dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Maanteeamet
LepingAvalik

Leping

Maanteeamet · 11. märts 2020
Viit
15-2/20/9145-2
Registreeritud
11. märts 2020
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Krista Einama (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-2209145-2 11.03.2020 Leping.bdoc18884 KB

Sisu (failidest)

Ol.ol sõidutee peenar LÕIGE A-A LÕIGE D-D Murukülv 96.0 Murukülv 94.0 kasvupinnasel kasvupinnasel hkesk=8cm Ol.ol sõidutee 1.50 hkesk=8cm Murukülv 0.25 2.50 0.25 Vastavalt plaanile 4.00 2.27 0.25 kasvupinnasel 0.03 Olev maapind 0.07 0.15 0.154.0% hkesk=8cm 2.0% 0.15 2.0% 4.0% 4.0% m 1.5 mi 3.0% in. . 1: n. 1 95.0 3.0% 1: 93.0 min :1 .5 1. 1 Olev maapind 1: 5 :1 1: 1 4.0% 1 4.0% Täitepinnas 1: 1 1 4.0% 1: 4.0% 4.0% 1: 94.0 1 92.0 Graniitsõelmed fr. 0-6 mm h=7cm Graniitsõelmed fr. 0-6 mm h=7cm Munakivi h=15cm Paetuhk h=3cm Paetuhk h=3cm Tsemendi-liiva segu h=8cm Ridakillustik fr. 4-32 mm min=140 E MPa h=20cm Ridakillustik fr. 4-32 mm E MPa h=20cm min=140 93.0 Killustik fr. 32/64 mm (kiilutud), min=170 E MPa h=30cm Dreenkihtf=1,0 k m/ööp min , E=65 MPa hmin=20cm Dreenkihtf=1,0 k m/ööp min , E=65 MPa hmin=20cm Graniitsõelmed fr. 0-6 mm h=7cm Dreenkihtf=1,0 k m/ööp min , E=65 MPa hmin=30cm Ol.ol. mineraalne aluspinnas või täitepinnas k f=0,5m/ööp) Täitepinnasf=0,5m/ööp k (Vajadusel) Liiva-tsemendi segu h=3cm Ol.ol. mineraalne aluspinnas või täitepinnas k f=0,5m/ööp) Ol.ol. mineraalne aluspinnas või täitepinnas f=0,5m/ööp) k Killustik fr. 32/64 mm (kiilutud), =170 E MPah=30cm Dreenkihtf=1,0 k m/ööp min min , E=65 MPa hmin=30cm Graniit äärekivi 15*30 cm 106.0 LÕIGE C-C Täitepinnasf=0,5m/ööp k (vajadusel) Betoon alus C 16/20 94.0 LÕIGE E-E Ol.ol. mineraalne aluspinnas või täitepinnas f=0,5m/ööp) k Sängituskihtminh=5cm Murukülv 0.25 Vastavalt plaanile Ol.ol sõidutee kasvupinnasel Olev maapind hkesk=8cm Olev maapind 105.0 1.5 2.7% LÕIGE B-B min. 1: 93.0 0.5% 4.7% 1: 96.0 1 Murukülv 1.50 kasvupinnasel Täitepinnas 0.50 0.25 1.00 1.00 1.00 0.15 Vastavalt plaanile 0.50 104.0 1: hkesk=8cm 2.0% 1 4.0% 4.0% Olev maapind :1 .5 Munakivi h=15cm 92.0 4.0% n .1 95.0 mi Liiva-tsemendi segu (muldkuiv) h=8cm AC 16 surf 70/100 h=5cm 1: 1: 1 Killustik fr. 16/32 mm (kiilutud), =140 min E MPa h=35cm AC 20 base 70/100 h=6cm Täitepinnas 1 4.0% Ol.ol. mineraalne aluspinnas (tihendatud), või täitepinnas k f=0,5m/ööp) Killustik fr. 32/64 mm (kiilutud), min=170 E MPa h=30cm 94.0 Dreenkihtf=1,0 k m/ööp,minE=65 MPa hmin=30cm Graniit äärekivi 15*30 cm Graniitsõelmed fr. 0-6 mm h=7cm Ol.ol. mineraalne aluspinnas või täitepinnas f=0,5m/ööp) k Betoon alus C 16/20 Liiva-tsemendi segu h=3cm Munakivi h=15cm Sängituskihtminh=5cm Killustik fr. 32/64 mm (kiilutud), min=170 E MPah=30cm Betooni alus C 16/20 h=8cm Dreenkihtf=1,0 k m/ööp min , E=65 MPa hmin=30cm Killustik fr. 32/64 mm (kiilutud), min=170 E MPa h=30cm Ol.ol. mineraalne aluspinnas või täitepinnas k f=0,5m/ööp) Dreenkihtf=1,0 k m/ööp min , E=65 MPa hmin=30cm Ol.ol. mineraalne aluspinnas või täitepinnas f=0,5m/ööp) k Munakivi h=15cm Tsemendi-liiva segu h=8cm Killustik fr. 32/64 mm (kiilutud), min=170 E MPa h=30cm Dreenkihtf=1,0 k m/ööp min , E=65 MPa hmin=30cm Ol.ol. mineraalne aluspinnas või täitepinnas f=0,5m/ööp) k Tellija Töö nr. INFRAGATE EESTI AS NÜÜD arhitektid OÜ MÄEALUSE 2/3 VI28/24-18 12618 TALLINN tel. 626 7777 Töö nimetus Mulgimaa Elamuskeskuse projekteerimine Staadium e-post: [email protected] Põhiprojekt www.infragate.ee Objekt MTR EP10845129-0001 Valgamaa. Tõrva vald Kuupäev Ala küla, Sooglemäe 22.01.2020 Projektijuht P.Värnomasing Leht Mõõtkava Kontrollija T.Tõnts Teede tüüplõiked 1:50 Projekteerija R.Sokmann Lehe nr. Projekteerija TL-6-01 IGE KNR8 RS 09.12.2016 MULGI ELAMUSKESKUSE PROJEKTEERIMINE PÕHIPROJEKT. TEEDE JA TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS Tellija: NÜÜD arhitektid OÜ Töö nr: 24-18 (VI28) Projektijuht: P.Värnomasing Tallinn, veebruar 2020 Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud. Töö nr VI28/24-18 1 SELETUSKIRI ....................................................................................................... 3 1.1 Üldosa......................................................................................................................... 3 2 TUGEVVOOLU VÄLISVÕRK.................................................................................... 4 2.1 Üldandmed .................................................................................................................. 4 2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus ........................................................................................................... 4 2.1.2 Alusdokumendid ........................................................................................................................ 4 2.2 Olemasolev olukord ...................................................................................................... 5 2.3 Elektrivarustus ............................................................................................................. 5 2.4 Välisvalgustus .............................................................................................................. 6 3 NÕRKVOOLU VÄLISVÕRK ..................................................................................... 6 3.1 Üldandmed .................................................................................................................. 6 3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus ........................................................................................................... 6 3.1.2 Alusdokumendid ........................................................................................................................ 6 3.2 Olemasolev olukord ...................................................................................................... 7 3.3 Sidevarustus ................................................................................................................ 7 3.4 Kinnistusisese sidevarustuse välistrassid ......................................................................... 7 4 VEEVARUSTUS ..................................................................................................... 7 4.1 Olemasolev olukord ...................................................................................................... 7 4.2 Projekteeritud veevarustus ............................................................................................ 7 4.3 Veetorustiku paigaldus .................................................................................................. 8 4.4 Toruarmatuur ja liitmikud .............................................................................................. 8 4.5 Kontrollimine ja käikuandmine ....................................................................................... 9 5 KANALISATSIOON, SADEMEVESI, DRENAAŽ ........................................................ 9 5.1 Olemasolev olukord ...................................................................................................... 9 5.2 Projekteeritud väliskanalisatsioon ................................................................................... 9 5.3 Projekteeritud sademeveekanalisatsioon......................................................................... 10 5.4 Projekteeritud drenaaž ................................................................................................. 10 5.5 Kaevud....................................................................................................................... 10 5.6 Torustiku paigaldus...................................................................................................... 11 5.7 Kaeviku kaevamine ...................................................................................................... 11 5.8 Tasanduskiht .............................................................................................................. 11 5.9 Kaeviku tagasitäide...................................................................................................... 12 5.9.1 Algtäide .................................................................................................................................. 12 5.9.2 Lõpptäide................................................................................................................................ 12 6 TEED JA PLATSID ............................................................................................... 13 6.1 Olemasolev olukord ..................................................................................................... 13 6.2 Projekteeritud lahendus ................................................................................................ 13 6.3 Projekteeritud katendid ................................................................................................ 14 6.3.1 Äärekivid ................................................................................................................................ 16 6.4 LiiKuskorraldus ja plaanilahendus .................................................................................. 16 6.5 Vertikaalplaneerimine................................................................................................... 16 6.6 Ehitamine ................................................................................................................... 17 6.6.1 Üldandmed ............................................................................................................................. 17 6.6.2 Ettevalmistustööd .................................................................................................................... 17 6.6.3 Liikluskorraldus ehituse ajal ...................................................................................................... 17 6.6.4 Mullatööd ................................................................................................................................ 18 6.6.5 Muldkeha ja dreenkiht .............................................................................................................. 18 6.6.6 Olemasoleva katendi likvideerimine ............................................................................................ 18 6.6.7 Aluse ehitus ............................................................................................................................ 18 6.6.8 Liikluskorraldusvahendid ........................................................................................................... 19 6.6.9 Keskkonnakaitse ...................................................................................................................... 19 6.6.10 Teede kasutamine ja hoolduse juhend ........................................................................................ 20 7 PUMPLAD ........................................................................................................... 20 8 KESKKONNAKAITSE ........................................................................................... 22 8.1 Kõrghaljastuse kaitse ja raied ....................................................................................... 22 8.2 Koristamine ................................................................................................................ 22 8.3 Jäätmekäitlus .............................................................................................................. 23 9 TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS ...................................................................... 24 AS Infragate Eesti 2 Tallinn 2019 Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud. Töö nr VI28/24-18 1 SELETUSKIRI 1.1 ÜLDOSA Käesoleva projektiga on lahendatud Mulgi elamuskeskuse teed ja tehnovõrgud kinnistul. AS Infragate Eesti 3 Tallinn 2019 Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud. Töö nr VI28/24-18 2 TUGEVVOOLU VÄLISVÕRK 2.1 ÜLDANDMED 2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Elektrivarustuse ja välisvalgustuse eriosa eelprojekti seletuskirja vt. Virtex OÜ tööst nr 012018. Objekti liitumiseks on Elektrilevi väljastanud tehnilised tingimused nr. 308046. Käesoleva osaga on lahendatud Mulgi elamuskeskuse kinnistu välisvalgustuse, side ja hoonete elektirühenduste asendiplaaniline osa. 2.1.2 Alusdokumendid 2.1.2.1 Lähteandmed Käesoleva osa koostamise aluseks olid järgnevad lähteandmed: 1. Tellija lähteülesanne 2.1.2.2 Normdokumendid Käesoleva osa koostamisel on lähtutud järgnevatest normdokumentidest: 1. EVS-EN 12665:2011 Valgus ja valgustus. Põhioskussõnad ja valgustusnõuete valiku alused. 2. CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. 3. EVS-EN 13201-2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Teostusnõuded. 4. EVS-EN 13201-3:2015 Teevalgustus. Osa 3: Valgustussuuruste arvutamine. 5. EVS-EN 13201-4:2015 Teevalgustus. Osa 4: Valgustuse mõõtemeetodid. 6. EVS-EN 13201-5:2015 Teevalgustus. Osa 5: Energiatõhususnäitajad. 7. CIE 154:2003 The Maintenance of Outdoor Lighting System. 8. EVS-EN 61140:2006 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele. 9. EVS-HD 60364-4-41:2007 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest. 10. EVS-HD 60364-4-42:2011 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumtoime eest. 11. EVS-HD 60364-4-43:2010 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse. 12. EVS-HD 60364-4-444:2010 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-444: Kaitseviisid. Kaitse pingehäirete ja elektromagnetiliste häiringute eest. 13. EVS-HD 60364-5-51:2009 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5-51: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Üldjuhised. 14. EVS-HD 60364-5-52:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-52: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Juhistikud. 15. EVS-HD 60364-5-534:2008 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-53: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Kaitselahutamine, lülitamine ja juhtimine. Jaotis 534: Liigpingekaitsevahendid. 16. EVS-HD 60364-5-54:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid. 17. EVS-EN 50110-1:2013 Elektripaigaldise käit. Osa 1: Üldnõuded. 18. EE 10421629-JV ST 5-6 0,4 – 20 kV võrgustandard. AS Infragate Eesti 4 Tallinn 2019 Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud. Töö nr VI28/24-18 19. EVS 907:2010 Rajatiste ehitusprojekt. 20. EVS 865-1:2013 Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 1: Eelprojekti seletuskiri. 21. EVS 843:2016 Linnatänavad. 22. Seadme ohutuse seadus. 23. Elektrituruseadus. 24. Majandus- ja taristuministri poolt 17.07.2015 vastu võetud määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile. 25. Majandus- ja taristuministri poolt 03.07.2015 vastu võetud määrus nr 86 Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele. 26. Majandus- ja taristuministri poolt 26.06.2015 vastu võetud määrus nr 74 Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded. 27. Majandus- ja taristuministri poolt 14.07.2015 vastu võetud määrus nr 91 Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilisele ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise kord. 2.2 OLEMASOLEV OLUKORD Mulgi elamuskeskuse kinnistul olemasolev välisvalgustus puudub. Olemasolev peakaitse on 25A, selle suurusest ei piisa. Olemasolev liitumine suurendatakse 160A ja see on planeeritud projektijärgselt uude kohta. 2.3 ELEKTRIVARUSTUS Planeeritava ala elektriga varustatus tagatakse projekteeritava liitumiskilbi baasil, mis paigaldatakse (paigaldab Elektrilevi OÜ) kinnistu piirile, peakaitse liitumiskilbis on 160A. Kinnistu varustamiseks ehitatakse teenuse pakkuja (Elektrilevi OÜ) poolt 100 kVA 15/0,4 kV komplektalajaam. Komplektalajaam on planeeritud kinnistu piirile. Komplektalajaama seina äärde paigaldatakse objekti liitumiskilp. Liitumiskilbist kuni hoone peakilbini on projekteeritud maakaabel. Planeeritava ala põhjanurka läbib olemasolev keskpinge (15 kV) õhuliin, millel paikneb piki liini telge kaitsevöönd – 10,0 m mõlemale poole. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda, samuti korraldada kõrgepingepaigaldise õhuliini kaitsevööndis massiüritusi. Elektripaigaldise omaniku loata on keelatud: 1) elektripaigaldise kaitsevööndis ehitada, sealhulgas ehitada tanklat, ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; 2) õhuliinide kaitsevööndis sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri; 3) kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis ehitada traattarasid ning rajada loomade joogikohti; Elektripaigaldise kaitsevööndis oleva maa-ala, õhuruumi või veekogu valdaja peab lubama elektripaigaldise omanikul elektripaigaldise käitu korraldada, teha vajalikke elektripaigaldise ja selle kaitsevööndi hooldustöid ning paigaldada elektripaigaldise tähiseid. Elektripaigaldise kaitsevööndis tegutsev isik peab vältima elektripaigaldise kahjustamist või kahjustumise ohu tekkimist. Elektripaigaldise kahjustamise või kahjustumise ohu korral tuleb rakendada abinõusid edasise kahju tekkimise vastu ja viivitamata teavitada tekkinud olukorrast elektripaigaldise omanikku. Kaablite paigaldus teostada kooskõlas Ettevõttestandard EE10421629-JV ST 5- 6:2001 0,4-20 kV Võrgustandard (Elektrilevi OÜ) nõuetega. Ettevalmistatud maa-alale kaevata kaablikraav. Kaablite ja torude alla ja peale paigaldada 0,1 m paksune ehitusliiva kiht. Kaablitrassi liivakihi peale asetada 125 mm laiused plastmassist nurkprofiilid kirjaga ettevaatust elektrikaabel. Ülejäänud kaablikraav täita täitepinnasega, mis ei sisalda ehitusprahti ega suuri kive. AS Infragate Eesti 5 Tallinn 2019 Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud. Töö nr VI28/24-18 Tagasitäitmisel ülejääv pinnas ja asfaltbetoonijäätmed tuleb ära vedada ladustuspaika. Jäätmete vedajal peab olema kehtiv litsents 2.4 VÄLISVALGUSTUS Planeeritavale alale nähakse ette välisvalgustus, täpsem kirjeldus on toodud Virtex OÜ töös nr 012018. Parkla keskmine arvutuslik valgustihedus on 7,37 lx. Valgustitena on kasutatud We-ef valgustit VFL520 kuumtsingitud teraspostil kõrgusega 6m vt LISA1. Välisvalgustuse trassid rajatakse maakaabelliinidena. Kaablid paigaldatakse 0,7 m sügavusele pinnasesse. Teede ja parklate all 1,0 m sügavusele. Kaablid paigaldatakse kogu pikkuses 50 mm läbimõõduga PVC kaablikaitsetorusse. Kaablite paigaldus teostada kooskõlas Ettevõttestandard EE10421629-JV ST 5- 6:2001 0,4-20 kV Võrgustandard (Elektrilevi OÜ) nõuetega. Ettevalmistatud maa-alale kaevata kaablikraav. Kaablite ja torude alla ja peale paigaldada 0,1 m paksune ehitusliiva kiht. Kaablitrassi liivakihi peale asetada 125 mm laiused plastmassist nurkprofiilid kirjaga ettevaatust elektrikaabel. Ülejäänud kaablikraav täita täitepinnasega, mis ei sisalda ehitusprahti ega suuri kive. Tagasitäitmisel ülejääv pinnas ja asfaltbetoonijäätmed tuleb ära vedada ladustuspaika. Jäätmete vedajal peab olema kehtiv litsents. 3 NÕRKVOOLU VÄLISVÕRK 3.1 ÜLDANDMED 3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Sidevarustuse eriosa eelprojekti seletuskirja vt. Itelec Consult OÜ tööst nr 18012. Käesoleva osaga on lahendatud Mulgi elamuskeskuse kinnistu sidevarustuse asendiplaaniline osa. Kinnistu siseste sideühenduste tarbeks on projekteeritud 2 avaline sidekanalisatsiooni võrk. Sidekanalisatsioon rajatakse A-klassi PVC sidetorudest läbimõõduga 100 mm. 3.1.2 Alusdokumendid 3.1.2.1 Lähteandmed Käesoleva osa koostamise aluseks olid järgnevad lähteandmed: 1. Tellija lähteülesanne. 3.1.2.2 Normdokumendid Käesoleva osa koostamisel on lähtutud järgnevatest normdokumentidest: 1. EVS 907:2010 Rajatiste ehitusprojekt. 2. EVS 843:2016 Linnatänavad. 3. EVS 865-1:2013 Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 1: Eelprojekti seletuskiri. 4. Ehitusseadustik. 5. Elektroonilise side seadus. 6. Majandus- ja taristuministri poolt 17.07.2015 vastu võetud määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile. AS Infragate Eesti 6 Tallinn 2019 Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud. Töö nr VI28/24-18 7. Elion Ettevõtted AS üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis. 8. Elion Ettevõtted AS liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. 9. Elion Ettevõtted AS tüüpsituatsioonid kaevetöödel ja võimalikud kaitsemeetodid liinirajatiste säilitamiseks. 3.2 OLEMASOLEV OLUKORD Mulgi elamuskeskuse kinnistul on olemasolev sidevarustus. Side on teostatud fiiberoptilise andmesidekaabliga. Fiiberoptiline sidekaabel on toodud elumajja. 3.3 SIDEVARUSTUS Sideliitumine on olemasolev. 3.4 KINNISTUSISESE SIDEVARUSTUSE VÄLISTRASSID Kinnistu siseste hoonete omavaheliste sideühenduste tarbeks (side, videovalve, ATS) on projekteeritud 2 avaline sidekanalisatsiooni võrk. Sidekanalisatsioon rajatakse A-klassi PVC sidetorudest läbimõõduga 100 mm. Sidekanalisatsioon paigaldada 0,7 m sügavusele pinnasesse, teede ja parklate all 1 m sügavusele. Trassid taastada endisele kujule, kui ei lepita Tellijaga teisiti kokku. Tagasitäide ei tohi sisaldada ehitusprahti ega suuri kive. Üle jäänud jäätmed vedada ära ladustuspaika, vedajal peab olema kehtiv litsents. 4 VEEVARUSTUS 4.1 OLEMASOLEV OLUKORD Kinnistul asub olemasolev salvkaev, mida ei likvideerita. 4.2 PROJEKTEERITUD VEEVARUSTUS Projekteerimisel on arvestatud järgmiste standarditega ja nõuetega:  EVS 932:2017 – Ehitusprojekt  EVS 843:2016 – Linnatänavad. Osa 10 Tehnovõrgud  EVS 921:2014 – Veevarustuse välisvõrk  EVS 835:2014 – Hoone veevärk  EVS 848:2013 – Väliskanalisatsioonivõrk  EVS 846:2013 – Hoone kanalisatsioon  EVS-EN 1610:2015 – Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine  EVS 812-6:2012/A1:2013 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus  EVS-EN 14384:2005 - Sambakujulised tuletõrjehüdrandid  RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.  Nõuded tuletõrjehüdrandi tüübi valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule. Siseministri määruse 18.08.2010a nr 37  Jäätmeseadus/ Riigi Teataja Kõik projekteerimis- ja ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, õigusaktidele, normidele ja standarditele. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmise vastutus lasub Töövõtjal. Tuleohutus Välise tulekustutuse veevaru projekteerimisel on kinnistul arvestatud üheaegselt 1 tingliku tulekahjuga, normvooluhulgaks (Q0) on 10 l/s kolme tunni jooksul. AS Infragate Eesti 7 Tallinn 2019 Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud. Töö nr VI28/24-18 Tuletõrjeveevarustus tagatakse krundi sissesõidu juurde, parkla kõrvale maasse paigaldatavatest veemahutitest ja kuivast hüdrandist. Mahutite asukoha valikul on arvestatud maapinna reljeefiga. Veevaru hoidmiseks paigaldatakse maasse vähemalt kaks omavahel ühendatud plastmahutit (2 x 50 m3). Statsionaarset veetorustikku mahutite täitmiseks ette ei ole nähtud. Veehmahutite tühjenemise korral peab selle täitmine olema tagatud 72 h jooksul. Mahutitest on maa-alune toru parkla juures asuva hüdrandini (asukoht vt. asendiplaan). Maapealne paigaldatav tuletõrjehüdrant peab olema minimaalse suurusega DN 100: - 1 × DN 80 ja 1 × 100 väljundavaga (mõlemal väljundil sulgurliitmik). Tuletõrje veevõtukoht on tähistatud asjakohase standardi vastava tuletõrjemärgiga. Tuletõrje veevõtu koha juures oleva infoviida kõrgus peab olema maapinnast 1,5 m kuni 2 m ning kaugus veevõtukohast 1 m kuni 1,5 m. Torustike ja seadmete materjalid Veetoru, toru materjaliks on PE PN 10. PE-torud ja -liitmikud peavad vastama minimaalselt PN10 surveklassile. PE-torud ja plastist fassongosad peavad vastama standardile EN12201, ISO 4427 või mõnele teisele samaväärsele standardile. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma paigale kuni torustike paigaldamiseni. Toru SDR peab olema vahemikus, mida on lubatud kasutada vastava ühenduselemendi (nt. keevismuhvi) puhul. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast ja malm detaile (kolmikud, ristid). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on keelatud kasutada ilma plast või galvaanilist katet omavaid terasest detaile. PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-keevisühendusega. Ehitatava toru ühendamisel olemasolevaga kasutada tõmbekindlat mehaanilist liidet olemasoleva toru poolt. Kasutatavad poldid, seibid jne peavad olema valmistatud roostevabaterasest. Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega vastavalt standardile DIN 30677. 4.3 VEETORUSTIKU PAIGALDUS Veetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8 m mõõdetuna toru peale, juhul kui joonistel pole näidatud teisiti. Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha määramiseks min 1,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua veemõõdusõlme ja tänaval kape alla. Veetoru kohale 0,4 m kõrgusele piki toru telge paigaldada sinine märkelint kirjaga “Ettevaatust veetorustik”. Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma paigale kuni torustike paigaldamiseni. Toru SDR peab olema vahemikus, mida on lubatud kasutada vastava ühenduselemendi (nt. keevismuhvi) puhul. Elektrikeevismuhvide surveklass peab olema vähemalt võrdne torude surveklassiga. Elekterkeevisühendusliitmike kuumutusniit peab paiknema liitmiku polüetüleenist seina sees, mitte sisepinnal. PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-keevisühendusega. Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmike. Puursadula kasutamisel ei tohi kasutada eraldi monteeritavat kuulkraani. Sulgseadmetena võib kasutada ainult valumalmist tooteid. Plastikust sulgseadmeid ei ole lubatud paigaldada. 4.4 TORUARMATUUR JA LIITMIKUD AS Infragate Eesti 8 Tallinn 2019 Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud. Töö nr VI28/24-18 Torustikuga ühendatavad armatuur ja liitmikud peavad survekindluse, materjali ja pinnakäsitluse poolest vastama projektis toodud torustikule ja täitma üldisi materjalinõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi. Joogivee torustikule paigaldatud tarvikud ei tohi otse ega kaudselt kahjustada vee kvaliteeti. Siibrid peavad olema tihedad, töökindlad ning hästi kaitstud korrosiooni eest. Siibrid peavad sulguma päripäeva. Siibrite spindlid peavad olema roostevabast terasest. Siibrite ühenduse surveklass peab olema veetorustike puhul vähemalt PN10. Maakraanidele esitatavad nõuded: • maakraanid peavad vastama surveklassile vähemalt PN 10; • maakraanid peavad olema elastse tihenduspinnaga; • maakraanidele korpus peab olema tempermalmist minimaalse tugevusklassiga GG 25 - DIN 1691 või POM-plastist; • maakraanide spindel peab olema valmistatud roostevabast terasest (X20Cr13); • malmist maakraanid peavad vastama DIN 3352; • malmist maakraanid peavad olema kaetud epoksiidpulbervärviga. Spindel ja spindlipikendus peavad olema tiftiga ühendatud. Mehaaniliste surveliitmike (koonusliitmike) kasutamine plasttorustike ühendamisel ei ole aktsepteeritav. 4.5 KONTROLLIMINE JA KÄIKUANDMINE Hüdrauliline surveproov tehakse kõigile ehitatud vee- ja kanalisatsiooni survetorudele mille pikkus on vähemalt 10m. Surveproovi ei tohi teostada vastu olemasolevat kinnist sulgelementi. Korraga testitava torustiku pikkus ei või olla üle 300m. Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks (torustikust peab olema õhk täielikult eemaldatud). Surveproovi teostamise ajal ei tohi kaevikus töötada. Surveproovi ei tohi teha avatud kaevikuga! Surveproovi alustades tõsta rõhk torus 1,3 kordse toru nominaalse rõhuni ja lasta torul survestatuna seista minimaalselt 2 tundi tagamaks toru ja ühenduste venimise. Seejärel vähendada rõhku toru nominaalrõhuni. Jälgida, et 30 minuti jooksul rõhk torus ei langeks üle 0,2bari. Peale tulemuse fikseerimist vähendada rõhk võrgu surveni. Pärast surveproovi teostab ehitaja torustiku läbipesu ja tellib vee analüüsi. Torustiku läbipesemisel võtta arvestuslik veekogus võrdseks rajatava torustiku kolme kordse torumahuga. Veevarustuse hoonesisesed süsteemid survestada enne torustike isoleerimist töörõhuga 6 bar, vt. Europen Standard pr EN 806-2; 1995; ja Hoone tehnosüsteemide RYL2002 I p.G08 (Kvaliteedi tagamine ja kasutuselevõtt). Survestamise ajaks sulgeda sanitaarseadmed. Surveproov teostada tellija esindaja juuresolekul ja tulemuste kohta vormistada aktid. Garantiiajal teha 1 kord aastas ventiilide tihendite ja torude kontrolli. Vajadusel asendada tihendid. Garantiiaja lõpul teha korrosioonikaitse seisukorra kontroll. 5 KANALISATSIOON, SADEMEVESI, DRENAAŽ 5.1 OLEMASOLEV OLUKORD Mulgi elamuskeskuse kinnistul käesoleval hetkel kanalisatsioonivõrk puudub. 5.2 PROJEKTEERITUD VÄLISKANALISATSIOON Käesolevas projektist rajatakse tänava alale De160 PVC SN8 kanalisatsioonitorustik. Isevoolse kanalisatsiooni minimaalne rajamissügavus toru peale on 1,2 m kui joonisel pole näidatud teisiti. Projekteeritud kanalisatsioonitorustikud, mis paigaldatakse maapinnale lähemale, tuleb soojustada. AS Infragate Eesti 9 Tallinn 2019 Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud. Töö nr VI28/24-18 Torustikule paigaldada teleskoopsed PE või lego-tüüpi kaevud 400/315 ja 560/500. Reovee vooluhulgaks on 10,4 l/s. Tekkiv olmereovesi kogutakse kokku kolmekambrilisse septikusse, mille maht on 5 m³, kus see juhitakse pumplasse, mis pumpab reovee imbtorustikku. Imbtorustikud on kavandatud hoone nr 6 taga olevale alale ja torustike peale on ette nähtud mulle, et tagada nõuetekohane sügavus ja minimeerida põhjavee reostamis oht. Septiku valimisel on lähtutud Fertil OÜ tootevalikust, kuid kasutada võib ka teiste tootjate samaväärseid lahendusi. Imbtorustiku pikkus on käesoleval hetkel üle dimensioneeritud kuna sisendvooluhulgad varieeruvad sõltuvalt üritustest ning täpset vooluhulka on keeruline määrata. 5.3 PROJEKTEERITUD SADEMEVEEKANALISATSIOON Ekspohoone katuse lõunapoolselt viilult kogutakse sademevesi maa-alusesse mahutisse, millest see pumbatakse kasvuhoone juures asuvasse kastmiskraani. Mahutina võib kasutada Puhastid OÜ poolt toodetud Carat S 4800l mahutit või mõne muu tootja samaväärset toodet. Projekteeritava torustiku läbimõõt on De160...De300 PP SN8. Torud ja liitmikud peavad vastama standardile EN 13476-3 või mõnele teisele samaväärsele standardile. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma paigale kuni torustike paigaldamiseni. Vaatluskaevudena kasutada De560/500 mm plastkaevusid. Kaevud ja nende kaaned peavad sobima kasutamiseks kattega teede all ja olema “ujuva” paigaldusega. Liikluspiirkonnas asuvate kaevude kaante tugevus peab vastama normi EN124 klassile D400 (kandejõud 400 kN), väljaspool liikluspiirkonda võib kasutada kandejõuga 250 kN kaasi. Tagada kaevu luukide jäämine maapinna ja teekatte tasapinnale. 5.4 PROJEKTEERITUD DRENAAŽ Projekteeritava drenaažitorustiku läbimõõt on De110 PP SN8. Drenaažitoruks kasutada PP korrugeeritud välispinna ja sileda sisepinnaga ehitusdrenaažtoru 360° augustusega. Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma paigale kuni torustike paigaldamiseni. Drenaazitoru põhi peab olema vähemalt 0,2 m allpool kuivendatava pinna alumisest äärest. See väldib hoone või vundamendialuse tühjaks uhtumist. Ehitustööde käigus tuleb välja selgitada olemasolevate hoonete vundamendi sügavus ning vajadusel muuta projektlahendust, et drenaažitorustik saaks paigaldataud 0,2 m allapoole vundamendi taldmikku. Vaatluskaevudena kasutada De400/315 mm plastkaevusid, millel on 300 l setteosa. Kaevud ja nende kaaned peavad sobima kasutamiseks kattega teede all ja olema “ujuva” paigaldusega. Liikluspiirkonnas asuvate kaevude kaante tugevus peab vastama normi EN124 klassile D400 (kandejõud 400 kN), väljaspool liikluspiirkonda võib kasutada kandejõuga 250 kN kaasi. Tagada kaevu luukide jäämine maapinna ja teekatte tasapinnale. Drenaažitorustik ümber tuleb paigaldada vett hästi juhtiva pinnas. 5.5 KAEVUD Kanalisatsiooni vaatluskaevudena kasutada 400/315 mm plastkaevusid. Kaevud peavad olema tehaseliselt valmistatud teleskoopsed polüetüleenkaevud ning vastama standardile SFS 3468. Kaevud ja nende kaaned peavad sobima kasutamiseks linnatingimustes kattega teede all ja olema mitteujuva paigaldusega. Liikluspiirkonnas asuvate kaevude kaante tugevus peab vastama normi EN124 klassile D400 (kandejõud 400 kN), väljaspool liikluspiirkonda võib kasutada kandejõuga 250 kN kaasi. Kaevuluugid ei tohi kolksuda. Tagada kaevu luukide jäämine teekatte tasapinnale. Kaevud peavad olema veetihedad. Kaaned peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega. Kanalisatsioonikaevu põhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega. AS Infragate Eesti 10 Tallinn 2019 Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud. Töö nr VI28/24-18 Kõik ühendustoru liited kaevudesse peavad olema tehaseliselt paigaldatud. Kaevu tõusutoru rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN2. 5.6 TORUSTIKU PAIGALDUS Paigaldamisel arvestada tootja firma poolt etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi. Sademevee torustik paigaldatakse vastavalt RIL 77-2013 „Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“ nõuetele. Muldkeha pinnaste tihendustegurid on valitud vastavalt „Tee projekteerimise normid ja nõuded“ kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 55 28.09.1999. Torude paigaldusel peab kaevikud toestama nii, et vajalik tööohutus ja heakord oleks tagatud. Torustik tuleb rajada kuivale pinnasele. 5.7 KAEVIKU KAEVAMINE Mullatööde tegemisel tuleb juhinduda RYL-2000 p.12, "Kaevetööd" nõuetest ja üldkehtivatest põhimõtetest ning arusaamadest kvaliteetsest tööst. Kaevetöödel tuleb kasutada toestatud kaevikut. Töövõtja kindlustab kaevised määral, mis tagab ohutu tööde korraldamise. Põhjendamatult laia kaeviku tegemist tuleb vältida, sest sellisel juhul võib algtäite horisontaaltugi andev mõju plasttorule väheneda. Torude kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 300mm. Kaeviku sügavust määrates peab arvestama, et torustiku alla mahuks vähemalt 150mm paksune tasanduskiht. Kaevamise lõpus peab olema ettevaatlik, et pinnas kaeviku põhjas säiliks võimalikult puutumatuna. Kaeviku paiknemine ja sügavus fikseeritakse töö ajal tehtavate kontrollmõõdistuste abil enne tasanduskihi tegemist. Tuleb vältida liigset kaevamist nii laiusesse kui ka sügavusse. Kaevikud peab hoidma nii kuivana, et seal tehtavaid töid saaks teostada ja täitematerjali tihendada kuni nõutud tasemeni. Külmade ilmadega tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist. Ehitamise ajal hoitakse veetase kaevikus piisavalt madalal, et toru ei tõuseks ja vesi ei pääseks paigaldatud toru, kaeve või täidet kahjustama. Pinnaseveetaseme alandamiseks ette näha kaevikute veest tühjendamine pumba abil. Eelnevalt tuleb vett pinnaseosakeste eesvoolu sattumise vältimiseks setitada. Selleks rajada enne vee kraavi juhtimist ajutine liivapüünis. Liivapüünis rajada 1m läbimõõduga raudbetoonraketest. Liivapüünise sügavus 2 meetrit. Vee väljapumpamisel kraavi peab Töövõtja vältima kraavide ülekoormamisest tekkivaid üleujutusi ja vee sattumist kinnistutele, teedele jne. Töövõtja rakendab kõik meetmeid, et vee eemaldamisega mitte kahjustada mingit osa töödest või külgnevatest omanditest. Teekatendile lähemal kui 2m avatud kaeviku puhul kasutada sulundseina. 5.8 TASANDUSKIHT Kaeviku põhja tehakse tasanduskiht (nn toru alus), mille kõrgus toru põhjast mõõdetuna on vähemalt 15cm. Projekti kohaselt on ette nähtud teha tasanduskiht liivast. Tasanduskiht tuleb tihendada 95% tihedusastmeni ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega. Vajaliku tihedusaste saavutamine sõltub tihendusmehhanismist, tasanduskihi materjalist ning paigaldus- ja üldistest töötingimustest. Tihedusaste tuleb määrata mõõtmise teel. Pärast tasanduskihi ettevalmistamist kontrollitakse hoolikalt kõrgusmärke ja kaldeid. AS Infragate Eesti 11 Tallinn 2019 Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud. Töö nr VI28/24-18 5.9 KAEVIKU TAGASITÄIDE 5.9.1 Algtäide Esmane tagasitäide ehk algtäide torude ümber ja peale tehakse liivaga ja ta peab vastama sama toru tasanduskihi materjalile esitatavatele nõuetele ja tihendatakse kuni 95% tiheduseni. Täitematerjal ei tohi kahjustada torusid ega torude pinnakatet. Ta ei tohi sisaldada ka aineid, mis võivad keemiliselt kahjustada torusid või tihendusmaterjali. Külmunud täitematerjali ei tohi kasutada. Algtäite paksuseks toru peale on 300mm. Plastiktoru külgedele tehtav tagasitäide tehakse ja tihendatakse ühtlaste kihtidena. Plastiktoru peal võib tihendamist alustada alles pärast seda, kui toru lae peal on vähemalt 0.3m paksune liivakiht. Enne algtäite tegemist kontrollitakse, et torud on terved ja projekti kohaselt paigaldatud. Kaevikust eemaldatakse võimalik jää ja lumi. Algtäide paigaldatakse kaevikusse ettevaatlikult, toru mõlemale küljele. Täitmistöö esimene etapp tehakse käsitsi, et torud ei liiguks oma kohalt ega saaks viga. Algtäidet pannakse torude külgedele nii, et toru kõrgus ei muutuks. Täite esimene kiht tehakse kõige rohkem toru poole kõrguseni. Enne kaeviku lõpptäite tegemist tuleb teha vajalikud testid. 5.9.2 Lõpptäide Lõpptäite tegemisele võib asuda peale seda, kui on korraldatud vajalikud testimised ja nende tulemused heaks kiidetud. Kaeviku lõplikuks täitmiseks kasutada väljakaevatud pinnast, suurim lubatud fraktsioon pinnases ei tohi ületada 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Kaevik tuleb täita sellise kõrguseni, et täide pärast tihendamist jääks planeeritud kõrgusele või maapinnaga ühele tasemele. Kaeviku toestust lammutatakse ja eemaldatakse vastavalt sellele, kuivõrd see on võimalik tööohutust järgides ja kaevise seinte püsivust ohustamata. Kaeviku toestus tuleb lammutada ja eemaldada nii, et see ei põhjustaks täite hõrenemist ega paigaldatud torustiku nihkumist. Kaevude ümber tehakse lõpptäide välispinnast vähemalt 0.5m kaugusele sõreda mittekülmuva materjaliga. Liikluseks mõeldud aladel ei tohi kaeviku tagasitäitena kasutada kaevikust välja kaevatud pinnast. Kaeviku tagasitäite materjal peab olema tihendatav. Tagasitäidete, mulde ja liivaluse tihenduskoefitsent peab olema teekonstruktsiooni all vähemalt 0.98. Haljasala all on tagasitäidete tihenduskoefitsent 0.96. Torualune kaeviku põhi tihendada täiendavalt, tihenduskoefitsent 0.94.Toru paigaldada kuivale pinnale, vee ilmnemisel torukaevikus tuleb see välja pumbata.Tagasitäited teostatakse liivaga kihtide kaupa kuni tee kihtkonstruktsioonini. Tihendatava kihi max paksus 0,4 m. Killustikaluse pinnal peab elastsusmoodul olema vähemalt E=170 MPa, kõnniteel peab killustiku pinnal elastsusmoodul olema vähemalt E=140 MPa, teepeenral peab elastsusmoodul olema E=130 MPa vastavalt " Tee ehitamise kvaliteedi nõuded" (Mtm määrus 03.08.2015 nr 101) AS Infragate Eesti 12 Tallinn 2019 Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud. Töö nr VI28/24-18 6 TEED JA PLATSID 6.1 OLEMASOLEV OLUKORD Mulgimaa elamuskeskuse kinnistul asub käesoleval hetkel pinnastee. 6.2 PROJEKTEERITUD LAHENDUS Riigitee nr 23198 ristumiskohtades on arvestatud nähtavuskolmurkaga kiirusel 80 km/h, tase erandlik, kuna hetkel olemasoleva mahasõidu juures on puu, mis on II väärtusklassiga ja tuleb säilitada. Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest: Seadused - EV Ehitusseadustik, RTI 05.03.2015; vastu võetud 11.02.2015 ja tulenevalt kehtestatud nõuded (redaktsioon 01.10.2019). Määrused - Majandus- ja taristuministeeriumi määrus: Tee projekteerimise normid; vastu võetud 05.08.2015 nr 106 - Majandus- ja taristuministeeriumi määrus: Tee ehitamise kvaliteedi nõuded; vastu võetud 03.08.2015 nr 101 - Majandus- ja taristuministeeriumi määrus: Tee seisundinõuded; vastu võetud 14.07.2015 nr 92 - Nõuded ajutisele liikluskorraldusele. Vastu võetud 13.07.2018 nr 43 Standardid - EVS-EN 13285:2018 Sidumata segud. Spetsifikatsioon; - EVS-EN 13242:2006+A1:2008. Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid; - EVS-EN 13282-1:2013 Hüdrauliline teesideaine. Osa 1: Kiirkivistuv hüdrauliline teesideaine. Koostis, spetsifikatsioonid ja vastavuskriteeriumid; - EVS-EN 13282-3:2013 Hüdrauliline teesideaine. Osa 3: Vastavushindamine; - EVS-EN 1340: 2003+AC:2006 Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid; - EVS-EN 1338: 2003+AC:2006 Betoonist sillutisekivid. Nõuded ja katsemeetodid; - EVS 814:2003 Normaalbetooni külmakindlus, Määratlused, spetsifikatsioonid ja katsemeetodid; - EVS 613:2001/A1:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine; - EVS - 614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine; - EVS 843:2016 Linnatänavad - Maa RYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid; - Liikluskorraldus nõuded teetöödel (13.07.2015 nr 90); Maanteeameti juhised - „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ (Kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314) - Teetööde tehnilised kirjeldused (versioon 06.12.16 nr 0234) - „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“, kinnitatud Maanteeameti peadirektori 22.11 2016. a käskkirjaga nr 0215. - „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“ Kinnitatud AS Infragate Eesti 13 Tallinn 2019 Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud. Töö nr VI28/24-18 Maanteeameti peadirektori 05.01.2016. a käskkirjaga nr 0001 Lisaks on arvestatud Tõrva Vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimustega, 22.03.2018 nr 199. 6.3 PROJEKTEERITUD KATENDID Käesoleva projektiga on ette nähtud paigaldada parkla alale asfaldist mahasõit, graniitsõelmetest kate ning sõiduautode ja bussi parkimiskohtadele munakivisillutis. Juurdepääsutee hooneteni ning siseõu on projekteeritud munakivikattega. Kõnniteed on projekteeritud graniitsõelmetest kattega. Äärekiviga teede tugevdatud murukattega tugipeenra laius on 0,25m (äärekivi taga). Äärekivideta asfaldiga mahasõidu peenrad projekteeritud purustatud kruusast (positsioon nr 6) tugipeenra laius 0,5m. Tugipeenra põikkkalle 4% väljapoole. Projektiga on ette nähtud rajada järgmised katendikonstruktsioonid: Tüüp 1 (parkla mahasõidu katend)  AC 16 surf h=5cm  AC 20 base h=6cm  Killustikust alus fr. 32/64 kiilumisega, Emin=170 Mpa h=30cm  Dreenkiht (kesk- või peenliiv) (kf=1,0m/ööp), Emin=65Mpa h=30cm  Täitepinnas kf=0,5m/ööp (vajadusel)  Ol.ol mineraalne aluspinnas või täitepinnas kf=0,5m/ööp Tüüp 2 (munakivisillutisega parkimiskohtade katend)  Munakivisillutis h=15cm  Paigalduskiht (liiva ja tsemendi segu) h=3-8cm  Killustikust alus fr. 32/64 kiilumisega, Emin=170 Mpa h=30cm  Dreenkiht (kesk- või peenliiv) (kf=1,0m/ööp), Emin=65Mpa h=30cm  Täitepinnas kf=0,5m/ööp (vajadusel)  Ol.ol mineraalne aluspinnas või täitepinnas kf=0,5m/ööp Tüüp 3 (juurdepääsutee katend)  Munakivisillutis h=15cm  Betoonalus C16/20 (rattajälgedes) h=3-8cm Paigalduskiht (liiva ja tsemendi segu, tee teljel) h=3-8cm  Killustikust alus fr. 32/64 kiilumisega, Emin=170 Mpa h=30cm  Dreenkiht (kesk- või peenliiv) (kf=1,0m/ööp), Emin=65Mpa h=30cm  Täitepinnas kf=0,5m/ööp (vajadusel)  Ol.ol mineraalne aluspinnas või täitepinnas kf=0,5m/ööp Tüüp 4 (jalgteede katend)  Munakivisillutis h=15cm  Liiva-tsemendi segu (muldkuiv) h=3-8cm  Killustikust alus fr. 16/32 kiilumisega, Emin=140 Mpa h=35cm AS Infragate Eesti 14 Tallinn 2019 Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud. Töö nr VI28/24-18  Ol.ol mineraalne aluspinnas või täitepinnas kf=0,5m/ööp Tüüp 5 (jalgteede katend)  Graniidisõelmed fr 0-6mm h=7cm  Paigalduskiht (paetuhk) h=3cm  Ridakillustikust alus fr. 4/32 kiilumisega, Emin=140 Mpa h=20cm  Dreenkiht (kesk- või peenliiv) (kf=1,0m/ööp), Emin=65Mpa h=20cm  Täitepinnas kf=0,5m/ööp (vajadusel)  Ol.ol mineraalne aluspinnas või täitepinnas kf=0,5m/ööp Tüüp 6 (parkla sõidutee katend)  Graniidisõelmed fr 0-6mm h=7cm  Paigalduskiht (liiva-tsemendi segu) h=3cm  Killustikust alus fr. 32/64 kiilumisega, Emin=170 Mpa h=30cm  Dreenkiht (kesk- või peenliiv) (kf=1,0m/ööp), Emin=65Mpa h=30cm  Täitepinnas kf=0,5m/ööp (vajadusel)  Ol.ol mineraalne aluspinnas või täitepinnas kf=0,5m/ööp Katendi materjalide minimaalsed kvaliteedinõuded Kihi paksus, Juh Juhendi Positsioon Märkuse cm end tabel või nr (1) punkt AC 16 surf 5 „A“ 1 B2 1 AC 20 base 6 „A“ 1 D2 1 killustikalus 30 „K“ 1 Nr 6 2 paekillustikust fraktsioon 32/64 killustikalus 20-35 „K“ 1 Nr 6 2 paekillustikust fraktsioon 16/32 Märkused: Ehituse ajal kasutada hanke ajal kehtivat MA/MTM poolt kinnitatud versiooni, mis parameetrid vastavad tabelis olevatele liiklussagedustele. 1. "A" - "Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis" Maanteeameti peadirektori poolt kinnitatud 23.12.2015 a käskkirjaga nr 0314. Asfaldist katendikihid rajada vastavalt „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ (Kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314). Asfaltsegude täitematerjali miinimum kvaliteedinõuded vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 27. aprilli 2016 istungi protokolli nr 17 päevakorrapunkti nr 35, lisa 1, tabel nr 7. Sideaine sisalduse puhul järgida EVS 901-3 segulehtedel toodud nõudeid. AS Infragate Eesti 15 Tallinn 2019 Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud. Töö nr VI28/24-18 2. "K" - "Killustikust katendikihtide ehitamise juhend" Maanteeameti juhis MA 2016- 012. Teede killustikalused rajada fraktsioneeritud killustikust kiilumismeetodil vastavalt Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (vastu võetud 03.08.2015 nr 101). Kivimaterjali kandevõime määratakse staatilise plaatkoormuskatsega vastavalt normatiivsele juhendile DIN 18134:2001-09. Killustikaluste täitematerjali miinimum kvaliteedinõuded vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 27. aprilli 2016 istungi protokolli nr 17 päevakorrapunkti nr 35, lisa 1, tabel nr 5. "TEKN" - Tee ehitamise kvaliteedi nõuded" MTM 03.08.2015.a määrus nr 101; Ülejäänud nõuded vastavalt EVS-901 osadele 1 kuni 3. 3. Haljastatav maapind tuleb eelnevalt planeerida, vajadusel täita ehitusobjektilt saadava pinnasega, katta kasvumulla kihiga (h=8 cm) ning külvata muruseeme. Kasvumuld peab olema mineraalmuld (pH 6,5...7,0) huumuse sisaldusega min 3%, muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid, kive, killustikku jms. Muld tihendada nii, et ei tekiks vajumisi ega veelohkusid, ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja rajatava haljasala piir ühtlustada ja tasandada niitmiskõlbulikuks. 4. Kõik munakivisillutiste vuugid täita tsemendi-liiva seguga. 6.3.1 Äärekivid Projektis on kasutatud järgmisi äärekive: Graniitäärekivi 15x30x80(100). Külma- kindluse klass vähemalt Klass 3. Toodang peab olema vastupidav teede talihooldes kasutatavatele kemikaalidele. Paigaldusbetooni tugevusklass C16/20, märgbetoon, tuleb paigaldada ühtlase betoonis sängituskihile. Äärekivi paigaldamisel tuleb algus ja lõpp viia kõrguslikult kokku olemasoleva äärekiviga ja peab olema tagatud äärekivide vahel normidele vastav vuukide vaheline laius. Äärekivi betoonaluse minimaalne paksus peab olema 8 cm (loetuna äärekivi alt). 6.4 LIIKUSKORRALDUS JA PLAANILAHENDUS Käesoleva projekti eesmärgiks on ehitada elamuskeskusele parkimiskohad ja kõnniteed ning planeerida haljastatav ala. Parkimiskohad on 90 ja 0 kraadise nurga all. Tavaauto parkimiskoha mõõdud on 2,6*5,0 m, bussi parkimiskoha mõõdud on 4,0*16,0 m, puudega inimese parkimiskoha mõõdud on 3,6*5,0 m. Kõnniteed on ette nähtud 1,5 kuni 6,2 m laiused purustatud graniitsõlemetest kattega. Parkla ulatuses on kõnniteed graniitsõelmetest. Kõnniteed on ühendatud hoonete sissepääsudega. Kokku on kinnistul ette nähtud 42 parkimiskohta, nendest 2 on puudega inimeste parkimiskohad ja 2 bussi parkimiskohad. Parkimiskohad on munakivisillutisega. Riigitee nr 23198 kaitsevööndis on teostatud järgmised põhilise teede projekteerimistööd: ristmiku rekonstrueerimine, uue ristmiku-, jalgratta- ja jalgtee-, parkla projekteerimine. 6.5 VERTIKAALPLANEERIMINE Projektala teede ja platside vertikaalplaneeringu koostamisel on arvestatud olemasolevate kõrgustega maapinnal ning projekteeritud hoone põranda nullkõrgusega. Parkimiskohtade ja kõnniteede piki- ja põikkalded jälgivad olemasolevate teede profiili. Haljasalal on kalded suunatud eelkõige hoonetest eemale. Sademevesi on juhitud (kõnni)teedelt piki- ja põikkalletega haljasaladele. AS Infragate Eesti 16 Tallinn 2019 Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud. Töö nr VI28/24-18 6.6 EHITAMINE Riigitee nr. 23198 km 1,68 asuv ristumiskoht tuleb rekonstrueerida kergliiklejate teenindamiseks hiljemalt enne riigitee nr 23198 km 1,60 rajatava ristumiskoha vastuvõtmist. 6.6.1 Üldandmed Ehitustöödel peab töövõtja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”. Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. Töövõtja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid. Töövõtja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Enne ehitustööde algust tuleb looduses kindlustada kõik olemasolevad piirimärgid. Üldiselt tuleb ehitustööde käigus tagada kõikide olemasolevate piirimärkide säilimine. Juhul kui see osutub võimatuks, tuleb sellest teavitada maaomanikku ja pärast tööde lõpetamist taastada kõik tööde käigus hävinud piirimärgid. Piirimärkide kahjustamisel on Töövõtjal kohustus need taastama. Piirinaabreid tuleb teavitada ka kõikidest töödest, mis viiakse läbi nende maal või kui ehitustegevus puudutab otseselt piirinaabri huve. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide kommunikatsioonide valdajad. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud, tööde teostamisel nendele kuuluval maaüksusel). Töövõtja peab tagama kõigi kooskõlastustes esitatud nõuete ja tingimuste täitmise vastavalt projektlahendusele. Tellija, Töövõtja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Töövõtja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. Kõik kooskõlastamata omaalgatuslikud projekti muudatused või projektlahenduste eiramised on keelatud. Eelpoolt toodu eiramisel on Töövõtja kohustatud kõik hilisemad projektlahenduste eiramistest tulenevad parandused, vajalikud lisa- või taastustööd teostama oma kuludega. Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele. 6.6.2 Ettevalmistustööd Töövõtja peab kavandama ja paigaldama kaitsepiirded ja muud kaitsekonstruktsioonid, mis on vajalikud tööplatsi piiramiseks ning tööõnnetuste või varaliste kahjude vältimiseks. Enne ehituse algust tuleb paigaldada ehitustsooni jäävatele puude tüvedele puust kaitsekilbid. Kui peaks olema vajadus puu juuri läbi lõigata, tuleb kaasata arborist. 6.6.3 Liikluskorraldus ehituse ajal Ajutisel liikluskorraldusel juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 nr 43 määrusest AS Infragate Eesti 17 Tallinn 2019 Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud. Töö nr VI28/24-18 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Enne töödega alustamist tuleb vajadusel koostada „Ajutise liikluskorralduse projekt“, mis tuleb kooskõlastada Tellijaga, kohaliku vallavalitsuse ehitusosakonnaga ja Maanteeametiga. 6.6.4 Mullatööd Mulde laienduste laiuses tuleb koorida kasvupinnas. Seejärel tuleb profileerida alus vastavalt pikiprofiilile kattega paralleelseks aluseks ja eemaldada seejuures kogu olemasolev peenar, tihendada muldkeha. Seejärel paigaldada dreenkiht tihendada ning profileerida. Kasvupinnas koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks või üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. Välistada tuleb kasvupinnase reostamine ja ülemäärane tihendamine. Väljakaevatud pinnase kasutamine väljaspool ehitusobjekti kooskõlastada riigi Keskkonnaametiga. Muldesse paigaldatav materjali peab olema orgaanikavaba ja tihendatav. Mulde pealne tuleb planeerida paralleelselt katte projekteeritud vertikaalplaneerimisega. Konstruktsiooni alune pind tuleb tihendada. Enne mulde ja katendi ehitustöid tuleb teostada ettenähtud kommunikatsioonide kaitsemeetmed. Trasside ristumisekohas (nt sidetrass ja veetoru või sidetrass ja truup) tuleb kaabel nihutada torust ettenähtud kaugusele/sügavusele. Kasvupinnas koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks või üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. Välistada tuleb kasvupinnase reostamine ja ülemäärane tihendamine. Väljakaevatud pinnase kasutamine väljaspool ehitusobjekti kooskõlastada riigi Keskkonnaametiga. 6.6.5 Muldkeha ja dreenkiht Teel tuleb eemaldada mulde osas materjal projekteeritud konstruktsiooni põhjani. Ehitamisel tuleb jälgida, et olemasolev või rajatud mulle ning alus oleksid tihendatud (tihendustegur minimaalselt 0,98 töökihi ülakihis ja 0,96 töökihi alakihis) ja planeeritud põikkaldega tee teljelt serva poole. Muldkeha töötsoonis (kuni katte pinnast 1,5 m) tuleb kasutada täiteks liiva, mille filtratsioonimoodul peab olema kuni 1,5 m sügavusel katte pinnast 0,2 m/ööp või peenosise sisaldusega <8%. Töökihist allapoole paigaldatava mineraalmaterjali filtratsioonimoodulile ja peenosises sisaldusele nõudeid pole, materjal peab olema tihendatava ja orgaanikasisaldus <5%. Muldkehade ehitamisel tuleb juhinduda „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhises“ ja „Muldkeha remondi projekteerimise juhisest“ . Mulde laienduste alt tuleb koorida kasvupinnas. Mulde pealne tuleb planeerida ja konstruktsiooni alune pind tuleb tihendada. Mulde peale tuleb rajada dreenkiht. Enne kaevetööde alustamist on vajalik trassivaldajate teavitamine Töövõtja poolt ja vajalike kaevelubade hankimine. Kaevetööde läbiviimisel arvestada pinnase kvaliteeti ja kaevikute sügavust, olemasolevaid konstruktsioone ja koormatust ning vee ja transpordi mõjul tekkivaid ohtusid. Töövõtja kindlustab kaeviku määral, mis tagab ohutu tööde korraldamise. Olemasolev pinnas profileeritakse ja tihendatakse vastavusse projekteeritud katendi alumise pinnaga. Kaeviku paiknemine ja sügavus fikseeritakse töö ajal tehtavate kontrollmõõdistuste abil enne aluskihi tegemist. Tuleb vältida liigset kaevamist nii laiusesse kui ka sügavusse. Valmiskaevatud kaevikust eemaldatakse lahtised kivid. Töövõtja peab otsima ehituseks sobimatu pinnase ladustamiseks sobiva koha. Enne katendi aluskihi paigaldamist teostatakse olemasolevate kommunikatsioonide ümberehitus. Olemasolevatelt haljasaladelt saadav kasvumuld sõelutakse, viiakse vastavusse haljastamisel kasutatavate nõuetega ja kasutatakse teede äärsete alade haljastamisel (h=8 cm). 6.6.6 Olemasoleva katendi likvideerimine Olemasolev likvideeritav pinnas veetakse Tellijaga kooskõlastatud laoplatsile/ prügilasse. 6.6.7 Aluse ehitus Profileeritud ja tihendatud olemasolevale aluspinnasele rajatakse vastavalt projektlahendusele katendi alumised kihid keskliivast või vajadusel täitekiht olemasolevast objektil välja kaevatud keskliiva kihist. Killustikukihtide rajamisel tuleb lähtuda „Killustikust AS Infragate Eesti 18 Tallinn 2019 Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud. Töö nr VI28/24-18 katendikihtide ehitamise juhisest 2016-012“. Dreenkihi ehitamisel kasutatava materjali filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 1 m/ööp. Piki- ja põiksuunas profileeritud ja tihendatud aluskihile paigaldatakse vastavalt tüüplõigetes antud fraktsioonidega ja paksustega killustikkihid. 6.6.8 Liikluskorraldusvahendid Liiklusmärkidele, postidele ja tarvikutele on nõuded esitatud Teetööde tehnilistes kirjeldustes. Kõik ehituse käigus likvideeritavad olemasolevad liiklusmärgid, märgipostid jne. tuleb demonteerida ja üle anda tee valdajale (Tellijale) ning ladustada tee valdaja (Tellija) poolt ette näidatud kohta nii, et oleks tagatud võimalusel nende edasine kasutamine ka tulevikus. Tee valdaja poolt kasutuskõlbmatuks või mitte vajalikuks tunnistatud elemendid tuleb utiliseerida. Märkide valmistamisel kasutada liiklusmärkide suurusgrupp 1 ja 2. Liiklusmärkidel kasutada kilet valguspeegeldavuse klassiga II. Liiklusmärgid peavad olema tsingitud plekist alustel, tekstilised märgid alumiinium alustel. Liiklusmärgi alumiiniumalus peab olema vähemalt paksusega 1,85 mm. Liiklusmärkide tagumine külg peab olema kaetud halli värviga. Tekstilistel märkidel kasutada alumiinium aluseid. Liiklusmärkide postid peavad olema kuumtsingitud terastorud, posti läbimõõt 60mm. Ehitaja peab arvestama posti pikkuse valikul postile paigaldatavate liiklusmärkide arvuga. Olemasolevad liiklusmärgid, mis lähevad vastuollu projekteeritud liikluskorraldusega võetakse maha. Liiklusmärgid peavad vastama EVS 613 toodud nõuetele. Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastama standardile EVS-EN 12899 ning vastu pidama samas standardis kirjeldatud järgmistele koormusklassidele ja osavaruteguritele. Märkide paigaldamisel arvestada nende nähtavusega, vajadusel korrigeerida paigalduskoht standardiga EVS 613:2001 antud piires. Töövõtja peab arvestama posti pikkuse valikul postile paigaldatavate liiklusmärkide arvuga. 6.6.9 Keskkonnakaitse Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele vastavalt. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Kaevetöödel kaevandatavad pinnased tuleb utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Kogu ehitusperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Ehitusmasina juhil peab olema kütuse või õlilekete likvideerimise oskus. Vajalik on ehitustehnika regulaarne ülevaatus ja hooldus vähendamaks lekete tekkimise võimalust. Masinaid/ mehhanisme tuleb hooldada korrapäraselt, et vältida juhuslikke lekkeid ja reostusohtu. Õlide, kütuste jm sarnase käitlemisel tuleb vältida nende lekkimist ning valgumist pinnasesse, pinna- ja põhjavette, samuti jääkide kontrollimatut kõrvaldamist. Vajadusel kasutatakse vastavaid vanne või paake. Kui masinal/ mehhanismil avastatakse õli/ kütuse leke, tuleb võtta kasutusele meetmed vältimaks pinnasereostust. Juba reostatud pinnas tuleb eemaldada ja viia saastatud pinnast vastuvõtvale ettevõttele. Seda ei või kasutada objektil täiteks ega segada muu jääkpinnasega. Olenevalt reostuse ulatusest tuleb informeerida Keskkonnaametit. Ehitustööde organiseerimisel arvestada, et raskete veokite liiklemine puude juurtel või ehitusmaterjalide ladustamine puude alla tihendab pinnast ja puude ainevahetus on häiritud. Seepärast ei tohi puude alla võra ulatuses kuhjata mulda, ehitusmaterjali jne. Töövõtja peab arvestama Keskkonnaameti poolt väljastatud kooskõlastuse tingimustega. AS Infragate Eesti 19 Tallinn 2019 Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud. Töö nr VI28/24-18 6.6.10 Teede kasutamine ja hoolduse juhend Teede ehitusjärgne kasutamine ja hooldus toimub Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. Hoolduse puhul tuleb lähtuda järgmistest kehtivatest Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määrustest: 2. Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (Vastu võetud 03.08.2015 nr 101); 3. Tee seisundinõuded 14.07.2015.a määrus nr. 92, redaktsiooni jõustumine 05.11.2018. Viimati mainitud õigusaktid on kohustuslikud kõikidele avalike teede omanikele ja hooldajatele ning need tagavad nõutava tee korrashoiu. Käesolevas projektis ei ole kasutatud eri hoolde- ja ekspluatatsiooninõudeid vajavaid lahendusi. 7 PUMPLAD Projektpiirkonda on ette nähtud paigaldada üks reoveekanalisatsiooni pumpla. Pumpla Hm Pumpla Qmin l/s Survetorustiku läbimõõt/pikkus läbimõõt (ühe pumba m töötamisel) KP-1 8,0 1,6 5 De110/ 57 m Kanalisatsioonipumpla peab olema valmistatud tehases ning korpus tarnitud objektile ühes tükis arvestades käesolevas töökirjelduses esitatud nõudeid. Erinevate osade kokku keevitamine või ühendamine kohapeal ei ole lubatud. Reoveepumpla paigaldamisel tuleb arvestada pumpla valmistajatehase juhistega. Reoveepumplasse KP-1 tuleb paigaldada kaks pumpa. Reoveepumpla korpus peab olema veetihe ning piisava tugevusega pinnasesse paigaldamiseks (rõngasjäikuse klass vähemalt SN 4) joonisel näidatud sügavusele. Pumpla korpus peab olema valmistatud polüetüleenist. Pumpla korpuse materjaliks tuleb kasutada suure tihedusega polüetüleeni PEHD. PE-plastist korpust läbivad torud paigaldada korpust läbiva ja seina külge keevitatud hülsi sisse, tihendada ülekattega veetihedust tagava materjaliga seest ja väljast. Asendiplaanil on esitatud pumpla korpuse minimaalne siseläbimõõt. Pumpla korpuse ülaosa ja hooldusluuk tuleb soojustada. Korpuse soojustus peab ulatuma minimaalselt 1,0 m sügavuseni mõõdetuna maapinnast. Soojustuskihi paksus peab olema vähemalt 50 mm. Kasutatava soojustusmaterjali soojusjuhtivustegur ei tohi olla suurem kui 0,035 W/mK. Pumpla maapealne plastluuk peab olema 180° avatav, soojustatud ja lukustatav ning luku kohal peab olema sademetekaitse. Pumpla luuk peab olema koos kontaktianduriga. Pumpla luuk peab võimaldama teostada segamatult hooldustöid ja olema piisavalt suur, et ka suurimat konstruktsiooni oleks võimalik ühes tükis pumplast välja tõsta. Luuk peab olema valmistatud vandalismikindlalt. Luuk valmistada nii, et oleks välistatud luugi sulgumine avatud asendist tuule mõjul. Pumpla luugi kõrgus maapinnast peab olema 300 mm. Luuk peab olema lukustatud külje pealt. Lukustuselementide arv peab olema vähemalt 2 tk luugi kohta. Luugi lahtine olek ei tohi takistada kiirpaigaldusliitmike ning redelite kasutamist. Luuk ei tohi avaneda sellele poole, kus asetsevad kiirpaigaldusliitmikud või redel. Pumba pikaajalise riketeta töö huvides ei tohi ta sisse lülituda tihedamalt kui 10 korda tunnis. Kõik kasutavad kanalisatsioonipumbad peavad olema tsentrifugaalpumbad, vaba läbivoolu töörattaga. Pumpade tootjal peab olema Eestis ametlik remondi- ja tootmisüksus, mis on võimeline reageerima ja garanteerima hooldusspetsialisti kohaletuleku võimalikule väljakutsele 24 tunni jooksul. Pumbad peavad olema ülevaatuseks või hoolduseks hõlpsasti eemaldatavad, vajamata selleks poltide, mutrite ega muude kinnitusvahendite lahtiühendamist. Pumba spiraalkambri, mootori ja tihendi korpus peavad olema valmistatud kõrge kvaliteediga hallmalmist. Kõik reoveega kokkupuutuvad pinnad peavad olema kaitstud reoveekindla pinnakattega. AS Infragate Eesti 20 Tallinn 2019 Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud. Töö nr VI28/24-18 Kiirühendusjalg min DN 80, tihend pumba ja toru vahel peab olema täiendavalt fikseeritud (tihendi kinnitumine ainult pumba raskusega ei ole aktsepteeritav). Peab olema võimalik pumpla põhjapesu pumbatava reoveega. Pumplad peavad olema varustatud redeli ja teenindusplatvormiga. Redel peab võimaldama teenindava personali ohutu sissepääsu pumplasse. Pumpla luugist läbimineku lihtsustamiseks peab väljaspool pumplat paiknema käsipuu. Redel peab olema ülaosas kinnitatud vahetult pumpla luugi alla ning ulatuma kuni pumpla põhjani. Redeli kinnitused ja konstruktsioon peavad tagama redeli piisava tugevuse ja jäikuse. Redeli toru minimaalne läbimõõt 33,7 mm, astmed sammuga h=300 mm nelikanttorust 30×30 mm, pealekleebitavate karedapinnaliste ribade kasutamine ei ole lubatud. Redeli konstruktsioon peab lähtuma tööohutuse seisukohtadest. Redel ei tohi takistada pumba väljatõstmist ja paigaldamist maapinnalt. Redel tuleb valmistada roostevabast terasest AISI 316. Pumpade paigaldamiseks peab olema kaks juhtsiini ning pumpade tõsteketid. Juhtsiin peab olema nii jäik, et olenemata selle pikkusest ei tohi pump pealt maha tulla. Juhtsiinide kinnitus peab ulatuma vahetult pumpla luugi alla. Kõik pumpla metallelemendid (juhtsiinid, sisetorustik, redelid, poltliited jms) peavad olema happekindlast roostevabast terasest (AISI316). Sisemise survetorustiku läbimõõt peab olema min DN80. Reoveepumpla sissevoolutorustikule paigaldada kummikiilsiiber koos spindlipikendusega pumpla korpusest väljapoole. Spindlipikendus peab olema varustatud kapega. Pumplas kasutatavad materjalid ja konstruktsioonid tuleb valmistada kuumtsingitud terasest, survetorustik, redel jm vahetult reoveega kokkupuutuvad komponendid roostevabast terasest min AISI316. Roostevabast terasest sõlmed tuleb valmistada tehases. Siibritel peab olema kõrgtugevast malmist korpus, mis on seest ja väljast kaetud epoksiidpulbervärviga vastavalt standardile DIN 30677. Tagasilöögiklapid peavad olema nitriliga kaetud (NBR) kuulidega, malmist korpusega, mis on kaetud vähemalt 250 µm epoksiidpulbervärvi kihiga seest ja väljast ning DIN 30677 kvaliteedistandardile vastavad ja tunnustatud tootjalt. Pumpla plastkorpus tuleb kinnitada raudbetoonist valmistatud ankurdusplaadi külge võrdsete vahedega paigutatud korrosioonikindlate ankurpoltide ja ankurduskingade abil. Korpuse kinnitamiseks võib puurida ankurdusserva sisse avaused ja fikseerida korpus alusplaadi külge korrosioonikindlate ankurpoltide ja ankurdusplaatide abil. Ankrupoltide arv peab olema piisav, et tagada pumpla stabiilsus. Kõik ühendusdetailid (poldid, seibid jne) peavad olema roostevabast terasest. Tööiga vähemalt 50 aastat. Kaeviku põhi ehk põhjaplaadi aluspind tuleb tasandada. Vajadusel katta kaeviku põhi väiksefraktsioonilise kruusa või killustikuga. Killustikalus ümbritseda geotekstiiliga alljärgnevate põhiparameetritega: kaal: 150...200 g/m2; tõmbetugevus: 10...15 kN/m. Aluspind peab olema tihendatud 0,98 tihedustegurini. Kui tegemist on nn. tundliku ja ebaühtlase pinnasega, tuleb olla eriti ettevaatlik ja veenduda lõplikult aluspinna ühtluses ja tiheduses. Siibritel peab olema kõrgtugevast malmist korpus, mis on seest ja väljast kaetud epoksiidpulbervärviga vastavalt standardile DIN 30677. Tagasilöögiklapid peavad olema nitriliga kaetud (NBR) kuulidega, malmist korpusega, mis on kaetud vähemalt 250 µm epoksiidpulbervärvi kihiga seest ja väljast ning DIN 30677 kvaliteedistandardile vastavad ja tunnustatud tootjalt. Pumpla peab olema varustatud GSM-signalisatsiooniga. Pumpla platsil, piirdeaia sees, peab olema välisvalgustuspost (hämara ja liikumisanduriga) elektrikilbist elektritoitega. Posti latern peab sobima objekti kasutusotstarbega kokku ja olema kaitstud võimalike vigastuste eest (vandalism). Kõik (kilp, plats jms) piirdeaia sees asuv peab olema valgustatud. Reoveepumplates peab üks pumpadest olema varustatud loputusklapi ehk uhteklapiga. Juhul kui šahti sügavus on rohkem kui 5 meetrit, tuleb ohutuse tagamiseks paigaldada lisaplatvorm ja redel. Reoveepumpla töötav maht peab olema piisav, et tagatud oleks pumbatootja poolt lubatud maksimaalne pumpade käivitussagedus. Reoveepumplas tuleb tagada loomulik ventilatsioon: värske õhu juurdevool reservuaari alaosasse (500 mm kõrgemal maks. veetasemest) ja väljatõmme reservuaari ülaosast. AS Infragate Eesti 21 Tallinn 2019 Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud. Töö nr VI28/24-18 Õhutustorude DN 100 otsad peavad paiknema 700 mm kõrgusel maapinnast ja olema kaitstud sademete eest ning suletud putukavõrguga. Torud peavad olema võimalikult vandaalikindlad: piisava seinapaksusega ja tugevalt kinnitatud pumpla konstruktsiooni külge. Elektrienergia elektrivarustuse saamiseks tuleb Töövõtjal teha taotlused liitumispunktide (sh elektrivõrgu valdajale kuuluvate kaablite) projekteerimiseks. Töövõtja kannab kõik sellega seotud kulud. Elektrivõrguga uutest liitumispunktidest alates tuleb Töövõtjal projekteerida ja rajada uued elektrimaakaablid ja muud elektriseadmed. Maaaluse pumpla kogu seadmestik peab olema valitud vastavalt pumpla sisetingimustele. Reoveepumplate juurde tuleb rajada killustikust juurdepääsutee ja killustikust plats. Reoveepumplate juurdepääsutee peab olema ühendatud üldkasutatava teega. Reoveepumplate esine teenindusplats peab olema piisav veoautole ümberpööramiseks. 8 KESKKONNAKAITSE Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja töömeetodeid ning vältima keskkonna reostamist. Kõik jäätmed tuleb käidelda ning nendest vabaneda kohasel moel, vastavalt jäätmete omadustele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ja käidelda eraldi. 8.1 KÕRGHALJASTUSE KAITSE JA RAIED Osaliselt tehakse ehitustööd olemasolevate puude kaitsetsoonis. Tööd korraldada nii, et ei rikutaks puude tüvesid ja suuremaid juuri. Puude raie ja asendusistutamine toimub vastavalt Alutaguse Vallavalitsuse eeskirjadele. Töövõtja ei või ilma omavalitsuse ja/või maakonna keskkonnateenistuse kooskõlastuseta eemaldada, teisaldada või lõigata maha ühtegi avalikul alal või kõnniteedega külgnevat puud. Töövõtja vastutab kõigi projekti piirkonnas asuvate olemasolevate puude ja haljasalade kaitse eest. Kui Inseneri arvates on mõnda puud või haljasala põhjendamatult vigastatud või kahjustatud, siis asendab Töövõtja iga vigastatud või kahjustatud puu ja/või haljasala uuega, mis on sama või parema kvaliteedi ja näitajatega. Enne ehitustööde algust tuleb projektikohaselt või inseneriga konsulteerides määratleda säilitatavate puude vm haljastuse kaitsetsoon, et kaitsta taimi ehitustööde käigus tekkida võivate vigastuste ja kahjustuste või otsese hävimise eest. Kui mingil puhul on vajalik masinate või ehitajate sisenemine puu(de) kaitsetsooni, tuleb paigaldada puutüvele kaitse. Tüve ümber siduda püstised lauad, laudade ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid, vms). Laudadest kaitse peab ulatuma kogu tüve ulatuses võrani. Jälgida tuleb, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi. Vajadusel võib inseneri nõusolekul kärpida puu alumisi oksi nii, et see ei tekita puule jäävaid kahjustusi ja puu võrakuju säilib. Kaevetööde vahetus läheduses tuleb puude tüved ümbritseda vigastuste vältimiseks kuni 3 m kõrguseni 100x50 mm prussidega. Lõikust peab teostama vastava ala spetsialist (arborist). Likvideeritavad puud tuleb eemaldada koos kändudega, tüved ja oksad tükeldada ning transportida kohaliku omavalitsuse poolt näidatud kohta. 8.2 KORISTAMINE Töövõtja koristab ehitusplatsilt töö käigus tekkinud prahi ja prügi iga tööpäeva lõpus. Kõik koristamistööde käigus tekkinud praht, prügi ja jäätmed kuuluvad Töövõtjale ja need eemaldatakse ehitusplatsilt ilma tänavaid reostamata ja külgnevaid krunte kahjustamata ning ladustatakse legaalselt lubatud paigas. Kõik veokite poolt avalikele aladele (tänavatele jm) tööde ja ehitusplatsi koristamise käigus kantud pinnas ja muda eemaldatakse vastavalt vajadusele Inseneriga kokkulepitud korras. Töövõtja peab vältima pinnase või jäätmete pudenemist tänavatele tööde alalt lahkuvatelt täislaaditud veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. AS Infragate Eesti 22 Tallinn 2019 Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud. Töö nr VI28/24-18 Ehituskaeviku veetõrje tegemisel on pinnaseosakesi sisaldava vee juhtimine või pumpamine kanalisatsioonitorustikesse või sademe- ja pinnasevee ärajuhtimiseks mõeldud kraavidesse tuleb teha läbi settekaevu ja eelnevalt kooskõlastada Alutaguse Haldus OÜga. Lõpp-koristus Pärast teatud ehitusetapi lõppu ja testimist (vajadusel) koristab Töövõtja antud ehitusetapi käigus tekkinud prahi ja liigpinnase objektilt ja kõrvaldab kõik ajutised rajatised, platsitähistused, töövahendid, tellingud, materjalid, tarnitud seadmed ja ehitusmasinad ning – seadmed, mida tema ise või mõni tema alltöövõtjatest on antud etapis kasutanud. Lõpp- koristus toimub seitsme (7) päeva jooksul pärast pinnase taastamist. Kõik lammutusjärgsed materjalid tuleb eraldada ja ladustada sortimentide kaupa ning käidelda vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud jäätmekäituskorra kohaselt. 8.3 JÄÄTMEKÄITLUS Tööde käigus tekkivad jäätmed, s.h. ohtlikud jäätmed, peab Töövõtja käitlema Jäätmeseaduses ja selle rakendusaktides sätestatud moel. Ehitustöödel väljakaevatud ja ülejääv pinnas transportida ning ladustada kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohtadesse. Demonteeritud seadmete utiliseerimine kooskõlastatakse Tellijaga. Üleliigse pinnase ja mineraalainese võib kasutada oma ehitusplatsil täitmiseks või viia olevatesse ametlikesse ladustuspaikadesse. Väljakaevatud pinnast kasutada sobivusel tagasitäitena vastavalt punktile 5.4. Juhul, kui pinnas või mineraalaines antakse üle taaskasutamiseks teistele isikutele (näiteks maapinna täitmiseks teisel ehitusplatsil), siis tuleb nende väljavedu ehitusplatsilt kooskõlastada keskkonnaametiga. Maapinna täitmiseks tohib kasutada vaid saastumata pinnast ja mineraalainest. Looduslikku kasvupinnast võib kasutada haljastustöödel. Looduslik kasvupinnas on loodusvara. Kui tekib kahtlus, et pinnas võib olla saastatud õliga või teiste ohtlike jäätmetega, tuleb võtta edasiste juhiste saamiseks ühendust keskkonnaametiga. Eelsorteeritud betooni-, tellise- ja kivijäätmeid töödeldakse kas killustikuks või muuks kasutuskõlblikuks ehitusmaterjaliks. Kui betooni-, tellise- või kivijäätmeid tahetakse taaskasutamiseks üle anda teistele isikutele, tuleb nende väljavedu ehitusplatsilt kooskõlastada keskkonnaametiga. Metallijäätmed tuleb anda üle vanametalli koguvale ettevõttele. Seejuures tuleb värviline ja mustmetall koguda eraldi. Asfaltbetoonijäätmed tekivad põhiliselt teede ja platside katete lammutamisel. Asfaltbetoonkatted tuleb lammutada nii, et asfaltbetoon ei seguneks teealuse materjaliga. Prügilasse toimetatakse need ehitusjäätmed, mida ei saa taaskasutada. Jäätmeid on keelatud vedamiseks üle anda isikule, kellel ei ole jäätmeluba. Seetõttu tuleb veoettevõtjaga lepingu sõlmimisel alati veenduda jäätmeloa olemasolus ettevõttel. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis või muul asjakohasel viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda veo, sealhulgas laadimise käigus. Jäätmete vedu ei tohi häirida öörahu. Jäätmeveo korraldab jäätmevaldaja. Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed. Töövõtja esitab Tellijale tõendid jäätmete utiliseerimise kohta. AS Infragate Eesti 23 Tallinn 2019 Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud. Töö nr VI28/24-18 9 TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Ehitustöödel peab ehitaja järgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”. Lisaks arvestama Tööinspektsiooni poolt välja antud brošüüris „Tööohutus ehitusplatsil“ 2014 toodud nõuete ja infoga. Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Samuti tuleb teavitada tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid. Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema kooskõlas kohaliku valitsuse Ehitusmäärustega. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide tsoonis tuleb kaevata käsitsi. Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Kaevikust väljakaevatav pinnas veetakse ära. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse kohaliku valitsusega, metsaomanikuga, maaomanikega. Ehitusel tuleb jälgida, et ei tekitataks liiklusohtlikke olukordi juurdepääsutee ehitamisel ja selle vahetusläheduses. Ehitusplats tuleb vastavalt nõuetekohaste viitade ja märkidega tähistada vastavalt MKM määrusele nr. 69 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“16.04.2003.a. Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. Koostasid: P. Värnomasing R.Sokmann AS Infragate Eesti 24 Tallinn 2019 Töö nr. Staadium Kuupäev Lehe nr. Mõõtkava 20301:002:2020 15 ,0 5 PROJEKTEERITAV MAAKIVIKINDLUSTUS PROJEKTEERITAV PUURKAEV Tellija Töö nimetus Objekt Leht 8, 28 TINGMÄRGID PE KV-1 90.12 R SP INFRAGATE EESTI AS MÄEALUSE 2/2 12618 TALLINN tel. 626 7777 e-post: [email protected] www.infragate.ee MTR EP10845129-0001 EK T I I VSE LT JÕ 12 K2 ,6 De300 L EÄ 9 K2 =29.0 i= K2 0.004 Ä RD K2 K2 1 E 2 K2 De 30 1 0 K2 Ø560 L= 22 92.20 .9 i SK-2 90.24 K2 = 0. 90.24 02 H:1.96 Ø560 7 K2 93.05 1 90.85 SK-1 2 91.35 H:2.20 K2 1 K2 De PUITPRUSSID (H=700MM) PIIRDENA 20 K2 0 L= 37 .8 K2 i= 0. 06 5 K2 Ø560 20 K2 95.52 ,6 93.82 SK-8 kood: 1160 9 K2 93.82 SK-1 1 H:1.70 8700 m2 2 1 Jätkuvalt riigi omandis olev maa-ala K2 K2 De K2 200 L= 3 7K2 . 5 5 1 i= 0.1 K2 20301:002:0033 S1 kuusk 23 4 K2 Ø560 100.10 6 98.40 SK-7 K2 98.40 3 1 H:1.70 Ø400 Ø400 105.00 2 K-15 103.74 101.40 99.70 K-22 H:1.26 K2 K1 2 99.70 K2 100.65 3,8 1 1 3 H:1.70 2 1 D1 K2 5 mp 101.71 1 1 -1.84 KS-1 D1 D1 De2 13 18 15 15 13 18 18 14 14 15 14 15 15 13 12 19 19 1 15 15 1515 14 19 20 18 20 Ø560 00 D1 16 15 15 15 15 15 18 16 16 15 14 12 12 20 20 20 0 15 15 16 16 16 15 15 15 15 14 13 13 14 19 -0 .03 15 15 15 16 16 16 15 15 15 12 13 19 14 13 13 K2 15 15 16 16 16 16 16 15 12 14 13 1818 16 16 16 12 12 16 15 16 12 12 18 103.55 1 15 12 3 15 15 12 13 1 D1 15 15 15 12 15 L=2 1,5 20 20 20 101.85SK-6 D1 20 1 16 18 14 18 K3 19 2 9 16 16 16 16 13 19 13 16 16 16 16 16 16 12 18 1 0.8 9 8 13 13 15 16 161515 16 16 16 16 16 16 15 15 16 15 15 15 15 12 18 101.85 VALGUSTUS RAJALE 9 15 20 20 18 12 14 14 16 16 16 15 15 15 15 16 1515 8 15 15 14 K2 16 16 15 15 16 15 16 15 15 15 15 15 15 14 13 12 K3 8 13 16 15 15 15 13 16 16 15 14 14 1516 16 16 16 15 13 14 14 1616 16 16 16 13 14 19 H:1.70 2 1 9 9 14 14 16 16 16 16 13 13 16 16 13 19 16 13 12 12 16 i=0 14 13 16 16 16 20 20 18 16 1 2 D1 KS 16 16 14 14 12 12 20 20 JA 20 14 1 19 L=20,0 m 20 12 12 D1 20 20 1 K3 12 K3 20 19 13 13 19 .10 18 14 12 18 12 19 18 3 13 1318 18 PESADELE 12 12 12 12 13 14 1919 K1 K3 18 K2 19 19 19 14 13 ±0.00=103.55 19 1 14 12 De KS 13 19 12 D1 1 19 18 P 1 K1 K3 Ø1600 K3 19 12 K1 18 12 1 18 20 D1 V1 20 20 14 60 De 2 19 13 14 13 18 13 13 14 102.95 1 19 12 K3 11 13 14 14 14 1 19 11 12 18 18 19 6 18 18 12 D1 mp 103.52 11 18 L= 5,3 12 12 11 11 12 12 13 101.15KP-1 1 11 De 3 12 13 14 KS 12 20 V2 11 20 11 12 13 14 18 1 14 K2 K3 0L D1 K3 18 20 20 14 18 18 19 19 1818 11 19 8. 1 12 100.75 16 14 1819 19 2 D1 V1K1 18 19 12 20 V-14 13 13 14 18 6 De 19 13 12 20 20 13 13 14 13 2,3 Ø400 13 13 13 18 17 =3 20 13 13 i 18 12 20 14 14 14 18 17 17 20 13 14 H:3.28 K3 0L 8 12 12 18 18 1 17 14 8. 14 14 18 19 D1 12 12 12 14 14 19 19 20 19 103.42 17 18 = 9 =0 9 19 19 20 18 9 8 17 18 18 8 12 20 13 13 18 20 20 20 18 18 11 K 9 20 20 13 13 20 20 20 i 9 20 20 L 12 12 12 9 14 14 14 20 K3 12 0 S1 39 K3 K2 13 13 14 18 19 20 9 9 12 D-9 102.81 17 0,6 .01 13 13 18 18 13 Projekteeritud hülss PE V1K1 17 =0 .2 17 0 8 Ø400 =4 8 17 1 i H:0.61 17 K3 9 9 103.55 D .01 =0 0 9 5.4 K 16 16 e4 16 16 De400 PE100 PN10 SN17; 16 = K-4 101.03 K3 16 16 K3 16 16 i S1 K2 16 16 1616 .01 P1 16 16 7 16 16 16 16 16 V1K1 16 16 1616 0 16 16 0L 9 9 9 16 16 16 16 101.89 0.0 16 16 16 16 16 16 K3 7 16 16 16 16 9 K3 101.03 =2 15 15 1515 15 V1 15 H:2.52 K3 03 KS 15 1515 10 K3 6.8 15 K2 1 15 15 K4 15151515 15 15 ±0.00=105.39 V1K1 15 15 15 15 15 15 15 15 15 15 15 15 15 15 15 15 7 15 15 15 15 15 15 15 15 15 15 15 15 15 K3 15 15 15 15 15 15 15 15 7 15 7 15 15 1515 15 18 18 17 17 20 20 17 17 Ø400 1,5 K3 KS 20 19 20 20 20 20 K2 13 13 12 1 18 18 13 13 12 12 106.85 V1K1 18 14 19 1818 12 19 14 18 11 12 11 13 13 20 11 K1 20 11 13 20 11 20 11 K-17 104.12 13 V1 18 20 12 11 11 11 12 11 11 12 104.12 16 KS 16 1 16 16 16 16 16 16 16 16 16 16 H:2.73 4,1 16 16 16 16 16 16 16 1616 16 K11 K2 puitterrass 16 V KS 16 16 16 16 16 16 7 1 16 16 16 16 16 1616 16 16 16 16 16 16 105.39 16 16 7 mp 105.36 16 2 1 K 16 16 V11 10 K11 K2 V De6 3 20301:002:2003 .6 K1 V-5 37 V1 K2 L= K L= 1 V11 40 K1 2 V-25 PP De300 Ausamba De V1 K 2.9 1 19 13 1 K11 V 15 19 19 13 13 15 18 14 15 15 15 18 14 14 11 15 15 15 18 20 20 15 12 12 11 11 20 15 20 13 19 13 15 14 19 13 13 12 11 11 11 15 1519 19 721 m2 Ø400 K11 V 15 20 15 15 15 15 15 191513 14 14 18 19 14 12 18 20 19 191818 20 20 20 20 20 18 18 19 18 12 19 19 18 18 16 11 16 16 16 11 11 11 11 11 20 19 13 20 20 V1K1 15 15 17 12 16 16 16 16 13 Projekteeritud 15 15 20 20 13 12 15 15 14 12 16 15 15 15 18 14 17 V1 15 19 15 20 12 105.20 mp 105.49 15 15 12 15 13 1515 15 15 18 18 14 1919 13 14 14 18 13 13 17 17 20 20 mp ca105.55 12 12 12 13 20 20 18 K1 K11 V 1 12 20 20 20 18 16 16 17 1,9 Sotsiaalmaa 100% D1 17 17 20 20 1616 1616 16 16 K-2 103.65 16 16 V-26 1 17 17 16 P1 17 D1 17 103.65 3,5 Ø400 1 D1 16 16 V2 V1 1616 105.45 16 16 16 16 16 16 16 16 H:1.55 K1 V1 16 16 16 K1 16 1 16 16 P1 16 7 D1 1 D-4 104.57 16 16 16 16 17 17 HOONE 4 D1 7 16 16 16 17 16 16 16 De6 16 17 104.57 16 16 1 20 17 ±0.00= 105.79 3 16 PK D1 13 20 20 10 16 13 20 20 17 V1 13 14 20 1H:0.88 14 18 12 1818 12 19 12 19 19 20 K1 19 20 20 19 12 1 18 18 1 D1 13 11 L= 2 13 12 13 13 11 11 D1 19 11 2,4 19 11 11 14 11 11 11 6.0 1 Ø400 14 11 D1 14 V1 Ø400 105.43 K1 10 Ø400 ±0.00= 105.52 SL-2 Ø400 2 105.55 SK-2 sademeveekanalisatsioonitoru 7 105.45 104.07 1 10 7 105.43 21 ,5 D-3 104.60 H:1.36 104.73D-8 1 1 7 D1 V1 K2 104.60 10 104.35D-6 21 Ø400 K1 D1 1 104.73 105.mp 105.49 104.35 106.25 1 21 mpH:0.95 105.52 H:0.72 D1 K2 5,3 7 4 .00 Ø560H:1.08 21 V1 1,5 104.29K-8 Ø400 i=0 D1 1 104.29 5,3 K2 8 105.43 21 4 .4 1 105.40 K1 33 D1 V1 104.29 V1 puitterrass 1 104.06SK-9 21 4,1 mp 105.52 D1 2, 5 K2 K1 H:1.96 6 104.20SL-1 60 L= 105.52 H:1.20 1 104.06 21 V1 K1 V1 De 1 V1 D1 K2 H:1.37 1 21 K1 K1 D1 21 V1 V1 23 V1 K1 D1 1 K2 TARBEAED V1 23 K1 1 23 D1 2 3 22 V1 105.mp 105.49 V1 1 22 23 Ø560 22 23 22 .2 V1 K2 105.40 60 22 L= V1K1 2 103.83SK-10 63 V1 2 1 P-1 22 De 1,5 mp 105.52 3,3 104.19 22 103.80 103.83 22 V1 22 V1K1 MK-1 H:1.57 22 V1 Ø560 23 D 105.75 23 V1 e3 V1 2 23 SK-11 103.77 V1K1 V-31 23 103.77 23 L= V1 10 H:1.98 .1 V1 V1 3,6 3 V1K1 .7 V1 12 V-30 L= V-29 V1 63 V1K1 De De 6 3 L= .3 V1 V1 14 JH 8tk V1K1 L= 50.0 De 63 V1 20301:002:2001 3 De 2 L V1 V1 V1 V1K1 Sooglemäe =1 5.1 V1 68 800 m2 Ø400 V1K1 1,5 106.30 Maatulundusmaa 100% 104.66K-9 104.66 V1K1 V-33 1,5 H:1.64 1,8 mp 106.57 V1K1 V1 ±0.00= 106.60 mp 106.57 VÄLI- MUUSIKA 1, 5 INSTRUMENDID mp 106.57 1,8 R3 3 3 2 1,8 2 9 2 5 2,9 5 1,8 3 3 ca 30m2 m 0 + 2 .3 ca 417m2 m 0 2 .0 + 1, 57 0 m 1.5 + + 1.00 m + 0.50 m G G TV V6 8 1, TV TV JH 3tk TV 20301:002:2002 Sooglemetsa 36,7 ha Maatulundusmaa 100% H=2.68 560/500 H=1.64 400/315 400/315 H=1.96 400/315 H=1.45 400/315 H=1.91 560/500 H=2.13 H=1.31 400/315 400/315 H=2.52 400/315 H=3.41 H=3.38 400/315 106.00 1600 H=3.28 H=1.91 H=1.91 105.00 104.66 De160 104.29 104.12 104.12 De160 De160 De160 104.00 103.62 De160 103.28 103.33 De40 De160 103.00 102.66 De160 De63 103.33 V1 De200 101.87 102.00 102.82 De200 K2 V1 V1 101.03 De160 101.00 K2 K2 V1 V1 100.00 K2 K2 V1 V1 99.00 K2 K2 Mhor 1:500 V1 V1 Mvert 1:100 K2 K2 V1 V1 KLV-10 KP-1 K-11 KAEVU TÄHIS K-9 K-8 K-12 K-6 K-4 KS-1 KS-2 K-16 KLV-5 K-18 OLEMASOLEVA MAAPINNA 104.66 106.30 106.30 104.29 106.25 106.25 103.49 105.40 105.40 105.10 105.10 103.55 103.55 103.35 103.35 100.77 103.15 103.15 100.75 102.95 102.95 101.14 102.94 102.94 101.01 102.81 102.81 105.60 105.60 104.12 106.80 105.80 103.74 105.05 103.05 KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) 103.33 102.97 101.89 101.03 100.97 101.15 104.40 104.15 99.94 99.77 TORU PÕHJA KÕRGUS (m ABS) 0.037 0.002 0.485 0.008 KALLE i 50.0 37.9 13.9 26.5 14.6 0.007 45.4 0.007 0.021 0.011 0.041 0.004 0.003 0.010 PIKKUS (m) 4.6 2.3 4.2 7.0 3.1 38.9 De1200 - 4.6m TORU LÄBIMÕÕT De160 - 142.9m De160 - 2.3m De110 - 56.5m De160 - 42.1m TORU ALUS RAJAMISE MEETOD VAHEKAUGUS (m) 50.0 37.9 13.9 26.5 14.6 4.6 2.3 4.2 45.4 7.0 3.1 38.9 Tellija Töö nr. 177° 171° 89° 90° INFRAGATE EESTI AS NÜÜD arhitektid OÜ VI28/24-18 V1 K2 K2 K1 K1 K1 K1 SIRGESTATUD TRASSI MÄEALUSE 2/2 V1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 K3 K3 K3 K3 K3 K3 K3 12618 TALLINN PLAAN Töö nimetus Mulgimaa Elamuskeskuse projekteerimine Staadium tel. 626 7777 K1 K1 V1 K2 K1 K2 83° 99° e-post: [email protected] põhiprojekt www.infragate.ee Objekt Kuupäev MTR EP10845129-0001 Valgamaa, Tõrva vald Ala küla, Sooglemäe 14.01.2020 P.Värnomasing Leht Mõõtkava Projektijuht Mulgi elamuskeskuse Kontrollija H.Metspalu kanalisatsioonitorustiku pikiprofiilid 1:500/1:100 Projekteerija P.Värnomasing Lehe nr. Projekteerija VK-6-01 IGE KNR8 RS 09.12.2016 400/315 H=1.83 400/315 H=1.63 400/315 H=2.30 400/315 H=1.70 106.00 105.00 104.15 104.21 400/315 H=1.70 De110 De110 104.00 103.44 103.32 De160 De160 103.00 400/315 H=1.70 De40 De63 103.31 K1 103.25 K1 V1 V1 102.00 K1 K1 101.09 V1 V1 De160 101.00 100.65 De110 K1 K1 V1 V1 K1 100.00 K1 K1 V1 V1 K1 99.00 K1 400/315 H=1.70 K1 V1 V1 K1 98.00 K1 K1 V1 V1 K1 97.00 K1 K1 V1 V1 K1 96.00 H=2.20 560/500 K1 K1 V1 V1 K1 560/500 95.00 H=1.96 K1 K1 V1 V1 K1 94.00 K1 K1 V1 V1 K1 93.00 H=0.00 K1 K1 V1 V1 K1 92.00 20.00m K1 K1 V1 V1 K1 91.00 K1 K1 V1 V1 K1 90.00 K1 K1 V1 V1 K1 89.00 Mhor 1:500 K1 K1 V1 V1 K1 Mvert 1:100 K1 K1 V1 V1 K1 KAEVU TÄHIS KV-1 SK-2 SK-1 SK-8 SK-7 K-22 SK-6 SK-5 SK-4 SK-3 OLEMASOLEVA MAAPINNA 98.40 100.10 100.10 99.70 101.40 101.40 101.85 103.55 103.55 102.80 105.10 105.10 103.55 105.18 105.18 103.57 105.40 105.40 89.75 92.20 93.05 95.52 KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD 89.75 92.20 93.05 95.52 MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) 90.12 90.24 90.85 91.35 93.82 TORU PÕHJA KÕRGUS (m ABS) KALLE i 0.004 0.027 0.065 0.123 0.134 0.103 0.034 0.005 29.0 22.9 37.8 37.1 9.7 20.8 50.1 3.8 PIKKUS (m) TORU LÄBIMÕÕT De300 - 51.9m De200 - 159.3m TORU ALUS RAJAMISE MEETOD VAHEKAUGUS (m) 29.0 22.9 37.8 37.1 9.7 20.8 28.1 22.1 3.8 173° 170° 174° 90° K1 V1 K1 V1 SIRGESTATUD TRASSI K1 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 PLAAN K1 K1 V1 V1 139° 157° 169° 88° Tellija Töö nr. INFRAGATE EESTI AS NÜÜD arhitektid OÜ MÄEALUSE 2/2 VI28/24-18 12618 TALLINN Töö nimetus Staadium tel. 626 7777 Mulgimaa Elamuskeskuse projekteerimine e-post: [email protected] põhiprojekt www.infragate.ee Objekt Kuupäev MTR EP10845129-0001 Valgamaa, Tõrva vald Ala küla, Sooglemäe 14.01.2020 P.Värnomasing Leht Mõõtkava Projektijuht Mulgi elamuskeskuse Kontrollija H.Metspalu sademeveekanalisatsioonitorustiku pikiprofiilid 1:500/1:100 Projekteerija P.Värnomasing Lehe nr. Projekteerija VK-6-02 IGE KNR8 RS 09.12.2016 Töö nr. Staadium Kuupäev Lehe nr. Mõõtkava PROJEKTEERITUD PÕÕSASTE ISTUTUSALA PROJEKTEERITUD PÜSIKUTE ISTUTUSALA PROJEKTEERITUD MURU, NIIDETAV PROJEKTEERITUD EKSTENSIIVNE NIIDUMURU PROJEKTEERITUD HEINANIIT PROJEKTEERITUD HEINAMAA-PÕLLUALA TINGLIK PIIR PROJEKTEERITAV MAAKIVIKINDLUSTUS PROJEKTEERITAV PUURKAEV PROJEKTEERITAV MAASOOJUSPUMBA MAGISTRAAL TORUSTIK PROJEKTEERITAV MAASOOJUSPUMBA VÄLISKONTUURID 20301:002:2020 15 ,0 5 Tellija Töö nimetus Objekt Leht 8, 28 INFRAGATE EESTI AS MÄEALUSE 2/2 12618 TALLINN tel. 626 7777 e-post: [email protected] www.infragate.ee MTR EP10845129-0001 K2 12 K2 K2 ,6 K2 9 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 6 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 20 ,6 K2 kood: 1160 9 K2 K2 8700 m2 K2 Jätkuvalt riigi omandis olev maa-ala K2 K2 K2 K2 K2 K2 5 K2 K2 20301:002:0033 S1 kuusk K2 K2 4 K2 K2 6 K2 3 K2 K2 K1 2 K2 K2 1 K2 D11 D11 D11 D11 K2 mp 101.71 D11 D11 13 18 D11 15 15 13 18 18 14 14 14 15 15 15 19 19 K2 13 12 15 15 1515 14 19 16 15 15 15 15 15 20 20 18 18 D11 16 16 15 14 12 12 20 20 20 14 D11 15 15 16 16 16 15 15 15 15 14 13 13 19 15 15 15 16 16 16 15 15 15 12 13 19 14 13 13 15 15 15 16 16 16 16 16 12 14 13 18 18 D11 K3 16 16 16 12 12 18 16 15 16 12 12 K2 15 12 3 15 15 12 13 D11 15 15 15 15 12 1,5 20 D11 20 20 20 16 18 K3 K3 14 18 19 9 16 16 16 16 13 19 KS1 K2 16 16 16 16 16 16 12 18 13 D11 9 13 15 16 16 15 16 16 12 15 KS 1 8 16 16 16 1613 15 15 16 15 15 15 15 18 15 D11 9 20 20 18 14 14 16 16 16 15 15 15 15 16 15 15 8 15 15 16 15 15 15 15 15 15 15 15 14 13 16 16 16 15 14 K3 12 K3 K3 8 16 1515 13 14 14 15 16 16 16 16 15 14 13 16 16 15 15 14 16 16 19 9 9 13 13 14 16 16 16 13 14 14 16 16 16 16 13 16 16 13 19 K2 16 13 12 12 16 14 13 16 16 16 D11 20 20 18 16 KS 1 16 16 14 14 12 12 20 20 20 14 19 D11 20 12 12 K3 K3 20 20 K3 20 12 19 13 13 19 18 14 12 18 K1 K2 12 19 18 KS 13 1318 D11 18 1 12 12 13 14 K1 D11 K3 19 19 K3 12 12 K3 18 19 19 19 14 13 ±0.00=103.55 19 K1 K2 14 12 KS De 1 13 D11 19 12 K1 19 18 K1 K3 D11 K3 V1 K3 19 12 18 12 16 18 20 K1 K1 20 20 14 D11 V1 KS De 19 13 14 1 2 13 D11 13 14 K2 13 K3 D11 K3 18 12 19 0L K3 11 13 14 14 14 18 19 19 11 12 18 16 18 18 12 D11 mp 103.52 11 12 12 18 13 K1 0 12 11 11 12 11 De =3 KS 12 13 14 1 V1 12 20 11 K2 11 12 13 14 18 20 D11 D11 K3 14 K3 K3 18 20 20 14 18 18 19 19 1818 11 8. 12 19 16 14 1819 19 2 18 19 12 20 13 13 L= D11 14 18 6 De 19 13 12 20 20 13 13 13 14 K1 0 13 13 18 17 13 13 KS i 18 12 20 20 13 V1 1 14 18 14 14 K2 D11 20 13 K3 K3 17 K3 14 38 17 12 12 L D11 8 11 18 18 14 17 14 14 18 19 12 17 12 12 14 14 19 19 20 19 0 D11 18 =0 9 9 19 19 20 18 .9 8 17 18 18 K1 8 12 20 13 13 18 20 20 20 18 18 9 20 20 =3 13 13 20 20 20 KS 9 20 20 V1 12 1 9 12 12 14 14 14 20 K2 K3 K3 K3 9 9 12 13 13 14 18 19 20 12 i= 17 0,6 .01 L= 13 13 18 18 13 17 17 9.2 0 8 17 K1 8 1 i KS 45 V1 17 1 0.0 K3 K2 K3 K3 9 9 = .4 10 9 i K1 16 KS V1 16 16 16 16 1 K3 0.0 K3 K2 K3 16 16 16 16 16 16 16 16 16 1616 =0 7 16 16 16 16 16 16 1616 10 16 16 K1 9 9 9 16 16 16 16 16 16 16 16 16 16 K3 9 V1 KS 16 16 16 16 K3 K3 1 K3 7 K2 .00 3 15 15 K1 1515 15 V1 V1 1515 KS K3 K3 K3 1 15 15 10 K2 15 15 15 K4 15151515 15 15 ±0.00=105.39 15 15 15 15 K1 15 15 15 15 15 15 1515 15 15 1515 15 15 15 15 15 15 15 7 V1 15 15 K3 K3 KS K3 15 15 15 1 15 1515 15 15 K2 15 15 15 15 7 15 15 15 1515 15 7 18 18 17 K1 17 20 17 17 20 V1 K3 1,5 K3 KS 1 20 19 20 20 K2 20 20 13 13 12 K1 18 18 13 13 12 12 18 14 19 18 12 18 1 11 19 14 18 K K1 12 11 13 13 20 1 11 V1 K3 V20 11 KS 13 20 K2 11 1 K1 20 11 13 K1 11 K1 18 20 12 11 11 V1 11 12 11 12 K1 KS 16 1 16 V1 16 16 K1 16 16 K2 V1 16 16 16 16 16 16 K1 puitterrass KS 16 16 16 1616 16 1 16 16 16 16 16 V1 16 16 16 16 16 K2 16 16 716 K1 KS 16 16 1 16 16 16 1616 KS 16 16 16 16 V1 105.39 1 16 16 7 mp 105.36 16 K1 K2 V1 16 16 K1 10 V1 K2 K1 V1 K1 K2 V1 K1 20301:002:2003 K1 V1 K2 V1 K1 K2 V1 K1 V1 K2 K1 Ausamba 1 V1 K1 V1 19 13 1 K1 V1 15 19 19 13 13 15 18 14 15 15 15 18 14 14 11 15 15 15 18 K2 K1 20 20 15 12 12 11 11 V1 20 15 20 13 19 13 15 14 19 13 13 12 11 11 11 15 1519 14 19 K1 V1 721 m2 15 15 15 15 1915 13 14 18 19 14 12 11 11 11 11 K1 K1 V1 V1 15 18 20 20 18 18 19 18 20 19 191818 20 20 20 18 16 11 15 20 12 19 19 18 20 19 13 20 20 16 16 16 11 K1 15 15 17 12 16 16 16 16 V1 1 15 15 20 20 13 12 K 15 14 13 16 V1 15 17 12 D11 15 15 15 15 15 18 15 18 18 14 19 19 14 20 12 19 13 17 D11 mp 105.49 15 15 12 15 13 20 20 13 14 14 18 K1 1515 15 18 13 17 mp ca105.55 K1 12 12 13 V1 12 20 20 18 16 V1 D11 20 20 16 17 12 20 16 17 17 20 20 161616 16 Sotsiaalmaa 100% K1 16 16 16 K1 V1 17 17 16 V1 D11 17 D11 17 3,5 K1 V1 D11 K1 V1 16 16 1616 D11 D11 16 16 16 16 16 16 16 16 16 16 K1 V1 16 16 16 16 D11 K1 V1 16 7 16 17 16 16 D11 16 D11 17 7 16 16 16 17 16 16 16 K1 V1 16 17 16 20 17 16 16 D11 13 20 20 ±0.00= 105.79 10 16 13 20 20 17 1 D11 13 14 20 D11 12 14 18 12 18 K1 V1 19 18 19 20 12 19 19 20 20 19 12 18 D11 18 13 11 13 12 D11 13 13 11 11 19 D11 19 11 11 11 K1 V1 14 11 11 11 D11 14 11 14 D11 D11 K1 V1 10 ±0.00= 105.52 7 D11 D11 K1 V1 10 7 K2 21 1,5 D11 7 K2 10 D11 D11 21 K1 V1 K2 D11 D11 K2 105.mp 105.49 21 mp 105.52 5,3 V1 K1 D11 4 K2 21 1,5 D11 V1 V1 D11 K2 5,3 8 21 4 V1 K1 D11 K2 D11 V1 puitterrass V1 4,1 K1 D11 21 K1 V1 mp 105.52 K2 2, 5 6 K1 K1 V1 V1 D11 105.52 D11 K2 21 K1 V1 V1 V1 K1 D11 K2 V1 K1 21 V1 K1 V1 D11 K1 V1 D11 K2 21 V1 V1 23 K1 V1 D11 K1 V1 K2 D11 23 K1 K1 V1 V1 D11 D11 D11 K2 K1 23 V1 D11 105.mp 105.49 22 V1 V1 V1 23 22 K2 22 23 K1 V1 V1 K2 22 V1 22 K2 K1 V1 V1 2 22 V1 1,5 mp 105.52 3,3 22 K1 V1 22 V1 2 22 V1 KS V1 22 K1 V1 V1 V1 23 V1 K1 23 V1 V1 V1 V1 23 K1 23 V1 V1 23 V1 V1 K1 V1 V1 3,6 V1 V1 3 K1 V1 V1 V1 K1 V1 V1 V1 K1 V1 V1 V1 K1 V1 V1 V1 V1 V1 K1 V1 V1 20301:002:2001 V1 V1 V1 K1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 Sooglemäe K1 V1 V1 K1 V1 68 800 m2 V1 K1 1,5 V1 Maatulundusmaa 100% K1 V1 K1 V1 1,5 1,8 K1 mp 106.57 V1 K1 K1 V1 ±0.00= 106.60 V1 V1 mp 106.57 1, 5 mp 106.57 1,8 R3 3 3 2 1,8 2 9 2 5 2,9 5 1,8 3 3 m 0 2 .3 + m 0 2 .0 + 1, 57 0 m 1.5 + + 1.00 m + 0.50 m G G 8 1, 20301:002:2002 Sooglemetsa 36,7 ha Maatulundusmaa 100% Objekti asukoht Tellija Töö nr. INFRAGATE EESTI AS NÜÜD arhitektid OÜ MÄEALUSE 2/3 VI28/24-18 12618 TALLINN tel. 626 7777 Töö nimetus Mulgimaa Elamuskeskuse projekteerimine Staadium e-post: [email protected] Põhiprojekt www.infragate.ee Objekt MTR EP10845129-0001 Valgamaa. Tõrva vald Kuupäev Ala küla, Sooglemäe 22.01.2020 Projektijuht P.Värnomasing Leht Mõõtkava Kontrollija T.Tõnts Asukoha skeem 1:500 Projekteerija R.Sokmann Lehe nr. Projekteerija TL-4-01 IGE KNR8 RS 09.12.2016 20 30 1:0 02 :20 30 20 30 1:0 02 :20 200.0 20 20 30 1:0 02 r) :20 (I I g 30 575a 575a (II g r) R1 0.5 r) E (II g 0.0 435 0.0 R1 D 435 92.80 (II g r 130.0 ) 92. 92.70 90 221 (I 5 I gr) 92. 60 0. E 93. 00 0 1 413 20 93. 93. r) (II g 93. 20 0 .30 92. 10 92.8 93 80 0 .40 8.1 92.9 30 0 93 93.0 .50 R3 92.90 93 .0 2.5 .60 D 93.00 1:0 93 93. .70 20 20 93.10 .80 93 .90 93 02 93.00 94. 00 93 gr) 30 :00 331 (II 1:0 R1 10 93.10 2.0 94. .0 .30 US) 93 20 93 94. 3 2.0 01 .20 3 0 + 2 ( B 93. 40 .0 94.3 0 R19 :4 :00 50 93 R3.0 R1 93 93. kokku .40 11.0 .3 0 R1. 4 60 94. 0 .2 94.50 93. ad 70 95 0 93 93. iskoh .50 50 0 94. 3.8 10.0 9 94.30 90 Parkim 2.6 93 R 94.10 93. 7.0 .60 00 93.9 10 94. 93. 20 94. 0 93.80 93.60 0 7 94. 93.50 30 94. 93.40 5.0 93. 40 93.90 94. 93.30 80 0 94.00 60 4.5 9 94.10 93. R1 94. 2.6 90 70 94.20 94. .0 2.0 94.30 93 R40 94. .80 94.40 .20 00 94 94.50 R0 .0 94.60 .7 5.0 94. 94.80 5 2.6 93.2 10 0 94.70 0 9 94. 94.80 30.0 94. 94.90 94.90 20 95.00 94. 95.10 93.30 30 95. 00 10 0 94. 8. 0 2 93.4 0 94. 2.6 40 94. 30 16.0 94. 1.5 40 60 50 94. 94. 94. 70 94. 94. 93.40 A 50 90 R55 93.50 94. 20 16.0 94. 93. 93. 94.60 00 R1.0 95. 80 2.5 40 50 94. 0 .10 4.0 4.3 . R90.0 93.50 94.70 0 .40 95 .0 9 .50 R1 R1 94 60 94.80 0 93. R14 95. 2 .0 94 .60 R29.0 1.5 70 . 2.4 94.90 80 93. 0 30 976 4.7 0 94 93. 95.00 95. 976 0 .80 9 90 95.10 .10 5.2 0 0 4.9 94 93. 95. 40 95 9 .0 9 .10 95 3.6 95.20 911 0 95 2.6 5.0 50 .2 94.0 95.30 95. 95 .30 1.6 0 0 95 93. 60 4 95.4 95. 95. 0 93.80 B 0 0 90 R2. B 5.5 93.70 A 95.7 9 93.60 1. 5 95.5 93.50 0 93.40 R1.0 0 93 95.6 .9 94 30 0 R8 0 .10 94 50 R6.0 95.7 .0 20 0 . 94 70 575b (kinn . 94 90 95.8 30 0 itada . 94 10 v 831algustu 1 95.9 . 95 30 (I gr 0 (I gr spos Au :00 . 95 50 2 KO ) ti kü 96.0 lge) HTA . 95 70 0 (kin nita ) . 95 90 5 So 72 sam 2:20 da v 1. 96.20 . 95 10 96.40 575algus d (I tusp . 96 30 Jät gr) osti . 96 0 tsi 1 96.60 b aa m2 a 03 külg ko 96. . ku 96.80 e) 96.7 96.9.000 5 o 97 97.00 va 87 d: 1 0 lm 97.20 aa 97.40 97.60 lt riig 00 16 10 97.80 0% 3.0 98.00 i o m2 0 ma 98.20 98.40 nd 98.60 98.80 99.00 is 99.20 ole vm 99.40 99.60 99.80 100.00 aa 100.20 -al a 100.40 100.60 100.80 101.00 10 01.60 1. 101.20 50 1 .70 101.40 101 .0 10 R3 1.7 101.60 0 101.80 102.00 102.20 ±0. 102.40 0 0= 103 102.60 R3.5 R12. .55 1.5 102.80 10 0 3. 10 103.00 1.5 00 3. 10 10 1 3 R1 10 03. .20 .0 103.2 0 1.5 3. 3 40 0 103.30 3.0 0 3 .4 0 1 103.50 0 103.6 103.70 JH 5tk 103.80 103.90 104.00 104.10 104.20 104.30 104.40 104.50 104.60 104.70 ±0. 0 0 5.4 0= 10 104.80 105 .90 C .39 104 0 .0 105 0 .1 105 0 .2 105 0 C 0 5 .3 1 105.50 5 .40 10 .50 105 ±0. 00= 1 05. pu 52 105.50 105.40 105itterr 50 5. ±0. .60 mp .52 ass 10 00= 5 105 10 .52 105 .70 3.5 3.31 . 79 105 105 2.56 40 .80 .60 105. 5 105 10 .70 0 5.9 105 10 .80 00 6. 10 105. 10 90 6. R1 R1 10 20 .5 0 106.00 2.0 0. 6. 10 R1 30 10 R1.0 5.8 106.10 6. 10 0 10 40 5. 6. 106.40 90 10 106.3 3.0 10 0 106.20 0 .5 6.0 106 6 10 10 .10 10 0 6.5 20 6.6 R1 0 3. R5 0 .0 .0 0 30 R2 So 1:00 R17 .0 R 20.0 Ma og 2.0 atu 6 8 lem2:20 106.60 R8 .0 lun 800 äe 01 du m2 R2.0 50 sm 106 . aa R5. R40. 0 106 10 0 .60 0% 4.5 2.0 0 2. 106. 70 .0 10 6.6 R3 .0 2.5 0 0 R1 106 .50 106.60 MULGIMAA ELAMUSKESKUS TEEPROJEKTI TINGMÄRGID: AS INFRAGATE EESTI TÖÖ NR VI28/24-18 106 .60 R3.0 Projekteeritud katte serv .0 6.2 R1 R1 2. Projekteeritud metallääris 0 ±0. 0 0= Projekteeritud nõlv 106 106.50 .60 2.0 Projekteeritud asfaltbetoon (Katendi tüüp 1) 106.40 2.0 Projekteeritud munakivisillutis (Katendi tüüp 2) .0 R6 R6 .0 R12.8 Projekteeritud munakivisillutis (Katendi tüüp 3) Projekteeritud munakivisillutis (Katendi tüüp 4) 1.8 R7.0 10 6.6 Projekteeritud graniitsõelmed fr. 0-6 mm (Katendi tüüp 5) 0 106 .50 Projekteeritud graniitsõelmed fr. 0-6 mm (Katendi tüüp 6) 10 6.4 Projekteeritud kruusapeenar 0 106 .30 R1 Projekteeritud haljastus 0.0 106 Projekteeritud sõidutee graniit äärekivi (h=7cm) .20 Projekteeritud sõidutee graniit äärekivi (h=3cm) R90.0 Projekteeritud sõidutee graniit äärekivi (h=0cm) Projekteeritud liiklusmärgi post Projekteeritud teekattemärgistus nr 911, graniidist täringukivi, valge 10x10x10 cm (mun 4.0 99.20 Projekteeritud vertikaal 106.20 106.00 105.80 92.80 Projekteeritud kõrgus Likvideeritav objekt Katastriüksuse piir 105.70 5.90 10 106.00 Katastriüksuse tunnus Geoloogilise uuringu puurauk (AS Maves, töö nr. 18001) 105.60 105.70 5.90 ARHITEKTUURI TINGMÄRGID: 10 PROJEKTEERITUD PUITLAASTKATEND MÄNGUALADEL JA TARBEAIAS (frak.5-30mm) 105.50 105.70105.80 PROJEKTEERITUD MÄNNIKOOREMULTŠ ISTUTUSALADES (frak.5-15mm) PROJEKTEERITUD PUITKATEND (28X145mm höövellaud) 105.40 PROJEKTEERITUD SÜGAVIMMUTATUD PUITPRUSS200x200x1000mm MURUS 105.60 R10.0 PROJEKTEERITUD KATENDI SERV, sügavimmutatud piirdelaud 21x120mm 105.80 JH PROJEKTEERITUD JALGRATTAHOIDJAD, Lineasosta Light, 690 x 60 x (h) 700mm, must RAL9004 P1 PROJEKTEERITUD PINK (vt joonis MA-7-09 PINK) R8.0 PROJEKTEERITUD PIKNIKULAUD-PINGID, Inpuit TIM, 1540 x 1770 x (h) 740mm, P2 lauaplaadi sügavus 730mm, istme sügavus 240mm; immutatud 42mm puit PK PROJEKTEERITUD PRÜGIKAST PROJEKTEERITUD PUIDUST TAIMEKAST 105.60 105.80 .0 K PROJEKTEERITUD KOMPOSTIKAST R40 106.60 106.40 106.20 LIKVIDEERITAV KÕRGHALJASTUS PROJEKTEERITUD PÜSIKUTE ISTUTUSALA 105.70 105.90 1055.7 10 6.9 10 .1 0 0 0 105.90 106.10 106. 106.20 0 0 106.3 00 106.4 1.5 1.5 .0 R6 106.20 106.40 106.60 1060.6.50 0 1 06.7 1 30 R7 R1.5 .0 2.0 R20.0 2.0 106.30 106.50 106.70 106.90 R1.5 2.0 R1. 106.30 0 106.10 6.30 105.90 6.50 10 0.70 10610 106.9 10 107.10 107.507.30 105.80 2.0 105.50 105.30 110066.30 106. .40 106 60 107 .80 MÄRKUSED: 107 .00 107 .20 1. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 107 .40 107 .60 2. Geodeetilise alusplaani koostaja K&M projektbüroo OÜ, 105.40 108.0.80 0 töö nr. 17003, kuupäev 06.2018 0 105.6 105.30 .20 5 .8 0 10 108 Tellija Töö nr. 106.0 0 105.50 INFRAGATE EESTI AS NÜÜD arhitektid OÜ VI28/24-18 10 5.10 0 105.70 105.3 0 0 104.8 5.00 5.10 4. 105.2 104.70 10 10 10 90 104.90 105.00 MÄEALUSE 2/3 12618 TALLINN tel. 626 7777 Töö nimetus Mulgimaa Elamuskeskuse projekteerimine Staadium e-post: [email protected] Põhiprojekt www.infragate.ee Objekt MTR EP10845129-0001 Valgamaa. Tõrva vald Kuupäev Ala küla, Sooglemäe 04.02.2020 Projektijuht P.Värnomasing Leht Mõõtkava 1:500 20 Kontrollija T.Tõnts Mulgimaa elamuskeskuse teede asendiplaan 30 Projekteerija R.Sokmann Lehe nr. So 1:0 Projekteerija TL-4-02 og 02 IGE KNR8 RS 09.12.2016 RISTUMISKOHA EHITAMISE LEPING 15-2/20/9145-2 Tee omaniku Maanteeamet (edaspidi MA), registrikoodiga 70001490, mida esindab esindaja põhimääruse alusel taristu teenuste osakonna juhtivspetsialist Marek Lind, e- post [email protected] Ristumiskoha Huvitatud isik, Mulgi Kultuuri Instituut MTÜ, registrikoodiga 80108482, taotluse esitaja mida esindab põhikirja alusel juhatuse liiga Ave Grenberg; e-post mki@mulgimaa Lepinguosalised (edaspidi pooled) avaldavad, et: - Huvitatud isik soovib ehitada riigitee ristumiskoha ning on nõus kandma kõik selle elluviimisega kaasnevad kulud; - Maanteeamet nõustub ristumiskoha ehitamisega taotletud asukohta riigitee alusele maale EhS § 99 lg 3 alusel, vastavalt kooskõlastatud projektile „Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud“. Infragate Eesti AS töö nr VI28/24-18 vers 05.02.2020“); - Lepingu sõlmimiseks on olemas kõik õigused ja volitused ning lepingu sõlmimine ja täitmine ei riku ega ületa olemasolevaid volitusi. 1. Lepingu objekt 1.1 Maanteeamet ja ristumiskoha taotluse esitaja sõlmisid käesoleva lepingu riigitee 23198 Ala – Taagepera – Raiksilla km 1,60 uue ristumiskoha rajamiseks ning km 1,68 asuva olemasoleva ristumiskoha rekonstrueerimiseks lepingus esitatud tingimustel. 1.2 Ristumiskoht rajatakse Valga maakonnas Tõrva vallas Ala külas Peatuse kinnistu (katastritunnus 20301:002:0048; ühiskondlike ehitiste maa) ühendamiseks riigiteega 23198 km 1,6 kinnistu sihtotstarbeliseks teenindamiseks ning Sooglemäe (20301:002:2001; maatulundusmaa) kinnistul olemasoleva riigitee ristumiskoha rekonstrueerimiseks jalgtee väljaviiguks riigiteele 23198 km 1,68. 1.3 Leping annab huvitatud isikule õiguse ristumiskoha rajamiseks ehitustööde teostamiseks riigitee alusel maal (katastriüksusel) lepingus sätestatud tingimustel. 2. Nõuded ristumiskoha ehitamiseks riigitee alusel maal 2.1 Ristumiskoht ehitada vastavalt Infragate Eesti AS tööle nr VI28/24-18 vers 05.02.2020 „Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud“ (lepingu lisa 1). 2.2 Välja selgitada ehitatava ristumiskoha alla jäävate tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ja muud kitsendused ning kooskõlastada tegevus ehitise kaitsevööndis oleva tegevuse tehnovõrgu ja - rajatise omanikuga või kitsenduse seadjaga. 2.3 Kui ristumiskohta ei ehitata vastavalt projektile, siis kohustub huvitatud isik ristumiskoha projektiga vastavusse viima oma kuludega. 2.4 Ristumiskoha ehitamisel mitte kahjustada riigitee seisukorda ning peale ristumiskoha ehitamist eemaldada riigiteelt sinna seoses ehitustöödega sattunud ehitusmaterjal. 3. Ehitustööde korraldamine 3.1 Huvitatud isik kohustub ehitamise ajal tagama ajutise liikluskorralduse paigaldamise vastavalt lepingu lisale 3. 3.2 Huvitatud isik kohustub enne ehitamist esitama MA-le [email protected] lepingu lisas 2 toodud ehitamise alustamise teatise vormi. Teatise vorm tuleb esitada vähemalt 10 päeva enne ehitamise alustamist. Kui MA ei teavita 10 päeva jooksul teatise saamisest vajadusest teatise vormis esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist. 3.3 Huvitatud isik kohustub tööde lõpetamisest MA-t koheselt informeerima [email protected] ja kutsuma kohale MA esindaja tööde vastuvõtmiseks. 4. Poolte kohustused ja kinnitused 4.1 Lepingule allakirjutamisega pooled avaldavad ja kinnitavad, et nad on teadlikud, et lepingu alusel valminud ristumiskoht on riigitee koosseisu kuuluv ja jääb riigitee aluse maa piires MA bilanssi, ristumiskoht kuulub riigitee alusel maa piires Eesti Vabariigile. 4.2 Huvitatud isik on teadlik sellest, et ehitamine ja selleks vajalikud muud tegevused toimuvad ainult huvitatud isiku kulul. 4.3 Huvitatud isik tagab, et ristumiskoha ehitamisele kehtib 5 aastane garantiiperiood ja garantiiperioodil MA poolt avastatud kõik ristumiskoha puudused on garantiiperioodi lõpuks likvideeritud. Garantiiperiood algab MA poolsest ristumiskoha vastuvõtmisest. Kui huvitatud isik MA poolt avastatud puuduste kõrvaldamist MA poolt määratud tähtaja jooksul ei korralda, on MA-l õigus tellida puuduste kõrvaldamine kolmandatelt isikutele ja nõuda selleks tehtud kulude hüvitamist huvitatud isiku poolt. 4.4 Huvitatud isik tagab, et ehitamist reguleerivate nõuete muutumisel lepingu kehtivuse jooksul on ta kohustatud ristumiskoha ehitamise viima uute nõuetega vastavusse, sh kandma sellega seonduvad täiendavad kulud. 4.5 MA-l on õigus piirata ristumiskoha kasutamist juhul, kui huvitatud isik ei ehita ristumiskohta käesolevast lepingust tulenevatele nõuetele vastavalt. 4.6 Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral on huvitatud isik kohustatud hüvitama MA-le või kolmandatele isikutele oma tegevuse või tegevusetusega tekitatud kahju täies ulatuses. Huvitatud isik kohustub oma kulul esindama MA-d lepingu alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh kohtuvaidlustes) kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud. 4.7 Lepingu näol on tegemist tsiviilõigusliku lepinguga. 5. Lepingu kehtivus 5.1 Leping annab õiguse ehitada ristumiskoht 5 aasta jooksul käesoleva lepingu sõlmimisest. Pärast nimetatud tähtaja möödumist on MA-l õigus nõudeid ristumiskohale ja ajutisele liikluskorraldusele muuta. Nõuete muutmisel ei ole huvitatud isikul õigust esitada MA vastu mingeid nõudeid s.h. kahju hüvitamise nõudeid. 5.2 Leping jõustub selle lepinguosaliste poolt allkirjastamise hetkest ning kehtib lepinguliste kohustuste täitmiseni. Lepingu lisad: Lisa 1 – MA-s kooskõlastatud põhiprojekt; Lisa 2 – Ehitamise alustamise teatise vorm; Lisa 3 – Ajutise liikluskorralduse skeem. MA: Huvitatud isik: _______________ _______________ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ KOOSKÕLASTATUD Maanteeameti liikluskorraldaja Raul Tammela TINGIMUSED: 1. Liikluse korraldamisel objektil juhinduda määrusest „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ nr 43 ja juhendist „Riigiteede ajutine liikluskorraldus“ MA 2018-009. 2. Paigaldatavad ajutised liiklusmärgid peavad olema 2. klassi valgustpeegeldava kilega. Liikluse korraldamisel kasutada 2. suurusgrupi liiklusmärke. 3. Teele paigaldatud ajutise märgi kõrgus teekattest peab olema vähemalt 0,6 m. 4. Teel ja teemaal töötaval sõidukil peab olema sisse lülitatud vähemalt üks nõuetele vastav ja igas suunas nähtav kollane vilkur või vilkurite kombinatsioon. 5. Sõiduteel väljaspool tööruumi ei tohi parkida sõidukeid ja mehhanisme ega ladustada materjale. 6. Tagada tööde teostamise alal teekatte puhtus. 7. Piirangud ja kitsendused ei tohi kesta kauem, olla kehtestatud varem või pikemale teelõigule kui see on töö korraldamiseks vajalik. 8. Vähemalt 24 tundi enne tööde alustamist või liikluskorralduse muutmist teavitada liiklusjuhtimiskeskust e-post [email protected] või Maanteeametit Tark Tee liikluspiirangute iseteeninduskeskkonnas, millele pääseb ligi Maanteeameti e-teeninduse kaudu. MA tüüpjoonis Tee kitsenemine ühelt poolt – üks sõidurada suletakse, kiirus 90 km/h Joonis 2-1.1 9. Kooskõlastatud liikluskorralduse joonised ei Töö nimetus Mahasõidu ehitus asenda teel ja teemaal töötamise luba 10. Töövälisel ajal vabastada sõidurada ja eemaldada Tööde asukoht Teostamise piirangud aeg Tööde teostaja Liikluskorralduse eest vastutaja Lisa - ehitamise alustamise teatise vorm Ristumiskoha ehituse lepingu nr .......................................... 1. Teatise esitaja (füüsilisest isikust esitaja või juriidilise isiku esindaja) 1.1 Eesnimi .......................................... 1.2 Perekonnanimi .......................................... 1.3 Isikukood (isikukoodi puudumisel sünniaeg) .......................................... 1.4 Kontakttelefon .......................................... 1.5 Kontakt e-posti aadress .......................................... 2. Juriidilise isiku andmed (juriidilisest isikust esitaja korral) 2.1 Juriidilise isiku nimi .......................................... 2.2 Juriidilise isiku registrikood .......................................... 3. Andmed tee ehitustööde kohta 3.1 Tee ehitustööde kestvus .......................................... 4. Ehitamist teostava isiku andmed (füüsilisest isikust teostaja või juriidilise isiku esindaja) 4.1 Eesnimi .......................................... 4.2 Perekonnanimi .......................................... 4.3 Isikukood (isikukoodi puudumisel sünniaeg) .......................................... 4.4 Kontakttelefon .......................................... 4.5 Kontakt e-posti aadress .......................................... 4.6. Info pädevust tõendava dokumendi kohta……………………. 5. Ehitamist teostava juriidilise isiku andmed (juriidilise isiku korral) 5.1 Juriidilise isiku nimi .......................................... 5.2 Juriidilise isiku registrikood .......................................... 5.3 Juriidilise isiku aadress .......................................... 6. Ajutise liikluskorralduse info 6.1. Teatise vormile lisatud liikluskorralduse lahendus 7. Liikluskorralduse eest vastutava isiku andmed (füüsilisest isikust teostaja või juriidilise isiku esindaja) 7.1 Eesnimi .......................................... 7.2 Perekonnanimi .......................................... 7.3 Isikukood (isikukoodi puudumisel sünniaeg) .......................................... 7.4 Kontakttelefon .......................................... 7.5 Kontakt e-posti aadress .......................................... 8. Liikluskorralduse eest vastutava isiku andmed (juriidilise isiku korral) 8.1 Juriidilise isiku nimi .......................................... 8.2 Juriidilise isiku registrikood .......................................... 8.3 Juriidilise isiku aadress .......................................... Esitamise kuupäev: Esitaja allkiri: _______________ /digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →