Ave Kiviberg Teie 17.12.2019, 19.02.2020
Telia Eesti AS
[email protected] Meie 13.03.2020 nr 7-1/20/2996-2
Vastus selgitustaotlusele (tehnovõrkude
seadusjärgne talumiskohustus)
Austatud Ave Kiviberg
Olete pöördunud Maa-ameti poole tehnorajatiste seadusjärgset talumiskohustust puudutavate
küsimustega. Soovite teada, kas talumiskohustuse tekkimiseks tuleb seada isiklik kasutusõigus või
sundvaldus, kui sidetrassid on rajatud ajavahemikus 1997-2000 käesoleval ajal Eesti Vabariigile
kuuluvatele (ajavahemikus 2014-2017 esmakinnistatud) kinnisasjadele või kehtib nende suhtes
asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (edaspidi AÕSRS) § 152 lõikest 1 tulenev seadusjärgne
talumiskohustus. Lisaks soovite teada, et kui maavanem riigimaa ajutise valitsejana on varem
haldusaktiga otsustanud seada reformimata maale rajatud tehnorajatise talumiskohustuse
tekkimiseks isikliku kasutusõiguse, kuid käesoleval ajal soovitakse isikliku kasutusõiguse asemel
seada sundvaldust, siis kas selleks tuleb Maa-ametil maavanema haldusakti muuta või kehtetuks
tunnistada ning kui, siis millises etapis ja millisel kujul.
AÕSRS § 152 lõige 1 sätestab alates 01.01.2019, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma
olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist.
Teie esimesele küsimusele vastamiseks on Maa-amet 14.01.2020 kirjaga nr 1-11/20/1 pöördunud
Justiitsministeeriumi poole. Justiitsministeerium on 21.02.2020 vastuskirjas nr 10-4/279-2
„seisukohal, et kõiki asjaolusid arvestades tuleb AÕSRS § 152 lg-t 1 tõlgendada selliselt, et see
hõlmab ka võimalikud ebaselged olukorrad, kus kokkulepe ei pruugi olla korrektselt vormistatud,
st eraldi kirjaliku dokumendina ja mõlema poole poolt allkirjastatud. Kui on siiski kahtlus, et
korrektselt vormistatud kokkuleppe puudumine võib tekitada tulevikus vaidlusi, soovitame selguse
huvides seada kas isikliku kasutusõiguse või sundvalduse, et vältida segaduse süvenemist.“
Seega, tulenevalt alates 01.01.2019 kehtivast AÕSRS § 152 lõike 1 sõnastusest ja
Justiitsministeeriumi seisukohast selle sätte tõlgendamise kohta, oleme seisukohal, et ka Teie
nimetatud sidetrasside osas kehtib seadusjärgne talumiskohustus ning isikliku kasutusõiguse või
sundvalduse seadmine otseselt nõutav ei ole. Samas on see siiski soovitatav, kuna Maa-amet
Keskkonnaministeeriumi volitatud asutusena tegeleb mh Keskkonnaministeeriumi valitsemisel
olevate kinnisasjade võõrandamisega. Selleks, et ka sidetrasside (tehnorajatiste) aluste
kinnisasjade tulevastel omanikel oleks üheselt selge, et sidetrasside suhtes kehtib talumiskohustus,
on kõige kindlam seada isiklik kasutusõigus või sundvaldus.
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 /
[email protected] / www.maaamet.ee
Registrikood 70003098
Seoses Teie teise küsimusega selgitame, et Vabariigi Valitsuse 03.09.1996 määrusega nr 226
kinnitatud „Maa riigi omandisse jätmise korra” (edaspidi Kord) punkti 20 kohaselt on maareformi
seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maa valitsejaks alates 01.01.2018 Maa-amet. Tulenevalt punkti
21 alapunktist 1 võtab Maa-amet mh vastu otsuseid ja teeb toiminguid kohaliku omavalitsuse
üksusega eelnevalt kooskõlastatud tehnovõrgu või -rajatise rajamise eesmärgil riigimaa piiratud
asjaõigusega koormamisega seotud küsimustes. Selliseks piiratud asjaõiguseks on ka isiklik
kasutusõigus. Tulenevalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 2 lõikest 2 vastab
sundvaldus sisult isiklikule kasutusõigusele. Seega on Maa-ametil õigus seoses reformimata maale
tehnovõrgu või -rajatise rajamisega anda nõusolekuid nii isikliku kasutusõiguse kui ka
sundvalduse seadmiseks.
Kuna haldusakti muutmise ja kehtetuks tunnistamise otsustab haldusorgan, kelle pädevuses oleks
haldusakti andmine muutmise või kehtetuks tunnistamise ajal (haldusmenetluse seaduse § 68 lõige
2), siis on Maa-ametil õigus otsustada ka maavanemate poolt Korra varasema redaktsiooni alusel
vastu võetud haldusaktide muutmise ja kehtetuks tunnistamise üle, rakendades sealjuures
kaalutlusõigust. Arvestades, et isiklik kasutusõigus ja sundvaldus on sisult kattuvad, samuti
menetlusökonoomia põhimõtet, ei pea Maa-amet, olukorras kus maavanem on varem otsustanud
seada reformimata maale rajatud tehnorajatise talumiskohustuse tekkimiseks isikliku
kasutusõiguse, kuid käesoleval ajal soovitakse isikliku kasutusõiguse asemel seada sundvaldust,
otstarbekaks maavanema varasema otsuse muutmist ega kehtetuks tunnistamist. Kõnealustel
juhtudel tuleb lugeda riigimaa ajutise valitseja nõusolek sundvalduse seadmiseks antuks isikliku
kasutusõiguse seadmisega nõustumisega. Olukord on teine, kui maavanema otsuse tegemisele
järgneva aja jooksul on muutunud tehnorajatise olulised andmed, kasutusala vms. Sellisel juhul
tuleb Maa-ametil riigimaa ajutise valitsejana võtta vastu uus otsus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Triinu Rennu
peadirektori asetäitja
Lisa: 1. Maa-ameti 14.01.2020 kiri nr 1-11/20/1;
2. Justiitsministeeriumi 21.02.2020 kiri nr 10-4/279-2.
Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Maanteeamet
Sven Haljas
665 0783
[email protected]
2
Justiitsministeerium
[email protected] 14.01.2020 nr 1-11/20/1
Selgitustaotlus tehnovõrgu ja -rajatise
seadusjärgse talumiskohustuse kohta
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 03.09.1996 määrusega nr 226 kinnitatud „Maa riigi omandisse
jätmise korra” (edaspidi Kord) punktist 20 on maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maa
valitsejaks Maa-amet. Valdav osa maid on tänaseks päevaks reformitud. Siiski on järel veel
reformimata maid, mille osas Maa-amet riigimaa ajutise valitsejana täidab Korra punktis 21
sätestatud ülesandeid. Peamiselt lasub Maa-ametil kohustus võtta vastu otsuseid ja teha toiminguid
kohaliku omavalitsuse üksusega eelnevalt kooskõlastatud tehnovõrgu või -rajatise rajamise
eesmärgil riigimaa piiratud asjaõigusega koormamisega seotud küsimustes.
Tehnovõrgu ja -rajatise mõiste võeti kasutusse 01.04.1999 jõustunud seadusemuudatustega ning
alates sellest ajast on tehnovõrgu ja -rajatise talumiskohustust reguleerivaid norme, sh
asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (edaspidi AÕSRS) §-i 152 korduvalt muudetud.
Talumiskohustuse põhiseaduspärasust on analüüsitud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve
kolleegiumi 30.04.2004 otsuses asjas nr 3-4-1-3-04.
Pikka aega on kehtinud põhimõte, mille kohaselt kinnisasja omanik on kohustatud taluma
olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist, kui
esmakinnistamine toimus enne 1999. aasta 1. aprilli. Alates 01.01.2019 sätestab AÕSRS § 152
lõige 1, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on
püstitatud enne maa esmakinnistamist. See tähendab, et käesoleval ajal kehtiva AÕSRS § 152 lõike
1 sõnastuse kohaselt ei oma enam tähtsust, millal esmakinnistamine on toimunud ning kinnisasja
omanik on kohustatud taluma kõiki olemasolevaid tehnovõrke või -rajatisi, mis on püstitatud enne
maa esmakinnistamist. Samas, seletuskirjast asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde selgub, et AÕSRS § 152 muutmise eesmärgiks ei olnud
laiendada seadusjärgset talumiskohustust.
Viidatud seletuskirjas on selgitatud, et AÕSRS § 152 muutmise „eesmärk on seadusjärgse
tehnovõrgu talumise kohustuse tingimuste ühtlustamine. Alates 01.04.1999 kuni 25.03.2007
kehtinud AÕSRS § 152 lg 2 teine lause nägi ette, et kinnistusraamatusse veel kandmata maale või
riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluvale maale tehnorajatise püstitamiseks piisab
lihtkirjalikust või notariaalsest kokkuleppest maa omanikuga. Praktikas käsitleti seda
talumiskohustust samuti seadusjärgsena, st ka maa hilisemal kinnistamisel jäeti see
kinnistusraamatusse kandmata. Seaduse 26.03.2007 jõustunud redaktsioon (mis sisuliselt kehtib
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 /
[email protected] / www.maaamet.ee
Registrikood 70003098
ka praegu) näeb tehnovõrgu seadusjärgse talumiskohustuse ette ainult juhul, kui tehnovõrgu osaks
olev rajatis püstitati kinnisasjale või kinnistamata maale enne 01.04.1999. Selle muudatusega
muutus ebaselgeks nende rajatiste staatus, mis olid hiljem rajatud kinnistamata maale kokkuleppel
riigi või kohaliku omavalitsuse üksusega, eriti kui see maa oli vahepeal kinnistatud ja
võõrandatud. Kuigi tõlgendamise teel on võimalik see küsimus lahendada, on muudatus seaduses
selguse huvides siiski õigustatud. See ei tähenda uue seadusjärgse talumiskohutuse kehtestamist,
vaid ainult omal ajal juba tekkinud seadusjärgse talumiskohustuse n-ö nähtavaks tegemist.“
Maa-ameti hinnangul viivad ühelt poolt grammatiline ja teiselt poolt ajalooline-süstemaatiline-
teleoloogiline tõlgendus AÕSRS § 152 lõike 1 osas erinevatele järeldustele. Ühel juhul tuleks
Maa-ametil riigimaa ajutise valitsejana eeldada seadusjärgse talumiskohustuse olemasolu kõikide
reformimata maadel asuvate tehnovõrkude või –rajatiste puhul. Seejuures ei ole oluline justkui ka
asjaolu, kas tegemist on õiguslikul alusel rajatud trassiga või mitte ehk kas maa ajutise valitseja
nõusolek oli tehnovõrgu rajamiseks antud või mitte.
Kui vaadata aga kõnealuse sätte arengulugu, lugeda juurde seletuskirja ja asetada säte kogu
ülejäänud õiguse ja viidatud Riigikohtu otsuse konteksti, võib jõuda ka seisukohale, et 01.01.2019
seadusemuudatuse mõte ei ole olnud kinnisasja omaniku õigusi senisest tunduvalt enam riivava
uue seadusjärgse talumiskohustuse kehtestamine, vaid üksnes omal ajal praktikas juba tekkinud
seadusjärgse talumiskohustuse nähtavaks tegemine. See tähendab, et muudatuse eesmärgiks oli
tagada, et ka ajavahemikus 01.01.2003 kuni 26.03.2007 kinnistusraamatusse veel kandmata või
riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluvale maale püstitatud tehnorajatisi tuleb taluda
seaduse kohaselt, kui maa omanikuga oli lihtkirjalik või notariaalne kokkulepe sõlmitud.
AÕSRS § 152 lõike 1 tõlgendus on Maa-ameti jaoks oluline, et teaksime kuidas maareformi
järgselt riigimaid hallates oma õigusi teostada. Nimelt, kui talumiskohustus ei ole absoluutselt
kõigil enne maa esmakinnistamist rajatud tehnovõrkudel ja –rajatistel, tuleb maa riigi omandisse
jätmise järgselt trassi paiknemiseks riigimaal seada trassiomaniku kasuks isiklik kasutusõigus või
taotleda trassi jaoks sundvalduse seadmist. Kui talumiskohustus on aga seadusjärgne alati enne
maa esmakinnistamist rajatud võrkude puhul (ka juhul kui trass rajatud aastal 2017 ja maa
reformitud alles 2019), siis saab täiendavate kokkulepete/haldusaktide nõudmisest pärast maa
kinnistamist loobuda. Samas on antud regulatsiooni juures jäänud lahtiseks, millised võimalused
on maaomanikul oma õiguste kaitseks, kui selgub, et trassi rajamiseks ei ole luba ajutiselt
valitsejalt küsitud.
Palume Justiitsministeeriumi seisukohta, kuidas tuleb tõlgendada AÕSRS § 152 lõiget 1.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marili Lehtmets
õigusosakonna jurist osakonna juhataja ülesannetes
Sven Haljas
665 0783
[email protected]
2
Marili Lehtmets
Teie 14.01.2020 nr 1-11/20/1
Maa-amet
Meie 21.02.2020 nr 10-4/279-2
[email protected]
Vastus Maa-ameti selgitustaotlusele tehnovõrgu ja -rajatise seadusjärgse talumiskohustuse
kohta
Lugupeetud Marili Lehtmets
Pöördusite Maa-ameti nimel Justiitsministeeriumi poole kirjaga, milles palusite Justiitsministeeriumi
seisukohta, kuidas tuleb tõlgendada asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) §-i 152.
Justiitsministeerium käsitab Teie kirja selgitustaotlusena, millele vastamist reguleerib märgukirjale ja
selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (MSVS). MSVS §-st 3
tulenevalt on Justiitsministeeriumil kohustus anda tasuta selgitusi Justiitsministeeriumi poolt
väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning
asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta (õigusalased selgitused). Õigusalaste selgituste
andmine ei tähenda õigusabi andmist. Õigusalaste selgituste andmisega on tegemist siis, kui
selgitatakse mingi konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike, konkreetse punkti
sisu ja tähendust. Õigusabiga on tegemist siis, kui antakse mingite konkreetsete eluliste asjaolude
osas õiguslik hinnang. Seetõttu on Teie kirjale võimalik vastata ainult selles osas, mis jääb
selgitustaotluse raamidesse.
AÕSRS § 152 on selle kehtimisaja jooksul korduvalt muudetud, alates 01.01.2019 kehtib AÕSRS §
152 lg 1 sõnastuses: Kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist,
mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist.
Eelnõu seletuskirja kohaselt oli muudatuse eesmärk seadusjärgse tehnovõrgu talumise kohustuse
tingimuste ühtlustamine.1
Kui tehnorajatis on püstitatud enne 1999. aasta 1. aprilli kinnistamata maale, siis tuleb seda taluda,
sõltumata selle avalik-õiguslikust ja eraõiguslikust õiguspärasusest (mida tol ajal praktikas ka ei
eristatud). Vajaduse selgitada välja tol ajal ehitatud tehnorajatise avalik-õiguslik õiguspärasus
kõrvaldas lõplikult 01.07.2015 jõustunud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise
seaduse (EhSRS) § 27 lg 5, mille kohaselt loetakse enne 1999. aasta 1. aprilli ehitatud tehnorajatised
õiguspäraselt ehitatuks, olenemata nende kohta käivate andmete puudumisest või puudulikkusest
ehitisregistris.
Küsimus tekib nende rajatiste puhul, mis on püstitatud pärast 1999. aasta 1. aprilli kinnistamata maale.
Alates AÕSRS § 152 jõustumisest 01.04.1999 on seda sätet korduvalt muudetud ja pole üheselt selge,
kas 01.01.2003 kuni 25.03.2007 kehtinud AÕSRS § 152 lg 2 teises lauses nimetatud kokkuleppega
tekkis asjaõiguslik või ainult võlaõiguslik talumiskohustus.2 Kui sellel kokkuleppel oli ainult võlaõiguslik
1 Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (tehnovõrgu talumise
tasu muutmine) 405 SE XII Riigikogu menetluses.
2 AÕSRS § 152 lg 2 kehtis 01.01.2003-25.03.2007 järgmises sõnastuses: Alates 1999. aasta 1. aprillist
on tehnorajatise püstitamiseks võõrale kinnisasjale nõutav kinnisasja koormamine reaalservituudi või
isikliku kasutusõigusega. Kinnistusraamatusse veel kandmata maale või riigile või kohalikule
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
tähendus, siis oleks tulnud maa kinnistamisel anda sellele asjaõiguslik tähendus servituudi
seadmisega. Teadaolevalt praktikas selliseid servituute ei seatud.
Veelgi ebaselgem on küsimus, millises vormis sai kinnistamata maale tehnovõrgu rajamiseks
nõusoleku anda pärast seda, kui seda otseselt ette nägev säte 26.03.2007 kehtetuks muutus. Eriti
teravaks muutus see küsimus pärast seda, kui Riigikohus leidis, et kõik pärast 1. aprilli 1999 teise isiku
kinnisasjale ehitatud tehnorajatised, mille suhtes ei ole seatud piiratud asjaõigust ega sundvaldust, on
kinnisasja olulised osad.3
Justiitsministeerium on seisukohal, et kõiki asjaolusid arvestades tuleb AÕSRS § 152 lg-t 1 tõlgendada
selliselt, et see hõlmab ka võimalikud ebaselged olukorrad, kus kokkulepe ei pruugi olla korrektselt
vormistatud, st eraldi kirjaliku dokumendina ja mõlema poole poolt allkirjastatud.
Kui on siiski kahtlus, et korrektselt vormistatud kokkuleppe puudumine võib tekitada tulevikus vaidlusi,
soovitame selguse huvides seada kas isikliku kasutusõiguse või sundvalduse, et vältida segaduse
süvenemist.
Justiitsministeeriumi nimel juhin tähelepanu asjaolule, et MSVS alusel antud õigusalane selgitus ei
tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist ega ole kellelegi täitmiseks kohustuslik. Õigust
mõistab Eesti Vabariigi põhiseaduse § 146 esimese lause kohaselt ainult kohus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maria Sutt
nõunik
Maria Sutt 620 8128
[email protected]
Vaike Murumets
[email protected]
omavalitsusele kuuluvale maale tehnorajatise püstitamiseks piisab lihtkirjalikust või notariaalsest
kokkuleppest maa omanikuga.
3 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.10.2017 otsus nr 2-15-17137, p 25. Siinkohal tuleb rõhutada, et TsÜS
§ 54 lg 2 sõnastust on pärast selle lahendi tegemist muudetud ja TsÜS § 54 lg 3 on kehtetuks
tunnistatud.