KORRALDUS
10.03.2020 nr 1-23/20/166
Riigihanke „Adavere ja Põltsamaa möödasõidu
ehituse eelprojekti koostamine“ (viitenumber
219577) alusdokumentide muutmine
Võttes aluseks riigihangete seaduse § 81 lõikeid 1 ja 6, § 82 lg 1 ning kooskõlas Maanteeameti
peadirektori 18.02.2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/158 kinnitatud „Volituse andmine“, muudan
Maanteeameti strateegilise planeerimise direktori 21.02.2020. a korraldusega nr 1-23/20/125
kinnitatud riigihanke „Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehituse eelprojekti koostamine“
(viitenumber 219577) alusdokumente järgnevalt:
1. Kustutan HD III Tehnilise kirjelduse ja asendan tervikuna uuega.
Muudatused on tähistatud teise värviga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Lengi
strateegilise planeerimise direktor
strateegilise planeerimise osakond
/kinnitatud digitaalselt/
Tehniline kirjeldus
Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 111,5-131,5 asuva Adavere ja
Põltsamaa möödasõidu eelprojekti koostamine
1. Projekti eesmärk
Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ümberehitus 2+2 ristlõikega maanteeks
lõigul km 111,5-131,5 vastavalt Mäo-Tartu teemaplaneeringule.
Teedevõrgu asukoha täpsustamine ja teemaa vajaduse määramine projekteeritaval lõigul.
Keskkonnamõju hindamine.
Liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ning liikuvuse tagamine projekteeritaval
lõigul erinevatele transpordiliikidele (sh. jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport, sõidukid
ja transport, transiitliiklus, põllumajandus, jms)
2. Olemasolev olukord
Põhimaantee nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa kuulub üle-euroopalisse
transpordivõrgustikku TEN-T. Euroopa teedevõrgus kannab maantee tähistust E263.
Maantee ühendab Eesti Vabariigi pealinna Lõuna-Eestiga ja Luhamaa piiripunktiga.
Projekteeritav lõik asub Järva maakonnas Järva vallas ja Jõgeva maakonnas Põltsamaa
vallas.
Järva maavanema 27.04.2009.a korraldusega nr 275, Jõgeva maavanema 29.04.2009.a
korraldusega nr 219 ja Tartu maavanema 27.04.2009.a korraldusega nr 304 algatati
Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartu maakonnaplaneeringuid täpsustav teemaplaneering
„Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa trassi asukoha täpsustamine
km 92,0 – 183,0“ koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega (KSH).
Teemaplaneering on Järva maakonna osas kehtestatud Järva maavanema 30. novembri 2012
korraldusega nr 423.
Teemaplaneering on Jõgeva maakonna osas kehtestatud Jõgeva maavanema 23. novembri
2012 korraldusega nr 1-1/396.
Teemaplaneering on kättesaadav Maanteeameti kodulehelt:
https://www.mnt.ee/et/tee/ehitusobjektid/teemaplaneeringud#tab-1
Liiklussagedused projekteeritaval põhimaanteelõigul 2018. aasta andmetel jäävad
vahemikku 6962-7399 a/ööp, millest raskeliiklus moodustab ca 15%.
Projekteeritaval lõigul asuvad järgmised rajatised:
Km 123,904 asuv PÕLTSAMAA sild (nr 466, ehitusaasta 1960);
Km 123,909 asuv PÕLTSAMAA2 sild (nr 467, ehitusaasta 1993, renov. aasta 2010).
Trassi koridor läbib Pandivere nitraaditundliku ala, seetõttu on soovituslik vältida tee
rajamist süvendisse lubjakivis nitraaditundlikul alal ja survelise põhjaveega alal.
Lõhkamised ja puurtööd võivad tekitada ettearvamatut mõju piirkonna põhjaveerežiimile.
3. Lähteülesanne
3.1. Projekteerida 2+2 sõidurajaga maantee riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa lõigule
km 111,5-131,5 võttes aluseks Mäo-Tartu teemaplaneering.
3.2. Projekteerida teedevõrgu funktsioneerimiseks vajalikud teed (sh. kogujateed,
bussipeatused ja kergliiklusteede ühendused). Projekteeritavate teede ligikaudne maht
ja ulatus on näidatud lisas 4 ja 5.
3.2.1. Analüüsida ja selgitada välja projekteerimise käigus liikuvuse tagamiseks
vajalikud sõiduteed, rajatised ja kergliiklusteed. Selle tulemusena võib
projekteeritav maht suureneda võrreldes lisades 4 ja 5 tooduga. Projekti mahu
suurenemine on üldjuhul lepingu mõistes lisatöö (v.a projekteeritavad jalgteed,
mis on joonistel näidatud illustreeritavatena).
3.2.2. Lisades 4 ja 5 toodud joonised on väljavõtted teemaplaneeringutest koos esialgse
nägemusega projekti ulatusest. Rekonstrueerimist, ehitamist ja remonti vajavate
teede maht tuleb selgitada välja projekteerimise käigus pärast uuringute ja
analüüside läbiviimist.
3.3. Selgitada välja bussiliinide marsruudid projektala ulatuses ja bussipeatuse kasutatavus.
3.4. Liikuvuse tagamiseks hinnata bussipeatuste rajamise vajadust liiklussõlmedesse/
ristete juurde ning sealjuures hinnata vajadust parklate rajamiseks sõiduautodele ja
jalgratastele (pargi ja reisi parklad), sõiduteede tolmuvabaks muutmiseks või
kergliiklusteede rajamiseks bussipeatustest lähima asulani (näiteks: Adavere ja
Põltsamaa). Nimetatud tegevused on eelprojekti koosseisus.
3.5. Põhimaanteele rajatavate bussipeatuste juurde tuleb projekteerida eritasandis jalgratta-
ja jalgteeühendused.
3.6. Projektiga teha ettepanek olemasoleva põhimaantee ümberkujundamiseks lõikudes
kus need muutuvad kogujateedeks (näiteks muuta markeeringut, laiust, ristlõiget
vms). Projekteeritud ettepanek on lähteülesandeks põhiprojekti koostamisel.
3.7. Arvestada eriveoste marsruutidega ja lahendada liiklussõlmedes eriveoste marsruudid
ning vajadusel ümbersõidud.
3.8. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused.
3.9. Projekteerida kõikidele teedele tüüpkatendid.
3.10. Põhimaantee projekteerimisel arvestada järgmiste parameetritega:
3.10.1. Projekteerimise lähtetase – rahuldav;
3.10.2. Piirkiirus – 120km/h
3.10.3. Sõiduradade arv – 2+2;
3.10.4. Sõiduraja laius – 3,5 m;
3.10.5. Kindlustatud peenra laius – 2,5 m;
3.10.6. Tugipeenra laius – 0,5 m;
3.10.7. Eraldusriba laius – 6,0 m;
3.10.8. Jalgratta- ja jalgteede ristlõige – 2,5 m;
3.10.9. Jalgratta- ja jalgteede tunnel – 3,5 m.
3.10.10. Teiste teede laiused täpsustada projekteerimise käigus tellijaga.
3.10.11. Sõiduradade laiuse lõplikul valimisel lähtuda liikluskorralduse juhise 3. osa
punktist 1.
3.10.12. Muud parameetrid valida lähtuvalt projektkiirusest 90 km/h (põhjendatud
juhtudel lõiguti madalam).
2
3.10.13. Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate
Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale.
3.10.14. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase
seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on.
4. Uurimistööd
4.1. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda
Maanteeameti juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse
korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“.
4.2. Geodeetilised uurimustööd teostada mahus, mis võimaldab projekti eesmärgi
täitmist:
4.2.1. Eskiiside koostamise alusplaanina kasutada LIDAR kõrgusandmeid, mis on
kättesaadavad Maa-ametist. Selle põhjal tuleb teostada esmane variantide valik.
4.2.2. Kogu projekti alal teostada geodeetilised uuringud vastavalt Majandus- ja
taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori
13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo-
geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“:
4.2.3. Geodeetiline joonis teha mõõtkavas 1:1000.
4.2.4. Mõõdistamisel kasutada EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemi.
4.2.5. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. Nivelleerimiskäik
rajada nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide
ja nivelleerimiskäigu skeem.
4.2.6. Maanteelõigu alguse ja lõpu kohta anda koordinaadid ja kinnistada looduses.
4.2.7. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maastikumudeli (DTM).
Koostada 3D maapinna mudel LandXML formaadis, mis oleks ühilduv nii
AutoCAD kui ka Microstation tarkvaraga).
4.2.8. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö
eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee eelprojekti koostamiseks ja olemasoleva
situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus.
4.2.9. Maanteega külgnevad riigimaanteed mõõdistada vähemalt 100m ulatuses alates
ristmikust.
4.2.10. Mõõdistus teostada maantee koridoris järgmiselt:
4.2.10.1. Põhimaanteel vähemalt 100m laiuselt (50m ulatuses mõlemalt poolt alates
tee teljest).
4.2.10.2. Liiklussõlmedes rampide teljest 50m ulatuses rambist väljapoole ja kogu
ala, mis jääb liiklussõlmes rampide sisse.
4.2.10.3. Muudel riigiteedel (lisas 4 ja 5 joonisel punast värvi teed) 60m laiuselt
(30m ulatuses mõlemalt poolt alates tee teljest)
4.2.10.4. Kohalikel teedel ja erateedel (lisas 4 ja 5 joonisel kollast ja lillat värvi teed)
40m laiuselt (20m ulatuses mõlemalt poolt alates tee teljest)
4.2.10.5. Nimetatud mahu järgi arvestatakse lepingus teostatavate geodeetiliste
uurimustööde mahtu. Kui tööde käigus mõõdistusala suureneb,
käsitletakse seda lepingu mõistes lisatööna ja maksumuse suurenemist
arvestatakse proportsionaalselt mahu suurenemisega.
4.2.11. Ristuvatel kraavidel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete
ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus
(vähemalt 100m üles- ja allavoolu).
4.2.12. Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number,
3
absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas
kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast,
läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane kõrguse
reguleerimise ulatus (min-max).
4.2.13. Uurida tuleb tehnovõrkude paiknemine mõõdistusalal ja tehnovõrkude
sügavus/kõrgus ning koostada sellekohane aruanne. mõõdistusalal paiknevate
kommunikatsioonide asukohad ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus kanda plaanile;
4.2.14. Mõõdistada mõõdistusalasse jäävad truubid. Esitada geodeetilisel plaanil truubi
sisse- ja väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal.
4.2.15. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ning piiriprotokolli järgsed
katastriüksuste piirid. Maa-ala plaani koostamisel tohib kasutada Maa-ameti
kaardirakenduse piiriandmeid üksnes juhul, kui maaüksuste mõõdistamine on
tehtud L-Est süsteemis. Kõik piiride asukohad tuleb üle täpsustada maakatastrist
välja võetud piiriprotokollide andmete põhjal. Koostada piiriandmete aruanne.
4.2.16. Koostada tabel piirnevate maaüksuste omanike andmetega (kinnistusregistriosa
number, katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress, omaniku nimi),
mõõdistusviisi (L-Est, plaanimaterjal jne) ja looduses olevate piiripunktide
tähistuste kohta.
4.2.17. Geodeetilise uurimistöö aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega,
Põllumajandusameti maaparandusosakonnaga ja kohaliku omavalitsusega.
4.2.18. Geodeetiliste uuringute tööde mahu määramisel ning uuringute teostamisel tuleb
arvestada, et uuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab töö eesmärgi
saavutamist ning võimaldab hinnata lahenduse sobivust keskkonda.
4.2.19. Koostada geodeetiliste uurimustööde aruanne, mis esitada projekteerimise
käigus digitaalselt.
4.3. Teostada geotehnilised uurimustööd:
4.3.1. Juhinduda Maanteeameti peadirektori 15.11.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/462
kinnitatud “Geotehniliste uuringute juhised” ning EVS-EN 1997-1:2005+NA
2006 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad nõuded.
4.3.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste
uuringute kava (mis edastatakse tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks
Tellijale).
4.3.3. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab
projekti eesmärgi täitmist.
4.3.4. Rajatistel peab uurimustööde aruanne sisaldama: puuraukude ja
surupenetratsiooni põhjal pinnase omaduste ja vaia pikkuste määramist, et
tagatud standardi järgne uurimussügavus allapoole vaiaotsi; uuringupunktide
asukohti ja arvu, mis peab olema piisav usaldusväärse ehitusgeoloogilise lõike
koostamiseks; pinnasekihtide omaduste määramist laboratoorsete uuringute
näol; vaiade korral vaiapõhja ja külje ühikpinna vastupanu normväärtuseid.
4.3.5. Puurida täiendavalt 4 puurauku Põltsamaa jões eeldatavate jõesammaste
asukohas (Uute sildade asukohas, jõe keskel mõlemale sillale 2 puurauku).
4.3.6. Koostada geoloogiliste uurimustööde aruanne, mis esitada projekteerimise
käigus digitaalselt.
4.4. Sildade projekteerimiseks teostada vajalikud hüdroloogilised uuringud ja
arvutused, koos vooluveekogu geodeetilise mõõdistamisega:
4.4.1. Vooluveekogu geodeetiliste mõõdistamiste all teostada vooluveekogu sängi
mõõdistamine planeeritavast rajatisest kummalegi poole vähemalt 100m
4
ulatuses (voolusängi ristlõiked iga 50m tagant).
4.4.2. Hüdrauliline arvutus peab koosnema järgmistest arvutustest:
4.4.2.1. vooluveesängi pikikalde määramine mõõdistatud alal;
4.4.2.2. vooluveekogu valgala määramine;
4.4.2.3. veevooluhulga määramine (analoog jõe põhjal);
4.4.2.4. max. vooluhulga määramine (arvestades tõenäosust);
4.4.2.5. normaal- ja kõrgveetasemete määramine;
4.4.2.6. torusilla korral optimaalse ristlõike määramise;
4.4.2.7. toru läbilaskvusest tulenev paisutuse kõrguse- ja paisutusala suuruse
määramine.
4.4.3. Vajalik veetaseme modelleerimine rajatavate sildade asukohas.
4.4.4. Täiendavad tingimused: arvutuslik kõrgveetase ei tohi ületada 75%
toruristlõikest.
4.4.5. Töö teostada olemasolevate andmete põhjal. Täiendavate puuraukude rajamise
vajaduse üle otsustab Töövõtja.
4.5. Teostada liiklusuuringud:
4.5.1. Liiklusuuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab:
4.5.1.1. Arvutada ristmike läbilaskvust ja määrata teenindustaset;
4.5.1.2. Määrata koormussagedus.
4.5.1.3. Liiklusuuringud vormistada aruandena, mis peab sisaldama vähemalt
järgmist:
4.5.1.3.1. liikluse prognoosi;
4.5.1.3.2. liikluskoosseisu ja koormussagedust;
4.5.1.3.3. teenindustaset;
4.5.1.3.4. liiklusvoogude jagunemist ristmikel ja võimalikke ümberjagunemisi;
4.5.1.3.5. aruande kokkuvõtet.
4.5.2. Liikluse prognoosimisel tuleb arvestada ja analüüsida nii Maanteede
projekteerimisnormides punktis 1.3 tooduga kui „Liikluse baasprognoos Eesti
riigimaanteedele aastaks 2040“ keskmise kasvuga.
4.5.3. Koostada liiklusuuringute- ja prognoosi aruanne, mis esitada projekteerimise
käigus digitaalselt.
4.6. Olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine:
4.6.1. Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld-
ja detailplaneeringud ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel
(perspektiivsed mahasõidud, mille ehitamise mahtusid mitte arvestada maantee
ehituse mahtudesse).
4.6.2. Töövõtja peab selgitama ja esitama Maanteeametile andmed planeeringutes
toodud teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuste osas.
4.6.3. Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld- ja
detailplaneeringute põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti
seletuskirjas.
4.7. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning
taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.
4.8. Kergliiklusteede vajaduse hindamine (vastavalt „Kergliikluse prognoosimise
juhend-2013“, leitav Maanteeameti koduleheküljelt).
4.8.1. Kergliiklusteede vajaduse hindamisel peab selguma ka kergliiklustee tunnelite
5
rajamise vajadus ning kohad, kus on mõistlik kavandada sõidutee ületuskohad.
4.9. Bussipeatuste vajaduse hindamine
4.9.1. Selgitada välja bussiliinide marsruudid projektala ulatuses ja bussipeatuse
kasutatavus ning eeldatav parkimiskohtade vajadus bussipeatuste juures reisijate
bussi peale toomiseks.
4.10. Teostada mürauuring:
4.10.1. Mürauuring peab arvesse võtma kõige värskema liiklusloenduse ja
liiklusprognoosi tulemusi (vastavalt liiklusuuringule).
4.10.2. Mürauuring peab käsitlema olemasolevat, ehituse järgset ja prognoositavat
olukorda vastavalt keskkonnaministri 16.12 2016. a määrusele nr 71 „Välisõhus
leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ toodud tingimustele, mis toob maantee liikluse puhul esile
põhjamaade mõõtemeetodile NT ACOU 056, mis on sobilik müratõkete toimise
hindamiseks. Mürauuringus peab välja tooma teised olulised müraallikad
piirkonnast ning nimetama uuringud, milles on nende müratasemeid hinnatud.
Seletuskirjas peab olema akustilisest mudelist välja toodud 3D pilt. Mudeli
mõõtmed ja arvutusalade valik ning mürauuringu sisu kooskõlastada Tellijaga
kirjalikult e-kirja teel.
4.10.3. Mürauuringus peab olema välja toodud müratõkete heliisolatsiooni ja
helineelduvuse kategooria, mis on toodud standardis EVS-EN 14388:2015.
4.10.4. Olemasolev olukord – Arvutatakse juhtudel, kui teeprojekti mürauuringu ala
jääb välisõhu strateegilise mürakaardi 2017. aastal arvutatud lõikude koosseisu.
Info olemasoleva olukorra kohta on leitav uuringust „Välisõhu strateegiline
mürakaart maanteelõikudes, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas“.
Uuring on kättesaadav Maanteeameti kodulehel aadressil
https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/mura/strateegiline-murakaart-
2017.
4.10.5. Ehitamise järgne olukord - liiklusloenduse andmete alusel projekteeritud
lahendusega mürakategooriate aladel ja müratundlike hoonete fassaadidel
(fassaadi arvutus , i.k. building evaluation) arvutatud Ld ja Ln müraindikaatorid
2 meetri kõrguselt, mis ületavad Ld > 55 dB ja Ln > 45 dB; Mürakaardid
ehitusjärgses olukorras koos ja ilma müratõketeta arvutatud Ld ja Ln
müraindikaatorid
4.10.6. Prognoositav olukord - perspektiivseks olukorraks loetakse tee plaanilist ja
kõrguslikku lahendust ning tee liiklussagedust tee avamisele järgneval 20 aastal.
Perspektiivses olukorra müra peab olema kirjeldatud projekteeritud lahendusega
mürakategooriate aladel ja müratundlike hoonete fassaadidel (fassaadi arvutus ,
i.k. building evaluation) arvutatud Ld ja Ln müraindikaatorid 2 meetri kõrguselt,
mis ületavad Ld > 55 dB ja Ln > 45 dB. Mürakaardid prognoositava
liiklussagedusega koos ja ilma müratõketeta arvutatud Ld ja Ln
müraindikaatorid;
4.10.7. Müratõkete vajadus eluhoonete juures vastavalt keskkonnaministri 16.12 2016.
a määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ olemasoleva, ehitamise järgse
olukorra ja perspektiivse liiklussageduse alusel tabelina. Müratõkkeid rajatakse
vaid eluhoonena kasutusluba omavate hoonetele, mille kontroll toimub
Ehitisregistri alusel. Eraldi lõiguna tuua välja analüüs kategooriate
rakendamisest normtasemete määramisel. Üldplaneeringus välja toodud
6
kategooriate arvestamisel võib ollavastuolu, kui müratundlike alade kategooriate
määramise aluseks olnud maakasutuse juhtotstarvet kavandatakse muuta või
muid alasid kavandatakse muuta müratundlikeks aladeks. Nende alade puhul
peab käsitluse kokku leppima Maanteeametiga.
4.10.8. Müratõkete toimivus nii ehitusjärgselt kui perspektiives olukorras peab olema
müratundliku hoone fassaadil ehk hinnatava punkti juures vähemalt 5 dB.
4.10.9. Müratõkete kõrgus maanteede ääres peab olema vähemalt 3 meetrit teekattest.
4.10.10. Vertikaalsed arvutused peab esitama kokkuleppel Tellijaga, eelkõige keerulise
geomeetriaga asukohtades. Iga müratõkke kohta tuleb eraldi 3D pilt teha ning
vertikaalne arvutus;
4.10.11. Mürakaardid pdf formaadis sisse zoomitavad;
4.10.12. Arvutusruudu suurus ei tohi olla suurem kui 3m x 3m, mudeli kõrgusandmetena
peab kasutama projekteeritud lahendust, geodeetiliste mõõtmiste andmeid
(teeprojekti geodeetiliste uuringute DTM mudeli) ning Tellijaga kooskõlastatud
kõrgusjooni;
4.10.13. Sõidukiirus valida vastavalt projektlahenduses toodud lubatud sõidukiirus;
4.10.14. Kasutada ööpäevast liikluse jaotust ja raskeliikluse ööpäevast osakaalu
jagunemist, mis põhineb uuringul „Püsiloenduspunktide liikluskoosseisu ja
kiiruse uuring“, kui liiklusprognoos ei näe ette muud prognoositavaks aastaks.
4.10.15. Müraarvutustarkvara tingimused – tuleb kasutada tarkvara viimast versiooni,
müra vertikaalne arvutus ja kujutamine, 3D pildi võimalus mudelist,
fassaadiarvutus hoonel (i.k building evaluation), võimalus märkida
mürakaartidel erinevate värvidega müratundlikud ja teised hooned, mürakaardi-
ja punktiarvutuse võimalused, mudeli .shp, .cna või .dxf eksportimise võimalus;
4.10.16. Müratõkete tõhususe kontrollimiseks esitada ehitushanke lepingusse
tingimuseks mõõtmispunktid koos arvutustulemustega vastavalt põhjamaade
mõõtemeetodile NT ACOU 056.
4.10.17. Esitada mürauuringu mudel Tellijale .shp, .cna või .dxf failides.
4.10.18. Mürauuringu koostaja peab omama vähemalt 5 aastast kogemust mürauuringute
koostajana ning tõendama, et on koostanud vähemalt 2 mürauuringut pindalaga
50 000 m2, kus on käsitletud maanteeliiklust ja müraleevenduse meetmeid
müratõkete näol.
4.11. Ulukiuuring (informatiivne)
4.11.1. Paralleelselt eelprojekti koostamisega viiakse Maanteeameti tellimusel
eraldiseisvalt läbi loomastiku seire (vastavalt Mäo-Tartu lõigu teemaplaneeringu
seletuskirja punktile 2.1.8).
4.11.2. Loomastiku seire kestab 2 aastat, mille jooksul selgitatakse välja täpsustatud
nõuded loomapääsude tegemiseks. Eelprojekti koostamisel tuleb arvestada seire
tulemusel tehtud järeldustega ning vajadusel eelprojekti korrigeerida.
4.11.3. Seire tulemusi tuleb arvesse võtta ka puhkekohtade asukoha valikul.
4.11.4. Ulukiuuring on eraldiseisev töö, mida ei teostata käesolevas hankes.
5. Eskiis
5.1. Maa-ameti LIDARi kõrgusandmete ja kitsenduste põhjal koostada teedele ja rajatistele
lahendusvariandid.
5.2. Hinnata rajatiste puhul kas otstarbekam on rajada viadukt kõrvalteele või
põhimaanteele (Ulukite puhul: Ökodukt või Ulukitunnel).
5.3. Eskiisprojektis hinnata erinevate lahendusvariantide orienteeruvat ehitusmahtu ja
maksumust.
7
5.4. Teha kaalutletud ja põhjendatud ettepanek optimaalseimaks projektilahenduseks.
5.5. Välja valitud lahendusvariandid võtta aluseks eelprojekti koostamiseks ning
geodeetilise mõõdistuse ala määramiseks.
6. Eelprojekt
6.1. Koostada eelprojekt kahe eraldiseisva projektina:
6.1.1. Adavere möödasõidu eelprojekt
6.1.2. Põltsamaa möödasõidu eelprojekt
6.2. Eelprojekt peab vastama määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud
eelprojekti koostamise nõuetele.
6.3. Projekti töömahtude piir selgitada välja projekteerimise käigus. Töömahtude piirid
peavad asuma kohtades, kus on võimalik 2+2 ristlõikega tee kokku viia olemasoleva
teega ja võimaldama projekti etapiviisilist realiseerimist.
6.4. Projekteerida lõigule WMS märgid
6.5. Selgitada projektiga välja tehnovõrkude omanikud.
6.6. Määrata projektiga teede funktsioon ja teha ettepanek teede omandi osas.
6.7. Eelprojektis peab olema muuhulgas arusaadavalt lahendatud:
6.7.1. põhimaantee lahendus, s.h liiklussõlmed, risted, ristmikud, kogujateed,
kergliiklusteed, jms;
6.7.2. rajatiste lahendused;
6.7.3. tehnovõrkude ümbertõstmise vajadused;
6.7.4. sademevete ärajuhtimise põhimõttelised lahedused ja täiendavate uuringute
vajadus.
6.7.5. juurdepääsud kinnistutele, võimalikud vajalikud ühendusteed ja kogujateed;
6.7.6. bussipeatused koos neid ühendavate jalg- ja jalgrattateedega;
6.7.7. vajalikud ühendusteed;
6.7.8. kavandatavate müratõkkeseinte asukohad;
6.7.9. kavandava loomatarastuse asukoht;
6.8. Selgitada vajamineva teemaa ulatus. Koostada krundijaotuskava.
6.9. Koostada lisaks geodeetilisele alusplaanile ka ülevaatlik projektlahendus ortofotole
(koos kinnistu piiridega).
6.10. Koostada Põltsamaa jõge ületavate sildade eskiisid.
6.11. Koostada viaduktide, ökoduktide, tunnelite ja liiklussõlmede eskiisid.
6.12. Koostada müratõkkeseinte eelprojektid.
6.13. Koostada valgustuse eelprojekt.
6.14. Ehitusmaksumuste ligikaudne kalkulatsioon (tööde maksumuste kalkulatsioon 80%
täpsusega põhiprojekti kalkulatsioonist).
6.15. Koostada Tasuvus- ja finantsarvutus.
6.16. Koostada keskkonnamõju hindamine (KMH).
6.17. * Tellija tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning vajadusel projekti
ekspertiisi. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis
tehtud märkustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse.
7. Keskkonnamõjude hinnang (KMH)
7.1. Koostada projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõju hinnang, lähtudes
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest § 20.
7.2. Keskkonnamõjuhinnang koostada projekteerimise faasis, mis võimaldab hinnata kõiki
projektiga kaasnevad asjakohased mõjud, kuid mitte enne, kui on selgunud tee ja
teerajatiste täpne asukoht.
8
8. Krundijaotuskava
8.1. Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa
võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava.
8.2. Krundijaotuskava koostada vastavalt 02.07.2015 vastu võetud majandus- ja
taristuministri määruse nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ §-le 33.
9. Tulemuslikkuse- ja finantsanalüüsid
9.1. Tasuvusarvutus teostada vastavalt MKM 05.08.2015 määruse nr. 106 „Tee
projekteerimise normid“ punktile 1.1.
9.2. Lähteandmetena tuleb reeglina kasutada viimase aasta andmeid, põhjendatud juhtudel
vanemaid.
9.3. Tulemuslikkuse analüüs.
9.3.1. Tulemuslikkuse analüüsi aruanne peab sisaldama vähemalt järgmist:
9.3.2. olemasoleva olukorra kirjeldust ja analüüsi;
9.3.3. kokkuvõtet liiklusuuringutest ja prognoosist;
9.3.4. tee, ristmike ja rajatiste variantide valikut ning võrdlust sh
hindamiskriteeriumeid;
9.3.5. kokkuvõtet tasuvusarvutusest ja finantsanalüüsist, riskide hindamist;
9.3.6. kokkuvõtet keskkonnamõjude hindamisest;
9.3.7. tehniliselt, majanduslikult ja keskkonnatingimustest lähtuvalt projektlahenduse
valikut ja põhjendusi;
9.3.8. kokkuvõtet läbiviidud projekti koosolekutest ja kooskõlastustest;
9.3.9. jooniseid ja skeeme.
9.4. Tasuvusarvutus ja finantsanalüüs.
9.4.1. Projekteerida majanduslikult tasuvad lahendused (tulu-kulu suhe > 1).
9.4.2. Töövõtja peab koostama eelprojekti lahendusele tasuvusarvutuse vastavalt
HDM-4 mudelile või sellega sarnasele ja võrreldavale meetodile ning
finantsanalüüsi.
9.4.3. Tasuvusarvutus peab sisaldama:
9.4.3.1. Metodoloogia kirjeldust;
9.4.3.2. Arvestatud alternatiive;
9.4.3.3. Ehitusaegseid otseseid ja kaudseid kulusid ning tulusid arvuliselt
väljendatuna;
9.4.3.4. Ekspluatatsiooniaegseid otseseid ja kaudseid kulusid ning tulusid;
9.4.3.5. Keskkonnamõjust tulenevaid otseseid ja kaudseid kulusid ning tulusid;
9.4.3.6. Peamiseid eelduseid kulude ja tulude hindamisel;
9.4.3.7. Tulude ja kulude hindamist, mille mahtu ja väärtust ei saa lõplikult
määrata;
9.4.3.8. Projekti peamiseid kasusaajaid ja eeldatavat kasutusmäära;
9.4.3.9. Analüüsi tulemusi väljendatuna tasuvusmääraga/rentaablusega, ajaldatud
puhastuluga (netoväärtus), tulu-kulu suhtega;
9.4.3.10. Riskianalüüsi (hinnanguline mõju peamiste näitajate muutumise korral);
9.4.3.11. Kokkuvõtteid.
9.4.4. Kõik projektiga seotud otsesed ja kaudsed kulud ja tulud peavad olema
väljendatud arvuliselt.
9.4.5. Finantsanalüüs peab sisaldama:
9.4.5.1. Kasutatud metodoloogia kirjeldust koos arvestatud eeldustega;
9.4.5.2. Projekti majanduslikku eluiga;
9.4.5.3. Kapitalikulusid/investeerimiskulusid;
9.4.5.4. Genereeritud tulusid;
9
9.4.5.5. Ekspluatatsiooni ja korrashoiu kulusid projekti eluea jooksul;
9.4.5.6. Genereeritud tulusid projekti eluea jooksul;
9.4.5.7. Diskonteeritud rahavoogude analüüsi;
9.4.5.8. Riskianalüüsi.
9.4.6. Tasuvusarvutus ja finantsanalüüs peavad vastama Euroopa Liidu juhendile
“Guide to cost-benefit analysis of investment projects for Structural funds -
ERDF, Cohesion Fund and ISPA”.
Eesti keelde tõlgitud versioon on kättesaadav
https://www.struktuurifondid.ee/sites/default/files/tulude-
kulude_analuusi_juhend_2014-2020_detsember_2014_tolgitud_et.pdf
9.4.7. Tasuvusarvutuse ja finantsanalüüsi aruanne esitatakse kooskõlastamiseks
Tellijale.
10. Projektide koostamise üldised nõuded
10.1. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks.
10.2. Koostada maanteelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta
Eesti mastaabis.
10.3. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti
kohta (projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteed ja nende numbrid ja nimetused,
katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne).
10.4. Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning
liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised.
10.5. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid ja geoloogiline profiil.
10.6. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi
konstruktsioonid, olemasolev ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on
vastav tüüp projekteeritud.
10.7. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse.
10.8. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt.
10.8.1. Projektiga anda põhimõtteline sademevete äravoolu lahendus.
10.8.2. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja
taotleda Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi
valdajalt tehnilised tingimused maaparandussüsteemide ümberehituse projekti
koostamiseks tagamaks maaparandussüsteemi funktsioneerimise.
10.9. Põhimaantee lõigus tuleb ette näha olemasolevate mahasõitude ja ühendusteede
sulgemine ja nende ühendamine piirkonnas paiknevate mahasõitudega
kogujateede/ühendusteede abil.
10.10. Täiendavate mahasõitude kavandamist tuleb võimalusel välistada.
10.11. Näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt vajadusel metsalangetustööd ja
kändude juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.
10.12. Koostada töömahtude tabelid (mahud pikettide kaupa).
10.13. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima
arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).
10.14. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid.
10.15. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel.
Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, jalg- ja
jalgrattateede, ristmike, mahasõitude, rajatiste ja kommunikatsioonide
ehitusmaksumused. Ehitusaegse liikluskorralduse, ajutiste ehitiste, keskkonnamõju
leevendusmeetmete maksumuste kalkulatsioonid esitada eraldi.
10.16. Koostada eelprojektile 3D mudel kogu lõigu ulatuses:
10.16.1. Geodeetilisest alusplaanist tuleb koostada 3D maapinnamudel;
10
10.16.2. Projekti koosseisus esitada 3D pinnamudel LandXML formaadis koos 3D
joontega (3d polyline) projekteeritud tee-elementide murdejoontega (tee telg,
katte serv, kraavi põhi jms). Samuti peab olema võimalik eristada mulde
pealispind (näiteks eraldi mulde pinnamudelina). 3D mudelis tuleb välja
joonistada tee kate, dreenkihi alakiht ja muldkeha alakiht, mis võimaldaks
kõikide katendi- ja muldekihtide ehitust 3D tehnoloogiaga;
10.17. Töövõtja ülesandeks on koostada ka ülevaatlik video (.mpg või .avi laiendiga),
tutvustamaks projektlahendust, mis on sobitatud olemasolevasse keskkonda. Videos
tuleb näidata pindade katted - haljastus, teekatte ja rajatiste pinnad. Videost peab olema
võimalik tuvastada ristmike üldist lahendust, bussipeatuste asukohti, sõiduradade arvu,
jalg- ja jalgrattateid ning kogujateid.
11. Rajatised (v.a müraseinad)
11.1. Kõikide koostatavate rajatiste (sillad, viaduktid, jalakäijate tunnelid, ökoduktid ja
ulukitunneid) kohta tuleb eraldi vastavalt asukohale ja geoloogiale koostada
minimaalselt kolm erinevat rajatise tüübi eskiislahendust koos seletuskirja ja
kirjeldavate joonistega: plaaniline asukoht, vaade, lõige. Kirjeldus peab sisaldama
eeldatavat maksumust, ehitusaega, hooldekulusid (näiteks vuugivahetus, tugiosade
vahetus), elueakulude arvutust, vajadusel pealesõitude ja eri tüüpi koonuste,
tugiseinade ehituse mahtude erinevusi vastavalt asukohale. Projekteerija peab
arvestama uuringute tulemustega eskiislahenduste koostamisel (hüdraulilised
uuringud, ulukiläbipääsud,) vajadusel uluki mürauuringud (vuukide müra) jne.
Eskiislahenduste koostamine peab olema tehtud mahus, mis võimaldab Tellija valida
lahenduse põhiprojekti koostamiseks. Eriasukohtades olevad rajatised võivad oma
ehituselt ja põhimõttelises lahenduses erineda. Rajatiste põhiprojekti koostamine ei ole
hanke mahtudes.
11.2. Koostada olemasoleva PÕLTSAMAA sild (nr 466) lammutusprojekt.
Lammutusprojekt peab sisaldama üldist seletuskirja ja tööde mahtusid koos
maksumusega.
11.3. Koostada olemasoleva PÕLTSAMAA 2 silla (nr 467) kolm võrdlevat eskiislahendust.
11.3.1. Remondi eskiislahenduse koostamiseks teha sillale ülevaatus ja dünaamilise
koormuse uuring. Uuringu tulemusena anda hinnang olemasoleva silla talade
seisukorrale, kandevõimele tänapäevastel koormustel, silla elueale. Lahendus
peab sisaldama silla remontööde ulatust, mahtusid ja maksumust. Remontöödel
arvestada elueaks 50 aastat.
11.3.2. Silla ümberehituse eskiislahendus, kus näha ette vastavalt 11.3.1 tehtavate
dünaamilise uuringu tulemustele pealisehituse (vajadusel talad, tekiplaat)
rekonstrueerimine.
11.3.3. Uue rajatise eskiislahendus olemasolevas asukohas.
11.4. Projekteerida kahe uue Põltsamaa silla ehitus (üks sild kummagi niidi alla).
11.5. Projekteerida järgmised rajatised (näidatud ka joonistel lisas 4 ja 5):
11.5.1. Mõhküla liiklussõlm (ristumine tugimaanteega 38 Põltsamaa-Võhma);
11.5.2. Puhu liiklussõlm (ristumine tugimaanteega 37 Jõgeva-Põltsamaa);
11.5.3. Imavere ökodukt. (Eskiisina on käsitletav vaid rajatise osa. Muud ökodukti osad
nagu näiteks maapinna vertikaalplaneering, teede lahendus jms tuleb lahendada
eelprojekti tasemel);
11.5.4. Mõisa tee riste (ristumine kohaliku teega 2340017 Mõisa tee). Selle
projekteerimist kaaluda projekteerimise käigus vastavalt uuringute tulemustele;
11.5.5. Imavere-Kiigevere riste (ristumine riigiteega 15164 Imavere-Kiigevere);
11.5.6. Viruvere tee riste (ristumine kohaliku teega 6160011 Viruvere tee);
11
11.5.7. Mõhküla-Eistvere riste (ristumine riigiteega 14166 Mõhküla-Eistvere);
11.5.8. Pajusi tee riste (ristumine riigiteega 14170 Põltsamaa-Pajusi-Luige);
11.5.9. Lustivere tee riste (ristumine riigiteega 14172 Põltsamaa-Lustivere-Pudivere);
11.6. Eskiisvariantide plaanilise ja kõrgusliku lahenduse iseloomustavate jooniste näidised
on lisas 2 „Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis“.
11.7. Viaduktialune kõrgusgabariit vähemalt 5,5 m sõidutee katte pinnast.
11.8. Rajatise eluiga vähemalt 100 aastat.
11.9. Koormused KM-1 ja KM-3 (3600 kN).
11.10. Rajatiste projekteerimise täiendavad nõuded:
11.10.1. Eelistada võimalikult hooldevabasid lahendusi;
11.10.2. Näha ette lahendused vajaliku kuluvosade vahetamiseks (nt vuugid, tugiosad,
piirded jne).
11.11. Hooldusest tingitud täiendavad nõuded:
11.11.1. Tavahooldus:
11.11.1.1. Projekteeritud rajatis peab olema võimalikult hooldevaba;
11.11.1.2. Projekteeritud rajatisel peavad olema tee ja pealesõidud
mehhanismidega hooldatavad.
11.11.2. Talvine hooldus:
11.11.2.1. Rajatise konstruktsioonid peavad taluma kloriididega libedustõrjet;
11.11.2.2. Lumetõrjeks peab olema võimalik kasutada metallteraga sahku;
11.11.2.3. Muldkeha nõlvadele peab olema võimalik lund paisata ja ladustada.
11.12. Hooldusjuhendi koostamine:
11.12.1. Hooldusjuhend peab kajastama kõiki rajatavate konstruktsiooniosade
hooldamise tehnoloogiaid, hooldusintervalli, eluigasid, seisukorra hindamise
kriteeriumi (vigade kirjeldus, mille tagajärjel vajab konstruktsiooni element
väljavahetamist või remonti).
11.13. Muuhulgas tuleb lähtuda ka järgmistest normatiividest ja standarditest:
11.13.1. EVS-EN 1990:2002+NA:2002 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused;
11.13.2. EVS-EN 1990:2002/A1:2006+NA:2009 Ehituskonstruktsioonide
projekteerimise alused. Muudatus A1. Lisa A2: Rakendamine sildade puhul;
11.13.3. EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-
1. Üldkoormused: Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused;
11.13.4. EVS-EN 1991-2:2004+NA:2007 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa
2:Sildade liikluskoormused;
11.13.5. EVS-EN 1991-5;
11.13.6. EVS-EN 1991-6;
11.13.7. EVS-EN 1991-7;
11.13.8. EVS-EN 1992-1:2005+NA:2007 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide
projekteerimine;
11.13.9. EVS-EN 1992-2:2005+NA:2008 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide
projekteerimine. Osa 2: Betoonsillad;
11.13.10. EVS-EN 1997-1:2005+NA 2006 Geotehniline projekteerimine. Osa 1:
Üldeeskirjad;
11.13.11. Maanteeameti peadirektori käskkiri nr 1-2/18/018 (18.01.2018.a).
12. Bussipeatused
12.1. Koostöös kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada bussipeatuste
asukohad.
12.2. Bussipeatuste kavandamisel arvestada „Bussipeatuste, platvormide ja -
paviljonide rajamise põhimõtted“ (leitav Maanteeameti koduleheküljelt:
12
Ametist/Juhendid/Projekteerimisjuhendid).
13. Müratõkkeseinad
13.1. Projekteerida müratõkkeseinte eelprojektid.
13.2. Müratõkkeseina eelprojekt peab sisaldama:
13.2.1. Mürauuring (täiendatakse vajadusel kogu protsessi jooksul);
13.2.2. Topo-geodeetiline uuring peab määrama vastavalt mürauuringus käsitletavate
hoonete ja tee vahel täiendavaid punkte ja looma nendest kõrgusjoontega
maastikumudeli (DTM mudeli);
13.2.3. Maavajaduse analüüs (sh müratõkete hooldamiseks vaja minev maa-ala).
13.2.4. Suhtlus elanikega ning tiheasustusalal kohaliku omavalitsusega;
13.2.5. Müratõkke kõrgus teekattest ja pikkus;
13.2.6. Müratõkke tüübi ja materjali valiku analüüs, sh visuaalne kavand, tehniliste
lahenduste analüüs (EVS-EN 14388:2015), eluiga, hooldustingimused;
13.2.7. Arvestada müravalli vajumisega- kuna erinevatel pinnasetäitematerjalidel on
erinev vajumine, arvestada keskmiselt ca 10% kõrgusest.
13.2.8. Ehitajale määrata kohustuseks müratõkke tõhususe kontrollimiseks mõõtmine
vastavalt põhjamaade mõõtemeetodile NT ACOU 056.
13.2.9. Eelarve
13.3. Läbipaistvate müratõkkepaneelide kasutamiseks (kui müratundliku hoone
eluruumides on vaja kontrollida varjutuse teket) tuleb teostada insolatsiooniarvutus.
13.3.1. Arvutused teostada vastavalt standarditele EVS 894:2008/A2:2015 „Loomulik
valgustus elu- ja bürooruumides“ ja EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus
hoonetes“.
13.3.2. Puudulike valgustingimuste korral määrata leevendusmeetmena müratõkete
minimaalne läbipaistva osa ulatus, et tagada standardiga nõutud
valgustingimused.
14. Liikluskorraldusvahendid
14.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida eelprojekti mahus
liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms).
14.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma naaberlõikudel projekteeritud viitamisega.
14.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning
liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega.
14.4. Liikluskorraldusvahendite projekt esitada märkusteks ja ettepanekuteks ning
kooskõlastamiseks Tellijale.
15. Tee valgustus
15.1. Töövõtja ülesandeks on põhiprojekti koosseisus koostada teevalgustuse projekt.
15.2. Valgustimasti tüüp täpsustatakse projekteerimise käigus.
15.3. Tee valgustuse projekteerimisel lähtuda järgmistest standarditest, juhenditest ja
normidest:
15.3.1. EVS-EN 13201- 2 Teevalgustus. Osa 2: Teostusnõuded
15.3.2. EVS-HD 60364-7-714:2012 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-714:
Nõuded eripaigaldistele ja -paikadele. Välisvalgustuspaigaldised
15.3.3. EE 10421629-JV ST 5-6 0,4 – 20 kV võrgustandard
15.3.4. Riigimaanteede valgustamise juhis
15.4. Valgustus projekteerida minimaalses vajalikus mahus, arvestades olemasolevat
olukorda. Aluseks võtta „Riigimaanteede valgustamise juhis“.
13
15.5. Täpne valgustuse ulatus ja vajadus selgub projekteerimise käigus, arvestades Töövõtja
ettepanekuid ja põhjendusi.
15.6. Valgustuse tehniline lahendus peab tagama ökonoomse välisvalgustuse ja võimaluse
valgustite töörežiimi muutmiseks.
15.7. Projektlahendus tuleb integreerida valgustuse hooldaja kontroll-süsteemi.
15.8. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse
projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad
projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise
alustamist Tellijaga.
16. Tehnovõrkude ümbertõstmine
16.1. Projekti koostamisel arvestada strateegiliste tehnovõrkudega (kõrgepingeliinid).
16.2. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude (kõrgepingeliinide)
ümberehitamiseks tuleb koostada eelprojekt koos töömahtude loendite ja
ehitusmaksumuste kalkulatsiooniga vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele.
16.3. Selgitada välja projekti alal olevad ülejäänud tehnovõrgud ning nende asukohad ja
omanikud. Saadud info on lähteülesandeks põhiprojekti koostamisel ja nende
ümberehitamine pole eelprojekti koosseisus.
16.4. Taotleda kõrgepingeliinide valdajatelt tehnilised tingimused kõrgepingeliinide
ümberehitamise põhiprojekti koostamiseks kui selgub, et projektlahenduse tõttu on
vaja neid ümber ehitada
17. Haljastus ja hooldus
17.1. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevatest juhistest “Kasutus- ja hooldusjuhendi
koostamise põhimõtted“ ning „Riigiteede haljastustööde juhis“.
17.2. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri
pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt
loetavad ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad.
18. Koosolekud, kooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine
18.1. Töövõtja peab korraldama projekteerimise käigus koostöös Tellijaga, kohalike
omavalitsuste esindajatega ning vajadusel tehnovõrkude valdajatega,
detailplaneeringute ja üldplaneeringute koostajatega regulaarseid töökoosolekuid
sagedusega vähemalt üks kord kuus, asukohaga Veski 23 Tartus või Teelise 4
Tallinnas. Töökoosolekul peab kohal olema Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt
kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalev projektijuht. Teised võtmeisikud
peavad koosolekul osalema vastavalt Tellija kontaktisiku eelnevale nõudmisele või
juhul kui Töövõtja peab ise vajalikuks.
18.2. Töövõtja peab arvestama, et juhul, kui kohalikud omavalitsused soovivad, siis
toimuvad korralised koosolekud ka kohalikes omavalitsustes sagedusega kuni 1 kord
kahe kuu jooksul:
18.2.1. Töövõtja peab antud soovi täpsustama iga kohaliku omavalitsusega eraldi;
18.2.2. Kokkuleppel kohalike omavalitsustega võib erinevate kohalike omavalitsuste
koosolekuid ühildada (näiteks toimub kahe või enama valla ühine koosolek
kokku lepitud asukohas).
18.3. Koosolekute sagedust võib tellija nõusolekul piirata uuringute koostamise etapis.
18.4. Töökoosolekutel antakse ülevaade vahepealse aja jooksul tehtud töödest, toimub
arutelu projektis esile kerkinud teemadel.
18.5. Enne töökoosoleku toimumist on Töövõtja kohuseks esitada osalejatele koosoleku
14
päevakord koos vajalike eelinfot sisaldavate materjalidega.
18.6. Koosolekuid protokollib Töövõtja.
18.7. eelprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud strateegiliste
kommunikatsioonide (kõrgepingeliinid) valdajatega.
18.8. Kooskõlastuse taotlemisel arvestada kooskõlastamisele kuluvale ajale (vähemalt 30
päeva). Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab Töövõtja võtma kooskõlastavalt
isikult või asutuselt kirjaliku kinnituse projekti kättesaamise kohta, mis tõendaks
projekti kättesaamise kuupäeva. Tähitud postiga saatmisel tuleb taotleda kirja saajalt
kättesaamisteade.
18.9. Kui projekt on esitatud kooskõlastamiseks, kuid kooskõlastus pole saabunud hiljemalt
30 päeva jooksul, tuleb esitada kirjalik tõendusmaterjal selle kohta, et projekt on
kooskõlastamiseks esitatud.
18.10. Kui kooskõlastust andvad asutused või isikud annavad eitava või tingimusliku
kooskõlastuse, on Töövõtjal kohustus esitada need tingimused koos temapoolse
seisukohaga tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab Tellija
oma seisukoha. Töövõtja vastab tingimusliku kooskõlastuse andjale.
19. Vormistusnõuded
19.1. Eelprojekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid vormistada elektroonilisel
andmekandjal (näiteks USB mälupulgal) 1 eksemplaris. Krundijaotuskava vormistada
1 eksemplaris paberkandjal.
19.2. Esitada paberkujul 1 eksemplaris projekti liikluskorralduslikud joonised ja
tüüpristlõiked.
19.3. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate:
19.3.1. Joonised peavad olema esitatud originaalkujul (.dgn või .dwg) ning .pdf kujul;
19.3.2. Tabelite failid vormistada .xls või .xlsx ning .pdf kujul;
19.3.3. Tekstifailid vormistada .doc või .docx ning .pdf kujul;
19.3.4. Muud projekteerimise tarkvara kasutades nende originaalfailid;
19.3.5. Lisaks projekti failidele peavad elektroonilisel andmekandjal olema printimiseks
vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide .shx failid;
19.3.6. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning
joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial.
Lisad:
1. Projekteeritava lõigu asukoha skeem;
2. Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis
3. Nõuded Töövõtjale (eraldi dokumendis).
4. Adavere ümbersõidu asendiskeem (eraldi joonisel)
5. Põltsamaa ümbersõidu asendiskeem (eraldi joonisel)
15
Lisa 1 Projekteeritava lõigu asukoha skeem
Põltsamaa möödasõit
Adavere möödasõit
Lisa 2 Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis
Koostas: Tiit Vunk, Maanteeamet,
[email protected]