Maanteeamet · 10. märts 2020
Sisu (failidest)
Tartu valla lõunaosa V ja VI etapi detailplaneering
Tartu vald
Töö nr: 1973DP3
Tartu 2020
1973DP3 Tartu valla lõunaosa V ja VI etapi detailplaneering
Huvitatud isik: Tartu vald
Projekti juht, volitatud maastikuarhitekt tase 7: Heiki Kalberg
Maastikuarhitekt, koostaja: Karl Hansson
AB Artes Terrae OÜ
Tartu valla lõunaosa V ja VI etapi detailplaneering 1973DP3
Sisukord
1. Üldosa.............................................................................................................................................. 5
1.1. Sissejuhatus ............................................................................................................................. 5
1.2. Planeeringu lähtedokumendid ................................................................................................ 5
1.3. Olemasoleva olukorra iseloomustus........................................................................................ 5
1.4. Planeeringuala ja kontaktvööndi ehituslikud ja funktsionaalsed seosed ................................ 6
2. Planeerimise lahendus .................................................................................................................... 7
2.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine ...................................................................................... 7
2.2. Krundi hoonestusala ja ehitusõigus ......................................................................................... 7
2.3. Ehitise ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused ......................................... 8
2.4. Liikluskorralduse põhimõtted .................................................................................................. 8
2.5. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ............................................................................... 10
2.6. Tehnovõrgud .......................................................................................................................... 11
2.8.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus ning üldosa ........................................................ 11
2.8.2. Veevarustus ................................................................................................................. 11
2.8.3. Kanalisatsioon ja sademevesi ...................................................................................... 11
2.8.4. Elektrivarustus ja välisvalgustus .................................................................................. 13
2.8.5. Sooja- ja gaasivarustus ................................................................................................ 13
2.8.6. Telekommunikatsioonivarustus .................................................................................. 13
2.7. Kujad ...................................................................................................................................... 14
2.8. Kuritegevuse riski vähendavad tingimused ........................................................................... 14
2.9. Müra-, vibratsiooni- ja insolatsioonitingimused ning muud keskkonnatingimused ............. 14
2.10. Servituutide seadmise vajadus ......................................................................................... 14
2.11. Sundvõõrandamise või sundvalduse seadmises vajadus ................................................. 15
2.12. Planeeringu elluviimine .................................................................................................... 15
3. Koostöö ......................................................................................................................................... 17
4. Joonised (esitatud digitaalselt eraldi failidena) ............................................................................ 19
AB Artes Terrae OÜ 3
Tartu valla lõunaosa V ja VI etapi detailplaneering 1973DP3
1. Üldosa
1.1. Sissejuhatus
Detailplaneeringuala paikneb Tartu valla lõunaosas Tila külas. Planeeringuala suurus on u 64 ha.
Tartu Vallavolikogu algatas 28.02.2005 otsusega nr 40 Tartu valla lõunaosa detailplaneeringu, kus
planeeringuala ulatus oli ca 476 ha. Planeeringu algatamise eesmärgiks oli kogu endise Raadi
lennuvälja territooriumile detailplaneeringu koostamine eesmärgiga lahendada ära kogu ala
kruntimine, teede skeem, ehitusõigused, tehnovõrkude varustus, arhitektuurinõuded hoonetele,
avalik ruum, rohelised rekreatsioonialad ja teised planeerimisseaduses toodud ülesanded. Eesmärk
oli alale kavandada täiesti uus linnaline ala. Tartu valla lõunaosa detailplaneeringu koostamine oli
pikk ja töömahukas protsess ja kuna ala oli suur, siis jagati planeeringuala erinevateks etappideks (vt
joonis 1). Käesolevaks hetkeks on Tartu valla lõunaosa detailplaneeringu osade etappide planeering
(I-IV etapp) kehtestatud.
Planeeringu V ja VI etapi eesmärk on piirkonda rajada suuremahuline spordikompleks – selle all on
mõeldud staadione, jalgpalliväljakuid, korvpalliväljakuid, jalgpallihalle, korvpallihalle ja teisi
sportimisega seotud ehitisi ning osaliselt ka korterelamute ja rekreatsiooni alasid.
Planeeringu eesmärgid on kooskõlas kehtiva Tartu valla üldplaneeringuga.
1.2. Planeeringu lähtedokumendid
Planeeringu lähtedokument on Tartu Vallavalitsuse 28.08.2015 korraldus nr 388 „Tartu valla
lõunaosa VI etapi detailplaneeringu algatamine. Tartu Vallavalitsuse 19.09.2019 korraldusega nr 785
„Tartu valla lõunaosa detailplaneeringu VI etapi planeeringuala piiride ja planeeringu nime
muutmine“ liideti Tartu valla lõunaosa detailplaneeringu V ja VI etapi alad.
Detailplaneeringu koostamisel on aluseks Kobras AS poolt 2019. a septembris mõõdistatud digitaalne
geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500, töö nr 2019-202; koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused
EH2000 süsteemis.
Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus ametkondade ja eraisikutega ning muud materjalid asuvad
planeeringu II köites „Lisad“.
1.3. Olemasoleva olukorra iseloomustus
Planeeringualal asuvate maaüksuste andmed on esitatud joonisel 3 Olemasolev olukord. Stardiraja
maaüksusel asub endise Raadi lennuvälja stardirada, mida kasutatakse autoturu alana. Stardiraja
maaüksusel asuvad ajutised hooned, ülejäänud planeeringuala on hooneteta. Enamik
planeeringualast on rohumaa, mis on paiguti võsastunud.
Juurdepääs planeeringualale on loodest ja edelast Ermi tänava kaudu.
Planeeringuala lääneosale ulatub III kategooria kaitsealuse liigi Pelophylax lessonae (tiigikonn)
elupaik (keskkonnaregistri kood: KLO9107657).
Stardiraja maaüksusel asuvad sademeveekanalisatsiooni torustik ja kraavid ning madalpinge
elektriliinid.
Planeeringuala reljeef langeb lääne suunas. Suurim pinnakõrguste vahe on ligikaudu 5 m.
AB Artes Terrae OÜ 5
1973DP3 Tartu valla lõunaosa V ja VI etapi detailplaneering
1.4. Planeeringuala ja kontaktvööndi ehituslikud ja funktsionaalsed seosed
Planeeringuala asub Tartu valla lõunaosas Tartu linnast põhja pool. Planeeringuala asub endise
sõjaväe lennuvälja alal, mis on planeeringuala tugevus – on oma lugu, oma olemus, oma struktuur.
Eelnevates planeeringu etappides on endise sõjaväelennuvälja teedevõrgustikku ja muldkindlustusi
suures osas planeeritud säilitada ning hoonestusega rõhutada. Samuti on säilitatud lennurada ning
peamine ruleerimistee ala lääneosas – nimetatud rajad on ette nähtud peamiselt jalakäijatele ja
parkimiseks ning tuleb hoida hoonestusest vabana ja omavalitsusele kuuluvana; kui nimetatud alad
erastada ja/või täis ehitada ning eemaldada avalikust kasutusest, siis kaoks oluline osa koha
identiteedist. Ka planeeringualast edelas asuv Eesti Rahva Muuseumi peahoone, mis on kogu
piirkonda mõjutav ehitis, on ehitatud lennuvälja ruleerimistee pikenduseks. Planeeringualalt on hästi
näha Peetri kiriku torn.
Tartu valla üldplaneeringu kohaselt (vt skeem 1) on planeeringuala ning selle lähiümbrus kavandatud
keskuse maa juhtotstarbega, mille all mõeldakse asula keskust või segaehitusala küla piires, kus on
elamud, ameti- ja valitsusasutused, äri- ja büroohooned, kultuuri- ja kogunemisasutused, haljasalad
ning alasid, kus funktsioonide eristamine ei ole üldplaneeringu täpsustusastet arvestades otstarbekas
ning kus on soovitav teostada täpsem planeering kas kogu ala hõlmava detailplaneeringu või valla
osaüldplaneeringu näol.
Planeeringualast loode suunas asuvad elamukrundid, mis on osaliselt hoonestatud 2-korruseliste
ridaelamutega. Teisel pool Kõrveküla-Tartu teed asub suur elamupiirkond 3…4-korruseliste
korterelamutega ning 2-korruseliste rida- ja ühepereelamutega. Planeeringualast lääne pool,
Kõrveküla-Tartu tee ääres, asuvad peamiselt ärimaa ja üldkasutatava maa krundid, mis on
hoonestamata. Planeeringualast põhja pool asuvad maatulundusmaa krundid, üldplaneering näeb
ette planeeringuala põhjaserva Tartu idapoolse ringtee rajamise, millest omakorda põhja poole on
kavandatud haljasala vöönd. Planeeringualast ida ja lõuna pool asuvad maatulundusmaad.
Planeeringualast u 0,5 km kaugusel edela pool Tartu linnas asub looduskaitsealune Raadi park koos
dendropargiga (KLO1200246). 19-20 sajandist pärinev Raadi mõisa park peahoone varemega on
kinnismälestisena muinsuskaitse all (reg nr 7088).
Planeeringualale on juurdepääs Ermi tänava kaudu Kõrveküla-Tartu teele rajatud ringristmikult ning
lõuna suunast Raadiraja tänavalt. Planeeringuala põhjapiirile on projekteeritud Tartu linna idapoolne
ringtee.
Detailplaneeringuga kavandatav on kooskõlas valla üldplaneeringuga.
6 AB Artes Terrae OÜ
Tartu valla lõunaosa V ja VI etapi detailplaneering 1973DP3
Skeem 1. Väljavõte Tartu valla üldplaneeringu maakasutusplaanist. Planeeringuala on tähistatud musta
kriipsjoonega.
2. Planeerimise lahendus
2.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine
Planeeringualal on planeeritud moodustada 33 krunti. Planeeritud kruntide moodustamine, krundi
piirid, suurused ja krundi kasutamise sihtotstarbed on esitatud joonisel 4.
Planeeritud korterelamu ja äri segaotstarbega krunte POS 1…POS 6 võib ilma uut detailplaneeringut
koostamata jagada täiendavalt kuni viieks hoonestatavaks krundiks jagades seejuures
proportsionaalselt krundi pinnale ka planeeritud ehitusõiguse. Äri ja elamu funktsioonid võivad olla
jaotatud ka eri kruntidele säilitades ehitusõiguses määratud sihtotstarvete proportsiooni. Lisaks
hoonestatavatele kruntidele võib moodustada ka eraldiseisvaid tee ja tänava maa ning üldmaa
krunte. Kruntide jagamise eelduseks on hoonestuskava esitamine või vähemalt kolme osalejaga
arhitektuurivõistluse läbiviimine.
Kõrvuti asuvaid sama sihtotstarbega krunte on lubatud omavahel kokku liita, sel juhul liidetakse ka
planeeritud ehitusõigused. Kõrvuti asuvaid tee ja tänava maa krunte on lubatud vajadusel kokku liita.
2.2. Krundi hoonestusala ja ehitusõigus
Krundi hoonestusala ja ehitusõigus on esitatud joonisel 4. Hoonete ehitamine on lubatud joonisel
esitatud hoonestusala piires vastavalt ehitusõigusele; hoonestusala piires on lubatud lisaks hoonete
ehitamisele ka teede, parkla, haljasala ning erinevate krundi toimimiseks vajalike rajatiste ehitamine.
Planeeritud haljasala tingmärgiga tähistatud alal on lubatud ehitada ka teid, parklaid, (tehno-)rajatisi
jms. POS 1…POS 6 võib ilma uut detailplaneeringut koostamata jagada täiendavalt kuni viieks
krundiks jagades seejuures proportsionaalselt ka planeeritud ehitusõiguse (vt ka ptk 2.1). Kõrvuti
asuvate kruntide liitmise korral võib liita ka hoonestusalad arvestades joonisel 4 tingmärgiga
AB Artes Terrae OÜ 7
1973DP3 Tartu valla lõunaosa V ja VI etapi detailplaneering
„planeeritud tinglik hoonestusala kruntide liitmise korral“ tähistatud hoonestusaladega. Kõikidel
kruntidel on lisaks põhihoonele lubatud hoonestusala piires ehitada üks abihoone kõrgusega kuni 5
m ning kuni 2 mitteehitusloakohustuslikku hoonet. Joonisel 4 on esitatud näitlik suurima võimaliku
lubatud ehitisealuse pinnaga hoonete kontuurid, mille paiknemist on lubatud projekteerimisel muuta
planeeritud hoonestusala tingmärgiga tähistatud ala piires.
POS 8 ning POS 10…POS 14 on planeeritud kultuuri- ja spordiasutuste kruntideks, kus ühe võimaliku
lahendusena kavandatakse jalgpallikompleksi, ujula-spa, jäähalli ning ratsabaasi rajamist (vt skeem
2). POS 7 planeeritud kultuuri- ja spordiasutuste krundile on ühe võimaliku lahendusena võimalik
arhiivi ehitamine.
Skeem 2. Näitlik kultuuri- ja spordiasutuste paiknemine.
2.3. Ehitise ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused
Planeeritud hoonete lubatud kõrgus ja korruste arv on esitatud joonisel 4. Planeeritud hoonete
lubatud katusekallete vahemik on 0…20°, abihoonete ja elektrialajaamade katusekalle on vaba.
Hoonete välisviimistluses on keelatud kasutada plastmaterjale ja imiteerivaid materjale, samuti
ümarpalki. Lubatud hoonete välisviimistlusmaterjalid on kivi-, krohv-, betoon-, puit-, klaas- ja
metallmaterjalid ja teised nõuetele vastavad materjalid. Kõigi kruntide hoonestusalade
tänavapoolsed ja avalike alade poolsed küljed peavad olema esinduslikud, arhitektuurselt
liigendatud, nendele ei või paigaldada arhitektuurselt sobimatuid tehnoseadmeid (soojuspumbad,
antennid, päikesepaneelid jms).
Enne mistahes krundile esimese hoone ehitusloa väljastamist tuleb koostada hoonestuskava kogu
planeeritud krundile terviklikult. POS 1…POS 6 kruntide jagamise korral väiksemateks kruntideks
tuleb esimese krundi hoonestamise eelselt koostada hoonestuskava kogu jaotatava krundi kohta
tervikuna või läbi viia vähemalt kolme osalejaga arhitektuurivõistlus. Kohalikul omavalitsusel on õigus
nõuda arhitektuurivõistluse korraldamist ning esitada täiendavaid tingimusi projekteerimiseks.
Detailplaneeringuga ei piirata ehitusprojektide koostamisel muid hoonete ehituslikke tingimusi –
lubatud on kõik võimalikud lahendused, mis sobivad kokku kavandatavate hoonete arhitektuuriga ja
hoonetele esitatavate ohutusnõuetega. Tulepüsivusklass määrata projekteerimisel lähtuvalt ehitise
kasutamise otstarbest ja sellele seatud nõuetest.
2.4. Liikluskorralduse põhimõtted
Planeeringualale on juurdepääs Ermi tänavalt, mis loode suunas viib Kõrveküla - Tartu teele ning
lõuna suunas Raadiraja tänavani. Planeeringualast põhja poole on projekteeritud Tartu linna
idapoolne ringtee, planeeringu joonisel on idapoolse ringtee piirjooned näidatud vastavalt
Liikluslahendus OÜ tööle nr 0317/21 „Sutemetsa maaüksuse ja lähiala detailplaneering ning
Nõlvakaare detailplaneering. Ettepanekud Tartu linna idapoolse ringtee eelprojekti muutmiseks“.
Planeeringualale on planeeritud kinnistutele juurdepääsuks teedevõrgustik, mis seob planeeringuala
Kõrveküla - Tartu teega ning idaringiga.
8 AB Artes Terrae OÜ
Tartu valla lõunaosa V ja VI etapi detailplaneering 1973DP3
Sõiduteed on planeeritud kahesuunalise ja kaherealisena. Projekteerimisel võib vajadusel lisada
pöörderadu, pöörderajad tuleb kavandada selliselt, et säilivad planeeritud puuderead ning jalg- ja
jalgrattateed. Kõigile tänavatele on planeeritud haljasribaga sõiduteest eraldatud tee jalakäijatele ja
jalgratturitele, mille laius peab olema vahemikus 3…4 m.
Tänavatele on planeeritud sõidutee ning jalg- ja jalgrattatee
vahele haljasriba, millele tuleb istutada kõrghaljastust; võib
istutada ka nähtavust mitte piiravat madalhaljastust.
Nimetatud haljasriba võib kasutada ka 0° parkla tegemiseks
sammuga 2 parkimiskohta (pikkus 12 m) ja puu; sellisel juhul
tuleb tagada, et puud ja parkimiskohad tänava erinevatel
külgedel oleksid nihkes, mitte kohakuti (vt skeem 3).
Avalikus kasutuses olevad teemaa-ala kruntidel paiknevad
jalg- ja jalgrattateed tuleb projekteerimise käigus täpsustada
ja kujundada need võimalikult looklevaks. Loogete vahele
tuleb istutada kõrg- ja madalhaljastust ning paigutada sinna
skulptuure ja kavandada istumisplatse. Oluline on, et
jalakäija või jalgrattur saaks haljastuselt kaitset tänavalt
tuleva müra ja veepritsmete eest, samas ei tohi tekitada
olukorda, kus sõidutee ning jalg- ja jalgrattateede vahele
tekib pikk sirge haljassein. Käesolevas lõigus esitatud
põhimõtte alusel võib projekteerimise käigus muuta
esitatud tänava ristlõiget haljasriba ning jalg- ja jalgrattatee
Skeem 3. Parkimine tänaval
osas.
Tee projekteerimisel tuleb kasutada liikluse rahustamiseks ruumilisi meetmeid – liikluse rahustamine
tuleb tagada tänava ruumiliste ehituslike võtetega (kitsaskohad teedel, tänavahaljastus piirab
sõiduruumi, skulptuurid piiravad sõiduruumi jne), mitte ainult erinevat liiki künnistega.
Kohtades, kuhu tulevad ülekäigurajad või on vahetult tee servas inimeste kogunemise kohad, tuleb
tee tasapind projekteerida sõidutee ning jalg- ja jalgrattatee vahelisele kõrgusele ning kasutada
mõlemast teest erinevat materjali või teist tooni tõstetud pinda paremaks tähistamiseks.
Kohtades, kus sissepääs krundile läheb üle jalg- ja jalgrattatee, tuleb sissepääsutee tuua jalg- ja
jalgrattatee tasapinda – jalg- ja jalgrattatee pikiprofiil peab jääma samaks, sissepääsude ristumine
jalg- ja jalgrattateega tuleb vastavalt liikluseeskirjale ka tähistada. Kui jalg- ja jalgrattatee pikiprofiilis
tee tasapind muutub, peab üleminek olema sujuv, et jalgratturid seda kasutaksid – tihe astmetega
tee on jalgratturile ebamugav ja jalgrattur hakkab kasutama sõiduteed.
Teeprojekti koostamisse tuleb kaasata maastikuarhitekt, kes annab tänavamaa-alale kujunduslikult
tervikliku lahenduse.
Jalg- ja sõiduteed, mille alla või vahetusse naabrusesse tuleb reovee või sademevee torustik, tuleb
projekteerida sellise tugevusega, mis kannatab välja 25-tonnise hooldusauto.
Võimalikud juurdepääsusuunad kruntidele on esitatud joonisel 4, täpne juurdepääsu asukoht
krundile tuleb määrata projekteerimisel, arvestada tuleb, et krundi juurdepääs ei tohi asuda tänavate
ristmikule lähemal kui 20 m.
Tänava kaitsevöönd on planeeritud 0 m krundi piirist, idaringteel 30 m välimise sõiduraja servast.
AB Artes Terrae OÜ 9
1973DP3 Tartu valla lõunaosa V ja VI etapi detailplaneering
Ühistranspordi peatuste asukohad ei ole määratud, kuid planeeritud vähemalt 4 m laiune haljasriba
võimaldab taskuga ühistranspordi peatuse tegemist igal tänaval. Idaringteel on määratud
bussipeatuste asukohad projektiga.
Krundisiseselt võib teid ja parklaid rajada planeeritud haljasala ja hoonestusala tingmärgiga
tähistatud aladele.
Hoonestuse ja parkimise projekteerimisel tuleb arvestada vastavalt hoone liigile kehtivat
parkimisnormatiivi – kõikjal tuleb tagada standardijärgne parkimisvajadus. Vajadusel tuleb
vähendada hoone pindala või ehitada hoonesisene parkimine. POS 1…5 ja POS 8…14 parkimiskohad
on planeeritud POS 27 planeeritud tee ja tänava maa krundile betoneeritud endisele lennuvälja
rajale. Projekteerimisel tuleb täpsustada iga krundi parkimisvajadus vastavalt normatiivile ning
vajadusel seada POS 27 parkimiskohtadele isiklik kasutusõigus vastava krundi valdaja kasuks.
Vajadusel võib POS 1…5 ja POS 8…14 kruntidele rajada kuni 10 krundisisest parkimiskohta, mis on
mõeldud eeskätt liikumispuuetega inimeste sõidukitele ja/või ajutiseks peatumiseks (kauba
laadimine vms). Ülejäänud hoonestatavatel kruntidel tuleb normatiivne parkimiskohtade arv tagada
krundi siseselt. POS 27 parkimisalal tuleb maksimaalselt iga 20 parkimiskoha järel tagada
minimaalselt 2,5 m laiune jalakäijate läbipääs, joonisel 4 on näidatud näitlik parkimiskohtade ja
jalakäijate läbipääsude paiknemine, mida tuleb projekteerimisel täpsustada. Soovitav on POS 27
parkimisala liigendada arhitektuursete väikevormide ja/või tänavainventariga.
2.5. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Olemasolevat väärtuslikku kõrghaljastust planeeringualal ei ole. Haljastuse rajamine tuleb lahendada
projekteerimisel. POS 1…POS 5 kruntidel peab minimaalselt 40% krundist olema haljasala (sh
kõnniteed, mänguväljakud) ning minimaalselt 10% krundi pinnast peab olema kõrghaljastatud. POS
7…POS 15 kruntidel peab minimaalselt 20% krundi pinnast olema haljasala (sh kõnniteed,
mänguväljakud) ning minimaalselt 5% krundi pinnast peab olema kõrghaljastatud. POS 6 krundil peab
haljasala pind olema minimaalselt 20% krundi pinnast ning olemas suurem kõvakattega pinnast,
minimaalselt 5% krundi pinnast peab olema kõrghaljastatud. POS 16…POS 18 on planeeritud avalikud
haljasalad, mille kujundamiseks ja haljastamiseks tuleb koostada maastikuarhitektuurne projekt. POS
19 on planeeritud kalmistu maa krunt urnimatuseala rajamiseks. Säilitada tuleb planeeringualal
asuvad muldvallid (tähistatud joonisel 4 vastava tingmärgiga). POS 7 tohib läbi muldvalli rajada
hooneid ühendava galerii maksimaalse laiusega 8 m. POS 19 võib muldvalle kasutusele võtta
urnimatusealadena säilitades valli põhikuju.
Elamumaa otstarbega kruntidel POS 1…POS 6 tuleb krundile rajada mänguväljakud, kruntide
täiendaval jagamisel eraldi kruntideks võib nende mänguväljak olla ühine. POS 5 ja POS 6
mänguväljaku(d) võib kokkuleppel kohaliku omavalitsusega lahendada ka POS 18 haljasala krundil.
Tänavatel esitatud puuderea tingmärgiga alal tuleb projekteerimise käigus määrata puude täpne
asukoht ja liik ning võimalik parkimiskohtade ja bussipeatuse tegemine. Teede ja tänavate
projekteerimisel tuleb tänavaruumi näha ette nii kõrg- kui madalhaljastus. Tänavaprojekti
koostamisse tuleb kaasata maastikuarhitekt, kes kavandab tänavahaljastuse ning jalg- ja jalgrattateed
terviklikult. Tänavaprojekti koostamisel tuleb tagada asukoht/liitumiskoht ka tehnovõrkudele, et ei
tekiks hiljem vastuolusid tehnovõrkude ja haljastuse rajamisel. Kohtades, kus elektrikaabel tuleb
rajada läbi haljasala, tuleb haljasala kujundada vastavalt elektrikaabli rajamisele esitatavatele
nõuetele. Transpordimaa sihtotstarbega kruntide jalg- ja jalgrattateed tuleb projekteerimise käigus
täpsustada ja kujundada need võimalikult looklevaks. Loogete vahele istutada kõrg- ja
10 AB Artes Terrae OÜ
Tartu valla lõunaosa V ja VI etapi detailplaneering 1973DP3
madalhaljastust ning paigutada sinna skulptuure ning kavandada istumisplatse. Tänavahaljastuses
kasutada okaspuid ja erineva lehevärviga lehtpuid ja -põõsaid, et silmailu oleks tagatud aastaringi.
Kohtades, kus tänaval puuderida ja välisvalgusti kattuvad, tuleb ära jätta puu ja asendada see
valgustiga.
Vertikaalplaneerimine tuleb lahendada kruntide kaupa edasisel projekteerimisel.
POS 7…POS 15 on lubatud krundi piirile või sellest krundi poole piirde rajamine, kui see on vajalik
lähtuvalt krundi kasutuse spetsiifikast (nt spordirajatised ja -hooned, äri- ja tootmishooned). Lubatud
on avaustega traatvõrkaiad ja varbaiad. Ülejäänud kruntidel ei ole piirete rajamine lubatud, need
peavad olema avatud ja läbikäidavad. Vajadusel on lubatud väiksemate alade – nt mänguväljakud,
jalgrattaparklad, prügikonteinerid, tehnorajatised – piiramine avaustega traatvõrk-, puitlipp- või
varbaiaga. Mootorsõidukite pääsu piiramine krundile on lubatud kõigil kruntidel keskkonda sobivate
vahenditega.
Planeeringualal tekkivad olmejäätmed tuleb kokku koguda vastavatesse konteineritesse, mis tuleb
rajada maa-alustena või paigutada jäätmemajja. Jäätmemaja suurim lubatud ehitisealune pind on 20
m² ning selle võib ehitada hoonestusala siseselt lisaks ehitusõigusega määratud hoonestusele.
Kohalikul omavalitsusel on õigus esitada täiendavaid tingimusi projekteerimiseks.
2.6. Tehnovõrgud
2.8.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus ning üldosa
Planeeringualal asuvad sademeveekanalisatsiooni torustikud ja kraavid ning madalpinge elektriliinid,
Stardiraja maaüksusel asuvad mastvalgustid. Tehnovõrgud on planeeritud võimalikult suures osas
väljapoole planeeringualal olevaid betoonkattega alasid. Joonisel 5 on esitatud planeeritud
tehnovõrkude paiknemine tänavamaal, krundiühenduste asukohad tuleb määrata projekteerimisel.
Planeeritud tehnovõrkude asukohti on lubatud projekteerimisel muuta koostöös puudutatud
tehnovõrkude valdajatega ning maaomanikega. Tehnovõrkude projekteerimisel tuleb arvestada, et
tänavale on võimalik puude istutamine, soovitatav on tehnovõrgud viia krundile sissesõidutee kaudu,
mis ei sega haljastuse rajamist. Idaringtee osas määratakse tehnovõrkude lahendus projekteerimisel.
2.8.2. Veevarustus
Planeeritud hoonete veevarustus on planeeritud lähtudes tööst „Tartu valla Vahi ja Kõrveküla aleviku
ning Tila küla piirkonna vee-, sademevee- ja reoveekanalisatsioonitorustiku eelprojekt“ (Altren
Projekt OÜ, töö nr VK1638). Kruntide veevarustus on planeeritud AS Tartu Veevärgi ühisveevõrgu
torustikust.
Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje
veevarustus“ esitatud nõuetega. Tuletõrje veevarustuseks on planeeritud ühisveevõrgu torustikule
tuletõrjehüdrandid.
2.8.3. Kanalisatsioon ja sademevesi
Planeeritud hoonete reovee ärajuhtimine on planeeritud lähtudes tööst „Tartu valla Vahi ja
Kõrveküla aleviku ning Tila küla piirkonna vee-, sademevee- ja reoveekanalisatsioonitorustiku
eelprojekt“ (Altren Projekt OÜ, töö nr VK1638). Planeeritud hoonete reovesi on planeeritud suunata
AS Tartu Veevärgile kuuluvasse reoveekanalisatsiooni.
AB Artes Terrae OÜ 11
1973DP3 Tartu valla lõunaosa V ja VI etapi detailplaneering
Planeeritud tänavatele on planeeritud sademeveekanalisatsiooni torustiku ning
akumulatsioonikraavide asukoht.
Kogu Tartu valla lõunaosa detailplaneeringualal toimub sademevee äravool Jaamamõisa ojja (VI
valgala), Raadi järve (IV valgala), Murisoo peakraavi (V valgala), läbi teadaolevalt nimeta kraavide
Emajõkke (I, II) ning kohalikku madalamasse väljavooluta vee kogunemiskohta. Planeeringualal
puudub maaparandatud ala.
Kogu Tartu valla lõunaosa detailplaneeringu (ei ole kehtestatud täies ulatuses) planeeringulahendus
on koostatud selliselt, et ei suureneks planeeringualalt ära juhitav vooluhulk. Kõvakattega pindade
lisandumisest tulenev vooluhulkade suurenemine tuleb leevendada igale valgalale ehitatava
akumulatsioonitiigiga. Akumulatsioonitiikide maht peab olema võetud 1%-se tõenäosusega vihma
järgi – et ka sellisel juhul suudaks tiigid vastu võtta lisanduva sademevee ning oleks välistatud allpool
olevate piirkondade uputamine. Akumulatsioonitiikidest välja juhitav vooluhulk ei tohi olla suurem,
kui on praegune arvutuslik vooluhulk. Käesolev planeeringuala jääb I ja II valgalasse.
Akumulatsioonitiik on rajatud Nõlvakaare tn 10 krundile I valgala teenindamiseks, mille eesvooluks
on läbi teadaolevalt nimeta kraavide Emajõgi. Lähim olemasolev kraav asub planeeringualast loode
pool Vainu kinnistul. II valgala teenindamiseks on Ermi tn 7 krundile varem planeeritud
akumulatsioonitiigi rajamine (ehitamata).
Planeeringualast edela pool on Mõisapiiri tänavale alates Raadimõisa elamurajooni servas asuvast
kraavistikust kuni Narva mnt-ni rajatud DN 800 sademeveekollektor.
Akumulatsioonitiigi lähedastele tänavatele on planeeritud ühele poole tänavat sademeveekraav
suuremate veehulkade paremaks ära juhtimiseks. Kõigile tänavatele on planeeritud
sademeveetorustik. Kruntide hoonete ja teede/tänavate projektide koostamisel tuleb esitada
sademevee ära juhtimise lahendus kuni vastava piirkonna akumulatsioonitiigini ning selle eesvooluni
vastavalt sellele, missugusesse valgalasse vastav krunt jääb. Käesoleva planeeringuala sajuvesi on
võimalik juhtida olemasolevasse Mõisapiiri tänava sademeveekollektorisse Nõlvakaare tn 10 ja
Majoraadi pargi maaüksustel asuvatesse tiikidesse ning Ermi tn 7 krundile varem planeeritud
akumulatsioonitiiki koos vajaliku eesvooluga.
Sademevee äravoolu osa on täpsustamisel, tõenäoliselt määratakse krundile piirangud äravoolu osas
– suure saju korral tuleb sademevett akumuleerida krundi piires. Olemasolev tiik, kuhu on võimalik II
valgala sademevee juhtimine asub Majoraadi pargi maaüksusel.
Sademe- ja drenaaživee juhtimine Tartu linna reoveepuhastile suubuvasse
olmekanalisatsioonitorustikku on keelatud.
Planeeringualalt, sealhulgas parklatest, ärajuhitav sademevesi peab vastama Keskkonnaministri
15.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-
ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused“ kehtestatud nõuetele. Üle 10 kohalisest parklast
sajuveekanalisatsiooni ära juhitav sademevesi tuleb puhastada vastaval krundil asuva muda-
õlipüüduriga. Tänavatelt tulenev sademevesi tuleb samuti puhastada enne loodusesse juhtimist
muda-õlipüüduriga. Akumulatsioonitiikidest sademevee ära juhtimisel eesvoolu peab olema võimalik
võtta veeproove.
Sademevee juhtimisel suublasse tuleb täita järgmisi nõudeid:
• enne sademevee kõnealusesse kraavi juhtimist peab olema võimalik võtta veeproove;
12 AB Artes Terrae OÜ
Tartu valla lõunaosa V ja VI etapi detailplaneering 1973DP3
• heitvee juhtimiseks tuleb taotleda vee erikasutusluba;
• kruntidele ehitusloa (või maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks ja kruntimiseks) saamiseks
peab olema kohaliku maaparandusühistu nõusolek. Maaparandusühistu võib nõuda kuni suublani
vastavalt täienevale sademevee hulgale tekkivat kraavi rekonstrueerimist/parendamist;
• ehitusloa taotlemise projekti koostamise käigus tuleb üle kontrollida kõnealuse kraavi vee ära
juhtimine kuni Emajõeni või teise kohaliku maaparandusühistu poolt näidatud suublani ning projektis
lahendada ka vastavad korrigeerimist nõudvad tegevused.
2.8.4. Elektrivarustus ja välisvalgustus
Planeeritud hoonete elektrivarustuseks on vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele nr
339054 planeeritud nelja elektrialajaama rajamine (POS 4, POS 11, POS 14, POS 18). Alajaamade
teenindamiseks peavad jääma ööpäevaringsed vabad juurdepääsud. Kõikide planeeritud tänavate
äärde on ette nähtud 10 ja 0,4 kV maakaablite koridorid. Kruntide liitumiskilpide toited näha ette
planeeritavatest alajaamadest maakaabelliinidega. Liitumiskilbid peavad olema igal ajal
ligipääsetavad.
Kõigile tänavatele on planeeritud tänavavalgustuse elektrikaabli asukoht, valgustite paiknemine
määrata projekteerimisel. Kruntide sisene valgustus tuleb lahendada projekteerimisel vastavalt
vajadusele ning alade kujunduslahendusele.
2.8.5. Sooja- ja gaasivarustus
Planeeritud hoonete soojavarustus on vastavalt AS Tartu Keskkatlamaja tehnilistele tingimustele nr
227/19 võimalik lahendada kaugküttena. Ühenduskoht soojusvõrguga asub Raadiraja tänavale
projekteeritud soojustorustikul. Planeeritud tänavatele on planeeritud kaugküttetorustiku asukoht.
Soojatorustik projekteerida rõhuklass PN16 eelisoleeritud torustikuna, lähtuda EVS 843
“Linnatänavad” nõuetest tehnovõrkude kujade ja kaitsetsoonide kohta.
Vastavalt Raadimõisa Gaas OÜ 02.12.2019 perspektiivsetele tehnilistele lähteandmetele on võimalik
liituda olemasoleva gaasivõrguga, mille lähim liitumispunkt asub Nõlvakaare tee ja Ermi tee ristmikul
(De 110 b-kategooria). Planeeritud tänavatele on planeeritud gaasitorustiku asukoht. Et katta kogu
detailplaneering gaasiküttega tuleks välja ehitada ringtoite torustik alates Luunja vallas Salu tee
elurajoonis olevast mõõdusõlme punktist, mis asub planeeringualast u 2,5 km kaugusel lõuna suunas.
Võimalik ringtoitega torustiku rajamise vajadus ja paiknemine väljaspool planeeringuala otsustada
projekteerimisel lähtuvalt valitavast küttelahendusest.
Lubatud on ka päikese- ja maakütte kasutamine.
2.8.6. Telekommunikatsioonivarustus
Planeeritud hoonete telekommunikatsioonivarustus on planeeritud vastavalt Telia Eesti AS
tehnilistele tingimustele nr 33113440. Ehitada 4-avaline multitoru alates sidekaevust 5276
Nõlvakaare ja Ermi tn ristmikul kuni uude arenduspiirkonda. Paigaldada iga 70 m järel sidekaev KKS2.
Sidekaevudest viia iga krundi piirile sidetoru. Planeeritud tänavatele on planeeritud
telekommunikatsiooniliini asukoht.
AB Artes Terrae OÜ 13
1973DP3 Tartu valla lõunaosa V ja VI etapi detailplaneering
2.7. Kujad
Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste
kujadega vastavalt siseministri 30. märtsi 2017. a määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“.
2.8. Kuritegevuse riski vähendavad tingimused
Planeeringu realiseerimiseks vajalikke projekte koostades pidada silmas erinevaid kuritegevust
vähendavaid meetmeid alljärgnevas:
teede ja hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus;
tagumiste juurdepääsude vältimine;
hea vaade ühiskasutatavatele aladele;
erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine.
Lisaks eelnevale võiks vajadusel tagada:
jälgitavuse (sh ka videovalve planeeringuala ulatuses (välistada tuleb elamualade jälgitavus));
vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad,
lukud, pingid prügikastid, märgid);
sobiva maastikukujunduse, arhitektuuri ja teed;
ühises kasutuse olevate alade korrashoiu.
2.9. Müra-, vibratsiooni- ja insolatsioonitingimused ning muud
keskkonnatingimused
Hoonete projekteerimisel arvestada ala ümbritsevate teedega – seda nii müra- kui
vibratsioonikindluse tagamisel. Samuti tuleb arvestada, et planeeringu elluviimise järgselt ei leviks
planeeritud katastriüksuselt seal toimuva tegevuse tõttu ülenormatiivset müra naabermaaüksustele.
Kõvakattega aladelt tulev sademevesi tuleb kokku koguda, puhastada õlipüüduriga ning juhtida
sademeveekanalisatsiooni, mitte lasta valguda naaberkruntidele. Planeeringualalt, sealhulgas
parklatest, ärajuhitav sademevesi peab vastama Keskkonnaministri 15.11.2019 määruses nr 61
„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse
juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“
kehtestatud nõuetele.
Jäätmed tuleb koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse. Jäätmete äravedu võib teostada
vastavat luba omav ettevõte. Jäätmekonteineri asukohad määrata projekteerimisel lähtuvalt
hoonete täpsest paigutusest. Eelistatud lahendus on mitme hoone kohta ühise prügimaja rajamine.
Planeeringuala läheduses esineb III kategooria kaitsealune liik värvi-paskhein (lad. k. Serratula
tinctoria) (registrikood: KLO9323407). Olemasoleva taime kohal ei tohi teha ehitustöid.
Planeeringuala lääneserva ulatub III kategooria kaitsealuse liigi Pelophylax lessonae (tiigikonn)
elupaik (keskkonnaregistri kood: KLO9107657). Elupaiga alale on planeeritud sademevee
akumulatsioonikraavi rajamine. Kaitsealuste liikide kaitse tuleb tagada edasisel tegevusel ja
kaitsealuste liikide esinemisala projekteerimistingimused tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga.
2.10. Servituutide seadmise vajadus
POS 4, POS 11, POS 14 ja POS 18 on planeeritud liiniservituudi või isikliku kasutuse seadmise vajadus
planeeritud alajaamade ja nende kaitsevööndite ulatuses elektrivõrgu valdaja kasuks. Kõik
tänavamaale ehitatavad avalikes huvides tehnovõrgud on planeeritud talumiskohustusena. Kõigil
14 AB Artes Terrae OÜ
Tartu valla lõunaosa V ja VI etapi detailplaneering 1973DP3
kruntidel, millele projekteeritakse elektri liitumiskilp, tuleb seada isiklik kasutusõigus liitumiskilbi
kasutamiseks elektrivõrgu valdaja kasuks.
2.11. Sundvõõrandamise või sundvalduse seadmises vajadus
Puudub vajadus sundvõõrandamise või sundvalduse seadmiseks.
2.12. Planeeringu elluviimine
Planeeringu elluviimisel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada,
et rajatavad hooned ja rajatised ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud
haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus.
Tehnovõrkude rajamine toimub kokkuleppel võrguettevõttega vastavalt projektile.
Krundile juurdepääsude ja krundi piiresse jäävate parkla, haljastuse, väikevormide jms välja
ehitamise kohustus on krundi hoonestajal. Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt kruntide
valdajate ja võrguvaldajate kokkulepetele. Avaliku tänava ja sademeveekanalisatsiooni väljaehitamise
kohustus ala arendajal.
Planeeringuala hoonete ja teede/tänavate projektide koostamisel tuleb esitada sademevee ära
juhtimise lahendus koos eesvooluga lähtuvalt ptk-s 2.8.3 esitatud põhimõttest.
Juhul kui planeeringu kehtestamisega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud
hüvitama vastava krundi igakordne omanik, kelle krundilt lähtub kahju põhjustav tegevus.
Kõikidel kruntidel, kus on leitud kaitsealuseid liike, tuleb projekteerimistingimused kooskõlastada
Keskkonnaametiga.
AB Artes Terrae OÜ 15
Tartu valla lõunaosa V ja VI etapi detailplaneering 1973DP3
3. Koostöö
Kooskõlastatav Kooskõlastuse nr ja
Jrk nr Kooskõlastaja
organisatsioon/tehnovõrgu valdaja kuupäev
1
2
3
AB Artes Terrae OÜ 17
Tartu valla lõunaosa V ja VI etapi detailplaneering 1973DP3
4. Joonised (esitatud digitaalselt eraldi failidena)
1. Situatsiooniskeem M 1:15 000
2. Linnaehituslikud seosed M 1:10 000
3. Olemasolev olukord M 1:2000
4. Põhijoonis M 1:2000
5. Tehnovõrgud M 1:2000
AB Artes Terrae OÜ 19
X= 6477400 X= 6477400 X= 6477400 X= 6477400
660800
661650
661700
662600
v
Nõlakaaet
r äna 2
vL s
ta Taidla
S e
utme Sutevälja
Y=
Y=
Y=
Y=
a
Trn spor ma
i
dtänav a100% Maaul
t ma
undus a100%
Nõlvakaare L2
79601:001:0128 Maaul
t ma
undus a100% Maaul
t ma
undus a100% Sutevälja
6187 m²
Kergliiklustee tunnel 79601:001:0029
267565m²
Nõlvakaare tn 5 62.77
62.52
60
n22
Nõ
79401:001:0124
v
Nõlakaaet
r 78911m² 94712m²
.44
60.18 62.79
62.88
60.01 65.87
60
60.31 65.77 65.86
62.97 64.62 65.78
l
60
.
64.40
aaet
r n9 60 63.31 65.66 65.76
49
v
Nõlak 65.73
60
61.50 64.27 Taidla 65.48
va
.64 59.81 62.40 63.36 64.41 64.96 65.19 65.32
a100%
60.37 63.23
.
muma
60
63.96 64.25 65.10
Ea
l 64.40
51
60.18
.7
kr
59.74 62.65 63.19 63.76 63.95 63.93 64.43 64.39 64.67 64.93
.7
8
79601:001:0229
aa
63.54 64.40
v
Nõlakaaet
r n7 60.62 64.24 põld
6
Nõlvakaare tn 7 63.44 63.58
v
2 2 62.47 põld
kr
60
E 61.08 61.62 63.37
59
2 59.88 62.47
ka
63.63
(e H
aa
60
79601:001:0119 62.84 63.27
.
.
35
60
93
59.83 60.81 64.51
v
a100%
59.70
.
Ea
lmuma 61.29
36
h
.
A
39
it.
5998 m² 63.01
60
60.28 60.08 60.70 61 63.27 63.28 63.24 63.42
) 60.59
ar
60.49 59.85
60
.3
a100%
ss
.0
muma
64.39
Ea
l põld
2
61.05
2H
4
42
.
62.62 64.46 66.04
rra
62.31 64.56
45
60.21 64.46
60 58
60.
60.74 59.63 61.15 64.30
E
62
64.14
61
62.47
te
.
60
et
47
9 59.84 61.96
.
60.03 61.07
60
5171 m²
.1
60.67 Sutemetsa 61.12 63.99
2
.
60
E 63.89 64.05
.
6
52
7
63.83
(e H
60.57 61.39
60.
60.50 59.82
s
60.70 60.88 79601:001:0131 60.59 8 61.04 61.50 63.67 63.66
34
60.24
tk
54
t 60.48
4508 m² .9
ks h 60.81 59.80 61.20 63.59
56
.
60.41
60 .47 64.84
.
t
43
ks i Nõlvakaare tn 22 60.61 61.73 63.30
n
t.
60
63.20
60
58
60
Nõlvakaare tn 9 59.96 59.88 59.79 63.21
.
) 60 05
60 9
60.63 ehitusplats 61.72
.
US
60
60.46
T
.
79601:001:0127
BUSSP
IEA
49
45
5
. 62.91
60
60.49 62.83
.
79601:001:0120 61
A
60.72 60.99 64.63 64.68
.
60
60.70 62.69 64.44 64.45
60.69 64.27
60.65 ehitusplats ehitusplats 60.90 61.13 61.20
60.64
61
60.59 60.66 60.01 60.86 60.47 61.53 63.40
ehitusplats 64.59
.0
60 60.90 59.99 62.26 64.51
59.85
2
60.59 . 60.42
60
42 60.71
60 52
7 60.29 61.74 64.03 64.47 65.94
60 60.82 63.84 65.90
60
61
.
.4 60.60
58
65.95
.
60
. 60.03
36
58 63.63 64.12
60
61.36 65.89
60.50 60 65.78
.
.1
.
.3
62.48
60
35
t 60.65 60.92 59.94 60.81 61.67 63.96
4
ks 65.73
0
60.20 60.51 59.94 62.42 63.62 63.72
.
60.05
41
62.32 63.54 65.58 65.64
60.86 60.67 60.20
kr
61.11 65.13 65.27 65.50
60.69 60.02 60.71 62.06
a
60.68 60.29 60.32 62.24 põld
68
a
60.40 60.99 61.11 62.14 65.05
v
60.49 64.98
.
60.57 60.45 64.87
61
60
L 60.72 60.78 60.58 60.41 64.94
ehitusplats 60.36
.
2H
60.62
60
62.02 64.64 64.68 64.75 65.93
E
60.50 60.86 60.98 60.96 60.88 60.43 60.56
60.92 60.34
60
60.93
0
60.10 60 62.39 64.45
60.69 60.78 60.94 60.28 60.82 61.42 64.26 64.59
.
61 .5 põld 64.63
91
20.
60.72 60.64 60.44 60.64 60.83 60.71
60.77 .0 5 60.99 62.50 64.41
Ermi tn 2 60.62 60.44 3 63.95 64.10
0
60.89 61.12 61.61 61.79 61.82 63.83 64.24
7
60.90
OS1
20.
60.94 61.62
79401:001:0130
P
63.70 63.79
60.66 62.41 63.66
60.90 63.42 63.54
61.51 61.91 62.02 62.19
62.41 63.25
61.87 63.10
60.64 61.35 61.50 62.77 62.96
60.54 61.05 61.65 62.68
6
61.01
OS1
61.61
P
61.15 61.33 61.99
OS
62.65
60.55
O9323407
KL
põld
põld
P 61.74 62.09 62.32
62.43
62.49
65.93 65.97
65.97
74
61.90
US
.
AT 65.72
69
BUSSP
IE 65.82
60
60.94
.
L2
61.92 65.70
65.63
60
60.51 60.83 65.53
61.72 65.34 65.46
60.41
01 av
60.43 60.24 65.16
60.33 65.05
28
Ermi tn 2
tän
65.03
põld 60.61 60.39 61.06 62.40
62.07 64.93 64.98
60.81 64.88 66.12
61.10 60.96 64.72
1:
e
64.69 64.69
ar
61.44 62.21 62.39 põld 64.63
60.99 61.02
00
60.88 60.91 61.56 64.50
24
79 aka
61.57 64.47 põld
A
60.82
a100%
1:
62.18
Ea
lmuma 60.73
60.82
64.31 64.33
v
61.16
60
60.73
l
64.04 64.11
60.69
Nõ
2
63.84 63.94
78
60.79
60.77 63.81
72
.
60.83 61.85 63.63
60
60.77 60.78
.
60.72 põld 61.08 63.23 63.33
60
4409 m² 60.66 60.66
60.65
60.70
61.51
62.59
62.86 63.02 63.01
63.55
66.07
61.86 62.70
62.31
62.47
62.22
61.69
põld 61.22 66.11
61.92 66.05 66.05
65.96
põld põld 65.76
65.87
61.56 61.99 65.69
60.55 60.69 60.91 65.57
61.10 61.25 61.50 65.57
61.91 65.43
60.54 60.42 65.34
60.55 65.12 65.26
60.55 60.47 60.51 66.04
65.07
OS15
60.83 60.63 64.95 65.02
61.06 60.98 64.84
P
84
61.14 põld 64.91
78
61.39
.
61.02 64.77
60.91 64.73
.
60
60.84 61.06 64.67
60
ehitusplats 60.62 64.55
60.61 64.40 64.48
60.78 61.75
60.69 61.52 64.31
60.74
60.79 60.74 64.13 64.24
60.83 64.06
60.81 60.52 63.69 63.89
60.75 61.48 61.68 63.81
60.73 60.86 61.54 63.31 63.49
60.73 61.14 61.52
60 3 60.68 63.12 63.27
.81 .9
0 60.50 60.54 62.88
6 põld
6 60.52 60.83 60.98 62.69 63.15
.8 61.00
61.23 62.18 62.63
60
60. 60.
89 60.98
76 60.77 61.97
60.69 60.70
Er
mi 60.85
A
60.65
60.72
60.74 61.45 61.50
61.62 61.71 61.89 62.00 62.33
65.95
66.08
66.08
66.12 66.13
t
n 60.77
60.74 60.76
60.62
60.68 60.81 60.90
61.03 61.15
65.27 65.43
65.56
65.55 65.74 65.76 65.81
66.05
OS1
60.48 60.41 60.64 60.62 61.32 65.33
P
60.61 65.08
v
Kõrek a-T
ül at
rukeg
rte 9
eL põld
61.08 61.02 60.95
60.81
60.67 64.94 64.97
65.03
65.12 65.14
61.10 64.88
OS2
64.79
P
60.47 61.09
60.92 61.06 64.81
60 64.64
60.51 60.79 60.87 64.61
Ta
rns di
por maa100% .35
60.84 64.40
64.54
OS
64.34
P
60.85 63.99 64.16 64.24 66.03
59 60.76 60.82
.80 63.79 63.86
60.78 60.80 60.85 põld põld
60.78 63.43 63.66
6 60.72
60 0.
76 60.61
31863m²
põld 60.67 63.14 63.32
. põld
OS13
82 60.45 60.44
P
62.54 62.73 62.90 põld
63.09 põld
60
kr 62.14 62.40
60 61.95
.41
Kõrveküla - Tartu kergtee L9 . 62.29 66.07 66.04
84
59
61.66 61.81
66.00 66.04
79403:002:0516
.7
61.45 61.55
60 .86
8
60 A
65.92 65.90
.
.8
2
67 61.30
OS1
60
65.76 65.78
P
60.95
2
60.40 61.08 61.45 65.70 65.92
61.21 põld 65.61
26
60.78 põld
59 kr 60.83 65.44 65.54
65.36
60
.58 60.70
60.70 65.36
.
60.75
80
60 65.28
OS11
65.12
P
.27 61.09 61.02 60.91 65.16
61.11 65.06
61.03 65.01 65.08
60 .
61.16 61.07 64.86
põld
60
60.98 61.02 64.83
.
62
põld
64.76
46
60.96 põld 64.67
59
60.94 64.46 64.56
60.37 64.35
60.91
.
64.26
63
60.86
60
60.73 64.23
63.97
.
60.
60.75 64.09
31
60.75
60.78 63.74
59.
4
60.79
OS1
63.87
60.
41
60.71 63.47
P
60.
63.30
77
60.59 60.72 63.62
P 2
87
60.43
91
60.
59
60.47 63.15
60.40 62.85 63.05
60
.
83
71
60.
.3 põld 62.57 62.72
60.
7 62.22 62.39
67
60 61.97 65.94 65.82
49
60
.4 61.70 62.16 65.96
0 põld
.
61.85 65.99 65.93
29
61.53 61.64 65.87
59 65.87
.4 60.36
P 2 61.37 61.45 65.77 65.77
A
60 7 61.12 61.29 65.65 65.81
65.71
60.
60.
.1 61.03
59.
65.59
60
9 65.55
87
40
60.87 60.84 65.47
84
.
60.89 61.01 65.42
36
60
põld 60.84 65.25 65.34
65.08
.
P 2
37
60.96
P 2 61.04 65.11
põld 61.00 65.06
59
65.05 65.75
60.24 60.99
60
66.06
.
61.02 60.99
53
64.88 64.98
.
61.06
19
60.96 64.93
60.84 60.89 64.70
64.64
P 2 60.80 64.37 64.57
60.78 64.24 64.31
60.36 60.78
P 2
POS
60.70 60.73 64.15
21
60.65 60.71 63.46 64.08
60.64 63.92
64
60.
63.84
P 2
60.63
Teenurga
59.
60.48 60.54 63.32
50
põld 63.17 63.68
79403:002:1378 60.33 60.40
60.
74
S21 P 2
60.30 63.05
PO
62.93
60.
P 2
60.24 60.36
P 2
67
72
P 2 P 2
62.71
P 2 P 2 P 2 62.51 65.70
60.
59.
62.27
32
62.06 62.36 65.81 65.85 65.71
60.
61.74 62.12 65.88 65.87
65.86
61.56 61.82
60.30 P 2 61.11
61.21 61.28
61.45 61.48
61.65 põld
65.68 65.77
65.81
65.87
65.90 65.97
23
65.61
60.99 põld 65.50
60.31 60.90 60.93 65.24 65.47 65.58
60.86 65.37
OS8
60.89
P 2 P 2
P
60.99
P 2 P 2 P 2 P 2 61.05 61.14 65.21
40
65.25
26
65.19
37
15
51
OS
60.
60.
OS9
põld 65.10
P
61.01
60.
59
61.01
P
60.97
.
59.
60.93 65.04
60
60.23 60.30 65.09
.
51
OS10
60.78 60.96
59
P
67
.
60.74 64.89
60
60.70 64.84
.
64.63 64.69
60
62
60.66 60.72 64.58
.
60.63 64.49
60.64 64.28
60
79
60.61 63.83 64.13
.
60.52 64.01 64.21
22
59
60.54 põld
Reformimata
60.49 63.69
.
60.45 63.34 63.46
60
60.47
60.35 63.25
60.23 62.99
60.24 põld 63.11
62.54 62.75
kr
65.51
s
Mõia me
nur 62.29
62.43
põld
65.74 65.64
65.63
A
62.11 65.68
põld 61.79 62.18
25
61.94 65.77
kr
61.59 61.74 65.71
A
65.85
61.50 65.90 65.88
60.03 61.04 61.43 65.90
i
Ärmaa100% 60.21
61.30 65.73
65.77
16
60.17 61.29 65.59 65.65 65.48
61.14 65.61
.
39
60
60.98
OS
.
65.50
44
põld 60.94 65.49
P
60.95 61.00
59
65.36
40
.
65.35
riigimaa
60
.
61.04
13
129957m²
65.22
60
.
55
61.12 61.09 65.08 65.18
60
61.03 61.03 65.11
.
60.95 61.00
59
65.00
39
60.82 65.01
.
56
OS3
60.67 64.87 65.00
60
P
60.26 60.72
44
.
60.68 64.76 põld
61.24 64.59
60
64.67
77
.
60 60.61
60.50
.
60.60 64.54
15
59
60.57 64.08 64.39
60.60
.
60.54 64.22
60
63.84 63.94
60.45
v
60.47 60.48
63.44 63.52 põld
aa
60.40 61.29 63.24
63.75
60.35
kr
60.21 65.42
22
60.24 60.17 63.00 63.16
62.66
660800
põld 62.27 62.46 62.79 65.54 65.50
v
59.93 põld 65.61
62.18 65.70
aa
62.08
61.83
65.75 65.77
v
61.83 65.70
kr
61.61 põld
aa
61.03 61.44 61.72 65.81
65.84
06
65.89 65.90
60.11 61.36
kr
.
40
Y=
60
61.34 65.85 65.87
.
61.23 65.80
59
34
61.32 65.63
30
61.08 65.69
61.30
.
.
60
08
60.95
60
60.96 60.98 65.54 65.57
39
.
X= 6477200 60.19 X= 6477200 61.07
60
.
65.50
26
63.46 65.48 65.58
59
43
62.64 põld 65.45
.
61.07 65.31
.
60.95 65.34
60
60
661000
65.27
30
OS4
60.92 60.99
P
65.20
.
60.83 62.43
60
60
60.64 60.80 65.08
60.63
.
60.64 64.64 64.82 64.96 orient.
64.92
59
07
60.52
60.45
.
60.28 60.32 64.47
60
64.32 64.59
60.33 61.18 64.31
Y=
põld 63.96 64.12
60.30 põld orient.
60.22 63.82
60.24 põld 63.64
60.15 63.61
60.09 63.32
A
59.86 60.05 60.20 63.10
60.03 60.06 65.62 65.51 65.46
61.17 62.68 63.16 65.62 65.56
60.05 65.69