dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Nõusolek Saku vallas Üksnurme külas Kärneri kinnistul riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks

Maanteeamet · 12. märts 2020
Viit
15-2/20/12470-2
Registreeritud
12. märts 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Saku Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Hans Keskrand (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-22012470-2 12.03.2020 Väljaminev kiri.bdoc764 KB

Sisu (failidest)

KASVUHOONE JA ABIHOONE KÄRNERI KINNISTUL AADRESS: KÄRNERI, ÜKSNURME KÜLA, SAKU VALD TÖÖ NR 01-20 STAADIUM: EELPROJEKT TELLIJA: REELI PROJEKT OÜ KRISTJAN UNGERSON tel: 5120445 e- post: [email protected] Reeli Ungerson tel: 5120446 e- post: [email protected] PROJEKTI KOOSTAJA: ARHITEKTUURNE PROJEKT ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ PÄRNU MNT 131B-12, 11314, TALLINN MTR: EEP000784 ARHITEKTID: PEETER LIIVANDI, VILLU SCHELER TALLINN, VEEBRUAR 2020 KASVUHOONE JA ABIHOONE KÄRNERI, ÜKSNURME KÜLA, SAKU VALD SISUKORD SELETUSKIRI............................................................................................................. 4 ÜLDOSA.................................................................................................................... 4 PROJEKTEERIMISE ALUSMATERJALID 4 ASUKOHT JA OLEMASOLEV OLUKORD...............................................................5 KINNISTU 5 OLEMASOLEV HOONESTUS 5 ASENDIPLAANILINE LAHENDUS............................................................................5 PLANEERIMISLAHENDUS 5 LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE 5 PIIRDED 6 VERTIKAALPLANEERIMINE 6 HEAKORD JA KESKONNAKAITSE ABINÕUD 6 HALJASTUS 6 MAHULINE LAHENDUS............................................................................................6 ARHITEKTUURNE LAHENDUS 6 VÄLISVIIMISTLUS 6 KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS ..............................................................................6 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS 6 ALUSDOKUMENDID 7 TEHNILISED PÕHINÕUDED HOONE KANDEKONSTRUKTSIOONIDELE 7 KOORMUSED 8 KANDEKONSTRUKTSIOONIDE TOLERANTSI- JA KVALITEEDIKLASSID 8 HOONE KANDESKELETT 8 MAA-ALUSED KONSTRUKTSIOONID 8 MAAPEALSED KONSTRUKTSIOONID 9 TULEKAITSE ABINÕUD......................................................................................... 10 KASVUHOONE 10 TULEOHUTUSPAIGALDISED 11 EVAKUATSIOON JA HÄDAVÄLJAPÄÄSUD 11 PÄÄSUD KATUSELE JA PÖÖNINGULE 11 PÄÄSTETÖÖDE TAGAMINE 11 ABIHOONE 11 TULEOHUTUSPAIGALDISED 12 EVAKUATSIOON JA HÄDAVÄLJAPÄÄSUD 12 PÄÄSUD KATUSELE JA PÖÖNINGULE 12 PÄÄSTETÖÖDE TAGAMINE 12 KÜTE, VENTILATSIOON, JAHUTUS......................................................................13 EHITUSPROJEKTI EESMÄRGID 13 LÄHTEANDMED 13 KASUTATAVAD NORMATIIVDOKUMENDID 13 KÜTTE- JA VENTILATSIOONISÜSTEEMIDE TÖÖIGA 13 SOOJUSVARUSTUS...............................................................................................13 SOOJUSALLIKAS 13 VENTILATSIOON.................................................................................................... 14 ÜLDIST 14 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON................................................................14 EHITUSPROJEKTI EESMÄRGID 14 KASUTATAVAD NORMATIIVDOKUMENDID 14 VEEVARUSTUS.......................................................................................................14 VEEVARUSTUSE ALLIKAS 14 VEEMÕÕDUSÕLM 14 TORUSTIKUD JA ARMATUUR 14 SOOJA VEE SÜSTEEM 15 VÄLISVÕRGUD 15 KANALISATSIOON................................................................................................. 15 2 ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ, PÄRNU MNT 131B-12, 11314 TALLINN :: MTR: EEP000784 KASVUHOONE JA ABIHOONE KÄRNERI, ÜKSNURME KÜLA, SAKU VALD ARVUTUSLIK VOOLUHULK 15 TORUSTIKUD JA ARMATUUR 15 SAJUVEEKANALISATSIOON 15 VÄLISVÕRGUD 15 DRENAAŽ 15 KESKKONNAKAITSEMEETMED 15 ELEKTER JA NÕRKVOOL..................................................................................... 16 TEHNILISED ANDMED 16 NORMDOKUMENDID 16 ELEKTRIVARUSTUS 16 VÄLISVALGUSTUS 16 ELEKTRI ARVESTUSSÜSTEEM 16 KAABLITEED 16 LÄBIVIIGUD 17 PISTIKUPESAD JA LÜLITID 17 SIDEVARUSTUS..................................................................................................... 17 ÜLDOSA 17 TEHNILISED NÄITAJAD.........................................................................................18 KINNISTU TEHNILISED NÄITAJAD 18 KASVUHOONE 18 ABIHOONE 18 LISAD.........................................................................................................................19 ELEKTRILEVI VÕRGULEPING NR 9291571923/1 - 11.11.2019 19 BIPUHASTI ACO CLARA HOME JOONIS 19 JOONISED.................................................................................................................20 ASENDIPLAANI JOONISED...................................................................................20 SITUATSIOONISKEEM 20 ASENDIPLAAN 20 PIIRDEAIA JOONIS 20 KASVUHOONE JOONISED....................................................................................20 1. KORRUSE PLAAN 20 LÕIGE A-A 20 VAATED 1 20 VAATED 2 20 3D VAATED 1 20 3D VAATED 2 20 ABIHOONE JOONISED...........................................................................................20 ABIHOONE 1. KORRUSE PLAAN 20 ABIHOONE VAATED JA LÕIGE B-B 20 ABIHOONE 3D VAATED 20 3 ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ, PÄRNU MNT 131B-12, 11314 TALLINN :: MTR: EEP000784 KASVUHOONE JA ABIHOONE KÄRNERI, ÜKSNURME KÜLA, SAKU VALD SELETUSKIRI ÜLDOSA Käesolev projekt on koostatud Reel Projekt OÜ tellimusel Saku valda, Üksnurme külasse, Kärneri kinnistule (KATASTRITUNNUS: 71801:003:0091). Dokumentatsioon on koostatud eelprojekti mahus. Projekti eesmärgiks on kinnistule kasvuhoone ning abihoone projekteerimine. Samuti on lahendatud kinnistu piirdeaiad, haljastuse lahendus ning juurdepääsuteed. PROJEKTEERIMISE ALUSMATERJALID Eesti Vabariigi Ehitusseadustik Ehitise tuleohutus - Eesti Standardikeskus EVS 812 Vastavate materjalide ja seadmete paigalduseeskirjad ja juhised Saku Vallavalitsuse väljastatud projekteerimistingimused PT-113-19 koos lisadega Kinnistu topogeodeetiline alusplaan Geodeesia 24 OÜ, 06.02.2019. Projekti koostamisel on lähtutud:  Projekti koostamisel on lähtutud:  Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusest nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“  Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusest nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“,  Siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“  Eesti standarditest EVS 932:2017 “Ehitusprojekt“; EVS 843:2016 „Linnatänavad“ TELLIJA: Reeli Projekt OÜ Kristjan Ungerson tel: 5120445 e- post: [email protected] Reeli Ungerson tel: 5120446 e- post: [email protected] ARHITEKTUURSE PROJEKTI KOOSTAJA: ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ Pärnu mnt 131B-12, 11314 Tallinn MTR: EEP000784 REG. NR. 11258187 tel: 55989203 e-post: [email protected] [email protected] Arhitekt: Peeter Liivandi- volitatud arhitekt tase 7 4 ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ, PÄRNU MNT 131B-12, 11314 TALLINN :: MTR: EEP000784 KASVUHOONE JA ABIHOONE KÄRNERI, ÜKSNURME KÜLA, SAKU VALD ASUKOHT JA OLEMASOLEV OLUKORD KINNISTU Kinnistu paikneb Saku vallas Üksnurme külas riigiteede 11345 (Rahula-Saku) ja 11344 (Kanama- Üksnurme) ristumiskohas. OLEMASOLEV HOONESTUS Ehitisregistri andmetel asuvad kinnistul elamu (ehitisregistri kood 116046084; ehitisealune pind 97 m²; maht 388 m³), kuur (ehitisregistri kood 116046085; ehitisealune pind 44 m²; maht 105 m³), laut (ehitisregistri kood 106046086; ehitisealune pind 79 m²; maht 251 m³) ja puurkaev (ehitisregistri kood 220818319) vastavalt 30.05.2017 antud ehitusloale nr 1712271/17841, millel dokumentatsioonile vastavalt on hooldusala (R 10 m). ASENDIPLAANILINE LAHENDUS PLANEERIMISLAHENDUS Kinnistule on projekteeritud uus kasvuhoone ning abihoone. Kasvuhoone on paigutatud kinnistu loode poolse külje äärde, abihoone aga paralleelselt olemasoleva eluhoonega. Kinnistu edela poolsesse osasse rajatakse viljapuuaed koos peenardega. Kinnistut läbib keskpingeliin (MAIDLA:SAK) kaitsevööndiga (10 + 10 m liini teljest) ning Kinnistu kirdepiiril kulgeb elektriõhuliin kaitsevööndiga (2 + 2 m liini teljest) ning idaosas piiravad ehitustegevust elektrivarustuse õhuliin kaitsevööndiga (2 + 2 m liini teljest) ja maakaabelliin kaitsevööndiga (1 + 1 m kaabli mõttelisest vertikaalist). Projektiga ei ole uut hoonestust elektriliinide kaitsevöönditesse planeeritud. LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE Kinnistule ulatuvad piirnevate riigiteede 11345 (Rahula-Saku) ja 11344 (Kanama-Üksnurme) kaitsevööndid 30 m tee välimisest servast arvestatuna. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Projekteeritud uued hooned ei asu riigiteedele lähemal kui 30 m sõidutee välimisest servast arvestatuna. Kinnistul säilivad olemasolevad sõidukite juurdepääsu kohad ja sissesõidud. Üks olemasolevatest juurdepääsudest riigiteelt 11344 rekonstrueeritakse ning rajatakse uued parkimiskohad. Teist juurdepääsu käesoleva projektiga ei käsitleta. Riigiteel 11344 (Kanama-Üksnurme) on kinnistuga piirnevas lõigus projektkiiruseks 60 km/h. Kuivõrd rekonstrueeritavast mahasõidust jääb olemasolev riigiteede ristmik ca 90 m kaugusele, siis on vaatekauguseks selles suunas arvestatud ristmiku kaugus. Vaatekauguseks vasakpöörde sooritamisel on arvestatud 130 m ning kõrvalteele avanevaks nähtavuskauguseks 7 m. Nähtavuskolmnurkadesse ei ole projektiga kavandatud uut haljastust, piirdeaedu ega muid ehitisi. Riigimaantee omanik (Maanteeamet) ei võta kohustusi leevendusmeetmete rakendamiseks, mis tulenevad kinnistuga külgnevate riigimaanteede põhjustatud häiringutest (müra, vibratsioon, õhusaaste). Projekteeritud hooned ei ole eluhooned seetõttu ei ole projektiga täiendavaid leevendusmeetmeid ette nähtud. 5 ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ, PÄRNU MNT 131B-12, 11314 TALLINN :: MTR: EEP000784 KASVUHOONE JA ABIHOONE KÄRNERI, ÜKSNURME KÜLA, SAKU VALD PIIRDED Kinnistule moodustuva viljapuuaia kaitseks rajatakse uued metallvõrgust piirdeaiad. Piirdeaedade kõrgus on 1,5 m. Kasutatakse PVC kattega tumerohelist võrkaeda. VERTIKAALPLANEERIMINE Kinnistu on väikese kaldega põhja suunas. Uute hoonete rajamisega ei kaasne vajadust olemasoleva pinnase planeerimiseks. Olemasolev vertikaalplaneering säilib. Sademeveed immutatakse pinnasesse kinnistu piires. Sademevett ei juhita riigiteede alustele maaüksustele. HEAKORD JA KESKONNAKAITSE ABINÕUD Olmejäätmete kogumiseks ette nähtud jäätmekonteinerite paigutamine kinnistu põhja poolsesse nurka sõiduautode sissepääsu juurde. Jäätmekonteinerid paigutatakse kõvale alusele. Jäätmed ja prügi paigaldatakse eelnevalt spetsiaalsetesse kilekottidesse pakituna sulguva kaanega metall- või plastikkonteineritesse. Prügikonteinerite tühjendamiseks sõlmib hoone valdajad vastava prügi äraveo lepingu selleks spetsialiseerunud ettevõttega. Prügikonteinerite tühjendamise ja jäätmete äraveo eest vastutavad hoone haldajad. Peale ehitustööde lõppu korrastatakse krunt. Territooriumi hooldus ja korrashoid ekspluatatsioonis korraldatakse hoone omanike poolt. HALJASTUS Projektiga rajatakse kinnistule erinevatest liikidest ning sortidest koosnev viljapuuaed. Kasutatakse nii õunapuude, ploomipuude erinevaid sorte. Istikute planeerimisel on arvestatud, et oleks tagatud piisav kasvuruum ning valgustingimused. Olemasoleva haljastuse likvideerimist ei ole projektiga ette nähtud. MAHULINE LAHENDUS ARHITEKTUURNE LAHENDUS KASVUHOONE Projekteeritud kasvuhoone on põhimahus teraskonstruktsioonil ning kaetud katuse osas PC plaatidega ning seinte osas klaaspakettidega. Kõrgema põhimahuga liitub ristuv sissepääsumaht. Lisaks on hoonele projekteeritud eraldi tehniliste ruumide ning WC-de bolkk. Kasvuhoone sokkel ning tehniliste ruumide maht on projekteeritud punastest savitellistest. Hoone terasest kandekonstruktsioonid on tumerohelise viimistlusega. ABIHOONE Abihoone on lihtsa, riskülikulise põhiplaaniga ning ühepoolse valtsplekist pultkatusega. Välisseinad kaetakse vertikaalse puitlaudisega, mis on viimistletud pruuni puiduõiga. Abihoone katusele paigaldatakse eraldi kanderaamile toetuvad päikesepaneelid. VÄLISVIIMISTLUS Hoonete välisviimistlusmaterjalid on näidatud vaate joonistel. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS Käesoleva konstruktsiooniprojektiga antakse hoonete tarindite lahendused kooskõlas järgnevate Eesti standarditega: EVS 865-1:2013 Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 1: Eelprojekti seletuskiri EVS 811: 2012 Hoone ehitusprojekt 6 ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ, PÄRNU MNT 131B-12, 11314 TALLINN :: MTR: EEP000784 KASVUHOONE JA ABIHOONE KÄRNERI, ÜKSNURME KÜLA, SAKU VALD ALUSDOKUMENDID Normdokumendid EVS-EN 1990:2002+NA:2002 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused EVS EN 1991-1-1:2002+NA:2002 Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasus-koormused EVS-EN 1991-1-4:2005+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus EVS-EN 1991-1-3:2006+NA:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus EVS-EN 1995-1-1:2007 Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks EVS-EN 1992-1-1:2005+NA:2007 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele EVS 1996-1-1:2005+NA:2008 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks EVS-EN 1997-1:2005+NA:2006 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1:Üldeeskirjad EVS-EN 1993-1-1:2005+NA:2006 Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele EVS 811:2012 Hoone ehitusprojekt Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“. Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 a määrus nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. TEHNILISED PÕHINÕUDED HOONE KANDEKONSTRUKTSIOONIDELE Projekteeritud kasutusiga Hoone projekteeritud konstruktsioonide kasutusiga on vähemalt 50 aastat (projekteeritud kasutusea kategooria 4, EVS-EN 1990:2002). Tagajärgede ja töökindlusklass Hoone konstruktsioonidel tervikuna on tagajärgede klass CC2 ja töökindlusklass RC2. Tarindite materjalide keskkonnaklassid Betoonkonstruktsioonide keskkonnaklassid määratakse vastavalt standardile ENV 206-1. Madala õhuniiskusega siseruumides - XC1; Vihma ja külma eest kaitsmata rõhtsad betoonpinnad, mis on avatud jäitevastaste ainete mõjule - XC4+XD3+XF4. Betoonkonstruktsioonide keskkonnapüsivus tagatakse keskkonnatingimustele vastava betooni koostisega ning sarruse betoonkaitsekihiga. Teraskonstruktsioonide korrosioonikaitse teostatakse vastavalt ISO/FDIS 12944-2: Väliskeskkonnas paiknevate teraskonstruktsioonide saasteklass on C3. Köetavates siseruumides paiknevate teraskonstruktsioonide saasteklass on C1. Teraskonstruktsioonide keskkonnapüsivus tagatakse keskkonna saasteklassile vastava pinnaviimistlusega. 7 ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ, PÄRNU MNT 131B-12, 11314 TALLINN :: MTR: EEP000784 KASVUHOONE JA ABIHOONE KÄRNERI, ÜKSNURME KÜLA, SAKU VALD Teostusklass ja järelvalvetase Konstruktsioonimaterjalide teostusklassid on EXC2 ja järelvalvetase IL2. KOORMUSED Konstruktsioonidele mõjuvad vertikaalkoormused on omakaal, kasuskoormus ja lumekoormus. Horisontaalkoormustena on arvesse võetud tuulekoormus ja omakaalu horisontaalkomponent. Käesolevas projektis on koormused määratud vastavalt Eesti standarditele EVS-EN 1991-1-1:2002, EVS-EN 1991-1-3:2006, EVS-EN 1991-1-4:2005/AC:2010. Kasuskoormused, tehnoloogilised ja seadmete koormused Põrandatele mõjuvad normatiivsed kasuskoormused: Ruumirühm Koormus qk kN/m2 Koormus Qk kN Eluruumid 2,0 2,0 Tehnilised ja abiruumid 3,0 2,0 Kasuskoormused on määratletud EVS-EN 1991-1-1:2002 alusel. Osavaruteguriks kandepiir- seisundis on 1,50 ja kasutuspiirseisundis 1,0. Lumekoormus Lumekoormuse normsuuruseks maapinnal on EVS-EN 1991-1-3:2006 järgi s k=1,5 kN/m². Lumekoormuse osavarutegur kandepiirseisundis 1,50 ja kasutuspiirseisundis 1,0. Lumekoti kujuteguri maksimaalväärtuseks võetakse 2,5. Tuulekoormus Tuulerõhu baasvärtus EVS-EN 1991-1-4:2005+NA:2007 järgi on q ref = 276 N/m2 (tuule baaskiirusel 21 m/s), osavarutegur kandepiirseisundis 1,50 ja kasutuspiirseisundis 1,0. Muud koormused Omakaalukoormused on määratud EVS-EN 1991-1-1:2002 järgi, osavaruteguriks kande-piirseisundis on 1,20 ja kasutuspiirseisundis 1,0. Kõik koormuste väärtused on antud normatiivsetena. KANDEKONSTRUKTSIOONIDE TOLERANTSI- JA KVALITEEDIKLASSID Kandekonstruktsioonid kuuluvad I kvaliteediklassi. Konstruktsioonide tolerantsiklass peab vastama I kvaliteediklassi nõuetele. Hoone kandekonstruktsioonide ehitamisel tuleb juhinduda TarindiRYL 2010 toodud nõuetest. HOONE KANDESKELETT Kasvuhoone Kandekonstruktsoonid on projekteeritud erineva profiili ja suurusega terastaladest. Tehniliste ruumide osa on projekteeritud betoon õõnesplokkidest. Abihoone Hone seinad on projekteeritud puitkonstruktsioonil. Hoonte üldjäikus Hoonete ruumiline jäikus tagatakse kandvate elmentide omavahelise koostööga. MAA-ALUSED KONSTRUKTSIOONID Vundament Kasvuhoone vundament on projekteeritud raudbetoonist plaatvundamendina. 8 ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ, PÄRNU MNT 131B-12, 11314 TALLINN :: MTR: EEP000784 KASVUHOONE JA ABIHOONE KÄRNERI, ÜKSNURME KÜLA, SAKU VALD Abihoone toetub ajutisele terasplatformile, mis paigaldatakse tihendatud killustikalusele. Soklikonstruktsioonid Kasvuhoone sokkel valatakse monoliitse raudbetoon vundamendina ning soojustatakse EPS soojustusega. Välisviimistluses kasutatakse punast savitellist. Abihoone sokkel moodustub aluseks olevast terasplatformist ning seda eraldi millegagi ei kaeta vaid värvitakse tumehalliks. MAAPEALSED KONSTRUKTSIOONID Sise-ja välistrepid Trepid puuduvad Mittekandvad seinakonstruktsioonid Kasvuhoone mittekandvad vaheseinad tehnilises hooneblokis ehitatakse betoonist õõnesblokkidest ning viimistletakse vastavalt sisekujunduse lahendusele. Abihoone siseseinad ehitatakse puidust karkass-seintena ning kaetakse kipsplaatidega. Katusekonstruktsioonid Kasvuhoone põhimahus kasutatakse katusekonstruktsiooniks terastalasid. Tehnilise bloki katus ehitatakse puitkonstruktsioonil sarikatega. Abihoone katus ehitatakse puitkonstruktsioonil sarikatega Põrandad pinnasel Kasvuhoone põrand valatakse monoliitse raudbetoonist plaadina. 9 ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ, PÄRNU MNT 131B-12, 11314 TALLINN :: MTR: EEP000784 KASVUHOONE JA ABIHOONE KÄRNERI, ÜKSNURME KÜLA, SAKU VALD TULEKAITSE ABINÕUD Alus:  Siseministri 07.04.2017 määrus nr 17- „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”  Tuleohutusalaste eriosade projekteerimisel kasutatakse vastavasisulistes õigusaktides ja standardites kehtestatud nõudeid.  Eesti standard EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded.  EVS 812-6:2012 Tuletõrje veevarustus  EVS 812-2:2014 Ventilatsioonisüsteemid  Eesti Ehitusteava „Ehitustoodete tuletundlikkuse klassid” ET-2 0109-0650  EVS 871:2017 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine  EVS 812-3:2013/AC 2014 Küttesüsteemid KASVUHOONE Lähteandmed tuleohutuse osa koostamiseks Hoone tulepüsivusklass TP3 Kasutusviis hoones VI (kasvuhoone) Korruse pindala ca 270 m2 Korruste arv 1 Põlemiskoormus alla 600 MJ/m2 Hoone kõrgus 6,7 m Küttesüsteem õhk-õhk soojuspump Ventilatsioon loomulik ventilatsioon Naaberkinnistu hooned Lähimad hooned naaberkinnistul üle 8,0 m Hooned samal kinnistul Lähimad hooned samal kinnistul üle 8,0 m Tuletõkkesektsioonideks jagamise põhimõtted, tuletõkkekonstruktsioonide ja kandekonstruktsioonide tulepüsivused, eripõlemiskoormus Eraldi tuletõkkesektsioone ei moodustata. Põlemiskoormuseks on arvestatud vähem kui 600 MJ/m2. Hoonet kasutatakse kasvuhoone ning põlevaid materjale seal ei ladustata. Kandekonstruktsioonide tulepüsivus Hoone on projekteeritud tulepüsivusklassiga TP3. Kandekonstruktsioonidele tulepüsivuse nõuded puuduvad. Hoone tuleohutuskuja Hoone tuleohutuskuja on 8m. Samal kinnistul ning naaberkinnistutel ei paikene selle ala sees teisi hooneid. Tuletundlikkus (näitajad on esitatud minimaalseid nõudeid arvestades, rangema näitajaga materjalide kasutamine on samuti lubatud). Siseruumid üldiselt Seinad, lagi D-s2,d2 Põrandad nõudeid ei ole Välisseina välispinna nõutav klass on D, d2 Õhutuspilu välispind D, d2 Õhutuspilu sisepind nõudeid ei esitata Kaablite tuletundlikkus Dca-s2, d2 Hoone katusekatte nõutav tuletundlikkuse klass: BROOF. Reaalne lahendus: polükarbonaat plaat 10 ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ, PÄRNU MNT 131B-12, 11314 TALLINN :: MTR: EEP000784 KASVUHOONE JA ABIHOONE KÄRNERI, ÜKSNURME KÜLA, SAKU VALD Küttekolded Hoone ühte otsaseina on projekteeritud puiduküttel kamin ning hooneväline korsten. Korsten peab vastama temperatuuriklassile T400. Korsten peab ulatuma katuse harjast rohkem kui 80 cm kõrgemale. Kamina väljundgaaside temperatuuriks on arvestatud kuni 400°C. Korsten ei läbi vahelaekonstruktsioone, kokkupuutekohtadel põlevate materjalidega eraldada korsten põlevatest konstruktsioonidest vajaliku katikuga- 150 mm tuletõkkevilla mahukaaluga vähemalt 100kg/m3, villa töötemperatuur vähemalt 600 ºC. Kamin on projekteeritud suletava uksega. Kamina ette paigaldada mittepõlevast materjalist põranda- kate vähemalt 400 mm ette suunas ning vähemalt 100 mm külgsuunas Kamina vahetus läheduses hoitakse korraga küttepuid 1-2 kütmise tarvis. Ette näha lõõride puhastusluugid. Tahmaluukide raamid valmistada temperatuurivaheldusele hästi vastupidavast materjalist. Luukide alumine serv peab jääma põlevmaterjalist põrandast ja seinast vähemalt 50 mm kaugusele, tahmaluugi kohale jääv ohutuskuja peab olema vähemalt 150 mm. Luukide ette jäetakse vähemalt 0.6 m ruumi puhastustööde tegemiseks. Puhastusluukide minimaalseks suuruseks on 65 x 130 mm. Korsten peab olema kogu pikkuses kontrollitav. TULEOHUTUSPAIGALDISED Tulekustutid Hoone on planeeritud II tulekaitsetasemega. Hoonesse tagada vähemalt 1 27A 144b-klassi kustuti iga algava 200 m2 kohta. Suitsuandurid Andurid paigutatakse kontrollitavale alale ühtlaselt ja kinnitatakse ruumi kõrgematesse kohtadesse lae külge või allalastuna, mitte enam kui 0,2 m lae alumisest pinnast madalamale. Kasutatakse optilisi suitsuandureid. Ühe suitsuanduri poolt kontrollitava ala raadius horisontaalselt mõõtes ei tohi ületada 6 meetrit ja pindala 60 m2. Suitsueemaldus Suitsueemaldus lahendatakse avatavate akende ja katuseluukide kaudu EVAKUATSIOON JA HÄDAVÄLJAPÄÄSUD Hoone keskelt on kaks väljapääsu otse õue. PÄÄSUD KATUSELE JA PÖÖNINGULE Suitsulõõride puhastamiseks paigaldatakse katusele katuseredel ning teenindusplatform Hoonel pööningud puuduvad. PÄÄSTETÖÖDE TAGAMINE Vajalik kustutusvesi tagatakse piirkonna tuletõrjeveehüdrantidest. Lähem hüdrant asub Üksnurme tee ääres ca 950 m kaugusel (Hüdrant nr 57) ABIHOONE Lähteandmed tuleohutuse osa koostamiseks Hoone tulepüsivusklass TP3 Kasutusviis hoones I (abihoone) Korruse pindala ca 25 m2 11 ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ, PÄRNU MNT 131B-12, 11314 TALLINN :: MTR: EEP000784 KASVUHOONE JA ABIHOONE KÄRNERI, ÜKSNURME KÜLA, SAKU VALD Korruste arv 1 Põlemiskoormus alla 600 MJ/m2 Hoone kõrgus 4,0 m Küttesüsteem õhk-õhk soojuspump Ventilatsioon loomulik ventilatsioon Naaberkinnistu hooned Lähimad hooned naaberkinnistul üle 8,0 m Hooned samal kinnistul Lähimad hooned samal kinnistul üle 8,0 m Tuletõkkesektsioonideks jagamise põhimõtted, tuletõkkekonstruktsioonide ja kandekonstruktsioonide tulepüsivused, eripõlemiskoormus Eraldi tuletõkkesektsioone ei moodustata. Põlemiskoormuseks on arvestatud vähem kui 600 MJ/m2. Kandekonstruktsioonide tulepüsivus Hoone on projekteeritud tulepüsivusklassiga TP3. Kandekonstruktsioonidele tulepüsivuse nõuded puuduvad. Hoone tuleohutuskuja Hoone tuleohutuskuja on 8m. Samal kinnistul ning naaberkinnistutel ei paikene selle ala sees teisi hooneid. Tuletundlikkus (näitajad on esitatud minimaalseid nõudeid arvestades, rangema näitajaga materjalide kasutamine on samuti lubatud). Siseruumid üldiselt Seinad, lagi D-s2,d2 Põrandad nõudeid ei ole Välisseina välispinna nõutav klass on D, d2 Õhutuspilu välispind D, d2 Õhutuspilu sisepind nõudeid ei esitata Kaablite tuletundlikkus Dca-s2, d2 Hoone katusekatte nõutav tuletundlikkuse klass: BROOF. Reaalne lahendus: valtsplekk ja päikesepaneelid. Küttekolded Küttekolded puuduvad. TULEOHUTUSPAIGALDISED Suitsuandurid Hoonesse paigaldatakse 1 suitsuandur. Suitsueemaldus Suitsueemaldus lahendatakse avatavate akende kaudu EVAKUATSIOON JA HÄDAVÄLJAPÄÄSUD Hoonest on mitu väljapääsu otse õue. PÄÄSUD KATUSELE JA PÖÖNINGULE Hoonel suitsulõõrid ja pööningud puuduvad. PÄÄSTETÖÖDE TAGAMINE Vajalik kustutusvesi tagatakse piirkonna tuletõrjeveehüdrantidest. Lähem hüdrant asub Üksnurme tee ääres ca 950 m kaugusel (Hüdrant nr 57) 12 ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ, PÄRNU MNT 131B-12, 11314 TALLINN :: MTR: EEP000784 KASVUHOONE JA ABIHOONE KÄRNERI, ÜKSNURME KÜLA, SAKU VALD KÜTE, VENTILATSIOON, JAHUTUS EHITUSPROJEKTI EESMÄRGID Käesoleva eelprojekti eesmärk on anda üldine põhimõtteline kirjeldus antud hoonte kütte- ja ventilatsioonisüsteemidele. Eelprojekt on mahus, mis vastab Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. juuli 2015. a määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“, Eesti Standarditele EVS 865-1 “Ehitusprojekti kirjeldus” Osa 1: Eelprojekti seletuskiri” ja EVS 811 „Hoone ehitusprojekt”. LÄHTEANDMED Välisõhu arvutuslikud parameetrid käsitletava hoone sisekliima projekteerimisel:  suvel t = +27,0°C RH = 50%  talvel t = -18,5°C Tallinn RH = 90%  kütteperioodi välisõhu keskmine temperatuur on Tk = -0,6°C  kütteperioodi kestus on 224 päeva. KASUTATAVAD NORMATIIVDOKUMENDID Eesti standarditest EVS 932:2017 “Ehitusprojekt“ EVS-EN 12831:2003 Hoonete küttesüsteemid. Arvutusliku soojuskoormuse arvutusmeetod EVS-EN ISO 6946:2008 Hoonete komponendid ja hoonekonstruktsioonid. Soojustakistus ja soojajuhtivus. Arvutusmeetod EVS 844:2004 Hoonete kütte projekteerimine EVS-EN 13779:2007 Mitteeluhoonete ventilatsioon EVS 906:2010 Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsio- neerimissüsteemidele EVS-EN 12792:2004 Hoonete ventilatsioon. Tähised, terminoloogia ja tingmärgid EVS-EN 15251:2007 Sisekeskkonna algandmed energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast EVS 812-1 Ehitise tuleohutus. Osa 1: Sõnavara EVS 812-2:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid EVS 812-3:2013 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid EVS 812-4:2011 Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus EVS 812-7:2008 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude, tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus EVS 860:2010 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Torustikud, mahutid ja seadmed. Soojusisolatsiooni teostus Eesti Vabariigi Ehitusseadus Hoone tehnosüsteemide RYL 2002. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded, I osa Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutus-nõuded“ VV 30 august 2012 määrus nr 68 „Energiatõhususe miinimumnõuded“ Soome ehituseeskirjade kogumik D2 “Ehitiste sisekliima ja ventilatsioon. Eeskirjad ja juhendid 2003” KÜTTE- JA VENTILATSIOONISÜSTEEMIDE TÖÖIGA Kütte- ja ventilatsioonisüsteemide erinevate elementide tööiga on 15-50 aastat. KV süsteemide elementide tööea määrab tootja. SOOJUSVARUSTUS SOOJUSALLIKAS Kasvuhoone Kasuhoone küte on lahendatud õhk-õhk soojuspumpade baasil. Lisaks sellele on hoonesse projekteeritud puiduküttel kamin. Hoone kütmise vajadus on aastaringselt väga varieeruv, ning 13 ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ, PÄRNU MNT 131B-12, 11314 TALLINN :: MTR: EEP000784 KASVUHOONE JA ABIHOONE KÄRNERI, ÜKSNURME KÜLA, SAKU VALD oleneb suuresti ilmastikuoludest. Soojuspumba välisseade paigaldatakse hoone loode poolse külje äärde. Abihoone Abihoone küte on lahendatud õhk-õhk soojuspumba baasil. Hoone ei ole aastaringses kasutuses ning pidevas kütmises. Hoonet köetakse vaid vastavalt vajadusele ning reaalsele kasutusele. Soojuspumba välisseade paigaldatakse hoone ida poolse külje äärde. VENTILATSIOON ÜLDIST Hoonetele ei ole sundventilatsiooni seadmeid ette nähtud. Hoonete ventileerimiseks kasutatakse loomulikku ventilatsiooni. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON EHITUSPROJEKTI EESMÄRGID Käesolevas projektis kirjeldatakse veevarustuse ning kanalisatsiooni lahendusi eelprojekti mahus. KASUTATAVAD NORMATIIVDOKUMENDID Projekteerimise aluseks on normid ja standardid: Eesti standarditest EVS 932:2017 “Ehitusprojekt“ EVS 835:2014 Hoone veevärk EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk EVS 843:2003 Linnatänavad. Osa 11: Tehnovõrgud Siseministri 07.04.2017 määrus nr 17- „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” Eesti standard EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. EVS 860-2:2006 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine Eesti Vabariigi Ehitusseadus Hoone tehnosüsteemide RYL 2002. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded, I osa Siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ VEEVARUSTUS Majandus-joogiveega varustatakse hoones asuvad san-tehnilised seadmed ja kastmiskraanid. VEEVARUSTUSE ALLIKAS Hooned varustatakse tarbeveega kinnistul asuvast olemasolevat puurkaevust (ehitisregistri kood 220818319) vastavalt 30.05.2017 antud ehitusloale nr 1712271/17841, millel dokumentatsioonile vastavalt on hooldusala (R 10 m). Puurkaev koos hooldusalaga asub täies ulatuses riigitee kaitsevööndis. Riigimaantee omanik (Maanteeamet) ei võta kohustusi leevendusmeetmete rakendamiseks, mis tulenevad kinnistuga külgnevate riigimaanteede põhjustatud häiringutest (müra, vibratsioon, õhusaaste). VEEMÕÕDUSÕLM Hoonete veesõlm on ette nähtud kinnistul asuva olemasoleva abihoone nurgas asuvast ühenduskaevust. Ühenduskaevust tuuakse uued veetorustikud uute hooneteni. 14 ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ, PÄRNU MNT 131B-12, 11314 TALLINN :: MTR: EEP000784 KASVUHOONE JA ABIHOONE KÄRNERI, ÜKSNURME KÜLA, SAKU VALD TORUSTIKUD JA ARMATUUR Hoonete sisemine veetorustik nähakse ette komposiit- ja plasttorudest. Torustik paigaldatakse esimesel korrusel ripplae taha ja osaliselt seintesse. Teisel korrusel paigaldatakse torustik põrandasse ning osaliselt seintesse. SOOJA VEE SÜSTEEM Soe vesi valmistatakse õhksoojuspumba baasil. VÄLISVÕRGUD Välisveetorustik paigaldada ~1,8m sügavusele maapinnast toru peale. Hoone veesisend monteerida plastist hülsstorus Ø100. Maja vundamendis olev hülsstoru sulgeda väljaspool vundamenti 1m kauguselt veetihedalt, ning veemõõdusõlme poolt jätta avatuks. KANALISATSIOON Käesoleva projektiga lahendatakse kogu kinnistu kanalisatsioon ning uuendatakse ka olemasoleva eluhoone liitumine. ARVUTUSLIK VOOLUHULK Hoone esialgsed olmekanalisatsiooni arvutuslikud vooluhulgad:  Olmekanalisatsiooni vooluhulk 0,6 l/s  Olmekanalisatsiooni maksimaalne tunnine hulk 0,2 m3/h  Olmekanalisatsiooni päevane vooluhulk 0,8 m3/d Kanalisatsiooni arvutuslikud vooluhulgad on arvutatud vastavalt EVS 846:2013 toodud arvutusmetoodikale. TORUSTIKUD JA ARMATUUR Sisemine kanalisatsioon monteeritakse PP SN8 Ø32.... Ø110 plasttorudest paigaldusega põhiosas varjatuna põrandates. Torustikud varustatakse vajalike puhastusluukide ja korkidega. Hoonetele rajatakse tuulutuspüstikud Ø110, mis viiakse >0,7 m üle katuse pinna. Kõik olmekanalisatsioonipüstikud varustatakse vajalikke puhastusluukidega. SAJUVEEKANALISATSIOON Sajuveekanalisatsiooni ei ole kinnistule projekteeritud. VÄLISVÕRGUD Kanalisatsioonisüsteem ehitada isevoolsetest PVC kanalisatsioonitorudest min Ø 110 mm. Kanalisatsioonisüsteemides kasutada ainult veekindlaid ja standardseid ühendusdetaile. Kanalisatsioonitorustik rajada 15 cm paksusele killustikalusele, maksimaalse fraktsioonisuurusega 16 mm. Esmane tagasitäide toru peale (30 cm) teha liivaga ning tihendada. Lõpu tagasitäide teha väljakaevatud pehme pinnasega. Kanalisatsioon ühendatakse uue biopuhastiga kinnistu keskel. Kasutatakse ACO Clara Home biopuhastit. Biopuhastist juhitakse puhastatud reovesi kinnistu lõuna küljel asuvasse drenaažisüsteemi. DRENAAŽ Drenaažisüsteemi ei ole kinnistule projekteeritud. 15 ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ, PÄRNU MNT 131B-12, 11314 TALLINN :: MTR: EEP000784 KASVUHOONE JA ABIHOONE KÄRNERI, ÜKSNURME KÜLA, SAKU VALD KESKKONNAKAITSEMEETMED Käsitletaval objektil tekkivad jäätmed:  pinnakatted (kruus ja muld)  pinnas (liiv) Nimetatud jäätmete käitlemine peab toimuma vastavalt kohaliku omavalitsuse määrusele. Tehnovõrkude kaevetööde tagasitäiteks kasutatava pinnase ja taastatavate äärekivide jaoks tuleb objektil ette näha plats selle ladustamiseks, nii et see ei takistaks mehhanismide ligipääsu ehitusplatsile, ega teiste ehitusmaterjalide nõuetekohast ladustamist. Juhul kui puudub vajalik plats, tuleb väljakaevatav pinnas 100% ära vedada. Eelpool nimetatud tehnovõrkude töövõtja peab jäätmed käitlemiseks üle andma isikule, kellel on nende jäätmete käitlemiseks jäätmeluba või ta on registreeritud jäätmeregistris. ELEKTER JA NÕRKVOOL TEHNILISED ANDMED  liitumispunkti andmed: Kinnistul on olemasolev liitumispunkt kinnistu sees olevas kilbis.  toitepinge: 1x230V  olemasolev võimsus:16A  tarbitav võimsus: täpsustatakse põhiprojekti staadiumis  varutoite allikas ja võimsus: generaatorit ei ole ette nähtud  sidevarustus: sidevarustusega liitumist ei ole projekteeritud NORMDOKUMENDID Eesti Vabariigi õigusaktid: Ehitusseadustik Planeerimisseadus Elektriohutusseadus Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. juuli 2015. a määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“. Standardid: EVS 865-1:2013 „Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 1: Eelprojekti seletuskiri“; EVS-EN 61936-1:2010 Tugevvoolupaigaldised nimivahelduvpingega üle 1 kV. Osa 1: Üldnõuded EVS-HD 60364-1:2008, Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused, üldiseloomustus, määratlused EVS-EN 61439-1:2012 Madalpingelised aparaadikoosted. Osa 1: Üldreeglid ELEKTRIVARUSTUS Kinnistut läbib keskpingeliin (MAIDLA:SAK) kaitsevööndiga (10 + 10 m liini teljest) ning Kinnistu kirdepiiril kulgeb elektriõhuliin kaitsevööndiga (2 + 2 m liini teljest) ning idaosas piiravad ehitustegevust elektrivarustuse õhuliin kaitsevööndiga (2 + 2 m liini teljest) ja maakaabelliin kaitsevööndiga (1 + 1 m kaabli mõttelisest vertikaalist). Projektiga ei ole uut hoonestust elektriliinide kaitsevöönditesse projekteeritud. Hoonete elektrivarustus lahendatakse eraldiseisva tööprojektina. Kinnistul on olemasolev elektrivarustuse liitumisleping. Olemasolevast liitumiskilbist tuuakse uued ühendused projekteeritud hoonete elektrienergiaga varustamiseks. VÄLISVALGUSTUS Kinnistule täiendavat välisvalgustust projekteeritud ei ole. 16 ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ, PÄRNU MNT 131B-12, 11314 TALLINN :: MTR: EEP000784 KASVUHOONE JA ABIHOONE KÄRNERI, ÜKSNURME KÜLA, SAKU VALD ELEKTRI ARVESTUSSÜSTEEM Energiamüüja arveldusarvestid asuvad liitumispunktis. KAABLITEED Kaabliteed kulgevad peamiselt hoone konstruktsioonides. Magistraalkaablitena kasutada vasksoonega kaableid PPJ. Kõik kaablid peavad olema PVC isolatsiooni ja kestaga, arvestatud juhi temperatuurile vähemalt 65ºC. Kaableid ei tohi paigaldada küttetorustike lähedusse ega ventilatsioonikanalitesse. Kaableid ei tohi painutada väiksema raadiusega kui nende 8-kordne läbimõõt. Kaablite kaugused torustikest paralleelsel kulgemisel vähemalt 100mm, ristumisel vähemalt 50mm. LÄBIVIIGUD Betoonpõrandates paigaldada kaablid kogu ulatuses plasttorusse või kõrisse. Juhul kui seina paigaldatakse pistikupesad mõlemale poole, siis tuleb paigaldada pistikupesad nihkega nii, et nad ei oleks kohakuti. Juhtmete ja kaablite sisseviigud valgustitesse ja seadmetesse rõsketes ruumides teostatakse tihendatult. PISTIKUPESAD JA LÜLITID Kogu projekti mahus tuleb kasutada süvistatavaid maanduskontaktiga ning lapsekaitsega pistikupesasid. Mitme samas kohas paikneva lüliti või pistikupesa (kaasa arvatud nõrkvoolupesad) paigaldamisel kasutada ühiseid katteraame, 5 või enama pesa puhul eraldi raame. Pistikupesade üldiseks paigalduskõrguseks on 150 mm. Lülitid paigaldatakse uste lukupoolsele seinale vähemalt 150mm kaugusele uksepiidast, lülitite paigalduskõrguseks on ette nähtud 900mm. Lülitid on sisselülitatud asendis klahvi ülemises sissesurutud asendis. Lülitite kaabeldus teostada kaabliga PPJ 3x1,5. Impulsslülitite kaabeldus teostada kaabliga PPJ 2x1,5. Lülitist viia läbi kaabli faasijuhe. Lülitite ja pistikupesade täpsed asukohad määratakse põhiprojekti staadiumis esitatavatel korruseplaanidel. SIDEVARUSTUS ÜLDOSA Sidevarustust hoonetesse projekteeritud ei ole. 17 ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ, PÄRNU MNT 131B-12, 11314 TALLINN :: MTR: EEP000784 KASVUHOONE JA ABIHOONE KÄRNERI, ÜKSNURME KÜLA, SAKU VALD TEHNILISED NÄITAJAD KINNISTU TEHNILISED NÄITAJAD Krundi pindala 10493 m2 Parkimiskohtade arv kinnistul 4 KASVUHOONE Ehitisealune pind 288,6 m2 Tulepüsivusklass TP-3 Korruselisus 1 Suletud netopind 256,5 m2 Eluruumide pind - Mitteeluruumide pind 256,5 m2 Üldkasutatav pind - Tehnopind 4,6 m2 Suletud brutopind maapealne 288,6 m2 Suletud brutopind maa-alune - m2 Köetav pind 256,5 m2 Rõdude ja lodžade pind - m2 Hoone maapealne maht 1248 m3 Hoone maa-alune maht- - Hoone maht 1248 m3 Ehitise kõrgus 6,7 m Ehitise sügavus 0m Ehitise pikkus 33,6 m Ehitise laius 11,9 m Ehitise absoluutne kõrgus 43,9 m ABIHOONE Ehitisealune pind 29,0 m2 Tulepüsivusklass TP-3 Korruselisus 1 Suletud netopind 25,3 m2 Eluruumide pind - Mitteeluruumide pind 25,3 m2 Üldkasutatav pind - Tehnopind - Suletud brutopind maapealne 29,0 m2 Suletud brutopind maa-alune - m2 Köetav pind 25,3 m2 Rõdude ja lodžade pind - m2 Hoone maapealne maht 85 m3 Hoone maa-alune maht- - Hoone maht 85 m3 Ehitise kõrgus 3,3 m Ehitise sügavus 0m Ehitise pikkus 9,1 m Ehitise laius 3,2 m Ehitise absoluutne kõrgus 40,70 m Arhitekt: Peeter Liivandi- volitatud arhitekt tase 7 18 ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ, PÄRNU MNT 131B-12, 11314 TALLINN :: MTR: EEP000784 KASVUHOONE JA ABIHOONE KÄRNERI, ÜKSNURME KÜLA, SAKU VALD LISAD LISA NIMETUS NR ELEKTRILEVI VÕRGULEPING NR 9291571923/1 - 11.11.2019 1 BIPUHASTI ACO CLARA HOME JOONIS 2 GEODEETILINE ALUSPLAAN 3 19 ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ, PÄRNU MNT 131B-12, 11314 TALLINN :: MTR: EEP000784 KASVUHOONE JA ABIHOONE KÄRNERI, ÜKSNURME KÜLA, SAKU VALD JOONISED ASENDIPLAANI JOONISED SITUATSIOONISKEEM AS-4-01 ASENDIPLAAN AS-4-02 PIIRDEAIA JOONIS AS-4-03 KASVUHOONE JOONISED 1. KORRUSE PLAAN AR-5-01 LÕIGE A-A AR-6-01 VAATED 1 AR-6-02 VAATED 2 AR-6-03 3D VAATED 1 AR-9-01 3D VAATED 2 AR-9-02 ABIHOONE JOONISED ABIHOONE 1. KORRUSE PLAAN AR-5-02 ABIHOONE VAATED JA LÕIGE B-B AR-6-05 ABIHOONE 3D VAATED AR-9-03 20 ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ, PÄRNU MNT 131B-12, 11314 TALLINN :: MTR: EEP000784 TINGMÄRGID KINNISTU PIIR 38 .0 38 OLEMASOLEVAD HOONED 4 38 .1 1 . 03 37 PROJEKTEERITUD HOONED .52 va ate 37.46 PROJEKTEERITUD KÕVAKATE kii X= 6571900 37.40 rp PUURKAEVU HOOLDUSALA (r=10 m) ea 37.40 tee Y= 535700 VAATEKOLMNURK RIIGITEELE le 13 0 OLEMASOLEV KP ÕHULIIN 7,0 0m 37.44 8 ,2 OLEMASOLEV MP ÕHULIIN 58 38 .0 38 0 37.39 37 .0 OLEMASOLEV MP MAAKAABEL sõ riig utee 7 .9 id 6 ite vä e k lim R 10,00 37.38 OLEMASOLEV VEETRASS ait ise ,00 637.37 se st ,00 PK OLEMASOLEV REOVEEKANALISATSIOON 10 vö se 0 6,0 ön rv TP OLEMASOLEV KUIVENDUSSÜTEEMI KAEV d 3 as 37.28 ,00 0m t 10 Ø32 ÕHULIINI EHITUSKEELUVÖÖND 38 37.62 1.28 .11 37.17 38 pe 38 ÕHULIINI / KAABELLIINI KAITSEVÖÖND .12 .0 37.40 5 00 RIIGITEE KAITSEVÖÖND 4, 6,1 orie 1 37.39 37.10 nt. 37.64 37.00 37.27 PROJEKTEERITUD VEETRASS 38 11 .2 38 4 ,51 2 .0 PROJEKTEERITUD KANALISATSIOON .2 38 37.27 37 0 37.49 7 ,4 .2 29 3 LIKVIDEERITAV KANALISATSIOON . 07 37.31 37.75 37.31 37 37.07 .0 5 PROJEKTEERITUD MP MAAKAABEL 36.98 37 38 36.70 .19 38 1 8 37.18 .2 0 2,0 OLEMASOLEV HALJASTUS 6 38 .2 va orient. 71801:003:0091 0 36.94 a 0 PROJEKTEERITUD HALJASTUS- VILJAPUU te 37.04 Kärneri 7 ±0,00=37,20 2,0 ki ,6 37.38 37.66 ir 21 37.05 3,00 37.41 PROJEKTEERITUD PIIRDEAD JA VÄRAVAD pe 38 37.05 1 at .16 ee PARKIMISKOHT 2 38 le 36.94 37.46 37.63 9,00 .2 ku SISSEPÄÄS HOONESSE 3 1,00 n3i8 6, 36.85 36.66 00 37.11 r.1is6 36.77 37.35 37.34 JUURDEPÄÄS KINNISTULE tm 37.08 4 ik 1 37.27 PRÜGIKASTID un 6, 38 1,00 00 3,00 i .12 37.00 10 38 36.71 ,0 .19 0 38 37.01 36.79 37.26 biopuhasti .13 37.15 37.25 36.98 ACO Clara Home 38 37.17 .0 .1 1 10 38 9 38 ,0 .16 0 38 19 0 36.72 2 7. .1 0 2,0 .3 3 37.04 38 6 38.0 5 36.61 36.94 .2 36.93 7 38 TEHNILISED NÄITAJAD 1 36.99 7. 3 0 2 2,0 .9 37 3 .0 3 KINNISTU TEHNILISED NÄITAJAD 36.85 8 .1 37.06 3 7.0 37 38 9 Krundi pindala 10493 m2 .9 Parkimiskohtade arv 2 36.64 36.73 5 37 .9 6 37.04 3 37.17 PROJEKTEERITUD KASVUHOONE Ehitisealune pind 288,6 m2 37.09 Tulepüsivusklass TP-3 9 37.10 .7 Korruselisus 1 36 4 36.68 .4 Suletud netopind 256,5 m2 36.65 37 6 0 37.15 3 7. 8 Eluruumide pind - 36.71 7. 5 Mitteeluruumide pind 256,5 m2 3 Üldkasutatav pind - 5 Tehnopind 4,6 m2 .6 3 6 Suletud brutopind maapealne 288,6 m2 36.52 Suletud brutopind maa-alune - m2 36.86 Köetav pind 256,5 m2 3 3 7. Rõdude ja lodžade pind - m2 3 7 .4 36.95 36.64 37 4 Hoone maapealne maht 1248 m3 .4 Hoone maa-alune maht- - 37 1 Hoone maht 1248 m3 .6 Ehitise kõrgus 6,7 m 6 3 Ehitise sügavus 0m 36.57 Ehitise pikkus 33,6 m Ehitise laius 11,9 m 36.43 Ehitise absoluutne kõrgus 43,9 m 3 rv m 71801:003:0077 3 7. t 4 36.60 se 30 Nurmetamme 3 as 4 7. 0 st d PROJEKTEERITUD ABIHOONE 3 4 ise öön 7. 3 Ehitisealune pind 29,0 m2 2 lim ev .4 Tulepüsivusklass TP-3 vä its 6 3 ee ka Korruselisus 1 ut e id ite Suletud netopind 25,3 m2 9 3 sõ riig 7. Eluruumide pind - 3 36.50 7 Mitteeluruumide pind 25,3 m2 4 7. Üldkasutatav pind - 3 7 36.57 3 7. Tehnopind - 3 36.48 Suletud brutopind maapealne 29,0 m2 1 .4 6 Suletud brutopind maa-alune - m2 3 X= 6571750 36.37 Köetav pind 25,3 m2 Rõdude ja lodžade pind - m2 Hoone maapealne maht 99 m3 Y= 535700 6 Hoone maa-alune maht - .3 4 37 .4 Hoone maht 99 m3 5 37 .2 Ehitise kõrgus 3,8 m 37 Ehitise sügavus 0m Ehitise pikkus 9,1 m Märkused: Ehitise laius 3,2 m 1. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. Ehitise absoluutne kõrgus 41,10 m 2. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 12.01.2019 Geodeesia 24 OÜ Objekt: Litsentsid: 751 MA, EEG000265 OBJEKT Geodeesia 24 Reg.nr: 12135099 Pärnu mnt 139e, 11317 Tallinn Harjumaa, Saku vald, Üksnurme küla, Krookuse tee 6 Objekt KASVUHOONE KÄRNERI KINNISTU, ÜKSNURME KÜLA, Staadium Mõõtkava EP Töö nr. 02-20 1:500 [email protected] SAKU VALD Pärnu mnt 131B-12 11314, Tallinn Vastutav geodeet: Karel Truu Joonise nimetus: Mõõtkava: Joonis ASENDIPLAAN Osa AE Joonis AS-4-02 MTR reg. nr EEP000784 Mõõdistas: Riho Sulg MAA-ALA PLAAN TEHNOVÕRKUDEGA 1:500 Tellija Arhitektid Peeter Liivandi Kuupäev 27.02.2020 Töö nr: Staadium: Kuupäev: Leht: REELI PROJEKT OÜ Villu Scheler Cad kärneri kasvuhoone asend.pln XXX-19 GEODEESIA 06.02.19 1 Saku Vallavalitsus Teie 10.03.2020 menetlus nr 206763 [email protected] Teaduse 13 Meie 12.03.2020 nr 15-2/20/12470-2 Saku alevik, Saku vald, 75501, Harju maakond Nõusolek Saku vallas Üksnurme külas Kärneri kinnistul riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks Olete esitanud Maanteeametile nõusoleku saamiseks Harju maakonnas Saku vallas Üksnurme külas riigitee nr 11344 Kanama–Üksnurme km 4,217–4,325 ja riigitee nr 11345 Rahula–Saku km 5,595–5,693 kaitsevööndis paiknevale Kärneri kinnistule (katastritunnusega 71801:003:0091) kavandatava kasvuhoone ja abihoone projekti. Projekteeritavas hooned paiknevad väljaspool riigitee kaitsevööndit, kuid kaitsevööndisse ulatuvad projektiga kavandatud juurdepääsutee, parkimisala ja erinevad tehnovõrgud. Lähtuvalt EhS § 70 lg 3 anname nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivast EhS § 70 lg 2 p 2 tulenevast piirangust kõrvalekaldumiseks vastavalt Arhitektuuribüroo RAF OÜ tööle nr 1-20 „Kasvuhoone ja abihoone Kärneri kinnistul“ (lisa 1 ja 2). Juhime tähelepanu, et projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega: 1. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed või selle korrakohast kasutamist. 2. Vastavalt EhS § 72 lg 2 on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise, mistõttu ehitiste ehitamisel peavad olema tagatud majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud nõuded külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta. 3. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu. 4. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. Käesolev nõusolek kehtib 2 aastat väljastamise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lisad: 1. Lisa 1. Projekti seletuskiri [KARNERI_EP_AA-3-01_Seletuskiri.pdf] 2. Lisa 2. Projekti asendiplaan [KARNERI_EP_AS-4-02_ASENDIPLAAN.pdf] Hans Keskrand 59819102 [email protected] 2 (2)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel