dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele (tehnovõrkude seadusjärgne talumiskohustus)

Maanteeamet · 16. märts 2020
Viit
16-3/20/13219-1
Registreeritud
16. märts 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maa-amet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
16 Teemaa ja karjääride haldamise korraldamine
Sari
16-3 Tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamise alane kirjavahetus
Toimik
16-3/2020
Vastutaja
Sülvi Seppel-Hüvonen (MA, Teehoiuteenistus, Teemaa osakond)
Lahendamise tähtaeg
30. märts 2020

Failid

  • 📎Vastus selgitustaotlusele (tehnovõrkude seadusjärgne talumiskohustus).asice956 KB

Sisu (failidest)

Ave Kiviberg Teie 17.12.2019, 19.02.2020 Telia Eesti AS [email protected] Meie 13.03.2020 nr 7-1/20/2996-2 Vastus selgitustaotlusele (tehnovõrkude seadusjärgne talumiskohustus) Austatud Ave Kiviberg Olete pöördunud Maa-ameti poole tehnorajatiste seadusjärgset talumiskohustust puudutavate küsimustega. Soovite teada, kas talumiskohustuse tekkimiseks tuleb seada isiklik kasutusõigus või sundvaldus, kui sidetrassid on rajatud ajavahemikus 1997-2000 käesoleval ajal Eesti Vabariigile kuuluvatele (ajavahemikus 2014-2017 esmakinnistatud) kinnisasjadele või kehtib nende suhtes asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (edaspidi AÕSRS) § 152 lõikest 1 tulenev seadusjärgne talumiskohustus. Lisaks soovite teada, et kui maavanem riigimaa ajutise valitsejana on varem haldusaktiga otsustanud seada reformimata maale rajatud tehnorajatise talumiskohustuse tekkimiseks isikliku kasutusõiguse, kuid käesoleval ajal soovitakse isikliku kasutusõiguse asemel seada sundvaldust, siis kas selleks tuleb Maa-ametil maavanema haldusakti muuta või kehtetuks tunnistada ning kui, siis millises etapis ja millisel kujul. AÕSRS § 152 lõige 1 sätestab alates 01.01.2019, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. Teie esimesele küsimusele vastamiseks on Maa-amet 14.01.2020 kirjaga nr 1-11/20/1 pöördunud Justiitsministeeriumi poole. Justiitsministeerium on 21.02.2020 vastuskirjas nr 10-4/279-2 „seisukohal, et kõiki asjaolusid arvestades tuleb AÕSRS § 152 lg-t 1 tõlgendada selliselt, et see hõlmab ka võimalikud ebaselged olukorrad, kus kokkulepe ei pruugi olla korrektselt vormistatud, st eraldi kirjaliku dokumendina ja mõlema poole poolt allkirjastatud. Kui on siiski kahtlus, et korrektselt vormistatud kokkuleppe puudumine võib tekitada tulevikus vaidlusi, soovitame selguse huvides seada kas isikliku kasutusõiguse või sundvalduse, et vältida segaduse süvenemist.“ Seega, tulenevalt alates 01.01.2019 kehtivast AÕSRS § 152 lõike 1 sõnastusest ja Justiitsministeeriumi seisukohast selle sätte tõlgendamise kohta, oleme seisukohal, et ka Teie nimetatud sidetrasside osas kehtib seadusjärgne talumiskohustus ning isikliku kasutusõiguse või sundvalduse seadmine otseselt nõutav ei ole. Samas on see siiski soovitatav, kuna Maa-amet Keskkonnaministeeriumi volitatud asutusena tegeleb mh Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate kinnisasjade võõrandamisega. Selleks, et ka sidetrasside (tehnorajatiste) aluste kinnisasjade tulevastel omanikel oleks üheselt selge, et sidetrasside suhtes kehtib talumiskohustus, on kõige kindlam seada isiklik kasutusõigus või sundvaldus. Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee Registrikood 70003098 Seoses Teie teise küsimusega selgitame, et Vabariigi Valitsuse 03.09.1996 määrusega nr 226 kinnitatud „Maa riigi omandisse jätmise korra” (edaspidi Kord) punkti 20 kohaselt on maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maa valitsejaks alates 01.01.2018 Maa-amet. Tulenevalt punkti 21 alapunktist 1 võtab Maa-amet mh vastu otsuseid ja teeb toiminguid kohaliku omavalitsuse üksusega eelnevalt kooskõlastatud tehnovõrgu või -rajatise rajamise eesmärgil riigimaa piiratud asjaõigusega koormamisega seotud küsimustes. Selliseks piiratud asjaõiguseks on ka isiklik kasutusõigus. Tulenevalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 2 lõikest 2 vastab sundvaldus sisult isiklikule kasutusõigusele. Seega on Maa-ametil õigus seoses reformimata maale tehnovõrgu või -rajatise rajamisega anda nõusolekuid nii isikliku kasutusõiguse kui ka sundvalduse seadmiseks. Kuna haldusakti muutmise ja kehtetuks tunnistamise otsustab haldusorgan, kelle pädevuses oleks haldusakti andmine muutmise või kehtetuks tunnistamise ajal (haldusmenetluse seaduse § 68 lõige 2), siis on Maa-ametil õigus otsustada ka maavanemate poolt Korra varasema redaktsiooni alusel vastu võetud haldusaktide muutmise ja kehtetuks tunnistamise üle, rakendades sealjuures kaalutlusõigust. Arvestades, et isiklik kasutusõigus ja sundvaldus on sisult kattuvad, samuti menetlusökonoomia põhimõtet, ei pea Maa-amet, olukorras kus maavanem on varem otsustanud seada reformimata maale rajatud tehnorajatise talumiskohustuse tekkimiseks isikliku kasutusõiguse, kuid käesoleval ajal soovitakse isikliku kasutusõiguse asemel seada sundvaldust, otstarbekaks maavanema varasema otsuse muutmist ega kehtetuks tunnistamist. Kõnealustel juhtudel tuleb lugeda riigimaa ajutise valitseja nõusolek sundvalduse seadmiseks antuks isikliku kasutusõiguse seadmisega nõustumisega. Olukord on teine, kui maavanema otsuse tegemisele järgneva aja jooksul on muutunud tehnorajatise olulised andmed, kasutusala vms. Sellisel juhul tuleb Maa-ametil riigimaa ajutise valitsejana võtta vastu uus otsus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Triinu Rennu peadirektori asetäitja Lisa: 1. Maa-ameti 14.01.2020 kiri nr 1-11/20/1; 2. Justiitsministeeriumi 21.02.2020 kiri nr 10-4/279-2. Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Maanteeamet Sven Haljas 665 0783 [email protected] 2 Justiitsministeerium [email protected] 14.01.2020 nr 1-11/20/1 Selgitustaotlus tehnovõrgu ja -rajatise seadusjärgse talumiskohustuse kohta Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 03.09.1996 määrusega nr 226 kinnitatud „Maa riigi omandisse jätmise korra” (edaspidi Kord) punktist 20 on maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maa valitsejaks Maa-amet. Valdav osa maid on tänaseks päevaks reformitud. Siiski on järel veel reformimata maid, mille osas Maa-amet riigimaa ajutise valitsejana täidab Korra punktis 21 sätestatud ülesandeid. Peamiselt lasub Maa-ametil kohustus võtta vastu otsuseid ja teha toiminguid kohaliku omavalitsuse üksusega eelnevalt kooskõlastatud tehnovõrgu või -rajatise rajamise eesmärgil riigimaa piiratud asjaõigusega koormamisega seotud küsimustes. Tehnovõrgu ja -rajatise mõiste võeti kasutusse 01.04.1999 jõustunud seadusemuudatustega ning alates sellest ajast on tehnovõrgu ja -rajatise talumiskohustust reguleerivaid norme, sh asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (edaspidi AÕSRS) §-i 152 korduvalt muudetud. Talumiskohustuse põhiseaduspärasust on analüüsitud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30.04.2004 otsuses asjas nr 3-4-1-3-04. Pikka aega on kehtinud põhimõte, mille kohaselt kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist, kui esmakinnistamine toimus enne 1999. aasta 1. aprilli. Alates 01.01.2019 sätestab AÕSRS § 152 lõige 1, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. See tähendab, et käesoleval ajal kehtiva AÕSRS § 152 lõike 1 sõnastuse kohaselt ei oma enam tähtsust, millal esmakinnistamine on toimunud ning kinnisasja omanik on kohustatud taluma kõiki olemasolevaid tehnovõrke või -rajatisi, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. Samas, seletuskirjast asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde selgub, et AÕSRS § 152 muutmise eesmärgiks ei olnud laiendada seadusjärgset talumiskohustust. Viidatud seletuskirjas on selgitatud, et AÕSRS § 152 muutmise „eesmärk on seadusjärgse tehnovõrgu talumise kohustuse tingimuste ühtlustamine. Alates 01.04.1999 kuni 25.03.2007 kehtinud AÕSRS § 152 lg 2 teine lause nägi ette, et kinnistusraamatusse veel kandmata maale või riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluvale maale tehnorajatise püstitamiseks piisab lihtkirjalikust või notariaalsest kokkuleppest maa omanikuga. Praktikas käsitleti seda talumiskohustust samuti seadusjärgsena, st ka maa hilisemal kinnistamisel jäeti see kinnistusraamatusse kandmata. Seaduse 26.03.2007 jõustunud redaktsioon (mis sisuliselt kehtib Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee Registrikood 70003098 ka praegu) näeb tehnovõrgu seadusjärgse talumiskohustuse ette ainult juhul, kui tehnovõrgu osaks olev rajatis püstitati kinnisasjale või kinnistamata maale enne 01.04.1999. Selle muudatusega muutus ebaselgeks nende rajatiste staatus, mis olid hiljem rajatud kinnistamata maale kokkuleppel riigi või kohaliku omavalitsuse üksusega, eriti kui see maa oli vahepeal kinnistatud ja võõrandatud. Kuigi tõlgendamise teel on võimalik see küsimus lahendada, on muudatus seaduses selguse huvides siiski õigustatud. See ei tähenda uue seadusjärgse talumiskohutuse kehtestamist, vaid ainult omal ajal juba tekkinud seadusjärgse talumiskohustuse n-ö nähtavaks tegemist.“ Maa-ameti hinnangul viivad ühelt poolt grammatiline ja teiselt poolt ajalooline-süstemaatiline- teleoloogiline tõlgendus AÕSRS § 152 lõike 1 osas erinevatele järeldustele. Ühel juhul tuleks Maa-ametil riigimaa ajutise valitsejana eeldada seadusjärgse talumiskohustuse olemasolu kõikide reformimata maadel asuvate tehnovõrkude või –rajatiste puhul. Seejuures ei ole oluline justkui ka asjaolu, kas tegemist on õiguslikul alusel rajatud trassiga või mitte ehk kas maa ajutise valitseja nõusolek oli tehnovõrgu rajamiseks antud või mitte. Kui vaadata aga kõnealuse sätte arengulugu, lugeda juurde seletuskirja ja asetada säte kogu ülejäänud õiguse ja viidatud Riigikohtu otsuse konteksti, võib jõuda ka seisukohale, et 01.01.2019 seadusemuudatuse mõte ei ole olnud kinnisasja omaniku õigusi senisest tunduvalt enam riivava uue seadusjärgse talumiskohustuse kehtestamine, vaid üksnes omal ajal praktikas juba tekkinud seadusjärgse talumiskohustuse nähtavaks tegemine. See tähendab, et muudatuse eesmärgiks oli tagada, et ka ajavahemikus 01.01.2003 kuni 26.03.2007 kinnistusraamatusse veel kandmata või riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluvale maale püstitatud tehnorajatisi tuleb taluda seaduse kohaselt, kui maa omanikuga oli lihtkirjalik või notariaalne kokkulepe sõlmitud. AÕSRS § 152 lõike 1 tõlgendus on Maa-ameti jaoks oluline, et teaksime kuidas maareformi järgselt riigimaid hallates oma õigusi teostada. Nimelt, kui talumiskohustus ei ole absoluutselt kõigil enne maa esmakinnistamist rajatud tehnovõrkudel ja –rajatistel, tuleb maa riigi omandisse jätmise järgselt trassi paiknemiseks riigimaal seada trassiomaniku kasuks isiklik kasutusõigus või taotleda trassi jaoks sundvalduse seadmist. Kui talumiskohustus on aga seadusjärgne alati enne maa esmakinnistamist rajatud võrkude puhul (ka juhul kui trass rajatud aastal 2017 ja maa reformitud alles 2019), siis saab täiendavate kokkulepete/haldusaktide nõudmisest pärast maa kinnistamist loobuda. Samas on antud regulatsiooni juures jäänud lahtiseks, millised võimalused on maaomanikul oma õiguste kaitseks, kui selgub, et trassi rajamiseks ei ole luba ajutiselt valitsejalt küsitud. Palume Justiitsministeeriumi seisukohta, kuidas tuleb tõlgendada AÕSRS § 152 lõiget 1. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marili Lehtmets õigusosakonna jurist osakonna juhataja ülesannetes Sven Haljas 665 0783 [email protected] 2 Marili Lehtmets Teie 14.01.2020 nr 1-11/20/1 Maa-amet Meie 21.02.2020 nr 10-4/279-2 [email protected] Vastus Maa-ameti selgitustaotlusele tehnovõrgu ja -rajatise seadusjärgse talumiskohustuse kohta Lugupeetud Marili Lehtmets Pöördusite Maa-ameti nimel Justiitsministeeriumi poole kirjaga, milles palusite Justiitsministeeriumi seisukohta, kuidas tuleb tõlgendada asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) §-i 152. Justiitsministeerium käsitab Teie kirja selgitustaotlusena, millele vastamist reguleerib märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (MSVS). MSVS §-st 3 tulenevalt on Justiitsministeeriumil kohustus anda tasuta selgitusi Justiitsministeeriumi poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta (õigusalased selgitused). Õigusalaste selgituste andmine ei tähenda õigusabi andmist. Õigusalaste selgituste andmisega on tegemist siis, kui selgitatakse mingi konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike, konkreetse punkti sisu ja tähendust. Õigusabiga on tegemist siis, kui antakse mingite konkreetsete eluliste asjaolude osas õiguslik hinnang. Seetõttu on Teie kirjale võimalik vastata ainult selles osas, mis jääb selgitustaotluse raamidesse. AÕSRS § 152 on selle kehtimisaja jooksul korduvalt muudetud, alates 01.01.2019 kehtib AÕSRS § 152 lg 1 sõnastuses: Kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. Eelnõu seletuskirja kohaselt oli muudatuse eesmärk seadusjärgse tehnovõrgu talumise kohustuse tingimuste ühtlustamine.1 Kui tehnorajatis on püstitatud enne 1999. aasta 1. aprilli kinnistamata maale, siis tuleb seda taluda, sõltumata selle avalik-õiguslikust ja eraõiguslikust õiguspärasusest (mida tol ajal praktikas ka ei eristatud). Vajaduse selgitada välja tol ajal ehitatud tehnorajatise avalik-õiguslik õiguspärasus kõrvaldas lõplikult 01.07.2015 jõustunud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 27 lg 5, mille kohaselt loetakse enne 1999. aasta 1. aprilli ehitatud tehnorajatised õiguspäraselt ehitatuks, olenemata nende kohta käivate andmete puudumisest või puudulikkusest ehitisregistris. Küsimus tekib nende rajatiste puhul, mis on püstitatud pärast 1999. aasta 1. aprilli kinnistamata maale. Alates AÕSRS § 152 jõustumisest 01.04.1999 on seda sätet korduvalt muudetud ja pole üheselt selge, kas 01.01.2003 kuni 25.03.2007 kehtinud AÕSRS § 152 lg 2 teises lauses nimetatud kokkuleppega tekkis asjaõiguslik või ainult võlaõiguslik talumiskohustus.2 Kui sellel kokkuleppel oli ainult võlaõiguslik 1 Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (tehnovõrgu talumise tasu muutmine) 405 SE XII Riigikogu menetluses. 2 AÕSRS § 152 lg 2 kehtis 01.01.2003-25.03.2007 järgmises sõnastuses: Alates 1999. aasta 1. aprillist on tehnorajatise püstitamiseks võõrale kinnisasjale nõutav kinnisasja koormamine reaalservituudi või isikliku kasutusõigusega. Kinnistusraamatusse veel kandmata maale või riigile või kohalikule Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 tähendus, siis oleks tulnud maa kinnistamisel anda sellele asjaõiguslik tähendus servituudi seadmisega. Teadaolevalt praktikas selliseid servituute ei seatud. Veelgi ebaselgem on küsimus, millises vormis sai kinnistamata maale tehnovõrgu rajamiseks nõusoleku anda pärast seda, kui seda otseselt ette nägev säte 26.03.2007 kehtetuks muutus. Eriti teravaks muutus see küsimus pärast seda, kui Riigikohus leidis, et kõik pärast 1. aprilli 1999 teise isiku kinnisasjale ehitatud tehnorajatised, mille suhtes ei ole seatud piiratud asjaõigust ega sundvaldust, on kinnisasja olulised osad.3 Justiitsministeerium on seisukohal, et kõiki asjaolusid arvestades tuleb AÕSRS § 152 lg-t 1 tõlgendada selliselt, et see hõlmab ka võimalikud ebaselged olukorrad, kus kokkulepe ei pruugi olla korrektselt vormistatud, st eraldi kirjaliku dokumendina ja mõlema poole poolt allkirjastatud. Kui on siiski kahtlus, et korrektselt vormistatud kokkuleppe puudumine võib tekitada tulevikus vaidlusi, soovitame selguse huvides seada kas isikliku kasutusõiguse või sundvalduse, et vältida segaduse süvenemist. Justiitsministeeriumi nimel juhin tähelepanu asjaolule, et MSVS alusel antud õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist ega ole kellelegi täitmiseks kohustuslik. Õigust mõistab Eesti Vabariigi põhiseaduse § 146 esimese lause kohaselt ainult kohus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maria Sutt nõunik Maria Sutt 620 8128 [email protected] Vaike Murumets [email protected] omavalitsusele kuuluvale maale tehnorajatise püstitamiseks piisab lihtkirjalikust või notariaalsest kokkuleppest maa omanikuga. 3 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.10.2017 otsus nr 2-15-17137, p 25. Siinkohal tuleb rõhutada, et TsÜS § 54 lg 2 sõnastust on pärast selle lahendi tegemist muudetud ja TsÜS § 54 lg 3 on kehtetuks tunnistatud.
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel