ja pos 67 mürasein, mis tähendab et ka Taludevahe 49 jääb sinna sisse. Sama on krundijaotusplaanil. näha ka kaardilt. Mürauuringu väljavõtte tähistus: Projekteeritava lahenduse kirjelduses 2.4, aga on järgnev: Vastavalt 58=Rannamõisa tee 44 mürauuringu aruande soovitustele on 3,5 m kõrgused müraseinad 54=Taludevahe tn 49 projekteeritud neljas lõigus. Mürasein nr 3. Paremal pool, Rannamõisa 59=Rannamõisa tee 46 tee 46, 46a ja 46b piirneval lõigul. Mürasein nr 4 Paremal pool, 60=Rannamõisa tee 46a Rannamõisa tee 50 piirneval lõigul. Miks on antud nimistust välja jäetud Rannamõisa tee 44, kuigi nende müra tase on 2019 aastal üle normi ning plaanitav mürasein on näha ka kaardilt? Lisaks tekib küsimust mürauuringu tulemuste kohta. 02.11.2018 sain alloleva e-kirja Kadri-Piibe Järvelt, Maanteeamet, Planeeringute osakond, Keskkonnatalitus: Maanteeamet selgitas 2017. aastal üleriigilises uuringus „Strateegiline mürakaart 2017„ 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogranna (https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/mura/strateegiline- murakaart-2017 ), et Rannamõisa tee 44, 46, 46a ning Taludevahe 49 eluhoonete juures on liiklusmüra norme (piirtase 65 dB päevasel ajal) ületav olukord. Leevendusmeede töötati välja uuringus „Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava maanteelõikudes, mida kasutab üle 3 miljoni sõiduki aastas 2019-2024„ (https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja- valisohk/valisohus-leviva-mura-vahendamise-tegevuskava- maanteeloikudes-mida). Kuidas sai 2 aastaga müra väheneda Taludevahe 49 eluhoone juures? Müra tase peaks suurenema, kuna autosid ja uusi elamurajoone on 2 aastaga juurde tulnud. Minu soov on, et Taludevahe 49 saaks müraseina. Palun viia sisse projekteerimistingimuste eelnõusse vastav muudatus - Mürasein nr 3. Paremal pool, Rannamõisa tee 44, 46,Taludevahe 49 ja Rannamõisa 46a ja 46b piirneval lõigul. Otsus: Arvestada esitatud arvamusega. Põhiprojekti koostamisel uuendatakse mürauuringut, et arvestada arvamuste p.13 ja p.14 kohaselt müratõkkest loobunud kinnistutega (Rannamõisa tee 46 ja 46a) ning normtasemete saavutamise vajadusega naaberkinnistutel (Taludevahe 49, Rannamõisa tee 44). 7. Taludevahe 43 2005. aastal valmis kolmekorde maja Taludevahe ja Rannamõisa tee Selgitus: KÜ vahele (endine aadress Rannamõisa tee 44c). Maja ja Rannamõisa tee Riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna (78406:612:5920) vahele oli arendaja projekteerinud 1,5 m kõrguse muldvalli ja kinnistu rekonstrueerimise mahus ei ole kavandatud puude pos nr 57 piiriaia taga oli tihe puude salu. eemaldamist Taludevahe 43 kinnistult. Samuti ei ole 2014. aastal, tee rekonstrueerimise käigus võeti maha üle 20 elujõus puu, seda tehtud varasemate remonttööde käigus. Puud on 2018. aastal veel ca 40 puud. Planeeritavate tööde tagajärjel kaovad ka likvideeritud teemaalt, sest teemaa on ette nähtud allesjäänud puud. teerajatiste tarbeks. Teemaal kasvavad puud ei oleks Juba peale esimest puude maha võtmist tõusis müra tase ja saaste hulk ka nende säilimise korral piisav meede müra majas märgatavalt. Eriti veel külmade saabudes, kui alles jäänud puud leevendamiseks. langetasid lehed ja autod alustasid sõitmist naastrehvidega. 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogranna Maja koosolekutel on müra probleem alati üheks teemaks. Taludevahe tn 43 jt. „teest pisut kaugemate Mürauuringus arvutused teostati 2 m kõrgusel maapinnast. Pooltel maja eluhoonete“ (Rannamõisa tee 42, 42a ja 42 b) müra korteritel on aga aknad ja rõdud kõrgemal kui 2 m ja maja ja Rannamõisa tase oli mürauuringu kohaselt piiripealne ja lähtudes tee vahel 1,5 m kõrgune muldvalli mõju ei ole piisav müra mürauuringu soovitusest eelprojektis müraseina ei summutamiseks. projekteeritud, kuid säilitati võimalus vajadusel selle Mürauuringus on lk11 3D vaated koos vertikaalse müra levikuga peale rajamiseks. müratõkkeseinte paigaldamist. Milline on 3D vertikaalne vaade hetkel Taludevahe 43 kinnistu alas? Otsus: Ettepanek: Arvestada esitatud arvamusega. Lähtudes Paigaldada liiklusmüra, saaste ja vibratsiooni mõjude vähendamiseks piirväärtusele lähenevast müratasemest kavandada kogu Taludevahe 43 kinnistu piiri ja Rannamõisa tee vahele müramüür. müratõke Taludevahe 43 elamu ja Rannamõisa tee vahele. Müratõkke parameetrid (pikkus ja kõrgus) täpsustada põhiprojekti koostamisel. 8. Taludevahe 43 15.01.2020 Selgitus: (78406:612:5920) Meie ettepanekud ehitusprojekti kinnitamiseks on : Vt arvamuse p. 7 selgitus. kaasomanike 1. Kuna prognoositav müratase elumaja Taludevahe 43 taga, Rannamõisa Kuna 50 km/h kiiruspiirangu säilitamise soovi on ühispöördumine tee poolsel alal küündib ehitusjärgses olukorras piirväärtuste lähedale, põhjendatud piirväärtusele läheneva müratasemega, pos nr 57 paigaldada kinnistu Taludevahe 43 ja Rannamõisa tee vahelisele alale siis müratõkke rajamisel müratase väheneb ja liiklusmüra- ja saaste mõjude vähendamiseks mürasein. kiiruspiirang ei ole vajalik. 2. Jätta Vahepere- ja Liiva tee vahelisel teelõigul piirkiiruseks 50 km/h Ettepanekuid põhjendame alljärgnevate faktidega: - 2012. a Otsus: mürauuringute kõrguseks maapinnast oli 4 m. ja müratase ületas 65 Arvestada esitatud ettepanekuga nr 1. Lähtudes dB.(Lisa 2) 2019. a modelleeriti müratase 2 m. kõrgusel ja see oli piirväärtusele lähenevast müratasemest kavandada paar dB madalam piirnormist 65 dB. Vastavalt müra levimisega müratõke Taludevahe 43 elamu ja Rannamõisa tee õhus on müratase madamal alati väiksem. (Lisa 3) - 2012. a suvel vahele. kohtusime Maanteeameti esindajatega ja esitasime ettepanekud Mitte arvestada ettepanekuga nr 2, sest lõigule Rannamõisa tee laiendamise ehitusjärgse mürataseme ja saaste kavandatakse müratõke. vähendamiseks (Lisa 1). Kohtumise käigus leppisime kokku piirkiiruse 50 km/h ja mürauuringute läbiviimise suhtes. Mürauuringud viidi läbi 2012. a sügisel ja juba 2013. a olime parandamist vajavate olukordade piroriteetsuse järjekorras 8 kohal. Viimastel aastatel oleme oma kinnistu 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogranna piirile, Maanteeameti poolt mahavõetud kõrghaljastuse asemele, istutanud ja hooldanud 100 noort mändi. Loodame, et ka edaspidi meie koostöö jätkub . 9. Taludevahe 43-19 Tere! Tänan info eest! Taludevahe 43 (vana aadress Rannamõisa tee 44c) Selgitus: (78406:612:5920) vajab kindlasti müratõket!!! Akent ei saa avatuna hoida, sest müra häirib, Vt arvamuse p. 7 selgitus. omanik suvel ei saa isegi öösiti rahu. Terrassil ei ole müra pärast mõnus olla. pos nr 57 Lisaks mürale ka tolm, mis tunduvalt suurenes kui suur osa haljastusest Otsus: tee ja maja vahel maha võeti ja tee tasapinda tõsteti. Majas on 32 korterit, Arvestada esitatud arvamusega. Lähtudes seega on mürast häiritud palju inimesi. Hommikustel tipptundidel on maja piirväärtusele lähenevast müratasemest kavandada ees maanteel pikk rivi ringile pääsemist ootavaid autosid ja vingu on müratõke Taludevahe 43 elamu ja Rannamõisa tee palju. Ainult mürasein leevendaks. vahele. 10. Rannamõisa tee 6.01.2020 Selgitus: 40b Meie kõige suurem mure on maantee laienemisega tekkivad suured Teeprojektiga kavandatud teekatetelt (78401:101:1894) pinnad, kust hakkab vesi voolama ja kuhu see voolama hakkab. Hetkel (rekonstrueeritav ringristmik ja Rannamõisa tee 40b, omanik olev maantee on kaldu eramute poole ja krundid on vee all pidevalt. 42, 42a ja 42b kogujatee) ei juhita täiendavat sade- või pos nr 43 Merepoolsel maantee äärel puuduvad kraavid ja need mis on ei jookse lumesulamise vett Rannamõisa tee 40b, 42, 42a ja 42b kuhugi. kruntidele. Need on lihtsalt sopid maantee ääres. Teeprojektis kavandatud vete ärajuhtimine: Meie palve on suurt tähelepanu pöörata vee ära juhtimisele ja sellele kuhu - Paremal pool – pidev teekraav maantee ja see juhitakse. kogujatee vahel. Krundid, mis on olnud seal 100 aastat ja rohkem on oluliselt madalamad - Rannamõisa tee 42b vastas – maantee all truup, maanteest. Uued hoonestused on mingil põhjusel tehtud kõrgemad kui millega suunatakse vesi vasakule poole teed. vanad. Seega kogu vesi koguneb 40b, 42, 42a ja 42b kruntidele. - Edasi suundub vesi kergliiklustee alt läbi olemasolevatesse, vajadusel süvendatavatesse kuivenduskraavidesse. Lõplik eesvool on Apametsa peakraav. 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogranna Teeprojektiga ei halvendata kinnistute veerežiimi. Mujalt, väljaspoolt teemaad ja kõrgemale rajatud hoonestusaladelt kokku valguva pinnavee ärajuhtimine ei ole käesolevate projekteerimistingimuste ese. Kogu piirkonna vete ärajuhtimise küsimuse lahendamine ei ole Maanteeameti pädevuses. Otsus: Võtta esitatud arvamus teadmiseks ja teeprojekti lahendusega mitte halvendada Rannamõisa tee 40b, 42, 42a ja 42b kruntide veerežiimi. 11. Tiskre Elanike 16.01.2020 Selgitus: MTÜ juhataja vastuseks teie kirjale saadame omapoolse seisukoha ja ettepanekud 1. Vee ärajuhtimise küsimus Tiskre teest kuni riigitee 11390 Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna Vahepere ristmikuni. projekteerimistingimuste väljastamisele. Eelmise lõigu projekti, km 2,1-4,2 veeärajuhtimise Eelneva Tallinn- Rannamõisa - Kloogaranna tee ehituse etapiga km 2,6- põhilahendus: 4,5 kuni Tiskre ringristmikuni on jäänud lahendamata vihmavee - Tallinnast väljuva suuna äärse uue pikikraavi ärajuhtimise küsimus lõigul Tiskre tee kuni Tiskre Vahepere tn. vesi juhitakse maantee aluse truubiga (145 m ringristmik linnast väljuval suunal. Vihmavesi on juhitud metsaga kaetud enne Tiskre tee ristmikku) vasakule poole. sotsiaalmaale (katastri tunnus 78406:612:5130), kus ta koguneb ja liigub 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogranna mööda vana kogumiskraavi kuni Tiskre tee 34 kinnistuni. Sellel kinnistul - Uus pikikraav jätkub vasakul pool ja lõpeb 150 asuv kraavi osa on aga krundi vertikaalplaneeringu käigus ära täidetud, m enne Vahepere ristmikku, olemasolevas vihmavee äravool takistatud ja sotsiaalmaal asuv metsaga kaetud krunt umbkraavis. kannatab liigvee all. Sellest tingitult on pehme pinnase tõttu suur hulk - Käesolevas km 4,1-5,5 eelprojektis jätkub puid viimase aja jooksul koos juurtega tormide käigus maapinnast välja eelmise lõigu pikikraav teest vasakul kuni rebitud. Kogu vihmavesi koguneb olemasoleva kraavi lõppu ja ujutab üle olemasoleva kuivenduskraavini. Eesvooluks Kristeni tn. 9, 11, 13 ja 15 krundid , talvel 2018 isegi kuni 1/3 ulatuses. on Apametsa peakraav. Antud küsimusele lahenduse saamiseks oleme oma kirjaga korduvalt - Paremal pool, Tiskre teest kuni Vahepere pöördunud Tiskre tee 34 omaniku, Tallinna Keskkonnaameti ja ka ristmikuni on km 2,6-4,1 projektiga säilinud linnaosavalitsuse poole (viimati 08.01.2018), kuid probleemile lahendust olemasolev olukord. kahjuks ei ole tänaseni leitud. Hetkel pumpame uppumisohus olevate - Täiendavat vee kogust (löökkoormust tee kruntide elanike vahenditega liigvett läbi Kristeni 13 krundi Kristeni äärsest pikikraavist) Tiskre tee-Vahepere tn tänava drenaaži. Kristeni tn. drenaaž suubub Taludevahe tn. olevasse lõigule sh. metsaga kaetud kinnistule kraavi, kust läheb edasi Vahepere tn. asuva sadevee eelvooluks oleva 78406:612:5130, (Rannamõisa tee 32, kraavi kaudu merre. Hetkel on see aga takistatud Tiskrevälja 23 ridaelamu üldkasutatav maa) ei teki. juurdepääsuks ehitatud ülesõidu truubi tõttu, mis on paigaldatud ca 50 cm - Maantee 2+2 lõigu algus, kuhu käesoleva olemasoleva kraavi põhjast ja kraavisüsteemi teistest truupidest projektiga on kavandatud ülekate, on kõrgemale. Tiskrevälja tn. ja Tiskre ringristmiku vahel asuvas osas vesi äärekivita ristprofiilis. Parempoolse sõidutee seisab ja kraav kasvab kinni. Hetkel tundub, et lisaks Tiskre ringristmiku kattelt vesi imbub teemaale (maapinda). ja Tiskrevälja 23 vahelisele tänavalõigule valgub sellesse kraavi ka osa ringristmiku vihmaveest (Tallinn Rannamõisa suunal). Tiskre Elanike MTÜ kirjeldatud probleem ei ole Käesolevaga soovime, et see probleem leiaks lahenduse hiljemalt koos põhjustatud üksnes teekattelt tulevast veest. Teatud Tiskre ringristmiku ümberehitusega. rolli võib sõidutee vesi omada külmunud maapinna Lisaks eeltoodule huvitab meid, et kuidas on plaanitud lahendada liiklus korral või kõrge/maapinna lähedase pinnasevee ehitustööde ajal. Tundub loogilisena, et liiklus suunatakse mingil taseme korral, kui vesi ei imbu pinnasesse, kuid perioodil Keskpäeva teest kuni Vahepere tänavani Rannamõisa teelt liigvee all kannatatavatest lähim – Kristeni tee 15 ümber Taludevahe tänavale. Sel juhul, arvestades sellest tulenevat kinnistu nurk asub maantee servast 110 m kaugusel. liikluskoormuse kasvu ning asjaolu, et nimetatud teelõik + teelõik Ka kinni kasvanud kraavi lõigu ja kohaliku tee äärde Taludevahe/Vahepere ristmikust kuni Rannamõisa teeni on pidevalt valesti paigaldatud truubi põhjustajaks ei ole teemaalt suhteliselt kehvas olukorras (augud jms lagunemine) – kas on plaanis tulev vesi. renoveerida ka ülalpool märgitud teelõigud? Siin elavatele inimestele teeb muret ka võimalikud probleemid jalakäijate bussipeatusesse liikumisel 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogranna seoses Taludevahe tn. ja Vahepere tn ristmiku liikluse tihenemisega, mis Peamisteks põhjusteks metsamaa liigniiskuse ja tuleb ka kindlasti lahendada. Kristeni tn 9, 11, 13 ja 15 pinnavee juures on: - Kõrge pinnasevee tase. - Piirkonna hoonestamisega tekitatud tehisreljeef vms, mis takistab pinnavee liikumist loodusliku langu suunas. Kogu piirkond on praktiliselt horisontaalne, kuid potentsiaalne eesvool – Tiskre oja on 80 m kaugusel. Seega ei ole kõnealuse piirkonna sadevete ärajuhtimise sidumine teeprojekti lahendusega põhjendatud. Kogu Tiskre tee ja Kristeni tn piirkonna pinnavete ärajuhtimise lahendus ei ole käesolevate projekteerimistingimuste ese ning selle lahendamine ei ole Maanteeameti pädevuses. Teeprojekti lahendusega ei halvendata Tiskre tee ja Kristeni tn piirkonna kruntide veerežiimi. 2. Küsimus ehitusaegsest liikluskorraldusest. Projekteerimistingimuste andmise etapis ei lahendata ehitusaegset liikluskorraldust. Teeprojektiga ei kavandata ehituse ajal liikluse sulgemist Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna maanteel. Kui Taludevahe tn on pidevalt kehvas olukorras, siis tuleb selle remondi küsimustes pöörduda tee omaniku poole. Taludevahe tänav ei ole riigimaantee ning jalakäijate liikumise korraldamine sellel tänaval ei ole Maanteeameti pädevuses. Otsus: Võtta arvamused teadmiseks. 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogranna Vältimaks sajuvee sattumist teeäärsetele kinnistutele, kaaluda põhiprojekti faasis Tiskre tee-Vahepere tn vete ärajuhtimise lahenduse täiendamist järgmiselt: 1. Paremale poole projekteerida maantee serva madal pikikraav, lühikeste hambulise profiiliga lõikudena. 2. Parempoolse kraavi lohukohtadest viia vesi truupidega vasakpoolsesse pikikraavi. 12. Rannamõisa tee 14.01.2020 Selgitus: 50 Alljärgnevalt meie poolt paar küsimust ja soovi. Kui pikk saab olema Müratõkkeseina pikkus oleneb kinnistu juurdepääsu (78406:612:2830) Rannamõisa tee 50 müratõke ? Meie soov oleks selline, et tõke ei lahendusest. Kui vastavalt Rannamõisa tee 50c ja 50d omanik kulgeks ainult piki tee äärt, vaid Tallinna poolt kinnistu küljest n-ö. kinnistutse detailplaneeringule on olemasolev pos nr 76 mere suunal oleks ka müratõke ( Tabasalu pool just on nii ) .Umbes juurdepääs Rannamõisa teelt võimalik sulgeda ja 15 aastat tagasi sõitis just sellelt suunalt ka auto meie aeda sisse ( tõke rajada juurdepääs Keskpäeva tee ning Taludevahe kaitseks edaspidi ka selle ohu eest ) . Sama lugu oli müraga ka tänava kaudu, siis saab pikendada müraseina ca 50 m Tabasalu poolt ( nüüd kaitseb selle müra eest ehitatud korrusmaja Tallinna poole ja pöörata see tee suhtes 45°nurga all müratõkkega ). Nagu eelprojektist võis välja lugeda, tee kuni Taludevahe tn 61 kinnistuni. ümberehitamisel tõstetakse kiirust 70 km / h. Meie soov on , et siiski Kuna Taludevahe tänav T12, (78406:612:0033) asub jääks maksimaalseks kiiruseks 50 km tunnis. Miks ? Teate isegi, et Tallinna linna territooriumil ja kuulub eraomanikule, kiiruse suurenedes kasvab ka müra ja siis on ehitatava müratõkke siis tuleb Tallinna linnal esmalt saavutada kasutegur soovitust palju väiksem. kui mitte olematu .Ja siis võime ka maaomanikuga kokkulepe, mis annaks aluse päris kindlad olla, et sõidetakse kiirusel enamus juhtide poolt mitte 70 juurdepääsutee rajamiseks Taludevahe tn T12 km /h, vaid 80-90 km tunnis. Praegugi saame igapäev kogeda seda, maaüksuse kaudu. (vt. otsus arvamusele nr 15). et enamus juhte sõidab meie piirkonnas mitte 50 km / tunnis, vaid 60 Kuni kokkuleppe puudumiseni ei ole võimalik -70 km /h. Kui 2012. aastal oli meie piirkonnas tee remont, siis olemasolevat mahasõitu likvideerida ja juurdepääs teetööde ajal oli piirkiirus 30 km / h - küll oli siis vaikne aeg !!! Ja Rannamõisa tee 50 kinnistule lahendatakse veel põhjus miks peaks maks. kiirus jääma 50 km tunnis, on see et olemasoleva mahasõidu kaudu, kuid kaotatakse piirkonnas elab ca 2000 inimeset + veel lasteaed ning lastehoid. võimalus vaskpöörete sooritamiseks. Lubatud on Kiiruse suurendamine tekitaks rohkem ohuolukordi, sest teed ületab ainult parempöörded ning vasak- ja tagasipöörded piirkonna erinevatest kohtadest iga päevi palju inimesi, eriti lapsi. Et tuleb teha rajataval Keskpäeva tee/Liiva tee/ vähegi hullumeelseid kihutajaid ohjata peaks meie piirkonda panema Rannamõisa tee ringristmikul. 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogranna ka kiiruse mõõtja, arvestades just seda ,et piirkonnas elab palju inimesi (Murastes ja Vääna-Jõesuus on need olemas ,kuigi seal on Kuna 50 km/h kiiruspiirangu säilitamise soovi on märksa vähem inimesi). Veel soovime teada ,kust rada mööda põhjendatud piirväärtusele läheneva müratasemega, hakkame pääsema bussipeatustesse / koju ? Nüüd meie edaspidisest siis müratõkke rajamisel müratase väheneb ja välja/ sissesõidust - palume enne kui sulgete senise pääsu Rannamõisa kiiruspiirang ei ole vajalik. Kloogaranna teele, ehitada meile tee pääsuks Taludevahe tänavale Ja Kiiruspiirangu kehtestamiseks puudub seda toetav üleüldse arvan nii, et peaksime mitte parandama väikesõidukite liikluskeskkond, mis sunniks liiklejaid kehtestatud sõiduolusid, vaid tegema kõik selleks, et inimesed hakkaksid rohkem piirangut järgima. ühistransporti kasutama ning arendama hoopis raudteevõrku (tramm, 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee rong). Jõudu tarkade otsuste, eriti teede ääres elavate inimestele näol on tegemist Tallinna linna ning Harku ja Keila vähegi vaiksemate elutingimuste loomisel valla olemasolevaid ja planeeritavaid elamupiirkondi ühendava 36,758 km pikkuse riigimaanteega, kus 2018 aastal oli keskmine liiklussagedus 15994 autot ööpäevas. Maanteeamet peab riigimaanteedel liikluse korraldamisel arvestama kõikide teed kasutavate liiklejate huvidega, st nii kohaliku kui ka läbiva liiklusega. 2+2 sõidurajaga maantee sõidusuundade vahele kavandatakse põrkepiire, mis takistab juhuslikus kohas tee ületamise. Tee ületamiseks kavandatakse eraldi teeületuskohad ainult ringristmike juurde, kus on võimalik tagada sõidukite kiiruse vähendamine. Olemasolevate Tiskre bussipeatuste asukohad muutuvad, need viiakse rajatava Keskpäeva tee/Liiva tee/ Rannamõisa tee ringristmiku piirkonda, kus on ka teeületuskohad. Kitsa teemaa ja rajatavate müratõkete tõttu ei ole võimalik ilma piirnevatest kinnistutest täiendava maa võõrandamiseta rajada jalgteed Rannamõisa tee 50 kinnistust kuni kavandatava ringristmikuni. 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogranna Jalgsi bussipeatusesse pääseb Taludevahe tänava ja Keskpäeva tee kaudu. Otsus: Võtta esitatud arvamus teadmiseks. Müratõkke pikendamise sooviga arvestada juhul, kui Tallinna linn saavutab Taludevahe tänav T12 omanikuga kokkuleppe, mille alusel on võimalik rajada juurdepääs kinnistule Taludevahe tänava kaudu. Mitte arvestada ettepanekuga määrata piirkiiruseks 50 km/h. Põhiprojekti koostamisel kaaluda täiendavate jalgteelõikude rajamise võimalusi maanteest paremale. 13. Rannamõisa tee 17.01.2020 Selgitus: 46a Rannamõisa tee 46a kinnistu liiklus on toimunud 40 aastat Kuna müratase Rannamõisa tee 46a ja 46 kinnistutega (78406:612:3850) Rannamõisa tee poole. Ei ole nõus väljapääsu sulgemisega piirnevas maanteelõigus ületab piirväärtust, siis on omanik Rannamõisa teele. Teie poolt pakutud variant abihoone ja plangu müratõkke rajamine vajalik. Müratõkkesse pos nr 69 vahele ei ole võimalik. Kuna seal kasvab üle 100 aastane tamm. mahasõitude näol katkestusi ei kavandada, sest need Tamm ei ole mingi lepavõsa et lihtsalt maha võtta. Tamme ja plangu vähendavad müratõkke efektiivsust. (krundi piiri) vahe on 1,7 m. Ka teiselt poolt abihoonet tee rajamine 40 aasta tagune liiklussagedus maanteel ei ole ei ole reaalne, puudub autoga pääs maja esiküljele. Kuna maja on risti võrreldav praeguse liiklussagedusega ja seetõttu on maanteega, siis müra väga ei häiri. Pealegi on meil oma väike müra mahasõitude likvideerimine vajalik eelkõige tõke (paekivi müür) Tabasalu poole olemas. Eluliste vajaduste tõttu liiklusohutuse kaalutlustel. on vajalik ka veoautode juurdepääs kinnistule. Lisaks vastab projekteeritav riigimaantee lõik funktsioonilt ja parameetritelt standardis EVS 14. Rannamõisa tee 16.01.2020 843:2016 „Linnatänavad“ kirjeldatud 46 Olen kinnistu nr.3128702 ,Rannamõisa tee 46 omanik ja ei ole nõus magistraaltänavale. Magistraaltänav on suure (78406:612:3840) riigitee nr.113890 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 liiklusega tänav või linnatee, kust mootorsõidukitega omanik ehitusprojekti projekteerimis tingimustega. Antud projektist nähtub, ligipääs kinnistutele on rohkemal või vähemal määral pos nr 68 et suletakse väljapääs Rannamõisa teele, mis sulgeb krundile piiratud. 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogranna juurdepääsu, kuna majast väljapääs on Rannamõisa teele ja ka Mahasõitude säilitamise korral tuleb arvestada, et kõrvalhoone väljapääsud on Rannamõisa teele. Kõrvalhoones asub vasakpöörete sooritamine ei ole edaspidi võimalik, garaaz, saun ja kuur, mille juurde on tarvis pääseda nii sõidu- kui ka samuti on keelatud tagurdamine Rannamõisa teele. suurte autodega. Taludevahe tänavalt sissepääsu ehitus ei võimalda Teemaal asuv olemasolev paekivi müür pääseda hoonete sissepääsudeni, sest majade vahe on 3.5 meetrit. likvideeritakse tee ehituse käigus. Samas mina ,kui krundiomanik ei saa võimaldada hoonete juurde Eelnevat arvestades on eelprojektis tehtud ettepanek pääsu ka operatiivautodele. Kuna Rannamõisa tee poolt on mul juurdepääsude lahendamiseks Taludevahe tänava sissepääs ehitatud ja kaetud killustikuga ei ole ma ka mingil juhul kaudu. Lahendus eeldab kinnistu omanikelt oma krundile rajama veel mingeid sissesõidu teid mis ei vii mitte krundisiseste lahenduste ümberplaneerimist, kuid kuhugi ja mis alandab väga tugevalt krundi hinda. Samuti ei soovi ma loob tervislikuma keskkonna ja ohutuma juurdepääsu mingit 3,5 meetrist seina maja lähedale, minu majas ei ole müra väiksema liiklussagedusega kohalikult tänavalt. probleeme, sest need said lahendatud kap,remondi käigus. Kui ka praegused kinnistu omanikud ei ole nõus müratõkke seina rajamisega, siis ei ole välistatud, et tulevikus omanike vahetamisel võivad uued omanikus selle rajamist nõuda. Seega säilitatakse teeprojektis võimalus müratõkke rajamiseks peale omanike poolt tehtavaid krundisiseseid ümberkorraldusi. Otsus: Arvestada esitatud arvamustega osaliselt. Ainult parempöördeid lubavad mahasõidud Rannamõisa teelt säilitada ajutiselt kuni krundi siseste teede ümberkorraldamiseni. Põhiprojekti koostamisel uuendatakse mürauuringut, et arvestada müratõkkest loobunud kinnistutega (Rannamõisa tee 46 ja 46a) ning normtasemete saavutamise vajadusega naaberkinnistutel (Taludevahe 49). Teeprojektis säilitada võimalus Rannamõisa tee 46 ja 46a müratõkke rajamiseks II etapis peale Taludevahe 49 ja Rannamõisa tee 44 kinnistute müratõkke rajamist. 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogranna Kavandada mahasõidud Taludevahe tänavalt kuni Rannamõisa tee 46 ja 46a kruntide piirini. Mahasõitude asukohad täpsustatakse põhiprojekti koostamise käigus. 15. Croneman OÜ, 10.01.2020 Otsus: Taludevahe tänav Croneman OÜ on nõus võõrandama Taludevahe tänav T12 tema Võtta arvamus teadmiseks. T12 poolt soovitud hinnaga. (78406:612:0033) omanik pos nr 78 16. Kaasomanik, 20.01.2020 Selgitus: Rannamõisa tee Tere, Vastavalt möödunud nädala kohtumisel kokkulepitule Kuna kinnistu omanik soovib loobuda müratõkkest, 13 kinnitan, et soovime loobuda müraseinast Rannamõisa tee 13 siis seda ei rajata. Seega puudub ka vajadus (19801:002:3900) (katastriüksus: 19801:002:3900 ) piirneval lõigul, kuna kinnistule on olemasoleva hoovi viiva mahasõidu asukoha pos nr 10 eluliselt tähtsad kolm mahasõitu: Tabasalu poolses kõrvalhoones muutmiseks. Kõrvalhoone ja settekaevu juurde eraldi asub põllumajandus seadmete garaaz; keskmine sissesõit on hoovi ja mahasõite ei kavandata, kuid juurdepääsude idapoolses osas asuvad settekaevud, kuhu peab olema vaba võimaldamiseks nähakse nendes kohtades sõiduteele juurdepääs kanalisatsiooniautol. Samuti palun uue kergliiklustee ette madalam äärekivi, millest saab teenindav ehitusel arvestada meie veetrassiga ja idapoolse aia nurgas asuva transport ja põllumajandustehnika üle sõita. veetrassi hargnemiskaevuga, mis hetkel tundub jäävat kergliiklustee Veekaev (idapoolse mahasõidu kõrval) jääb geoaluse piiridesse. Palun tööde käigus kindlasti kontakteeruda, et saame olla andmetel kergliiklustee kõrvale. Kergliiklustee all on abiks kaevetööde juures ja mitte trassi vigastada. hargnemiskoht ja majja suunduv toru. Ehitamisel Kui nüüd siiski leiate, et müratõke osutub vajalikuks, siis kindlasti tagatakse veetrassi säilivus ja funktsionaalsus. arvestada juurdepääsudega kõrvalhoone garaaži, settekaevude juurde Põhiprojekti käigus teostatakse geoaluse täiendav linnapoolsel maja küljel ja kindlasti on vajalik sissesõit hoovi läbi kontroll, täpsustamaks tehnorajatiste (sh tagaaia (maha tuleb võtta 1 õunapuu ja ette jääb ka salvkaev, mis on settekaevude) asukohta. vajalik säilitada). Otsus: Arvestada esitatud arvamusega. Müratõket Rannamõisa tee 13 kinnistuga piirnevasse lõiku ei kavandada. 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogranna Säilitatakse olemasolev mahasõit hoovi ning settekaevu teenindava transpordi ja põllumajandustehnika jaoks nähakse sõiduteele juurdepääsu kohtades madalam (4 cm kõrgune) ülesõidetav äärekivi. 17. Taludevahe 69 17.01.2020 Selgitus: (78406:612:0023) Seoses arvamuse avaldamisega riigitee nr 11390 Tallinn- 1) Mürauuringu tabel 3 järgi jääb Taludevahe tn 69 korteriühistu Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 ehitusprojekti müratase alla piirtaseme. (päeval 65 db / öösel 60 db). pos nr 83 projekteerimistingimuste andmisega menetlusse, tooks välja paar Mürakaitse meetmeid ei ole seetõttu rakendatud. punkti: Vt. tabeli väljavõte. 1) Skeemilt nähtub, et müratõkkeseina kinnistu Rannamõisa tee 50C’ga külgnevale teelõigule pole planeeritud. Võimalik, et kinnistu 50C omanik pole sellest ka huvitatud kuna tegemist ärimaaga. Kuid kinnistu Taludevahe 69 omanik teeks ettepaneku seda kaaluda! 2) Uue planeeritava ringristmiku lahenduse puhul näeme ka ühe liiklusohtliku olukorra tekkimise võimalust. Nimelt on uuel planeeritaval ristmikul parempöördega sissesõit Keskpäeva teele linna suunalt suht lauge. Keskpäeva teelt on aga ainus ligipääs Rannamõisa tee 50C kinnistule ja Taludevahe 69’ga ühiskasutuses olevale autoparklale. Probleemiks võib osutuda antud juhul Rannamõisa tee 50C kinnistult väljasõit Keskpäeva teele, kuna uuel laugemal teelõigul on kiirused suuremad ning ka teelõik tänasest 2) Keskpäeva teele sisse pöörava liikluse rahustamine lühem. Ehk siis 50C kinnistult väljasõit suunal Keskpäeva tee - (siseneva trajektoori „kõveramaks muutmine“) on Rannamõisa tee võib kujuneda tiba probleemseks. problemaatiline, sest tuleb muuta ka vastassuuna väljapöörde trajektoori. See tähendab kergliiklustee nihkumist Keskpäeva tee 1 parkla gabariiti. Otsus: Arvestada esitatud arvamusega osaliselt. Kuna müratase jääb alla kriitilise taseme müratõkkeseina ei rajata. Müraolukorda riigitee nr 11390 Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna lõigul piirnevalt 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogranna Taludevahe tn 69 hinnatakse regulaarselt iga 5 aasta järel, koostades strateegilist mürakaarti ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava. Normtasemete ületamise korral planeeritakse leevendavad meetmed tegevuskavas. Keskpäeva teele pöörava suuna geomeetria parandamise võimalusi kaalutakse põhiprojekti koostamisel. 18. Valli kinnistu 16.01.2020 Selgitus: (19801:002:2225) Apametsa OÜ on valmis koostööks ja läbirääkimisteks. P. 3-4; juurdepääs. omanik Esmasel vaatlusel leiame, et vaja leida lahendus järgmistele -Riigiteelt nr 11390 Tallinn-Rannamõisa- pos nr 18 küsimustele : Kloogaranna ei ole planeeritud mahasõitu 1. Kuidas hüvitatakse äralõike osa kinnistust 629 m2 ? (juurdepääsu) Valli kinnistule. 2. Me pigem ei nõustu 629 m2 äralõikega. - Olemasolev mahasõidu koht on Liiva teelt, kinnistu 3. Seoses plaanitava ära lõikega tekitatakse saadetud plaani järgi lõuna poolses nurgas. sõidukitele mittesobiv juurdepääs kinnistule 4. Harku valla Üldplaneeringus on Valli kinnistu plaanitud tulevikus ärimaana. Seega on ülioluline lahendada kinnistule hea juurdepääs. 5. Plaanitav jalgtee ei peaks nii sügavalt lõikama Valli kinnistule sisse. Lisan: käesolev kiri on koostatud Apametsa OÜ juhatuse liikme poolt, kes ei oma erialaseid teadmisi ja kogemusi selliste küsimuste lahendamisel ja otsuste vastu võtmisel. Olen valmis kohtuma ja kuulama Maanteeameti seisukohti seoses meie poolt tõstatatud küsimustega, et hiljem kujundada Apametsa OÜ lõplik seisukoht. 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogranna Põhiprojekti staadiumis kavandatakse uus mahasõit Liiva teelt, praegusest mahasõidu kohast kaugemal, peale ringristmiku harule projekteeritud ohutussaart. P. 2 ja 5; kergliiklustee asukoht ja äralõike suurus. Uus eraldatud sõidusuundadega 2+2 sõidurajaga maantee laieneb praegusest vasakule. Teekatte serv nihkub keskmiselt 4 m vasakule ja vastavalt sellele nihkub ka kergliiklustee. Äralõike pindala vähendamine ei ole võimalik. Otsus: Arvestada esitatud arvamusega osaliselt. Põhiprojekti mahus projekteerida juurdepääs kinnistule Liiva teelt. Vajadusel muuta projekteeritud eesvoolukraavi asukohta ja sellega seotud äralõike suurust. Maade omandamise küsimuses võtab Harku Vallavalitsuse esindaja maaomanikuga ühendust peale põhiprojekti valmimist. 2. Kooskõlastused: Jrk Kooskõlastav Kooskõlastuse nr ja sisu Maanteeameti selgitus ja otsus nr asutus 1. Muinsuskaitseamet Muinsuskaitseamet tutvus riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa- Otsus: Kloogaranna km 4,1-5,5 keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise Arvestada esitatud arvamusega, lugeda riigitee nr otsuse eelnõuga 06.01.2020 toimunud arheoloogiamälestistega seotud 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 taotluste ja projektide läbivaatamise komisjoni koosolekul ning esitab keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine käesolevaga oma arvamuse, vastavalt koosoleku protokollile nr 193. kooskõlastatuks. 1.1 Kuna projekteerimisalale ei jää ühtegi kultuurimälestist, siis nõustub Muinsuskaitseamet projekteerimistingimuste ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõudega. 1.2 Juhime tähelepanu sellele, et kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogranna leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega, eriti kui tööd toimuvad väljaspool olemasoleva teetammi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Vabandame vastuse hilinemise pärast. 2. Keskkonnaamet 09.01.2020 nr 6-2/19/20501-2 Otsus: Vastavalt Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetele ei asu Arvestada esitatud arvamusega, lugeda riigitee nr projekteeritaval alal ega selle lähiümbruses looduskaitselisi kitsendusi. 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1- Lähtudes esitatud materjalidest ja teadaolevast informatsioonist on 5,5 keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Keskkonnaamet seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise kooskõlastatuks. hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas. 3. Terviseamet 17.01.2020 nr 9.3-4/19/7447-2 Selgitus: Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning ei esita vastuväiteid KMH Rannamõisa tee 46, Rannamõisa tee 46a ja algatamata jätmise eelnõule ning kooskõlastab projekteerimistingimuste Rannamõisa tee 13 kinnistute omanikud ei soovi andmise eelnõu järgmiste tingimustega: müratõket (vt arvamuste p. 13, 14 ja 16 otsused) - Tee ümberehituse järgselt ei tohi elamute välisterritooriumil liiklusest tulenevad müratasemed ületada keskkonnaministri 16.12.2016. a Otsus: määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme Arvestada arvamusega põhiprojekti koostamisel. mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 elamu maa-alale Lugeda riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa- kehtestatud piirväärtuseid. Vajadusel tuleb rakendada täiendavaid Kloogaranna km 4,1-5,5 keskkonnamõju hindamise müravastaseid meetmeid. algatamata jätmine kooskõlastatuks. - Projekteerimistingimuste andmine riigitee nr 11390 Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 ehitusprojekti koostamiseks ja ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste KMH algatamata jätmine korralduse eelnõus on välja toodud järgnev „Projektis tuleb arvestada mürauuringu tulemustega ja projekteerida müratõkked uuringu aruandes soovitatud 2 (2) lõikudesse“. Tuginedes eeltoodule tuleb vastavalt mürauuringus ja KMH eelhinnangu (Hendrikson & Ko, töö nr 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogranna 19003329, versioon 31.10.2019) toodule rajada müratõkkeseinad järgmistele lõikudele: Rannamõisa tee 34 (km 4,3) ja Rannamõisa tee 36 (km 4,37), Rannamõisa tee 13 (km 4,75), Rannamõisa tee 44 (km 4,8), Rannamõisa tee 46 (km 4,86) ja Rannamõisa tee 46a (km 4,89), Rannamõisa tee 50 (km 5,14)“, et tagada liiklusest tulenevate müratasemete vastavus KeM määruses nr 71 lisas 1 kehtestatud liiklusmüra piirväärtustele. - Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi ümberehitatava tee lähedusse jäävatel elamualadel ületada kella 21.00-07.00 vahel KeM määrus nr 71 lisas 1 kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele. - Uue teevalgustuse rajamisel arvestada võimaliku valgusreostusega ning vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid. Täiendavalt soovitab amet ümberehitatava tee piirkonnas elavaid inimesi teavitada mürarikaste tööde teostamise ajast ja kestusest. Kavandatavast tegevusest mõjutatud elanikele tuleb tagada tervisele ohutu elukeskkond. 4. Harku Vallavalitsus 16.01.2020 Otsus: Vaatasime riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1- Võtta arvamus teadmiseks, lugeda riigitee nr 11390 5,5 ehitusprojekti koostamiseks ja ehitusprojektiga kavandatavate Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 tegevuste keskkonnamõju hindamise dokumendid üle. Meiepoolsed keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine kommentaarid puuduvad ja kooskõlastame antud projekti. kooskõlastatuks. 5. Tallinna Keskkonna- 31.01.2020 Selgitus: ja Kommunaalamet Amet esitab riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1- 1. Detailplaneeringutega on arvestatud. 5,5 ehitusprojekti koostamise projekteerimistingimuste eelnõule Koostamisel olevate detailplaneeringute ja järgmised täiendavad tingimused: ehitusprojektide projekteerijatega kooskõlastamise nõue ei ole asjakohane, sest 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogranna 1. Arvestada piirkonda jäävate kehtestatud ja koostamisel olevate detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostajad detailplaneeringute ja ehitusprojektidega. Kooskõlastada projekt ei kuulu asutuste hulka, kellel on seadusest koostamisel olevate detailplaneeringute ja ehitusprojektide tulenev pädevus projekti kooskõlastamiseks. projekteerijatega. Detailplaneeringute ajakohane info kajastub Tallinna planeeringute registris (https://tpr.tallinn.ee), ehitusprojektide 2. Vesi juhitaksegi Valli kinnistut läbiva kraavi ajakohane info kajastub ehitisregistris. käänukohast Apametsa peakraavi (uus kraavilõik 2. Sademevee ärajuhtimise lahenduse projekteerimisel: vältida + truup Liiva tee all). Likvideeritakse maantee maanteelt sademevee valgumist elamumaa kinnistutele; lahendada alune truup pk 51+85, mille kaudu oli vesi kinnistu Valli (19801:002:2225), Tiskre küla, Harku Vald kinnistult suunatud Rannamõisa 50c kinnistule, ja kraavi sademevee ärajuhtimine Harku vallas asuvasse Apametsa peakraavi ots truubi praegusel sissevoolul suletakse. Rannamõisa tee 50c kinnistut läbimata; lahendada Rannamõisa tee 38d kuni 42a kinnistutega piirneval alal, maantee äärses osas sademevee Rannamõisa tee 38d kuni 42a kinnistutega ärajuhtimine ja kontrollida olemasoleva eelvoolu tehnilist seisukorda, et piirnev ala sadevete ärajuhtimise lahendust on oleks tagatud normidekohane sademevee äravool; Apametsa peakraavi kirjeldatud p.10 arvamuse selgituses, sh: täiendava sademevee koguse juhtimisel teostada eelnevalt kraavi Projekteeritud teekatetelt ja seisukorra uuringud, vajadusel projekteerida olemasolevate truupide konstruktsioonidelt ei valgu vett kõige rekonstrueerimine või täiendavad truubid. madalamal asuvatele kinnistutele. 3. Kaeve- ja paigaldustööde ajal reostustunnustega pinnase või - Teekatete vesi koguneb maantee ja pinnasevee ilmnemisel selgitada pinnase- ja veeproovidega reostuse kogujatee vahelisse ribasse projekteeritud suurus ja koostada edasine tegevuse kava. Juhtumist teavitada koheselt pikikraavi. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametit. Seniks peatada reostuse - Parempoolsest pikikraavist juhitakse levikut soodustavad tegevused. vesi maantee aluse truubiga pk 45+95 4. Garanteerida tööde teostamise piirkonda jäävate kraavide ja vasakule ja edasi kergliiklustee taga tehnovõrkude pidev toimimine tööde ajal. Vältida pinnase sattumine olevatesse kuivenduskraavidesse. Lõpp- kraavidesse ja truupide-torude suudmetesse. eesvool (ilma Rannamõisa 50c kinnistut 5. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb kinni pidada läbimata) on Apametsa peakraav. kehtivast keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 "Välisõhus - Vahepere tn kuni Rannamõisa tee 42b leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja kogujatee katte põikkalle korrigeeritakse hindamise meetodid". Kuna ehitusala vahetus läheduses paiknevad ühepoolseks (languga maantee poole). eluhooned, siis teostada mürarikkaid töid päevasel ajal tööpäevadel. Eelprojektis on kahepoolne põikkalle. Soovituslik on mürarikkaid töid mitte teostada nädalavahetustel. 11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogranna 6. Ehitusaegse vibratsiooni mõju leevendamiseks tuleb kinni Põhiprojekti koostamise käigus hinnatakse pidada kehtivast sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusest nr 78 olemasolevate eelvoolude seisukorda ning „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning projekteeritakse meetmed veeärajuhtimise vibratsiooni mõõtmise meetodid“ süsteemi läbilaskvuse tagamiseks. 7. Ehitusprojekt kooskõlastada Tallinna Keskkonna- ja Punktides 3.-6. esitatud tingimusi/teemasid Kommunaalametiga käsitletakse põhiprojekti seletuskirjas, ehitustööde teostamise peatükis. Keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmisele ja vastavale eelnõule ametil ettepanekuid ega vastuväiteid pole. Otsus: Lugeda riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna km 4,1-5,5 keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine kooskõlastatuks. Põhiprojekti koostamisel arvestada esitatud tingimustega, välja arvatud tingimuses 1 nimetatud nõue projekti kooskõlastamiseks kõikide koostamisel olevate detailplaneeringute ja ehitusprojektide projekteerijatega. Projekteerijal esitada põhiprojekt Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile arvamuse avaldamiseks. Enne ehitusloa taotlemist koostada teeprojektiga hõlmatud ala dendroloogiline uuring ja -aruanne. Lp Pakkujad Meie 10.03.2020 nr 12-1/20/12411-1 Hinnapäring riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 põhiprojekti liiklusohutuse auditeerimise teostamiseks 1. Hanke ese Kutsume Teid osalema lihthankes riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 põhiprojekti liiklusohutuse auditeerimine. 2. Hindamiskriteerium Eduka pakkumuse kriteeriumiks on hinnapäringu tingimustele vastava pakkumuse madalaim käibemaksuta hind (Lisa 2: Hinnapakkumus (vorm 1), punkt 2, tabeli rida 3). Kui kaks või enam pakkumust on võrdse madalaima käibemaksuta maksumusega, siis tunnistatakse edukaks hankijale ajaliselt varem laekunud pakkumus. 3. Hankes osalemise tingimused  Hankelepingut ei sõlmita pakkujaga, kes on oma hinnapakkumuses esitanud valeandmeid;  Hankelepingut ei sõlmita pakkujaga, kelle hinnapakkumus ei vasta käesolevas hinnapäringus sätestatud tingimustele. 4. Kõikide pakkumuste tagasilükkamine  Hankija jätab endale õiguse lükata tagasi kõik pakkumused, kui hinnapäringu tingimustele vastava madalaima maksumusega pakkumus ületab hankija eelarvesse planeeritud rahalisi võimalusi;  Kõik pakkumused lükatakse tagasi juhul, kui tingimustele vastav madalaima hinnaga (käibemaksuta) pakkumus ületab RHS §14 p 1 lg 1 sätestatud piirmäära. 5. Pakkumuse esitamise tingimused  Pakkumus tuleb esitada Lisa 2 Hinnapakkumuse (Vorm 1) kohaselt. Hinnapakkumuses tuleb täita vabaks jäetud lahtrid maksumuse ja kokkuvõtte osas. Hinnapakkumuses esitada maksumused täpsusega kaks kohta peale koma;  Pakkumus peab olema allkirjastatud ettevõtte tippjuhi või tema poolt volitatud isiku poolt (viimasel juhul lisada volikiri Lisa 2 (Vorm 2));  Tähtaegselt esitatud hinnapakkumusega aktsepteerib pakkuja lisatud töövõtulepingu tingimusi ning Tema pakkumus peab olema jõus vähemalt 30 kalendripäeva alates pakkumuse esitamisest;  Ühispakkumuse esitamisel esitada volikiri ühispakkuja esindamiseks (Lisa 2 (Vorm 3));  Pakkumuse esitamise tähtaeg on 16.03.2020 kell 10:00. Pakkumuse palume saata digitaalselt allkirjastatuna e-postiga aadressil: [email protected] . Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse õigeaegse üleandmise kogu riski. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Hinnapakkumust küsides ei seo Maanteeamet ennast esitatud pakkumuste aktsepteerimisega. Langetatud otsustest teavitatakse Pakkujaid hinnapakkumuses esitatud e-posti aadressil. Edukaks tunnistatud pakkuja peab allkirjastama ja saatma tema poolt allkirjastatud Töövõtulepingu hiljemalt 3 tööpäeva jooksul alates selle allkirjastamiseks esitamist Hankija esindaja poolt määratud e-posti aadressile. Kui edukaks tunnistatud pakkuja ei allkirjasta lepingut 3 päeva jooksul alates Hankija poolt allkirjastatud lepingu saatmisest edukale pakkujale, siis hindab Hankija kõiki ülejäänud pakkumusi uuesti ja tunnistab edukaks hindamise tulemusel järgmise pakkuja. Sel juhul on Hankijal õigus nõuda esialgselt edukalt pakkujalt kahju hüvitamist esialgu edukaks tunnistatud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe ulatuses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Janar Tükk juhataja põhja teehoiu osakond Lisad: Lisa 1: Tehniline kirjeldus koos lisadega Lisa 2: Vormid 1-3 Lisa 3: Töövõtulepingu projekt Indrek Sihver 59823160 [email protected] 2 (2)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →