LISA 1
ELEKTRON.ART MTÜ
STRATEEGIA AASTATEKS 2026-2029
Missioon
elektron.art MTÜ (edaspidi elektron) on etenduskunstidele keskenduv etendusasutus, mis toob kokku eri valdkondade kunstnikud ja publiku.
Meie eesmärk on edendada uusi algatusi ning pakkuda keskkonda, kus mitmekesised kunstiteosed saavad väärilise väljundi. Loome
võimaluste välja — nii sisulise kui tehnilise — mis kohaneb kiiresti nii kunstnike ideede kui ühiskondlike muutustega.
elektroniga koostöötavad kunstnikud moodustavad elujõulise ja inspireeriva loomingulise võrgustiku. Meie programm seab dialoogi
eksperimentaalsed ja traditsioonilised teatrivormid, et luua mõtestatud, võrdlev ja intrigeeriv tervik.
Töötame kunstnikega, kes kõnelevad kaasaegses keeles ja kasutavad kaasaegseid vahendeid. Toetame nende vabadust tegutseda tundmatul
alal — otsida kohti, kuhu veel pole jõutud. Esindame valdkondadeülest etenduskunsti, ulatudes black box’ist virtuaallavadeni.
Visioon
elektroni visioon on olla Eestis ainulaadne platvorm, mis toob etenduskunstidesse kaasaegseid ja uuenduslikke vorme, ühendades erinevad
kunstidistsipliinid tervikuks. Meie programm koosneb kolmest sambast:
1) noor, värske ja otsinguline etenduskunst;
2) distsipliine ja valdkondasid siduv eksperimentaalne etenduskunst;
3) uuele meediale ja tehnoloogiale pühendunud etenduskunst.
1
Noorte loojate kaasamine on meie tegevuse keskmes. Toetame mitte ainult tuntud kunstnikke, vaid julgustame ka vähem tuntud nimesid,
andes neile platvormi oma ideede väljendamiseks ja arendamiseks. Kunstnikud saavad meilt mitmekesist tuge: dramaturgilist, tehnilist ja
administratiivset. Samuti ligipääsu vajalikele vahenditele, teadmistele, kontaktidele ja mis kõige olulisem — kontekstile.
Meie arusaam eksperimentaalsusest põhineb etenduskunstide julgel laiendamisel – toetame loomingut, mis ühendab erinevad distsipliinid,
tehnoloogilised võimalused ja otsingulised meetodid. Julgustame kunstnikke katsetama mitmesuguste eneseväljendusvormidega, mitte
piirdudes üksnes lavastustega. Julgus olla uuenduslik ja eripärane on elektroni visiooni nurgakivi valdkondlikuks arenguks.
Tehnoloogia ja uus meedia on elektroni jaoks palju enamat kui lihtsalt vahend. See on uurimisobjekt, mida püüame pidevalt mõtestada ja
avastada. Meie eesmärk on leida uusi viise, kuidas tehnoloogiat ja digitaalseid tööriistu etenduskunstidesse integreerida. Kaasame oma
programmi igal aastal tehnoloogiaid innovaatliselt ja loominguliselt rakendavaid kunstnikke. Sotsiaalmeedia ja digitaalkultuuri areng ja
vahendid on sageli elektroni teoste keskne teema. elektroni ettevõtmised resoneeruvad sotsiaal- ja kunstiväljaga, pakkudes inspiratsiooni ja
arutlusmaterjali. Meie tegevused normaliseerivad ja levitavad meetodeid, mida kasutab aktiivselt noorem generatsioon (sotsiaalvõrgustikud,
meemide, story’de ja reels’ide kultuur, AI, sotsiaalmeedia erinevad formaadid, post-digitaalne kunst), luues sellega uut ning kaasavat
kunstikeelt.
Igal hooajal on üks või teine nendest sammastest rohkem esil, sõltuvalt sellest, mis on kunstnike jaoks just praeguses hetkes kõnekas.
Kunstnikud, keda kaasame, defineerivad käesoleva hooaja fookust.
2026-2027 hooaja fookus on lakooniline ja isegi naiivne, kuid niivõrd paljude kunstnike jaoks hetkel aktuaalne: “Elamise kogemus”.
2
Väärtused
1. Kunstnike kogukond
● Niidistik: elektroniga koos- ja kaastööd teinud kunstnikud jäävad meie organisatsiooni juurde mõtte ja vaadete kaaslasteks.
● Hool: Kaasame ja pakume laialdaselt võimalusi ja tööd vabakutselistele kunstnikele. Kaasame vabakutselisi projektipõhiselt
administratiivsete ja tehniliste tööampsudega. See on suureks toeks vabakutselistele, kellel on keeruline leida sissetulekut kahe
loomingulise töö vahel.
● Kaasamine: Avame etenduskunsti ja teatrimaailma laiemale kunstiväljale.
2. Avatus
● Loovuse soodustamine: Toetame ja edendame loovust, julgustades uusi ideid, enesearengut ning lähenemisviise etenduskunstides.
● Eksperimentaalsus: Oleme avatud katsetama uusi tehnoloogiaid, meetodeid ja ühendama eri meediume, erineva vanuse, kultuurilise
ja sotsiaalse taustaga kunstnikke ning publikut.
● Paindlikus: Püüame pidevalt täiustada oma praktikaid ja lähenemisviise, et säilitada paindlikkus organisatsiooni töös.
● Usaldusväärsus: Loome selgeid piire, mis toetavad kunstnike ja organisatsioonis töötavaid inimesi.
3. Ligipääsetavus
● Pakume vajalikku toetust ja ressursse, et aidata noortel alustavatel kunstnikel saavutada oma eesmärke ja arendada oma potentsiaali.
Tagame, et meie ruumid ja tegevused oleksid kõigile ligipääsetavad.
● Kaasame publiku segmenti, kellel ei ole võimalik osta kallist teatripiletit. Püüame hoida piletihinnad nii madalad kui võimalik.
● Seoses uute ruumidega (Von Krahli Teatris) on meil ligipääsetavus nüüd ka liikumispuuetega inimestele.
● Meie digitaalne sisu on kogetav hoolimata asukohast ja sageli ka kellaajast.
4. Kunstilised kvaliteedid
● Meie ressursid ja teadmised on eelkõige selleks, et vormistada kunstilisi ideid.
● Eksperimentaalsus ei ole vabandus lohakusele või selgusetusele. Me väärtustame tööde korrektset vormistust.
● Kunstniku ideede elluviimise ja teostamise julgustamine, et kunstiline idee oleks publikuarvust, populaarsusest ja trendidest ees.
● Suhtume kunstnikesse ja nende töödesse võrdse tähelepanu ning panusega.
3
Hetkeolukord
PÕHIANDMETE Organisatsiooniline areng:
ÜLEVAADE elektron alustas 2025. aastal koostööd Von Krahli Teatriga. Selle
tingis elukallidus etendusasutuse baasvajaduste hoidmiseks
(ruumide rent, tehnilised vahendid, prooviruumid, inimressurss
- tehnikud, koristajad, piletöörid, kommunikatsioon jne.).
Telliskivi Loomelinnakus saame jagada Von Krahli Teatriga
lavastuspindu, tehnikat ja muud primaarset taristut. Lisaks
ainelisele koostööle on Von Krahli Teatri noor, julge ja
sotsiaalselt aktiivne loominguline meeskond elektroni kunstilisi
väärtusi ja eesmärke täiendav üksus.
Märkasime, et elektroni tervikprogrammist kasutasid vaid
pooled projektid klassikalist teatrisaali. elektronis töötavate
kunstnike huvi on erinevad formaadid ja etenduskohad.
Sellistes oludes tundus raiskamisena hoida üleval kallist saali ja
hakata suunama kunstnike ning elektronis tehtud tööde sisu
saali kasutamise suunas. Tänu koostööle Von Krahli Teatriga on
elektroniga töötavatel kunstnikel nüüd juurdepääs
professionaalsele töökeskkonnale. elektroni organisatsioon on
nüüd vabam valima ja suunama kunstilisi ideid täpselt nii nagu
iga projekt seda nõuab.
elektroni töötajate arv 2024. aasta lõpuks oli kasvanud seoses
administratiivsete ülesannete rohkusega (mille tingis
baasvajaduste puudumine) 4,75 töökohale. Oli selge, et
tegevustoetus jaguneb liiga suures ulatuses töötajate palkade,
rendipinna ja produktsiooniks tarvilike esmaste vahendite
4
vahel. Kunstiliste ideede ja arengute teostuseks vahendeid
nappis. Tuli teha olulisi otsuseid ja valikuid.
2025. aasta hooaja alguseks on elektronis 3,5 töökohta. See on
minimaalne stabiilsus, mida elektron peab hoidma. Tegelik
töökoormus on suurem ning katame seda projektipõhiselt. See
omakorda mitmekesistab töökeskkonda ja aitab kultuuriväljal
olevaid vabakutselisi kunstnikke ning administratiivseid ja
tehnilisi töötajaid.
Publiku kasv ja mitmekesisus:
Aastate jooksul (2020-2025) oleme rahul tugeva jälgijaskonna ja
kaasamõtleva publiku kasvatamisega. Meie suund, mis hõlmab
erinevate distsipliinide liitmist, on meelitanud nooruslikku ja
laiapõhjalist publikut. Lisaks oleme aktiivsed rahvusvahelisel
tasandil, luues seeläbi kultuuridevahelist dialoogi ja avardades
meie programmi mõju ja ulatust. Von Krahli Teatriga koostöö
avab uut publiku segmenti meie kunstnikele ja ka vastupidi.
elektron toob Von Krahli Teatrisse nooruslikumat ja
uudishimulikumat publikut. Olgugi, et läbi kahe organisatsiooni
tiheda koostöö on publikul juurdepääs avaramale ja
rikkalikumale programmile, tuleb pöörata tähelepanu veel
selgemale kommunikatsioonile, et publik oskaks teadlikke
valikuid teha. Oleme järgmiste hooaegade osas positiivselt
meelestatud kuna näeme uutesse ruumidesse kolimisel suurt
potentsiaali publikunumbri suurendamisel.
Erilist tähelepanu oleme pööranud koostöövõrgustike loomisele
Soome, Rootsi, Leedu ja Läti kunstnike ning kunstiasutustega,
tugevdades seeläbi piirkondlikku kultuurivahetust.
5
Programmi mitmekesisus ja kvaliteet:
Uue hooaja fookus “elamise kogemus” vaatleb väljakutseid ja ka
võimalusi kaasaja Eestis tegutseda nii kunstniku kui
kodanikuna.
Aastaringselt, kord kuus, ilmub elektron.signal taskuhäälingus
kolm eriilmelist programmi. “field work / väljatöö” lavastab ja
kureerib Nele Tiidelepp. “field work / väljatöö” dokumenteerib
ja kajastab kaasaegse noore kunstniku katsumusi ja väljakutseid.
Üha kiirenevas ja kirevas (töö)maailmas orienteerumine ja
opereerimine on saanud keskseks teemaks. Mis saab ideedest,
väärtustest ja unistustest? “field work / väljatöö” on vormiline
otsing kuuldemängu ja loojutustamise vahealadel. Iga episood
keskendub ühele “väljakutsele”.
Liisbeth Horn kirjutab ja loeb ette oma päevikuid. “Liisbeth
Horni päevikud” on intiimne kurb-naljakas sissevaade
vabakutselise kunstniku argiellu.
Taaselustame populaarse programmi “Tõlked eemalviibijale”.
Igal kuul “tõlgib” erinev autor ühe kunstikogemuse.
elektron arendab edasi eksperimentaalset seeriat “5 gestuuri”.
Uuel hooajal saab see sari nimeks “PRAKTIKA” ja keskendub
etenduskunstidega piirnevatele distsipliinidele. Esimesed kolm
kunstivormi, mis leiavad avamist on muusika, kirjandus ja film.
Hoolikalt kureeritud kahenädalased “PRAKTIKA-d” loovad
eriilmelisi sündmusi ja aktsioone, kus külastaja saab omanäolise
ja rikkaliku kogemuse ühest praktikast.
elektron.signal taskuhääling ja “PRAKTIKA” seeria on hooaega
raamistavad ettevõtmised, mis täiendavad ja
kontseptualiseerivad tervet elektroni programmi.
6
Hooaja kõige suurem ja erinevaid distsipliine siduv lavastus on
Johhan Rosenbergi, Hendrik Kaljujärve ja Sille Pihlaku
“Folk Lore” (tööpealkiri). See on teos, mis on saanud toetust
kolmest erinevast kultuurkapitali sihtkapitalist ja seob
arhitektuuri, moekunsti (Karl Joonas Alamaa), rahvakultuuri
(Rauno Zubko) ja uut meediat suursuguseks mütoloogiliseks
kogemuseks.
Triin Kauberi “Masinad ja Pisarad” toob ühisele väljale kokku
kehad, tehnika ning pisarad. Teos uurib suhet kehade ja
tehnoloogia vahel - kuidas mõjutavad kehad tehnika toimimist
ning ka vastupidi. “Masinad ja Pisarad” etendub galerii
keskkonnas.
Need on vaid mõned mitmekülgseid formaate ja väljundeid
ilmestavad tööd elektroni tihedas ja rikkalikus programmis.
Samuti jätkub koostöö ülikoolidega. Viljandi
Kultuuriakadeemiaga valmib juba traditsiooniks saanud
lavastaja tudengitega digitaalsusele pühendatud grupitöö.
elektron kureerib uue meedia vorme tutvustava töötoa nädalad
Lavakunstikateedri magistriprogrammi õpilastele, kus
tutvustame visuaalse teatri võtmes erinevaid loomingulisi
vahendeid AI-st ja virtuaalreaalsusest kuni helikunsti ja
laseriteni.
elektroni jaoks on oluline, et meie ettevõtmised on
juurdepääsetavad ja digitaalsed tööd kogetavad hoolimata
asukohast ning kellaajast. Samuti on oluline, et meie töö on
kultuurivälja siduv ja rikastav, meie teosed kogetavad nii
klassikalises teatrisaalis kui ka galerii ja linnaruumis. Oleme
kunstipraktikaid ühendav asutus ja toome etenduskunstidesse
jõuliselt sisse erinevaid ditsipliine.
7
Festivalidel osalemine:
Oleme pühendunud kodumaiste lavastuste loomisele ja
produtseerimisele ning osaleme nendega mitmetel festivalidel,
sealhulgas Baltoscandal (Rakvere), SAAL Biennaal (Tallinn), Ma
ei saa aru (Tallinn), UIT (Tartu), Kõu (Valgamaa), DRAAMA
(Tartu), Aavistus (Helsingi), Pixelache Festival (Helsingi), ARS
Electronica (Lintz), Homo Novus (Riia), ANTI Festival (Kuopio),
Artistic Geniuses Symposium (Helsingi), Baltic Current (Riia),
PAD festival (Wiesbaden) ja Impact Festival (Liege).
Kokkuvõte:
● Organisatsiooni nimi: MTÜ elektron.art
● Juhatus: 2 liiget (Kaie Olmre, Hendrik Kaljujärv)
● Loomenõukogu liikmed: Urmas Lüüs, Hedi-Liis Toome,
Kadi-Ell Tähiste. Kohtumised toimuvad kaks korda
aastas, vajadusel tihedamini.
● Töökohtade arv (2025 sügis): 3,5
● Keskmine arv uuslavastusi aastas: 5 lavastust
● Lisategevused: aktsioonid, sündmused, elektron.signal
taskuhääling, digitaalne sisu, kordusetendused, tuurid,
rahvusvahelised võrgustikud, festivalid, töötoad,
residentuurid, erinevad uudsed kunstiformaadid ja
külalisetenduste võõrustamine.
8
Ajalugu ja olulised teetähised:
MTÜ Interaktiivne Üksus alustas tegevust 2005. aastal,
keskendudes innovaatilistele interaktiivsetele lahendustele
etenduskunstis. Aastal 2013 toimus ülevaatenäitus
Kunstihoones, mille eest pälviti Kultuurkapitali peapreemia.
2018. aastal tehti koostööd EV100 raames Kanuti Gildi SAALi ja
Rahvusooper Estoniaga. 2019. aastal võideti
kultuuriministeeriumi Sakala 3 konkursil, mis võimaldas edasi
arendada etenduskunsti uusi vahendeid, kontseptsioone ja
ruume. Seeläbi loodi uus etendusasutus elektron.art. Konkursile
järgnenud töö aga võttis Covidi tulemisega hoopis ootamatu
pöörde. elektron hakkas looma digitaalselt vahendatud
etenduskunsti. 2023. aastal kujunes välja uus elektroni
kunstisaal, laiendades elektroni tegevust veelgi. Samal aastal
muutis MTÜ Interaktiivne Üksus nime MTÜ elektron.art-iks.
2025. aastal alustas elektron koostööd Von Krahli Teatriga ning
jätkab oma missiooni arendada etenduskunste.
MEIE 1. Koostöövõime ja paindlikkus: elektroni väike ja
TUGEVUSED paindlik meeskond võimaldab kiiret otsustusprotsessi ja
(SISEMISED TEGURID, kohandamist muutuvate tingimustega. Töökeskkond, kus
MIS AITAVAD iga töötaja saab välja pakkuda sisulisi ideid, olgu need
ORGANISATSIOONI programmi või loominguliste projektide kohta, loob
ARENGULE KAASA) toetava ja kaasava õhkkonna.
2. Mitmekülgne professionaalne meeskond:
mitmekesise taustaga spetsialistid ning loominguline
koostöö vabakutseliste kunstnikega loob sidusa
9
meeskonna, mille nii kodumaal kui rahvusvaheliselt
tunnustatud liikmed suurendavad meie autoriteeti ja
usaldusväärsust.
3. Julge tehnoloogiline ja kunstiline lähenemine:
tipptasemel tehnoloogia (nt haptilise tehnoloogia
kehakomplektid, valdkonnas eristuv virtuaalne lava) ja
loominguline eksperimenteerimine võimaldavad meil
luua uusi kunstivorme, avardada publiku kogemust ja
suurendada rahvusvahelist koostööd.
4. Koostöö väliskunstnike ja kuraatoritega: viljakas
koostöö väliskunstnike ning kuraatoritega rikastab
programmi ja avardab organisatsiooni maailmavaadet.
5. Mitmekesine programm: Programmis on esindatud
erinevad kunstivormid ja -liigid, mis hõlmavad nii
suuremahulisi lavastusi kui ka väikesemahulisi
eksperimente ja katsetusi vormidega, köidavad laia
sihtgruppi ja suurendavad publiku mitmekesisust.
MEIE
NÕRKUSED 1. Ambitsioonikus: Oma võimete ja tööresursside
(SISEMISED TEGURID, adekvaatne hindamine. Soov olla kunstnike kogukonnale
MIS TAKISTAVAD olemas ja jõustada nende väärtust ning ideid on sageli
ARENGUT) kurnav ja sunnib organisatsiooni hindama kriitiliselt oma
piire ja võimekust.
2. Kommunikatsiooni väljakutsed: Erinevate ja uudsete
kontseptsioonide, koostööde ja programmi keerukuse
selgitamine lihtsate sõnadega võib olla mõnikord
10
väljakutsuv ning takistada publikul meie tegevuste
täielikku mõistmist.
3. Enesehinnang ja eneseväärtustamine: Ebapiisav
eneseväärtustamine ja tagasihoidlikkus oma saavutuste
esitlemisel võib vähendada organisatsiooni nähtavust
ning mõjutada sponsorite ja toetajate huvi. Samuti
tunnetus, et enda olemasolu peab õigustama ning
kehtestama.
4. Rööprähklemine: Ressursside hajutamine mitme
projekti vahel võib vähendada iga projekti tõhusust ja
kvaliteeti.
KESKKONNA 1. Valdkondadevaheline etenduskunst: Erinevaid
VÕIMALUSED kunstialasid ühendav etenduskunst ja online-võimalused
(VÄLISKESKKONNA laiendavad publikuhaaret ning avavad uusi
TEGURID, MIS VÕIVAD loomevõimalusi.
SOODUSTADA 2. Professionaalide ligimeelitamine: Aktiivne ja avatud
ARENGUT) kohalolek teatri- ja kunstimaastikul ning pidev
koostöövõimaluste laiendamine meelitab erinevaid
loomingulisi professionaale, mis suurendab meeskonna
töövõimet ning laiendab meie mõju kultuuriväljal.
3. Koostöö kohalike organisatsioonidega: Von Krahli
Teatriga tihedam koostöö loob võimaluse uusi ja
olemasolevaid kunstiteoseid luua, suurendades seeläbi
publiku huvi ja osalust. Viljakas koostöö ja tihe
mõttevahetus teiste organisatsioonide, festivalide ja
ülikoolidega (Kanuti Gildi SAAL, SAAL Biennaal, Ma Ei
11
Saa Aru, Maajaam, Baltoscandal, Tallinna Ülikooli Balti
filmi, meedia ja kunstide instituut, Tartu Ülikooli Viljandi
Kultuuriakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti
Muusika- ja Teatriakadeemia) pakub igal aasta uusi
koostöövõimalusi.
4. Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega: Hea
dialoog rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu
Pixelache ja Aavistus (Helsingi), ANTI festival (Kuopio),
Homo Novus (Riia), PAD festival Wiesbadenis, Leedu
kunstnike ja kuraatoritega ning võrgustikega nagu Baltic
Current (Riia), Contemporary Art Centre (Vilnius),
Artistic Theatre Geniuses (Teater Viirus Helsinki),
Konträr (Stockholm) pakub uusi arenguvõimalusi ja
suurendab organisatsiooni tuntust välismaal.
KESKKONNA 1. Sõltuvus rahastusest: Tugev sõltuvus peamisest
OHUD rahastusallikast (Eesti kultuuriministeeriumi ja
(VÄLISKESKKONNA kultuurkapitali taotlused) võib põhjustada suuri häireid
TEGURID, MIS VÕIVAD organisatsioonis, kui poliitika muutub või rahastus
PIDURDADA VÕI väheneb.
TAKISTADA ARENGUT) 2. Ebastabiilne majanduskeskkond: Majanduse
ebastabiilsus ja finantsriskid võivad raskendada
realistlikku planeerimist ja igapäevast toimetulekut,
samuti vähendada toetajate ja sponsorite huvi.
3. Töökeskkonna riskid: Ületöötamine ja võimalikud
stressirohked olukorrad võivad kahjustada nii
meeskonna kui ka kunstnike tervist ja efektiivsust,
seetõttu on oluline teha pingutusi tervisliku
töökeskkonna nimel.
12
4. Rendiruumi riskid: Iga-aastane rendihinna ja
elukalliduse tõus tarbijahinnaindeksi alusel põhjustab
mitmeid riske ja ebakindlust. Seetõttu on oluline jagada
ruume ja ressursse koostööpartneritega.
13
Eesmärgid ja tegevused 2026
1. Strateegiline eesmärk: Noor, värske ja otsinguline etenduskunst.
Olulisemad tegevused (täpsemad tegevused kirjas allpool, “Tegevuskava 2026”):
● Paneme kokku eriilmelise programmi, mille teemafookus on “Elamise kogemus”. 2026. a programmis on: Unholy 3nity ja Mikk-Mait
Kivi “Gäng Bäng”, Triin Kauber “Masinad ja pisarad”, Liisbeth Horn ja Anumai Raska “Tegevusklubi”.
● Kaasatud kunstnikega koostöös ehitame ja kasvatame elektroni kogukonda ja publikut.
● Noortele kunstnikele erinevate loominguliste formaatide pakkumine - nt elektron.signal raadiosaated, Raadiobuss, “PRAKTIKA”,
aktsioonides osalemine, elektroni virtuaallava, regionaalsed võimalused.
● Taasesitame loodud lavastusi. Püüame välja murda 5 etenduskorra mustrist. Sellega pakume vabakutselistele kunstnikele tööd.
Uued algatused:
● Laiendame koostöid ülikoolidega. Kureerime töötoa Eesti Muusika ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli magistriprogammile. Seekaudu
tutvustame elektroni poolt pakutavaid võimalusi noortele loojatele.
● Tööampsud vabakutselistele elektroni produktsioonide juures.
Tegevuste ja uute algatuste tulemusena oleme:
● loonud tingimused jätkusuutlikuks kunstnike järelkasvuks.
● suurendanud elektroni nähtavust ja seekaudu loonud atraktiivse konteksti kunstnike töödele.
● korraldanud professionaalse ja mitmekesise valdkonnas eristuva programmi.
● edasi viinud juba väljatöötatud formaatide ja väljundite jätkusuutliku kasutamist.
● nähtav ja toimiv keskkond, kus sünnib värske ja otsiv etenduskunst uue põlvkonna loojatelt.
14
Mõõdetavad tulemused:
● Keskmiselt 5 uuslavastust ja/või tööd aastas. Millest 1-2 on digitaalsusele ja uuele meediale pühendatud, 1-2 on loodud noore alustava
vabakutselise kunstniku poolt, 1- 2 lavastust on pühendunud eksperimentaalsele etenduskunstile, eri distsipliinide ühendamisele või
uute vormide otsingule.
● Vähemalt kolme lavastuse või kunstiteose taasesitamine ja tuuritamine.
● Publiku arvu kasv.
● Sotsiaalmeedia jälgijate kasv 10%.
2. Strateegiline eesmärk: Distsipliine ja valdkondasid siduv eksperimentaalne etenduskunst.
Olulisemad tegevused (täpsemad tegevused kirjas allpool, “Tegevuskava 2026”):
● Uus seeria “PRAKTIKA”, mille iga osa pühendub erinevale kunstivormile, hommage kunstile. Linnaruumi kaasavad ja vormiotsingutele
ja - uuendustele pühendunud teosed: Robin Täpp “Automaailm”, Liisbeth Horn ja Anumai Raska “Tegevusklubi”. Distsipliine
ühendav ja uut meediat kaasav Johhan Rosenberg, Hendrik Kaljujärv, Sille Pihlak “Folk Lore”.
● Kunstnikele erinevate loominguliste formaatide pakkumine — nt elektron.signal taskuhääling, elektroni virtuaallava Nele Tiidelepp ja
Hendrik Kaljujärv “field work / väljatöö”, Liisbeth Horn “Liisbeth Horni päevikud”, erinevad kunstnikud “Raadiobuss”. Unholy
3nity ja Mikk-Mait Kivi “Gäng Bäng”, Liisbeth Horn ja Anumai Raska “Tegevusklubi”.
● Võimaluste loomine uutele kunstnikele, kaasates neid erinevatesse formaatidesse ja koostöösse.
Uued algatused:
● “5 gestuuri” formaadi edasiarendusena lisandub programmi uus formaat “PRAKTIKA”.
● Senisest suurema rõhu panemine lisa ja kaasavatele tegevustele. Laiendame seekaudu “lavastuse” mõistet etenduskunstides.
15
Tegevuste ja uute algatuste tulemusena oleme:
● loonud uued koostööformaadid erinevate kunstnike ja organisatsioonidega.
● loonud uued tööriistad, mis aitavad publikul mõista eriilmelisi kunstiteoseid ja osa saada loomingulisest protsessist.
● loonud uued formaadid, mis võimaldavad kunstnikel katsetada ja uurida ning suhestuda publikuga uuel moel.
● taganud otsekontaktid kaasaegse etenduskunsti innovaatiliste arengutega ja laiendanud elektroni publikut.
Mõõdetavad tulemused:
● Keskmiselt 5 uuslavastust ja/või tööd aastas. Millest 1-2 on digitaalsusele ja uuele meediale pühendatud, 1-2 on loodud noore alustava
vabakutselise kunstniku poolt, 1- 2 lavastust on pühendunud eksperimentaalsele etenduskunstile, eri distsipliinide ühendamisele või
uute vormide otsingule.
● “PRAKTIKA” ja nende 3 avalikku showingut.
● Keskmiselt 40 taskuhäälingu episoodi aastas.
● Taasesitatavad tööd elektroni virtuaallaval. Tänaseks on virtuaallaval taaskülastatavaid teoseid kolm ja järelkuulatavaid taskuhäälingu
episoode 88.
3. Eesmärk: Uuele meediale ja tehnoloogiale pühendunud etenduskunst.
Olulisemad tegevused (täpsemad tegevused kirjas allpool, “Tegevuskava 2026”):
● Teosed, mis kaasavad uut meediat Johhan Rosenberg, Hendrik Kaljujärv, Sille Pihlak “Folk Lore”, TÜVKA ja elektron.art “Vorm”,
Maajaam ja elektron.art “Homework/kodutöö”. Helikunstile pühendatud ambisoonilist helisüsteemi kasutav “Ruumilise heli
päevad” ja “Showcase” koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga, Liisbeth Horn ja Anumai Raska “Tegevusklubi”, Unholy
3nity ja Mikk-Mait Kivi “Gäng Bäng”, elektron.signal taskuhääling.
● Investeerime rohkem aega ja ressursse rahvusvahelistele võrgustikele ja töötubadesse, avades dialooge väliskunstnike ja
organisatsioonidega.
● elektroni kaasproduktsioonide tuuritamine rahvusvahelistel festivalidel ja koostööpartnerite juures.
16
Uued algatused:
● Ettevalmistus ja uute algatuste ning koostööde planeerimine järgnevaks hooajaks Maajaamaga.
● Külastame aasta jooksul uue meediaga tegelevaid festivale ja institutsioone.
● Suuname märkimisväärse osa eelarvest uute algatuste loomiseks. Uue meedia kaasamine etenduskunstidesse on tähelepanu ja
vahendeid nõudev protsess.
● Koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga uus töötuba “Showcase”.
Tegevuste ja uute algatuste tulemusena oleme:
● suurendanud rahvusvahelist nähtavust ja tuntust.
● taganud otsekontaktid kaasaegse etenduskunsti innovaatiliste arengutega ja laiendanud elektroni publikut.
● osalenud rahvusvahelistes projektides ja võrgustikes. Eesmärgiks üks projekt ning üks võrgustik aastas.
● kaasaajastanud virtuaallava.
● arendanud loojate digipädevust.
Mõõdetavad tulemused:
● Osalemine vähemalt kahel rahvusvahelisel festivalil aastas.
● Keskmiselt viis uuslavastust ja/või tööd aastas. Millest 1-2 on digitaalsusele ja uuele meediale pühendatud, 1-2 on loodud noore
alustava vabakutselise kunstniku poolt, 1- 2 lavastust on pühendunud eksperimentaalsele etenduskunstile, eri distsipliinide
ühendamisele või uute vormide otsingule.
● Kaasame vähemalt kaks väliskunstnikku meie programmi.
17
4. Strateegiline eesmärk: elektron.art-i ja Von Krahli Teatri koostöö arendamine.
Olulisemad tegevused:
● Sidusa, struktureeritud ja läbipaistva koostöö loomine Von Krahli Teatriga 2026. aastal.
● Kaasaegse tehnikapargi ja ruumide pakkumine vabakutselistele kunstnikele.
● Kahe organisatsiooni (elektron ja Von Krahli Teater) programmi ja loomingulise jõu sidus koostöö, mis rikastab kunstivälja nii loojatele
kui publikule.
● elektroni ja Von Krahli Teatri ressursside jagamine, nt. turundus ja kommunikatsioon, tehnopark ja tehnikud, ruumide rent.
Uued algatused:
● Vabakutseliste töötajate kaasamine tööampsude kaudu.
● elektroni ja Von Krahli Teatri põimitud programm.
Tegevuste ja uute algatuste tulemusena oleme:
● loonud uue mitmekülgse kahte organisatsiooni siduva teatrimaja.
● loonud lisandväärtust tegevustoetuse kasutamisel.
● püüdnud leevendada pingelist keskkonda kultuurimaastikul.
Mõõdetavad tulemused:
● Kahe organisatsiooni läbimõeldud programm, mis austab mõlema organisatsiooni põhiväärtusi ja eesmärke.
● Vähemalt kaks koostöölavastust aastas.
● Ressursside jätkusuutlik ja väärtustav kasutamine, nt. ühised ja jagatud töökohad, ruumide jagamine.
18
Aastane tegevuskava 2026
1. Strateegiline eesmärk: Noor, värske ja otsinguline etenduskunst.
Tegevus Kirjeldus Tähtaeg Kaaskond Formaat
Unholy 3nity ja Mikk-Mait 2026. aasta septembris esietendub Mikk-Mait september Annabel Tanila, Daniela Privis, Kärt mitmeliigilavastus:
Kivi “Gäng Bäng” Kivi ja Unholy 3nity ühislavastus “Gäng Bäng”, Koppel, Mikk-Mait Kivi. etenduskunst,
mis uurib kaasaegset suhtluskultuuri, mida digitaalne,
iseloomustavad erinevad meetodid, häkid ja sotsiaalne,
trikid. Lavastus soovib leida sotsiaalset ühisala kogukondlik,
empaatia harjutuste kaudu. online teater.
Ettevalmistava protsessi käigus uuritakse
struktureeritud kommunikatsiooni mõju
empaatilisele ja avatud vestlusele. Selle jaoks
korraldab lavastustiim neli modereeritud
kohtumist/aktsiooni:
1. Väitlusklubi (virtuaalne/hübriid)
2. Koosolek (Von Krahli Teatri kohvik)
3. Grupiteraapia (Von Krahli Teatri Kohvik)
4. Hotline (virtuaalne)
Kaasaegsed suhtluskanalid ja viisid on elektroni
huviorbiidis olnud varemgi.
19
Liisbeth Horn ja Anumai Kunstnikud uurivad kogukondlikke dünaamikaid Hooaega Liisbeth Horn, Anumai Raska. mitmeliigilavastus:
Raska “Tegevusklubi” läbi fiktiivse ja kureeritud “klubilise” tegevuste. läbiv digitaalne,
Korraldatakse aktsioone nii linnaruumis kui ka virtuaalne,
digitaalsetes kanalites (sotsiaalmeedia, elektroni sotsiaalne,
virtuaallava, taskuhääling). Need on kogukondlik,
meelelahutuslikku laadi, nutikad ja kokku online teater.
toovad. elektron on oma tegevuses ja suhtluses
väljaga leidnud, et noori etenduskunstnikke
huvitab laialdaselt aktsioonidel ja sündmustel
põhinev etenduskunst. Sellise tegevuse
dramaturgia ja kontseptsiooni ning
tähendusvälja uurimine ja loomine on üks
elektroni huvipunkte.
Triin Kauber “Masinad ja Lavastus toob ühisele väljale kokku kehad, mai Triin Kauber, Arolin Raudva, Mihkel mitmeliigilavastus:
Pisarad” tehnika ning pisarad. Teoses saab tajutavaks Viinalass, Marta Jamsja, Juulius tehnoloogiline
nähtamatu suhe kehade ja tehnoloogia vahel — Vaiksoo, Sofia Filippou, Kirte installatsioon,
kuidas mõjutavad kehad tehnika toimimist ning Jõesaar skulptuur,
ka vastupidi. Lähenedes sellele suhtele nii koreograafia.
füüsilises, kvantfüüsilises kui ka esoteerilises
mõttes, kehtestub selgesti tajutav, kergelt
kummaline pingeväli.
2. Strateegiline eesmärk: distsipliine ja valdkondasid siduv eksperimentaalne etenduskunst.
Tegevus Kirjeldus Tähtaeg Vastutaja Formaat
20
PRAKTIKA: Kirjandus Uus formaat “PRAKTIKA”, valmib koostöös Von Mai Kristel Zimmer, Mia Maria
Krahli Teatriga. Rohumaa, Elisa- Johanna Liiv. mitmeliigilavastus
Sel hooajal on kolm “PRAKTIKAT”: kirjandus, elektron.art
PRAKTIKA: Muusika muusika ja film. Eesmärk on avada iga kunstiliigi Juuni Karl Birnbaum, elektron.art
mitmekülgsust, töömahukust ja külgnevust
kaasaegse etenduskunstiga. Igal praktikal on
PRAKTIKA: Film erinev kuraator, oma ala spetsialist ja entusiast. Oktoober Kuraator veel kokkuleppimisel,
Iga “PRAKTIKA” kestab kaks nädalat. Selle aja elektron.art
vältel luuakse aktsioone, etendusi, kontserte,
filmivõtteid. Näiteks kirjanduse “PRAKTIKA”:
Liba Raamatupood on eksperimentaalne
aktsioon-raamatupood Tallinnas. Raamatupoes
müüdavad raamatud luuakse kahenädalase
perioodi jooksul. Aktsiooni eesmärk on avada
vaatajale performatiivsel moel erinevas
formaadis ja žanris raamatute tegemise
protsessi. Esindatud on kirjanikud, kirjastajad,
toimetajad, koostajad, illustraatorid, küljendajad,
komisjonid, asjaajajad, köitjad ja trükkijad. Kahe
nädala jooksul töötab tiim planeeritud ja
spontaanselt tekkinud raamatute loomisega.
Protsess on avatud vaatlemiseks kokkulepitud
aegadel ja erisündmusteks. Toimuvad näiteks
ühiskirjutamised, töötoad, avatud komisjoni
koosolek, lepingutseremoonia, raamatuesitlused
ja lugemised.
Eesmärk on kaasata publikut ja valgustada
loomeprotsesside nõudlikku ja ajamahukat tööd.
See on kummardus kunstile.
21
elektron.signal Taskuhääling, mis laiendab lavastuste formaati ja Hooaega Nele Tiidelepp, Hendrik Kaljujärv, taskuhääling
taskuhääling. Neli formaati: mõistet. läbiv (kokku Pamela Ebber, Marie-Lisette Viilup,
1. field work / väljatöö elektron.signal aitab publikul paremini mõista 40 episoodi) Liisbeth Horn, erinevad
2. Liisbeth Horni eriilmelisi kunstiteoseid. Kunstnikel võimaldab kunstnikud.
Päevikud elektron.signal suhestuda publikuga uuel moel ja
3. Tõlked katsetada oma ideid ootamatus formaadis.
eemalviibijale elektron.signal on hoolikalt kureeritud
4. Raadiobuss loominguline väljund ning ei ole loodud selleks,
et reklaamida lavastusi või elektroni tegevusi ja
kunstnike.
Robin Täpp “Automaailm” “Automaailm” kutsub vaataja ringreisile pidevalt september Robin Täpp, Heneliis Notton rännak-lavastus
uuenevas Tallinnas. See on poeetiline ja ka
kriitiline rännak-lavastus läbi kaasaegse linna.
3. Strateegiline eesmärk: uuele meediale ja tehnoloogiale pühendunud etenduskunst.
Tegevus Kirjeldus Tähtaeg Kaaskond Formaat
22
Johhan Rosenberg, Hendrik “Folk Lore” on suurlavastus, mis valmib koostöös aprill Johhan Rosenberg, Hendrik mitmeliigi
Kaljujärv, Sille Pihlak “Folk Von Krahli Teatriga. Kaljujärv, Sille Pihlak, Karl Joonas lavastus:
Lore” Lavastuses on põimunud etenduskunst, Alamaa, Nele Tiidelepp, Rauno uus meedia,
arhitektuur, kostüümikunst, rahvatants ja uus Zubko,Linda Mai Kari, Von Krahli koreograafia,
meedia. Teatri trupp etenduskunstid
Lavastus käsitleb rahvatantsu kui kihilist liikuvat
eelriiklikku, eelinimlikku ja eelajaloolist. Loodav
teos on kineetiline ja sensoorne uurimus - kus
liikumine, heli, ruum ja rõivas ei toimi
dekoratsioonidena, vaid tegutsevad koos kui elus
ökosüsteem.
elektron on kaasanud noort andekat
etenduskunstnikku Johhan Rosenbergi juba
mitmeid aastaid. Paraku, erinevate traagiliste ja
keskkondlike sündmuste tõttu, ei ole me veel
reaalse lavastuseni jõudnud. Nüüdne
ettevõtmine on aga juba saanud toetust kolmest
KULKA sihtkapitalist ja liikunud prooviprotsessi
esimesse järku. elektron saab siin liita kokku
kõik oma tugevused ja eesmärgid.
Ruumilise heli päevad elektroni programmis kolmandat aastat olev november Hans-Günther Lock, elektron.art, muu - festival
ambisoonilisele muusikale ja helisüsteemile EMTA (kontserdid,
keskenduv festival. töötoad,
etendused)
TÜVKA lavastaja ja näitleja Iga kahe aasta tagant teeb elektron TÜVKA oktoober Ruslan Stepanov, Tiiu Tamm, sõnalavastus -
tudengite virtuaalne lavastaja, koreograafia ja näitleja tudengitega TÜVKA, elektron.art online teater
lavastus “Vorm” ühe digitaalsust ja uusi meediaid uuriva
koostöölavastuse.
23
Maajaam ja elektron.art Korraldame ja vahetame maajaamaga detsember Maajaam, elektron.art Dokumentaallavast
“Homework/kodutöö” etenduskunstide tehnoloogiate arendamisele us, online teater
suunatud rahvusvahelisi töötubasid. Hetkel on
oluline tuua etenduskunsti väljale inspireerivat
sisendit.
elektron “Showcase” “Showcase-il” tutvustavad erinevad elektroniga veebruar Mart Koldits (EMTA), kureerib muu - töötuba
seotud kunstnikud oma praktikat. Näitamisele elektron.art
tuleb virtuaalne reaalsus, AI-ga loodav kunst,
haptilised kehakostüümid, tehnoloogilised
installatsioonid ja uudsed heliloomise vahendid.
24
KESKKONNAMÕJU JA LIGIPÄÄSETAVUSE RAKENDAMISE
TEGEVUSKAVA 2026
Tehnoloogia ja energiatõhusus
2026. aastal jätkame säästliku tehnoloogia kasutamist etenduste ja teiste tegevuste energiakulu minimeerimiseks. Jälgime jooksvalt energiatõhususe
näitajaid, et hinnata tegelikku mõju ja teha vajadusel parendusi. Lisaks rakendame süsteemset energiatarbimise mõõtmist, et kvantifitseerida meie
ökoloogiline jalajälg.
Voogedastus
Voogedastus on üks osa meie tegevusest. Oleme 2026. aastaks loonud võrdlusandmed voogedastuse keskkonnamõju hindamiseks ning teeme koostööd
teenusepakkujatega, et vähendada andmekasutuse jalajälge (nt serverite asukoht ja taastuvenergia kasutus).
Taaskasutus ja ökoloogilised materjalid
Oleme 2026. aastal seadnud eesmärgiks vähemalt 60% taaskasutatud või jätkusuutlike materjalide kasutamise lavakujunduses ja teiste tegevuste
taristutes. Teeme koostööd kohalike tootjate ja taaskasutuskeskustega, et vähendada transpordiga seotud jalajälge. Jäätmete liigiti kogumine ja materjalide
korduvkasutus on standardpraktika kõikidel meie üritustel.
Säästlik tehnoloogia
Tehnilises produktsioonis kasutame madala energiatarbega seadmeid. Oleme 2026. aastaks täielikult loobunud ühekordselt kasutatavatest akudest ja
oleme üle läinud 100% laetavatele, A+++ energiaklassiga lahendustele. Vananenud tehnika viiakse ametlikesse ringluspunktidesse ning eelistame
remonditavaid seadmeid uute ostmise asemel.
25
Digipööre ja kultuuritarbimine
2026. aastal pakume kultuuri tarbimiseks rohkem hübriidlahendusi – kombineerides füüsilist kohalolekut, voogedastust ja virtuaalreaalsuse elemente. See
suurendab programmi ligipääsetavust sõltumata geograafilisest asukohast või sotsiaalmajanduslikest piirangutest.
Ligipääsetavus noortele ja erivajadustega inimestele
Noortele kunstnikele pakume 2026. aastal veelgi paindlikumaid võimalusi oma tööde esitlemiseks.
Erivajadustega inimestele ja (vajadusel) tema ühele saatjale kehtib 20% soodustus kõikidele meie etendustele. Von Krahli Teatri maja peasissepääs on
ratastooliga ligipääsetav ja parkimiskohad asuvad ukse vahetus läheduses. Teatrimaja on ühetasapinnaline ja hõlpsasti juurdepääsetav terves ulatuses.
Teatri ruumides on olemas ligipääsetavad WC-d, mis on mõeldud ratastooliga külastajate mugavuse tagamiseks.
Digikultuur ja ligipääsetavus
Töötame selle kallal, et meie veebileht, voogedastusplatvorm ja digitaalne sisu vastavad miinimumnõuetele (navigatsioon TAB-klahviga, alternatiivtekstid,
kohandatavad fondid ja kontrastid).
26
RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE
LEPING nr 7-1/235-2
Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Mittetulundusühing elektron.art (edaspidi toetuse
saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise
lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas.
1. Üldsätted
1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2026. aasta riigieelarve seaduse § 1 lõikes 2 ette nähtud
Kultuuriministeeriumi valitsemisala toetuse maksmise ja kasutamise tingimused.
1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 22.12.2025 käskkirja nr 194 alusel, kooskõlas 2026. aasta
riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise tegevustoetuse taotlusest
(edaspidi taotlus).
1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument.
1.4. Lepingu lisad:
1.4.1. Lisa 1 – elektron.art arengukava 2026-2029;
1.4.2. Lisa 2 – elektron.art repertuaariplaan.
2. Toetus
2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.2026 – 31.12.2026 tegevustoetust summas
163 139 eurot.
2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja 23.01.2026.
2.3. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva
enne lepingu punktis 2.2 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse
teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest.
3. Toetuse kontroll ja aruandlus
3.1. Toetuse saaja esitab punktis 2.1. nimetatud toetuse osas toetuse andjale 22.01.2027 teatise toetuse
tekkepõhise kasutamise kohta 31.12.2026 seisuga. Teatis tuleb saata e-posti aadressil
[email protected].
3.2. Toetuse aruande esitamise tähtpäev on 01.04.2027. Aruande kohustuslik vorm on kättesaadav
Kultuuriministeeriumi veebilehel www.kul.ee.
3.3. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande
puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse
kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja
on tagastanud toetuse kasutamata jäägi.
3.4. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks
lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud
originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja
tulemuslikkust.
3.5. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel
toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja
selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist.
3.6. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul pärast toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata
eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja
otstarbekust.
3.7. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse Euroopa Komisjoni eri- või
audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal õigus kümne aasta jooksul, nõuda täpsustatud aruande
esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid.
4. Poolte kohustused
4.1. Toetuse saaja kohustub:
4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel;
4.1.2. järgima riigihanke korraldamisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja
on hankija riigihangete seaduse mõistes;
4.1.3. järgima tegevusega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid
ning võtma vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt
kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb tegevuste elluviimiseks üheliigiliste
teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma
käibemaksuta võrdne 5000 euroga või ületab seda. Juhul, kui kahte sõltumatut
hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada
toetuse andjale sellekohane põhjendus;
1/3
4.1.4. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste
teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus
on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates
kuupäevast, mil abi anti;
4.1.5. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos teatise esitamisega või esitama toetuse andajale
lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega;
4.1.6. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse
osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel;
4.1.7. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud
aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust;
4.1.8. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses
toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad
mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu
täitmisel.
4.2. Toetuse andja kohustub:
4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a
lepingu punktis 2.3 toodud juhul.
5. Vastutus
5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat.
5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse
tagastamisega viivitatud päeva eest.
5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse
summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse
saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh:
5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel;
5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi;
5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks;
5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks;
5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi;
5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud
toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina;
5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid;
5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt;
5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.
5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud
võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt
riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt
lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude
ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on
mõlemal poolel õigus lepingust taganeda.
6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine
6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud
lepingu kätte saanud.
6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel
maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud
juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg
olema tasutud ajakava kohaselt.
6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui
pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult
põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul.
Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada.
6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse
ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult
põhjendada.
6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui:
6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi
rasket kahjustumist;
6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord;
6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus.
2/3
6.6. Leping lõpeb:
6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel;
6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral;
6.6.3. poolte allkirjastatud kokkuleppel;
6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel.
7. Lõppsätted
7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud:
7.1.1. toetuse andja kontaktisik on Marie Anett Heinsalu
[email protected], 55584168;
7.1.2. toetuse saaja kontaktisik on Kaie Olmre,
[email protected], 5241778.
7.2. Toetuse saaja teavitab toetuse andjat tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse
rikkumisest e-posti aadressil
[email protected].
7.2.1. Toetuse andja tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest
teavitaja kaitse
7.2.2. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste
rikkumisel kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled tööalasest Euroopa Liidu õiguse
rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatust.
7.3. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest.
7.4. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel
lahendatakse vaidlused kohtus.
Toetuse andja: Toetuse saaja:
Kultuuriministeerium Mittetulundusühing elektron.art
Registrikood: 70000941 Registrikood: 80238307
E-posti aadress:
[email protected] E-posti aadress:
[email protected]
Arvelduskonto: EE732200221051632031
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Merilin Piipuu Kaie Olmre
Kantsler Tegevjuht
3/3