dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Riigivara kasutamiseks andmise ja isikliku kasutusõiguse seadmise taotlus Audru mõisapargi kõnniteede rekonstrueerimine 19101 Audru-Tõstamaa-Nurmsi tee

Maanteeamet · 16. märts 2020
Viit
16-2/2020/13230-1
Registreeritud
16. märts 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Pärnu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post/DVK
Funktsioon
16 Teemaa ja karjääride haldamise korraldamine
Sari
16-2 Teemaade omandamise ja kasutamiseks andmise alane kirjavahetus
Toimik
16-2/2020
Vastutaja
Sülvi Seppel-Hüvonen (MA, Teehoiuteenistus, Teemaa osakond)
Lahendamise tähtaeg
13. aprill 2020

Failid

  • 📎Riigivara kasutamise taoltus 19101 Audru-Tõstamaa-Nurmsi ja 1910.asice5616 KB

Sisu (failidest)

RIIGIVARA KASUTAMISEKS ANDMISE ja ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE TAOTLUS Kuupäev 12.03.2020 Number 1 (taotlus saata aadressile [email protected]) Nimi: Pärnu Linnavalitsus Registrikood: 75000064 TAOTLEJA Aadress: Suur-Sepa 16, Pärnu 80098 ANDMED E-posti aadress: [email protected] Volitatud esindaja nimi ja kontaktid, kes jääb seotuks riigivara kasutuslepingu ja isikliku kasutusõiguse seadmise lepinguga: Priit Annus, Audru osavallakeskuse juhataja, [email protected], mob 5206900 Number ja nimetus: 19101 Audru-Tõstamaa-Nurmsi tee ja 19105 Audru tee RIIGITEE Asukoht: Audru alevik, Pärnu linn ANDMED (Info Maa-ameti Kinnistu number: 8286350 ja 5110050 kaardirakendusest) Katastritunnus: 15904:003:0398 ja 15904:003:0413 Riigi kinnisvararegistri objekti kood: KV7106 ja KV7107 KASUTUSÕIGUSE Jalgratta-ja jalgtee kasutusõiguse alad: ALA SUURUS JA ASUKOHT 1. 16 m2, asukoht 19101 Audru-Tõstamaa-Nurmsi tee 0,23 km 2. 21 m2, asukoht 19101 Audru-Tõstamaa-Nurmsi tee 0,28 km 3. 115 m2, asukoht 19105 Audru tee 0,15-0,17 km Nimetus ja number: „Audru mõisapargi kõnniteede rekonstrueerimine“ KERGLIIKLUSTEE põhiprojekt, töö nr 1-2/2016.02 PROJEKT Tellija: Pärnu linnavalitsus Projekteerija, koostamise aeg: OÜ HÜÜP, september 2019 Maanteeameti kooskõlastus: 31.01.2020 nr 15-2/19/57090-4 Asukoha valiku põhjendus, vajalikkus, eesmärk: olemasoleva jalgratta-ja KERGLIIKLUSTEE jalgtee rekonstrueerimine. (jalgratta- ja jalgtee, jalgtee, jalgrattatee) Pikkus kokku ning milliseid olulisi objekte/punkte ühendab: jalgratta-ja jalgtee kogupikkus on 465 m ja see ühendab Audru bussipeatust Audru aleviku keskusega. Rahastamise meede (dokumendi nr ja kuupäev). Kes/mis asutus finantseerib ehitust ja kui lõikude kaupa, siis milline kelle poolt. Kas rahastamise otsus on juba olemas ning kas avaldus on esitatud: Rahastamiseks esitab Pärnu linn taotluse EAS-ile vastavalt rahandusministeeriumi poolt kooskõlastatud (kooskõlastus nr 9.2-13.8.2/00678) Pärnu linnapiirkonna jätkusuutliku arengu tegevuskavale. Kas antud kergliiklusteest on mingi osa juba ehitatud/ehitamisel: olemasoleva jalgratta-ja jalgtee rekonstrueerimine, ehitamist ei ole alustatud. Ehituse realiseerimise aeg: Kavandatav ehitise valmimise tähtaeg on september 2020. 1. Pärnu linnavalitsuse 09.03.2020 korraldus nr 152 koos isikliku kasutusõiguse seadmise ala plaanidega. 2. Maanteeameti 31.01.2020 kooskõlastus nr 15-2/19/57090-4. TAOTLUSE LISAD/ 3. Projekti seletuskiri koos asukohaplaaniga. JOONISED 4. Rahandusministeeriumi kooskõlastus nr 9.2-13.8.2/00678. 5. Volikiri. HÜÜP OÜ Riia mnt 60A-2, Pärnu 80020 Tel 51 61 593 RETTER REG NR EEP001003 ÄRIREGISTRI NR 11248045 Mk tegevusluba nr E 284/2007-P Objekt: Audru mõisa park, reg nr 16604 Objekti aadress: Audru alevik Pärnu linn Pärnu maakond Tellija: Pärnu linn, Audru osavald AUDRU ALEVIKU KERGLIIKLUSTEE REKONSTRUEERIMINE TÖÖ NR : 1-2/2016.02 Staad: Põhiprojekt Maastikuarhitekt: Kati Niibo Teeprojekteerija: Väino Hallikmägi OÜ TEEHOIU PARTNERID Reg .kood 11395094 1 Pärnu 2019SISUKORD 1.ÜLDOSA.................................................................................................................................5 1.1.ASUKOHT........................................................................................................................5 1.2.OLEMASOLEV OLUKORD...........................................................................................5 2.UURINGUD............................................................................................................................6 2.1. GEODEETILISED UURINGUD....................................................................................6 2.3. KAITSEREZIIM..............................................................................................................7 2.3.1 Looduskaitse.............................................................................................................7 2.3.2 Muinsuskaitse...........................................................................................................7 2.3.2.1 Väljavõte muinsuskaitse eritingimustest..............................................................8 3 PROJEKTLAHENDUS.........................................................................................................10 3.1.PLAANILAHENDUS....................................................................................................10 3.2 VERTIKAALLAHENDUS JA RISTPROFIIL..............................................................10 3.3 KATEND........................................................................................................................11 3.4. TRUUBID......................................................................................................................11 3.5. KRAAVID.....................................................................................................................11 3.6. TEHNOVÕRGUD.........................................................................................................11 3.6.1. VÄLISVALGUSTUS............................................................................................11 3.6.2. SIDERAJATISED......................................................................................................11 3.7. HALJASTUS.................................................................................................................12 3.8. LIIKLUSKORRALDUS................................................................................................12 4. TÖÖDE TEOSTAMINE.......................................................................................................13 4.1. ETTEVALMISTUSTÖÖD............................................................................................13 4.2. MULLATÖÖD..............................................................................................................13 4.3. TRUUBID......................................................................................................................13 4.4. KATEND.......................................................................................................................14 4.5 HALJASTUS. VÄIKEVORMID....................................................................................14 5. PLANEERITAVATE TÖÖDE MAHUD.............................................................................16 6. KASUTUS JA HOOLDUSJUHEND...................................................................................20 Lisa 1 Väikevormid Joonised: 1. Asendiplaan M 1:500 2. Lõiked M 1:100 2 PROJEKTEERIMISNÕUDED Kõnnitee Audru alevikus PROJEKTEERIMISNÕUDED 1.Tee asukoht ,tehnilised andmed 1.1. Kõnnitee asub Pärnu linnas , Audru alevikus 1.2.Olemasoleva kõnnitee lõigus Audru tee-Pärna allee renoveerimine 1.3. Uue kõnnitee kuni Pargi tänavani projekteerimine 1.4. Kõnnitee laius koos äärekividega 2,5 m. Betoonkivi kate ,Munga kivi , Äärekividega. 1.5. Olemasolev valgustus säilib 2.Uurimistööd 2.1Tellija poolt antakse üle geodeetiline alusplaan 3.Projekti koosseis 3.1. Kergliiklustee osa 3.1.1.Seletuskiri koos võimalikult detailiseeritud tööde mahtude tabeliga. 3.1.2. Projekti asukohaskeem koostatakse mitte väiksemas mõõtkavas kui 1:25000; asendiplaan mõõtkavas 1:500 või 1:1000, tee servajooniseid ,rajatavaid ja korrastatavaid haljasribasid ning vajadusel kraavitust, vertikaalplaneerimisjooni kõikidele teede ristumistele; liikluskorralduse joonist, liikluskorraldusvahendite paigaldamist; ehitusmaterjalide ja –tööde koondtabeleid; kasutamis- ja hooldusjuhendeid; tänava ehitusmaksumuse hinnangut. 3.2.Paisu osa. 3.2.1.Lahendada piirde asendamine 3.2.2.Lahendada nõlvade kindlustus 4.Kooskõlastamine 4.1.Projekteerijal korraldada projekteerimise käigus koostöös tellijaga vähemalt üks kord kuus töökoosolekuid kavandatavate projektlahenduste aruteluks ja tellijaga kooskõlastamiseks 4.2.Projekt tervikuna kooskõlastada Maanteeameti lääne regiooniga, Pärnumaa Keskkonna teenistusega , Audru Vallavalitsusega , projektiga seotud kommunikatsioonide omanikega ja kõigi ehituse tsooniga piirnevate katastriüksuste omanikega 5.Vormistamisnõuded Tööprojekt vormistada 3 eksemplaris paberkandjal ja 1 eksemplaris CD-l. Joonised esitada digitaalselt dwg ja pdf kujul. 6.Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest ,standarditest, normdokumentidest ja juhenditest Koostas: V.Kobolt Audru Vallavalitsuse majandusspetsialist 3 Projekteerimisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest ja juhenditest: 1. “Teeprojekti suhtes esitatavad nõuded” (RTL 1999,153,2156) 2. “Tee projekteerimise normid ja nõuded” (RTL 2000,23,303) 3. “Teetähistussüsteem ja selle rakendamise kord” (RTL2000,17,222) 4. “Liikluskorralduse nõuded teetöödel” (MKM määrus nr.69, 16.04.2003.a.) 5. Elastsete teekatendite projekteerimise juhend 2001-52 6. EVS 613:2001; EVS 613:2001/A1:2008 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“ 7. EVS 614:2008 “Teemärgised ja nende kasutamine” 8. EVS 843:2003 „Linnatänavad“ 9. „Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuuetega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks” (TSM määrus nr.14, 28.11.2002.a.) 10. Ehitusseadus ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded. 11. Elektriohutuseadus ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded. 12. Liiklusseadus ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded. 13. EVS-EN 13201-2:2007 Teevalgustus Osa 2: Teostusnõuded. 14. EVS-EN 13201-3:2007 Teevalgustus Osa 4: Valgussuuruste arvutamine. 15. EVS-EN 13201-4:2007 Teevalgustus Osa 4: Valgustuse mõõtemeetodid. 16. EVS-EN 1340: 2003+AC:2006 Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid. 17. EVS-EN 1338: 2003+AC:2006 Betoonist sillutisekivid. Nõuded ja katsemeetodid. 18. Muinsuskaitseseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019013 19. RIL 77 – 1990 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. 20. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.02 määrus nr 65 ,,Ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemise kord”. 21. Maanteeameti peadirektori 2013.02.14 käskkiri nr 0069 Muldkeha ja dreenkihi projekteerimine. Filtratsioonimooduli määramine. 22. Projekti koosseisus antud töömahtude koondtabeli (hinnapakkumuste loetelu) koostamise aluseks on Maanteeameti poolt väljatöötatud “Teetööde tehnilised kirjeldused”. Teetööde tehnilise kirjelduste infosüsteem asub Riigiportaalis aadressil: http://www.eesti.ee/portaal/this.index Lisainfot on võimalik leida ka Maanteeameti koduleheküljelt: http://www.mnt.ee/atp/?id=1457 4 1.ÜLDOSA Tehniline projekt on koostatud Pärnu linna, Audru osavalla tellimusel. Projekt käsitleb: Audrus alevikus Pärnu linna omandis oleval Paisu park kinnistul (katastritunnus 62401:001:0278) asuva olemasoleva kergliiklustee renoveerimist ( uue katte ehitamine) ja eraldi ehitusetapis perspektiivselt rajatavat 19101 Audru- Tõstamaa-Nurmsi tee ületamiseks kavandatud kergliiklustee lõiku. Esitatud projekteerimisnõuded: Katte laius 2,5 m Katend –betoonkivid Katte põikkalle-kahepoolne , 2% 1.1.ASUKOHT Kergliiklustee saab alguse 19105 Audru teelt ja kulgeb paralleelselt 19101 Audru-Tõstamaa-Nurmsi teega. Üks kergliiklustee haru on suunaga 19101 Audru-Tõstamaa-Nurmsi teele ja teine kergliiklustee haru suundub üle Uruste oja kuni Pärna alleeni . Planeeritava tee asukoht on tähistatud punase punktiirjoonega. Allikas:www.maaamet.ee 1.2.OLEMASOLEV OLUKORD Olemasolevaks teekatteks on kohapeal valatud betoonplaadid. Tee plaadid on kohati purunenud, vuugikohad avanenud ja liiklemiseks ohtlik. ( Fotod 1 ja 2.) 5 Uruste oja paisu nõlva kindlustus on lagunenud ning nõlvas kasvab paisu ohustav puu.( Foto 3 ). Truup d= 400 ja truubi otsa kindlustus on heas seisukorras kuid tee nõlv on ära vajunud. Tee kõrval olev haljastus on rahuldavalt hooldatud. Olemasolevad pargipingid vajavad asendamist. Foto 1. Foto 2. Foto 3. Vaade olemasolevale Vaade olemasolevale Vaade paisul kasvavale puule taastamist vajavale katendile. Taastamist vajavale katendile. Autor V.Hallikmägi 2019 Autor V.Hallikmägi 2019 Autor V.Hallikmägi 2019 2.UURINGUD 2.1. GEODEETILISED UURINGUD Mõõdistustööd toimusid 2016. aasta veebruar OÜ Kinnisvaraekspert poolt . Töö nr.6681. 16.02.2016. Mõõdistuste tellija Audru Vallavalitsus (tänane Audru osavald). Projekti korrektuur on teostatud OÜ Kinnisvaraekspert poolt koostatud topo- geodeetilisel alusplaanil nr 7957 11.03.2019. 2.2.EHITUSGEOLOOGILISED JA HÜDROGEOLOOGILISED UURINGUD Geoloogilisi uuringuid ei teostatud. 6 2.3. KAITSEREZIIM 2.3.1 Looduskaitse Audru mõisa park on looduskaitsealune park, reg kood KLO1200068. Tegevus kaitsealuses pargis peab olema kooskõlas „Looduskaitseseadusega“, samuti reguleerib tegevust kaitsealuses pargis Eesti Vabariigi Valitsuse määrus nr 64, 3. märtsi 2006. a „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“. 2.3.2 Muinsuskaitse Audru mõisa park on muinsuskaitsealune park, mälestis on kaitse alla võetud kultuuriministri määrusega "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 21.04.1998 määrus nr. 13, (RTL 1998, 179/180, 697) Kuupäev: 21.04.1998. Pargil on määratud kaitsevöönd "Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967) Kuupäev: 21.06.2006. Töös käsitletav ala kuulub kinnismälestise laitsevööndisse. Väljavõte maaameti lehelt. Kogu planeeritav ala kuulub kinnismälestise kaitsevööndisse. Käsitletav ala on tähistatud punase punktiirjoonega. Allikas: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis? 7 app_id=UU60&user_id=at&bbox=520410.401737486,6474515.15913104,5211 47.552945012,6474913.27890278&LANG=1 2019.a 2.3.2.1 Väljavõte muinsuskaitse eritingimustest (töö kooskõlastuse nr 35182, 27.05.2019, koostaja Hüüp OÜ) Muinsuskaitse eritingimused 1. Audru mõisa peahoone vahetu ümbrus kujundada regulaarseid pargielemente kasutades. Maastikupark kahel pool jõe kallastel kujundada vabakujulisi pargielemente kasutades; 2. Leida kujunduslikult võimalus tugevdada sidet mõisa hoonestatud ala ja pargi vahel; 3. Teedevõrgu korrastamisel lähtuda olemasolevatest jalgteedest kuid võtta aluseks ka säilinud ajaloolised pargiplaanid. Vähemkasutatavad, kuid ajalooliselt olulised teed markeerida nt säilitada osad teed pinnasteena või markeerida niitmisega. Teedevõrgu kujundamisel võtta aluseks maastikupargile iseloomulik vabakujuline kujunduslahendus. Teede asukohtade valikul arvestada väljakujunenud puistu ja puujuurtega, et ehituse käigus võimalikult vähe kahjustada põlispuude juurestikku. Teedevõrgu planeerimisel on oluline arvestada ka pargi avatud ja suletud aladega, et jalgtee läbiks võimalikult erinevailmelist pargiala; 4. Teekattena kasutada kas graniitkivi, graniitsõelmeid või purustatud kruusa, teed rajada ilma ääriseta. Pargi puistuosas, kus teed on vähemkäidavamad markeerida tee asukoht niites tee kohta minimaalselt 2x kuus; 5. Audru jõgi puhastada, süvendada, rippsildade vahelisele alale kavandada paadi hoidmise võimalused. Kallastelt eemaldada isetekkelised puud. Kogu pargi ulatuses avada vaateid jõele; 8 6. Jõe kaldale säilinud asukohale kavandada pargipaviljon. Kujunduslahenduse aluseks kasutada säilinud ajaloolist fotot (vt lisa 1); 7. Enne kujunduslahenduse väljatöötamist on vajalik teostada pargile dendroloogiline inventeerimine; 8. Lisaks puistu tervislikule olukorrale lähtuda raiete kavandamisel olulistest ja võimalikest uutest vaatesuundadest. Olulisemate vaatesuundade kohta vt täpsemalt lisa 4; 9. Kogu pargialal vajavad lahendamist väikevormid – prügikastid, vaasid, istepingid. Materjalide valikul lähtuda ajaloolisesse konteksti sobivatest materjalidest nagu näiteks metall, kivi, puit. Toodete valikul eelistada Eestis toodetud väikevorme; 10. Laululava ümbruse puistusse võib rajada discgolfi mängimise võimalused; 11. Uute jalgteede serva näha ette pargivalgusteid. Valgustite asukoha valikul arvestada olemasolevate puude võrade ning juurestikuga, et vältida rajamisel võimalikke kahjustusi pargipuudele. Valgustite paigaldamisel kasutatav tehnika ei tohi kahjustada olemasolevaid puid; 12. Uusistutuse planeerimisel kogu pargis jälgida, et säilivad olulisemad vaatesuunad ümbritsevale maastikule; 13. Istutustena näha ette põõsarinde täiendamist; 14. Muinsuskaitse eritingimused kooskõlastatakse Muinsuskaitseametis ja need kehtivad 5 aastat alates kooskõlastamise päevast. Muinsuskaitse eritingimuste kehtivust võib põhjendatud juhul pikendada ühe korra viie aasta võrra; 15. Muinsuskaitselise järelevalve vajaduse määrab Muinsuskaitseamet. Muinsuskaitselist järelevalvet võib teostada pädev isik. Muinsuskaitseline järelevalve dokumenteeritakse ja nõuetekohane aruanne esitatakse ametile kuue kuu jooksul pärast tööde lõppemist. 9 Kui muinsuskaitse eritingimustega määratud muinsuskaitseline järelevalve on teostatud ja aruanne koostatud nõuetekohaselt, hüvitatakse muinsuskaitselise järelevalve tellijale järelevalve tegemise kulu 50% kuid mitte rohkem kui 1500 eurot. 16. Mälestise konserveerimisel, restaureerimisel ning ehitamisel järgitakse Muinsuskaitseameti poolt kooskõlastatud ehitusprojekti või tegevuskava ja tööde tegemise loaga sätestatud tingimusi; 17. Enne tööde algust mälestisel tuleb taotleda tööde luba. 3 PROJEKTLAHENDUS 3.1.PLAANILAHENDUS Olemasoleva kergliiklustee asukohta projektis ei muudetud. Projektiga on arvestatud perspektiivselt rajatava ülekäigu võimalusega üle 19101 Audru- Tõstamaa-Nurmsi tee. Kergliiklustee alevikupoolne lõik viiakse kokku Pärna alleelt (19114 Audru Valgeranna teelt) alguse saava asfalteeritud tee lõiguga. Plaanijoonisel olevat perspektiivset 19101 Audru-Tõstamaa-Nurmsi teed ületavat lõiku käesoleva projektiga välja ei ehitata. Vastavalt tellija poolt esitatud täpsustusele ei käsitle käesolev projekt kergliiklustee ehitust kuni Pargi tänavani ( vt lähteülesande p.1.3. ). 3.2 VERTIKAALLAHENDUS JA RISTPROFIIL Pikiprofiilis jälgib tee maapinda jäädes 5-15 cm olemasolevast maapinnast kõrgemaks . Tee on projekteeritud kahepoolse kaldega 2% . Teepeenraid ei ole. Betoonkivi toestuseks paigaldatakse kahele poole teed betoonäärekivi. Äärekivi teepinnast üles ei tõsteta vaid jääb kattega samasse pinda. Mullatööde käigus rikutud looduslik pind tasandatakse. Teeservad haljastatakse 0,5 m laiuselt. 10 3.3 KATEND Kergteele on projekteeritud järgmise konstruktsiooniga katend. Betoonkivi , Munga kivi , hall 6 cm Tehnoloogiline kiht ( liiv ) 3 cm Kiilutud paekivikillustikalus 20 cm Looduslik pinnas ( aluspinnas ) 3.4. TRUUBID Rekonstrueeritaval teelõigul PK 3+73 olev plastik truup d=400 pikendatakse . Truubi läbimõõdu valikul on lähtutud olemasoleva truubi läbimõõdust. Truubi väljavoolu ava nõlvad kindlustatakse kividega läbimõõt 10-20 cm. Kivid paigaldatakse betooniseguga III klassi geodekstiilil. Samuti kindlustatakse Uruste oja olemasoleva paisu allavoolu nõlvad. Paisu nõlvade püsivuse tagamiseks paigaldatakse nõlva alla kivikindlustuse toeks gabioonid. 3.5. KRAAVID Uusi kraave ei kaevata. 3.6. TEHNOVÕRGUD 3.6.1. VÄLISVALGUSTUS Käesolev projekt ei käsitle valgustuse paigaldamist. Olemasoleval teelõigul on valgustus paigaldatud. Uruste oja paisu juures tuleb torus olev kaabel lahti surfida ning enne betoonkivide paigaldamist paigaldada kaabel katte alla. 3.6.2. SIDERAJATISED Projekteeritav tee kulgeb olemasolevatel kolmel Telia Eesti AS kuuluva maakaabli ohutustsoonis või nende kohal. Objekti alguses , Lihula maantee poolses otsas PK 0+19 ristub kergliiklustee optilise kaabliga . Kaabli kõrgus teepinna suhtes teadmata. 11 Pargi pool otsas , PK 2+50 on ristumine Telia sidekanaliga, kus ühes trassis on vähemalt 2 PVC100 tüüpi toru. Nende vajadusel langetamine võib nõuda suurema mahulisi kaeve- ja muid töid, milledega tööde teostaja peaks vajadusel juba eelnevalt arvestama. Enne tööde algust tuleb kaablivaldaja kohale kutsuda ning täpsustada kaablite asukohad väljasurfimise teel. Muldkeha aluspinnast ( liivkruusa kiht ) allapoole jäävad kaablid jäetakse puutumatult muldkeha sisse. Katendi kihis olevad kaablid paigaldatakse ümber või paigaldatakse torusse. PK 3+50 sideliini posti tõmb paigaldatakse ümber enne mullatööde algust. Töö teostamise kooskõlastus võtta Telia Eesti AS-ilt. 3.7. HALJASTUS Olemasolev kõrghaljastus säilib, välja arvatud 2 puud, mis on vaja eemaldada paisu nõlvadelt. Likvideerimisele kuuluvad sanglepp tüve d 25cm (1,3m kõrguselt) ja harilik jalakas tüve d 20cm (1,3m kõrguselt). Mõlemad puud on loodusliku uuenduse käigus ise kasvama hakanud puud ja ohustavad tulevikus kasvades silla tammi konstruktsiooni. Puude kännud jätta nõlva kindlustuse sisse. Tee servad kaetakse 10 cm kasvumulla kihiga ja murukülviga. Ehituse käigus rikutud haljastus taastatakse. 3.8. LIIKLUSKORRALDUS Projekteeritav tee on ettenähtud jalakäijate ja jalgratturite liikluseks. Tee tähistatakse liiklusmärkidega. Lõigule paigaldatakse liiklusmärgid vastavalt standardile EVS 613:2001 ja EVS 613:2001/A1:2008 ”Liiklusmärgid ja nende kasutamine” ja normdokumendile “Teetähistussüsteem ja selle rakendamise kord”. Liiklusmärgid paigaldatakse vastavalt kergliiklustee plaani joonistele. Kogu lõigule projekteeritud uute liiklusmärkide suurusgrupp on 0. Liiklusmärkidel kasutada järgnevaid II klassi valgustpeegeldavat kilet . 12 Liiklusmärgid peavad olema valmistatud vähemalt 2mm paksusest alumiiniumplekist. 4. TÖÖDE TEOSTAMINE Tööde teostamisel juhinduda kehtivatest seadustest , standarditest, normdokumentidest ja juhenditest. 4.1. ETTEVALMISTUSTÖÖD Tööde teostamiseks tuleb välja märkida kergliiklustee telg, muldkeha piirid, rajada piketaaž ja tähistada kinnistute piirimärkide asukohad. Enne tööde alustamist tuleb kohale kutsuda tehnovõrkude valdajate esindajad. Paisu nõlvade kindlustamiseks tuleb eelnevalt raadata 2 nõlvas kasvavat puud. Raiejäätmed veetakse ehitusplatsilt ära. Olemasoleva tee betoonplaadid lammutatakse ja utiliseeritakse. Demonteeritakse tee ääres olevad kaks istepinki. Pingid antakse üle tellijale. 4.2. MULLATÖÖD Kasvumuld eemaldatakse kogu ehitatava tee alt. Kaevandatakse ja veetakse ära sobimatu pinnas. Süvendi kaevamisel arvestatakse rajatava katendikihtide kogupaksusega. Katte pealispind peab jälgima olemas olevat looduslikku pinda. Katendi pind tõstetakse olemasolevast looduslikust pinnast kõrgemaks max 10 - 15 cm. Aluspind planeeritakse andes süvendile kahepoolne kalle ning tihendatakse . Alades kus kergliilustee trass lõikub olemasolevate kaablitega ei tohi kasutada pinnase tihendamisel vibrorulli vaid peab tihendama staatilise rulliga. 4.3. TRUUBID 13 Paisu kaldakindlustus puhastatakse survepesuga. Tugiseina lahtised osad lammutatakse ja taastatakse betoonist. Paisule paigaldatakse uus käsipuu. Käsipuu kõrgus 1,1 m. Käsipuu valmistamisel kasutatakse 40 % osas ( kaaluliselt) sepistatud detaile. Käsipuu valmistamise eskiis koostatakse ehitaja poolt ja esitatakse kooskõlastamiseks tellijale. Käsipuu püstvarbad ( materjal ristlõikega min 20x20 mm ) peavad olema mitte hõredamalt kui 5tk/jm. Tugipostide vahe 2.0m ( 2,5m ). Materjali paksus ei tohi olla õhem kui 10 mm. ( lehtmaterjali korral ) Piirde postid kinnitatakse kiilankrutega. 4.4. KATEND Paekivikillustikust alus 20 cm killustikust 16-32 ehitatakse kogu teele . Alustes kasutatava EVS –EN 13285:2010 kohase lubjakivikillustiku kategooriad EVS –EN 13242:2006+A1:2008 järgi: Terastikuline koostis Gc85-15 (tab.2) Plaatsusteguri maksimaalne väärtus FI35 (tab.5) Purustatud pindade osakaal C50/10 (tab.7) Peenosiste maksimaalne väärtus f4 (tab.8) Los Angeles`e teguri maksimaalne väärtus LA35 (tab.9) Külmakindlus F4 (tab.20) Killustikaluse kiht planeeritakse projektse kaldeni ja tihendatakse. INSPEKTOR või LOADMAN seadmega mõõdetud elastsusmoodulid ei tohi sealjuures olla väiksemad kui 120Mpa kõnniteel ja 160Mpa hoovidesse sissesõitude kohal. Betoonäärekivid paigaldatakse betoonist padjale. Äärekivide betooni tinglik mark mitte vähem kui C 35/45 XF4KK4; paindetugevuse klass 3. Äärekivid paigaldatakse betoonist sängituskihile ja toestatakse betooniga. Betoonkivist 6 cm kate paigaldatakse istepadjale vastavalt betoonkivide tootja juhisele. Üldjuhul liivapadja paksus 3 cm . Eramutesse sissesõitude killustikaluse alla paigaldada geotekstiil klass III. 14 Mahasõitudel ja paisu pealekäikudel paigaldatakse betoonkivid kuivbetooni- segule. 4.5 HALJASTUS. VÄIKEVORMID Tee nõlvad kaetakse minimaalselt 10 cm kasvumulla kihiga ja külvatakse muru. Kasvumullana kasutada sõmerat sõelutud kasvumulda millest on kivid ja juurikad väljasõelutud. Kasvumuld peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumullaks paksusega 10 cm kasutada mineraalmulda, nõrgalt happelise või neutraalse reaktsiooniga (pH 5.5 – 7.0). Kasvumulla huumuse (orgaanilise aine) sisaldus peab olema vähemalt 3 %. Kasvumuld ei tohi sisaldada kive, killustikku, umbrohujuuri ega taimedele kahjulikke aineid ning tuleb tihendada nii, et ei tekiks veelohkusid. Kasvumullana ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir tuleb ühtlustada ning tasandada niidukõlbulikuks. Kasvumuld ei tohi olla liiga tihke ja kõvastunud: peab surumisel kergesti lagunema. Töövõtja peab kindlustama, et kasvualuse valminud osadel ei liiguks rasked masinad. Juhul kui kasvualus on liigselt tihenenud, tuleb see kobestada ja taastada. Muruseemne soovitav segu: -võsundiline punane aruhein 60...80% -puhmikuline aruhein 10...20% -lambaharuhein 10...20% -harilik kastehein 5...10% Muruseemne koostis kooskõlastada linna haljastuse spetsialistiga. Muruseeme tuleb külvata ajal kui kasvualus ei ole külmunud ning muru jõuab tärgata ja juurduda enne kasvuperioodi lõppu. Soovitatav aeg aprill – mai ja juuli lõpp – septembri algus. Muul ajal külvatud muru tuleb kas iga päev korrapäraselt kasta või oodata kuni muru vihmaperioodi saabudes tärkab. Muruseemnesegu külvamistihedus peab olema 50 g/m2. Seemnesegu tuleb külvata ainult masinaga (külvikuga). Muruseemne külvamisel näha ette pikaajalise toimega muruväetis, mille külvamistihedus peab olema 30 g/m2. Muruseeme rehitsetakse mulda 1cm sügavusele ja rullitakse. Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb taastada. Paigaldatakse kolm pinki Extery TWIST või analoog vastavalt tootja juhisele, kuus rattahoidjat Extery VEE või analoog ning kolm prügikasti Extery VANDAL või analoog. 15 Paigaldatavate pinkide tugijalad peavad olema kuumtsingitud ja värvitud pulbervärviga. Puitosad peavad olema termosaarest ja töödeldud õliga. Väikevormide täpsed asukohad täpsustatakse rajamistööde käigus. 16 5. PLANEERITAVATE TÖÖDE MAHUD KULUTUSED Nr.1: ÜLDISED Kõik summad EURO Spets.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind Summa 1 2 3 4 5 6,0 1001 Ettevalmistused töövõtja piirkonnas kogusumma 1 1002 Load kogusumma 1 1003 Kindlustused kogusumma 1 1004 Töökohtade hoolduskulud kogusumma 1 1007 Liikluskorraldus kogusumma 1 1008 Proovivõtt ja katsetamine kogusumma 1 1009 Tööplaanid ja kvaliteedikontrolli kava kogusumma 1 1011 Märkimistööd kogusumma 1 1012 Ajutised tööd kogusumma 1 1013 Infotahvlid kogusumma 1 KULUTUSED Nr. 2: EHITUSOBJEKTI ETTEVALMISTAMINE Spets.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind Summa 1 2 3 4 5 6,0 20301 Liiklusmärgi eemaldamine tk 6 20314 Kõnnitee betoonkatteplaatide lammutamine ja utiliseerimine m2 1092 20317 Paisu torupiirde eemaldamine m 29,2 20206 Puude langetamine tk 2 20318 Paisu lagunenud betoonkonstruktsioonide lammutamine m3 1 20320 Istepinkide demontaas tk 2 KULUTUSED Nr. 3: MULLATÖÖD Spets.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind Summa 1 2 3 4 5 6,0 30101 Kasvupinnase eemaldamine (hkeskm=10cm) m³ 45 30103 Ehituseks sobimatu pinnase kaevandamine m³ 260 30402 Juurdeveetav pinnas m³ 20 30604 Mulde aluspinna planeerimine ja tihendamine m² 1700 Paisu nõlvade ja truubi päise kindlustamine munakividega. 30611 m² 50 Munakivid betooniseguga geotekstiilil 17 KULUTUSED Nr. 4: KATEND Spets.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind Summa 1 2 3 4 5 6,0 40501 Settekivikillustikust alus fr. 16/32, h=20 cm m² 1566 45001 Betoonäärekivide paigaldus (kõnnitee äärekivi ) m² 819 Tehiskivist sillutuskivi ( Munga kivi,hall 90% ,värvil. 10 % ) 45004 m² 1100 paigaldus KULUTUSED Nr. 5: TRUUBID JA VEEVIIMARID Spets.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind Summa 1 2 3 4 5 6,0 5016d Plastiktruup, d= 400 mm truubi pikendus m 5 KULUTUSED Nr. 6: KONSTRUKTSIOONID ( PARGI SILD ) Spets.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind Summa 1 2 3 4 5 6,0 60503 Sammaste survepesuga või liivapritsiga puhastamine m² 30 61002 Paisu käsipuude paigaldus H=1.1 m m 30 Raudbetoonist kaldasammaste remont.-betoon C35/45 60402 XD3+XF4 m3 2 61301 Gabioontarindid m3 4 KULUTUSED Nr.7: LIIKLUSKORRALDUSVAHENDID Spets.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind Summa 1 2 3 4 5 6,0 7001 Liiklusmärgid (0grupp , II kl kile ) tk 6 70701 Jalgrattahoidlad Extery VEE tk 6 KULUTUSED Nr. 8 TEHNOVÕRGUD Spets.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind Summa 1 2 3 4 5 6,0 Kaabli ja kaablikaitsetoru paigaldamine paisule (Olemasoleva 80307 m 40 kaablikaitsetoru koos kaabliga ümbertõstmine) KULUTUSED Nr. 9 MAASTIKUKUJUNDUSE JA HALJASTUSTÖÖD Spets.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind Summa 1 2 3 4 5 6,0 90002 Lubjakivikillustik , h=15 cm (kraavide kindlustus) m² 45 90004 Lubjakivikillustik , h=15 cm, geotekstiilil (kraavide kindlustus) m² 45 90201 Kasvupinnase paigaldamine h=10 cm ja muru külvamine m² 880 93001 Prügikastid VANDAL tk 3 93003 Pink TWIST tk 3 18 6. KASUTUS JA HOOLDUSJUHEND Tee kasutamis- ja hooldamisjuhend sõltub tee valdaja ja hooldetegija omavahelise kokkuleppe tingimustest. Talihoolduse käigus lükatakse lumi kergliiklustee serva. Libeduse tõrjeks on soovitav kasutada fr 2-6 killustikku . Kloriidide kasutamine ei ole lubatud. Hooldusel kasutada kergemaid mehhanisme , kogukaaluga kuni 3,5 t. Hoolde aluseks on „Tee seisundinõuded“ Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 45 17.12.2002 (RTL 2003, 1 ,2), muudetud ministri määrusega nr 85 (RT I 11.08.2011, 1). Erinõuded puuduvad. Lähtuda materjali tootjate poolt antud kasutusjuhenditest. Ühe võimaliku betoonkivide tootja kasutus ja hooldusjuhend lisatud. Suvine hooldus seisneb peamiselt tee puhastamises tolmust ja prahist. Truupide ja truubi päiste kontroll tuleb teostada kaks korda aastas ning vajadusel puhastada. Muru hooldamine: Niita 5-10 cm kõrguselt . Põuaperioodil kasta 1 kord nädalas normiga 20- 25 l/m2. Pärast kastmist peab muld olema niiske 10 cm sügavuselt. Koostas : V.Hallikmägi 19 Lisa 1 VÄIKEVORMID Istepink TWIST Pinnatöötlus: Termotöödeldud saar Tootja: http://extery.com Istepinke kokku 3tk Jagrattahoidja Vee Pinnatöötlus: RAL 9007 Tootja: http://extery.com Jalgrattahoidjaid kokku: 6tk Prügikast Vandal 75Pinnatöötlus: RAL 9007 Tootja: http://extery.com Prügikaste kokku: 3tk 20 Joonised 21 Pärnu Linnavalitsus Teie 29.01.2020 menetlus nr 197008 [email protected] Meie 31.01.2020 nr 15-2/19/57090-4 Audru aleviku jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti kooskõlastamine Olete esitanud Maanteeametile ehitusloa menetluses (ehitusloa eelnõu 29.01.2020 nr 1912271/35980) kooskõlastamiseks Pärnu maakonnas Pärnu linnas Audru alevikus riigitee nr 19101 Audru-Tõstamaa-Nurmsi km 0,00-0,30 ja 19105 Audru tee km 1,15-1,18 kaitsevööndis asuval maa-alal ning osaliselt riigitee alusel maal olemasoleva Audru aleviku jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) rekonstrueerimise põhiprojekti (HÜÜP OÜ töö nr 1-2/2016.02, edaspidi projekt). Riigitee nr 19101 km 0,28-0,30 alale on kavandatud perspektiivne JJT, mida projektiga välja ei ehitata. Rekonstrueeritava JJT laius koos äärekividega on 2,5 m, kattena on projekteeritud paekivikillustikalusele betoonkividest kate. Riigiteealuse maa osas on ette nähtud isikliku kasutusõiguse seadmine. Võttes aluseks ehitusseadustiku EhS § 70 lg 3 ja § 99 lg 3 Maanteeamet kooskõlastab HÜÜP OÜ koostatud töö nr 1-2/2016.02 „Audru aleviku kergliiklustee rekonstrueerimine“ ja annab nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvalekaldumiseks. Käesolevale kirjale on lisatud kooskõlastatud projekti asendiplaan ja seletuskiri (lisad). Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate nõuetega. 1. Esitada taotlus Maanteeameti teemaa osakonnale riigitee aluse maa kasutamiseks andmiseks või võõrandamiseks. 1.1. Juhul kui on kasutamiseks andmine, siis palume täita taotluse blankett „Riigivara kasutamiseks andmise taotlus“ (www.mnt.ee/et/ametist/blanketid). 1.2. Juhul kui võõrandamine, siis arvestada, et riigitee aluse maa võõrandamine JJT ehituse eesmärgil on riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu Vabariigi Valitsuse pädevuses vastavalt riigivaraseadusele (edaspidi RVS). 2. JJT ehitamiseks väljastab tee ehitusloa kohalik omavalitsus EhS § 39 lg1 ja § 101 lg 1 alusel. Ehitusloa saab väljastada peale kasutusõiguse ja/või võõrandamise lepingute sõlmimist. Palume kaasata Maanteeamet ehitusloa menetlusse. 3. 30 päeva enne ehitustööde algust tuleb esitada Maanteeametile EhS §43 lg 2 kohane ehitamise alustamise teatis. 4. Koos ehitamise alustamise teatisega esitada muuhulgas Maanteeametile kooskõlastamiseks ehitusaegse liikluskorralduse projekt vastavalt majandus- ja taristuministri 13.07.2015 määrusele nr 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 5. Kõik taotlused/dokumendid esitada elektrooniliselt [email protected]. Maanteeamet ei võta kohustusi JJT ehitamiseks, omanikujärelevalve teostamiseks ega hooldamiseks. Juhime tähelepanu, et Maanteeamet ei ole teostanud põhiprojektidele ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis. Soovitame huvitatud isikul tellida põhiprojekti ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“. Käesolev kiri on projekti lahutamatu osa, mis kehtib kaks aastat allkirjastamise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: HÜÜP OÜ töö nr 1-2/2016.02 asendiplaan ja seletuskiri Anna Palusalu 58507716 [email protected] 2 (2) KORRALDUS 09.03.2020 nr 152 Isikliku kasutusõiguse seadmise taotlemine kinnistutele 19101 Audru-Tõstamaa- Nurmsi tee ja 19105 Audru tee Pärnu linna kasuks Pärnu linna lähiümbruse kergliiklusteede ühtse võrgustiku välja ehitamiseks on OÜ HÜÜP koostanud Pärnu linnavalitsuse tellimusel põhiprojekti „Audru mõisapargi kõnniteede rekonstrueerimine“ (Töö nr 1-12/2016.02). Projektis on kavandatud olemasoleva kergliiklustee, mis ühendab Audru bussipeatust Audru aleviku keskasulaga rekonstrueerimine. Kergliiklustee rekonstrueerimisel on vajalik osaliselt ehitada kergliiklustee lõigud, mis asuvad kinnistutel 19101 Audru-Tõstamaa-Nurmsi tee ja 19105 Audru tee, mistõttu on vajalik seada Eesti Vabariigile kuuluvatele kinnistutele 19101 Audru-Tõstamaa-Nurmsi tee ja 19105 Audru tee isiklik kasutusõigus kergliiklustee ehitamiseks ning majandamiseks. Asjaõigusseaduse § 63 lõike 1 p unkti 1, § 225 lõike 1, § 228, kinnistusraamatu seaduse § 341 lõike 1, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõike 5, Pärnu Linnavolikogu 25.04.2019 määruse nr 15 „Linnavara valitsemise kord“ § 5 lõike 1 alusel 1. Taotleda Eesti Vabariigilt Pärnu linna (edaspidi õigustatud isik) kasuks isikliku kasutusõiguse seadmist Pärnu maakonnas, Pärnu linnas, Audru alevikus asuvatele järgmistele Eesti Vabariigi omandis olevatele kinnistutele: 1.1 19101 Audru-Tõstamaa-Nurmsi tee (kinnistusregistriosa number 8286350, katastritunnus 15904:003:0398, sihtotstarve – transpordimaa, pindala 39 606 m²) isikliku kasutusõiguse ala suurus 115 m² (asendiplaan lisa 1); 1.2 19105 Audru tee (kinnistusregistriosa number 5110050, katastritunnus 15904:003:0413, sihtotstarve – transpordimaa, pindala 87 232 m²) isikliku kasutusõiguse ala suurus 37 m² (asendiplaan lisa 2). 2. Isikliku kasutusõiguse seadmise tingimused: 2.1 isiklik kasutusõigus seatakse tähtajatult ja tasuta; 2.2 isikliku kasutusõiguse sisuks on õigustatud isiku õigus rajada ja omada isikliku kasutusõiguse aladel maatükiga püsivalt ühendatud kergliiklusteed avalikuks kasutamiseks ööpäevaringselt ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud kergliiklustee ehitamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, remontimiseks ja likvideerimiseks; 2.3 käesoleva korralduse punktis 2.2 nimetatud tööd ja tegevused teeb õigustatud isik omal kulul; 2.4 koormatavate kinnisasjadega seotud maksud ja koormised või muud riigivaraga seotud kõrvalkulud tasub õigustatud isik proportsionaalselt kasutusõiguse ulatusega. 3. Isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimisel notaritasu ja riigilõivu tasub Pärnu linn. 4. Määrata Audru osavallakeskus käesoleva korralduse alusel taotletavate isiklike kasutusõiguste valitsejaks alates isiklike kasutusõiguste kinnistusraamatusse kandmisest. 5. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Pärnu Linnavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Romek Kosenkranius (allkirjastatud digitaalselt) linnapea Tiina Roht linnasekretär 2 Lisa 1 Pärnu Linnavalitsuse 09.03.2020 korraldus nr 152 juurde Lisa 2 Pärnu Linnavalitsuse 09.03.2020 korraldus nr 152 juurde HÜÜP OÜ Riia mnt 60A-2, Pärnu 80020 Tel 51 61 593 RETTER REG NR EEP001003 ÄRIREGISTRI NR 11248045 Mk tegevusluba nr E 284/2007-P Objekt: Audru mõisa park, reg nr 16604 Objekti aadress: Audru alevik Pärnu linn Pärnu maakond Tellija: Pärnu linn, Audru osavald AUDRU MÕISAPARK KÕNNITEEDE REKONSTRUEERIMINE TÖÖ NR : 1-2/2016.02 Staad: Põhiprojekt Maastikuarhitekt: Kati Niibo Teeprojekteerija: Väino Hallikmägi OÜ TEEHOIU PARTNERID Reg .kood 11395094 Pärnu 2019 SISUKORD 1.ÜLDOSA ............................................................................................................................5 1.1.ASUKOHT ...................................................................................................................5 1.2.OLEMASOLEV OLUKORD .......................................................................................5 2.UURINGUD .......................................................................................................................6 2.1. GEODEETILISED UURINGUD .................................................................................6 2.3. KAITSEREZIIM .........................................................................................................6 2.3.1 Looduskaitse................................................................................................ 6 2.3.2 Muinsuskaitse .............................................................................................. 7 2.3.2.1 Väljavõte muinsuskaitse eritingimustest .................................................... 7 3 PROJEKTLAHENDUS .......................................................................................................9 3.1.PLAANILAHENDUS ..................................................................................................9 3.2 VERTIKAALLAHENDUS JA RISTPROFIIL .............................................................9 3.3 KATEND ................................................................................................................... 10 3.4. TRUUBID ................................................................................................................. 10 3.5.KRAAVID.................................................................................................................. 10 3.6.TEHNOVÕRGUD ...................................................................................................... 10 3.6.1.VÄLISVALGUSTUS ................................................................................ 10 3.6.2.SIDERAJATISED ................................................................................................... 11 3.7. HALJASTUS ............................................................................................................. 11 3.8.LIIKLUSKORRALDUS ............................................................................................. 11 4.TÖÖDE TEOSTAMINE ................................................................................................... 11 4.1. ETTEVALMISTUSTÖÖD ........................................................................................ 12 4.2.MULLATÖÖD ........................................................................................................... 12 4.3.TRUUBID .................................................................................................................. 12 4.4.KATEND ................................................................................................................... 13 4.5 HALJASTUS.VÄIKEVORMID ................................................................................. 13 6. KASUTAMIS ja HOOLDUSJUHEND ............................................................................ 15 Joonised: 1. Asukohaplaan (väljavõte Maa-ameti kaardiserverist). 2. Asendiplaan PROJEKTEERIMISNÕUDED Kõnnitee Audru alevikus PROJEKTEERIMISNÕUDED 1.Tee asukoht ,tehnilised andmed 1.1. Kõnnitee asub Pärnu linnas , Audru alevikus 1.2.Olemasoleva kõnnitee lõigus Audru tee-Pärna allee renoveerimine 1.3. Uue kõnnitee kuni Pargi tänavani projekteerimine 1.4. Kõnnitee laius koos äärekividega 2,5 m. Betoonkivi kate ,Munga kivi , Äärekividega. 1.5. Olemasolev valgustus säilib 2.Uurimistööd 2.1Tellija poolt antakse üle geodeetiline alusplaan 3.Projekti koosseis 3.1. Kergliiklustee osa 3.1.1.Seletuskiri koos võimalikult detailiseeritud tööde mahtude tabeliga. 3.1.2. Projekti asukohaskeem koostatakse mitte väiksemas mõõtkavas kui 1:25000; asendiplaan mõõtkavas 1:500 või 1:1000, tee servajooniseid ,rajatavaid ja korrastatavaid haljasribasid ning vajadusel kraavitust, vertikaalplaneerimisjooni kõikidele teede ristumistele; liikluskorralduse joonist, liikluskorraldusvahendite paigaldamist; ehitusmaterjalide ja –tööde koondtabeleid; kasutamis- ja hooldusjuhendeid; tänava ehitusmaksumuse hinnangut. 3.2.Paisu osa. 3.2.1.Lahendada piirde asendamine 3.2.2.Lahendada nõlvade kindlustus 4.Kooskõlastamine 4.1.Projekteerijal korraldada projekteerimise käigus koostöös tellijaga vähemalt üks kord kuus töökoosolekuid kavandatavate projektlahenduste aruteluks ja tellijaga kooskõlastamiseks 4.2.Projekt tervikuna kooskõlastada Maanteeameti lääne regiooniga, Pärnumaa Keskkonna teenistusega , Audru Vallavalitsusega , projektiga seotud kommunikatsioonide omanikega ja kõigi ehituse tsooniga piirnevate katastriüksuste omanikega 5.Vormistamisnõuded Tööprojekt vormistada 3 eksemplaris paberkandjal ja 1 eksemplaris CD-l. Joonised esitada digitaalselt dwg ja pdf kujul. 6.Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest ,standarditest, normdokumentidest ja juhenditest Koostas: V.Kobolt Audru Vallavalitsuse majandusspetsialist Projekteerimisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest ja juhenditest: 1. “Nõuded ehitusprojektile” Maj. Ja taristuministri 17.07.2015 määrus 97 2. „Tee projekteerimise normid „ Maj.ja taristuministri 05.08.2015 Määrus nr 106 3. „Omanikujärelevalve tegemise kord „ Maj.ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 80 4. Liikluskorralduse nõuded teetöödel” (MKM määrus nr.90, 03.07.2015.a.) 5. Tee ehitamise kvaliteedi nõuded MKM 03.08.2015 määrus nr 101 6. EVS 843:2016 „Linnatänavad“ 7. Tee-ehitusmaterjalidele ja –toodetele esitatavad nõuded Ja nendele nõuetele vastavuse tõendamise kord . MKM 22.09.2014. määrus 74 8. Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise ,ehitamise ja remondi juhis . MA peadir . 05.01.2016 kk.nr 0001 9. EVS-EN 1338: 2003+AC:2006 Betoonist sillutisekivid. Nõuded ja katsemeetodid 10. “Teetööde tehnilised „ Maanteeamet 2019 11. EVS –EN 13285:2018 Sidumata segud .Spetsifikatsioonid 12. EVS-NE 13242:2006 +A1:2008 .Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid 13. EVS 613:2001/A2:2016 ”Liiklusmärgid ja nende kasutamine” 1.ÜLDOSA Tehniline projekt on koostatud Pärnu linna, Audru osavalla tellimusel. Projekt käsitleb: Audrus alevikus Pärnu linna omandis oleval Paisu park kinnistul (katastritunnus 62401:001:0278) asuva olemasoleva kergliiklustee renoveerimist ( uue katte ehitamine) ja eraldi ehitusetapis perspektiivselt rajatavat 19101 Audru- Tõstamaa-Nurmsi tee ületamiseks kavandatud kergliiklustee lõiku. Esitatud projekteerimisnõuded: Katte laius 2,5 m Katend –betoon kõnniteekivid Katte põikkalle-kahepoolne , 2% 1.1.ASUKOHT Kergliiklustee saab alguse 19105 Audru teelt ja kulgeb paralleelselt 19101 Audru-Tõstamaa-Nurmsi teega. Üks kergliiklustee haru on suunaga 19101 Audru-Tõstamaa-Nurmsi teele ja teine kergliiklustee haru suundub üle Uruste oja kuni Pärna alleeni . Planeeritava tee asukoht on tähistatud punase punktiirjoonega. Allikas:www.maaamet.ee 1.2.OLEMASOLEV OLUKORD Olemasolevaks teekatteks on kohapeal valatud betoonplaadid. Tee plaadid on kohati purunenud, vuugikohad avanenud ja liiklemiseks ohtlik. ( Fotod 1 ja 2.) Uruste oja paisu nõlva kindlustus on lagunenud ning nõlvas kasvab paisu ohustav puu .( Foto 3 ). Truup d= 400 ja truubi otsa kindlustus on heas seisukorras kuid tee nõlv on ära vajunud. Tee kõrval olev haljastus on rahuldavalt hooldatud. Olemasolevad pargipingid vajavad asendamist. Foto 1. Foto 2. Foto 3. 2.UURINGUD 2.1. GEODEETILISED UURINGUD Mõõdistustööd toimusid 2016. aasta veebruar OÜ Kinnisvaraekspert poolt . Töö nr.6681. 16.02.2016. Mõõdistuste tellija Audru Vallavalitsus (tänane Audru osavald) Projekti korrektuur on teostatud OÜ Kinnisvaraekspert poolt koostatud topo- geodeetilisel alusplaanil nr 7957 11.03.2019 2.2.EHITUSGEOLOOGILISED JA HÜDROGEOLOOGILISED UURINGUD Geoloogilisi uuringuid ei teostatud. 2.3. KAITSEREZIIM 2.3.1 Looduskaitse Audru mõisa park on looduskaitsealune park, reg kood KLO1200068. Tegevus kaitsealuses pargis peab olema kooskõlas „Looduskaitseseadusega“, samuti reguleerib tegevust kaitsealuses pargis Eesti Vabariigi Valitsuse määrus nr 64, 3. märtsi 2006. a „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“. 2.3.2 Muinsuskaitse Audru mõisa park on muinsuskaitsealune park, mälestis on kaitse alla võetud kultuuriministri määrusega "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 21.04.1998 määrus nr. 13, (RTL 1998, 179/180, 697) Kuupäev: 21.04.1998. Pargil on määratud kaitsevöönd "Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967) Kuupäev: 21.06.2006. 2.3.2.1 Väljavõte muinsuskaitse eritingimustest Muinsuskaitse eritingimused 1. Audru mõisa peahoone vahetu ümbrus kujundada regulaarseid pargielemente kasutades. Maastikupark kahel pool jõe kallastel kujundada vabakujulisi pargielemente kasutades; 2. Leida kujunduslikult võimalus tugevdada sidet mõisa hoonestatud ala ja pargi vahel; 3. Teedevõrgu korrastamisel lähtuda olemasolevatest jalgteedest kuid võtta aluseks ka säilinud ajaloolised pargiplaanid. Vähemkasutatavad, kuid ajalooliselt olulised teed markeerida nt säilitada osad teed pinnasteena või markeerida niitmisega. Teedevõrgu kujundamisel võtta aluseks maastikupargile iseloomulik vabakujuline kujunduslahendus. Teede asukohtade valikul arvestada väljakujunenud puistu ja puujuurtega, et ehituse käigus võimalikult vähe kahjustada põlispuude juurestikku. Teedevõrgu planeerimisel on oluline arvestada ka pargi avatud ja suletud aladega, et jalgtee läbiks võimalikult erinevailmelist pargiala; 4. Teekattena kasutada kas graniitkivi, graniitsõelmeid või purustatud kruusa, teed rajada ilma ääriseta. Pargi puistuosas, kus teed on vähemkäidavamad markeerida tee asukoht niites tee kohta minimaalselt 2x kuus; 5. Audru jõgi puhastada, süvendada, rippsildade vahelisele alale kavandada paadi hoidmise võimalused. Kallastelt eemaldada isetekkelised puud. Kogu pargi ulatuses avada vaateid jõele; 6. Jõe kaldale säilinud asukohale kavandada pargipaviljon. Kujunduslahenduse aluseks kasutada säilinud ajaloolist fotot (vt lisa 1); 7. Enne kujunduslahenduse väljatöötamist on vajalik teostada pargile dendroloogiline inventeerimine; 8. Lisaks puistu tervislikule olukorrale lähtuda raiete kavandamisel olulistest ja võimalikest uutest vaatesuundadest. Olulisemate vaatesuundade kohta vt täpsemalt lisa 4; 9. Kogu pargialal vajavad lahendamist väikevormid – prügikastid, vaasid, istepingid. Materjalide valikul lähtuda ajaloolisesse konteksti sobivatest materjalidest nagu näiteks metall, kivi, puit. Toodete valikul eelistada Eestis toodetud väikevorme; 10. Laululava ümbruse puistusse võib rajada discgolfi mängimise võimalused; 11. Uute jalgteede serva näha ette pargivalgusteid. Valgustite asukoha valikul arvestada olemasolevate puude võrade ning juurestikuga, et vältida rajamisel võimalikke kahjustusi pargipuudele. Valgustite paigaldamisel kasutatav tehnika ei tohi kahjustada olemasolevaid puid; 12. Uusistutuse planeerimisel kogu pargis jälgida, et säilivad olulisemad vaatesuunad ümbritsevale maastikule; 13. Istutustena näha ette põõsarinde täiendamist; 14. Muinsuskaitse eritingimused kooskõlastatakse Muinsuskaitseametis ja need kehtivad 5 aastat alates kooskõlastamise päevast. Muinsuskaitse eritingimuste kehtivust võib põhjendatud juhul pikendada ühe korra viie aasta võrra; 15. Muinsuskaitselise järelevalve vajaduse määrab Muinsuskaitseamet. Muinsuskaitselist järelevalvet võib teostada pädev isik. Muinsuskaitseline järelevalve dokumenteeritakse ja nõuetekohane aruanne esitatakse ametile kuue kuu jooksul pärast tööde lõppemist. Kui muinsuskaitse eritingimustega määratud muinsuskaitseline järelevalve on teostatud ja aruanne koostatud nõuetekohaselt, hüvitatakse muinsuskaitselise järelevalve tellijale järelevalve tegemise kulu 50% kuid mitte rohkem kui 1500 eurot. 16. Mälestise konserveerimisel, restaureerimisel ning ehitamisel järgitakse Muinsuskaitseameti poolt kooskõlastatud ehitusprojekti või tegevuskava ja tööde tegemise loaga sätestatud tingimusi; 17. Enne tööde algust mälestisel tuleb taotleda tööde luba. 3 PROJEKTLAHENDUS 3.1.PLAANILAHENDUS Olemasoleva kergliiklustee asukohta projektis ei muudetud. Projektiga on arvestatud perspektiivselt rajatava ülekäigu võimalusega üle 19101 Audru- Tõstamaa-Nurmsi tee. Kergliiklustee alevikupoolne lõik viiakse kokku Pärna alleelt (19114 Audru Valgeranna teelt) alguse saava asfalteeritud tee lõiguga. Plaanijoonisel olevat perspektiivset 19101 Audru-Tõstamaa-Nurmsi teed ületavat lõiku käesoleva projektiga välja ei ehitata. Vastavalt tellija poolt esitatud täpsustusele ei käsitle käesolev projekt kergliiklustee ehitust kuni Pargi tänavani ( vt lähteülesande p.1.3. ) 3.2 VERTIKAALLAHENDUS JA RISTPROFIIL Pikiprofiilis jälgib tee maapinda jäädes 5-15 cm olemasolevast maapinnast kõrgemaks . Tee on projekteeritud kahepoolse kaldega 2% . Teepeenraid ei ole. Betoonkivi toestuseks paigaldatakse kahele poole teed betoonäärekivi. Äärekivi teepinnast üles ei tõsteta vaid jääb kattega samasse pinda. Mullatööde käigus rikutud looduslik pind tasandatakse. Teeservad haljastatakse 0,5 m laiuselt. 3.3 KATEND Kõnniteele on projekteeritud järgmise konstruktsiooniga katend.  Betoonkivi , Munga kivi , hall 6 cm  Tehnoloogiline kiht ( liiv ) 3 cm  Kiilutud paekivikillustikalus 20 cm  Looduslik pinnas ( aluspinnas ) 3.4. TRUUBID Rekonstrueeritaval teelõigul PK 3+73 olev plastik truup d=400 pikendatakse . Truubi läbimõõdu valikul on lähtutud olemasoleva truubi läbimõõdust. Truubi väljavoolu ava nõlvad kindlustatakse kividega läbimõõt 10-20 cm. Kivid paigaldatakse betooniseguga III klassi geodekstiilil. Samuti kindlustatakse Uruste oja olemasoleva paisu allavoolu nõlvad. Paisu nõlvade püsivuse tagamiseks paigaldatakse nõlva alla kivikindlustuse toeks gabioonid. 3.5.KRAAVID Uusi kraave ei kaevata. 3.6.TEHNOVÕRGUD 3.6.1.VÄLISVALGUSTUS Käesolev projekt ei käsitle valgustuse paigaldamist. Olemasoleval teelõigul on valgustus paigaldatud. Uruste oja paisu juures tuleb torus olev kaabel lahti surfida ning enne betoonkivide paigaldamist paigaldada kaabel katte alla. 3.6.2.SIDERAJATISED Projekteeritav tee kulgeb olemasolevatel kolmel Telia Eesti AS kuuluva maakaabli ohutustsoonis või nende kohal. Enne tööde algust tuleb kaablivaldaja kohale kutsuda ning täpsustada kaablite asukohad väljasurfimise teel. Muldkeha aluspinnast ( liivkruusa kiht ) allapoole jäävad kaablid jäetakse puutumatult muldkeha sisse. Katendi kihis olevad kaablid paigaldatakse ümber või paigaldatakse torusse. PK 3+50 sideliini posti tõmb paigaldatakse ümber enne mullatööde algust. Töö teostamise kooskõlastus võtta Telia Eesti AS-ilt. 3.7. HALJASTUS Olemasolev kõrghaljastus säilib, välja arvatud 2 puud, mis on vaja eemaldada paisu nõlvadelt. Puu känd jätta nõlva kindlustuse sisse. Tee servad kaetakse 10 cm kasvumulla kihiga ja murukülviga. Ehituse käigus rikutud haljastus taastatakse. 3.8.LIIKLUSKORRALDUS Projekteeritav tee on ettenähtud jalakäijate ja jalgratturite liikluseks. Tee tähistatakse liiklusmärkidega. Lõigule paigaldatakse liiklusmärgid vastavalt standardile EVS 613:2001 ja EVS 613:2001/A2:2016 ”Liiklusmärgid ja nende kasutamine” ja normdokumendile “Teetähistussüsteem ja selle rakendamise kord”. Liiklusmärgid paigaldatakse vastavalt kõnnitee plaani joonistele. Kogu lõigule projekteeritud uute liiklusmärkide suurusgrupp on 0 .Liiklusmärkidel kasutada järgnevaid II klassi valgustpeegeldavat kilet . Liiklusmärgid peavad olema valmistatud vähemalt 2mm paksusest alumiiniumplekist. 4.TÖÖDE TEOSTAMINE Tööde teostamisel juhinduda kehtivatest seadustest , standarditest, normdokumentidest ja juhenditest. 4.1. ETTEVALMISTUSTÖÖD Tööde teostamiseks tuleb välja märkida kõnnitee telg ,muldkeha piirid , rajada piketaaž ja tähistada kinnistute piirimärkide asukohad. Enne tööde alustamist tuleb kohale kutsuda tehnovõrkude valdajate esindajad. Paisu nõlvade kindlustamiseks tuleb eelnevalt raadata 2 nõlvas kasvavat puud. Raiejäätmed veetakse ehitusplatsilt ära. Olemasoleva tee betoonplaadid lammutatakse ja utiliseeritakse. Demonteeritakse tee ääres olevad kaks istepinki. Pingid antakse üle tellijale. 4.2.MULLATÖÖD Kasvumuld eemaldatakse kogu ehitatava tee alt. Kaevandatakse ja veetakse ära sobimatu pinnas. Süvendi kaevamisel arvestatakse rajatava katendikihtide kogupaksusega. Katte pealispind peab jälgima olemas olevat looduslikku pinda. Katendi pind tõstetakse olemasolevast looduslikust pinnast kõrgemaks max 10 - 15 cm. Aluspind planeeritakse andes süvendile kahepoolne kalle ning tihendatakse . Alades kus jalgratta- ja jalgtee trass lõikub olemasolevate kaablitega ei tohi kasutada pinnase tihendamisel vibrorulli vaid peab tihendama staatilise rulliga. 4.3.TRUUBID Paisu kaldakindlustus puhastatakse survepesuga. Tugiseina lahtised osad lammutatakse ja taastatakse betoonist. Paisule paigaldatakse uus käsipuu. Käsipuu kõrgus 1,1 m. Käsipuu valmistamisel kasutatakse 40 % osas ( kaaluliselt) sepistatud detaile. Käsipuu valmistamise eskiis koostatakse ehitaja poolt ja esitatakse kooskõlastamiseks tellijale. Käsipuu püstvarbad ( materjal ristlõikega min 20x20 mm ) peavad olema mitte hõredamalt kui 5tk/jm. Tugipostide vahe 2.0m ( 2,5m ). Materjali paksus ei tohi olla õhem kui 10 mm. ( lehtmaterjali korral ) Piirde postid kinnitatakse kiilankrutega. 4.4.KATEND Paekivikillustikust alus 20 cm killustikust 16-32 ehitatakse kogu teele . Alustes kasutatava EVS –EN 13285:2018 kohase lubjakivikillustiku kategooriad EVS –EN 13242:2006+A1:2008 järgi: Terastikuline koostis Gc85-15 (tab.2) Plaatsusteguri maksimaalne väärtus FI35 (tab.5) Purustatud pindade osakaal C50/10 (tab.7) Peenosiste maksimaalne väärtus f4 (tab.8) Los Angeles`e teguri maksimaalne väärtus LA35 (tab.9) Külmakindlus F4 (tab.20 Killustikaluse kiht planeeritakse projektse kaldeni ja tihendatakse. INSPEKTOR või LOADMAN seadmega mõõdetud elastsusmoodulid ei tohi sealjuures olla väiksemad kui 120Mpa kõnniteel ja 160Mpa hoovidesse sissesõitude kohal. Betoonäärekivid paigaldatakse betoonist padjale. Äärekivide betooni tinglik mark mitte vähem kui C 35/45 XF4KK4; paindetugevuse klass 3. Äärekivid paigaldatakse betoonist sängituskihile ja toestatakse betooniga. Betoonkivist 6 cm kate paigaldatakse istepadjale vastavalt betoonkivide tootja juhisele. Üldjuhul liivapadja paksus 3 cm . Eramutesse sissesõitude killustikaluse alla paigaldada geotekstiil klass III. Mahasõitudel ja paisu pealekäikudel paigaldatakse kõnnitee betoonkivid kuivbetooni-segule. 4.5 HALJASTUS.VÄIKEVORMID Tee nõlvad kaetakse minimaalselt 10 cm kasvumulla kihiga ja külvatakse muru. Kasvumullana kasutada sõmerat sõelutud kasvumulda millest on kivid ja juurikad väljasõelutud. Kasvumuld peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumullaks paksusega 10 cm kasutada mineraalmulda, nõrgalt happelise või neutraalse reaktsiooniga (pH 5.5 – 7.0). Kasvumulla huumuse (orgaanilise aine) sisaldus peab olema vähemalt 3 %. Kasvumuld ei tohi sisaldada kive, killustikku, umbrohujuuri ega taimedele kahjulikke aineid ning tuleb tihendada nii, et ei tekiks veelohkusid. Kasvumullana ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir tuleb ühtlustada ning tasandada niidukõlbulikuks. Kasvumuld ei tohi olla liiga tihke ja kõvastunud: peab surumisel kergesti lagunema. Töövõtja peab kindlustama, et kasvualuse valminud osadel ei liiguks rasked masinad. Juhul kui kasvualus on liigselt tihenenud, tuleb see kobestada ja taastada. . Muruseemne soovitav segu: -võsundiline punane aruhein 60...80% -puhmikuline aruhein 10...20% -lambaharuhein 10...20% -harilik kastehein 5...10% Muruseemne koostis kooskõlastada linna haljastuse spetsialistiga Muruseeme tuleb külvata ajal kui kasvualus ei ole külmunud ning muru jõuab tärgata ja juurduda enne kasvuperioodi lõppu. Soovitatav aeg aprill – mai ja juuli lõpp – septembri algus. Muul ajal külvatud muru tuleb kas iga päev korrapäraselt kasta või oodata kuni muru vihmaperioodi saabudes tärkab. Muruseemnesegu külvamistihedus peab olema 50 g/m2. Seemnesegu tuleb külvata ainult masinaga (külvikuga). Muruseemne külvamisel näha ette pikaajalise toimega muruväetis, mille külvamistihedus peab olema 30 g/m2. Muruseeme rehitsetakse mulda 1cm sügavusele ja rullitakse. Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb taastada. Paigaldatakse kolm pinki Extery TWIST või analoog vastavalt tootja juhisele, kuus rattahoidjat Extery VEE või analoog ning kolm prügikasti Extery VANDAL või analoog. Paigaldatavate pinkide tugijalad peavad olema kuumtsingitud ja värvitud pulbervärviga. Puitosad peavad olema termosaarest ja töödeldud õliga. 6. KASUTAMIS ja HOOLDUSJUHEND Tee kasutamis- ja hooldamisjuhend sõltub tee valdaja ja hooldetegija omavahelise kokkuleppe tingimustest. Talihoolduse käigus lükatakse lumi kõnnitee serva. Libeduse tõrjeks on soovitav kasutada fr 2-6 killustikku . Kloriidide kasutamine ei ole lubatud. Hooldusel kasutada kergemaid mehhanisme , kogukaaluga kuni 3,5 t. Hoolde aluseks on „Tee seisundinõuded“ Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 45 17.12.2002 (RTL 2003, 1 ,2), muudetud ministri määrusega nr 85 (RT I 11.08.2011, 1). Erinõuded puuduvad. Lähtuda materjali tootjate poolt antud kasutusjuhenditest. Ühe võimaliku betoonkivide tootja kasutus ja hooldusjuhend lisatud. Suvine hooldus seisneb peamiselt tee puhastamises tolmust ja prahist. Truupide ja truubi päiste kontroll tuleb teostada kaks korda aastas ning vajadusel puhastada. Muru hooldamine: Niita 5-10 cm kõrguselt . Põuaperioodil kasta 1 kord nädalas normiga 20- 25 l/m2. Pärast kastmist peab muld olema niiske 10 cm sügavuselt. Koostas : V.Hallikmägi Joonised Hr Romek Kosenkranius Teie: 27.07.2015 kiri nr 16- Pärnu Linnavalitsus 2/15020/2015-4 Meie: kuupäev digitaalallkirjas nr 9.2-13.8.2/00678 Pärnu linnapiirkonna tegevuskava kooskõlastamine Austatud härra Kosenkranius Rahandusministeerium kooskõlastab siseministri 03.03.2015 määruse nr 9 „Toetuse andmise tingimused meetmes „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng““ § 12 lõike 3 alusel meetme raames koostatud Pärnu linnapiirkonna tegevuskava eelnõu järgmiste märkustega. a) Palume enne tegevuskava kinnitamist üle vaadata ja vajadusel ajakohastada tegevuskavas eeldatavad taotluse esitamise ja projekti lõpetamise tähtajad; b) Palume enne tegevuskava kinnitamist üle vaadata projektiettepanekute panus väljundnäitajasse ja vajadusel korrigeerida. Näiteks projektiettepaneku „Säästlikke liikumisviise toetav pärnu linnasüda“ panus väljundnäitajasse tuleb viia kooskõlla projektiettepanekus toodud andmetega (23 000 m²). Tegevuskavas projektiettepanekute juurde, mis panustavad väljundnäitajasse „Loodud lasteaia- ja lapsehoiukohtade arv“ palume lisada ka väljundindikaator „Linnapiirkondades ehitatud või renoveeritud avaliku kasutusega või ärihoonete pindala“ ning tuua välja kavandatava lasteaiahoone indikatiivne netopind. c) Tahkuranna valla projektiettepaneku „Pärnu linna ja Uulu küla sidumine, kergliiklustee Pärnu linnapiirilt“ kergliiklustee trassivalik peab enne taotluse esitamist olema asjaomaste osapoolte vahel kokku lepitud ja kooskõlastatud. Kahe paralleelse tee rajamine ei ole otstarbekas ega põhjendatud, tagatud peab olema projekti raames rajatava kergliiklustee ühendumine Pärnu linna kergliiklusteede võrgustikuga. d) Juhime tähelepanu, et juhul kui projektis on tegemist tegutsevale lasteaiale juurdeehituse rajamisega, siis abikõlblikuks loetakse need tööd, mis on vajalikud uute lasteaiakohtade juurdeloomiseks ja selleks vajalike ümberkorralduste teostamiseks olemasolevas hoones (näit. teenindavate ruumide laiendus jms). Muud lasteaia rekonstrueerimisega seotud kulud ei pruugi olla abikõlblikud. Täpsemalt kooskõlastatakse meetmest abikõlblikud kulud ja töömaa piirid rakendusüksusega eelnõustamise käigus. e) Märgime ühtlasi, et Pärnu linnapiirkonna tegevuskavas ei ole ühtegi projekti, mis panustaks meetme väljundindikaatorisse „Kogu linnapiirkonna ühistranspordivõrgustikku arendavate ning liikuvust arendavate ja uuenduslike kergliikluse edendamise projektide arv“. Pärnu linnapiirkonna reservnimekirja kergliiklusteede rajamise kesksust ja võrdlemisi väikest mahtu arvestades, tuleks põhinimekirjast vahendite vabanemisel kaaluda enne reservprojektide rahastamist täiendava taotlusvooru korraldamist projektiettepanekutele, mille tegevused oleksid Endla 13 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee / registrikood 70000272 suunatud lisaks ka säästvate ühistranspordilahenduste arendamisele või linnapiirkonna liikumiskeskkonna nutikate lahenduste kasutusele võtmiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Arto Aas Riigihalduse minister Andres Heldring 611 3106 [email protected] 2 (2) NOTARIAALMÄRGE. Mina, Pärnu notar Irina Luih, kelle büroo asub aadressil Pärnus, Rüütli 40a, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust.
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →