Lepingu 1-9/18/1296-1 leppetrahvi nõude tagasilükkamise vastuskiri

Hr Toomas Tõnurist Ehituse juhtivinsener Lõuna teehoiu osakond Maanteeamet [email protected] Advokaadibüroo NOVE OÜ Koopia: Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus Hr Raimo Kivi 10143 Tallinn [email protected] Tel: +372 610 8010 Tallinn [email protected] www.nove.ee 12.03.2020 Marika Oksaar Urmas Volens, dr.iur Prof. Karin Sein, dr.iur Andrus Kattel Kaija Riismaa Arsi Pavelts, PhD Heili Püümann Kristjan Tamm Veiko Vaske Veikko Puolakainen Triin Tiru Mari Matjus Maret Kruus VAS T UVÄ I DE L EP P E TR A H VI NÕ UD E LE Lugupeetud hr Tõnurist AS Infragate Eesti (edaspidi Töövõtja) on volitanud Advokaadibürood NOVE esindama ennast suhtluses Maanteeametiga (edaspidi Tellija) seoses 09.07.2018 Tellija ja Töövõtja (Pooled) vahel sõlmitud Projekteerimise töövõtulepingu 1-9/18/1296-1 (Leping) täitmisest tekkinud õiguslike erimeelsustega. Sellest lähtuvalt esitame teile käesolevaga vastuväite teie 09.01.2020 kirjale nr 15-1/18-7456/1669-1 „Lepingu 1-9/18/1269-1 leppetrahvi nõue“ ja 13.02.2020 kirjale nr 15-1/18-7456/1669-3 „Lepingu 1-9/18/1269-1 Leppetrahvi nõude tagasilükkamisest keeldumine“. Olete oma 13.02.2019 kirjas leidnud, et viivitus Töö lõplikul vastuvõtmisel tulenes Töövõtjast, mitte Tellijast, kuna, kokkuvõtlikult, Tellija on ainult ühel korral üheksast kasutanud Töö ülevaatamiseks rohkem aega kui Lepingus ettenähtud 30 päeva, bussipeatuse lahenduse muutmise vajadus Töö lõppfaasis tulenes Töövõtja poolt liiklusohtliku olukorra mittelahendamisest, 06.12.2019 esitatud liikluskorralduslikke märkusi ei olnud võimalik varem esitada, kuna kolme liikluskorraldusvahendit ei olnud Töö 01.07.2019 versiooni projekteeritud. Seega tuleb teie arvates lugeda, et Töövõtja esitas kohase Töö pärast erinevaid parandusi alles 10.12.2020. Töövõtja ei pea teie tõlgendust Lepingu tingimuste ega täitmise asjaolude kohta õigeks ja jääb oma 15.01.2020 kirjas nr A-32 esitatud seisukohale, et trahvinõue ei ole asjakohane. Täiendavalt 15.01.2020 kirjas esitatud põhjendustele põhjendame oma vastuväidet alljärgnevalt. Sõltumata Töö vastuvõtmisest ei viibinud Töö valmimine rohkem kui 8 päeva, kuna Töövõtja esitas oluliste puudusteta projekti Tellijale lepingukohases mahus 17.09.2019. Vaatamata sellele, et Töö täiendamine toimus kuni teie kirjas nimetatud 10.12.2019, oli Töövõtja esitanud Lepingule vastavas mahus põhiprojekti hiljemalt 17.09.2019, st 8 päeva pärast põhiprojekti koostamise tähtpäeva. Esitatud põhiprojektil ei olnud puudusi, mis oleksid takistanud selle eesmärgipärast kasutamist ning õigustanud selle vastu võtmata jätmist. Lepingu p-s 3.2 viidatud Lisa 4 kohaselt on põhiprojekti koostamise tähtaeg 420 päeva alates Lepingu sõlmimisest. See tähtaeg lõppes 09.09.2019. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus lepingus on kokku lepitud töö valmimise tähtaeg, st eristatakse töö valmimist ja selle vastuvõtmist, saaks tellija arvestada leppetrahvi igal juhul üksnes töö lõpetamise tähtaja ületamisel ning töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine seda ei mõjuta (3-2-1-73-10, p 45). Käesoleval juhul oli Lepingus sõnaselgelt sätestatud tähtaeg põhiprojekti koostamiseks.  NOVE - 2/3 - Lepingu p 3.7, mille kohaselt kontrollimise käigus tuvastatud puuduste korral loetakse Töö või Töö osa tähtaegselt üle andmata, ei sätesta eriregulatsiooni võrreldes VÕS §-ga 638, mille kohaselt Tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma ning see loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu. Riigikohtu pikaajalisest praktikast tuleneb, et hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu (nt 3-2-1-80-08, p 22; 3-2-1-145-14, p 21). Töövõtja esitas põhiprojekti ilma vastuvõtmist takistavate oluliste puudusteta 17.09.2019. Seega sõltumata sellest, kas Tellija võttis Töö vastu, täitis Töövõtja põhiprojekti koostamise kohustuse hiljemalt 17.09.2019, mistõttu ei saaks ühelgi juhul olla ka Töövõtja viivitus pikem kui 8 päeva. Tellijal ei ole alust leppetrahvi kohaldamiseks, kuna Töö valmimine viibis Tellija vastuvõtuviivituse tõttu. Samas on Töövõtja seisukohal, et ka objektiivne Töö tähtajaks mittevalmimine ning selle hilisem täiendamine on antud juhul tingitud Tellijast tulenevatest asjaoludest, mistõttu ei ole Tellijal alust leppetrahvi kohaldada. Lepingu p 3.5 kohaselt on Tellija kohustatud kontrollima Töö osa vastavust Lepingule 15 päeva jooksul Töö osa üleandmisest ja kogu Töö vastavust Lepingule 30 päeva jooksul pärast Töö üleandmist, esitades Töövõtjale kirjalikult oma pretensioonid, kui neid on. Kui Tellija selle aja jooksul Töövõtjale vigadest või puudustest Töös teatab, on Töövõtjal kohustus omakorda vastavalt kas 15 päeva jooksul vead ja puudused Töö osas kõrvaldada või viia Töö 30 päeva jooksul Lepinguga (läbivaatamise käigus esitatud märkustega) vastavusse. Lepingust tulenev Tellija ülevaatamiskohustuse regulatsioon täpsustab VÕS §-st 643 tulenevat tellija kohustust töö viivitamata üle vaadata ja § 644 lg-st 1 tulenevat kohustust teatada töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Konkreetse tähtaja sätestamine Töö ülevaatamiseks ja puudustest teatamiseks teenib õigusselguse ja Poolte kohustuste ettenähtavuse tagamise eesmärki, sh eesmärki anda Töövõtjale teavet selle kohta, kui palju aega enne põhiprojekti koostamise tähtpäeva tuleb tal Töö Tellijale üle anda, et vältida Töö teostamisel viivitusse sattumist ka juhul, kui Tellija peaks Töös puudusi avastama. Lepingust ei tulene, et Lepingu p-s 3.5 või ps 3.6 sätestatud tähtaeg Töö ülevaatamiseks sõltuks sellest, kas Tellija tellib kooskõlas Lepingu Lisa 1 p-s 9.6 sätestatuga projektile liiklusohutuse auditeerimise ja projekti ekspertiisi. Antud regulatsioon täpsustab üksnes Töö ülevaatamise metoodikat ning ei muuda Tellija kohustust anda Töö osa puudustest teada 15 päeva jooksul ja puudustest Töös 30 päeva jooksul Töö üleandmisest. Vastupidine tõlgendus muudaks Lepingus konkreetse tähtaja sätestamise sisutuks ja Töövõtja lepinguliste kohustuste sisu ettenägematuks. Lähtudes Lepingust esitas Töövõtja olulises osas valminud põhiprojekti Tellijale ülevaatamiseks aegsasti, juba 01.07.2019. Kuna Leping sätestas selge tähtaja nii Töö osa kui ka Töö kui terviku ülevaatamiseks, oli Töövõtjal alus eeldada, et põhiprojekti olulise, liiklusohutuse hindamiseks vajaliku osa esitamine 68 päeva enne põhiprojekti koostamise tähtpäeva võimaldab tal viia Töö Töövõtja võimalike kirjalike märkustega vastavusse igal juhul enne põhiprojekti koostamise tähtaja möödumist. Lähtudes Lepingu p-s 11.3 sätestatust, mille kohaselt saab elektrooniliselt edastatud teabe lugeda esitatuks järgmisel tööpäeval, oli Tellijal kohustus Töö osa üle vaadata ja soovi korral esitada oma kirjalikud märkused hiljemalt 17.07.2019. Tähtaegselt esitas Tellija üksnes märkused, mis edastati Töövõtjale 09.07.2019. Vastavalt korrigeeritud Töö esitas Töövõtja 25.07.2019. Rohkem märkusi Tellija Töö olulise osa kohta tähtaegselt Töövõtjale ei esitanud.  NOVE - 3/3 - Tellija esitas Töövõtjale liiklusohutuse auditile tuginevad täiendavad märkused alles 12.08.2019 ehk 43 päeva pärast Töö osa ülevaatamiseks esitamist ning Töövõtja vastas märkustele 4 päeva jooksul. Alles 28.08.2019 ehk 59 päeva pärast Töö osa esitamist esitas Tellija Töövõtjale lõplikud märkused 01.07.2019 esitatud Töö osa kohta. Samalaadne Tellijapoolne käitumine jätkus ka pärast Töö kogumahus esitamist 17.09.2019, kui Tellija esitas oma märkusi Töö kohta 02.10.2019, 21.10.2019, otsustas 28.10.2019 koosolekul muuta bussipeatuse lahendust, täpsustas seda 19.11.2019, tellis uue ekspertiisi ja andis oma lõplikud märkused projekti kohta alles detsembri alguses. 17.09.2019, kui Töövõtjal oli Tellija 59 päeva kestnud Töö põhiosa ülevaatuse tõttu esimest korda mõistlik võimalus Töö tervikuna esitada, ei esinenud Töös selliseid puudusi, mis takistanuks Töö eesmärgipärast kasutamist kooskõlas Lepingu eesmärgiga, mistõttu tuleb põhiprojekt eeltoodud põhjustel lugeda valminuks. Lepingu p 3.7 selline tõlgendus, mille kohaselt tooks mis tahes mitteolulise puuduse tuvastamine Töös kaasa selle üle andmata lugemise, oleks vastuolus hea usu põhimõttega ja tooks kaasa Lepingu kui riigihanke teel tüüptingimustel sõlmitud lepingu sätte tühisuse. Tellija poolt hiljem esitatud märkustest ei nähtu ka seda, et Tellijal ei oleks olnud võimalik kõiki hiljem esile toodud puudusi tuvastada Töö lepingukohasel ülevaatamisel 30 päeva jooksul pärast selle esitamist. Riigikohus on eelviidatud lahendites selgitanud, et töö vastuvõtmisest põhjendamatu keeldumisega kaasneb töövõtja kui võlausaldaja vastuvõtuviivitus, mille kestel vastutab töövõtja oma kohustuse rikkumise eest üksnes tahtluse või raske hooletuse korral. Tellija oli vastuvõtuviivituses nii 01.07.2019 esitatud Töö osa kui 17.09.2019 esitatud Töö kui terviku suhtes, mistõttu Töövõtja Töö üleandmise viivituse eest ei vastuta. Kui Tellija oleks kooskõlas Lepinguga esitanud oma märkused 01.07.2019 esitatud Töö osa kohta 15 päeva jooksul, oleks Töövõtjal olnud võimalik esitada Töö tervikuna selliselt, et ka Tellija märkuste esitamiseks ettenähtud 30 päeva ja nende alusel projekti korrigeerimine oleksid mahtunud Lepingus sätestatud põhiprojekti koostamise tähtaja sisse. Olukorras, kus Tellija esitas oma märkusi Töö osa kohta 15 päeva asemel ligi kahe kuu vältel, ei olnud aga Töö terviklik esitamine tähtaegselt enam objektiivselt võimalik. Töövõtja vastutus viivituse eest ei saa antud juhul tuleneda ka VÕS § 119 lg 2 mõttes tahtlusest või raskest hooletusest. Vastupidi, olukorras, kus Tellija viivitas puudustest teavitamisega erinevates episoodides mitu kuud, tuli Töövõtja Tellijale korduvalt vastu ja kõrvaldas esimesel võimalusel kõik Töös esile toodud puudused ning teostas Tellija poolt täiendavalt soovitud muudatused. Nagu märgite ka oma kirjas, teatas Tellija Töövõtjale Töö puudustest üheksal erineval juhul enam kui viie kuu vältel. Puudustest õigeaegne teavitamine, sh tellides selleks vajadusel liiklusohutuse auditi ja projekti ekspertiisi, oleks võimaldanud Töövõtjal igal juhul teha projektis Tellija soovitud parandused ja täiendused enne põhiprojekti koostamise tähtpäeva. Olukorras, kus Tellija on rikkunud nii Lepingust kui seadusest tulenevat professionaalse tellija hoolsuskohustust töö õigeaegseks ülevaatamiseks ja puudustest teavitamiseks ning seeläbi põhjustanud Töö vastuvõtmise viibimise mitme kuu vältel, on Tellija poolt leppetrahvinõude esitamine Töö üleandmise viivituse eest lisaks õigusliku aluse puudumisele ka ilmselgelt pahauskne. Lugupidamisega Veiko Vaske Vandeadvokaat AS Infragate Eesti lepinguline esindaja