Ol.ol sõidutee peenar
LÕIGE A-A LÕIGE D-D Murukülv
96.0 Murukülv 94.0 kasvupinnasel
kasvupinnasel hkesk=8cm
Ol.ol sõidutee
1.50
hkesk=8cm Murukülv 0.25 2.50 0.25
Vastavalt plaanile 4.00 2.27 0.25 kasvupinnasel
0.03
Olev maapind
0.07
0.15 0.154.0% hkesk=8cm 2.0%
0.15 2.0% 4.0%
4.0%
m 1.5 mi
3.0% in. . 1: n.
1
95.0 3.0% 1: 93.0 min :1
.5
1.
1
Olev maapind
1:
5 :1
1:
1 4.0%
1
4.0% Täitepinnas
1:
1
1 4.0%
1:
4.0%
4.0%
1:
94.0
1
92.0
Graniitsõelmed fr. 0-6 mm h=7cm Graniitsõelmed fr. 0-6 mm h=7cm
Munakivi h=15cm Paetuhk h=3cm Paetuhk h=3cm
Tsemendi-liiva segu h=8cm Ridakillustik fr. 4-32 mm
min=140
E MPa h=20cm Ridakillustik fr. 4-32 mm E MPa h=20cm
min=140
93.0
Killustik fr. 32/64 mm (kiilutud),
min=170
E MPa h=30cm Dreenkihtf=1,0
k m/ööp min
, E=65 MPa hmin=20cm Dreenkihtf=1,0
k m/ööp min
, E=65 MPa hmin=20cm
Graniitsõelmed fr. 0-6 mm h=7cm Dreenkihtf=1,0
k m/ööp min
, E=65 MPa hmin=30cm Ol.ol. mineraalne aluspinnas või täitepinnas k
f=0,5m/ööp) Täitepinnasf=0,5m/ööp
k (Vajadusel)
Liiva-tsemendi segu h=3cm Ol.ol. mineraalne aluspinnas või täitepinnas k
f=0,5m/ööp) Ol.ol. mineraalne aluspinnas või täitepinnas
f=0,5m/ööp)
k
Killustik fr. 32/64 mm (kiilutud),
=170
E MPah=30cm
Dreenkihtf=1,0
k m/ööp min
min
, E=65 MPa hmin=30cm
Graniit äärekivi 15*30
cm 106.0
LÕIGE C-C
Täitepinnasf=0,5m/ööp
k (vajadusel)
Betoon alus C 16/20 94.0
LÕIGE E-E
Ol.ol. mineraalne aluspinnas või täitepinnas
f=0,5m/ööp)
k Sängituskihtminh=5cm Murukülv 0.25 Vastavalt plaanile
Ol.ol sõidutee
kasvupinnasel Olev maapind
hkesk=8cm Olev maapind
105.0
1.5 2.7%
LÕIGE B-B min.
1: 93.0
0.5% 4.7%
1:
96.0
1
Murukülv 1.50
kasvupinnasel
Täitepinnas 0.50
0.25 1.00 1.00 1.00 0.15 Vastavalt plaanile 0.50
104.0
1:
hkesk=8cm 2.0%
1
4.0% 4.0%
Olev maapind :1
.5 Munakivi h=15cm 92.0 4.0%
n .1
95.0 mi Liiva-tsemendi segu (muldkuiv) h=8cm AC 16 surf 70/100 h=5cm
1: 1:
1 Killustik fr. 16/32 mm (kiilutud),
=140
min E MPa h=35cm AC 20 base 70/100 h=6cm
Täitepinnas 1 4.0%
Ol.ol. mineraalne aluspinnas (tihendatud), või täitepinnas k
f=0,5m/ööp) Killustik fr. 32/64 mm (kiilutud),
min=170
E MPa h=30cm
94.0
Dreenkihtf=1,0
k m/ööp,minE=65 MPa hmin=30cm
Graniit äärekivi 15*30
cm Graniitsõelmed fr. 0-6 mm h=7cm Ol.ol. mineraalne aluspinnas või täitepinnas
f=0,5m/ööp)
k
Betoon alus C 16/20 Liiva-tsemendi segu h=3cm
Munakivi h=15cm Sängituskihtminh=5cm
Killustik fr. 32/64 mm (kiilutud),
min=170
E MPah=30cm
Betooni alus C 16/20 h=8cm Dreenkihtf=1,0
k m/ööp min
, E=65 MPa hmin=30cm
Killustik fr. 32/64 mm (kiilutud),
min=170
E MPa h=30cm Ol.ol. mineraalne aluspinnas või täitepinnas k
f=0,5m/ööp)
Dreenkihtf=1,0
k m/ööp min
, E=65 MPa hmin=30cm
Ol.ol. mineraalne aluspinnas või täitepinnas
f=0,5m/ööp)
k Munakivi h=15cm
Tsemendi-liiva segu h=8cm
Killustik fr. 32/64 mm (kiilutud),
min=170
E MPa h=30cm
Dreenkihtf=1,0
k m/ööp min
, E=65 MPa hmin=30cm
Ol.ol. mineraalne aluspinnas või täitepinnas
f=0,5m/ööp)
k
Tellija Töö nr.
INFRAGATE EESTI AS NÜÜD arhitektid OÜ
MÄEALUSE 2/3 VI28/24-18
12618 TALLINN
tel. 626 7777
Töö nimetus Mulgimaa Elamuskeskuse projekteerimine Staadium
e-post:
[email protected] Põhiprojekt
www.infragate.ee Objekt
MTR EP10845129-0001 Valgamaa. Tõrva vald Kuupäev
Ala küla, Sooglemäe 22.01.2020
Projektijuht P.Värnomasing Leht Mõõtkava
Kontrollija T.Tõnts Teede tüüplõiked 1:50
Projekteerija R.Sokmann Lehe nr.
Projekteerija TL-6-01
IGE
KNR8
RS
09.12.2016
MULGI ELAMUSKESKUSE PROJEKTEERIMINE
PÕHIPROJEKT.
TEEDE JA TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS
Tellija: NÜÜD arhitektid OÜ
Töö nr: 24-18 (VI28)
Projektijuht: P.Värnomasing
Tallinn, veebruar 2020
Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud.
Töö nr VI28/24-18
1 SELETUSKIRI ....................................................................................................... 3
1.1 Üldosa......................................................................................................................... 3
2 TUGEVVOOLU VÄLISVÕRK.................................................................................... 4
2.1 Üldandmed .................................................................................................................. 4
2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus ........................................................................................................... 4
2.1.2 Alusdokumendid ........................................................................................................................ 4
2.2 Olemasolev olukord ...................................................................................................... 5
2.3 Elektrivarustus ............................................................................................................. 5
2.4 Välisvalgustus .............................................................................................................. 6
3 NÕRKVOOLU VÄLISVÕRK ..................................................................................... 6
3.1 Üldandmed .................................................................................................................. 6
3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus ........................................................................................................... 6
3.1.2 Alusdokumendid ........................................................................................................................ 6
3.2 Olemasolev olukord ...................................................................................................... 7
3.3 Sidevarustus ................................................................................................................ 7
3.4 Kinnistusisese sidevarustuse välistrassid ......................................................................... 7
4 VEEVARUSTUS ..................................................................................................... 7
4.1 Olemasolev olukord ...................................................................................................... 7
4.2 Projekteeritud veevarustus ............................................................................................ 7
4.3 Veetorustiku paigaldus .................................................................................................. 8
4.4 Toruarmatuur ja liitmikud .............................................................................................. 8
4.5 Kontrollimine ja käikuandmine ....................................................................................... 9
5 KANALISATSIOON, SADEMEVESI, DRENAAŽ ........................................................ 9
5.1 Olemasolev olukord ...................................................................................................... 9
5.2 Projekteeritud väliskanalisatsioon ................................................................................... 9
5.3 Projekteeritud sademeveekanalisatsioon......................................................................... 10
5.4 Projekteeritud drenaaž ................................................................................................. 10
5.5 Kaevud....................................................................................................................... 10
5.6 Torustiku paigaldus...................................................................................................... 11
5.7 Kaeviku kaevamine ...................................................................................................... 11
5.8 Tasanduskiht .............................................................................................................. 11
5.9 Kaeviku tagasitäide...................................................................................................... 12
5.9.1 Algtäide .................................................................................................................................. 12
5.9.2 Lõpptäide................................................................................................................................ 12
6 TEED JA PLATSID ............................................................................................... 13
6.1 Olemasolev olukord ..................................................................................................... 13
6.2 Projekteeritud lahendus ................................................................................................ 13
6.3 Projekteeritud katendid ................................................................................................ 14
6.3.1 Äärekivid ................................................................................................................................ 16
6.4 LiiKuskorraldus ja plaanilahendus .................................................................................. 16
6.5 Vertikaalplaneerimine................................................................................................... 16
6.6 Ehitamine ................................................................................................................... 17
6.6.1 Üldandmed ............................................................................................................................. 17
6.6.2 Ettevalmistustööd .................................................................................................................... 17
6.6.3 Liikluskorraldus ehituse ajal ...................................................................................................... 17
6.6.4 Mullatööd ................................................................................................................................ 18
6.6.5 Muldkeha ja dreenkiht .............................................................................................................. 18
6.6.6 Olemasoleva katendi likvideerimine ............................................................................................ 18
6.6.7 Aluse ehitus ............................................................................................................................ 18
6.6.8 Liikluskorraldusvahendid ........................................................................................................... 19
6.6.9 Keskkonnakaitse ...................................................................................................................... 19
6.6.10 Teede kasutamine ja hoolduse juhend ........................................................................................ 20
7 PUMPLAD ........................................................................................................... 20
8 KESKKONNAKAITSE ........................................................................................... 22
8.1 Kõrghaljastuse kaitse ja raied ....................................................................................... 22
8.2 Koristamine ................................................................................................................ 22
8.3 Jäätmekäitlus .............................................................................................................. 23
9 TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS ...................................................................... 24
AS Infragate Eesti 2
Tallinn 2019
Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud.
Töö nr VI28/24-18
1 SELETUSKIRI
1.1 ÜLDOSA
Käesoleva projektiga on lahendatud Mulgi elamuskeskuse teed ja tehnovõrgud kinnistul.
AS Infragate Eesti 3
Tallinn 2019
Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud.
Töö nr VI28/24-18
2 TUGEVVOOLU VÄLISVÕRK
2.1 ÜLDANDMED
2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Elektrivarustuse ja välisvalgustuse eriosa eelprojekti seletuskirja vt. Virtex OÜ tööst nr
012018.
Objekti liitumiseks on Elektrilevi väljastanud tehnilised tingimused nr. 308046.
Käesoleva osaga on lahendatud Mulgi elamuskeskuse kinnistu välisvalgustuse, side ja hoonete
elektirühenduste asendiplaaniline osa.
2.1.2 Alusdokumendid
2.1.2.1 Lähteandmed
Käesoleva osa koostamise aluseks olid järgnevad lähteandmed:
1. Tellija lähteülesanne
2.1.2.2 Normdokumendid
Käesoleva osa koostamisel on lähtutud järgnevatest normdokumentidest:
1. EVS-EN 12665:2011 Valgus ja valgustus. Põhioskussõnad ja valgustusnõuete valiku
alused.
2. CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik.
3. EVS-EN 13201-2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Teostusnõuded.
4. EVS-EN 13201-3:2015 Teevalgustus. Osa 3: Valgustussuuruste arvutamine.
5. EVS-EN 13201-4:2015 Teevalgustus. Osa 4: Valgustuse mõõtemeetodid.
6. EVS-EN 13201-5:2015 Teevalgustus. Osa 5: Energiatõhususnäitajad.
7. CIE 154:2003 The Maintenance of Outdoor Lighting System.
8. EVS-EN 61140:2006 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele.
9. EVS-HD 60364-4-41:2007 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse
elektrilöögi eest.
10. EVS-HD 60364-4-42:2011 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse
kuumtoime eest.
11. EVS-HD 60364-4-43:2010 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid.
Liigvoolukaitse.
12. EVS-HD 60364-4-444:2010 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-444: Kaitseviisid. Kaitse
pingehäirete ja elektromagnetiliste häiringute eest.
13. EVS-HD 60364-5-51:2009 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5-51: Elektriseadmete valik ja
paigaldamine. Üldjuhised.
14. EVS-HD 60364-5-52:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-52: Elektriseadmete
valik ja paigaldamine. Juhistikud.
15. EVS-HD 60364-5-534:2008 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-53: Elektriseadmete
valik ja paigaldamine. Kaitselahutamine, lülitamine ja juhtimine. Jaotis 534:
Liigpingekaitsevahendid.
16. EVS-HD 60364-5-54:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete
valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid.
17. EVS-EN 50110-1:2013 Elektripaigaldise käit. Osa 1: Üldnõuded.
18. EE 10421629-JV ST 5-6 0,4 – 20 kV võrgustandard.
AS Infragate Eesti 4
Tallinn 2019
Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud.
Töö nr VI28/24-18
19. EVS 907:2010 Rajatiste ehitusprojekt.
20. EVS 865-1:2013 Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 1: Eelprojekti seletuskiri.
21. EVS 843:2016 Linnatänavad.
22. Seadme ohutuse seadus.
23. Elektrituruseadus.
24. Majandus- ja taristuministri poolt 17.07.2015 vastu võetud määrus nr 97 Nõuded
ehitusprojektile.
25. Majandus- ja taristuministri poolt 03.07.2015 vastu võetud määrus nr 86 Auditi
kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste
esitamisele.
26. Majandus- ja taristuministri poolt 26.06.2015 vastu võetud määrus nr 74 Elektripaigaldise
käidule ja elektritööle esitatavad nõuded.
27. Majandus- ja taristuministri poolt 14.07.2015 vastu võetud määrus nr 91 Elektriseadmele
esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele esitatavad
elektromagnetilisele ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise kord.
2.2 OLEMASOLEV OLUKORD
Mulgi elamuskeskuse kinnistul olemasolev välisvalgustus puudub.
Olemasolev peakaitse on 25A, selle suurusest ei piisa. Olemasolev liitumine suurendatakse
160A ja see on planeeritud projektijärgselt uude kohta.
2.3 ELEKTRIVARUSTUS
Planeeritava ala elektriga varustatus tagatakse projekteeritava liitumiskilbi baasil, mis
paigaldatakse (paigaldab Elektrilevi OÜ) kinnistu piirile, peakaitse liitumiskilbis on 160A.
Kinnistu varustamiseks ehitatakse teenuse pakkuja (Elektrilevi OÜ) poolt 100 kVA 15/0,4 kV
komplektalajaam. Komplektalajaam on planeeritud kinnistu piirile. Komplektalajaama seina
äärde paigaldatakse objekti liitumiskilp. Liitumiskilbist kuni hoone peakilbini on projekteeritud
maakaabel.
Planeeritava ala põhjanurka läbib olemasolev keskpinge (15 kV) õhuliin, millel paikneb piki liini
telge kaitsevöönd – 10,0 m mõlemale poole. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud
tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise
saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara
või keskkonda, samuti korraldada kõrgepingepaigaldise õhuliini kaitsevööndis massiüritusi.
Elektripaigaldise omaniku loata on keelatud:
1) elektripaigaldise kaitsevööndis ehitada, sealhulgas ehitada tanklat, ladustada jäätmeid,
materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja
maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid;
2) õhuliinide kaitsevööndis sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus
maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri;
3) kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis ehitada traattarasid ning rajada loomade
joogikohti;
Elektripaigaldise kaitsevööndis oleva maa-ala, õhuruumi või veekogu valdaja peab lubama
elektripaigaldise omanikul elektripaigaldise käitu korraldada, teha vajalikke elektripaigaldise ja
selle kaitsevööndi hooldustöid ning paigaldada elektripaigaldise tähiseid.
Elektripaigaldise kaitsevööndis tegutsev isik peab vältima elektripaigaldise kahjustamist või
kahjustumise ohu tekkimist. Elektripaigaldise kahjustamise või kahjustumise ohu korral tuleb
rakendada abinõusid edasise kahju tekkimise vastu ja viivitamata teavitada tekkinud
olukorrast elektripaigaldise omanikku.
Kaablite paigaldus teostada kooskõlas Ettevõttestandard EE10421629-JV ST 5-
6:2001 0,4-20 kV Võrgustandard (Elektrilevi OÜ) nõuetega.
Ettevalmistatud maa-alale kaevata kaablikraav. Kaablite ja torude alla ja peale
paigaldada 0,1 m paksune ehitusliiva kiht. Kaablitrassi liivakihi peale asetada
125 mm laiused plastmassist nurkprofiilid kirjaga ettevaatust elektrikaabel.
Ülejäänud kaablikraav täita täitepinnasega, mis ei sisalda ehitusprahti ega suuri
kive.
AS Infragate Eesti 5
Tallinn 2019
Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud.
Töö nr VI28/24-18
Tagasitäitmisel ülejääv pinnas ja asfaltbetoonijäätmed tuleb ära vedada
ladustuspaika.
Jäätmete vedajal peab olema kehtiv litsents
2.4 VÄLISVALGUSTUS
Planeeritavale alale nähakse ette välisvalgustus, täpsem kirjeldus on toodud
Virtex OÜ töös nr 012018.
Parkla keskmine arvutuslik valgustihedus on 7,37 lx. Valgustitena on kasutatud
We-ef valgustit VFL520 kuumtsingitud teraspostil kõrgusega 6m vt LISA1.
Välisvalgustuse trassid rajatakse maakaabelliinidena. Kaablid paigaldatakse 0,7
m sügavusele pinnasesse. Teede ja parklate all 1,0 m sügavusele. Kaablid
paigaldatakse kogu pikkuses 50 mm läbimõõduga PVC kaablikaitsetorusse.
Kaablite paigaldus teostada kooskõlas Ettevõttestandard EE10421629-JV ST 5-
6:2001 0,4-20 kV Võrgustandard (Elektrilevi OÜ) nõuetega.
Ettevalmistatud maa-alale kaevata kaablikraav. Kaablite ja torude alla ja peale
paigaldada 0,1 m paksune ehitusliiva kiht. Kaablitrassi liivakihi peale asetada
125 mm laiused plastmassist nurkprofiilid kirjaga ettevaatust elektrikaabel.
Ülejäänud kaablikraav täita täitepinnasega, mis ei sisalda ehitusprahti ega suuri
kive.
Tagasitäitmisel ülejääv pinnas ja asfaltbetoonijäätmed tuleb ära vedada
ladustuspaika.
Jäätmete vedajal peab olema kehtiv litsents.
3 NÕRKVOOLU VÄLISVÕRK
3.1 ÜLDANDMED
3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Sidevarustuse eriosa eelprojekti seletuskirja vt. Itelec Consult OÜ tööst nr 18012.
Käesoleva osaga on lahendatud Mulgi elamuskeskuse kinnistu sidevarustuse asendiplaaniline
osa. Kinnistu siseste sideühenduste tarbeks on projekteeritud 2 avaline sidekanalisatsiooni
võrk. Sidekanalisatsioon rajatakse A-klassi PVC sidetorudest läbimõõduga 100 mm.
3.1.2 Alusdokumendid
3.1.2.1 Lähteandmed
Käesoleva osa koostamise aluseks olid järgnevad lähteandmed:
1. Tellija lähteülesanne.
3.1.2.2 Normdokumendid
Käesoleva osa koostamisel on lähtutud järgnevatest normdokumentidest:
1. EVS 907:2010 Rajatiste ehitusprojekt.
2. EVS 843:2016 Linnatänavad.
3. EVS 865-1:2013 Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 1: Eelprojekti seletuskiri.
4. Ehitusseadustik.
5. Elektroonilise side seadus.
6. Majandus- ja taristuministri poolt 17.07.2015 vastu võetud määrus nr 97 Nõuded
ehitusprojektile.
AS Infragate Eesti 6
Tallinn 2019
Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud.
Töö nr VI28/24-18
7. Elion Ettevõtted AS üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning
ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis.
8. Elion Ettevõtted AS liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine.
9. Elion Ettevõtted AS tüüpsituatsioonid kaevetöödel ja võimalikud kaitsemeetodid
liinirajatiste säilitamiseks.
3.2 OLEMASOLEV OLUKORD
Mulgi elamuskeskuse kinnistul on olemasolev sidevarustus. Side on teostatud fiiberoptilise
andmesidekaabliga. Fiiberoptiline sidekaabel on toodud elumajja.
3.3 SIDEVARUSTUS
Sideliitumine on olemasolev.
3.4 KINNISTUSISESE SIDEVARUSTUSE VÄLISTRASSID
Kinnistu siseste hoonete omavaheliste sideühenduste tarbeks (side, videovalve, ATS) on
projekteeritud 2 avaline sidekanalisatsiooni võrk. Sidekanalisatsioon rajatakse A-klassi PVC
sidetorudest läbimõõduga 100 mm. Sidekanalisatsioon paigaldada 0,7 m sügavusele
pinnasesse, teede ja parklate all 1 m sügavusele. Trassid taastada endisele kujule, kui ei lepita
Tellijaga teisiti kokku. Tagasitäide ei tohi sisaldada ehitusprahti ega suuri kive. Üle jäänud
jäätmed vedada ära ladustuspaika, vedajal peab olema kehtiv litsents.
4 VEEVARUSTUS
4.1 OLEMASOLEV OLUKORD
Kinnistul asub olemasolev salvkaev, mida ei likvideerita.
4.2 PROJEKTEERITUD VEEVARUSTUS
Projekteerimisel on arvestatud järgmiste standarditega ja nõuetega:
EVS 932:2017 – Ehitusprojekt
EVS 843:2016 – Linnatänavad. Osa 10 Tehnovõrgud
EVS 921:2014 – Veevarustuse välisvõrk
EVS 835:2014 – Hoone veevärk
EVS 848:2013 – Väliskanalisatsioonivõrk
EVS 846:2013 – Hoone kanalisatsioon
EVS-EN 1610:2015 – Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine
EVS 812-6:2012/A1:2013 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus
EVS-EN 14384:2005 - Sambakujulised tuletõrjehüdrandid
RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.
Nõuded tuletõrjehüdrandi tüübi valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule.
Siseministri määruse 18.08.2010a nr 37
Jäätmeseadus/ Riigi Teataja
Kõik projekteerimis- ja ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivatele
seadustele, õigusaktidele, normidele ja standarditele. Käesoleva projekti teostamist
puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmise vastutus lasub Töövõtjal.
Tuleohutus
Välise tulekustutuse veevaru projekteerimisel on kinnistul arvestatud üheaegselt 1 tingliku
tulekahjuga, normvooluhulgaks (Q0) on 10 l/s kolme tunni jooksul.
AS Infragate Eesti 7
Tallinn 2019
Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud.
Töö nr VI28/24-18
Tuletõrjeveevarustus tagatakse krundi sissesõidu juurde, parkla kõrvale maasse
paigaldatavatest veemahutitest ja kuivast hüdrandist. Mahutite asukoha valikul on arvestatud
maapinna reljeefiga. Veevaru hoidmiseks paigaldatakse maasse vähemalt kaks omavahel
ühendatud plastmahutit (2 x 50 m3). Statsionaarset veetorustikku mahutite täitmiseks ette ei
ole nähtud. Veehmahutite tühjenemise korral peab selle täitmine olema tagatud 72 h jooksul.
Mahutitest on maa-alune toru parkla juures asuva hüdrandini (asukoht vt. asendiplaan).
Maapealne paigaldatav tuletõrjehüdrant peab olema minimaalse suurusega DN 100:
- 1 × DN 80 ja 1 × 100 väljundavaga (mõlemal väljundil sulgurliitmik).
Tuletõrje veevõtukoht on tähistatud asjakohase standardi vastava tuletõrjemärgiga. Tuletõrje
veevõtu koha juures oleva infoviida kõrgus peab olema maapinnast 1,5 m kuni 2 m ning
kaugus veevõtukohast 1 m kuni 1,5 m.
Torustike ja seadmete materjalid
Veetoru, toru materjaliks on PE PN 10. PE-torud ja -liitmikud peavad vastama minimaalselt
PN10 surveklassile.
PE-torud ja plastist fassongosad peavad vastama standardile EN12201, ISO 4427 või mõnele
teisele samaväärsele standardile. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule.
Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma
paigale kuni torustike paigaldamiseni.
Toru SDR peab olema vahemikus, mida on lubatud kasutada vastava ühenduselemendi (nt.
keevismuhvi) puhul.
Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast ja malm detaile (kolmikud, ristid).
Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on keelatud
kasutada ilma plast või galvaanilist katet omavaid terasest detaile.
PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-keevisühendusega.
Ehitatava toru ühendamisel olemasolevaga kasutada tõmbekindlat mehaanilist liidet
olemasoleva toru poolt. Kasutatavad poldid, seibid jne peavad olema valmistatud
roostevabaterasest.
Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava
kattega vastavalt standardile DIN 30677.
4.3 VEETORUSTIKU PAIGALDUS
Veetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8 m mõõdetuna toru peale, juhul kui
joonistel pole näidatud teisiti. Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada
asukoha määramiseks min 1,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad
kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua veemõõdusõlme ja tänaval kape
alla. Veetoru kohale 0,4 m kõrgusele piki toru telge paigaldada sinine märkelint kirjaga
“Ettevaatust veetorustik”.
Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma
paigale kuni torustike paigaldamiseni. Toru SDR peab olema vahemikus, mida on lubatud
kasutada vastava ühenduselemendi (nt. keevismuhvi) puhul. Elektrikeevismuhvide surveklass
peab olema vähemalt võrdne torude surveklassiga. Elekterkeevisühendusliitmike kuumutusniit
peab paiknema liitmiku polüetüleenist seina sees, mitte sisepinnal. PE-torud ja nende
plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-keevisühendusega. Maa-alustes
ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmike. Puursadula kasutamisel
ei tohi kasutada eraldi monteeritavat kuulkraani. Sulgseadmetena võib kasutada ainult
valumalmist tooteid. Plastikust sulgseadmeid ei ole lubatud paigaldada.
4.4 TORUARMATUUR JA LIITMIKUD
AS Infragate Eesti 8
Tallinn 2019
Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud.
Töö nr VI28/24-18
Torustikuga ühendatavad armatuur ja liitmikud peavad survekindluse, materjali ja
pinnakäsitluse poolest vastama projektis toodud torustikule ja täitma üldisi materjalinõudeid.
Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide ühenduspunktides ei
tekiks korrosiooni või muid vigastusi. Joogivee torustikule paigaldatud tarvikud ei tohi otse ega
kaudselt kahjustada vee kvaliteeti. Siibrid peavad olema tihedad, töökindlad ning hästi kaitstud
korrosiooni eest. Siibrid peavad sulguma päripäeva. Siibrite spindlid peavad olema
roostevabast terasest. Siibrite ühenduse surveklass peab olema veetorustike puhul vähemalt
PN10.
Maakraanidele esitatavad nõuded:
• maakraanid peavad vastama surveklassile vähemalt PN 10;
• maakraanid peavad olema elastse tihenduspinnaga;
• maakraanidele korpus peab olema tempermalmist minimaalse tugevusklassiga GG 25 -
DIN 1691 või POM-plastist;
• maakraanide spindel peab olema valmistatud roostevabast terasest (X20Cr13);
• malmist maakraanid peavad vastama DIN 3352;
• malmist maakraanid peavad olema kaetud epoksiidpulbervärviga.
Spindel ja spindlipikendus peavad olema tiftiga ühendatud.
Mehaaniliste surveliitmike (koonusliitmike) kasutamine plasttorustike ühendamisel ei ole
aktsepteeritav.
4.5 KONTROLLIMINE JA KÄIKUANDMINE
Hüdrauliline surveproov tehakse kõigile ehitatud vee- ja kanalisatsiooni survetorudele mille
pikkus on vähemalt 10m. Surveproovi ei tohi teostada vastu olemasolevat kinnist
sulgelementi. Korraga testitava torustiku pikkus ei või olla üle 300m. Enne surveproovi täita
torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks (torustikust peab olema õhk
täielikult eemaldatud). Surveproovi teostamise ajal ei tohi kaevikus töötada. Surveproovi ei
tohi teha avatud kaevikuga! Surveproovi alustades tõsta rõhk torus 1,3 kordse toru
nominaalse rõhuni ja lasta torul survestatuna seista minimaalselt 2 tundi tagamaks toru ja
ühenduste venimise. Seejärel vähendada rõhku toru nominaalrõhuni. Jälgida, et 30 minuti
jooksul rõhk torus ei langeks üle 0,2bari. Peale tulemuse fikseerimist vähendada rõhk võrgu
surveni. Pärast surveproovi teostab ehitaja torustiku läbipesu ja tellib vee analüüsi. Torustiku
läbipesemisel võtta arvestuslik veekogus võrdseks rajatava torustiku kolme kordse
torumahuga.
Veevarustuse hoonesisesed süsteemid survestada enne torustike isoleerimist töörõhuga 6 bar,
vt. Europen Standard pr EN 806-2; 1995; ja Hoone tehnosüsteemide RYL2002 I p.G08
(Kvaliteedi tagamine ja kasutuselevõtt). Survestamise ajaks sulgeda sanitaarseadmed.
Surveproov teostada tellija esindaja juuresolekul ja tulemuste kohta vormistada aktid.
Garantiiajal teha 1 kord aastas ventiilide tihendite ja torude kontrolli. Vajadusel asendada
tihendid. Garantiiaja lõpul teha korrosioonikaitse seisukorra kontroll.
5 KANALISATSIOON, SADEMEVESI, DRENAAŽ
5.1 OLEMASOLEV OLUKORD
Mulgi elamuskeskuse kinnistul käesoleval hetkel kanalisatsioonivõrk puudub.
5.2 PROJEKTEERITUD VÄLISKANALISATSIOON
Käesolevas projektist rajatakse tänava alale De160 PVC SN8 kanalisatsioonitorustik. Isevoolse
kanalisatsiooni minimaalne rajamissügavus toru peale on 1,2 m kui joonisel pole näidatud
teisiti. Projekteeritud kanalisatsioonitorustikud, mis paigaldatakse maapinnale lähemale, tuleb
soojustada.
AS Infragate Eesti 9
Tallinn 2019
Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud.
Töö nr VI28/24-18
Torustikule paigaldada teleskoopsed PE või lego-tüüpi kaevud 400/315 ja 560/500.
Reovee vooluhulgaks on 10,4 l/s.
Tekkiv olmereovesi kogutakse kokku kolmekambrilisse septikusse, mille maht on 5 m³, kus
see juhitakse pumplasse, mis pumpab reovee imbtorustikku. Imbtorustikud on kavandatud
hoone nr 6 taga olevale alale ja torustike peale on ette nähtud mulle, et tagada nõuetekohane
sügavus ja minimeerida põhjavee reostamis oht. Septiku valimisel on lähtutud Fertil OÜ
tootevalikust, kuid kasutada võib ka teiste tootjate samaväärseid lahendusi. Imbtorustiku
pikkus on käesoleval hetkel üle dimensioneeritud kuna sisendvooluhulgad varieeruvad sõltuvalt
üritustest ning täpset vooluhulka on keeruline määrata.
5.3 PROJEKTEERITUD SADEMEVEEKANALISATSIOON
Ekspohoone katuse lõunapoolselt viilult kogutakse sademevesi maa-alusesse mahutisse,
millest see pumbatakse kasvuhoone juures asuvasse kastmiskraani. Mahutina võib kasutada
Puhastid OÜ poolt toodetud Carat S 4800l mahutit või mõne muu tootja samaväärset toodet.
Projekteeritava torustiku läbimõõt on De160...De300 PP SN8. Torud ja liitmikud peavad
vastama standardile EN 13476-3 või mõnele teisele samaväärsele standardile. Standardi tähis
peab olema tootja poolt kantud torule.
Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma
paigale kuni torustike paigaldamiseni.
Vaatluskaevudena kasutada De560/500 mm plastkaevusid. Kaevud ja nende kaaned peavad
sobima kasutamiseks kattega teede all ja olema “ujuva” paigaldusega. Liikluspiirkonnas
asuvate kaevude kaante tugevus peab vastama normi EN124 klassile D400 (kandejõud 400
kN), väljaspool liikluspiirkonda võib kasutada kandejõuga 250 kN kaasi. Tagada kaevu luukide
jäämine maapinna ja teekatte tasapinnale.
5.4 PROJEKTEERITUD DRENAAŽ
Projekteeritava drenaažitorustiku läbimõõt on De110 PP SN8. Drenaažitoruks kasutada PP
korrugeeritud välispinna ja sileda sisepinnaga ehitusdrenaažtoru 360° augustusega.
Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma
paigale kuni torustike paigaldamiseni.
Drenaazitoru põhi peab olema vähemalt 0,2 m allpool kuivendatava pinna alumisest äärest.
See väldib hoone või vundamendialuse tühjaks uhtumist. Ehitustööde käigus tuleb välja
selgitada olemasolevate hoonete vundamendi sügavus ning vajadusel muuta projektlahendust,
et drenaažitorustik saaks paigaldataud 0,2 m allapoole vundamendi taldmikku.
Vaatluskaevudena kasutada De400/315 mm plastkaevusid, millel on 300 l setteosa. Kaevud ja
nende kaaned peavad sobima kasutamiseks kattega teede all ja olema “ujuva” paigaldusega.
Liikluspiirkonnas asuvate kaevude kaante tugevus peab vastama normi EN124 klassile D400
(kandejõud 400 kN), väljaspool liikluspiirkonda võib kasutada kandejõuga 250 kN kaasi.
Tagada kaevu luukide jäämine maapinna ja teekatte tasapinnale.
Drenaažitorustik ümber tuleb paigaldada vett hästi juhtiva pinnas.
5.5 KAEVUD
Kanalisatsiooni vaatluskaevudena kasutada 400/315 mm plastkaevusid.
Kaevud peavad olema tehaseliselt valmistatud teleskoopsed polüetüleenkaevud ning vastama
standardile SFS 3468.
Kaevud ja nende kaaned peavad sobima kasutamiseks linnatingimustes kattega teede all ja
olema mitteujuva paigaldusega. Liikluspiirkonnas asuvate kaevude kaante tugevus peab
vastama normi EN124 klassile D400 (kandejõud 400 kN), väljaspool liikluspiirkonda võib
kasutada kandejõuga 250 kN kaasi. Kaevuluugid ei tohi kolksuda. Tagada kaevu luukide
jäämine teekatte tasapinnale.
Kaevud peavad olema veetihedad. Kaaned peavad olema kaetud korrodeerumist takistava
kattega.
Kanalisatsioonikaevu põhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega.
AS Infragate Eesti 10
Tallinn 2019
Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud.
Töö nr VI28/24-18
Kõik ühendustoru liited kaevudesse peavad olema tehaseliselt paigaldatud. Kaevu tõusutoru
rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN2.
5.6 TORUSTIKU PAIGALDUS
Paigaldamisel arvestada tootja firma poolt etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi.
Sademevee torustik paigaldatakse vastavalt RIL 77-2013 „Maa sisse ja vette paigaldatavad
plasttorud. Paigaldusjuhend“ nõuetele.
Muldkeha pinnaste tihendustegurid on valitud vastavalt „Tee projekteerimise normid ja
nõuded“ kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 55 28.09.1999.
Torude paigaldusel peab kaevikud toestama nii, et vajalik tööohutus ja heakord oleks tagatud.
Torustik tuleb rajada kuivale pinnasele.
5.7 KAEVIKU KAEVAMINE
Mullatööde tegemisel tuleb juhinduda RYL-2000 p.12, "Kaevetööd" nõuetest ja üldkehtivatest
põhimõtetest ning arusaamadest kvaliteetsest tööst. Kaevetöödel tuleb kasutada toestatud
kaevikut. Töövõtja kindlustab kaevised määral, mis tagab ohutu tööde korraldamise.
Põhjendamatult laia kaeviku tegemist tuleb vältida, sest sellisel juhul võib algtäite
horisontaaltugi andev mõju plasttorule väheneda. Torude kaugus kaeviku servadest peab
olema vähemalt 300mm.
Kaeviku sügavust määrates peab arvestama, et torustiku alla mahuks vähemalt 150mm
paksune tasanduskiht. Kaevamise lõpus peab olema ettevaatlik, et pinnas kaeviku põhjas
säiliks võimalikult puutumatuna. Kaeviku paiknemine ja sügavus fikseeritakse töö ajal
tehtavate kontrollmõõdistuste abil enne tasanduskihi tegemist. Tuleb vältida liigset kaevamist
nii laiusesse kui ka sügavusse.
Kaevikud peab hoidma nii kuivana, et seal tehtavaid töid saaks teostada ja täitematerjali
tihendada kuni nõutud tasemeni. Külmade ilmadega tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist.
Ehitamise ajal hoitakse veetase kaevikus piisavalt madalal, et toru ei tõuseks ja vesi ei
pääseks paigaldatud toru, kaeve või täidet kahjustama. Pinnaseveetaseme alandamiseks ette
näha kaevikute veest tühjendamine pumba abil.
Eelnevalt tuleb vett pinnaseosakeste eesvoolu sattumise vältimiseks setitada. Selleks rajada
enne vee kraavi juhtimist ajutine liivapüünis. Liivapüünis rajada 1m läbimõõduga
raudbetoonraketest. Liivapüünise sügavus 2 meetrit. Vee väljapumpamisel kraavi peab
Töövõtja vältima kraavide ülekoormamisest tekkivaid üleujutusi ja vee sattumist kinnistutele,
teedele jne. Töövõtja rakendab kõik meetmeid, et vee eemaldamisega mitte kahjustada mingit
osa töödest või külgnevatest omanditest. Teekatendile lähemal kui 2m avatud kaeviku puhul
kasutada sulundseina.
5.8 TASANDUSKIHT
Kaeviku põhja tehakse tasanduskiht (nn toru alus), mille kõrgus toru põhjast mõõdetuna on
vähemalt 15cm. Projekti kohaselt on ette nähtud teha tasanduskiht liivast. Tasanduskiht tuleb
tihendada 95% tihedusastmeni ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega. Vajaliku
tihedusaste saavutamine sõltub tihendusmehhanismist, tasanduskihi materjalist ning
paigaldus- ja üldistest töötingimustest. Tihedusaste tuleb määrata mõõtmise teel. Pärast
tasanduskihi ettevalmistamist kontrollitakse hoolikalt kõrgusmärke ja kaldeid.
AS Infragate Eesti 11
Tallinn 2019
Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud.
Töö nr VI28/24-18
5.9 KAEVIKU TAGASITÄIDE
5.9.1 Algtäide
Esmane tagasitäide ehk algtäide torude ümber ja peale tehakse liivaga ja ta peab vastama
sama toru tasanduskihi materjalile esitatavatele nõuetele ja tihendatakse kuni 95% tiheduseni.
Täitematerjal ei tohi kahjustada torusid ega torude pinnakatet. Ta ei tohi sisaldada ka aineid,
mis võivad keemiliselt kahjustada torusid või tihendusmaterjali. Külmunud täitematerjali ei
tohi kasutada. Algtäite paksuseks toru peale on 300mm. Plastiktoru külgedele tehtav
tagasitäide tehakse ja tihendatakse ühtlaste kihtidena. Plastiktoru peal võib tihendamist
alustada alles pärast seda, kui toru lae peal on vähemalt 0.3m paksune liivakiht.
Enne algtäite tegemist kontrollitakse, et torud on terved ja projekti kohaselt paigaldatud.
Kaevikust eemaldatakse võimalik jää ja lumi. Algtäide paigaldatakse kaevikusse ettevaatlikult,
toru mõlemale küljele. Täitmistöö esimene etapp tehakse käsitsi, et torud ei liiguks oma kohalt
ega saaks viga. Algtäidet pannakse torude külgedele nii, et toru kõrgus ei muutuks. Täite
esimene kiht tehakse kõige rohkem toru poole kõrguseni. Enne kaeviku lõpptäite tegemist
tuleb teha vajalikud testid.
5.9.2 Lõpptäide
Lõpptäite tegemisele võib asuda peale seda, kui on korraldatud vajalikud testimised ja nende
tulemused heaks kiidetud.
Kaeviku lõplikuks täitmiseks kasutada väljakaevatud pinnast, suurim lubatud fraktsioon
pinnases ei tohi ületada 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Kaevik tuleb täita sellise
kõrguseni, et täide pärast tihendamist jääks planeeritud kõrgusele või maapinnaga ühele
tasemele. Kaeviku toestust lammutatakse ja eemaldatakse vastavalt sellele, kuivõrd see on
võimalik tööohutust järgides ja kaevise seinte püsivust ohustamata. Kaeviku toestus tuleb
lammutada ja eemaldada nii, et see ei põhjustaks täite hõrenemist ega paigaldatud torustiku
nihkumist. Kaevude ümber tehakse lõpptäide välispinnast vähemalt 0.5m kaugusele sõreda
mittekülmuva materjaliga.
Liikluseks mõeldud aladel ei tohi kaeviku tagasitäitena kasutada kaevikust välja kaevatud
pinnast. Kaeviku tagasitäite materjal peab olema tihendatav. Tagasitäidete, mulde ja liivaluse
tihenduskoefitsent peab olema teekonstruktsiooni all vähemalt 0.98. Haljasala all on
tagasitäidete tihenduskoefitsent 0.96. Torualune kaeviku põhi tihendada täiendavalt,
tihenduskoefitsent 0.94.Toru paigaldada kuivale pinnale, vee ilmnemisel torukaevikus tuleb
see välja pumbata.Tagasitäited teostatakse liivaga kihtide kaupa kuni tee
kihtkonstruktsioonini. Tihendatava kihi max paksus 0,4 m. Killustikaluse pinnal peab
elastsusmoodul olema vähemalt E=170 MPa, kõnniteel peab killustiku pinnal elastsusmoodul
olema vähemalt E=140 MPa, teepeenral peab elastsusmoodul olema E=130 MPa vastavalt "
Tee ehitamise kvaliteedi nõuded" (Mtm määrus 03.08.2015 nr 101)
AS Infragate Eesti 12
Tallinn 2019
Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud.
Töö nr VI28/24-18
6 TEED JA PLATSID
6.1 OLEMASOLEV OLUKORD
Mulgimaa elamuskeskuse kinnistul asub käesoleval hetkel pinnastee.
6.2 PROJEKTEERITUD LAHENDUS
Riigitee nr 23198 ristumiskohtades on arvestatud nähtavuskolmurkaga kiirusel 80 km/h, tase
erandlik, kuna hetkel olemasoleva mahasõidu juures on puu, mis on II väärtusklassiga ja tuleb
säilitada.
Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest:
Seadused
- EV Ehitusseadustik, RTI 05.03.2015; vastu võetud 11.02.2015 ja tulenevalt
kehtestatud nõuded (redaktsioon 01.10.2019).
Määrused
- Majandus- ja taristuministeeriumi määrus: Tee projekteerimise normid; vastu
võetud 05.08.2015 nr 106
- Majandus- ja taristuministeeriumi määrus: Tee ehitamise kvaliteedi nõuded; vastu
võetud 03.08.2015 nr 101
- Majandus- ja taristuministeeriumi määrus: Tee seisundinõuded; vastu võetud
14.07.2015 nr 92
- Nõuded ajutisele liikluskorraldusele. Vastu võetud 13.07.2018 nr 43
Standardid
- EVS-EN 13285:2018 Sidumata segud. Spetsifikatsioon;
- EVS-EN 13242:2006+A1:2008. Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata
ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid;
- EVS-EN 13282-1:2013 Hüdrauliline teesideaine. Osa 1: Kiirkivistuv hüdrauliline
teesideaine. Koostis, spetsifikatsioonid ja vastavuskriteeriumid;
- EVS-EN 13282-3:2013 Hüdrauliline teesideaine. Osa 3:
Vastavushindamine;
- EVS-EN 1340: 2003+AC:2006 Betoonist äärekivid. Nõuded ja
katsemeetodid;
- EVS-EN 1338: 2003+AC:2006 Betoonist sillutisekivid. Nõuded ja
katsemeetodid;
- EVS 814:2003 Normaalbetooni külmakindlus, Määratlused,
spetsifikatsioonid ja katsemeetodid;
- EVS 613:2001/A1:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine;
- EVS - 614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine;
- EVS 843:2016 Linnatänavad
- Maa RYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid;
- Liikluskorraldus nõuded teetöödel (13.07.2015 nr 90);
Maanteeameti juhised
- „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ (Kinnitatud Maanteeameti peadirektori
23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314)
- Teetööde tehnilised kirjeldused (versioon 06.12.16 nr 0234)
- „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“, kinnitatud Maanteeameti
peadirektori 22.11 2016. a käskkirjaga nr 0215.
- „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“ Kinnitatud
AS Infragate Eesti 13
Tallinn 2019
Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud.
Töö nr VI28/24-18
Maanteeameti peadirektori 05.01.2016. a käskkirjaga nr 0001
Lisaks on arvestatud Tõrva Vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimustega,
22.03.2018 nr 199.
6.3 PROJEKTEERITUD KATENDID
Käesoleva projektiga on ette nähtud paigaldada parkla alale asfaldist mahasõit,
graniitsõelmetest kate ning sõiduautode ja bussi parkimiskohtadele munakivisillutis.
Juurdepääsutee hooneteni ning siseõu on projekteeritud munakivikattega. Kõnniteed on
projekteeritud graniitsõelmetest kattega.
Äärekiviga teede tugevdatud murukattega tugipeenra laius on 0,25m (äärekivi taga).
Äärekivideta asfaldiga mahasõidu peenrad projekteeritud purustatud kruusast (positsioon nr 6)
tugipeenra laius 0,5m. Tugipeenra põikkkalle 4% väljapoole.
Projektiga on ette nähtud rajada järgmised katendikonstruktsioonid:
Tüüp 1 (parkla mahasõidu katend)
AC 16 surf h=5cm
AC 20 base h=6cm
Killustikust alus fr. 32/64 kiilumisega, Emin=170 Mpa h=30cm
Dreenkiht (kesk- või peenliiv) (kf=1,0m/ööp), Emin=65Mpa h=30cm
Täitepinnas kf=0,5m/ööp (vajadusel)
Ol.ol mineraalne aluspinnas või täitepinnas kf=0,5m/ööp
Tüüp 2 (munakivisillutisega parkimiskohtade katend)
Munakivisillutis h=15cm
Paigalduskiht (liiva ja tsemendi segu) h=3-8cm
Killustikust alus fr. 32/64 kiilumisega, Emin=170 Mpa h=30cm
Dreenkiht (kesk- või peenliiv) (kf=1,0m/ööp), Emin=65Mpa h=30cm
Täitepinnas kf=0,5m/ööp (vajadusel)
Ol.ol mineraalne aluspinnas või täitepinnas kf=0,5m/ööp
Tüüp 3 (juurdepääsutee katend)
Munakivisillutis h=15cm
Betoonalus C16/20 (rattajälgedes) h=3-8cm
Paigalduskiht (liiva ja tsemendi segu, tee teljel) h=3-8cm
Killustikust alus fr. 32/64 kiilumisega, Emin=170 Mpa h=30cm
Dreenkiht (kesk- või peenliiv) (kf=1,0m/ööp), Emin=65Mpa h=30cm
Täitepinnas kf=0,5m/ööp (vajadusel)
Ol.ol mineraalne aluspinnas või täitepinnas kf=0,5m/ööp
Tüüp 4 (jalgteede katend)
Munakivisillutis h=15cm
Liiva-tsemendi segu (muldkuiv) h=3-8cm
Killustikust alus fr. 16/32 kiilumisega, Emin=140 Mpa h=35cm
AS Infragate Eesti 14
Tallinn 2019
Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud.
Töö nr VI28/24-18
Ol.ol mineraalne aluspinnas või täitepinnas kf=0,5m/ööp
Tüüp 5 (jalgteede katend)
Graniidisõelmed fr 0-6mm h=7cm
Paigalduskiht (paetuhk) h=3cm
Ridakillustikust alus fr. 4/32 kiilumisega, Emin=140 Mpa h=20cm
Dreenkiht (kesk- või peenliiv) (kf=1,0m/ööp), Emin=65Mpa h=20cm
Täitepinnas kf=0,5m/ööp (vajadusel)
Ol.ol mineraalne aluspinnas või täitepinnas kf=0,5m/ööp
Tüüp 6 (parkla sõidutee katend)
Graniidisõelmed fr 0-6mm h=7cm
Paigalduskiht (liiva-tsemendi segu) h=3cm
Killustikust alus fr. 32/64 kiilumisega, Emin=170 Mpa h=30cm
Dreenkiht (kesk- või peenliiv) (kf=1,0m/ööp), Emin=65Mpa h=30cm
Täitepinnas kf=0,5m/ööp (vajadusel)
Ol.ol mineraalne aluspinnas või täitepinnas kf=0,5m/ööp
Katendi materjalide minimaalsed kvaliteedinõuded
Kihi paksus, Juh Juhendi Positsioon Märkuse
cm end tabel või nr
(1)
punkt
AC 16 surf 5 „A“ 1 B2 1
AC 20 base 6 „A“ 1 D2 1
killustikalus 30 „K“ 1 Nr 6 2
paekillustikust
fraktsioon 32/64
killustikalus 20-35 „K“ 1 Nr 6 2
paekillustikust
fraktsioon 16/32
Märkused:
Ehituse ajal kasutada hanke ajal kehtivat MA/MTM poolt kinnitatud versiooni, mis
parameetrid vastavad tabelis olevatele liiklussagedustele.
1. "A" - "Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis" Maanteeameti peadirektori poolt
kinnitatud 23.12.2015 a käskkirjaga nr 0314.
Asfaldist katendikihid rajada vastavalt „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“
(Kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314).
Asfaltsegude täitematerjali miinimum kvaliteedinõuded vastavalt Tallinna
Linnavalitsuse 27. aprilli 2016 istungi protokolli nr 17 päevakorrapunkti nr 35, lisa
1, tabel nr 7. Sideaine sisalduse puhul järgida EVS 901-3 segulehtedel toodud
nõudeid.
AS Infragate Eesti 15
Tallinn 2019
Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud.
Töö nr VI28/24-18
2. "K" - "Killustikust katendikihtide ehitamise juhend" Maanteeameti juhis MA 2016-
012.
Teede killustikalused rajada fraktsioneeritud killustikust kiilumismeetodil vastavalt
Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (vastu võetud 03.08.2015 nr 101). Kivimaterjali
kandevõime määratakse staatilise plaatkoormuskatsega vastavalt normatiivsele
juhendile DIN 18134:2001-09. Killustikaluste täitematerjali miinimum
kvaliteedinõuded vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 27. aprilli 2016 istungi protokolli
nr 17 päevakorrapunkti nr 35, lisa 1, tabel nr 5.
"TEKN" - Tee ehitamise kvaliteedi nõuded" MTM 03.08.2015.a määrus nr 101;
Ülejäänud nõuded vastavalt EVS-901 osadele 1 kuni 3.
3. Haljastatav maapind tuleb eelnevalt planeerida, vajadusel täita ehitusobjektilt
saadava pinnasega, katta kasvumulla kihiga (h=8 cm) ning külvata muruseeme.
Kasvumuld peab olema mineraalmuld (pH 6,5...7,0) huumuse sisaldusega min 3%,
muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid, kive, killustikku jms. Muld
tihendada nii, et ei tekiks vajumisi ega veelohkusid, ei tohi kasutada külmunud
pinnast. Olemasoleva ja rajatava haljasala piir ühtlustada ja tasandada
niitmiskõlbulikuks.
4. Kõik munakivisillutiste vuugid täita tsemendi-liiva seguga.
6.3.1 Äärekivid
Projektis on kasutatud järgmisi äärekive:
Graniitäärekivi 15x30x80(100).
Külma- kindluse klass vähemalt Klass 3. Toodang peab olema vastupidav teede talihooldes
kasutatavatele kemikaalidele. Paigaldusbetooni tugevusklass C16/20, märgbetoon, tuleb
paigaldada ühtlase betoonis sängituskihile. Äärekivi paigaldamisel tuleb algus ja lõpp viia
kõrguslikult kokku olemasoleva äärekiviga ja peab olema tagatud äärekivide vahel normidele
vastav vuukide vaheline laius. Äärekivi betoonaluse minimaalne paksus peab olema 8 cm
(loetuna äärekivi alt).
6.4 LIIKUSKORRALDUS JA PLAANILAHENDUS
Käesoleva projekti eesmärgiks on ehitada elamuskeskusele parkimiskohad ja kõnniteed ning
planeerida haljastatav ala.
Parkimiskohad on 90 ja 0 kraadise nurga all. Tavaauto parkimiskoha mõõdud on 2,6*5,0 m,
bussi parkimiskoha mõõdud on 4,0*16,0 m, puudega inimese parkimiskoha mõõdud on
3,6*5,0 m. Kõnniteed on ette nähtud 1,5 kuni 6,2 m laiused purustatud graniitsõlemetest
kattega. Parkla ulatuses on kõnniteed graniitsõelmetest. Kõnniteed on ühendatud hoonete
sissepääsudega.
Kokku on kinnistul ette nähtud 42 parkimiskohta, nendest 2 on puudega inimeste
parkimiskohad ja 2 bussi parkimiskohad. Parkimiskohad on munakivisillutisega.
Riigitee nr 23198 kaitsevööndis on teostatud järgmised põhilise teede projekteerimistööd:
ristmiku rekonstrueerimine, uue ristmiku-, jalgratta- ja jalgtee-, parkla projekteerimine.
6.5 VERTIKAALPLANEERIMINE
Projektala teede ja platside vertikaalplaneeringu koostamisel on arvestatud olemasolevate
kõrgustega maapinnal ning projekteeritud hoone põranda nullkõrgusega. Parkimiskohtade ja
kõnniteede piki- ja põikkalded jälgivad olemasolevate teede profiili. Haljasalal on kalded
suunatud eelkõige hoonetest eemale.
Sademevesi on juhitud (kõnni)teedelt piki- ja põikkalletega haljasaladele.
AS Infragate Eesti 16
Tallinn 2019
Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud.
Töö nr VI28/24-18
6.6 EHITAMINE
Riigitee nr. 23198 km 1,68 asuv ristumiskoht tuleb rekonstrueerida kergliiklejate
teenindamiseks hiljemalt enne riigitee nr 23198 km 1,60 rajatava ristumiskoha vastuvõtmist.
6.6.1 Üldandmed
Ehitustöödel peab töövõtja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse
8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”.
Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja
töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377. Ehitustööde
teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid.
Töövõtja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele
vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi
isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid.
Töövõtja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud.
Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks
vajalike kaitsevahenditega.
Enne ehitustööde algust tuleb looduses kindlustada kõik olemasolevad piirimärgid. Üldiselt
tuleb ehitustööde käigus tagada kõikide olemasolevate piirimärkide säilimine. Juhul kui see
osutub võimatuks, tuleb sellest teavitada maaomanikku ja pärast tööde lõpetamist taastada
kõik tööde käigus hävinud piirimärgid. Piirimärkide kahjustamisel on Töövõtjal kohustus need
taastama.
Piirinaabreid tuleb teavitada ka kõikidest töödest, mis viiakse läbi nende maal või kui
ehitustegevus puudutab otseselt piirinaabri huve.
Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma
kõikide kommunikatsioonide valdajad. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust
teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt.
maaomanikud, tööde teostamisel nendele kuuluval maaüksusel).
Töövõtja peab tagama kõigi kooskõlastustes esitatud nõuete ja tingimuste täitmise vastavalt
projektlahendusele.
Tellija, Töövõtja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult
avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest
abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada.
Töövõtja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest
vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse.
Kõik kooskõlastamata omaalgatuslikud projekti muudatused või projektlahenduste eiramised
on keelatud.
Eelpoolt toodu eiramisel on Töövõtja kohustatud kõik hilisemad projektlahenduste eiramistest
tulenevad parandused, vajalikud lisa- või taastustööd teostama oma kuludega.
Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest
tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis
kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele.
6.6.2 Ettevalmistustööd
Töövõtja peab kavandama ja paigaldama kaitsepiirded ja muud kaitsekonstruktsioonid, mis
on vajalikud tööplatsi piiramiseks ning tööõnnetuste või varaliste kahjude vältimiseks.
Enne ehituse algust tuleb paigaldada ehitustsooni jäävatele puude tüvedele puust
kaitsekilbid. Kui peaks olema vajadus puu juuri läbi lõigata, tuleb kaasata arborist.
6.6.3 Liikluskorraldus ehituse ajal
Ajutisel liikluskorraldusel juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 nr 43 määrusest
AS Infragate Eesti 17
Tallinn 2019
Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud.
Töö nr VI28/24-18
„Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Enne töödega alustamist tuleb vajadusel koostada
„Ajutise liikluskorralduse projekt“, mis tuleb kooskõlastada Tellijaga, kohaliku vallavalitsuse
ehitusosakonnaga ja Maanteeametiga.
6.6.4 Mullatööd
Mulde laienduste laiuses tuleb koorida kasvupinnas. Seejärel tuleb profileerida alus vastavalt
pikiprofiilile kattega paralleelseks aluseks ja eemaldada seejuures kogu olemasolev peenar,
tihendada muldkeha. Seejärel paigaldada dreenkiht tihendada ning profileerida. Kasvupinnas
koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks või üle anda vastavat jäätmeluba
omavale isikule. Välistada tuleb kasvupinnase reostamine ja ülemäärane tihendamine.
Väljakaevatud pinnase kasutamine väljaspool ehitusobjekti kooskõlastada riigi
Keskkonnaametiga. Muldesse paigaldatav materjali peab olema orgaanikavaba ja
tihendatav. Mulde pealne tuleb planeerida paralleelselt katte projekteeritud
vertikaalplaneerimisega. Konstruktsiooni alune pind tuleb tihendada. Enne mulde ja katendi
ehitustöid tuleb teostada ettenähtud kommunikatsioonide kaitsemeetmed. Trasside
ristumisekohas (nt sidetrass ja veetoru või sidetrass ja truup) tuleb kaabel nihutada torust
ettenähtud kaugusele/sügavusele. Kasvupinnas koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel
haljastamiseks või üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. Välistada tuleb
kasvupinnase reostamine ja ülemäärane tihendamine. Väljakaevatud pinnase kasutamine
väljaspool ehitusobjekti kooskõlastada riigi Keskkonnaametiga.
6.6.5 Muldkeha ja dreenkiht
Teel tuleb eemaldada mulde osas materjal projekteeritud konstruktsiooni põhjani. Ehitamisel
tuleb jälgida, et olemasolev või rajatud mulle ning alus oleksid tihendatud (tihendustegur
minimaalselt 0,98 töökihi ülakihis ja 0,96 töökihi alakihis) ja planeeritud põikkaldega tee
teljelt serva poole. Muldkeha töötsoonis (kuni katte pinnast 1,5 m) tuleb kasutada täiteks
liiva, mille filtratsioonimoodul peab olema kuni 1,5 m sügavusel katte pinnast 0,2 m/ööp või
peenosise sisaldusega <8%. Töökihist allapoole paigaldatava mineraalmaterjali
filtratsioonimoodulile ja peenosises sisaldusele nõudeid pole, materjal peab olema
tihendatava ja orgaanikasisaldus <5%. Muldkehade ehitamisel tuleb juhinduda „Muldkeha ja
dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhises“ ja „Muldkeha remondi
projekteerimise juhisest“ . Mulde laienduste alt tuleb koorida kasvupinnas. Mulde pealne
tuleb planeerida ja konstruktsiooni alune pind tuleb tihendada. Mulde peale tuleb rajada
dreenkiht. Enne kaevetööde alustamist on vajalik trassivaldajate teavitamine Töövõtja poolt
ja vajalike kaevelubade hankimine. Kaevetööde läbiviimisel arvestada pinnase kvaliteeti ja
kaevikute sügavust, olemasolevaid konstruktsioone ja koormatust ning vee ja transpordi
mõjul tekkivaid ohtusid. Töövõtja kindlustab kaeviku määral, mis tagab ohutu tööde
korraldamise. Olemasolev pinnas profileeritakse ja tihendatakse vastavusse projekteeritud
katendi alumise pinnaga. Kaeviku paiknemine ja sügavus fikseeritakse töö ajal tehtavate
kontrollmõõdistuste abil enne aluskihi tegemist. Tuleb vältida liigset kaevamist nii laiusesse
kui ka sügavusse. Valmiskaevatud kaevikust eemaldatakse lahtised kivid. Töövõtja peab
otsima ehituseks sobimatu pinnase ladustamiseks sobiva koha.
Enne katendi aluskihi paigaldamist teostatakse olemasolevate kommunikatsioonide
ümberehitus. Olemasolevatelt haljasaladelt saadav kasvumuld sõelutakse, viiakse
vastavusse haljastamisel kasutatavate nõuetega ja kasutatakse teede äärsete alade
haljastamisel (h=8 cm).
6.6.6 Olemasoleva katendi likvideerimine
Olemasolev likvideeritav pinnas veetakse Tellijaga kooskõlastatud laoplatsile/ prügilasse.
6.6.7 Aluse ehitus
Profileeritud ja tihendatud olemasolevale aluspinnasele rajatakse vastavalt
projektlahendusele katendi alumised kihid keskliivast või vajadusel täitekiht olemasolevast
objektil välja kaevatud keskliiva kihist. Killustikukihtide rajamisel tuleb lähtuda „Killustikust
AS Infragate Eesti 18
Tallinn 2019
Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud.
Töö nr VI28/24-18
katendikihtide ehitamise juhisest 2016-012“. Dreenkihi ehitamisel kasutatava materjali
filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 1 m/ööp. Piki- ja põiksuunas profileeritud ja
tihendatud aluskihile paigaldatakse vastavalt tüüplõigetes antud fraktsioonidega ja
paksustega killustikkihid.
6.6.8 Liikluskorraldusvahendid
Liiklusmärkidele, postidele ja tarvikutele on nõuded esitatud Teetööde tehnilistes
kirjeldustes.
Kõik ehituse käigus likvideeritavad olemasolevad liiklusmärgid, märgipostid jne. tuleb
demonteerida ja üle anda tee valdajale (Tellijale) ning ladustada tee valdaja (Tellija) poolt
ette näidatud kohta nii, et oleks tagatud võimalusel nende edasine kasutamine ka tulevikus.
Tee valdaja poolt kasutuskõlbmatuks või mitte vajalikuks tunnistatud elemendid tuleb
utiliseerida.
Märkide valmistamisel kasutada liiklusmärkide suurusgrupp 1 ja 2. Liiklusmärkidel kasutada
kilet valguspeegeldavuse klassiga II. Liiklusmärgid peavad olema tsingitud plekist alustel,
tekstilised märgid alumiinium alustel. Liiklusmärgi alumiiniumalus peab olema vähemalt
paksusega 1,85 mm.
Liiklusmärkide tagumine külg peab olema kaetud halli värviga. Tekstilistel märkidel kasutada
alumiinium aluseid.
Liiklusmärkide postid peavad olema kuumtsingitud terastorud, posti läbimõõt 60mm. Ehitaja
peab arvestama posti pikkuse valikul postile paigaldatavate liiklusmärkide arvuga.
Olemasolevad liiklusmärgid, mis lähevad vastuollu projekteeritud liikluskorraldusega
võetakse maha. Liiklusmärgid peavad vastama EVS 613 toodud nõuetele. Kõik liiklusmärgid,
liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastama standardile EVS-EN 12899 ning
vastu pidama samas standardis kirjeldatud järgmistele
koormusklassidele ja osavaruteguritele.
Märkide paigaldamisel arvestada nende nähtavusega, vajadusel korrigeerida paigalduskoht
standardiga EVS 613:2001 antud piires. Töövõtja peab arvestama posti pikkuse valikul
postile paigaldatavate liiklusmärkide arvuga.
6.6.9 Keskkonnakaitse
Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega
vahetult piirnevail aladel Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt
esitatud juhistele vastavalt. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete
käitlusele. Jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Ehitusjäätmete käitlemise eest
vastutab jäätmete valdaja. Kaevetöödel kaevandatavad pinnased tuleb utiliseerida vastavalt
jäätmekäitlusseadusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle
anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Kogu ehitusperioodil peab
ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Ehitusmasina juhil peab olema kütuse või
õlilekete likvideerimise oskus. Vajalik on ehitustehnika regulaarne ülevaatus ja hooldus
vähendamaks lekete tekkimise võimalust. Masinaid/ mehhanisme tuleb hooldada
korrapäraselt, et vältida juhuslikke lekkeid ja reostusohtu. Õlide, kütuste jm sarnase
käitlemisel tuleb vältida nende lekkimist ning valgumist pinnasesse, pinna- ja põhjavette,
samuti jääkide kontrollimatut kõrvaldamist. Vajadusel kasutatakse vastavaid vanne või
paake. Kui masinal/ mehhanismil avastatakse õli/ kütuse leke, tuleb võtta kasutusele
meetmed vältimaks pinnasereostust. Juba reostatud pinnas tuleb eemaldada ja viia
saastatud pinnast vastuvõtvale ettevõttele. Seda ei või kasutada objektil täiteks ega segada
muu jääkpinnasega. Olenevalt reostuse ulatusest tuleb informeerida Keskkonnaametit.
Ehitustööde organiseerimisel arvestada, et raskete veokite liiklemine puude juurtel või
ehitusmaterjalide ladustamine puude alla tihendab pinnast ja puude ainevahetus on
häiritud. Seepärast ei tohi puude alla võra ulatuses kuhjata mulda, ehitusmaterjali jne.
Töövõtja peab arvestama Keskkonnaameti poolt väljastatud kooskõlastuse tingimustega.
AS Infragate Eesti 19
Tallinn 2019
Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud.
Töö nr VI28/24-18
6.6.10 Teede kasutamine ja hoolduse juhend
Teede ehitusjärgne kasutamine ja hooldus toimub Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.
Hoolduse puhul tuleb lähtuda järgmistest kehtivatest Majandus- ja Kommunikatsiooniministri
määrustest:
2. Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (Vastu võetud 03.08.2015 nr 101);
3. Tee seisundinõuded 14.07.2015.a määrus nr. 92, redaktsiooni jõustumine
05.11.2018.
Viimati mainitud õigusaktid on kohustuslikud kõikidele avalike teede omanikele ja
hooldajatele ning need tagavad nõutava tee korrashoiu.
Käesolevas projektis ei ole kasutatud eri hoolde- ja ekspluatatsiooninõudeid vajavaid
lahendusi.
7 PUMPLAD
Projektpiirkonda on ette nähtud paigaldada üks reoveekanalisatsiooni pumpla.
Pumpla Hm Pumpla Qmin l/s Survetorustiku läbimõõt/pikkus
läbimõõt (ühe pumba
m töötamisel)
KP-1 8,0 1,6 5 De110/ 57 m
Kanalisatsioonipumpla peab olema valmistatud tehases ning korpus tarnitud objektile ühes
tükis arvestades käesolevas töökirjelduses esitatud nõudeid. Erinevate osade kokku
keevitamine või ühendamine kohapeal ei ole lubatud. Reoveepumpla paigaldamisel tuleb
arvestada pumpla valmistajatehase juhistega.
Reoveepumplasse KP-1 tuleb paigaldada kaks pumpa.
Reoveepumpla korpus peab olema veetihe ning piisava tugevusega pinnasesse paigaldamiseks
(rõngasjäikuse klass vähemalt SN 4) joonisel näidatud sügavusele. Pumpla korpus peab olema
valmistatud polüetüleenist. Pumpla korpuse materjaliks tuleb kasutada suure tihedusega
polüetüleeni PEHD.
PE-plastist korpust läbivad torud paigaldada korpust läbiva ja seina külge keevitatud hülsi
sisse, tihendada ülekattega veetihedust tagava materjaliga seest ja väljast.
Asendiplaanil on esitatud pumpla korpuse minimaalne siseläbimõõt. Pumpla korpuse ülaosa ja
hooldusluuk tuleb soojustada. Korpuse soojustus peab ulatuma minimaalselt 1,0 m sügavuseni
mõõdetuna maapinnast. Soojustuskihi paksus peab olema vähemalt 50 mm. Kasutatava
soojustusmaterjali soojusjuhtivustegur ei tohi olla suurem kui 0,035 W/mK.
Pumpla maapealne plastluuk peab olema 180° avatav, soojustatud ja lukustatav ning luku
kohal peab olema sademetekaitse. Pumpla luuk peab olema koos kontaktianduriga. Pumpla
luuk peab võimaldama teostada segamatult hooldustöid ja olema piisavalt suur, et ka suurimat
konstruktsiooni oleks võimalik ühes tükis pumplast välja tõsta. Luuk peab olema valmistatud
vandalismikindlalt. Luuk valmistada nii, et oleks välistatud luugi sulgumine avatud asendist
tuule mõjul. Pumpla luugi kõrgus maapinnast peab olema 300 mm. Luuk peab olema
lukustatud külje pealt. Lukustuselementide arv peab olema vähemalt 2 tk luugi kohta. Luugi
lahtine olek ei tohi takistada kiirpaigaldusliitmike ning redelite kasutamist. Luuk ei tohi
avaneda sellele poole, kus asetsevad kiirpaigaldusliitmikud või redel.
Pumba pikaajalise riketeta töö huvides ei tohi ta sisse lülituda tihedamalt kui 10 korda tunnis.
Kõik kasutavad kanalisatsioonipumbad peavad olema tsentrifugaalpumbad, vaba läbivoolu
töörattaga. Pumpade tootjal peab olema Eestis ametlik remondi- ja tootmisüksus, mis on
võimeline reageerima ja garanteerima hooldusspetsialisti kohaletuleku võimalikule väljakutsele
24 tunni jooksul.
Pumbad peavad olema ülevaatuseks või hoolduseks hõlpsasti eemaldatavad, vajamata selleks
poltide, mutrite ega muude kinnitusvahendite lahtiühendamist. Pumba spiraalkambri, mootori
ja tihendi korpus peavad olema valmistatud kõrge kvaliteediga hallmalmist. Kõik reoveega
kokkupuutuvad pinnad peavad olema kaitstud reoveekindla pinnakattega.
AS Infragate Eesti 20
Tallinn 2019
Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud.
Töö nr VI28/24-18
Kiirühendusjalg min DN 80, tihend pumba ja toru vahel peab olema täiendavalt fikseeritud
(tihendi kinnitumine ainult pumba raskusega ei ole aktsepteeritav). Peab olema võimalik
pumpla põhjapesu pumbatava reoveega.
Pumplad peavad olema varustatud redeli ja teenindusplatvormiga. Redel peab võimaldama
teenindava personali ohutu sissepääsu pumplasse. Pumpla luugist läbimineku lihtsustamiseks
peab väljaspool pumplat paiknema käsipuu. Redel peab olema ülaosas kinnitatud vahetult
pumpla luugi alla ning ulatuma kuni pumpla põhjani. Redeli kinnitused ja konstruktsioon
peavad tagama redeli piisava tugevuse ja jäikuse. Redeli toru minimaalne läbimõõt 33,7 mm,
astmed sammuga h=300 mm nelikanttorust 30×30 mm, pealekleebitavate karedapinnaliste
ribade kasutamine ei ole lubatud. Redeli konstruktsioon peab lähtuma tööohutuse
seisukohtadest. Redel ei tohi takistada pumba väljatõstmist ja paigaldamist maapinnalt. Redel
tuleb valmistada roostevabast terasest AISI 316.
Pumpade paigaldamiseks peab olema kaks juhtsiini ning pumpade tõsteketid. Juhtsiin peab
olema nii jäik, et olenemata selle pikkusest ei tohi pump pealt maha tulla. Juhtsiinide kinnitus
peab ulatuma vahetult pumpla luugi alla. Kõik pumpla metallelemendid (juhtsiinid, sisetorustik,
redelid, poltliited jms) peavad olema happekindlast roostevabast terasest (AISI316). Sisemise
survetorustiku läbimõõt peab olema min DN80.
Reoveepumpla sissevoolutorustikule paigaldada kummikiilsiiber koos spindlipikendusega
pumpla korpusest väljapoole. Spindlipikendus peab olema varustatud kapega.
Pumplas kasutatavad materjalid ja konstruktsioonid tuleb valmistada kuumtsingitud terasest,
survetorustik, redel jm vahetult reoveega kokkupuutuvad komponendid roostevabast terasest
min AISI316. Roostevabast terasest sõlmed tuleb valmistada tehases.
Siibritel peab olema kõrgtugevast malmist korpus, mis on seest ja väljast kaetud
epoksiidpulbervärviga vastavalt standardile DIN 30677.
Tagasilöögiklapid peavad olema nitriliga kaetud (NBR) kuulidega, malmist korpusega, mis on
kaetud vähemalt 250 µm epoksiidpulbervärvi kihiga seest ja väljast ning DIN 30677
kvaliteedistandardile vastavad ja tunnustatud tootjalt.
Pumpla plastkorpus tuleb kinnitada raudbetoonist valmistatud ankurdusplaadi külge võrdsete
vahedega paigutatud korrosioonikindlate ankurpoltide ja ankurduskingade abil. Korpuse
kinnitamiseks võib puurida ankurdusserva sisse avaused ja fikseerida korpus alusplaadi külge
korrosioonikindlate ankurpoltide ja ankurdusplaatide abil. Ankrupoltide arv peab olema piisav,
et tagada pumpla stabiilsus. Kõik ühendusdetailid (poldid, seibid jne) peavad olema
roostevabast terasest. Tööiga vähemalt 50 aastat.
Kaeviku põhi ehk põhjaplaadi aluspind tuleb tasandada. Vajadusel katta kaeviku põhi
väiksefraktsioonilise kruusa või killustikuga. Killustikalus ümbritseda geotekstiiliga
alljärgnevate põhiparameetritega:
kaal: 150...200 g/m2;
tõmbetugevus: 10...15 kN/m.
Aluspind peab olema tihendatud 0,98 tihedustegurini. Kui tegemist on nn. tundliku ja
ebaühtlase pinnasega, tuleb olla eriti ettevaatlik ja veenduda lõplikult aluspinna ühtluses ja
tiheduses.
Siibritel peab olema kõrgtugevast malmist korpus, mis on seest ja väljast kaetud
epoksiidpulbervärviga vastavalt standardile DIN 30677.
Tagasilöögiklapid peavad olema nitriliga kaetud (NBR) kuulidega, malmist korpusega, mis on
kaetud vähemalt 250 µm epoksiidpulbervärvi kihiga seest ja väljast ning DIN 30677
kvaliteedistandardile vastavad ja tunnustatud tootjalt.
Pumpla peab olema varustatud GSM-signalisatsiooniga.
Pumpla platsil, piirdeaia sees, peab olema välisvalgustuspost (hämara ja liikumisanduriga)
elektrikilbist elektritoitega. Posti latern peab sobima objekti kasutusotstarbega kokku ja olema
kaitstud võimalike vigastuste eest (vandalism). Kõik (kilp, plats jms) piirdeaia sees asuv peab
olema valgustatud.
Reoveepumplates peab üks pumpadest olema varustatud loputusklapi ehk uhteklapiga.
Juhul kui šahti sügavus on rohkem kui 5 meetrit, tuleb ohutuse tagamiseks paigaldada
lisaplatvorm ja redel.
Reoveepumpla töötav maht peab olema piisav, et tagatud oleks pumbatootja poolt lubatud
maksimaalne pumpade käivitussagedus.
Reoveepumplas tuleb tagada loomulik ventilatsioon: värske õhu juurdevool reservuaari
alaosasse (500 mm kõrgemal maks. veetasemest) ja väljatõmme reservuaari ülaosast.
AS Infragate Eesti 21
Tallinn 2019
Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud.
Töö nr VI28/24-18
Õhutustorude DN 100 otsad peavad paiknema 700 mm kõrgusel maapinnast ja olema kaitstud
sademete eest ning suletud putukavõrguga. Torud peavad olema võimalikult vandaalikindlad:
piisava seinapaksusega ja tugevalt kinnitatud pumpla konstruktsiooni külge.
Elektrienergia elektrivarustuse saamiseks tuleb Töövõtjal teha taotlused liitumispunktide (sh
elektrivõrgu valdajale kuuluvate kaablite) projekteerimiseks. Töövõtja kannab kõik sellega
seotud kulud.
Elektrivõrguga uutest liitumispunktidest alates tuleb Töövõtjal projekteerida ja rajada uued
elektrimaakaablid ja muud elektriseadmed.
Maaaluse pumpla kogu seadmestik peab olema valitud vastavalt pumpla sisetingimustele.
Reoveepumplate juurde tuleb rajada killustikust juurdepääsutee ja killustikust plats.
Reoveepumplate juurdepääsutee peab olema ühendatud üldkasutatava teega. Reoveepumplate
esine teenindusplats peab olema piisav veoautole ümberpööramiseks.
8 KESKKONNAKAITSE
Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted
(asfalt, muru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus.
Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms
taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi.
Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja töömeetodeid ning
vältima keskkonna reostamist. Kõik jäätmed tuleb käidelda ning nendest vabaneda kohasel
moel, vastavalt jäätmete omadustele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ja käidelda eraldi.
8.1 KÕRGHALJASTUSE KAITSE JA RAIED
Osaliselt tehakse ehitustööd olemasolevate puude kaitsetsoonis. Tööd korraldada nii, et ei
rikutaks puude tüvesid ja suuremaid juuri. Puude raie ja asendusistutamine toimub vastavalt
Alutaguse Vallavalitsuse eeskirjadele.
Töövõtja ei või ilma omavalitsuse ja/või maakonna keskkonnateenistuse kooskõlastuseta
eemaldada, teisaldada või lõigata maha ühtegi avalikul alal või kõnniteedega külgnevat puud.
Töövõtja vastutab kõigi projekti piirkonnas asuvate olemasolevate puude ja haljasalade kaitse
eest. Kui Inseneri arvates on mõnda puud või haljasala põhjendamatult vigastatud või
kahjustatud, siis asendab Töövõtja iga vigastatud või kahjustatud puu ja/või haljasala uuega,
mis on sama või parema kvaliteedi ja näitajatega.
Enne ehitustööde algust tuleb projektikohaselt või inseneriga konsulteerides määratleda
säilitatavate puude vm haljastuse kaitsetsoon, et kaitsta taimi ehitustööde käigus tekkida
võivate vigastuste ja kahjustuste või otsese hävimise eest.
Kui mingil puhul on vajalik masinate või ehitajate sisenemine puu(de) kaitsetsooni, tuleb
paigaldada puutüvele kaitse. Tüve ümber siduda püstised lauad, laudade ja tüve vahele panna
pehmendus (kivivill, autokummid, vms). Laudadest kaitse peab ulatuma kogu tüve ulatuses
võrani. Jälgida tuleb, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi. Vajadusel võib inseneri
nõusolekul kärpida puu alumisi oksi nii, et see ei tekita puule jäävaid kahjustusi ja puu
võrakuju säilib. Kaevetööde vahetus läheduses tuleb puude tüved ümbritseda vigastuste
vältimiseks kuni 3 m kõrguseni 100x50 mm prussidega. Lõikust peab teostama vastava ala
spetsialist (arborist).
Likvideeritavad puud tuleb eemaldada koos kändudega, tüved ja oksad tükeldada ning
transportida kohaliku omavalitsuse poolt näidatud kohta.
8.2 KORISTAMINE
Töövõtja koristab ehitusplatsilt töö käigus tekkinud prahi ja prügi iga tööpäeva lõpus.
Kõik koristamistööde käigus tekkinud praht, prügi ja jäätmed kuuluvad Töövõtjale ja need
eemaldatakse ehitusplatsilt ilma tänavaid reostamata ja külgnevaid krunte kahjustamata ning
ladustatakse legaalselt lubatud paigas. Kõik veokite poolt avalikele aladele (tänavatele jm)
tööde ja ehitusplatsi koristamise käigus kantud pinnas ja muda eemaldatakse vastavalt
vajadusele Inseneriga kokkulepitud korras.
Töövõtja peab vältima pinnase või jäätmete pudenemist tänavatele tööde alalt lahkuvatelt
täislaaditud veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
AS Infragate Eesti 22
Tallinn 2019
Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud.
Töö nr VI28/24-18
Ehituskaeviku veetõrje tegemisel on pinnaseosakesi sisaldava vee juhtimine või pumpamine
kanalisatsioonitorustikesse või sademe- ja pinnasevee ärajuhtimiseks mõeldud kraavidesse
tuleb teha läbi settekaevu ja eelnevalt kooskõlastada Alutaguse Haldus OÜga.
Lõpp-koristus
Pärast teatud ehitusetapi lõppu ja testimist (vajadusel) koristab Töövõtja antud ehitusetapi
käigus tekkinud prahi ja liigpinnase objektilt ja kõrvaldab kõik ajutised rajatised,
platsitähistused, töövahendid, tellingud, materjalid, tarnitud seadmed ja ehitusmasinad ning –
seadmed, mida tema ise või mõni tema alltöövõtjatest on antud etapis kasutanud. Lõpp-
koristus toimub seitsme (7) päeva jooksul pärast pinnase taastamist.
Kõik lammutusjärgsed materjalid tuleb eraldada ja ladustada sortimentide kaupa ning käidelda
vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud jäätmekäituskorra kohaselt.
8.3 JÄÄTMEKÄITLUS
Tööde käigus tekkivad jäätmed, s.h. ohtlikud jäätmed, peab Töövõtja käitlema
Jäätmeseaduses ja selle rakendusaktides sätestatud moel. Ehitustöödel väljakaevatud ja
ülejääv pinnas transportida ning ladustada kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud
kohtadesse.
Demonteeritud seadmete utiliseerimine kooskõlastatakse Tellijaga.
Üleliigse pinnase ja mineraalainese võib kasutada oma ehitusplatsil täitmiseks või viia
olevatesse ametlikesse ladustuspaikadesse. Väljakaevatud pinnast kasutada sobivusel
tagasitäitena vastavalt punktile 5.4. Juhul, kui pinnas või mineraalaines antakse üle
taaskasutamiseks teistele isikutele (näiteks maapinna täitmiseks teisel ehitusplatsil), siis tuleb
nende väljavedu ehitusplatsilt kooskõlastada keskkonnaametiga.
Maapinna täitmiseks tohib kasutada vaid saastumata pinnast ja mineraalainest. Looduslikku
kasvupinnast võib kasutada haljastustöödel. Looduslik kasvupinnas on loodusvara. Kui tekib
kahtlus, et pinnas võib olla saastatud õliga või teiste ohtlike jäätmetega, tuleb võtta edasiste
juhiste saamiseks ühendust keskkonnaametiga.
Eelsorteeritud betooni-, tellise- ja kivijäätmeid töödeldakse kas killustikuks või muuks
kasutuskõlblikuks ehitusmaterjaliks.
Kui betooni-, tellise- või kivijäätmeid tahetakse taaskasutamiseks üle anda teistele isikutele,
tuleb nende väljavedu ehitusplatsilt kooskõlastada keskkonnaametiga.
Metallijäätmed tuleb anda üle vanametalli koguvale ettevõttele. Seejuures tuleb värviline ja
mustmetall koguda eraldi.
Asfaltbetoonijäätmed tekivad põhiliselt teede ja platside katete lammutamisel.
Asfaltbetoonkatted tuleb lammutada nii, et asfaltbetoon ei seguneks teealuse materjaliga.
Prügilasse toimetatakse need ehitusjäätmed, mida ei saa taaskasutada. Jäätmeid on keelatud
vedamiseks üle anda isikule, kellel ei ole jäätmeluba. Seetõttu tuleb veoettevõtjaga lepingu
sõlmimisel alati veenduda jäätmeloa olemasolus ettevõttel.
Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis või muul asjakohasel viisil, mis hoiab ära
jäätmete sattumise keskkonda veo, sealhulgas laadimise käigus. Jäätmete vedu ei tohi häirida
öörahu.
Jäätmeveo korraldab jäätmevaldaja. Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle
valduses on jäätmed.
Töövõtja esitab Tellijale tõendid jäätmete utiliseerimise kohta.
AS Infragate Eesti 23
Tallinn 2019
Mulgi elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud.
Töö nr VI28/24-18
9 TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS
Ehitustöödel peab ehitaja järgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse
8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”. Lisaks
arvestama Tööinspektsiooni poolt välja antud brošüüris „Tööohutus ehitusplatsil“ 2014 toodud
nõuete ja infoga.
Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt
3 päeva enne töödega alustamist. Samuti tuleb teavitada tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel
täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida
kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid.
Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema
kooskõlas kohaliku valitsuse Ehitusmäärustega. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis
tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide tsoonis tuleb
kaevata käsitsi.
Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud.
Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks
vajalike kaitsevahenditega.
Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Kaevikust väljakaevatav
pinnas veetakse ära. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse
kohaliku valitsusega, metsaomanikuga, maaomanikega.
Ehitusel tuleb jälgida, et ei tekitataks liiklusohtlikke olukordi juurdepääsutee ehitamisel ja selle
vahetusläheduses. Ehitusplats tuleb vastavalt nõuetekohaste viitade ja märkidega tähistada
vastavalt MKM määrusele nr. 69 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“16.04.2003.a.
Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja
töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377. Ehitustööde
teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid.
Koostasid:
P. Värnomasing
R.Sokmann
AS Infragate Eesti 24
Tallinn 2019
Töö nr.
Staadium
Kuupäev
Lehe nr.
Mõõtkava
20301:002:2020
15
,0
5
PROJEKTEERITAV MAAKIVIKINDLUSTUS
PROJEKTEERITAV PUURKAEV
Tellija
Töö nimetus
Objekt
Leht
8,
28
TINGMÄRGID
PE
KV-1 90.12 R SP
INFRAGATE EESTI AS
MÄEALUSE 2/2
12618 TALLINN
tel. 626 7777
e-post:
[email protected]
www.infragate.ee
MTR EP10845129-0001
EK
T I I VSE
LT
JÕ
12
K2
,6
De300 L EÄ
9
K2 =29.0 i=
K2 0.004 Ä RD
K2
K2
1
E
2
K2
De
30
1
0
K2
Ø560
L=
22
92.20
.9
i
SK-2 90.24
K2 = 0.
90.24
02
H:1.96 Ø560
7
K2
93.05
1
90.85 SK-1
2
91.35
H:2.20
K2
1 K2
De
PUITPRUSSID (H=700MM) PIIRDENA 20
K2 0
L=
37
.8
K2
i= 0.
06
5 K2
Ø560
20 K2 95.52
,6 93.82 SK-8 kood: 1160
9
K2 93.82 SK-1
1
H:1.70 8700 m2
2
1
Jätkuvalt riigi omandis olev maa-ala
K2
K2
De
K2
200
L=
3 7K2
.
5
5
1 i=
0.1 K2
20301:002:0033 S1 kuusk
23
4
K2
Ø560
100.10
6 98.40 SK-7
K2
98.40
3 1
H:1.70 Ø400
Ø400 105.00
2 K-15 103.74
101.40
99.70 K-22 H:1.26
K2
K1 2 99.70
K2
100.65
3,8
1 1
3
H:1.70
2
1
D1
K2
5
mp 101.71
1
1 -1.84
KS-1
D1
D1
De2
13 18
15 15 13 18 18 14 14
15 14
15 15 13 12 19 19
1 15 15 1515 14 19 20 18
20
Ø560
00
D1 16 15 15 15 15 15 18
16 16 15 14 12 12 20 20 20
0 15 15 16 16 16 15 15 15 15 14 13 13 14 19
-0 .03 15 15 15 16 16 16 15 15 15 12 13 19
14 13 13
K2
15 15 16 16 16 16 16
15 12 14 13 1818
16 16 16 12 12
16 15 16 12 12
18
103.55
1 15 12
3
15 15 12
13
1
D1 15 15 15
12
15
L=2
1,5
20
20 20
101.85SK-6
D1
20 1
16 18
14 18
K3
19 2
9 16 16 16 16 13 19
13
16 16 16 16 16 16
12 18
1
0.8
9
8 13
13
15 16 161515 16 16
16 16 16 16 15 15 16 15 15 15 15
12
18
101.85
VALGUSTUS RAJALE 9 15 20 20 18 12
14 14 16 16 16 15 15 15 15 16 1515
8 15 15
14
K2
16 16 15 15 16 15 16 15 15 15
15 15 15 14 13 12
K3
8 13
16 15 15 15 13
16 16 15
14 14 1516 16 16 16 15
13 14 14 1616 16 16 16 13
14
19
H:1.70 2
1
9 9 14 14 16 16 16 16 13 13 16 16 13 19
16 13 12 12 16
i=0
14 13 16 16 16 20 20 18
16
1
2
D1
KS
16 16 14 14 12 12 20 20
JA 20 14
1
19
L=20,0 m
20 12
12
D1
20 20 1
K3
12
K3
20
19 13 13 19
.10
18 14 12 18
12 19
18
3
13 1318
18
PESADELE 12 12
12 12
13 14
1919
K1
K3
18
K2
19 19
19 14 13
±0.00=103.55
19
1
14 12
De
KS
13
19 12
D1
1
19 18
P
1
K1
K3
Ø1600
K3
19 12 K1
18 12
1
18 20 D1 V1
20 20 14
60
De
2 19 13 14
13
18 13
13 14
102.95
1
19 12
K3
11 13 14 14
14 1
19 11 12 18
18 19
6
18 18 12
D1 mp 103.52 11 18
L=
5,3
12
12 11 11
12 12 13
101.15KP-1
1
11
De
3
12 13 14
KS
12 20 V2 11
20 11 12 13 14 18
1
14
K2
K3
0L
D1
K3
18 20 20 14 18 18 19 19 1818
11 19
8.
1 12
100.75
16
14 1819 19
2 D1
V1K1
18 19 12 20
V-14 13 13
14 18
6
De
19 13 12 20 20 13 13
14 13
2,3
Ø400 13
13 13 18 17
=3
20 13 13
i
18 12 20
14 14
14 18
17 17
20 13
14
H:3.28
K3
0L
8 12 12 18 18
1 17 14
8.
14 14 18 19
D1 12 12 12 14 14 19 19 20 19
103.42 17 18
=
9
=0
9 19 19 20 18
9
8 17 18 18
8 12 20 13 13 18 20 20 20 18 18
11 K
9 20 20
13 13 20 20 20
i
9 20 20
L
12 12 12
9 14 14 14 20
K3
12
0 S1
39 K3
K2
13 13 14 18 19 20
9 9
12
D-9 102.81
17
0,6
.01
13 13 18 18
13
Projekteeritud hülss PE
V1K1
17
=0
.2
17
0
8 Ø400
=4
8 17 1
i
H:0.61 17
K3
9 9 103.55
D
.01
=0
0
9
5.4 K
16 16
e4
16 16
De400 PE100 PN10 SN17;
16
=
K-4 101.03
K3
16 16
K3
16 16
i S1
K2
16 16
1616
.01
P1 16 16 7 16
16 16
16 16
V1K1
16 16 1616
0
16 16
0L
9 9 9 16 16 16 16
101.89
0.0
16 16 16 16 16
16
K3 7 16 16 16 16 9
K3
101.03
=2
15
15
1515 15
V1 15 H:2.52
K3
03 KS
15 1515 10
K3
6.8
15
K2
1
15 15
K4 15151515 15 15
±0.00=105.39
V1K1
15 15
15 15
15 15 15 15 15 15 15
15 15 15 15 15 7
15 15 15 15 15 15 15 15 15 15
15 15 15
K3
15 15 15 15
15 15 15 15
7 15 7 15 15 1515
15 18 18 17
17
20
20
17 17
Ø400
1,5
K3
KS
20 19 20 20
20
20
K2
13 13 12
1
18 18 13 13 12 12
106.85
V1K1
18 14 19 1818 12
19 14 18 11
12 11
13 13 20 11
K1 20 11
13 20 11
20 11
K-17 104.12
13
V1 18
20 12 11 11 11
12 11
11
12
104.12
16
KS
16
1
16 16 16 16
16 16 16 16
16 16
H:2.73
4,1
16 16
16 16
16 16 16 1616 16 K11 K2 puitterrass
16 V
KS
16 16 16 16 16
16
7
1
16 16
16 16 16 1616 16 16
16 16 16 16 105.39
16 16 7 mp 105.36
16 2 1
K
16 16
V11
10 K11 K2
V
De6
3
20301:002:2003 .6 K1 V-5
37 V1 K2
L=
K
L= 1
V11
40 K1 2 V-25
PP De300
Ausamba De V1 K
2.9
1
19 13
1 K11
V 15
19 19 13 13
15 18 14
15 15 15 18 14 14 11
15 15 15 18
20 20 15 12 12 11 11
20
15 20 13 19 13
15 14 19 13 13 12 11 11 11
15 1519 19
721 m2 Ø400 K11
V 15 20
15
15 15
15 15 191513 14 14 18 19 14 12
18
20 19 191818 20 20 20
20 20 18 18 19 18
12 19 19 18
18 16
11
16 16 16 11
11
11
11 11
20 19 13 20 20
V1K1
15 15 17 12 16 16 16 16
13
Projekteeritud
15 15 20 20 13 12
15 15 14 12 16
15 15 15 18 14 17
V1
15 19
15 20 12
105.20 mp 105.49 15 15 12 15 13
1515 15
15 18 18 14 1919
13 14 14 18
13
13
17
17
20 20
mp ca105.55
12 12 12 13 20 20 18
K1
K11
V 1 12
20 20
20
18 16 16 17
1,9
Sotsiaalmaa 100% D1 17 17 20 20 1616 1616
16 16
K-2 103.65
16 16
V-26
1
17 17 16
P1 17
D1
17
103.65 3,5
Ø400 1
D1
16
16 V2
V1
1616
105.45 16 16 16 16 16 16
16 16
H:1.55
K1
V1
16 16
16
K1
16 1
16 16 P1
16 7 D1
1
D-4 104.57
16
16 16
16 17
17
HOONE 4
D1
7 16 16
16 17
16 16 16
De6
16 17
104.57 16
16 1 20 17
±0.00= 105.79
3
16 PK D1 13 20 20
10 16 13 20 20 17
V1
13 14 20
1H:0.88 14 18 12
1818
12
19 12
19 19 20
K1
19 20 20
19 12
1 18
18
1
D1 13 11
L= 2
13 12
13 13 11 11
D1
19
11
2,4
19 11 11
14 11 11 11
6.0
1 Ø400 14 11
D1 14
V1
Ø400 105.43
K1
10 Ø400 ±0.00= 105.52
SL-2 Ø400 2
105.55
SK-2
sademeveekanalisatsioonitoru
7
105.45 104.07 1
10 7 105.43 21 ,5
D-3 104.60 H:1.36
104.73D-8 1 1
7 D1
V1
K2
104.60 10
104.35D-6 21
Ø400
K1
D1
1 104.73 105.mp 105.49
104.35 106.25
1 21
mpH:0.95
105.52 H:0.72 D1
K2
5,3
7
4
.00 Ø560H:1.08 21
V1 1,5 104.29K-8
Ø400 i=0 D1
1 104.29
5,3
K2
8
105.43 21
4
.4
1
105.40
K1
33
D1
V1
104.29
V1
puitterrass 1 104.06SK-9 21
4,1
mp 105.52 D1
2, 5
K2 K1
H:1.96
6
104.20SL-1 60 L=
105.52 H:1.20 1 104.06 21 V1 K1 V1
De 1 V1
D1
K2
H:1.37
1
21
K1
K1
D1
21 V1
V1
23
V1
K1
D1
1 K2 TARBEAED V1
23
K1
1 23
D1 2 3
22
V1
105.mp 105.49 V1
1 22 23
Ø560 22 23
22
.2 V1
K2
105.40 60
22 L=
V1K1
2 103.83SK-10 63
V1
2 1
P-1 22 De
1,5
mp 105.52 3,3 104.19 22
103.80 103.83 22 V1
22
V1K1
MK-1 H:1.57 22
V1
Ø560 23
D
105.75 23
V1
e3
V1
2
23
SK-11 103.77
V1K1
V-31 23
103.77 23
L=
V1
10
H:1.98
.1 V1
V1
3,6
3
V1K1
.7 V1
12 V-30
L=
V-29 V1 63
V1K1
De
De 6
3 L=
.3 V1
V1
14 JH 8tk
V1K1
L=
50.0
De
63
V1 20301:002:2001
3
De
2 L
V1
V1
V1
V1K1
Sooglemäe
=1
5.1
V1
68 800 m2 Ø400
V1K1
1,5
106.30
Maatulundusmaa 100% 104.66K-9
104.66
V1K1
V-33
1,5 H:1.64
1,8
mp 106.57
V1K1
V1 ±0.00= 106.60
mp 106.57
VÄLI-
MUUSIKA 1,
5
INSTRUMENDID
mp 106.57
1,8
R3
3
3
2
1,8
2
9
2 5
2,9
5
1,8
3
3
ca 30m2
m
0
+
2 .3
ca 417m2
m
0
2 .0
+
1,
57
0 m
1.5
+
+ 1.00 m
+ 0.50 m
G
G
TV
V6
8
1,
TV
TV
JH 3tk
TV
20301:002:2002
Sooglemetsa
36,7 ha
Maatulundusmaa 100%
H=2.68
560/500
H=1.64
400/315
400/315
H=1.96
400/315
H=1.45
400/315
H=1.91
560/500
H=2.13
H=1.31
400/315
400/315
H=2.52
400/315
H=3.41
H=3.38
400/315
106.00
1600
H=3.28
H=1.91
H=1.91
105.00 104.66
De160
104.29
104.12 104.12
De160
De160 De160
104.00 103.62
De160 103.28 103.33
De40 De160
103.00 102.66
De160
De63
103.33
V1
De200
101.87
102.00 102.82
De200
K2
V1
V1
101.03
De160
101.00
K2
K2
V1
V1
100.00
K2
K2
V1
V1
99.00
K2
K2
Mhor 1:500
V1
V1
Mvert 1:100
K2
K2
V1
V1
KLV-10 KP-1 K-11
KAEVU TÄHIS K-9 K-8 K-12 K-6 K-4 KS-1 KS-2 K-16
KLV-5 K-18
OLEMASOLEVA MAAPINNA
104.66 106.30 106.30
104.29 106.25 106.25
103.49 105.40 105.40
105.10 105.10
103.55 103.55
103.35 103.35
100.77 103.15 103.15
100.75 102.95 102.95
101.14 102.94 102.94
101.01 102.81 102.81
105.60 105.60
104.12 106.80 105.80
103.74 105.05 103.05
KÕRGUS (m ABS)
PROJEKTEERITUD
MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)
103.33
102.97
101.89
101.03
100.97
101.15
104.40
104.15
99.94
99.77
TORU PÕHJA KÕRGUS (m
ABS)
0.037 0.002 0.485 0.008
KALLE i 50.0 37.9 13.9 26.5 14.6 0.007 45.4
0.007 0.021 0.011 0.041 0.004 0.003 0.010
PIKKUS (m) 4.6 2.3 4.2 7.0 3.1 38.9
De1200 - 4.6m
TORU LÄBIMÕÕT De160 - 142.9m De160 - 2.3m De110 - 56.5m De160 - 42.1m
TORU ALUS
RAJAMISE MEETOD
VAHEKAUGUS (m) 50.0 37.9 13.9 26.5 14.6 4.6 2.3 4.2 45.4 7.0 3.1 38.9
Tellija Töö nr.
177° 171° 89° 90° INFRAGATE EESTI AS NÜÜD arhitektid OÜ
VI28/24-18
V1
K2
K2
K1
K1
K1
K1
SIRGESTATUD TRASSI MÄEALUSE 2/2
V1
K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 K3 K3 K3 K3 K3 K3 K3
12618 TALLINN
PLAAN Töö nimetus Mulgimaa Elamuskeskuse projekteerimine Staadium
tel. 626 7777
K1
K1
V1
K2
K1
K2
83° 99°
e-post:
[email protected] põhiprojekt
www.infragate.ee Objekt Kuupäev
MTR EP10845129-0001 Valgamaa, Tõrva vald
Ala küla, Sooglemäe 14.01.2020
P.Värnomasing Leht Mõõtkava
Projektijuht Mulgi elamuskeskuse
Kontrollija H.Metspalu kanalisatsioonitorustiku pikiprofiilid 1:500/1:100
Projekteerija P.Värnomasing Lehe nr.
Projekteerija VK-6-01
IGE
KNR8
RS
09.12.2016
400/315
H=1.83
400/315
H=1.63
400/315
H=2.30
400/315
H=1.70
106.00
105.00
104.15 104.21
400/315
H=1.70
De110 De110
104.00 103.44
103.32
De160
De160
103.00
400/315
H=1.70
De40 De63
103.31
K1
103.25
K1
V1
V1
102.00
K1
K1
101.09
V1
V1
De160
101.00 100.65
De110
K1
K1
V1
V1
K1
100.00
K1
K1
V1
V1
K1
99.00
K1
400/315
H=1.70
K1
V1
V1
K1
98.00
K1
K1
V1
V1
K1
97.00
K1
K1
V1
V1
K1
96.00
H=2.20
560/500
K1
K1
V1
V1
K1
560/500
95.00 H=1.96
K1
K1
V1
V1
K1
94.00
K1
K1
V1
V1
K1
93.00
H=0.00
K1
K1
V1
V1
K1
92.00
20.00m
K1
K1
V1
V1
K1
91.00
K1
K1
V1
V1
K1
90.00
K1
K1
V1
V1
K1
89.00
Mhor 1:500
K1
K1
V1
V1
K1
Mvert 1:100
K1
K1
V1
V1
K1
KAEVU TÄHIS KV-1 SK-2 SK-1 SK-8 SK-7 K-22 SK-6 SK-5 SK-4
SK-3
OLEMASOLEVA MAAPINNA
98.40 100.10 100.10
99.70 101.40 101.40
101.85 103.55 103.55
102.80 105.10 105.10
103.55 105.18 105.18
103.57 105.40 105.40
89.75
92.20
93.05
95.52
KÕRGUS (m ABS)
PROJEKTEERITUD
89.75
92.20
93.05
95.52
MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)
90.12
90.24
90.85
91.35
93.82
TORU PÕHJA KÕRGUS (m
ABS)
KALLE i 0.004 0.027 0.065 0.123 0.134 0.103 0.034 0.005
29.0 22.9 37.8 37.1 9.7 20.8 50.1 3.8
PIKKUS (m)
TORU LÄBIMÕÕT De300 - 51.9m De200 - 159.3m
TORU ALUS
RAJAMISE MEETOD
VAHEKAUGUS (m) 29.0 22.9 37.8 37.1 9.7 20.8 28.1 22.1 3.8
173° 170° 174° 90°
K1
V1
K1
V1
SIRGESTATUD TRASSI
K1
K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2
PLAAN
K1
K1
V1
V1
139° 157° 169° 88°
Tellija Töö nr.
INFRAGATE EESTI AS NÜÜD arhitektid OÜ
MÄEALUSE 2/2 VI28/24-18
12618 TALLINN Töö nimetus Staadium
tel. 626 7777
Mulgimaa Elamuskeskuse projekteerimine
e-post:
[email protected] põhiprojekt
www.infragate.ee Objekt Kuupäev
MTR EP10845129-0001 Valgamaa, Tõrva vald
Ala küla, Sooglemäe 14.01.2020
P.Värnomasing Leht Mõõtkava
Projektijuht Mulgi elamuskeskuse
Kontrollija H.Metspalu sademeveekanalisatsioonitorustiku pikiprofiilid 1:500/1:100
Projekteerija P.Värnomasing Lehe nr.
Projekteerija VK-6-02
IGE
KNR8
RS
09.12.2016
Töö nr.
Staadium
Kuupäev
Lehe nr.
Mõõtkava
PROJEKTEERITUD PÕÕSASTE ISTUTUSALA
PROJEKTEERITUD PÜSIKUTE ISTUTUSALA
PROJEKTEERITUD MURU, NIIDETAV
PROJEKTEERITUD EKSTENSIIVNE NIIDUMURU
PROJEKTEERITUD HEINANIIT
PROJEKTEERITUD HEINAMAA-PÕLLUALA TINGLIK PIIR
PROJEKTEERITAV MAAKIVIKINDLUSTUS
PROJEKTEERITAV PUURKAEV
PROJEKTEERITAV MAASOOJUSPUMBA MAGISTRAAL TORUSTIK
PROJEKTEERITAV MAASOOJUSPUMBA VÄLISKONTUURID
20301:002:2020
15
,0
5
Tellija
Töö nimetus
Objekt
Leht
8,
28
INFRAGATE EESTI AS
MÄEALUSE 2/2
12618 TALLINN
tel. 626 7777
e-post:
[email protected]
www.infragate.ee
MTR EP10845129-0001
K2
12
K2
K2
,6
K2
9
K2
K2
K2
K2
K2
K2
K2
K2
K2
K2
K2
K2
K2
K2
K2
6
K2
K2
K2
K2
K2
K2
K2
K2
K2
K2
K2
K2
K2
20
,6 K2 kood: 1160
9
K2
K2 8700 m2
K2
Jätkuvalt riigi omandis olev maa-ala
K2
K2
K2
K2
K2
K2
5
K2
K2
20301:002:0033 S1 kuusk
K2
K2
4
K2
K2
6
K2
3
K2
K2
K1 2
K2
K2
1
K2
D11
D11
D11
D11
K2
mp 101.71
D11
D11
13 18
D11 15 15 13 18 18 14 14
14
15 15 15 19 19
K2
13 12
15 15 1515 14 19
16 15 15 15 15 15 20 20 18 18
D11 16 16 15 14 12 12 20 20 20
14
D11
15 15 16 16 16 15 15 15 15 14 13 13 19
15 15 15 16 16 16 15 15 15 12 13 19
14 13 13
15 15 15 16 16 16 16 16
12 14 13 18 18
D11
K3
16 16 16 12 12 18
16 15 16 12 12
K2
15 12
3
15 15 12 13
D11 15 15 15
15 12
1,5
20
D11
20 20
20
16 18
K3
K3
14 18
19
9 16 16 16 16 13 19 KS1
K2
16 16 16 16 16 16 12 18
13
D11
9 13 15 16 16 15 16 16 12
15
KS
1
8 16 16 16 1613 15 15 16 15 15 15 15 18
15
D11
9 20 20 18
14 14 16 16 16 15 15 15 15 16 15 15
8 15 15 16 15 15 15 15 15
15 15 15 14 13 16 16 16 15 14
K3
12
K3
K3
8 16 1515 13 14 14 15 16 16 16 16 15
14
13 16 16 15 15 14 16 16 19
9 9 13 13 14 16 16 16 13
14 14 16 16 16 16 13 16 16 13 19
K2
16 13 12 12 16
14 13 16 16 16
D11
20 20 18
16
KS
1
16 16 14 14 12 12 20 20
20 14 19
D11
20 12
12
K3
K3
20 20
K3
20 12
19 13 13 19
18 14 12 18
K1
K2
12 19
18
KS
13 1318
D11
18
1
12 12
13 14
K1
D11
K3
19 19
K3
12 12
K3
18
19 19
19 14 13
±0.00=103.55
19 K1
K2
14 12
KS
De
1
13
D11
19 12 K1
19 18 K1
K3
D11
K3
V1
K3
19 12
18 12
16
18 20 K1 K1
20 20 14 D11 V1
KS
De
19 13 14
1
2 13
D11
13 14
K2
13
K3
D11
K3
18 12
19
0L
K3
11 13 14 14
14
18 19 19 11 12 18
16
18
18 12
D11
mp 103.52 11
12 12
18
13
K1
0
12 11 11
12 11
De
=3
KS
12 13 14
1
V1
12 20 11
K2
11 12 13 14 18
20
D11
D11
K3
14
K3
K3
18 20 20 14 18 18 19 19 1818
11
8.
12 19
16
14 1819 19
2 18 19 12 20 13 13
L=
D11 14 18
6
De
19 13 12 20 20 13 13 13
14
K1
0
13 13 18 17 13 13
KS
i
18 12 20 20 13
V1
1
14 18 14 14
K2
D11 20 13
K3
K3
17
K3
14
38
17 12 12
L
D11
8
11
18 18 14
17 14 14 18 19
12 17 12 12 14 14 19 19 20 19
0
D11 18
=0
9 9 19 19 20 18
.9
8 17 18 18
K1
8 12 20 13 13 18 20 20 20 18 18
9 20 20
=3
13 13 20 20 20
KS
9 20 20
V1
12
1
9 12 12 14 14 14 20
K2
K3
K3
K3
9 9 12
13 13 14 18 19 20
12
i=
17
0,6
.01
L=
13 13 18 18
13
17
17
9.2
0
8 17
K1
8 1
i
KS
45
V1
17
1
0.0
K3
K2
K3
K3
9 9
=
.4
10
9
i
K1
16
KS
V1
16 16 16
16
1
K3
0.0
K3
K2
K3
16 16 16 16
16 16
16 16 16 1616
=0
7 16 16 16 16
16 16 1616
10
16 16
K1
9 9 9 16 16 16 16
16 16 16 16 16
16
K3 9
V1
KS
16 16 16 16
K3
K3
1
K3
7
K2
.00
3
15
15
K1
1515 15
V1
V1 1515
KS
K3
K3
K3
1
15 15 10
K2
15
15 15
K4 15151515 15 15
±0.00=105.39
15 15
15 15
K1
15 15 15 15
15
15 1515 15 15 1515 15 15 15 15
15 15 15
7
V1
15 15
K3
K3
KS
K3
15 15 15
1
15 1515 15 15
K2
15 15 15 15
7 15 15 15 1515
15 7 18 18 17
K1
17
20 17 17
20
V1
K3
1,5
K3
KS
1
20 19 20 20
K2
20 20
13 13 12 K1
18 18 13 13 12 12
18 14 19 18 12
18 1 11
19 14 18 K
K1
12 11
13 13 20 1 11
V1
K3
V20 11
KS
13 20
K2
11
1
K1 20 11
13
K1
11
K1
18
20 12 11 11
V1 11
12
11
12
K1
KS
16
1
16 V1
16 16
K1
16 16 K2
V1
16 16 16 16
16 16 K1 puitterrass KS
16 16 16 1616 16 1
16 16
16 16 16 V1
16 16 16 16 16 K2
16 16 716 K1
KS
16 16
1
16 16 16 1616
KS
16 16 16 16 V1
105.39 1
16 16 7 mp 105.36
16
K1
K2
V1
16 16
K1
10 V1
K2
K1
V1
K1
K2
V1
K1
20301:002:2003 K1
V1
K2
V1
K1
K2
V1
K1
V1
K2
K1
Ausamba 1 V1
K1
V1
19 13
1 K1
V1 15
19 19 13 13
15 18 14
15 15 15 18 14 14 11
15 15 15 18
K2
K1 20 20 15 12 12 11 11
V1 20
15 20 13 19 13
15 14 19 13 13 12 11 11 11
15 1519 14 19
K1 V1
721 m2 15 15
15 15 1915
13
14 18 19 14
12
11
11 11 11 K1
K1
V1
V1 15 18 20 20 18 18 19 18
20 19 191818 20 20 20 18 16 11
15 20 12 19 19 18
20 19 13 20 20 16 16 16 11
K1 15 15 17 12 16 16 16 16 V1 1
15 15 20 20 13 12 K
15 14 13 16
V1 15 17 12
D11 15
15 15 15 15 18
15 18 18 14
19 19 14 20 12
19 13 17
D11
mp 105.49 15 15 12 15 13 20 20
13 14 14 18
K1 1515 15 18 13 17
mp ca105.55
K1
12 12 13
V1
12 20 20 18 16
V1 D11 20 20 16 17
12 20 16
17 17 20 20 161616 16
Sotsiaalmaa 100% K1 16
16 16
K1
V1
17 17 16
V1 D11 17
D11
17
3,5
K1
V1
D11
K1
V1
16
16 1616
D11
D11
16 16 16 16 16 16
16 16
16 16
K1
V1
16
16
16 16
D11
K1
V1
16 7
16 17
16 16
D11
16 D11 17
7 16 16
16 17
16 16 16
K1
V1
16 17
16 20 17
16
16
D11 13 20 20
±0.00= 105.79
10 16 13 20 20 17
1
D11
13 14 20
D11 12
14 18 12
18
K1
V1
19 18 19 20 12
19
19 20 20
19 12
18
D11 18
13 11
13 12
D11
13 13 11 11
19
D11 19 11 11 11
K1
V1
14 11 11 11
D11 14 11
14
D11
D11
K1
V1
10 ±0.00= 105.52
7 D11
D11
K1
V1
10 7 K2
21 1,5
D11
7 K2
10 D11 D11
21
K1
V1
K2
D11 D11
K2
105.mp 105.49
21
mp 105.52
5,3
V1
K1
D11
4
K2
21
1,5
D11
V1
V1
D11
K2
5,3
8
21
4
V1
K1
D11 K2
D11
V1
puitterrass V1 4,1 K1
D11 21 K1
V1
mp 105.52 K2
2, 5
6
K1
K1
V1
V1
D11
105.52
D11
K2
21 K1
V1
V1
V1 K1
D11 K2 V1
K1
21 V1
K1
V1
D11
K1
V1
D11
K2
21
V1
V1
23 K1
V1
D11 K1
V1
K2
D11 23
K1
K1
V1
V1
D11
D11
D11 K2 K1
23
V1
D11 105.mp 105.49 22 V1
V1
V1 23
22
K2
22 23
K1
V1
V1
K2 22 V1
22
K2
K1
V1
V1
2 22 V1
1,5
mp 105.52 3,3 22
K1
V1
22
V1
2
22 V1
KS
V1 22
K1
V1
V1
V1
23
V1
K1
23 V1
V1
V1
V1
23
K1
23 V1
V1
23
V1
V1
K1
V1
V1
3,6
V1
V1
3
K1
V1
V1
V1
K1
V1
V1
V1
K1
V1
V1
V1
K1
V1
V1
V1
V1
V1
K1
V1
V1 20301:002:2001
V1
V1
V1
K1
V1
V1 V1 V1 V1
V1
Sooglemäe
K1
V1
V1
K1
V1
68 800 m2
V1
K1
1,5
V1
Maatulundusmaa 100%
K1
V1
K1
V1
1,5
1,8
K1
mp 106.57
V1
K1
K1 V1 ±0.00= 106.60
V1
V1
mp 106.57
1,
5
mp 106.57
1,8
R3
3
3
2
1,8
2
9
2 5
2,9
5
1,8
3
3
m
0
2 .3
+
m
0
2 .0
+
1,
57
0 m
1.5
+
+ 1.00 m
+ 0.50 m
G
G
8
1,
20301:002:2002
Sooglemetsa
36,7 ha
Maatulundusmaa 100%
Objekti asukoht
Tellija Töö nr.
INFRAGATE EESTI AS NÜÜD arhitektid OÜ
MÄEALUSE 2/3 VI28/24-18
12618 TALLINN
tel. 626 7777
Töö nimetus Mulgimaa Elamuskeskuse projekteerimine Staadium
e-post:
[email protected] Põhiprojekt
www.infragate.ee Objekt
MTR EP10845129-0001 Valgamaa. Tõrva vald Kuupäev
Ala küla, Sooglemäe 22.01.2020
Projektijuht P.Värnomasing Leht Mõõtkava
Kontrollija T.Tõnts Asukoha skeem 1:500
Projekteerija R.Sokmann Lehe nr.
Projekteerija TL-4-01
IGE
KNR8
RS
09.12.2016
20
30
1:0
02
:20
30
20
30
1:0
02
:20 200.0
20
20
30
1:0
02
r)
:20
(I I g
30
575a
575a
(II g
r)
R1
0.5
r)
E
(II g 0.0
435
0.0
R1
D
435 92.80
(II g
r
130.0
) 92.
92.70
90 221 (I
5 I gr)
92.
60 0.
E
93.
00
0 1 413
20 93. 93. r)
(II g
93.
20 0 .30 92.
10
92.8 93 80
0 .40 8.1
92.9
30 0 93
93.0 .50 R3
92.90
93 .0
2.5
.60
D
93.00
1:0 93 93.
.70 20
20
93.10
.80 93
.90 93
02 93.00
94.
00 93
gr)
30
:00
331 (II
1:0
R1 10
93.10
2.0 94.
.0 .30
US)
93 20 93
94.
3 2.0
01
.20
3
0
+ 2 ( B 93.
40
.0
94.3
0
R19
:4 :00
50
93
R3.0
R1
93
93.
kokku
.40
11.0
.3
0
R1.
4 60
94.
0
.2 94.50
93.
ad
70
95
0
93 93.
iskoh
.50 50 0
94. 3.8
10.0
9
94.30
90
Parkim
2.6
93
R
94.10
93.
7.0
.60 00
93.9
10 94.
93. 20 94.
0
93.80
93.60
0 7 94.
93.50
30
94.
93.40
5.0
93. 40 93.90
94.
93.30
80 0 94.00
60 4.5 9 94.10
93.
R1 94.
2.6
90 70 94.20
94. .0
2.0
94.30
93
R40
94. .80 94.40
.20
00 94 94.50
R0
.0
94.60
.7
5.0
94.
94.80 5
2.6
93.2 10 0 94.70
0 9
94. 94.80
30.0
94. 94.90
94.90
20 95.00
94. 95.10
93.30 30 95.
00
10
0 94.
8. 0
2
93.4
0 94.
2.6 40 94.
30
16.0 94.
1.5
40
60 50
94. 94.
94. 70
94. 94.
93.40
A
50 90
R55
93.50
94. 20
16.0 94.
93. 93. 94.60 00
R1.0
95. 80
2.5
40 50 94.
0
.10
4.0
4.3
.
R90.0
93.50 94.70
0
.40
95
.0
9
.50
R1
R1
94
60 94.80 0
93. R14 95.
2
.0
94
.60
R29.0
1.5
70
.
2.4
94.90
80 93. 0 30 976
4.7
0 94
93.
95.00 95. 976
0 .80 9
90 95.10 .10 5.2
0
0 4.9 94
93. 95.
40 95 9 .0 9
.10 95
3.6
95.20
911
0 95
2.6
5.0
50 .2
94.0 95.30 95. 95 .30
1.6
0 0 95
93.
60 4
95.4 95. 95.
0
93.80
B 0 0
90
R2.
B 5.5
93.70
A
95.7 9
93.60
1. 5
95.5
93.50
0
93.40
R1.0
0
93 95.6
.9
94 30
0
R8
0
.10
94 50
R6.0
95.7
.0
20
0
.
94 70
575b
(kinn
.
94 90
95.8
30 0 itada
.
94 10
v
831algustu
1
95.9
.
95 30
(I gr
0 (I gr spos
Au :00
.
95 50
2 KO ) ti kü
96.0 lge) HTA
.
95 70
0 (kin
nita
)
.
95 90 5
So 72 sam 2:20
da v
1.
96.20
.
95 10
96.40 575algus
d (I tusp
.
96 30
Jät gr) osti
.
96 0
tsi 1
96.60
b
aa m2 a 03
külg
ko
96.
.
ku
96.80 e)
96.7
96.9.000
5
o
97
97.00
va 87 d: 1
0
lm
97.20
aa
97.40
97.60 lt riig 00 16
10
97.80
0%
3.0
98.00
i o m2 0
ma
98.20
98.40
nd
98.60
98.80
99.00
is
99.20
ole
vm
99.40
99.60
99.80
100.00
aa
100.20
-al
a
100.40
100.60
100.80
101.00
10 01.60
1.
101.20
50
1
.70 101.40
101
.0
10
R3
1.7
101.60
0
101.80
102.00
102.20
±0. 102.40
0 0=
103 102.60
R3.5
R12.
.55
1.5
102.80
10
0
3. 10 103.00
1.5 00 3. 10
10 1 3 R1
10 03. .20 .0
103.2
0
1.5
3. 3
40 0 103.30
3.0
0 3 .4 0
1
103.50
0
103.6
103.70
JH
5tk 103.80
103.90
104.00
104.10
104.20
104.30
104.40
104.50
104.60
104.70
±0.
0
0
5.4
0=
10
104.80 105
.90 C .39
104 0
.0
105 0
.1
105 0
.2
105 0
C
0 5 .3
1
105.50 5 .40
10
.50
105
±0.
00=
1 05.
pu 52
105.50
105.40
105itterr 50
5. ±0. .60
mp .52 ass 10 00= 5
105 10
.52 105 .70
3.5
3.31 . 79 105
105
2.56
40 .80
.60
105.
5
105 10
.70 0
5.9
105 10
.80 00
6.
10
105. 10
90 6.
R1 R1
10
20
.5
0
106.00
2.0
0.
6.
10
R1
30
10 R1.0
5.8
106.10
6.
10
0
10
40
5.
6.
106.40
90
10
106.3
3.0
10
0
106.20 0
.5
6.0
106
6
10
10
.10
10
0
6.5
20
6.6
R1
0
3. R5
0
.0
.0
0
30
R2
So 1:00 R17
.0 R
20.0
Ma og
2.0
atu 6 8 lem2:20
106.60
R8
.0 lun 800 äe 01
du m2
R2.0
50
sm 106
.
aa
R5.
R40.
0
106
10
0
.60
0% 4.5
2.0
0
2.
106.
70
.0
10
6.6 R3
.0
2.5 0
0
R1
106
.50
106.60
MULGIMAA ELAMUSKESKUS TEEPROJEKTI TINGMÄRGID:
AS INFRAGATE EESTI TÖÖ NR VI28/24-18
106
.60
R3.0 Projekteeritud katte serv
.0 6.2
R1 R1
2.
Projekteeritud metallääris
0
±0.
0 0= Projekteeritud nõlv
106
106.50
.60
2.0
Projekteeritud asfaltbetoon (Katendi tüüp 1)
106.40
2.0
Projekteeritud munakivisillutis (Katendi tüüp 2)
.0
R6
R6
.0
R12.8 Projekteeritud munakivisillutis (Katendi tüüp 3)
Projekteeritud munakivisillutis (Katendi tüüp 4)
1.8
R7.0
10
6.6
Projekteeritud graniitsõelmed fr. 0-6 mm (Katendi tüüp 5)
0
106
.50 Projekteeritud graniitsõelmed fr. 0-6 mm (Katendi tüüp 6)
10
6.4
Projekteeritud kruusapeenar
0
106
.30
R1
Projekteeritud haljastus
0.0
106
Projekteeritud sõidutee graniit äärekivi (h=7cm)
.20
Projekteeritud sõidutee graniit äärekivi (h=3cm)
R90.0
Projekteeritud sõidutee graniit äärekivi (h=0cm)
Projekteeritud liiklusmärgi post
Projekteeritud teekattemärgistus nr 911, graniidist täringukivi, valge 10x10x10 cm (mun
4.0
99.20 Projekteeritud vertikaal
106.20
106.00
105.80
92.80
Projekteeritud kõrgus
Likvideeritav objekt
Katastriüksuse piir
105.70 5.90
10
106.00
Katastriüksuse tunnus
Geoloogilise uuringu puurauk (AS Maves, töö nr. 18001)
105.60
105.70 5.90
ARHITEKTUURI TINGMÄRGID:
10
PROJEKTEERITUD PUITLAASTKATEND MÄNGUALADEL JA TARBEAIAS (frak.5-30mm)
105.50
105.70105.80
PROJEKTEERITUD MÄNNIKOOREMULTŠ ISTUTUSALADES (frak.5-15mm)
PROJEKTEERITUD PUITKATEND (28X145mm höövellaud)
105.40
PROJEKTEERITUD SÜGAVIMMUTATUD PUITPRUSS200x200x1000mm MURUS
105.60
R10.0 PROJEKTEERITUD KATENDI SERV, sügavimmutatud piirdelaud 21x120mm
105.80
JH
PROJEKTEERITUD JALGRATTAHOIDJAD, Lineasosta Light, 690 x 60 x (h) 700mm, must RAL9004
P1
PROJEKTEERITUD PINK (vt joonis MA-7-09 PINK)
R8.0
PROJEKTEERITUD PIKNIKULAUD-PINGID, Inpuit TIM, 1540 x 1770 x (h) 740mm,
P2
lauaplaadi sügavus 730mm, istme sügavus 240mm; immutatud 42mm puit
PK
PROJEKTEERITUD PRÜGIKAST
PROJEKTEERITUD PUIDUST TAIMEKAST
105.60
105.80
.0 K PROJEKTEERITUD KOMPOSTIKAST
R40
106.60
106.40
106.20
LIKVIDEERITAV KÕRGHALJASTUS
PROJEKTEERITUD PÜSIKUTE ISTUTUSALA
105.70
105.90
1055.7
10 6.9
10 .1
0
0
0
105.90
106.10
106. 106.20
0 0
106.3
00
106.4
1.5
1.5
.0
R6
106.20
106.40
106.60
1060.6.50 0
1 06.7
1
30
R7
R1.5
.0
2.0
R20.0
2.0
106.30
106.50
106.70
106.90
R1.5
2.0
R1.
106.30
0
106.10
6.30
105.90
6.50
10
0.70
10610
106.9
10 107.10
107.507.30
105.80
2.0
105.50
105.30
110066.30
106. .40
106 60
107 .80
MÄRKUSED:
107 .00
107 .20
1. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
107 .40
107 .60
2. Geodeetilise alusplaani koostaja K&M projektbüroo OÜ,
105.40
108.0.80
0 töö nr. 17003, kuupäev 06.2018
0
105.6
105.30
.20
5 .8 0
10
108
Tellija Töö nr.
106.0
0 105.50
INFRAGATE EESTI AS NÜÜD arhitektid OÜ
VI28/24-18
10 5.10
0
105.70 105.3
0 0 104.8 5.00 5.10
4.
105.2 104.70
10
10 10
90
104.90
105.00 MÄEALUSE 2/3
12618 TALLINN
tel. 626 7777
Töö nimetus Mulgimaa Elamuskeskuse projekteerimine Staadium
e-post:
[email protected] Põhiprojekt
www.infragate.ee Objekt
MTR EP10845129-0001 Valgamaa. Tõrva vald Kuupäev
Ala küla, Sooglemäe 04.02.2020
Projektijuht P.Värnomasing Leht Mõõtkava
1:500
20 Kontrollija T.Tõnts Mulgimaa elamuskeskuse teede asendiplaan
30 Projekteerija R.Sokmann Lehe nr.
So 1:0 Projekteerija TL-4-02
og 02
IGE
KNR8
RS
09.12.2016
RISTUMISKOHA EHITAMISE LEPING 15-2/20/9145-2
Tee omaniku Maanteeamet (edaspidi MA), registrikoodiga 70001490, mida esindab
esindaja põhimääruse alusel taristu teenuste osakonna juhtivspetsialist Marek Lind, e-
post
[email protected]
Ristumiskoha Huvitatud isik, Mulgi Kultuuri Instituut MTÜ, registrikoodiga 80108482,
taotluse esitaja mida esindab põhikirja alusel juhatuse liiga Ave Grenberg; e-post
mki@mulgimaa
Lepinguosalised (edaspidi pooled) avaldavad, et:
- Huvitatud isik soovib ehitada riigitee ristumiskoha ning on nõus kandma kõik selle
elluviimisega kaasnevad kulud;
- Maanteeamet nõustub ristumiskoha ehitamisega taotletud asukohta riigitee alusele maale EhS
§ 99 lg 3 alusel, vastavalt kooskõlastatud projektile „Mulgi elamuskeskuse projekteerimine.
Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud“. Infragate Eesti AS töö nr VI28/24-18 vers 05.02.2020“);
- Lepingu sõlmimiseks on olemas kõik õigused ja volitused ning lepingu sõlmimine ja täitmine
ei riku ega ületa olemasolevaid volitusi.
1. Lepingu objekt
1.1 Maanteeamet ja ristumiskoha taotluse esitaja sõlmisid käesoleva lepingu riigitee 23198
Ala – Taagepera – Raiksilla km 1,60 uue ristumiskoha rajamiseks ning km 1,68 asuva
olemasoleva ristumiskoha rekonstrueerimiseks lepingus esitatud tingimustel.
1.2 Ristumiskoht rajatakse Valga maakonnas Tõrva vallas Ala külas Peatuse kinnistu
(katastritunnus 20301:002:0048; ühiskondlike ehitiste maa) ühendamiseks riigiteega 23198 km
1,6 kinnistu sihtotstarbeliseks teenindamiseks ning Sooglemäe (20301:002:2001;
maatulundusmaa) kinnistul olemasoleva riigitee ristumiskoha rekonstrueerimiseks jalgtee
väljaviiguks riigiteele 23198 km 1,68.
1.3 Leping annab huvitatud isikule õiguse ristumiskoha rajamiseks ehitustööde teostamiseks
riigitee alusel maal (katastriüksusel) lepingus sätestatud tingimustel.
2. Nõuded ristumiskoha ehitamiseks riigitee alusel maal
2.1 Ristumiskoht ehitada vastavalt Infragate Eesti AS tööle nr VI28/24-18 vers 05.02.2020 „Mulgi
elamuskeskuse projekteerimine. Põhiprojekt. Teed ja tehnovõrgud“ (lepingu lisa 1).
2.2 Välja selgitada ehitatava ristumiskoha alla jäävate tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ja muud
kitsendused ning kooskõlastada tegevus ehitise kaitsevööndis oleva tegevuse tehnovõrgu ja -
rajatise omanikuga või kitsenduse seadjaga.
2.3 Kui ristumiskohta ei ehitata vastavalt projektile, siis kohustub huvitatud isik ristumiskoha
projektiga vastavusse viima oma kuludega.
2.4 Ristumiskoha ehitamisel mitte kahjustada riigitee seisukorda ning peale ristumiskoha ehitamist
eemaldada riigiteelt sinna seoses ehitustöödega sattunud ehitusmaterjal.
3. Ehitustööde korraldamine
3.1 Huvitatud isik kohustub ehitamise ajal tagama ajutise liikluskorralduse paigaldamise vastavalt
lepingu lisale 3.
3.2 Huvitatud isik kohustub enne ehitamist esitama MA-le
[email protected] lepingu lisas 2
toodud ehitamise alustamise teatise vormi. Teatise vorm tuleb esitada vähemalt 10 päeva enne
ehitamise alustamist. Kui MA ei teavita 10 päeva jooksul teatise saamisest vajadusest teatise
vormis esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist.
3.3 Huvitatud isik kohustub tööde lõpetamisest MA-t koheselt informeerima
[email protected] ja
kutsuma kohale MA esindaja tööde vastuvõtmiseks.
4. Poolte kohustused ja kinnitused
4.1 Lepingule allakirjutamisega pooled avaldavad ja kinnitavad, et nad on teadlikud, et lepingu
alusel valminud ristumiskoht on riigitee koosseisu kuuluv ja jääb riigitee aluse maa piires MA
bilanssi, ristumiskoht kuulub riigitee alusel maa piires Eesti Vabariigile.
4.2 Huvitatud isik on teadlik sellest, et ehitamine ja selleks vajalikud muud tegevused toimuvad
ainult huvitatud isiku kulul.
4.3 Huvitatud isik tagab, et ristumiskoha ehitamisele kehtib 5 aastane garantiiperiood ja
garantiiperioodil MA poolt avastatud kõik ristumiskoha puudused on garantiiperioodi lõpuks
likvideeritud. Garantiiperiood algab MA poolsest ristumiskoha vastuvõtmisest. Kui huvitatud
isik MA poolt avastatud puuduste kõrvaldamist MA poolt määratud tähtaja jooksul ei korralda,
on MA-l õigus tellida puuduste kõrvaldamine kolmandatelt isikutele ja nõuda selleks tehtud
kulude hüvitamist huvitatud isiku poolt.
4.4 Huvitatud isik tagab, et ehitamist reguleerivate nõuete muutumisel lepingu kehtivuse jooksul
on ta kohustatud ristumiskoha ehitamise viima uute nõuetega vastavusse, sh kandma sellega
seonduvad täiendavad kulud.
4.5 MA-l on õigus piirata ristumiskoha kasutamist juhul, kui huvitatud isik ei ehita ristumiskohta
käesolevast lepingust tulenevatele nõuetele vastavalt.
4.6 Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral on huvitatud isik
kohustatud hüvitama MA-le või kolmandatele isikutele oma tegevuse või tegevusetusega
tekitatud kahju täies ulatuses. Huvitatud isik kohustub oma kulul esindama MA-d lepingu
alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh kohtuvaidlustes)
kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud.
4.7 Lepingu näol on tegemist tsiviilõigusliku lepinguga.
5. Lepingu kehtivus
5.1 Leping annab õiguse ehitada ristumiskoht 5 aasta jooksul käesoleva lepingu sõlmimisest.
Pärast nimetatud tähtaja möödumist on MA-l õigus nõudeid ristumiskohale ja ajutisele
liikluskorraldusele muuta. Nõuete muutmisel ei ole huvitatud isikul õigust esitada MA vastu
mingeid nõudeid s.h. kahju hüvitamise nõudeid.
5.2 Leping jõustub selle lepinguosaliste poolt allkirjastamise hetkest ning kehtib lepinguliste
kohustuste täitmiseni.
Lepingu lisad:
Lisa 1 – MA-s kooskõlastatud põhiprojekt;
Lisa 2 – Ehitamise alustamise teatise vorm;
Lisa 3 – Ajutise liikluskorralduse skeem.
MA: Huvitatud isik:
_______________ _______________
/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/
KOOSKÕLASTATUD
Maanteeameti liikluskorraldaja Raul Tammela
TINGIMUSED:
1. Liikluse korraldamisel objektil juhinduda
määrusest „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“
nr 43 ja juhendist „Riigiteede ajutine
liikluskorraldus“ MA 2018-009.
2. Paigaldatavad ajutised liiklusmärgid peavad
olema 2. klassi valgustpeegeldava kilega. Liikluse
korraldamisel kasutada 2. suurusgrupi
liiklusmärke.
3. Teele paigaldatud ajutise märgi kõrgus teekattest
peab olema vähemalt 0,6 m.
4. Teel ja teemaal töötaval sõidukil peab olema
sisse lülitatud vähemalt üks nõuetele vastav ja
igas suunas nähtav kollane vilkur või vilkurite
kombinatsioon.
5. Sõiduteel väljaspool tööruumi ei tohi parkida
sõidukeid ja mehhanisme ega ladustada
materjale.
6. Tagada tööde teostamise alal teekatte puhtus.
7. Piirangud ja kitsendused ei tohi kesta kauem, olla
kehtestatud varem või pikemale teelõigule kui
see on töö korraldamiseks vajalik.
8. Vähemalt 24 tundi enne tööde alustamist või
liikluskorralduse muutmist teavitada
liiklusjuhtimiskeskust e-post
[email protected] või
Maanteeametit Tark Tee liikluspiirangute
iseteeninduskeskkonnas, millele pääseb ligi
Maanteeameti e-teeninduse kaudu.
MA tüüpjoonis Tee kitsenemine ühelt poolt – üks sõidurada suletakse, kiirus 90 km/h Joonis 2-1.1
9. Kooskõlastatud liikluskorralduse joonised ei
Töö nimetus Mahasõidu ehitus
asenda teel ja teemaal töötamise luba
10. Töövälisel ajal vabastada sõidurada ja eemaldada
Tööde asukoht Teostamise
piirangud
aeg
Tööde teostaja
Liikluskorralduse eest vastutaja
Lisa - ehitamise alustamise teatise vorm
Ristumiskoha ehituse lepingu nr ..........................................
1. Teatise esitaja (füüsilisest isikust esitaja või juriidilise isiku esindaja)
1.1 Eesnimi ..........................................
1.2 Perekonnanimi ..........................................
1.3 Isikukood (isikukoodi puudumisel sünniaeg) ..........................................
1.4 Kontakttelefon ..........................................
1.5 Kontakt e-posti aadress ..........................................
2. Juriidilise isiku andmed (juriidilisest isikust esitaja korral)
2.1 Juriidilise isiku nimi ..........................................
2.2 Juriidilise isiku registrikood ..........................................
3. Andmed tee ehitustööde kohta
3.1 Tee ehitustööde kestvus ..........................................
4. Ehitamist teostava isiku andmed (füüsilisest isikust teostaja või juriidilise isiku esindaja)
4.1 Eesnimi ..........................................
4.2 Perekonnanimi ..........................................
4.3 Isikukood (isikukoodi puudumisel sünniaeg) ..........................................
4.4 Kontakttelefon ..........................................
4.5 Kontakt e-posti aadress ..........................................
4.6. Info pädevust tõendava dokumendi kohta…………………….
5. Ehitamist teostava juriidilise isiku andmed (juriidilise isiku korral)
5.1 Juriidilise isiku nimi ..........................................
5.2 Juriidilise isiku registrikood ..........................................
5.3 Juriidilise isiku aadress ..........................................
6. Ajutise liikluskorralduse info
6.1. Teatise vormile lisatud liikluskorralduse lahendus
7. Liikluskorralduse eest vastutava isiku andmed (füüsilisest isikust teostaja või juriidilise isiku
esindaja)
7.1 Eesnimi ..........................................
7.2 Perekonnanimi ..........................................
7.3 Isikukood (isikukoodi puudumisel sünniaeg) ..........................................
7.4 Kontakttelefon ..........................................
7.5 Kontakt e-posti aadress ..........................................
8. Liikluskorralduse eest vastutava isiku andmed (juriidilise isiku korral)
8.1 Juriidilise isiku nimi ..........................................
8.2 Juriidilise isiku registrikood ..........................................
8.3 Juriidilise isiku aadress ..........................................
Esitamise kuupäev:
Esitaja allkiri:
_______________
/digitaalselt allkirjastatud/