Maanteeamet · 10. märts 2020
Sisu (failidest)
Hankija nimi: MAANTEEAMET HD III Lisa 2 Riigiteele nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa Võõbu –Mäo km 68,0-90,8 lõigul te eilmajaamad ja teekaamera d TEHNILINE KIRJELDUS Üldinfo Töö esemeks on riigiteele nr 2 Võõbu -Mäo lõigule kahe uue teeilmajaama projekteerimine ja paigaldus. Töö koosseisu kuulub elektriühenduste projekteerimine koos väljaehitusega. Teeilmajaamade komplektis sisaldub lisaks tavapärasele komplektsusele optiline teeseisu andur ja teekaamera. Teeilmajaama uue masti paigaldusega seotud tööd Punktides 1.1. – 1.6. toodud tööd on vajalikud ainult juhul, kui teeilmajaama asukohas puudub seadmete paigalduseks sobiv mast. Olemasoleva masti korral peavad punktides 1.3. – 1.6. toodud tööd olema tehtud/nõuded täidetud. Töövõtja hangib ja paigaldab uue koonus, kuumtsingitud metallmasti, mis peab vastama standarditele EVS-EN 40-5:2002 ja omama CE märgist ning hangib ja paigaldab uue jalandi, mis peab vastama standardile EVS-EN 14991:2007 ja omama CE märgist. Nõuded mastile/jalandile: metallmast Tehomet B110 või analoog; betoonjaland RBJ-5 või analoog; metallmasti maapealse osa pikkus peab olema vähemalt 8 meetrit, masti ülemine ots peab olema korgiga suletud. Töövõtja paigaldab masti koos jalandiga Tellija poolt määratud asukohta. Kui tee keskel on piiretega mõlemalt poolt kaitstud eraldusriba laiusega vähemalt 1,5 meetrit, siis tuleb mast paigaldada eraldusriba keskele. Muul juhul tuleb mast paigaldada tee kõrvale teekatte servast 2,5 - 4 meetri kaugusele (piirde olemasolul ca 1 meetri kaugusele piirdest). Töövõtja ehitab uuele metallmastile välja kordusmaanduse, mille maandustakistus Rm on väiksem kui 30 oomi. Metallmast on vaja ühendada PE klemmiga. Maanduskontuur tuleb rajada soovituslikult piki kaablitrassi. Töövõtja paigaldab masti sisse tugevdatud seinaga kaks kaablikaitsetoru läbimõõduga vähemalt 50 mm, mille ülemised otsad ulatuvad masti teenindusluugini ning alumised otsad on toodud läbi jalandi välja maapinnale. Üks toru on vajalik toitekaabli paigalduseks (kui toitekaabel on paigaldatud maa sisse) ning teine toru teeandurite kaablite ühendamiseks seadmekapiga. Töövõtja hangib kõik vajalikud kooskõlastused ja load, mis on vajalikud masti paigalduseks ja toitekaabli paigalduseks uue masti sisse ning koostab toitekaabli ja masti paigalduse teostusjoonise (teeilmajaama toiteks on vajalik püsielekter 1 faas 220V 6A), kus on peal toitekaabel terves pikkuses alates liitumiskilbist kuni masti asukohani ning kuhu peavad olema märgitud kõik olemasolevad maa- ja õhukaablid jalandist 20 meetri raadiuses. Töövõtja esitab Tellijale masti ja toitekaabli paigaldusega seotud kogu dokumentatsiooni digitaalsel kujul. Teeilmajaama seadmed Töövõtja peab ostma uued teeilmajaama seadmed: keskseade : mis kogub, säilitab ja edastab modemi teel internetti sagedusega vähemalt 12 korda tunnis teeilmajaama andurite poolt mõõdetud parameetreid mis arvutab teeilmajaama andurite mõõdetud andmete põhjal kastepunkti temperatuuri selle poolt serverisse saadetavate andmete väljundformaati peab olema võimalik vabalt seadistada tööpinge 230/115 V, 50/60 Hz 4 teeandurit (teeilmajaama asukohas peab iga sõiduraja, mis ei ole pöörderada, kohta olema 1 teeandur), mis peavad mõõtma järgmisi andmeid: teetemperatuur kahel kõrgusel (teepinnal ja 6-8 cm sügavusel, mõõtevahemik -35..+60 °C, mõõtetäpsus -5..+30 °C juures +-0,22 °C ) teeseis (vähemalt 8 teeseisu, mille hulgas on vähemalt: kuiv, niiske, niiske ja sool, märg, märg ja sool, härmatis, jää, lumi) soola kogus ja kontsentratsioon veekihi paksus (mõõtevahemik 0..4 mm, resolutsioon 0,01 mm) õhutemperatuuriandur, mis peab mõõtma õhutemperatuuri (mõõtevahemik -40..+50 °C , mõõtetäpsus -5..+30 °C juures +-0,22 °C) ja olema varustatud nõuetekohase päikesekiirguse kaitsega; õhuniiskusandur, mis peab mõõtma õhuniiskust [mõõtevahemik -40..+50 °C ja 25..100% suhtelist õhuniiskust (lühendatult SH), mõõtetäpsus -10..+20 °C ja 25..100% SH juures +-2% SH ] ja olema varustatud nõuetekohase päikesekiirguse kaitsega; sajuandur, mis peab mõõtma järgmisi andmeid: saju klass (vähemalt 6 klassi, mille hulgas on vähemalt: vihm, uduvihm, jäävihm, jäätuv uduvihm, vihma-lume segu (lörts), lumi) saju intensiivsus ja kogus nähtavusandur, mis peab mõõtma nähtavust minimaalselt 2 km, mõõtetäpsus 0..2 km juures +-10%; tuule kiirusandur, mis ei tohi omada liikuvaid osasid ning peab mõõtma tuule kiirust (mõõtevahemik 0 ..50 m/s , mõõtetäpsus +-0,2 m/s või 2% mõõtmistulemusest - kumb suurem on, resolutsioon 0,1 m/s ) ; tuule suunaandur, mis ei tohi omada liikuvaid osasid ning peab mõõtma tuule suunda (mõõtevahemik 0..360 ° , mõõtetäpsus +-2 °, resolutsioon 0,1 °) ; optiline teeandur: kasutab spektroskoopilist mõõtetehnoloogiat mõõtekaugus 2..15 m peab mõõtma karedust väärtustena 0,01…1,00, resolutsiooniga 0,01 peab mõõtma teeseisu, mille väljundiks on vähemalt 7 teeseisu klassi (kuiv, niiske, märg, härmatis, lumi, jää, lörts) peab mõõtma veekihi paksust mõõtvahemikuga 0.00…2 mm, resolutsiooniga 0,01 mm seadmekapp: peab olema valmistatud PVC-st minimaalsed mõõtmed peavad olema 500 x 400 x 230 mm (kõrgus x laius x sügavus) peab olema võtmega lukustatav, lukke peab olema vähemalt 2 tk uks peab olema vähemalt 1 käepidemega selles olevad pingeahelad peavad kasutama kas 12 või 220 voldist pinget, 12 voldise toiteploki väljundvool peab olema minimaalselt 3,4 amprit peab olema varustatud toitejuhtimismooduliga , mis peab töötama GSM võrgus (GSM kaardi annab Tellija Töövõtjale tasuta) ning võimaldama teha toitekatkestusi telefonikõne abil. SMS-i või internetipõhise toitelahenduse katkestamise kasutamine ei ole lubatud peab olema varustatud liigpingepiirikuga, mis kaitseb teeilmajaama seadmeid min 1 kV liig- ja impulsspingete eest tuuleandurite paigalduseks sobiv poom (vajalik juhul, kui tuuleandurid ei kinnitu masti otsa): pikkus vähemalt 1,0 meeter materjal peab olema roostevaba õhutemperatuurianduri ja õhuniiskusanduri paigalduseks sobiv poom: pikkus vähemalt 0,5 meetrit materjal peab olema roostevaba sajuanduri ja nähtavusanduri paigalduseks sobiv poom: pikkus vähemalt 1,0 meeter materjal peab olema roostevaba 4G sideseade, mis võimaldab teeilmajaama poolt kogutud andmeid edastada internetti sagedusega vähemalt 12 korda tunnis (SIM kaardi annab Tellija Töövõtjale tasuta) Kõik teeilmajaama komponendid peavad töötama järgmistes ilmastikutingimustes/vastama järgmistele tingimustele: õhutemperatuur -40..+50 °C suhteline õhuniiskus 25..100% ilmastikukindluse klass peab olema minimaalselt IP66 Teekaamera Töövõtja peab ostma uued teekaamera seadmed, mis vastavad järgmistele nõuetele: kaamera: megapikslite reiting: 1080 pikslit (maksimaalne resolutsioon vähemalt 1920 x 1080 pikslit) kaadrite arv sekundis: vähemalt 30 päev/öö režiim: peab olema nn tõeline päev/öö tüüpi kaamera, mis "näeb" öösel IR valgust ehk suudab öösel töötada koos IR valgustiga kaugseadistatav fookuskaugus: kaamera fookuskaugust peab olema võimalik interneti teel seadistada tundlikkus värviliste piltide korral (luksides): 30 kaadrit/sekundis korral vähemalt 0,2 tundlikkus mustvalgete piltide korral (luksides): 30 kaadrit/sekundis korral vähemalt 0,07 väljundpildi nõutavad resolutsioonid vähemalt: 1920 x 1080, 1280 x 720 pikslit korraga mitu väljundstriimi : vähemalt 3 kaamera poolt nähtava IR valguse lainepikkuse minimaalne vahemik (mm): 800 - 940 lai dünaamiline ulatus ( wide dynamic range ) või analoog tehnoloogia: jah nõutav säriaeg: 1 / 10 000 sekundit ONVIF-i poolt heakskiidetud kaamera tootja: jah toitelahendus: vähemalt PoE Class 3 väljundfaili nimetust peab saama vabalt seadistada: nõutav on vähemalt järgnev failinime formaat - XXX_YYYYMMDDhhmm.JPG (XXX - kaamera ID kood, YYYY - aasta, MM - kuu, DD - päev, hh - tund, mm - minut) väljundfaili üleslaadimine FTP serverisse: kasutajal peab olema võimalik määrata nii FTP serveri kui kausta aadressi ning kaamera peab ise oskama pilte määratud serverisse/kausta üles laadida. Piltide üleslaadimine peab toimuma ajalise intervalli põhiselt, mida kasutaja saab ise seadistada, sagedusega vähemalt 6 korda tunnis üksikud pildid ( still picture ): kaamerast peab HTTP käske kasutades olema võimalik küsida üksikuid päringu hetkel tehtud pilte kaamera korpus: peab olema valmistatud PVC-st või alumiiniumist ilmastikukindluse klass peab olema minimaalselt IP66 peab olema küttega seadmekapp (võib kasutada teeilmajaamaga ühist seadmekappi): peab olema valmistatud PVC-st ilmastikukindluse klass peab olema minimaalselt IP66 minimaalsed mõõtmed peavad olema 500 x 400 x 230 mm (kõrgus x laius x sügavus) peab olema võtmega lukustatav, lukke peab olema vähemalt 2 tk uks peab olema vähemalt 1 käepidemega kapi keskel peab olema vähemalt 1 vaheriiul terve kapi sügavuses, mis jagab kapi mõtteliselt kaheks võrdseks osaks selles olevad pingeahelad peavad kasutama kas 12 või 220 voldist pinget, 12 voldise toiteploki väljundvool peab olema minimaalselt 3,4 amprit peab olema varustatud toitejuhtimismooduliga , mis peab töötama GSM võrgus (GSM kaardi annab Tellija Töövõtjale tasuta) ning võimaldama teha toitekatkestusi telefonikõne abil. SMS-i või internetipõhise toitelahenduse katkestamise kasutamine ei ole lubatud peab olema varustatud liigpingepiirikuga, mis kaitseb teekaamera seadmeid min 1 kV liig- ja impulsspingete eest IR valgusti: peab olema LED tüüpi valgusti peab olema ilmastikukindel valgustatav ala peab maanteel olema ühtlaselt valgustatud vähemalt 50 meetri ulatuses 4G ruuter , millel on vähemalt 3 LAN-porti ( Mikrotik RB953GS-5HnT+LTE või analoog) ning mis ühildub RouterOS tarkvaraga (võib kasutada teeilmajaamaga ühist ruuterit ) teekaamera paigalduseks sobiv poom: pikkus 1,5 meetrit materjal peab olema alumiinium Teeilmajaama paigaldusnõuded Töövõtja paigaldab igale sõidurajale teekatte sisse ühe teeanduri. Teeanduri asukoht sõidurajal jääb sõltuvalt Tellija otsusest kas sõiduraja parempoolse rattajälje sisse või sõiduraja parempoolse rattajälje ja teekatte parempoolse serva vahele, teeanduri kaugus rattajäljest on sel juhul harilikult 15 – 25 cm. Töövõtja paigaldab seadmekapi masti külge nii, et kapi alumise serva kõrgus teepinnast on 3 meetrit ning kapp peab olema redelilt hooldatav. Töövõtja paigaldab masti tippu tuuleandurite poomi (vajalik juhul, kui tuuleandurid ei kinnitu masti otsa) horisontaalselt ning paigaldab tuuleandurid poomi külge. Töövõtja paigaldab kõik ülejäänud teeilmajaama andurid vastavalt teeilmajaama tootja nõuetele. Töövõtja paigaldab seadmekappi teeilmajaama keskseadme , toiteseadmed ja sideseadme ning ühendab kõik teeilmajaama andurid keskseadmega . Teekaamera paigalduskõrgus teepinnast peab olema 6 – 6.5 meetrit Töövõtja paigaldab kõik teeilmajaama tööks vajalikud kaablid, kinnitusdetailid ja tarvikud, teeb vajalikud elektriühendused ning sideseadme seadistustööd. Kõik teeilmajaama paigalduseks vajalikud kinnitusdetailid (poldid, mutrid, seibid, kronsteinid jms) peavad olema valmistatud roostevabast metallist. Kõik kaabliläbiviigud peavad olema varustatud UV- ja ilmastikukindlast kummist läbiviikudega, mis peavad võimaldama kaableid nende sees liigutada. Kõik kaablid peavad olema mõeldud kasutamiseks välitingimustes ning paigaldatud masti sisse. Teeilmajaama töölepanek ja ühendamine Tellija teeilmajaamade infosüsteemiga Töövõtja ühendab paigaldatud teeilmajaama ja teekaamera Tellija teeilmajaamade infosüsteemiga, paneb teeilmajaama ja teekaamera tööle ning kontrollib nende tööd vähemalt 96 tunni jooksul, mis tähendab, et teeilmajaama mõõdetud tee- ja ilmastikuparameetrid ja teekaamera pildid vastavad tegelikele teeilmaoludele ning jõuavad Tellija teeilmajaamade infosüsteemiga seotud kodulehtedele (teeilm.teeinfo.ee/uus ja tarktee.mnt.ee) sagedusega vähemalt 12 korda tunnis. Teekaamera piltide kvaliteet peab olema vähemalt samaväärne Tellija poolt 2018-2019 talvel paigaldatud teekaamerate piltide omaga. Teeilmajaamade orienteeruvad asukohad PK, KM Sõidusuund Paigutus Muud märkused 663+30 Tartu-Tallinn Sõidutee paremas servas Teeilmajaam peab jääma piirde taha, Tallinna-Tartu suunale teeandurite paigalduseks vajalik kõri paigaldus 86,2 Tartu-Tallinn Sõidutee paremas servas Vana teeilmajaama mastile, demonteerida vana jaama seadmed, teeandurite paigalduseks Tallinna-Tartu suunale vajalik kõri paigaldus kinnisel meetodil 7. GARANTIITINGIMUSED Töövõtja peab garantiiaja jooksul mistahes rikke korral, mis tingib varuosa kasutamise vajaduse, toimetama Tellijale või Tellija lepingulisele hoolduspartnerile vastava asendusvaruosa 10 päeva jooksul alates Tellijalt vastava teate saamisest.
Hankija nimi: MAANTEEAMET HD III Lisa 3 „ Riigiteele nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa Võõbu –Mäo km 68,0-85 lõigule liikluskaamerate projekteerimine, ostmine ja paigaldamine“ TEHNILINE KIRJELDUS SISUKORD TOC \o "1-9" \t "Heading 5;5;Heading 1;1;Heading 2;2;Heading 3;3;Heading 5;5" \h 1. ÜLDINFO PAGEREF _Toc25929684 \h 3 2. LIIKLUSKAAMERATE TEHNILISED NÕUDED PAGEREF _Toc25929685 \h 3 3. LIIKLUSKAAMERATE LISASEADMETE TEHNILISED NÕUDED PAGEREF _Toc25929686 \h 4 4. LIIKLUSKAAMERATE PROJEKTEERIMINE JA PAIGALDUS PAGEREF _Toc25929687 \h 4 5. TÖÖDE VASTUVÕTMISE KORD PAGEREF _Toc25929688 \h 5 6. GARANTIITINGIMUSED PAGEREF _Toc25929689 \h 5 ÜLDINFO Töö esemeks on kahe videopilti edastava kaugteel juhitava PTZ tüüpi IP võrgukaamera (edaspidi liikluskaamera) paigaldamine riigitee nr 2 Võõbu -Mäo lõigule Anna viadukti juurde ning „ Eivere teeristi“ bussipeatuse juurde. Eesmärgiks on operatiivse info kogumine liikluse olukorra, liiklusintsidentide, teekatte seisu, ilmaolude ja muutuva teabega liiklusmärkide toimivuse kohta, mis aitab Maanteeameti liiklusjuhtimiskeskusel teha otsuseid liikluse juhtimise (ilmastikust ja liiklusoludest sõltuv kiiruse kehtestamine, liikluse suunamine), liiklejate teavitamise ja intsidentide haldamise alal. Töö koosseisu kuulub liikluskaamerate paigaldiste projekteerimine, kandemastide, liikluskaamerate ning liikluskaamerate juurde kuuluvate sideseadmete tarnimine ja paigaldus. Samuti tuleb pakkuda kasutajatuge ja garantiid seadmetele 5 aasta jooksul. Mõisted Liiklusjuhtimiskeskus – Maanteeameti keskus, kust juhitakse ja jälgitakse liikluskaameraid. LIIKLUSKAAMERATE TEHNILISED NÕUDED Antud hanke raames peab Töövõtja projekteerima, tarnima ja paigaldama kaks juhitavat pöördpeaga kuppelkaamera t ehk PTZ kaamera t . Iga viidet, mida Tellija on teinud tehnilises kirjelduses, k.a lisades, kindlale standardile või seal nimetatud klassile, palume lugeda täiendatuks märkega «või sellega samaväärne». Üldnõuded liikluskaameratele Tarnitavad liikluskaamer ad pea vad omama CE märgist. Töövõtja peab arvestama, et liikluskaamera hakka b töötama pidevas režiimis ööpäevaringselt sõltumata välistingimustest ning arvestama nii kaamera kui nende lisakomponentide valikul, et tagatud oleks nende nõuetekohane toimivus vähemalt 10 aasta jooksul. Liikluskaamerad pea vad olema IP66 või kõrgema keskkonnataluvuse klassiga. T arnitav ad liikluskaamera d peavad olema uu ed . Liikluskaamerate tehnilised tingimused Pakutav ad kaamera d peavad vastama vähemalt järgmistele nõuetele: Sensor 1/2,8” Pöördeulatus (Pan Range): 360 o piiramatu Pikslite arv: 1920 x 1080 ( Full HD) Maksimaalne objektiivi ava suhe 1:1.6 /WIDE) Horisontaalne vaatenurk: vähemalt 59 o Optiline zoom : vähemalt 40 x Kaadrisagedus ( Frame rate ) 25 fps in 1080p Valgustundlikkus: 0.015Lux (värviline), 0,006Lux/ (mustvalge) Dünaamiline ulatus: 120db (25fps) Eelseadistatud positsioonide vaheline pööramiskiirus (Max preset pan speed ): 280 kraadi/sekundis Eelseadistatud positsioonide vaheline kallutamisekiirus (Max preset tilt speed ): 250 kraadi/sekundis Eelseadistatavaid positsioone ( Preset positions ): 256 Töötemperatuur: -40°C…+50°C Video kompressioon H.264/MJPEG Automaatne udu kompenseerimine Automaatne taustavalguse kompenseerimine ( back light compensation ) Privaattsoone ( Privacy zones ): 24 Üheaegsete videostriimide arv (Number of simultaneous video streams ): 3 Võrguliides: RJ-45 (10/100Base-T) Mälukaardipesa: Micro SD Metallist korpus kaitseklassiga IP66, löögikindlus IK08. Kui kaamera pöördpea on kaetud läbipaistva kupliga, siis peab kuppel olema kaetud vetthülgava kaitsekihiga või omama värinafunktsiooni vee eemaldamiseks. Kaamer a sse peab olema installeeritud tarkvara mis tuvastab automaatselt liiklusvoos peatunud sõiduki ja vastassuunas liikuva sõiduki. Lubatud ei ole pakkuda selleks serveri videotuvastus tarkvara lahendusi. LIIKLUSKAAMERATE LISASEADMETE TEHNILISED NÕUDED Sidesead e Töövõtja p eab „ Eivere teeristi“ liikluskaamera masti otsa paigaldama point to point lingi loomiseks integreeritud antenniga ruuteri Mikrotik Dynadish 5 või samaväärse . Ruuteri seadistamine ja sideühenduse loomine ei ole Töövõtja ülesandeks. Sead med pea vad olema uu ed , garantiiga 3 aastat. Töövõtja peab tarnima ja Tellijale üle andma 1 tootjapoolse täiskompleksusega integreeritud ruuteriga sektorantenni mANTBox 19s või muu samaväärne, mida Tellija kasutab sideühenduse loomiseks liikluskaameraga. Sead e pea b olema uu s , garantiiga 3 aastat. Seadmete paigaldus ei kuulu antud hanke koosseisu. Muud lisaseadmed Kõik „ Eivere teeristi“ liikluskaamera toimimiseks vajalikud muud lisaseadmed (näiteks toiteplokk) peavad olema paigaldatud masti ülaosasse kaamera lähedusse. Seadmekilpe või -karpe ei ole lubatud paigaldada maapinnale või maapinna lähedusse mastile . Anna liikluskaamera toimimiseks vajalikud seadmed (näiteks aktiivseade) on lubatud paigaldada maapinna läheduses olevasse seadmekappi. LIIKLUSKAAMERATE PROJEKTEERIMINE JA PAIGALDUS Liikluskaamera te asukoh ad on Anna viadukti juures, vasakul pool teed nõlval, asukoha koordinaadid x=591390, y=6540400 ning „ Eivere teeristi“ PK 759+00 bussipeatuse läheduses vasakul pool teed, ligikaudsed koordinaadid x=6538290 ja y=592335 Üldised nõuded projekteerimisele Projekti koostamisel on kohustuslik juhinduda kehtivatest seadustest, standarditest ja normdokumentidest. Projekteerimine tuleb realiseerida vähemalt järgmiste etappidena Liikluskaamera asendiplaan, millega on tagatud Hankija nõuete täitmine (asukoht teiste seadmete, nähtavuse, hoolduse seisukohast); Liikluskaamera paigaldusmastide dimensioneerimine (1:100 ristlõike joonis ja arvutused); Elektri - ja side võrgu projekteerimine. Asendiplaan id pea b olema koostatud geoalusel . Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehniliste tingimuste taotlemisel informeerida kommunikatsioonivaldajaid planeeritava töö mahtudest. Projekt tuleb kooskõlastada kõikide vajalike asutustega. Töövõtja taotleb Anna liikluskaamera jaoks ELASAlt kaevust nr. 085K60B liitumiseks tehnilised tingimused ning rajab optilise sidekaabli trassi kaevust kuni Anna liikluskaamera seadmekapini või kaamera mastil asuva kilbini. Seadmekapi kasutamise korral aktiivseade paigaldada seadmekappi ning kaamera masti rajada 75 mm kaitsetorus cat 6UTP kaabel. Maakaabli asukoha planeerimisel arvestada olemasolevate ja perspektiivsete kommunikatsioonide, põrkepiirete, tähispostide jm elementide asukohtadega ja paigutada kaabel selliselt, et see nendega kokku ei saaks puutuda. Projektis esitada üldistatud töömahtude tabel, mis peab sisaldama kõiki töömahtusid sh täitedokumentatsiooni. Projekt vormistada eesti keeles digitaalsel kujul. Vajadusel koostab projekteerija oma kulul paberformaadis eksemplarid kommunikatsioonide valdajatele. Projekti digitaalsed joonised esitada * dwg . formaadis Samuti esitada kõik * dwg failile * shx failid. Terve projekti koopia esitada * pdf formaadis. Nõuded liikluskaamera paigaldise projekteerimisele ja ehitusele Liikluskaamera tuleb paigaldada tsingitud metallmastile. Masti kõrgus tuleb valida selline, et PTZ kaamera oleks võimalik paigaldada Anna kaamera puhul posti vundamendist vähemalt 6 meetri kõrgusele ning „ Eivere teeristi“ kaamera puhul teepinnast vähemalt 9 meetri kõrgusele . Mast, mis paigaldatakse põrkepiirde taha, tuleb paigaldada väljapoole piirde töölaiust . Liikluskaamera mast tuleb dimensioneerida sellise jäikusega, et masti läbipaine paigaldus kõrgusel koos paigaldatud seadmega, tuulekiirusel 15 m/s ei ületaks 25 mm. Liikluskaamera peab suutma ilma kaamerapead pööramata või suumimata näha sõidusuundades võimalikult suurt teelõiku. Kaamera vaateväli peab kõigis suundades (sh allapoole) olema võimalikult takistuste vaba. Kaamera tuleb paigutada nii, et lisaks liikluse jälgimisele on võimalik reaalajas ja kaamerakujutistel tuvastada maanteel ja sellega ristuval teel valitsevad ilmastikuolud. Kaamera paigaldamisel tuleb arvesse võtta kaamera lähedal asuvaid fikseeritud struktuure ja seadmeid, nii et kaamera vaateväli ei oleks kaetud. Kaamera paigaldamisel ja suunamisel tuleb arvesse võtta ka taustavalgustust ja pimestamist. Ehitustöödega võib alustada peale projekti vastuvõtmist Hankija poolt, milleks koostatakse tööprojekti üleandmis- ja vastuvõtmisakt. TÖÖDE VASTUVÕTMISE KORD Pärast lepinguga ettenähtud liikluskaamera te paigaldust, enne vastuvõtmist, peab Töövõtja korraldama süsteemi katsetuse. Tellija tagab katsetuse ajaks kaamerate sideühenduse. Katsetuse käigus peab Töövõtja demonstreerima Tellijale , et paigaldatud liikluskaamera toimi b käesoleva hanke nõuete kohaselt. GARANTIITINGIMUSED Töövõtja peab garantiiaja jooksul mistahes rikke korral kõrvaldama liikluskaamera töös esineva puuduse 14 päeva jooksul pärast Tellijalt sellekohase teate saamist. Töövõtja peab vajadusel tegema liikluskaamerale korralist hooldust. Kui garantii- või hooldustööde jaoks on vaja ajutist liikluskorraldust, siis peab lähtuma juhendist „Riigiteede ajutine liikluskorraldus.“ https://www.mnt.ee/et/tee/liikluskorraldus/liikluskorraldus
Hankija nimi: MAANTEEAMET Riigihanke nimetus: „ Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Võõbu -Mäo lõigu ehitus “ TEETÖÖDE TEHNILINE KIRJELDUS OSA 1 TEETÖÖDE TEHNILISE KIRJELDUSE ERITINGIMUSED 1 Üldised 1.1 SISSEJUHATUS 1.1.4 Õigusaktid ja normdokumendid Lisada nõue: Töövõtja peab tööde tegemisel juhinduma Riigikogu poolt 11.02.2015 vastu võetud ehitusseadustikust ja selle kehtivatest rakendusaktidest, Eestis kehtivatest teehoiutöödega seotud seaduste, standardite, normdokumentide ja juhendite terviktekstidest, mis on kättesaadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist – https://www.riigiteataja.ee/ , Standardikeskus, Tallinn Aru 10. http://www.evs.ee/ , ning Maanteeameti (MA) veebilehel http://www.mnt.ee/ rubriigist Tee/ Juhendid“. Juhul, kui Lepingu dokumendis (g) Joonised on rangemad nõuded, kui ülalkirjeldatud loetelus nimetatud Maanteeameti peadirektori käskkirjadega kinnitatud juhistes, juhendmaterjalides ja eeskirjades on sätestatud, siis peab Töövõtja lähtuma Lepingu dokumendis (g) Joonised sätestatud nõuetest. Jrk nr. Nimetus Avaldatud 1. „Riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskiri“ . Maanteeameti peadirektori 25.12.2017. a käskkir i nr 0325 Maanteeameti koduleht Maanteeameti koduleht 2. „Tee-ehitustööde kontroll- ja vastuvõtu toimingute loetelu“ . Maanteeameti peadirektori 01 . 04 .201 9 . a käskkir i nr 1-2/19/ 197 3. „Tee-ehitustööde lõpetamise kord“ . Maanteeameti peadirektori 06.12.2016. a käskkir i nr 0233 4. „Riigimaanteede pealiskatete vastuvõtukatsetel teostavate teekatete omaduste mõõtmise metoodika ning mõõteseadmetele esitatavad nõuded“ . Maanteeameti peadirektori 28.11.2016. a käskkir i nr 0223 5 . „Teede ehituse ja remondi kvaliteedi ja tööprogrammi tagamise plaani koostamise ja täitmise juhend“ . Maanteeameti peadirektori 25.06.2015. a käskkir i nr 0181 6 . „Korrashoiu järelevalve juhend riigiteedel“ . Maanteeameti peadirektori 10.12.2016 a. käskkir i nr. 241 7 . „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ning remondi juhise ”. Maanteeameti peadirektori 05.01.2016. a käskkir i nr 1 8 . „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ . Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskkir i nr 0314 9 . „Pindamisjuhis 2017-20“ Maanteeameti peadirektori 28.12.2017. a käskki ri nr 0326 10 . „Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sõidukipiirdesüsteemide abil“ . Maanteeameti peadirektori 22.04.2016. a käskkir i nr 0093 1 1 . „Riigiteede ajutine liikluskorraldus. MA 2018-009 Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“ . Maanteeameti peadirektori 14.11.2018 a käskkir i nr 458 1 2 . „Riigiteede liikluse ajutise piiramise ja sulgemise kord“ . Maanteeameti peadirektori 29.11.2016. a käskkir i nr 0224 1 3 . „Teetööde garantiiaegse ülevaatuse ja puuduste kõrvaldamise juhis” . Maanteeameti peadirektori 28.11.2016. a käskkir i nr 0222 1 4 . „ Geotehniliste uuringute juhis “ . Maanteeameti peadirektori 15.11.2018 käskkiri nr 1-2/18/462 1 5 . „Riigiteedel asuvate sildade, viaduktide, truupide, tunnelite ja ökoduktide konstruktsioonidele mõjuvate liikluskoormuste täpsustamise juhis“ . Maanteeameti peadirektori 18.01.2018. a käskkir i nr 18 1 6 . „Sidumata segust aluskihi mineraalmaterjalist proovivõtu katsemetoodika“ . Maanteeameti peadirektori 30.07.2010. a käskkir i nr 230 17 . „Riigimaanteede valgustamise juhis“ . Maanteeameti peadirektori 23.12.2014. a käskkir i nr 0340 18 . „Kaltsiumkloriidiga tolmutõrje tegemise juhis“ . Maanteeameti peadirektori 12.12.2007. a käskkir i nr 255 19 . „Asfaldi geotekstiilide projekteerimise ja paigalduse juhis“ . Maanteeameti peadirektori 30.01.2015. a käskkir i nr 0024 2 0 . „Täiendavad tehnilised tingimused teele ehitus- ja remondiperioodiks“ . Maanteeameti peadirektori 10.01.2017. a käskkiri nr 0015 2 1 . „Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis“ . Maanteeameti peadirektori 22.11.2016. a käskkir i nr 0215 2 2 . „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“ . Maanteeameti peadirektori 22.11.2016. a käskkir i nr 0215 2 3 . Seletuskiri toodete HRB 32,5 ja TAS 22,5 kohta . Maanteeameti 03.06.2015. a kiri nr 17-3/15-00524/008 . 2 4 . Eelteade ehitustööde alustamise kohta – standardvorm 2 5 . Proovide võtmine Maanteeameti objektidel. Kiri Asfaldiliidule 21.04.17 nr 17-2/17-00196/036 26. „ Torusillad . Riigiteedel terasprofiilist truupide ja sildade projekteerimise ja ehitamise juhis “ , Maanteeameti peadirektori käskkiri 01.02.2017 nr 0035 27. „Riigiteede liikluskorralduse juhis“ , Maanteeameti peadirektori käskkiri 30.11.2018 nr 1-2/18/496 28 . Tööinspektsiooni trükis "Tööohutus ehitusplatsil" 29 . Akt teehoolde tegemise kohta ehituse/remondi ajal – standardvorm; 3 0 . „Teetööde tehniline kirjeldus“ , - 06.12.2016.a. versioon Maanteeameti koduleht 1.2 ÜLDISED Lisada nõue: Üldine Juhul, kui Lepingu Loendites ja/või Joonistes ja juhendmaterjalides on sätestatud madalamad kvaliteedi nõuded võrreldes Majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt 03.08.2015 vastu võetud määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ sätestatud kvaliteedi nõuetega, siis Töö tegemisel ja vastuvõtmisel tuleb lähtuda viidatud määruses sätestatud kvaliteedinõuetest . 1.2.2. Kasutatavad materjalid Lisada nõue: Iga viidet, mida Tellija on teinud riigihanke alusdokumentides, k.a lisades, kindlale ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule ja tootmisviisile, lugeda täiendatuks märkega «või sellega samaväärne». Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele riigihangete seaduses 88 paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, täiendatakse märkega „või sellega samaväärne”. Töövõtja kohustuseks jääb tõendada samaväärsust ja kui õigusaktides on sätestatud tingimused kuidas samaväärsust tõendada, siis aktsepteeritakse ainult õigusaktides nimetatud tõendeid. Töös kasutatavad tooted on vaja esitada enne nende kasutamist Insenerile kooskõlastamiseks. 1.2.3. Proovivõtt ja katsetamine Lisada nõue: Tööde ja materjalide kvaliteedi hindamiseks peab T öövõtja võtma konstruktsioonikihtide ja rajatiste ehitamisel ja remontimisel kasutatavate materjalide proovid, tegema või tellima kõik vajalikud mõõtmised. Töövõtja peab mõõtmisprotokollide ärakirjad esitama ühe ööpäeva jooksul pärast mõõtmisprotokollide vormistamist I nsenerile, kes esitab need omakorda tellijale. Töövõtja peab lubama mõõtmisi teostaval laboratooriumil kõikide T öövõtja poolt vastava objekti kohta tellitud mõõtmisprotokollide ärakirjade esitamist I nsenerile ja T ellijale paberkandjal ja digitaalselt. Tellijal ja I nseneril on õigus lisaks T öövõtja poolt tehtud mõõtmistele ja võetud katsetustele teha T öövõtja juuresolekul kõiki mõõtmisi ja võtta täiendavaid kontrollproove, mida ta peab tööde kvaliteedi hindamise seisukohast vajalikuks. Kontrollproovid katsetatakse Eesti standardi EVS-EN ISO/IEC 17025 «Katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõuded» alusel akrediteeritud laboris. Töövõtja vastutab täielikult töö nõuetekohasuse ja kvaliteedi eest, sõltumata T ellija poolse järelevalve olemasolust või korraldusviisist. Töövõtja vastutab proovivõtu kõigi protseduuride eest. Töövõtja kannab tööde kvaliteedi määramisega ja hindamisega seotud mõõtmiste ja proovide võtmise kulud. Insener peab valima projektdokumentatsioonis olevate geoloogiliste andmete ja objektil tööde käigus selgunud informatsiooni põhjal välja 4 punkti objekti kilomeetri kohta, millel Töövõtja peab teostama plaatkoormuskatse kogukonstruktsiooni kandevõime kinnitamiseks enne uue katendi rajamist. Plaatkoormuskatse teostatakse rajatava katendikonstruktsiooni (killustik) alt. Kõik labori ja katsetustega seotud kulud katab T ellija , va IRI, haardeteguri, plaatkoormuskatse , mass-stabiliseerimisega seotud katsed ja maaradari mõõtmised. Kui Töövõtja soovib kontrollproovide teise osa, nn B-proovi katsetamist, siis selle ka tsetamise kulud kannab Töövõtja . 1.2.7 Load Lisada nõue: Töövõtja korraldab tehnorajatiste ehituse ja ümberehituse ehitus- ning kasutusloa taotluste koostamise, esitamise ning tasub väljastamistasu või lõivu. 1.2.8 Töödest teavitamine Lisada nõue: Avalikustamine Lisaks muudele meediakanalitele kohustub Töövõtja välja andma illustreeritud Infolehte ehitustöödest ja liikluskorraldustest. Infoleht on mõeldud eelkõige kohalikele elanikele, kuid ka tavaliiklejaile ja ajakirjanikele. Töövõtja peab leidma kohaliku(d) ajalehe(d) ning kokku leppima infolehe koostamise, kujundamise, trükkimise ja levitamise lähtudes alljärgnevast: Infolehe väljaandmisega seotud kulutused jäävad Töövõtja kanda; Infoleht peab ilmuma eesti keeles; Infolehe formaat - 2xA4 ühepoolne või 1xA3 ühepoolne; Infolehe ilmumise sagedus – 2 korda lepingu perioodi jooksul; Infoleht peab olema värviline ja infolehe tiraaž on seotud kohaliku ajalehe tiraažiga, mille lisalehena ta ilmuma hakkab; Infoleht peab sisaldama: Projektijuhtide aruandeid tööde käigust koos piltidega, mis iseloomutavad tööde kulgemist; Intervjuusid töö tegijatelt; Arvamusartikleid elanikelt, liiklejatelt; Tööde progressi iseloomustavaid värvilisi skeeme, graafikuid ja pilte; Infot liikluskorralduse muudatustest; Vajadusel muud huvitavat tööde käigust. Infolehe sisu kooskõlastatakse Maanteeametiga. Lisaks tuleb enne infolehe trükkimist esitada see tutvumiseks ja kommenteerimiseks Insenerile ning Maanteeametile. Infoleht peab olema kasutatav ka elektroonilisena. Töövõtjal tuleb koostada ja Inseneriga ko oskõlastada materjalid, mis on vajalikud Maanteeametil üles panemiseks projekti tutvustaval leheküljel www.mnt.ee . Eelkõige puudutab see operatiivset infot liikluskorralduse kohta ja ülevaateid tööde seisust. Eelnimetatud infot tuleb uuendada vastavalt vajadusele. Liikluskorralduse muudatusi puudutav info tuleb projekti tutvustavale leheküljele üles panna minimaalselt 5 päeva enne vastavat muudatust ja vajadusel on Töövõtja kohustatud koostama ja kandma kõik kulud, mis on seotud liiklusk orralduse muudatusi puudutavate jooniste koostamisega. Joonised tuleb esitada pdf -formaadis, maksimaalse suurusega 3MB. Töövõtja projektijuhi kohuseks on jagada operatiivset infot ajakirjandusele kõigi liikluskorralduse muudatusi puudutavate küsimuste kohta ning eelnevalt Tellijat või omanikujärelevalvet teavitades jagada infot ka tööprogressi osas. 1.2.9 Infotahvlid Lisada nõue : Teabetahvel ja selle paigaldamise asukoht tuleb eelnevalt kooskõlastada Maanteeameti põhja teehoiu osakonna ga , Inseneriga ja Tellija esindajaga . Infotahvlite paigaldamisel lähtuda Maanteeameti peadirektori poolt 14 .1 1 .201 8 käskkirjaga juhendist „ Riigiteede ajutine liikluskorraldus “. 1.2.10 T ööpiirkond Lisada nõue: Enne ehitustööde algust peab Töövõtja üle vaatama ja vajadusel fikseerima ehitusobjektil ning selle vahetus läheduses (vähemalt 50 m kaugusel) piirnevate kolmandatele isikutele kuuluva vara (hooned, rajatised jms) seisukorra. Lisada nõue: Tedre tee (objekt T 18) ei kuulu käesoleva lepingu raames välja ehitamisele. 1.2.11 Tööpiirkonna korrashoid Lisada nõue: Töövõtja korraldab hoolde tegemise remondiobjektil. Enne tööde algust kirjutavad Töövõtja esindaja, Tellija esindajad ja antud piirkonnas hoolde tegija esindaja alla "Aktile hoolde tegemise kohta remondi ajal " (akti vorm hoolde tegemise kohta remondi ajal on toodud Maanteeameti kodulehel). Töövõtjal on õigus hoolde tegemine üle võtta etapiviisiliselt vastavalt tööde graafikule . Töövõtja peab tagama igal ajal ajutistel ümbersõiduteedel ja avalikult kasutata vatel teedel III seisunditaseme ja Maanteeameti peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes käskkirja 1 0 .0 1 .201 7 nr 0015 „Täiendavad tehnilised tingimused teele ehitus- ja remondiperioodiks“ nõuetest kinnipidamise. Töövõtja tagab igal ajal olemasoleval riigiteel nr.2 tööde piirkonnas 1+1 asfalteeritud sõiduradade olemasolu , kiiruse piirang ei tohi olla alla 70 km/h . Ümbersõitude (ümberpõigete ) korral tuleb need projekteerida tasemega „hea“ . Samuti peab Töövõtja arvestama III seisunditaseme alljärgnevate täiendavate nõuetega riigimaanteel nr. 2 : Hooldustsükli aeg nõutava haardeteguri tagamiseks 2 tundi; Talvise 3+ seisunditasemest kinni pidamine vastavalt kehtivale „Tee seisundinõuded“ määrusele. Uus redaktsioon RT I, 02.11.2018, 2 - jõust. 05.11.2018 . Töövõtjal on kohustus tagada kõigile k innistuomanikele takistusteta juurdepääs elamutele/kinnistutele , vajadusel rajab töövõtja selleks omal kulul ajutisi teid . Töövõtja on kohustatud kooskõlastama teede omanikega materjalide veo teekonnad. Vajadusel Töövõtja tugevdab veo teed omal kulul . Vajadusel maksab Töövõtja tee omanikule tee kasutamise eest tasu. Töövõtja peab arvestama ka vastavate teede hoolduse/remondi /taastamis kulude kandmisega . Töövõtja peab esitama Insenerile kirjalikud kokkulepped teede omanikega tee kasutamiseks enne veotee kasutusele võttu . Töövõtja teostab tolmutõrjet objekti piiridesse jäävatel teedel ja ka mater jali veoks kasutatavatel teedel . Riigiteedel tuleb arvestada hooldustöödega, sh. ka talihooldusega alates teelõigu üleandmisest töövõtjale kuni objekti vastuvõtu akti alla kirjutamiseni. Töövõtjal ei ole kohustust olemasolevate riigiteede hoolet vastu võtta koheselt töövõtulepingu alla kirjutamise järgselt, vaid ta võib seda teha hetkest , kui ta soovib vastavale teelõigule juurdepääsu õigust . Ajutiste mahasõitude ehitus riigiteedelt objektile materjalide veoks ei too Töövõtjale kaasa kohustust hoolde üle võtmiseks, kuid toob kaasa kohustuse tema tegevuse poolt põhjustatud probleemide likvideerimiseks (teekatete puhastamine vms). Tööpiirkonna korrashoiuga seotud kulud tuleb arvestada L oendis reale 10204 1.2.16 Kvaliteedi ja tööprogrammi tagamise plaan Lisada nõue: Kvaliteedi tagamise plaani (edaspidi KTP) esitamise kord on järgmine: 14 päeva jooksul pärast Alustamiskuupäeva teate saamist peab T öövõtja esitama KTP Insenerile kooskõlastamiseks. Ehitustöödega (va geodeetilised tööd) võib alustada siis, kui T öövõtja poolt koostatud KTP on Inseneri poolt kooskõlastatud. Töövõtja täiendab jooksvalt ehitustööde käigus KTP punkte 7.1, 7.2 (täpsustatud ajagraafiku osa), 7.3 ja 8.2. ning punkte , mille sisu ei pea olema T öövõtjale teada koheselt peale töövõtulepingu sõlmimist. „Teede ehituse ja remondi kvaliteedi tagamise plaani koostamise ja täitmise juhendi“ punktides 7.1. Töö etapikohane planeerimine ja 7.3. Eritööde tehnilised tööplaanid nimetatud plaanid tuleb esitada viis (5) tööpäeva enne konkreetsete töödega alustamist. Töö käigus on Inseneril õigus nõuda KTP täiendamist. Inseneri vastavasisulise nõudmise esitamisel, tuleb Töövõtjal esitada kolme tööpäeva jooksul täiendatud/ korrigeeritud KTP . 1.2.19 Töökoosolekud Lisada nõue: Korralised objektikoosolekud toimuvad vähemalt 2 korda kuus, progressikoosolek toimub üks kord kuus, va kui on kokku lepitud teisiti. 1.2.20 Konsultatsioonid projekteerijaga Lisada nõue: Töövõtja peab antud punkti puhul arvestama kuluga, mis kaasneb 200 töötunni ulatuses projekteerijapoolse „autorijärelevalve“ teenuse osutamisega lepingu täitmise ajal. See peab hõlmama nii Töövõtja , Inseneri kui ka Tellija tellimusel projekteerija poolt tehtud konsultatsioone , projekti muudatuste kooskõlastamisi , täiendavate jooniste esitamist jms . Tasumine toimub protsentuaalselt vastavalt tehtud töötundidele . Juhul , kui esineb vajadus suurema arvu töötundide tellimiseks , siis tasumine toimub töötundide alusel. Töötunni maksumus saadakse kogusumma jagamisel 200– ga . 1.2.22 Tööde dokumenteerimine Lisada nõue: Töövõtja kohustub : teostama objekti teostusmõõdistuse 25m sammuga, mõõdistades üles kõik tee teetelje ja ristprofiili elementide murdepunktide x,y,z koordinaadid ning kõikide truupide sisse ja väljavoolud ja pikkused, kõnni- ja jalgrattateed, kõikide tehnovõrkude (s.h side, elekter, gaas, vesi- kanal isatsioon , soojus) ja valgustusmastide asukohad. Mõõdista ma töömaaalas asuvad rajatised, nende gabariidid, kõrgused, laiused, konstruktsiooni elemendid. Tunnelitel sisenemise teed, trepid, teede gabariidid. teostama kõigi ümberehitatavate tehnovõrkude teostusmõõdistused vastavalt tehnovõrkude valdajate nõuetele. teostama kõigi kaetud tööde teostusmõõdistused . Kohustub esitama teostatud tööde mahud vastavalt teostusmõõdistustele igal objektikoosolekul . Teostusmõõdistused antakse üle digitaalsel andmekandjal koos täitedokumentatsiooniga ( dwg ja dgn formaadis). esitama lõpliku teostusjoonise nii BK77 (Kroonlinna null) süsteemis kui ka ümberarvutatuna Eestis kehtima hakkavas EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemis . Teostusmõõdistused peavad vastama „ Topo -geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ (MKM 14.04.2016 määrus nr 34) ning mõõdistustöid tegev ettevõte esitab teostusjoonised 10 päeva pärast ehitustööde lõppu Tellijale. Lisada nõue: Kogu dokumenteerimine sh täitedokumentatsioon toimub digitaalsel kujul ning peab olema Insenerile ja Tellijale kättesaadav elektroonilises keskkonnas (ftp server, pilves, vms) . Töövõtja on kohustatud tagama, et elektroonilises keskkonnas oleksid igal ajal ajakohased ja korrektsed dokumendid. Kõik päevikud ja kaetud tööde a ktid koos lisadega ning kõik mõõ teprotokollid allkirjastatakse digitaalselt. Objekti päeviku failinimi peab sisaldama kuupäeva (järjestuses - aasta, kuu, päev), et oleks tagatud elektroonsete päevikute sorteerimine. Kaetud tööde aktide faili nimi peab sisaldama kuupäeva (järjestuses - aasta, kuu, päev), töö nimetust ja asukohta (sildade puhul kirjeldus). Mõõteprotokollid tuleb lisada kaetud tööde aktile enne alla kirjutamist . Lisada nõue: Progressifotod Töövõtja peab organiseerima ja katma kõik kulud seoses progressifotode tegemise ja üleandmisega Insenerile , kes peale läbivaatust edastab need Tellijale. Enne ehituse algust ja ehituse käigus tehtavate progressifotode arv ja tehnilised nõuded on esitatud alljärgnevalt. Progressi-fotode Asukoht Maafoto / Aerofoto Fotode tegemise sagedus Min. fotode arv ühes komplektis Igale trükitud fotole esitatavad nõuded Märkused Kogu ehitusobjekt Maafoto 1 kord kuus 25 - . Fotode tegemise aeg tuleb kooskõlastada omanikujärelevalvega. Esimene kogus fotosid tuleb teha enne ehitustööde algust ehituseelse olukorra fikseerimiseks objektil. Kogu ehitusobjekt Aerofoto 6 korda aastas 30 - Fotode tegemise aeg tuleb kooskõlastada Inseneriga. Progressifotode tegemiseks peab kasutama digitaalset fotograafiat. Fotod tuleb teha digitaalse kaameraga, mille eraldusvõime on vähemalt 12,8-megapikslit. Juhul kui Insener ei ole instrueerinud Töövõtjat teistmoodi, tuleb kõik digitaalsed fotod teha kõrgeima resolutsiooni juures ja fotod tuleb salvestada kõrgeima kvaliteedi JPEG või TIFF formaati. Autoriõigus. Töövõtja peab kinnitama, et Lepingu alusel tehtud fotode osas tekkivad kõik isiklikud ja varalised õigused kuuluvad temale ja Töövõtja loovutab kõik Lepingu alusel tehtud fotodele tekkivad varalised õigused Tellijale (Maanteeametile). Töövõtja annab Tellijale (Maanteeametile) pärast fotokomplektide esitamist ainulitsentsi kõigile autori isiklikele õigustele Lepingu alusel tehtud fotode suhtes kogu autoriõiguse kehtivuse tähtajaks ilma territoriaalsete piiranguteta. Kõik mittevastava kvaliteediga fotod kuuluvad töövõtja poolt koheselt ümbertegemisele. Kõik progressifotod tuleb varustada siltidega, kus on näidatud foto asukoht (koos piketaažiga), kirjeldus fotol kujutatu kohta, fot o tegemise kuupäev ja kellaaeg. Kõik progressifotode digitaalsed fotofailid tuleb salvestada JPEG-formaadis nende originaalresolutsiooni juures elektroonilisele andmekandjale . Digitaalsed fotofailid peavad sisaldama faili nime, foto numbrit, foto asukohta ja metaandmetes ka foto kuupäeva ja kellaaega. D igitaalset e fotofailidega elektrooniline andmekandja tuleb esitada omanikujärelevalvele heakskiitmiseks hiljemalt 10 päeva peale fotode tegemist ehitusobjektil, misjärel omanikujärelevalve edastab selle Tellijale. Omanikujärelevalve kirjalikul nõudmisel on töövõtja kohustatud tegema täiendavaid progressifotosid. Aerofotode tegemisel on T öövõtja kohustuseks kõikide vajalike lennulubade hankimine Lennuametist ning muude, aerofotode tegemisega seotud, lubade ja kooskõlastuste hankimine. 1.2.23 Ajutised tööd Lisada nõue: Kõik Lepingu eesmärkide realiseerimiseks vajalikud, täiendavad ajutised tööjoonised, arvutused, töökirjeldused ja tööprojektid peab Töövõtja arvestama tööjooniste koostami s e (makseartikkel nr 10213 ) hinna sisse ja eraldi tasustamisele ei kuulu. 1.2.24 Töövõtja objektikontor Lisada nõue: Töövõtja peab enne objektikontori rajamist selle asukoha kooskõlastama maaomanikuga, Inseneri ja Tellijaga. Objektikontor peab omama elektrivarustust, interneti ühendust, konditsioneeri, vastavat mööblit ja ruumi koosolekute pidamiseks (ko osoleku ruumi suurus vähemalt 12 m², 10 kohaga laud 800x3000mm , printer). Objektikontori territoorium peab olema korrastatud (killustikust või freesipurust kate), tagatud olmeprahi käitlus, vähemalt 1 välikäimla, tagatud tuleohutuse nõuded. Pärast objekti vastuvõtmist peab Töövõtja likvideerima objektikontori tagades eelnenud olukorra . Kõik kulud arvestada makseartiklis nr 10210 . Lisada nõue: Tellija objektikontor Töövõtja peab hankima ja omal kulul varustama objektil eraldi oleva objektikontori Tellijale. Objektikontor peab omama elektrivarustust, internetiühendust, konditsioneeri, töökohta kahele inimesele ( lauad, toolid, riiulid, printer jms ) . Töövõtja kannab kõ ik objektikontoriga seotud kulud , sh. tagab töövälisel ajal valve ja tagab joogivee olemasolu . Töövõtja peab enne objekti kontori rajamist selle asu koha kooskõlastama maaomanikuga ja Tellijaga. Objektikontori territoorium (territooriumil ka autode parkla vähemalt 2 autole) peab olema korrastatud ( vähemalt freesipurust kate), tagatud olmeprahi käitlus, tagatud tuleohutuse nõuded. Pärast objekti vastuvõtmist peab Töövõtja likvideerima objektikontori tagades eelnenud olukorra . Kõik kulud arvestada makseartiklis nr 10210 . 1.2.25 Inseneri objektikontor Lisada nõue: Töövõtja peab võimaldama enda objektikontoriga samal maa- alal Inseneri objektikontori ning laoruumide paigaldamise ja selleks ette valmistama vastava platsi . Töövõtja peab tagama ja katma Inseneri objektikontorile elektrivarustus e ja interneti ühendus e ning töövälisel ajal valve ning sellega seonduvad kulud . Muud Inseneri objektikontori ülalpidamisega seotud kulud katab Insener . Objektikontori territoorium (territooriumil ka autode parkla ca 3 autole) peab olema korrastatud (killustikust või freesipurust kate), tagatud olmeprahi käitlus, tagatud tuleohutuse nõuded. Pärast objekti vastuvõtmist peab Töövõtja likvideerima objekti kontori tagades eelnenud olukorra . Kõik kulud arvestada makseartiklis nr 10210. . 1.2.26 Ajutis te rajatiste korrashoid Lisada nõue: Töövõtja rajab objekti ulatuses ajutised teed vastavalt oma vajadusele. Juhul, kui Töövõtja soovib ajutised teed jätta mulde osaks, siis peab Töövõtja kasutama ajutiste teede rajamiseks materjale, mis vastavad projektis toodud mulde materjalide nõuetele. Töövõtja kooskõlastab ajutiste teede asukohad ja materjalid Inseneriga. Kõik ajutiste teedega seotud kulutused peab Töövõtja arvestama makseartikkel nr 10210 hinna sisse. 1.2.27 Mõõtmistööd Lisada nõue: Töövõtja on kohustatud rajama kogu objekti ulatuses reeperite võrgu. Töövõtja annab reeperite võrgu andmed üle Insenerile ja Tellijale kontrollmõõtmiste tegemiseks. Piketaaži märke kohustub Töövõtja säilitama kuni garantiiaja lõpuni, vajadusel Töövõtja taastab need . 1.2.28 Projekteerimine Lisada nõue: Töövõtja peab arvestama alljärgnevate Maanteeameti ja kinnistuomanike vahel kokku lepitud tingimustega : Kaseurva kinnistu 56701:001:0373 juures rajada müratõke tööde esimesel etapil . Töövõtja mõõdab majade juures mürataset nii enne kui ka pärast müratõkke ehitust . Kaseurva kinnistu 56701:001:0373 veere ž iim võib teetööde tulemusel muutuda . Töövõtja kohustub koos kinnistu omanikuga ja Inseneriga fikseerima kaevu veetaseme ja vajadusel rajama uue puurkaevu koos kõigi kaasnevate töödega . Kululoendisse on lisatud puurkaevu ehitamine , seda punkti kasutatakse ainult juhul , kui Insener annab selleks tööks vastava juhise. Kala kinnistu 56501:001:0183 juures projektiga ette nähtud likvideeritav puu jätta alles , vajadusel tuleb tee mulde nõlva kallet muuta . Teeveere kinnistul 56501:003:0041 olev kivihunnik teisaldada omaniku maale . Töövõtja lepib omanikuga kokku täpse asukoha . Lisada nõue : Töövõtja kohustus on kõigi vajalike tööjooniste/tööprojekti de koostamine. Töövõtja kohustus on kõikide tööjooniste/tööprojektide kooskõlastamine vastavate asutustega või huvitatud isikutega. Töövõtja kohustus on kontrollida kõikide kooskõlastuste olemasolu ning vajadusel hankida puuduolevad või pikendada olemasolevaid kooskõlastusi juhul, kui enne tööde alustamist või tööde ajal kooskõlastus aegub. Tööjoonistega /tööprojektidega seotud kulud tuleb arvesta da makse artiklis nr 10213. Lisada järgmine alapunkt: Lisaprojekteerimised: Projekteerida ja ehitada kogujatee juurdepääsutee T6 ja T7 vahele . Katendi tüüp sama , mis nendel teedel . Seoses sellega ümber projekteerida ja ehitada pikemaks Matsi truup . Seoses sellega ümber projekteerida sadevete lahendused . Tellija on lisanud L oendisse eeldatavad tööde mahud . Tööde akteerimine toimub olemasolevate ühikhindade alusel vastavalt tegelikult tehtud töödele . Matsi truubi puhul on Tellija lisanud kululoendisse eeldatava pikenemise . Projekteerida ja ehitada tolmuvabad katted (pinnatud freespuru kate ) projektiga kruuskattega ette nähtud teedele T6 , T7 , T13.1, T13.2 , T 14 . Pinnata T 8 ja T 15 . Freespuru kihi paksus 10 cm . Tellija on lisanud kululoendisse eeldatavad tööde mahud . Tööde akteerimine toimub olemasolevate ühikhindade alusel vastavalt tegelikult tehtud töödele . Projekteerida ja ehitada kogujatee pikendus kuni kohaliku teeni (all joonisel punasega tähistatud) Kontrollida piirkonna sadevete lahendusi ja vajadusel koostada lahenduse korrektuur . Tellija on lisanud kululoendisse eeldatavad tööde mahud . Tööde akteerimine toimub olemasolevate ühikhindade alusel vastavalt tegelikult tehtud töödele . Projekteerida ja ehitada mahasõidud järgmistele kinnistutele : Pardi 56502:001:0188 , Trafo 56501:003: 0129 , kinnistule 56501:003:0040 T12 uue ühendustee pikenduselt , samuti kogujateede ääres olevatele kinnistutele 8 tk koostöös kinnistute omanikega . Tööde akteerimine toimub olemasolevate ühikhindade alusel vastavalt tegelikult tehtud töödele . Ümber projekteerida projektiga ette nähtud puidust müratõkkesein ja kasutada seina materjalina alljärgnevale vastavaid materjale : Müraseina akustiliste elementide materjaliks (EVS_EN 14388) peab olema alumiinium, paneelide pikkus arvestada 5,0m. Akustilised omadused vastavalt EVS-EN 1793-1 1. heli neeldumine min. DLa - klass A3 2. müra isoleerimisvõime min. DLr - klass B3 (min. 25dB) Mehaanilised omadused vastavalt EVS-EN 1794-1 1. Lisa A - Sein peab vastu võtma lisas A määratud tuulekoormust. 2. Lisa B - Vältimaks seina omakaalu suurenemist niiskuse tõttu, ei tohi müra neelav vill müratõkkepaneeli sees imada vett. Müratõkkepaneelid peavad vastama lisa B nõuetele. 3. Lisa C - Müratõkkepaneelid peavad taluma kivide ja muude teel lenduvate esemete lööke ka miinuskraadide juures. Sellest lähtuvalt peavad müratõkkepaneelid olema katsetatud lisa C kohaselt. 4. Lisa E - Seinad peavad vastu võtma lume koormust koristustööde ajal, tingimused analüüsida täpsustada tööprojekti koostamise käigus. Mehaanilised omadused vastavalt EVS-EN 1794-2 1. Lisa A - Sein peab vastama tulepüsivusklassile vähemalt klass 2. 2. Lisa B - Lagunemiskindlus. 3. Lisa C - Keskkonnale ohutu - seina materjalid ei tohi põlemise käigus eritada mürgiseid gaase. 4. Lisa D - Evakuatsiooniteed ei ole antud seinadel vajalikud 5. Lisa E - Valguse peegeldus - müratõkkeseina paneelid ei tohi peegeldada valgust nii, et see segaks liiklejaid. 6. Lisa F – Isepuhastuvus - müratõkkepaneelide pinnakatted peavad olema isepuhastuvad sademete käes. EVS-EN 1794-1 ja EVS-EN 1794-2 märgitud nõuded tuleb täpsustada projekti koostamise käigus üle; Müraseinte akustilised elemendid peavad vastu pidama vähemalt 15 aastat. Projektis esitada kõik asjaolud (kasutatavad ehitusmaterjalid, tehnoloogiad, tootja kinnitused jmt) millega on tõendatud akustilised elementide pikaealisus. Akustilistel paneelidel peab olema küljes CE-sertifikaat, millel on deklareeritud nõutud näitajad. Akustilised paneelid peavad olema varustatud CE-märgisega, paigaldatud vastavalt Tootja poolt esitatud juhendile ja nõuetele. Värvi koodid (RAL) lepitakse kokku projekteerimise käigus, arvestades kohaliku kogukonna soove. ´ Lisaprojekteerimistega seotud kulu kanda makseartiklisse 10214. Lisada järgmine alapunkt: Projekteerida ja ehitada VMS süsteemid vastavalt Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimuste Lisas 1 „Riigiteele nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa Võõbu – Mäo km 68,0-90,8 lõigule muutuva teabega liiklusmärkide ja sõiduki tuvastussüsteemi projekteerimine, ostmine ja paigaldamine“ toodud tehnilisele kirjeldusele. VMS süsteemi ehitus peab sisaldama kõik süsteemi toimimiseks vajalikke kulusid , sh. kaabeldusi , elektriliitumisi , konstruktsioone , märke jms. Töövõtja peab arvestama, et olemasoleva Mäo sõlme raames VMS süsteem i ehitamiseks vajalikud taastamistööd peavad sisalduma tööde hinnas . Tellija on lisanud L oendisse eraldi artiklitena VMS projekti koostamise , VMS süsteemi . Lisada järgmine alapunkt: Kinnisasja reaalservituudiga või isikliku kasutusõigusega koormamise seadustamine (edaspidi servituutide seadmine). Töövõtja peab koostama ja ette valmistama kõik vajalikud dokumendid projekti raames olevate rajatiste ning teemaale ja väljapoole teemaad ehituse käigus rajatavate või ümbertõstetavate rajatiste servituutide seadmiseks ning kooskõlastama ja esitama need dokumendid osapooltele. Vajalikud servituudi ja isikliku kasutusõigusega koormamise dokumendid koostatakse lisaks kinnisasja servituudile ka kinnistusraamatusse kandmata maaüksustele ehitatavate rajatiste kohta. 2 Ehitusobjekti ettevalmistamine 2 .2 RAADAMINE, JUURIMINE, TEEMAA PUHASTAMINE JA SÄILITATAVATE PUUDE KAITSE 2.2.2 Ehitamine ja töö Lisada nõue: Töövõtja peab arvestama kogu teemaa ala juurimise, teemaa puhastamisega. Raadamise teostab Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) . Eeldatav raadamistööde lõpp on märts 2020 a. Töövõtja kohustus on kontrollida , kas raadamistööd on tehtud vajalikus ulatuses ja anda RMK- le ja Tellijale teada kontrolli tulemustest . Juhul , kui kuskil on midagi jäetud raadamata , siis Töövõtja informeerib RMK – d ning RMK korraldab raadamise ühe kuu jooksul . Töövõtja kohustus on tutvuda enne pakkumu se tegemist teemaa alaga ja võtta arvesse kõik kulud, mis selle tööga kaasnevad. Kõik juurimise, teemaa puhastamise tekkinud jäätmed kuuluvad Töövõtjale . Töövõtja peab arvestama , et RMK poolne metsamaterjali realiseerimine võib võtta aega , Töövõtja informeerib RMK- d , kui mingi materjali laoplatsi asukoht takistab Töövõtjal graafikukohaseid töid . 2 .3 KONSTRUKTSIOONIDE JA TEEPÄRALDISTE LAMMUTAMINE, DEMONTEERIMINE JA ÜMBERPAIGUTAMINE 2.3.2 Ehitamine ja töö Lisada nõue: Lammutamise või demonteerimise käigus tekkinud materjalid, mis osutuvad mittevajalikuks või mida ei saa kasutada ehitustööde teostamise juures ning mis ei sisaldu projektis, jäävad üldjuhul Töövõtja omandisse. Töövõtja omandisse ei lähe üldjuhul liikluskorraldusvahendid (s.h liiklusmärgid ja postid, põrkepiire, tähispostid, katte-helkurid). Edaspidi kasutamist leidvad liikluskorraldusvahendid antakse kokkuleppel Töövõtja ja tee omaniku vahel üle tee omanikule. Töövõtjale ei kuulu ka lammutatavad või demonteeritavad eraomanikele kuuluvad konstruktsioonid ja teepäraldised (liiklusmärgid, valgustusseadmed, foorisüsteemid, reklaamid jne.), v älja a rvatud kui seda on kirjalikult kinnitanud omanik. Mittevajalikud ja mittekasutatavad konstruktsioonid ja teepäraldised eemaldab objektilt ning käitleb nõuete kohaselt Töövõtja. 3 MULLATÖÖD 3.1 KAEVETÖÖD 3.1.2 Ehitamine ja töö Lisada nõue: Kaevetöödel tekkinud pinnas, materjal ja võimalikud ohtlikud jäätmed ning ehituspraht, mida ei ole ettenähtud teeprojekti kohaselt kasutada objektil ehitustöödel, kuulub Töövõtjale ning tuleb vajadusel utiliseerida ja eraldi tasustamisele ei kuulu. Töövõtja peab arvestama, et turba vms materjali (kaevise maapõueseaduse tähenduses) kasutamisel ja ladustamisel ehitusobjekti piires ei tule taotleda kaevise võõrandamise luba ning tasuda sellega seotud tasu ( MaaPS § 97 lg 9 p 2). Materjalide objektilt väljaviimisel peab Töövõtja taotlema loa ja tasuma kaevise võõrandamise tasu. Turba ladustamisel peab olema ettevaatlik, sest turbal on omadus kriitilise niiskuse ja temperatuuri koosmõjul süttida ja seda mitte auna peal , vaid auna sees ca 0,5-1,0 m kõrguselt. Töövõtja peab selgitama välja ja võtma kasutusele meetmed, mis tagavad turba ladustamise ohutuse. Parima lahenduse saamiseks on Töövõtja kohustatud konsulteerima vastavat kogemust omava turba kaevandajaga ladustamise korraldamiseks . Lisada nõue: Juhul , kui Töövõtja ei suuda tagada projektiga nõutud tasasust pae kaevikus , siis täiendav betoonalus tuleb Töövõtjal paigaldada oma kuludega . 3 . 4 MULLETE EHITAMINE 3.4.3 Materjali nõuded Lisada nõue: Geotekstiilide materjalide valikul ei pea lähtuma projektis toodud kaalunõue test . 3.4.3 Ehitamine ja töö Lisada nõue: Turbaalal mulde ehitamisel kohustub Töövõtja rajama ca 50 jm pikkuse katselõigu projekteeritud mulde laiuses , millega tõestab, et valitud ja Inseneriga kooskõlastatud materjali ja tehnoloogiaga suudab tagada nõutud mulde tiheduse ja kandevõime. Juhul , kui töövõt ja kasutab turbaaladel täitematerjali _150 , siis tuleb selle materjalina arvestada rahnulist pinn ast ehk purustatud kaljupinnast . Kruusmaterjali kasutamisel kehtivad samad tingim used , mis täitematerjalile 75 . Töövõtja kohus tus on tagada mulde tihendamiseks vajalik niiskusprotsent kuni vastava tihendatud kihi Insenerile üleandmiseni. Vajadusel on Töövõtja kohustatud kasutama vee eemaldamiseks pumpasid või muid vahendeid. Juhul, kui Töövõtja kasutab mulde alakihtides täitematerjali 75, siis selle täitematerjali kasutamisel on Töövõtja kohustatud Loendites täitematerjali ühikhindade sisse arvestama ka projektiga ette nähtud geotekstiili maksumuse. Lisada nõue: Töövõtjal on õigus mulde alumiste kihtide ehitusel kasutada ülemiste kihtide nõuetele vastavat materjali , sellisel juhul ei pea Töövõtja alumisi kihte kaetud tööde aktiga üle andma vaid koostatakse üks kaetud tööde akt . Lisada nõue: Projektis ette nähtud kihi - Täitematerjal 150 ( k ≥0,5m/ ööp ; fr 0/200mm) puhul ei pea arvestama projektis toodud nõuet „Nõutav terastikuline koostis sellel kihil on järgmine: fraktsioon 0…64mm min 15% fraktsioon 64...128 mm min 15% fraktsioon 128...200 mm min 40% . Lisada nõue: Massstabiliseeritud kihi minimaalne Cu väärtus on 35 kPa . Töövõtja koostab enne tööde algust massstabiliseeritud kihi kohta töökirjelduse ja teeb katselõigu . Töökirjelduses peab sisalduma katsetuste ja uuringute plaan. Katsetuste ja uuringute plaanis peavad sisalduma katsed, mis tõendavad nihketugevuse Cu saavutamist. Näiteks katsed tiivikkatsega ja/või suru- löökpenetreerimisega vms analoogse katsemetoodikaga tuleb teha sagedusega 1 katse vähemalt 50 m tagant sõidusuuna kohta. Töövõtja esitab katsetuste ja uuringute tulemused Insenerile ja Tellijale. Antud kihi katsetamise kulud kannab Töövõtja, need kulud peavad sisalduma mass - stabiliseerimise hinnas. 3.4.4 Vastavuse kontroll Lisada nõue: Muldkeha töötsoonis t allpool filtratsiooni nõudeid pole , kuid plastsus peab olema Rootsi koonusega WLR<25 . Orgaanika sisaldus lähtuvalt „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhises“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 05.01.2016 käskkirjaga nr 0001 toodule . Tuleb teha vähemalt üks proov iga 10 000 m ³ muldesse paigaldatud pinnase kohta, et tõestada materjalide vastavust nendele nõuetele. Pinnaseid, samuti eripinnaseid ja tööstusjäätmeid, mille tugevus klimaatiliste tingimuste ja koormuste mõjul aja jooksul muutub, ei ole lubatud kasutada. Tihendamise kontrollil peavad saadud mõõtetulemused olema seotud koordinaatsüsteemiga ning mõõtmise asukoht peab olema defineeritud kolmemõõtmelisena (mõõdistus peab vastama „ Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise korrale ”). Muldkeha pinnaste tihendustegur peab olema vähemalt 0,98. Muldkeha ja dreenkiht peavad vastavalt projektile seisma peale valmimist vähemalt 3 kuud enne killustikaluste ehitamist. Nende tööde vastu võtmine Inseneri poolt toimub vahetult enne killustikaluste ehitamist. Insener võib lubada killustikaluste ehitust varasemalt , sellisel juhul läheb võimalike vajumiste risk Töövõtjale . Töövõtja kohustub turbaaladel paigaldama muldesse vajumisreeperid vähemalt 1 tk 100 jm kohta ja tegema igal kuul ühe mõõdistamise, et selgitada välja, kas toimub mulde vajumist. Reeperite paigaldamise ja mõõtmiste tegemise kulu arvestada mulde hinna sisse. Nende tööde vastu võtmine Inseneri poolt toimub vahetult enne killustikaluste ehitamist. Töövõtjal on õigus muldkeha ja dreenkihi ehitusega seotud töid akteerida koheselt , peale tööde valmimist (enne ettenähtud muldkeha ja dreenkihi seismis e perioodi) , tingimusel , et on täidetud muud hankedokumentatsioonis toodud tingimused. Tööde eest maksmine toimub vastavalt hankelepingus sätestatule. Juhul , kui vajumise tõttu on vajalik lisada mulde materjali, siis töövõtjale täiendava materjali eest tasumine toimub ainult juhul, kui töövõtj a reeperite mõõtmistega tõestab , et põ hjuseks on aluspinnase vajumine . Lisada nõue: Juhul , kui valmis mulde kihist võetud juhuslik proov ei vasta projekti nõuetele , siis välja tuleb vahetada kogu vastav kiht proovi kehtivuse piirides , mis on projektile vastava proovi ja mittevastava proovi pool vahemaad . 3 .5 DREENKIHT 3.5.2 Materjalinõuded Lisada nõue: Töövõtja võib projektis toodud dreenkihi materjali asemel kasutada muud liivmaterjali tingimusel, et materjal vastab minimaalselt projektis toodud omadustele ja on lubatud kasutada dreenkihis . 3.5.4 Vastavuse kontroll Lisada nõue: Filtratsioon määrata EVS 901-20 kohaselt . Lisada nõue: Juhul , kui valmis dreen kihist võetud juhuslik proov ei vasta projekti nõuetele , siis välja tuleb vahetada kogu vastav kiht proovi kehtivuse piirides , mis on projektile vastava proovi ja mittevastava proovi pool vahemaad . 3.5.5 Mõõtmine Lisada nõue: Teostatud mahu m õõtmine toimub välja ehitatud konstruktsiooni pealt, mööda konstruktsiooni horisontaalpinda. Töövõtja kohustub esitama väljaehitatud iga konstruktsiooni kihi pealt geodeetilise teostusjoonise. 4 K ATEND 4 .1 Ettevalmistustööd (freesimine ja purustamine) 4.1.2 Ehitamine ja töö Lisada nõue: Töövõtjal on lubatud käesoleva lepingu objektilt saadav freesipuru kasutamine objektil, tingimusel, et kasutamiseks on saadud Inseneri kooskõlastus. Käesoleva lepingu objektilt ülejääv freesipuru tuleb utiliseerida Töövõtjal. 4.2 ALUSE EHITAMINE 4.2.2 Materjalinõuded Lisada nõue: Tardkivimi killustikuna võib kasutada killustikku fr 0 /32 . Tardkivimi killustik fr 0/32 peab vastama Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi tabel 2 nr. 1 osas toodud nõuetele ja täiendavalt peab Külmakindlus 1% NaCl lahuses olema FNaCl4 Lisada nõue Peenarde all võib kasutada tardkivi killustiku asemel peenra ehituseks ette nähtud materjali . Tasustamine toimub vastava kululoendi artikli alusel 4.2.4 Vastavuse kontroll Lisada nõue : Aluse tihendamise kontrollil peavad saadud mõõtetulemused olema seotud koordinaatsüsteemiga ning mõõtmise asukoht peab olema defineeritud kolmemõõtmelisena (mõõdistus peab vastama „ Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise korrale ”). Juhul kui valmis alusest võetud juhuslik proov ei vasta „ Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi le “ tuleb välja vahetada kogu aluse kiht kogupikkusega 50 m (võetud proovi asukohast 25 m mõlemas suunas). 4.2.5 Mõõtmine Lisada nõue: Teostatud mahu mõõtmine toimub välja ehitatud konstruktsiooni pealt, mööda konstruktsiooni horisontaalpinda. Töövõtja kohustub esitama väljaehitatud iga konstruktsiooni kihi pealt geodeetilise teostusjoonise. 4 .6 KRUN T KIHT 4.6.3 Ehitamine ja töö Lisada nõue: Kruntimiseks kasutatakse bituumenit või bituumenemulsiooni või polümermodifitseeritud sideaine baasil valmistatud bituumenemulsiooni. Kruntimise kulunormid peavad vastama Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 314 kinnitatud „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisele“. Kruntimise hind arvestada vastava asfaldikihi hinna sisse ja seda eraldi ei maksta. Kohtades, kus tehnoloogiliselt ei ole võimalik asfaltbetoonist kihtide vuuk e teostada kuumvuugina, tuleb Töövõtjal oma kuludega kasutada spetsiaalset vuugiliimi (nt Tok -plast, Bornit Nahtflex jne või analoogi ). Töövõtja peab Insenerile tõestama, et kuumvuugi tegemine on tehnoloogiliselt võimatu ja saama igakordselt selleks Inseneri kooskõlastuse. 4.8 ASFALTBETOONKATETE EHITAMINE 4.8.3 Ehitamine ja töö Lisada nõue: Kogu objektil peavad ülemised kihid olema sujuvalt kokku viidud. Töövõtja on kohustatud enne asfaltbetoonkatete ehitamist koostama asfalteerimise plaanid ja need kooskõlastama Inseneriga. Asfaltkatete vuugid ei tohi sattuda rattajälge. Juhul, kui asfaltkatete vuuk satub rattajälge, tuleb Töövõtjal töö ümber teha. SMA kiht paigaldatakse seitsmendal aastal peale liiklusele avamist. Töövõtja ei pea arvestama SMA kihiga seotud töödega. 4.8.5 Mõõtmis e d Lisada nõue: Teostatud mahu mõõtmine toimub välja ehitatud konstruktsiooni pealt, mööda konstruktsiooni horisontaalpinda. Töövõtja kohustub esitama väljaehitatud iga asfaltbetoonkihi pealt geodeetilise teostusjoonise. 4 .11 PEENARDE KINDLUSTAMINE 4.11.3 Ehitamine ja töö Lisada nõue: Kindlustamata peenarde ehituseks kasutada purustatud kruus a või killustik ku . Materjali terastikuline koostis peab vastama Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määruse 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ lisa 10 segu positsioonile nr 6. 4.11.5 Mõõtmine Lisada nõue: Teostatud mahu mõõtmine toimub välja ehitatud konstruktsiooni pealt, mööda konstruktsiooni horisontaalpinda. 6 K ONSTRUKTSIOONID 6 . 1 ÜLDNÕUDED Lisada nõue: Töövõtja on kohustatud vajadusel koostama konstruktsioonide ja rajatistega seotud vajalik ke, täiendavaid tööjoonise i d, seletuskirja sid , töökirjeldus i , arvutus i , aruande i d vms, milliste hind tuleb arvestada tööjooniste koostamise (makseartikkel nr 10213 ) hinna sisse ja eraldi tasustamisele ei kuulu. Kui Töövõtja tööde korraldamise projektist tulenevalt peab vajalikuks ajutiste e hitiste vms rajamist , siis vastavad kulud peab ta ar vestama tööde ühikhindade sisse . Viadukti ohutuspiirde külge paigaldatav lumetõke peab olema katsetatud vastavalt standardile EVS- EN 1317. 6.4.2 Materjalinõuded Lisada nõue: Rajatiste kaitsekihi materjalide valikul põhimaanteel lähtuda AKEJ, tabel 1, Pos B 6 (AKÖL ≥ 12000 ), muudel teedel tabel 1, Pos B 2 , kaitsekihina kasutada AC 8 surf . Lisada nõue: Puiatu ökodukt Töövõtja kohustub kahe metallkaare ühenduskohas paigaldama kaarte peale täiendava materjali , mis takistaks vee sattumist metallkaartele ja juhiks vee dreensüsteemi , ligikaudne skeem alloleval skitsil . Töövõtja pakub välja konkreetse lahenduse ja kooskõlastab selle . Töö maksumus arvestada teraskaarte hinna sisse , eraldi selle eest ei maksta . Töövõtja peab arvestama, et t eraskaarte ankrutsoon peab olema täiendavalt kaitstud betoneerimisega. Töö maksumus arvestada teraskaarte hinna sisse, eraldi selle eest ei maksta . Kaitsta betoon vundamentide teepoolsed nähtavad betoonpinnad teehoolduses kasutatava soola eest . Töövõtja pakub välja konkreetse lahenduse . Töö maksumus arvestada betooni hinna sisse , eraldi selle eest ei maksta . Ökodukti puitpiirde materjal ja täpsem konstruktsioon on jäetud töövõtja valida . Tööjooniste koostamise kohustus on töövõtjal . T egemist on kaitseekraaniga , mis tähendab , et puitpiirdel ei tohi olla vahesid . Puitmaterjal peab olema sügavimmutatud. 7 L IIKLUSKORRALDUS-JA OHUTUSVAHENDID 7.2 TEEMÄRGISED 7.2.3 Ehitamine ja töö Lisada nõue: Töövõtja peab arvestama olemasoleva ja uue teekatte märgistuse kokku viimisega, vajadusel eemaldab T öövõtja vajalikus ulatuses olemasolevat teekatte märgistust. Olemasoleva teekatte märgistuse eemaldamise kulud peavad sisalduma märgistuse ühikhinnas , eraldi selle eest ei tasuta . Lisada nõue: • Kogu projekti ulatuses piirde terminalide tähistamiseks mõeldud märgid 686 jätta ära ja asendada need kollase helkuriga tähispostiga. • Viitade kujundamisel lähtuda eelneva lõigu viitade kujundustest ja viitamise sihtpunktidest. • Kiiruspiirangute märgid asendatakse VMS süsteemidega . • Ringristmike saarte otstest märgid 423 ära jätta ja asendada need täissilindriliste märkidega 687 • Kiirendusradade lõpuosad tähistada 5 kollase helkuriga tähispostiga selliselt : • Ristmiku raadiuste kaarte algused ja lõpud tähistada kollase helkuriga tähispostidega. Kui ristmiku kaare joone pikkus on suurem kui 10 meetrit, paigaldada kaarele täiendavad kollaste helkuritega tähispostid, mille omavaheline kaugus kaarel ei oleks > 10m. 7.4 TEEPIIRDED Lisada nõue : Mitte arvestada projektis toodud lauset „ Projekteeritud keskpiirde süsteemi suurim lubatud laius on 0,8 m“. Keskpiirde süsteemi suurim lubatud laius on 0,3 m . Lisada nõue: Piirdesüsteemide terminalide ja mahaviikude valikul lähtuda riigiteede liikluskorralduse juhises toodud nõuetest 7.4.3 Ehitamine ja töö Lisada nõue: Põrkepiirde paigaldamise kõrgus. Kuna SMA paigaldatakse hiljem , siis tuleb põrkepiire panna tuleviku perspektiivi silmas pidades juba lubatud hälbega +3 cm kõrgemale. Vastav väärtus võib muutuda sõltuvalt piirde tootja eripäradest ja lubatavatest tolerantsidest. Mõlemal juhul (enne SMA ja peale SMA paigaldamist) peab piire vastama standardile EVS- EN 1317. 7.5 TÄHISPOSTID 7.5.2 Materjalivajadus Lisada nõue: Tähispostide kinnitamisel ette näha ankurdus. 7 .9 AJUTINE LIIKLUSKORRALDUS 7.9.2 Liikluskorraldus ja ohutus Lisada nõue: Töövõtja peab tagama objekti ehitustööde ajal riigiteel nr 2 vähemalt 1+1 asfalteeritud 3,5 meetri laiusega sõiduraja olemasolu. Kõik ajutised ümbersõidud ja laiendused peavad olema asfaltbetoonist kattega. Kui see peaks osutuma tehnoloogiliselt võimatuks (saab olla väga lühiajaline) , siis tuleb iga situatsioon kooskõlastada täiendavalt Inseneri , Tellija projektijuhi ja kohaliku omavalitsusega. Kogu ehitusobjektil ei või ooteaeg järjekorras ületada 5 minutit ja ooteajast tekkinud järjekorrad ei või ületada 1,0 kilomeetrit. Üldjuhul peab remondi ajal olema riigiteel nr 2 tagatud tingimused 7 0 km/h kiirusepiiranguga liikluse jaoks. Sõidukiirust võib alandada ehitustööde tegemise ajal , kui see peaks osutama liiklusohtlikuks või sõltuvalt ehitustööde tehnoloogiast. Sellisel juhul tuleb iga situatsioon kooskõlastada täiendavalt Inseneri , Tellija projektijuhi ja kohaliku omavalitsusega. Objektil peab ole ma tagatud läbipääs eriveostele. Ehitustööde tegemise ajal olemasolevate riigiteede või muude avalikult kasutatavate teede piirides peab alati objektil olema liikluskorraldusvahendite käitlev isik. Tuleb pidada liikluskorralduse päevikut. Objekti kontrollimine ja ülevaatus ning tehtud liikluskorralduse muudatused kajastada objekti liikluskorralduse päevikus. Tööpäeva jooksul esitada liikluskorralduse päevik Insenerile kooskõlastamiseks. Töövõtja peab arvestama kuludega, mis on tingitud ajutisest liikluskorraldusest ka ajutised ümbersõiduteed, seoses võimalike avariidega. Töövõtja peab olema likvideerinud ajutise liikluskorralduse (ka ajutine teekattemärgistus) objekti vastuvõtmiseks. Töövõtja peab tagama, et bussipeatuseid kasutatavad bussid ei tohi takistada liiklust põhisõiduradadel. Selleks vajadusel Töövõtja ehitab ajutisi bussitaskuid. Sõltuvalt tööde tehnoloogiast Töövõtja vajadusel ehitab ka ajutisi bussipeatusi, mahasõite ja põhisõiduradade kasutamiseks võimalikke üleminekuid. Põhimaateelt ristuvatele teedele ja ristuvatelt teedelt põhimaanteele peavad olema tagatud mahasõidud . Kõikide vajalike ajutiste bussipeatuste, bussitaskute, mahasõitude , põhisõiduradade üleminekute jne hind tuleb arvestada liiklusko rralduse (makseartikkel nr 70901 ) hinna sisse ja eraldi tasustamisele ei kuulu. Võimaliku ajutise rajatise ja ümbersõidu peab kiitma heaks Insener ja Tellija projektijuht ning see tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Töövõtja vastutab ja katab kõik kulud, mis osutuvad tööde teostamisel vajalikuks seoses liiklusohutuse tagamise ja ajutise liikluskorraldusega, sh: projekteerimine, kõikide vajalike lubade ja kooskõlastuste hankimine, vajadusel ajutiste ümbersõitude ehitamine, liikluskorraldusvahendite valmistamine, paigaldamine, hooldamine ja kogu liikluskorraldusega hõlmatud teede hooldamine. Töövõtja peab hooldama ajutisi ümbersõiduteid ja seal paiknevaid liikluskorraldusvahendeid kogu liikluskorraldusprojekti rakendamise ulatuses (ehitusobjekti esimesest teetööde märgist kuni viimaseni kogu ümbersõidutee/liikluskorraldusskeemi ulatuses). Ehitusaegse liikluskorralduse paigaldamise, hooldamise ja muutmise kohta peab Töövõtja päevikut, mida esitatakse igal tööpäeval Insenerile Ehitusaegsel liikluskorraldusel tuleb paigaldatavatel liiklusmärkidel kasutada vähemalt II klassi valgustpeegeldavat kilet. Hoiatus- ja keelumärgid tuleb valmistada kollasepõhjalised . Juhul, kui liikluskorralduse muutmisel nähakse ette ümbersõiduteed või ümberpõikekohad, tuleb nende projekteerimisel arvestada projektkiiruseks 50 km/h, lähtetase E – erandlik. Ümberpõikekohtades tuleb märkidel 686 kasutada suunavaid ohutuslampe. Enne igat olulist liikluskorralduse muudatust on kohustunud Töövõtja esitama liikluskorralduse muudatuse projekti ja kriisiolukorra lahendamise kava ning paigaldatud liikluskorraldusvahenditega teelõigu Insenerile või tema poolt moodustatud komisjonile . Ehitusaegse liikluskorralduse projekteerija peab projekti koostamisel arvestama: tegelike liiklustingimustega, teede mõõtmetega, olemasoleva liikluskorraldusega, liikluskoosseisu ja liiklussagedusega, kohaliku omavalitsuse kooskõlastuse tingimustega . Iga oluline liikluskorraldusmu udatus tuleb peale Inseneri ja Tellija kooskõlastada ka kohaliku omavalitsusega ja informeerida aegsasti sellest puudutatud olevaid ettevõtteid ning avalikkust. Töövõtja informeerib Maanteeameti Liiklusjuhtimiskeskust ja ühistranspordiosakonda pidevalt olulistest liikluskorralduse muudatustest (keelud, ümbersõidud, piiranguala pikkuse ja iseloomu muutus, tööde lõpetamine jms). Töövõtja on kohustatud tagama jalakäijate ja jalgratt urite ohutu läbipääsu objektilt, rajades vajadusel täiendavaid panduseid, teid ja paigaldades ohutuspiirdeid. Lisada nõue: Ehitusobjektil liikluskatkestust põhjustava sündmuse toimumine Teehooldaja paigaldab ajutise liikluskorralduse liikluse sulgemisel, piiramisel ja ümbersuunamisel liiklusõnnetuste, tormikahjustuste, keskkonnareostuste jm võimalike takistuste puhul. Teehooldaja tagab ümbersõidumarsruudi tähistamise pärast sellekohase teate saamist T ellijalt, Häirekeskusest, politseist, Päästeametist, T öövõtjalt: tööpäevadel kell 8.00–17.00 – 2 tunni jooksul; töövälisel ajal – 3 tunni jooksul. 8 T EHNOVÕRGUD 8.1 ELEKTRIÜLEKANDE LIINID 8.1.3 Ehitamine ja töö Lisada nõue: Arvestada, et L oendis ei ole eraldi arvestatud ehituse käigus tekkivate võimalike ajutiste võrgukonfiguratsiooni materjalidega. Töövõtja peab sellega kaasnevad võimalikud kulud arvestama tööde ühikhindade sisse . Kaablite kaevikute kaevamise ning tagasitäite mahud pole arvatud mullatööde koosseisu, need sisalduvad kaablite paigaldustöödes. Tulenevalt Töövõtja poolt valitud tehnoloogiast võivad kaevikute mahud varieeruda, millega peab Töövõtja arvestama. Töövõtja peab vajadusel arvestama ka kaablikaevikute kinniste läbiminekutega , see sõltub Töövõtja valitud tehnoloogiatest ja peab sisalduma kaablite paigaldustööde hindades . Projekteerimisülesande taotlemine, tööprojekti koostamine ja Elektrileviga kooskõlastamine on Töövõtja kohustus , selle eest eraldi ei tasuta . Töövõtja peab arvestama, et sõlmitakse kolmepoolne leping Töövõtja , Maanteeameti ja Elektrilevi OÜ vahel . Lepingu projekt on lisatud riigi hanke alus dokumentidesse . 8.1.5 Mõõtmine Lisada nõue: Mahamärkimise ja teostusmõõdistuse mõõtühik on „objekt“. 8 .2 TELEKOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMID 8.2.3 Ehitamine ja töö Lisada nõue: Arvestada, et Loendi te s ei ole eraldi arvestatud ehituse käigus tekkivate võimalike ajutiste võrgukonfiguratsiooni materjalidega. Töövõtja peab sellega kaasnevad võimalikud kulud arvestama tööde ühikhindade sisse. Kaablite ümberühendamine tuleb tellida kaablite omaniku volitatud partnerilt . Olemasolevate kaablite demonteerimist saab teha vaid peale projekteeritud kaablite ühendamist. Telekommunikatsioonitööde maht vaadatakse üle Insene ri , Tellija esindaja ja telekommunikatsioonisüsteemi omaniku poolt enne tööde algust , akteerimine toimub t egelikult tehtavate tööde järgi . Kaablite kaevikute kaevamise ning tagasitäite mahud pole arvatud mullatööde koosseisu, need sisalduvad kaablite paigaldustöödes. Tulenevalt Töövõtja poolt valitud tehnoloogiast võivad kaevikute mahud varieeruda, millega peab Töövõtja arvestama. Töövõtja peab vajadusel arvestama ka kaablikaevikute kinniste läbiminekutega , see sõltub Töövõtja valitud tehnoloogiatest ja peab sisalduma kaablite paigaldustööde hindades . 8.2.5 Mõõtmine Lisada nõue: Mahamärkimise ja teostusmõõdistuse mõõtühik on „objekt“. Maanteeameti seadmed Lisada nõue: Maanteeameti seadmed paigaldatakse alljärgnevalt : Pk 663+30 – püsiloenduspunkt ja teeilmajaam koos teekaameraga Anna liiklussõlm es põhitee ja ristuva tee nurgas nõlva peal - liikluskaamera Pk 759+50 – püsiloenduspunkt ja liikluskaamera Mäo sõlm , km 86,2 – teeilmajaam koos teekaameraga Töövõtja koostab seadmete paigaldamiseks tööprojekti . Kõigi seadmete täpne asukoht selgub tööprojekti koostamise käigus . Töövõtja teatab Tellijale liitumiskilbi soovitatava asukoha ja elekt r ivarustuse vajalikud võimsused . Tellija tellib ja maksab elektriliitumise. Töövõtjal arvestada, et liitumise väljaehitamine võtab kuni 300 päeva. Seadmete paigaldamiseks vajalike mastide, kaablite , seadmete juhtimiskilbi ja tööde maksumus peavad sisalduma seadmete hinnas. Peale uute seadmete tööle hakkamist on Töövõtjal kohustus demonteerida vana Ussisoo teeilmajaam/teekaamera/püsiloenduspunkt (69,5 km) ning Pikaküla püsiloenduspunkt (82,3 km) ja viia demonteeritud seadmed Maanteeameti poolt määratud asukohaga lattu Tallinnas. Projekteerida ja ehitada Teeilmajaamad ja teekaamerad vastavalt Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimuste Lisas 2 „ Riigiteele nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa Võõbu –Mäo km 68,0-85 lõigule Teeilmajaamade ja teekaamerate projekteerimine, ostmine ja paigaldamine tehniline kirjeldus “ toodud tehnilisele kirjeldusele. Projekteerida ja ehitada liikluskaamerad vastavalt Teetööde tehnilise kirjelduse eritingimuste Lisas 3 „ Riigiteele nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa Võõbu –Mäo km 68,0-85 lõigule liikluskaamerate projekteerimine, ostmine ja paigaldamine tehniline kirjeldus“ toodud tehnilisele kirjeldusele . Püsiloenduspunkti seadmed valida vastavalt allolevale : Püsiloenduspunkt Töövõtja peab paigaldama uued liiklusloenduspunkti seadmed: loendusseade, mis ühildub andmekogumise tarkvaraga Catalyst ; teekatte sisse paigaldatavad loendusandurid (iga sõiduraja kohta 2 kontuuri, iga kontuur mõõtmetega 2x2 meetrit, induktiivandurid, takistus kuni 3 oomi, induktiivsus kuni 200 mikrohenrit), mis sobivad loendusseadmega; GSM GPRS 3G sideseade, mis võimaldab liiklusloenduspunkti poolt kogutud andmeid edastada vähemalt 4 korda tunnis. Liiklusloenduspunkt peab iga loenduspunkti läbiva sõiduki kohta mõõtma järgmised andmed: sõidusuund; sõidurada (igal sõiduraja); kiirus, mõõtetäpsus >= 95%; klass (vähemalt 10 klassi), mõõtetäpsus >= 95%; vahekaugus eelneva sõidukiga. 9. MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD Lisada nõue: Töövõtjal tuleb tagada istutatud põõsaste ja puude ning muu haljastuse garantiiaegne hooldus 60 kuud peale vastuvõtu akti alla kirjutamist. Garantiiaegse hoolduse tööde eesmärgiks on kindlustada haljastuse kasvu algus ja jätkuv eluvõimeline areng. Garantiihoolduse alla kuulub põõsaste ja puude kastmine, vajadusel väetamine, puude toestamine ja vajadusel tugede uuendamine, puude ümbruse hoidmine umbrohuvaba, külma kergitatud istikud tuleb uuesti istutada garantiiaja kevadel, istikute talvekaitse kaitsetarade kontroll ja parandamine. Garantiikorras toimub taimede asendamine, kui taime asendamise vajaduse tingis töövõtja tegemata töö, va vandalismi korral. Töövõtja on kohustatud leidma ja omal kulul tagama meetmed nõlvade püsivuseks erosiooni suhtes kuni haljastuse juurdumiseni . Garantiiaegse hoolduse kulud peavad sisalduma tööde ühikhindades. Töövõtjal on õigus üle vaadata ette nähtud istikute asukohad ja vajadusel teha ettepanek asukohtade muutmiseks . 9.11 Loomapääsud Lisada nõue: Ulukitara kõrgus peab olema 2,4 m sh 2,2 m maapinnast ja vähemalt 20cm ulatuses maa sisse kaevatud. Tara materjaliks peab olema tsingitud terasvõrk, võrgusilmaga 15x15cm, maapinnast 1 m kõrguseni peab võrgu silmaks olema 15 x5cm. Tara peab olema kinnitatud postidele (vastavalt tehnilis es kirjeldusele toodule) ja peab olema kinnitatud postide maanteest eemale jäävale küljele selliste kinnitustüüblitega, mis on kergesti vahetatavad või tagasi kinnitatavad juhul kui tarade vahele teele sattunud loom tara maha hüppab. Võrgu ülemine ja alumine traat Ǿ 3,0 mm, tõmbetugevus vähemalt 1050 N/mm2. Horisontaalne traat vähemalt Ǿ 2,5 mm, tõmbetugevusega vähemalt 1150 N/mm2. Vertikaalne traat vähemalt Ǿ 1,9-2,5 mm, tõmbetugevus vähemalt 400-850 N/mm2. Ulukitara võrgu traadid tuleb katta tsinkalumiinium sulamiga (Al 5%) vastavalt EVS-EN 10244-2: - ülemine ja alumine traat vähemalt 185 g/ m2; - horisontaalne ja vertikaalne traat vähemalt 155 g/m2. Ulukitara ehitusel tuleb kasutada metallposte . Nõuded postidele on: Postil peavad olema võrgu kinnitamiseks vargusekindlad konksud, mis moodustavad postiga ühtse terviku ja on tsingitud koos postiga. Võrgu kinnitused peavad olema sellised, et juhuslikult teele sattunud suuruluk saaks aiavõrgu postidelt kergesti maha jooksta ja metsa pääseda ning võimaldaks võrgu taas kerge vaevaga postidele kinnitada. Peapost vähemalt Ǿ 48 mm; seina paksus vähemalt 1,5 mm. Pingutus- ja nurgapost vähemalt Ǿ 60 mm; seina paksus vähemalt 2,0 mm. Reapostide vahekaugus kuni 5 ,0 m, pingutuspostid nurkadesse ja võrgu lõppu, postid peavad olema suletavad korgiga. Töövõtja peab arvestama täiendavate tugede paigaldamisega nii piki ulukiaeda kui ka risttugedega vajalikul määral . Kõik ulukitara postid peavad olema kuumsukelgalvaanitud (min 420g/m2) tsingiga vastavalt EVS-EN ISO 1461. Tsingitud postide lõikamine, puurimine ja töötlemine kohapeal ei ole lubatud. Võrgu ühenduskohad rullide lõpus peavad olema varustatud pingutitega igal horisontaaltraadil, mis võimaldab võrku pingutada. Tara ülemisse metsa poolsesse serva paigaldada ca 15 cm laiune erksavärviline vertikaalne plast- või tekstiilriba, mis signaliseerib põtradele tara kui takistuse olemasolu ja suunab põtrade liikumist piki tara ning vähendab tõenäosust, et põder proovib tarast üle minna või seda rünnata. Lisada nõue: Tagasihüppekohtade hinna sisse peab Töövõtja arvestama ka kõik selle ehitamiseks vajalikud kaeve- ja tagasitäite tööd . Lisada nõue: Kahepaiksete ja roomajate tunnelite ja piirete puhul arvestada järgmiste nõuetega : Tunnelielement on betooniklassiga C35/B45, keskkonnaklassiga XA2, XF4, XD3, XC , ristkülikukujulise ristlõikega, standardpikkusega 2,5 m. Tunnelielemendi kaal on 1 tonn jooksva meetri kohta. Otsmised tunnelielemendid ühilduvad piirdeelementidega, moodustades siledapinnalise terviku. Vaheelemendid (standardselt 2,5 m) on tellitavad vastavalt rajatavate tunnelite pikkusele. Piirdeelement on betooniklassiga C35/B45, keskkonnaklassiga XA2, XF4, XD3, XC, C-kujulise ristlõikega, standardpikkusega 5 m. Piirdeelemendi kaal on 0,2 tonni jooksva meetri kohta. Piirdeelemente on võimalik tellida erinevates pikkustes. Standardist lühemaid piirdeelemente on lubatud kasutada ainult erijuhtudel ( maastikulistest tingimustest või piirde etteantud pikkusest põhjustatuna). Tunneli- ja piirdeelementide paigaldamine peab tagama nende absoluutse tiheduse, mis kindlustab rajatise toimivuse kahepaiksete kõigi kasvuvormide osas. Tunnelielementide ühenduskohtades kasutatakse paisuvat betooni, piirdeelementide ühendamisel silikooni. Kõik liited kaetakse tõrva kihiga. Lõpliku tunneli- ja piirdeelementide pikkuse , täpse kuju ja paigaldamise juhise annab tootja. Kahepaiksete tunnelid ja tõke on kujutatud joonisel 7.1. Tunneli lõiked on koostatud projekteerimistingimustes välja toodud optimaalseima lahenduse näite põhjal. Lõplikud tunneli tööjoonised ja paigaldamisjuhise annab välja tunneli tootja. OSA 2 TEETÖÖDE TEHNILINE KIRJELDUS Töövõtja peab teetööde tegemisel juhinduma Maanteeameti peadirektori 06 . 12 .2016. a käskkirjaga nr 023 4 kinnitatud „Teetööde tehnilisest kirjeldusest“, mis on elektrooniliselt kättesaadav Maanteeameti kodulehelt https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/teetoode-tehnilised-kirjeldused . LISAD Lisa 1 : „Riigiteele nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa Võõbu – Mäo km 68,0-90,8 lõigule muutuva teabega liiklusmärkide ja sõiduki tuvastussüsteemi projekteerimine, ostmine ja paigaldamine“. Lisa 2 : „ Riigiteele nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa Võõbu –Mäo km 68,0-85 lõigule Teeilmajaamade ja teekaamerate projekteerimine, ostmine ja paigaldamine tehniline kirjeldus “. Lisa 3 : „ Riigiteele nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa Võõbu –Mäo km 68,0-85 lõigule liikluskaamerate projekteerimine, ostmine ja paigaldamine tehniline kirjeldus“
KÄSKKIRI
10.03.2020 nr 1-23/20/161
Riigihanke „Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-
Luhamaa Võõbu-Mäo teelõigu km 68,0-85,0
ehitus“ (viitenumber 217433) riigihanke
alusdokumentide ja hanketeate muutmine
Võttes aluseks riigihangete seaduse § 81 lõikeid 1 ja 6, § 82 lg 1 ning kooskõlas majandus- ja
taristuministri 16.10.2018. a määrusega nr 55 kinnitatud „Maanteeameti põhimäärus“ § 9 lõikega
1 ja § 10 lõikega 1:
muudan Maanteeameti peadirektori 20.02.2020. käskkirjaga nr 1-23/20/119 muudetud riigihanke
„Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Võõbu-Mäo teelõigu km 68,0-85,0
ehitus“ (viitenumber 217433) riigihanke alusdokumente ja hanketeadet järgnevalt:
1. Kustutan hanketeate punktidest IV.2.2) ja IV.2.7) kuupäeva „17.03.2020“ ning asendan
kuupäevaga „06.04.2020“.
2. Kustutan tervikuna HD III Tehnilise kirjelduse eritingimused ning asendan tervikuna uue
HD III Tehnilise kirjelduse eritingimused.
Muudatused toodud helesinisel taustal, uus HD III Tehnilise kirjelduse eritingimused
lisatud.
3. Kustutan tervikuna HD IV Loendi ning asendan tervikuna uue HD IV Loendi.
Muudatused toodud sinisel taustal, uus HD IV Loend lisatud.
4. Kustutan tervikuna HD V Projektdokumentatsiooni ning asendan tervikuna uue HD V
Projektdokumentatsiooni.
4.1.Asendatud Täiendused 2019\Side_elekter_valgustus\Aruanded failid
721215_EV_Töömahud.xls ja 721215_Põhimaterjalide_loetelu.xls.
4.2.Asendatud Voobu-Mäo projekt\Kd 02 - Teed\Kd 2-1 – ÜLDOSA failid P15064-
1265_Kd2-1_D_Seletuskiri.docx ja P15064-1265_Kd2-1_D_Seletuskiri.pdf.
4.3.Kustatud Täiendused 19.02.2020 failid P15064-1265_Kd2-
1_D_Seletuskiri_MKA.docx ja P15064-1265_Kd2-1_D_Seletuskiri_MKA.pdf.
(allkirjastatud digitaalselt)
Priit Sauk
2
peadirektor