Lagesoo turbatootmisala kaevandamise
jätkamisega kaasneva keskkonnamõju
hindamise programm
1
Koostajad: Aadu Niidas, Anna-Helena Purre, Marge Uppin, Priit Kallaste,
Kaie Kriiska, Üllar Rammul
© 2020 OÜ Inseneribüroo STEIGER
2
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
SISUKORD
Sisukord ................................................................................................................. 3
1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja ala valiku põhjendus ................................. 4
2. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste
lühikirjeldus ...................................................................................................... 9
2.1. Kavandatav tegevus...................................................................................... 9
2.2. Alternatiivsed võimalused .......................................................................... 10
3. Keskkonnamõju hindamise sisu ..................................................................... 11
4. Hindamismetoodika ....................................................................................... 24
5. Ajakava ............................................................................................................. 29
6. Arendaja, otsustaja, järelevalvaja ja eksperdi andmed ................................... 33
Lisad
Lisa 1. Lagesoo KMH algatamise otsus (Keskkonnaamet 05.06.2019)
Lisa 2. Lagesoo turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlus
3
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ALA VALIKU
PÕHJENDUS
AS Valmap Grupp (registrikood 10251602) on alates 1991. aastast tegutsev
endise EPT maaparanduse ja turbatootmise jaoskonna töötajatest
moodustatud ettevõte, mis kaevandab turvast Valga maakonnas Tõrva
vallas paikneval Lagesoo turbatootmisala mäeeraldisel, mille pindala on
208,20 ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 86,7. Kaevandamine
toimub maavara kaevandamise loa VALM 004 alusel, mille pikendatud
kehtivus lõpeb 28.12.2020. aastal. Ettevõte soovib pikendada maavara
kaevandamise loa VALM 004 kehtivust 30 aasta võrra, kuna mäeeraldisele
on juba rajatud kaevandamiseks vajalik infrastruktuur, ettevõte omab
kvalifitseeritud personali ja turba tootmiseks vajalikku tehnikat ning
mäeeraldisel on ammendamata kaevandatavat turba varu. Seetõttu esitas
AS Valmap Grupp 22.10.2018. aastal Keskkonnaametile taotluse maavara
kaevandamise loa muutmiseks. E-kirjaga esitatud taotlus on registreeritud
Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis numbriga 12-2/18/17228.
Taotlust on muudetud – viimati muudetud taotlus on registreeritud
05.02.2020 Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis numbriga 12-
2/19/299-22.
Olemasoleva maavara kaevandamise loa muutmise taotluse esitamise
eesmärk on tagada varasemalt kaevandatud aladel turbavaru
ammendamine ja alade nõuetekohane korrastamine. Lagesoo
turbatootmisala mäeeraldisel on kaevandatav turba varu vähelagunenud
turbal 454,22 tuh t ja hästilagunenud turbal 532 tuh t. Lisaks
majanduslikele aspektidele on kaevandamise jätkamine otstarbekas ka
maavara säästliku kasutamise seisukohast. Kaevandatud maavara
kasutusaladeks on aiandus ja energeetika. Taotletava loa kehtivusaeg on 30
aastat. Maksimaalseks aastaseks turba kaevandamise mahuks taotletakse
20 tuh t.
Lagesoo turbatootmisala paikneb Valga maakonnas Tõrva vallas Koorküla
külas Lagesoo turbamaardla (registrikaart nr 220) lõunaosas Tõrva linnast
ligikaudu 6 km edela pool ja Helme-Holdre-Taagepera teest (kõrvalmaantee
4
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
nr 23194) ligikaudu 500 m kaugusel (joonis 1). Lagesoo turbatootmisala
jääb Läti Vabariigi piirist ligikaudu 4 km kaugusele. Mäeeraldis ja selle
teenindusmaa asuvad kinnistul Koorküla metskond (katastriüksus
20301:002:0742, sihtotstarve 100% turbatööstusmaa), mis kuulub
Keskkonnaministeeriumile ja mille volitatud asutus on Maa-amet.
5
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
Joonis 1. Lagesoo turbatootmisala asendiplaan
6
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
Taotletav mäeeraldis ja selle teenidusmaa paikneb kogu ulatuses Lagesoo
turbamaardlas, mille registrikaardi number on 220. Antud taotlusega
soovitakse muuta muudetakse mäeeraldise piiri selliselt, et see ei kattuks
kaitsealuse liigi püsielupaigaga ja samas laiendada mäeeraldist kaitsealuse
liigi elupaiga kaitsevööndi ümber. Vastavalt maavara kaevandamise loa
taotlusele on turbatootmisala mäeeraldise pindala 212,90 ha, koos
teenindusmaaga 322,05 ha.
Lagesoo turbatootmisala kehtiva mäeeraldise puhul on tegemist
pikaajaliselt töös olnud alaga, mille tõttu on selles piirkonnas infrastruktuur
tootmiseks juba rajatud. Täiendavalt soovitakse mäeeraldist laiendada
aktiivse reservvaru plokkide 9 ja 10 piires. Ka aktiivse reservvaru plokkide
ala piires on varasemalt juba ettevalmistustöid turba tootmise alustamiseks
teostatud, seega tootmisalal jätkatakse selle edasiarendamise ja
rekonstrueerimisega.
Mäeeraldis paikneb ümber Märdi järve (VEP VEE2114700). Lagesoo
turbatootmisala lõuna osast juhitakse kuivendusvesi väljalaskude 1 ja 2
kaudu eesvooluks olevasse Lagesoojärve kraavi (keskkonnaregistri kood
VEE1014300). Turbatootmisala kirdeosast juhitakse kuivendusvesi
väljalaskude 3 ja 4 kaudu eesvooluks olevasse Lagesoo peakraavi
(keskkonnaregistri kood VEE1014500), mis suubub Jaoma peakraavi
(keskkonnaregistri kood VEE1014400). Lagesoojärve kraav ja Jaoma
peakraav suubuvad Õhne jõkke (keskkonnaregistri kood VEE1013700).
Mäeeraldise lõunaosast vahetult edelas asub Holdre kaljukotka püsielupaik
(kood KLO3001452). Muud piiranguid põhjustavad objektid puuduvad, mh
ei ole taotletava Lagesoo mäeeraldise ega selle teenindusmaa piires
avalikus kasutuses olevaid teid, elektri- ja sideliine ega muid
kommunikatsioone. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirist
~500 m kaugusel lõunas asub kruusakattega kõrvalmaantee Helme-Holdre-
Taagepera (tunnus 23194). Sellele teele suubub mäeeraldiselt
kruusakattega Pihla-Lagesoo eratee (tunnus 2030602), mis on rajatud turba
tootmise eesmärgil ja ei ole avalikus kasutuses.
Lähimad hooned asuvad mäeeraldisest ~390 m kaugusel lõunas Kalda
(20302:001:0830) kinnistul ja ~370 m kaugusel Märdi (20302:001:0461)
kinnistul. Põhjasuunda jääb hoone ~220 m kaugusele Kapermäe
(20302:001:0680) kinnistule. Mäeeraldise tootmishooned, kus
remonditakse ja hoitakse turbatootmismasinaid, asuvad ~480 m kaugusel
idas Lagesoo tootmisbaas (20302:001:1010) kinnistul.
7
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
Lagesoo turbatootmisala turbalasund on isevoolselt kuivendatav. Lagesoo
turbatootmisala lõuna osast juhitakse kuivendusvesi Lagesoojärve kraavi ja
kirdeosast Lagesoo peakraavi, mis suubub Jaoma peakraavi. Lagesoojärve
kraav ja Jaoma peakraav suubuvad Õhne jõkke. Juhul kui turbalasundi
ammendamise käigus ilmnevad senisest teadmisest teistsugused turbakihi
lasumistingimused, tuleb vajadusel rekonstrueerida kuivendusvõrgu
eesvoolukraav või rakendada polder-kuivendussüsteemi.
Mäeeraldise teenindusmaa piir kattub Holdre kaljukotka püsielupaiga,
Märdi järve ja Lagesoo peakraavi piiranguvööndiga, kuid antud ala on
kaevandamise tegevusega juba rikutud ning kaevandamise lõppedes on
ette nähtud piirkonna korrastamine. Antud alade piires kaevandamisega
seotud tegevusi ei toimu.
Lisaks loa kehtivusaja pikendamisele taotleb AS Valmap Grupp maavara
kaevandamisloa muutmist korrigeerimaks mäeeraldise piiri selliselt, et see
vastaks uuringu põhjal moodustatud ning Keskkonnaregistris kinnitatud
varuplokkide piiridele. Täiendavalt soovitakse mäeeraldist laiendada
aktiivse reservvaru plokkide 9 ja 10 piires, mis on Maa-ameti 05.07.2019
korraldusega nr 1-17/19/1739 tunnistatud kaevandamisväärseks. Aktiivse
reservvaru plokkide ala piires on varasemalt juba ettevalmistustöid turba
tootmise alustamiseks teostatud. Taotletav mäeeraldis jääb
Keskkonnaministri 01.01.2017. a määruse nr 87 lisa 2 alusel
kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjaga kehtestatud ala piiresse.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(KeHJS) § 3 lg 1 punkti 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui
taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või
muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa
olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 punkt 28 sätestab olulise
keskkonnamõjuga tegevusena turba kaevandamise suuremal kui
150 hektari suurusel alal. KeHJS § 11 lõike 3 järgi KeHJS § 6 lõikes 1
nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonna
mõju hindamine (KMH) selle vajadust põhjendamata, s.t KMH on
kohustuslik – vastavalt maavara kaevandamise loa taotlusele on Lagesoo
turbatootmisala mäeeraldise pindala 212,90 ha, koos teenindusmaaga
322,05 ha.
8
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE
ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS
2.1. Kavandatav tegevus
Lagesoo turbatootmisala kehtiva mäeeraldise korral on tegemist
pikaajaliselt töös olnud alaga (Lagesoo turbaalalt on turvast freesmeetodil
toodetud 1964. aastast), mille tõttu on selles piirkonnas infrastruktuur
tootmiseks juba rajatud. Valdaval osal tootmisalast jätkatakse vaid selle
edasi arendamise ja rekonstrueerimisega. Täiendavalt on vaja teha
ettevalmistustööd aktiivse reservvaru plokkide 9 ja 10 piires. Eelmainitud
ala piires on osaliselt kraavitus rajatud, kuid tuleb raadata puistut, võsa ning
eemaldada taimkatet.
Turba kaevandamisel kestab tootmisperiood mai keskpaigast augusti
lõpuni. Turba kaevandamisel kasutatakse peamiselt ratastraktoreid ja
nende taha haagitavaid freesimis-, pööramis- ja kogumismehhanisme.
Turbalasundi freesimise sügavus sõltub peamiselt kuivamistingimustest ja
freesitava kihi kvaliteedist. Vähelagunenud turba freesitava kihi paksus
ühes tsüklis on keskmiselt 15 - 20 mm ja hästilagunenud turbal keskmiselt
10 mm. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kihtidena,
freesitud turba pööramisest, kuivanud turba vallitamisest, kogumisest ja
aunatamisest. Olenevalt ilmastikutingimustest sooritatakse aastas
keskmiselt 10 - 15 kogumistsüklit.
Pärast turbakihi freesimist jäetakse turvas tootmisväljakutele kuivama.
Kuivamise soodustamiseks pööratakse freesitud turvast sõltuvalt
valmistoodangu nõuetele kaks kuni kolm korda. Freesitud turvas
kuivatatakse väljakutel ja kogutakse vaakumkogujatega. Turvas
ladustatakse 2 - 3 tootmistsükli järel väljaveoteede äärde või
tootmisväljakute otstesse aunadesse. Aunade kõrgus oleneb kasutatavast
tehnoloogiast, turba liigist ja kaevandamise hooaja kestusest. Pärast
kogutud turba aunatamist, toimub turba laadimine ekskavaatoriga
9
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
veoautodele ning väljavedu tarbijatele. Turba väljavedu toimub
aastaringselt Pärnu sadamaase ja selleks kasutatakse kallureid või
liikuvapõrandaga haagiseid. Ühele autole mahub kuni 95 m³, vastavalt
vajadusele kasutatakse transpordil koormakatteid.
Tootmisperioodivälisel ajal tehakse abitöid, puhastatakse kuivenduskraave
ja korrastatakse väljaveoteid. Pärast turbavaru ammendamist
turbatootmisala korrastatakse projekti alusel.
2.2. Alternatiivsed võimalused
Turbatootmisalade kuivendamiseks ja turba tootmiseks on väljakujunenud
parim võimalik tehnika, seetõttu toimub erinevatel turbatootmisaladel
kuivendamine kui ka turba kaevandamine sisuliselt ühtviisi. Seetõttu
reaalsed alternatiivsed võimalused ehk teised majanduslikult põhjendatud
turba kaevandamise tehnoloogiad puuduvad. Võimalik on käsitleda vaid
mõningaid konkreetseid tehnilisi lahendusi ja töövõtteid. Kavandatava
tegevuse asukoha valikul samuti reaalsed alternatiivsed võimalused
puuduvad, kuna KMH on algatatud maavara kaevandamise loa taotlusele
taotletavates piirides.
KMH aruandes võrreldakse kavandatavat tegevust 0-alternatiiviga ehk
olukorraga, et Lagesoo turbatootmisalal turba kaevandamiseks maavara
kehtivat kaevandamisluba ei muudeta. Sel juhul turba kaevandamist antud
turbatootmisalal ei jätku ja Lagesoo mäeeraldiselt maavara ei ammendata.
10
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
3. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU
Keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel lähtutakse nõuetele
vastavaks tunnistatud KMH programmist. Juhul, kui aruande koostamisel
ilmnevad täiendavad olulised mõjutegurid, analüüsitakse ka neid.
Alljärgnevalt on toodud punktid, mida KMH aruandes kindlasti käsitletakse.
3.1 Arendaja, juhtekspert, ekspertrühma koosseis ja asjaomased asutused.
3.2 KMH algatamine, läbiviimine ja avalikustamine.
3.3 Kasutatud infoallikad.
3.4 Kavandatava tegevuse eesmärk.
3.5 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega.
Valga maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Valga maavanema
15.12.2017 korraldusega nr 1-1/17-417) alusel on Valga maakonnas
perspektiivi edasi arendada kohalikele ressurssidele (sh turbale)
baseeruvat energeetikat nii elektri- kui koostootmises, kusjuures turba
kaevandamiseks tuleb eelistada juba kuivendusest rikutud alasid.
Planeeringu lisas oleva kaardi „Valgamaa roheline võrgustik“ järgi ei kuulu
Lagesoo turbatootmisala rohevõrgustiku koosseisu.
Tõrva valla üldplaneering on koostamisel, kuid esialgse eskiislahenduse
alusel ühelegi toomistegevusele võimalikke piiranguid seadvale maakasutse
juhtotstarbega alale (nt riigikaitse maa-alale, puhke- ja virgestusale)
taotletav mäeeraldis ei jää. Tõrva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses on
Lagesoo maardla märgitud kui Tõrva vallas asuv maardla ja AS Valmap
Grupp kui tööandja ja turbatootmisega tegelev ettevõte.
11
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
Lagesoo maardla on ka Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 87
„Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks
sobivate turbaalade nimekiri” kaevandamiseks sobivate turbaalade
nimekirjas.
Looduskaitse arengukavas aastani 2020 (kiideti heaks 26.07.2012)
märgitakse, et turba kaevandamisel tuleb eelistada kuivendusest rikutud
alasid (sealhulgas mahajäetud turbatootmisalasid) looduslikele aladele.
Lagesoo turbatootmisala on kuivendatud ning ettevalmistatud
kaevandamiseks, suurel osal turbatootmisalal on turvast kaevandatud,
seetõttu ei saa Lagesoo mäeeraldist pidada enam looduslikus seisundis
sooks ning soovitatav on jätkata turba kaevandamist. Loodusvarade
kasutamisel tuleb järgida säästva arengu põhimõtteid. Kaevandamisel tuleb
kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat ning kaevandatud alad tuleb
korrastada kaevandamiseelse maastikuga samaväärseks.
Kaevandamisejärgselt tuleb taastada maa-ala võimalikult looduslähedane
seisund, rabade puhul ökoloogiliselt funktsioneeriv sooelupaik.
Lagesoo turbatootmisala paikneb Ida-Eesti vesikonnas. Veemajanduskavad
(edaspidi VMK) on koostatud selleks, et saada põhjalik ülevaade Eesti
veekogude seisundist ning planeerida tegevusi jõgede, järvede ja
rannikuvee ning mere seisundi parandamiseks. VMK-des ja
meetmeprogrammis olevaid suuniseid ja piiranguid tuleb arvestada
planeeringutes ja arengukavades ning keskkonnalubade andmisel.
Kavandatava tegevuse hindamisel arvestatakse „Ida-Eesti vesikonna
veemajanduskavaga“, mis on koostatud aastateks 2015 - 2021. Ida-Eesti
vesikonna VMK on koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude
planeerimiseks Ida-Eesti vesikonnas. Vee seisundit mõjutav koormus
jaguneb looduslikuks ja inimtekkeliseks koormuseks. Inimtekkelist
hajukoormust põhjustavad põllu- ja metsamajandus, maavarade
kaevandamine, turbatööstus, loodusliku äravoolu-režiimi muutmine,
sademevee äravool, transport ning ühiskanalisatsioonita hajaasustus. Seega
sõltub hajukoormus eelkõige maakasutusest. Aastateks 2015 - 2021
koostatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava järgi tuuakse
pinnaveekogumite puhul peamiste koormusallikatena, mis ohustavad
veekogumite seisundit, välja tõkestusrajatised vooluveekogumitel,
põllumajanduslik koormus haritavalt maalt ja loomakasvatushoonetest ning
punkt- ja hajukoormus reoveekäitluselt ning sedastatakse, et Ida-Eesti
vesikonna põhjaveekogumite ohustatus on tingitud peamiselt
kaevandustest ja karjääridest koosmõjus veevõtuga ühisveevarustuseks ja
12
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
et keemilist seisundit mõjutavad ka punktkoormusallikad ja
hajukoormusallikad ning hajukoormusest esineb Ida-Eesti vesikonnas kõige
rohkem põllumajandusliku taustaga koormust. Mäeeraldis paikneb ümber
Märdi järve (VEP VEE2114700). Lagesoo turbatootmisala lõunaosast
juhitakse kuivendusvesi Lagesoojärve kraavi (keskkonnaregistri kood
VEE1014300). Turbatootmisala kirdeosast juhitakse kuivendusvesi Lagesoo
peakraavi (keskkonnaregistri kood VEE1014500), mis suubub Jaoma
peakraavi (keskkonnaregistri kood VEE1014400). Lagesoojärve kraav ja
Jaoma peakraav suubuvad Õhne jõkke (keskkonnaregistri kood
VEE1013700). VMK-s on hajukoormuse mõju vähendamiseks välja pakutud
vastavad meetmed. Veekogumite seisundi hindamisel kasutatakse ka
Keskkonnagentuuri koondatud veekogumite seisundiinfo ajakohasemaid
andmeid.
3.6 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega
eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ning keskkonnaseisund.
− Turbatootmisala asukoht, maakasutus, omand, asustus, infrastruktuur ja
neist tulenevad võimalikud piirangud.
− Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ja maastik.
− Kuivendustingimused.
− Turbalasundi üldtehnilised näitajad ja maavara varu.
− Ilmastikutingimused.
− Taimed, loomad, rohevõrgustik, kultuuripärand ja kaitstavad
loodusobjektid.
Lagesoo turbatootmisala turbalasund on isevoolselt kuivendatav.
Kuivendusvee mäeeraldiselt ära juhtimiseks kasutatakse Õhne jõge, kuhu
turbatootmisala lõunaosast juhitakse kuivendusvesi Lagesoojärve kraavi
(keskkonnaregistri kood VEE1014300) kaudu. Turbatootmisala kirdeosast
juhitakse kuivendusvesi Lagesoo peakraavi (keskkonnaregistri kood
VEE1014500), mis suubub Jaoma peakraavi (keskkonnaregistri kood
VEE1014400). Ka Jaoma peakraav suubub Õhne jõkke. Kaevandajale ei ole
väljastatud vee erikasutuse luba, kuid see on taotlemisel.
Keskkonnamõju hindamise aruandes käsitletakse kasvuhoonegaaside
emissooni ja kaevandatud maa korrastamise kohustust Maapõueseaduse
alusel.
13
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
3.7 Kavandatav tegevus ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste
kirjeldus.
− Turba tootmisel kasutatav tehnoloogia ja tehnika, ettevalmistustööd ja
tootmisprotsess.
− Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused.
− Soovitatav korrastamise suund ja selle lühikirjeldus.
Kirjeldatakse kavandatavat tegevust ja tootmistehnoloogiat, samuti
olukorda kui luba ei väljastata.
Lagesoo turbatootmisala tuleb korrastada kogu ulatuses taastuvaks sooks.
Taotletava mäeeraldise taastuva soo kõlviku pindala on 322,05 ha.
Sootaimedele sobivate kasvutingimuste loomise eelduseks on turbakihi
olemasolu – selleks jäetakse mäeeraldisele keskmiselt 0,2 m paksune
põhjatervik. Lisaks peavad korrastatud alal olema tagatud reguleeritud ja
stabiilne veerežiim. Selle tagamiseks tuleb eesvoolule või
põhikogujakraavidele vajadusel ehitada regulaatorid, mille sulgemisel või
avamisel on võimalik suurvee perioodil liigvesi ära juhtida. Vee
regulaatorite kogus ja asukohad määratakse korrastamise projektis.
Korrastamine hakkab toimuma enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist
korrastamisprojekti kohaselt.
3.8 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste
eeldatavad mõjuallikad, mõjuala suurus ning mõjutatavad
keskkonnaelemendid.
Kavandatava tegevusega kaasnev mõju avaldub peamiselt turbatootmisala
mäeeraldise piires. Väljaspool mäeeraldist mõjutatakse keskkonda
olenevalt mõjutegurist sadade meetrite kaugustele. Ülevaade kavandatava
Lagesoo mäeeraldise ümbruskonnast on toodud joonisel 2. Täpsemad
mõjuulatused tuuakse välja KMH aruandes tulenevalt objekti iseärasusest.
14
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
− Turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee mõju pinnaveekogudele.
Tootmisala kuivendusvõrgu eesvooluks on Lagesoo peakraav
(keskkonnaregistri kood VEE1014500) ja Lagesoojärve kraav
(keskkonnaregistri kood VEE1014300), mis mõlemad suubuvad Õhne jõkke.
Ärajuhitav kuivendusvesi moodustub peamiselt sademetest ja
lumesulamisveest, mistõttu veetaseme alanemise ulatus soosetetes sõltub
põhiliselt sademete hulgast kuude lõikes. Kuna Lagesoo turbatootmisala on
kasutusel juba pikemat aega, siis raba kuivendamisega on üldine veerežiim
juba mõnevõrra muutunud. Lagesoo turbatootmisala täiendavalt rajatav
kuivendusvõrk on analoogne olemasoleva mäeeraldisega ning mõju
suurenemine ümbritsevale loodusele on minimaalne.
Turbatootmisalalt ärajuhitav kuivendusvesi mõjutab pinnaveekogude
veekvaliteeti ja -režiimi. Ärajuhitav kuivendusvesi formuleerub peamiselt
sademetest ja lumesulaveest. Kuivendusvee koormus pinnaveekogudele
sõltub ärajuhitavast veehulgast, tootmisväljakute valgalade pindaladest,
kuivendusvõrgustiku puhastamisest, pinnaveekogude seisundist ja
ärajuhitava kuivendusvee teekonna pikkusest. Heljum satub kraavidesse ja
seeläbi pinnaveekogusse tootmise käigus. Lisaks suureneb kuivendusvees
fosfori ja lämmastiku sisaldus, mis on tingitud turba kuivendamise ajal
tekkivatest füüsikalis-keemilistest protsessidest ning suureneb orgaanilise
aine sisaldus. Puhastamata kuivendusveed võivad põhjustada veekogude
eutrofeerumist, hägusust, veekogu põhja ummistusi ja muutusi vee-
elustikus.
Keskkonnamõju hindamisel tuuakse välja turbatootmisalalt ärajuhitava
kuivendusvee mõju pinnaveekogudele. Ärajuhitava kuivendusvee kvaliteedi
tagamiseks nähakse ette vastavad leevendusmeetmed.
− Turbatootmisala kuivendamise mõju soosetete veekihis.
Turbatootmisalal on turba tootmise eelduseks kuiv rabapind, mille
saavutamiseks on turbaväljakutele rajatud kuivenduskraavid, mille
omavaheline kaugus on ligikaudu 20 m. Väljakute servades asuvate
turbatootmisala kogujakraavide kaudu juhitakse kuivendusvesi eesvoolu.
Turbatootmisala kuivendamine alandab raba veetaset peamiselt
mäeeraldisel, kuid mõjutab ka kraavidega piirnevate maa-alade veetaset ja
seeläbi sealset taimestikku.
Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse Tartu Ülikooli Ökoloogia ja
16
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
Maateaduste Instituudi koostatud (2013, 2016) tööd „Soode ökoloogilise
funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määramine
pikaajaliste häiringute leviku piiritlemiseks või leevendamiseks“. Eelnevalt
nimetatud uurimustöö tulemusena avaldub kuivenduse mõju siirdesoo
taimkattes (eriti puurindes) selgemini ja oluliselt kaugemale (kraavist kuni
400 m) kui rabades (kuni 300 m). Seejuures on kuivenduse mõju
sesoonselt ja aastati väga erinev ning avaldub minimaalse veetaseme
korral. Täpsem mõjuhinnang antakse keskkonnamõju hindamise käigus ja
negatiivse mõju vältimiseks nähakse vajadusel ette vastavad
leevendusmeetmed.
− Turbatootmisala kuivendamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele.
Turvast toodetakse soosetetes, mis on seotud soosetete veekihiga
(joogiveena ei kasutata). Ei ole põhjust eeldada, et Lagesoo
turbatootmisalal turba kaevandamise jätkamine muudab joogivee
kvaliteeti. Põhjavee kaitstuse võimaliku reostuse eest tagab turbalasundi
lamamiks olevad järvelubi, saviliiv ja liivsavi, mis on head looduslikud
veepidemed. Üksikasjalikum selgitus antakse keskkonnamõju hindamise
käigus.
− Mõju infrastruktuurile, sh liikluskoormusele.
Mõju infrastruktuurile avaldab peamiselt toodangu transport, mis
suurendab kasutatavate teede liiklusintensiivsust, mis omakorda võib
mõjutada/halvendada teede seisukorda ja tavapärast kasutamist.
Toodangu transpordist põhjustatud liiklusintensiivsus sõltub
tootmismahust, veoautode kandevõimest, tööajast ja teistest teguritest.
Tootmismaht aastate lõikes erineb, kuna sõltub otseselt
ilmastikutingimustest (tuule kiirus, põud, sademed). Kruusakattega tee
kasutamine suurendab sademetevaesel perioodil teedega külgnevatel
aladel peenosakeste teket. KMH-s hinnatakse mõju liikluskoormusele.
− Tootmisprotsessist ja transpordist põhjustatud müratase ja tolmu
kontsentratsioon ning nende vastavus normidele.
Turba kaevandamise ja transpordiga kaasneb peente turbaosakeste
lendumine tolmuna ning viimase kandumine kuivenduskraavidesse.
Peenosakesi tekib tootmisest, laadimisest ja transpordist. Peenosakeste
17
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
heitkogus sõltub ilmastikutingimustest (tuule kiirus, sademed),
tootmisprotsessist, turba niiskusest, lagunemisastmest ja peenosakeste
hulgast. Turbatootmisalalt levib ülenormatiivne peenosakeste
kontsentratsioon tavatingimustel tekke kohast kuni 100 meetri kaugusele.
Samuti põhjustab turba kaevandamisel ja transpordil kasutatav tehnika
müra, mille levikukaugus tootmisalast sõltub kasutatavast tehnoloogiast,
tööprotsessidest, masinate ja seadmete paiknemisest, nende tehnilisest
korrasolekust, maastikureljeefist, taimkatte kõrgusest ja tihedusest jne.
Avamaastiku korral võib turbatootmisalal töötavast masinast
ülenormatiivne müratase levida ligikaudu 0,5 km kaugusele, kuid
tulenevalt puistust on ülenormatiivse mürataseme leviku ulatus oluliselt
väiksem.
Lagesoo turbatootmisalal turba kaevandamisega kaasneva müra normtase
määratakse keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ lisa 1 alusel. Peenosakeste piirväärtus määratakse
keskkonnaministri määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,
õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ lisa 1
põhjal.
Kaevandamine muudetava loa alusel säilitab eeldatavalt senise
keskkonnaseisundi. Mäeeraldisest lõunas paiknevad lähimad
majapidamised Kalda kinnistul ja Märdi kinnistul ning mäeeraldisest põhjas
Kapermäe kinnistul jäävad taotletavast mäeeraldisest 200 – 400 m
kaugusele. Turba kaevandamise ja laadimisega kaasnev tolm ja müra
eeldatavalt nendeni ei ulatu.
− Võimalikud jäätmed seoses turba kaevandamisega.
KMH käigus hinnatakse võimalike jäätmete teket seoses turba
kaevandamisega. Lagesoo turbatootmisalal kaevandamisega tekkivad
jäätmed (sugekiht, kännud, kuivenduskraavidesse settinud turbaheljum)
on Jäätmeseaduse mõistes kõrvalsaadused, mis ei avalda negatiivset mõju
ei keskkonnale ega ka inimese tervisele. Korrastamise käigus saab sugekihti
kasutada pindade tasandamiseks (sh laugaste täitmiseks). Samuti on kände
võimalik kasutada kraavide täitmiseks. Kännud, mis ei leia kasutamist
mäeeraldise korrastamise eesmärgil, tuleb kohapeal mobiilse
18
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
purustusseadme abil hakkepuiduks töödelda või töötlemata kujul ära
vedada. Kände on kavas ladustada teenindusmaale väljaveotee äärde,
pärast nende kuivamist hakkida ja viia Helme Graanuli koostootmisjaama.
Tulenevalt Jäätmeseaduse § 73 lõikest 5 ja selle alusel kehtestatud
Keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 ei ole jäätmeluba nõutav,
kui tavajäätmeid kasutatakse teede ehitusel, maa-alade planeerimisel,
täitmisel, taastamisel ja korrastamisel. Turba kaevandamise
tootmisprotsessis kaevandamise jäätmeid ei teki, mistõttu maavara
kaevandamise loa taotlusele kaevandamisjäätmekava ei ole lisatud.
Arendaja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et
kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus kaevandamisjäätmekava
esitada.
− Võimalikud keskkonnaavariid ja tuleohutus.
KMH-s hinnatakse tootmisprotsessiga kaasnevat põlengute tekkimise ohtu,
nende vältimise ja likvideerimise võimalusi. Turvast toodetakse mai
keskpaigast kuni augusti lõpuni, seega on tulekahju tekkimine üheks
võimalikuks keskkonnaavariiks. Turbatootmisalal võib põleng tekkida turba
isesüttimisel, summutist lendavast sädemest, inimese hooletusest, masina
või seadme rikkest vms põhjusel. Turbatootmisalalt tekkinud tulekolle võib
põhjustada laiaulatusliku tulekahju, mille korral pannakse ohtu ka
ümberkaudsed maa-alad. Seetõttu on vajalik järgida tuleohutuse eeskirju,
teha koostööd Päästeametiga ning järgida, et kõrvalised isikud, kes ei ole
teadlikud tuleohutusenõuetest, ei sattuks turbatootmisala territooriumile.
Turbatootmismasinaid remonditakse ja hoitakse Lagesoo tootmisbaas
(20302:001:1010) kinnistul. Masinate ja seadmete töötamisel
turbatootmisalal võib sattuda turbalasundisse õli ja määrdeaineid.
Tekkinud reostus võib kraavide kaudu kanduda looduslikesse
vooluveekogudesse ja mõjutada seeläbi sealset elustikku. Võimalikke
keskkonnaavariide tekkimist hinnatakse varasemate teadmiste põhjal,
hindamisel lähtutakse Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest
nr 172 „Kaevandamise ohutusnõuded.“
− Loodusvara kasutamise otstarbekus ja vastavus säästva arengu
põhimõtetele.
19
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
Hinnatakse turba kaevandamise kasutamise otstarbekust antud asukohas
ja kavandatava tegevuse vastavust säästva arengu põhimõtetele,
hindamisel lähtutakse Säästva arengu seadusest ja Keskkonnaministri
määrusest nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning
kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ ning käsitletakse
kasvohoonegaaside vooge.
Maapõueseaduse § 45 lõike 1 alusel on tänaseks lubatud turba
kaevandamiseks taotleda kaevandamisluba üksnes kaevandamisega
rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate
turbaalade nimekirja kantud alal või maardlal. Lagesoo turbamaardla on
nimetatud Keskkonnaministri määruses nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja
mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade
nimekiri“ lisas 2. Maapõueseaduse § 45 lõike 3 alusel on kaevandamiseks
sobivate turbaalade nimekirja kantud turbamaardla või selle osa või muu
turbaala, mis on inimtegevusest mõjutatud ja mis ei oma eeldatavalt olulist
looduskaitseväärtust.
Säästva arengu seaduse § 2 alusel on looduskeskkonna ja loodusvarade
säästliku kasutamise eesmärk tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja
majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt
kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades.
Turbamaadel on oluline roll kliima kujundamisel, sidudes või emiteerides
kasvuhoonegaase. KMH-s hinnatakse kavandatava tegevuse mõju
kasvuhoonegaaside voogudele.
− Mõju maastikule.
Lagesoo turbatootmisala kehtiva mäeeraldise puhul on tegemist
pikaajaliselt töös olnud alaga. Turba kaevandamise tulemusena jääb
maapind mäeeraldisel järk-järgult madalamaks. Kavandatava tegevuse
mõju maastikule avaldub peamiselt mäeeraldise piires, mida tuleb lugeda
oluliseks. Turba kaevandamise mõju maastikule leevendatakse pärast
turbavaru ammendamist turbatootmisala korrastamisega.
− Mõju taimedele, loomadele, rohevõrgustikule, kaitstavatele
loodusobjektidele ja kultuuripärandile.
20
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
Piirkond mäeeraldise taotletava teenindusmaa lääneosast hõlmab osaliselt
Holdre kaljukotka püsielupaiga (KLO3001452) põhjaserva.
Keskkonnaagentuurilt 06.02.2020 saadud Keskkonnaregistri väljavõtte järgi
oli püsielupaigal asuv pesa (KLO9116608) seire andmetel 2013. ja 2014.
aastal asustatud, kuid mune polnud; aastatel 2015 - 2018 on pesa igal
aastal kontrollitud ja pesa on olnud asustamata. Antud taotlusega
muudetakse mäeeraldise piiri selliselt, et see ei kattuks kaljukotka
püsielupaigaga. Samas laiendatakse mäeeraldist kaitsealuse liigi elupaiga
kaitsevööndi ümber. Teisi kaitstavaid loodusobjekte mäeeraldisel ega selle
teenindusmaal ega nende vahetus ümbruses ei ole. Mäeeraldisest läänes
paikneb Natura elupaika 9010* (vanad loodusmetsad). Elupaigatüübid on
eksisteerinud ja inventeeritud senise kaevandustegevuse ajal ja seetõttu ei
ole olululist lisamõju neile ette näha. Mäeeraldise teenindusmaast lõuna
suunas ligikaudu 900 m kaugusel paikneb Lasa loodusala (EE0080416) ja
ligikaudu 1,5 m kaugusel III kategooria kaitsealuse liigi hiireviu (Buteo
buteo) leiukoht KLO9101302. Lasa loodusalal asuvad Lasa järve hoiuala
(KLO2000101) ja Lasa metsise püsielupaik (KLO3000065). Mäeeraldisel,
mäeeraldise teenindusmaal ega nende vahetus ümbruses ei paikne
rohevõrgustikku.
Lähimatest pärandkultuuriobjektidest asuvad turbatootmisalast ligikaudu
200 – 300 m kaugusel kirdes põlised talukohad (Uue-Niiluse ja Rõika).
Pärandkultuuri objektid on ka nimed Helme Lagesoo ja Märdi järv (objekti
tüüp: vanad kohanimed). Muinsuskaitsealuseid väärtusi Lagesoo
tootmisalal ega selle lähistel ei paikne.
− Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale.
KMH-s hinnatakse tulenevalt lähimate õuealade paiknemisest ja
kavandatava tegevusega kaasnevate keskkonnamõjude ulatustest mõju
inimese tervisele, heaolule ja varale. Kavandatava tegevusega
(turbatootmisala kuivendamine, turba kaevandamine, toodangu transport
jne) võib kaasneda vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale ning
keskkonna kaudu võidakse mõjutada inimese tervist, heaolu või vara.
Mäeeraldisest lõunas paiknevad lähimad majapidamised Kalda kinnistul ja
Märdi kinnistul ning mäeeraldisest põhjas Kapermäe kinnistul jäävad
taotletavast mäeeraldisest 200 – 400 m kaugusele. Eeldatavalt säilitab
kaevandamine taotletava loa alusel senise keskkonnaseisundi. Kohalikele
elanikele ja nende varale on peamiseks ohuteguriks tulekahjud, kuna
21
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
laiaulatusliku tulekahju korral seatakse ohtu ka ümberkaudsed maa-alad.
Igasugune piirkonnas esinev majandus- ja arendustegevus aga pakub
inimestele otseselt ja kaudselt tööd.
Lagesoo turbamaardla lähiümbruses teisi turbatootmisalasid ei ole.
Mäeeraldisest rohkem kui 2 km edela suunas asub Vanaveski kruusakarjäär
(kaevandaja Maanteeamet, maavara kaevandamise luba VALM 027).
Taotletava tegevuse ja kruusakarjääri töötamisel ilmnevat olulust koosmõju
ette näha ei ole. Kui keskkonnamõju hindamise käigus selgub mõjutegureid,
mis põhjustavad koosmõju aspektist olulist keskkonnamõju, siis võetakse
seda arvesse.
Lagesoo turbatootmisala jääb Läti Vabariigi piirist ligikaudu 4 km kaugusele.
4.07.2019 teavitas Keskkonnaministeerium koostööna Lätit Lagesoo
turbakaevanduse KMH algatamisest (kiri nr 7-12/19/3277-3). 5.09.2019
saabus teavitusele Läti vastus (No 5-01/807). Läti teatas, et ei soovi osaleda
piiriülese keskkonnamõju konsultatsioonides. Siiski soovivad nad olla
informeeritud, kui edasise KMH menetluse käigus peaks selguma
ebasoodsa piiriülese keskkonnamõju kaasnemine Lätile.
Keskkonnaministeerium on palunud arvestada Läti seisukohaga ning
edastada see infoks ka arendajale.
3.9 Kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise
meetmed ning nende kasutamise eeldatav efektiivsus.
Kavandatava tegevusega kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või
minimeerimise eesmärgil pakutakse välja leevendusmeetmed ning
hinnatakse nende kasutamise eeldatavat efektiivsust.
3.10 Keskkonnaseire ja teiste keskkonnalubade vajadus.
Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva negatiivse keskkonnamõju
vältimise või minimeerimise eesmärgil pakutakse välja leevendusmeetmed
ning hinnatakse nende kasutamise eeldatavat efektiivsust. Lähtuvalt KMH
tulemustest antakse soovitusi keskkonnaseire tingimuste seadmiseks ja
käsitletakse teiste keskkonnalubade vajadust.
3.11 Kavandatava tegevuse võrdlus erinevate reaalsete alternatiivsete
22
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
võimalustega ja nende paremusjärjestus.
Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste
võrdlemisel lähtutakse nendega eeldatavasti kaasnevast keskkonnamõjust
ja hüvedest.
3.12 Kokkuvõte, soovitused ja koondhinnang.
3.13 KMH aruande koostamisel kasutatud infoallikad.
3.14 KMH aruandele lisatakse maavara kaevandamise loa taotlus, KMH
menetlust kajastavad dokumendid, avalikustamise perioodidel laekunud
kirjad, avalike arutelude protokollid.
Avalikustamise perioodil laekunud kirjades esitatud ettepanekutele,
vastuväidetele ja küsimustele ja avalikul arutelul vastuseta jäävatele
küsimustele vastatakse kirjalikult, mille koopiad lisatakse aruandele.
23
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
4. HINDAMISMETOODIKA
Keskkonnamõju hindamisel hinnatakse peamiselt maavara
kaevandamisega kaasnevat keskkonnamõju võttes arvesse üldtunnustatud
keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat. KMH
aruande koostamisel kasutatakse objektiga seotud dokumente ja
varasemalt koostatud uuringuid, kirjandust ning avalikke andmebaase ja
infoallikaid ning välivaatluste tulemusi. Lisauuringuid KMH raames läbi ei
viida.
Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses toodud põhimõtetest, mille põhjal:
− Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale
teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete
võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks
tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik
vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada
säästvat arengut;
− Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega elluviimisega eeldatavalt
kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja
heaolule, kultuuripärandile või varale;
− Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonna-taluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi
või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Keskkonnamõjude prognoosimisel kasutatakse mitmeid
hindamismetoodikaid: kaardianalüüsi (Eesti Looduse Infosüsteemi ja Maa-
ameti kaardikihid), hinnatava objekti ja selle lähiümbruse vaatlust,
eksperthinnanguid ning vajadusel asjaomaste asutustega konsulteerimist.
Keskkonnamõju selgitused, järeldused ja soovitused esitatakse tuginedes
ekspertrühma kuuluvate spetsialistide erialasele kogemusele, välivaatluse
tulemustele ning erinevate ametkondade ja osapoolte omavahelisele
koostööle.
Tabelis 4.1 on toodud teemade kaupa, milliseid metoodikaid konkreetsete
24
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
mõjude hindamisel kasutatakse. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete
alternatiivsete võimalustega ei kaasne KeHJS § 20 lõige 1 punktis 4
nimetatud valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnaga seotud tagajärgi.
Seetõttu eelnevalt nimetatud mõjutegureid KMH aruande koostamisel ei
käsitleta/hinnata.
Tabel 4.1 Hinnatavad mõjukriteeriumid ja mõjude prognoosimisel
kasutatavad hindamismetoodikad
Hinnatavad
Hindamismetoodika
mõjukriteeriumid
Kaardianalüüs – kuivendusvee ärajuhtimiseks kasutatava
eesvoolu paiknemine, maakasutus planeeritava
turbatootmisala lähiümbruses
Vaatlus – eesvoolu seisukorra hindamine, maakasutus
Kuivendusvee mõju planeeritava turbatootmisala lähiümbruses
pinnaveekogudele
Eksperthinnang – eesvoolu seisund olemasolevate
turbatootmisalade kuivendusvee seireandmete ja riikliku
keskkonnaseire põhjal enne turbatootmisala rajamist ning
kasutamist, kuivendusvee koormuse arvutamine
Eksperthinnang – veetaseme alanemise hindamisel
soosetetes kasutatakse varasemate uuringute tulemusi, sh
Kuivendamise mõju
„Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike
soosetete veekihis
puhvertsoonide määramine pikaajaliste häiringute leviku
piiritlemiseks või leevendamiseks“
Eksperthinnang – varasemalt teostatud geoloogilise uuringu
andmete põhjal iseloomustatakse piirkonna geoloogilist
Kuivendamise mõju
ehitust ja hinnatakse turbalasundi all oleva veepideme
põhjaveele ja
olemasolu, millest lähtuvalt hinnatakse turbatootmisest
tarbekaevudele
tuleneva mõju esinemist või mitte esinemist piirkonna
põhjaveele ja kohalike inimeste veevarustusele
Kaardianalüüs – väljaveotee asukoht
Vaatlus – olemasolevate teede seisukord
Mõju
Eksperthinnang – eeldatavast kaevandamise aasta
infrastruktuurile
toodangust ja transpordi dünaamikast lähtuvalt arvutatakse
hinnanguline lisanduv liikluskoormus teedele
Eksperthinnang – müra normtase määratakse
keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
Müratase
hindamise meetodid“ alusel, arvutuslikult hinnatakse kas
kavandatava tegevusega kaasnev müratase võib põhjustada
normtaseme ületamist lähima õueala juures
25
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
Eksperthinnang – peenosakeste piirväärtus määratakse
keskkonnaministri määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja
Peenosakeste
sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning
kontsentratsioon
õhukvaliteedi hindamispiirid“ alusel, mõjuhinnangu andmisel
kasutatakse varasemate uuringute tulemusi
Eksperthinnang – kavandatava tegevusega kaasnevate
Jäätmete
jäätmete tekke hindamisel kasutatakse arendaja esitatud
teke
informatsiooni, hindamisel lähtutakse Jäätmeseadusest
Eksperthinnang – võimalike keskkonnaavariide tekkimist
hinnatakse varasemate teadmiste põhjal, hindamisel
Keskkonnaavariid
lähtutakse majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest
nr 172 „Kaevandamise ohutusnõuded“
Eksperthinnang – hinnatakse turba kaevandamise
Loodusvara
otstarbekust antud asukohas ja kavandatava tegevuse
kasutamise
vastavust säästva arengu põhimõtetele ning hindamisel
otstarbekus ja
lähtutakse keskkonnaministri määrusest nr 87
tegevuse vastavus
„Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning
säästva arengu
kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ ja Säästva
põhimõtetele
arengu seadusest
Vaatlus – kavandatava tegevuse asukoha iseloomustamine
Mõju enne taotletava tegevuse alustamist
maastikule Eksperthinnang – antakse hinnang maastiku muutumisele
kaevandamise ajal ja pärast korrastamist
Mõju Eksperthinnang – turbatootmisala kuivendamise mõju
taimedele taimestikule hinnatakse varasemate teadmiste põhjal
Eksperthinnang – kohaliku piirkonna loomastiku
iseloomustamisel kasutatakse riikliku keskkonnaseire andmeid
Mõju
(eluslooduse mitmekesisuse seire) ja võimalusel tehakse
loomadele
koostööd kohaliku jahiseltsiga, kes on kursis loomade
liikumisega.
Kaardianalüüs – kasutatakse Eesti Looduse Infosüsteemi
andmeid
Mõju kaitstavatele
Eksperthinnang – hindamisel lähtutakse kaitstavate liikide
loodusobjektidele
elupaikade tingimustest, Looduskaitseseadusest ja Eesti
Looduse Infosüsteemi kantud informatsioonist
Mõju inimese Eksperthinnang – hinnang antakse tulenevalt lähimate
tervisele, heaolule ja õuealade paiknemisest ja kavandatava tegevusega
varale kaasnevatest keskkonnamõjudest ja nende ulatustest
26
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
Kasutatud kirjanduse loetelu esitatakse KMH aruandes, kuid peamised
infoallikad keskkonnamõju hindamisel on järgmised:
- Valga maakonnaplaneering 2030+;
- Tõrva valla üldplaneering (koostamisel);
- Lagesoo turbamaardla Lagesoo turbatootmisala jääkvaru uuringu
aruanne (varu seisuga 30.06.2017) (E. Vaguri, 2018, EGF 8908);
- Maavara kaevandamise loa taotlus, 2020;
- Veekogumite seisundiinfo (Keskkonnaagentuur)
- Kaljukotka (Aquila chrysaetos) kaitse tegevuskava (kinnitatud 2018)
- EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister):
Keskkonnaagentuurist saadud andmed;
- Maa-ameti X-GIS rakendused;
- Eesti Vabariigi seadusandlus;
- Kirjavahetus arendajaga.
Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste
võrdlemisel kasutatakse kaalutud intervallskaalat ehk Delphi-meetodit. See
tähendab, et igale mõjukriteeriumile antakse vastava peatüki lõpus
hinnang (hindepall) arvestades objekti keerukust. Kuna üksikute
mõjutegurite omadused (kvaliteet) ja suurused (kvantiteet) on üldjuhul
erinevad, siis kasutatakse mõjukriteeriumite hindamisel 11-pallist skaalata
(-5 kuni +5), kus +5 tähistab väga olulist positiivset mõju ja -5 väga olulist
negatiivset mõju (tabel 4.2).
Lisaks antakse igale mõjukriteeriumile kaal, mis arvestab kriteeriumi
olulisust. Kriteeriumite kaalu määramiseks kasutatakse paariviisilist
võrdlust. Iga kriteerium võrreldakse kõikide teiste kriteeriumitega.
Olulisemaks peetavale kriteeriumile omistatakse väärtus 1, vähem olulisele
väärtus 0. Võrdsete väärtuste korral, antakse mõlema kriteeriumi
väärtuseks 0,5. Seejuures ei tähenda kriteeriumi väärtus 0, et kriteeriumi
sisuline väärtus puudub, vaid võrrelduna teise kriteeriumiga on tema
olulisus väiksem.
27
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
Tabel 4.2 Mõjude olulisuse skaala
0 mõju puudub
-1 vähene negatiivne mõju +1 vähene positiivne mõju
-2 nõrk negatiivne mõju +2 nõrk positiivne mõju
-3 mõõdukas negatiivne mõju +3 mõõdukas positiivne mõju
-4 oluline negatiivne mõju +4 oluline positiivne mõju
-5 väga oluline negatiivne mõju +5 väga oluline positiivne mõju
Kaalutud hinde saamiseks korrutatakse mõjukriteeriumile antud hindepalli
selle kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete
alternatiivsete võimaluste üldhinnang ja omavaheline võrdlus saadakse
kõikide mõjukriteeriumite kaalutud hinnete summeerimisel.
28
5. AJAKAVA
Tabel 5.1 KMH raames kavandatavad tegevused ja nende ajakava
NR TEGEVUS TÄITJA KUUPÄEV/AJAKULU
1 KMH algatamise otsus Otsustaja 05.06.2019
KMH programmi koostamine ja esitamine
2 Ekspert ja arendaja ~1 kuni 2 nädala jooksul
otsustajale
14 päeva jooksul pärast
KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll ja
3 Otsustaja programmi saamist (KeHJS §
edastamine asjaomastele asutustele *
151 lg 2)
Vajadusel KMH programmi parandamine ja
PROGRAMM
4 Ekspert ja arendaja ~1 nädala jooksul
täiendamine vastavalt KKA ettepanekutele
30 päeva jooksul pärast
Asjaomased asutused esitavad KMH programmi Otsustaja ja asjaomased
5 programmi saamist (KeHJS §
kohta seisukohad asutused
151 lg 4)
KMH programmi kohta esitatud seisukohtade 14 päeva jooksul pärast
ülevaatamine ja omapoolse sisukoha asjaomaste asutuste
6 Otsustaja
kujundamine ning edastamine arendajale ja seisukohtade saamist (KeHJS
ekspertidele § 151 lg 5)
7 Vajadusel KMH programmi parandamine ja Ekspert ja arendaja ~1 nädala jooksul
29
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
täiendamine vastavalt seisukohtadele ning
täiendatud programmi esitamine otsustajale
14 päeva jooksul pärast
KMH programmi avalikust väljapanekust ja
8 Otsustaja programmi saamist (KeHJS §
avalikust arutelust teavitamine
16 lg 2)
Vähemalt 14 päevase
9 KMH programmi avalik väljapanek Otsustaja
kestusega (KeHJS § 16 lg 1)
Ekspert ja arendaja koostöös Toimub pärast programmi
10 KMH programmi avalik arutelu
otsustajaga avalikku väljapanekut
Avalikul väljapanekul laekunud kirjadele ja
avalikul arutelul vastamata jäänud küsimustele 30 päeva jooksul pärast
11 vastamine. Vajadusel KMH programmi Ekspert ja arendaja avaliku arutelu (KeHJS § 17 lg
parandamine ja täiendamine ning esitamine 3)
otsustajale
30 päeva jooksul pärast
KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll,
12 Otsustaja programmi saamist (KeHJS §
tuginedes asjaomaste asutuste seisukohtadele
18 lg 2)
14 päeva jooksul pärast
KMH programmi nõuetele vastavaks
13 Otsustaja otsuse tegemist (KeHJS § 18
tunnistamise otsusest teavitamine **
lg 4)
KMH aruande koostamine lähtudes nõuetele
ARUANNE
14 vastavast KMH programmist ja esitamine Ekspert ja arendaja ~1 kuni 2 kuu jooksul
otsustajale
15 KMH aruande nõuetele vastavuse kontroll *** Otsustaja 21 päeva jooksul pärast
30
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
aruande saamist (KeHJS § 201
lg 2)
Vajadusel KMH aruande parandamine ja
16 Ekspert ja arendaja ~2 nädala jooksul
täiendamine vastavalt KKA ettepanekutele
30 päeva jooksul pärast
Asjaomased asutused esitavad KMH aruande Otsustaja ja asjaomased
17 aruande saamist (KeHJS § 201
kohta seisukohad asutused
lg 1)
KMH aruande kohta esitatud seisukohtade 14 päeva jooksul pärast
ülevaatamine ja omapoolse sisukoha asjaomaste asutuste
18 Otsustaja
kujundamine ja edastamine arendajale ja seisukohtade saamist (KeHJS
ekspertidele § 201 lg 1)
Vajadusel KMH aruande parandamine ja
19 täiendamine vastavalt seisukohtadele ning Ekspert ja arendaja ~2 nädala jooksul
täiendatud aruande esitamine otsustajale
KMH aruande avalikust väljapanekust ja 14 päeva jooksul pärast
20 Otsustaja
avalikust arutelust teavitamine aruande saamist (KeHJS § 21)
Vähemalt 21 päevase
21 KMH aruande avalik väljapanek Otsustaja
kestusega (KeHJS § 21)
Ekspert ja arendaja koostöös Toimub pärast aruande
22 KMH aruande avalik arutelu
otsustajaga avalikku väljapanekut
Avalikul väljapanekul laekunud kirjadele ja
avalikul arutelul vastamata jäänud küsimustele 30 päeva jooksul pärast
23 Ekspert ja arendaja
vastamine, vajadusel KMH aruande avaliku arutelu (KeHJS § 21)
parandamine ja täiendamine ning esitamine
31
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
otsustajale
30 päeva jooksul pärast
KMH aruande kooskõlastamine asjaomaste Otsustaja ja asjaomased
24 aruande saamist (KeHJS § 22
asutuste poolt asutused
lg 3)
30 päeva jooksul pärast
KMH aruande nõuetele vastavuse kontroll,
asjaomaste asutuste
25 tuginedes asjaomaste asutuste Otsustaja
kooskõlastuste saamist
kooskõlastustele
(KeHJS § 22 lg 5)
14 päeva jooksul pärast
KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise
26 Otsustaja otsuse tegemist (KeHJS § 22
otsusest teavitamine ****
lg 7)
* Kui arendaja ei ole 18 kuu jooksul KMH algatamisest arvates esitanud otsustajale KMH programmi nõuetele vastavuse
kontrollimiseks, jätab otsustaja KMH algatamise aluseks olnud tegevusloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle
arendajale (KeHJS § 18 lg 7).
** Kui otsustaja tuvastab, et KMH programm ei vasta KeHJS § 18 lg 2 kohaselt kontrollitavatele nõuetele, tuleb arendajal
esitada otsustajale täiendatud programm nõuetele vastavuse kontrollimiseks (KeHJS § 18 lg 6).
*** Kui arendaja ei ole kahe aasta jooksul KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemisest arvates
esitanud otsustajale KMH aruannet avalikuks väljapanekuks, kaotab programm kehtivuse ning keskkonnamõju hindamiseks
peab koostama uue programmi (KeHJS § 18 lg 8).
**** Kui otsustaja tuvastab, et KMH aruanne ei vasta § 22 lg 5 sätestatud nõuetele, tuleb arendajal esitada otsustajale
nõuetele vastavuse kontrollimiseks täiendatud aruanne (KeHJS § 22 lg 9).
32
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
6. ARENDAJA, OTSUSTAJA, JÄRELEVALVAJA JA EKSPERDI
ANDMED
Arendaja: Otsustaja:
AS VALMAP GRUPP Keskkonnaamet
Rauaaia, Linna küla (Keskkonnaosakonna
Tõrva vald, 68619 Valga maakond maapõue büroo)
Registrikood 10251602
[email protected]
Kontakt: Hindrek Mõts
Tel: +372 507 9158
E-post:
[email protected]
Ekspert:
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Männiku tee 104
11216 Tallinn
Registrikood 11206437
Kontakt: Aadu Niidas
Keskkonnaekspert
Tel: 668 1013
E-post:
[email protected]
33
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
Ekspertrühma koosseis:
Aadu Niidas (loodusteaduste bakalaureusekraad loodusteaduslike ainete õpetaja
(keskkonnaspetsialist) erialal, loodusteaduste magistrikraad geoökoloogia
erialal) töötab keskkonnaeksperdi (litsents KMH 0145, kehtib kuni 26.10.2022)
ametikohal, kes on olnud KMH juhtekspert maavaravaru kaevandamise ja
kaevise töötlemise ning kaevandatud maa-ala korrastamise
tegevusvaldkondades 2012. aastast alates. Juhib antud KMH menetluses
ekspertrühma.
Marge Uppin (geoloogia erialal loodusteaduste bakalaureusekraad,
loodusteaduste magistrikraad ja filosoofiadoktorikraad) töötab hüdrogeoloogi
(hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba KHY000011) ametikohal. Hindab
keskkonnamõju hindamisel ärajuhitava kuivendusvee mõju pinnaveekogudele,
kuivenduse mõju soosetete veekihis ning kuivendamise mõju põhjaveele ja
tarbekaevudele.
Priit Kallaste (tehnikateaduste bakalaureuse ja magistrikraad keemia- ja
keskkonnakaitse tehnoloogia erialal) töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal
alates 2016. aastast. Hindab mõju infrastruktuurile ja välisõhu kvaliteedile
(müratase, tahkete osakeste kontsentratsioon).
Üllar Rammul (loodusteaduste erialal diplom bioloogias, loodusteaduste
magistrikraad bioloogias-zooloogias), töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal ja
on hinnanud antud valdkonnas keskkonnamõju 2016. aastast alates. On samuti
Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud, kus tema peamised tööülesanded on
zooloogia (selgrootud ja selgroogsed loomad) ning keskkonnakaitse ja säästva
arengu kursuste läbiviimine. Aastatel 2010-2015 töötas Keskkonnaministeeriumi
looduskaitse osakonnas ja oli Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse
kokkuleppe (AEWA) Eesti poolne kontaktisik ning tegeles kaitstavate
loodusobjektide (peamiselt lindude püsielupaikade) kaitsekorralduse alase töö
juhtimise, organiseerimise, sealhulgas õigusaktide ja strateegiliste dokumentide
eelnõude ettevalmistamise korraldamise ning elluviimise koordineerimisega. On
varasemalt osalenud ornitoloogilistel välitöödel, näiteks Nigula rabas ja Kõbaja
laidudel ning Kloostrimetsa soo õpperaja väliuuringutel. Hindab keskkonnamõju
hindamisel mõju jäätmete tekkele, loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele.
Anna-Helena Purre (geoökoloogia erialal loodusteaduste bakalaureuse- ja
magistrikraad) hindab maavarade valdkonnas keskkonnaspetsialisti ametikohal
keskkonnamõjusid 2018. aastast. On samuti Tallinna Ülikooli doktorant, kes
34
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
uurib oma teadustöös kuivendatud ja kaevandatud ja seejärel korrastatud
turbamaadel taimkatte arengut ning süsinikdioksiidi vooge. Hindab
keskkonnamõju hindamisel mõju taimedele ja maastikule ning inimese tervisele,
heaolule ja varale.
Kaie Kriiska (loodusteaduste doktorikraad maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse
erialal, bakalaureuse- ja magistrikraad keskkonnatehnoloogia erialal) töötab
keskkonnaspetsialisti ametikohal ning tegeleb keskkonnamõjude hindamisega
kliima valdkonnas alates 2020. aastast. On alates 2011. aastast tegelenud
kliimapoliitika, süsinikuringe ja maakasutuse kasvuhoonegaaside hindamisega
(Keskkonnaagentuur, Tartu Ülikool) ning omab ÜRO kasvuhoonegaaside
inventuuri rahvusvahelise audiitori sertifikaati (2014). On samuti Stockholmi
Keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna Keskuse ekspert säästva arengu programmis
ning tegeleb muuhulgas kliimamuutuste temaatikaga. Hindab keskkonnamõju
hindamisel mõju kasvuhoonegaaside voogudele.
Asjaomased asutused:
Keskkonnaamet on otsustaja ehk tegevusloa andja, kes kuulub asjaomaste
asutuste hulka KeHJS § 23 lg 2 alusel. Tõrva Vallavalitsus on KMH menetlusse
kaasatud, kuna taotletav turbatootmisala asub Tõrva vallas. Kohalikud
omavalitsused esindavad kohalikku kogukonda, olles kursis kohaliku piirkonna
olude ja probleemidega. Maa-amet on KMH menetlusse kaasatud, kuna
taotletav Lagesoo turbatootmisala asub riigile kuuluval kinnistul, mille valitseja
on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus on Maa-amet. KMH menetlusse
on kaasatud ka Põllumajandusamet, Rahandusministeerium ja Terviseamet.
35
Hindrek Mõts Teie 22.10.2018
AS VALMAP GRUPP
[email protected] Meie 05.06.2019 nr 12-2/19/299-13
Keskkonnamõju hindamise algatamine AS
VALMAP GRUPP Lagesoo turbatootmisala
maavara kaevandamise loa VALM 004
muutmise taotlusele
Austatud Hindrek Mõts
AS VALMAP GRUPP (registrikood 10251602, aadress Valga maakond, Tõrva vald, Linna
küla, Rauaaia, 68619) on 22.10.2018 Keskkonnaametile esitanud Lagesoo turbatootmisala
maavara kaevandamiseks keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisloa) VALM 004 muutmise
taotluse, mis on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.10.2018
nr 12-2/18/17228 all. Korrigeeritud kaevandamiseloa taotlus esitati Keskkonnaametile
22.05.2019, mis on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.05.2019
nr 12-2/19/299-8 all. Taotlust täiendati ja see esitati Keskkonnaametile 04.06.2019, mis on
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 04.06.2019 nr 12-2/19/299-12 all.
Lagesoo turbatootmisala asub Valga maakonnas Tõrva vallas Koorküla külas
Keskkonnaministeeriumile kuuluval maal, mille volitatud asutus on Maa-amet, Koorküla
metskond (katastriüksus 20301:002:0742, sihtotstarve 100% turbatööstusmaa), Lagesoo
turbamaardlas (registrikaart nr 0220).
Mäeeraldise pindala on 212,90 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 318,80 ha. Maavara
kaevandamise loa muutmise taotluse kohaselt on mäeeraldisega seotud seisuga 07.11.2018
aktiivne tarbevaru vähelagunenud turbal 388 tuh t ning hästilagunenud turbal 522 tuh t.
Kaevandatav turba varu on vähelagunenud turbal 388 tuh t ja hästilagunenud turbal 456 tuh t.
Aktiivne reservvaru vähelagunenud turbal on 73 tuh t ning hästilagunenud turbal 85 tuh t.
Kaevandatav turba aktiivne reservvaru on vähelagunenud turbal 73 tuh t ja hästilagunenud
turbal 76 tuh t. Maavara kaevandamise maksimaalseks aastamääraks taotletakse 20 tuh t.
Maavara kasutusaladeks on aiandus ja energeetika. Taotletava loa kehtivusaeg on 30 aastat.
AS VALMAP GRUPP soovib muuta maavara kaevandamise luba nr VALM 004. Maavara
kaevandamise loa muutmise käigus soovitakse pikendada maavara kaevandamise loa
kehtivusaega 30 aasta võrra, so kuni 28.12.2049, korrigeerida mäeeraldise piiri vastavaks
kinnitatud varuplokkide 1 ja 2 aT piiridele ning kinnistu Koorküla metskond piirile ning
täiendavalt soovitakse mäeeraldist laiendada aktiivse reservvaru plokkide 3 ja 4 piires.
Soovitakse muuta ka kaevandatud maa sihtotstarvet, soo taastamiseks. Loa muutmine on
vajalik, et ettevõte saaks kehtiva maavara kaevandamise loa jooksul turbavaru täielikult
ammendada ja ala nõuetekohaselt korrastada.
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm
Lisa 2. Lagesoo turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlus
37
MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUSE VORM
1. Taotleja 1.1. Ettevõtja nimi AS VALMAP GRUPP
1.3. Aadress Valga maakond,
1.2. Äriregistri kood / isikukood
Tõrva vald, Linna küla, Rauaaia,
10251602
68619
2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi AS VALMAP GRUPP
2.3. Aadress Valga maakond,
2.2. Äriregistri kood / isikukood
Tõrva vald, Linna küla, Rauaaia,
10251602
68619
3. Maardla 3.1. Maardla nimetus Lagesoo 3.2. Maardla osa nimetus -
3.4. Maardla põhimaavara
3.3. Maardla (maardla osa)
Hästilagunenud turvas
registrikaardi number 220
Vähelagunenud turvas
4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Lagesoo turbatootmisala
selle
4.2. Mäeeraldise liik:
teenindusmaa
uus mäeeraldis [ ] olemasoleva muutmine [ ] olemasoleva laiendus [X]
lubade liitmine [ ] kehtivusaja pikendamine [ ] ümberregistreerimine [ ]
osaline ümberregistreerimine [ ]
4.3. Mäeeraldise asukoht (maakond, kohaliku omavalitsuse üksus)
Valga maakond, Tõrva vald, Koorküla küla
4.4. Mäeeraldise pindala 212,90 ha
4.5. Mäeeraldise teenindusmaa pindala 322,05 ha
4.6. Mäeeraldisele ja selle teenindusmaale jäävate kinnisasjade loetelu
Koorküla metskond (20301:002:0742)
5. Geoloogiline 5.1. Geoloogilise uuringu loa omaja
uuring
5.2. Geoloogilise uuringu luba:
loa registreerimise number
loa kehtivuse aeg
5.3. Geoloogilise uuringu tegija OÜ Inseneribüroo STEIGER
5.4. Geoloogilise uuringu aruanne:
Nimetus Lagesoo turbamaardla Lagesoo turbatootmisala jääkvaru
uuringu aruanne (varu seisuga 30.06.2017. a)
geoloogiafondi number 8908
maavaravaru arvele võtmise otsus ja kuupäev 14.06.2018. a nr
1-1/18/1202
6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik:
kogus aktiivne tarbevaru 381,244 tuh t, vähelagunenud turvas
kaevandatav varu 381,244 tuh t, vähelagunenud turvas
aktiivne tarbevaru 522 tuh t, hästilagunenud turvas
kaevandatav varu 456 tuh t, hästilagunenud turvas
aktiivne reservvaru 73 tuh t, vähelagunenud turvas
kaevandatav varu 73 tuh t, vähelagunenud turvas
aktiivne reservvaru 85 tuh t, hästilagunenud turvas
kaevandatav varu 76 tuh t, hästilagunenud turvas
6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 30.06.2019. a
6.3. Mäeeraldisele jäävate maavaravaru plokkide nimetused
Plokk 1 aT, plokk 2 aT, plokk 9 aR, plokk 10 aR
7. Katend,
Katendi kogus 0 tuh m3, sh mulla kogus, 0 tuh m3
sh muld
8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond aiandus ja energeetika
kasutamine
8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik
8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, 20 tuh t
8.4. Loa taotletav kehtivusaeg 30 aastat
9. Lisad 9.1. Maavara arvelevõtmise dokumendi ärakiri [X]
9.2. Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu
aruanne, milles esitatud ettepaneku alusel on tehtud otsus võtta arvele
maavara, mille kaevandamiseks luba taotletakse [X]
9.3. Kui kaevandamisluba taotletakse maavara otsinguks antud kehtiva
üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloaga määratud uuringuruumi
piires või vähem kui aasta möödumisel sellise loa kehtivuse lõppemisest
ja taotleja ei ole selle loa omaja, üldgeoloogilise uurimistöö loa või
uuringuloa omaja nõusolek [ ]
9.4. Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral, kui maavara ei
kuulu kaevandamisloa taotlejale, mäeeraldise ja mäeeraldise
teenindusmaa asukoha kinnisasja omaniku nõusolek tema omandis oleva
kinnisasja kasutamiseks1 [X]
9.5. Maapõueseaduse § 50 lõikes 6 sätestatud juhul
kaevandamisjäätmekava [ ]
________________
1
– võimalik esitada kaevandamisloa taotluse menetluse käigus
Loa taotleja Hindrek Mõts juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ 15.01.2020
nimi amet allkiri kuupäev
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
AS-il VALMAP GRUPP on kehtiv maavara kaevandamise luba VALM 004 (kehtib
kuni 29.12.2019. a) Lagesoo turbatootmisalal. Mäeeraldisega on hõlmatud Lagesoo
turbamaardla vähelagunenud turba varuplokk 1 aT ja hästilagunenud turba varuplokk
2 aT. Käesoleval hetkel mäeeraldise piir hõlmab osaliselt ka teisi plokke ning lõiguti
asuvad plokid 1 ja 2 piirid väljaspool mäeeraldist.
Lagesoo turbatootmisalal on seisuga 30.06.2017. a läbi viidud jääkvaru uuring, mille
tulemuste alusel on 14.06.2018. a käskkirja nr 1-1/18/1202 alusel korrigeeritud
varuplokkide piire vastavalt reaalse välja ehitatud tootmisala ja ammendatud ala
piiridele.
Kuna kaevandamise loa kehtivusaeg on lõppemas, kuid tootmisala maavaravaru
ammendamata, soovib AS VALMAP GRUPP Lagesoo turbatootmisala kaevandamise
luba muuta loa kehtivuse aja ja mäeeraldise piiri selliselt, et see vastaks uuringu põhjal
moodustatud ning Keskkonnaregistris kinnitatud varuplokkide piiridele. Täiendavalt
soovitakse mäeeraldist laiendada aktiivse reservvaru plokkide 9 ja 10 piires, mis on
Maa-ameti 05.07.2019 korraldusega nr 1-17/19/1739 tunnistatud kaevandamisväärseks.
Aktiivse reservvaru plokkide ala piires on varasemalt juba ettevalmistustöid turba
tootmise alustamiseks teostatud. Taotletav mäeeraldis jääb Keskkonnaministri
01.01.2017. a määruse nr 87 lisa 2 alusel kaevandamiseks sobivate turbaalade
nimekirjaga kehtestatud ala piiresse.
Maavara kasutatakse aianduses ja energeetikas.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Lagesoo turbatootmisala asub Valga maakonnas Tõrva vallas Lagesoo turbamaardla
(registrikaart nr 0220) lõunaosas. Mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Eesti
Vabariigile kuuluval kinnistul Koorküla metskond (katastriüksus 20301:002:0742,
sihtotstarve 100% turbatööstusmaa).
Koorküla metskonna kinnistu külgneb nii läänest kui ka põhjast kinnistuga Koorküla
metskond (katastritunnus 20301:002:0741), idast kinnistutega Kapermäe (katastritunnus
20302:001:0680), Rõika (katastritunnus 20302:001:0010), Koorküla metskond 23
(katastritunnus 20302:001:0037), Niiluse (katastritunnus 20302:001:0001), Koorkülma
metskond 24 (katastritunnus 20302:001:0038) ning lõunast kinnistutega Märdi
(katastritunnus 20302:001:0461, 20302:001:0462), Koorküla metskond 22
(katastritunnus 20302:001:0036), Kullerkupu (katastritunnus 20302:001:0045),
Koorküla metskond (katastritunnus 20301:002:0743), Laanemetsa (katastritunnus
20301:002:1910), Uueste (katastritunnus 20301:002:1222) ja Koorküla metskond 31
(katastritunnus 20301:002:0029).
Taotletavast mäeeraldise teenindusmaa kirdeosale jääb Lagesoo peakraav
(maaparandussüsteemi kood registris 31014400200700012E), mäeeraldise kattumist ei
ole. Mäeeraldise keskel asub Märdi järv (VEP VEE2114700). Taotletava mäeeraldise
teenindusmaa kattub kuni ~67 m ulatuses Märdi järve veekaitse- ja kalda
piiranguvööndiga, mäeeraldisega kalda piiranguvööndil kattumist ei ole. Märdi järve
lõunaosa läheduses kattub teenindusmaa maaparandussüsteemi eesvoolu, mille kood
maaparandussüsteemide registris on 31014300100200032E, kalda piiranguvööndiga.
Taotletava mäeeraldise teenindusmaa kirdeosale jääb Lagesoo peakraav (VID kood
VEE1014500, mis on ühtlasi ka alla 10 km2 suuruse valgalaga maaparandussüsteemi
eesvooluks (kood maaparandussüsteemide registris 31014400200700012E), ja selle
piiranguvööndid (veekaitsevöönd 1 m ja eesvoolu kaitsevöönd 12 m). Lisaks jääb
taotletava teenindusmaa kirdeosale ka kuni 10 km2 suuruse valgalaga
maaparandussüsteemi eesvool (kood maaparandussüsteemide registris on
31014400200700011E) ja selle piiranguvööndid (veekaitsevöönd 1m ja eesvoolu
kaitsevöönd 12 m).
Lõunaosas kattub taotletava mäeeraldise teenindusmaa kuni ~192 m ulatuses I
kategooria kaitsealuse liigi Aquila chrysaetos (kaljukotkas; keskkonnaregistri kood
KLO9116608) püsielupaigaga (Holdre kaljukotka püsielupaik; keskkonnaregistri kood
KLO3001452), mäeeraldisega püsielupaigal kattumist ei ole. Muud piiranguid
põhjustavad objektid puuduvad.
Taotletava Lagesoo mäeeraldise ega selle teenindusmaa piires ei ole teid, elektri- ja
sideliine ega muid kommunikatsioone. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa
piirist ~400 m kaugusel lõunas asub kõrvalmaantee Helme-Holdre-Taagepera (tunnus
23194), kuhu suubub mäeeraldiselt Pihla-Lagesoo eratee (tunnus 2030602). Eelmainitud
teed on rajatud turba tootmise eesmärgil ning ei ole avalikus kasutuses.
Lähimad hooned asuvad mäeeraldisest ~390 m kaugusel lõunas Kalda
(20302:001:0830) kinnistul ja ~370 m kaugusel Märdi (20302:001:0461) kinnistul.
Põhjasuunda jääb hoone ~220 m kaugusele Kapermäe (20302:001:0680) kinnistule.
Mäeeraldise tootmishooned asuvad ~480 m kaugusel idas Lagesoo tootmisbaas
(20302:001:1010) kinnistul.
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline
ja hüdrogeoloogiline iseloomustus
Lagesoo turbamaardlat on uuritud viiel korral:
- Valga rajooni turbamaardlate otsingulis-uuringuliste tööde aruanne (M. Orru, 1974,
EGF 5159);
- Aruanne turbavarude kompleksse kasutamise uuringutest Viljandi, Valga, Võru ja
Põlva raujoonis (M. Orru, 1987, EGF 5246);
- Valga rajooni pressturbarabade jääkvarude skeem, (Eesti Maaprandusprojekt, 1989)
- Kotardi, Lagesoo, Struuga, Juuksi, Tõrva, Otikese turbamaardlate ja varude
iseloomustus (RE Eesti Geoloogiakeskus, 1993, EGF 5277);
- Lagesoo turbamaardla Lagesoo turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu
seisuga 30.06.2017) (E. Vaguri, 2018, EGF 8908).
1993. a vormistatud geoloogilise uuringu aruande kohaselt asub Lagesoo turbamaardla
lainjal moreentasandikul asuval põhja-lõunasuunalisel väljavenitatud nõos. Maardla
turbalasund koosneb raba-, rabasega- ja madalsootüüpi turbast.
Lagesoo turbatootmisala asub Lagesoo raba kagu-, lõuna- ja keskosas. Vastavalt
tootmisala paiknemisele raba suhtes on suuremad turbalasundi (sh vähelagunenud turba)
paksused selle lääne ja lõunaosas. Lagesoo turbatootmisala turbalasundi paksus on
vahemikus 0,0 - 7,3 m (keskmiselt 3,0 m), sealjuures on vähelagunenud turbakihi
paksus kuni 3,7 m (keskmiselt 1,5 m) ja hästilagunenud turbakihi paksus kuni 4,5 m
(keskmiselt 1,5 m).
2017. a tehtud turbalasundi botaanilise koostise laboratoorsete analüüside kohaselt levib
Lagesoo turbatootmisala piires rabaturvas, mis on vähelagunenud turba osas esindatud
rabasoo villpea-sfagnumi ja mangellaanikumi turbaga. Hästilagunenud turvas koosneb
peamiselt villpea, villpea-sfagnumi ja männi turbast. Turbalasundi lamami moodustab
liiv, liivsavi, saviliiv ja sapropeel.
Tabel 3.1 Turbalasundi kvalitatiivsed näitajad plokis 1 ja 2
Näitaja
Lagunemisaste, Tuhasus, Looduslik
Turbaliik % % niiskussisaldus, %
Koef.
MX MN KK MX MN KK MX MN KK
Vähelagunenud
23 9 14 2,20 0,57 1,16 95 83 92 0,126
turvas
Hästilagunenud
36 16 25 13,13 1,49 4,56 91 87 89 0,177
turvas
Turbalasund 36 9 19 13,13 0,57 2,59 95 83 90
MX-maksimaalne, MN-minimaalne, KK-kaalutud keskmine
Lagesoo turbamaardla varuploki 1 (vähelagunenud turvas) mahult massile ülemineku
koefitsient on 0,126 ja varuploki 2 (hästilagunenud turvas) koefitsient on 0,177.
1993. aastal tehtud uuringu andmete kohaselt Lagesoo turbamaardla hästilagunenud
õhkkuiva turba kütteväärtus on 12,4 MJh/kg.
Hüdrogeoloogia
Lagesoo turbalasund toitub peamiselt sademetest, välja arvatud turba leviala sopistunud
põhjaosa, kus turbalasundis asuv põhjavesi on seotud moreenisetetega. Kogu tootmisala
ulatuses on turbalasund kuivendatud, st veetase asub tehnogeensest maapinnast
vähemalt 0,5 m sügavusel.
Lagesoo turbatootmisala turbalasund on isevoolselt kuivendatav. Tootmisala
kuivendusvõrgu eesvooluks on Lagesoo peakraav (maaparandussüsteemi kood
3101440020070001), mis suubub Õhne jõkke. Juhul kui turbalasundi ammendamise
käigus ilmnevad senisest teadmisest teistsugused turbakihi lasumistingimused, tuleb
vajadusel rekonstrueerida kuivendusvõrgu eesvoolukraav või rakendada polder-
kuivendussüsteemi.
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate
varude määramisega
Taotletav Lagesoo turbatootmisala mäeeraldis hõlmab pindalaliselt ja sügavuti Lagesoo
turbamaardla tarbevaru maavaravaru plokki 1 aT (vähelagunenud turvas) ja plokki 2 aT
(hästilagunenud turvas) ning aktiivse reservvaru plokke 10 (vähelagunenud turvas) ja 9
(hästilagunenud turvas). Aktiivse reservvaru plokid on Maa-ameti 05.07.2019
korraldusega nr 1-17/19/1739 tunnistatud kaevandamisväärseks. Mäeeraldise piiri on
korrigeeritud vastavalt Keskkonnaministri 01.01.2017. a määruse nr 87 lisa 2 alusel
kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjaga kehtestatud ala piiridega. Taotletava
mäeeraldise pindala on 212,90 ha.
Mäeeraldise teenindusmaa hõlmab osaliselt kinnistut Koorküla metskond
(katastritunnus 20301:002:0742). Mäeeraldise teenindusmaa piir kattub Holdre
kaljukotka püsielupaiga, Märdi järve ja Lagesoo peakraavi piiranguvööndiga, kuna
antud ala on kaevandamise tegevusega juba rikutud ning kaevandamise lõppedes on ette
nähtud piirkonna korrastamine. Antud alade piires kaevandamisega seotud tegevusi ei
toimu. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 322,05 ha.
Vastavalt ammendatud turbatootmisala korrastamise kohustusest, vajadusest ja soovist,
tuleb jätta mäeeraldise põhja ~0,2 m paksune jääkturba kiht (joonis 2/3). Antud kiht on
vajalik, et luua eeldus ammendatud Lagesoo turbatootmisalale soo taastamiseks.
Kirjeldatud põhjatervikusse jääv maavara kogus arvatakse kaevandatavast varust välja
ja seda loetakse tehnoloogiliseks maavaravaru kaoks, mis on leitav järgmiselt:
mäeeraldise pindala (212,90 ha) x jääkihi paksus (0,2 m) x hästilagunenud turba
mahult massile ülemineku koefitsient (0,177) = jääkkihi maht (75 tuh t).
Kuna aktiivse tarbevaru plokid 1 ja 2 jäävad 0,08 ha ulatuses kaevandamiseks sobivate
turbaalade nimekirjaga kehtestatud ala piiridest välja, siis on selles osas mäeeraldisest
jäetud välja aktiivse tarbevaru plokis 1 maavaravaru 0,3 tuh t ja plokis 2 0,1 tuh t. Kuna
mahud jäävad alla 0,5 tuh t, siis taotletavas varu koguses seda ei kajastu.
Tabel 4.3 Taotletav maavaravaru (seisuga 30.06.2019. a)
Ploki Ploki pindala, Taotletav varu Kaevandatava
Erim1 Kadu, tuh t
nr ha kogus, tuh t varu kogus, tuh t
1 VL 188,59 381,244 0 381,244
2 HL 188,59 522 66 456
10 VL 24,31 73 0 73
9 HL 24,31 85 9 76
Kokku 212,90 1061,244 75 986,244
1
VL – vähelagunenud turvas; HL – hästilagunenud turvas
Lagesoo turbatootmisala maavara kaevandamise koguste üleviimisel mahult massile
tuleb kasutada järgmist koefitsienti: 1 ja 10 aR – 0,126 ning 2 ja 9 aR – 0,177.
Lagesoo turbatootmisala maavara kaevandamise luba taotletakse 30 aastaks
maksimaalse aastase kaevandamise mahuga 20 tuh t. Antud kaevandamise mahuga on
võimalik teoreetiliselt Lagesoo turbatootmisala turbavaru ammendada ~50 aastaga,
seega tuleb Lagesoo turbatootmisala kaevandamise luba hilisemalt veelkord pikendada.
5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja
kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia
Lagesoo turbatootmisala kehtiva mäeeraldise korral on tegemist pikaajaliselt töös olnud
alaga, mille tõttu on selles piirkonnas infrastruktuur tootmiseks juba rajatud.
Täiendavalt on vaja teha ettevalmistustööd aktiivse reservvaru plokkide 9 ja 10 piires.
Eelmainitud ala piires on osaliselt kraavitus rajatud, lisaks tuleb raadata puistu, võsa
ning eemaldada taimkate. Ülejäänud tootmisala osadel jätkatakse vaid selle edasi
arendamise ja rekonstrueerimisega.
Turba tootmist jätkatakse senist tehnoloogiat, freesmeetodit, rakendades. Freesmeetodil
kaevandamise tootlikkus sõltub kaevandatava turbalasundi kuivamistingimustest ja
kvaliteedist. Vähelagunenud turba puhul on freesitava kihi paksus keskmiselt 15 -
20 mm, hästilagunenud turba korral keskmiselt 10 mm ühes tsüklis. Tootmistsükkel
koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest,
vallitamisest, kogumisest ja aunatamisest. Turvas aunatatakse väljaku otstesse. Aunade
kõrgus oleneb kasutatavatest masinatest, turbaliigist ja kogumishooaja kestvusest. Pärast
kogutud turba aunatamist, toimub turba laadimine ekskavaatoriga veoautodele ja selle
transportimine tarbijatele.
Turba kaevandamisel loetakse tootmisperioodiks ajavahemikku mai keskpaigast kuni
augusti lõpuni. Turba tootmisel lasundist välja tulevad kännud korjatakse kokku,
kuivatatakse hunnikutes kuni 3 aastat ja realiseeritakse töötlemata küttepuiduna.
Turba kaevandamise tootmisprotsessis kaevandamise jäätmeid ei teki. Vastavalt
Maapõuseaduse §50 lõige 6 tuleb kaevandamisjäätmekava taotlusele lisada vaid
jäätmete tekkimisel. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et
kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamisjäätmekava esitada.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad
avariiolukorrad
Kaevandamistegevuse mõju maastikule avaldub peamiselt mäeeraldise piires, kus
kaevandamise tulemusena jääb maapind mäeeraldisel järk-järgult veelgi madalamaks.
Arvestades asjaolu, et Lagesoo turbatoomisala mäeeraldise puhul on tegemist
pikaajaliselt töös olnud alaga ja aktiivse reservvaru plokkide piires on maapind juba
osaliselt muudetud ning uued taotletavad ala jäävad olemasoleva serva või vahele, siis ei
kaasne oluliselt suuri täiendavaid keskkonnamõjusid võrreldes hetkel kehtiva
kaevandamise loaga lubatust.
Valdavalt on keskkonnamõju turba tootmise jätkamisel ja laiendamisel seotud jätkuva
kuivendusvee eesvoolu juhtimisega. Ärajuhitav kuivendusvesi moodustub peamiselt
sademetest ja lumesulamisveest, mistõttu veetaseme alanemise ulatus soosetetes sõltub
põhiliselt sademete hulgast kuude lõikes. Kuna Lagesoo turbatootmisala on kasutusel
juba pikemat aega, siis raba kuivendamisega on üldine veerežiim juba mõnevõrra
muutunud. Lagesoo turbatootmisala täiendavalt rajatav kuivendusvõrk on analoogne
olemasoleva mäeeraldisega ning mõju suurenemine ümbritsevale loodusele on
minimaalne.
Valdavatel juhtudel on tootmisaladelt ärajuhitava vee kvaliteet erinev eesvoolu vee
omast. Tootmisalalt välja juhitavas vees on keskmisest suurem heljumi, fosfori ja
lämmastiku sisaldus. Heljum satub kuivendusvette turba tootmise käigus leviva tolmu
kaudu. Fosfori ja lämmastiku sisaldus vees suureneb turba lasundi kuivendamise ajal
tekkivate füüsikaliste-keemiliste protsesside tulemusena. Heljumi kannet eesvoolu saab
vähendada settebasseinides vee puhastamisega.
Lisaks eelmainitule mõjutab keskkonda turba tootmisel kasutatavate masinate tekitatav
müra ja tootmisega kaasnev tolm. Üleüldise praktika kohaselt ülenormatiivne tolmu
kontsentratsioon on lokaalne ehk ainult tööde tsoonis ning mäeeraldise piirest
kaugemale ei levi. Lisaks piirab ja eraldab tolmu levikut suuremas osas
majapidamistega vahel olev metsavöönd. Tolmu võib tekkida lisaks sademetevaesel
perioodil toodangu väljaveoks kasutatavate kruusakattega teed, mida tuleb väljaveotee
piires vajadusel tuleb teid niisutada. Lisaks veoautode poolhaagiste katmine
koormakatetega takistab turbatolmu levimist teedele.
Peale tolmu leviku tekitavad masinad müra, mis on sarnane põllumajandamisel tekkiva
müratasemega. Sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu-
ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise
meetodid“ toodud tööstusmüra piirväärtus taotlustase II kategooria segaalal on päevasel
ajal 60 dB. Masinatest põhjustatud müra levik sõltub turbatootmisala ümbritseva puistu
laiusest, elumajade kaugusest müraallikast, tööprotsessist, masinate tehnilisest
korrasolekust, reljeefist jt teguritest. Suurimate müratasemetega on turba kaevandamisel
maapinna profileerimine (helivõimsustase 117 dB) ja turba pneumaatiline kogumine
(helivõimsustase 113,5 dB), kuigi antud töötsükleid üldjuhul turba tootmisel koos ei
tehta, on hinnatud nende, kui suurimate müraallikate koostöötamise müratasemeks
220 m kaugusel ~66 dB (joonis 6.1). Eelmainitu põhjal ülenormatiivne müratase levib
lähima elamu õuealani, kuid kuna masinat üldjuhul ei tööta koos, töötsooni ja elamut
eraldab metsatukk ning töö toimub üldjuhul päevasel ajal, siis võib väita, et suuremat
häiringut ei toimu.
85
80
75
70
Müratase, dB
65
60
55
50
45
40
100
200
300
400
500
600
700
800
900
1000
1100
1200
1300
1400
1500
1600
Kaugus allikast, m
Kaks masinat Piirnorm
Joonis 6.1 Profileerija ja pneumaatilise koguja koostöötamisel müra levik erinevatel
kaugustel
Müra tekitab ka transport, kuid arvestades, et veoteed suubuvad kõige lühemat teed pidi
läbi metsa riiklikule maanteele ja seda on tänaseks juba kümneid aastaid tehtud, ei ole
selle jätkamise mõju suurem kui on seni olnud.
Igasugusel tegevusel, kus kasutatakse mehhanisme, mis sisaldavad kütuseid või
määrdeaineid, kaasneb ka suurem keskkonnaavarii oht. Viimast suurendab võimalus
erinevateks leketeks, mille tulemusena satub pinnasesse ja pinnavette naftasaaduseid,
mis võivad läbi kuivenduskraavide ja settebasseini eesvoolu sattuda. Loa taotleja
kinnitab, et turba tootmisel hoitakse masinate käitamisel ja hooldamisel kõrget
töökultuuri ja reostusoht minimeeritakse.
Taotletava ala kõrval asub Holdre kaljukotka püsielupaik. Kaljukotkas on paigalind kes
asustab sobivaid pesapaiku aastakümneid. Antud taotlusega muudetakse mäeeraldise
piiri selliselt, et see ei kattuks kaitsealuse liigi püsielupaigaga. Samas laiendatakse
mäeeraldist kaitsealuse liigi elupaiga kaitsevööndi ümber. Kuna kogu taotletav ala
kattub Keskkonnaministri 01.01.2017. a määruse nr 87 lisa 2 alusel kaevandamiseks
sobivate turbaalade nimekirjaga kehtestatud regiooniga, siis loa taotleja eeldab, et antud
kontuuride loomisel on tehtud eelhinnang kotka püsielupaigale seoses turba tootmisega
ning antud taotlusega hõlmatud tegevus ei mõjuta kaitsealuse liigi elutegevust
märgatavas mahus.
Kuna turvast toodetakse kuival ja soojal aastaajal, siis on üks võimalik keskkonnaoht ka
turbalasundi või aunade tulekahju. Põlengu tekitajateks on turba isesüttimine, inimeste
hooletus, heitgaaside väljalasketorudest lenduvad sädemed või väljalasketorudel
isesüttinud turbatolm. Oluline on, et põleng, kui see peaks tekkima saaks tootmisalal
kiiresti lokaliseeritud. Kooskõlas tuleohutusnõuetega peavad olema tuletõrjetehnika
ja -ehitised mäeeraldise erinevates osades. Tootmisalale on rajatud ja vajadusel
rajatakse veel rohkem tulekustutuse veevõtu kohtasid, lisaks on välja töötatud esmane
tulekahju likvideerimise skeem.
7. Kaevandamisega rikutava maa korrastamine
Lagesoo turbatootmisala tuleb korrastada kogu ulatuses taastuvaks sooks (joonis 3/3).
Taotletava mäeeraldise taastuva soo kõlviku pindala on 322,05 ha. Turbasamblale
sobivate kasvutingimuste loomise eelduseks on 0,2 m paksuse turbakihi olemasolu.
Lisaks peavad korrastatud alal olema tagatud reguleeritud ja stabiilne veerežiim. Selle
tagamiseks tuleb eesvoolule või põhikogujakraavidele vajadusel ehitada regulaatorid,
mille sulgemisel või avamisel on võimalik suurvee perioodil liigvesi ära juhtida. Vee
regulaatorite kogus ja asukohad määratakse korrastamise projektis.
Lisaks regulaatoritele on vaja korrastatav tootmisala jagada vastavalt tootmisala lamami
reljeefile väiksemateks aladeks ehk terrassideks, mis on eraldatud reguleeritud üle-
vooluga veetõkketammidega. Lõigustatud ala soodustab püsiva taimestiku kasvu ja
kindlustab nende levikut. Sellise meetodi korral rajatakse korrastatavale alale mitmeid
terrasse, mille veetase on erineva tasemega, samas on kogu ala ühtlaselt üle ujutatud.
Väikseima võimaliku pindala määrab korrastatava ala reljeef ning see selgub maavara
ammendamise järgselt olenevalt maapinna langust ja vee lainetuse tekkimisest. Kõik
korrastamisega seonduvad lõplikud tööd ja tehnilised lahendused määratakse
korrastamise projektis.
Lagesoo turbatootmisala korrastamistööde maksumust ei ole mõistlik ega võimalik täna
hinnata, kuna antud ala ekspluatatsiooniaeg on niivõrd pikk, et ühtki
majandusprognoosigi antud perioodile ei ole tehtud.
Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud
e-aadressile.
Taotleja:
Hindrek Mõts / allkirjastatud digitaalselt /
AS VALMAP GRUPP
Juhatuse liige
Taotlus koostas 28.01.2020. a:
Annika Vohta / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mäeinsener
0
92.
Mäeeraldise piiripunktide
92.22
91.89 koordinaadid
91.83 91.91
92
92.13
Nr X Y
.
91.59
0
92.11 .0
91.29
91.80
3' 91.76
9
2 1 6 425 845,49 605 479,68 63 6 424 861,34 606 482,58
Koorküla metskond 10
.
92.32
92.35
9 2 6 425 797,01 605 739,93 64 6 424 846,38 606 530,46
20301:002:0741
606 500
12 13 3 6 425 762,18 605 931,84 65 6 424 844,06 606 537,90
607 500
Plokk 5 aR
606 000
607 000
91.72 90.82
Nahkamiku-Jama-1
605 500
91.80
92.25 92.10 92.03
91.
92.24
92.17 91.10
90.19
90.54
MPS 3101440020070
90.21
4 6 425 752,68 605 996,04 66 6 424 817,66 606 577,74
14-0 92.20
Plokk 6 aR 90.13
0
.0
89,86
89,89
92.60
5 6 425 737,59 606 076,62 67 6 424 533,23 606 523,86
4
15-0
14 92.43
Kapermäe
9
90.84 90 90.32
11 2,60 90,05
16-0
15 91.85
89.95
20302:001:0680
.0 6 6 425 733,47 606 115,59 68 6 424 547,36 606 084,96
.0
89,87 89.60
88.
0 91.
0
0
93.95 90.95
4,30 89,82 90.23 7 6 425 734,59 606 141,15 69 6 424 552,32 605 978,67
9
92.46 91.27
89,75 3,00 0
.
6 426 000 93.45
92.43
5,05 8 17-0 16 90.74 17 4' 5' 89.04
89.77
90
89.54 8 6 425 837,28 606 141,63 70 6 424 554,41 605 947,53
89,60
9.
0 9 90.41
93.99 Koorküla metskond 10 14-1 89,38
2,15 89,29
89,06
0.
0890
.
Rõika
92.57
89,29 89,62
89,26
4,70
89.92 9 6 425 870,69 606 141,72 71 6 424 553,75 605 926,47
1' 15-1 85 18-0 18 89.64
0
20301:002:0741 Plokk 5 aR 6' 20302:001:0010
92.
93.45 93.04 89.37
89,28
89,55
1,50 88,45 88 10 6 425 974,13 606 144,99 72 6 424 557,38 605 831,55
94.14
93.44
93.42
92.08
1,20 89,29
89,29
16-1
2,20 88,23
.
0
87.
0 19-0
19 89.26
7' 89.64
Plokk 6 aR 92.31 4,05
89,62 2,25
88,84
88,87
0,50
88,35
88,13 870
.
20-0 8' 88.97
11 6 426 046,31 606 145,02 73 6 424 560,29 605 692,89
93.93 93.13 17-1 1,20 88,09 12 6 426 055,85 606 150,48 74 6 424 236,83 605 689,71
87,98
93.34
1 93.47 93.09
93.00 9 4,60 89,25
1,20 88,70
88,08 87 0,60
88.25
98 I 1 4 -
88,01
0,50 21
0
2 89,01 18-1 13 6 426 057,83 606 155,49 75 6 424 190,94 605 644,29
.
5,00
86
89,39 87,56 1,00 88.16
2'
94
8
8
92.37
9,3
91.53
9 15-2 2,20 87,56 21-0
6
94.14 93.37 89,37 88,32 19-1 0,70 80
.
23-1 8 14 6 426 018,03 606 438,66 76 6 424 215,08 605 484,87
91,70 2 1,
20
89,73
89,09 16-2 2,80
87,59
87,81 87,75
87,68
20-1
87,31
22 87,49
88
0
.
87,56
88.36
Plokk 5 aR 93.99
9793.59
91,65
91,91
24-0 93.09
92.88
3,
30 88,66
88,61
0,50 Plokk 1 aT 87,70
86,86 15 6 426 001,04 606 555,93 77 6 424 245,74 605 379,78
88
92,06
91,83 93.03
2,30 17-2 88,36 1,50
23-2 1,60 92,11
25-0 3 4
89,53 89,24
87,46
0,20 87,19
-
9'
87.18
16 6 425 961,74 606 826,89 78 6 423 888,92 605 373,57
88,60
Plokk 2 aT
0
4,60 88,39 1,20 0,20
Plokk 6 aR 5 89,71
2,50 -
89.
91,49 3,60 1,40 910
. 92.31
14-3 87,56
91,54 89,84
94.02
24-1 4,30 91,66
92.
0
26-0
7 90,38
91.44
3,90 88,52 18-2 87,58 0,50 21-1 17 6 425 940,54 606 967,92 79 6 423 898,01 605 304,95
2,70 15-3 1,50 88,03 87,55 87.31
0,50 91,02 8 89,45 88,64
19-2 87,20 87.79 18 6 425 921,57 607 100,31 80 6 424 193,16 605 194,37
3,95 91,44 90,57
7
1,75 87,67
87,23
87
91,45 88
4,10 91,54 91,16
91,30 2,40 90,45 16-3 87,57 87,62 20-2 87.
0
25-1 90,54
19 6 425 894,76 607 281,24 81 6 424 439,81 605 194,37
93.97 93.85 2,20 91,28 91,12
91,19
5,20 0
. 90,06 88,45
1,20
86,91 87,05 - I
' 88.14
N
90
23-3 90,67 2,30 91.84
2,50 17-3 2,10 87,46
0,30
3,90 0,60 20 6 425 867,58 607 330,38 82 6 424 585,11 605 139,35
I
87
89,54
I 91,69 3,50 26-1 3,20 2,00 90,05
89,00 88,27
1,20 -
Plokk 1 aT 2,00
88
94 88.59
93.29
24-2 91,25 18-3 87,86
21 6 425 829,09 607 329,03 83 6 424 671,95 605 067,30
91.83 91,25
39
88
. 91,58 90,59
0 90,77 3,60 87,86
1,10 87,40 21-2 87.93
90,21
0,70 90,93
Plokk 2 aT 2,90 26' 40
86
91,01 90,67
38 1,70 89,37 19-3 87,3787.55 22 6 425 826,26 607 408,68 84 6 424 804,79 604 957,41
VI
90,83 92.60
2,90 91,22 1,90 92.23
1,90 89,72 88,42
20-3
25-3 92.53
3,30
88.02
1,90 2,90 89,69
18-4 89,49 87,23
23 6 425 589,08 607 400,73 85 6 424 862,48 604 606,26
91,39
90,62 90,43 92.18 25' 37
90,65
0,20
93.79 9693.09 23-4
91,58
3,60 91,26
90,99 26-2
9
1
.0
91.68 89,11 4,40
19-4 2,90 89,62
23 1,30 21-3 24 6 425 549,96 607 392,30 86 6 424 794,60 604 482,80
3,60
24'23'36
87
91,57 89,08 2,40 88,10
91
3,50
90,75
92 88,36
88.18 .0
93.66
24-3 87 90,57 90,79 .
0 2,30 22-0 25 6 425 013,71 607 331,79 87 6 424 792,73 604 466,29
2,
3,20 88
.
1,
.0
88,
8
93 2,70 90,24
0
4,70
89 -
20-
24
7
9
30
91,15 2 4,00 87,80
70
86,39
91,54 90,49 .
0 . 2,50 87.96
92.03 92.06 0
1,50 10' 26 6 424 998,05 607 328,67 88 6 424 834,88 604 217,43
86
91,25 91.53 88,87
50'
41
91,39
1,80 18-5 3,50 87,98 87,10
4
Baaskaardi leht nr 5411 (Valga) 3,10 25-2
46 I
I'
88,21
1,10
86,81 88.51
91.
1,70
90,48 2,80 91.86
88.19
88,93 27 6 424 982,97 607 319,46 89 6 425 103,93 604 201,20
90,59 19-5
93.57
6 425 92.96
500 53 88 90,46 88.82 88,18 91,10 2,00
0
6,20
91.99 21-4 28 6 424 971,38 607 304,10 90 6 424 910,00 605 397,15
88,30 22-1
86
26-3 1,90
1,
88.44
1,
87,28 11'
88,
88.42
92 91,62
20-
1,80 87,72 87.97
80
91.32 90,89 3,40 88,12
29 6 424 957,10 607 276,29 91 6 424 918,51 605 397,58
50 90,85
10
90,98 88,02
.0 1,60 86,62 87,88
Plokk 4 aR
90
91.58
2,70 87.29
01
92.09 88.30
-
5
87
93.27 92.49 88,20 2,75 30 6 424 998,50 607 069,14 92 6 425 175,98 605 406,27
.
1,10 .0
0
1,1088.78
93.19 91.92
48 3,70 89.57 18-6
90,91
8
8
92.
0
Plokk 3 aR 93.10
2,05
92.75 1. 90.93 87,84 88,27
9 31 6 424 993,17 607 020,30 93 6 425 547,99 605 412,65
91,21
5,00 47 88,46 19-6
86
92.84 88,60
28' 0 87.72
0
. 90.54
2 0
. 21-5
Plokk 8 pT 88.62
9 0
9 88.39 88,44 88,24 22-2 86,71
88.36
32 6 425 009,55 606 833,58 94 6 425 544,92 605 431,41
1,
87,48
0,
90,69
92.13
1,60 86,60
88,
89.46
88,15
0
20-
91,18 91.05
60
Koorküla metskond 33 6 425 302,43 606 864,33 95 6 425 550,54 605 417,49
.
70
92.53 3,00 1,50
Plokk 10 aR 91.39
Plokk 7 pT
88
86 88,17
92.32 -
09
20301:002:0741 92.13
2,50 87,87
6
.0 92.59
27' 22' 18-7 1,40 1,50 34 6 425 305,44 606 829,92 96 6 425 559,08 605 412,84
93
Plokk 9 aR Plokk 5 aR 91.71 88.31
88,09 90,77
2,20 89.39
90
91,41
88.61
89.41
88.51 88,22 19-7 35 6 425 316,93 606 822,79 97 6 425 836,89 605 464,23
.
0
22-3
Plokk 6 aR
0
.
91.94
0
. 88,44 87,54
35 1,70
92
93
91.81 88.35
89.79
87,37 86,85 21-6 91 36 6 425 614,38 606 860,55 98 6 425 844,26 605 471,82
1,
.
0,
92.43
92.38
27-2 0
87,
92.95 90,67
89.
93.41 87,81
2,30 87,64
20-
92.52
50
92.12 91.57
37 6 425 651,21 606 575,52
40
91,59
1,50 88,70 Põld 91.71
Märdi järv 0,00
34
92.68 88.19 87.99
0
88.69 88.22
Koorküla metskond 2,30 90,17
7
93.52 18-8 1,80 8 8.0 88.56 Niiluse 38 6 425 678,37 606 340,89 Pindala 212,90 ha
20301:002:0742 1,50 89.79 9. 8
0 0,80
0
0
. Plokk 7 pT 89.47
9
20302:001:0001
92.
I
87,25
94 88,03 39 6 425 697,54 606 212,88
91.74
3
19-8 1,80
93
92
91,39
1,90
93
91.66 88.13
0
0
V
.
.0
91.43 92.03
.
87,50
87,
92.26 92.32
93 86 90,76
20-
0
48'
.0
.0
92
93.55 93.18 91.68
88,17
.
.
40 6 425 704,59 606 136,44
0
93.37
Plokk 8 pT 1,40 90.28
87
90
90.32
1,
88.16
04
92.16
24
92
8
90.07
29' 2,40
20
-
92.35 92.84
87.87
88.30 1,10 41 6 425 701,70 606 127,71
94.53
7-0 54
91,27 1,90
87,08
14' 89.56
12'
skond
0
87,37 90,47 27-3
Plokk 5 aR 88.16
87.
93.42
42 6 425 702,91 606 090,72
0038
89 1-0 91,14 18-9
91,
87.54
5,
2,
91.56 88.03
87,91
8-
V
90.76
91.50 92.08 88.07
13'
91
90,72
55
0
00
30
92,47 87,47 19-9 43 6 425 698,86 606 073,80
91.
0
21
92.49
Plokk 6 aR 92.52 92.78 91.72
2,80 88.11
.
604 500
91.57
30'
604 000
0
9
605 000
0
t
3
001:
.
0 92.47
87,49
.
93.71
93.
0 4,40 87 86,78 1,00
ame
90,05
1,80 44 6 425 694,41 606 068,04
93
1,
0
86,91
86,
92.23
89.
9-0
90,69
56 91.25
20-
3,60
93.27
92,29 1,50
90
57 1,80
-
91.47 90.11 89.59
5,40 92 3-0 91.55 92.01
90,23 9 90.82 0,80 89.01
45 6 425 653,50 606 062,49
85
2:
92,31 91.28 88.05
.
0 1.
0
0
10-0 89.36
86
90.99 88.58
7-1
9
.
kül
90.41
58
900
. 2,10
90,63
91
49' 88.
0 18-10
2030
91.97
90,55
90,45
90,26 89,53
46 6 425 554,01 606 046,59
0
90,
1-1
92.60 3,60 1,90 88.34 86,77
89.
4,
1,
86,76
92
89,
90,61
87,62
Koor
3,
1,
8-
89.45
19-10
11-
91.94 89,92
92.52
5,40 2,50 27-4
I
90,47
25
45
50
- 47 6 425 436,78 606 028,59
I 8
.
I 92,60 91,07 4-0 9
15
00
30
1
0
88.77
1,30 9 1,60 86,70 88,05
92
1.
0 90.92
0
6 425 000 0,90 1,40
90.87
912,95 89,77 88.22
2,
2,20 88 90,80
87,
2-1 90,94
90.
89,47
2 10
89.
0 5-0 86 48 6 425 466,84 605 858,91
88
20
90.75
91.60
1,80
0
90,95
-
90,53
3,40 91.52
91,09
90,25
9-1 88 60 88.95
32 - 87,49
15'
89.21
-
89,88 86,92 0,00
87
89,65
34
0
91,34 90,34
31 30
2,10 6-0 90,10 10-1
26 49 6 425 482,17 605 777,25
87
4,00 89,47
89,60
1,30 1,20
59
89
92.59 90,68
3-1 7-2 12-0 89.66 87.93
18-11
89,
3,90
9089,68
3,
90.74 88.72
5 7 89,69 89,46
11-
83,60 8 1,75 Metsa-Niiluse 50 6 425 498,42 605 757,00
.
89,
89.48
90,21
88,17
0
89,65
-
92.61
87,80
70
6
19-11
4,
2,
8 91,11 90,82 89,84
8-
9
1-2 61 88.68 88.73
29 0
11
90,35
7,30 3,20 1,75 .0
20302:001:0003 .
0
1
00
20
93
87,42
51 6 425 513,72 605 739,75
2
87,37
92,50
92.82
2-2 2,20
91,14
Plokk 1 aT 1,70 89,67
1,45 3,10 0,80 89,83 89,52
1,00
89
- 16'
92.44
4-1 3,10 89,84
1,95
90,59
9-2 86 89,37
2,35
91.73 91,02
4,35 87 90,00 2,25 63 1,10 0
. 52 6 425 515,16 605 730,33
89.
3,30 91,91 89,82
89,75 89,29 0,40 90
1-3
3,70 92.69
90,72 90,79 5-1 Plokk 2 aT 90,34
10-2
86 12-1 65 88.36
31'
89.51
2,10
90.80
88.51
89
.
53 6 425 493,80 605 717,67
0
9
0
92.64
7-3
89,89
89.26 Märdi
1
3,40
89,
92,51 91,11
90,47 88,23
11-
3,
.0
88,02
92.76 91,31 91,16 2,50 90,23
2,50 90,11 20302:001:0461
92,04 4,60 6-1 89,62 90,39
13-0 54 6 425 137,32 605 710,44
-
40
92.35
2-3 89,93 89,72
Plokk 1 aT 90,11 89,90
66 89.38
43
90,26
4,30 5,20
90,
3,
2
88,64 90.70
2,
3,30 3-2 2,10 0,90
85
89,69 90.01
90,08 88,69
8-
1,20
VI
0 91,89 89,61 Põld 55 6 425 058,95 605 708,76
70
.
Plokk 7 pT
40
2 88,16
88 3,70 9
85 91,24 3,80 86 90,55 1,90 2,00 21'
12
19'18' 17'
3
92.81
91,44
90,85
3,40
9-3 90,58
Plokk 2 aT 4,10 91,20
1,50 20' 92.82
56 6 425 045,37 606 159,51
0
92.53
1,90 90,14
'
90,42 88.69
Märdi
89.
91,32 89,83 88.89
3,20 2,60 4-2 89,57 10-3 88,47 92.72
Plokk 8 pT91,12 91,24
4,30 90,00 2,20
90.
92.63
84 89,27
8
89,77 89,52
12-2 20302:001:0462
88,
2,
1,
57 6 425 040,24 606 288,18
11-
90.28
4,10 4,30
9
89,34
92.94
88,63
91.
7-4 85,89
.0
87 86
89.95
50
30
92.90 89,25
86 89,23
87,70
0
87.97
79
91,28
5-2 90,63
90,27 1,30 58 6 425 037,05 606 290,28
88.
3
.0
13-1
0
92.82 92,24 91.96 87,79
1,10
0
90,56
2,59 8-4
88,18
88.51 91.68
89
5,00
.
92.71 90,51
88
91,38 85 88,91 - 88,41
89
0
5,49 6-2 2,40 88,67
88,02 90.79
59 6 424 926,26 606 288,30
88,84
0
2,70 2,25
87.
92.49
92.94 92.35
920
. 2,10 91,06 90,73 89,69
-
86
88,16
92.87 92.33 5,70 9-4 11-4 60 6 424 926,26 606 358,74
92.58 92.86
2,40 86 89,12 1,70 10-4 88,06
2,40 89.07
47' 92.23
930
. 92.48
2,70
90,77 90,88 7-5
2,70 88,70
88,07
87,90 87,35 12-3
13-2 90.47
61 6 424 904,24 606 400,80
86
86,88
92.40
83 5,10 90,06
0,60
88,02
-
88,09
- 87,47
87,15
87,79 88.72
88.40
62 6 424 880,67 606 457,29
87
92.34
95.
87,89
1,50 2,00
92.64
95.44 91.85
2,50 1,45 - I
II
'
0
94.62 92.82
94.
Koorküla metskond 92.84 90.39
-
92.66
46' 2,00
0
92.50 0 90,09
Plokk 5 aR 4,20
92.35 0. 89.32
9 88,77 9-5 86 88,01
2,00
87
92.85
20301:002:0741 Koorküla metskond 89,71 87,95 10-5 87,20 87.06 88.
0
86
920
.
92.09
88,71
45' 82 89,36 88,10
12-4
1,
91.69
88,01 13-3
87,
92.18
20301:002:0742 116 7-6
Plokk 6 aR
11-
93.36 88.40
65
0
-
86,74
.
92.77
90,27 1,20 87,14
89
68
110 89,
8
5
92.63 109 5,7
8-
0,80 87.22
7
92.14 1,50 880
.
.0
5,2 2,70 6 -
71 69 2,65
41
73
4,
72 67
2,
90,12
92.10
4,0 89,93
89.42
-
0
4,40 68 1,40
10
.
90.37
00
92.13 91.74 90.22
1,40
92.61
Plokk 10 aR 91.67
89
90.34 88.42
93.25
6 424 500 44' 91.88
91.23
89,56
88.80
92.24 70
Plokk 9 aR 7-7 89,91
0 87.57
0
89.96 .
92.
43' 90,18 89,77 90 87.57
92.14
34' Koorküla metskond
88.70
880
.
32'
V'
91.66
89.94 88.99 33'
89,
Mäeeraldise teenindusmaa
4,
1,
92 92.17 2,40 27-0 20301:002:0743
8-
.
0 92.01 91.46
91.75 .0
20
90
4,20 89,14
0
38
81
85
7
90,14 89.95 87.77
piiripunktide koordinaadid 89,56 8 89.81
9
Plokk 5 aR
9 87.84
0
.
90.27 0
Märdi
.
89.50
6 Kullerkupu
89
87.32
7-8 8
2,00
91.76
89,43
20302:001:0462
91.46 90,50 Plokk 6 aR 20302:001:0045
89,
89,80
4,45
Nr X Y
0
8-
91.65 88.69
92.
91.81
80
.
59
8
2,10 8
Plokk 4 aR
3,
2,
1' 6 425 927,91 605 404,39 21' 6 424 843,81 606 755,23 41' 6 423 849,45 605 323,14 90.33 89.70 Põld 89.07
3,90
70
00
91.51 89.33 92.89
2' 6 425 815,61 606 068,77 22' 6 425 318,45 606 805,42 42' 6 424 193,16 605 194,37
90.51
9 1 Veekogu kaldapiiranguvöönd
Plokk 3 aR 91.32 7-9
89,84
27-1 90
.0 0.
0 88.61
Põld
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
3' 6 426 145,18 606 064,90 23' 6 425 598,00 606 834,99 43' 6 424 439,81 605 194,37 91.64
77
3,
89.99
89,
2,
90.75
89,82 89,24
35'
8-
91.67
4' 6 425 966,89 607 297,08 24' 6 425 611,06 606 722,03 44' 6 424 585,11 605 139,35
00
00
91.30 Muraka
9
81
1,90 1,80 89.58 93.17
20302:001:0044 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt Maaparandussüsteemi hoiuala
5' 6 425 969,69 607 300,47 25' 6 425 641,61 606 457,78 45' 6 424 603,78 605 123,88
42' 3,90 90.23 2,50 74
93
ja piiripunkti number
.0
90.58 Märkused:
6' 6 425 919,01 607 341,78 26' 6 425 678,00 606 143,01 46' 6 424 647,20 604 712,64 0
.
91
90
.0
91.46 91.38
7' 6 425 901,15 607 378,45 27' 6 425 371,01 606 092,01 47' 6 424 705,76 604 112,73
91.60
91.21 76 89.98
89.57
910
.
80
90.01
75 Varuploki piir Kaitsealuse objekti piiranguvöönd 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
8' 6 425 891,88 607 599,02 28' 6 425 437,71 605 766,54 48' 6 425 171,96 604 166,34 87 92.86
96.83 Põld
.0
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
95
9' 6 425 784,38 607 632,69 29' 6 425 117,39 605 760,05 49' 6 425 007,15 605 320,17 38' Maardla piir
91.50
91.49
91.35
91.29 90.49
90.00
37'
90.37
91.09 36' 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 05.04 - 26.04.2017.
I
10' 6 425 539,36 607 708,54 30' 6 425 041,01 606 291,00 50' 6 425 527,44 605 328,76
0
V'
90.
90.80
94
90.06
Elektripaigaldise kaitsevöönd 4. Kasutatud on Maa-ameti välja antud katastriandmeid seisuga 10.04.2017. a.
11' 6 425 507,43 607 699,54 31' 6 424 845,68 606 652,92 Kogujakraav ja selle voolusuund
.0
134
127 133 90.50 93.35
97.91
5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
12' 6 425 161,48 607 644,37 32' 6 424 453,82 606 573,68 Pindala 322,05 ha 0
.
92
91.51 128 91 93.17 Koorküla metskond
91.35
91.17
3,0
3,2 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 6. Asendiplaan Maa-ameti X-GIS rakendus.
.
13' 6 425 165,51 607 610,61 33' 6 424 461,86 606 433,24 90.58
0
4,0 3,3 20301:002:0742
89.65
7. Kasutatud on Eesti Looduse infolehe andmeid kaitsealuse objekti piiride kuvamisel
90.
14' 6 425 190,25 607 425,34 34' 6 424 480,43 605 767,47 6 424 000 6 424 000
90.53
89.73
91.42
98.52 91 Maapinna samakõrgusjoon, m
(seisuga august 2017. a).
0
91.13
97.
15' 6 424 999,17 607 402,13 35' 6 424 238,21 605 762,55 0
. 96.59
91.42 91.39 91.23 90 86 Lamami samakõrgusjoon, m 8. Mäeeraldise plaan on kujutatud mõõtkavas 1 : 5000, et tagada selle väljatrüki
96
0
16' 6 424 957,30 607 328,22 36' 6 424 133,13 605 761,77 90.79 90.24
.0
89.90 94.27
võimalikkus enamlevinud paberi formaatidele.
17' 6 424 838,79 607 125,35 37' 6 424 144,65 605 621,70
91.38
91.28 91.08
I I' Geoloogiline läbilõige
91.19 9. Maardla piir ei mahu terviklikult kuvamiseks asendiplaanile mõõtkavas 1 : 50 000.
18' 6 424 839,83 607 055,78 38' 6 424 150,26 605 447,10
90.99
79 90.19
2017. a sondeerimispunkt
19' 6 424 839,90 607 044,82 39' 6 423 824,38 605 441,28 78 90.24
90.53 93.46 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
91.23 90.79
20' 6 424 842,00 606 854,59 40' 6 423 834,62 605 387,23 Turba proovivõtupunkt
91.09 90.97
41' 4 2017. a sonreerimispunkti nr Lagesoo turbatootmisala Mäeeraldise plaan
40' 39'
93.
91.19 90.65 90.65
66,02 Sondeerimispunkti abs kõrgus, m Valga maakond, Tõrva vald
90.43
0
91.23 95.19
91.19
90.55
1,87 Vähelagunenud turba kihi paksus, m
90.84
4,87 Kogu lasundi paksus, m Loa omanik AS VALMAP GRUPP Joonis nr 1 / 3
605500
Valga maakond, Tõrva vald, Linna küla, Rauaaia, 68619 Hindrek Mõts
/ allkirjastatud digitaalselt /
127 1993. a sonreerimispunkti nr
[email protected] Mõõtkava 1 : 5000
0 50 250 500 (esindaja nimi ja allkiri)
100
3,3 Kogu lasundi paksus, m
1 cm OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Annika Vohta Kuupäev 10.01.2020
/ allkirjastatud digitaalselt /
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 18/2243
/ allkirjastatud digitaalselt /
N S W
m m
Läbilõige IV-IV' m Läbilõige II-II' E W
Koorküla metskond E
20301:002:0741 m m
93 93 Läbilõige I-I' m
Koorküla metskond
Läbilõige V-V' 94 94
93 20301:002:0741 93
N S
m m
92 92 Koorküla metskond
20301:002:0742
92 92
93 93
92 92
Koorküla metskond Uueste Koorküla metskond
20301:002:0742 20301:002:0742 24-2 Koorküla metskond
20301:002:1222
okk
91 91 20301:002:0742
5 aR
91 91
92 92
Pl
91 91
okk
10 aR
90 Pl 90
90 90
91 91
90 90
okk
5 aR
Plokk 1 aT
okk
Pl
89 89
5 aR
okk
Koorküla metskond 23
Pl
okk
4 aR
89 89
5 aR
20302:001:0037
Pl
90 90
ok
89 89
okk
Plokk 1 aT
Pl
Pl
6 aR
k1
okk
Pl
okk
88 88
5 aR
9 aR
aT
okk
88 88
6 aR
Pl
89 89
okk
Plokk 1 aT
Pl
Plokk 1 aT 88 88
okk
3 aR
okk
Pl
5 aR
Plokk 1 aT
6 aR
Pl
Pl
87 87
Pl
okk
Plokk 2 aT
okk
6 aR
87 87
6 aR
88 88
87 87
Pl
Plokk 6 aR
Pl
Plokk 2 aT
86 86
86 86
87 87
86 86
Plokk 2 aT
Plokk 2 aT
85 85
85 85
86 86
85 85
Piketi nr 8-0 8-1 8-2 8-3 8-4 8-6 8-7 8-8 8-9 Piketi nr 11-0 11-1 11-2 11-3 11-4 11-5
85 85
84 84
Maapinna abs kõrgus, m 91,21 90,15 89,93 90,12 88,84 89,41 89,38 89,59 89,81 Maapinna abs kõrgus, m 89,92 89,11 87,68
89,43 88,79 87,35
Piketi nr 23-3 24-2 25-3 26-2 Piketi nr 14-2 15-2 16-2 17-2 18-2 19-2 20-2 21-1
Lamami abs kõrgus, m 86,23 85,70 85,93 86,42 86,14 85,31 85,18 85,89 86,81 Lamami abs kõrgus, m 86,92 86,03
85,42 86,02 86,27 85,35
Turbalasundi kogupaksus, m 5,00 4,45 4,00 3,70 2,70 4,10 4,20 3,70 3,00 Turbalasundi kogupaksus, m 3,00 3,70 3,40 2,50 2,00 1,65 Maapinna abs kõrgus, m 91,69 90,93 90,62 90,79 Maapinna abs kõrgus, m 89,39 89,09 88,66 88,39 88,03 87,62 86,91 87,20
Vähelag. turbakihi paksus, m 2,30 1,50 2,20 2,40 1,70 2,00 1,90 2,00 2,00 Vähelag. turbakihi paksus, m 1,30 - - 1,30 - -
Lamami abs kõrgus, m 88,79 87,33 85,92 87,99 Lamami abs kõrgus, m 86,09 84,49 84,76 86,64 85,93 86,42 85,81 86,90
Vahekaugused, m 98 99 104 116 190 106 103 85 Vahekaugused, m 100 97 87 94 96
Turbalasundi kogupaksus, m 2,90 3,60 4,70 2,80 Turbalasundi kogupaksus, m 3,30 4,60 3,90 1,75 2,10 1,20 1,10 0,30
W E Vähelag. turbakihi paksus, m 0,70 1,90 3,50 1,80 Vähelag. turbakihi paksus, m 1,20 2,30 2,50 1,50 1,20 0,60 0,02
m Koorküla metskond Läbilõige III-III' m
20301:002:0741
Vahekaugused, m 214 209 202 Vahekaugused, m 202 196 200 207 196 203 202
93 93
4-1
N S
Koorküla metskond
20301:002:0742
m Läbilõige VI-VI' m
92 92
93 93
Märdi
okk
okk
91 91 20302:001:0461
5 aR
4 aR
92 92
Pl
Pl
l 12%, t 1,77%, Er15, Sf75
l 13%, t 0,98%, Er10, Sf90 Mäeeraldise teenindusmaa piir
90 90 Koorküla metskond Villpea-sfagnumi
l 12%, t 1,06%, Er10, Sf85
91 20301:002:0742 91 Mäeeraldise piir
l 10%, t 0,72%, Er15, Sf85
l 11%, t 0,57%, Er5, Sf95 Varuploki piir
okk
okk
Kanarbiku-villpea
l 9%, t 0,90%, Sf100
6 aR
3 aR
Maapinna kontuur
89 l 11%, t 1,38%,
0,57%, Er5, Sf95 89
Pl
Pl
90 90 Erimi vahepiir
l 10%, t 1,32%, Er5, Sm50
Plokk 1 aT Plokk 1 aT Magellaanikumi
l 11%, t 1,58%, Er5, Sf25 Turbalasundi lamam
Plokk 1 aT
okk
4-1
5 aR
l 15%, t 1,76%, Er5, Sf25 Turba proovivõtupunkti asukoht, proovi nr
88 88
l 31%, t 3,64%, Er20, LP10
Pl
89 89 Saviliiv / liiv
l 26%, t 4,92%, Er10, LP45 Koorküla metskond
Katastriüksuse nimi ja tunnus
l 24%, t 6,59%, Er15, LP15 20301:002:0742
l 24%, t 6,27%, Er10, LP15 Kaevandamise eelne veetase
okk
87 87 Vähelagunenud turvas
5 aR
l 24%, t 6,37%, Er5, LP20
Kaevandamise järgne veetase
okk
88 88
6 aR
Pl
l 20%, t 6,40%, Er5, LP15 Plokk 1 aT
l 18%, t 13,13%, Er15, Sang10
Plokk 2 aT Plokk 2 aT
Pl
Põhjatervik Hästilagunenud turvas
86 86 Plokk 1 aT
87 87
Plokk 2 aT Turba botaanilised näitajad:
okk
85 85
6 aR
86 86
Lühend Ladinakeelne nimetus Lähtematerjal
Pl
Sang Sphagnum angustifolium kitsaleheline turbasammal
84 84 Sf Sphagnum fuscum pruun turbasammal
85 85 Sm Sphagnum medicum punakas turbasammal
Ec Ericaceae kanarbikulised Märkused:
Er Eriophorum vaginatum tupp-villpea
LP L.Pinus mänd
83 83 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
LB L.Betula kased
84 84 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
C Carex tarnad
B Bryales lehtsamblad 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 05.04. - 26.04.2017.
Ph Phragmites communis pilliroog 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
5. Koorküla metskond (katastritunnus 20301:002:0742) katastriüksuse piir ühtib
Piketi nr 1-1 2-1 3-1 4-1 5-1 6-1 Piketi nr 20-4 20-5 20-6 20-7 20-8 20-9 20-10 suuremas osas mäeeraldise teenindusmaa piiriga.
7-4 8-4 9-4 10-4 11-4 12-3 13-2
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Maapinna abs kõrgus, m 92,60 91,09 91,11 90,72 90,47 90,08 90,27 88,84 88,07 87,90 87,35 86,88 87,79 Maapinna abs kõrgus, m 88,41 88,01 88,09 87,34 87,04 86,85 87,34
Lagesoo turbatootmisala Läbilõiked I - I' ... VI' - VI'
Valga maakond, Tõrva vald
Lamami abs kõrgus, m 88,60 83,79 86,76 86,42 86,67 85,78 84,59 86,14 86,56 86,44 85,35 84,88 85,79 Lamami abs kõrgus, m 86,11 86,21 86,49 85,84 85,84 84,95 85,14
Loa omanik AS VALMAP GRUPP Joonis nr 2 / 3
Valga maakond, Tõrva vald, Linna küla, Rauaaia, 68619 Hindrek Mõts
Turbalasundi kogupaksus, m 4,00 7,30 4,35 4,30 3,80 4,30 5,70 2,70 1,50 1,45 2,00 2,00 2,00 Turbalasundi kogupaksus, m 2,30 1,80 1,60 1,50 1,20 1,90 2,20
/ allkirjastatud digitaalselt /
[email protected] H 1 : 5000
(esindaja nimi ja allkiri) Mõõtkava
V 1 : 50
Vähelag. turbakihi paksus, m 3,40 3,60 2,20 2,50 2,10 1,90 2,70 1,70 0,60 - - - - Vähelag. turbakihi paksus, m 1,70 1,10 0,70 0,40 - - -
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Annika Vohta Kuupäev 10.01.2020
0 50 100 250 500 m / allkirjastatud digitaalselt /
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Vahekaugused, m 197 195 212 191 209 199 204 204 211 192 177 Vahekaugused, m 82 100 98 97 102 86
1 cm Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 18/2243
+372 668 1011,
[email protected]
/ allkirjastatud digitaalselt /
0
92.
Mäeeraldise piiripunktide
koordinaadid
92
Nr X Y
.0
3' 1 6 425 845,49 605 479,68 63 6 424 861,34 606 482,58
Koorküla metskond 10
.
.0 9 2 6 425 797,01 605 739,93 64 6 424 846,38 606 530,46
2
20301:002:0741
606 500
12 13
9
3 6 425 762,18 605 931,84 65 6 424 844,06 606 537,90
607 500
606 000
607 000
Nahkamiku-Jama-1
605 500
MPS 3101440020070 4 6 425 752,68 605 996,04 66 6 424 817,66 606 577,74
.0
5 6 425 737,59 606 076,62 67 6 424 533,23 606 523,86
4
14 Kapermäe
9
15
90. 6 6 425 733,47 606 115,59 68 6 424 547,36 606 084,96
91.
0
11 20302:001:0680
.0
91.
0
0
7 6 425 734,59 606 141,15 69 6 424 552,32 605 978,67
0
9
6 426 000 16 17 4' 5' 8 6 425 837,28 606 141,63 70 6 424 554,41 605 947,53
9
Koorküla metskond 10 0.
0
900
.
8 Rõika 9 6 425 870,69 606 141,72 71 6 424 553,75 605 926,47
1' 5 18
0
.
0 6'
92.
20301:002:0741 20302:001:0010 10 6 425 974,13 606 144,99 72 6 424 557,38 605 831,55
19 7'
870
. 8' 11 6 426 046,31 606 145,02 73 6 424 560,29 605 692,89
0
86.
12 6 426 055,85 606 150,48 74 6 424 236,83 605 689,71
1 9 87.
0
98 21
0
13 6 426 057,83 606 155,49 75 6 424 190,94 605 644,29
.
2'
8
94
6
0
.0
88. 14 6 426 018,03 606 438,66 76 6 424 215,08 605 484,87
2 22 88
0
.
97 15 6 426 001,04 606 555,93 77 6 424 245,74 605 379,78
0
88.
3 4 9' 16 6 425 961,74 606 826,89 78 6 423 888,92 605 373,57
0
5
90.
92.
0 7 87
17 6 425 940,54 606 967,92 79 6 423 898,01 605 304,95
.
0
88
87.
0 18 6 425 921,57 607 100,31 80 6 424 193,16 605 194,37
0
87.
88.
.
0 0
0
. 19 6 425 894,76 607 281,24 81 6 424 439,81 605 194,37
N
90
88.
0 20 6 425 867,58 607 330,38 82 6 424 585,11 605 139,35
.0
94
86
.0
39 21 6 425 829,09 607 329,03 83 6 424 671,95 605 067,30
70
.
26' 40 38 22 6 425 826,26 607 408,68 84 6 424 804,79 604 957,41
8
23 6 425 589,08 607 400,73 85 6 424 862,48 604 606,26
25' 37
96 9
1
.0 23 24 6 425 549,96 607 392,30 86 6 424 794,60 604 482,80
8
24'23'36
87
7
91
92
0
.0
.
.
0 88 25 6 425 013,71 607 331,79 87 6 424 792,73 604 466,29
.
.0
93
0
89
92.
0 .
0 24 26 6 424 998,05 607 328,67 88 6 424 834,88 604 217,43
50' .0 10'
Baaskaardi leht nr 5411 (Valga) 46
91.
8
8
27 6 424 982,97 607 319,46 89 6 425 103,93 604 201,20
6 425 500 53
0
28 6 424 971,38 607 304,10 90 6 424 910,00 605 397,15
11'
89.
50 29 6 424 957,10 607 276,29 91 6 424 918,51 605 397,58
90
0
0
87.
30 6 424 998,50 607 069,14 92 6 425 175,98 605 406,27
.
.0
0
48 10
. 8
8
90.
9 31 6 424 993,17 607 020,30 93 6 425 547,99 605 412,65
47
86.
28' 20
.
0
.
0
9 0
9 32 6 425 009,55 606 833,58 94 6 425 544,92 605 431,41
0
86
0
.
0
88.
Koorküla metskond 33 6 425 302,43 606 864,33 95 6 425 550,54 605 417,49
.
88
20301:002:0741
22'
0
0 34 6 425 305,44 606 829,92 96 6 425 559,08 605 412,84
93
. 27'
90
35 6 425 316,93 606 822,79 97 6 425 836,89 605 464,23
.
0
0
.
35
92
91
.
36 6 425 614,38 606 860,55 98 6 425 844,26 605 471,82
0
89.
Põld 37 6 425 651,21 606 575,52
Märdi järv
0
Koorküla metskond 38 6 425 678,37 606 340,89 Pindala 212,90 ha
Niiluse
0
0
.
92.
890 8
. 8
0
. 20301:002:0742
9
20302:001:0001
94 39 6 425 697,54 606 212,88
3
93
92
93
.0
0
48'
.0
.0
.
.
87.
40 6 425 704,59 606 136,44
0
90
24
92
0
29'
0
.
41 6 425 701,70 606 127,71
92
0
. 54 14' 12'
skond
93
42 6 425 702,91 606 090,72
0038
89
13'
91
55
0
43 6 425 698,86 606 073,80
91.
.
604 500
30'
604 000
0
9
605 000
0
t
3
001:
.
0 0
.
.
93.
0 87
0
ame
44 6 425 694,41 606 068,04
93
89.
9
56 57 45 6 425 653,50 606 062,49
86
2
2:
.
0 91.
0
0
89.
.
0
kül
58
.
91
8
49' 8.
0
0
2030
46 6 425 554,01 606 046,59
0
89.
92
Koor
25 47 6 425 436,78 606 028,59
.
89
0
91.
0 .
0
6 425 000 0
. 91
0
88 86
90.
9 48 6 425 466,84 605 858,91
0
0.
0
92.
.
8
32
0
8.
0
87
0
. 60 15'
31 30
0
26 49 6 425 482,17 605 777,25
87.
59
89
50
.
870
. 90 Metsa-Niiluse 50 6 425 498,42 605 757,00
.
0
8
0
91.
0
. 0
9
61 29
6 .
8 0.
0
89 20302:001:0003 51 6 425 513,72 605 739,75
80
. 86
16'
.
0
63 52 6 425 515,16 605 730,33
8 0
.
89.
90
86.
0 65 31'
89
.
53 6 425 493,80 605 717,67
0
9
0
Märdi
1
.0
20302:001:0461 54 6 425 137,32 605 710,44
66
85
Põld 55 6 425 058,95 605 708,76
.
88 85 21'
0
86.
19'18' 17'
0
0
. 20' 56 6 425 045,37 606 159,51
0
92
Märdi
89.
90.
84
8
20302:001:0462 57 6 425 040,24 606 288,18
9
91.
.0
87 86
0
0
88.
58 6 425 037,05 606 290,28
88.
85
.0
.
0
0
0
89
.
89
0
59 6 424 926,26 606 288,30
0
0
.
87.
0
.
86
92
60 6 424 926,26 606 358,74
47' 930
.
61 6 424 904,24 606 400,80
.0
83
87
62 6 424 880,67 606 457,29
95.
87.
0
0
94.
Koorküla metskond 46'
0
86.0
20301:002:0741 Koorküla metskond 88.
0
20301:002:0742 45' 82
.0
89
8
7
880
.
.0
73 72 71 69 67
0
68
.
89
6 424 500 44'
70
0
92.
0
.
0
90
92.
43' 34' 80
.
Mäeeraldise teenindusmaa
Koorküla metskond 33'
8
32'
92. 20301:002:0743
0
0
.0
85.
0
piiripunktide koordinaadid 81 89 9
0
.
0
Märdi
.
0
.
Kullerkupu
89
6
8
20302:001:0462
20302:001:0045
Nr X Y
0
92.
80
.
8
1' 6 425 927,91 605 404,39 21' 6 424 843,81 606 755,23 41' 6 423 849,45 605 323,14 Põld
2' 6 425 815,61 606 068,77 22' 6 425 318,45 606 805,42 42' 6 424 193,16 605 194,37 0
90 1 Veekogu kaldapiiranguvöönd
. .
0 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
3' 6 426 145,18 606 064,90 23' 6 425 598,00 606 834,99 43' 6 424 439,81 605 194,37 90 Põld
4' 6 425 966,89 607 297,08 24' 6 425 611,06 606 722,03 44' 6 424 585,11 605 139,35
77 35' Muraka
20302:001:0044 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt Maaparandussüsteemi hoiuala
5' 6 425 969,69 607 300,47 25' 6 425 641,61 606 457,78 45' 6 424 603,78 605 123,88
42' 74
93
ja piiripunkti number Märkused:
6' 6 425 919,01 607 341,78 26' 6 425 678,00 606 143,01 46' 6 424 647,20 604 712,64 900
.
.0
7' 6 425 901,15 607 378,45 27' 6 425 371,01 606 092,01 47' 6 424 705,76 604 112,73 76 910
.
80 75 Kaitsealuse objekti piiranguvöönd 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
.0
8' 6 425 891,88 607 599,02 28' 6 425 437,71 605 766,54 48' 6 425 171,96 604 166,34
91
0
. Põld
.0
87
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
95
9' 6 425 784,38 607 632,69 29' 6 425 117,39 605 760,05 49' 6 425 007,15 605 320,17 38' Maardla piir
37' 36' 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 05.04 - 26.04.2017.
10' 6 425 539,36 607 708,54 30' 6 425 041,01 606 291,00 50' 6 425 527,44 605 328,76
88.
94
Kogujakraav ja selle voolusuund 4. Kasutatud on Maa-ameti välja antud katastriandmeid seisuga 10.04.2017. a.
11' 6 425 507,43 607 699,54 31' 6 424 845,68 606 652,92
.0
0
5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
89.
12' 6 425 161,48 607 644,37 32' 6 424 453,82 606 573,68 Pindala 322,05 ha 0
.
92
91 Koorküla metskond 6. Asendiplaan Maa-ameti X-GIS rakendus.
0
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
.
13' 6 425 165,51 607 610,61 33' 6 424 461,86 606 433,24
0
20301:002:0742
90.
7. Kasutatud on Eesti Looduse infolehe andmeid kaitsealuse objekti piiride kuvamisel
90.
14' 6 425 190,25 607 425,34 34' 6 424 480,43 605 767,47 6 424 000 6 424 000 91 Korrastatud maapinna samakõrgusjoon, m
0
(seisuga august 2017. a).
0
97.
15' 6 424 999,17 607 402,13 35' 6 424 238,21 605 762,55 0
91.
.
90
8. Mäeeraldise plaan on kujutatud mõõtkavas 1 : 5000, et tagada selle väljatrüki
96
0
16' 6 424 957,30 607 328,22 36' 6 424 133,13 605 761,77
0
.
Lagesoo turbatootmisalal taastatava soo kõlvik
0
võimalikkus enamlevinud paberi formaatidele.
17' 6 424 838,79 607 125,35 37' 6 424 144,65 605 621,70
9. Maardla piir ei mahu terviklikult kuvamiseks asendiplaanile mõõtkavas 1 : 50 000.
18' 6 424 839,83 607 055,78 38' 6 424 150,26 605 447,10
79
19' 6 424 839,90 607 044,82 39' 6 423 824,38 605 441,28 78 Põhimõtteline veetõkke asukoht terrassi rajamiseks Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
20' 6 424 842,00 606 854,59 40' 6 423 834,62 605 387,23
41' Lagesoo turbatootmisala Korrastatud ala plaan
Võimalik regulaatori asukoht
0
40' 39'
93.
90.
Valga maakond, Tõrva vald
0
Voolu suund
.0
91
Loa omanik AS VALMAP GRUPP Joonis nr 3 / 3
605500
Valga maakond, Tõrva vald, Linna küla, Rauaaia, 68619 Hindrek Mõts
/ allkirjastatud digitaalselt /
[email protected] Mõõtkava 1 : 5000
0 50 250 500 (esindaja nimi ja allkiri)
100
1 cm OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Annika Vohta Kuupäev 10.01.2020
/ allkirjastatud digitaalselt /
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 18/2243
/ allkirjastatud digitaalselt /
Maido Ruusmann
Tõrva Vallvalitsus
[email protected] Meie 12.03.2020 nr 6-3/20/3967
Seisukoha küsimine Lagesoo turbatootmisala
kaevandamise jätkamisega kaasneva
keskkonnamõju hindamise programmi kohta
AS VALMAP GRUPP esitas Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeJHS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks Lagesoo
turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH)
programmi eelnõu (koostaja: OÜ Inseneribüroo STEIGER).
KeHJS § 15¹ kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast
avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda
kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib
olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu).
KeHJS § 15¹ lg 1 ja lg 4 alusel palume Teil 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates
esitada seisukohad KMH programmi eelnõu asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume
hinnata teie pädevusvaldkonna osas KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
keskkonnakasutuse juhtivspetsialist
Lõuna regioon
Lisa: KMH programm pdf
Sama: Maa-amet
[email protected]; Põllumajandusamet
[email protected];
Rahandusministeerium
[email protected]; Terviseamet
[email protected];
Maanteeamet
[email protected]; Keskkonnainspektsioon
[email protected]
Siret Punnisk 799 0913
[email protected]
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658