KASVUHOONE JA ABIHOONE
KÄRNERI KINNISTUL
AADRESS:
KÄRNERI, ÜKSNURME KÜLA, SAKU VALD
TÖÖ NR
01-20
STAADIUM:
EELPROJEKT
TELLIJA:
REELI PROJEKT OÜ
KRISTJAN UNGERSON
tel: 5120445
e- post:
[email protected]
Reeli Ungerson
tel: 5120446
e- post:
[email protected]
PROJEKTI KOOSTAJA:
ARHITEKTUURNE PROJEKT
ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ
PÄRNU MNT 131B-12, 11314, TALLINN
MTR: EEP000784
ARHITEKTID: PEETER LIIVANDI, VILLU SCHELER
TALLINN, VEEBRUAR 2020
KASVUHOONE JA ABIHOONE
KÄRNERI, ÜKSNURME KÜLA, SAKU VALD
SISUKORD
SELETUSKIRI............................................................................................................. 4
ÜLDOSA.................................................................................................................... 4
PROJEKTEERIMISE ALUSMATERJALID 4
ASUKOHT JA OLEMASOLEV OLUKORD...............................................................5
KINNISTU 5
OLEMASOLEV HOONESTUS 5
ASENDIPLAANILINE LAHENDUS............................................................................5
PLANEERIMISLAHENDUS 5
LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE 5
PIIRDED 6
VERTIKAALPLANEERIMINE 6
HEAKORD JA KESKONNAKAITSE ABINÕUD 6
HALJASTUS 6
MAHULINE LAHENDUS............................................................................................6
ARHITEKTUURNE LAHENDUS 6
VÄLISVIIMISTLUS 6
KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS ..............................................................................6
PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS 6
ALUSDOKUMENDID 7
TEHNILISED PÕHINÕUDED HOONE KANDEKONSTRUKTSIOONIDELE 7
KOORMUSED 8
KANDEKONSTRUKTSIOONIDE TOLERANTSI- JA KVALITEEDIKLASSID 8
HOONE KANDESKELETT 8
MAA-ALUSED KONSTRUKTSIOONID 8
MAAPEALSED KONSTRUKTSIOONID 9
TULEKAITSE ABINÕUD......................................................................................... 10
KASVUHOONE 10
TULEOHUTUSPAIGALDISED 11
EVAKUATSIOON JA HÄDAVÄLJAPÄÄSUD 11
PÄÄSUD KATUSELE JA PÖÖNINGULE 11
PÄÄSTETÖÖDE TAGAMINE 11
ABIHOONE 11
TULEOHUTUSPAIGALDISED 12
EVAKUATSIOON JA HÄDAVÄLJAPÄÄSUD 12
PÄÄSUD KATUSELE JA PÖÖNINGULE 12
PÄÄSTETÖÖDE TAGAMINE 12
KÜTE, VENTILATSIOON, JAHUTUS......................................................................13
EHITUSPROJEKTI EESMÄRGID 13
LÄHTEANDMED 13
KASUTATAVAD NORMATIIVDOKUMENDID 13
KÜTTE- JA VENTILATSIOONISÜSTEEMIDE TÖÖIGA 13
SOOJUSVARUSTUS...............................................................................................13
SOOJUSALLIKAS 13
VENTILATSIOON.................................................................................................... 14
ÜLDIST 14
VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON................................................................14
EHITUSPROJEKTI EESMÄRGID 14
KASUTATAVAD NORMATIIVDOKUMENDID 14
VEEVARUSTUS.......................................................................................................14
VEEVARUSTUSE ALLIKAS 14
VEEMÕÕDUSÕLM 14
TORUSTIKUD JA ARMATUUR 14
SOOJA VEE SÜSTEEM 15
VÄLISVÕRGUD 15
KANALISATSIOON................................................................................................. 15
2 ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ, PÄRNU MNT 131B-12, 11314 TALLINN :: MTR: EEP000784
KASVUHOONE JA ABIHOONE
KÄRNERI, ÜKSNURME KÜLA, SAKU VALD
ARVUTUSLIK VOOLUHULK 15
TORUSTIKUD JA ARMATUUR 15
SAJUVEEKANALISATSIOON 15
VÄLISVÕRGUD 15
DRENAAŽ 15
KESKKONNAKAITSEMEETMED 15
ELEKTER JA NÕRKVOOL..................................................................................... 16
TEHNILISED ANDMED 16
NORMDOKUMENDID 16
ELEKTRIVARUSTUS 16
VÄLISVALGUSTUS 16
ELEKTRI ARVESTUSSÜSTEEM 16
KAABLITEED 16
LÄBIVIIGUD 17
PISTIKUPESAD JA LÜLITID 17
SIDEVARUSTUS..................................................................................................... 17
ÜLDOSA 17
TEHNILISED NÄITAJAD.........................................................................................18
KINNISTU TEHNILISED NÄITAJAD 18
KASVUHOONE 18
ABIHOONE 18
LISAD.........................................................................................................................19
ELEKTRILEVI VÕRGULEPING NR 9291571923/1 - 11.11.2019 19
BIPUHASTI ACO CLARA HOME JOONIS 19
JOONISED.................................................................................................................20
ASENDIPLAANI JOONISED...................................................................................20
SITUATSIOONISKEEM 20
ASENDIPLAAN 20
PIIRDEAIA JOONIS 20
KASVUHOONE JOONISED....................................................................................20
1. KORRUSE PLAAN 20
LÕIGE A-A 20
VAATED 1 20
VAATED 2 20
3D VAATED 1 20
3D VAATED 2 20
ABIHOONE JOONISED...........................................................................................20
ABIHOONE 1. KORRUSE PLAAN 20
ABIHOONE VAATED JA LÕIGE B-B 20
ABIHOONE 3D VAATED 20
3 ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ, PÄRNU MNT 131B-12, 11314 TALLINN :: MTR: EEP000784
KASVUHOONE JA ABIHOONE
KÄRNERI, ÜKSNURME KÜLA, SAKU VALD
SELETUSKIRI
ÜLDOSA
Käesolev projekt on koostatud Reel Projekt OÜ tellimusel Saku valda, Üksnurme külasse, Kärneri
kinnistule (KATASTRITUNNUS: 71801:003:0091).
Dokumentatsioon on koostatud eelprojekti mahus.
Projekti eesmärgiks on kinnistule kasvuhoone ning abihoone projekteerimine. Samuti on lahendatud
kinnistu piirdeaiad, haljastuse lahendus ning juurdepääsuteed.
PROJEKTEERIMISE ALUSMATERJALID
Eesti Vabariigi Ehitusseadustik
Ehitise tuleohutus - Eesti Standardikeskus EVS 812
Vastavate materjalide ja seadmete paigalduseeskirjad ja juhised
Saku Vallavalitsuse väljastatud projekteerimistingimused PT-113-19 koos lisadega
Kinnistu topogeodeetiline alusplaan Geodeesia 24 OÜ, 06.02.2019.
Projekti koostamisel on lähtutud:
Projekti koostamisel on lähtutud:
Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusest nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“
Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusest nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja
arvestamise alused“,
Siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrje veevarustusele“
Eesti standarditest EVS 932:2017 “Ehitusprojekt“; EVS 843:2016 „Linnatänavad“
TELLIJA:
Reeli Projekt OÜ
Kristjan Ungerson
tel: 5120445
e- post:
[email protected]
Reeli Ungerson
tel: 5120446
e- post:
[email protected]
ARHITEKTUURSE PROJEKTI KOOSTAJA:
ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ
Pärnu mnt 131B-12, 11314 Tallinn
MTR: EEP000784
REG. NR. 11258187
tel: 55989203
e-post:
[email protected]
[email protected]
Arhitekt:
Peeter Liivandi- volitatud arhitekt tase 7
4 ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ, PÄRNU MNT 131B-12, 11314 TALLINN :: MTR: EEP000784
KASVUHOONE JA ABIHOONE
KÄRNERI, ÜKSNURME KÜLA, SAKU VALD
ASUKOHT JA OLEMASOLEV OLUKORD
KINNISTU
Kinnistu paikneb Saku vallas Üksnurme külas riigiteede 11345 (Rahula-Saku) ja 11344 (Kanama-
Üksnurme) ristumiskohas.
OLEMASOLEV HOONESTUS
Ehitisregistri andmetel asuvad kinnistul elamu (ehitisregistri kood 116046084; ehitisealune pind 97
m²; maht 388 m³), kuur (ehitisregistri kood 116046085; ehitisealune pind 44 m²; maht 105 m³), laut
(ehitisregistri kood 106046086; ehitisealune pind 79 m²; maht 251 m³) ja puurkaev (ehitisregistri kood
220818319) vastavalt 30.05.2017 antud ehitusloale nr 1712271/17841, millel dokumentatsioonile
vastavalt on hooldusala (R 10 m).
ASENDIPLAANILINE LAHENDUS
PLANEERIMISLAHENDUS
Kinnistule on projekteeritud uus kasvuhoone ning abihoone. Kasvuhoone on paigutatud kinnistu
loode poolse külje äärde, abihoone aga paralleelselt olemasoleva eluhoonega. Kinnistu edela
poolsesse osasse rajatakse viljapuuaed koos peenardega.
Kinnistut läbib keskpingeliin (MAIDLA:SAK) kaitsevööndiga (10 + 10 m liini teljest) ning Kinnistu
kirdepiiril kulgeb elektriõhuliin kaitsevööndiga (2 + 2 m liini teljest) ning idaosas piiravad
ehitustegevust elektrivarustuse õhuliin kaitsevööndiga (2 + 2 m liini teljest) ja maakaabelliin
kaitsevööndiga (1 + 1 m kaabli mõttelisest vertikaalist).
Projektiga ei ole uut hoonestust elektriliinide kaitsevöönditesse planeeritud.
LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE
Kinnistule ulatuvad piirnevate riigiteede 11345 (Rahula-Saku) ja 11344 (Kanama-Üksnurme)
kaitsevööndid 30 m tee välimisest servast arvestatuna.
Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib
kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
Projekteeritud uued hooned ei asu riigiteedele lähemal kui 30 m sõidutee välimisest servast
arvestatuna.
Kinnistul säilivad olemasolevad sõidukite juurdepääsu kohad ja sissesõidud. Üks olemasolevatest
juurdepääsudest riigiteelt 11344 rekonstrueeritakse ning rajatakse uued parkimiskohad. Teist
juurdepääsu käesoleva projektiga ei käsitleta.
Riigiteel 11344 (Kanama-Üksnurme) on kinnistuga piirnevas lõigus projektkiiruseks 60 km/h.
Kuivõrd rekonstrueeritavast mahasõidust jääb olemasolev riigiteede ristmik ca 90 m kaugusele, siis
on vaatekauguseks selles suunas arvestatud ristmiku kaugus.
Vaatekauguseks vasakpöörde sooritamisel on arvestatud 130 m ning kõrvalteele avanevaks
nähtavuskauguseks 7 m.
Nähtavuskolmnurkadesse ei ole projektiga kavandatud uut haljastust, piirdeaedu ega muid ehitisi.
Riigimaantee omanik (Maanteeamet) ei võta kohustusi leevendusmeetmete rakendamiseks, mis
tulenevad kinnistuga külgnevate riigimaanteede põhjustatud häiringutest (müra, vibratsioon,
õhusaaste).
Projekteeritud hooned ei ole eluhooned seetõttu ei ole projektiga täiendavaid leevendusmeetmeid
ette nähtud.
5 ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ, PÄRNU MNT 131B-12, 11314 TALLINN :: MTR: EEP000784
KASVUHOONE JA ABIHOONE
KÄRNERI, ÜKSNURME KÜLA, SAKU VALD
PIIRDED
Kinnistule moodustuva viljapuuaia kaitseks rajatakse uued metallvõrgust piirdeaiad. Piirdeaedade
kõrgus on 1,5 m. Kasutatakse PVC kattega tumerohelist võrkaeda.
VERTIKAALPLANEERIMINE
Kinnistu on väikese kaldega põhja suunas. Uute hoonete rajamisega ei kaasne vajadust olemasoleva
pinnase planeerimiseks. Olemasolev vertikaalplaneering säilib. Sademeveed immutatakse
pinnasesse kinnistu piires. Sademevett ei juhita riigiteede alustele maaüksustele.
HEAKORD JA KESKONNAKAITSE ABINÕUD
Olmejäätmete kogumiseks ette nähtud jäätmekonteinerite paigutamine kinnistu põhja poolsesse
nurka sõiduautode sissepääsu juurde. Jäätmekonteinerid paigutatakse kõvale alusele. Jäätmed ja
prügi paigaldatakse eelnevalt spetsiaalsetesse kilekottidesse pakituna sulguva kaanega metall- või
plastikkonteineritesse. Prügikonteinerite tühjendamiseks sõlmib hoone valdajad vastava prügi äraveo
lepingu selleks spetsialiseerunud ettevõttega. Prügikonteinerite tühjendamise ja jäätmete äraveo eest
vastutavad hoone haldajad.
Peale ehitustööde lõppu korrastatakse krunt. Territooriumi hooldus ja korrashoid ekspluatatsioonis
korraldatakse hoone omanike poolt.
HALJASTUS
Projektiga rajatakse kinnistule erinevatest liikidest ning sortidest koosnev viljapuuaed. Kasutatakse nii
õunapuude, ploomipuude erinevaid sorte. Istikute planeerimisel on arvestatud, et oleks tagatud piisav
kasvuruum ning valgustingimused. Olemasoleva haljastuse likvideerimist ei ole projektiga ette
nähtud.
MAHULINE LAHENDUS
ARHITEKTUURNE LAHENDUS
KASVUHOONE
Projekteeritud kasvuhoone on põhimahus teraskonstruktsioonil ning kaetud katuse osas PC
plaatidega ning seinte osas klaaspakettidega. Kõrgema põhimahuga liitub ristuv sissepääsumaht.
Lisaks on hoonele projekteeritud eraldi tehniliste ruumide ning WC-de bolkk. Kasvuhoone sokkel ning
tehniliste ruumide maht on projekteeritud punastest savitellistest. Hoone terasest
kandekonstruktsioonid on tumerohelise viimistlusega.
ABIHOONE
Abihoone on lihtsa, riskülikulise põhiplaaniga ning ühepoolse valtsplekist pultkatusega. Välisseinad
kaetakse vertikaalse puitlaudisega, mis on viimistletud pruuni puiduõiga. Abihoone katusele
paigaldatakse eraldi kanderaamile toetuvad päikesepaneelid.
VÄLISVIIMISTLUS
Hoonete välisviimistlusmaterjalid on näidatud vaate joonistel.
KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS
PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS
Käesoleva konstruktsiooniprojektiga antakse hoonete tarindite lahendused kooskõlas järgnevate
Eesti standarditega:
EVS 865-1:2013 Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 1: Eelprojekti seletuskiri
EVS 811: 2012 Hoone ehitusprojekt
6 ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ, PÄRNU MNT 131B-12, 11314 TALLINN :: MTR: EEP000784
KASVUHOONE JA ABIHOONE
KÄRNERI, ÜKSNURME KÜLA, SAKU VALD
ALUSDOKUMENDID
Normdokumendid
EVS-EN 1990:2002+NA:2002 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise
alused
EVS EN 1991-1-1:2002+NA:2002 Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud,
hoonete kasus-koormused
EVS-EN 1991-1-4:2005+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide
koormused. Osa 1-4: Üldkoormused.
Tuulekoormus
EVS-EN 1991-1-3:2006+NA:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide
koormused. Osa 1-3: Üldkoormused.
Lumekoormus
EVS-EN 1995-1-1:2007 Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa
1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete
projekteerimiseks
EVS-EN 1992-1-1:2005+NA:2007 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide
projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja
reeglid hoonetele
EVS 1996-1-1:2005+NA:2008 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide
projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid
sarrustatud ja sarrustamata
kivikonstruktsioonide projekteerimiseks
EVS-EN 1997-1:2005+NA:2006 Eurokoodeks 7: Geotehniline
projekteerimine. Osa 1:Üldeeskirjad
EVS-EN 1993-1-1:2005+NA:2006 Teraskonstruktsioonide projekteerimine.
Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele
EVS 811:2012 Hoone ehitusprojekt
Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“.
Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 a määrus nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja
nõuded tuletõrje veevarustusele“.
TEHNILISED PÕHINÕUDED HOONE KANDEKONSTRUKTSIOONIDELE
Projekteeritud kasutusiga
Hoone projekteeritud konstruktsioonide kasutusiga on vähemalt 50 aastat (projekteeritud kasutusea
kategooria 4, EVS-EN 1990:2002).
Tagajärgede ja töökindlusklass
Hoone konstruktsioonidel tervikuna on tagajärgede klass CC2 ja töökindlusklass RC2.
Tarindite materjalide keskkonnaklassid
Betoonkonstruktsioonide keskkonnaklassid määratakse vastavalt standardile ENV 206-1.
Madala õhuniiskusega siseruumides - XC1;
Vihma ja külma eest kaitsmata rõhtsad betoonpinnad, mis on avatud jäitevastaste ainete mõjule -
XC4+XD3+XF4.
Betoonkonstruktsioonide keskkonnapüsivus tagatakse keskkonnatingimustele vastava betooni
koostisega ning sarruse betoonkaitsekihiga.
Teraskonstruktsioonide korrosioonikaitse teostatakse vastavalt ISO/FDIS 12944-2: Väliskeskkonnas
paiknevate teraskonstruktsioonide saasteklass on C3.
Köetavates siseruumides paiknevate teraskonstruktsioonide saasteklass on C1.
Teraskonstruktsioonide keskkonnapüsivus tagatakse keskkonna saasteklassile vastava
pinnaviimistlusega.
7 ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ, PÄRNU MNT 131B-12, 11314 TALLINN :: MTR: EEP000784
KASVUHOONE JA ABIHOONE
KÄRNERI, ÜKSNURME KÜLA, SAKU VALD
Teostusklass ja järelvalvetase
Konstruktsioonimaterjalide teostusklassid on EXC2 ja järelvalvetase IL2.
KOORMUSED
Konstruktsioonidele mõjuvad vertikaalkoormused on omakaal, kasuskoormus ja lumekoormus.
Horisontaalkoormustena on arvesse võetud tuulekoormus ja omakaalu horisontaalkomponent.
Käesolevas projektis on koormused määratud vastavalt Eesti standarditele EVS-EN 1991-1-1:2002,
EVS-EN 1991-1-3:2006, EVS-EN 1991-1-4:2005/AC:2010.
Kasuskoormused, tehnoloogilised ja seadmete koormused
Põrandatele mõjuvad normatiivsed kasuskoormused:
Ruumirühm Koormus qk kN/m2 Koormus Qk kN
Eluruumid 2,0 2,0
Tehnilised ja abiruumid 3,0 2,0
Kasuskoormused on määratletud EVS-EN 1991-1-1:2002 alusel. Osavaruteguriks kandepiir-
seisundis on 1,50 ja kasutuspiirseisundis 1,0.
Lumekoormus
Lumekoormuse normsuuruseks maapinnal on EVS-EN 1991-1-3:2006 järgi s k=1,5 kN/m².
Lumekoormuse osavarutegur kandepiirseisundis 1,50 ja kasutuspiirseisundis 1,0. Lumekoti
kujuteguri maksimaalväärtuseks võetakse 2,5.
Tuulekoormus
Tuulerõhu baasvärtus EVS-EN 1991-1-4:2005+NA:2007 järgi on q ref = 276 N/m2 (tuule baaskiirusel 21
m/s), osavarutegur kandepiirseisundis 1,50 ja kasutuspiirseisundis 1,0.
Muud koormused
Omakaalukoormused on määratud EVS-EN 1991-1-1:2002 järgi, osavaruteguriks kande-piirseisundis
on 1,20 ja kasutuspiirseisundis 1,0.
Kõik koormuste väärtused on antud normatiivsetena.
KANDEKONSTRUKTSIOONIDE TOLERANTSI- JA KVALITEEDIKLASSID
Kandekonstruktsioonid kuuluvad I kvaliteediklassi.
Konstruktsioonide tolerantsiklass peab vastama I kvaliteediklassi nõuetele.
Hoone kandekonstruktsioonide ehitamisel tuleb juhinduda TarindiRYL 2010 toodud nõuetest.
HOONE KANDESKELETT
Kasvuhoone
Kandekonstruktsoonid on projekteeritud erineva profiili ja suurusega terastaladest. Tehniliste ruumide
osa on projekteeritud betoon õõnesplokkidest.
Abihoone
Hone seinad on projekteeritud puitkonstruktsioonil.
Hoonte üldjäikus
Hoonete ruumiline jäikus tagatakse kandvate elmentide omavahelise koostööga.
MAA-ALUSED KONSTRUKTSIOONID
Vundament
Kasvuhoone vundament on projekteeritud raudbetoonist plaatvundamendina.
8 ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ, PÄRNU MNT 131B-12, 11314 TALLINN :: MTR: EEP000784
KASVUHOONE JA ABIHOONE
KÄRNERI, ÜKSNURME KÜLA, SAKU VALD
Abihoone toetub ajutisele terasplatformile, mis paigaldatakse tihendatud killustikalusele.
Soklikonstruktsioonid
Kasvuhoone sokkel valatakse monoliitse raudbetoon vundamendina ning soojustatakse EPS
soojustusega. Välisviimistluses kasutatakse punast savitellist.
Abihoone sokkel moodustub aluseks olevast terasplatformist ning seda eraldi millegagi ei kaeta vaid
värvitakse tumehalliks.
MAAPEALSED KONSTRUKTSIOONID
Sise-ja välistrepid
Trepid puuduvad
Mittekandvad seinakonstruktsioonid
Kasvuhoone mittekandvad vaheseinad tehnilises hooneblokis ehitatakse betoonist õõnesblokkidest
ning viimistletakse vastavalt sisekujunduse lahendusele.
Abihoone siseseinad ehitatakse puidust karkass-seintena ning kaetakse kipsplaatidega.
Katusekonstruktsioonid
Kasvuhoone põhimahus kasutatakse katusekonstruktsiooniks terastalasid. Tehnilise bloki katus
ehitatakse puitkonstruktsioonil sarikatega.
Abihoone katus ehitatakse puitkonstruktsioonil sarikatega
Põrandad pinnasel
Kasvuhoone põrand valatakse monoliitse raudbetoonist plaadina.
9 ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ, PÄRNU MNT 131B-12, 11314 TALLINN :: MTR: EEP000784
KASVUHOONE JA ABIHOONE
KÄRNERI, ÜKSNURME KÜLA, SAKU VALD
TULEKAITSE ABINÕUD
Alus:
Siseministri 07.04.2017 määrus nr 17- „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded
tuletõrje veevarustusele”
Tuleohutusalaste eriosade projekteerimisel kasutatakse vastavasisulistes õigusaktides ja
standardites kehtestatud nõudeid.
Eesti standard EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus Osa 7: Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded.
EVS 812-6:2012 Tuletõrje veevarustus
EVS 812-2:2014 Ventilatsioonisüsteemid
Eesti Ehitusteava „Ehitustoodete tuletundlikkuse klassid” ET-2 0109-0650
EVS 871:2017 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine
EVS 812-3:2013/AC 2014 Küttesüsteemid
KASVUHOONE
Lähteandmed tuleohutuse osa koostamiseks
Hoone tulepüsivusklass TP3
Kasutusviis hoones VI (kasvuhoone)
Korruse pindala ca 270 m2
Korruste arv 1
Põlemiskoormus alla 600 MJ/m2
Hoone kõrgus 6,7 m
Küttesüsteem õhk-õhk soojuspump
Ventilatsioon loomulik ventilatsioon
Naaberkinnistu hooned Lähimad hooned naaberkinnistul üle 8,0 m
Hooned samal kinnistul Lähimad hooned samal kinnistul üle 8,0 m
Tuletõkkesektsioonideks jagamise põhimõtted, tuletõkkekonstruktsioonide ja
kandekonstruktsioonide tulepüsivused, eripõlemiskoormus
Eraldi tuletõkkesektsioone ei moodustata.
Põlemiskoormuseks on arvestatud vähem kui 600 MJ/m2. Hoonet kasutatakse kasvuhoone ning
põlevaid materjale seal ei ladustata.
Kandekonstruktsioonide tulepüsivus
Hoone on projekteeritud tulepüsivusklassiga TP3. Kandekonstruktsioonidele tulepüsivuse nõuded
puuduvad.
Hoone tuleohutuskuja
Hoone tuleohutuskuja on 8m. Samal kinnistul ning naaberkinnistutel ei paikene selle ala sees teisi
hooneid.
Tuletundlikkus
(näitajad on esitatud minimaalseid nõudeid arvestades, rangema näitajaga materjalide kasutamine
on samuti lubatud).
Siseruumid üldiselt
Seinad, lagi D-s2,d2
Põrandad nõudeid ei ole
Välisseina välispinna nõutav klass on D, d2
Õhutuspilu välispind D, d2
Õhutuspilu sisepind nõudeid ei esitata
Kaablite tuletundlikkus Dca-s2, d2
Hoone katusekatte nõutav tuletundlikkuse klass: BROOF. Reaalne lahendus: polükarbonaat plaat
10 ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ, PÄRNU MNT 131B-12, 11314 TALLINN :: MTR: EEP000784
KASVUHOONE JA ABIHOONE
KÄRNERI, ÜKSNURME KÜLA, SAKU VALD
Küttekolded
Hoone ühte otsaseina on projekteeritud puiduküttel kamin ning hooneväline korsten. Korsten peab
vastama temperatuuriklassile T400. Korsten peab ulatuma katuse harjast rohkem kui 80 cm
kõrgemale. Kamina väljundgaaside temperatuuriks on arvestatud kuni 400°C.
Korsten ei läbi vahelaekonstruktsioone, kokkupuutekohtadel põlevate materjalidega eraldada korsten
põlevatest konstruktsioonidest vajaliku katikuga- 150 mm tuletõkkevilla mahukaaluga vähemalt
100kg/m3, villa töötemperatuur vähemalt 600 ºC.
Kamin on projekteeritud suletava uksega. Kamina ette paigaldada mittepõlevast materjalist põranda-
kate vähemalt 400 mm ette suunas ning vähemalt 100 mm külgsuunas
Kamina vahetus läheduses hoitakse korraga küttepuid 1-2 kütmise tarvis.
Ette näha lõõride puhastusluugid. Tahmaluukide raamid valmistada temperatuurivaheldusele hästi
vastupidavast materjalist. Luukide alumine serv peab jääma põlevmaterjalist põrandast ja seinast
vähemalt 50 mm kaugusele, tahmaluugi kohale jääv ohutuskuja peab olema vähemalt 150 mm.
Luukide ette jäetakse vähemalt 0.6 m ruumi puhastustööde tegemiseks. Puhastusluukide
minimaalseks suuruseks on 65 x 130 mm. Korsten peab olema kogu pikkuses kontrollitav.
TULEOHUTUSPAIGALDISED
Tulekustutid
Hoone on planeeritud II tulekaitsetasemega. Hoonesse tagada vähemalt 1 27A 144b-klassi kustuti
iga algava 200 m2 kohta.
Suitsuandurid
Andurid paigutatakse kontrollitavale alale ühtlaselt ja kinnitatakse ruumi kõrgematesse kohtadesse
lae külge või allalastuna, mitte enam kui 0,2 m lae alumisest pinnast madalamale. Kasutatakse
optilisi suitsuandureid. Ühe suitsuanduri poolt kontrollitava ala raadius horisontaalselt mõõtes ei tohi
ületada 6 meetrit ja pindala 60 m2.
Suitsueemaldus
Suitsueemaldus lahendatakse avatavate akende ja katuseluukide kaudu
EVAKUATSIOON JA HÄDAVÄLJAPÄÄSUD
Hoone keskelt on kaks väljapääsu otse õue.
PÄÄSUD KATUSELE JA PÖÖNINGULE
Suitsulõõride puhastamiseks paigaldatakse katusele katuseredel ning teenindusplatform
Hoonel pööningud puuduvad.
PÄÄSTETÖÖDE TAGAMINE
Vajalik kustutusvesi tagatakse piirkonna tuletõrjeveehüdrantidest. Lähem hüdrant asub Üksnurme tee
ääres ca 950 m kaugusel (Hüdrant nr 57)
ABIHOONE
Lähteandmed tuleohutuse osa koostamiseks
Hoone tulepüsivusklass TP3
Kasutusviis hoones I (abihoone)
Korruse pindala ca 25 m2
11 ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ, PÄRNU MNT 131B-12, 11314 TALLINN :: MTR: EEP000784
KASVUHOONE JA ABIHOONE
KÄRNERI, ÜKSNURME KÜLA, SAKU VALD
Korruste arv 1
Põlemiskoormus alla 600 MJ/m2
Hoone kõrgus 4,0 m
Küttesüsteem õhk-õhk soojuspump
Ventilatsioon loomulik ventilatsioon
Naaberkinnistu hooned Lähimad hooned naaberkinnistul üle 8,0 m
Hooned samal kinnistul Lähimad hooned samal kinnistul üle 8,0 m
Tuletõkkesektsioonideks jagamise põhimõtted, tuletõkkekonstruktsioonide ja
kandekonstruktsioonide tulepüsivused, eripõlemiskoormus
Eraldi tuletõkkesektsioone ei moodustata.
Põlemiskoormuseks on arvestatud vähem kui 600 MJ/m2.
Kandekonstruktsioonide tulepüsivus
Hoone on projekteeritud tulepüsivusklassiga TP3. Kandekonstruktsioonidele tulepüsivuse nõuded
puuduvad.
Hoone tuleohutuskuja
Hoone tuleohutuskuja on 8m. Samal kinnistul ning naaberkinnistutel ei paikene selle ala sees teisi
hooneid.
Tuletundlikkus
(näitajad on esitatud minimaalseid nõudeid arvestades, rangema näitajaga materjalide kasutamine
on samuti lubatud).
Siseruumid üldiselt
Seinad, lagi D-s2,d2
Põrandad nõudeid ei ole
Välisseina välispinna nõutav klass on D, d2
Õhutuspilu välispind D, d2
Õhutuspilu sisepind nõudeid ei esitata
Kaablite tuletundlikkus Dca-s2, d2
Hoone katusekatte nõutav tuletundlikkuse klass: BROOF. Reaalne lahendus: valtsplekk ja
päikesepaneelid.
Küttekolded
Küttekolded puuduvad.
TULEOHUTUSPAIGALDISED
Suitsuandurid
Hoonesse paigaldatakse 1 suitsuandur.
Suitsueemaldus
Suitsueemaldus lahendatakse avatavate akende kaudu
EVAKUATSIOON JA HÄDAVÄLJAPÄÄSUD
Hoonest on mitu väljapääsu otse õue.
PÄÄSUD KATUSELE JA PÖÖNINGULE
Hoonel suitsulõõrid ja pööningud puuduvad.
PÄÄSTETÖÖDE TAGAMINE
Vajalik kustutusvesi tagatakse piirkonna tuletõrjeveehüdrantidest. Lähem hüdrant asub Üksnurme tee
ääres ca 950 m kaugusel (Hüdrant nr 57)
12 ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ, PÄRNU MNT 131B-12, 11314 TALLINN :: MTR: EEP000784
KASVUHOONE JA ABIHOONE
KÄRNERI, ÜKSNURME KÜLA, SAKU VALD
KÜTE, VENTILATSIOON, JAHUTUS
EHITUSPROJEKTI EESMÄRGID
Käesoleva eelprojekti eesmärk on anda üldine põhimõtteline kirjeldus antud hoonte kütte- ja
ventilatsioonisüsteemidele. Eelprojekt on mahus, mis vastab Majandus- ja kommunikatsiooniministri
17. juuli 2015. a määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“, Eesti Standarditele EVS 865-1
“Ehitusprojekti kirjeldus” Osa 1: Eelprojekti seletuskiri” ja EVS 811 „Hoone ehitusprojekt”.
LÄHTEANDMED
Välisõhu arvutuslikud parameetrid käsitletava hoone sisekliima projekteerimisel:
suvel t = +27,0°C RH = 50%
talvel t = -18,5°C Tallinn RH = 90%
kütteperioodi välisõhu keskmine temperatuur on Tk = -0,6°C
kütteperioodi kestus on 224 päeva.
KASUTATAVAD NORMATIIVDOKUMENDID
Eesti standarditest EVS 932:2017 “Ehitusprojekt“
EVS-EN 12831:2003 Hoonete küttesüsteemid. Arvutusliku soojuskoormuse arvutusmeetod
EVS-EN ISO 6946:2008 Hoonete komponendid ja hoonekonstruktsioonid. Soojustakistus ja
soojajuhtivus. Arvutusmeetod
EVS 844:2004 Hoonete kütte projekteerimine
EVS-EN 13779:2007 Mitteeluhoonete ventilatsioon
EVS 906:2010 Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsio-
neerimissüsteemidele
EVS-EN 12792:2004 Hoonete ventilatsioon. Tähised, terminoloogia ja tingmärgid
EVS-EN 15251:2007 Sisekeskkonna algandmed energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks,
lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast
EVS 812-1 Ehitise tuleohutus. Osa 1: Sõnavara
EVS 812-2:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid
EVS 812-3:2013 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid
EVS 812-4:2011 Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus
EVS 812-7:2008 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude,
tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus
EVS 860:2010 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Torustikud, mahutid ja seadmed.
Soojusisolatsiooni teostus
Eesti Vabariigi Ehitusseadus
Hoone tehnosüsteemide RYL 2002. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded, I osa
Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutus-nõuded“
VV 30 august 2012 määrus nr 68 „Energiatõhususe miinimumnõuded“
Soome ehituseeskirjade kogumik D2 “Ehitiste sisekliima ja ventilatsioon. Eeskirjad ja juhendid 2003”
KÜTTE- JA VENTILATSIOONISÜSTEEMIDE TÖÖIGA
Kütte- ja ventilatsioonisüsteemide erinevate elementide tööiga on 15-50 aastat. KV süsteemide
elementide tööea määrab tootja.
SOOJUSVARUSTUS
SOOJUSALLIKAS
Kasvuhoone
Kasuhoone küte on lahendatud õhk-õhk soojuspumpade baasil. Lisaks sellele on hoonesse
projekteeritud puiduküttel kamin. Hoone kütmise vajadus on aastaringselt väga varieeruv, ning
13 ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ, PÄRNU MNT 131B-12, 11314 TALLINN :: MTR: EEP000784
KASVUHOONE JA ABIHOONE
KÄRNERI, ÜKSNURME KÜLA, SAKU VALD
oleneb suuresti ilmastikuoludest. Soojuspumba välisseade paigaldatakse hoone loode poolse külje
äärde.
Abihoone
Abihoone küte on lahendatud õhk-õhk soojuspumba baasil. Hoone ei ole aastaringses kasutuses
ning pidevas kütmises. Hoonet köetakse vaid vastavalt vajadusele ning reaalsele kasutusele.
Soojuspumba välisseade paigaldatakse hoone ida poolse külje äärde.
VENTILATSIOON
ÜLDIST
Hoonetele ei ole sundventilatsiooni seadmeid ette nähtud. Hoonete ventileerimiseks kasutatakse
loomulikku ventilatsiooni.
VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON
EHITUSPROJEKTI EESMÄRGID
Käesolevas projektis kirjeldatakse veevarustuse ning kanalisatsiooni lahendusi eelprojekti mahus.
KASUTATAVAD NORMATIIVDOKUMENDID
Projekteerimise aluseks on normid ja standardid:
Eesti standarditest EVS 932:2017 “Ehitusprojekt“
EVS 835:2014 Hoone veevärk
EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk
EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon
EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk
EVS 843:2003 Linnatänavad. Osa 11: Tehnovõrgud
Siseministri 07.04.2017 määrus nr 17- „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele”
Eesti standard EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded.
EVS 860-2:2006 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine
Eesti Vabariigi Ehitusseadus
Hoone tehnosüsteemide RYL 2002. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded, I osa
Siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele“
VEEVARUSTUS
Majandus-joogiveega varustatakse hoones asuvad san-tehnilised seadmed ja kastmiskraanid.
VEEVARUSTUSE ALLIKAS
Hooned varustatakse tarbeveega kinnistul asuvast olemasolevat puurkaevust (ehitisregistri kood
220818319) vastavalt 30.05.2017 antud ehitusloale nr 1712271/17841, millel dokumentatsioonile
vastavalt on hooldusala (R 10 m). Puurkaev koos hooldusalaga asub täies ulatuses riigitee
kaitsevööndis. Riigimaantee omanik (Maanteeamet) ei võta kohustusi leevendusmeetmete
rakendamiseks, mis tulenevad kinnistuga külgnevate riigimaanteede põhjustatud häiringutest (müra,
vibratsioon, õhusaaste).
VEEMÕÕDUSÕLM
Hoonete veesõlm on ette nähtud kinnistul asuva olemasoleva abihoone nurgas asuvast
ühenduskaevust. Ühenduskaevust tuuakse uued veetorustikud uute hooneteni.
14 ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ, PÄRNU MNT 131B-12, 11314 TALLINN :: MTR: EEP000784
KASVUHOONE JA ABIHOONE
KÄRNERI, ÜKSNURME KÜLA, SAKU VALD
TORUSTIKUD JA ARMATUUR
Hoonete sisemine veetorustik nähakse ette komposiit- ja plasttorudest. Torustik paigaldatakse
esimesel korrusel ripplae taha ja osaliselt seintesse. Teisel korrusel paigaldatakse torustik
põrandasse ning osaliselt seintesse.
SOOJA VEE SÜSTEEM
Soe vesi valmistatakse õhksoojuspumba baasil.
VÄLISVÕRGUD
Välisveetorustik paigaldada ~1,8m sügavusele maapinnast toru peale. Hoone veesisend monteerida
plastist hülsstorus Ø100. Maja vundamendis olev hülsstoru sulgeda väljaspool vundamenti 1m
kauguselt veetihedalt, ning veemõõdusõlme poolt jätta avatuks.
KANALISATSIOON
Käesoleva projektiga lahendatakse kogu kinnistu kanalisatsioon ning uuendatakse ka olemasoleva
eluhoone liitumine.
ARVUTUSLIK VOOLUHULK
Hoone esialgsed olmekanalisatsiooni arvutuslikud vooluhulgad:
Olmekanalisatsiooni vooluhulk 0,6 l/s
Olmekanalisatsiooni maksimaalne tunnine hulk 0,2 m3/h
Olmekanalisatsiooni päevane vooluhulk 0,8 m3/d
Kanalisatsiooni arvutuslikud vooluhulgad on arvutatud vastavalt EVS 846:2013 toodud
arvutusmetoodikale.
TORUSTIKUD JA ARMATUUR
Sisemine kanalisatsioon monteeritakse PP SN8 Ø32.... Ø110 plasttorudest paigaldusega põhiosas
varjatuna põrandates. Torustikud varustatakse vajalike puhastusluukide ja korkidega. Hoonetele
rajatakse tuulutuspüstikud Ø110, mis viiakse >0,7 m üle katuse pinna. Kõik
olmekanalisatsioonipüstikud varustatakse vajalikke puhastusluukidega.
SAJUVEEKANALISATSIOON
Sajuveekanalisatsiooni ei ole kinnistule projekteeritud.
VÄLISVÕRGUD
Kanalisatsioonisüsteem ehitada isevoolsetest PVC kanalisatsioonitorudest min Ø 110 mm.
Kanalisatsioonisüsteemides kasutada ainult veekindlaid ja standardseid ühendusdetaile.
Kanalisatsioonitorustik rajada 15 cm paksusele killustikalusele, maksimaalse fraktsioonisuurusega 16
mm. Esmane tagasitäide toru peale (30 cm) teha liivaga ning tihendada. Lõpu tagasitäide teha
väljakaevatud pehme pinnasega.
Kanalisatsioon ühendatakse uue biopuhastiga kinnistu keskel. Kasutatakse ACO Clara Home
biopuhastit. Biopuhastist juhitakse puhastatud reovesi kinnistu lõuna küljel asuvasse
drenaažisüsteemi.
DRENAAŽ
Drenaažisüsteemi ei ole kinnistule projekteeritud.
15 ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ, PÄRNU MNT 131B-12, 11314 TALLINN :: MTR: EEP000784
KASVUHOONE JA ABIHOONE
KÄRNERI, ÜKSNURME KÜLA, SAKU VALD
KESKKONNAKAITSEMEETMED
Käsitletaval objektil tekkivad jäätmed:
pinnakatted (kruus ja muld)
pinnas (liiv)
Nimetatud jäätmete käitlemine peab toimuma vastavalt kohaliku omavalitsuse määrusele.
Tehnovõrkude kaevetööde tagasitäiteks kasutatava pinnase ja taastatavate äärekivide jaoks tuleb
objektil ette näha plats selle ladustamiseks, nii et see ei takistaks mehhanismide ligipääsu
ehitusplatsile, ega teiste ehitusmaterjalide nõuetekohast ladustamist.
Juhul kui puudub vajalik plats, tuleb väljakaevatav pinnas 100% ära vedada. Eelpool nimetatud
tehnovõrkude töövõtja peab jäätmed käitlemiseks üle andma isikule, kellel on nende jäätmete
käitlemiseks jäätmeluba või ta on registreeritud jäätmeregistris.
ELEKTER JA NÕRKVOOL
TEHNILISED ANDMED
liitumispunkti andmed: Kinnistul on olemasolev liitumispunkt kinnistu sees olevas kilbis.
toitepinge: 1x230V
olemasolev võimsus:16A
tarbitav võimsus: täpsustatakse põhiprojekti staadiumis
varutoite allikas ja võimsus: generaatorit ei ole ette nähtud
sidevarustus: sidevarustusega liitumist ei ole projekteeritud
NORMDOKUMENDID
Eesti Vabariigi õigusaktid:
Ehitusseadustik
Planeerimisseadus
Elektriohutusseadus
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. juuli 2015. a määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“.
Standardid:
EVS 865-1:2013 „Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 1: Eelprojekti seletuskiri“;
EVS-EN 61936-1:2010 Tugevvoolupaigaldised nimivahelduvpingega üle 1 kV. Osa 1: Üldnõuded
EVS-HD 60364-1:2008, Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused, üldiseloomustus,
määratlused
EVS-EN 61439-1:2012 Madalpingelised aparaadikoosted. Osa 1: Üldreeglid
ELEKTRIVARUSTUS
Kinnistut läbib keskpingeliin (MAIDLA:SAK) kaitsevööndiga (10 + 10 m liini teljest) ning Kinnistu
kirdepiiril kulgeb elektriõhuliin kaitsevööndiga (2 + 2 m liini teljest) ning idaosas piiravad
ehitustegevust elektrivarustuse õhuliin kaitsevööndiga (2 + 2 m liini teljest) ja maakaabelliin
kaitsevööndiga (1 + 1 m kaabli mõttelisest vertikaalist).
Projektiga ei ole uut hoonestust elektriliinide kaitsevöönditesse projekteeritud.
Hoonete elektrivarustus lahendatakse eraldiseisva tööprojektina. Kinnistul on olemasolev
elektrivarustuse liitumisleping.
Olemasolevast liitumiskilbist tuuakse uued ühendused projekteeritud hoonete elektrienergiaga
varustamiseks.
VÄLISVALGUSTUS
Kinnistule täiendavat välisvalgustust projekteeritud ei ole.
16 ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ, PÄRNU MNT 131B-12, 11314 TALLINN :: MTR: EEP000784
KASVUHOONE JA ABIHOONE
KÄRNERI, ÜKSNURME KÜLA, SAKU VALD
ELEKTRI ARVESTUSSÜSTEEM
Energiamüüja arveldusarvestid asuvad liitumispunktis.
KAABLITEED
Kaabliteed kulgevad peamiselt hoone konstruktsioonides. Magistraalkaablitena kasutada
vasksoonega kaableid PPJ. Kõik kaablid peavad olema PVC isolatsiooni ja kestaga, arvestatud juhi
temperatuurile vähemalt 65ºC. Kaableid ei tohi paigaldada küttetorustike lähedusse ega
ventilatsioonikanalitesse. Kaableid ei tohi painutada väiksema raadiusega kui nende 8-kordne
läbimõõt. Kaablite kaugused torustikest paralleelsel kulgemisel vähemalt 100mm, ristumisel vähemalt
50mm.
LÄBIVIIGUD
Betoonpõrandates paigaldada kaablid kogu ulatuses plasttorusse või kõrisse.
Juhul kui seina paigaldatakse pistikupesad mõlemale poole, siis tuleb paigaldada pistikupesad
nihkega nii, et nad ei oleks kohakuti.
Juhtmete ja kaablite sisseviigud valgustitesse ja seadmetesse rõsketes ruumides teostatakse
tihendatult.
PISTIKUPESAD JA LÜLITID
Kogu projekti mahus tuleb kasutada süvistatavaid maanduskontaktiga ning lapsekaitsega
pistikupesasid.
Mitme samas kohas paikneva lüliti või pistikupesa (kaasa arvatud nõrkvoolupesad) paigaldamisel
kasutada ühiseid katteraame, 5 või enama pesa puhul eraldi raame. Pistikupesade üldiseks
paigalduskõrguseks on 150 mm.
Lülitid paigaldatakse uste lukupoolsele seinale vähemalt 150mm kaugusele uksepiidast, lülitite
paigalduskõrguseks on ette nähtud 900mm. Lülitid on sisselülitatud asendis klahvi ülemises
sissesurutud asendis. Lülitite kaabeldus teostada kaabliga PPJ 3x1,5. Impulsslülitite kaabeldus
teostada kaabliga PPJ 2x1,5. Lülitist viia läbi kaabli faasijuhe.
Lülitite ja pistikupesade täpsed asukohad määratakse põhiprojekti staadiumis esitatavatel
korruseplaanidel.
SIDEVARUSTUS
ÜLDOSA
Sidevarustust hoonetesse projekteeritud ei ole.
17 ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ, PÄRNU MNT 131B-12, 11314 TALLINN :: MTR: EEP000784
KASVUHOONE JA ABIHOONE
KÄRNERI, ÜKSNURME KÜLA, SAKU VALD
TEHNILISED NÄITAJAD
KINNISTU TEHNILISED NÄITAJAD
Krundi pindala 10493 m2
Parkimiskohtade arv kinnistul 4
KASVUHOONE
Ehitisealune pind 288,6 m2
Tulepüsivusklass TP-3
Korruselisus 1
Suletud netopind 256,5 m2
Eluruumide pind -
Mitteeluruumide pind 256,5 m2
Üldkasutatav pind -
Tehnopind 4,6 m2
Suletud brutopind maapealne 288,6 m2
Suletud brutopind maa-alune - m2
Köetav pind 256,5 m2
Rõdude ja lodžade pind - m2
Hoone maapealne maht 1248 m3
Hoone maa-alune maht- -
Hoone maht 1248 m3
Ehitise kõrgus 6,7 m
Ehitise sügavus 0m
Ehitise pikkus 33,6 m
Ehitise laius 11,9 m
Ehitise absoluutne kõrgus 43,9 m
ABIHOONE
Ehitisealune pind 29,0 m2
Tulepüsivusklass TP-3
Korruselisus 1
Suletud netopind 25,3 m2
Eluruumide pind -
Mitteeluruumide pind 25,3 m2
Üldkasutatav pind -
Tehnopind -
Suletud brutopind maapealne 29,0 m2
Suletud brutopind maa-alune - m2
Köetav pind 25,3 m2
Rõdude ja lodžade pind - m2
Hoone maapealne maht 85 m3
Hoone maa-alune maht- -
Hoone maht 85 m3
Ehitise kõrgus 3,3 m
Ehitise sügavus 0m
Ehitise pikkus 9,1 m
Ehitise laius 3,2 m
Ehitise absoluutne kõrgus 40,70 m
Arhitekt:
Peeter Liivandi- volitatud arhitekt tase 7
18 ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ, PÄRNU MNT 131B-12, 11314 TALLINN :: MTR: EEP000784
KASVUHOONE JA ABIHOONE
KÄRNERI, ÜKSNURME KÜLA, SAKU VALD
LISAD
LISA NIMETUS NR
ELEKTRILEVI VÕRGULEPING NR 9291571923/1 - 11.11.2019 1
BIPUHASTI ACO CLARA HOME JOONIS 2
GEODEETILINE ALUSPLAAN 3
19 ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ, PÄRNU MNT 131B-12, 11314 TALLINN :: MTR: EEP000784
KASVUHOONE JA ABIHOONE
KÄRNERI, ÜKSNURME KÜLA, SAKU VALD
JOONISED
ASENDIPLAANI JOONISED
SITUATSIOONISKEEM AS-4-01
ASENDIPLAAN AS-4-02
PIIRDEAIA JOONIS AS-4-03
KASVUHOONE JOONISED
1. KORRUSE PLAAN AR-5-01
LÕIGE A-A AR-6-01
VAATED 1 AR-6-02
VAATED 2 AR-6-03
3D VAATED 1 AR-9-01
3D VAATED 2 AR-9-02
ABIHOONE JOONISED
ABIHOONE 1. KORRUSE PLAAN AR-5-02
ABIHOONE VAATED JA LÕIGE B-B AR-6-05
ABIHOONE 3D VAATED AR-9-03
20 ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ, PÄRNU MNT 131B-12, 11314 TALLINN :: MTR: EEP000784
TINGMÄRGID
KINNISTU PIIR
38
.0
38
OLEMASOLEVAD HOONED
4
38
.1
1
. 03
37
PROJEKTEERITUD HOONED
.52
va
ate
37.46
PROJEKTEERITUD KÕVAKATE
kii
X= 6571900 37.40
rp
PUURKAEVU HOOLDUSALA (r=10 m)
ea
37.40
tee
Y= 535700
VAATEKOLMNURK RIIGITEELE
le
13
0 OLEMASOLEV KP ÕHULIIN
7,0
0m
37.44
8
,2 OLEMASOLEV MP ÕHULIIN
58
38
.0
38
0
37.39
37
.0
OLEMASOLEV MP MAAKAABEL
sõ
riig utee
7
.9
id
6
ite vä
e k lim
R 10,00 37.38 OLEMASOLEV VEETRASS
ait ise
,00
637.37
se st
,00 PK OLEMASOLEV REOVEEKANALISATSIOON
10
vö se
0
6,0
ön rv
TP OLEMASOLEV KUIVENDUSSÜTEEMI KAEV
d 3 as
37.28
,00
0m t
10
Ø32
ÕHULIINI EHITUSKEELUVÖÖND
38
37.62
1.28
.11
37.17
38
pe
38
ÕHULIINI / KAABELLIINI KAITSEVÖÖND
.12
.0
37.40
5
00 RIIGITEE KAITSEVÖÖND
4,
6,1
orie
1
37.39 37.10
nt.
37.64
37.00
37.27 PROJEKTEERITUD VEETRASS
38
11
.2
38
4
,51
2
.0 PROJEKTEERITUD KANALISATSIOON
.2
38
37.27 37
0 37.49
7
,4
.2
29
3
LIKVIDEERITAV KANALISATSIOON
. 07
37.31 37.75
37.31
37
37.07 .0
5 PROJEKTEERITUD MP MAAKAABEL
36.98 37
38
36.70
.19
38
1 8
37.18
.2
0
2,0 OLEMASOLEV HALJASTUS
6
38
.2
va
orient.
71801:003:0091
0
36.94
a
0 PROJEKTEERITUD HALJASTUS- VILJAPUU
te
37.04 Kärneri
7 ±0,00=37,20 2,0
ki
,6 37.38 37.66
ir
21 37.05
3,00
37.41
PROJEKTEERITUD PIIRDEAD JA VÄRAVAD
pe
38
37.05
1
at
.16
ee
PARKIMISKOHT
2
38
le
36.94 37.46 37.63
9,00
.2
ku
SISSEPÄÄS HOONESSE
3
1,00
n3i8
6,
36.85 36.66
00
37.11
r.1is6
36.77 37.35
37.34 JUURDEPÄÄS KINNISTULE
tm
37.08
4
ik
1 37.27 PRÜGIKASTID
un
6,
38
1,00
00
3,00
i
.12
37.00
10
38
36.71
,0
.19
0
38
37.01 36.79 37.26
biopuhasti
.13
37.15 37.25
36.98 ACO Clara Home
38
37.17
.0
.1 1
10
38
9
38
,0
.16
0
38
19
0
36.72 2
7.
.1 0
2,0
.3
3
37.04 38
6
38.0
5
36.61
36.94 .2
36.93 7 38
TEHNILISED NÄITAJAD
1
36.99 7.
3
0
2
2,0
.9
37
3 .0
3 KINNISTU TEHNILISED NÄITAJAD
36.85 8 .1
37.06 3
7.0 37 38
9
Krundi pindala 10493 m2
.9 Parkimiskohtade arv 2
36.64
36.73 5 37
.9
6
37.04 3
37.17
PROJEKTEERITUD KASVUHOONE
Ehitisealune pind 288,6 m2
37.09 Tulepüsivusklass TP-3
9
37.10 .7 Korruselisus 1
36 4
36.68 .4 Suletud netopind 256,5 m2
36.65 37 6
0
37.15 3
7.
8
Eluruumide pind -
36.71 7.
5 Mitteeluruumide pind 256,5 m2
3
Üldkasutatav pind -
5 Tehnopind 4,6 m2
.6
3
6 Suletud brutopind maapealne 288,6 m2
36.52
Suletud brutopind maa-alune - m2
36.86
Köetav pind 256,5 m2
3
3
7.
Rõdude ja lodžade pind - m2
3
7
.4
36.95
36.64 37
4
Hoone maapealne maht 1248 m3
.4 Hoone maa-alune maht- -
37
1 Hoone maht 1248 m3
.6 Ehitise kõrgus 6,7 m
6
3
Ehitise sügavus 0m
36.57
Ehitise pikkus 33,6 m
Ehitise laius 11,9 m
36.43
Ehitise absoluutne kõrgus 43,9 m
3
rv m
71801:003:0077
3
7.
t
4
36.60
se 30
Nurmetamme
3
as
4
7.
0
st d
PROJEKTEERITUD ABIHOONE
3
4
ise öön
7.
3
Ehitisealune pind 29,0 m2
2
lim ev
.4
Tulepüsivusklass TP-3
vä its
6
3
ee ka
Korruselisus 1
ut e
id ite
Suletud netopind 25,3 m2
9
3
sõ riig
7.
Eluruumide pind -
3
36.50
7
Mitteeluruumide pind 25,3 m2
4
7.
Üldkasutatav pind -
3
7
36.57
3
7.
Tehnopind -
3
36.48
Suletud brutopind maapealne 29,0 m2
1
.4
6
Suletud brutopind maa-alune - m2
3
X= 6571750 36.37
Köetav pind 25,3 m2
Rõdude ja lodžade pind - m2
Hoone maapealne maht 99 m3
Y= 535700
6
Hoone maa-alune maht -
.3
4
37
.4
Hoone maht 99 m3
5
37
.2
Ehitise kõrgus 3,8 m
37
Ehitise sügavus 0m
Ehitise pikkus 9,1 m
Märkused: Ehitise laius 3,2 m
1. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. Ehitise absoluutne kõrgus 41,10 m
2. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 12.01.2019
Geodeesia 24 OÜ Objekt:
Litsentsid: 751 MA, EEG000265 OBJEKT
Geodeesia 24 Reg.nr: 12135099
Pärnu mnt 139e, 11317 Tallinn
Harjumaa, Saku vald, Üksnurme küla, Krookuse tee 6
Objekt KASVUHOONE KÄRNERI
KINNISTU, ÜKSNURME KÜLA,
Staadium
Mõõtkava
EP Töö nr. 02-20
1:500
[email protected] SAKU VALD
Pärnu mnt 131B-12 11314, Tallinn
Vastutav geodeet: Karel Truu Joonise nimetus: Mõõtkava: Joonis ASENDIPLAAN Osa AE Joonis AS-4-02
MTR reg. nr EEP000784
Mõõdistas: Riho Sulg MAA-ALA PLAAN TEHNOVÕRKUDEGA 1:500 Tellija Arhitektid Peeter Liivandi Kuupäev 27.02.2020
Töö nr: Staadium: Kuupäev: Leht: REELI PROJEKT OÜ
Villu Scheler Cad kärneri kasvuhoone asend.pln
XXX-19 GEODEESIA 06.02.19 1
Saku Vallavalitsus Teie 10.03.2020 menetlus nr 206763
[email protected]
Teaduse 13 Meie 12.03.2020 nr 15-2/20/12470-2
Saku alevik, Saku vald, 75501,
Harju maakond
Nõusolek Saku vallas Üksnurme külas Kärneri
kinnistul riigitee kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest kõrvale kaldumiseks
Olete esitanud Maanteeametile nõusoleku saamiseks Harju maakonnas Saku vallas Üksnurme
külas riigitee nr 11344 Kanama–Üksnurme km 4,217–4,325 ja riigitee nr 11345 Rahula–Saku km
5,595–5,693 kaitsevööndis paiknevale Kärneri kinnistule (katastritunnusega 71801:003:0091)
kavandatava kasvuhoone ja abihoone projekti. Projekteeritavas hooned paiknevad väljaspool
riigitee kaitsevööndit, kuid kaitsevööndisse ulatuvad projektiga kavandatud juurdepääsutee,
parkimisala ja erinevad tehnovõrgud.
Lähtuvalt EhS § 70 lg 3 anname nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivast EhS § 70 lg 2 p 2
tulenevast piirangust kõrvalekaldumiseks vastavalt Arhitektuuribüroo RAF OÜ tööle nr 1-20
„Kasvuhoone ja abihoone Kärneri kinnistul“ (lisa 1 ja 2).
Juhime tähelepanu, et projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega:
1. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed
või selle korrakohast kasutamist.
2. Vastavalt EhS § 72 lg 2 on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama
kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise, mistõttu
ehitiste ehitamisel peavad olema tagatud majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse
nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud
nõuded külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta.
3. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu.
4. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele.
Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne
riigiteele sõitmist.
Käesolev nõusolek kehtib 2 aastat väljastamise kuupäevast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Lisad:
1. Lisa 1. Projekti seletuskiri [KARNERI_EP_AA-3-01_Seletuskiri.pdf]
2. Lisa 2. Projekti asendiplaan [KARNERI_EP_AS-4-02_ASENDIPLAAN.pdf]
Hans Keskrand
59819102
[email protected]
2 (2)