dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
KorraldusAvalik

Riigihanke „Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehituse eelprojekti koostamine“ (viitenumber 219577) alusdokumentide muutmine

Maanteeamet · 10. märts 2020
Viit
1-23/20/166
Registreeritud
10. märts 2020
Dokumendi liik
Korraldus
Funktsioon
1 Üldjuhtimine
Sari
1-23 Riigihangete üldkäskkirjad ja korraldused
Toimik
1-23/2020
Vastutaja
Jane Treu (MA, Õigusosakond, Riigihangete talitus)

Failid

  • 📎1-2320166 10.03.2020 Korraldus.bdoc2080 KB

Sisu (failidest)

KORRALDUS 10.03.2020 nr 1-23/20/166 Riigihanke „Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehituse eelprojekti koostamine“ (viitenumber 219577) alusdokumentide muutmine Võttes aluseks riigihangete seaduse § 81 lõikeid 1 ja 6, § 82 lg 1 ning kooskõlas Maanteeameti peadirektori 18.02.2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/158 kinnitatud „Volituse andmine“, muudan Maanteeameti strateegilise planeerimise direktori 21.02.2020. a korraldusega nr 1-23/20/125 kinnitatud riigihanke „Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ehituse eelprojekti koostamine“ (viitenumber 219577) alusdokumente järgnevalt: 1. Kustutan HD III Tehnilise kirjelduse ja asendan tervikuna uuega. Muudatused on tähistatud teise värviga. (allkirjastatud digitaalselt) Martin Lengi strateegilise planeerimise direktor strateegilise planeerimise osakond /kinnitatud digitaalselt/ Tehniline kirjeldus Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 111,5-131,5 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojekti koostamine 1. Projekti eesmärk Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ümberehitus 2+2 ristlõikega maanteeks lõigul km 111,5-131,5 vastavalt Mäo-Tartu teemaplaneeringule. Teedevõrgu asukoha täpsustamine ja teemaa vajaduse määramine projekteeritaval lõigul. Keskkonnamõju hindamine. Liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ning liikuvuse tagamine projekteeritaval lõigul erinevatele transpordiliikidele (sh. jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport, sõidukid ja transport, transiitliiklus, põllumajandus, jms) 2. Olemasolev olukord Põhimaantee nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa kuulub üle-euroopalisse transpordivõrgustikku TEN-T. Euroopa teedevõrgus kannab maantee tähistust E263. Maantee ühendab Eesti Vabariigi pealinna Lõuna-Eestiga ja Luhamaa piiripunktiga. Projekteeritav lõik asub Järva maakonnas Järva vallas ja Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas. Järva maavanema 27.04.2009.a korraldusega nr 275, Jõgeva maavanema 29.04.2009.a korraldusega nr 219 ja Tartu maavanema 27.04.2009.a korraldusega nr 304 algatati Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartu maakonnaplaneeringuid täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 183,0“ koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega (KSH). Teemaplaneering on Järva maakonna osas kehtestatud Järva maavanema 30. novembri 2012 korraldusega nr 423. Teemaplaneering on Jõgeva maakonna osas kehtestatud Jõgeva maavanema 23. novembri 2012 korraldusega nr 1-1/396. Teemaplaneering on kättesaadav Maanteeameti kodulehelt: https://www.mnt.ee/et/tee/ehitusobjektid/teemaplaneeringud#tab-1 Liiklussagedused projekteeritaval põhimaanteelõigul 2018. aasta andmetel jäävad vahemikku 6962-7399 a/ööp, millest raskeliiklus moodustab ca 15%. Projekteeritaval lõigul asuvad järgmised rajatised: Km 123,904 asuv PÕLTSAMAA sild (nr 466, ehitusaasta 1960); Km 123,909 asuv PÕLTSAMAA2 sild (nr 467, ehitusaasta 1993, renov. aasta 2010). Trassi koridor läbib Pandivere nitraaditundliku ala, seetõttu on soovituslik vältida tee rajamist süvendisse lubjakivis nitraaditundlikul alal ja survelise põhjaveega alal. Lõhkamised ja puurtööd võivad tekitada ettearvamatut mõju piirkonna põhjaveerežiimile. 3. Lähteülesanne 3.1. Projekteerida 2+2 sõidurajaga maantee riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa lõigule km 111,5-131,5 võttes aluseks Mäo-Tartu teemaplaneering. 3.2. Projekteerida teedevõrgu funktsioneerimiseks vajalikud teed (sh. kogujateed, bussipeatused ja kergliiklusteede ühendused). Projekteeritavate teede ligikaudne maht ja ulatus on näidatud lisas 4 ja 5. 3.2.1. Analüüsida ja selgitada välja projekteerimise käigus liikuvuse tagamiseks vajalikud sõiduteed, rajatised ja kergliiklusteed. Selle tulemusena võib projekteeritav maht suureneda võrreldes lisades 4 ja 5 tooduga. Projekti mahu suurenemine on üldjuhul lepingu mõistes lisatöö (v.a projekteeritavad jalgteed, mis on joonistel näidatud illustreeritavatena). 3.2.2. Lisades 4 ja 5 toodud joonised on väljavõtted teemaplaneeringutest koos esialgse nägemusega projekti ulatusest. Rekonstrueerimist, ehitamist ja remonti vajavate teede maht tuleb selgitada välja projekteerimise käigus pärast uuringute ja analüüside läbiviimist. 3.3. Selgitada välja bussiliinide marsruudid projektala ulatuses ja bussipeatuse kasutatavus. 3.4. Liikuvuse tagamiseks hinnata bussipeatuste rajamise vajadust liiklussõlmedesse/ ristete juurde ning sealjuures hinnata vajadust parklate rajamiseks sõiduautodele ja jalgratastele (pargi ja reisi parklad), sõiduteede tolmuvabaks muutmiseks või kergliiklusteede rajamiseks bussipeatustest lähima asulani (näiteks: Adavere ja Põltsamaa). Nimetatud tegevused on eelprojekti koosseisus. 3.5. Põhimaanteele rajatavate bussipeatuste juurde tuleb projekteerida eritasandis jalgratta- ja jalgteeühendused. 3.6. Projektiga teha ettepanek olemasoleva põhimaantee ümberkujundamiseks lõikudes kus need muutuvad kogujateedeks (näiteks muuta markeeringut, laiust, ristlõiget vms). Projekteeritud ettepanek on lähteülesandeks põhiprojekti koostamisel. 3.7. Arvestada eriveoste marsruutidega ja lahendada liiklussõlmedes eriveoste marsruudid ning vajadusel ümbersõidud. 3.8. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. 3.9. Projekteerida kõikidele teedele tüüpkatendid. 3.10. Põhimaantee projekteerimisel arvestada järgmiste parameetritega: 3.10.1. Projekteerimise lähtetase – rahuldav; 3.10.2. Piirkiirus – 120km/h 3.10.3. Sõiduradade arv – 2+2; 3.10.4. Sõiduraja laius – 3,5 m; 3.10.5. Kindlustatud peenra laius – 2,5 m; 3.10.6. Tugipeenra laius – 0,5 m; 3.10.7. Eraldusriba laius – 6,0 m; 3.10.8. Jalgratta- ja jalgteede ristlõige – 2,5 m; 3.10.9. Jalgratta- ja jalgteede tunnel – 3,5 m. 3.10.10. Teiste teede laiused täpsustada projekteerimise käigus tellijaga. 3.10.11. Sõiduradade laiuse lõplikul valimisel lähtuda liikluskorralduse juhise 3. osa punktist 1. 3.10.12. Muud parameetrid valida lähtuvalt projektkiirusest 90 km/h (põhjendatud juhtudel lõiguti madalam). 2 3.10.13. Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale. 3.10.14. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on. 4. Uurimistööd 4.1. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda Maanteeameti juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“. 4.2. Geodeetilised uurimustööd teostada mahus, mis võimaldab projekti eesmärgi täitmist: 4.2.1. Eskiiside koostamise alusplaanina kasutada LIDAR kõrgusandmeid, mis on kättesaadavad Maa-ametist. Selle põhjal tuleb teostada esmane variantide valik. 4.2.2. Kogu projekti alal teostada geodeetilised uuringud vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo- geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“: 4.2.3. Geodeetiline joonis teha mõõtkavas 1:1000. 4.2.4. Mõõdistamisel kasutada EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemi. 4.2.5. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. Nivelleerimiskäik rajada nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide ja nivelleerimiskäigu skeem. 4.2.6. Maanteelõigu alguse ja lõpu kohta anda koordinaadid ja kinnistada looduses. 4.2.7. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maastikumudeli (DTM). Koostada 3D maapinna mudel LandXML formaadis, mis oleks ühilduv nii AutoCAD kui ka Microstation tarkvaraga). 4.2.8. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee eelprojekti koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus. 4.2.9. Maanteega külgnevad riigimaanteed mõõdistada vähemalt 100m ulatuses alates ristmikust. 4.2.10. Mõõdistus teostada maantee koridoris järgmiselt: 4.2.10.1. Põhimaanteel vähemalt 100m laiuselt (50m ulatuses mõlemalt poolt alates tee teljest). 4.2.10.2. Liiklussõlmedes rampide teljest 50m ulatuses rambist väljapoole ja kogu ala, mis jääb liiklussõlmes rampide sisse. 4.2.10.3. Muudel riigiteedel (lisas 4 ja 5 joonisel punast värvi teed) 60m laiuselt (30m ulatuses mõlemalt poolt alates tee teljest) 4.2.10.4. Kohalikel teedel ja erateedel (lisas 4 ja 5 joonisel kollast ja lillat värvi teed) 40m laiuselt (20m ulatuses mõlemalt poolt alates tee teljest) 4.2.10.5. Nimetatud mahu järgi arvestatakse lepingus teostatavate geodeetiliste uurimustööde mahtu. Kui tööde käigus mõõdistusala suureneb, käsitletakse seda lepingu mõistes lisatööna ja maksumuse suurenemist arvestatakse proportsionaalselt mahu suurenemisega. 4.2.11. Ristuvatel kraavidel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus (vähemalt 100m üles- ja allavoolu). 4.2.12. Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number, 3 absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast, läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane kõrguse reguleerimise ulatus (min-max). 4.2.13. Uurida tuleb tehnovõrkude paiknemine mõõdistusalal ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus ning koostada sellekohane aruanne. mõõdistusalal paiknevate kommunikatsioonide asukohad ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus kanda plaanile; 4.2.14. Mõõdistada mõõdistusalasse jäävad truubid. Esitada geodeetilisel plaanil truubi sisse- ja väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. 4.2.15. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ning piiriprotokolli järgsed katastriüksuste piirid. Maa-ala plaani koostamisel tohib kasutada Maa-ameti kaardirakenduse piiriandmeid üksnes juhul, kui maaüksuste mõõdistamine on tehtud L-Est süsteemis. Kõik piiride asukohad tuleb üle täpsustada maakatastrist välja võetud piiriprotokollide andmete põhjal. Koostada piiriandmete aruanne. 4.2.16. Koostada tabel piirnevate maaüksuste omanike andmetega (kinnistusregistriosa number, katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress, omaniku nimi), mõõdistusviisi (L-Est, plaanimaterjal jne) ja looduses olevate piiripunktide tähistuste kohta. 4.2.17. Geodeetilise uurimistöö aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega, Põllumajandusameti maaparandusosakonnaga ja kohaliku omavalitsusega. 4.2.18. Geodeetiliste uuringute tööde mahu määramisel ning uuringute teostamisel tuleb arvestada, et uuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab töö eesmärgi saavutamist ning võimaldab hinnata lahenduse sobivust keskkonda. 4.2.19. Koostada geodeetiliste uurimustööde aruanne, mis esitada projekteerimise käigus digitaalselt. 4.3. Teostada geotehnilised uurimustööd: 4.3.1. Juhinduda Maanteeameti peadirektori 15.11.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/462 kinnitatud “Geotehniliste uuringute juhised” ning EVS-EN 1997-1:2005+NA 2006 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad nõuded. 4.3.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste uuringute kava (mis edastatakse tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Tellijale). 4.3.3. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab projekti eesmärgi täitmist. 4.3.4. Rajatistel peab uurimustööde aruanne sisaldama: puuraukude ja surupenetratsiooni põhjal pinnase omaduste ja vaia pikkuste määramist, et tagatud standardi järgne uurimussügavus allapoole vaiaotsi; uuringupunktide asukohti ja arvu, mis peab olema piisav usaldusväärse ehitusgeoloogilise lõike koostamiseks; pinnasekihtide omaduste määramist laboratoorsete uuringute näol; vaiade korral vaiapõhja ja külje ühikpinna vastupanu normväärtuseid. 4.3.5. Puurida täiendavalt 4 puurauku Põltsamaa jões eeldatavate jõesammaste asukohas (Uute sildade asukohas, jõe keskel mõlemale sillale 2 puurauku). 4.3.6. Koostada geoloogiliste uurimustööde aruanne, mis esitada projekteerimise käigus digitaalselt. 4.4. Sildade projekteerimiseks teostada vajalikud hüdroloogilised uuringud ja arvutused, koos vooluveekogu geodeetilise mõõdistamisega: 4.4.1. Vooluveekogu geodeetiliste mõõdistamiste all teostada vooluveekogu sängi mõõdistamine planeeritavast rajatisest kummalegi poole vähemalt 100m 4 ulatuses (voolusängi ristlõiked iga 50m tagant). 4.4.2. Hüdrauliline arvutus peab koosnema järgmistest arvutustest: 4.4.2.1. vooluveesängi pikikalde määramine mõõdistatud alal; 4.4.2.2. vooluveekogu valgala määramine; 4.4.2.3. veevooluhulga määramine (analoog jõe põhjal); 4.4.2.4. max. vooluhulga määramine (arvestades tõenäosust); 4.4.2.5. normaal- ja kõrgveetasemete määramine; 4.4.2.6. torusilla korral optimaalse ristlõike määramise; 4.4.2.7. toru läbilaskvusest tulenev paisutuse kõrguse- ja paisutusala suuruse määramine. 4.4.3. Vajalik veetaseme modelleerimine rajatavate sildade asukohas. 4.4.4. Täiendavad tingimused: arvutuslik kõrgveetase ei tohi ületada 75% toruristlõikest. 4.4.5. Töö teostada olemasolevate andmete põhjal. Täiendavate puuraukude rajamise vajaduse üle otsustab Töövõtja. 4.5. Teostada liiklusuuringud: 4.5.1. Liiklusuuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab: 4.5.1.1. Arvutada ristmike läbilaskvust ja määrata teenindustaset; 4.5.1.2. Määrata koormussagedus. 4.5.1.3. Liiklusuuringud vormistada aruandena, mis peab sisaldama vähemalt järgmist: 4.5.1.3.1. liikluse prognoosi; 4.5.1.3.2. liikluskoosseisu ja koormussagedust; 4.5.1.3.3. teenindustaset; 4.5.1.3.4. liiklusvoogude jagunemist ristmikel ja võimalikke ümberjagunemisi; 4.5.1.3.5. aruande kokkuvõtet. 4.5.2. Liikluse prognoosimisel tuleb arvestada ja analüüsida nii Maanteede projekteerimisnormides punktis 1.3 tooduga kui „Liikluse baasprognoos Eesti riigimaanteedele aastaks 2040“ keskmise kasvuga. 4.5.3. Koostada liiklusuuringute- ja prognoosi aruanne, mis esitada projekteerimise käigus digitaalselt. 4.6. Olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine: 4.6.1. Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel (perspektiivsed mahasõidud, mille ehitamise mahtusid mitte arvestada maantee ehituse mahtudesse). 4.6.2. Töövõtja peab selgitama ja esitama Maanteeametile andmed planeeringutes toodud teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuste osas. 4.6.3. Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld- ja detailplaneeringute põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti seletuskirjas. 4.7. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. 4.8. Kergliiklusteede vajaduse hindamine (vastavalt „Kergliikluse prognoosimise juhend-2013“, leitav Maanteeameti koduleheküljelt). 4.8.1. Kergliiklusteede vajaduse hindamisel peab selguma ka kergliiklustee tunnelite 5 rajamise vajadus ning kohad, kus on mõistlik kavandada sõidutee ületuskohad. 4.9. Bussipeatuste vajaduse hindamine 4.9.1. Selgitada välja bussiliinide marsruudid projektala ulatuses ja bussipeatuse kasutatavus ning eeldatav parkimiskohtade vajadus bussipeatuste juures reisijate bussi peale toomiseks. 4.10. Teostada mürauuring: 4.10.1. Mürauuring peab arvesse võtma kõige värskema liiklusloenduse ja liiklusprognoosi tulemusi (vastavalt liiklusuuringule). 4.10.2. Mürauuring peab käsitlema olemasolevat, ehituse järgset ja prognoositavat olukorda vastavalt keskkonnaministri 16.12 2016. a määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud tingimustele, mis toob maantee liikluse puhul esile põhjamaade mõõtemeetodile NT ACOU 056, mis on sobilik müratõkete toimise hindamiseks. Mürauuringus peab välja tooma teised olulised müraallikad piirkonnast ning nimetama uuringud, milles on nende müratasemeid hinnatud. Seletuskirjas peab olema akustilisest mudelist välja toodud 3D pilt. Mudeli mõõtmed ja arvutusalade valik ning mürauuringu sisu kooskõlastada Tellijaga kirjalikult e-kirja teel. 4.10.3. Mürauuringus peab olema välja toodud müratõkete heliisolatsiooni ja helineelduvuse kategooria, mis on toodud standardis EVS-EN 14388:2015. 4.10.4. Olemasolev olukord – Arvutatakse juhtudel, kui teeprojekti mürauuringu ala jääb välisõhu strateegilise mürakaardi 2017. aastal arvutatud lõikude koosseisu. Info olemasoleva olukorra kohta on leitav uuringust „Välisõhu strateegiline mürakaart maanteelõikudes, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas“. Uuring on kättesaadav Maanteeameti kodulehel aadressil https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/mura/strateegiline-murakaart- 2017. 4.10.5. Ehitamise järgne olukord - liiklusloenduse andmete alusel projekteeritud lahendusega mürakategooriate aladel ja müratundlike hoonete fassaadidel (fassaadi arvutus , i.k. building evaluation) arvutatud Ld ja Ln müraindikaatorid 2 meetri kõrguselt, mis ületavad Ld > 55 dB ja Ln > 45 dB; Mürakaardid ehitusjärgses olukorras koos ja ilma müratõketeta arvutatud Ld ja Ln müraindikaatorid 4.10.6. Prognoositav olukord - perspektiivseks olukorraks loetakse tee plaanilist ja kõrguslikku lahendust ning tee liiklussagedust tee avamisele järgneval 20 aastal. Perspektiivses olukorra müra peab olema kirjeldatud projekteeritud lahendusega mürakategooriate aladel ja müratundlike hoonete fassaadidel (fassaadi arvutus , i.k. building evaluation) arvutatud Ld ja Ln müraindikaatorid 2 meetri kõrguselt, mis ületavad Ld > 55 dB ja Ln > 45 dB. Mürakaardid prognoositava liiklussagedusega koos ja ilma müratõketeta arvutatud Ld ja Ln müraindikaatorid; 4.10.7. Müratõkete vajadus eluhoonete juures vastavalt keskkonnaministri 16.12 2016. a määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ olemasoleva, ehitamise järgse olukorra ja perspektiivse liiklussageduse alusel tabelina. Müratõkkeid rajatakse vaid eluhoonena kasutusluba omavate hoonetele, mille kontroll toimub Ehitisregistri alusel. Eraldi lõiguna tuua välja analüüs kategooriate rakendamisest normtasemete määramisel. Üldplaneeringus välja toodud 6 kategooriate arvestamisel võib ollavastuolu, kui müratundlike alade kategooriate määramise aluseks olnud maakasutuse juhtotstarvet kavandatakse muuta või muid alasid kavandatakse muuta müratundlikeks aladeks. Nende alade puhul peab käsitluse kokku leppima Maanteeametiga. 4.10.8. Müratõkete toimivus nii ehitusjärgselt kui perspektiives olukorras peab olema müratundliku hoone fassaadil ehk hinnatava punkti juures vähemalt 5 dB. 4.10.9. Müratõkete kõrgus maanteede ääres peab olema vähemalt 3 meetrit teekattest. 4.10.10. Vertikaalsed arvutused peab esitama kokkuleppel Tellijaga, eelkõige keerulise geomeetriaga asukohtades. Iga müratõkke kohta tuleb eraldi 3D pilt teha ning vertikaalne arvutus; 4.10.11. Mürakaardid pdf formaadis sisse zoomitavad; 4.10.12. Arvutusruudu suurus ei tohi olla suurem kui 3m x 3m, mudeli kõrgusandmetena peab kasutama projekteeritud lahendust, geodeetiliste mõõtmiste andmeid (teeprojekti geodeetiliste uuringute DTM mudeli) ning Tellijaga kooskõlastatud kõrgusjooni; 4.10.13. Sõidukiirus valida vastavalt projektlahenduses toodud lubatud sõidukiirus; 4.10.14. Kasutada ööpäevast liikluse jaotust ja raskeliikluse ööpäevast osakaalu jagunemist, mis põhineb uuringul „Püsiloenduspunktide liikluskoosseisu ja kiiruse uuring“, kui liiklusprognoos ei näe ette muud prognoositavaks aastaks. 4.10.15. Müraarvutustarkvara tingimused – tuleb kasutada tarkvara viimast versiooni, müra vertikaalne arvutus ja kujutamine, 3D pildi võimalus mudelist, fassaadiarvutus hoonel (i.k building evaluation), võimalus märkida mürakaartidel erinevate värvidega müratundlikud ja teised hooned, mürakaardi- ja punktiarvutuse võimalused, mudeli .shp, .cna või .dxf eksportimise võimalus; 4.10.16. Müratõkete tõhususe kontrollimiseks esitada ehitushanke lepingusse tingimuseks mõõtmispunktid koos arvutustulemustega vastavalt põhjamaade mõõtemeetodile NT ACOU 056. 4.10.17. Esitada mürauuringu mudel Tellijale .shp, .cna või .dxf failides. 4.10.18. Mürauuringu koostaja peab omama vähemalt 5 aastast kogemust mürauuringute koostajana ning tõendama, et on koostanud vähemalt 2 mürauuringut pindalaga 50 000 m2, kus on käsitletud maanteeliiklust ja müraleevenduse meetmeid müratõkete näol. 4.11. Ulukiuuring (informatiivne) 4.11.1. Paralleelselt eelprojekti koostamisega viiakse Maanteeameti tellimusel eraldiseisvalt läbi loomastiku seire (vastavalt Mäo-Tartu lõigu teemaplaneeringu seletuskirja punktile 2.1.8). 4.11.2. Loomastiku seire kestab 2 aastat, mille jooksul selgitatakse välja täpsustatud nõuded loomapääsude tegemiseks. Eelprojekti koostamisel tuleb arvestada seire tulemusel tehtud järeldustega ning vajadusel eelprojekti korrigeerida. 4.11.3. Seire tulemusi tuleb arvesse võtta ka puhkekohtade asukoha valikul. 4.11.4. Ulukiuuring on eraldiseisev töö, mida ei teostata käesolevas hankes. 5. Eskiis 5.1. Maa-ameti LIDARi kõrgusandmete ja kitsenduste põhjal koostada teedele ja rajatistele lahendusvariandid. 5.2. Hinnata rajatiste puhul kas otstarbekam on rajada viadukt kõrvalteele või põhimaanteele (Ulukite puhul: Ökodukt või Ulukitunnel). 5.3. Eskiisprojektis hinnata erinevate lahendusvariantide orienteeruvat ehitusmahtu ja maksumust. 7 5.4. Teha kaalutletud ja põhjendatud ettepanek optimaalseimaks projektilahenduseks. 5.5. Välja valitud lahendusvariandid võtta aluseks eelprojekti koostamiseks ning geodeetilise mõõdistuse ala määramiseks. 6. Eelprojekt 6.1. Koostada eelprojekt kahe eraldiseisva projektina: 6.1.1. Adavere möödasõidu eelprojekt 6.1.2. Põltsamaa möödasõidu eelprojekt 6.2. Eelprojekt peab vastama määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud eelprojekti koostamise nõuetele. 6.3. Projekti töömahtude piir selgitada välja projekteerimise käigus. Töömahtude piirid peavad asuma kohtades, kus on võimalik 2+2 ristlõikega tee kokku viia olemasoleva teega ja võimaldama projekti etapiviisilist realiseerimist. 6.4. Projekteerida lõigule WMS märgid 6.5. Selgitada projektiga välja tehnovõrkude omanikud. 6.6. Määrata projektiga teede funktsioon ja teha ettepanek teede omandi osas. 6.7. Eelprojektis peab olema muuhulgas arusaadavalt lahendatud: 6.7.1. põhimaantee lahendus, s.h liiklussõlmed, risted, ristmikud, kogujateed, kergliiklusteed, jms; 6.7.2. rajatiste lahendused; 6.7.3. tehnovõrkude ümbertõstmise vajadused; 6.7.4. sademevete ärajuhtimise põhimõttelised lahedused ja täiendavate uuringute vajadus. 6.7.5. juurdepääsud kinnistutele, võimalikud vajalikud ühendusteed ja kogujateed; 6.7.6. bussipeatused koos neid ühendavate jalg- ja jalgrattateedega; 6.7.7. vajalikud ühendusteed; 6.7.8. kavandatavate müratõkkeseinte asukohad; 6.7.9. kavandava loomatarastuse asukoht; 6.8. Selgitada vajamineva teemaa ulatus. Koostada krundijaotuskava. 6.9. Koostada lisaks geodeetilisele alusplaanile ka ülevaatlik projektlahendus ortofotole (koos kinnistu piiridega). 6.10. Koostada Põltsamaa jõge ületavate sildade eskiisid. 6.11. Koostada viaduktide, ökoduktide, tunnelite ja liiklussõlmede eskiisid. 6.12. Koostada müratõkkeseinte eelprojektid. 6.13. Koostada valgustuse eelprojekt. 6.14. Ehitusmaksumuste ligikaudne kalkulatsioon (tööde maksumuste kalkulatsioon 80% täpsusega põhiprojekti kalkulatsioonist). 6.15. Koostada Tasuvus- ja finantsarvutus. 6.16. Koostada keskkonnamõju hindamine (KMH). 6.17. * Tellija tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning vajadusel projekti ekspertiisi. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud märkustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse. 7. Keskkonnamõjude hinnang (KMH) 7.1. Koostada projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõju hinnang, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest § 20. 7.2. Keskkonnamõjuhinnang koostada projekteerimise faasis, mis võimaldab hinnata kõiki projektiga kaasnevad asjakohased mõjud, kuid mitte enne, kui on selgunud tee ja teerajatiste täpne asukoht. 8 8. Krundijaotuskava 8.1. Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava. 8.2. Krundijaotuskava koostada vastavalt 02.07.2015 vastu võetud majandus- ja taristuministri määruse nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ §-le 33. 9. Tulemuslikkuse- ja finantsanalüüsid 9.1. Tasuvusarvutus teostada vastavalt MKM 05.08.2015 määruse nr. 106 „Tee projekteerimise normid“ punktile 1.1. 9.2. Lähteandmetena tuleb reeglina kasutada viimase aasta andmeid, põhjendatud juhtudel vanemaid. 9.3. Tulemuslikkuse analüüs. 9.3.1. Tulemuslikkuse analüüsi aruanne peab sisaldama vähemalt järgmist: 9.3.2. olemasoleva olukorra kirjeldust ja analüüsi; 9.3.3. kokkuvõtet liiklusuuringutest ja prognoosist; 9.3.4. tee, ristmike ja rajatiste variantide valikut ning võrdlust sh hindamiskriteeriumeid; 9.3.5. kokkuvõtet tasuvusarvutusest ja finantsanalüüsist, riskide hindamist; 9.3.6. kokkuvõtet keskkonnamõjude hindamisest; 9.3.7. tehniliselt, majanduslikult ja keskkonnatingimustest lähtuvalt projektlahenduse valikut ja põhjendusi; 9.3.8. kokkuvõtet läbiviidud projekti koosolekutest ja kooskõlastustest; 9.3.9. jooniseid ja skeeme. 9.4. Tasuvusarvutus ja finantsanalüüs. 9.4.1. Projekteerida majanduslikult tasuvad lahendused (tulu-kulu suhe > 1). 9.4.2. Töövõtja peab koostama eelprojekti lahendusele tasuvusarvutuse vastavalt HDM-4 mudelile või sellega sarnasele ja võrreldavale meetodile ning finantsanalüüsi. 9.4.3. Tasuvusarvutus peab sisaldama: 9.4.3.1. Metodoloogia kirjeldust; 9.4.3.2. Arvestatud alternatiive; 9.4.3.3. Ehitusaegseid otseseid ja kaudseid kulusid ning tulusid arvuliselt väljendatuna; 9.4.3.4. Ekspluatatsiooniaegseid otseseid ja kaudseid kulusid ning tulusid; 9.4.3.5. Keskkonnamõjust tulenevaid otseseid ja kaudseid kulusid ning tulusid; 9.4.3.6. Peamiseid eelduseid kulude ja tulude hindamisel; 9.4.3.7. Tulude ja kulude hindamist, mille mahtu ja väärtust ei saa lõplikult määrata; 9.4.3.8. Projekti peamiseid kasusaajaid ja eeldatavat kasutusmäära; 9.4.3.9. Analüüsi tulemusi väljendatuna tasuvusmääraga/rentaablusega, ajaldatud puhastuluga (netoväärtus), tulu-kulu suhtega; 9.4.3.10. Riskianalüüsi (hinnanguline mõju peamiste näitajate muutumise korral); 9.4.3.11. Kokkuvõtteid. 9.4.4. Kõik projektiga seotud otsesed ja kaudsed kulud ja tulud peavad olema väljendatud arvuliselt. 9.4.5. Finantsanalüüs peab sisaldama: 9.4.5.1. Kasutatud metodoloogia kirjeldust koos arvestatud eeldustega; 9.4.5.2. Projekti majanduslikku eluiga; 9.4.5.3. Kapitalikulusid/investeerimiskulusid; 9.4.5.4. Genereeritud tulusid; 9 9.4.5.5. Ekspluatatsiooni ja korrashoiu kulusid projekti eluea jooksul; 9.4.5.6. Genereeritud tulusid projekti eluea jooksul; 9.4.5.7. Diskonteeritud rahavoogude analüüsi; 9.4.5.8. Riskianalüüsi. 9.4.6. Tasuvusarvutus ja finantsanalüüs peavad vastama Euroopa Liidu juhendile “Guide to cost-benefit analysis of investment projects for Structural funds - ERDF, Cohesion Fund and ISPA”. Eesti keelde tõlgitud versioon on kättesaadav https://www.struktuurifondid.ee/sites/default/files/tulude- kulude_analuusi_juhend_2014-2020_detsember_2014_tolgitud_et.pdf 9.4.7. Tasuvusarvutuse ja finantsanalüüsi aruanne esitatakse kooskõlastamiseks Tellijale. 10. Projektide koostamise üldised nõuded 10.1. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks. 10.2. Koostada maanteelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti mastaabis. 10.3. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta (projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteed ja nende numbrid ja nimetused, katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne). 10.4. Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised. 10.5. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid ja geoloogiline profiil. 10.6. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi konstruktsioonid, olemasolev ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on vastav tüüp projekteeritud. 10.7. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse. 10.8. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt. 10.8.1. Projektiga anda põhimõtteline sademevete äravoolu lahendus. 10.8.2. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja taotleda Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajalt tehnilised tingimused maaparandussüsteemide ümberehituse projekti koostamiseks tagamaks maaparandussüsteemi funktsioneerimise. 10.9. Põhimaantee lõigus tuleb ette näha olemasolevate mahasõitude ja ühendusteede sulgemine ja nende ühendamine piirkonnas paiknevate mahasõitudega kogujateede/ühendusteede abil. 10.10. Täiendavate mahasõitude kavandamist tuleb võimalusel välistada. 10.11. Näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt vajadusel metsalangetustööd ja kändude juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. 10.12. Koostada töömahtude tabelid (mahud pikettide kaupa). 10.13. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). 10.14. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid. 10.15. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel. Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, jalg- ja jalgrattateede, ristmike, mahasõitude, rajatiste ja kommunikatsioonide ehitusmaksumused. Ehitusaegse liikluskorralduse, ajutiste ehitiste, keskkonnamõju leevendusmeetmete maksumuste kalkulatsioonid esitada eraldi. 10.16. Koostada eelprojektile 3D mudel kogu lõigu ulatuses: 10.16.1. Geodeetilisest alusplaanist tuleb koostada 3D maapinnamudel; 10 10.16.2. Projekti koosseisus esitada 3D pinnamudel LandXML formaadis koos 3D joontega (3d polyline) projekteeritud tee-elementide murdejoontega (tee telg, katte serv, kraavi põhi jms). Samuti peab olema võimalik eristada mulde pealispind (näiteks eraldi mulde pinnamudelina). 3D mudelis tuleb välja joonistada tee kate, dreenkihi alakiht ja muldkeha alakiht, mis võimaldaks kõikide katendi- ja muldekihtide ehitust 3D tehnoloogiaga; 10.17. Töövõtja ülesandeks on koostada ka ülevaatlik video (.mpg või .avi laiendiga), tutvustamaks projektlahendust, mis on sobitatud olemasolevasse keskkonda. Videos tuleb näidata pindade katted - haljastus, teekatte ja rajatiste pinnad. Videost peab olema võimalik tuvastada ristmike üldist lahendust, bussipeatuste asukohti, sõiduradade arvu, jalg- ja jalgrattateid ning kogujateid. 11. Rajatised (v.a müraseinad) 11.1. Kõikide koostatavate rajatiste (sillad, viaduktid, jalakäijate tunnelid, ökoduktid ja ulukitunneid) kohta tuleb eraldi vastavalt asukohale ja geoloogiale koostada minimaalselt kolm erinevat rajatise tüübi eskiislahendust koos seletuskirja ja kirjeldavate joonistega: plaaniline asukoht, vaade, lõige. Kirjeldus peab sisaldama eeldatavat maksumust, ehitusaega, hooldekulusid (näiteks vuugivahetus, tugiosade vahetus), elueakulude arvutust, vajadusel pealesõitude ja eri tüüpi koonuste, tugiseinade ehituse mahtude erinevusi vastavalt asukohale. Projekteerija peab arvestama uuringute tulemustega eskiislahenduste koostamisel (hüdraulilised uuringud, ulukiläbipääsud,) vajadusel uluki mürauuringud (vuukide müra) jne. Eskiislahenduste koostamine peab olema tehtud mahus, mis võimaldab Tellija valida lahenduse põhiprojekti koostamiseks. Eriasukohtades olevad rajatised võivad oma ehituselt ja põhimõttelises lahenduses erineda. Rajatiste põhiprojekti koostamine ei ole hanke mahtudes. 11.2. Koostada olemasoleva PÕLTSAMAA sild (nr 466) lammutusprojekt. Lammutusprojekt peab sisaldama üldist seletuskirja ja tööde mahtusid koos maksumusega. 11.3. Koostada olemasoleva PÕLTSAMAA 2 silla (nr 467) kolm võrdlevat eskiislahendust. 11.3.1. Remondi eskiislahenduse koostamiseks teha sillale ülevaatus ja dünaamilise koormuse uuring. Uuringu tulemusena anda hinnang olemasoleva silla talade seisukorrale, kandevõimele tänapäevastel koormustel, silla elueale. Lahendus peab sisaldama silla remontööde ulatust, mahtusid ja maksumust. Remontöödel arvestada elueaks 50 aastat. 11.3.2. Silla ümberehituse eskiislahendus, kus näha ette vastavalt 11.3.1 tehtavate dünaamilise uuringu tulemustele pealisehituse (vajadusel talad, tekiplaat) rekonstrueerimine. 11.3.3. Uue rajatise eskiislahendus olemasolevas asukohas. 11.4. Projekteerida kahe uue Põltsamaa silla ehitus (üks sild kummagi niidi alla). 11.5. Projekteerida järgmised rajatised (näidatud ka joonistel lisas 4 ja 5): 11.5.1. Mõhküla liiklussõlm (ristumine tugimaanteega 38 Põltsamaa-Võhma); 11.5.2. Puhu liiklussõlm (ristumine tugimaanteega 37 Jõgeva-Põltsamaa); 11.5.3. Imavere ökodukt. (Eskiisina on käsitletav vaid rajatise osa. Muud ökodukti osad nagu näiteks maapinna vertikaalplaneering, teede lahendus jms tuleb lahendada eelprojekti tasemel); 11.5.4. Mõisa tee riste (ristumine kohaliku teega 2340017 Mõisa tee). Selle projekteerimist kaaluda projekteerimise käigus vastavalt uuringute tulemustele; 11.5.5. Imavere-Kiigevere riste (ristumine riigiteega 15164 Imavere-Kiigevere); 11.5.6. Viruvere tee riste (ristumine kohaliku teega 6160011 Viruvere tee); 11 11.5.7. Mõhküla-Eistvere riste (ristumine riigiteega 14166 Mõhküla-Eistvere); 11.5.8. Pajusi tee riste (ristumine riigiteega 14170 Põltsamaa-Pajusi-Luige); 11.5.9. Lustivere tee riste (ristumine riigiteega 14172 Põltsamaa-Lustivere-Pudivere); 11.6. Eskiisvariantide plaanilise ja kõrgusliku lahenduse iseloomustavate jooniste näidised on lisas 2 „Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis“. 11.7. Viaduktialune kõrgusgabariit vähemalt 5,5 m sõidutee katte pinnast. 11.8. Rajatise eluiga vähemalt 100 aastat. 11.9. Koormused KM-1 ja KM-3 (3600 kN). 11.10. Rajatiste projekteerimise täiendavad nõuded: 11.10.1. Eelistada võimalikult hooldevabasid lahendusi; 11.10.2. Näha ette lahendused vajaliku kuluvosade vahetamiseks (nt vuugid, tugiosad, piirded jne). 11.11. Hooldusest tingitud täiendavad nõuded: 11.11.1. Tavahooldus: 11.11.1.1. Projekteeritud rajatis peab olema võimalikult hooldevaba; 11.11.1.2. Projekteeritud rajatisel peavad olema tee ja pealesõidud mehhanismidega hooldatavad. 11.11.2. Talvine hooldus: 11.11.2.1. Rajatise konstruktsioonid peavad taluma kloriididega libedustõrjet; 11.11.2.2. Lumetõrjeks peab olema võimalik kasutada metallteraga sahku; 11.11.2.3. Muldkeha nõlvadele peab olema võimalik lund paisata ja ladustada. 11.12. Hooldusjuhendi koostamine: 11.12.1. Hooldusjuhend peab kajastama kõiki rajatavate konstruktsiooniosade hooldamise tehnoloogiaid, hooldusintervalli, eluigasid, seisukorra hindamise kriteeriumi (vigade kirjeldus, mille tagajärjel vajab konstruktsiooni element väljavahetamist või remonti). 11.13. Muuhulgas tuleb lähtuda ka järgmistest normatiividest ja standarditest: 11.13.1. EVS-EN 1990:2002+NA:2002 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused; 11.13.2. EVS-EN 1990:2002/A1:2006+NA:2009 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused. Muudatus A1. Lisa A2: Rakendamine sildade puhul; 11.13.3. EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1- 1. Üldkoormused: Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused; 11.13.4. EVS-EN 1991-2:2004+NA:2007 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 2:Sildade liikluskoormused; 11.13.5. EVS-EN 1991-5; 11.13.6. EVS-EN 1991-6; 11.13.7. EVS-EN 1991-7; 11.13.8. EVS-EN 1992-1:2005+NA:2007 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine; 11.13.9. EVS-EN 1992-2:2005+NA:2008 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 2: Betoonsillad; 11.13.10. EVS-EN 1997-1:2005+NA 2006 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad; 11.13.11. Maanteeameti peadirektori käskkiri nr 1-2/18/018 (18.01.2018.a). 12. Bussipeatused 12.1. Koostöös kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada bussipeatuste asukohad. 12.2. Bussipeatuste kavandamisel arvestada „Bussipeatuste, platvormide ja - paviljonide rajamise põhimõtted“ (leitav Maanteeameti koduleheküljelt: 12 Ametist/Juhendid/Projekteerimisjuhendid). 13. Müratõkkeseinad 13.1. Projekteerida müratõkkeseinte eelprojektid. 13.2. Müratõkkeseina eelprojekt peab sisaldama: 13.2.1. Mürauuring (täiendatakse vajadusel kogu protsessi jooksul); 13.2.2. Topo-geodeetiline uuring peab määrama vastavalt mürauuringus käsitletavate hoonete ja tee vahel täiendavaid punkte ja looma nendest kõrgusjoontega maastikumudeli (DTM mudeli); 13.2.3. Maavajaduse analüüs (sh müratõkete hooldamiseks vaja minev maa-ala). 13.2.4. Suhtlus elanikega ning tiheasustusalal kohaliku omavalitsusega; 13.2.5. Müratõkke kõrgus teekattest ja pikkus; 13.2.6. Müratõkke tüübi ja materjali valiku analüüs, sh visuaalne kavand, tehniliste lahenduste analüüs (EVS-EN 14388:2015), eluiga, hooldustingimused; 13.2.7. Arvestada müravalli vajumisega- kuna erinevatel pinnasetäitematerjalidel on erinev vajumine, arvestada keskmiselt ca 10% kõrgusest. 13.2.8. Ehitajale määrata kohustuseks müratõkke tõhususe kontrollimiseks mõõtmine vastavalt põhjamaade mõõtemeetodile NT ACOU 056. 13.2.9. Eelarve 13.3. Läbipaistvate müratõkkepaneelide kasutamiseks (kui müratundliku hoone eluruumides on vaja kontrollida varjutuse teket) tuleb teostada insolatsiooniarvutus. 13.3.1. Arvutused teostada vastavalt standarditele EVS 894:2008/A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ ja EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“. 13.3.2. Puudulike valgustingimuste korral määrata leevendusmeetmena müratõkete minimaalne läbipaistva osa ulatus, et tagada standardiga nõutud valgustingimused. 14. Liikluskorraldusvahendid 14.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida eelprojekti mahus liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms). 14.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma naaberlõikudel projekteeritud viitamisega. 14.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega. 14.4. Liikluskorraldusvahendite projekt esitada märkusteks ja ettepanekuteks ning kooskõlastamiseks Tellijale. 15. Tee valgustus 15.1. Töövõtja ülesandeks on põhiprojekti koosseisus koostada teevalgustuse projekt. 15.2. Valgustimasti tüüp täpsustatakse projekteerimise käigus. 15.3. Tee valgustuse projekteerimisel lähtuda järgmistest standarditest, juhenditest ja normidest: 15.3.1. EVS-EN 13201- 2 Teevalgustus. Osa 2: Teostusnõuded 15.3.2. EVS-HD 60364-7-714:2012 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-714: Nõuded eripaigaldistele ja -paikadele. Välisvalgustuspaigaldised 15.3.3. EE 10421629-JV ST 5-6 0,4 – 20 kV võrgustandard 15.3.4. Riigimaanteede valgustamise juhis 15.4. Valgustus projekteerida minimaalses vajalikus mahus, arvestades olemasolevat olukorda. Aluseks võtta „Riigimaanteede valgustamise juhis“. 13 15.5. Täpne valgustuse ulatus ja vajadus selgub projekteerimise käigus, arvestades Töövõtja ettepanekuid ja põhjendusi. 15.6. Valgustuse tehniline lahendus peab tagama ökonoomse välisvalgustuse ja võimaluse valgustite töörežiimi muutmiseks. 15.7. Projektlahendus tuleb integreerida valgustuse hooldaja kontroll-süsteemi. 15.8. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga. 16. Tehnovõrkude ümbertõstmine 16.1. Projekti koostamisel arvestada strateegiliste tehnovõrkudega (kõrgepingeliinid). 16.2. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude (kõrgepingeliinide) ümberehitamiseks tuleb koostada eelprojekt koos töömahtude loendite ja ehitusmaksumuste kalkulatsiooniga vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele. 16.3. Selgitada välja projekti alal olevad ülejäänud tehnovõrgud ning nende asukohad ja omanikud. Saadud info on lähteülesandeks põhiprojekti koostamisel ja nende ümberehitamine pole eelprojekti koosseisus. 16.4. Taotleda kõrgepingeliinide valdajatelt tehnilised tingimused kõrgepingeliinide ümberehitamise põhiprojekti koostamiseks kui selgub, et projektlahenduse tõttu on vaja neid ümber ehitada 17. Haljastus ja hooldus 17.1. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevatest juhistest “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ning „Riigiteede haljastustööde juhis“. 17.2. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt loetavad ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad. 18. Koosolekud, kooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine 18.1. Töövõtja peab korraldama projekteerimise käigus koostöös Tellijaga, kohalike omavalitsuste esindajatega ning vajadusel tehnovõrkude valdajatega, detailplaneeringute ja üldplaneeringute koostajatega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega vähemalt üks kord kuus, asukohaga Veski 23 Tartus või Teelise 4 Tallinnas. Töökoosolekul peab kohal olema Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalev projektijuht. Teised võtmeisikud peavad koosolekul osalema vastavalt Tellija kontaktisiku eelnevale nõudmisele või juhul kui Töövõtja peab ise vajalikuks. 18.2. Töövõtja peab arvestama, et juhul, kui kohalikud omavalitsused soovivad, siis toimuvad korralised koosolekud ka kohalikes omavalitsustes sagedusega kuni 1 kord kahe kuu jooksul: 18.2.1. Töövõtja peab antud soovi täpsustama iga kohaliku omavalitsusega eraldi; 18.2.2. Kokkuleppel kohalike omavalitsustega võib erinevate kohalike omavalitsuste koosolekuid ühildada (näiteks toimub kahe või enama valla ühine koosolek kokku lepitud asukohas). 18.3. Koosolekute sagedust võib tellija nõusolekul piirata uuringute koostamise etapis. 18.4. Töökoosolekutel antakse ülevaade vahepealse aja jooksul tehtud töödest, toimub arutelu projektis esile kerkinud teemadel. 18.5. Enne töökoosoleku toimumist on Töövõtja kohuseks esitada osalejatele koosoleku 14 päevakord koos vajalike eelinfot sisaldavate materjalidega. 18.6. Koosolekuid protokollib Töövõtja. 18.7. eelprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud strateegiliste kommunikatsioonide (kõrgepingeliinid) valdajatega. 18.8. Kooskõlastuse taotlemisel arvestada kooskõlastamisele kuluvale ajale (vähemalt 30 päeva). Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab Töövõtja võtma kooskõlastavalt isikult või asutuselt kirjaliku kinnituse projekti kättesaamise kohta, mis tõendaks projekti kättesaamise kuupäeva. Tähitud postiga saatmisel tuleb taotleda kirja saajalt kättesaamisteade. 18.9. Kui projekt on esitatud kooskõlastamiseks, kuid kooskõlastus pole saabunud hiljemalt 30 päeva jooksul, tuleb esitada kirjalik tõendusmaterjal selle kohta, et projekt on kooskõlastamiseks esitatud. 18.10. Kui kooskõlastust andvad asutused või isikud annavad eitava või tingimusliku kooskõlastuse, on Töövõtjal kohustus esitada need tingimused koos temapoolse seisukohaga tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab Tellija oma seisukoha. Töövõtja vastab tingimusliku kooskõlastuse andjale. 19. Vormistusnõuded 19.1. Eelprojekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid vormistada elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal) 1 eksemplaris. Krundijaotuskava vormistada 1 eksemplaris paberkandjal. 19.2. Esitada paberkujul 1 eksemplaris projekti liikluskorralduslikud joonised ja tüüpristlõiked. 19.3. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate: 19.3.1. Joonised peavad olema esitatud originaalkujul (.dgn või .dwg) ning .pdf kujul; 19.3.2. Tabelite failid vormistada .xls või .xlsx ning .pdf kujul; 19.3.3. Tekstifailid vormistada .doc või .docx ning .pdf kujul; 19.3.4. Muud projekteerimise tarkvara kasutades nende originaalfailid; 19.3.5. Lisaks projekti failidele peavad elektroonilisel andmekandjal olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide .shx failid; 19.3.6. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial. Lisad: 1. Projekteeritava lõigu asukoha skeem; 2. Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis 3. Nõuded Töövõtjale (eraldi dokumendis). 4. Adavere ümbersõidu asendiskeem (eraldi joonisel) 5. Põltsamaa ümbersõidu asendiskeem (eraldi joonisel) 15 Lisa 1 Projekteeritava lõigu asukoha skeem Põltsamaa möödasõit Adavere möödasõit Lisa 2 Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis Koostas: Tiit Vunk, Maanteeamet, [email protected]
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel