Kiri

TÖÖ Teeääre biopuhasti projekt NIMETUS: Harjumaa, Raasiku vald, Kurgla Küla, Teeääre Katastritunnus: 65101:002:0776 TÖÖ NR: 0142_EP TELLIJA: Ergo Raid Harjumaa, Raasiku vald, Kurgla Küla, Teeääre e-mail: [email protected] tel: 56801751 TÖÖVÕTJA: Puurkaevumeistrid OÜ Registrikood 12521431 Majandustegevusteade projekteerimise nr EEP003922 KOOSTAJA: Ardo Lünekund SISUKORD 1. OLEMASOLEV OLUKORD............................................................................................................................ 3 2. PROJEKTI KOOSTAMISE ALUS- JA JUHENDMATERJALID ............................................................................ 4 3. PLANEERITAV LAHENDUS .......................................................................................................................... 4 3.1 Biopuhasti ................................................................................................................................................ 4 3.2 Kanalisatsioonitorud ................................................................................................................................ 7 3.3 Biopuhasti vee käitlus .............................................................................................................................. 7 Lisa 1 Biopuhasti kasutusjuhend ....................................................................................................................... 9 Lisa 3 Hallveepumba kasutusjuhend ............................................................................................................... 23 JOONISED Joonis 1. Kinnistu asukoha skeem Joonis 2. Biopuhasti läbilõige ja toimimispõhimõte Joonis 3. Kanalisatsioonitrassi ja biopuhasti asendiplaan  1. OLEMASOLEV OLUKORD Kinnistu asub hajaasustusalal. Kinnistul puudub kanalisatsioonisüsteem ning puudub ka juurdepääs ühiskanalisatsioonile. Kinnistul elab 3 püsielanikku. Lähiümbruses asuvad keskkonnatehnilised rajatised: Biopuhasti ja imbsüsteem on planeeritud nii, et nad oleksid vähemalt 10m hoonetest ja 10m olemasolevast puurkaevust. Hüdrogeoloogilised tingimused:  Eesti põhjavee kaitstuse kaardi järgi on põhjavesi nõrgalt kaitstud.  Maapinna abs kõrgus on 40m.  Kinnistul asuva puurkaevu PRK0060787 andmete kohaselt on piirkonna kõrgeim põhjavee tase 4,8m  Põhjavee eeldatav voolusuund kinnistul on lõunast põhja. Joonis 1. Kinnistu asukoha skeem  2. PROJEKTI KOOSTAMISE ALUS- JA JUHENDMATERJALID Käesoleva projekti koostamise alusmaterjaliks on Maaameti kaardi väljavõte. Projekteerimisel on lähtutud Eesti Vabariigi standarditest ja dokumentidest: 1. Eesti Vabariigi seadused, valitsuse määrused ja otsused, sh:  EV seadus „Veeseadus“  VV määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ 2. KOV otsused; 3. järelevalve- ja kontrollorganite otsused ja juhised; 4. Eesti Vabariigis tööde teostamise ajal kehtivad standardid - kui ei ole teisiti määratud seletuses või joonistel:  EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk  EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon  RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend  MAA RYL 2000 Ehitiste üldised kvaliteedinõuded. pinnasetööd ja alustarindid 5. Üldkehtivad reeglid ja tavad 3. PLANEERITAV LAHENDUS Kinnistule paigaldatakse biopuhasti koos kanalisatsioonitrassiga ning kanalisatisooni survetrass suunatakse kaks meetrit kraavist asuvasse voolurahustuskaevu. Voolurahustuskaevust liigub edasi 110mm isevoolne kanalisatsioonitoru Aruküla-Kostivere maantee äärsesse kraavi. Rajatava kanalisatsioonitorustiku pikkus on ca 33m. Terve rajatise ehitusalune pind on ca 7m². Kui puudub reoveekogumisala veeseaduse tähenduses lähtutakse heitvee reostusnäitajate piirväärtuste määramisel reostusallika reostuskoormusest. Kinnistu reostuskoormus ööpäevas on 3 ie ehk 180/d BHT7. Kinnistu ööpäevane reoveekogus on 3ie korral Qa ööp=0,45 m3/ööp. Alla 5 m3 heitvee ööpäevas pinnasesse juhtimisel peab olema võimalik võtta esinduslikke proove reoveepuhastisse sisenevast reoveest. Selleks on enne puhastit projekteeritud torustikule astmega kaev. 3.1 Biopuhasti Tootenimetus: Biopuhasti Reovesi Bio7 ( 3,4m³) Toote valmistamisel on lähtutud standarditest:  EN 12566-12000/A1:2003  ISO 9001:2008   EVS-EN 12566-1:2 Biopuhasti kasutusjuhend koos toimuvusdeklaratsiooniga on lisatud projekti lõppu. Tehnosüsteemi kavandatav eluiga on 20 aastat. 3.1.1 Toote kirjeldus Reovesi Bio7 biopuhasti sobib teenindama eramut, kus kasutatakse kuus kuni 19m³ vett (kuni 9 püsielanikku). Bio7 biopuhasti töötab aktiivmuda protsessi toimel. Vastavalt eelprogrammeeritud töötsüklitele õhustatakse reovett ning reovesi on puhasti sees pidevas ringluses tagamaks parima võimaliku puhastustulemuse. Biopuhastisse ei ole vaja eraldi lisada bakterit, protsess hakkab pärast puhasti käivitamist ise tööle 4-8 nädala jooksul alates puhasti kasutuselevõtust. Kamber 1: Rahustuskamber Esimeses kambris ühtlustatakse puhastisse jõudva reovee voolukiirus järgmistesse kambritesse ning toimub esmane mehaaniline eelpuhastus, mille käigus settivad kambri põhja suuremad tahkised. Vesi liigub läbi seina läbiviigu edasi teise kambrisse. Kamber 2: Järelsette kamber Teises kambris toimub taaskord mehaaniline sete, kus suuremad tahkised settivad kambri põhja. Seejärel liigub vesi läbi seina läbiviigu edasi kolmandasse kambrisse. Kamber 3: Aereerimiskamber ehk reaktor Kolmandas kambris toimub reovee bioloogiline puhastamine aereerimise (õhustamise) toimel. Õhustamine tagab piisava hulga hapnikku aktiivmudas olevatele mikro-organismidele. Mikro- organismid lagundavad reovees oleva aine veeks ja süsinikdioksiidiks. Õhustamine toimub läbi kambri põhjas asuva aeraatortaldriku, mis seadmekaevus asuvast õhupumbast saab vooliku kaudu vajaliku õhu. Puhastatud vesi liigub läbi läbiviigu neljandasse kambrisse. Kamber 4: Järelsetiti Neljandas kambris õhustamist ei toimu, mis tähendab et veel alles jäänud vees olevad rasked osakesed saavad settida kambri põhja ning hõljuvad osakesed tõusta pinnale. Neljandast kambrist tõmmatakse suruõhuga jääkmuda kambri põhjast tagasi kolmandasse, et see läbiks puhastusprotsessi uuesti. See toimub paralleelselt reaktori õhustamistsükliga. Kord ööpäevas käivitub õhulift, mis segab neljanda kambri sisu nii, et setted langeksid põhja. See tähendab, et ülemise vee tasapinna ja kambri põhja vahel asuvast väljavoolutorust väljub ainult puhastatud vesi, kust on välja võetud nii sete kui heljum. Joonis 2. Biopuhasti läbilõige ja toimimispõhimõte 3.1.2 Asukoht Biopuhasti asukoha valikul tuleb arvestada järgnevate asjaoludega:  pinnase liik,  pinnavormid,  põhjavee tase,  krundi piirid,  vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul tuleb veel silmas pidada tühjendusauto ligipääsu võimalust. Kuna biopuhasti ja seadmekaevu teenindusavade kaaned ei ole mõeldud taluma suurt koormust, siis tuleb biopuhasti asukoha valikul arvestada sellega, et nende peal ei ole soovitatav kõndida. Keelatud on kaantest üle sõita murutraktori, auto või teiste sõiduvahenditega. 3.1.3 Biopuhasti paigaldus Kõiki paigaldustöid (sh elektri-, kaeve- ja pinnasetööd) peavad teostama oma ala pädevad spetsialistid. Biopuhastit paigaldades on vaja järgida kõiki tööohutuse nõudeid, et vältida õnnetusi. Samuti peab olema hoolikas ning jälgima, et ladustamise, tõstmise, transpordi ja paigalduse käigus toodet ei kahjustataks. Kaevik tuleb kaevata igas suunas nii, et kaevik oleks vähemalt pool meetrit laiem puhasti gabariitidest. Biopuhasti ümber peab olema piisavalt ruumi tagasitäite tihendamiseks ning ohutuks töötamiseks. Ohutute töötingimuste saavutamiseks on vajalik anda kaeviku nõlvale piisav nurk, et ei oleks varingu ohtu. Eriti raskete paigaldustingimuste korral tuleb kaevik toestada. Majast väljuva kanalisatsioonitoru ja puhasti vaheline toru peab olema nõuetekohase languga. Standardselt on puhasti sissevoolutoru puhasti korpuse (ovaalse osa) põhjast 870mm kõrgusel. Kanalisatsioonitorud peavad olema SN8 tugevusega. Kaeviku põhi peab olema tugev pinnas, mis tuleb tasandada siledaks ehk täielikult horisontaalseks ning tihendada. Seejärel tõsta puhasti kaevikusse. Puhasti korpuse ovaalne osa peab toetama täies ulatuses pinnasele (ilma tühimiketa) ning olema täiesti horisontaalselt st puhastit ei tohi paigaldada kalde alla. Biopuhasti on iseankurduv. Kuiva pinnasesse paigaldades pole vaja seda eraldi ankurdada. Kaeviku tagasitäiteks sobib liiv, killustik, kruus. Tagasitäiteks ei tohi kasutada savipinnast, suuri kive ega lund või jääd sisaldavat materjali. Tagasitäite materjal peab olema tihendatav. Suurim osakeste suurus killustikus / kruusas 20mm. 3.2 Kanalisatsioonitorud Kanalisatsioonitorude minimaalne rajamissügavus on 0,5 m toru peale, arvestades maapinnast. Hoonest settemahutisse ja sealt jaotuskaevu Ų 110 tulevad kanalisatsioonitorud paigaldatakse tihendatud (vajadusel kasutades pinnase tihendajat), kividest puhastatud pinnale (liiv) 1–2% kaldega. See tähendab 1–2 cm langust toru ühe jooksva meetri kohta. Paigaldamisel peab kasutama vesiloodi või loodimisseadet. Mahuti ja hoone vahelisele alale tuleb vajadusel paigaldada kontrollkaev. Kanalitsiooni torustike välistrassi pööramise võib kasutada maksimaalselt 30 kraadist nurka, suuremad pööramised peab tegema vahekaevuga. Hoonepoolses otsas on kanalisatsioon vabalt ventileeritav katuse kaudu, alarõhuventiili ei tohi kasutada. Tihenditega toruühenduste paigaldamist hõlbustab määrdeainete kasutamine. Kanalisatsiooni torud peavad vastama standardile EN1401 või EN13476. 3.3 Biopuhasti vee käitlus Ehituse ajal selgitatakse välja veetaseme kõrgus maapinnast. Pärast biopuhastit lisatakse süsteemile reovee ülepumpla ja survetrass liigub voolurahustuskaevu. Voolurahustuskaevust liigub edasi 110mm isevoolne kanalisatsioonitoru Aruküla-Kostivere maantee äärsesse kraavi. 110mm isevoolne kanalisatsioonitoru tuleb paigaldada selliselt, et Aruküla-Kostivere maantee äärsese kraavi kõige kõrgema veetaseme korral jääb kanalisatsioonitoru veetasemest kõrgemale. Et olla kindel biopuhastist ära voolava vee jõudmiseks jõkke ülalpool kraavi vee tasapinnast paigaldatakse biopuhasti järgi reovee ülepumpla ja kaks meetrit enne kraavi paigaldatakse voolurahustuskaev. Hallveepumba kasutusjuhend on lisatud projekti lõppu. Lisa 1 Biopuhasti kasutusjuhend 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 Lisa 3 Hallveepumba kasutusjuhend Kasutusjuhend pumpadele WQ, WQF, SN, Furiatka, Furia, KRAKEN, BIG, IP, IPE, SWQ, CTR MÄRKUS: Enne seadme kasutuselevõttu lugege kasutusjuhendit. Ohutuse tagamiseks on pumba kasutamine lubatud vaid kasutusjuhendiga põhjalikult tutvunud isikutel. MÄRKUS: Kasutusjuhend on ostu-müügilepingu olulisim osa. Kahjusid, mis on tekkinud kasutusjuhendile mittevastava tegevuse tagajärjel, võetakse kui lepingu rikkumist ja see välistab mistahes seadme tõrgetega seotud kaebuste rahuldamise. ETTEVAATUST! Seade ei ole ette nähtud kasutamiseks inimestele (sh lastele), kelle motoorne, sensoorne või vaimne suutlikkus on piiratud või kellel puuduvad vastavad kogemused, välja arvatud juhul, kui kasutamine toimub järelevalve all või vastavalt nende ohutuse eest vastutavate isikute juhistele. Hoolitsege selle eest, et lapsed ei satuks seadmega mängima. KASUTAMINE: Kasutusjuhendis kirjeldatud pumbad on mõeldud puhta ja saastunud vee pumpamiseks. WQ- pumpasid võib kodumajapidamistes kasutada reoveemahutite tühjendamiseks, vee väljapumpamiseks üleujutatud ruumidest jne, samuti tööstuses, põllumajanduses ja muuks professionaalseks kasutuseks, kus vajatakse kanalisatsiooni või saastunud vee jaoks tugevat sukelpumpa. Vee saastumisaste ei tohi ületada vastava pumbatüübi jaoks lubatud hõljuvosakeste läbimõõtu (vt tehnilisi andmeid) ja saastatus ei tohi sisaldada abrasiivseid aineid nagu liiv või kruus. Tahkete osakeste sisaldus vees ei tohi ületada 10%. Pump on ette nähtud sellise vee pumpamiseks, kus ei ole tahkeid ega abrasiivseid osakesi. . Liivaseguse vee pumpamise tagajärjeks on pumba kiire kulumine ning töökõlbmatuks muutumine. Sellisel juhul saab pumpa remontida vaid tasu eest. Pump ei sobi söövitavate ja tule- või plahvatusohtlike ainete (näit. bensiin, nitro, õli jne) ega toiduainete või soolase vee pumpamiseks. Selliste vedelike pumpamise tagajärjel tekkinud 23  kahjustuste puhul garantii ei kehti. o Pumbatava vee maksimaalne temperatuur on 35 C. Pump ei sobi liigse mineraalainesisaldusega vee pumpamiseks - see võib tekitada pumbatavate osakeste sadestumist. Pumba kasutamine sellistes tingimustes võib põhjustada pumba tööelementide enneaegset kulumist. Pumbaga ei tohi pumbata õli- ega petrooleumiderivaate. Pumba kasutamine sellistes vedelikes mõjub kahjulikult kummielementidele, näiteks kaablitele ja tihendusmaterjalidele, mille tagajärjeks võib olla pumba leke või mootoririke. Sellistel juhtudel on pumba remont tasuline. Pumbatav vesi ei tohi sisaldada pikakiulisi hõljuvosakesi, mille läbimõõt ületab vastava pumbatüübi jaoks tehnilistes andmetes ette nähtud maksimumi. PUMBA PAIGALDAMINE: Käesolev kasutusjuhend hõlmab sukelpumpasid, mis töötavad täielikult pumbatava vee all. Pumba minimaalne sukeldumistase töörežiimil on 25 cm. Pump töötab ka väiksemal sukeldumistasemel, kuid sel juhul peab see toimuma kasutaja pideva järelevalve all. Mistahes tööhäire korral tuleb pumba toide välja lülitada. Pump ei tohi töötada „kuivalt“, ilma veeta. „Kuivalt“ töötamine võib põhjustada seadme saastumist. Sellisel juhul on seadme remont tasuline. Pumbad võivad olla varustatud ujuklülitiga – elektrilüliti juhtimispult, mis võib veetasemest olenevalt pumba automaatselt sisse lülitada. Kui veetase tõuseb, siis veepinnal hõljuv õõnes ujuk tõuseb koos veega ülespoole. Kui sisselülitumistase on saavutatud, liigub ujuki sees olev metallpallike allapoole, ühendades samaaegselt elektrikontaktid, mille tagajärjel käivitub pumba mootor. Pumpamisprotsessi käigus veetase väheneb ja ujuklüliti asend muutub. Kui ujuk on jõudnud väljalülitumistasemeni, ühendab ujuki sees olev pallike kontaktid lahti, lülitades ühtlasi pumba mootori välja. Kasutaja võib sisse- ja väljalülitumise tasemeid muuta, reguleerides ujuki käepideme ja ujuki vahelise kaabli pikkust. Ujuki ja selle käepideme vahelise kaabli minimaalne pikkus ei tohi olla väiksem kui 8 cm. Kui see asjaolu jäetakse tähelepanuta, võib ujuki kaabli isolatsioon hävineda. Sellisel juhul on seadme remontimine tasuline. Vt. pilti. Tühjendatud paagi minimaalmõõtmed peavad võimaldama ujukil pumbatavas vedelikus vabalt liikuda, samas mitte puutudes paagi seinu. Kui on oht, et ujuk võib jääda paagi seina külge kinni, siis peab pumba töö olema kasutaja range järelevalve all, et vältida võimalikke „kuivalt“ töötamisega seotud kahjusid. Vesi voolab välja tühjenduspumbast (vt. pilti). Pumpamisvoolik peab olema monteeritud pumbaagregaadi väljalaskepordi külge. Pordi külge kinnitamine toimub CB klambri abil (metallist riba). Pumpamisvoolikut valides tuleb meeles pidada, et seadme võimsus sõltub vooliku läbimõõdust ja pikkusest. Mida väiksem on läbimõõt ja mida suurem pikkus, seda madalam on võimsus vooliku juures. Sama põhimõte kehtib ka erinevuse kohta 24 veepeeglite tasemete vahel tühjendatavas paagis ja paagis, kuhu vesi pumbatakse. Mida suurem on erinevus tasemete vahel, seda madalam on pumba võimsus. Maksimaalne tõstekõrguse parameeter, mis on ära toodud tehnilistes andmetes, määrab ära maksimaalse surve, mida pump suudab tekitada. Selle surve juures võrdub pumba võimsus nulliga. Kui pump on tühjendatud paagis vee all, tuleb hoolega jälgida, et pumpa lastaks alapoole pumba käepideme külge kinnitatud trossi abil. ETTEVAATUST!!! Pumpa on keelatud tõsta või langetada toitekaabli või ujuki abil. Kui pumba tõstmiseks või langetamiseks kasutatakse toitekaablit või ujukit, siis parimal juhul toob see kaasa kaabli hävinemise, halvimal juhul aga on tagajärjeks surmav elektrilöök. Garant ega tootja ei kanna selle nõude eiramise korral mingisugust vastutust. Kahjustunud kaabli remont on tasuline ega kuulu garantii alla. Juhul, kui tühjendatud paagi põhjas on liiva või kive, võib see kahjustada rootorit. Pump peab olema trossiga kinnitatud vähemalt 0,5 m kõrgusele põhjast, nii et kive ega liiva sisse ei imetaks. NB: Pumba määrdeaineks kasutatakse õli. Pumba lahtivõtmine võib tekitada õlileket, millega võib kaasneda vee saastumine. ETTEVAATUST!!! Täitmis- ja imemisportidesse on keelatud toppida käsi või porte pumba toiteallika küljest lahti ühendada. Pumbal on sisseehitatud purustamismehhanism, mis võib põhjustada sõrmede kaotust. ELEKTRIPAIGALDUS: 230V/50Hz toiteallikas koos maandusega tuleb viia pumba külge. Pumpa toitega varustava elektrivõrgu pinge peab olema vastavuses pumba andmesildil oleva pingega. Pumba pistik peab olema ühendatud aktiivse maandusega võrguga. Tootja ja garant ei ole vastutavad isikutele või varale osaks saanud kahjude eest, mille on põhjustanud korraliku maanduse puudumine. Maandusjuhe tähistatakse rohelise-kollase värviga. Pumbad võivad olla varustatud kaablile installeeritud väljalülitusnupuga liigvoolu kaitseks, nupp asub kaablikarbis, umbes 1 m kaugusel pistikust. Mootori ülekoormuse korral lülitab lüliti voolu välja. Väljalülitusnupp kerkib üles. Taaskäivitamine nuppu vajutades on võimalik alles pärast pumba lahtiühendamist elektrivõrgust, kontrollides, kas pump ei ole ummistunud ja võimaliku ummistuse likvideerimist. Ummistuse likvideerimise katse enne eelnevat lahtiühendamist elektrivõrgust võib põhjustada tõsiseid vigastusi. Kaablikarp koos liigvoolukaitselülitiga peab olema kaitstud mustuse ja niiskuse eest. Toitevõrk peab olema varustatud liigvoolu kaitselülitiga, näit M611, et kindlustada mootorit ülekoormuse vastu. Selleks, et pakkuda mootorile maksimaalset ülekoormuskaitset, peab lüliti olema seadistatud maksimaalsele mähisvoolule, mis on toodud seadme andmesildil. Pump võib 25  töötada ka ilma sellise kaitseta, kuid ülekoormusest tingitud kahjude remondikulude eest tuleb tasuda kasutajal. Pumba toite installeerimine peab sisaldama jääkvooluseadet, mis ei lase voolu ΔIn ületada 30 mA. Tootja ja garant ei vastuta isikutele või varale tekitatud kahjude eest, kui nende põhjuseks on pumbale toite andmine ilma asjakohase lülitita. Inimestel ja loomadel on keelatud viibida vees, milles pump töötab. Juhul, kui toitekaabel või ujuki isolatsioon on kahjustunud, on pumba kasutamine keelatud. Sellisel juhul tuleb võtta ühendust garandiga, et kaabel välja vahetada. Mehaaniliste vigastuste kõrvaldamine ei kuulu tasuta garantiiremondi alla. Kahjustunud kaabliisolatsiooniga pumba kasutamine võib parimal juhul mootori veega üle ujutada, kuid halvimal juhul võib see esile kutsuda surmava elektrilöögi. Kui pump töötab märkimisväärsel kaugusel siseruumidest ning toite saamiseks kasutatava pikendusjuhtme pikkus ületab 20 m, tuleb enne pumba käivitamist kontrollida pinget pikendusjuhtme otsas. Tuleb meeles pidada, et mida pikem on juhe/kaabel, seda madalam on toitepinge selle lõpus. Pumpa ei tohi kasutada, kui pinge langeb alla 210 V. Pumba kasutamine sellistes tingimustes võib tekitada mootori ülekoormust ja riket. Sellisel juhul on remont tasuline. HOOLDUS: Enne mistahes hooldustööde läbiviimist ühendage pump toitevõrgust välja. Juhul, kui pumba rootor on saaste tõttu ummistunud, tuleb hooldustööde teostamiseks rootori kamber ära puhastada. Pärast iga kasutuskorda tuleb pump paagist eemaldada ja puhta veega üle loputada. LADUSTAMINE: Puhastatud pumpa tuleb hoida kuivas ruumis. Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et pumpa ei asetataks toitekaabli peale. Kui pumba kaal on märkimisväärne ja säilitusperiood pikk, võib selline ladustamine kaabli isolatsiooni hävitada. SEADME KASUTUSELT KÕRVALDAMINE: Kasutuselt kõrvaldatud toodet võib lõppladustada ainult selleks ette nähtud jäätmekogumissüsteemides, mida haldavad kohalikud elektri- ja elektroonikajäätmete kogumise keskused. Kliendil on õigus tagastada kasutatud seadmeid tasuta ka otse elektriseadmete edasimüüjate võrgustikule, kui tagastatav seade on õiget tüüpi ja täidab 26  samu funktsioone nagu äsjaostetud seade. EL VASTAVUSDEKLARATSIOON (Moodul A): PHU DAMBAT Gawartowa Wola 38, 05-085 KAMPINOS 30. augusti 2002 vastavussüsteemi puudutava akti alusel (Ametlik väljaanne 2004, Nr. 204 punkt 2087) võtame endale täisvastutuse selle eest, et meie pumbad seeriates WQF, WQ, CTR, SWQ, IP, IPS, Furiatka, Furia, IPE, SN, KRAKEN, BIG, millele käesolev deklaratsioon viitab, on vastavuses EL liikmesriikide järgmiste ühtlustatud õigusnormide üldsuunistega: 1) MD 2006/42/EC (kohaldatavad standardid EN 292-1:1991, EN 292-2-1991/A1: 1995, PN- EN 809:1999/AC: 2004) 2) EMC 2004/108/EC (kohaldatavad standardid PN-EN 55014-1:2004, PN-EN 61000-3-2:2004) 3) LVD 2006/95/EC (kohaldatavad standardid PN-EN 60335-1:2004+A1:2005+A2:2008+ A12:2008, PN-EN 60335-2-41:2005) Adam Jastrzębski 23.01.2011 VÕIMALIKUD TÖÖHÄIRED JA TÕRKEOTSING: Ilming: Võimalik põhjus: Probleemi lahendus: Pump ei tööta Ujuklüliti on asendis „välja lülitatud” Oodake, kuni vee kogus pumbas on piisav pumba automaatseks käivitamiseks ujuklüliti abil. Pumbas oleva vee kogus on ebapiisav, et tõsta ujukit asendisse „sisse lülitatud“ Ujuk on millegi külge kinni jäänud ning Kontrollige, kas ujuk pääseb vabalt ei saa muuta oma asendit sisse liikuma. lülitatuks Toide puudub Kontrollige, ka pumba elektripistik on korralikult pistikupessa sisestatud. Kontrollige koduseid kaitsmeid ja kõiki muud tüüpi paigalduskaitsmeid, mis võivad katkestada toitevõrgust voolu saamist Kontrollige, kas naabruses on vool olemas – vool võib olla elektriettevõtte poolt suuremas piirkonnas välja lülitatud. 27  Pump on ummistunud Ühendage pump toiteallika küljest lahti. Eemaldage pump paagist ja likvideerige rootori ummistus. Enne pumba paaki tagasi asetamist kontrollige, kas rootor saab vabalt pöörelda. Pump töötab, kuid ei Väljalaskeport või torujuhe (voolik) on Ühendage pump toiteallika küljest lahti. ima vett ummistunud Eemaldage pump paagist ja likvideerige väljalaskepordi ummistus. Enne pumba tagasi panemist kontrollige torujuhtme (vooliku) läbilaskvust. Vool pumpamisvoolikus on takistatud. Kontrollige, et antud pumbatüübi maksimaalset tõsteväärtust pole ületatud.. Erinevus tühjendatava paagi veepeegli taseme ja veepeegli taseme vahel, millesse vett pumbatakse, torujuhtme (vooliku) pikkus ja läbimõõt on tegurid, mis mõjutavad pumba poolt sooritatava tõste kõrgust. Kui takistus on vastava pumbatüübi kohta liiga tugev, vahetage pump sellise vastu, millel on suurem tõstekõrgus. Pumbakaevus pole piisavalt vett Kontrollige, et ujuk ei ole paagi seina külge kinni jäänud, takistades ujuki automaatset lülitumist. Päästke ujuk vabaks. Pump ei lülitu välja, Ujuk on paagi seina või torujuhtme Kontrollige, et ujuk ei ole paagi seina ehkki vesi on (vooliku) külge kinni jäänud külge kinni jäänud, takistades ujuki tühjendatud automaatset lülitumist. Päästke ujuk vabaks. Ujuk on kinni jäänud asendisse „lülita sisse“ Vahetage ujuk välja selleks volitatud teenindusjaamas Pumba tööprotsess Pump ei ole täielikult vee all Kontrollige veetaset pumbakaevus. on katkendlik. Pumba Päästke peatunud ujuk vabaks. sisse monteeritud termolüliti takistab Pumbatud vee temperatuur on liiga Kontrollige, ega vastava pumbatüübi jaoks energiavoogu. kõrge. ette nähtud veetemperatuur ei ole liiga kõrge. Pump lülitub Tagasilöögiklapp on jäetud Monteerige tagasilöögiklapp sagedasti sisse ja väljalaskepordile monteerimata. Kui väljalaskepordile, võimaldades samal ajal välja pump pumpab vett tasemel, mille puhul veel tagasi pumbakaevu voolata. ujuk lülitab selle välja, voolab ka torujuhtme (vooliku) sees olev vesi tagasi pumbakaevu. Kui sisse voolab piisavalt vett, lülitab ujuk pumba välja. See tsükkel jääb pidevalt korduma.  Reigo Kõrnas Puurkaevumeistrid OÜ Teie 14.02.2020 [email protected] Mauri tee 3/26 Meie 13.03.2020 nr 15-2/20/8898-2 Papsaare küla Pärnu linn Pärnumaa Kanalisatsiooniehitiste projekti kooskõlastusest keeldumine ja projekti täiendamiseks nõuete esitamine riigitee piires ja tee kaitsevööndis Harjumaal Olete oma e-kirjas (14.02.2020) teavitanud Maanteeametit kavatsusest rajada Teeääre kinnistule (65101:002:0776) biopuhasti ja küsinud Maanteeametilt võimalust rajada sinna imbla. E-kirja manuses oli lisatud Puurkaevumeistrid OÜ töö nr 0142_EP „Teeääre biopuhasti projekt“ (edaspidi Projekt). Projektis on ette nähtud Teeääre kinnistule ehitada kanalisatsiooniehitised: biopuhasti, isevoolne kanalisatsioonitrass, pumpla, kanalisatsiooni survetrass ja voolurahustuskaev (edaspidi tehnovõrgud). Projektis kavandatud tehnovõrgud jäävad riigitee nr 11304 Aruküla – Kostivere km5,78-5,82 tee piiridesse (teemaale) ja tee kaitsevööndisse. Projektis lk 4 p. 3 Planeeritav lahendus on kirjas: „Kinnistule paigaldatakse biopuhasti koos kanalisatsioonitrassiga ning kanalisatisooni survetrass suunatakse kaks meetrit kraavist asuvasse voolurahustuskaevu. Voolurahustuskaevust liigub edasi 110mm isevoolne kanalisatsioonitoru Aruküla- Kostivere maantee äärsesse kraavi“. Projektis lk 8 on „töö nr 142 joonis nr 3 „Kanalisatsioonitrassi ja biopuhasti asendiplaan“. Joonisel on tehnovõrkudest näidatud: biopuhasti, kanalisatsioonitrass, pumpla, kanalisatsiooni survetrass ja voolurahustuskaev. Joonisel puudub imbla, imbväljaku asukoht. Tutvunud esitatud materjalidega ja joonistega ning võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6, lg 10, § 97, § 99 lg 3 lg 4, veeseaduse (VeeS) ja Maanteeameti põhimääruse, ei kooskõlasta Maanteeamet esitatud Projekti ning esitab märkused ja nõuded tehnovõrkude Projekti täiendamiseks riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis: Tehnovõrkude projekteerimisel riigiteede teemaal ja tee kaitsevööndis palume arvestada alltoodud informatsiooni, asjaolude ja nõuetega: 1. Ei nõustu Projektis (lk 4 p 3) esitatud lahendusega suunata kinnistu kanalisatsioonist tulevad heitveed riigitee teekraavi. Riigitee teekraav on ette nähtud tee toimimise eesmärgil, et ära juhtida sadeveed ja et oleks tagatud tee püsivus ja toimimine. Riigitee maanteekraav ei saa olla imblaks/imbväljakuks ja kindlasti ei ole riigitee maanteekraav heitvete suublaks (VeeS § 18, § 19). 2. Imbvälja tuleb ette näha Teeääre kinnistule (kinnistu pindala on 1,66 ha) kus meie hinnangul on piisavalt ruumi imbväljaku ja kõigi teiste tehnovõrkude ehitamiseks kinnistu tarbeks. 3. Palume vältida kanalisatsiooniehitiste kujade (ehitiste kujade ulatus tuleb näidata joonistel) sattumist riigiteede teemaale kuna see kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, § 134, § 136, § 137). 4. Projekt tuleb koostada vastavalt konkreetse tehnovõrgu standarditele ja projekteerimisnormidele ning Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). Teega paralleelselt kulgevad tehnovõrgud paigaldada Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  väljapoole teemaad ja sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei kahjustataks tee muldkeha ja tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid jne). 5. Maapealsete rajatiste kavandamisel tuleb arvestada Maanteede projekteerimisnormides toodud teega külgneva vaba ruumi, külgnähtavuse ja ristumiskohtade nähtavuskolmnurkade ulatusega. 6. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee teemaalt ja kaitsevööndist. 7. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida teehoiutöödega seotud tegevusi. 8. Projektjoonised esitada MicroStation või AutoCad formaadis L-EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel alusplaanil M 1:500/M 1:1000. koos seletuskirjaga, mis enne lõpliku kooskõlastuse saamist saata elektroonselt e-posti aadressil [email protected]. 9. Ülalnimetatud punktides kirjeldatud põhimõtted peavad kajastuma tehnovõrkude ehitusprojekti seletuskirjas ja joonistel. Käesolevad nõuded lugeda projekti lahutamatuks osaks. Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ ning esitatud nõuete täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses teostab Maanteeamet sama seadusega kehtestatud korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marten Leiten juhataja taristu teenuste osakond Lisad: 0142_EP_VK-0-03_RaidBio.asice Arvo Veltri 3372691 [email protected] 2 (2)