dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 13. märts 2020
Viit
15-5/20/13019-1
Registreeritud
13. märts 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-5 Keskkonnakaitse dokumendid
Toimik
15-5/2020
Vastutaja
Villu Lükk (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu arendamise osakond, Keskkonnatalitus)
Lahendamise tähtaeg
12. aprill 2020

Failid

  • 📎Lagesoo KMH programm.pdf18505 KB
  • 📎Seisukoha küsimine Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programmi kohta.asice209 KB

Sisu (failidest)

Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 1 Koostajad: Aadu Niidas, Anna-Helena Purre, Marge Uppin, Priit Kallaste, Kaie Kriiska, Üllar Rammul © 2020 OÜ Inseneribüroo STEIGER 2 OÜ Inseneribüroo STEIGER Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm SISUKORD Sisukord ................................................................................................................. 3 1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja ala valiku põhjendus ................................. 4 2. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus ...................................................................................................... 9 2.1. Kavandatav tegevus...................................................................................... 9 2.2. Alternatiivsed võimalused .......................................................................... 10 3. Keskkonnamõju hindamise sisu ..................................................................... 11 4. Hindamismetoodika ....................................................................................... 24 5. Ajakava ............................................................................................................. 29 6. Arendaja, otsustaja, järelevalvaja ja eksperdi andmed ................................... 33 Lisad Lisa 1. Lagesoo KMH algatamise otsus (Keskkonnaamet 05.06.2019) Lisa 2. Lagesoo turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlus 3 OÜ Inseneribüroo STEIGER Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ALA VALIKU PÕHJENDUS AS Valmap Grupp (registrikood 10251602) on alates 1991. aastast tegutsev endise EPT maaparanduse ja turbatootmise jaoskonna töötajatest moodustatud ettevõte, mis kaevandab turvast Valga maakonnas Tõrva vallas paikneval Lagesoo turbatootmisala mäeeraldisel, mille pindala on 208,20 ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 86,7. Kaevandamine toimub maavara kaevandamise loa VALM 004 alusel, mille pikendatud kehtivus lõpeb 28.12.2020. aastal. Ettevõte soovib pikendada maavara kaevandamise loa VALM 004 kehtivust 30 aasta võrra, kuna mäeeraldisele on juba rajatud kaevandamiseks vajalik infrastruktuur, ettevõte omab kvalifitseeritud personali ja turba tootmiseks vajalikku tehnikat ning mäeeraldisel on ammendamata kaevandatavat turba varu. Seetõttu esitas AS Valmap Grupp 22.10.2018. aastal Keskkonnaametile taotluse maavara kaevandamise loa muutmiseks. E-kirjaga esitatud taotlus on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis numbriga 12-2/18/17228. Taotlust on muudetud – viimati muudetud taotlus on registreeritud 05.02.2020 Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis numbriga 12- 2/19/299-22. Olemasoleva maavara kaevandamise loa muutmise taotluse esitamise eesmärk on tagada varasemalt kaevandatud aladel turbavaru ammendamine ja alade nõuetekohane korrastamine. Lagesoo turbatootmisala mäeeraldisel on kaevandatav turba varu vähelagunenud turbal 454,22 tuh t ja hästilagunenud turbal 532 tuh t. Lisaks majanduslikele aspektidele on kaevandamise jätkamine otstarbekas ka maavara säästliku kasutamise seisukohast. Kaevandatud maavara kasutusaladeks on aiandus ja energeetika. Taotletava loa kehtivusaeg on 30 aastat. Maksimaalseks aastaseks turba kaevandamise mahuks taotletakse 20 tuh t. Lagesoo turbatootmisala paikneb Valga maakonnas Tõrva vallas Koorküla külas Lagesoo turbamaardla (registrikaart nr 220) lõunaosas Tõrva linnast ligikaudu 6 km edela pool ja Helme-Holdre-Taagepera teest (kõrvalmaantee 4 OÜ Inseneribüroo STEIGER Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm nr 23194) ligikaudu 500 m kaugusel (joonis 1). Lagesoo turbatootmisala jääb Läti Vabariigi piirist ligikaudu 4 km kaugusele. Mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad kinnistul Koorküla metskond (katastriüksus 20301:002:0742, sihtotstarve 100% turbatööstusmaa), mis kuulub Keskkonnaministeeriumile ja mille volitatud asutus on Maa-amet. 5 OÜ Inseneribüroo STEIGER Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Joonis 1. Lagesoo turbatootmisala asendiplaan 6 OÜ Inseneribüroo STEIGER Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Taotletav mäeeraldis ja selle teenidusmaa paikneb kogu ulatuses Lagesoo turbamaardlas, mille registrikaardi number on 220. Antud taotlusega soovitakse muuta muudetakse mäeeraldise piiri selliselt, et see ei kattuks kaitsealuse liigi püsielupaigaga ja samas laiendada mäeeraldist kaitsealuse liigi elupaiga kaitsevööndi ümber. Vastavalt maavara kaevandamise loa taotlusele on turbatootmisala mäeeraldise pindala 212,90 ha, koos teenindusmaaga 322,05 ha. Lagesoo turbatootmisala kehtiva mäeeraldise puhul on tegemist pikaajaliselt töös olnud alaga, mille tõttu on selles piirkonnas infrastruktuur tootmiseks juba rajatud. Täiendavalt soovitakse mäeeraldist laiendada aktiivse reservvaru plokkide 9 ja 10 piires. Ka aktiivse reservvaru plokkide ala piires on varasemalt juba ettevalmistustöid turba tootmise alustamiseks teostatud, seega tootmisalal jätkatakse selle edasiarendamise ja rekonstrueerimisega. Mäeeraldis paikneb ümber Märdi järve (VEP VEE2114700). Lagesoo turbatootmisala lõuna osast juhitakse kuivendusvesi väljalaskude 1 ja 2 kaudu eesvooluks olevasse Lagesoojärve kraavi (keskkonnaregistri kood VEE1014300). Turbatootmisala kirdeosast juhitakse kuivendusvesi väljalaskude 3 ja 4 kaudu eesvooluks olevasse Lagesoo peakraavi (keskkonnaregistri kood VEE1014500), mis suubub Jaoma peakraavi (keskkonnaregistri kood VEE1014400). Lagesoojärve kraav ja Jaoma peakraav suubuvad Õhne jõkke (keskkonnaregistri kood VEE1013700). Mäeeraldise lõunaosast vahetult edelas asub Holdre kaljukotka püsielupaik (kood KLO3001452). Muud piiranguid põhjustavad objektid puuduvad, mh ei ole taotletava Lagesoo mäeeraldise ega selle teenindusmaa piires avalikus kasutuses olevaid teid, elektri- ja sideliine ega muid kommunikatsioone. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirist ~500 m kaugusel lõunas asub kruusakattega kõrvalmaantee Helme-Holdre- Taagepera (tunnus 23194). Sellele teele suubub mäeeraldiselt kruusakattega Pihla-Lagesoo eratee (tunnus 2030602), mis on rajatud turba tootmise eesmärgil ja ei ole avalikus kasutuses. Lähimad hooned asuvad mäeeraldisest ~390 m kaugusel lõunas Kalda (20302:001:0830) kinnistul ja ~370 m kaugusel Märdi (20302:001:0461) kinnistul. Põhjasuunda jääb hoone ~220 m kaugusele Kapermäe (20302:001:0680) kinnistule. Mäeeraldise tootmishooned, kus remonditakse ja hoitakse turbatootmismasinaid, asuvad ~480 m kaugusel idas Lagesoo tootmisbaas (20302:001:1010) kinnistul. 7 OÜ Inseneribüroo STEIGER Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Lagesoo turbatootmisala turbalasund on isevoolselt kuivendatav. Lagesoo turbatootmisala lõuna osast juhitakse kuivendusvesi Lagesoojärve kraavi ja kirdeosast Lagesoo peakraavi, mis suubub Jaoma peakraavi. Lagesoojärve kraav ja Jaoma peakraav suubuvad Õhne jõkke. Juhul kui turbalasundi ammendamise käigus ilmnevad senisest teadmisest teistsugused turbakihi lasumistingimused, tuleb vajadusel rekonstrueerida kuivendusvõrgu eesvoolukraav või rakendada polder-kuivendussüsteemi. Mäeeraldise teenindusmaa piir kattub Holdre kaljukotka püsielupaiga, Märdi järve ja Lagesoo peakraavi piiranguvööndiga, kuid antud ala on kaevandamise tegevusega juba rikutud ning kaevandamise lõppedes on ette nähtud piirkonna korrastamine. Antud alade piires kaevandamisega seotud tegevusi ei toimu. Lisaks loa kehtivusaja pikendamisele taotleb AS Valmap Grupp maavara kaevandamisloa muutmist korrigeerimaks mäeeraldise piiri selliselt, et see vastaks uuringu põhjal moodustatud ning Keskkonnaregistris kinnitatud varuplokkide piiridele. Täiendavalt soovitakse mäeeraldist laiendada aktiivse reservvaru plokkide 9 ja 10 piires, mis on Maa-ameti 05.07.2019 korraldusega nr 1-17/19/1739 tunnistatud kaevandamisväärseks. Aktiivse reservvaru plokkide ala piires on varasemalt juba ettevalmistustöid turba tootmise alustamiseks teostatud. Taotletav mäeeraldis jääb Keskkonnaministri 01.01.2017. a määruse nr 87 lisa 2 alusel kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjaga kehtestatud ala piiresse. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 punkti 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 punkt 28 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena turba kaevandamise suuremal kui 150 hektari suurusel alal. KeHJS § 11 lõike 3 järgi KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonna mõju hindamine (KMH) selle vajadust põhjendamata, s.t KMH on kohustuslik – vastavalt maavara kaevandamise loa taotlusele on Lagesoo turbatootmisala mäeeraldise pindala 212,90 ha, koos teenindusmaaga 322,05 ha. 8 OÜ Inseneribüroo STEIGER Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS 2.1. Kavandatav tegevus Lagesoo turbatootmisala kehtiva mäeeraldise korral on tegemist pikaajaliselt töös olnud alaga (Lagesoo turbaalalt on turvast freesmeetodil toodetud 1964. aastast), mille tõttu on selles piirkonnas infrastruktuur tootmiseks juba rajatud. Valdaval osal tootmisalast jätkatakse vaid selle edasi arendamise ja rekonstrueerimisega. Täiendavalt on vaja teha ettevalmistustööd aktiivse reservvaru plokkide 9 ja 10 piires. Eelmainitud ala piires on osaliselt kraavitus rajatud, kuid tuleb raadata puistut, võsa ning eemaldada taimkatet. Turba kaevandamisel kestab tootmisperiood mai keskpaigast augusti lõpuni. Turba kaevandamisel kasutatakse peamiselt ratastraktoreid ja nende taha haagitavaid freesimis-, pööramis- ja kogumismehhanisme. Turbalasundi freesimise sügavus sõltub peamiselt kuivamistingimustest ja freesitava kihi kvaliteedist. Vähelagunenud turba freesitava kihi paksus ühes tsüklis on keskmiselt 15 - 20 mm ja hästilagunenud turbal keskmiselt 10 mm. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest, kuivanud turba vallitamisest, kogumisest ja aunatamisest. Olenevalt ilmastikutingimustest sooritatakse aastas keskmiselt 10 - 15 kogumistsüklit. Pärast turbakihi freesimist jäetakse turvas tootmisväljakutele kuivama. Kuivamise soodustamiseks pööratakse freesitud turvast sõltuvalt valmistoodangu nõuetele kaks kuni kolm korda. Freesitud turvas kuivatatakse väljakutel ja kogutakse vaakumkogujatega. Turvas ladustatakse 2 - 3 tootmistsükli järel väljaveoteede äärde või tootmisväljakute otstesse aunadesse. Aunade kõrgus oleneb kasutatavast tehnoloogiast, turba liigist ja kaevandamise hooaja kestusest. Pärast kogutud turba aunatamist, toimub turba laadimine ekskavaatoriga 9 OÜ Inseneribüroo STEIGER Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm veoautodele ning väljavedu tarbijatele. Turba väljavedu toimub aastaringselt Pärnu sadamaase ja selleks kasutatakse kallureid või liikuvapõrandaga haagiseid. Ühele autole mahub kuni 95 m³, vastavalt vajadusele kasutatakse transpordil koormakatteid. Tootmisperioodivälisel ajal tehakse abitöid, puhastatakse kuivenduskraave ja korrastatakse väljaveoteid. Pärast turbavaru ammendamist turbatootmisala korrastatakse projekti alusel. 2.2. Alternatiivsed võimalused Turbatootmisalade kuivendamiseks ja turba tootmiseks on väljakujunenud parim võimalik tehnika, seetõttu toimub erinevatel turbatootmisaladel kuivendamine kui ka turba kaevandamine sisuliselt ühtviisi. Seetõttu reaalsed alternatiivsed võimalused ehk teised majanduslikult põhjendatud turba kaevandamise tehnoloogiad puuduvad. Võimalik on käsitleda vaid mõningaid konkreetseid tehnilisi lahendusi ja töövõtteid. Kavandatava tegevuse asukoha valikul samuti reaalsed alternatiivsed võimalused puuduvad, kuna KMH on algatatud maavara kaevandamise loa taotlusele taotletavates piirides. KMH aruandes võrreldakse kavandatavat tegevust 0-alternatiiviga ehk olukorraga, et Lagesoo turbatootmisalal turba kaevandamiseks maavara kehtivat kaevandamisluba ei muudeta. Sel juhul turba kaevandamist antud turbatootmisalal ei jätku ja Lagesoo mäeeraldiselt maavara ei ammendata. 10 OÜ Inseneribüroo STEIGER Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 3. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU Keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel lähtutakse nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmist. Juhul, kui aruande koostamisel ilmnevad täiendavad olulised mõjutegurid, analüüsitakse ka neid. Alljärgnevalt on toodud punktid, mida KMH aruandes kindlasti käsitletakse. 3.1 Arendaja, juhtekspert, ekspertrühma koosseis ja asjaomased asutused. 3.2 KMH algatamine, läbiviimine ja avalikustamine. 3.3 Kasutatud infoallikad. 3.4 Kavandatava tegevuse eesmärk. 3.5 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega. Valga maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Valga maavanema 15.12.2017 korraldusega nr 1-1/17-417) alusel on Valga maakonnas perspektiivi edasi arendada kohalikele ressurssidele (sh turbale) baseeruvat energeetikat nii elektri- kui koostootmises, kusjuures turba kaevandamiseks tuleb eelistada juba kuivendusest rikutud alasid. Planeeringu lisas oleva kaardi „Valgamaa roheline võrgustik“ järgi ei kuulu Lagesoo turbatootmisala rohevõrgustiku koosseisu. Tõrva valla üldplaneering on koostamisel, kuid esialgse eskiislahenduse alusel ühelegi toomistegevusele võimalikke piiranguid seadvale maakasutse juhtotstarbega alale (nt riigikaitse maa-alale, puhke- ja virgestusale) taotletav mäeeraldis ei jää. Tõrva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses on Lagesoo maardla märgitud kui Tõrva vallas asuv maardla ja AS Valmap Grupp kui tööandja ja turbatootmisega tegelev ettevõte. 11 OÜ Inseneribüroo STEIGER Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Lagesoo maardla on ka Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri” kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjas. Looduskaitse arengukavas aastani 2020 (kiideti heaks 26.07.2012) märgitakse, et turba kaevandamisel tuleb eelistada kuivendusest rikutud alasid (sealhulgas mahajäetud turbatootmisalasid) looduslikele aladele. Lagesoo turbatootmisala on kuivendatud ning ettevalmistatud kaevandamiseks, suurel osal turbatootmisalal on turvast kaevandatud, seetõttu ei saa Lagesoo mäeeraldist pidada enam looduslikus seisundis sooks ning soovitatav on jätkata turba kaevandamist. Loodusvarade kasutamisel tuleb järgida säästva arengu põhimõtteid. Kaevandamisel tuleb kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat ning kaevandatud alad tuleb korrastada kaevandamiseelse maastikuga samaväärseks. Kaevandamisejärgselt tuleb taastada maa-ala võimalikult looduslähedane seisund, rabade puhul ökoloogiliselt funktsioneeriv sooelupaik. Lagesoo turbatootmisala paikneb Ida-Eesti vesikonnas. Veemajanduskavad (edaspidi VMK) on koostatud selleks, et saada põhjalik ülevaade Eesti veekogude seisundist ning planeerida tegevusi jõgede, järvede ja rannikuvee ning mere seisundi parandamiseks. VMK-des ja meetmeprogrammis olevaid suuniseid ja piiranguid tuleb arvestada planeeringutes ja arengukavades ning keskkonnalubade andmisel. Kavandatava tegevuse hindamisel arvestatakse „Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavaga“, mis on koostatud aastateks 2015 - 2021. Ida-Eesti vesikonna VMK on koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks Ida-Eesti vesikonnas. Vee seisundit mõjutav koormus jaguneb looduslikuks ja inimtekkeliseks koormuseks. Inimtekkelist hajukoormust põhjustavad põllu- ja metsamajandus, maavarade kaevandamine, turbatööstus, loodusliku äravoolu-režiimi muutmine, sademevee äravool, transport ning ühiskanalisatsioonita hajaasustus. Seega sõltub hajukoormus eelkõige maakasutusest. Aastateks 2015 - 2021 koostatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava järgi tuuakse pinnaveekogumite puhul peamiste koormusallikatena, mis ohustavad veekogumite seisundit, välja tõkestusrajatised vooluveekogumitel, põllumajanduslik koormus haritavalt maalt ja loomakasvatushoonetest ning punkt- ja hajukoormus reoveekäitluselt ning sedastatakse, et Ida-Eesti vesikonna põhjaveekogumite ohustatus on tingitud peamiselt kaevandustest ja karjääridest koosmõjus veevõtuga ühisveevarustuseks ja 12 OÜ Inseneribüroo STEIGER Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm et keemilist seisundit mõjutavad ka punktkoormusallikad ja hajukoormusallikad ning hajukoormusest esineb Ida-Eesti vesikonnas kõige rohkem põllumajandusliku taustaga koormust. Mäeeraldis paikneb ümber Märdi järve (VEP VEE2114700). Lagesoo turbatootmisala lõunaosast juhitakse kuivendusvesi Lagesoojärve kraavi (keskkonnaregistri kood VEE1014300). Turbatootmisala kirdeosast juhitakse kuivendusvesi Lagesoo peakraavi (keskkonnaregistri kood VEE1014500), mis suubub Jaoma peakraavi (keskkonnaregistri kood VEE1014400). Lagesoojärve kraav ja Jaoma peakraav suubuvad Õhne jõkke (keskkonnaregistri kood VEE1013700). VMK-s on hajukoormuse mõju vähendamiseks välja pakutud vastavad meetmed. Veekogumite seisundi hindamisel kasutatakse ka Keskkonnagentuuri koondatud veekogumite seisundiinfo ajakohasemaid andmeid. 3.6 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ning keskkonnaseisund. − Turbatootmisala asukoht, maakasutus, omand, asustus, infrastruktuur ja neist tulenevad võimalikud piirangud. − Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ja maastik. − Kuivendustingimused. − Turbalasundi üldtehnilised näitajad ja maavara varu. − Ilmastikutingimused. − Taimed, loomad, rohevõrgustik, kultuuripärand ja kaitstavad loodusobjektid. Lagesoo turbatootmisala turbalasund on isevoolselt kuivendatav. Kuivendusvee mäeeraldiselt ära juhtimiseks kasutatakse Õhne jõge, kuhu turbatootmisala lõunaosast juhitakse kuivendusvesi Lagesoojärve kraavi (keskkonnaregistri kood VEE1014300) kaudu. Turbatootmisala kirdeosast juhitakse kuivendusvesi Lagesoo peakraavi (keskkonnaregistri kood VEE1014500), mis suubub Jaoma peakraavi (keskkonnaregistri kood VEE1014400). Ka Jaoma peakraav suubub Õhne jõkke. Kaevandajale ei ole väljastatud vee erikasutuse luba, kuid see on taotlemisel. Keskkonnamõju hindamise aruandes käsitletakse kasvuhoonegaaside emissooni ja kaevandatud maa korrastamise kohustust Maapõueseaduse alusel. 13 OÜ Inseneribüroo STEIGER Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 3.7 Kavandatav tegevus ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus. − Turba tootmisel kasutatav tehnoloogia ja tehnika, ettevalmistustööd ja tootmisprotsess. − Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused. − Soovitatav korrastamise suund ja selle lühikirjeldus. Kirjeldatakse kavandatavat tegevust ja tootmistehnoloogiat, samuti olukorda kui luba ei väljastata. Lagesoo turbatootmisala tuleb korrastada kogu ulatuses taastuvaks sooks. Taotletava mäeeraldise taastuva soo kõlviku pindala on 322,05 ha. Sootaimedele sobivate kasvutingimuste loomise eelduseks on turbakihi olemasolu – selleks jäetakse mäeeraldisele keskmiselt 0,2 m paksune põhjatervik. Lisaks peavad korrastatud alal olema tagatud reguleeritud ja stabiilne veerežiim. Selle tagamiseks tuleb eesvoolule või põhikogujakraavidele vajadusel ehitada regulaatorid, mille sulgemisel või avamisel on võimalik suurvee perioodil liigvesi ära juhtida. Vee regulaatorite kogus ja asukohad määratakse korrastamise projektis. Korrastamine hakkab toimuma enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist korrastamisprojekti kohaselt. 3.8 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste eeldatavad mõjuallikad, mõjuala suurus ning mõjutatavad keskkonnaelemendid. Kavandatava tegevusega kaasnev mõju avaldub peamiselt turbatootmisala mäeeraldise piires. Väljaspool mäeeraldist mõjutatakse keskkonda olenevalt mõjutegurist sadade meetrite kaugustele. Ülevaade kavandatava Lagesoo mäeeraldise ümbruskonnast on toodud joonisel 2. Täpsemad mõjuulatused tuuakse välja KMH aruandes tulenevalt objekti iseärasusest. 14 OÜ Inseneribüroo STEIGER Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm − Turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee mõju pinnaveekogudele. Tootmisala kuivendusvõrgu eesvooluks on Lagesoo peakraav (keskkonnaregistri kood VEE1014500) ja Lagesoojärve kraav (keskkonnaregistri kood VEE1014300), mis mõlemad suubuvad Õhne jõkke. Ärajuhitav kuivendusvesi moodustub peamiselt sademetest ja lumesulamisveest, mistõttu veetaseme alanemise ulatus soosetetes sõltub põhiliselt sademete hulgast kuude lõikes. Kuna Lagesoo turbatootmisala on kasutusel juba pikemat aega, siis raba kuivendamisega on üldine veerežiim juba mõnevõrra muutunud. Lagesoo turbatootmisala täiendavalt rajatav kuivendusvõrk on analoogne olemasoleva mäeeraldisega ning mõju suurenemine ümbritsevale loodusele on minimaalne. Turbatootmisalalt ärajuhitav kuivendusvesi mõjutab pinnaveekogude veekvaliteeti ja -režiimi. Ärajuhitav kuivendusvesi formuleerub peamiselt sademetest ja lumesulaveest. Kuivendusvee koormus pinnaveekogudele sõltub ärajuhitavast veehulgast, tootmisväljakute valgalade pindaladest, kuivendusvõrgustiku puhastamisest, pinnaveekogude seisundist ja ärajuhitava kuivendusvee teekonna pikkusest. Heljum satub kraavidesse ja seeläbi pinnaveekogusse tootmise käigus. Lisaks suureneb kuivendusvees fosfori ja lämmastiku sisaldus, mis on tingitud turba kuivendamise ajal tekkivatest füüsikalis-keemilistest protsessidest ning suureneb orgaanilise aine sisaldus. Puhastamata kuivendusveed võivad põhjustada veekogude eutrofeerumist, hägusust, veekogu põhja ummistusi ja muutusi vee- elustikus. Keskkonnamõju hindamisel tuuakse välja turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee mõju pinnaveekogudele. Ärajuhitava kuivendusvee kvaliteedi tagamiseks nähakse ette vastavad leevendusmeetmed. − Turbatootmisala kuivendamise mõju soosetete veekihis. Turbatootmisalal on turba tootmise eelduseks kuiv rabapind, mille saavutamiseks on turbaväljakutele rajatud kuivenduskraavid, mille omavaheline kaugus on ligikaudu 20 m. Väljakute servades asuvate turbatootmisala kogujakraavide kaudu juhitakse kuivendusvesi eesvoolu. Turbatootmisala kuivendamine alandab raba veetaset peamiselt mäeeraldisel, kuid mõjutab ka kraavidega piirnevate maa-alade veetaset ja seeläbi sealset taimestikku. Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse Tartu Ülikooli Ökoloogia ja 16 OÜ Inseneribüroo STEIGER Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Maateaduste Instituudi koostatud (2013, 2016) tööd „Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määramine pikaajaliste häiringute leviku piiritlemiseks või leevendamiseks“. Eelnevalt nimetatud uurimustöö tulemusena avaldub kuivenduse mõju siirdesoo taimkattes (eriti puurindes) selgemini ja oluliselt kaugemale (kraavist kuni 400 m) kui rabades (kuni 300 m). Seejuures on kuivenduse mõju sesoonselt ja aastati väga erinev ning avaldub minimaalse veetaseme korral. Täpsem mõjuhinnang antakse keskkonnamõju hindamise käigus ja negatiivse mõju vältimiseks nähakse vajadusel ette vastavad leevendusmeetmed. − Turbatootmisala kuivendamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele. Turvast toodetakse soosetetes, mis on seotud soosetete veekihiga (joogiveena ei kasutata). Ei ole põhjust eeldada, et Lagesoo turbatootmisalal turba kaevandamise jätkamine muudab joogivee kvaliteeti. Põhjavee kaitstuse võimaliku reostuse eest tagab turbalasundi lamamiks olevad järvelubi, saviliiv ja liivsavi, mis on head looduslikud veepidemed. Üksikasjalikum selgitus antakse keskkonnamõju hindamise käigus. − Mõju infrastruktuurile, sh liikluskoormusele. Mõju infrastruktuurile avaldab peamiselt toodangu transport, mis suurendab kasutatavate teede liiklusintensiivsust, mis omakorda võib mõjutada/halvendada teede seisukorda ja tavapärast kasutamist. Toodangu transpordist põhjustatud liiklusintensiivsus sõltub tootmismahust, veoautode kandevõimest, tööajast ja teistest teguritest. Tootmismaht aastate lõikes erineb, kuna sõltub otseselt ilmastikutingimustest (tuule kiirus, põud, sademed). Kruusakattega tee kasutamine suurendab sademetevaesel perioodil teedega külgnevatel aladel peenosakeste teket. KMH-s hinnatakse mõju liikluskoormusele. − Tootmisprotsessist ja transpordist põhjustatud müratase ja tolmu kontsentratsioon ning nende vastavus normidele. Turba kaevandamise ja transpordiga kaasneb peente turbaosakeste lendumine tolmuna ning viimase kandumine kuivenduskraavidesse. Peenosakesi tekib tootmisest, laadimisest ja transpordist. Peenosakeste 17 OÜ Inseneribüroo STEIGER Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm heitkogus sõltub ilmastikutingimustest (tuule kiirus, sademed), tootmisprotsessist, turba niiskusest, lagunemisastmest ja peenosakeste hulgast. Turbatootmisalalt levib ülenormatiivne peenosakeste kontsentratsioon tavatingimustel tekke kohast kuni 100 meetri kaugusele. Samuti põhjustab turba kaevandamisel ja transpordil kasutatav tehnika müra, mille levikukaugus tootmisalast sõltub kasutatavast tehnoloogiast, tööprotsessidest, masinate ja seadmete paiknemisest, nende tehnilisest korrasolekust, maastikureljeefist, taimkatte kõrgusest ja tihedusest jne. Avamaastiku korral võib turbatootmisalal töötavast masinast ülenormatiivne müratase levida ligikaudu 0,5 km kaugusele, kuid tulenevalt puistust on ülenormatiivse mürataseme leviku ulatus oluliselt väiksem. Lagesoo turbatootmisalal turba kaevandamisega kaasneva müra normtase määratakse keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel. Peenosakeste piirväärtus määratakse keskkonnaministri määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ lisa 1 põhjal. Kaevandamine muudetava loa alusel säilitab eeldatavalt senise keskkonnaseisundi. Mäeeraldisest lõunas paiknevad lähimad majapidamised Kalda kinnistul ja Märdi kinnistul ning mäeeraldisest põhjas Kapermäe kinnistul jäävad taotletavast mäeeraldisest 200 – 400 m kaugusele. Turba kaevandamise ja laadimisega kaasnev tolm ja müra eeldatavalt nendeni ei ulatu. − Võimalikud jäätmed seoses turba kaevandamisega. KMH käigus hinnatakse võimalike jäätmete teket seoses turba kaevandamisega. Lagesoo turbatootmisalal kaevandamisega tekkivad jäätmed (sugekiht, kännud, kuivenduskraavidesse settinud turbaheljum) on Jäätmeseaduse mõistes kõrvalsaadused, mis ei avalda negatiivset mõju ei keskkonnale ega ka inimese tervisele. Korrastamise käigus saab sugekihti kasutada pindade tasandamiseks (sh laugaste täitmiseks). Samuti on kände võimalik kasutada kraavide täitmiseks. Kännud, mis ei leia kasutamist mäeeraldise korrastamise eesmärgil, tuleb kohapeal mobiilse 18 OÜ Inseneribüroo STEIGER Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm purustusseadme abil hakkepuiduks töödelda või töötlemata kujul ära vedada. Kände on kavas ladustada teenindusmaale väljaveotee äärde, pärast nende kuivamist hakkida ja viia Helme Graanuli koostootmisjaama. Tulenevalt Jäätmeseaduse § 73 lõikest 5 ja selle alusel kehtestatud Keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 ei ole jäätmeluba nõutav, kui tavajäätmeid kasutatakse teede ehitusel, maa-alade planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel. Turba kaevandamise tootmisprotsessis kaevandamise jäätmeid ei teki, mistõttu maavara kaevandamise loa taotlusele kaevandamisjäätmekava ei ole lisatud. Arendaja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus kaevandamisjäätmekava esitada. − Võimalikud keskkonnaavariid ja tuleohutus. KMH-s hinnatakse tootmisprotsessiga kaasnevat põlengute tekkimise ohtu, nende vältimise ja likvideerimise võimalusi. Turvast toodetakse mai keskpaigast kuni augusti lõpuni, seega on tulekahju tekkimine üheks võimalikuks keskkonnaavariiks. Turbatootmisalal võib põleng tekkida turba isesüttimisel, summutist lendavast sädemest, inimese hooletusest, masina või seadme rikkest vms põhjusel. Turbatootmisalalt tekkinud tulekolle võib põhjustada laiaulatusliku tulekahju, mille korral pannakse ohtu ka ümberkaudsed maa-alad. Seetõttu on vajalik järgida tuleohutuse eeskirju, teha koostööd Päästeametiga ning järgida, et kõrvalised isikud, kes ei ole teadlikud tuleohutusenõuetest, ei sattuks turbatootmisala territooriumile. Turbatootmismasinaid remonditakse ja hoitakse Lagesoo tootmisbaas (20302:001:1010) kinnistul. Masinate ja seadmete töötamisel turbatootmisalal võib sattuda turbalasundisse õli ja määrdeaineid. Tekkinud reostus võib kraavide kaudu kanduda looduslikesse vooluveekogudesse ja mõjutada seeläbi sealset elustikku. Võimalikke keskkonnaavariide tekkimist hinnatakse varasemate teadmiste põhjal, hindamisel lähtutakse Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr 172 „Kaevandamise ohutusnõuded.“ − Loodusvara kasutamise otstarbekus ja vastavus säästva arengu põhimõtetele. 19 OÜ Inseneribüroo STEIGER Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Hinnatakse turba kaevandamise kasutamise otstarbekust antud asukohas ja kavandatava tegevuse vastavust säästva arengu põhimõtetele, hindamisel lähtutakse Säästva arengu seadusest ja Keskkonnaministri määrusest nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ ning käsitletakse kasvohoonegaaside vooge. Maapõueseaduse § 45 lõike 1 alusel on tänaseks lubatud turba kaevandamiseks taotleda kaevandamisluba üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal või maardlal. Lagesoo turbamaardla on nimetatud Keskkonnaministri määruses nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ lisas 2. Maapõueseaduse § 45 lõike 3 alusel on kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud turbamaardla või selle osa või muu turbaala, mis on inimtegevusest mõjutatud ja mis ei oma eeldatavalt olulist looduskaitseväärtust. Säästva arengu seaduse § 2 alusel on looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärk tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Turbamaadel on oluline roll kliima kujundamisel, sidudes või emiteerides kasvuhoonegaase. KMH-s hinnatakse kavandatava tegevuse mõju kasvuhoonegaaside voogudele. − Mõju maastikule. Lagesoo turbatootmisala kehtiva mäeeraldise puhul on tegemist pikaajaliselt töös olnud alaga. Turba kaevandamise tulemusena jääb maapind mäeeraldisel järk-järgult madalamaks. Kavandatava tegevuse mõju maastikule avaldub peamiselt mäeeraldise piires, mida tuleb lugeda oluliseks. Turba kaevandamise mõju maastikule leevendatakse pärast turbavaru ammendamist turbatootmisala korrastamisega. − Mõju taimedele, loomadele, rohevõrgustikule, kaitstavatele loodusobjektidele ja kultuuripärandile. 20 OÜ Inseneribüroo STEIGER Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Piirkond mäeeraldise taotletava teenindusmaa lääneosast hõlmab osaliselt Holdre kaljukotka püsielupaiga (KLO3001452) põhjaserva. Keskkonnaagentuurilt 06.02.2020 saadud Keskkonnaregistri väljavõtte järgi oli püsielupaigal asuv pesa (KLO9116608) seire andmetel 2013. ja 2014. aastal asustatud, kuid mune polnud; aastatel 2015 - 2018 on pesa igal aastal kontrollitud ja pesa on olnud asustamata. Antud taotlusega muudetakse mäeeraldise piiri selliselt, et see ei kattuks kaljukotka püsielupaigaga. Samas laiendatakse mäeeraldist kaitsealuse liigi elupaiga kaitsevööndi ümber. Teisi kaitstavaid loodusobjekte mäeeraldisel ega selle teenindusmaal ega nende vahetus ümbruses ei ole. Mäeeraldisest läänes paikneb Natura elupaika 9010* (vanad loodusmetsad). Elupaigatüübid on eksisteerinud ja inventeeritud senise kaevandustegevuse ajal ja seetõttu ei ole olululist lisamõju neile ette näha. Mäeeraldise teenindusmaast lõuna suunas ligikaudu 900 m kaugusel paikneb Lasa loodusala (EE0080416) ja ligikaudu 1,5 m kaugusel III kategooria kaitsealuse liigi hiireviu (Buteo buteo) leiukoht KLO9101302. Lasa loodusalal asuvad Lasa järve hoiuala (KLO2000101) ja Lasa metsise püsielupaik (KLO3000065). Mäeeraldisel, mäeeraldise teenindusmaal ega nende vahetus ümbruses ei paikne rohevõrgustikku. Lähimatest pärandkultuuriobjektidest asuvad turbatootmisalast ligikaudu 200 – 300 m kaugusel kirdes põlised talukohad (Uue-Niiluse ja Rõika). Pärandkultuuri objektid on ka nimed Helme Lagesoo ja Märdi järv (objekti tüüp: vanad kohanimed). Muinsuskaitsealuseid väärtusi Lagesoo tootmisalal ega selle lähistel ei paikne. − Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale. KMH-s hinnatakse tulenevalt lähimate õuealade paiknemisest ja kavandatava tegevusega kaasnevate keskkonnamõjude ulatustest mõju inimese tervisele, heaolule ja varale. Kavandatava tegevusega (turbatootmisala kuivendamine, turba kaevandamine, toodangu transport jne) võib kaasneda vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale ning keskkonna kaudu võidakse mõjutada inimese tervist, heaolu või vara. Mäeeraldisest lõunas paiknevad lähimad majapidamised Kalda kinnistul ja Märdi kinnistul ning mäeeraldisest põhjas Kapermäe kinnistul jäävad taotletavast mäeeraldisest 200 – 400 m kaugusele. Eeldatavalt säilitab kaevandamine taotletava loa alusel senise keskkonnaseisundi. Kohalikele elanikele ja nende varale on peamiseks ohuteguriks tulekahjud, kuna 21 OÜ Inseneribüroo STEIGER Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm laiaulatusliku tulekahju korral seatakse ohtu ka ümberkaudsed maa-alad. Igasugune piirkonnas esinev majandus- ja arendustegevus aga pakub inimestele otseselt ja kaudselt tööd. Lagesoo turbamaardla lähiümbruses teisi turbatootmisalasid ei ole. Mäeeraldisest rohkem kui 2 km edela suunas asub Vanaveski kruusakarjäär (kaevandaja Maanteeamet, maavara kaevandamise luba VALM 027). Taotletava tegevuse ja kruusakarjääri töötamisel ilmnevat olulust koosmõju ette näha ei ole. Kui keskkonnamõju hindamise käigus selgub mõjutegureid, mis põhjustavad koosmõju aspektist olulist keskkonnamõju, siis võetakse seda arvesse. Lagesoo turbatootmisala jääb Läti Vabariigi piirist ligikaudu 4 km kaugusele. 4.07.2019 teavitas Keskkonnaministeerium koostööna Lätit Lagesoo turbakaevanduse KMH algatamisest (kiri nr 7-12/19/3277-3). 5.09.2019 saabus teavitusele Läti vastus (No 5-01/807). Läti teatas, et ei soovi osaleda piiriülese keskkonnamõju konsultatsioonides. Siiski soovivad nad olla informeeritud, kui edasise KMH menetluse käigus peaks selguma ebasoodsa piiriülese keskkonnamõju kaasnemine Lätile. Keskkonnaministeerium on palunud arvestada Läti seisukohaga ning edastada see infoks ka arendajale. 3.9 Kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmed ning nende kasutamise eeldatav efektiivsus. Kavandatava tegevusega kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise eesmärgil pakutakse välja leevendusmeetmed ning hinnatakse nende kasutamise eeldatavat efektiivsust. 3.10 Keskkonnaseire ja teiste keskkonnalubade vajadus. Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise eesmärgil pakutakse välja leevendusmeetmed ning hinnatakse nende kasutamise eeldatavat efektiivsust. Lähtuvalt KMH tulemustest antakse soovitusi keskkonnaseire tingimuste seadmiseks ja käsitletakse teiste keskkonnalubade vajadust. 3.11 Kavandatava tegevuse võrdlus erinevate reaalsete alternatiivsete 22 OÜ Inseneribüroo STEIGER Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm võimalustega ja nende paremusjärjestus. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlemisel lähtutakse nendega eeldatavasti kaasnevast keskkonnamõjust ja hüvedest. 3.12 Kokkuvõte, soovitused ja koondhinnang. 3.13 KMH aruande koostamisel kasutatud infoallikad. 3.14 KMH aruandele lisatakse maavara kaevandamise loa taotlus, KMH menetlust kajastavad dokumendid, avalikustamise perioodidel laekunud kirjad, avalike arutelude protokollid. Avalikustamise perioodil laekunud kirjades esitatud ettepanekutele, vastuväidetele ja küsimustele ja avalikul arutelul vastuseta jäävatele küsimustele vastatakse kirjalikult, mille koopiad lisatakse aruandele. 23 OÜ Inseneribüroo STEIGER Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 4. HINDAMISMETOODIKA Keskkonnamõju hindamisel hinnatakse peamiselt maavara kaevandamisega kaasnevat keskkonnamõju võttes arvesse üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat. KMH aruande koostamisel kasutatakse objektiga seotud dokumente ja varasemalt koostatud uuringuid, kirjandust ning avalikke andmebaase ja infoallikaid ning välivaatluste tulemusi. Lisauuringuid KMH raames läbi ei viida. Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses toodud põhimõtetest, mille põhjal: − Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut; − Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale; − Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonna-taluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõjude prognoosimisel kasutatakse mitmeid hindamismetoodikaid: kaardianalüüsi (Eesti Looduse Infosüsteemi ja Maa- ameti kaardikihid), hinnatava objekti ja selle lähiümbruse vaatlust, eksperthinnanguid ning vajadusel asjaomaste asutustega konsulteerimist. Keskkonnamõju selgitused, järeldused ja soovitused esitatakse tuginedes ekspertrühma kuuluvate spetsialistide erialasele kogemusele, välivaatluse tulemustele ning erinevate ametkondade ja osapoolte omavahelisele koostööle. Tabelis 4.1 on toodud teemade kaupa, milliseid metoodikaid konkreetsete 24 OÜ Inseneribüroo STEIGER Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm mõjude hindamisel kasutatakse. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega ei kaasne KeHJS § 20 lõige 1 punktis 4 nimetatud valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnaga seotud tagajärgi. Seetõttu eelnevalt nimetatud mõjutegureid KMH aruande koostamisel ei käsitleta/hinnata. Tabel 4.1 Hinnatavad mõjukriteeriumid ja mõjude prognoosimisel kasutatavad hindamismetoodikad Hinnatavad Hindamismetoodika mõjukriteeriumid Kaardianalüüs – kuivendusvee ärajuhtimiseks kasutatava eesvoolu paiknemine, maakasutus planeeritava turbatootmisala lähiümbruses Vaatlus – eesvoolu seisukorra hindamine, maakasutus Kuivendusvee mõju planeeritava turbatootmisala lähiümbruses pinnaveekogudele Eksperthinnang – eesvoolu seisund olemasolevate turbatootmisalade kuivendusvee seireandmete ja riikliku keskkonnaseire põhjal enne turbatootmisala rajamist ning kasutamist, kuivendusvee koormuse arvutamine Eksperthinnang – veetaseme alanemise hindamisel soosetetes kasutatakse varasemate uuringute tulemusi, sh Kuivendamise mõju „Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike soosetete veekihis puhvertsoonide määramine pikaajaliste häiringute leviku piiritlemiseks või leevendamiseks“ Eksperthinnang – varasemalt teostatud geoloogilise uuringu andmete põhjal iseloomustatakse piirkonna geoloogilist Kuivendamise mõju ehitust ja hinnatakse turbalasundi all oleva veepideme põhjaveele ja olemasolu, millest lähtuvalt hinnatakse turbatootmisest tarbekaevudele tuleneva mõju esinemist või mitte esinemist piirkonna põhjaveele ja kohalike inimeste veevarustusele Kaardianalüüs – väljaveotee asukoht Vaatlus – olemasolevate teede seisukord Mõju Eksperthinnang – eeldatavast kaevandamise aasta infrastruktuurile toodangust ja transpordi dünaamikast lähtuvalt arvutatakse hinnanguline lisanduv liikluskoormus teedele Eksperthinnang – müra normtase määratakse keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja Müratase hindamise meetodid“ alusel, arvutuslikult hinnatakse kas kavandatava tegevusega kaasnev müratase võib põhjustada normtaseme ületamist lähima õueala juures 25 OÜ Inseneribüroo STEIGER Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Eksperthinnang – peenosakeste piirväärtus määratakse keskkonnaministri määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja Peenosakeste sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning kontsentratsioon õhukvaliteedi hindamispiirid“ alusel, mõjuhinnangu andmisel kasutatakse varasemate uuringute tulemusi Eksperthinnang – kavandatava tegevusega kaasnevate Jäätmete jäätmete tekke hindamisel kasutatakse arendaja esitatud teke informatsiooni, hindamisel lähtutakse Jäätmeseadusest Eksperthinnang – võimalike keskkonnaavariide tekkimist hinnatakse varasemate teadmiste põhjal, hindamisel Keskkonnaavariid lähtutakse majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr 172 „Kaevandamise ohutusnõuded“ Eksperthinnang – hinnatakse turba kaevandamise Loodusvara otstarbekust antud asukohas ja kavandatava tegevuse kasutamise vastavust säästva arengu põhimõtetele ning hindamisel otstarbekus ja lähtutakse keskkonnaministri määrusest nr 87 tegevuse vastavus „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning säästva arengu kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ ja Säästva põhimõtetele arengu seadusest Vaatlus – kavandatava tegevuse asukoha iseloomustamine Mõju enne taotletava tegevuse alustamist maastikule Eksperthinnang – antakse hinnang maastiku muutumisele kaevandamise ajal ja pärast korrastamist Mõju Eksperthinnang – turbatootmisala kuivendamise mõju taimedele taimestikule hinnatakse varasemate teadmiste põhjal Eksperthinnang – kohaliku piirkonna loomastiku iseloomustamisel kasutatakse riikliku keskkonnaseire andmeid Mõju (eluslooduse mitmekesisuse seire) ja võimalusel tehakse loomadele koostööd kohaliku jahiseltsiga, kes on kursis loomade liikumisega. Kaardianalüüs – kasutatakse Eesti Looduse Infosüsteemi andmeid Mõju kaitstavatele Eksperthinnang – hindamisel lähtutakse kaitstavate liikide loodusobjektidele elupaikade tingimustest, Looduskaitseseadusest ja Eesti Looduse Infosüsteemi kantud informatsioonist Mõju inimese Eksperthinnang – hinnang antakse tulenevalt lähimate tervisele, heaolule ja õuealade paiknemisest ja kavandatava tegevusega varale kaasnevatest keskkonnamõjudest ja nende ulatustest 26 OÜ Inseneribüroo STEIGER Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Kasutatud kirjanduse loetelu esitatakse KMH aruandes, kuid peamised infoallikad keskkonnamõju hindamisel on järgmised: - Valga maakonnaplaneering 2030+; - Tõrva valla üldplaneering (koostamisel); - Lagesoo turbamaardla Lagesoo turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 30.06.2017) (E. Vaguri, 2018, EGF 8908); - Maavara kaevandamise loa taotlus, 2020; - Veekogumite seisundiinfo (Keskkonnaagentuur) - Kaljukotka (Aquila chrysaetos) kaitse tegevuskava (kinnitatud 2018) - EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuurist saadud andmed; - Maa-ameti X-GIS rakendused; - Eesti Vabariigi seadusandlus; - Kirjavahetus arendajaga. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlemisel kasutatakse kaalutud intervallskaalat ehk Delphi-meetodit. See tähendab, et igale mõjukriteeriumile antakse vastava peatüki lõpus hinnang (hindepall) arvestades objekti keerukust. Kuna üksikute mõjutegurite omadused (kvaliteet) ja suurused (kvantiteet) on üldjuhul erinevad, siis kasutatakse mõjukriteeriumite hindamisel 11-pallist skaalata (-5 kuni +5), kus +5 tähistab väga olulist positiivset mõju ja -5 väga olulist negatiivset mõju (tabel 4.2). Lisaks antakse igale mõjukriteeriumile kaal, mis arvestab kriteeriumi olulisust. Kriteeriumite kaalu määramiseks kasutatakse paariviisilist võrdlust. Iga kriteerium võrreldakse kõikide teiste kriteeriumitega. Olulisemaks peetavale kriteeriumile omistatakse väärtus 1, vähem olulisele väärtus 0. Võrdsete väärtuste korral, antakse mõlema kriteeriumi väärtuseks 0,5. Seejuures ei tähenda kriteeriumi väärtus 0, et kriteeriumi sisuline väärtus puudub, vaid võrrelduna teise kriteeriumiga on tema olulisus väiksem. 27 OÜ Inseneribüroo STEIGER Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Tabel 4.2 Mõjude olulisuse skaala 0 mõju puudub -1 vähene negatiivne mõju +1 vähene positiivne mõju -2 nõrk negatiivne mõju +2 nõrk positiivne mõju -3 mõõdukas negatiivne mõju +3 mõõdukas positiivne mõju -4 oluline negatiivne mõju +4 oluline positiivne mõju -5 väga oluline negatiivne mõju +5 väga oluline positiivne mõju Kaalutud hinde saamiseks korrutatakse mõjukriteeriumile antud hindepalli selle kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste üldhinnang ja omavaheline võrdlus saadakse kõikide mõjukriteeriumite kaalutud hinnete summeerimisel. 28 5. AJAKAVA Tabel 5.1 KMH raames kavandatavad tegevused ja nende ajakava NR TEGEVUS TÄITJA KUUPÄEV/AJAKULU 1 KMH algatamise otsus Otsustaja 05.06.2019 KMH programmi koostamine ja esitamine 2 Ekspert ja arendaja ~1 kuni 2 nädala jooksul otsustajale 14 päeva jooksul pärast KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll ja 3 Otsustaja programmi saamist (KeHJS § edastamine asjaomastele asutustele * 151 lg 2) Vajadusel KMH programmi parandamine ja PROGRAMM 4 Ekspert ja arendaja ~1 nädala jooksul täiendamine vastavalt KKA ettepanekutele 30 päeva jooksul pärast Asjaomased asutused esitavad KMH programmi Otsustaja ja asjaomased 5 programmi saamist (KeHJS § kohta seisukohad asutused 151 lg 4) KMH programmi kohta esitatud seisukohtade 14 päeva jooksul pärast ülevaatamine ja omapoolse sisukoha asjaomaste asutuste 6 Otsustaja kujundamine ning edastamine arendajale ja seisukohtade saamist (KeHJS ekspertidele § 151 lg 5) 7 Vajadusel KMH programmi parandamine ja Ekspert ja arendaja ~1 nädala jooksul 29 OÜ Inseneribüroo STEIGER Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm täiendamine vastavalt seisukohtadele ning täiendatud programmi esitamine otsustajale 14 päeva jooksul pärast KMH programmi avalikust väljapanekust ja 8 Otsustaja programmi saamist (KeHJS § avalikust arutelust teavitamine 16 lg 2) Vähemalt 14 päevase 9 KMH programmi avalik väljapanek Otsustaja kestusega (KeHJS § 16 lg 1) Ekspert ja arendaja koostöös Toimub pärast programmi 10 KMH programmi avalik arutelu otsustajaga avalikku väljapanekut Avalikul väljapanekul laekunud kirjadele ja avalikul arutelul vastamata jäänud küsimustele 30 päeva jooksul pärast 11 vastamine. Vajadusel KMH programmi Ekspert ja arendaja avaliku arutelu (KeHJS § 17 lg parandamine ja täiendamine ning esitamine 3) otsustajale 30 päeva jooksul pärast KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll, 12 Otsustaja programmi saamist (KeHJS § tuginedes asjaomaste asutuste seisukohtadele 18 lg 2) 14 päeva jooksul pärast KMH programmi nõuetele vastavaks 13 Otsustaja otsuse tegemist (KeHJS § 18 tunnistamise otsusest teavitamine ** lg 4) KMH aruande koostamine lähtudes nõuetele ARUANNE 14 vastavast KMH programmist ja esitamine Ekspert ja arendaja ~1 kuni 2 kuu jooksul otsustajale 15 KMH aruande nõuetele vastavuse kontroll *** Otsustaja 21 päeva jooksul pärast 30 OÜ Inseneribüroo STEIGER Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm aruande saamist (KeHJS § 201 lg 2) Vajadusel KMH aruande parandamine ja 16 Ekspert ja arendaja ~2 nädala jooksul täiendamine vastavalt KKA ettepanekutele 30 päeva jooksul pärast Asjaomased asutused esitavad KMH aruande Otsustaja ja asjaomased 17 aruande saamist (KeHJS § 201 kohta seisukohad asutused lg 1) KMH aruande kohta esitatud seisukohtade 14 päeva jooksul pärast ülevaatamine ja omapoolse sisukoha asjaomaste asutuste 18 Otsustaja kujundamine ja edastamine arendajale ja seisukohtade saamist (KeHJS ekspertidele § 201 lg 1) Vajadusel KMH aruande parandamine ja 19 täiendamine vastavalt seisukohtadele ning Ekspert ja arendaja ~2 nädala jooksul täiendatud aruande esitamine otsustajale KMH aruande avalikust väljapanekust ja 14 päeva jooksul pärast 20 Otsustaja avalikust arutelust teavitamine aruande saamist (KeHJS § 21) Vähemalt 21 päevase 21 KMH aruande avalik väljapanek Otsustaja kestusega (KeHJS § 21) Ekspert ja arendaja koostöös Toimub pärast aruande 22 KMH aruande avalik arutelu otsustajaga avalikku väljapanekut Avalikul väljapanekul laekunud kirjadele ja avalikul arutelul vastamata jäänud küsimustele 30 päeva jooksul pärast 23 Ekspert ja arendaja vastamine, vajadusel KMH aruande avaliku arutelu (KeHJS § 21) parandamine ja täiendamine ning esitamine 31 OÜ Inseneribüroo STEIGER Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm otsustajale 30 päeva jooksul pärast KMH aruande kooskõlastamine asjaomaste Otsustaja ja asjaomased 24 aruande saamist (KeHJS § 22 asutuste poolt asutused lg 3) 30 päeva jooksul pärast KMH aruande nõuetele vastavuse kontroll, asjaomaste asutuste 25 tuginedes asjaomaste asutuste Otsustaja kooskõlastuste saamist kooskõlastustele (KeHJS § 22 lg 5) 14 päeva jooksul pärast KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise 26 Otsustaja otsuse tegemist (KeHJS § 22 otsusest teavitamine **** lg 7) * Kui arendaja ei ole 18 kuu jooksul KMH algatamisest arvates esitanud otsustajale KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks, jätab otsustaja KMH algatamise aluseks olnud tegevusloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle arendajale (KeHJS § 18 lg 7). ** Kui otsustaja tuvastab, et KMH programm ei vasta KeHJS § 18 lg 2 kohaselt kontrollitavatele nõuetele, tuleb arendajal esitada otsustajale täiendatud programm nõuetele vastavuse kontrollimiseks (KeHJS § 18 lg 6). *** Kui arendaja ei ole kahe aasta jooksul KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemisest arvates esitanud otsustajale KMH aruannet avalikuks väljapanekuks, kaotab programm kehtivuse ning keskkonnamõju hindamiseks peab koostama uue programmi (KeHJS § 18 lg 8). **** Kui otsustaja tuvastab, et KMH aruanne ei vasta § 22 lg 5 sätestatud nõuetele, tuleb arendajal esitada otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks täiendatud aruanne (KeHJS § 22 lg 9). 32 OÜ Inseneribüroo STEIGER Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 6. ARENDAJA, OTSUSTAJA, JÄRELEVALVAJA JA EKSPERDI ANDMED Arendaja: Otsustaja: AS VALMAP GRUPP Keskkonnaamet Rauaaia, Linna küla (Keskkonnaosakonna Tõrva vald, 68619 Valga maakond maapõue büroo) Registrikood 10251602 [email protected] Kontakt: Hindrek Mõts Tel: +372 507 9158 E-post: [email protected] Ekspert: OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104 11216 Tallinn Registrikood 11206437 Kontakt: Aadu Niidas Keskkonnaekspert Tel: 668 1013 E-post: [email protected] 33 OÜ Inseneribüroo STEIGER Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Ekspertrühma koosseis: Aadu Niidas (loodusteaduste bakalaureusekraad loodusteaduslike ainete õpetaja (keskkonnaspetsialist) erialal, loodusteaduste magistrikraad geoökoloogia erialal) töötab keskkonnaeksperdi (litsents KMH 0145, kehtib kuni 26.10.2022) ametikohal, kes on olnud KMH juhtekspert maavaravaru kaevandamise ja kaevise töötlemise ning kaevandatud maa-ala korrastamise tegevusvaldkondades 2012. aastast alates. Juhib antud KMH menetluses ekspertrühma. Marge Uppin (geoloogia erialal loodusteaduste bakalaureusekraad, loodusteaduste magistrikraad ja filosoofiadoktorikraad) töötab hüdrogeoloogi (hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba KHY000011) ametikohal. Hindab keskkonnamõju hindamisel ärajuhitava kuivendusvee mõju pinnaveekogudele, kuivenduse mõju soosetete veekihis ning kuivendamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele. Priit Kallaste (tehnikateaduste bakalaureuse ja magistrikraad keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia erialal) töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal alates 2016. aastast. Hindab mõju infrastruktuurile ja välisõhu kvaliteedile (müratase, tahkete osakeste kontsentratsioon). Üllar Rammul (loodusteaduste erialal diplom bioloogias, loodusteaduste magistrikraad bioloogias-zooloogias), töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal ja on hinnanud antud valdkonnas keskkonnamõju 2016. aastast alates. On samuti Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud, kus tema peamised tööülesanded on zooloogia (selgrootud ja selgroogsed loomad) ning keskkonnakaitse ja säästva arengu kursuste läbiviimine. Aastatel 2010-2015 töötas Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonnas ja oli Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppe (AEWA) Eesti poolne kontaktisik ning tegeles kaitstavate loodusobjektide (peamiselt lindude püsielupaikade) kaitsekorralduse alase töö juhtimise, organiseerimise, sealhulgas õigusaktide ja strateegiliste dokumentide eelnõude ettevalmistamise korraldamise ning elluviimise koordineerimisega. On varasemalt osalenud ornitoloogilistel välitöödel, näiteks Nigula rabas ja Kõbaja laidudel ning Kloostrimetsa soo õpperaja väliuuringutel. Hindab keskkonnamõju hindamisel mõju jäätmete tekkele, loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele. Anna-Helena Purre (geoökoloogia erialal loodusteaduste bakalaureuse- ja magistrikraad) hindab maavarade valdkonnas keskkonnaspetsialisti ametikohal keskkonnamõjusid 2018. aastast. On samuti Tallinna Ülikooli doktorant, kes 34 OÜ Inseneribüroo STEIGER Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm uurib oma teadustöös kuivendatud ja kaevandatud ja seejärel korrastatud turbamaadel taimkatte arengut ning süsinikdioksiidi vooge. Hindab keskkonnamõju hindamisel mõju taimedele ja maastikule ning inimese tervisele, heaolule ja varale. Kaie Kriiska (loodusteaduste doktorikraad maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse erialal, bakalaureuse- ja magistrikraad keskkonnatehnoloogia erialal) töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal ning tegeleb keskkonnamõjude hindamisega kliima valdkonnas alates 2020. aastast. On alates 2011. aastast tegelenud kliimapoliitika, süsinikuringe ja maakasutuse kasvuhoonegaaside hindamisega (Keskkonnaagentuur, Tartu Ülikool) ning omab ÜRO kasvuhoonegaaside inventuuri rahvusvahelise audiitori sertifikaati (2014). On samuti Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna Keskuse ekspert säästva arengu programmis ning tegeleb muuhulgas kliimamuutuste temaatikaga. Hindab keskkonnamõju hindamisel mõju kasvuhoonegaaside voogudele. Asjaomased asutused: Keskkonnaamet on otsustaja ehk tegevusloa andja, kes kuulub asjaomaste asutuste hulka KeHJS § 23 lg 2 alusel. Tõrva Vallavalitsus on KMH menetlusse kaasatud, kuna taotletav turbatootmisala asub Tõrva vallas. Kohalikud omavalitsused esindavad kohalikku kogukonda, olles kursis kohaliku piirkonna olude ja probleemidega. Maa-amet on KMH menetlusse kaasatud, kuna taotletav Lagesoo turbatootmisala asub riigile kuuluval kinnistul, mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus on Maa-amet. KMH menetlusse on kaasatud ka Põllumajandusamet, Rahandusministeerium ja Terviseamet. 35 Hindrek Mõts Teie 22.10.2018 AS VALMAP GRUPP [email protected] Meie 05.06.2019 nr 12-2/19/299-13 Keskkonnamõju hindamise algatamine AS VALMAP GRUPP Lagesoo turbatootmisala maavara kaevandamise loa VALM 004 muutmise taotlusele Austatud Hindrek Mõts AS VALMAP GRUPP (registrikood 10251602, aadress Valga maakond, Tõrva vald, Linna küla, Rauaaia, 68619) on 22.10.2018 Keskkonnaametile esitanud Lagesoo turbatootmisala maavara kaevandamiseks keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisloa) VALM 004 muutmise taotluse, mis on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.10.2018 nr 12-2/18/17228 all. Korrigeeritud kaevandamiseloa taotlus esitati Keskkonnaametile 22.05.2019, mis on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.05.2019 nr 12-2/19/299-8 all. Taotlust täiendati ja see esitati Keskkonnaametile 04.06.2019, mis on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 04.06.2019 nr 12-2/19/299-12 all. Lagesoo turbatootmisala asub Valga maakonnas Tõrva vallas Koorküla külas Keskkonnaministeeriumile kuuluval maal, mille volitatud asutus on Maa-amet, Koorküla metskond (katastriüksus 20301:002:0742, sihtotstarve 100% turbatööstusmaa), Lagesoo turbamaardlas (registrikaart nr 0220). Mäeeraldise pindala on 212,90 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 318,80 ha. Maavara kaevandamise loa muutmise taotluse kohaselt on mäeeraldisega seotud seisuga 07.11.2018 aktiivne tarbevaru vähelagunenud turbal 388 tuh t ning hästilagunenud turbal 522 tuh t. Kaevandatav turba varu on vähelagunenud turbal 388 tuh t ja hästilagunenud turbal 456 tuh t. Aktiivne reservvaru vähelagunenud turbal on 73 tuh t ning hästilagunenud turbal 85 tuh t. Kaevandatav turba aktiivne reservvaru on vähelagunenud turbal 73 tuh t ja hästilagunenud turbal 76 tuh t. Maavara kaevandamise maksimaalseks aastamääraks taotletakse 20 tuh t. Maavara kasutusaladeks on aiandus ja energeetika. Taotletava loa kehtivusaeg on 30 aastat. AS VALMAP GRUPP soovib muuta maavara kaevandamise luba nr VALM 004. Maavara kaevandamise loa muutmise käigus soovitakse pikendada maavara kaevandamise loa kehtivusaega 30 aasta võrra, so kuni 28.12.2049, korrigeerida mäeeraldise piiri vastavaks kinnitatud varuplokkide 1 ja 2 aT piiridele ning kinnistu Koorküla metskond piirile ning täiendavalt soovitakse mäeeraldist laiendada aktiivse reservvaru plokkide 3 ja 4 piires. Soovitakse muuta ka kaevandatud maa sihtotstarvet, soo taastamiseks. Loa muutmine on vajalik, et ettevõte saaks kehtiva maavara kaevandamise loa jooksul turbavaru täielikult ammendada ja ala nõuetekohaselt korrastada. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 OÜ Inseneribüroo STEIGER Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Lisa 2. Lagesoo turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlus 37 MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUSE VORM 1. Taotleja 1.1. Ettevõtja nimi AS VALMAP GRUPP 1.3. Aadress Valga maakond, 1.2. Äriregistri kood / isikukood Tõrva vald, Linna küla, Rauaaia, 10251602 68619 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi AS VALMAP GRUPP 2.3. Aadress Valga maakond, 2.2. Äriregistri kood / isikukood Tõrva vald, Linna küla, Rauaaia, 10251602 68619 3. Maardla 3.1. Maardla nimetus Lagesoo 3.2. Maardla osa nimetus - 3.4. Maardla põhimaavara 3.3. Maardla (maardla osa) Hästilagunenud turvas registrikaardi number 220 Vähelagunenud turvas 4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Lagesoo turbatootmisala selle 4.2. Mäeeraldise liik: teenindusmaa uus mäeeraldis [ ] olemasoleva muutmine [ ] olemasoleva laiendus [X] lubade liitmine [ ] kehtivusaja pikendamine [ ] ümberregistreerimine [ ] osaline ümberregistreerimine [ ] 4.3. Mäeeraldise asukoht (maakond, kohaliku omavalitsuse üksus) Valga maakond, Tõrva vald, Koorküla küla 4.4. Mäeeraldise pindala 212,90 ha 4.5. Mäeeraldise teenindusmaa pindala 322,05 ha 4.6. Mäeeraldisele ja selle teenindusmaale jäävate kinnisasjade loetelu Koorküla metskond (20301:002:0742) 5. Geoloogiline 5.1. Geoloogilise uuringu loa omaja uuring 5.2. Geoloogilise uuringu luba: loa registreerimise number loa kehtivuse aeg 5.3. Geoloogilise uuringu tegija OÜ Inseneribüroo STEIGER 5.4. Geoloogilise uuringu aruanne: Nimetus Lagesoo turbamaardla Lagesoo turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 30.06.2017. a) geoloogiafondi number 8908 maavaravaru arvele võtmise otsus ja kuupäev 14.06.2018. a nr 1-1/18/1202 6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik: kogus aktiivne tarbevaru 381,244 tuh t, vähelagunenud turvas kaevandatav varu 381,244 tuh t, vähelagunenud turvas aktiivne tarbevaru 522 tuh t, hästilagunenud turvas kaevandatav varu 456 tuh t, hästilagunenud turvas aktiivne reservvaru 73 tuh t, vähelagunenud turvas kaevandatav varu 73 tuh t, vähelagunenud turvas aktiivne reservvaru 85 tuh t, hästilagunenud turvas kaevandatav varu 76 tuh t, hästilagunenud turvas 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 30.06.2019. a 6.3. Mäeeraldisele jäävate maavaravaru plokkide nimetused Plokk 1 aT, plokk 2 aT, plokk 9 aR, plokk 10 aR 7. Katend, Katendi kogus 0 tuh m3, sh mulla kogus, 0 tuh m3 sh muld 8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond aiandus ja energeetika kasutamine 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, 20 tuh t 8.4. Loa taotletav kehtivusaeg 30 aastat 9. Lisad 9.1. Maavara arvelevõtmise dokumendi ärakiri [X] 9.2. Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne, milles esitatud ettepaneku alusel on tehtud otsus võtta arvele maavara, mille kaevandamiseks luba taotletakse [X] 9.3. Kui kaevandamisluba taotletakse maavara otsinguks antud kehtiva üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloaga määratud uuringuruumi piires või vähem kui aasta möödumisel sellise loa kehtivuse lõppemisest ja taotleja ei ole selle loa omaja, üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa omaja nõusolek [ ] 9.4. Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral, kui maavara ei kuulu kaevandamisloa taotlejale, mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa asukoha kinnisasja omaniku nõusolek tema omandis oleva kinnisasja kasutamiseks1 [X] 9.5. Maapõueseaduse § 50 lõikes 6 sätestatud juhul kaevandamisjäätmekava [ ] ________________ 1 – võimalik esitada kaevandamisloa taotluse menetluse käigus Loa taotleja Hindrek Mõts juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ 15.01.2020 nimi amet allkiri kuupäev Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad AS-il VALMAP GRUPP on kehtiv maavara kaevandamise luba VALM 004 (kehtib kuni 29.12.2019. a) Lagesoo turbatootmisalal. Mäeeraldisega on hõlmatud Lagesoo turbamaardla vähelagunenud turba varuplokk 1 aT ja hästilagunenud turba varuplokk 2 aT. Käesoleval hetkel mäeeraldise piir hõlmab osaliselt ka teisi plokke ning lõiguti asuvad plokid 1 ja 2 piirid väljaspool mäeeraldist. Lagesoo turbatootmisalal on seisuga 30.06.2017. a läbi viidud jääkvaru uuring, mille tulemuste alusel on 14.06.2018. a käskkirja nr 1-1/18/1202 alusel korrigeeritud varuplokkide piire vastavalt reaalse välja ehitatud tootmisala ja ammendatud ala piiridele. Kuna kaevandamise loa kehtivusaeg on lõppemas, kuid tootmisala maavaravaru ammendamata, soovib AS VALMAP GRUPP Lagesoo turbatootmisala kaevandamise luba muuta loa kehtivuse aja ja mäeeraldise piiri selliselt, et see vastaks uuringu põhjal moodustatud ning Keskkonnaregistris kinnitatud varuplokkide piiridele. Täiendavalt soovitakse mäeeraldist laiendada aktiivse reservvaru plokkide 9 ja 10 piires, mis on Maa-ameti 05.07.2019 korraldusega nr 1-17/19/1739 tunnistatud kaevandamisväärseks. Aktiivse reservvaru plokkide ala piires on varasemalt juba ettevalmistustöid turba tootmise alustamiseks teostatud. Taotletav mäeeraldis jääb Keskkonnaministri 01.01.2017. a määruse nr 87 lisa 2 alusel kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjaga kehtestatud ala piiresse. Maavara kasutatakse aianduses ja energeetikas. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Lagesoo turbatootmisala asub Valga maakonnas Tõrva vallas Lagesoo turbamaardla (registrikaart nr 0220) lõunaosas. Mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Eesti Vabariigile kuuluval kinnistul Koorküla metskond (katastriüksus 20301:002:0742, sihtotstarve 100% turbatööstusmaa). Koorküla metskonna kinnistu külgneb nii läänest kui ka põhjast kinnistuga Koorküla metskond (katastritunnus 20301:002:0741), idast kinnistutega Kapermäe (katastritunnus 20302:001:0680), Rõika (katastritunnus 20302:001:0010), Koorküla metskond 23 (katastritunnus 20302:001:0037), Niiluse (katastritunnus 20302:001:0001), Koorkülma metskond 24 (katastritunnus 20302:001:0038) ning lõunast kinnistutega Märdi (katastritunnus 20302:001:0461, 20302:001:0462), Koorküla metskond 22 (katastritunnus 20302:001:0036), Kullerkupu (katastritunnus 20302:001:0045), Koorküla metskond (katastritunnus 20301:002:0743), Laanemetsa (katastritunnus 20301:002:1910), Uueste (katastritunnus 20301:002:1222) ja Koorküla metskond 31 (katastritunnus 20301:002:0029). Taotletavast mäeeraldise teenindusmaa kirdeosale jääb Lagesoo peakraav (maaparandussüsteemi kood registris 31014400200700012E), mäeeraldise kattumist ei ole. Mäeeraldise keskel asub Märdi järv (VEP VEE2114700). Taotletava mäeeraldise teenindusmaa kattub kuni ~67 m ulatuses Märdi järve veekaitse- ja kalda piiranguvööndiga, mäeeraldisega kalda piiranguvööndil kattumist ei ole. Märdi järve lõunaosa läheduses kattub teenindusmaa maaparandussüsteemi eesvoolu, mille kood maaparandussüsteemide registris on 31014300100200032E, kalda piiranguvööndiga. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa kirdeosale jääb Lagesoo peakraav (VID kood VEE1014500, mis on ühtlasi ka alla 10 km2 suuruse valgalaga maaparandussüsteemi eesvooluks (kood maaparandussüsteemide registris 31014400200700012E), ja selle piiranguvööndid (veekaitsevöönd 1 m ja eesvoolu kaitsevöönd 12 m). Lisaks jääb taotletava teenindusmaa kirdeosale ka kuni 10 km2 suuruse valgalaga maaparandussüsteemi eesvool (kood maaparandussüsteemide registris on 31014400200700011E) ja selle piiranguvööndid (veekaitsevöönd 1m ja eesvoolu kaitsevöönd 12 m). Lõunaosas kattub taotletava mäeeraldise teenindusmaa kuni ~192 m ulatuses I kategooria kaitsealuse liigi Aquila chrysaetos (kaljukotkas; keskkonnaregistri kood KLO9116608) püsielupaigaga (Holdre kaljukotka püsielupaik; keskkonnaregistri kood KLO3001452), mäeeraldisega püsielupaigal kattumist ei ole. Muud piiranguid põhjustavad objektid puuduvad. Taotletava Lagesoo mäeeraldise ega selle teenindusmaa piires ei ole teid, elektri- ja sideliine ega muid kommunikatsioone. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirist ~400 m kaugusel lõunas asub kõrvalmaantee Helme-Holdre-Taagepera (tunnus 23194), kuhu suubub mäeeraldiselt Pihla-Lagesoo eratee (tunnus 2030602). Eelmainitud teed on rajatud turba tootmise eesmärgil ning ei ole avalikus kasutuses. Lähimad hooned asuvad mäeeraldisest ~390 m kaugusel lõunas Kalda (20302:001:0830) kinnistul ja ~370 m kaugusel Märdi (20302:001:0461) kinnistul. Põhjasuunda jääb hoone ~220 m kaugusele Kapermäe (20302:001:0680) kinnistule. Mäeeraldise tootmishooned asuvad ~480 m kaugusel idas Lagesoo tootmisbaas (20302:001:1010) kinnistul. 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Lagesoo turbamaardlat on uuritud viiel korral: - Valga rajooni turbamaardlate otsingulis-uuringuliste tööde aruanne (M. Orru, 1974, EGF 5159); - Aruanne turbavarude kompleksse kasutamise uuringutest Viljandi, Valga, Võru ja Põlva raujoonis (M. Orru, 1987, EGF 5246); - Valga rajooni pressturbarabade jääkvarude skeem, (Eesti Maaprandusprojekt, 1989) - Kotardi, Lagesoo, Struuga, Juuksi, Tõrva, Otikese turbamaardlate ja varude iseloomustus (RE Eesti Geoloogiakeskus, 1993, EGF 5277); - Lagesoo turbamaardla Lagesoo turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 30.06.2017) (E. Vaguri, 2018, EGF 8908). 1993. a vormistatud geoloogilise uuringu aruande kohaselt asub Lagesoo turbamaardla lainjal moreentasandikul asuval põhja-lõunasuunalisel väljavenitatud nõos. Maardla turbalasund koosneb raba-, rabasega- ja madalsootüüpi turbast. Lagesoo turbatootmisala asub Lagesoo raba kagu-, lõuna- ja keskosas. Vastavalt tootmisala paiknemisele raba suhtes on suuremad turbalasundi (sh vähelagunenud turba) paksused selle lääne ja lõunaosas. Lagesoo turbatootmisala turbalasundi paksus on vahemikus 0,0 - 7,3 m (keskmiselt 3,0 m), sealjuures on vähelagunenud turbakihi paksus kuni 3,7 m (keskmiselt 1,5 m) ja hästilagunenud turbakihi paksus kuni 4,5 m (keskmiselt 1,5 m). 2017. a tehtud turbalasundi botaanilise koostise laboratoorsete analüüside kohaselt levib Lagesoo turbatootmisala piires rabaturvas, mis on vähelagunenud turba osas esindatud rabasoo villpea-sfagnumi ja mangellaanikumi turbaga. Hästilagunenud turvas koosneb peamiselt villpea, villpea-sfagnumi ja männi turbast. Turbalasundi lamami moodustab liiv, liivsavi, saviliiv ja sapropeel. Tabel 3.1 Turbalasundi kvalitatiivsed näitajad plokis 1 ja 2 Näitaja Lagunemisaste, Tuhasus, Looduslik Turbaliik % % niiskussisaldus, % Koef. MX MN KK MX MN KK MX MN KK Vähelagunenud 23 9 14 2,20 0,57 1,16 95 83 92 0,126 turvas Hästilagunenud 36 16 25 13,13 1,49 4,56 91 87 89 0,177 turvas Turbalasund 36 9 19 13,13 0,57 2,59 95 83 90 MX-maksimaalne, MN-minimaalne, KK-kaalutud keskmine Lagesoo turbamaardla varuploki 1 (vähelagunenud turvas) mahult massile ülemineku koefitsient on 0,126 ja varuploki 2 (hästilagunenud turvas) koefitsient on 0,177. 1993. aastal tehtud uuringu andmete kohaselt Lagesoo turbamaardla hästilagunenud õhkkuiva turba kütteväärtus on 12,4 MJh/kg. Hüdrogeoloogia Lagesoo turbalasund toitub peamiselt sademetest, välja arvatud turba leviala sopistunud põhjaosa, kus turbalasundis asuv põhjavesi on seotud moreenisetetega. Kogu tootmisala ulatuses on turbalasund kuivendatud, st veetase asub tehnogeensest maapinnast vähemalt 0,5 m sügavusel. Lagesoo turbatootmisala turbalasund on isevoolselt kuivendatav. Tootmisala kuivendusvõrgu eesvooluks on Lagesoo peakraav (maaparandussüsteemi kood 3101440020070001), mis suubub Õhne jõkke. Juhul kui turbalasundi ammendamise käigus ilmnevad senisest teadmisest teistsugused turbakihi lasumistingimused, tuleb vajadusel rekonstrueerida kuivendusvõrgu eesvoolukraav või rakendada polder- kuivendussüsteemi. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuste põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Taotletav Lagesoo turbatootmisala mäeeraldis hõlmab pindalaliselt ja sügavuti Lagesoo turbamaardla tarbevaru maavaravaru plokki 1 aT (vähelagunenud turvas) ja plokki 2 aT (hästilagunenud turvas) ning aktiivse reservvaru plokke 10 (vähelagunenud turvas) ja 9 (hästilagunenud turvas). Aktiivse reservvaru plokid on Maa-ameti 05.07.2019 korraldusega nr 1-17/19/1739 tunnistatud kaevandamisväärseks. Mäeeraldise piiri on korrigeeritud vastavalt Keskkonnaministri 01.01.2017. a määruse nr 87 lisa 2 alusel kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjaga kehtestatud ala piiridega. Taotletava mäeeraldise pindala on 212,90 ha. Mäeeraldise teenindusmaa hõlmab osaliselt kinnistut Koorküla metskond (katastritunnus 20301:002:0742). Mäeeraldise teenindusmaa piir kattub Holdre kaljukotka püsielupaiga, Märdi järve ja Lagesoo peakraavi piiranguvööndiga, kuna antud ala on kaevandamise tegevusega juba rikutud ning kaevandamise lõppedes on ette nähtud piirkonna korrastamine. Antud alade piires kaevandamisega seotud tegevusi ei toimu. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 322,05 ha. Vastavalt ammendatud turbatootmisala korrastamise kohustusest, vajadusest ja soovist, tuleb jätta mäeeraldise põhja ~0,2 m paksune jääkturba kiht (joonis 2/3). Antud kiht on vajalik, et luua eeldus ammendatud Lagesoo turbatootmisalale soo taastamiseks. Kirjeldatud põhjatervikusse jääv maavara kogus arvatakse kaevandatavast varust välja ja seda loetakse tehnoloogiliseks maavaravaru kaoks, mis on leitav järgmiselt: mäeeraldise pindala (212,90 ha) x jääkihi paksus (0,2 m) x hästilagunenud turba mahult massile ülemineku koefitsient (0,177) = jääkkihi maht (75 tuh t). Kuna aktiivse tarbevaru plokid 1 ja 2 jäävad 0,08 ha ulatuses kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjaga kehtestatud ala piiridest välja, siis on selles osas mäeeraldisest jäetud välja aktiivse tarbevaru plokis 1 maavaravaru 0,3 tuh t ja plokis 2 0,1 tuh t. Kuna mahud jäävad alla 0,5 tuh t, siis taotletavas varu koguses seda ei kajastu. Tabel 4.3 Taotletav maavaravaru (seisuga 30.06.2019. a) Ploki Ploki pindala, Taotletav varu Kaevandatava Erim1 Kadu, tuh t nr ha kogus, tuh t varu kogus, tuh t 1 VL 188,59 381,244 0 381,244 2 HL 188,59 522 66 456 10 VL 24,31 73 0 73 9 HL 24,31 85 9 76 Kokku 212,90 1061,244 75 986,244 1 VL – vähelagunenud turvas; HL – hästilagunenud turvas Lagesoo turbatootmisala maavara kaevandamise koguste üleviimisel mahult massile tuleb kasutada järgmist koefitsienti: 1 ja 10 aR – 0,126 ning 2 ja 9 aR – 0,177. Lagesoo turbatootmisala maavara kaevandamise luba taotletakse 30 aastaks maksimaalse aastase kaevandamise mahuga 20 tuh t. Antud kaevandamise mahuga on võimalik teoreetiliselt Lagesoo turbatootmisala turbavaru ammendada ~50 aastaga, seega tuleb Lagesoo turbatootmisala kaevandamise luba hilisemalt veelkord pikendada. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Lagesoo turbatootmisala kehtiva mäeeraldise korral on tegemist pikaajaliselt töös olnud alaga, mille tõttu on selles piirkonnas infrastruktuur tootmiseks juba rajatud. Täiendavalt on vaja teha ettevalmistustööd aktiivse reservvaru plokkide 9 ja 10 piires. Eelmainitud ala piires on osaliselt kraavitus rajatud, lisaks tuleb raadata puistu, võsa ning eemaldada taimkate. Ülejäänud tootmisala osadel jätkatakse vaid selle edasi arendamise ja rekonstrueerimisega. Turba tootmist jätkatakse senist tehnoloogiat, freesmeetodit, rakendades. Freesmeetodil kaevandamise tootlikkus sõltub kaevandatava turbalasundi kuivamistingimustest ja kvaliteedist. Vähelagunenud turba puhul on freesitava kihi paksus keskmiselt 15 - 20 mm, hästilagunenud turba korral keskmiselt 10 mm ühes tsüklis. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest, vallitamisest, kogumisest ja aunatamisest. Turvas aunatatakse väljaku otstesse. Aunade kõrgus oleneb kasutatavatest masinatest, turbaliigist ja kogumishooaja kestvusest. Pärast kogutud turba aunatamist, toimub turba laadimine ekskavaatoriga veoautodele ja selle transportimine tarbijatele. Turba kaevandamisel loetakse tootmisperioodiks ajavahemikku mai keskpaigast kuni augusti lõpuni. Turba tootmisel lasundist välja tulevad kännud korjatakse kokku, kuivatatakse hunnikutes kuni 3 aastat ja realiseeritakse töötlemata küttepuiduna. Turba kaevandamise tootmisprotsessis kaevandamise jäätmeid ei teki. Vastavalt Maapõuseaduse §50 lõige 6 tuleb kaevandamisjäätmekava taotlusele lisada vaid jäätmete tekkimisel. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamisjäätmekava esitada. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Kaevandamistegevuse mõju maastikule avaldub peamiselt mäeeraldise piires, kus kaevandamise tulemusena jääb maapind mäeeraldisel järk-järgult veelgi madalamaks. Arvestades asjaolu, et Lagesoo turbatoomisala mäeeraldise puhul on tegemist pikaajaliselt töös olnud alaga ja aktiivse reservvaru plokkide piires on maapind juba osaliselt muudetud ning uued taotletavad ala jäävad olemasoleva serva või vahele, siis ei kaasne oluliselt suuri täiendavaid keskkonnamõjusid võrreldes hetkel kehtiva kaevandamise loaga lubatust. Valdavalt on keskkonnamõju turba tootmise jätkamisel ja laiendamisel seotud jätkuva kuivendusvee eesvoolu juhtimisega. Ärajuhitav kuivendusvesi moodustub peamiselt sademetest ja lumesulamisveest, mistõttu veetaseme alanemise ulatus soosetetes sõltub põhiliselt sademete hulgast kuude lõikes. Kuna Lagesoo turbatootmisala on kasutusel juba pikemat aega, siis raba kuivendamisega on üldine veerežiim juba mõnevõrra muutunud. Lagesoo turbatootmisala täiendavalt rajatav kuivendusvõrk on analoogne olemasoleva mäeeraldisega ning mõju suurenemine ümbritsevale loodusele on minimaalne. Valdavatel juhtudel on tootmisaladelt ärajuhitava vee kvaliteet erinev eesvoolu vee omast. Tootmisalalt välja juhitavas vees on keskmisest suurem heljumi, fosfori ja lämmastiku sisaldus. Heljum satub kuivendusvette turba tootmise käigus leviva tolmu kaudu. Fosfori ja lämmastiku sisaldus vees suureneb turba lasundi kuivendamise ajal tekkivate füüsikaliste-keemiliste protsesside tulemusena. Heljumi kannet eesvoolu saab vähendada settebasseinides vee puhastamisega. Lisaks eelmainitule mõjutab keskkonda turba tootmisel kasutatavate masinate tekitatav müra ja tootmisega kaasnev tolm. Üleüldise praktika kohaselt ülenormatiivne tolmu kontsentratsioon on lokaalne ehk ainult tööde tsoonis ning mäeeraldise piirest kaugemale ei levi. Lisaks piirab ja eraldab tolmu levikut suuremas osas majapidamistega vahel olev metsavöönd. Tolmu võib tekkida lisaks sademetevaesel perioodil toodangu väljaveoks kasutatavate kruusakattega teed, mida tuleb väljaveotee piires vajadusel tuleb teid niisutada. Lisaks veoautode poolhaagiste katmine koormakatetega takistab turbatolmu levimist teedele. Peale tolmu leviku tekitavad masinad müra, mis on sarnane põllumajandamisel tekkiva müratasemega. Sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ toodud tööstusmüra piirväärtus taotlustase II kategooria segaalal on päevasel ajal 60 dB. Masinatest põhjustatud müra levik sõltub turbatootmisala ümbritseva puistu laiusest, elumajade kaugusest müraallikast, tööprotsessist, masinate tehnilisest korrasolekust, reljeefist jt teguritest. Suurimate müratasemetega on turba kaevandamisel maapinna profileerimine (helivõimsustase 117 dB) ja turba pneumaatiline kogumine (helivõimsustase 113,5 dB), kuigi antud töötsükleid üldjuhul turba tootmisel koos ei tehta, on hinnatud nende, kui suurimate müraallikate koostöötamise müratasemeks 220 m kaugusel ~66 dB (joonis 6.1). Eelmainitu põhjal ülenormatiivne müratase levib lähima elamu õuealani, kuid kuna masinat üldjuhul ei tööta koos, töötsooni ja elamut eraldab metsatukk ning töö toimub üldjuhul päevasel ajal, siis võib väita, et suuremat häiringut ei toimu. 85 80 75 70 Müratase, dB 65 60 55 50 45 40 100 200 300 400 500 600 700 800 900 1000 1100 1200 1300 1400 1500 1600 Kaugus allikast, m Kaks masinat Piirnorm Joonis 6.1 Profileerija ja pneumaatilise koguja koostöötamisel müra levik erinevatel kaugustel Müra tekitab ka transport, kuid arvestades, et veoteed suubuvad kõige lühemat teed pidi läbi metsa riiklikule maanteele ja seda on tänaseks juba kümneid aastaid tehtud, ei ole selle jätkamise mõju suurem kui on seni olnud. Igasugusel tegevusel, kus kasutatakse mehhanisme, mis sisaldavad kütuseid või määrdeaineid, kaasneb ka suurem keskkonnaavarii oht. Viimast suurendab võimalus erinevateks leketeks, mille tulemusena satub pinnasesse ja pinnavette naftasaaduseid, mis võivad läbi kuivenduskraavide ja settebasseini eesvoolu sattuda. Loa taotleja kinnitab, et turba tootmisel hoitakse masinate käitamisel ja hooldamisel kõrget töökultuuri ja reostusoht minimeeritakse. Taotletava ala kõrval asub Holdre kaljukotka püsielupaik. Kaljukotkas on paigalind kes asustab sobivaid pesapaiku aastakümneid. Antud taotlusega muudetakse mäeeraldise piiri selliselt, et see ei kattuks kaitsealuse liigi püsielupaigaga. Samas laiendatakse mäeeraldist kaitsealuse liigi elupaiga kaitsevööndi ümber. Kuna kogu taotletav ala kattub Keskkonnaministri 01.01.2017. a määruse nr 87 lisa 2 alusel kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjaga kehtestatud regiooniga, siis loa taotleja eeldab, et antud kontuuride loomisel on tehtud eelhinnang kotka püsielupaigale seoses turba tootmisega ning antud taotlusega hõlmatud tegevus ei mõjuta kaitsealuse liigi elutegevust märgatavas mahus. Kuna turvast toodetakse kuival ja soojal aastaajal, siis on üks võimalik keskkonnaoht ka turbalasundi või aunade tulekahju. Põlengu tekitajateks on turba isesüttimine, inimeste hooletus, heitgaaside väljalasketorudest lenduvad sädemed või väljalasketorudel isesüttinud turbatolm. Oluline on, et põleng, kui see peaks tekkima saaks tootmisalal kiiresti lokaliseeritud. Kooskõlas tuleohutusnõuetega peavad olema tuletõrjetehnika ja -ehitised mäeeraldise erinevates osades. Tootmisalale on rajatud ja vajadusel rajatakse veel rohkem tulekustutuse veevõtu kohtasid, lisaks on välja töötatud esmane tulekahju likvideerimise skeem. 7. Kaevandamisega rikutava maa korrastamine Lagesoo turbatootmisala tuleb korrastada kogu ulatuses taastuvaks sooks (joonis 3/3). Taotletava mäeeraldise taastuva soo kõlviku pindala on 322,05 ha. Turbasamblale sobivate kasvutingimuste loomise eelduseks on 0,2 m paksuse turbakihi olemasolu. Lisaks peavad korrastatud alal olema tagatud reguleeritud ja stabiilne veerežiim. Selle tagamiseks tuleb eesvoolule või põhikogujakraavidele vajadusel ehitada regulaatorid, mille sulgemisel või avamisel on võimalik suurvee perioodil liigvesi ära juhtida. Vee regulaatorite kogus ja asukohad määratakse korrastamise projektis. Lisaks regulaatoritele on vaja korrastatav tootmisala jagada vastavalt tootmisala lamami reljeefile väiksemateks aladeks ehk terrassideks, mis on eraldatud reguleeritud üle- vooluga veetõkketammidega. Lõigustatud ala soodustab püsiva taimestiku kasvu ja kindlustab nende levikut. Sellise meetodi korral rajatakse korrastatavale alale mitmeid terrasse, mille veetase on erineva tasemega, samas on kogu ala ühtlaselt üle ujutatud. Väikseima võimaliku pindala määrab korrastatava ala reljeef ning see selgub maavara ammendamise järgselt olenevalt maapinna langust ja vee lainetuse tekkimisest. Kõik korrastamisega seonduvad lõplikud tööd ja tehnilised lahendused määratakse korrastamise projektis. Lagesoo turbatootmisala korrastamistööde maksumust ei ole mõistlik ega võimalik täna hinnata, kuna antud ala ekspluatatsiooniaeg on niivõrd pikk, et ühtki majandusprognoosigi antud perioodile ei ole tehtud. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-aadressile. Taotleja: Hindrek Mõts / allkirjastatud digitaalselt / AS VALMAP GRUPP Juhatuse liige Taotlus koostas 28.01.2020. a: Annika Vohta / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER Mäeinsener 0 92. Mäeeraldise piiripunktide 92.22 91.89 koordinaadid 91.83 91.91 92 92.13 Nr X Y . 91.59 0 92.11 .0 91.29 91.80 3' 91.76 9 2 1 6 425 845,49 605 479,68 63 6 424 861,34 606 482,58 Koorküla metskond 10 . 92.32 92.35 9 2 6 425 797,01 605 739,93 64 6 424 846,38 606 530,46 20301:002:0741 606 500 12 13 3 6 425 762,18 605 931,84 65 6 424 844,06 606 537,90 607 500 Plokk 5 aR 606 000 607 000 91.72 90.82 Nahkamiku-Jama-1 605 500 91.80 92.25 92.10 92.03 91. 92.24 92.17 91.10 90.19 90.54 MPS 3101440020070 90.21 4 6 425 752,68 605 996,04 66 6 424 817,66 606 577,74 14-0 92.20 Plokk 6 aR 90.13 0 .0 89,86 89,89 92.60 5 6 425 737,59 606 076,62 67 6 424 533,23 606 523,86 4 15-0 14 92.43 Kapermäe 9 90.84 90 90.32 11 2,60 90,05 16-0 15 91.85 89.95 20302:001:0680 .0 6 6 425 733,47 606 115,59 68 6 424 547,36 606 084,96 .0 89,87 89.60 88. 0 91. 0 0 93.95 90.95 4,30 89,82 90.23 7 6 425 734,59 606 141,15 69 6 424 552,32 605 978,67 9 92.46 91.27 89,75 3,00 0 . 6 426 000 93.45 92.43 5,05 8 17-0 16 90.74 17 4' 5' 89.04 89.77 90 89.54 8 6 425 837,28 606 141,63 70 6 424 554,41 605 947,53 89,60 9. 0 9 90.41 93.99 Koorküla metskond 10 14-1 89,38 2,15 89,29 89,06 0. 0890 . Rõika 92.57 89,29 89,62 89,26 4,70 89.92 9 6 425 870,69 606 141,72 71 6 424 553,75 605 926,47 1' 15-1 85 18-0 18 89.64 0 20301:002:0741 Plokk 5 aR 6' 20302:001:0010 92. 93.45 93.04 89.37 89,28 89,55 1,50 88,45 88 10 6 425 974,13 606 144,99 72 6 424 557,38 605 831,55 94.14 93.44 93.42 92.08 1,20 89,29 89,29 16-1 2,20 88,23 . 0 87. 0 19-0 19 89.26 7' 89.64 Plokk 6 aR 92.31 4,05 89,62 2,25 88,84 88,87 0,50 88,35 88,13 870 . 20-0 8' 88.97 11 6 426 046,31 606 145,02 73 6 424 560,29 605 692,89 93.93 93.13 17-1 1,20 88,09 12 6 426 055,85 606 150,48 74 6 424 236,83 605 689,71 87,98 93.34 1 93.47 93.09 93.00 9 4,60 89,25 1,20 88,70 88,08 87 0,60 88.25 98 I 1 4 - 88,01 0,50 21 0 2 89,01 18-1 13 6 426 057,83 606 155,49 75 6 424 190,94 605 644,29 . 5,00 86 89,39 87,56 1,00 88.16 2' 94 8 8 92.37 9,3 91.53 9 15-2 2,20 87,56 21-0 6 94.14 93.37 89,37 88,32 19-1 0,70 80 . 23-1 8 14 6 426 018,03 606 438,66 76 6 424 215,08 605 484,87 91,70 2 1, 20 89,73 89,09 16-2 2,80 87,59 87,81 87,75 87,68 20-1 87,31 22 87,49 88 0 . 87,56 88.36 Plokk 5 aR 93.99 9793.59 91,65 91,91 24-0 93.09 92.88 3, 30 88,66 88,61 0,50 Plokk 1 aT 87,70 86,86 15 6 426 001,04 606 555,93 77 6 424 245,74 605 379,78 88 92,06 91,83 93.03 2,30 17-2 88,36 1,50 23-2 1,60 92,11 25-0 3 4 89,53 89,24 87,46 0,20 87,19 - 9' 87.18 16 6 425 961,74 606 826,89 78 6 423 888,92 605 373,57 88,60 Plokk 2 aT 0 4,60 88,39 1,20 0,20 Plokk 6 aR 5 89,71 2,50 - 89. 91,49 3,60 1,40 910 . 92.31 14-3 87,56 91,54 89,84 94.02 24-1 4,30 91,66 92. 0 26-0 7 90,38 91.44 3,90 88,52 18-2 87,58 0,50 21-1 17 6 425 940,54 606 967,92 79 6 423 898,01 605 304,95 2,70 15-3 1,50 88,03 87,55 87.31 0,50 91,02 8 89,45 88,64 19-2 87,20 87.79 18 6 425 921,57 607 100,31 80 6 424 193,16 605 194,37 3,95 91,44 90,57 7 1,75 87,67 87,23 87 91,45 88 4,10 91,54 91,16 91,30 2,40 90,45 16-3 87,57 87,62 20-2 87. 0 25-1 90,54 19 6 425 894,76 607 281,24 81 6 424 439,81 605 194,37 93.97 93.85 2,20 91,28 91,12 91,19 5,20 0 . 90,06 88,45 1,20 86,91 87,05 - I ' 88.14 N 90 23-3 90,67 2,30 91.84 2,50 17-3 2,10 87,46 0,30 3,90 0,60 20 6 425 867,58 607 330,38 82 6 424 585,11 605 139,35 I 87 89,54 I 91,69 3,50 26-1 3,20 2,00 90,05 89,00 88,27 1,20 - Plokk 1 aT 2,00 88 94 88.59 93.29 24-2 91,25 18-3 87,86 21 6 425 829,09 607 329,03 83 6 424 671,95 605 067,30 91.83 91,25 39 88 . 91,58 90,59 0 90,77 3,60 87,86 1,10 87,40 21-2 87.93 90,21 0,70 90,93 Plokk 2 aT 2,90 26' 40 86 91,01 90,67 38 1,70 89,37 19-3 87,3787.55 22 6 425 826,26 607 408,68 84 6 424 804,79 604 957,41 VI 90,83 92.60 2,90 91,22 1,90 92.23 1,90 89,72 88,42 20-3 25-3 92.53 3,30 88.02 1,90 2,90 89,69 18-4 89,49 87,23 23 6 425 589,08 607 400,73 85 6 424 862,48 604 606,26 91,39 90,62 90,43 92.18 25' 37 90,65 0,20 93.79 9693.09 23-4 91,58 3,60 91,26 90,99 26-2 9 1 .0 91.68 89,11 4,40 19-4 2,90 89,62 23 1,30 21-3 24 6 425 549,96 607 392,30 86 6 424 794,60 604 482,80 3,60 24'23'36 87 91,57 89,08 2,40 88,10 91 3,50 90,75 92 88,36 88.18 .0 93.66 24-3 87 90,57 90,79 . 0 2,30 22-0 25 6 425 013,71 607 331,79 87 6 424 792,73 604 466,29 2, 3,20 88 . 1, .0 88, 8 93 2,70 90,24 0 4,70 89 - 20- 24 7 9 30 91,15 2 4,00 87,80 70 86,39 91,54 90,49 . 0 . 2,50 87.96 92.03 92.06 0 1,50 10' 26 6 424 998,05 607 328,67 88 6 424 834,88 604 217,43 86 91,25 91.53 88,87 50' 41 91,39 1,80 18-5 3,50 87,98 87,10 4 Baaskaardi leht nr 5411 (Valga) 3,10 25-2 46 I I' 88,21 1,10 86,81 88.51 91. 1,70 90,48 2,80 91.86 88.19 88,93 27 6 424 982,97 607 319,46 89 6 425 103,93 604 201,20 90,59 19-5 93.57 6 425 92.96 500 53 88 90,46 88.82 88,18 91,10 2,00 0 6,20 91.99 21-4 28 6 424 971,38 607 304,10 90 6 424 910,00 605 397,15 88,30 22-1 86 26-3 1,90 1, 88.44 1, 87,28 11' 88, 88.42 92 91,62 20- 1,80 87,72 87.97 80 91.32 90,89 3,40 88,12 29 6 424 957,10 607 276,29 91 6 424 918,51 605 397,58 50 90,85 10 90,98 88,02 .0 1,60 86,62 87,88 Plokk 4 aR 90 91.58 2,70 87.29 01 92.09 88.30 - 5 87 93.27 92.49 88,20 2,75 30 6 424 998,50 607 069,14 92 6 425 175,98 605 406,27 . 1,10 .0 0 1,1088.78 93.19 91.92 48 3,70 89.57 18-6 90,91 8 8 92. 0 Plokk 3 aR 93.10 2,05 92.75 1. 90.93 87,84 88,27 9 31 6 424 993,17 607 020,30 93 6 425 547,99 605 412,65 91,21 5,00 47 88,46 19-6 86 92.84 88,60 28' 0 87.72 0 . 90.54 2 0 . 21-5 Plokk 8 pT 88.62 9 0 9 88.39 88,44 88,24 22-2 86,71 88.36 32 6 425 009,55 606 833,58 94 6 425 544,92 605 431,41 1, 87,48 0, 90,69 92.13 1,60 86,60 88, 89.46 88,15 0 20- 91,18 91.05 60 Koorküla metskond 33 6 425 302,43 606 864,33 95 6 425 550,54 605 417,49 . 70 92.53 3,00 1,50 Plokk 10 aR 91.39 Plokk 7 pT 88 86 88,17 92.32 - 09 20301:002:0741 92.13 2,50 87,87 6 .0 92.59 27' 22' 18-7 1,40 1,50 34 6 425 305,44 606 829,92 96 6 425 559,08 605 412,84 93 Plokk 9 aR Plokk 5 aR 91.71 88.31 88,09 90,77 2,20 89.39 90 91,41 88.61 89.41 88.51 88,22 19-7 35 6 425 316,93 606 822,79 97 6 425 836,89 605 464,23 . 0 22-3 Plokk 6 aR 0 . 91.94 0 . 88,44 87,54 35 1,70 92 93 91.81 88.35 89.79 87,37 86,85 21-6 91 36 6 425 614,38 606 860,55 98 6 425 844,26 605 471,82 1, . 0, 92.43 92.38 27-2 0 87, 92.95 90,67 89. 93.41 87,81 2,30 87,64 20- 92.52 50 92.12 91.57 37 6 425 651,21 606 575,52 40 91,59 1,50 88,70 Põld 91.71 Märdi järv 0,00 34 92.68 88.19 87.99 0 88.69 88.22 Koorküla metskond 2,30 90,17 7 93.52 18-8 1,80 8 8.0 88.56 Niiluse 38 6 425 678,37 606 340,89 Pindala 212,90 ha 20301:002:0742 1,50 89.79 9. 8 0 0,80 0 0 . Plokk 7 pT 89.47 9 20302:001:0001 92. I 87,25 94 88,03 39 6 425 697,54 606 212,88 91.74 3 19-8 1,80 93 92 91,39 1,90 93 91.66 88.13 0 0 V . .0 91.43 92.03 . 87,50 87, 92.26 92.32 93 86 90,76 20- 0 48' .0 .0 92 93.55 93.18 91.68 88,17 . . 40 6 425 704,59 606 136,44 0 93.37 Plokk 8 pT 1,40 90.28 87 90 90.32 1, 88.16 04 92.16 24 92 8 90.07 29' 2,40 20 - 92.35 92.84 87.87 88.30 1,10 41 6 425 701,70 606 127,71 94.53 7-0 54 91,27 1,90 87,08 14' 89.56 12' skond 0 87,37 90,47 27-3 Plokk 5 aR 88.16 87. 93.42 42 6 425 702,91 606 090,72 0038 89 1-0 91,14 18-9 91, 87.54 5, 2, 91.56 88.03 87,91 8- V 90.76 91.50 92.08 88.07 13' 91 90,72 55 0 00 30 92,47 87,47 19-9 43 6 425 698,86 606 073,80 91. 0 21 92.49 Plokk 6 aR 92.52 92.78 91.72 2,80 88.11 . 604 500 91.57 30' 604 000 0 9 605 000 0 t 3 001: . 0 92.47 87,49 . 93.71 93. 0 4,40 87 86,78 1,00 ame 90,05 1,80 44 6 425 694,41 606 068,04 93 1, 0 86,91 86, 92.23 89. 9-0 90,69 56 91.25 20- 3,60 93.27 92,29 1,50 90 57 1,80 - 91.47 90.11 89.59 5,40 92 3-0 91.55 92.01 90,23 9 90.82 0,80 89.01 45 6 425 653,50 606 062,49 85 2: 92,31 91.28 88.05 . 0 1. 0 0 10-0 89.36 86 90.99 88.58 7-1 9 . kül 90.41 58 900 . 2,10 90,63 91 49' 88. 0 18-10 2030 91.97 90,55 90,45 90,26 89,53 46 6 425 554,01 606 046,59 0 90, 1-1 92.60 3,60 1,90 88.34 86,77 89. 4, 1, 86,76 92 89, 90,61 87,62 Koor 3, 1, 8- 89.45 19-10 11- 91.94 89,92 92.52 5,40 2,50 27-4 I 90,47 25 45 50 - 47 6 425 436,78 606 028,59 I 8 . I 92,60 91,07 4-0 9 15 00 30 1 0 88.77 1,30 9 1,60 86,70 88,05 92 1. 0 90.92 0 6 425 000 0,90 1,40 90.87 912,95 89,77 88.22 2, 2,20 88 90,80 87, 2-1 90,94 90. 89,47 2 10 89. 0 5-0 86 48 6 425 466,84 605 858,91 88 20 90.75 91.60 1,80 0 90,95 - 90,53 3,40 91.52 91,09 90,25 9-1 88 60 88.95 32 - 87,49 15' 89.21 - 89,88 86,92 0,00 87 89,65 34 0 91,34 90,34 31 30 2,10 6-0 90,10 10-1 26 49 6 425 482,17 605 777,25 87 4,00 89,47 89,60 1,30 1,20 59 89 92.59 90,68 3-1 7-2 12-0 89.66 87.93 18-11 89, 3,90 9089,68 3, 90.74 88.72 5 7 89,69 89,46 11- 83,60 8 1,75 Metsa-Niiluse 50 6 425 498,42 605 757,00 . 89, 89.48 90,21 88,17 0 89,65 - 92.61 87,80 70 6 19-11 4, 2, 8 91,11 90,82 89,84 8- 9 1-2 61 88.68 88.73 29 0 11 90,35 7,30 3,20 1,75 .0 20302:001:0003 . 0 1 00 20 93 87,42 51 6 425 513,72 605 739,75 2 87,37 92,50 92.82 2-2 2,20 91,14 Plokk 1 aT 1,70 89,67 1,45 3,10 0,80 89,83 89,52 1,00 89 - 16' 92.44 4-1 3,10 89,84 1,95 90,59 9-2 86 89,37 2,35 91.73 91,02 4,35 87 90,00 2,25 63 1,10 0 . 52 6 425 515,16 605 730,33 89. 3,30 91,91 89,82 89,75 89,29 0,40 90 1-3 3,70 92.69 90,72 90,79 5-1 Plokk 2 aT 90,34 10-2 86 12-1 65 88.36 31' 89.51 2,10 90.80 88.51 89 . 53 6 425 493,80 605 717,67 0 9 0 92.64 7-3 89,89 89.26 Märdi 1 3,40 89, 92,51 91,11 90,47 88,23 11- 3, .0 88,02 92.76 91,31 91,16 2,50 90,23 2,50 90,11 20302:001:0461 92,04 4,60 6-1 89,62 90,39 13-0 54 6 425 137,32 605 710,44 - 40 92.35 2-3 89,93 89,72 Plokk 1 aT 90,11 89,90 66 89.38 43 90,26 4,30 5,20 90, 3, 2 88,64 90.70 2, 3,30 3-2 2,10 0,90 85 89,69 90.01 90,08 88,69 8- 1,20 VI 0 91,89 89,61 Põld 55 6 425 058,95 605 708,76 70 . Plokk 7 pT 40 2 88,16 88 3,70 9 85 91,24 3,80 86 90,55 1,90 2,00 21' 12 19'18' 17' 3 92.81 91,44 90,85 3,40 9-3 90,58 Plokk 2 aT 4,10 91,20 1,50 20' 92.82 56 6 425 045,37 606 159,51 0 92.53 1,90 90,14 ' 90,42 88.69 Märdi 89. 91,32 89,83 88.89 3,20 2,60 4-2 89,57 10-3 88,47 92.72 Plokk 8 pT91,12 91,24 4,30 90,00 2,20 90. 92.63 84 89,27 8 89,77 89,52 12-2 20302:001:0462 88, 2, 1, 57 6 425 040,24 606 288,18 11- 90.28 4,10 4,30 9 89,34 92.94 88,63 91. 7-4 85,89 .0 87 86 89.95 50 30 92.90 89,25 86 89,23 87,70 0 87.97 79 91,28 5-2 90,63 90,27 1,30 58 6 425 037,05 606 290,28 88. 3 .0 13-1 0 92.82 92,24 91.96 87,79 1,10 0 90,56 2,59 8-4 88,18 88.51 91.68 89 5,00 . 92.71 90,51 88 91,38 85 88,91 - 88,41 89 0 5,49 6-2 2,40 88,67 88,02 90.79 59 6 424 926,26 606 288,30 88,84 0 2,70 2,25 87. 92.49 92.94 92.35 920 . 2,10 91,06 90,73 89,69 - 86 88,16 92.87 92.33 5,70 9-4 11-4 60 6 424 926,26 606 358,74 92.58 92.86 2,40 86 89,12 1,70 10-4 88,06 2,40 89.07 47' 92.23 930 . 92.48 2,70 90,77 90,88 7-5 2,70 88,70 88,07 87,90 87,35 12-3 13-2 90.47 61 6 424 904,24 606 400,80 86 86,88 92.40 83 5,10 90,06 0,60 88,02 - 88,09 - 87,47 87,15 87,79 88.72 88.40 62 6 424 880,67 606 457,29 87 92.34 95. 87,89 1,50 2,00 92.64 95.44 91.85 2,50 1,45 - I II ' 0 94.62 92.82 94. Koorküla metskond 92.84 90.39 - 92.66 46' 2,00 0 92.50 0 90,09 Plokk 5 aR 4,20 92.35 0. 89.32 9 88,77 9-5 86 88,01 2,00 87 92.85 20301:002:0741 Koorküla metskond 89,71 87,95 10-5 87,20 87.06 88. 0 86 920 . 92.09 88,71 45' 82 89,36 88,10 12-4 1, 91.69 88,01 13-3 87, 92.18 20301:002:0742 116 7-6 Plokk 6 aR 11- 93.36 88.40 65 0 - 86,74 . 92.77 90,27 1,20 87,14 89 68 110 89, 8 5 92.63 109 5,7 8- 0,80 87.22 7 92.14 1,50 880 . .0 5,2 2,70 6 - 71 69 2,65 41 73 4, 72 67 2, 90,12 92.10 4,0 89,93 89.42 - 0 4,40 68 1,40 10 . 90.37 00 92.13 91.74 90.22 1,40 92.61 Plokk 10 aR 91.67 89 90.34 88.42 93.25 6 424 500 44' 91.88 91.23 89,56 88.80 92.24 70 Plokk 9 aR 7-7 89,91 0 87.57 0 89.96 . 92. 43' 90,18 89,77 90 87.57 92.14 34' Koorküla metskond 88.70 880 . 32' V' 91.66 89.94 88.99 33' 89, Mäeeraldise teenindusmaa 4, 1, 92 92.17 2,40 27-0 20301:002:0743 8- . 0 92.01 91.46 91.75 .0 20 90 4,20 89,14 0 38 81 85 7 90,14 89.95 87.77 piiripunktide koordinaadid 89,56 8 89.81 9 Plokk 5 aR 9 87.84 0 . 90.27 0 Märdi . 89.50 6 Kullerkupu 89 87.32 7-8 8 2,00 91.76 89,43 20302:001:0462 91.46 90,50 Plokk 6 aR 20302:001:0045 89, 89,80 4,45 Nr X Y 0 8- 91.65 88.69 92. 91.81 80 . 59 8 2,10 8 Plokk 4 aR 3, 2, 1' 6 425 927,91 605 404,39 21' 6 424 843,81 606 755,23 41' 6 423 849,45 605 323,14 90.33 89.70 Põld 89.07 3,90 70 00 91.51 89.33 92.89 2' 6 425 815,61 606 068,77 22' 6 425 318,45 606 805,42 42' 6 424 193,16 605 194,37 90.51 9 1 Veekogu kaldapiiranguvöönd Plokk 3 aR 91.32 7-9 89,84 27-1 90 .0 0. 0 88.61 Põld Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 3' 6 426 145,18 606 064,90 23' 6 425 598,00 606 834,99 43' 6 424 439,81 605 194,37 91.64 77 3, 89.99 89, 2, 90.75 89,82 89,24 35' 8- 91.67 4' 6 425 966,89 607 297,08 24' 6 425 611,06 606 722,03 44' 6 424 585,11 605 139,35 00 00 91.30 Muraka 9 81 1,90 1,80 89.58 93.17 20302:001:0044 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt Maaparandussüsteemi hoiuala 5' 6 425 969,69 607 300,47 25' 6 425 641,61 606 457,78 45' 6 424 603,78 605 123,88 42' 3,90 90.23 2,50 74 93 ja piiripunkti number .0 90.58 Märkused: 6' 6 425 919,01 607 341,78 26' 6 425 678,00 606 143,01 46' 6 424 647,20 604 712,64 0 . 91 90 .0 91.46 91.38 7' 6 425 901,15 607 378,45 27' 6 425 371,01 606 092,01 47' 6 424 705,76 604 112,73 91.60 91.21 76 89.98 89.57 910 . 80 90.01 75 Varuploki piir Kaitsealuse objekti piiranguvöönd 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 8' 6 425 891,88 607 599,02 28' 6 425 437,71 605 766,54 48' 6 425 171,96 604 166,34 87 92.86 96.83 Põld .0 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 95 9' 6 425 784,38 607 632,69 29' 6 425 117,39 605 760,05 49' 6 425 007,15 605 320,17 38' Maardla piir 91.50 91.49 91.35 91.29 90.49 90.00 37' 90.37 91.09 36' 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 05.04 - 26.04.2017. I 10' 6 425 539,36 607 708,54 30' 6 425 041,01 606 291,00 50' 6 425 527,44 605 328,76 0 V' 90. 90.80 94 90.06 Elektripaigaldise kaitsevöönd 4. Kasutatud on Maa-ameti välja antud katastriandmeid seisuga 10.04.2017. a. 11' 6 425 507,43 607 699,54 31' 6 424 845,68 606 652,92 Kogujakraav ja selle voolusuund .0 134 127 133 90.50 93.35 97.91 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 12' 6 425 161,48 607 644,37 32' 6 424 453,82 606 573,68 Pindala 322,05 ha 0 . 92 91.51 128 91 93.17 Koorküla metskond 91.35 91.17 3,0 3,2 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 6. Asendiplaan Maa-ameti X-GIS rakendus. . 13' 6 425 165,51 607 610,61 33' 6 424 461,86 606 433,24 90.58 0 4,0 3,3 20301:002:0742 89.65 7. Kasutatud on Eesti Looduse infolehe andmeid kaitsealuse objekti piiride kuvamisel 90. 14' 6 425 190,25 607 425,34 34' 6 424 480,43 605 767,47 6 424 000 6 424 000 90.53 89.73 91.42 98.52 91 Maapinna samakõrgusjoon, m (seisuga august 2017. a). 0 91.13 97. 15' 6 424 999,17 607 402,13 35' 6 424 238,21 605 762,55 0 . 96.59 91.42 91.39 91.23 90 86 Lamami samakõrgusjoon, m 8. Mäeeraldise plaan on kujutatud mõõtkavas 1 : 5000, et tagada selle väljatrüki 96 0 16' 6 424 957,30 607 328,22 36' 6 424 133,13 605 761,77 90.79 90.24 .0 89.90 94.27 võimalikkus enamlevinud paberi formaatidele. 17' 6 424 838,79 607 125,35 37' 6 424 144,65 605 621,70 91.38 91.28 91.08 I I' Geoloogiline läbilõige 91.19 9. Maardla piir ei mahu terviklikult kuvamiseks asendiplaanile mõõtkavas 1 : 50 000. 18' 6 424 839,83 607 055,78 38' 6 424 150,26 605 447,10 90.99 79 90.19 2017. a sondeerimispunkt 19' 6 424 839,90 607 044,82 39' 6 423 824,38 605 441,28 78 90.24 90.53 93.46 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 91.23 90.79 20' 6 424 842,00 606 854,59 40' 6 423 834,62 605 387,23 Turba proovivõtupunkt 91.09 90.97 41' 4 2017. a sonreerimispunkti nr Lagesoo turbatootmisala Mäeeraldise plaan 40' 39' 93. 91.19 90.65 90.65 66,02 Sondeerimispunkti abs kõrgus, m Valga maakond, Tõrva vald 90.43 0 91.23 95.19 91.19 90.55 1,87 Vähelagunenud turba kihi paksus, m 90.84 4,87 Kogu lasundi paksus, m Loa omanik AS VALMAP GRUPP Joonis nr 1 / 3 605500 Valga maakond, Tõrva vald, Linna küla, Rauaaia, 68619 Hindrek Mõts / allkirjastatud digitaalselt / 127 1993. a sonreerimispunkti nr [email protected] Mõõtkava 1 : 5000 0 50 250 500 (esindaja nimi ja allkiri) 100 3,3 Kogu lasundi paksus, m 1 cm OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Annika Vohta Kuupäev 10.01.2020 / allkirjastatud digitaalselt / Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 18/2243 / allkirjastatud digitaalselt / N S W m m Läbilõige IV-IV' m Läbilõige II-II' E W Koorküla metskond E 20301:002:0741 m m 93 93 Läbilõige I-I' m Koorküla metskond Läbilõige V-V' 94 94 93 20301:002:0741 93 N S m m 92 92 Koorküla metskond 20301:002:0742 92 92 93 93 92 92 Koorküla metskond Uueste Koorküla metskond 20301:002:0742 20301:002:0742 24-2 Koorküla metskond 20301:002:1222 okk 91 91 20301:002:0742 5 aR 91 91 92 92 Pl 91 91 okk 10 aR 90 Pl 90 90 90 91 91 90 90 okk 5 aR Plokk 1 aT okk Pl 89 89 5 aR okk Koorküla metskond 23 Pl okk 4 aR 89 89 5 aR 20302:001:0037 Pl 90 90 ok 89 89 okk Plokk 1 aT Pl Pl 6 aR k1 okk Pl okk 88 88 5 aR 9 aR aT okk 88 88 6 aR Pl 89 89 okk Plokk 1 aT Pl Plokk 1 aT 88 88 okk 3 aR okk Pl 5 aR Plokk 1 aT 6 aR Pl Pl 87 87 Pl okk Plokk 2 aT okk 6 aR 87 87 6 aR 88 88 87 87 Pl Plokk 6 aR Pl Plokk 2 aT 86 86 86 86 87 87 86 86 Plokk 2 aT Plokk 2 aT 85 85 85 85 86 86 85 85 Piketi nr 8-0 8-1 8-2 8-3 8-4 8-6 8-7 8-8 8-9 Piketi nr 11-0 11-1 11-2 11-3 11-4 11-5 85 85 84 84 Maapinna abs kõrgus, m 91,21 90,15 89,93 90,12 88,84 89,41 89,38 89,59 89,81 Maapinna abs kõrgus, m 89,92 89,11 87,68 89,43 88,79 87,35 Piketi nr 23-3 24-2 25-3 26-2 Piketi nr 14-2 15-2 16-2 17-2 18-2 19-2 20-2 21-1 Lamami abs kõrgus, m 86,23 85,70 85,93 86,42 86,14 85,31 85,18 85,89 86,81 Lamami abs kõrgus, m 86,92 86,03 85,42 86,02 86,27 85,35 Turbalasundi kogupaksus, m 5,00 4,45 4,00 3,70 2,70 4,10 4,20 3,70 3,00 Turbalasundi kogupaksus, m 3,00 3,70 3,40 2,50 2,00 1,65 Maapinna abs kõrgus, m 91,69 90,93 90,62 90,79 Maapinna abs kõrgus, m 89,39 89,09 88,66 88,39 88,03 87,62 86,91 87,20 Vähelag. turbakihi paksus, m 2,30 1,50 2,20 2,40 1,70 2,00 1,90 2,00 2,00 Vähelag. turbakihi paksus, m 1,30 - - 1,30 - - Lamami abs kõrgus, m 88,79 87,33 85,92 87,99 Lamami abs kõrgus, m 86,09 84,49 84,76 86,64 85,93 86,42 85,81 86,90 Vahekaugused, m 98 99 104 116 190 106 103 85 Vahekaugused, m 100 97 87 94 96 Turbalasundi kogupaksus, m 2,90 3,60 4,70 2,80 Turbalasundi kogupaksus, m 3,30 4,60 3,90 1,75 2,10 1,20 1,10 0,30 W E Vähelag. turbakihi paksus, m 0,70 1,90 3,50 1,80 Vähelag. turbakihi paksus, m 1,20 2,30 2,50 1,50 1,20 0,60 0,02 m Koorküla metskond Läbilõige III-III' m 20301:002:0741 Vahekaugused, m 214 209 202 Vahekaugused, m 202 196 200 207 196 203 202 93 93 4-1 N S Koorküla metskond 20301:002:0742 m Läbilõige VI-VI' m 92 92 93 93 Märdi okk okk 91 91 20302:001:0461 5 aR 4 aR 92 92 Pl Pl l 12%, t 1,77%, Er15, Sf75 l 13%, t 0,98%, Er10, Sf90 Mäeeraldise teenindusmaa piir 90 90 Koorküla metskond Villpea-sfagnumi l 12%, t 1,06%, Er10, Sf85 91 20301:002:0742 91 Mäeeraldise piir l 10%, t 0,72%, Er15, Sf85 l 11%, t 0,57%, Er5, Sf95 Varuploki piir okk okk Kanarbiku-villpea l 9%, t 0,90%, Sf100 6 aR 3 aR Maapinna kontuur 89 l 11%, t 1,38%, 0,57%, Er5, Sf95 89 Pl Pl 90 90 Erimi vahepiir l 10%, t 1,32%, Er5, Sm50 Plokk 1 aT Plokk 1 aT Magellaanikumi l 11%, t 1,58%, Er5, Sf25 Turbalasundi lamam Plokk 1 aT okk 4-1 5 aR l 15%, t 1,76%, Er5, Sf25 Turba proovivõtupunkti asukoht, proovi nr 88 88 l 31%, t 3,64%, Er20, LP10 Pl 89 89 Saviliiv / liiv l 26%, t 4,92%, Er10, LP45 Koorküla metskond Katastriüksuse nimi ja tunnus l 24%, t 6,59%, Er15, LP15 20301:002:0742 l 24%, t 6,27%, Er10, LP15 Kaevandamise eelne veetase okk 87 87 Vähelagunenud turvas 5 aR l 24%, t 6,37%, Er5, LP20 Kaevandamise järgne veetase okk 88 88 6 aR Pl l 20%, t 6,40%, Er5, LP15 Plokk 1 aT l 18%, t 13,13%, Er15, Sang10 Plokk 2 aT Plokk 2 aT Pl Põhjatervik Hästilagunenud turvas 86 86 Plokk 1 aT 87 87 Plokk 2 aT Turba botaanilised näitajad: okk 85 85 6 aR 86 86 Lühend Ladinakeelne nimetus Lähtematerjal Pl Sang Sphagnum angustifolium kitsaleheline turbasammal 84 84 Sf Sphagnum fuscum pruun turbasammal 85 85 Sm Sphagnum medicum punakas turbasammal Ec Ericaceae kanarbikulised Märkused: Er Eriophorum vaginatum tupp-villpea LP L.Pinus mänd 83 83 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. LB L.Betula kased 84 84 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. C Carex tarnad B Bryales lehtsamblad 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 05.04. - 26.04.2017. Ph Phragmites communis pilliroog 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 5. Koorküla metskond (katastritunnus 20301:002:0742) katastriüksuse piir ühtib Piketi nr 1-1 2-1 3-1 4-1 5-1 6-1 Piketi nr 20-4 20-5 20-6 20-7 20-8 20-9 20-10 suuremas osas mäeeraldise teenindusmaa piiriga. 7-4 8-4 9-4 10-4 11-4 12-3 13-2 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Maapinna abs kõrgus, m 92,60 91,09 91,11 90,72 90,47 90,08 90,27 88,84 88,07 87,90 87,35 86,88 87,79 Maapinna abs kõrgus, m 88,41 88,01 88,09 87,34 87,04 86,85 87,34 Lagesoo turbatootmisala Läbilõiked I - I' ... VI' - VI' Valga maakond, Tõrva vald Lamami abs kõrgus, m 88,60 83,79 86,76 86,42 86,67 85,78 84,59 86,14 86,56 86,44 85,35 84,88 85,79 Lamami abs kõrgus, m 86,11 86,21 86,49 85,84 85,84 84,95 85,14 Loa omanik AS VALMAP GRUPP Joonis nr 2 / 3 Valga maakond, Tõrva vald, Linna küla, Rauaaia, 68619 Hindrek Mõts Turbalasundi kogupaksus, m 4,00 7,30 4,35 4,30 3,80 4,30 5,70 2,70 1,50 1,45 2,00 2,00 2,00 Turbalasundi kogupaksus, m 2,30 1,80 1,60 1,50 1,20 1,90 2,20 / allkirjastatud digitaalselt / [email protected] H 1 : 5000 (esindaja nimi ja allkiri) Mõõtkava V 1 : 50 Vähelag. turbakihi paksus, m 3,40 3,60 2,20 2,50 2,10 1,90 2,70 1,70 0,60 - - - - Vähelag. turbakihi paksus, m 1,70 1,10 0,70 0,40 - - - OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Annika Vohta Kuupäev 10.01.2020 0 50 100 250 500 m / allkirjastatud digitaalselt / Männiku tee 104, 11216 Tallinn Vahekaugused, m 197 195 212 191 209 199 204 204 211 192 177 Vahekaugused, m 82 100 98 97 102 86 1 cm Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 18/2243 +372 668 1011, [email protected] / allkirjastatud digitaalselt / 0 92. Mäeeraldise piiripunktide koordinaadid 92 Nr X Y .0 3' 1 6 425 845,49 605 479,68 63 6 424 861,34 606 482,58 Koorküla metskond 10 . .0 9 2 6 425 797,01 605 739,93 64 6 424 846,38 606 530,46 2 20301:002:0741 606 500 12 13 9 3 6 425 762,18 605 931,84 65 6 424 844,06 606 537,90 607 500 606 000 607 000 Nahkamiku-Jama-1 605 500 MPS 3101440020070 4 6 425 752,68 605 996,04 66 6 424 817,66 606 577,74 .0 5 6 425 737,59 606 076,62 67 6 424 533,23 606 523,86 4 14 Kapermäe 9 15 90. 6 6 425 733,47 606 115,59 68 6 424 547,36 606 084,96 91. 0 11 20302:001:0680 .0 91. 0 0 7 6 425 734,59 606 141,15 69 6 424 552,32 605 978,67 0 9 6 426 000 16 17 4' 5' 8 6 425 837,28 606 141,63 70 6 424 554,41 605 947,53 9 Koorküla metskond 10 0. 0 900 . 8 Rõika 9 6 425 870,69 606 141,72 71 6 424 553,75 605 926,47 1' 5 18 0 . 0 6' 92. 20301:002:0741 20302:001:0010 10 6 425 974,13 606 144,99 72 6 424 557,38 605 831,55 19 7' 870 . 8' 11 6 426 046,31 606 145,02 73 6 424 560,29 605 692,89 0 86. 12 6 426 055,85 606 150,48 74 6 424 236,83 605 689,71 1 9 87. 0 98 21 0 13 6 426 057,83 606 155,49 75 6 424 190,94 605 644,29 . 2' 8 94 6 0 .0 88. 14 6 426 018,03 606 438,66 76 6 424 215,08 605 484,87 2 22 88 0 . 97 15 6 426 001,04 606 555,93 77 6 424 245,74 605 379,78 0 88. 3 4 9' 16 6 425 961,74 606 826,89 78 6 423 888,92 605 373,57 0 5 90. 92. 0 7 87 17 6 425 940,54 606 967,92 79 6 423 898,01 605 304,95 . 0 88 87. 0 18 6 425 921,57 607 100,31 80 6 424 193,16 605 194,37 0 87. 88. . 0 0 0 . 19 6 425 894,76 607 281,24 81 6 424 439,81 605 194,37 N 90 88. 0 20 6 425 867,58 607 330,38 82 6 424 585,11 605 139,35 .0 94 86 .0 39 21 6 425 829,09 607 329,03 83 6 424 671,95 605 067,30 70 . 26' 40 38 22 6 425 826,26 607 408,68 84 6 424 804,79 604 957,41 8 23 6 425 589,08 607 400,73 85 6 424 862,48 604 606,26 25' 37 96 9 1 .0 23 24 6 425 549,96 607 392,30 86 6 424 794,60 604 482,80 8 24'23'36 87 7 91 92 0 .0 . . 0 88 25 6 425 013,71 607 331,79 87 6 424 792,73 604 466,29 . .0 93 0 89 92. 0 . 0 24 26 6 424 998,05 607 328,67 88 6 424 834,88 604 217,43 50' .0 10' Baaskaardi leht nr 5411 (Valga) 46 91. 8 8 27 6 424 982,97 607 319,46 89 6 425 103,93 604 201,20 6 425 500 53 0 28 6 424 971,38 607 304,10 90 6 424 910,00 605 397,15 11' 89. 50 29 6 424 957,10 607 276,29 91 6 424 918,51 605 397,58 90 0 0 87. 30 6 424 998,50 607 069,14 92 6 425 175,98 605 406,27 . .0 0 48 10 . 8 8 90. 9 31 6 424 993,17 607 020,30 93 6 425 547,99 605 412,65 47 86. 28' 20 . 0 . 0 9 0 9 32 6 425 009,55 606 833,58 94 6 425 544,92 605 431,41 0 86 0 . 0 88. Koorküla metskond 33 6 425 302,43 606 864,33 95 6 425 550,54 605 417,49 . 88 20301:002:0741 22' 0 0 34 6 425 305,44 606 829,92 96 6 425 559,08 605 412,84 93 . 27' 90 35 6 425 316,93 606 822,79 97 6 425 836,89 605 464,23 . 0 0 . 35 92 91 . 36 6 425 614,38 606 860,55 98 6 425 844,26 605 471,82 0 89. Põld 37 6 425 651,21 606 575,52 Märdi järv 0 Koorküla metskond 38 6 425 678,37 606 340,89 Pindala 212,90 ha Niiluse 0 0 . 92. 890 8 . 8 0 . 20301:002:0742 9 20302:001:0001 94 39 6 425 697,54 606 212,88 3 93 92 93 .0 0 48' .0 .0 . . 87. 40 6 425 704,59 606 136,44 0 90 24 92 0 29' 0 . 41 6 425 701,70 606 127,71 92 0 . 54 14' 12' skond 93 42 6 425 702,91 606 090,72 0038 89 13' 91 55 0 43 6 425 698,86 606 073,80 91. . 604 500 30' 604 000 0 9 605 000 0 t 3 001: . 0 0 . . 93. 0 87 0 ame 44 6 425 694,41 606 068,04 93 89. 9 56 57 45 6 425 653,50 606 062,49 86 2 2: . 0 91. 0 0 89. . 0 kül 58 . 91 8 49' 8. 0 0 2030 46 6 425 554,01 606 046,59 0 89. 92 Koor 25 47 6 425 436,78 606 028,59 . 89 0 91. 0 . 0 6 425 000 0 . 91 0 88 86 90. 9 48 6 425 466,84 605 858,91 0 0. 0 92. . 8 32 0 8. 0 87 0 . 60 15' 31 30 0 26 49 6 425 482,17 605 777,25 87. 59 89 50 . 870 . 90 Metsa-Niiluse 50 6 425 498,42 605 757,00 . 0 8 0 91. 0 . 0 9 61 29 6 . 8 0. 0 89 20302:001:0003 51 6 425 513,72 605 739,75 80 . 86 16' . 0 63 52 6 425 515,16 605 730,33 8 0 . 89. 90 86. 0 65 31' 89 . 53 6 425 493,80 605 717,67 0 9 0 Märdi 1 .0 20302:001:0461 54 6 425 137,32 605 710,44 66 85 Põld 55 6 425 058,95 605 708,76 . 88 85 21' 0 86. 19'18' 17' 0 0 . 20' 56 6 425 045,37 606 159,51 0 92 Märdi 89. 90. 84 8 20302:001:0462 57 6 425 040,24 606 288,18 9 91. .0 87 86 0 0 88. 58 6 425 037,05 606 290,28 88. 85 .0 . 0 0 0 89 . 89 0 59 6 424 926,26 606 288,30 0 0 . 87. 0 . 86 92 60 6 424 926,26 606 358,74 47' 930 . 61 6 424 904,24 606 400,80 .0 83 87 62 6 424 880,67 606 457,29 95. 87. 0 0 94. Koorküla metskond 46' 0 86.0 20301:002:0741 Koorküla metskond 88. 0 20301:002:0742 45' 82 .0 89 8 7 880 . .0 73 72 71 69 67 0 68 . 89 6 424 500 44' 70 0 92. 0 . 0 90 92. 43' 34' 80 . Mäeeraldise teenindusmaa Koorküla metskond 33' 8 32' 92. 20301:002:0743 0 0 .0 85. 0 piiripunktide koordinaadid 81 89 9 0 . 0 Märdi . 0 . Kullerkupu 89 6 8 20302:001:0462 20302:001:0045 Nr X Y 0 92. 80 . 8 1' 6 425 927,91 605 404,39 21' 6 424 843,81 606 755,23 41' 6 423 849,45 605 323,14 Põld 2' 6 425 815,61 606 068,77 22' 6 425 318,45 606 805,42 42' 6 424 193,16 605 194,37 0 90 1 Veekogu kaldapiiranguvöönd . . 0 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 3' 6 426 145,18 606 064,90 23' 6 425 598,00 606 834,99 43' 6 424 439,81 605 194,37 90 Põld 4' 6 425 966,89 607 297,08 24' 6 425 611,06 606 722,03 44' 6 424 585,11 605 139,35 77 35' Muraka 20302:001:0044 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt Maaparandussüsteemi hoiuala 5' 6 425 969,69 607 300,47 25' 6 425 641,61 606 457,78 45' 6 424 603,78 605 123,88 42' 74 93 ja piiripunkti number Märkused: 6' 6 425 919,01 607 341,78 26' 6 425 678,00 606 143,01 46' 6 424 647,20 604 712,64 900 . .0 7' 6 425 901,15 607 378,45 27' 6 425 371,01 606 092,01 47' 6 424 705,76 604 112,73 76 910 . 80 75 Kaitsealuse objekti piiranguvöönd 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. .0 8' 6 425 891,88 607 599,02 28' 6 425 437,71 605 766,54 48' 6 425 171,96 604 166,34 91 0 . Põld .0 87 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 95 9' 6 425 784,38 607 632,69 29' 6 425 117,39 605 760,05 49' 6 425 007,15 605 320,17 38' Maardla piir 37' 36' 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 05.04 - 26.04.2017. 10' 6 425 539,36 607 708,54 30' 6 425 041,01 606 291,00 50' 6 425 527,44 605 328,76 88. 94 Kogujakraav ja selle voolusuund 4. Kasutatud on Maa-ameti välja antud katastriandmeid seisuga 10.04.2017. a. 11' 6 425 507,43 607 699,54 31' 6 424 845,68 606 652,92 .0 0 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 89. 12' 6 425 161,48 607 644,37 32' 6 424 453,82 606 573,68 Pindala 322,05 ha 0 . 92 91 Koorküla metskond 6. Asendiplaan Maa-ameti X-GIS rakendus. 0 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus . 13' 6 425 165,51 607 610,61 33' 6 424 461,86 606 433,24 0 20301:002:0742 90. 7. Kasutatud on Eesti Looduse infolehe andmeid kaitsealuse objekti piiride kuvamisel 90. 14' 6 425 190,25 607 425,34 34' 6 424 480,43 605 767,47 6 424 000 6 424 000 91 Korrastatud maapinna samakõrgusjoon, m 0 (seisuga august 2017. a). 0 97. 15' 6 424 999,17 607 402,13 35' 6 424 238,21 605 762,55 0 91. . 90 8. Mäeeraldise plaan on kujutatud mõõtkavas 1 : 5000, et tagada selle väljatrüki 96 0 16' 6 424 957,30 607 328,22 36' 6 424 133,13 605 761,77 0 . Lagesoo turbatootmisalal taastatava soo kõlvik 0 võimalikkus enamlevinud paberi formaatidele. 17' 6 424 838,79 607 125,35 37' 6 424 144,65 605 621,70 9. Maardla piir ei mahu terviklikult kuvamiseks asendiplaanile mõõtkavas 1 : 50 000. 18' 6 424 839,83 607 055,78 38' 6 424 150,26 605 447,10 79 19' 6 424 839,90 607 044,82 39' 6 423 824,38 605 441,28 78 Põhimõtteline veetõkke asukoht terrassi rajamiseks Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 20' 6 424 842,00 606 854,59 40' 6 423 834,62 605 387,23 41' Lagesoo turbatootmisala Korrastatud ala plaan Võimalik regulaatori asukoht 0 40' 39' 93. 90. Valga maakond, Tõrva vald 0 Voolu suund .0 91 Loa omanik AS VALMAP GRUPP Joonis nr 3 / 3 605500 Valga maakond, Tõrva vald, Linna küla, Rauaaia, 68619 Hindrek Mõts / allkirjastatud digitaalselt / [email protected] Mõõtkava 1 : 5000 0 50 250 500 (esindaja nimi ja allkiri) 100 1 cm OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Annika Vohta Kuupäev 10.01.2020 / allkirjastatud digitaalselt / Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 18/2243 / allkirjastatud digitaalselt / Maido Ruusmann Tõrva Vallvalitsus [email protected] Meie 12.03.2020 nr 6-3/20/3967 Seisukoha küsimine Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programmi kohta AS VALMAP GRUPP esitas Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeJHS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks Lagesoo turbatootmisala kaevandamise jätkamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi eelnõu (koostaja: OÜ Inseneribüroo STEIGER). KeHJS § 15¹ kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu). KeHJS § 15¹ lg 1 ja lg 4 alusel palume Teil 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates esitada seisukohad KMH programmi eelnõu asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata teie pädevusvaldkonna osas KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Lõuna regioon Lisa: KMH programm pdf Sama: Maa-amet [email protected]; Põllumajandusamet [email protected]; Rahandusministeerium [email protected]; Terviseamet [email protected]; Maanteeamet [email protected]; Keskkonnainspektsioon [email protected] Siret Punnisk 799 0913 [email protected] Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel