Saatja: Hannes Raudleht <
[email protected]>
Saadetud: 11.03.2020 16:43
Adressaat: <
[email protected]>
Koopia: <
[email protected]>; <
[email protected]>
Teema: Harku vallas riigitee 11414 Tilgu 2,07-3,22 kilomeetril möödasõidulaiendite rajamiseks
nõuete väljastamata jätmise vaidlustamine
Manused: image001.png; image003.png; image004.png; Maanteeamet, HV vaidlustus.asice; Lisa
1, KSH.pdf
Maanteeamet
Edastan Harku Vallavalitsuse 11.03.2020 pöördumise.
Lugupidamisega
Hannes Raudleht
konsultant
Harku Vallavalitsus
Kallaste tn 12, Tabasalu
Harku vald
Telefon: 600 3863
Mob: 5374 5959
www.harku.ee
facebook.com/HarkuVald
Palun säästa loodust ja võimalusel väldi selle e-kirja välja printimist!
Muraste külas
Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja
Rannamõisa külas Tilgu tee ning
lähiala detailplaneeringu
KESKKONNAMÕJU
STRATEEGILINE HINDAMINE
Aruanne
Tallinn
2011
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Nimetus Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Versioon Heakskiitmiseks
Töö nr 08/LS/45
Aeg September 2011
Arendaja Siseministeerium
Aadress: Pikk 61, 15065 Tallinn
Telefon/faks: 6125014/ 6125087
Kontaktisik: Lauri Tabur
E-post:
[email protected]
Planeeringu koostaja KBT Ehitusprojekt OÜ
Aadress: Kadaka tee 44A 12915 Tallinn
Telefon/faks: +372 5154319
Kontaktisik: Anu Vaarpuu
E-post:
[email protected]
KMH koostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ)
Reg nr 10705517
Aadress: Liivalaia 21-40, 10118 Tallinn
Telefon/faks: +372 61 17 690/+372 61 17 699
E-post:
[email protected]
KSH juhtekspert Toomas Pallo, MSc
Litsents nr. KMH0090
Osalejad Luule Sinnisov, MSc, keskkonnajuhtimine ja keskkonnapoliitika. Litsents nr. KMH 0129
Kaupo Heinma, MSc, keskkonnakorraldus. Litsents nr. KMH 0130
Pille Antons, MSc
Anne Mändmets, MSc
Katrin Ritso, MSc
Krista Jüriado, MSc
Merit Kallas, MSc
Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna.
Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt
ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda.
Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui
viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale.
2/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS ....................................................................................................... 7
2 STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI SISU JA PEAMISTE EESMÄRKIDE ISELOOMUSTUS .. 9
3 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE MEETODID .................................................................. 10
4 RAHVUSVAHELISTE, EUROOPA LIIDU JA EESTI KESKKONNAKAITSE EESMÄRKIDEGA
ARVESTAMINE DETAILPLANEERINGUS .............................................................................. 12
4.1 Säästev Eesti 21 ................................................................................................. 12
4.2 Keskkonnastrateegia aastani 2030 ja Eesti keskkonnategevuskava 2007-2013 ........ 13
4.3 VASAB 2010 ....................................................................................................... 14
5 DETAILPLANEERINGU SEOS MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ...................................................................................... 16
5.1 Harju maakonnaplaneering .................................................................................. 16
5.2 Harju maakonna teemaplaneering ”Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused” ................................................................................................. 16
5.3 Koostatav Harku valla üldplaneering ..................................................................... 17
5.4 Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring .................................... 19
5.5 Harku valla arengukava 2002-2012 ...................................................................... 20
5.6 Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava ........................................ 21
6 ALTERNATIIVIDE VALIK JA EELHINDAMINE ................................................................ 22
6.1 Metoodika .......................................................................................................... 22
6.2 Ebareaalsed alternatiivid ...................................................................................... 23
6.3 Reaalsed alternatiivid .......................................................................................... 25
7 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING PIIRKONNA KESKKONNASEISUNDI
HINNANG ................................................................................................................... 26
7.1 Asukoha üldiseloomustus ..................................................................................... 26
7.2 Maakasutus ........................................................................................................ 27
7.3 Sotsiaalne keskkond ............................................................................................ 34
7.4 Pinnamood, pinnakate ja aluspõhi ........................................................................ 35
7.5 Põhjavesi ............................................................................................................ 41
7.6 Pinnavesi ............................................................................................................ 42
7.7 Punktreostusallikad ............................................................................................. 43
7.8 Piirkonna transpordikoormus................................................................................ 43
7.9 Välisõhu seisund ................................................................................................. 43
7.10 Piirkonna müratase ............................................................................................. 43
7.11 Kiirgus ................................................................................................................ 44
7.12 Kliima ................................................................................................................. 44
7.13 Kaitsealad........................................................................................................... 47
7.13.1 Maastiku- ja looduskaitsealad ja looduskaitsealused objektid ......................... 47
7.13.2 Kultuurimälestised ....................................................................................... 52
8 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ....................................................................... 55
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 3/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
8.1 Detailplaneeringuga kavandatava ala kirjeldus ...................................................... 55
8.2 Olemasoleva tegevuse kirjeldus ........................................................................... 56
9 NULLALTERNATIIVIGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA KESKKONNAMÕJU HINNANG ............... 58
9.1 Metoodika .......................................................................................................... 58
9.2 Nullalternatiiviga kaasnevad tagajärjed ................................................................. 58
9.3 Nullalternatiiviga kaasnevad mõjud ...................................................................... 59
9.3.1 Mõju taimestikule ja loomastikule ................................................................. 59
9.3.2 Mõju maastikule .......................................................................................... 59
9.3.3 Mõju pinnasele............................................................................................ 60
9.3.4 Mõju pinnaveele (sh rannikumerele) ............................................................. 60
9.3.5 Mõju põhjaveele ......................................................................................... 60
9.3.6 Mõju välisõhu kvaliteedile ............................................................................ 61
9.3.7 Mõju müratasemele..................................................................................... 63
9.3.8 Mõju kliimale .............................................................................................. 63
9.3.9 Mõju kultuuripärandile ................................................................................. 63
9.3.10 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ............................................................ 64
9.3.11 Kaudne mõju keskkonnaseisundile ............................................................... 64
9.3.12 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile ........................................ 64
9.4 Nullalternatiivi eeldatav mõju vastuvõtvale keskkonnale ........................................ 65
9.4.1 Mõju elusloodusele ...................................................................................... 65
9.4.2 Mõju inimese tervisele ................................................................................. 65
9.4.3 Mõju sotsiaalkeskkonnale ............................................................................ 65
9.4.4 Mõju majanduskeskkonnale ......................................................................... 66
10 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ....................................................................... 67
10.1 Rajamine ............................................................................................................ 67
10.1.1 Ehitatavad hooned ja rajatised Sisekaitseakadeemia territooriumil.................. 67
10.1.2 Juurdepääsutee .......................................................................................... 70
10.2 Tegevus ............................................................................................................. 71
10.2.1 Veekasutus ................................................................................................. 72
10.2.2 Reoveekäitlus ja heitvee ärajuhtimine .......................................................... 72
10.2.3 Jäätmekäitlus.............................................................................................. 72
10.2.4 Energia kasutamine ..................................................................................... 72
10.2.5 Teenindav transport .................................................................................... 73
10.3 Sulgemine .......................................................................................................... 73
11 EHITUSTEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG .. 74
11.1 Metoodika .......................................................................................................... 74
11.2 Ehitustegevusega kaasnevad tagajärjed ............................................................... 74
11.2.1 Heitmed välisõhku (sh tolm) ........................................................................ 76
11.2.2 Müra ja vibratsiooni teke ............................................................................. 76
4/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
11.2.3 Jäätmeteke ................................................................................................. 77
11.2.4 Valguse ja kiirguse teke ............................................................................... 77
11.2.5 Maastikupildi muutmine ............................................................................... 77
11.2.6 Kuivendussüsteemi korrastamisega kaasnev ajutine pinnasevee alanemine .... 77
11.2.7 Ajutine transpordikoormuse tõus .................................................................. 78
11.2.8 Hädaolukorrad ............................................................................................ 78
11.3 Ehitustegevuse tagajärgedega eeldatavalt kaasnevate mõjude hinnang .................. 78
11.3.1 Mõju taimestikule ja loomastikule ................................................................. 78
11.3.2 Mõju maastikule .......................................................................................... 79
11.3.3 Mõju pinnasele............................................................................................ 79
11.3.4 Mõju pinnaveele (sh rannikumerele) ............................................................. 80
11.3.5 Mõju põhjaveele ......................................................................................... 81
11.3.6 Mõju välisõhu seisundile .............................................................................. 82
11.3.7 Mõju müratasemele..................................................................................... 82
11.3.8 Mõju kliimale .............................................................................................. 83
11.3.9 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ............................................................ 83
11.3.10 Mõju kultuuripärandile ............................................................................. 84
11.3.11 Mõju kiirguse, vibratsiooni ja valguse tasemele ......................................... 84
11.3.12 Kaudne mõju keskkonnaseisundile ........................................................... 85
11.3.13 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile .................................... 85
11.4 Ehitustegevuse eeldatav mõju vastuvõtvale keskkonnale ....................................... 85
11.4.1 Mõju elusloodusele ...................................................................................... 85
11.4.2 Mõju inimese tervisele ................................................................................. 86
11.4.3 Mõju sotsiaalkeskkonnale ............................................................................ 86
11.4.4 Mõju majanduskeskkonnale ......................................................................... 86
12 DETAILPLANEERINGU ALUSEL KAVANDATAVATE TEGEVUSTEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA
EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG ........................................................................... 87
12.1 Metoodika .......................................................................................................... 87
12.1.1 Metoodika välisõhu seisundi hindamiseks...................................................... 87
12.1.2 Metoodika mürataseme hindamiseks ............................................................ 88
12.2 Tegevusega kaasnevad tagajärjed ....................................................................... 88
12.2.1 Heitmed välisõhku ....................................................................................... 89
12.2.2 Mürateke .................................................................................................... 90
12.2.3 Jäätmeteke ................................................................................................. 91
12.2.4 Veekasutus ................................................................................................. 91
12.2.5 Sademevee teke ......................................................................................... 91
12.2.6 Reovee teke ............................................................................................... 92
12.2.7 Hädaolukorraoht ......................................................................................... 92
12.3 Tegevuse tagajärgedega eeldatavalt kaasnevate keskkonnamõjude hinnang .......... 93
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 5/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
12.3.1 Mõju taimestikule ja loomastikule ................................................................. 93
12.3.2 Mõju maastikule .......................................................................................... 93
12.3.3 Mõju pinnasele............................................................................................ 93
12.3.4 Mõju pinnaveele.......................................................................................... 94
12.3.5 Mõju põhjaveele ......................................................................................... 94
12.3.6 Mõju välisõhu seisundile .............................................................................. 95
12.3.7 Mõju müratasemele..................................................................................... 96
12.3.8 Mõju kliimale .............................................................................................. 96
12.3.9 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele (Natura hindamine)............................... 97
12.3.10 Mõju kultuuripärandile ........................................................................... 104
12.3.11 Mõju valguse, kiirguse ja vibratsiooni tasemele ....................................... 104
12.3.12 Tegevusega kaasnev kaudne mõju ......................................................... 104
12.3.13 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile .................................. 104
12.4 Tegevuse eeldatav mõju vastuvõtvale keskkonnale ............................................. 105
12.4.1 Mõju elusloodusele .................................................................................... 105
12.4.2 Mõju inimese tervisele ............................................................................... 105
12.4.3 Mõju sotsiaalkeskkonnale .......................................................................... 105
12.4.4 Mõju majanduskeskkonnale ....................................................................... 106
13 ÕPPEASUTUSE SULGEMISEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU
HINNANG ................................................................................................................. 107
14 STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA KAASNEVA OLULISE NEGATIIVSE
KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED ....................... 108
14.1 Ehitustegevuse peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad ja leevendavad
meetmed .................................................................................................................. 108
14.2 Tegevuse peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad ja nende leevendamise
meetmed .................................................................................................................. 110
15 KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS ERINEVATE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA
NING NENDE PAREMUSJÄRJESTUS ................................................................................. 112
15.1 Metoodika ........................................................................................................ 112
15.2 Alternatiivide paremusjärjestus lähtuvalt eeldatavast keskkonnamõjust ................ 113
15.2.1 Arutelu ja järeldused ................................................................................. 115
16 OLULISE KESKKONNAMÕJU SEIREKS KAVANDATUD MEETMETE JA MÕÕDETAVATE
INDIKAATORITE KIRJELDUS ......................................................................................... 116
17 ÜLEVAADE STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA KAASNEVA
KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KORRALDAMISE JA AVALIKKUSE KAASAMISE KOHTA
117
18 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISEL HINDAMISEL JA ARUANDE KOOSTAMISEL ILMNENUD
RASKUSED ................................................................................................................ 120
19 KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED ................................................................................. 121
20 KASUTATUD MATERJALID...................................................................................... 123
21 LISAD ............................................................................................................... 124
6/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
1 SISSEJUHATUS
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) objektiks on Harju
maakonnas Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu
tee ning lähiala detailplaneering.
Planeerimisdokumendi koostamisest huvitatud isik on Siseministeerium (edaspidi
arendaja). Detailplaneeringu eesmärk on maa sihtotstarbe määramine, kruntide
piiride ja ehitusõiguse määramine, juurdepääsuteede lahendamine.
Kavandava tegevuse eesmärgiks on kolida Tallinnas asuv Sisekaitseakadeemia
Murastesse praeguse Sisekaitseakadeemia Politsei- ja piirivalvekolledži Muraste kooli
(edaspidi Piirivalvekolledži) territooriumile ümber.
Nimetatud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
on algatatud Harku Vallavolikogu 24. septembri 2009. a otsusega nr 95. Sama
korraldusega algatati detailplaneering ning kinnitati detailplaneeringu lähteülesanne
(Lisa 1).
KSH algatamise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (algviide: RT I 2005, 15, 87) (edaspidi KMH ja
KKJSs). Harku Vallavalitsus eeldab, et kavandatav tegevus on olulise
keskkonnamõjuga. Planeeritavat ala ümbritseb osaliselt Natura 2000 võrgustikku
kuuluv Muraste looduskaitseala.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja aruande koostamise õiguslik
alus on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (algviide:
RT I 2005, 15, 87).
Mõjude hindamise ulatuse määramisel tuginetakse algatamise otsuses toodud
alustele.
Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgiks on:
• hinnata maa-ala ettevalmistuseks vajalikke tegevusi (sh lammutustöid) ning
rajatiste püstitamist, kaasnevaid tagajärgi ja nende eeldatavat
keskkonnamõju;
• hinnata rajatiste ekspluatatsiooniga kaasnevaid tagajärgi ja nende
eeldatavaid keskkonnamõjusid;
• hinnata kompleksi sulgemisega kaasnevaid tagajärgi ja eeldatavat
keskkonnamõju;
• välja tuua võimalikud olulised mõjud;
• ennustada võimalikke muutusi keskkonnas, sealjuures nii positiivseid kui
negatiivseid;
• välja valida parimad alternatiivsed lahendused;
• välja pakkuda negatiivsete mõjude vältimise ning leevendamise ja positiivsete
mõjude suurendamise võimalusi;
• esitada soovitused keskkonnanõuete seadmiseks, et kontrollida ja
minimeerida kavandatavast tegevusest tulenevat negatiivset
keskkonnamõju.
Laiemateks keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärkideks on arvestada
keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel, tagada
kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut.
Hinnatakse kahte reaalset alternatiivset olukorda. Kõigepealt olukorda, kui
kavandatavat tegevust Muraste külla ei tule ehk nullalternatiivi ning teiseks
detailplaneeringu elluviimise alternatiivi.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 7/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ei ole kõigi detailplaneeringu alusel
kavandatavate tegevuste kohta kehtivate õigusaktide ülevaate koostamine. Samuti ei
hinnata detailplaneeringu kooskõla planeerimistegevust reguleerivate õigusaktidega.
Küll aga arvestatakse hinnangute andmisel keskkonnavaldkonda reguleerivate
õigusaktide nõudeid nendel juhtudel, mis on reguleeritud õigusaktidega ja võivad
olla seotud olulise keskkonnamõju avaldumisega.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi osapooled on:
Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja: Harku
Vallavalitsus
Strateegilise planeerimisdokumendi algataja ja kehtestaja: Harku
Vallavolikogu
Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja: KBT Ehitusprojekt OÜ.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise järelevalvaja: Keskkonnaamet
Strateegilise planeerimisdokumendi koostamisest huvitatud isik (edaspidi
arendaja): Siseministeerium.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise ekspert: Estonian, Latvian &
Lithuanian Environment (ELLE OÜ), ekspertrühmana. Ekspertrühma juhib
juhtekspert Toomas Pallo. Juhteksperdi juhtimisel koostab töörühm keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande.
Detailplaneeringu alusel kavandatavast tegevusest huvitatud välised
huvirühmad ja arendustegevuse valdkonnad, mille osas võib arendus
huvirühmade huve tõenäoliselt mõjutada:
- naaberkinnistute omanikud, kinnistute kasutusvõimaluste osas (nii võimalike
piirangute kui täiendavate võimalustega);
- Muraste, Ilmandu ja Rannamõisa küla elanikud;
- Harku valla elanikud vallas toimuva üldise arendustegevuse osas;
- naabruses asuvad teised ettevõtted (nii võimalike piirangute kui täiendavate
võimalustega);
- Harku Vallavalitsus, vähemalt võimalike keskkonnapiirangute väljaselgitamiseks,
arendaja tegevusele järelevalve korraldamiseks ja arendustegevuse
suunamiseks vallas;
- Harku Vallavolikogu, detailplaneeringu kehtestamise osas;
- Harju Maavalitsus vähemalt planeeringute suunamise osas;
- Keskkonnainspektsiooni Põhja regioon, arendaja ja tema poolt palgatud isikute
tegevuse järelevalve osas;
- Keskkonnaamet, keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi järelevalve
osas; looduskaitsealade kaitse korraldamise osas;
- Muinsuskaitseamet, muinsus- ja kultuuripärandi kaitseküsimuste osas;
- keskkonnaühendused, spetsiifiliste loodus- ja keskkonnakaitseliste küsimuste
püstitamiseks ja lahenduste suunamiseks;
- teised huvipooled.
8/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
2 STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI SISU
JA PEAMISTE EESMÄRKIDE ISELOOMUSTUS
Detailplaneeringuga nähakse ette kavandava tegevuse põhimõttelised lahendused.
Planeeringu koostamisest huvitatud isik ehk Siseministeerium soovib kolida siiani
peamiselt Tallinnas, Kase 61, asuva Sisekaitseakadeemia (sh teistes asukohtades
olevad õppeasutused) ümber praeguse Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledži
territooriumile Muraste külas. Sisuliselt tähendab see haridusasutuse toimimiseks
vajalike õppe- ja eluhoonete, spordihoonete ja teiste õppeasutuse eesmärke täita
aitavate rajatiste ja tehnovõrkude rajamist. Lisaks on vajalik õppekompleksi
juurdepääsu lahendamine.
Detailplaneeringu koostamise eesmärkideks on detailplaneeringu lähteülesande
kohaselt:
1. kvaliteetse keskkonna kavandamine, lähtudes uuest arhitektuursest kvaliteedist ja
olemasolevatest säilitatavatest väärtustest;
2. maa sihtotstarbe määramine;
3. planeeritavale alale jäävate kruntide piiride, juurdepääsuteede lahendamine ning
ehitusõiguse määramine;
4. heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega
varustamise lahendamine.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 9/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
3 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE MEETODID
Kasutatud metoodika kirjeldus on esitatud valdkondade kaupa, milles
keskkonnamõju hinnati. Täpsemad metoodikad on toodud kavandatud tegevustega
kaasnevate tagajärgede ja nende mõjude kirjeldamise ja hindamise peatükkides.
Kavandatava tegevusega eeldatavalt mõjutatava piirkonna ulatus on erinevate
keskkonnaelementide (nt välisõhk, pinnavesi, põhjavesi) puhul erinev. Nt välisõhu
puhul on saasteallika mõjupiirkond ala, kus saasteallikast eralduva saasteaine
heitkogus moodustab maapinnalähedases õhukihis saasteaine sisalduse, mis on
vähemalt kümme protsenti välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmisest
piirväärtusest. Käesoleval juhul on mõjuulatus määratud müra hajumise alusel
keskmiselt 300 m ligipääsu tee teljest.
Hindamise aluseks kasutati projekteerija poolt esitatud detailplaneeringu jooniseid ja
seletuskirja 11. aprillist 2011.
Hinnangu andmisel on kättesaadavusel ja võimalusel kasutatud mõõtmistulemusi.
Mõõtmistulemuste puudumisel või kui tulemuste analüüs on äratanud kahtlusi või
vasturääkivusi, on ekspert määranud näitajad eksperthinnanguna.
Keskkonnaeksperdid külastasid kavandatava tegevuse asukohta ning teostasid
ringkäigu territooriumil koos Piirivalvekolledži esindajaga 16.01.2009 ja 28.05.2010.
Lisaks külastati Tilgu teed vahetult peale rekonstrueerimist.
Eksperthinnangute andmisel, juhul kui mõõtmistulemused hinnangu andmiseks
puuduvad või ei ole esitatud teistsugust printsiipi, on lähtutud olukorra hindamisel
„halvimast võimalikust olukorrast” ehk hinnangu aluseks on võetud näitajad,
mis keskkonna seisukohalt on kõige halvemad. Konservatiivse hinnangu andmisel on
tuginetud ettevaatus- ja ennetusprintsiibile.
Mõju hindamisel pinnaveele kasutati eksperthinnangut arvestades pinnavee
praegust seisundit. Reovee moodustumise osas kasutati eksperthinnangut koos
spetsialistide arvamusega ning planeerija esitatud lähteandmeid.
Mõju hindamisel põhjaveele ja pinnasele kasutati puurkaevude geoloogilisi profiile
pinnase koostise ning selle omaduste määramiseks, samuti piirkonna
hüdrogeoloogiliste tingimuste hindamiseks.
Põhjavee seisundit hinnati eksperthinnanguna olemasolevate kirjeldavate andmete ja
uuringutulemuste põhjal.
Mõju välisõhule on hinnatud erinevate arvutuslike meetodite abil. Saasteainete
heitkogused hinnati arvutuslikul teel. Põletusseadmetest (katlamaja) lähtuvad
saasteainete ning tee-, rehvi- ja pidurite kulumisega kaasneva tolmu heite
arvutamise meetodid on esitatud lisas 3. Sõidukite heitgaasidega kaasnev
saasteainete heide on arvutatud arvutiprogrammi ADMS-Roads abil. Saasteainete
hajumisarvutused on samuti teostatud ADMS-Roads abil, mis võimaldab arvesse
võtta nii punktallikatest (katlamaja) kui ka teedelt lähtuvat heidet. Täpsem
metoodika kirjeldus on esitatud 12.1.1.
Jäätmetekkest ja –käitlusest tuleneva mõju hindamisel kasutati
eksperthinnangut, mis põhineb sisend-väljund analüüsil. Jäätmete ohtlikkuse
määramisel kasutati prognoositavate kasutatavate ainete pakendil või valmistise
tootja poolt esitatud informatsiooni. Hindamise lähtekohana eeldati valikuvõimaluste
esinemisel, et kasutatakse kõige ohtlikumaid kemikaale, mille kasutusega kaasneb
arvatavasti ohtlike jäätmete teke.
Mõju hindamisel taimestikule, loomastikule, elupaikadele ja
looduskaitsealustele objektidele kasutati eksperthinnangut olemasolevate
andmete (sealhulgas EELIS ning teised allikad) ja uuringutulemuste põhjal.
10/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Mõju hindamisel tugineti endise Harjumaa Keskkonnateenistuse nüüdse
Keskkonnaameti looduskaitsespetsialistilt Tiina Napp’ilt saadud informatsioonile, et
Muraste looduskaitse ala ning Muraste loodusala (Natura 2000 ala) piirid kattuvad
ning kavandatava tegevuse ala piirneb Natura 2000 alaga.
Hindamise alusena kasutati 2003. aastal loodusekspert Arne Kivistiku poolt Muraste
looduskaitsealal kaardistatud EÜ Nõukogu direktiivis 92/43/EMÜ looduslike
elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta nimetatud
elupaigatüüpe. Kaardistamise tulemused esitati keskkonnamõju hindajatele
Keskkonnaameti vastuses teabenõudele (10.06.2010/1-16/130-2). Samas vastuses
teavitas Keskkonnaamet, et nende tellimusel ei ole Muraste looduskaitsealal
taimeliike ega loomaliike inventeeritud, mistõttu keskkonnamõju hindajatele
sellealast informatsiooni ei edastanud.
Mõju kinnistuga piirnevale Muraste loodusalale ja selle kaitse eesmärkidele hinnati
ekspertrühma hinnanguna. Natura-hindamise alusena kasutati juhendmaterjali
„Natura-hindamine ehk juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks
Eestis“ (Peterson, Kalamees 2006).1 Natura hindamise viisid läbi AS Ramboll Eesti
eksperdid.
Mõju hindamisel sotsiaalsele keskkonnale kasutati eksperthinnangut
olemasolevate andmete ja KSH protsessis toimunud avalikustamisel saadud
tagasiside põhjal.
Tekkiva müra tase modelleeriti arvutiprogrammiga IMMI 2009-2. Müra
modelleerimine ning hajumine on arvutatud vaid transpordist lähtuva müra puhul.
Täpsem müra hindamise metoodika ja modelleerimisprogrammi tutvustus on toodud
peatükis 12.1.2.
Vibratsiooni, valguse ja kiirguse taset määrati hinnanguliselt.
Kaartide- ja skeemide aluskaardiks kasutati värvilist põhikaarti Maa-ameti
aluskaartide rakendusest. Hajumiskaartide ja teiste ELLE koostatud jooniste
valmistamiseks kasutati MapInfo ja ArcGIS arvutitarkvara.
Meteoroloogiliste tingimuste väljaselgitamiseks kasutas ELLE Eesti Meteoroloogia ja
Hüdroloogia Instituudi (EMHI) kodulehel esitatud asjakohaseid meteoroloogilisi
andmeid. Meteoroloogilised andmed pärinevad Harku aeroloogiajaamast, mis on
detailplaneeringu alusele alale lähim põhijaam.
Asukoha üldisemaks hindamiseks ning olemasoleva olukorra määramiseks kasutati
visuaalset vaatlust asukoha külastustega ELLE ekspertide poolt.
Erinevate tegevuste ja keskkonnamõju valdkondade hindamiseks kasutati ka
kameraalset tööd, töötati läbi arhiivimaterjale. Viited nendele on esitatud
asjakohastes peatükkides. Kameraalses töös osalesid erinevad eksperdid.
Alternatiivide võrdlus on esitatud tegevuste ja/või valdkondadega seotud
keskkonnamõju kaudu. Alternatiivide võrdluse viis läbi keskkonnamõju hindamise
ekspertrühm.
Aruandes kasutatud lühendid ja terminid on toodud lisas 2.
1
Peterson, Kalamees. 2006. Natura-hindamine ehk juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4
rakendamiseks Eestis
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 11/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
4 RAHVUSVAHELISTE, EUROOPA LIIDU JA EESTI
KESKKONNAKAITSE EESMÄRKIDEGA
ARVESTAMINE DETAILPLANEERINGUS
Rahvusvahelised keskkonnakaitse eesmärgid on sarnased Eesti ja Euroopa Liidu
omadega ehk eesmärgiks on keskkonna kaitstuse kõrge tase. Liikmesmaana on Eesti
keskkonnakaitse eesmärkide koostamisel omakorda arvestatud Euroopa Liidu
keskkonnakaitse eesmärkidega ning samuti erinevatest EL direktiividest ning
rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevate kohustuste ja soovitustega.
Lähtudes eelpooltoodust ning sellest, et detailplaneeringu näol on tegu kohaliku
taseme planeerimisdokumendiga, on käesolevas peatükis keskendutud ülevaatele
Eesti keskkonnakaitse eesmärkidest ning planeerimisdokumendi vastavusest nendele
ning arvestamine nendega. Täpsemad kirjeldused on toodud keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande teistes osades.
Eesti keskkonnakaitse eesmärgid on püstitatud kahes strateegilises
„katusdokumendis“ – riiklikus strateegias „Säästev Eesti 21“ ning „Eesti
keskkonnastrateegias aastani 2030“.
4.1 Säästev Eesti 21
Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ (SE21) on Eesti riigi ja
ühiskonna arendamise strateegia aastani 2030, sihiga ühendada globaalsest
konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti
traditsiooniliste väärtuste säilitamisega.
SE21 neli säästva arengu üldeesmärki on:
• Eesti kultuuriruumi elujõulisus (eesti rahvuse ja eesti kultuuri jätkusuutlikkus);
• heaolu kasv (inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste
rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning
eesmärke realiseerida);
• sidus ühiskond (nii sotsiaalne kui ka regionaalne tasakaalustatus, ülemäära
suurte Eesti-siseste erinevuste ületamine) ning
• ökoloogiline tasakaal (looduse isetaastumisvõime lülitamine looduskasutusse,
ressursside ja looduskeskkonna harmooniline ja tasakaalustatud haldamine).
Säästva Eesti 21 järgi ei tohi üks põlvkond halvendada oma heaolutaotluste
realiseerimisega järgmiste põlvkondade võimalusi. Seega tuleb rannikuäärsete
arendustega jälgida, et kavandatav tegevus ei kahjustaks rannikumaastikku,
pankrannikut, rannikuäärset Kambriumi-Vendi põhjaveekompleks jms.
Ressursside ja looduskeskkonna tasakaalustatud haldamine toimub läbi
keskkonnakaalutluste arvestamise planeerimisprotsessis, mille üheks osaks on
läbiviidav keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Kui detailplaneeringuga
kavandatud tegevuse ellurakendamisel järgitakse KSH aruandes välja pakutud
leevendusmeetmeid, ei ole detailplaneering vastuolus Eesti säästva arengu riikliku
strateegiaga.
12/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
4.2 Keskkonnastrateegia aastani 2030 ja Eesti
keskkonnategevuskava 2007-2013
Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis
juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” põhimõtetest ja
on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna alavaldkondlikele
arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma
keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. “Eesti keskkonnastrateegia aastani
2030” eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea
seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja
sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja
inimesele.
Eesti keskkonnategevuskava 2007-2013 on Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030
rakendusplaaniks. Kava on esitatud tegevustabelitena, mis vastavad
Keskkonnastrateegias määratletud meetmetele (tegevussuundadele).
Eesti keskkonnastrateegias püstitatud eesmärgid on jagatud nelja plokki:
• Loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine
Eesmärgid: Aastal 2030 on tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning
oluliselt on vähendatud tekkivate jäätmete ohtlikkust. Saavutada pinnavee (sh
rannikuvee) ja põhjavee hea seisund ning hoida veekogusid, mille seisund juba on
hea või väga hea. Maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine, mis säästab vett,
maastikke ja õhku, ning maapõueressursi efektiivne kasutamine minimaalsete
kadude ja minimaalsete jäätmetega. Metsakasutuses ökoloogiliste, sotsiaalsete,
kultuuriliste ja majanduslike vajaduste tasakaalustatud rahuldamine väga pikas
perspektiivis. Tagada kalapopulatsioonide hea seisund ning kalaliikide mitmekesisus
ja vältida kalapüügiga kaasnevat kaudset negatiivset mõju ökosüsteemile. Tagada
jahiulukite ja muude ulukite liikide mitmekesisus ning asurkondade elujõulisus.
Keskkonnasõbralik mulla kasutamine. Loodus- ja kultuurmaastike toimivus ja säästlik
kasutamine
• Maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamine
Eesmärkideks: Mitmeotstarbeliste ja sidusate maastike säilitamine. Elustiku liikide
elujõuliste populatsioonide säilimiseks vajalike elupaikade ja koosluste olemasolu
tagamine.
• Kliimamuutuste leevendamine ja õhu kvaliteet
Eesmärgid: Toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada
mitmekesiseid, erinevatel energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega
jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks.
Energiatarbimise kasvu aeglustamine ja stabiliseerimine, tagades samas inimeste
vajaduste rahuldamise, ehk tarbimise kasvu olukorras primaarenergia mahu säilimise
tagamine. Kõrvaldada järk-järgult nii tööstusest kui ka kodumajapidamistest
osoonikihti kahandavad tehisained. Arendada välja efektiivne, keskkonnasõbralik ja
mugav ühistranspordisüsteem, ohutu kergliiklus (muuta auto alternatiivid
mugavamaks) ning sundpendelliiklust ja maanteevedusid vähendav asustus- ja
tootmisstruktuur (vähendada transpordivajadust).
• Keskkond, tervis ja elu kvaliteet
Eesmärgid: Tervist säästev ja toetav väliskeskkond. Inimese tervisele ohutu ja
tervise säilimist soodustav siseruum. Keskkonnast tulenevate saasteainete sisaldus
toiduahelas on inimese tervisele ohutu. Joogi- ja suplusvesi on inimese tervisele
ohutu. Aastaks 2030 on likvideeritud kõik täna teadaolevad jääkreostuskolded.
Tagada elanike turvalisus ning kaitse nende julgeolekut ohustavate riskide eest.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 13/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Detailplaneeringuga kavandatud tegevus ei ole vastuolus Eesti keskkonnastrateegia
ja keskkonnategevuskavaga, kui planeerimisprotsessis arvestatakse
keskkonnakaalutlustega. Tasakaalustatud arendustegevuse üheks osaks on läbiviidav
keskkonnamõjude strateegiline hindamine.
4.3 VASAB 2010
Rahvusvahelistest dokumentidest väärib välja toomist VASAB 2010 -
Läänemeremaade (ruumilise arengu) visioon ja strateegiad aastaks 2010 (Vision and
Strategies around the Baltic Sea). VASAB-i koostöö käigus koostatud ja ministrite
konverentsidel vastuvõetud programmdokumendid ei ole osalevatele maadele
õiguslikult siduvad, kuid nad toimivad kui soovitused maadevahelise
planeeringualase koostöö edendamiseks ja eri maade planeeringupraktika
ühtlustamiseks. Üheks oluliseks seni valminud dokumendiks on 1996. aasta
ministrite konverentsil heaks kiidetud "Soovitused Läänemere rannikualade
planeerimiseks". Ka käesolevas aruandes käsitletav detailplaneering jääb antud
dokumendi mõistes rannikualale, mistõttu dokumendis toodud soovitused on
asjakohased arvestada.
Soovitused ruumilise planeerimise protsessi ja rannikualade arengu juhtimise
suunamiseks on järgmised:
• rannikualade mõistet kogu Läänemerel tuleb defineerida ja rakendada
vastavalt HELCOMi soovituste punktile 15/1, mis ergutab planeerimistsooni
laiendamist vähemalt 3 km ulatuses sisemaa suunas ning rannikuvööndi kaitseala
laiendamist väljaspool olemasolevat linnalist asustust vähemalt 100-300 m ulatuses
nii maismaa kui mere poole arvestatuna keskmisest veepiirist,
• rannikualade säästvat arengut toetada püüdvad üldised planeeringud tuleb
välja töötada asjakohastel sobivatel tasemetel (rahvuslik, regionaalne, kohalik),
tagades kohalike omavalitsuste ja avalikkuse osavõtu sellest,
• väljaspool olemasolevat linnalist asustust planeeritava uue linnalise asustuse,
ehitiste, infrastruktuuri, puhkekeskuste ja vaba aja veetmise rajatiste paigutamine
rannikualadele peab baseeruma planeeringulisele või funktsionaalsele põhjendusele,
• uued ehitised peaksid eelistatult paiknema olemasolevates asulates, nende
läheduses või taga, vältides hajutatud arengut rannikualadel ning säilitades
loodusmaastikud,
• uued ehitised ei tohi tekitada visuaalset barjääri piki rannajoont, selleks tuleb
säilitada või istutada rohelised haljasribad või grupid,
• iga suurema ehitise, infrastruktuuri projekti, maaparanduse või muu
rannikulooduse ja -maastiku olulise jääva muudatuse kavale/projektile peab eelnema
kas regionaalne või kohalik planeering või spetsiaalne regionaalne või kohaliku mõju
hinnang, mis käsitleb nii visuaalseid kui ka keskkonnaaspekte,
• tundlike või/ja ülerahvastatud piirkondade kohta tuleb kindlasti koostada
üldplaneeringud ja/või detailplaneeringud,
• võimalused tagamaa sidumiseks olemasolevate sadamatega ning
sadamaalade tulevaseks revitaliseerimiseks tuleb lahti hoida,
• puhastamata heitvee juhtimist rannikualale tuleb vältida, heitmete
mahapaneku kohad tuleb valida kehtestatud planeeringute ja vastavate
regulatsioonide kohase regionaalse ja keskkonnamõju hindamise alusel,
• inimasustuse säästliku arengu parema kontseptsiooni loomiseks tuleb erineva
loodusliku väärtusega alad, olgu nad kaitse all või mitte, haarata rohelisse
infrastruktuuri,
14/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
• puhkekeskuste ja vaba aja veetmise rajatiste paigutus peaks vastama
kohalikele planeeringutele ning riiklikust või regionaalsest turismipoliitikast
tulenevatele kaalutlustele, võttes arvesse maastike, looduse, kultuuripärandi
säilitamise vajadust ning maastike vastuvõtuvõimet,
• väljaspool asulaid tuleks rannikukaitsemeetmeid/ehitisi kasutada vaid sel
juhul, kui seda peetakse vajalikuks loodusliku rannajoone säilitamisel,
• soodustada tuleks keskkonnasõbralikke transpordi- ja energiasüsteeme ning
eramootorsõidukite kasutamine tundlikel rannikualadel viia keskkonna seisukohalt
vastuvõetavatesse piiridesse,
• rannikualade asumite kultuurpärandit ja iseloomu tuleb säilitada ja arendada
ning ajalooliste asustuspiirkondade elustamist tuleks eelistada uute
hoonestuspiirkondade tekkele.
Detailplaneering toetab VASAB 2010 planeerimispõhimõtteid, kuna uushoonestus on
planeeritud olemasolevasse komplekssi uue tekitamise asemel, ning planeerimine
toimub avaliku protsessina. Mõjudega looduslikele aladele on arvestatud kogu
planeerimisprotsessis. Detailplaneeringu elluviimisel tuleb erilist tähelepanu pöörata
haljastuse säilimisele ning selle osakaalule.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 15/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
5 DETAILPLANEERINGU SEOS MUUDE
ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
5.1 Harju maakonnaplaneering
Harju maakonnaplaneeringu I etapp on koostatud 1998. aastal ehk enam kui kümme
aastat tagasi. Maakonnaplaneeringu ülesandeks on maakonna üldise territoriaal-
majandusliku arengustrateegia ja -kontseptsioonide sidumine kestva ja säästva
arengu põhimõtetega, riiklike ja kohalike huvide tasakaalustamine ning läbi selle
asustuse suunamine ja väärtuslike põllumaade, maastike, raudteede, tehnovõrkude
trasside, sadamate, lennuväljade, puhkealade jm. asukoha määramine.
Maakonnaplaneering on määratlenud, et aastal 2010 on Harju maakond
keskkonnasõbralik:
- inimeste suhtumine on loodust hoidev;
- on valminud üldkasutatavate rekreatiivalade planeering ning rajatud
metsamassiividega ühendatud haljasvöönd, mis haakub tiheasustustega;
- valdavas osas kasutatakse keskkonda säästvaid kütuseid; puhastusseadmed on
välja ehitatud ning töökorras;
- toimib efektiivne jäätmete korduvkasutus ning ratsionaalne ja kaasaegne
prügimajandus;
- erilise tähelepanu all on põhjaveeressursi kaitse ja karstialad;
- kõikides omavalitsustes on välja töötatud "Kohalik Agenda 21".
Rohkem kui kümne aastaga on toimunud Harjumaal mitmeid ruumilisi arenguid, mis
on osaliselt ellu viidud kooskõlas maakonnaplaneeringuga ning osaliselt sellest
mööda minnes. Tänaseks päevaks on enamus omavalitsusi kehtestanud
üldplaneeringud, mis reguleerivad ruumilist planeerimist oluliselt täpsemalt.
Arvestades asjaoluga, et Sisekaitseakadeemia võimalik kolimine Muraste
Piirivalvekolledži territooriumile ei olnud 1998 aastal veel päevakorral, ei ole seda
kajastatud ka maakonnaplaneeringus. Seega puudub otsene viide planeeritavale
strateegilisele dokumendile.
5.2 Harju maakonna teemaplaneering ”Asustust ja
maakasutust suunavad keskkonnatingimused”
Teemaplaneeringu kaks peamist alateemat on „roheline võrgustik“ ja „väärtuslikud
maastikud“.
Teemaplaneeringu eesmärgiks on loodus- ja keskkonnakaitseliselt rohkem
põhjendatud ruumistruktuuri tagamine. Arvestades erinevate infrastruktuuride
paiknemist ja vajaduste analüüsi, seatakse aladele vajalikud kasutustingimused,
mille sihiks on säästva arengu tagamine maakonnas.
Teemaplaneeringus mõistetakse rohelist võrgustikku järgmiselt:
„Roheline võrgustik on planeerimisalane mõiste, mis funktsionaalselt täiendab
kaitsealade võrgustikku, ühendades need looduslike aladega ühtseks terviklikuks
süsteemiks;
16/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Võrgustikus toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine, mis loob
eeldused koosluste arenguks looduslikkuse suunas. See toetab bioloogilist
mitmekesisust, tagab stabiilse keskkonnaseisundi ning hoiab alal inimestele
elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu
puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed jne);
Keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilitamine.“
Teemaplaneeringu kohaselt peab planeerimistegevuses arvestama, et
rohevõrgustik jääks püsima ning ei lõigataks läbi võrgustiku koridore.
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning selle lähiala DP ala asub osaliselt Harju
maakonna teemaplaneeringu kohaselt piirkondliku tasandi rohevõrgustiku tuumalal
(T9).
Vastavalt teemaplaneeringule on suur osa detailplaneeringu alast määratletud
maakondlikku tähtsusklassi kuuluva Rannamõisa väärtusliku maastikuna.
Ala peamiseks väärtuseks on Tilgu pangad, klindipealne loomets, pangaalune niiske
lehtmets, murrutuskulpad ja allikatekkelised koopad panga jalamil. Tilgu on üks
väheseid kohti, kus meri murrutab panka jätkuvalt. Madal rannikumeri panga ees
sisaldab mitmeid kaitsealuseid rändkivide rühmasid. Pangalt avanevad vaated
Tallinnale ja avamerele on klassikalised. Piirkond on Tallinna elanike jaoks
populaarne väljasõidukoht juba pooleteise sajandi vältel, siia on rajatud mitmeid
suvemõisaid ja puhkekodusid.
Ohud: Puhkemajanduslik ülekasutus paralleelselt pangaaluse kinnikasvamisega,
prahistamine.
Rohelise võrgustiku alade ning väärtuslike maastike piire ja võimalikke piiranguid
täpsustab Harku valla üldplaneering.
5.3 Koostatav Harku valla üldplaneering
Harku valla koostatava üldplaneeringu analüüs on kirjutatud üldplaneeringu
eskiislahenduse maakasutuse kaardi (Joonis 1) põhjal (seisuga 22.10.2010) põhjal.
Harku valla üldplaneeringu eesmärk on määratleda valla üldised ruumilised
arengusuunad ning täpsustada maakasutus- ja ehitustingimused eri piirkondades.
Üldplaneeringuga reserveeritakse valla tasakaalustatud arenguks vajalikud rohelised
tuum- ja puhveralad, et tagada rohealade säilimine ja kaitse.
1999.a algatas Harku Vallavalitsus üldplaneeringu korrektuuri, mis 2001. a viis uue,
nõuetekohase üldplaneeringu algatamisele. Aastal 2003 valmis üldplaneeringu
lahendus, mis suunati kooskõlastusringile, üldplaneeringu menetlemine peatus.
Üldplaneeringut koostanud OÜ Hendrikson & Ko viis läbi ka 2006. aastal algatatud
Keskkonnamõju strateegilise hindamise Harku valla üldplaneeringule. KSH aruande
esialgne versioon valmis 2007. a oktoobriks. Pärast aruande avalikku arutelu
otsustati üldplaneeringu lahendust vahearuande tulemuste põhjal korrigeerida.2
Harku valla koostatava üldplaneeringu kohaselt jääb planeeritav kooli territoorium
rohealast välja, piirdudes lõunast rohevõrgustiku tuumalaga ning põhjast
rohevõrgustiku koridoriga. Kavandatav uus juurdepääsutee kulgeb osaliselt läbi
rohevõrgustiku koridori (klindialune osa). Olemasolev rekonstrueeritav Tilgu tee jääb
osaliselt rohekoridori tuumalasse.
Harku valla üldplaneeringuga määratud rohevõrgustiku alad ei kattu täielikult
maakonna teemaplaneeringutes määratud aladega. Kuna Harku valla üldplaneering
2
Hendrikson & Ko .2009. Harku valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.
Tartu-Tabasalu
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 17/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
ei ole 2011. aasta aprilli seisuga kehtestatud, on ülim hetkel maakonnaplaneeringu
teemaplaneering.
Joonis 1. Harku valla maakasutusplaan detailplaneeringu ala piirkonnas
Planeeringu seletuskirjas otseselt Piirivalvekolledži laiendamist käsitletud ei ole, kuid
üldplaneeringu maakasutusplaanil (seisu 22.10.2010) on kogu laiendatava kooli
territoorium määratletud riigi- ja sisekaitsemaana.
Kavandatava tegevuse ala asub hajaasustusalal. Planeeritavast kooli territooriumist
lõunas klindi peal ning olemasoleva Tilgu tee ja klindi vahel paiknev elamurajoon
jääb tiheasustusalasse. Vahetult klindi alune mitteelamumaa on üldplaneeringus
märgitud kui range režiimiga looduslik haljasmaa, kus täiendavat hooldust ette ei
nähta. Nimetatud alale ehitustegevust ei kavandata. Planeeritud juurdepääsutee jääb
klindipealse osas elamumaadele ja tee sanitaarkaitsevööndisse ning klindialuses osas
osaliselt rohevõrgustiku koridori. Planeeritav uus juurdepääsutee on kajastatud ka
koostatavas üldplaneeringus.
Üldplaneeringu alusel on Tilgu teega paralleelselt planeeritud perspektiivne jalgtee.
18/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Kavandatav tegevus ei ole vastuolus koostatava Harku valla üldplaneeringuga.
Keskkonnamõju strateegiline hindamine3 viidi läbi 2002. a valminud
planeerimisettepanekule. Mõju hindamise tulemusel välja toodud soovituste põhjal
koostati 2008. aastal üldplaneering, mis on seni kehtestamata. Esialgse KSH põhjal
muudetud Harku valla üldplaneeringule viidi läbi keskkonnamõju strateegiline
hindamine.4 Antud tegevuse ala ümbritsevad loodusalad on planeeringu KSHs
hinnatud toetudes Harku valla rohevõrgustike tuumalade ja koridoride uuringule.5
KSH menetlemine käesoleva aruande koostamise hetkel jätkub.
5.4 Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride
uuring
Harku vallas on Harju maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust
suunavad keskkonnatingimused“ täpsustamiseks Eestimaa Looduse Fondi poolt
koostatud täpsustav rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring6. Töö eesmärgiks
oli avada rohelise võrgustiku funktsioone ökoloogilisest aspektist ja otsida juurde
empiirilisi andmeid, mis toetaksid valla tasandi rohevõrgustiku tuumaalade ja
koridoride ja parameetrite määratlemist ja planeerimisega seotud taktikaliste otsuste
tegemist.
Türisalu-Suurupi-Ninamaa-Muraste-Rannamõisa kaitsealad ja mereäärne
koridor
Tegemist on Harku valla ühe olulisema rohekoridoriga. See on piki rannikut kulgev
roheline vöönd, mis kohati on liitunud mereäärsete kaitsealadega ja toimib nii
koridori kui tuumalana.
Detailplaneeringu ala jääb tuumalale, mis asub osaliselt Muraste kaitsealal. Kaitseala
on loodud pangametsade kaitseks. Kooli territoorium jääb terviklikult kaitseala
piiridest välja, kuid olemasolev juurdepääsutee läbib kaitseala.
Kõik kaitsealad koos ranna piiranguvööndiga ja ehituskeeluvööndiga (200 m) on
kogu ranniku ulatuses mere ja maa vaheline servakooslus. See on koht, kus madal
meri ja mereäärsed maismaa kooslused toetavad eriilmelist taimestikku ning
loomastikku ja on oluliseks liikumist suunavaks maastikuelemendiks nii maismaad
mööda liikuvatele loomadele kui lendavatele selgroogsetele (nahkhiired, linnud) ja
putukatele. Kaitsealad selles katkematus koridoris toetavad suure puhkajate surve all
olevate liikide populatsioonide pikaajalist püsimist antud kooslustes.
Uuringu järeldus on, et kindlasti peab vältima ehitiste rajamist ranna
piirangu- ja ehituskeeluvööndisse.
Detailplaneeringuga kavandatakse hooneid ehituskeeluvööndisse.
Klint
Põhja-Eesti Klint on eelkõige mastaapne maastikuline element, mis toimib nii barjääri
kui aineringet ja elustikku juhtiva elemendina. Harku vald on oma looduse poolest
eriti unikaalne just laialt levinud pangaaluste laialehiste metsade poolest, mida
3
Hendrikson & Ko .2007. Harku valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.
Tartu-Tabasalu
4
Hendrikson & Ko .2009. Harku valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne.
Tartu-Tabasalu
5
Eestimaa Looduse Fond. 2007.Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring. Tartu
6
Eestimaa Looduse Fond. 2007.Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring. Tartu
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 19/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
peetakse Eestis haruldasteks kooslusteks liigirikka nahkhiirte koosluse poolest.7
Mõlemad nimetatud on seotud eelkõige klindiga ja selle poolt tekitatud erilistest
keskkonnatingimustest ning elupaikadest. Paekivis asuvad koopad on nahkhiirte
jaoks üle-euroopalise tähtsusega ning riikliku kaitse all olevateks talvituspaikadeks.
Kaitsealused nahkhiirte talvituspaigad ei jää detailplaneeringu alale ega selle
mõjuraadiusesse.
Klindialune mets pakub elupaika ka paljudele haruldastele ja ohustatud sambliku ja
samblaliikidele.
Uuringu kohaselt tuleb klint kogu oma ulatuses arvata rohekoridoriks.
Seal, kus võimalik tuleb klindialust metsa hoida võimalikult laia ribana,
kuid see peaks olema vähemalt 50 m klindi seinast. Ehitised peaksid
klindist jääma minimaalselt 100 m kaugusele juba ainuüksi ohutuse
tagamiseks.
Muraste koridor
Sõrve massiivist lähtub Muraste koridor, mis viib läbi Muraste mõisa taguse
metsatuka Muraste klindialustesse ja edasi mereäärsetesse metsadesse. Koridor on
suhteliselt kitsas ja ületab tiheda liiklusega maanteed, mistõttu selle kvaliteeti ei saa
lugeda väga heaks. Samas on koridoris täheldatud väga aktiivset loomade
liikumist, mistõttu võib eeldada, et tegemist on ajaloolise loomade liikumisteega,
mida loomad kiivalt järgivad. Koridori funktsionaalsuse tagamiseks on oluline,
et koridori pindala ei väheneks elamute või muude infrastruktuuride
rajamise läbi.
Ilmandu koridor
Sõrve massiivi ja Muraste looduskaitseala idaserva ühendav kitsas koridor, mille
peafunktsioon on liigendada tiheasustusala ja seeläbi stabiliseerida keskkonda ning
ilmestada maastikku. Teisene funktsioon on olla väikeimetajate, lindude ja putukate
levimise suunajana.
Koridor võib, aga ei pea ilmtingimata olema pidev, majade ehitamisel tuleb jälgida,
et õuealade või rajatud aedade vahele jääks vähemalt 25 m laiune loodusliku
taimestikuga riba.
Koridori kvaliteeti energia- ja aineringe suunajana ning puhverdajana
tõstaks oluliselt kõrghaljastuse rajamine.
5.5 Harku valla arengukava 2002-2012
Harku valla arengukava on kinnitatud Harku Vallavolikogu 23.05.2002. a.
määrusega nr 10 ning viimati muudetud Harku Vallavolikogu 28.01.2010 määrusega
nr 3. Arengukavaga on planeeritud valla areng aastateks 2002-2012.
Arengukava koostamise eesmärgiks on ennustada tulevikusuundumusi ning suunata
valla arenguprotsesse nendest lähtuvalt. Tulevikku pole aga võimalik kunagi 100%
ette näha ning seetõttu ei saa ükski selline arengudokument olla täiuslik.
Arenguvisiooni koheselt muutub Harku vald läbi tasakaalustatud ja säästliku arengu
muuhulgas Põhja-Eesti tunnustatud hariduskeskuseks.
2008. aastal uuendatud tegevuskavas on ühe tegevusena toodud Muraste
hariduskompleksi detailplaneering, mille puhul võib eeldada, et tegemist on
Piirivalvekolledži maa-alaga.
7
Kalda, A., Paal, J. Kaitset vajavad metsakooslused. - Eesti Mets, 1997, 8, 10-16.
20/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Harku valla arengukava ühe arengueesmärgina nähakse piirivalve õppekeskuse
kursantide kasutamist avaliku korra tõhustamisel.
Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Harku valla arengukavaga 2002-2012.
5.6 Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava
Harku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava on kehtestatud 2007. aastal
12-aastaseks perioodiks.
Harku valda teenindab kaks vee-ettevõtet: OÜ Strantum ja AS Tallinna Vesi. OÜ
Strantum on täielikult Harku valla omanduses olev veevärki ja kaugkütet korraldav
ning kinnisvara haldav ettevõte.8
2005. aasta statistika andmetel kasutati kinnitatud põhjaveevarust Harku vallas ära
ainult 30%, ülejäänud 70% ei leidnud kasutamist. Statistikaameti andmetel elas
Harku vallas 2005. aastal 6726 elanikku ning 2010. aasta 1. jaanuaril 7278 inimest
(Harku valla kodulehe andmetel 11 794 elanikku seisuga 1.05.2010). Seega on
praegune veevajadus võrreldes 2005. aastaga ilmselt tõusnud, kuid jääb tõenäoliselt
siiski tarbevaru piiridesse.
Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavas on hinnatud üldplaneeringus
prognoositud rahvastikuarvu tõusu seost põhjaveevarudega. Üldplaneeringuga
kavandatu elluviimise tulemusena (55 000 elanikku) on oodata põhjavee defitsiiti.
Kuna Kambriumi-Vendi kinnitatud tarbevarud on arengukava perioodil
üldplaneeringu rakendumisel praktiliselt ammendatavad, tuleb valla lõunaosas üha
enam võtta kasutusele Ordoviitsium-Kambriumi ladestu põhjavett. Põhimõtteliselt
on tulevast veedefitsiiti võimalik lahendada lisa tarbeveevaru taotlemisega, mis
arvestades Tallinna teiste lähivaldade arenguga võib osutuda ülimalt keeruliseks.
Veel üheks võimaluseks on Harku valla idaosa üleminek Tallinna pinnaveesüsteemile.
Reovee perspektiivsete magistraaltorude planeerimisel on võetud aluseks
reoveepuhastitele kehtestatud nõuded, millest lähtuvalt puhastitel üle 10 000 ie
tuleb rakendada ka lämmastikueraldamist. Seega planeeritakse, et kohalike puhastite
koormused ei ületaks 10 000 ie. Ülejäänud reovesi suunatakse Tallinna
reoveepuhastile.
Detailplaneeringu alale kõige lähem puhasti on OÜ Strantum opereeritav Meriküla
reoveepuhasti.
8
Sweco Eesti. 2007. Harku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava. Harku
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 21/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
6 ALTERNATIIVIDE VALIK JA EELHINDAMINE
6.1 Metoodika
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt tuleb
KSH aruandes anda ülevaade põhjustest, mille alusel valiti alternatiivsed
arengustsenaariumid. Detailplaneering on strateegiline planeerimisdokument, mis
määrab ära planeerimislahenduse ühe maaüksuse piires. Sellest tulenevalt on
siinkohal asjakohasem alternatiivsete arengustsenaariumide asemel kasutada
terminit alternatiivsed planeerimislahendused (edaspidi alternatiivid).
Alternatiivid võivad omavahel erineda järgmiste parameetrite poolest:
- piirangud (nt ehituskeeluvööndi laius);
- rajatiste asukohad;
- rajatiste mahud/suurused;
- kavandatud tegevused vms.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise puhul mõistetakse alternatiive kui arendaja
seatud eesmärgi saavutamise erinevaid võimalusi. Käesoleva arenduse eesmärke on
pikemalt kirjeldatud peatükis 2. Alternatiivide esmasel sõelumisel võeti aluseks
nende vastavus seatud eesmärgile.
Seoses keskkonnamõju strateegilise hindamise eripäraga on alternatiivide leidmisel
arvestatud detailplaneeringu kui ruumilise planeerimisdokumendiga. Keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest tulenevalt on võimalik
detailplaneeringu kui kindla maa-alaga seotud planeerimisdokumendi hindamisel
valida alternatiive vaid käsitletava territooriumi piires, st teisi
asukohaalternatiive ei hinnata. Käesolev keskkonnamõju strateegiline hindamine
on algatatud detailplaneeringule, mis käsitleb Sisekaitseakadeemia rajamist
Piirivalvekolledži territooriumile Muraste külas. Töö eesmärk on hinnata
keskkonnamõjusid nimetatud konkreetses detailplaneeringu asukohas.
Alternatiivsete planeerimislahenduste kaalumise tulemusena eraldusid reaalsed
(elluviidavad) ja ebareaalsed alternatiivid (pole eesmärgi saavutamiseks võimalikud).
Reaalsed alternatiivid pidid vastama allpool esitatud kriteeriumidele:
- olema vastavuses õigusaktidega;
- olema majanduslikult teostatavad;
- olema tehniliselt teostatavad;
- ei tohi avalduda vastuvõetamatut mõju;
- arendaja peab olema nõus alternatiivi reaalselt ellu viima.
Käesoleva planeeringu kontekstis mõistetakse alternatiivsete lahendustena ka
juurdepääsu tee asukoha alternatiive. Planeerija alustas oma tööd erinevate
alternatiivsete ligipääsuvõimaluste uurimisega. Alljärgnevates peatükkides on
kirjeldatud, millised ligipääsu asukoha alternatiivid osutusid ebareaalseteks ning
milline alternatiiv osutus reaalseks.
Ligipääsuteede alternatiivide valik ning eelhindamine toimus arendaja,
detailplaneeringu koostaja, erinevate institutsioonide, kohalike asjast huvitatud
elanike ja eksperdi koostöös.
Täpsemalt on nii reaalseid kui ka ebareaalseid alternatiive käsitletud alljärgnevates
alapeatükkides.
22/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
6.2 Ebareaalsed alternatiivid
Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja detailplaneeringu koostamise protsessi
alguses toimus kavandatava tegevuse võimalike alternatiivsete ligipääsuteede
eelhindamine. Selle käigus arvestati kõigi piirangutega. Alternatiivide valikul arutati
erinevaid võimalusi ning jõuti reaalsete alternatiivideni, mis vastavad arendaja
kavandatava tegevuse eesmärgile ning käesoleva peatüki punktis 6.1 toodud
kriteeriumidele.
Ebareaalseteks juurdepääsutee alternatiivid:
1. Juurdepääsutee lahendamine läbi Muraste looduskaitseala ja jätkuvalt
riigi omandis oleva maa olemasolevate metsateede baasil (skeemil tähised A ja
B). Nimetatud lahendused kulgevad läbi Muraste looduskaitseala
sihtkaitsevööndi. Muraste looduskaitsealal on detailplaneeringu kehtestamiseks
vajalik kaitseala valitseja nõusolek. Kaitseala valitsejaks oleva Keskkonnaameti
kiri nr. 30-3-1/49465-2 13.11.2008 välistab läbi Muraste looduskaitseala
sihtkaitsevööndi kulgevad teetrassi valikud.
2. Juurdepääsu lahendamine rambiga ülessõiduna läbi Pankranniku
elurajooni (skeemil tähis C)
Trassivalik läbib Pankranniku elurajooni ning sealsed elukvartali teed on
arvestatud ainult kohaliku elanikkonna teenindamiseks ning ei võimalda
liikluskoormuse suurendamist. Samuti kujuneks rambi väljaehituse maksumus
liiga suureks.
3. Juurdepääsu lahendamine täies ulatuses mööda Tilgu teed (skeemil
tähis D).
Tilgu tee on 3,3-4,6 m laiune musta kattega sõidutee, mis ei vasta
tänapäevastele nõuetele. Arvestades planeeritud bussiliiklust ning suurenevat
autoliiklust, tuleks Tilgu tee laiust kogu ulatuses suurendada. Tilgu tee paikneb
osaliselt varisemisohtlikul kaldajärsakul. Erinevatel hinnangutel on Tilgu tee
kiirendanud järsaku loomulikku lagunemist ning rikkunud ala hüdrodünaamilist
režiimi. Kõige problemaatilisemaks võib lugeda teelõiku kaitsealuste Tilgu
koobaste juures, kus tee laiendamine on ebasoovitav ja keeruline. Trassivalik
kogu ulatuses piki Tilgu teed pole seetõttu majanduslikel, tehnilistel ja
keskkonnakaitselistel põhjustel otstarbekas.
Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
protsessis ilmnes huvitatud osapoolte tugev vastuseis nimetatud alternatiivile.
Selle tulemusena katkes esialgne keskkonnamõju strateegilise hindamise
protsess, mille käigus oli avalikustatud ja avaliku arutelu (16.03.2009) läbinud
KSH programm, kuid mida heakskiitmiseks ei esitatud. Hakati otsima uut
juurdepääsutee lahendust, mille tulemusena algatati uus, käesolev DP ja KSH.
4. Juurepääsu rajamine pangast alla olemasolevalt pinnaseteelt
Lisaks DP lähteülesandes määratud teekoridorile oli vaatluse all teinegi võimalik
ligipääs klindilt Tilgu teele. Sellisel variandi puhul kulgeks tee olemasoleva
juurdepääsutee baasil, mis viib Muraste tervisekompleksi kinnistu juurde ning
sealt edasi klindist alla. Antud teelõigu pikkuseks kujuneb ca 1,53 km, mis on
enam kui 300 m pikem kui välja valitud variant. Samuti tekitab probleeme
klindist allaminekul toimuvad 90o nurgaga kurvid. Olemasolev kruusakattega tee
olemasolu ei oma uue tee rajamisel tähtsust, kuna olemasoleva tee laius erineb
oluliselt rajatava tee laiusest ja uue teepõhja rajamiseks tuleb ka olemasolev tee
põhi üles võtta. Aluspinnas on mõlemal juhul sama - paepõhjaline. Nimetatud
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 23/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
variandi puhul on vajalik enamate eramaade läbimine. Seega ei ole käesoleva
variandi kaalumine edasises protsessi asjakohane.
Joonis 2. Ebareaalsed juurdepääsutee alternatiivid
Ebareaalseks muutus ka Tilgu tee laiendamine ning kergliiklustee rajamine Muraste
looduskaitseala piires. Ebareaalseks muutus alternatiiv seetõttu, et Keskkonnaamet
kaitsealavalitsejana ei ole tee laiendamise nõus ehk ei anna vastavasisulist
kooskõlastust. Muraste LKA kaitse-eeskirja kohaselt pole, aga tee laiendamine
valitseja nõusolekuta võimalik.
Ebareaalsed joogivee alternatiivid
Sisekaitseakadeemia kolimine Murastesse suurendab piirkonna joogivee kasutust.
Harku vallas on põhjavee ressurss piiratud, eriti Muraste piirkonnas, kus ainsaks
joogivee allikaks on Kambriumi-Vendi veekiht. Vaba põhjavee varu Muraste
piirkonnas minimaalselt. Alljärgnevalt on esitatud joogivee varustuse ebareaalsed
alternatiivid.
1. Veevarustus olemasolevate puurkaevude baasil.
Planeeritava Sisekaitseakadeemia territooriumil asub kaks puurkaevu, mis
mõlemad ulatuvad Kambriumi-Vendi veekihti. Hetkel on kasutuses üks puurkaev.
Puurkaevu tootlikus võimaldaks rahuldada planeeritava Sisekaitseakadeemia
vajaduse ent eeldaks olemasoleva vee erikasutusloa muutmist ning võetava
veekoguse suurendamist. Veekogust suurendataks Muraste põhjaveemaardla
arvelt. Selline võimalus Harku Vallavalitsuse ning Keskkonnaameti teatel puudub.
Seega ei ole võimalik Sisekaitseakadeemia joogiveevarustust lahendada
olemasolevate puurkaevude baasil.
2. Liitumine AS Tallinna Vesi võrguga.
Lähim AS Tallinna Vesi liitumispunkt asub Harku järve ääres Alasniidu teel. Kuigi
tehniliselt on liitumine võimalik teeb rajatava torustiku pikkus rajamise
ebareaalselt kalliks.
24/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
6.3 Reaalsed alternatiivid
Reaalseid tegevuse alternatiive, mida hinnatakse, on sisuliselt kaks.
Nullalternatiiv ehk olemasolev olukord
Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus tuleb kirjeldada ja hinnata tõenäolist
arengut juhul, kui strateegilist planeerimisdokumenti (detailplaneeringut) ei
kehtestata. Sellisel juhul on tegemist nn nullalternatiiviga ehk olukorraga, kui
kavandatavat kompleksi ei rajata ning jätkub olemasolev olukord. Nullalternatiiv on
põhjalikumalt lahti kirjutatud peatükis 8.
Alternatiiv 1 ehk planeeritav tegevus
Planeeritavaks tegevuseks on Sisekaitseakadeemia rajamine praeguse Muraste
Piirivalvekolledži territooriumile. Sisekaitseakadeemiale on kavandatud rajada
õppekorpused, ühiselamud ja sportimisvõimalused. Kuna detailplaneeringu
eesmärgiks on Sisekaitseakadeemia kolimine Muraste külla, siis tegevuse reaalsed
alternatiivid puuduvad.
Nagu eelnevas peatükis selgus, siis osutus terve rida ligipääsuteede
asukohaalternatiive ebareaalseteks ning tuli otsida uus lahendus. Reaalseks
alternatiivseks juurdepääsutee asukohaks, mida alternatiiv 1 raames põhjalikumalt
hinnatakse, on eelhindamisel välja valitud uus teetrass Tallinn-Rannamõisa-
Kloogaranna maanteelt klindilt alla või klindi alt tunnelina olemasoleva Tilgu teeni
Kivivabriku kinnistu juures.
Detailplaneeringu ülesanne on määrata kruntide piirid ning kasutusfunktsioonid.
Praeguses staadiumis ei koostada ehitusprojekti ning seetõttu ei ole võimalik ka
hinnata KSHs võimalikke mõjusid samal tasemel nagu KMH puhul oleks see võimalik.
Täpsemalt on küll käsitletud klindist läbimurret ent see ei tähenda, et välistatud
oleks mõni teine tehniline lahendus (näiteks tunnel) DP-ga määratud maa-alade
piires. Tehnilised lahendused ning nendega kaasnevad mõjud (sh läbimurde rajamise
aegsed) tuleb määrata ning vajadusel hinnata teeprojektide koostamise staadiumis.
Joogiveega varustamine hakkab toimuma OÜ Strantum Kolmiku tänaval asuva
ühisveevärgi torustiku De 110 baasil. Ühenduskoht asub Kolmiku tänaval, klindi
serval. Vee-ettevõte garanteerib veekoguse 150 m3/d tingimusel, et loobutakse
Piirivalvekooli puurkaevu vee erikasutusest ning sellega seotud põhjaveevaru
väheneb.9 Olemasolevad Piirivalvekooli territooriumil asuvad puurkaevud
tamponeeritakse. Võimaliku põhjaveevaru olemasolu ning selle ümberjagamise
võimalusi on analüüsinud Harku Vallavalitsuse tellimusel AS Infraget Eesti10.
9
Veevarustuse ja kanalisatsiooni tehnilised tingimused detailplaneeringu koostamiseks. OÜ Strantum,
31.03.2011
10
Tabasalu ja Rannamõisa piirkonna veevarustuse võimalikud variandid. AS Infragate Eesti, 2011
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 25/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
7 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA
KIRJELDUS NING PIIRKONNA
KESKKONNASEISUNDI HINNANG
7.1 Asukoha üldiseloomustus
Planeeritav ala asub Harju maakonnas Harku vallas Muraste külas klindi, mere ja
Muraste looduskaitseala vahelisel alal (endine piirivalvekooli territoorium).
Planeeringuga haaratakse Tilgu tee (läbib Ilmandu ja Rannamõisa küla), selle lähiala
Muraste Sisekaitseakadeemia territooriumist kuni Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna
maanteeni. Uus rajatav juurdepääsutee paikneb Tilgu tee ja Tallinn-Rannamõisa-
Kloogaranna maantee vahelisel alal. Tilgu tee on asfaltkattega kohalik tee, laiusega 4
m. Planeeringuga haaratakse ca 47 ha.
Sisekaitseakadeemia rajamiseks planeeritud ala asub Muraste külas, kuid
juurdepääsuteega seoses haaratakse ka Ilmandu ja Rannamõisa külad.
Harku vald asub Harjumaa põhjaosas, piirnedes idast Tallinna linnaga, lõunast Saue
vallaga, edelast Keila linna ja Keila vallaga, valla lääne ja põhjapiiriks on Soome laht.
Vallal on 22 km pikkune merepiir, millest suure osa moodustab pankrannik. Valla
keskus Tabasalu alevik asub Tallinna kesklinnast ligikaudu 13 kilomeetri kaugusel.
Muraste, Ilmandu ja Rannamõisa külad paiknevad Harku valla põhjaosas ning valla
keskusesse Tabasallu on neist vastavalt ~7 km, ~5 km ja ~3 km.
26/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Joonis 3. Detailplaneeringu ala paiknemine
7.2 Maakasutus
Sisekaitseakadeemia territooriumile planeeritava tegevusega haaratakse riigi
omandis olev maa (EHAK kood 5039) ja 24 katastriüksust:
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 27/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
• Piirivalvekool (sihtotstarve riigikaitsemaa), tunnus 19801:001:2380. Maaüksuse
pindala on 22,10 ha, sellest 0,2 ha ehitiste alune maa, 3,16 ha looduslik rohumaa,
16,97 ha metsamaa, 0,20 ha õuemaa, 1,77 ha muu maa, s.h. veealune maa 0,24 ha.
• Tilgu tee (sihtotstarve transpordimaa), tunnus 19801:001:1629. Maaüksuse pindala
on 9,45 ha, millest looduslik rohumaa moodustab 2,62 ha, metsamaa 4,61 ha, muu
maa 2,22 ha, s. h. veealune maa 0,48 ha.
• Tilgu tee 30 (sihtotstarve elamumaa), tunnus 19801:001:1478. Maaüksuse pindala on
0,18 ha, sellest 0,01 ha ehitiste alune maa, 0,08 ha looduslik rohumaa, 0,08 ha
metsamaa, 0,01 ha õuemaa, 37 m2 veealune maa.
• Tilgu tee 32 (sihtotstarve elamumaa), tunnus 19801:001:1479. Maaüksuse pindala on
0,33 ha, sellest 0,03 ha ehitise alune maa, looduslik rohumaa moodustab 0,3 ha,
metsamaa 0,08 ha, muu maa 72 m2, s. h. veealune maa 24 m2.
• Tilgu tee 28C (sihtotstarve riigikaitsemaa), tunnus 19801:001:1476. Maaüksuse
pindala on 5,81 ha, sellest 0,05 ha ehitise alune maa, looduslik rohumaa moodustab
0,9 ha, metsamaa 4,09 ha, õuemaa 0,05 ha, muu maa 0,78 ha, s. h. veealune maa
0,04 ha.
• Tilgu tee 28 (sihtotstarve tootmismaa), tunnus 19801:001:1477. Maaüksuse pindala
on 0,27 ha, sellest 21 m2 ehitise alune maa, looduslik rohumaa moodustab 0,22 ha,
metsamaa 0,02 ha, õuemaa 21 m2, muu maa 0,03 ha.
• Merekindluse 1 (sihtotstarve elamumaa), tunnus 19801:001:1371. Maaüksuse pindala
on 0,18 ha, sellest 0,02 ha ehitise alune maa, õuemaa 0,17 ha, muu maa 0,01 ha.
• Merekindluse 3 (sihtotstarve elamumaa), tunnus 19801:001:1369. Maaüksuse pindala
on 0,1 ha, sellest 0,02 ha ehitise alune maa, metsamaa 0,02 ha, õuemaa 0,08 ha.
• Lahe tee 3 (sihtotstarve elamumaa), tunnus 19801:001:1372. Maaüksuse pindala on
0,1 ha, sellest 0,02 ha ehitise alune maa, õuemaa 0,08 ha, muu maa 0,02 ha.
• Merekindluse 2 (sihtotstarve elamumaa), tunnus 19801:001:1368. Maaüksuse pindala
on 0,18 ha, sellest 0,02 ha ehitise alune maa, õuemaa 0,177 ha, muu maa 31 m2.
• Lahe tee 1 (sihtotstarve elamumaa), tunnus 19801:001:1367. Maaüksuse pindala on
0,16 ha, sellest 0,016 ha ehitise alune maa, õuemaa 0,15 ha, muu maa 77 m2.
• Lahe tee 2 (sihtotstarve riigikaitsemaa), tunnus 19801:001:1475. Maaüksuse pindala
on 1,85 ha, sellest 0,06 ha ehitise alune maa, metsamaa 0,8 ha, õuemaa 0,65 ha,
muu maa 0,4 ha.
• Merikülli tee 1 (sihtotstarve riigikaitsemaa), tunnus 19801:001:1474. Maaüksuse
pindala on 1,65 ha, sellest 51 m2 ehitise alune maa, looduslik rohumaa moodustab
0,59 ha, metsamaa 0,94 ha, õuemaa 0,04 ha, muu maa 0,07 ha.
• Tilgu tee 37C (sihtotstarve riigikaitsemaa), tunnus 19801:001:1481. Maaüksuse
pindala on 0,34 ha, sellest looduslik rohumaa moodustab 0,14 ha, metsamaa 0,2 ha.
• Tilgu tee 37 (sihtotstarve elamumaa), tunnus 19801:001:1373. Maaüksuse pindala on
0,19 ha, sellest 90 m2 ehitise alune maa, looduslik rohumaa moodustab 0,11 ha,
metsamaa 0,06 ha, õuemaa 90 m2, muu maa 0,01 ha.
28/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
• Tilgu tee 39 (sihtotstarve elamumaa), tunnus 19801:001:1374 Maaüksuse pindala on
0,16 ha, sellest 92 m2 ehitise alune maa, looduslik rohumaa moodustab 0,09 ha,
metsamaa 0,06 ha, õuemaa 92 m2.
• Tilgu tee 41 (sihtotstarve elamumaa), tunnus 19801:001:1375. Maaüksuse pindala on
0,16 ha, sellest 0,01 ha ehitise alune maa, looduslik rohumaa moodustab 0,096 ha,
metsamaa 0,06 ha, õuemaa 0,01 ha.
• Tilgu tee 43 (sihtotstarve elamumaa), tunnus 19801:001:1376. Maaüksuse pindala on
0,16 ha, sellest 91 m2 ehitise alune maa, looduslik rohumaa moodustab 0,11 ha,
metsamaa 0,04 ha, õuemaa 91 m2.
• Tilgu tee 45 (sihtotstarve elamumaa), tunnus 19801:001:1377. Maaüksuse pindala on
0,15 ha, sellest 94 m2 ehitise alune maa, looduslik rohumaa moodustab 0,1 ha,
metsamaa 0,04 ha, õuemaa 94 m2.
• Tilgu tee 47 (sihtotstarve elamumaa), tunnus 19801:001:1378. Maaüksuse pindala on
0,2 ha, sellest 0,01 ha ehitise alune maa, looduslik rohumaa moodustab 0,13 ha,
metsamaa 0,04 ha, õuemaa 0,01 ha, muu maa 0,01 ha.
• Tilgu tee 51 (sihtotstarve riigikaitsemaa), tunnus 19801:001:1483. Maaüksuse
pindala on 2,66 ha, sellest 0,02 ha ehitise alune maa, looduslik rohumaa moodustab
0,49 ha, metsamaa 1,9 ha, õuemaa 0,02 ha, muu maa 0,25 ha, s. h. veealune maa
0,03 ha.
• Tilgu tee 49 (sihtotstarve tootmismaa), tunnus 19801:001:1482. Maaüksuse pindala
on 50 m2, mille moodustab looduslik rohumaa.
• Tilgu tee 26 (sihtotstarve tootmismaa), tunnus 19801:001:2067. Maaüksuse pindala
on 37 m2, mille moodustab ehitise alune maa.
• Merikülli tee (sihtotstarve transpordimaa), tunnus 19801:001:2031. Maaüksuse
pindala on 0,33 ha, sellest 21 m2 ehitise alune maa, looduslik rohumaa moodustab
0,15 ha, õuemaa 21 m2, muu maa 0,17 ha.
Planeeritav juurdepääsutee, Tilgu tee ja Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee
vaheline tee, asub riigireservmaadel ning kuuel maatulundusmaa sihtotsatarbega
maaüksusel:
• Kople III kinnistu tunnusega 19801:001:0034
Maaüksuse sihtotsatarve on maatulundusmaa. Kinnistu pindala on 1,13 ha, millest
1,13 ha on loodusliku rohumaa.
• Kupja IV kinnistu tunnusega 19801:001:1381
Maaüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa. Kinnistu pindala on 2,11 ha, millest 2,11
ha on loodusliku rohumaa.
• Männiku III kinnistu tunnusega 19801:001:0079
Maaüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa. Kinnistu pindala on 6,50 ha, millest 5,68
ha on looduslik rohumaa ning 0,82 ha muu maa.
• Tilgu-Kalda I kinnistu tunnusega 19801:001:0105
Maaüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa. Kinnistu pindala on 4,44 ha, millest 3,59
ha on looduslik rohumaa ning 0,85 ha muu maa.
• Tilgu I kinnistu tunnusega 19801:001:0099
Maaüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa. Kinnistu pindala on 2,69 ha, millest 0,34
ha on looduslik rohumaa, 10,41 metsamaa ning 13,13 ha muu maa (s.h. veealune
maa 0,05 ha).
• Männiku IV kinnistu tunnusega 19801:001:0081
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 29/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Maaüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa. Kinnistu pindala on 1,66 ha, millest 0,21
ha on looduslik rohumaa, 0,96 ha metsamaa ning 0,48 ha muu maa (s.h. veealune
maa 0,03 ha).
Muraste, Ilmandu ja Rannamõisa küladest moodustab suurema osa tiheasustusala,
kus asuvad elamualad, üldkasutatavad alad ja puhkealad.
Planeeritavat Sisekaitseakadeemia territooriumi ümbritsevad peamiselt
metsamassiivid (klindipealne loomets, pangaalune niiske lehtmets), lõunasse jääb
klint, millel asuvad elamualad ning põhjas Läänemeri. Tilgu tee läbib peamiselt
elamumaad. Plaaneeritav uus juurdepääsutee Tilgu tee ja Tallinn-Rannamõisa-
Kloogaranna maantee vahel läbib maatulundusmaid ning riigi reservmaid.
Olemasolevas olukorras on juurdepääsuteeks Tilgu tee, seega on Tilgu teega
piirnevate maaüksuste andmed esitatud alljärgnevas tabelis. Planeeritavas olukorras
mõjutab transport uue juurdepääsuteega piirnevaid kinnistuid, mis on samuti lisatud
nimekirja (Tabel 1). Peamiselt on piirnevateks aladeks elamumaad ja
maatulundusmaad kuid ka tootmis- ja transpordimaad.
Tabel 1. Piirnevate maaüksuste maakasutuse andmed11
looduslik rohumaa
ehitusalune maa
Pindala kokku, m²
veealune maa
muu maa, sh.
Õuemaa, sh.
haritav maa
metsamaa
Sihtotstarve 1
Sihtotstarve 2
Tunnus
Nimi
(m²)
Andrese 100
9258 Elamumaa 5000 2000 1000 400
19801:001:1000 0
Tilgu tee 31A
1708 Elamumaa 1708
19801:001:0195
Tilgu tee 31
3647 Elamumaa 3647 106
19801:001:0194
Sarnarohu
21134 Maatulundusmaa 8618 8118 4398
19801:001:1782
Kivivabriku
19612 Elamumaa 19612 378
19801:001:0063
Männiku V
13921 Maatulundusmaa 1009 9999 2913 197
19801:001:0082
Tilgu II
4951 Maatulundusmaa 4692 259
19801:001:0100
Tilgu-Kalda III
3008 Maatulundusmaa 1523 1485 112
19801:001:0107
Tilgu-Kalda II
12940 Maatulundusmaa 8548 4392 200
19801:001:0106
Tilgu V
4419 Maatulundusmaa 4419
19801:001:0103
Tilgu IV
7300 Maatulundusmaa 5292 2008 104
19801:001:0102
Tilgu sadam
22600 Tootmismaa 1000 3000 3000 15 15600 2000
19801:001:0011
11
Maa-ameti kaardiserveri rakendused, http://www.maaamet.ee
30/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
looduslik rohumaa
ehitusalune maa
Pindala kokku, m²
veealune maa
muu maa, sh.
Õuemaa, sh.
haritav maa
metsamaa
Sihtotstarve 1
Sihtotstarve 2
Tunnus
Nimi
(m²)
SÜ Romantik
krunt nr 34 2295 Elamumaa 360 210 151 133 1574
19801:013:0200
Tilgu-Kalda V Sihtotstarbeta
4376 4376
19801:001:0109 maa
SÜ Romantik nr
32 2288 Elamumaa 660 1480 118 86 30
19801:013:0130
SÜ Romantik
krunt nr 30 1957 Elamumaa 803 118 192 142 844
19801:013:0260
SÜ Romantik
krunt nr 33 1284 Elamumaa 847 132 80 80 225
19801:013:0312
Tilgu tee 27
2923 Elamumaa 2923 324
19801:002:6650
Tilgu tee 27a
539 Maatulundusmaa 539
19801:002:0147
Romantik 24A
818 Maatulundusmaa 818
19801:002:0148
SÜ Romantik nr
24 2593 Elamumaa 320 1973 208 158 92
19801:013:0090
SÜ Romantik nr
24A 2917 Elamumaa 390 175 2527
19801:013:0370
SÜ Romantik
krunt nr 21 a 2362 Elamumaa 310 1542 170 133 340
19801:013:0330
SÜ Romantik tee
IV 253 Elamumaa 253
19801:013:0420
SÜ Romantik
krunt nr 18 a 2502 Elamumaa 370 1782 118 100 232
19801:013:0300
SÜ Romantik tee
III 294 Elamumaa 294
19801:013:0450
SÜ Romantik nr
17A 2538 Elamumaa 940 1409 189 109
19801:013:0100
SÜ Romantik
üldmaa 703 Elamumaa 70 57 57 576
19801:013:0493
SÜ Romantik nr
145
16 3834 Elamumaa 70 140 100 2174
0
19801:013:0070
SÜ Romantik nr
15 4004 Elamumaa 122 110 3882
19801:013:0010
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 31/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
looduslik rohumaa
ehitusalune maa
Pindala kokku, m²
veealune maa
muu maa, sh.
Õuemaa, sh.
haritav maa
metsamaa
Sihtotstarve 1
Sihtotstarve 2
Tunnus
Nimi
(m²)
SÜ Romantik tee
II 810 Elamumaa 810
19801:013:0470
SÜ Romantik
krunt nr 11 2618 Elamumaa 1508 153 143 957 90
19801:013:0290
Männiku VI
1990 Maatulundusmaa 81 81 1909
19801:002:0121
Manna
3038 Elamumaa 84 84 2954
19801:002:2500
SÜ Romantik nr 9
3119 Elamumaa 150 850 153 76 1966
19801:013:0080
SÜ Romantik
üldmaa 129 Elamumaa 124 5 5
19801:013:0492
Kaasiku
3920 Elamumaa 169 127 3751
19801:002:2530
Romantik 6a
1545 Elamumaa 1545 46
19801:013:0005
Romantik 6
1538 Elamumaa 1538 39
19801:013:0004
SÜ Romantik nr 4
3088 Elamumaa 630 1521 119 119 818
19801:013:0380
Männiku VII
8705 Maatulundusmaa 8705 331
19801:002:0122
Männa
3407 Maatulundusmaa 3407 76
19801:001:0110
Tilgu tee 15
6096 Elamumaa 943 1119 3944 264 90
19801:001:2990
Tilgu põik 2
2006 Elamumaa 2006
19801:001:1649
Tilgu põik
395 Transpordimaa 395
19801:001:1651
Tilgu tee 13
2446 Elamumaa 2318 586 128
19801:001:1200
Tilgu tee 11
2025 Elamumaa 80 1945 158
19801:001:0810
T-11391
Rannamõisa 40200 Transpordimaa 40200
siseteed
Krunt nr 9a
3993 Elamumaa 2981 216 796 400
19801:001:0710
Tilgu tee 9
2670 Elamumaa 2670 258
19801:001:0800
Alajaam Rootsi
65 Tootmismaa 56 9 9
19801:001:0115
32/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
looduslik rohumaa
ehitusalune maa
Pindala kokku, m²
veealune maa
muu maa, sh.
Õuemaa, sh.
haritav maa
metsamaa
Sihtotstarve 1
Sihtotstarve 2
Tunnus
Nimi
(m²)
Allika Veeühistu Transpo
4010 Tootmismaa
19801:001:0606 rdimaa
Tilgu tee 10
1958 Elamumaa 1958
19801:001:0507
Loigu tee
562 Transpordimaa
19801:001:2071
Loigu tee 1
2272 Elamumaa
19801:001:2069
Allika tee 1
1700 Elamumaa 1700
19801:001:0508
Allika tee
2228 Transpordimaa 2228
19801:001:1789
Allika tee 2A
1912 Elamumaa 1912
19801:001:1628
Kadaka tee 2
2067 Elamumaa 2067
19801:001:1659
Kadaka tee
27718 Transpordimaa 27718
19801:001:1821
Tilgu tee 8
1907 Elamumaa 1907
19801:001:1627
Kadaka tee 1
5380 Elamumaa 238 238 5142
19801:001:1920
Alajaam Tilgu
30 Tootmismaa 29 1 1
19801:001:0116
Tilgu tee 6
2462 Elamumaa 2462
19801:001:1626
Tilgu tee 4
1721 Kaitsealune maa 1721
19801:001:1625
Kõue tee
2532 Transpordimaa 2532
19801:001:1615
Maasika II
7028 Maatulundusmaa 6965 63
19801:001:0512
Kõue tee 2
2580 Elamumaa 2580
19801:001:1619
Maasika I
5184 Elamumaa 662 690 3540 550 292
19801:001:2088
Kupja VIII 359
3594 Maatulundusmaa
19801:001:1383 4
Klooga mnt
kergliiklustee lõik
831 Transpordimaa 617 214
Maasika I
19801:001:2089
Riigimaantee T-
36790
11390 Tallinn- 367900 Transpordimaa
0
Rannamõisa-
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 33/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
looduslik rohumaa
ehitusalune maa
Pindala kokku, m²
veealune maa
muu maa, sh.
Õuemaa, sh.
haritav maa
metsamaa
Sihtotstarve 1
Sihtotstarve 2
Tunnus
Nimi
(m²)
Kloogaranna/Türi
salu küla, Viti
küla, Muraste
küla, Ilmandu
küla,
Rannamõisa
küla, Naage küla,
Suurupi küla
19801:001:0299
Riigi reservmaad
Juurdepääsutee
kõrvalolevad
krundid:
Paemurru 3
61900 Maatulundusmaa 61900
19801:001:1394
Saueaugu nr 5
56300 Maatulundusmaa 56300
19801:001:0640
Tilgu III
32097 Maatulundusmaa 13890 18207
19801:001:0101
Tilgu-Kalda IV
18156 Maatulundusmaa 11544 6612
19801:001:0108
Saueaugu nr 4
24400 Maatulundusmaa 23000 1000
19801:001:0630
Saueaugu nr 9
21400 Maatulundusmaa 16000 5000
19801:001:0650
Kivivabriku
19612 Elamumaa 19612 378
19801:001:0063
Romantik SÜ 41 128
6556 Elamumaa 1900 3093 223 142 60 60
19801:013:0190 0
Tilgu-Kalda II
12940 Maatulundusmaa 8548 4392 200
19801:001:0106
7.3 Sotsiaalne keskkond
Muraste, Ilmandu ja Rannamõisa külad asuvad Harku vallas, mille pindala on
159 km2. Harku vallas elab 11 794 elanikku. Muraste külas on elanikke 1415,
Ilmandu külas 376 ja Rannamõisa külas 649 elanikku (seisuga 01.05.2010).12
Harku valla elanikkond kasvab ning seda eelkõige jätkuva sisserände arvel
(rahvaarvu suurenemine on tingitud linnaelanike ümberasumisest linnalähedastesse
paikadesse). Seega ka Harku valla elanike vanuselises struktuuris domineerivad
12
Harku valla kodulehekülg, http//:www.harku.ee
34/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
tööealised elanikud. Samuti on suurenenud sündivus. Eakate inimeste arv on küll
aastate lõikes suurenenud, kuid oluliselt enam on suurenenud laste arv, mille
tulemusena on eakate osakaal valla elanikest minimaalne.13
Harku valla elanikkonda iseloomustab suur aastaringne kõikumine, suveperioodil
kasvab elanike arv suvitajate arvelt14.
Harku valla administratiivkeskus asub Tabasalus. Kuna Murastes, Ilmandus ja
Rannamõisas puuduvad esmased teenused elanikele, on esimese taseme
tõmbekeskuseks Tabasalu alevik.
Tabasalus asub kool, muusikakool, sidejaoskond, spordihoone, kauplus,
raamatukogu, päeva- ja noortekeskus ja meditsiiniline teenindamine. Enamate
teenustega kaugemaks tõmbekeskuseks on maakonnakeskus Tallinn (linnulennult
~20 km kaugusel).
7.4 Pinnamood, pinnakate ja aluspõhi
Geoloogiliselt asub planeeringuala Põhja-Eesti klindi Lääne-Harju klindilõigu Suurupi
klindipoolsaare idaosa piirkonnas. Suurupi klindipoolsaare pinnasekiht on õhuke
(valdavalt alla 1 m). Põhjakaarest ääristab klindiplatood Suurupi tüüpi klindiastang
sellele iseloomuliku Kambriumi terrassiga. Suurupi tüüpi astangu levik piirdub suures
osas Suurupi klindipoolsaare põhjaosa kümmekonna kilomeetriga.15
Suurupi tüüpi klindiastangu läbilõige on toodud Joonis 4.
Joonis 4. Suurupi tüüpi klindiastangu geoloogiline läbilõige16
Klindiastangu geoloogiline läbilõige detailplaneeringu ala piirkonnas on toodud Joonis
5. Läbilõige on koostatud puurkaevude arvestuskaartide katastrinumbritega 11513,
594 ja 628 põhjal.17 18 19
Kuna planeeritav sisekaitseakadeemia jääb Kambriumi astangule, kuid
juurdepääsutee kulgeb Ordoviitsiumi lubjakiviplatool, siis on parema ülevaate
saamiseks geoloogiat kirjeldav osa jagatud kaheks: 1) Sisekaitseakadeemia
territooriumi geoloogia 2) juurdepääsutee piirkonna geoloogia.
13
Harku valla kodulehekülg. http://www.harku.ee
14
Sweco Eesti. 2007. Harku valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava. Harku
15
Suuroja, K., 2005. Põhja-Eesti klint. OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn.
16
Suuroja, K., 2005.Põhja-Eesti klint. OÜ Eesti Geoloogiakeskus.Tallinn.
17
Eesti Geoloogiakeskus. Puurkaevu arvestuskaart passi nr 6709, katastri nr 11513.
18
Eesti Geoloogiakeskus. Puurkaevu arvestuskaart katastri nr 594.
19
Eesti Geoloogiakeskus. Puurkaevu arvestuskaart passi nr 2650, katastri nr 628.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 35/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Planeeritava Sisekaitseakadeemia territooriumi geoloogia
Planeeritava Sisekaitseakadeemia territoorium jääb klindiesisele tasandikule, kus
maapinna absoluutkõrgus on 5,5 m - 13,5 m vahemikus. Reljeefi üldine langus on
mere poole. Maa-ala piirneb põhjast 5-6 meetri kõrguse luidestunud rannavalliga.
Samuti jääb üks rannavall planeeritavast koolialast idasse söötis maale.
Aluspõhjakivimiteks on alamkambriumi Tiskre kihistu liivakivid ja aleuroliidid
(viimased asuvad liivakivil). Liivakivi pealispind langeb põhja ja kirdesse jälgides
reljeefi. Maapinna lähedal (kuni 1 m paksuses kihis) on liivakivi murenenud,
sügavamal nõrgalt tsementeerunud. Puurkaevu katastri numbriga 628
arvestuskaardi põhjal moodustavad aluskorra Vendi liivakivid.20
Pinnakate on õhuke (0,3-1,7 m) ja koosneb valdavas osas mereliivadest. Mulla
paksus on 0,3-0,6 meetrit ning kohati on see liiva- ja turbasegune. Peen- ja
keskliivad levivad 0,35-1,20 m paksuse kihina, nad on veeküllastunud, kesktihedad,
sisaldavad veeriseid ja taimejuuri. Peen- ja keskliiva all oleva tolmliiva kihi
paksuseks on 0,2-1,0 meetrit.
Maa-ala geoloogiline iseloomustus ehitusgeoloogiliste aruannete põhjal ülalt alla on
esitatud järgnevas tabelis (Tabel 2). 21, 22
Tabel 2. Sisekaitseakadeemia territooriumi geoloogiline iseloomustus
Pinnase/kivimi kirjeldus Geoloogiline indeks Kihi paksus, m
Muld Q IV 0,6
Peen- ja keskliiv Q m IV 1,20
Tolmliiv Q m IV 1,0
Murenenud liivakivi Є2ts 1,0
Liivakivi Є2ts 50+
Joonis 6 on toodud Sisekaitseakadeemia territooriumi geoloogiline läbilõige, mis on
koostatud ehitusgeoloogilise uurimistöö nr 601140423 põhjal.
Planeeritava juurdepääsutee geoloogia
Klindipoolsaare suures osas lagelooga hõivatud paeplatoo on 30–40 m merest
kõrgemal. Õhukese (valdavalt alla 1 m) pinnasekihi all avaneb Ordoviitsiumi
lubjakivi.24
Klindiplatoo geoloogias on kivimikihtide paksused ja sügavused väga muutlikud.
Antud piirkonnas võib maapinda katta kultuurpinnas, moreen, muld või paljanduda
lubjakivi. Geoloogilises läbilõikes lasuvad lubjakivi all uraanirikkaid setted nagu
diktüoneemakilt, glaukoniitliivakivi, glaukoniitsavi.
Aluspõhjakivimiteks on Alam-Kambriumi Tiskre kihistu liivakivid. Puurkaevu katastri
numbriga 4665 arvestuskaardi põhjal moodustavad aluskorra Vendi liivakivid.25
20
Eesti Geoloogiakeskus. Puurkaevu arvestuskaart passi nr 2650, katastri nr 628.
21
RPI Eesti Maaehitusprojekt.1976. Ehitusgeoloogiline uurimistöö, ENSV Ministrite Nõukogu
Asjadevalitsuse Autobaasi Rannamõisa puhkebaas. Tallinn
22
Riiklik Ehitusuuringute Instituut. 1981.Ehitusgeoloogiline uurimistöö, ENSV Ministrite Nõukogu
Asjadevalitsuse Autobaasi puhkebaas. Tallinn.
23
RPI Eesti Maaehitusprojekt. 1976. Ehitusgeoloogiline uurimistöö, ENSV Ministrite Nõukogu
Asjadevalitsuse Autobaasi Rannamõisa puhkebaas. Tallinn.
24
Suuroja, K., 2005.Põhja-Eesti klint. OÜ Eesti Geoloogiakeskus.Tallinn.
36/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Maa-ala geoloogiline iseloomustus puurkaevu arvestuskaardi (katastri nr 809) põhjal
ülalt alla on esitatud järgnevas tabelis.
Tabel 3. Planeeritava juurdepääsutee piirkonna geoloogiline iseloomustus
Pinnase/kivimi kirjeldus Geoloogiline indeks Kihi paksus, m
Kultuurpinnas Q IV 0,3
Dolomiidistunud lubjakivi O 1vl-O2uh 14,2
Glaukoniitliivakivi ja savi O1lt 2,5
Diktüoneemakilt O1pk 1,5
Liivakivi, allosas harvade savi vahekihtidega Є1ts-O1pk 33,5+
Joonis 7 on toodud juurdepääsuala geoloogiline läbilõige, mis on koostatud puurkaevude
arvestuskaartide katastrinumbritega 809 ja 17354 põhjal.26 27
25
Eesti Geoloogiakeskus. Puurkaevu arvestuskaart passi nr 1637, katastri nr 809.
26
Eesti Geoloogiakeskus. Puurkaevu arvestuskaart passi nr 1637, katastri nr 809.
27
Eesti Geoloogiakeskus. Puurkaevu arvestuskaart passi nr 684, katastri nr 17354.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 37/124
Joonis 5. Klindiastangu geoloogiline läbilõige detailplaneeringu ala piirkonnas
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Joonis 6. Territooriumi geoloogiline läbilõige
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 39/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Joonis 7. Uue juurdepääsutee ala geoloogiline läbilõige
40/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
7.5 Põhjavesi
Põhjavee kaitse seisukohalt on olulised põhjavee seisund ja kaitstus nii planeeritava
Sisekaitseakadeemia territooriumil kui ka selle lähiümbruses.
Muraste, Ilmandu ja Rannamõisa külad, mis haaratakse planeeritava tegevusega,
jäävad Lääne-Eesti vesikonda Harju alamvesikonda.
Hüdrogeoloogiliselt eristatakse nende külade piirkonnas Ordoviitsiumi-Kambriumi ja
Kambriumi-Vendi põhjaveekomplekse. Peamine joogiveeallikas on põhjavesi ning
planeeritava tegevuse kandis on veeallikana kasutusel Kambriumi-Vendi
põhjaveekompleks (vettkandev horisont asub liivakivides 71-101 m sügavusel).
Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleks lamab Siluri-Ordoviitsiumi veepideme all.
Põhjaveekompleks koosneb Alam-Ordoviitsiumi Kallavere kihistu ning Alam-
Kambriumi Tiskre kihistu peeneteralisest liivakivist ja aleuroliidist. Veekihi alumine
pind ulatub põhjaosas 40 m ja lõunaosas 70 m sügavuseni maapinnast. Vesi on
mage, mõõdukalt kare ja suhteliselt väikese (0,2-0,7 g/l) mineraalainete sisaldusega.
Veekiht toitub ülalasuvatest veekihtidest rikkevööndite, vertikaalsete lõhede ja
mattunud orgude kaudu ning sademeveest avamusalal. Vee väljavool toimub klindi
jalamil allikatena. Põhjavesi on hästi kaitstud pindmise reostuse eest. Planeeringualal
Ordoviitsiumi-Kambriumi ladestu varud puuduvad.
Kambriumi-Vendi põhjaveekompleks koosneb terrigeensetest kivimitest. Vettkandev
osa koosneb savikate vahekihtidega liivakivist ja aleuroliidist, mis paiknevad Lükati-
Lontova veepideme all. Kambriumi-Vendi veekihid on Harju alamvesikonnas, kuhu
jääb ka planeeritav ala, peamine ühisveevarustuse allikas. Veekompleksi ülemine osa
asub 60 m (klindieelsel tasandikul) kuni 90 m sügavusel ja veekompleksi paksus on
keskmiselt 80 m. Mineralisatsioon on kõrgem veekompleksi alumises osas. Vesi on
kõrge kvaliteediga. Peamiseks probleemiks on kõrge radiatsiooni tase, mis on seotud
veekompleksi põhjavees sisalduvatest radionukliididest. Kambriumi-Vendi veekihid
on Harju alamvesikonnas, kuhu jääb ka planeeritav ala, peamine ühisveevarustuse
allikas. Hetkel puuduvad tõendid merevee sissetungi ning veevõtu mõju kohta
Kambriumi-Vendi põhjaveekompleksi vee kvaliteedile.
Alamvesikonna piires on põhjaveekomplekside praegune seisund valdavalt hea.
Põhjavee keemiline koostis on valdavalt stabiilne. Kuna planeeritav ala asub mere
ääres, siis püsib võimalus merevee sissetungiks.28
Põhjavee kvantitatiivse seisundi seisukohalt kasutatakse liiga palju Kambrium-Vendi
põhjaveekompleksi põhjavett. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava kohaselt
on selle kompleksi kinnitatud tarbevarud rannikuala üha suuremal asustamisel
arengukava perioodil praktiliselt ammendatavad.29
Üldiselt on vesi mage, värvitu, lõhnata, mõõdukalt kare ja suhteliselt väikese
mineralisatsiooniga. Vee kvaliteet on küllaltki stabiilne ja rahuldav. Saastuse eest on
vesi küllalt kaitstud. Reostus võib olla lokaalne ja üldjuhul põhjustatud kaevu enda
halvast olukorrast.30
Pinnasevee tase on planeeritava kooli alal kõrge ning liigub liivakivi ülaosas põhja-
kirde suunas. Maa-ala jääb kahe liigniiske vööndi vahele. Lõunas valgub
klindiastangu lubjakividest vesi klindi jalamile, kus tekib üleujutusi. Põhjas aga
28
Lääne-Eesti vesikonna Harju alamvesikonna veemajanduskava. 2008
29
Sweco Eesti. 2007. Harku valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava. Harku
30
Harku valla arengukava 2002-2012
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 41/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
takistab pinnavee liikumist luidestunud rannavall. Luidete vahele jääb liigniiske ala.
Kevadeti ja sügiseti võib vee tase tõusta 0,5 meetri võrra.
Planeeritaval Piirivalvekolledži maaüksusel (tunnus 19801:001:2380) asub 1986.
aastal rajatud 101 m sügavune puurkaev katastri numbriga 1887. See puurkaev on
rajatud veevõtuks Kambriumi-Vendi veekihist.31 Hilisemad puurkaevu vee analüüsid
ei olnud keskkonnamõju hindajatele kättesaadavad.
Vee erikasutusloa nr HR1120 alusel on 2009-2013.a. puurkaevust (katastri nr 1887)
lubatud veevõtt aastas 12800.0 m3.32
Planeeritaval alal on ka teine puurkaev katastri numbriga 628. See puurkaev asub
Tilgu tee 28c maaüksusel (tunnus 19801:001:1476) ning rajati 1969. aastal
Kambrium-Vendi veekompleksi.33
Puurkaevude geoloogiline ehitus on toodud eespool (Tabel 2). Puurkaevude teised
olulised näitajad on toodud puukaevude nr 628 ja 1887 arvestuskaartide ja
planeerija esitatud andmete alusel (Tabel 4).
Tabel 4. Puurkaevude andmed
Tootlikkus, Lubatud
Puurkaevu Sügavus, Rajamise Koordinaadid puurkaevu 3 veevõtt,
Veekompleks m /h
katastri nr m aasta arvestuskaardil m3/ööp
X= 525914 35
1887 101 1986 Є-V 13
Y=6592292
X=526253 30
628 90 1969 Є-V 35
Y=6592308
Põhjavee kaitstus
Põhjavee kaitstus määratakse tulenevalt pinnakatte paksusest ja iseloomust. Kuna
pinnakatte paksus on väga õhuke (alla 2 m) ja aluspõhi on tugevalt murenenud,
asub planeeritav ala kaitsmata põhjaveega alal. Pinnase nõrga kaitsevõime tõttu
pääseb reostus kergelt ülemisse vabapinnalisse põhjavette.
Ka Eesti geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardi alusel asuvad
Muraste, Ilmandu ja Rannamõisa külad kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkusega)
põhjaveega alal.
7.6 Pinnavesi
Planeeringualast põhja jääb Kakumäe laht, mis kuulub planeeritava ala kandis
Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuveekogumisse (kood EE_5)34. Looduslik
seisund on hea.
Ühtegi siseveekogu peale väikeste kohaliku tähtsusega kraavide ja ojade
planeeritava ala lähiümbruses ei asu.
Klindist väljuv vesi on planeeritava kooli alast idas juhitud kraavi mööda oja sängi ja
sealt rannikumerre. Samuti koguneb klindist välja voolav vesi rannamoodustiste
vahele nõgusatesse vormidesse, sest vesi ei suuda rannavallist läbi tungida.
31
Eesti Geoloogiakeskus. Puurkaevu arvestuskaart, katastri nr 1887.
32
Vee erikasutusluba nr HR1120 (välja antud 30.10.2008)
33
Eesti Geoloogiakeskus. Puurkaevu arvestuskaart, katastri nr 628.
34
Harju alamvesikonna veemajanduskava. 2008
42/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Koolialast idas olev kraav võtab vee vaid oma mõjuraadiusest ning seega jääb
mujale ikka liigniiskus. Täiendavat informatsiooni on esitatud Lisas 10.
Planeeringualast ~ 2 kilomeetri kaugusele edelasse jääb Muraste raba.
7.7 Punktreostusallikad
Olulised punktreostusallikad, elektroonilise keskkonnalubade infosüsteemi
andmetel35, piirkonnas puuduvad.
7.8 Piirkonna transpordikoormus
Muraste ning Ilmandu küla pangaaluste piirkondade jaoks on olulisima tähtsusega
Tilgu tee. Tegemist on riigi omanduses oleva teega, mis algab Tallinn-Rannamõisa-
Kloogaranna kõrvalmaanteelt (tee nr 11390) ning lõppeb Muraste Piirivalvekooli
maaüksusega. Arvestades, et tegemist on tupikteega kasutavad seda eeldatavasti
peamiselt kohalikud elanikud ning Piirivalvekolledži töötajad, kadetid ning külalised.
Lisaks elanikele kasutavad teed olulisel määral ka inimesed, kelle eesmärgiks on
nautida piirkonna looduslikust eripärast tulenevaid vaateid, puhast õhku ning teisi
hüvesid. Liiklusloenduse andmetel kasutab Tilgu teed keskmiselt ööpäevas 100
transpordivahendit.36 Kerge ning raskeliikluse osakaalu ei ole määratud. Tilgu tee on
rekonstrueeritud 2010 aasta sügisel.
Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna kõrvalmaanteed, mis jääb linnulennult
Piirivalvekolledži maa-alast 1,5 km kaugusele, kasutas 2009. aasta seisuga ööpäevas
7362 ning 2010 aastal 7208 transpordivahendit. Seejuures moodustavad sõiduautod
ja mootorrattad 98 % kogu liiklusest ning rasketransport kõigest 2 %.
7.9 Välisõhu seisund
Piirkonna välisõhu saastetaseme mõjutajateks on peamiselt teedelt lähtuv
saasteainete heide ja põletusprotsessidest lähtuv heide (sh katlamajad ja eramajade
küttekolded). Teadaolevalt piirkonnas välisõhu saastetaseme seiret ei teostata.
Hinnang olemasolevale välisõhu seisundile on esitatud 0-alternatiivi hinnangu
koosseisus (vt ptk 9.3.6).
7.10 Piirkonna müratase
Piirkonnas puuduvad olulised paiksed tööstuslikud mürasaasteallikad. Peamisteks
müraallikateks on liiklus ning olmemüra. Kuivõrd planeeringuala lähiümbruse puhul
on tegemist peamiselt eramajade piirkonnaga on olmemürateke pea vältimatu.
Toimub erinevaid olmemüra tekitavaid tegevusi – niitmine, trimmerdamine, välisõhus
peetavad kogunemised, sõidukite kasutamine jne. Tegemist on tüüpilise
elutegevusega, mille normeerimine käib läbi kohaliku omavalitsuse heakorra
eeskirjade.
35
Klis.envir.ee (15.07.2010)
36
AS Teede Tehnokeskus. 2010. Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal.
http://www.mnt.ee/atp/failid/2009_aasta_liiklusloenduse_aruanne__lisadega1_6.pdf
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 43/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Piirivalvekolledži tegevusega kaasneb samuti müra. Peamised müratekitavad
tegevused on laskmisharjutused lasketiirus, koerte treenimine ja sellega kaasnev
haukumine, helikopteri maandumine. Kadettide elu ning õppetegevusega kaasneb
paratamatult teatud määral müra. Eksperdile teadaolevalt on kooli tegevusest
tulenevalt müra suhtes kaebusi esitatud vähemalt ühel korral. Peamiseks häirijaks on
laskmisharjutused välilasketiirus..
Selleks, et määrata liiklusmüra tase piirkonnas teostati KSH raames müra hajumise
modelleerimine. Modelleerimise tulemustest järeldub, et Tilgu tee ääres asuvatel
õuealadel jääb müratase alla normtaseme piirtaset (päeval 60 dB ja öösel 55 dB).
Ainult Maasika I kinnistul ületab müratase päevasel ajal 60 dB, aga nimetatud
kinnistu on mõjutatud Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna maanteest.
Tilgu tee liiklusintensiivust arvestades ei ole tegemist olulise müraallikaga. Tallinn-
Rannamõisa-Kloogaranna maantee vahetus läheduses asuvad eluhooned on aga
mõjutatud ülenormatiivsest mürast. Samuti võib inimeste tegevus ning koerte
haukumine mõjutada metsloomade elutegevust ning käitumisharjumusi.
7.11 Kiirgus
Harjumaa pinnase radooniriski kaardi järgi kuulub planeeritav ala normaalse ja kõrge
radoonisisaldusega pinnasega piirkonda ning planeeritav juurdepääsutee kõrge
radoonisisaldusega pinnasega alale.37 Hoonete projekteerimise alguses peaks
mõõtma krundil pinnase radoonisisaldust, mis näitab täpsemalt kas tegemist on
kõrge, normaalse või madala tasemega. See on vajalik, kuna geoloogiliste andmete
põhjal võib eeldada kõrgemat radoonisisalduse taset.
Alljärgnevas tabelis on toodud pinnaseliigitus, mis põhineb radoonisisaldusel.
Tabel 5. Radoonisisaldusel põhinev pinnaseliigitus
Pinnase radoonisisalduse tase Pinnase radoonisisaldus, Bq/m³
Madal Alla 10 000
Normaalne 10 000 – 50 000
Kõrge 50 000- 250 000
Ülikõrge Üle 250 000
Madala ja normaalse radoonisisaldusega pinnase puhul ei ole nõutavad spetsiaalsed
radoonitõkestusmeetmed, kuid kõrge või ülikõrge puhul on nõutavad. Üldiseid
suuniseid, kuidas projekteerida radooniohutut hoonet saab standardist EVS 840:2009
„Radooniohutu hoone projekteerimine“ ning Keskkonnaameti kiirgusosakonna
kodulehelt leitavast abimaterjalist „Radooniohutu elamu“, mis loetleb ära ka
radoonisisalduse vähendamise võimalused.
7.12 Kliima
Eesti asub Läänemere idarannikul, mis on merelise ja mandrilise kliima
üleminekuvöönd.
37
Eesti Geoloogiakeskus. 2008. Harjumaa pinnase radooniriski kaart.
44/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Lähim kliimavaatluste läbiviimise koht planeeritavale alale on Eesti Meteoroloogia ja
Hüdroloogia Instituudi (EMHI) Tallinn-Harku aeroloogiajaam. Alljärgnevad
kliimanormid ongi esitatud Tallinn-Harku aeroloogiajaama andmete põhjal38.
Aasta keskmine õhutemperatuur piirkonnas on 5,5 °C. Kõige soojem kuu on juuli, mil
ööpäevane keskmine õhutemperatuur on 16,6 °C. Keskmine ööpäevane maksimum
on juulis 21,2 °C. Üle 19 °C tõusevad maksimaalsed temperatuurid ka juunis ning
augustis.
Joonis 8. Keskmine õhutemperatuur aastatel 1971-2000
Kõige külmemad kuud on jaanuar ja veebruar, mil ööpäeva keskmine
õhutemperatuur on -3,8…-4,6 °C ning ööpäeva maksimaalsed temperatuurid -
1,4...-1,8 °C. Keskmine minimaalne temperatuur on viimatinimetatud kuudel -6,6...-
7,5 °C.
Tabel 6. Kõige soojema ja kõige külmema kuu ööpäeva keskmised temperatuurid
Tallinn-Harku aeroloogiajaama andmetel (1971-2000)
Näitaja Kuu Temperatuur
Kõige soojema kuu ööpäeva keskmine temperatuur Juuli 16,6°C
Kõige soojema kuu keskmine maksimaalne temperatuur Juuli 21,2°C
Kõige külmema kuu ööpäeva keskmine temperatuur Veebruar –4,6°C
Kõige külmema kuu keskmine minimaalne temperatuur Veebruar –7,5°C
Suvine keskmine mullatemperatuur on piirkonnas 17…20 °C. Detsembrist märtsini
langeb keskmine mullatemperatuur alla 0 °C, olles kõige madalam jaanuaris-
veebruaris (-5...-6 °C).
Mõõdetud aastane sademete hulk on piirkonnas 693,5 mm, mis on mõnevõrra
kõrgem Eesti keskmisest – 651,1 mm. Sademeterohkem on aasta teine pool juulist
novembrini. Enim sademeid langeb maapinnale augustis 82,8 mm. Septembris on
aga suurimad ööpäevased maksimumid (keskmiselt 74,5 mm).
38
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, http://www.emhi.ee/
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 45/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Joonis 9. Sademed 1971-2000 aastate keskmine
Kõige kuivemad kuud on tavapäraselt veebruar ja märts, mil sademete hulk on
33...34 mm.
Aastas on kokku keskmiselt 126 sajupäeva, seega ligikaudu kolmandikul kõigist
päevadest langeb vihma või lumena sademeid. Enim sademetega päevi (<= 1 mm)
on novembris ja detsembris – keskmiselt 14 sajupäeva kuus. Need on ühtlasi ka
kõige pilvisemad kuud. Päikesepaiste kestus on suurim maist juulini.
Tuulte suuna, tugevuse ja sageduse ilmestamiseks on ELLE koostanud tuuleroosi.
Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus on toodud tuuleroosil protsentides (%).
Keskmine tuule kiirus on 3,9 m/s. Keskmine tuule kiirus püsib suhteliselt ühtlasena
kogu aasta, nagu see on tavaline nähe mererannikul. Mõnevõrra tugevamad tuuled
puhuvad siiski talvekuudel oktoobrist veebruarini, veidi tuulevaiksem on juulis ja
augustis. Talvekuudel domineerivad lõunakaarte, kuid suvel läänekaarte tuuled,
kusjuures kevadel ja suvel suureneb kirdetuulte sagedus. Aasta lõikes domineerivad
edelatuuled.
46/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Joonis 10 Tuuleroos (Tallinn-Harku, 2007). Koostanud ELLE.
7.13 Kaitsealad
7.13.1 Maastiku- ja looduskaitsealad ja looduskaitsealused objektid
Keskkonnateabekeskuse Keskkonnaregistri39 ja Eesti Looduse infosüsteemi40
andmetel asub laiendatava kooli piirkond Muraste looduskaitseala (kood KLO
1000147) vahetus läheduses. Tilgu tee piirneb osaliselt looduskaitsealaga.
Planeeringualast 1,7 km kaugusel edelas asub Muraste mõisa pargi (kood KLO
1200564) piiranguvöönd.
Tilgu tee Rannamõisa poolne osa piirneb lühikeses lõigus Rannamõisa
maastikukaitsealaga (kood KLO 1000116). Kavandatava tegevuse realiseerumisel
ning uue juurdepääsutee rajamisel Rannamõisa maastikukaitseala äärset teelõiku
kooli territooriumile pääsemiseks enam ei kasutata.
Planeeritud uus juurdepääsutee jääb klindi pealsel alal osaliselt II kategooria
kaitsealuse liigi Dianthus superbus (nelk, aas-) ning III kategooria kaitsealuse liigi
Platanthera bifolia (käokeel, kahelehine) kasvualale. Tilgu tee läheduses oleva III
kategooria Pulsatilla pratensis (karukell, aas-) kasvuala jääb olemasoleva
juurdepääsutee ääres samuti planeeritava tegevuse alale, kuid antud piirkonnas
tegevusi ei kavandata. Planeeritavast alast ca 580 m lõunasse jääb III kategooria
kaitsealune liik Sisymbrium supinum (unilook, madal).
39
Keskkonnaregister, http://register.keskkonnainfo.ee
40
Eesti Looduse Infosüsteem, http://eelis.ic.envir.ee/w4/
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 47/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Planeeritava ala lähedusse jäävad looduskaitse üksikobjektid Tilgu koopad ja kivikülv
(kood KLO4001078).
Planeeritavast alast ca 240 m kaugusele idasse jääb III kategooria kaitstav
üksikobjekt Taru hiidrahn (kood KLO4000476).
Rannamõisa maastikukaitseala
Rannamõisa maastikukaitseala (66 ha, moodustatud 2000. aastal) hõlmab enamjao
Suurupi klindipoolsaart ääristavast klindiastangust ja klindimetsast selle jalamil ning
klindiplatoost41.
Tilgu tee Rannamõisa poolne osa piirneb lühikeses lõigus Rannamõisa
maastikukaitsealaga.
Rannamõisa maastikukaitseala on kaitse alla võetud maastiku üksikelemendi
«Rannamõisa pank» baasil. Kaitseala põhieesmärgiks on Rannamõisa panga ning
sellega piirnevate panga- ja loometsade kaitse.
Rannamõisa maastikukaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud
või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
Sihtkaitsevööndi ja ka piiranguvööndi (kaitseala piires olev maa-ala, mis ei kuulu
sihtkaitsevööndisse) metsa kaitse-eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja
maastikuilme säilitamine.42
Muraste looduskaitseala
Muraste looduskaitseala asub Harju maakonna põhjaosas Harku vallas Muraste ja
Suurupi külas. Kaitseala pindala on 140 hektarit. Planeeringuala piirneb Muraste
loodusalaga.
Muraste looduskaitseala puhul on tegu kogu ulatuses Natura 2000 alaga. Muraste
looduskaitseala võeti kaitse alla Põhja-Eesti paekalda ja pangametsa kaitseks, hallide
luidete (2130*) 43, lubjakivipaljandite (8210), vanade loodusmetsade (9010*),
soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), rusukallete ja jäärakute metsade kaitseks
(9180*).44
Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse
piiramise astmele Muraste sihtkaitsevööndisse. Seega kogu kaitsealal kehtib
hooldatava sihtkaitsevööndi režiim.45
Vastavalt Muraste looduskaitseala kaitse-eeskirjale on kaitseala valitseja nõusolekul
lubatud alal maaparandussüsteemide hoiutööd, teede ja tehnovõrgu rajatiste
hooldustööd, Tilgu tee rekonstrueerimine ning puude raie vaadete avamiseks.
Kaitseala valitseja nõusolekuta on keelatud detailplaneeringu kehtestamine,
projekteerimistingimuste ning ehitusloa andmine.
41
Suuroja, K. 2005. Põhja-Eesti klint. OÜ Eesti Geoloogiakeskus.Tallinn.
42
Vabariigi Valitsuse 30. mai 2000. a määrus nr 175 „Rannamõisa maastikukaitseala kaitse-eeskiri“,
RTI 2000, 43, 274
43
Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt EÜ nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
45
Vabariigi Valitsuse 18. augusti määrus nr 220 „Muraste looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-
eeskiri“, RT I 2005, 45, 379
48/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Joonis 11. Piirkonna looduskaitsealad ja kaitsealused üksikobjektid
Rohelise võrgustiku ala
Roheline võrgustik täiendab funktsionaalselt kaitsealade võrgustikku, ühendades
need looduslike aladega ühtseks terviklikuks süsteemiks. Võrgustik toetab bioloogilist
mitmekesisust, tagab stabiilse keskkonnaseisundi ning hoiab alal inimesele
elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 49/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed jne). Rohelises võrgustikus
on kaks omavahel seotud osa. Tugi- ehk tuumalad (T) on piirkonnad, millele
süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub ning nad on ümbritseva suhtes kõrgema
väärtusega. Rohekoridorid, ribastruktuurid on siduselementideks (K).
Kasutustingimused
Arvestada tuleb sellega, et roheline võrk jääks toimima.
Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tugialas langeda
alla 90%.
Arendustegevused, mis muudavad maa sihtotstarvet või kavandavad joonehitisi,
tuleb kooskõlastada maavalitsuse ja Keskkonnaametiga ning nende keskkonnamõju
hindamisel tuleb tähelepanu pöörata rohevõrgustiku funktsioneerimisele.
Planeeringuga hõlmatud ala jääb rohelise võrgustiku T9 ja K9 aladesse (vt Joonis
12). Tugi- ehk tuumala T9 puhul on tegu piirkondliku tugialaga, mille läbimõõduks
on 5...25 km ning rohekoridori, ribastruktuuri K9 puhul on tegu samuti piirkondliku
alaga, mille läbimõõduks on 2...10 km. 46
Muraste kaitseala on loodud pangametsade kaitseks ja Rannamõisa kaitseala panga-
ja loometsade kaitseks. Need kaitsealad (tuumalad, kuhu jäävad planeeringuga
seotud piirkonnad) ja mereäärne koridor on kogu Harku valla üks olulisemaid
rohekoridore, mis kulgeb piki rannikut, kohati on liitunud mereäärsete kaitsealadega
ja toimib nii koridori kui tuumalana. Kaitsealad koos ranna piiranguvööndiga ja
ehituskeeluvööndiga (200m) on kogu ranniku ulatuses mere ja maa vaheline
servakooslus. See on koht, kus madal meri ja mereäärsed maismaa kooslused
toetavad eriilmelist taimestikku ning loomastikku ja on oluliseks liikumist suunavaks
maastikuelemendiks nii maismaad mööda liikuvatele loomadele kui lendavatele
selgroogsetele (nahkhiired, linnud) ja putukatele. Kaitsealad selles katkematus
koridoris toetavad suure puhkajate surve all olevate liikide populatsioonide pikaajalist
püsimist antud kooslustes.
Kindlasti peab vältima ehitiste rajamist ranna piirangu- ja ehituskeeluvööndisse.
Oluline on tagada, et eramaadel ei tarastataks ulatuslikke alasid risti rannajoonega.47
Väärtuslik loodus- ja puhkemaastik
Planeeringuala jääb Rannamõisa väärtusliku maastiku kaitsealasse (vt Joonis 12).
Tegu on maakondliku tähtsusega alaga, mille peamised väärtused on Rannamõisa ja
Tilgu pangad, klindipealne loomets, pangaalune niiske lehtmets, murrutuskulpad ja
allikatekkelised koopad panga jalamil. Tilgu on üks väheseid kohti, kus meri
murrutab panka jätkuvalt. Madal rannikumeri panga ees sisaldab kaitsealuseid
rändkivide rühmasid. Rannamõisa pank on looduskaitse all aastast 1959.
Ohud
Puhkemajanduslik ülekasutus paralleelselt pangaaluse kinnikasvamisega ning
prahistamine.48
46
Harju Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond. 2003. Harju maakonnaplaneeringu
teemaplaneering. Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Tallinn.
47
Eestimaa Looduse Fond. 2007. Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring. Tartu.
48
Harju Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond. 2003. Harju maakonnaplaneeringu
teemaplaneering. Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Tallinn.
50/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Joonis 12. Maakondlik rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 51/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
7.13.2 Kultuurimälestised
Kinnis- ja kultuurimälestised
Planeeritavasse alasse jääb arhitektuurimälestis Peeter Suure Merekindluse
mererinde Suurupi positsiooni idapoolse helgiheitja varjundiga (rajamise aasta
1917) (reg nr 8871) (vt Joonis 13).
Klindi peale jäävad kultuurimälestised kivikalmete, kultusekivide ja muistsete
põldude näol. Planeeritav uus juurdepääsutee kulgeb osaliselt läbi riikliku kaitse all
oleva kultuurimälestise: arheoloogilised muistsed põllud (reg nr 17470).
Mälestisel ja selle kaitsevööndis kehtivad Muinsuskaitseseadusest (MuKS) tulenevad
kitsendused. Mälestise omanik või valdaja vastutab mälestise säilimise eest (MuKS §
16). Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates
(MuKS § 25 lg 1).
Peamise mälestisel ja selle kaitsevööndis kehtivad kitsendused:
1) mulla ja ehitustööd on Muinsuskaitseameti ja vallavalitsuse loata keelatud
(MuKS § 24 lg 1 p 2, 10, 11; § 25 lg 2);
2) arheoloogiamälestise puhul on ehitus- ja kaevetööde eel nõutav
arheoloogiliste uuringute läbiviimine (MuKS § 34 lg 1, § 40 lg 1-4).
Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni
muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Kividest rajatud kalmete ehitus, matmisviis
ja erinevate kalmevormide levik muutus aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised
võivad olla ümara või nelinurkse põhiplaaniga, sisaldada eraldi kividest laotud
keskset kirstu või mitte, omada kõrgemat või madalamat kivikuhjatist. Surnuid on
maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud mitmeid ümbermatmisi.
Surnutele on kivikalmetesse aegade jooksul kaasa pandud erinevaid asju, vahel
rohkem, vahel vähem.49
Pärandkultuur
Planeeritava Sisekaitseakadeemia alast ~2 kilomeetri kaugusele kagusse Tilgu tee ja
mere vahele jääb veskikoht (tuuleveskid hävinud, registreerimisnumber
198:TUV:003) ja Tilgu kalasadam (registreerimisnumber 198:JKM:001, objekti ulatus
150 m, säilinud alla 20 m; 20. sajandi alguses oli pidevas kasutuses kala- ja
huvisadamana) (vt Joonis 13).
Veskikoha lähedal ületab Tilgu teed paemurd (registreerimisnumber 198:PAM:002,
objekti ulatus 600 m) nii klindi peal kui ka klindi all mereni välja. Tegemist on
esimese iseseisvusaja aegse objektiga. Paekivi veeti merest 42 meetri kõrguseni
küündival ülemisel pangal asunud paemurrust alla sadamasse mööda köisteed.
Planeeritav juurdepääsutee kulgeb paemurru ja Lollidemaa vahel (vastavad kinnistud
ulatuvad osaliselt paemurru alale, teemaa sinnani pole planeeritud).
Klindi peale jäävad planeeritavast kooli alast 1,5 kilomeetri kaugusele Muraste mõis
(registrinumber 2707, arhitektuurimälestis 19-20.sajand), koos tee ja kiviaiaga (tee
ja aia registreerimisnumber 198:AED:003, säilinud 20-50%) ning ~2 kilomeetri
kaugusele põline talukoht (registreerimisnumber 198:TAK:014, objekti ulatus 20 m).
Muraste mõis ja mõisa park on arhitektuurimälestised. Muraste mõis on rajatud 17.
sajandil. Praeguseni säilinud mõisaansambel ja park pärinevad enamasti 19. sajandi
II poolest. 1851 valminud peahoone on varasemaid neorenessanss-stiilis
mõisahooneid Põhja-Eestis. Hoone ehitati Nikolai von Krusensterni, kuulsa meresõitja
49
Kultuurimälestiste riiklik register,http://register.muinas.ee/
52/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
poja linnalähedase suvemõisana. Härrastemaja dominandiks on laia räästakarniisiga
vaatetorn, mere poole avanevad kaaristu ja terrass. Kõrvalhoonetest on peahoone
lähedal lihtne 1-korruseline valitsejamaja, töölistemaja ning laudad. Aastatel 1920-95
asus mõisas lastekodu. 1979 ehitati mõisa peahoonele juurde suuremahulised
lastekoduhooned, mis on nüüdseks osaliselt kohandatud korterelamuks. Mõisa
peahoone põles 2001. aasta veebruaris, praegu on alles vahelagedeta põhiseinad,
plaan on peahoone taastada korterelamuna. Pargi maad on jagatud mitme
eraomaniku vahel.
Ilmandu ja Rannamõisa külade piiril jääb Tilgu tee lähedusse klindi peale Lollidemaa
(registreerimisnumber 198:KON:002, objekti ulatus 1,1 km, hästi/väga hästi säilinud)
(vt Joonis 13). Lollidemaa on Eesti taasiseseisvumise esimesi nn. uusrikaste
elamupiirkondi. Jõukuse väljendamiseks ehitati suuri maju ja kaunistati tornidega.
Rahvas hakkas seda piirkonda kutsuma Lollidemaaks.50, 51
50
Maa-ameti kaardiserveri rakendused, www.maaamet.ee
51
Kultuurimälestiste riiklik register, http://register.muinas.ee/
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 53/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Joonis 13. Piirkonna kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid
54/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
8 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
8.1 Detailplaneeringuga kavandatava ala kirjeldus
Detailplaneeringu ala piirneb põhjas Kakumäe lahega ning lõunas Muraste pangaga.
Piirivalvekolledžist (PVK) idas, Tilgu tee ääres paiknevad eramud ning Muraste
looduskaitseala. Läänes asuvad Muraste looduskaitseala ning eramud.
Piirivalvekolledži kasutada on kaasaegne õppehoone, renoveeritud ühiselamu ning
võimla ja õppedepoo. Samuti teenindab üliõpilasi ning personali söökla.
Kolledži territooriumil asuvad ka teenistuskoerte koolituskeskuse ruumid.
Kuni 2009. aasta alguseni töötas kolledži territooriumil reoveepuhasti. Aruande
koostamise ajal on puhasti kasutusest väljas, kuid rajatisi ei ole lammutatud. Reovesi
juhitakse Harku valla ühiskanalisatsiooni süsteemi. Töötav Meriküla reoveepuhasti
asub samuti Muraste panga all Piirivalvekolledži territooriumi piiri vahetus läheduses.
Detailplaneeringu alal on kaks puurkaevu, millest ühest toimub aruande koostamise
ajal veevõtt kolledži tarbeks, teisest aga eramute tarbeks. Territooriumil on olemas
vee- ja kanalisatsiooni trassid.
Olemasolevatest tehnovõrkudest paikneb planeeringualal Sinilille keskpinge alajaam,
Volta keskpinge alajaam, 10 kV keskpinge kaabelliin, 0,4 kV madalpinge kaabelliin ja
õhuliin, sidetrass ning mobiilside mast.
Kohalik katlamaja töötab vedelkütusel.
Lisaks Piirivalvekolledži hoonetele ja rajatistele asuvad detailplaneeringu alal elamud
ja suvilad.
Mereäärne metsatukk on kasutusel õppe- ning puhkeotstarbel. Kallasrada on läbitav.
Planeeritaval alal kulgeb tähistatud matkarada. Territooriumil asub kasutusest
väljasolevaid hooneid ning rajatisi.
Pilt 1. Olemasolevad hooned Pilt 2. Mereäärne mets Piirivalvekolledži
territooriumil
Piirvalvekolledži territooriumil asub Peeter Suure mererinde Suurupi idapoolse
helgiheitja varjend 1917. aastast.
Asukoha ülevaatuse ajal oli täheldatav, et klindi all asuva lehtmetsa alune on
tugevalt liigniiske. Klindilt mere suunas liikuv vesi on moodustanud väikseid ojasid
ning kohati madalamaid alasid üle ujutanud. Paiguti on ala kraavitatud.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 55/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Pilt 3. Liigniisked alad Pilt 4. Muraste pank ning raagus lehtmets
Olemasolevas olukorras kulgeb ligipääs PVK-le Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna
maanteelt mööda Tilgu teed (kõrvalmaantee nr 11414). Tee pikkus on ca 3,8
kilomeetrit. Tee katteks on asfaltbetoon, tee tehniline seisukord oli enne
rekonstrueerimist halb. Peale 2010 sügisel toimunud rekonstrueerimist on tee
seisukord oluliselt paranenud.
Kraavid paiknevad mõlemal pool Tilgu teed, kuid mitte terve tee pikkuses. Tee alla
on rajatud truubid, mis tee rekonstrueerimise käigus korrastati. Tilgu tee asub
kambriumi liivakiviterrassil, mis paljandub mõningates teelõikudes vaid mõne meetri
kaugusel teepervest.
Planeeritava kooli territooriumist lõunas asuv klindi pealne ala on tihedalt asustatud
elamumaa. Planeeritav uus juurdepääsutee on klindi pealsel kavandatud riigi
reservmaale ja maatulundusmaale. Üle kavandatava juurdepääsutee kulgeb
olemasolev kuni 20 kV elektriõhuliin (Merihobu keskpingeliin K149354786). Tallinn-
Rannamõisa-Kloogaranna maantee ääres kulgeb kergliiklustee, millega planeeritav
uus juurdepääsutee ristub. Planeeritav uus juurdepääsutee kulgeb osaliselt läbi
muistse põllu (reg nr 17470) ning II ja III kaitsekategooria taime leiukoha
(KLO9311101). Planeeritav juurdepääsutee ei jää Muraste looduskaitsealale.
8.2 Olemasoleva tegevuse kirjeldus
Käesoleva aruande kirjutamise ajal tegutseb detailplaneeringu alal
Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledži Muraste Kool (Piirivalvekolledž).
Piirivalvekooli õpilaste arv on orienteeruvalt 150 ning õpilased elavad kohapeal.
Piirivalvekolledži personali moodustavad umbes 70 inimest.
Õppekavad on nii kutse- kui kõrghariduse omandamiseks. Õppekavad sisaldavad
konstaabli, politsei, piirivalve, päästja jne eriala. Õpet korraldatakse nii sise- kui
välistingimustes.
Piirivalvekolledžis toimub ka koerte ja koerajuhtide koolitamine.
Detailplaneeringu alal kooli territooriumil (praegu tõkkepuuga suletud) asuvad lisaks
koolile eramud, kus enamikus elatakse aastaringselt.
Praegust Piirivalvekolledži territooriumi läbib rahvusvaheline matkarada, mida on
õigus kasutada kõigil matkarajal liikujatel.
Mööda Tilgu teed liiguvad peamiselt kohalikud elanikud ja suvitajad ning toimub
Piirivalvekolledži ja Tilgu sadama teenindamine. Tee liiklussageduseks on 2009.
aastal mõõdetud 100 sõidukit ööpäevas.
56/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Panga peal asuv detailplaneeringuala on hetkel aktiivsest kasutusest väljas. Tegemist
on maatulundusmaaga, mis on söötis.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 57/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
9 NULLALTERNATIIVIGA KAASNEVAD
TAGAJÄRJED JA KESKKONNAMÕJU HINNANG
9.1 Metoodika
Alljärgnevalt on antud ülevaade olemasolevast olukorrast tuleneda võivatest
tagajärgedest ja mõjudest keskkonnale ja inimese tervisele eeldusel, et alal jätkab
tööd Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledž samas mahus, nagu see toimub praegu
KSH aruande koostamise ajal, kevadel 2011. Hetke olukorda ja liikluskoormust
arvestatakse ka Tilgu teest tulenevate tagajärgede ja mõjude hindamisel.
9.2 Nullalternatiiviga kaasnevad tagajärjed
Alljärgnevalt on analüüsitud olemasolevat olukorda ning välja toodud aspektid, mille
võimalikud tagajärjed võivad kaasa tuua erinevaid keskkonnamõjusid. Skeemidel on
välja toodud eeldatavad tagajärjed.
Kütus
Heitmed Müra Valgus
välisõhku
Elekter
Toitlustus Jäätmed (olme-,
paberi ja papi,
Piirivalvekolledži pakendi-,
Veevõtt õppetöö ja biolagunevad ja
toimimine ohtlikud jäätmed)
Õppetegevus
Reovesi
Töötajad
Avariide ja
tööõnnetuste Sademevesi
Remonditöökoja oht
seadmed, masinad,
vahendid, kemikaalid jne
Koerad
Joonis 14. Sisend-väljund skeem PVK õppetöö ja toimimise kohta (sh kütmine ja
remondi ning hooldustööd)
58/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Heitmed Müra ja Valgus
välisõhku vibratsioon
Kütus
Koormus
Sõidukid teekattele
Transport
Tilgu teel
Inimesed ja Avariioht
loomad
Koorem
Koorem
Joonis 15. Sisend-väljund skeem tegevuste kohta Tilgu teel.
9.3 Nullalternatiiviga kaasnevad mõjud
Nullalternatiiviga kaasnevaid keskkonnamõjusid hinnatakse eelnevas peatükis välja
toodud eeldatavatele tagajärgedele tuginedes.
Seejuures tuleb arvestada, et välistada ei saa ettenägematuid mõjusid. Näiteks neid,
mis tulenevad vandalismiaktidest või loodusõnnetustest.
9.3.1 Mõju taimestikule ja loomastikule
Tegevused, mis võivad avaldada mõju taimestikule ja loomastikule on erinevad –
treeningud vabas õhus, teenistuskoerte koolitamine jms. Juhul, kui nende
tegevustega kaasneb mürahäiring (koerte haukumine) ning liikumine suuremal
pinnal, võib eeldada, et häiritakse PVK ümbritseva looduskaitseala loomastikku ning
tallatakse taimestikku. Samas tuleb nentida, et sellise iseloomuga tegevus on
toimunud seal pikemat aega ning võib eeldada, et piirkonda asustavad loomad on
sellega harjunud. PVK territooriumil on ulatuslikud muruga haljastatud alad, mida ei
saa lugeda looduslikuks koosluseks (taimestikuks).
Klindipealsele planeeringualale 0-alterntiivi korral mõju ei avaldata.
Järeldus: Mõju tegevustest looduses võib pidada pigem väga nõrgalt
negatiivseks.
9.3.2 Mõju maastikule
Praeguse tegevuse käigus olulist maastiku muutmist kooli territooriumil ei toimu.
PVK hoonete rajamisel tehtud muutused maastikupildis on toimunud. Territooriumil
toimub osaliselt maastiku hooldamine (muruplatsid, väljakud jms), suures osas on
säilinud ka suhteliselt looduslikud, olulise kujundamiseta alad.
Tilgu tee kulgeb 100 meetri ulatuses 14 meetri kõrguse varisemisohtliku
kaldajärsaku serval. Rajatud tee on kiirendanud järsaku loomulikku lagunemist.
Lisaks eelpool toodule on vajalik ära märkida liivakivi vähest vastupidavust transpordi
tekitatud vibratsioonile. Veelgi suuremat mõju omavad pinnaseveed, mille režiimi
muudetud Tilgu tee rekonstrueerimise käigus. Selline muutus on kiirendanud liivakivi
klindi varisemist. Kuna üha enam klindialuseid suvilaid võetakse aastaringsesse
kasutusse, suureneb Tilgu tee liikluskoormus pidevalt. Üha suureneva
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 59/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
liikluskoormuse all on väga tõenäoline kaldajärsaku varing ning tee langemine
järsakult alla. Seega võib öelda, et Tilgu tee osas omab 0-alternatiiv olulist
negatiivset mõju maastikule, kuna on oht liivakivipaljandi hävimiseks.
Klindipealses osas mõju maastikule 0-alternatiivi korral puudub.
Järeldus: kooli territooriumil on mõju maastikule eeldatavasti neutraalne,
Tilgu tee osas kaasneb 0-alternatiiviga oluline negatiivne mõju.
9.3.3 Mõju pinnasele
Pinnasele avaldavad mõju sinna imbuvad sademeveed aga ka klindist mere suunas
valguvad veed. Normaaltingimustel ei ole tegemist saastunud vetega ning pinnase
saastumise ohtu eeldatavalt ei ole.
PVK territooriumil ei toimu heitvee pinnasesse juhtimist.
Mõju pinnasele võib kooli territooriumil esineda ainult hädaolukorras kui toimub nt
mõne ohtliku kemikaali või kütuse leke.
Tilgu teel liikuvatest mootorsõidukitest tingitud vibratsioon omab negatiivset mõju
liivakivi paljandile.
Järeldus: Normaaltingimustel on mõju pinnasele eeldatavasti neutraalne,
välja arvatud Tilgu liivakivi järsaku osas, kus avaldub liiklusest tingitud
negatiivne mõju pinnasele.
9.3.4 Mõju pinnaveele (sh rannikumerele)
Detailplaneeringu alal on peamisteks pinnaveekogudeks kuivenduskraavid. Tee
rekonstrueerimise käigus korrastati kraave, puhastati truupe ning paigaldati osaliselt
uusi. Tee rekonstrueerimise mõju pinnavee liikumisele ei hinnatud. 0-alternatiivi
korral kuivenduskraave ei muudeta ning ümbruskonna soostuvate ja soo-
lehtmetsade veerežiim ei muutu va rekonstrueeris käigus toimunud tegevuste
järelmõju.
Alates 2008. aasta lõpust lõpetas töö PVK territooriumil asuv reoveepuhasti. Sellest
tulenevalt ei toimu enam heitvee juhtimist mööda kraavi merre. Reovesi juhitakse
nüüd Meriküla reoveepuhastisse, mille tegevusest tulenevaid mõjusid siinkohal ei
hinnata.
0-alternatiivi korral ei suurene kõvakattega ja hoonete alune pind, mistõttu
sademevee ärajuhtimise vajadus ei muutu. Ei ole põhjust arvata, et kraavidesse
jõudev vihmavesi ning veed, mis voolavad klindilt mere suunas, oleksid saastunud.
PVK territooriumil läbi viidavad tegevused ei oma otsest mõju rannale ning
rannikumerele. Randa kasutatakse puhke eesmärkidel.
Järeldus: mõju pinnaveele on nullalternatiivi puhul eeldatavalt neutraalne.
9.3.5 Mõju põhjaveele
Mõju hindamisel põhjaveele eristatakse mõju põhjavee kvantiteedile ja kvaliteedile.
PVK tarbib põhjavett oma territooriumil asuvast puurkaevust. Vee erikasutusloa
(L.VV.HA-197581) kohaselt võib olemasolevast puurkaevust (katastri nr 1887) võtta
vett 12 800 m3/a (35 m3/d). Tänane arvutuslik veevõtt on 150 tudengi ja 70 töötaja
korral ca 30 m3/d. Veevõtuga mõjutatakse põhjavee kvantiteeti. Põhjavett võetakse
Kambriumi-Vendi põhjaveekompleksist, mille varud Harku vallas on piiratud. 0-
alternatiivi korral põhjaveevõtt ei suurene.
Eeldatavalt puudub praegu kooli territooriumil läbi viidavatest tegevustest mõju
põhjavee kvaliteedile.
60/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Mõju kvaliteedile võiks avalduda ainult hädaolukorras, juhul kui toimub leke
pinnasesse, mille tulemusena saasteained imbuvad põhjavette.
Järeldus: Mõju põhjavee tarbimisest on nõrgalt negatiivne.
9.3.6 Mõju välisõhu kvaliteedile
Välisõhu seisundi hindamiseks on teostatud välisõhu saastetaseme hinnang
modelleerimise abil. Teadaolevalt välisõhu seiret piirkonnas ei teostata.
Välisõhu saastetaset mõjutavad:
1) põletusseadmed PVK territooriumil
2) heide teedelt, sh
Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee
Tilgu tee, kui ainus ligipääsutee koolile.
Teed ja liikluskoormus
• Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna kõrvalmaantee
Vastavalt 2009. aastal läbiviidud liiklusloendusele52 oli lõigus 9,3-15,1 km keskmine
ööpäevane liiklussagedus 7362 autot (98% sõidu- ja pakiautod ning 2% veoautod ja
autobussid).
• Tilgu tee (nr 11414) sama uuringu järgne ööpäevane liikluskoormus on 100
autot.
Mõlemad teed on asfaltkattega.
Liiklussageduste ööpäevane jaotus on hinnatud Tallinna-Paldiski põhimaantee
liikluskõvera53 järgi, kuna Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna kõrvalmaantee ning Tilgu
tee kohta vastav info puudub.
Heide teedelt
Kütuse põlemisel tekkivate saasteainete heitkogused on hinnatud
hajumisarvutusprogrammi ADMS-Roads abil.
Kuna ADMS-Roads arvutab kütuse põletamisest eralduvad saasteainete heitkogused,
siis on tee kulumise ja rehvide ja pidurite kulumisega kaasnev tolm hinnatud EMEPi54
metoodikat kasutades. Metoodika kirjeldus on esitatud lisas 3.
Heitkogused rehvide ja pidurite kulumisest ja tee kulumisest on esitatud järgnevas
tabelis.
Tabel 7. PM10 lendumine olemasolevate teede pinnalt
Liiklussagedus Liiklussagedus Veoautod,
Sõiduautod, Heitkogus,
Tee nimetus ööpäevas, sõidukit tipptunnil, sõidukit sõidukit
sõidukit tunnis g/km/s
tunnis tunnis tunnis
Tallinn-Rannamõisa-
7362 599 587 12 0,004
Kloogaranna
Tilgu tee 100 4 4 0 0,000
Arvutustest lähtub, et PM10 heitkogus Tilgu tee pinnalt ei ole märkimisväärne.
52
AS Teede Tehnokeskus. 2010. Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal.
http://www.mnt.ee/atp/failid/2009_aasta_liiklusloenduse_aruanne__lisadega1_6.pdf
53
AS Teede Tehnokeskus. 2000. Liiklussageduskõverad põhimaanteedel. Liiklusloendus. Tallinn.
54
EMEP/EEA air pollutant emission inventory guidebook — 2009. Technical report No 9/2009. EEA
http://www.eea.europa.eu/publications/emep-eea-emission-inventory-guidebook-2009/part-b-sectoral-
guidance-chapters/1-energy/1-a-combustion/1-a-3-b-vi-road-tyre-and-brake-wear.pdf
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 61/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Põletusseadmed
Muraste PVK hooneid varustab katlamaja, kus asub kaks 750 kW katelt, mis töötavad
kergel kütteõlil. Katlamajale on väljastatud välisõhu saasteluba (L.ÕV.HA-150546,
21.05.2007).
Suitsugaaside väljumiseks on 2 korstnat. Mõlema korstna kõrgus on 30 m, diameeter
0,3 m, suitsugaaside väljumiskiirus 0,429 m3/s ja –temperatuur 180 °C.
Katlamajast väljuvate saasteainete heitkoguste leidmiseks on kasutatud
keskkonnaministri määruses esitatud metoodikat55.
Saasteainete hetkelised heitkogused 750 kW kerge kütteõli katlast on esitatud
järgnevas tabelis. Katla kasuteguriks on arvestatud 90%, mis teeb katla
soojusvõimsuseks 835 kW.
Tabel 8. Hetkelised heitkogused ühest katlast
Saasteallikas katel
Võimsus: 0,834 MW
Kütus: kerge kütteõli
Väävli sisaldus: 0,1 %
Alumine kütteväärtus: 43 MJ/kg
Saasteaine Eriheide q, g/GJ Hetkeline heitkogus, g/s
Tahked osakesed 100 0,083
Lämmastikoksiidid 100 0,083
Süsinikoksiid 100 0,083
Lenduvad org.
ühendid 1,5 0,0013
Vääveldioksiid - 0,039
Süsinikdioksiid - -
Raskmetallid: q, mg/GJ mg/s
Elavhõbe Hg 0,03 0,00003
Kaadmium Cd 0,04 0,00003
Plii Pb 10 0,00834
Vask Cu 11 0,00917
Tsink Zn 6 0,00500
Arseen As 6 0,00500
Kroom Cr 2 0,00167
Nikkel Ni 4 0,00334
Vanaadium V 2 0,00167
Kuna tekkiva saastetaseme aluseks on hetkelised heitkogused, siis aastaseid
heitkoguseid ei ole antud KMH raames hinnatud.
Hinnang olemasolevale saastetasemele modelleerimise põhjal
Olemasolevat tekkivat saastetaset on hinnatud modelleerimise abil.
Hajumisarvutustes võeti arvesse nii punktallikatest (katlamaja) kui ka teedelt lähtuvat
heidet. Koosmõju hindamiseks on eeldatud, et põlemisprotsessides tekkivad tahked
osakesed on läbimõõduga kuni 10 µm, ehk on arvestatud seda PM10-na.
Hajumisarvutuste tulemused ja võrdlus piirväärtustega on esitatud järgnevas tabelis.
55
Keskkonnaministri 2. augusti 2004. a määrus nr 99. Põletusseadmetest välisõhku eralduvate
saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid. RTL, 2004, 108, 1724
62/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Tabel 9 Hajumisarvutuste tulemused
Maksimaalne tekkiv
Saasteaine Piirväärtus, µg/m3
saastetase, µg/m3
Lämmastikdioksiid (NO2) 200 (1-tunni keskmine, 99,79-protsentiil) 46,1
Süsinikoksiid 10 000 (8-tunni keskmine) 117,9
Peened tahked osakesed (PM10) 50 (24-tunni keskmine, 98,08-protsentiil) 3,1
Lenduvad orgaanilised ühendid puudub, 1-tunni keskmine 18,3
Vääveldioksiid 350, 1- tunni keskmine, 99,73-protsentiil 3,2
Elavhõbe 30 (ohutu tase) 0,000006
Kaadmium 0,005 (1 a) 0,0000001
Plii 0,5 (1 a) 0,00003
Vask 20 (1h) 0,002
Tsink 200 (1h) 0,001
Arseen 0,006 (1 a) 0,00002
Kroom 2 (1h) 0,0003
Nikkel 0,02 (1 a) 0,00001
Vanaadium 10 (1h) 0,0003
Hajumisarvutuste tulemustest ja võrdlusest piirväärtustega selgub, et
ühegi saasteaine puhul ei ületata olemasolevas olukorras saasteallikate
koosmõjul lubatud piirväärtust. Olemasoleva välisõhu seisundi illustreerimiseks
on lisatud kaks hajumiskaarti – lämmastikdioksiidi ja peenete tahkete osakeste
(PM10) kohta.
Järeldus: Mõju välisõhu kvaliteedile võib hinnata nõrgalt negatiivseks.
9.3.7 Mõju müratasemele
Peamiseks müraallikaks detailplaneeringu alal on transport. Tilgu teed mööda
liiguvad valdavalt kohalike elanike sõiduautod ning PVK töötajad, kadetid ja
külalised. Samas teenindatakse PVK territooriumi ka suuremate veokitega ning
tööpäevadel käib PVK-sse ühistransport. Tilgu tee liiklusintensiivust arvestades ei ole
tegemist olulise müraallikaga.
Detailplaneeringu ala Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee äärset osa mõjutab
intensiivse liiklusega maantee. Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee mõjutsooni
jäävatel Tilgu tee ääres asuvatel õuealadel võib ekvivalentne müratase ületada
õuealal lubatud piirtaseme ehk 60 dB. Samas ei ületata maanteepoolseimale
fassaadile kehtestatud taset ehk 65 dB. Öisel ajal jääb ekvivalentne müratase
õuealadel üldjuhul alla 50 dB. Seega ei ületa liiklusest tulenev müratase kehtestatud
piirtaset ehk 55 dB.
Episoodilisi häiringuid võivad põhjustada suurem arv samaaegselt treenitavaid koeri
oma haukumisega, laskeharjutused välilasketiirus ning helikopteri maandumine.
Olemasoleva olukorra jätkumisel müratase oluliselt ei muutu ning nullalternatiiv on
võrreldav olemasoleva olukorraga.
Järeldus: peamiselt transpordist tingitud mõju müratasemele võib pidada
mõõdukalt negatiivseks.
9.3.8 Mõju kliimale
Nullalternatiivi puhul ei avalda välisõhku eralduvad saasteained sellist mõju, mis
võiks avaldada mõju globaalsele kliimale ning põhjustada muutusi.
9.3.9 Mõju kultuuripärandile
Kultuurimälestisi ning pärandkultuuri objekte asub nii PVK territooriumil, Tilgu tee
läheduses kui ka planeeringuala klindipealsel osal. Aruande koostamise ajal ei toimu
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 63/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
detailplaneeringu alal ühtegi sellist tegevust, mis võiks avaldada otsest mõju
kultuuripärandile.
Järeldus: mõju kultuuripärandile on eeldatavalt neutraalne.
9.3.10 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Detailplaneeringu ala piirneb Muraste looduskaitsealaga ning samades piirides ka
Natura 2000 alaga. Tilgu tee Rannamõisa poolne osa piirneb lühikeses lõigus
Rannamõisa maastikukaitsealaga.
Detailplaneeringu alal ei viida 0-alternatiivi korral läbi ühtegi sellist tegevust, mis
otseselt avaldaks mõju Muraste looduskaitseala ja Rannamõisa maastikukaitseala
kaitse-eesmärkidele. Tilgu tee liiklusest tingitud mõju Rannamõisa maastikukaitsealal
olevale liivakivi paljandile on käsitletud alapeatükis 9.3.2. Mõju Muraste
looduskaitsealal on juba avaldunud Tilgu tee rekonstrueerimise käigus (puude
eemaldamine, kuivenduskraavide korrastamine).
II ja III kategooria kaitsealuste taimede leiupaikadele 0-alternatiivi korral mõju ei
avaldata.
Detailplaneeringu ala jääb osaliselt Harju maakonna teemaplaneeringuga
kehtestatud rohevõrgustiku alale. Praegune tegevus on toimunud sellel alal pikemat
aega ning seal on arvestatud rohevõrgustiku säilitamise ja kaitsega. Võib eeldada, et
elustik on kohanenud olemasoleva olukorraga.
Järeldus: mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning rohevõrgustiku
aladele on eeldatavalt nõrgalt negatiivne.
9.3.11 Kaudne mõju keskkonnaseisundile
Kaudseks mõjuks võib pidada mööda Tilgu teed liikuvast transpordist kütuse
põlemisel eralduvate saasteainete sadenemist tee ümbruses nii maismaal kui merel.
PVK pakutav haridus omab kaudset positiivset mõju inimese tervisele, kuna
õpetatavate erialade esindajate tegevuse läbi väheneb kuritegevuse ja tulekahju oht.
Kaudne mõju võib avalduda Muraste looduskaitsealale läbi seda külastavate
inimeste. Eriti DP ala kirde osas asuvatele hallidele luidetele. Mõju võib avalduda nii
kadettide, kohalike elanike kui ka teiste piirkonda külastavate isikute poolt.
Järeldus: esineb nii positiivseid kui ka negatiivseid kaudseid mõjusid.
Kaudne mõju Muraste LKA-le on eeldatavasti mõõdukalt negatiivne.
9.3.12 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile
PVK territooriumi piiri taga asub Harku valla reoveepuhasti, mis oma protsessis
eraldab kohati ebameeldivat lõhna. Teisi suuremaid saastajaid PVK läheduses
Muraste klindi all ekspertidele teadaolevalt ei ole.
Teatav koosmõju on 0-alternatiivil Tilgu teed ääristavate eramajapidamistega, sest
osalt toimub PVKga samalaadne tegevus – võetakse vett, juhitakse ära reovett, tekib
jäätmeid, sõidetakse autodega, köetakse elamisi, hooldatakse aedu.
Samuti esineb koosmõju müra osas – klindi peal olev Tilgu tee müra liitub Tallinn-
Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt pärineva müraga. Klindi alust Tilgu tee lõiku
Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt pärinev müra oluliselt ei mõjuta.
Järeldus: koosmõju võib pidada nõrgalt negatiivseks.
64/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
9.4 Nullalternatiivi eeldatav mõju vastuvõtvale keskkonnale
9.4.1 Mõju elusloodusele
PVK tegevus avaldab peamiselt mõju kooli territooriumil asuvale taimestikule ning
seal liikuvale loomastikule. Kuna ala ei ole terves osas aiaga piiratud, siis mereäärses
metsas ja territooriumi muudes rohkem varjatud osades võib kohata vabalt liikuvaid
loomi. Kindlasti mõjutab kooli tegevus (liikumine ja õppetegevus väljas) ning üldse
piirkonna tiheasustusega kaasnevad tegevused (kooli territooriumi ja ümbruskonna
elamukinnistute aiaga piiramine) loomade elu ja liikumist piirkonnas. Samas võib
eeldada, et kuna tiheasustus on klindi all olnud pikka aega, on loomad sellega
jõudnud aja jooksul harjuda ning leidnud endale sobivaid liikumiskoridore. Siinjuures
tuleb ära mainida, et rohevõrgustiku piires tuleks vältida elamukruntidele aiapiirete
rajamist.
Tilgu teel on loomadel võimalik sattuda õnnetusse. Tegemist on hädaolukorraga, mis
on võimalik kõikjal, kus võib eeldada, et loomade liikumisteed ristuvad sõiduteedega.
Järeldus: mõju elusloodusele olemasolevast tegevusest on nõrgalt
negatiivne.
9.4.2 Mõju inimese tervisele
PVK tegevusest oht ning mõju lähiümbruse elanikkonna tervisele puudub. Kaudselt
võib öelda, et PVK pakutava hariduse läbi väheneb oht inimese tervisele. Piirivalve,
päästeameti ja politsei töötaja töö panustab kaudselt inimese tervise kaitsesse.
Piirivalvekolledži kinnistu piires ning Tilgu tee klindialuses osas ei ületa saasteainete
kontsentratsioonid välisõhus ning müratase õigusaktides kehtestatud piirnorme.
Klindi pealses osas võib Tilgu tee ääres asuvatel õuealadel Tallinn-Rannamõisa-
Kloogaranna maantee mõjutsoonis (200-350 m Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna
maantee teljest) ekvivalentne müratase ületada päeval õuealal lubatud piirtaseme,
kuid jääb allapoole maanteepoolseimale fassaadile kehtestatud tasemest. Öisel ajal
jääb ekvivalentne müratase alla kehtestatud piirtaseme.
Tilgu teel liigeldes kaasneb õnnetuseoht. Tilgu tee on suhteliselt kitsas ning kurviline.
Puudub kergliiklustee ning kõik jalgsi, ratta või lapsevankritega liiklejad peavad
kasutama sõiduteed. Libedusega suureneb oht veelgi. Tee rekonstrueerimisega
laiendati teatud määral teed, mis vähendab mõningal määral õnnestuste toimumise
tõenäosust.
Järeldus: PVK tegevusest tingitud mõju inimese tervisele on neutraalne.
Tilgu teest ning Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteest tingitud
mõju inimese tervisele on nõrgalt negatiivne.
9.4.3 Mõju sotsiaalkeskkonnale
Detailplaneeringu ala ja selle lähiümbrus on suhteliselt rahulik ja vaikne piirkond
panga ja mere vahel. Pangast alla tulevad mitu treppi, mis võimaldavad jalutada
mere äärde. Tegemist on väga meeldiva ja kõrge kvaliteedilise elukeskkonnaga,
mistõttu suureneb surve ala intensiivsema kasutamise suunas – üha enam inimesi
soovib elada sellises keskkonnas.
Mööda rannikut kulgeb rahvusvaheline matkarada. Matkarada kulgeb läbi
tõkkepuuga suletud PVK territooriumi, mistõttu on raja kasutamine mõningal määral
pärsitud. Samas omab mereäärne mets PVK territooriumil kõrget puhkeväärtust.
Tilgu tee on suhteliselt kitsas ning ohtlike kurvidega. Jalakäijad, sportijad ning
jalutajad peavad kasutama sõiduteed. Eriti libeduse puhul võib teel liiklemine olla
ohtlik.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 65/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Järeldus 1: meeldivast elukeskkonnast tingitud mõju sotsiaalsele
keskkonnale on mõõdukalt positiivne, Tilgu teel liiklemise mõju nõrgalt
negatiivne, mistõttu mõjud tasakaalustavad osaliselt teineteist ja seega
on 0-alterntiiviga kaasnev mõju sotsiaalsele keskkonnale nõrgalt
positiivne.
Järeldus 2: Liivakivi panga varisemise tõttu on mõju sotsiaalsele
keskkonnale oluliselt negatiivne.
9.4.4 Mõju majanduskeskkonnale
Keskkonnamõju hindamise ekspertrühma arvates ei mõjuta praegune olukord
detailplaneeringu ala piirkonnas kohalikku ega üldisemat majanduskeskkonda
otseselt positiivselt ega negatiivselt. Negatiivseks saab, siiski pidada Tilgu tee
intensiivse kasutamise jätkumist, mis võib viia liivakivi tee varisemiseni. See võib
takistada, aga Tilgu sadama rekonstrueerimist ning kasutamist.
Järeldus: Mõju majanduskeskkonnale olemasolevast olukorrast võib
hinnata neutraalseks va Tilgu tee intensiivset kasutamist ning võimalikku
varisemist.
66/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
10 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS
10.1 Rajamine
10.1.1 Ehitatavad hooned ja rajatised Sisekaitseakadeemia
territooriumil
Sisekaitseakadeemiale on kavandatud rajada järgmised hooned ja rajatised:
• Õppekorpused:
o kolledžid
o administratiiv-ruumid
o õppehoone ja ringauditoorium
o raamatukogu, söökla, majandusosakond
• Eriõppekorpused:
o töökojad, garaažid
o tuletõrjedepoo
o politsei taktikapolügoon
o siseruumides asuv lasketiir
• Ühiselamud
• Sportimisvõimalused
o ujula
o staadion
o palliväljakud.
Detailplaneeringuga lahendatakse ka parklate paiknemine ja suurus territooriumil.
Parklatesse on ette nähtud ligi nelisada uut parkimiskohta lisaks senisele 104 kohale.
Lisaks rajatakse olemasoleva infrastruktuuri baasilt kõik uued vajalikud
kommunikatsioonid.
Suuremahulisi lammutustöid läbi ei viida. Territooriumil lammutatakse mõned
vanemad ehitised, nagu näiteks nõukogudeaegsed väiksed kämpingumajad. Samuti
likvideeritakse olemasolevad kasutusest väljas biotiigid, mille asemele rajatakse
parkla.
Ülevaade rajatiste paiknemisest on esitatud alljärgneval joonisel.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 67/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Joonis 16. Ehitatavate hoonete ja rajatiste paiknemine
68/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Enamus hoonestusest on planeeritud olemasoleva tee äärde, teest põhja.
Sisekaitseakadeemia õppekorpused on planeeritud rajada olemasolevast
hoonetekompleksist kirdesse, suuremas osas kõrghaljastusega kaetud alale (Pilt 5).
Õppekorpused rajatakse maksimaalselt neljakorruselise hoonestusena.
Pilt 5. Planeeritavate õppekorpuste ala – fotol olemasolevast hoonekompleksist ja
esiplaanile jäävast muruplatsist paremal
Planeeritavast õppekorpusest piki tee serva ida suunas on planeeritud palliplatsid ja
ujula (Pilt 6).
Olemasoleva õppekorpuse vahetusse lähedusse, edelasse on planeeritud ühiselamud
(Pilt 7).
Pilt 6. Planeeritava ujula ala Pilt 7. Planeeritava ühiselamu ala
Territooriumi sisesest teest lõunasse on planeeritud staadion ja parklad (Pilt 8).
Staadionist teisele poole teed jäävad planeeritavad töökojad ja garaažid (Pilt 9).
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Pilt 8. Planeeritava staadioni ala Pilt 9. Planeeritavate töökodade ala
Kinnistutel on ette nähtud säilitada olemasolev kõrghaljastus, raie on lubatud ainult
hoonestusaladel. Teatavas mahus raie on vajalik eelkõige rajatavate õppekorpuste
alal ning staadioni ja selle juurde kuuluvate parklate alalt, samuti planeeritava
tuletõrjedepoo juures teeäärselt alalt.
Metsasele alale on planeeritud ka õppe- ja treeningrada. Treeningrada sobitatakse
maastikku ning selle ala säilitatakse metsamaana. Teede ja valgustuse rajamiseks
võivad olla vajalikud mõningased harvendustööd.
Ülejäänud suuremad rajatised on planeeritud osaliselt lagedale või võsastunud
aladele, mistõttu vajalike raiete osa on väiksem.
Planeeringu alal paiknevad vooluveekogud (kraavid) valdavalt säilitatakse,
kuivenduskraavid korrastatakse. Osaliselt tõstetakse ümber uude sängi ainult
planeeritava staadioni alla jääv kraav. Planeeritava staadioni alal on kavandatud
madala drenaaži (kuni 60 cm) rajamine ning vajadusel hüdrotõkete paigaldamine.
Staadion planeeritakse ümbritsevast alast kõrgemale. Olemasolevas olukorras on
tegu liigniiske alaga. Staadioni rajamise tehnilised andmed määratakse
ehitusprojektiga. Tilgu tee ääres olevate kraavide osas tegevusi ei planeerita.
10.1.2 Juurdepääsutee
Sisekaitseakadeemia territooriumile juurdepääs toimub Tilgu tee kaudu, mis kulgeb
läbi Ilmandu külas paikneva aiandusühistu Romantik elurajooni. Uus juurdepääsutee
Sisekaitseakadeemia territooriumile on planeeritud Rannamõisa-Kloogaranna
maanteelt läbi riigi reservmaa, kinnistute Kople III, Kupja IV, Männiku III, Tilgu-
Kalda I, Tilgu I ja Männiku IV, jõudes olemasoleva Tilgu teeni Kivivabriku kinnistu
juures (Pilt 10).
Planeeritud juurdepääsutee projektkiiruseks on arvestatud 60 km/h. Planeeritud
liikluskoormus on kuni 1000 autot/ööpäevas. Teelang astangul on ette nähtud max
8% kaldega. Tee on planeeritud rajada mustkattega. Juhul, kui järgmistes etappides
selgub, et mõistlikum on rajada tunnel võib kaldenurk erineda.
Tilgu tee uuest juurdepääsuteest kuni Sisekaitseakadeemiani on kavandatud
rekonstrueerida rajades piisava tihedusega laiendused (nn taskud) liiklusohutuse
tagamiseks. Kokku planeeritakse viis laiendust pikkusega 20 m. Neli laiendust on
planeeritud merepoolsesse ning üks maapoolsesse külge. Taskute asukohas on
tõenäoliselt vajalik teeäärse puuderea osaline likvideerimine (Pilt 11).
Detailplaneeringus määratakse laienduste põhimõttelised asukohad ning parameetrid
ent teeprojekti käigus võivad need mõningal määral muutuda.
70/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Varasemalt oli planeeritud tee rekonstrueerimine suuremas mahus ent 2010 aastal
toimus Maanteeameti poolt Tilgu tee sh truupide rekonstrueerimine. Tee
rekonstrueerimise käigus eemaldati puid, mis vähendavad puude raiumise vajadust
laienduste rajamisel. Laienduste rajamine on kooskõlastatud Maanteeametiga ning
tagab nende hinnangul teel piisava liiklusohutuse.
Pilt 10. Uue juurdepääsutee Tilgu teele Pilt 11. Puuderühm Tilgu tee
jõudmise orienteeruv asukoht merepoolses küljes
Bussiliikluse lõpp-peatus koos tagasipöörde kohaga Tilgu teel on planeeritud rajatava
staadioni kõrvale.
Muraste looduskaitsealal paikneva Tilgu tee ääres olevad kuivenduskraavid säilivad
tee rekonstrueerimise järgses seisus ning nende asukohti ega seisundit ei muudeta.
Planeeritava juurdepääsutee äärde on ette nähtud rajada kuivenduskraavid, et
juhtida klindipealselt tulev liigvesi klindialusesse olemasolevasse kuivenduskraavi.
10.2 Tegevus
Valminud õppekompleksi on planeeritud Sisekaitseakadeemia õppetöö ületoomine.
Kompleksis toimuks politsei, piirivalve, päästealade jt spetsialistide koolitus. Õpet
korraldatakse nii sise- kui välistingimustes.
Jätkuksid ka olemasolevas olukorras toimuvad tegevused, nagu nt koerte ja
koerajuhtide koolitamine.
Peamised õppekompleksid ja ühiselamud asuvad tõkkepuuga eraldatud
territooriumil. Vaba ligipääsuga alale jäävad ujula ja staadion, mida on võimalik
kasutada ka inimestel väljastpoolt Sisekaitseakadeemiat.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 71/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Õppekompleksi kasutajateks on detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik
arvestanud kokku orienteeruvalt 1000 tudengit ja õppejõudu.
10.2.1 Veekasutus
Joogiveega varustamine hakkab toimuma OÜ Strantum Kolmiku tänaval asuva
ühisveevärgi torustiku De 110 baasil. Ühenduskoht asub Kolmiku tänaval, klindi
serval. Olemasolevad Piirivalvekooli territooriumil asuvad puurkaevud
tamponeeritakse.
10.2.2 Reoveekäitlus ja heitvee ärajuhtimine
Reovee ärajuhtimine on ette nähtud tsentraalsesse kanalisatsioonitrassi.
Detailplaneeringu alal paikneb Meriküla reoveepuhasti suublaga Kakumäe lahte.
Sisekaitseakadeemia täiendava reovee vastuvõtt reoveepuhastisse on võimalik peale
puhasti rekonstrueerimist.
Sademeveed juhitakse olemasolevatesse kuivenduskraavidesse, mis on ette nähtud
säilitada. Parklate sademevee ärajuhtimine toimub olemasoleva kraavituse kaudu.
Enne kraavidesse jõudmist läbib sademevesi õli- ja liivapüüdurid.
10.2.3 Jäätmekäitlus
Olmejäätmed kogutakse konteinerisse. Jäätmemahutid võivad olla kinnistu omaniku
omad või renditud jäätmekäitlusettevõttelt.
Detailplaneeringu alale on ette nähtud sorteeritud jäätmete hoiukoht. Jäätmed tuleb
sorteerida, hoiustada ja üle anda vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele ja
Harku valla jäätmehoolduseeskirjale. Vanapaberit ja pappi ning kompostitavaid
biolagunevaid jäätmeid tuleb koguda eraldi mahutisse, kui vastavaid jäätmeid tekib
üle 50 kg nädalas. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ning korraldada
nende äravedu jäätmekäitluskohta. Elektri- ja elektroonikajäätmed ning pakendid ja
pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks
ettenähtud kogumispunktidesse. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest
eraldi ning üle anda jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale
jäätmekäitlusettevõttele.
Jäätmete mahuteid tühjendatakse regulaarselt sagedusega, mis väldib mahutite
ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse.
10.2.4 Energia kasutamine
Olemasoleva Piirivalvekooli hoonestuse küte on lahendatud konteinerkatlamaja baasil
kahe 750 kW võimsusega katlaga, kütuseks kerge kütteõli. Planeeritud
Sisekaitseakadeemia uushoonestus varustatakse küttega olemasolevast katlamajast,
mis rekonstrueeritakse, lisades kolm katelt a´750 kW. Mistõttu tuleb taotleda uus
välisõhu saasteluba enne ehitusloa väljastamist.
Elektrienergiat vajatakse olmetegevusteks ja välisvalgustuseks. Sisekaitseakadeemia
rajatavate hoonete elektrivarustus tagatakse Eesti Energiaga sõlmitava
liitumislepinguga. Detailplaneeringuga ette nähtud maa-ala varustatakse
elektrienergiaga piirkonnas olemasolevate 10/04 kV alajaamade "Sinilille" ja "Volta"
baasil. Täiendava tarbimisvõimsuse saamiseks tuleb olemasolevad alajaamad
rekonstrueerida.
72/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
10.2.5 Teenindav transport
Õppekompleksi teenindav transport hakkab liikuma mööda uut rajatavat
juurdepääsuteed ja Tilgu teed. Enamus tudengitest ja õppejõududest elab kohapeal,
mis vähendab eeldatavalt igapäevast transpordikoormust.
10.3 Sulgemine
Sulgemisel rakendatakse meetmete kava, mis tagab jääkreostuse ja häiringute tekke
vältimise. Meetmete põhimõtteline ülesehitus on toodud alljärgnevalt, detailne
meetmete kava koostatakse ja kooskõlastatakse asjakohaste ametkondadega
kompleksi sulgemisel. Meetmete rakendamise eest vastutav isik määratakse samuti
kompleksi sulgemisel.
Kompleksi sulgemisel rakendatavad peamised meetmed on:
• territooriumi sulgemine;
• hoonete sissepääsude sulgemine ja lukustamine;
• Sisekaitseakadeemia kompleksi teenindavate reovee trasside puhastamine;
• kerge kütteõli mahutite tühjendamine;
• teiste kasutatavate kemikaalide ja laskemoona vms likvideerimine;
• koerte ümberasustamine teistesse asukohtadesse;
• ohtude/õnnetuste vältimine kinnistul ning jäätmete illegaalse ladustamise
vältimine kinnistul, vajadusel kogu territooriumi sulgemine.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 73/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
11 EHITUSTEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED
JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG
11.1 Metoodika
Käesolevas peatükis kirjeldatakse Sisekaitseakadeemia hoonestuse ja muude
rajatiste ehitamisega kaasnevaid sisend-väljund analüüsil leitud võimalikke tagajärgi
(aspekte) ning seejärel antakse nende tagajärgede eeldatavatele võimalikele
mõjudele hinnang.
Hinnangute andmisel arvestatakse kõigi ehitiste ja rajatistega seotud mõjusid, nt ka
asfalteeritud parklate rajamise mõjud.
Alljärgnev joonis selgitab metoodikat nii ehitustegevusega kui ka kavandatava
tegevusega kaasnevate otseste mõjude hindamiseks.
Olemasoleva olukorra kirjeldus Kavandatava tegevuse kirjeldus
Nullalternatiiviga kaasnevad Kavandatud tegevusega kaasnevad
tagajärjed tagajärjed
Nullalternatiiviga
kaasnevad mõjud Kavandatava tegevusega kaasnev muutus
võrreldes olemasoleva olukorraga
Mõju elusloodusele Mõju inimese Mõju sotsiaalkeskkonnale Mõju majanduskeskkonnale
tervisele
Joonis 17. Keskkonnamõju hindamise metoodika.
11.2 Ehitustegevusega kaasnevad tagajärjed
Alljärgnev joonis kirjeldab ehitustegevuse (hoonete, rajatiste ja infrastruktuuri
rajamise) peamisi sisendeid ja väljundeid. Sisend-väljund analüüs viidi läbi
keskkonna seisukohalt vaadatuna, pöörates erilist tähelepanu ressursitarbele ja
eralduvatele heitmetele ning teistele võimalikele keskkonnamõju allikatele. Skeemi
koostamisel on arvestatud, et töid teostatakse, kasutades erinevaid mehhanisme.
74/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Tolm jm heitmed Müra ja Kiirgus Valgus
välisõhku vibratsioon
Kütus
Maastiku muutus sh
Energia
eemaldatavad puud
Ehitus- ja Ehitus- ja viimistlusmaterjalide
Hoonete ja rajatiste jäätmed
viimistlusmaterjalid
püstitamine
Masinad ja Haljastus- ja pinnasetööde
töövahendid jäätmed
Töötajad Uue juurdepääsutee rajamisel
saadud paekivi ning ehitiste ja
Avariide ja Pinnasevee rajatiste alt eemaldatud
tööõnnetuste oht ajutine alanemine pinnas.
Joonis 18. Sisend-väljund diagramm hoonete ehitamise ja rajatiste püstitamisega
kaasneda võivatest tagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud
keskkonnamõjud.
Ehitustegevuse oluliseks aspektiks on lisaks ehitusaegne transport, mille peamisi
keskkonnaaspekte kirjeldab alljärgnev skeem. Transpordikoormus kujuneb antud
etapis peamiselt ehitusmaterjale ehitusplatsile vedavatest veokitest, uue
juurdepääsutee rajamisel ammutatud paekivi ära vedavatest veokitest ning tööliseid
vedavatest sõidukitest.
Heitmed välisõhku Müra Vibratsioon
Kütus
Koormus
Masinad ja Transport teekattele
töövahendid (ehitusmaterjalide veod ning
jäätmete äravedu) Avariioht
Koorem
Autojuht
Joonis 19. Sisend-väljund diagramm ehitustegevust teenindavast transpordist
tuleneda võivatest tagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud
keskkonnamõjud.
Valdav osa ehitustegevuse tagajärgedest (nagu näiteks tolm ja müra) on ajutise
iseloomuga – ilmnevad ehitustegevuse ajal ning lakkavad ehitustegevuse lõppemisel.
Erandiks on maastikupildi muutus – seda nii uute rajatistega Sisekaitseakadeemia alal
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 75/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
kui ka uue juurdepääsuteega Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee ja Tilgu tee
vahel.
Peamised ehitustegevusega kaasnevad tagajärjed on:
• tolm ja teised heitmed välisõhku,
• ehitustegevusega kaasnev müra ja vibratsioon,
• valguse ja kiirguse teke,
• pinnase eemaldamine,
• maastikupildi muutmine Sisekaitseakadeemia territooriumil, uue juurdepääsutee
ja Tilgu tee koridoris (s.h. metsa raadamine laienduste rajamiseks vajalikus
mahus),
• staadioni kuivendussüsteemi rajamisega kaasnev ajutine pinnasevee alanemine,
• ajutine transpordikoormuse tõus juurdepääsuteedel,
• jäätmeteke (s.h. juurdepääsutee rajamiselt eemaldatud paekivi kuni 140 000 m3
mahus).
Täpsete eemaldatavate pinnase mahtude määramine DP faasis ei ole võimalik. Kuna
staadioni rajamiseks on vajalik maapinda täita, siis kasutatakse suurem osa teiste
rajatiste ja ehitiste alt eemaldatavast pinnast ala täitmiseks.
11.2.1 Heitmed välisõhku (sh tolm)
Sisepõlemismootoritega mehhanismide ja veokite kasutamisel eraldub kütuse
põlemisel välisõhku erinevaid saasteaineid (CO, CO2, NOx, LOÜ). Ehitustööde käigus
tekib ajutiselt tolmu, mis võib kanduda õhuvooludega edasi ning mõjutavad sellega
lähipiirkonna välisõhu kvaliteeti.
11.2.2 Müra ja vibratsiooni teke
Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide ja jäätmete vedamisel, erinevate
paiksete ja liikuvate mehhanismide töötamisel, ehitustööriistade kasutamisel jne.
Selline mürateke kaasneb pea iga ehitustegevusega. Tegemist on ajutise müraga,
mis ilmneb ehitustegevuse alustamisega ja kaob koos selle lõppemisega.
Müra paiksetest allikatest tuleneb erinevatest lammutusel ja ehitusel kasutatavatest
mehhanismidest ja masinatest. Eestis on kehtestatud sellistele mehhanismidele
maksimaalsed lubatud helivõimsuse tasemed majandus- ja kommunikatsiooniministri
määrusega.56 Seega peavad ehitusel kasutatavad masinad ja mehhanismid vastama
määruses toodud nõuetele ehk võimalik mürateke on määratud ehitusel
kasutatavate masinate kaudu.
Uue tee rajamine eeldab paekivi osalist eemaldamist. Paekivi eemaldamiseks
võidakse kasutada lõhkamist, hüdrovasarat või mõnda teist tehnoloogiat. Seega
esineb pikemaajalist müra hüdrovasara kasutamisel või lühiajalisi mürasündmusi
lõhkamiste ajal. Tee rajamisest tulenev müratase ohustab peamiselt töid läbi viivaid
inimesi, aga ka piirkonna elanikke. Ehitusprojekti käigus tuleb teostada võimaliku
müra ja vibratsiooni tekke arvutused ning hajumise modelleerimine.
56
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. detsembri 2009. a määrus nr 124. Nõuded
välitingimustes kasutatavate seadmete poolt tekitatavale mürale, mürataseme mõõtmisele ja
mürataseme märgistamisele ning välitingimustes kasutatavate seadmete vastavushindamise kord
76/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Müra ja vibratsioon ehitusaegsest transpordist sõltub suuresti ehitustööde
järjekorrast. Eeldusel, et esimeses etapis rajatakse uus juurdepääsutee, saab selle
valmimise järgselt suurema osa teenindavast transpordist suunata uuele teele.
Teatud mahus on siiski ka sellise lahenduse puhul vajalik Tilgu tee alguse
kasutamine ehitusmaterjali veoks (näiteks tee rajamise etapis). Enamus
ehitusaegsest transpordist toimub raskeveokitega. Ehitajate ning teatavate
abivahendite kohaletoimetamiseks kasutatakse sõiduautosid. Transpordist tuleneva
müra suurus vastab raskeveokitele ja sõiduautodele kehtestatud müramääradele.
Ehitustegevuse puhul on tegemist on ajutise tagajärjega.
11.2.3 Jäätmeteke
Jäätmed tekivad nii ehitustöödel (ehitusmaterjalide jäätmed ja nende pakendid, välja
kaevatud pinnas, eemaldatud haljastus (sh puud) jne) kui ehitusjärgsel territooriumi
korrastamisel ja hoonestuse sisustamisel. Võimalusel tuleb taaskasutatavaid jäätmeid
suunata uuesti ringlusse. Uue juurdepääsutee rajamisel eemaldatav pinnas ja paekivi
(140 000 m3) on suurel määral taaskasutatav (va uraanirikkad setteid sisaldav osa).
Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ning antakse
üle nõuetekohaseid lube omavatele jäätmekäitlejatele. Ohtlikud jäätmed (sh
uraanirikkad setteid sisaldav pinnas) antakse üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete
käitluslitsentsi omavale ettevõtjale. Arendaja sõlmib ehitus- ja lammutustöid
teostavate ettevõtetega lepingud, kus nõuetekohane jäätmekäitluse korraldamine on
ehitusettevõtja kohustus. Arendaja kontrollib nõuete täitmist ehitus- ja
lammutustegevuse käigus. Vajalikud lepingud tuleb sõlmida enne töödega
alustamist.
11.2.4 Valguse ja kiirguse teke
Juhul kui ehitatakse pimedal ajal, võidakse kasutada valgusteid, mistõttu on võimalik
valguse eraldumine.
Uue juurdepääsutee rajamisel minnakse läbi klindi, mille tulemusena on vaja lisaks
paekivile eemaldada ka uraanirikkad setted nagu diktüoneemakilt, glaukoniitliivakivi
ja glaukoniitsavi. Uraanirikkad setted tuleb üle anda jäätmeluba ja ohtlike jäätmete
käitluslitsentsi omavale ettevõtjale. Vältida tuleb uraanirikaste setete segunemist
pinnasega. Tee rajamisega ei või alustada enne, kui on sõlmitud leping
uraanirikaste setete käitlemiseks või lõppladestamiseks.
11.2.5 Maastikupildi muutmine
Ehitustööde käigus muudetakse olemasolevat maastikku. Kooli hoonete ja rajatiste
ning Tilgu tee laienduste ja uue juurdepääsutee rajamise käigus on vajalik puude
raie, pinnase ümberpaigutamine ja territooriumil asuvate olemasolevate
vooluveekogude (peamiselt kraavide) korrastamine ja staadioni alla jääva sängi
osaline ümbersuunamine.
11.2.6 Kuivendussüsteemi korrastamisega kaasnev ajutine pinnasevee
alanemine
Kuivenduskraavide korrastamisega kaasneb vahetult korrastustööde järel pinnasevee
(põhjavee) taseme langus, kuna süvendatakse olemasolevaid vee valgumise ja
äravoolu sänge. Veetaseme alandamine viib välja vee, mis asus enne veega
küllastunud mullakihis. Tegemist on ajutise nähtusega, mis on märkimisväärne
vahetult pärast kuivendamist. Aja jooksul põhjaveetase stabiliseerub.
Kuivendussüsteemidega seonduvat on täpsemalt kirjeldatud aruande Lisas 10.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 77/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
11.2.7 Ajutine transpordikoormuse tõus
Ehitustööde ajal tõuseb ajutiselt juurdepääsutee transpordikoormus. Liiklustiheduse
tõusust tulenevad mitmed häiringud nagu müra taseme tõus, õhuheite tõus, lähiala
elanikkonna häirituse tõus ning liiklusõnnetuse jm avarii ohu tõus. Ehitustöödeaegne
transpordikoormuse tõus on ajutine tagajärg.
11.2.8 Hädaolukorrad
Kuna ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkemaid tegevusvaldkondi,
siis mõjude hindamisel on arvestatud ka võimalikele avariiohtude ning tööõnnetuste
võimalusega.
Tööõnnetused võivad esineda kõikjal, eriti töötamisel erinevate seadmete ja
mehhanismidega. Avariioht on olemas nt kemikaalide ja kütuste käitlemisel. Vedude
puhul tuleb alati arvestada ka õnnetuseohuga liikluses. Samas ei ole tegemist
normaalse toimimisega vaid erandolukorraga.
11.3 Ehitustegevuse tagajärgedega eeldatavalt kaasnevate
mõjude hinnang
11.3.1 Mõju taimestikule ja loomastikule
Mõju taimestikule ja loomastikule avaldub nii puude ja võsa raiega, pinnase
teisaldamise, rajatiste rajamise kui ka transpordi kaudu. Suurima mõjutusega on
alad, mis aruande kirjutamise ajal on taimkattega (s.h. puudega) kaetud, kuid
ehitustööde käigus asendatakse hoonete või rajatistega. Looduslikud alad vähenevad
nii õppekompleksi kui juurdepääsuteede juures. Kasvukohtade muutmise ja
kitsendamise läbi avaldatakse neil aladel taimestikule otsest negatiivset mõju.
Territooriumil asuva pinnase taimestikku ja loomastikku mõjutavad ehitustegevuse
ajal ka raskeveokid ja ehitusalal töötavad mehhanismid.
Kuivenduskraavide korrastamisel hävitatakse kraavi põhjas ning kallastel olev
taimestik ning põhjaloomastik. Kuna tegemist on juba varasemalt muudetud
elukeskkonnaga, võib eeldada, et pärast tööde lõppu taastub taimestik ja loomastik
endisel kujul, mistõttu võib kuivendussüsteemi korrastamisega kaasnevat negatiivset
mõju taimestikule ja loomastikule lugeda ajutiseks. Kuivenduskraavide
korrastamisega olulist negatiivset mõju pangaalustele soostuvatele ja soo-
lehtmetsadele ei avaldata (vt pt 11.3.5 ja Lisa 10). Kuivenduskraave korrastatakse
peamiselt alal, mis jääb välja poole Muraste looduskaitseala. Ainult staadioni alla
jäävas osas muudetava kraav jääb osaliselt kaitseala sisse.
Pangapealses osas läbib uus rajatav juurdepääsutee II kategooria kaitsealuse liigi
aas-nelk ja III kategooria kaitsealuse liigi kahelehine käokeel leiukohtade serva.
Mõju kaitsealustele taimedele on käsitletud alapeatükis 11.3.9.
Eeldatavalt on detailplaneeringuala puud heaks varjupaigaks piirkonna linnustikule,
mistõttu ehitustöödega kaasneb linnustiku häirimine. Eelkõige toimub loomade ja
lindude häirimine vaid intensiivsema ehitustegevuse perioodil, mil paratamatult
kaasneb suurenenud mürafoon. Kõrghaljastuse säilitamine väljaspool
hoonestusalasid leevendab negatiivset mõju linnustikule.
Järeldus: mõju taimestikule ja loomastikule on mõõdukalt negatiivne.
78/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
11.3.2 Mõju maastikule
Maastikupildi muutuse positiivsus või negatiivsus oleneb suuresti vaatajast ning
vastavatest väärtushinnangutest. Ehitustegevuse mõju võib sõltuvalt kontekstist olla
nii positiivne kui ka negatiivne.
Ehitustegevusega muudetakse maastikupilti erinevate uute hoonete ja teiste rajatiste
kaudu. Kooli territooriumil muudetakse pinnavorme vähesel määral. Uue hoonestuse
rajamine toimub olemasoleva kompleksi läheduses, täiendades seeläbi territooriumil
juba välja kujunenud hoonestust ja infrastruktuuri. Väheneb metsase ja võsastunud
ala osakaal, suureneb kõvakattega pindade ning regulaarselt hooldatava
kultuurhaljastusega alade maht. Märkimisväärse muutusena toimub senisele
liigniiskele metsaalale staadioni ja parklate rajamine. Tegemist on territooriumi
sisese alaga, mis on seni avalikkusele suletud olnud ja jääb osaliselt ka edaspidi
suletuks. Seega ei ole muutus üldsusele oluliselt tajutav.
Suurimaks maastikuliseks muudatuseks võib lugeda uue juurdepääsutee rajamist
Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna kõrvalmaanteelt Tilgu teeni. Tee kulgemine on
võimalik erinevate lahendustena – lauge nõlvakaldega teede ääres, süvisena, kus
paeklinti eksponeeritakse tee äärse kunstliku paljandina või näiteks tunnelina.
Sobivam variant selgub tee projekteerimise käigus. Muutuda võivad vaated nii klindi
pealt Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt kui mere äärselt Tilgu teelt.
Järeldus: Piirivalvekolledži kinnistul toimuva maastikumuutuse mõju on
nõrgalt negatiivne. Uue juurdepääsutee rajamise mõju klindile ja
maastiku ilmele on mõõdukalt negatiivne.
11.3.3 Mõju pinnasele
Kavandatava tegevuse hoonete ja rajatiste ehitusega kaasneb pinnase
ümberpaigutamine, sh mõningate piirkondade pinnasega täitmine. Tilgu teele
laienduste rajamisega kaasneb mõningane mõju pinnasele. Olulisim mõju pinnasele
kaasneb uue juurdepääsutee rajamisega.
Kuna rajatavad hooned on planeeritud ühe maa-aluse korrusega, siis avaldub
hoonete ehitamisega negatiivne mõju pinnasele. Vundamendikaevise rajamisel tuleb
eemaldada looduslik pinnas. Mõju vähendamiseks on otstarbekas
vundamendikaevisest välja võetav pinnas kasutada detailplaneeringu alal täitena.
Kuivendussüsteemi hooldamise tagajärjel suureneb kuivenduse mõju kraavi
ümbritsevale pinnasele. Kuivenduse tulemusena tiheneb turbakiht oma raskuse all,
niiskusesisalduse vähenemisest tingitud mahu vähenemise ning kapillaar- ja
molekulaarjõudude suurenemise mõjul. Turbakihi tüseduse muutumine
kuivendamisel sõltub kõduneva materjali kogusest – mida paksem on turbakiht, seda
rohkem on orgaanilist materjali, mis niiskusrežiimi muutumisel kuivemaks hakkab
lagunema. Mida rohkem aga turvast laguneb, seda kiiremini turbahorisont õheneb.
Turba vajumine on suurim (kuivendussüsteemide) ehitamise ajal ja vahetult pärast
seda. Aja jooksul seoses põhjaveetaseme ja koormuse stabiliseerumisega muutub
turba tihenemine pidevalt väiksemaks.57
Uue juurdepääsu tee rajamisel on eeldatavasti vajalik pinnase eemaldamine ning tee
suunamine läbi klindi. Klinti läbitakse halvimal juhul paariteise meetri (orienteeruvalt
kuni 15 m) sügavuselt jõudmaks klindialuse pinnaga samale tasandile. Geoloogiliste
läbilõigete alusel (Joonis 7) läbitakse tööde käigus sellisel juhul kultuurpinnast,
lubjakivi, glaukoniitliivakivi ja diktüoneema argilliiti. Eeldatavad pinnasetööde mahud
uue juurdepääsutee rajamisel on läbimurde puhul kuni 140 000 m3. Tunneli
57
Tomberg 1992, Kaisel, M., Kohv, K., 2009 järgi, Metsakuivenduse keskkonnamõju, Ülevaade,
Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Tartu
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 79/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
rajamisel on samuti vajalik pinnase eemaldamine. Mõju pinnasele on käsitletud ka
eksperthinnangus, mis on esitatud aruande Lisas 10.
Järeldus: Piirivalvekolledži kinnistul toimuva tegevuse mõju pinnasele on
nõrgalt negatiivne. Uue juurdepääsutee rajamise mõju pinnasele on
mõõdukalt negatiivne.
11.3.4 Mõju pinnaveele (sh rannikumerele)
Ehitustööde käigus avaldatakse mõju pinnaveele territooriumil asuva olemasoleva
maaparandussüsteemi korrastamisega ning planeeritava staadioni alale jääva kraavi
ümberpaigutamisega.
Kuivendamise võimalikud mõjud vooluveekogudele on järgmised (Laanetu 2005)58:
1. Hüdroloogilise režiimi ebastabiilsuse suurenemine – veetaseme kiired
muutused (üleujutused ja kuivamine, äravoolu suurenemine);
2. Pinnase erosiooni ja setete koormuse suurenemine;
3. Veekogude eriilmelisuse ja geomorfoloogilise stabiilsuse vähenemine;
4. Põhjavee avamine ja selle äravoolu suurenemine;
5. Mulla mineralisatsiooni- ja leostusprotsesside kiirenemine;
6. Veeökosüsteemi stabiilsuse vähenemine ja isepuhastusvõime langus;
7. Vee-elupaikade ning elustiku liigilise mitmekesisuse vähenemine.
Kuivenduse rekonstrueerimise tõttu muutuvad piirkonna hüdroloogilised tingimused,
sest süvendatakse olemasolevaid vee valgumise ja äravoolu sänge. Selle tulemusena
suureneb ajutiselt summaarne äravool. Veetaseme alandamine viib välja vee, mis
asus enne veega küllastunud mullakihis. Tegemist on ajutise mõjuga, mis on
märkimisväärne vahetult pärast kuivendamist.
Kõige kahjulikum metsakuivendusest ja kraavide puhastamisest tulenev veekvaliteeti
mõjutav tegur on hõljumi kasv pinnavees. Hõljumi all mõeldakse nii orgaanilist kui ka
anorgaanilist ainest, mis esineb vees lahustunud kujul või osakestena. Tahke
orgaaniline aines hägustab veekogu rohkem kui anorgaaniline aines. Liiati on
orgaaniline aines bioloogiliselt aktiivne, tarbides lagunemisel veekogu
hapnikuressursse.
Kui kuivendussüsteemi rekonstrueerimisega kaasneb erosioon, suureneb lisaks
hõljumile ka fosfori kontsentratsioon äravoolus. Samas on täheldatud, et vanade
kuivendussüsteemidega aladelt on fosfori leostumine samas suurusjärgus looduslike
sooaladega. Äravoolu sattunud fosfor põhjustab eutrofeerumist ja suurendab
looduslikes veekogudes vetikate produktiivsust.
Kuivenduse tõttu suureneb orgaanilise ja anorgaanilise lämmastiku leostumine.
Enamus kuivenduse tagajärjel vabanenud lämmastikust seotakse taimestiku poolt.
Vooluveekogude õgvendamise ja kraavitamise käigus rajatakse voolusängid, millel
puuduvad looduslikule voolusängile omased kalda- ja põhjastruktuurid, mis on
vajalikud erosiooni tõkestamiseks ja tagavad voolusängi eriilmelisuse,
põhjastruktuuride rikkuse ja stabiilsuse.
Kuivendussüsteemi rekonstrueerimise mõju vaadates on oluline mõista, et
kaasnevad mõjud kanduvad vooluveekogusid mööda oluliselt kaugemale süsteemi
58
Kaisel, M., Kohv, K., 2009, Metsakuivenduse keskkonnamõju, Ülevaade. Eestimaa Looduse Fond.
Keskkonnainvesteeringute Keskus Tartu
80/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
enda algsest asukohast, ulatudes sageli Eesti puhul Läänemereni.59
Kuivenduskraavide korrastamisel tuleb rakendada leevendusmeetmeid, et vältida
kaasneva mõju kandumist allavoolu (setitustiigid, tööde teostamine vee
miinimumperioodil jms).
Olemasolev kraav, mis kulgeb läbi planeeritava staadioni, likvideeritakse ning
asendatakse uue rajatava kraaviga. Uus kraav tuleb rajada võimalikult
looduslähedasena – kraav tuleb projekteerida loogetega, asetada sängi üksikuid kive
ja kiviklibuseid lõike.
Planeeringualal rajatava staadioni projekteerimisel ja rajamisel tuleb tagada
kõrvalasuva Muraste looduskaitseala soostuvad ja soometsad elupaigatüübid
veerežiimi säilitamine.
Mõju pinnaveele on käsitletud ka hüdrotehnikainseneri Kalev Raadla
eksperthinnangus, mis on esitatud aruande Lisas 10.
Järeldus: Kavandatava tegevusega kaasneb nõrk negatiivne mõju
pinnaveele. Mõju on ajutise iseloomuga ning stabiliseerub aja jooksul, kui
kasutatakse vajalikke meetmeid.
11.3.5 Mõju põhjaveele
Kuivendamine nagu iga teine maaparandusvõte ja looduse muutmise viis mõjutab
mitte ainult vahetult kraavitatud ala, vaid ka selle ümbrust. Põhjaveetaseme
alandamine ja mulla veemahutavuse muutmine mõjutavad ümbritsevate alade
veerežiimi ning mikrokliimat, elupaikade omadusi, taimestikku ja loomastikku. Mõju
ulatus sõltub kuivendusobjekti asukohast, ala suurusest ja ala algsest tüübist (kas
madalsoo või raba).60
Põhjavesi langeb tavaliselt järsult kraavi vahetus läheduses, kuid juba 10-20 m
kaugusel muutub kuivenduse mõju vähemärgatavaks.61
Pealevalguva vee möödajuhtimiseks on vaja staadioni ja kaitseala piirile kaevata
piirdekraav või nõva. See ei pea olema sügav, piisab 30...50 cm. Soovitav oleks
nõva, mis on lamedate nõlvadega mida on võimalik mehhanismidega niita. Nõva
kiirendab kindlasti tema lähialal pinnasevee taseme langust.
Planeeritava staadioni ala paikneb suure langusega alal, mis nõuab tasandamist.
Loogiline oleks tasandamine teha selliselt, et kõrgematelt aladelt lükatakse pinnas
madalamatele aladele. Kuna käesoleval juhul kõrgem ala asub kaitseala piiril siis siin
maapinna alandamine suures ulatuses mõjutab ka kaitseala veerežiimi alandades
põhjavee taset. Sellest tulenevalt tuleks staadioni pind tasandada juurdeveetava
pinnasega. Kuni 0,5 m võiks lubada kaitseala lähedal olemasolevat maapinda
alandada. Kui staadioni pinna tasaseks planeerimisega tõstetakse olemasolevast
maapinnast kõrgemale, siis madala drenaaži mõju on väike.
Vastavalt detailplaneeringule on ette nähtud likvideerida planeeritava staadioni alla
jääva kuivenduskraavi osa ja kaevata see uude kohta. Kraavi parameetrid ja
59
Kaisel, M., Kohv, K., 2009, Metsakuivenduse keskkonnamõju, Ülevaade. Eestimaa Looduse Fond.
Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tartu
60
Kaisel, M., Kohv, K., 2009, Metsakuivenduse keskkonnamõju, Ülevaade. Eestimaa Looduse Fond.
Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tartu
61
Tomberg 1992, Kaisel, M., Kohv, K., 2009 järgi, Metsakuivenduse keskkonnamõju, Ülevaade.
Eestimaa Looduse Fond. Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tartu
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 81/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
voolusuund ei muutu, seetõttu pole ette näha ka siin voolurežiimi muutust kaitseala
elupaigatüüpidele.62
Töötavate masinate ja mehhanismidega kaasneb põhjavee reostuse oht
avariiolukordades. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on võimalik viia
miinimumini kasutades töökorras seadmeid ning pidades kinni tööohutus- ja
ettevaatusabinõudest.
Järeldus: Ehitustöödega kaasneb nõrk negatiivne mõju põhjaveele.
Vajalike meetmete kasutuselevõtul saab võimalikku mõju leevendada.
11.3.6 Mõju välisõhu seisundile
Sisepõlemismootoritega mehhanismide ja veokite kasutamisel eraldub kütuse
põlemisel välisõhku erinevaid saasteaineid (CO, CO2, NOx, LOÜ ja peened tahked
osakesed). Ehitus- ja eriti lammutustööde käigus tekib ajutiselt tolmu, mis kanduvad
õhuvooludega edasi ning mõjutavad sellega välisõhu kvaliteeti.
Suurimaks välisõhu saastetaset mõjutavaks tegevuseks on uue tee rajamine läbi
paekiviklindi ja sellega kaasnev paekivi murdmine. Tegevusega võib kaasneda tolmu
heide ja hajumine lähiümbruskonnas. Juhul, kui planeeritakse koha peal läbi viia ka
paekivi purustamist on vajalik määrata välisõhku eralduvate peente osakeste
(PM10) kogused ning hajumine.
Ehitustööde teostamisel tuleb täita välisõhu kaitse seaduse nõudeid.
Järeldus: ehitustöödega kaasneb ajutine nõrk negatiivne mõju piirkonna
välisõhu seisundile.
11.3.7 Mõju müratasemele
Ehitustegevusega kaasneb piirkonna mürataseme ajutine suurenemine, mis algab
ehitustööde teostamisega ja lõppeb hoonete ja rajatiste kasutuselevõtmisega.
Täheldatavamalt suureneb paiksete saasteallikate müra, mis kaasneb erinevate
ehitusmehhanismide ja masinate tööga, sest hetkel piirkonnas puuduvad teised
sarnased müraallikad. Transpordivahenditest tulenev müra suurendab ajutiselt
piirkonna mürataset.
Hetkeliste või pikemaajaliste mürasündmustena võib piirkonna mürataset
suurendada uue tee rajamine läbi klindi. Tegemist võib olla olulise mürataseme
ajutise suurenemisega. Võimaliku negatiivse mõju vältimiseks tuleb rakendada
vajalikke meetmeid mõju leevendamiseks.
Ehitustegevusega, kus kasutatakse mehhanisme või masinaid, kaasneb alati
mürateke, mis sellistel vaiksetel aladel suurendab ajutiselt piirkonna mürataset.
Tegemist on siiski ajutise mõjuga ning peale ehitustööde lõppu taastub piirkonnas
endine müratase.
Käesoleva KSH aruanne koostatakse DP-le, mille täpsusaste ei ole võrreldav
teeprojektiga ning seetõttu ei ole võimalik määrata piisava täpsusega müratasemeid.
Puudub informatsioon, milliste tehnoloogiate kasutamine tee rajamisel on vajalik, kui
kaua tööd võiksid orienteeruvalt kesta jne. Lisaks tuleb arvestada, et juurdepääsutee
rajamine on ehitustegevus, millele ei ole päevasel ajal müra piirväärtusi kehtestatud.
Järeldus: ehitustöödega kaasneb ajutine mõõdukalt negatiivne mõju
piirkonna müratasemele.
62
EKSPERTHINNANG Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee
ning lähiala detailplaneeringu tegevuste mõju pinnaveele ja Natura loodusala elupaigatüüpidele. Kalev
Raadla, 2011
82/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
11.3.8 Mõju kliimale
Ehitustegevused mõjutavad kliimat määral, mis on määratud ehitusmehhanismide
ning transpordivahendite tehniliste näitajatega. Näiteks sisepõlemismootorite
kasutamisel CO2 heite näitajatega.
Samas tuleb meeles pidada, et tegemist on ajutise mõjuga ning ehitustegevuse
panus nii globaalsesse kui ka lokaalsesse kliimasoojenemisse ei ole antud juhul
märkimisväärne.
Järeldus: Mõju kliimale on väheoluline.
11.3.9 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Kuna planeeritava kooli ala lähimaks kaitsealaks on Natura 2000 võrgustikku kuuluv
Muraste loodusala, tuleb KSH menetluse osana läbi viia ka Natura-hindamine.
Natura-hindamise esimeseks etapiks on eelhindamine, mille käigus selgitatakse, kas
kavandataval tegevusel on eeldatavalt oluline negatiivne mõju Natura aladele.63
Natura-eelhindamisest on ülevaade antud peatükis 12.3.9. Seejuures on arvestatud
ka ehitusaegsete mõjudega.
Loodusala võivad mõjutada piirnevatel aladel toimuvad tegevused. Elupaigatüüpidest
lähtuvalt võib piirnevatele aladele otsene mõju avalduda eelkõige läbi niiskusrežiimi
muutumise ning elupaiga pindala vähenemine puude raiumise läbi. Puude raiumine
toimub ainult Tilgu tee laienduste alalt.
Sisekaitseakadeemia kompleksi territooriumil ei ole ette nähtud kaitsealaga
piirnevate alade olulist niiskusrežiimi muutmist, kraavide puhastamise mõju on
eeldatavasti lokaalne. Lokaalset mõju omab staadioni rajamine. Seetõttu eeldatakse,
et kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt loodusala elupaigatüüpe. Täpsem
niiskusrežiimi muutusi käsitlev eksperthinnang on esitatud aruande Lisas 10.
Uus juurdepääsutee on kavandatud Natura aladest väljapoole. Rekonstrueeritud
Tilgu tee ei kuulu samuti Natura ala koosseisu. Sellegipoolest mõjutavad Tilgu teel
toimuvad tegevused külgnevaid alasid. Otsest mõju omab teele laienduste rajamine.
Planeeringuga seotud teetööde käigus ei ole planeeritud niiskusrežiimi muutusi. Uusi
truupe vee juhtimiseks ei rajata.
Planeeringuala piirdub Tilgu tee osas osaliselt Rannamõisa maastikukaitsealaga, mille
peamised väärtused on Rannamõisa ja Tilgu pangad, klindipealne loomets,
pangaalune niiske lehtmets, murrutuskulpad ja allikatekkelised koopad panga
jalamil. Piirkonna veerežiimi säilitamisel olemasoleva juurdepääsutee juures ei ole
alale iseloomulikud metsatüübid ohustatud.
Pangapealses osas läbib uus rajatav juurdepääsutee II kategooria kaitsealuse liigi
aasnelk ja III kategooria kaitsealuse liigi kahelehine käokeel leiukohtade serva.
Mõlema leiukoha suurus on 0,5 km2. Detailplaneeringu ala katab ligikaudu 5%
kaitstavate taimede leiukohtadest, sealjuures tee on kavandatud planeeringuala
idaserva, mistõttu hävineb uue juurdepääsutee rajamisel kuni 1% kaitstavate
taimede leiupaigast.
Vastavalt looduskaitseseadusele on II kaitsekategooria taimede kahjustamine,
sealhulgas korjamine ja hävitamine, keelatud. Uue juurdepääsutee rajamisel tuleb
vältida II kategooria taimede hävitamist. Enne teetöödega alustamist tuleb
teetrassil läbi viia botaaniline inventuur ning ehitustööde alale jäävad
kaitsealused aasnelgi taimed ümber paigutada sobivasse kasvukohta.
63
Kaja Peterson „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“. Säästva Eesti
Instituut, 2006
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 83/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
III kaitsekategooria taimede hävitamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi
säilimist selles elupaigas. 1% elupaiga hävinedes ei seata ohtu antud leiuala
säilimist. Siinkohal tuleb rõhutada, et kaitsealuse taime leiupaigas töid teostades
tuleb võimalusel vältida taimede kahjustamist ning hävitamist. Väljaspool rajatava
tee territooriumi ei tohi kaitstava taime leiualal rasketehnika ja muu varustusega
liikuda. Vältima peab ehitusmaterjali ja muu varustuse ladustamist kaitstava taime
elupaika.
Järeldus: Mõju kaitstavatele loodusobjektidele on nõrgalt negatiivne.
Kasutada vajalikke leevendavaid meetmeid.
11.3.10 Mõju kultuuripärandile
Planeeritavasse alasse jääb arhitektuurimälestis Peeter Suure Merekindluse
mererinde Suurupi positsiooni idapoolse helgiheitja varjundiga. Planeeringualal ei ole
ette nähtud ehitustöid, mis nimetatud kultuurimälestist kahjustaksid.
Detailplaneeringus on arvestatud mälestisele määratud kaitsevööndiga.
Planeeritav uus juurdepääsutee kulgeb osaliselt läbi riikliku kaitse all olevate
muistsete põldude. Juurdepääsutee rajamine toimub kooskõlastatult
Muinsuskaitseametiga ning ehitus- ja kaevetööde eel viiakse läbi arheoloogilised
uuringud. Nimetatud meetmetega tagatakse arheoloogiamälestise väärtuste
rikkumise vältimine. Võimalikud on kultuuripärandi seisukohast olulised leiud
uuringute käigus.
Järeldus: Mõju kultuuripärandile on eeldatavalt neutraalne.
11.3.11 Mõju kiirguse, vibratsiooni ja valguse tasemele
Ehitustegevuse käigus ei ole ette näha inimese tervisele ohtlikku kiirguse eraldumist,
kui uue juurdepääsutee rajamisel lähtutakse uraanirikaste setete eraldamisel
leevendusmeetmetest.
Uue juurdepääsutee rajamisel eemaldatakse klindist läbimurdmise eesmärgil lisaks
paekivile ka uraanirikkad settekivimid nagu glaukoniitliivakivi, diktüoneemakilt ja
glaukoniitsavi. Nimetatud kivimite ebakorrektsel käitlemisel kaasneb
keskkonnareostuse oht kiirguse ja radooniriski näol. Keskkonnareostuse vältimiseks
ei tohi uraanirikkaid settekivimeid kasutada täitepinnasena, hoonete ehitusel vm
viisil.
Eeldatavasti radiatsiooni tase läbimurde tsoonis ei muutu, kui paljand betoneerida.
Sarnane töö on läbi viidud ka Eesti Kunstimuuseumis, kus paljand betoneeriti ning
kiirgustase on normaalfoonis. Juhul kui paljand jäetakse avatuks, siis küll kõrgeneb
radiatsiooni tase, kuid see pole inimese tervisele ohtlik, kuna selle tee läbimurret
kasutatakse vaid läbikäigu või –sõidu teena. Radoon, mis kivimitest välisõhku
emaneerub hajub välisõhus.
Ehitustegevusega kaasnev vibratsioon ei välju üldjuhul detailplaneeringu ala piirest,
erandiks on võimalikud paekivi eemaldamine ja veokite transport. Veokite
transpordist tingitud vibratsioon mõjutab pinnast ning selle kaudu hooneid, rajatisi
ning muid objekte. Ehitusaegne vibratsioon on ajutise iseloomuga.
Võimalik vibratsioonitase on vajalik määrata ehitusprojekti koostamise käigus.
Täiendava valgustuse järgi tekib vajadus, kui ehitustöid teostatakse talveperioodil
pimedal ajal. Kuna valgustundlikud loomad nagu nahkhiired talvituvad koobastes
magades, siis oluline mõju ehitustöödest tingitud valgustatuse kasvuga puudub.
Inimeste seisukohalt kaasneb valgustatuse suurenemisega suurem turvatunne.
84/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Järeldus: ehitustegevusega kaasneb eeldatavasti nõrk negatiivne mõju
kiirguse ja valguse tasemele ning mõõdukas negatiivne mõju
vibratsioonitasemele.
11.3.12 Kaudne mõju keskkonnaseisundile
Kaudset mõju võib mõista mitmeti – kui kaudset mõju, mis avaldub kavandatava
tegevuse mõjupiirkonnas või kui kaudset mõju, mis avaldub mõnes teises asukohas.
Ehitustegevuse kaudne mõju kavandatava tegevuse asukohas avaldub välisõhku
eralduvate heitmete sadenemisega sademetest maapinnale. Sellisel juhul avaldub
kaudne mõju pinnasele, taimedele ning teistele keskkonnaelementidele.
Kaudne mõju avaldub ka läbi teiste ettevõtete või asutuste tegevuse. Näiteks mõjud
ehitusmaterjalide tootmisest tehastes. Need mõjud enamasti väljuvad arendaja
kontrolli alt.
Kaudseks mõjuks võib pidada veel ka ehitust teenindava transpordi mõju liiklus-
koormuse tõusu näol ka väljaspool planeeringuala piire.
Ehitustegevuse kaudsed mõjud on üldjuhul sarnaselt otseste mõjudega lühiajalised.
Järeldus: Kaudsed mõjud on nõrgalt negatiivsed.
11.3.13 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile
Eksperdile teadaolevalt ei toimu piirkonnas tegevusi, mis oma iseloomult võiksid
põhjustada koosmõju kavandatavate ehitustegevustega. Täheldatav on siiski teatav
koosmõju olemasoleva transpordiga. Suurenenud liikluskoormusega kaasnevad
heitmed välisõhku, müra ning suurenenud õnnetuseoht. Kasvab koormus
juurdepääsuteedele.
Järeldus: Koosmõjud on nõrgalt negatiivsed.
11.4 Ehitustegevuse eeldatav mõju vastuvõtvale
keskkonnale
11.4.1 Mõju elusloodusele
Mõju taimestikule ja loomastikule avaldub nii puude ja võsa raiega, pinnase
teisaldamise, rajatiste rajamise kui ka transpordi intensiivistumisega. Looduslikud
alad vähenevad nii õppekomplekside kui juurdepääsuteede juures. Planeeritavaks
tegevuseks on muuhulgas kuivendussüsteemide korrastamine, mille tagajärjel
suureneb mõningal määral kuivenduse mõju kraavi ümbritsevale pinnasele.
Eeldatavalt on mõju lokaalne ja kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt Muraste
loodusala elupaigatüüpe. Loomade ja lindude häirimine toimub eelkõige
intensiivsema ehitustegevuse perioodil, mil paratamatult kaasneb suurenenud
mürafoon. Kõrghaljastuse säilitamine väljaspool hoonestusalasid leevendab
negatiivset mõju linnustikule.
Ehitustegevusega kaasneb Harju maakonna teemaplaneeringuga kehtestatud
rohevõrgustiku tuumala loodusliku osakaalu vähendamine. Võrreldes rohevõrgustiku
tuumala suurust detailplaneeringuga kattuva alaga (rohevõrgustiku alal olev DP ala
moodustab 16% rohevõrgustiku tuumala pindalast), võiks öelda, et kavandatava
tegevusega kaasneb oluline negatiivne mõju. Kuna aga tegemist on juba
olemasoleva hoonestusalaga ning osa detailplaneeringualast säilub looduslikuna, siis
nii üksüheselt asjale läheneda ei saa. Siinkohal toetab keskkonnaekspert koostamisel
oleva Harku valla üldplaneeringu ettepanekut, kus on täpsustatud rohealade
paiknemist ning olemasolev Piirivalvekolledži territoorium on rohealast välja jäetud.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 85/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Järeldus: mõju elusloodusele on mõõdukalt negatiivne.
11.4.2 Mõju inimese tervisele
Ehitustegevuse käigus tekkiv müra ja heitmed välisõhku ei levi eeldatavalt oluliselt
väljapoole detailplaneeringuala. Kindlasti ei tohi teistele kinnistutele, eeskätt
elamualadele, jõudev müra ületada kehtestatud piirväärtusi (seatud ainult öisele
ajale). Samuti ei tohi saasteainete kontsentratsioon välisõhus ületada lubatud
norme. Sellest lähtuvalt eeldatakse, et negatiivset mõju inimese tervisele
ehitustegevusest ei ole.
Ehitustegevusel tekkivatest jäätmetest tulenev negatiivne mõju inimese tervisele on
nende nõuetekohaselt käitlemisel tühine ja kaudne.
Ümbruskonna inimeste tervise kahjustumiseks on olemas risk, kui kemikaale ning
kütuseid ei käidelda nõuetekohaselt ning nendega seotud oht väljub kavandatava
tegevuse territooriumi piirest.
Ehitustegevusest tulenevad vastutused ja kohustused ohtude ennetamiseks ja
vältimiseks ehitusega seotud töötajatele on sätestatud ehitusfirma ning tööandja
vaheliste lepingutega.
Normaaltingimustel, kui järgitakse kõiki ohutus- ja keskkonnanõudeid, oht inimese
tervisele puudub.
Järeldus: mõju inimese tervisele on eeldatavasti neutraalne.
11.4.3 Mõju sotsiaalkeskkonnale
Otsene mõju ümbruskonna inimestele ehitustegevuse ajal avaldub suurenenud
transpordikoormuse näol ning ehitusmehhanismide tööst. Nii kitsale Tilgu teele nn
taskute rajamisel kui ehitustöödel Sisekaitseakadeemia alal peab olema tagatud pääs
piirkonna elamute juurde. Tihedalt liikuvad raskeveokid ja teetööd häirivad siiski
eeldatavalt kohalike elanike liikumisvõimalust.
Häirida võib ka senisest suurem müra ja tolm. Eriti mõjutab see lähemaid naabreid
ning majapidamisi nn Merikülas.
Suurenenud vedude tihedus toob kaasa teatava õnnetuseriski ümbruskonnas
liikuvatele inimestele, eriti lastele ning loomadele.
Samas tuleb meeles pidada, et ehitusetapp on ajas kindlalt piiritletud ning tagajärjed
ja mõjud ajutised.
Uue tee rajamine ning klindist läbiviimine võib esile kutsuda kohalike elanike
vastasseisu, kuna klindi puhul on tegemist positiivset emotsionaalset väärtust omava
objektiga ning ehitustöödega kaasnevad suuremahulised ümberkorraldused.
Üleskerkiva vastasseisuga võib kaasneda kohaliku elanikkonna vastuaktsioon ning
tihedam sotsialiseerumine. Seetõttu on vajalik edasises etapis leida huvigruppidele
sobivaim tehniline lahendus.
Samas vähendab uue tee rajamine hiljem Tilgu tee koormust Tallinn-Rannamõisa-
Kloogaranna maanteest uue tee ristumiseni.
Järeldus: mõju sotsiaalsele keskkonnale ehitusetapis on eeldatavalt
mõõdukalt negatiivne.
11.4.4 Mõju majanduskeskkonnale
Ehitustegevus annab tööd ehitussektoris töötavatele inimestele, sh ka ehitus-
materjalide tootjatele.
Järeldus: mõju majanduskeskkonnale on pigem nõrgalt positiivne.
86/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
12 DETAILPLANEERINGU ALUSEL KAVANDATAVATE
TEGEVUSTEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA
EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG
12.1 Metoodika
Järgnevas peatükis esitatakse kõigepealt graafiliselt skeemil kavandatava tegevuse
sisendid ja väljundid keskkonna seisukohast lähtuvalt. Skeemi eesmärk on eeskätt
välja tuua kavandatava tegevusega kaasnevad tagajärjed, mis võivad mõjutada
erinevaid keskkonnavaldkondi. Seejärel kirjeldatakse olulisi tagajärgi täpsemalt.
Eelnevalt leitud tagajärgede eeldatavad võimalikud keskkonnamõjud on esitatud
mõjuvaldkondade kaupa. Iga tagajärje puhul on kaardistatud mõjud kõigile
võimalikele valdkondadele. Seega koosneb ühele mõjuvaldkonnale antud hinnang
erinevate tagajärgede võimalikest mõjudest.
Välisõhu seisundi ja mürataseme hindamisel kasutatavate meetodite keerukusest
lähtuvalt on nimetatud meetodid pikemalt lahti seletatud.
12.1.1 Metoodika välisõhu seisundi hindamiseks
Põletusseadmetest (katlamaja) eralduva ja tee-, rehvide- ja pidurite kulumisega
kaasneva heite arvutamise metoodikad on esitatud lisas 3.
Sõidukitest lähtuvate saasteainete heitkoguste (heitgaasid) ja maapinnalähedases
õhukihis tekkiva saastatuse taseme arvutused on teostatud arvutiprogrammiga
ADMS Roads, mis võimaldab hinnata nii teedelt lähtuvate saasteainete heidet kui
ka selle hajumist ning samuti koosmõju punktsaasteallikatest lähtuva heitega.
Hajumistingimused. Saasteainete hajumist mõjutavad asukoha klimaatilised
tingimused. Hajumisarvutustes on kasutatud 2007. aastal Tallinn-Harku
aeroloogiajaamas registreeritud andmeid. Saasteainete hajumise modelleerimisel
kasutatavad andmed on järgmised: välisõhu temperatuur, tuule suund ja tuule kiirus
ning pilvisus. Asukoha klimaatiliste tingimuste täpsem kirjeldus on esitatud peatükis
7.11.
Hajumisarvutuse tulemust võrreldakse keskkonnaministri määruses esitatud
saastatuse taseme piirväärtusega64. Reeglina hinnatakse saastatuse taset ühe tunni
keskmise piirväärtusega. Kui välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmist
piirväärtust saasteaine suhtes ei ole kehtestatud, kasutatakse võrdlemisel 8 tunni, 24
tunni või aasta piirväärtust või saasteaine sisalduse orienteeruvat ohutut taset.
Lähtudes piirnormist, arvutatakse ka saastatuse tase, mis võimaldab võrdlusanalüüsi
läbi viia.
Tulemuste visualiseerimine. Üheks oluliseks ADMS kasutamise eeliseks on
hajumisarvutuste tulemuste esitamise võimalus valitud kaardikihil, et visualiseerida
tekkivat saastetaset huvipakkuvas asukohas, nt elumajade juures. Hajumise
esitamise aluskaardiks kasutatakse värvilist põhikaarti Maa-ameti aluskaartide
rakendusest. Hajumiskaartide koostamiseks kasutatakse Golden Software Surfer ja
MapInfo Professional programme.
64
Keskkonnaministri 08.07.2011määrus nr 43. Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused,
saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 87/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
12.1.2 Metoodika mürataseme hindamiseks
Metoodika mürataseme hindamiseks ning modelleerimiseks on esitatud aruande Lisas
4.
Müra hajumise hindamine toimus modelleerimise teel, milleks kasutatakse
mürahajumise programmi IMMI 2009-2. Lähtuvalt müratekke tüübist kasutatakse
erinevaid Euroopa Liidus tunnustatud ning soovitatud standardeid.
Kasutatavad müraindikaatorid on sätestatud sotsiaalministri määrusega.65 Seejuures
müraindikaator on kahjuliku mõjuga seotud keskkonnamüra kirjeldamise füüsikaline
skaala. Eestis eristatakse päeva- ja öömüraindikaatorit.
Sama sotsiaalministri määrusega, mis kehtestab müraindikaatorid, on kehtestatud ka
müra normtasemed. Nendeks on taotlus-, piir- ja kriitiline tase.
Maa-alad jaotatakse üldplaneeringuga vastavalt nende kasutusele erinevatesse
kategooriatesse. Käesolevas töös arvestatakse piirkonda kui II kategooria ala (Laste-
ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamu-alad, puhkealad ja pargid
linnades ning asulates).
12.2 Tegevusega kaasnevad tagajärjed
Uute ehitiste ja rajatiste valmimise järgse Sisekaitseakadeemia kompleksi ning selle
juurdepääsutee kasutamise tagajärjed on suures osas sarnased tegevuste ja
tagajärgedega olemasolevas olukorras. Muutuvad eelkõige tegevuse mahud ja läbi
selle ka tagajärgede avaldumise määr ja kogus.
Eeldatavad tagajärjed on sisend-väljund skeemina välja toodud alljärgnevatel
joonistel.
Õppetöö, toitlustus ja Teenistuskoerte
Ühiskondlikus väljaõpe (koerad)
majutus
kasutuses rajatiste
(õpilased ja töötajad)
kasutamine (õpilased ja
külastajad) Heitmed välisõhku
Kütus
Müra
Elekter
Valgus
Vesi Sisekaitseakadeemia
õppetöö ja toimimine Suurenenud
Toit jm kaubad transpordikoormus
Jäätmed
Ujula, töökodade jt
rajatiste seadmed, Reovesi
vahendid, kemikaalid jne Hädaolukorraoht
Sademevesi
65
Sotsiaalministri 4. märtsi. 2002 a. määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes
ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“, RTL 2002, 38, 511
88/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Joonis 20. Sisend-väljund skeem Sisekaitseakadeemia õppetöö ja toimimise kohta
(sh kütmine).
Heitmed Müra Vibratsioon Valgus
välisõhku
Kütus
Sõidukid Koormus
teekattele
Inimesed ja Transport
juurdepääsuteel
loomad
Avariioht
Koorem
Joonis 21. Sisend-väljund skeem tegevuste kohta Tilgu teel.
Keskkonna seisukohalt on kavandatava tegevusega kaasnevad olulisemad
tagajärjed:
• veekasutus;
• reovee ja sademevee teke;
• jäätmeteke;
• suurenenud transpordikoormus;
• müra (transport, õppused jm)
• saasteainete eraldumine välisõhku;
• energiatarve;
• üldine keskkonnakoormus ümbritsevale alale suurest asustustihedusest kooli
territooriumil.
12.2.1 Heitmed välisõhku
Heitmed välisõhku tulenevad peamiselt kütmisest ja kompleksi teenindavast
transpordist. Seejuures on arvutused tehtud avatud tee rajamisel. Juhul, kui tee
projekteerimise käigus loetakse parimaks lahenduseks tunneli rajamist on vajalik
täiendava hajumise arvutuse teostamine.
Teed ja liikluskoormus
• Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna kõrvalmaantee
Detailplaneeringu järgi planeeritakse uus tee liikluskoormusele kuni 1000 autot
ööpäevas. Arvestades, et praegu on Tilgu tee liikluskoormuseks keskmiselt 100 autot
ööpäevas, siis suureneb ka Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna kõrvalmaantee
liikluskoormus 900 auto võrra ööpäevas ehk 7362 + 900 = 8262 autot ööpäevas.
• Uus ligipääsutee
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 89/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Detailplaneeringu järgi planeeritakse uus tee liikluskoormusele kuni 1000 autot
ööpäevas.
• Tilgu tee (nr 11414) liikluskoormus väheneb uue ligipääsutee rajamisega
hinnanguliselt 50%, ehk keskmiselt 50 autoni ööpäevas.
Liiklussageduste ööpäevane jaotus on hinnatud Tallinna-Paldiski põhimaantee
liikluskõvera66 järgi, kuna Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna kõrvalmaantee ning Tilgu
tee kohta vastav info puudub.
Kõik olemasolevad ja planeeritavad teed on asfaltkattega.
Heitkogused teedelt
Kütuse põlemisel tekkivate saasteainete heitkogused on hinnatud
hajumisarvutusprogrammi ADMS Roads abil.
Heitkogused tee pinnalt rehvide ja pidurite kulumisest ja tee kulumisest on esitatud
järgnevas tabelis.
Tabel 10. PM10 lendumine olemasolevate ja kavandatavate teede pinnalt
Liiklussagedus Liiklussagedus Sõiduautod, Veoautod,
Heitkogus,
Tee nimetus ööpäevas, tipptunnil, sõidukit sõidukit
g/km/s
sõidukit tunnis sõidukit tunnis tunnis tunnis
Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna 8262 672 659 13 0,004
Uus juurdepääsu tee 1000 81 80 2 0,001
Tilgu tee osa juurdepääsu teeni 50 4 4 0 0,000
Arvutustest lähtub, et heitkogus Tilgu tee pinnalt ei ole märkimisväärne.
Põletusseadmete parameetrid ja heitkogused
Muraste PVK hooneid varustab katlamaja, kus asub 2 katelt võimsusega a´750 kW,
mis töötavad kergel kütteõlil. Katlamajale on väljastatud välisõhu saasteluba
(L.ÕV.HA-150546, 21.05.2007).
Detailplaneering näeb ette lisaks kolme 750 kW kütteõlil töötava katla lisamise
soojusvarustuse tagamiseks.
Heitkogused ja saasteallika parameetrid on hinnatud võrdseks olemasolevate katelde
vastavate näitajatega.
12.2.2 Mürateke
Müra allikaks on igapäevane õppetegevus – treeningud välitingimustes,
teenistuskoerte haukumine jms. Tegu ei ole pideva häiringuga. Samuti tõstavad
mürataset võimalikud suuremad üritused välisterritooriumil (nt staadionil). Võrreldes
olemasoleva olukorraga väheneb mürateke lasketiirust.
Transpordist tulenevat müra juurdepääsuteedel tekitavad eelkõige sõiduautod, teatud
perioodi tagant ka suuremad vajalikke teenuseid pakkuvad autod (nagu nt
prügiveoautod). Sisekaitseakadeemia territooriumil on võimalik ka helikopteri
maandumisplatsile laskumise või sealt tõusmise müra.
Mürateke suureneb peamiselt liiklusintensiivsuse suurenemise tõttu. Orienteeruvalt
hakkab rajatavat teed ning Tilgu teed (rajatavast teest Sisekaitseakadeemiani)
kasutama 1000 transpordivahendit ööpäevas. Eeldatavalt on dünaamika sarnane
Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteega ehk 98% moodustavad sõiduautod ja
mootorrattad ning 2% rasketransport. Mürateke suureneb.
66
Liiklussageduskõverad põhimaanteedel.2000. AS Teede Tehnokeskus. Liiklusloendus.
Tallinn.
90/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
12.2.3 Jäätmeteke
Jäätmeteke on seotud peamiselt õppetegevusest ja üliõpilaste kohapeal elamisest
tekkivate olmejäätmetega (s.h. pakendijäätmed). Lisaks on vajalik territooriumi
korrashoid, mille käigus tekivad haljastusjäätmed (puulehed, niidetud rohi jne).
Teatud määral võib tekkida ka ohtlikke jäätmeid olmest (patareid, akud,
olmekeemia) ja töökodadest (kemikaalide jäätmed, õlid ja määrdeained).
Tegemist on enamjaolt olmetegevuste käigus tavapäraselt tekkivate jäätmetega.
12.2.4 Veekasutus
Vett kasutatakse õppetöös ning igapäevase olme juures järgmisteks tegevusteks:
• Joogiveeks, söögi valmistamiseks (õpilased, töötajad, teenistuskoerad);
• Pesuks (sh duširuumides);
• Koristamiseks;
• Ujula teenindamiseks (basseinid, duširuumid, koristus).
Veevajadus on arvestatud 1000 tudengi ja õppejõu baasil. Veetarbe normiks on
võetud 150 l elaniku kohta ööpäevas, sinna hulka võib teatud määral arvestada ka
veekulu ujula külastamisel (nt veekulu duširuumide kasutusest).
1000 inimese baasil on veetarve:
Arvestuslik veekulu on Qkd = 1000 x 0,150 = 150,0 m3/d
Arvestuslik keskmine tunnitarbimine Qkh = 150,0 : 20 = 7,5 m3/h
Arvestuslik suurim veetarbimine Qmaxd = 1,2 x 150,0 = 180,0 m3/d
Arvestuslik tund suurima veetarbimise ajal Qmaxd.h = 180,0 : 20 = 9,0 m3/h
Arvestuslik tarbimise tipptund/sek Qmaxh = 5,4 x 180,0 : 24 = 40,5 m3/h, q
= 11,2 l/sek.
Ujula maht on ca 1500 m3. Ujulas toimub vee ringlus läbi puhastusseadmete.
Ööpäevaseks veekaoks võib arvestada 0,1% ehk 1,5 m3 ööpäevas. Kogu basseini
tühjendamine toimub hädaolukorras (avarii vms) ja remonditöödel.
Tabel 11. Sisekaitseakadeemia arvestuslik veetarve
maht Ööpäevane veekulu, m3 Veetarve aastas, m3
Tudengid ja õppejõud 1000 elanikku 150 54750,0
Ujula 1500 m3 1,5 547,5
Kokku 151,5 55297,5
12.2.5 Sademevee teke
Sademevesi tekib hoonete katustelt ning territooriumil asuvalt kõvakattega pinnalt.
Detailplaneeringu eskiisi alusel on planeeritud hoonete ehitusalune pind 14150 m2.
Arvestades piirkonna sademeid, tekib kuus keskmiselt 818 m3 pinnasesse või
kraavidesse ärajuhtimist vajavat sademevett.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 91/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Tabel 12. Maksimaalselt tekkiva sademevee koguse prognoos keskmiselt kuude
kaupa ja kokku aastas.
Kuu keskmised Ehitusalune pind**, Sademevee kogus,
Kuu
sademed*, mm m2 m3
jaanuar 51,2 14150 724
veebruar 33,9 14150 480
märts 34,9 14150 494
aprill 36,4 14150 515
mai 36,6 14150 518
juuni 60,7 14150 859
juuli 76,8 14150 1087
august 82,8 14150 1172
september 74,6 14150 1056
oktoober 75,8 14150 1073
november 69,2 14150 979
detsember 60,5 14150 856
Kokku 5 14150 9812
* Kuu keskmine sademete kogus Tallinn-Harku aeroloogiajaamas, allikas: www.emhi.ee
** Planeeritavate hoonete ja rajatiste ligikaudne ehitusalune pind
12.2.6 Reovee teke
Reovett tekib õppekompleksist, majutushoonetest ja spordihoonetest (s.h. ujulast)
ning vastab oma koostiselt olmereoveele. Tekkiva reovee koguse arvestamisel saab
aluseks võtta vaja mineva veetarbe.
Arvestuslik heitveekulu on Qkd = 1000 x 0,150 = 150,0 m3/d
Arvestuslik keskmine heitvee voolhulk Qkh = 150,0 : 20 = 7,5 m3/h
Arvestuslik suurim heitvee äravooluhulk Qmaxd = 1,2 x 150,0 = 180,0 m3/d
Arvestuslik äravool suurima veetarbimise ajal Qmaxd.h = 180,0 : 20 = 9,0 m3/h
Arvestuslik äravoolu tipptund/sek Qmaxh = 5,4 x 180,0 : 24 = 40,5 m3/h, q =
11,2 l/sek.
Reovesi suunatakse Meriküla reoveepuhastisse vastavalt OÜ Strantum poolt
väljastatud projekteerimistingimustele. Reoveepuhasti rekonstrueerimine on
eelduseks kavandatud tegevuse rakendumiseks.
12.2.7 Hädaolukorraoht
Õppekorpuses valitseb tavapäraste õnnetusjuhtumite oht, eelkõige spetsiifilise
väljaõppe ja treeningute käigus. Võimalikud on avariiolukorrad ja õnnetused
rajatavas ujulas (nt kemikaalide käsitlemisel, uppumine).
Tulekahjudest tulenevaid riskifaktoreid maandab detailplaneeringu alale planeeritud
tuletõrjedepoo (abikomando).
92/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Juurdepääsuteedel ja kooli territooriumil on transpordivahendite liiklemisega seotud
õnnetusjuhtumite oht. Seda nii nende omavaheliste kokkupõrgete, teelt väljasõitude
kui ka inimestega seonduvalt.
Loodusõnnetuse (näiteks klindivaring), suuremõõtmelise avarii või terroriakti korral
on võimalik Piirivalvekolledži juurde viiva tee läbilõikamine. Kuna teist maapealset
juurdepääsuteed hetkel ei ole ega kavandata ka detailplaneeringuga, võib suur hulk
tudengeid ja õppejõude jääda kriisiolukorras alale „lõksu“. Teise juurdepääsutee
puudumine kujutab endast sisejulgeolekuriski, mistõttu on vajalik läbi mõelda nn
varuväljapääsu lahendus (lisa tee mööda maad, veetee vms).
12.3 Tegevuse tagajärgedega eeldatavalt kaasnevate
keskkonnamõjude hinnang
12.3.1 Mõju taimestikule ja loomastikule
Tegevused, mis võivad avaldavad mõju taimestikule ja loomastikule, on
planeeritavas olukorras sarnased olemasolevale olukorrale – erinevad treeningud
vabas õhus (s.h. staadioni ja õpperadade kasutus) ning teenistuskoerte koolitamine.
Oluline on märkida, et planeeritavas olukorras tõuseb tallamise ja häirimise koormus,
kuna tudengite ja õppejõudude arv kasvab oluliselt (ligi 6 korda).
Märkimisväärselt tõuseb transpordikoormus ja seega ka transpordist tekkiv müra,
mis võib häirida ümbritseva looduskaitseala loomastikku. Kuna olemasolevas
olukorras toimib sarnane tegevus, millega aastate jooksul on loomastik eeldatavasti
kohanenud, võib eeldada kohanemist ka uue situatsiooniga. Kuna ala kasutavate
inimeste arv suureneb, siis seetõttu võib järeldada, et tekkiv häiring samuti
suureneb. Uus juurdepääsutee on planeeritud väljapoole rohevõrgustiku ent ei saa
välistada olukorda, kus loomad soovivad seda hakata kasutama klindi alla
pääsemiseks. Seetõttu on vajalik tee projekteerimise käigus leida võimalikke
leevendavaid meetmeid selleks, et vältida loomade ja autode kokkupõrkeid.
Rajatiste ekspluatatsiooniperioodil toimub nii taimestiku kui linnustiku kohanemine
muutunud olukorraga. Taimestikule avalduva mõju minimeerimise seisukohalt on
vajalik võimaluste piires hoida senist niiskusrežiimi looduslikena säilivatel aladel.
Järeldus: Mõju taimestikule ja loomastikule on mõõdukalt negatiivne.
12.3.2 Mõju maastikule
Maastiku muutus toimub ehitustegevuse etapis ning selle tagajärgi ja mõjusid on
vaadeldud vastavates peatükkides. Rajatiste ekspluatatsiooni võtmisel toimub juba
muudetud maastiku edasine kujunemine ja hooldus. Maastiku edasist hooldust võib
DP alal pidada neutraalseks.
Olulisem kaudne mõju võib avalduda DP alast vahetult loodesse jäävatele hallidele
luidetele (kinnistunud rannikuluited – *2130) läbi võimaliku tallamiskoormuse
suurenemise. Tallamiskoormuse mõju nimetatud elupaigatüübil toimub juba
olemasolevas olukorras ning jätkub nullalternatiivi puhul. Sisekaitseakadeemia
kolimisel Murastesse suureneb tallamise tõenäosus ning võimalik koormus.
Järeldus: Mõju maastikule on mõõdukalt negatiivne.
12.3.3 Mõju pinnasele
Kavandatava koolikompleksi ja juurdepääsutee kasutamisega kaasnev mõju
pinnasele on tingitud peamiselt ala kasutamise intensiivsuse tõusust. Alal liigub
rohkem inimesi ning teedel sõidab rohkem mootorsõidukeid. Kuna ehitustööde
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 93/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
käigus on alal looduslik pinnas asendatud täitepinnasega, siis oluline otsene
negatiivne mõju pinnasele puudub.
Liikluskoormuse tõusu ning uue teekoridoriga võib kaasneda kaudne negatiivne mõju
teed ümbritsevale maatulundusmaale õhuheitest pinnasele langevate saasteainete
näol. Samuti suureneb liikluskoormuse tõustes liiklusõnnetuste oht, mis võib kaasa
tuua pinnase reostumise kütuse ja muude kemikaalidega. Liiklusõnnetuse oht on
võimalik viia miinimumini teelõigule sobivate liikluspiirangute ning tee hea
seisukorraga.
Järeldus: Mõju pinnasele on nõrgalt negatiivne
12.3.4 Mõju pinnaveele
Kompleksi kasutamisega suureneb veekasutus ning heitveehulk. Olmereovett hakkab
aastas tekkima 54750 m3, mis suunatakse Meriküla reoveepuhastisse (OÜ Strantum
väljastatud tehnilised tingimused 31.03.2010). Kavandatava tegevuse ja suurenenud
reoveehulga Meriküla reoveepuhastisse juhtimise eelduseks on puhasti
rekonstrueerimine ning selle võimsuse tõstmine. Seega peavad puhasti
rekonstrueerimisetööd leidma aset enne laiendatud kooli avamist. Meriküla puhasti
rekonstrueerimine on kajastatud ka Harku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni
arengukavas ning ekspert eeldab, et laiendatud puhasti mõju suublale on arvesse
võetud juba nimetatud dokumendi koostamisel ning kinnitamisel. Puhasti on
planeeritud laiendada kuni 9999 ie-ni. Sellisel juhul moodustab DP alalt puhastisse
suunatav reovesi umbes kümnendiku kogu reostuskoormusest.
Puhastist juhitakse heitvesi Soome lahte (Kakumäe laht). Heitvesi peab vastama vee
erikasutusloas ja õigusaktides kehtestatud nõuetele.
Vastavalt keskkonnaregistrile on Muraste reoveekogumisala koormus 4680 ie, millele
kavandatava tegevuse ellurakendumisel lisandub 1000 ie (ehk 21%). Kavandatava
tegevuse tulemusena suureneb Muraste reoveekogumisala reostuskoormus oluliselt.
Vaadates suubla, Soome lahe, koormuse kasvu, võib seda lugeda aga mitte oluliseks.
Ekspert eeldab, et laiendatud puhasti mõju suublale on arvesse võetud Harku valla
ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamisel ning kinnitamisel.
Käesoleval ajal on planeeringualal hoonetealune maa ca 7500 m2, sellele lisandub
teedealune maa. Planeeritavatel parklatel tuleb sadevesi juhtida läbi õli- ja
liivapüüdurite kuivenduskraavidesse. Planeeringuga suureneb sademevee
ärajuhtimise vajadus kuni kaks korda. Mõju piirkonna veerežiimile on käsitletud ka
eraldi koostatud hinnangus (aruande lisa 10).
Mootorsõidukite liikumisest teel ning avariidest tingitud mootorikütuste lekked
teeäärsetesse kraavidesse võivad tingida reoainete sattumise pinnaveevõrku. Ohu
minimeerimiseks tuleb teel rakendada liiklusohutuse nõudeid ning kehtestada tee
olukorrale vastavad liikluspiirangud.
Õpilaste ja õppejõudude arvu tõusuga kaasneb rekreatiivsest tegevusest tingitud
koormuse kasv rannale ja rannikuveele. Kuna õppetöö toimub peamiselt sügisest
kevadeni ning ranna kasutamine suvehooajal, siis olulist negatiivset mõju rannikualale
rekreatiivse kasutamisega ette näha ei ole.
Meriküla reoveepuhasti laiendamise mõju, mis on sõltumatu käesoleva DP
rakendumisest, Kakumäe lahele tuleks vajadusel hinnata reoveepuhasti laiendamise
ehitusprojekti koostamise käigus.
Järeldus: Mõju pinnaveele on nõrgalt negatiivne.
12.3.5 Mõju põhjaveele
Olulisim mõju veekeskkonnale kaasneb laiendatud õppekompleksi veetarbega ning
põhjaveevõtuga. Laiendatud õppekompleksi veevajadus on ligikaudu 54750 m3/a,
94/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
millele lisandub esmakordne ja avarii-/remondijärgne basseini täitmine (1500 m3).
Seejuures toimuvad basseini täitmine ning basseini kasutamin erinevatel aegadel ehk
veekasutused ei kumuleeru.
Vajaminev vesi saadakse OÜ Strantub ühisveevärgist. Ekspert eeldab, et vee-
ettevõte on projekteerimistingimuste väljastamisel arvestanud piirkonna
põhjaveevarudega.
Kuna Kambriumi-Vendi (C-V) veekihtide põhjaveevaru on taastumatu veeressurss,
siis omab kavandatav tegevus negatiivset mõju põhjaveele. Kuna veekompleksi
intensiivse kasutamise tõttu on Tallinnas moodustunud laiaulatuslik vee survepinna
alanduslehter, võib veevõtu edasisel suurendamisel hakata merevesi põhjavette
tungima. Põhjavee võtmine lõuna poolt, merest kaugemal, vähendab soolase
merevee sisstungi ohtu67. Aruande koostamise ajal on põhjaveevaru Keskkonnaameti
informatsiooni kohaselt Harku vallas praktiliselt välja jaotatud. Harku vallas on
Kambriumi-Vendi veekompleksist veevaru jaotatud järgmiselt:
Tabel 13. Harku vallale kinnitatud Kambriumi-Vendi põhjaveevaru68
Põhjaveemaardla Põhjaveemaardla piirkond Põhjaveevaru (m3/ööp) Kasutusaeg (aasta)
Harku Harku 700 2030
Harku vald Harku vald 1500 2030
Muraste Muraste 1000 2030
Tabasalu Tabasalu 1200 2030
Kokku 4400
Olemasolevad puurkaevud tamponeeritakse ning ressurssi võtab võimalusel
kasutusele AS Strantum. Puurkaevaude tamponeerimine vähendab põhjavee
reostumise ohtu.
Kuigi vajalik vesi on võimalik saada ühisveevärgist tuleks ehitusprojekti koostamisel
kaaluda võimalusi ara kasutada hoonete katustelt tulevat sadevett. Näiteks on neid
võimalik koguda mahutitesse ning peale puhastamist suunata tehnoloogilisse
kasutusse (pesuvesi, WC-de kasutamiseks jne). Samuti on võimalikud teised vett
säästvad tehnoloogilised lahendused. Näiteks pesuvee kogumine ja kasutamine
valamutes.
Põhjavee kasutamine omab tugevat negatiivset mõju.
Järeldus: Mõju põhjaveele on tugevalt negatiivne.
12.3.6 Mõju välisõhu seisundile
Lähteandmed
Tekkiva saastetaseme määramiseks teostatud hajumisarvutustesse on kaasatud nii
teedelt lähtuv heide, sõidukite heitgaasidest lähtuv heide kui ka saasteainete heide
põletusseadmetest.
Et arvestada tekkiva koosmõjuga on katlast lähtuvate tahkete osakeste heide
hajumisarvutustes käsitletud samuti peenete tahkete osakestena (PM10).
Foon
Fooni ei ole hajumisarvutustel arvestatud. Lisaks kirjeldatud saasteallikatele võib
tekkivat saastetaset veel mõjutada ka nt. eramajade küttekolletest lähtuv heide.
67
Põhjaveekomisjon. 2004. Eesti Põhjavee kasutamine ja kaitse. Tallinn
68
Keskkonnaministri 06 Aprilli 2006 a käskkiri nr 396 “Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine”
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 95/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Tulemused
Saasteainete hajumisarvutuste tulemused ja võrdlus piirväärtustega kohta on toodud
alljärgnevas tabelis (Tabel 14).
Tabel 14 Hajumisarvutuste tulemused
Maksimaalne tekkiv
Saasteaine Piirväärtus, µg/m3
saastetase, µg/m3
Lämmastikdioksiid (NO2) 200 (1-tunni keskmine, 99,79-protsentiil) 49,8
Süsinikoksiid 10 000 (8-tunni keskmine) 130,0
Peened tahked osakesed (PM10) 50 (24-tunni keskmine, 98,08-protsentiil) 3,8
Lenduvad orgaanilised ühendid puudub, 1-tunni keskmine 20,9
Vääveldioksiid 350, 1- tunni keskmine, 99,73-protsentiil 7,7
Elavhõbe 30 (ohutu tase) 0,00001
Kaadmium 0,005 (1 a) 0,0000003
Plii 0,5 (1 a) 0,00007
Vask 20 (1h) 0,004
Tsink 200 (1h) 0,002
Arseen 0,006 (1 a) 0,00004
Kroom 2 (1h) 0,0008
Nikkel 0,02 (1 a) 0,00003
Vanaadium 10 (1h) 0,0008
Võrdlusest selgub, et põletusseadmetest ja teelt lähtuva saaste koosmõjul tekkivad
saasteainete kontsentratsioonid maapinnalähedastes õhukihtides ei ületa lubatud
piirväärtuseid.
Hajumiskaardid on esitatud lisas 5. Kuna raskmetallide kontsentratsioonid jäävad
vähemalt üle 500 korra alla lubatud piirväärtuste, siis raskmetallide hajumiskaarte ei
ole lisatud.
Järeldus: kavandatava tegevusega kaasnev välisõhu saastetase jääb alla
lubatud piirväärtuste. Tegevuse mõju võib lugeda nõrgalt negatiivseks.
12.3.7 Mõju müratasemele
Mürataseme muutus tuleneb peamiselt liiklusintensiivsuse suurenemisest. Kui
olemasolevas olukorras kasutab Tilgu teed ööpäevas keskmiselt 100 autot, siis peale
planeeringu ellu viimist kuni 1000. Mõju müratasemele määrati sarnaselt
olemasoleva olukorra määramisele modelleerimise teel (modelleeritud on avatud
teed, kui halvimat võimalikku olukorda). Tulemustest järeldub, et müratase jääb
Tilgu tee äärsetel õuealadel endiselt alla poole piirtaset (va Maasika I). Tilgu tee
osal, mis jääb Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee ja planeeritava tee vahele,
väheneb müratase tänu liiklusintensiivsuse vähenemisele. Täpsemalt on
müratasemed näha vastavatel kaartidel, mis on esitatud aruande Lisas 6.
Lisaks suureneb võimalik müratase seoses välisõhus toimuvate rahvaüritustega.
Endiselt mõjutab mürataset koerte koolitamine. Samas väheneb lasketiiru mõju
müratasemele.
Järeldus: mõju müratasemele on mõõdukalt negatiivne.
12.3.8 Mõju kliimale
Arvestades kavandatava tegevuse laadi ja mahtusid, ei ole põhjust arvata, et
avaldatakse otsest olulist mõju kliimale kavandatava tegevuse asukohas.
Järeldus: Mõju kliimale on väheoluline.
96/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
12.3.9 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele (Natura hindamine)
Kuna detailplaneeringu ala lähimaks kaitsealaks on Natura 2000 võrgustikku kuuluv
Muraste loodusala, tuleb KSH menetluse osana läbi viia ka Natura-hindamine.
Natura-hindamise esimeseks etapiks on eelhindamine, mille käigus selgitatakse, kas
kavandataval tegevusel on eeldatavalt oluline negatiivne mõju Natura aladele.69 KSH
algatamise otsuses puudus viide võimaliku olulise mõju kohta Natura alale. Samuti ei
ole arvamust Natura hindamise vajalikkuse kohta KSH algatamisel esitanud
Keskkonnaamet kaitseala valitsejana. Tavapäraselt toimub Natura eelhindamine
enne KSH algatamise otsuse tegemist, siis käesoleval juhul seda ei tehtud.
Eelnevast tulenevalt viis ekspert läbi esmalt Natura eelhindamise vastavalt
tunnustatud metoodikale.70
Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura-alade iseloomustus
Detailplaneeringu ala piirneb Natura 2000 võrgustikku kuuluva Muraste loodusalaga.
Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsu detailplaneeringu alusel kavandatav
tegevus ei ole otseselt vajalik ega otseselt seotud Natura ala kaitse korraldamisega.
Muraste loodusala kaitstavad elupaigatüübid on I lisas nimetatud hallid luited
(kinnistunud rannikuluited – 2130*), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad
(9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning rusukallete ja jäärakute metsad
(pangametsad – 9180*).
Keskkonnaameti andmetel taimestiku ja loomastikku kaitsealal inventeeritud ei ole,
samuti ei ole tehtud vee liikumise ja veerežiimi uuringuid. Muraste looduskaitsealal
olevad EÜ Nõukogu direktiivis 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
taimestiku ja loomastiku kaitse kohta nimetatud elupaigatüübid on kaardistatud
2003. a loodusekspert Arne Kivistiku poolt.
Planeeringuala ja Tilgu tee lähedusse jääb kaardistuse põhjal kolm elupaigatüüpi –
soostuvad ja soo-lehtmetsad, vanad loodusmetsad ning hallid luited.
Alljärgnevalt on esitatud Muraste LKA esinevate elupaigatüüpide kirjeldused AS
Ramboll Eesti poolt koostatud Natura hindamise põhjal.
Hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130)
Kinnistunud luited, mida katab enam-vähem liitunud, samblike ja sammalderohke
püsitaimestu. Põhjamaistel hallidel luidetel Läänemere, Põhjamere ja Atlandi ookeani
rannikuil kasvavad kõrreliste kooslused, samuti Galio-Koelerion albescentis,
Corynephorion canescentis, Silene conicae-Cerastion semidecandri–kooslused.
Taimed: Aira spp., püramiid-koerakäpp (Anacamptis pyramidalis), pehme luste
(Bromus hordeaceus), liivtarn (Carex arenaria), kadakkaerad (Cerastium spp.),
Carynephorus canescens, kurekaelad (Erodium glutinosum, E. lebelii), hobumadar
(Galium verum), emajuured (Gentiana campestris, G. cruciata), haguheinad
(Koeleria spp.), saluhein (Milium scabrum), kink-lõosilm (Myosotis ramosissima),
roomav jooksjarohi (Ononis repens), timut (Phleum arenarium), aas- vahulill
(Polygala vulgaris var. dunensis), põisrohud (Silene conica, S. otites), ristik (Trifolium
scabrum), Tuberaria guttata, kannikesed (Viola curtisii, V. rupestris var. arenaria);
sammaltaimed – Tortula ruraliformis; samblikud – Cladonia spp.
Levik: Atlandi ookeani, Põhjamere, Läänemere rannikul.
69
Kaja Peterson „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“. Säästva Eesti
Instituut, 2006
70
Kaja Peterson „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“. Säästva Eesti
Instituut, 2006
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 97/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Vaste Eestis
See elupaigatüüp esindab rannikuluidete edasist suktsessioonistaadiumi võrreldes
elupaigatüüpidega kujunevad liikuvad rannikuluited ja liikuvad rannikuluited rand-
luidekaeraga. Kinnistunud luidetele on omane primitiivne- (Lo) või õhuke leedemuld
(L). Puurinne puudub, ent võib kasvada üksikuid noori mände (Pinus sylvestris).
Põõsarindes üksikud hane- ja/või hundipajud (Salix repens, S. rosmarinifolia),
kibuvitsad (Rosa spp.), kadakad (Juniperus communis). Rohurinde tasemel hakkab
kujunema liitunud taimkate, mis on sarnane nõmmeniitudele. Levik: saartel,
Läänemere ja Peipsi rannikul.
Vaste “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi: 5.1.1.2. Halli
rannikuluite kasvukohatüüp.
Hallid luited levivad rannikualadel Muraste loodusala idaservas, planeeringualast
idas ja väiksemal pindalal ka loodusala põhjaservas planeeringualast loodes.
Loodusala idaosas paiknevad rannikuluited paiknevad planeeringualast kaugel ning
neid ei mõjuta ka juurdepääsutee. Põhjaosas paiknevad luited asuvad planeeringuala
piiril ning on planeeringuga seotud mõjude piirkonnas.
Lubjakivipaljandid (8210)
Lubjakivijärsakute pragudes kasvav taimestu, mis kuulub peamiselt Potentilletalia
caulescentis ja Asplenietalia glandulosi–koosluste seltsi. See kasvukohatüüp on eri
geograafilistes piirkondades väga varieeruv ning selles kasvab rohkesti endeemseid
liike.
Taimed: Euro-Siberi ja Vahemeremaade varjukates kooslustes – pruun raunjalg
(Asplenium trichomanes) ja Asplenium viride, habras põisjalg (Cystopteris fragilis);
kuivalembesed kooslused – Ceterach officinarum, müür-raunjalg (Asplenium ruta-
muraria), kevadik (Draba aizoides), Kernera saxatilis, Biscutella laevigata; boreaalsed
kooslused – raunjalg (Asplenium viride), kiviürt (Woodsia glabella).
Levik: Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Portugal,
Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Suurbritannia, Taani.
Vaste Eestis
Karbonaatsete kivimite järsakuid esineb eeskätt Põhja-Eesti pangal (klindil), samuti
Lääne-Eesti klindil (Tammekann, 1940; Orviku, 1974), aga ka Soome lahte
suubuvate jõgede (Keila, Jägala, Valgejõgi, Narva jt.) kanjonorgudes (Raukas, Rõuk,
1995), üksikuid järsakuid leidub veel sisemaale jäävatel paekõvikutel (Kirbla,
Salevere).
“Loodusdirektiivi” tüüpi ‘1230 Atlandi ookeani ja Läänemere taimestunud
pankrannad’ kuuluvatest elupaikadest eristab käesolevasse tüüpi kuuluvaid
kaljujärsakuid see, et viimased ei paikne rannikul lainetuse otsese mõju piirkonnas,
vaid jäävad murrutuspiirkonnast sisemaa poole.
Vaste “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi: 4.1.1.1
Paekivitaimestu kasvukohatüüp.
Muraste loodusalal levivad lubjakivipaljandid selle lõunapiiril kulgeval klindil.
Elupaigatüüp ei asu planeeringualal kavandatavate tegevuste vahetu mõju
piirkonnas, kuid selleni võivad ulatuda kaudsed mõjud häiringute ja müra näol.
Soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080)
Sellesse tüüpi kuuluvad metsad on pinnavee pideva mõju all ja tavaliselt igal aastal
üleujutatud. Seega on need metsad niisked või märjad; nendes on kujunenud
turbakiht, kuid viimane on reeglina üsna õhuke. Hemiboreaalses taimkattevööndis on
iseloomulikuks puuliigiks harilik saar (Fraxinus excelsior), keskboreaalses
98/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
taimkattevööndis sanglepp (Alnus glutinosa). Sagedased on samuti hall lepp (Alnus
incana), sookask (Betula pubescens) ja pajud (Salix spp.). Antud tüübile on omane
erineva veetasemega laikude esinemine ja sellest tulenev taimkatte mosaiiksus. Puid
ümbitsevad tavaliselt tüvemättad, valdavad siiski üleujutatavad märjad alad.
Taimed: mätastarn (Carex cespitosa), ümartarn (C. diandra), õrn tarn (C. disperma),
pikk tarn (C. elongata), lodutarn (C. loliacea), C. rhynchospora, C. tenuiflora,
sookastik (Calamagrostis canescens), C. chalybea, püstkastik (C. stricta), soovõhk
(Calla palustris), kahar parthein (Glyceria lithuanica), kollane võhumõõk (Iris
pseudacorus), harilik parkhein (Lycopus europaeus), ussilill (Lysimachia thyrsiflora),
harilik kukesaba (Lythrum salicaria), harilik maavits (Solanum dulcamara), harilik
soosõnajalg (Thelypteris palustris); samblad – südajas tömptipp (Calliergon
cordifolium), harilik sookammik (Helodium blandowii), lodu-ebapungsammal
(Pseudobryum cinclidioides), mets-turbasammal (Sphagnum squarrosum), allikasoo-
turbasammal (S. teres), narmaslehine turbasammal (S. fimbriatum), kallas-
turbasammal (S. riparium).
Geograafiline levik: lodumetsad on kõige tavalisemad Soome edelaosa saarestikus ja
muudes rannikupiirkondades. Sisemaal esineb neid harva. Rootsis on lodumetsad
kõikjal tavalised.
Vaste Eestis
Eestis on otstarbekas antud “Loodusdirektiivi” tüüpi käsitleda laiamahulisena,
hõlmates sellega, lisaks madalsoo- ja lodumetsadele, ka lehtpuu enamusega
soostunud metsad. Siiski, jõelammidel kasvavad lodumetsad, mida aeg-ajalt ujutab
üle tulvavesi, kuuluvad tüüpi ‘91E0 Sanglepa (Alnus glutinosa) ja hariliku saarega
(Fraxinus excelsior) lammimetsad (Alno-Padion-, Alnion incanae-, Salicion albae-
kooslused)’, sõnajala- ja angervaksakuusikud kuuluvad aga tüüpi ‘9050 Hariliku
kuusega (Picea abies) rohunditerikkad Fennoskandia metsad’.
Vaste “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi: 1.3.1.1. Sõnajala
kasvukohatüüp (v.a. kuusikud); 1.3.1.2. Angervaksa kasvukohatüüp (v.a. kuusikud);
1.3.1.3. Sinihelmika kasvukohatüüp; 1.4.1.1. Madalsoometsa kasvukohatüüp;
1.4.1.2. Lodumetsa (soovõha) kasvukohatüüp.
Muraste loodusalal on elupaigatüüp laialt levinud, paiknedes ka planeeringuala
lõuna- ja idapiiril. Soostuvaid ja soometsi läbib ka rekonstrueeritav juurdepääsutee.
Seega paikneb elupaigatüüp kavandatavate tegevuste otseste mõjude tsoonis.
Planeeringuala ja juurdepääsutee mõjutsoonis levivad soostunud metsad kuuluvad
angervaksa kasvukohatüüpi. Peapuuliigiks on sanglepp, vähemal määral lisandub
kaske, puistu vanus on ca 60 a. Põõsarinne on hõre, kuid suhteliselt liigirikas, leidub
vaarikat, pihlakat, paakspuud ja teisi tüüpilisi liike. Turbalasund on alal õhuke ning
valdavavalt on tegemist liivasel lähtekivimil asuvate turvastunud muldadega.
Soostunud ala paikneb klindiesisel alal ning on kujunenud väljakiilduvate põhjavete
tingimustes. See seletab soostunud metsade levikut märkimisväärse pinnalanguga
aladel ning suhteliselt heas seisundis püsimist, vaatamata piirkonnas toimunud
inimtegevusele (kuivenduskraavid). Tänu põhjaveetoitelisusele (veed valguvad klindi
poolt mere poole) ei ulatu kuivendusobjektide mõju üle paarikümne meetri neist
ülesvoolu. Tilgu tee ääres oleva külgkraavi mõju ulatub hinnanguliselt 25-50 m
kaugusele klindi suunas. Eksperthinnangu andmisel on tuginetud pinnalangude
üldisele hüdrogeoloogiale ja mullatüübile ning turbkihi paksusele. Elupaigatüüp on
määratletud ka kitsal alal Tilgu teest mere pool. Antud alal on elupaigatüüp aga
halvemas seisundis, kuna tee mulde ja külgkraavidega on ära lõigatud pinnavete
loomulik liikumine kirdesse mere suunas.
Rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180)
Eeskätt karbonaatsetest, aga ka silikaatsetest kivimitest varisenud rusul ja järskudel
kaljustel nõlvadel kasvavad segametsad sekundaarsete puuliikidega – mägivaher
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 99/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
(Acer pseudoplatanus), harilik saar (Fraxinus excelsior), harilik pärn (Tilia cordata).
Need metsad jaotuvad kahte rühma: jahedas ja niiskes keskkonnas kasvavateks
tiheda liituvusega metsadeks, milles valitsevaks puuliigiks on enamasti mägivaher
(Lunario-Acerenion–liitkond), ning hariliku pärna ja laialehise pärna (Tilia
platyphyllos) domineerimisega kuivadel soojadel rusukalletel kasvavateks metsadeks
(Tilio-Acerenion–liitkond).
Taimed: Lunario-Acerenion–liitkonna kooslused – mägivaher (Acer pseudoplatanus),
salu-siumari (Actaea spicata), harilik saar (Fraxinus excelsior), Helleborus viridis,
mets-kuukress (Lunaria rediviva), harilik jugapuu (Taxus baccata), harilik jalakas
(Ulmus glabra); Tilio-Acerenion–liitkonna kooslused – valgepöök (Carpinus betulus),
harilik sarapuu (Corylus avellana), tammed (Quercus spp.), lubikas (Sesleria varia),
harilik pärn (Tilia cordata), suurelehine pärn (T. platyphyllos).
Geograafiline levik: Belgia, Hispaania, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa,
Rootsi, Saksamaa, Soome, Suurbritannia.
Vaste Eestis
Vaste “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi: 1.1.6.3. Kuukressi
kasvukohatüüp.
Laialehised rusukallete metsad kasvavad Eestis pindalaliselt väga kitsal, kuid
muudest kasvukohatüüpidest selgelt eristuval alal – Põhja-Eesti pankranniku ehk
klindi jalami rusukaldel. Mullaks on seal valdavalt panga murendil kujunenud
mitmesuguste muldade kompleks, reljeefi kõrgemas osas paiknevad mullad on
karbonaatsed. Veerežiim on läbivooluline-allikaline – klindi ülemistest kihtidest
nõrgub sageli pinnavesi, klindi alaosas, kambriumi savikihtide pealt, lisandub
allikavesi, mis on rikas mineraalainete poolest. Rusukalde ülemises, kamakalises
osas, võib muld suvel paiguti läbi kuivada.
Puurinne koosneb valdavalt laialehistest liikidest: saar (Fraxinus excelsior), pärn
(Tilia cordata), jalakas (Ulmus glabra), vaher (Acer platanoides), sanglepp (Alnus
glutinosa), hall lepp (Alnus incana), kuusk (Picea abies) – üksikult.
Põõsarinde moodustavad: toomingas (Padus avium), harilik lodjapuu (Viburnum
opulus), must sõstar (Ribes nigrum), harilik pihlakas (Sorbus aucuparia), harilik
kuslapuu (Lonicera xylosteum).
Muraste loodusalal kasvavad pangametsad klindialusel rusukaldel levides
vööndina loodusala lõunaservas klindiastangust põhja pool. Elupaigatüüp ei asu
planeeringualal kavandatavate tegevuste vahetu mõju alal, kuid selleni võivad
ulatuda kaudsed mõjud häiringute ja müra näol.
Vanad loodusmetsad (*9010)
Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad looduslikud vanad metsad, aga ka hiljutiste
põlengualade looduslikult uuenenud noored puistud. Looduslikud vanad metsad
esindavad vähese inimmõjuga või üldse igasuguse inimmõjuta kliimakskooslusi ehk
siis suktsessioonirea hiliseid staadiume. Metsade iseloom boreaalse piirkonna
erinevates tsoonides varieerub laiades piirides. Vastavalt peapuuliigile ja kasvukoha
looduslikele tingimustele eristatakse järgmisi alatüüpe:
• looduslikud vanad kuusikud;
• looduslikud vanad männikud
• looduslikud vanad segametsad;
• looduslikud vanad lehtmetsad;
• äsjased põlengualad;
• põlengualadel looduslikult kasvavad noored metsad.
100/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Soomes on lisatud veel üks alatüüp: looduslikud vanad haavikud.
Taimed: männikutes – harilik mänd (Pinus sylvestris), harilik pohl (Vaccinium vitis-
idaea), harilik kanarbik (Calluna vulgaris), harilik kukemari (Empetrum nigrum),
harilik palusammal (Pleurozium schreberi), porosamblikud (Cladonia spp.);
Kuusikutes ja segametsades – harilik kuusk (Picea abies), harilik mänd (Pinus
sylvestris), kased (Betula spp.), harilik mustikas (Vaccinium myrtillus), võnk-
kastevars (Deschampsia flexuosa), leseleht (Maianthemum bifolium), harilik
jänesekapsas (Oxalis acetosella), harilik laanelill (Trientalis europea), kaksikhambad
(Dicranum spp.), harilik palusammal (Pleurozium schreberi), harilik laanik
(Hylocomium splendens);
Lehtmetsades – kased (Betula spp.), harilik haab (Populus tremula), võnk-kastevars
(Deschampsia flexuosa), harilik mustikas (Vaccinium myrtillus), harilik kastehein
(Agrostis capillaris), metsosi (Equisetum sylaticum); samblikud – pikk lõhnasamblik
(Evernia divaricata), harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria); seened –
Amylocystis lapponica, Gloiodon strigosum, Fomitopsis populicola, Skeletocutis
odora, S. stellae, Phlebia centrifuga, Haploporus odorus, Aporpium cargae,
Gelatoporia pannocincata, Phellinus populicola.
Vaste Eestis
Sellesse väga laia loodusdirektiivi elupaigatüüpi tuleks Eestis arvata loo-, nõmme-,
palu-, laane- ja rabastunud metsad, mis vastavad põlismetsa kriteeriumidele.
Vaste Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni järgi:
1.1.1. Loometsade ja -kadastike tüübirühm
1.1.2. Nõmmemetsade tüübirühm
1.1.3. Palumetsade tüübirühm
1.1.4. Laanemetsade tüübirühm
1.3.2. Rabastunud metsade tüübirühm.
Muraste loodusalal levivad vanad loodusmetsad selle lääneosas paiknedes
planeeringuala läänepiirist ca 0,5 km kaugusel läänes. Elupaigatüüp asub
planeeritavate tegevuste otseste ja kaudsete oluliste mõjude tsoonist väljaspool.
Tõenäoliselt oluliste mõjude määratlemine ja hindamine
Detailplaneeringu alusel ei ole planeeritud tegevusi Natura alale. Planeeringuga ei
kaasne ala taimestiku rikkumist ega ohtu vanade loodusmetsade kooslustele.
Loodusala võivad siiski mõjutada ka piirnevatel aladel toimuvad tegevused.
Elupaigatüüpidest lähtuvalt võib piirnevatele aladele mõju avalduda eelkõige läbi
niiskusrežiimi muutumise.
Planeeritavaks tegevuseks on muuhulgas kuivendussüsteemide hooldamine, mille
tagajärjel suureneb mõningal määral kuivenduse mõju kraavi ümbritsevale pinnasele.
Sisekaitseakadeemia kompleksi territooriumil ei ole ette nähtud kaitsealaga piirnevate
alade olulist niiskusrežiimi muutmist, kraavide korrastamise mõju on eeldatavasti
lokaalne. Mõju võib avalduda staadioni rajamisel liigniiskele alale. Staadioni alla
rajatakse pinnalähedane drenaaž ning arvestades peale voolava vee hulka ei ole
kuivenduse mõju oluline. Seetõttu eeldatakse, et kavandatav tegevus ei mõjuta
oluliselt loodusala elupaigatüüpe.
Uus juurdepääsutee on kavandatud Natura aladest väljapoole. Laiendusi vajav Tilgu
tee ei kuulu samuti Natura ala koosseisu, kuid Natura alasse on planeeritud nn
taskute rajamine. Teetööde käigus ei ole planeeritud niiskusrežiimi muutusi. Uusi
truupe vee juhtimiseks ei rajata ega teostata töid olemasolevatega. Laiendused on
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 101/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
enamuses planeeritud Tilgu tee merepoolsesse külge, kus elupaigatüübi 9080*
väärtus on väiksem.
Kaudse mõjuna (nn serva efekt) võib tugevamat mõju avalduda elupaigale hallid
luited. Mõju tuleneb võimalikust tallamise suurenemisest DP rakendumisel (suureneb
elanike ning külastajate hulk). Tegemist on kaudse mõjuga, mis avaldub nii
olemasolevas olukorras kui ka nullalternatiivi rakendumisel. Oluline mõju võib
avalduda juhul, kui jätkub hallide luidete alal tallamine. Seega on vajalik sõltumata DP
rakendumisest kasutusele võtta meetmeid elupaigatüübi paremaks kaitseks.
Detailplaneeringu Natura-hindamise eelhindamine andis kokkuvõttes järgmised
tulemused:
• Kavandatav tegevus ei ole vajalik alade kaitsekorralduse eesmärkide
elluviimiseks.
Planeeringu elluviimine ei ole otseselt vajalik alade kaitsekorralduse
eesmärkide saavutamiseks. Sellegipoolest panustab detailplaneering
kujundades säästlikku ja looduskeskkonda arvestavat maakasutust osaliselt
nende eesmärkide saavutamisele.
• Natura 2000 aladel või nende lähiümbruses ei ole planeeritud
(majandus)tegevusi, millega võiks kaasneda otsene oluline negatiivne mõju
kaitsealustele liikidele või nende elupaikadele.
Detailplaneeringu alusel kavandatavatest tegevustest tulenevate võimalike mõjude
Natura-hindamise skeem on esitatud alljärgnevalt (Joonis 22).
Kavandatava tegevuse tulemisena väheneb Tilgu tee liikluskoormus lõigul Tallinn-
Rannamõisa-Kloogaranna mnt – uus juurdepääsutee. Nimetatud teelõigule jääb
Rannamõisa maastikukaitseala kooseisus olev Tilgu liivakivipaljand. Paljand on tundlik
transpordist tekitatud vibratsiooni suhtes. Olemasolev tee on kiirendanud paljandi
loomulikku lagunemist. Seega võib öelda, et kavandatav tegevus omab mõõdukat
positiivset mõju kaitsealusele paljandile, kuna suunab liikluse paljandist mööda ning
pikendab selle eluiga.
Koolikompleksi ja teede kasutamisega täiendavat negatiivset mõju II ja III kategooria
kaitsealustele taimedele ette näha ei ole.
102/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Kas kava või projekt on seotud või vajalik Natura- JAH
ala kaitse-eesmärkide saavutamiseks?
EI
EI
Kas kava või projektiga kaasneb tõenäoliselt Tegevused
oluline keskkonnamõju? võib ellu viia
JAH
Kas kava või projekt mõjub EI
Hinda mõju ala kaitse- negatiivselt ala
eesmärkide seisukohast terviklikkusele?
JAH
JAH
Muuda kava või projekti Kas on olemas alterna-
tiivseid lahendusi?
EI
Kas alal on esmatähtsaid
elupaigatüüpe või liike?
EI JAH
Kas antud kava/projekti puhul on Kas kava/projekti puhul on tegu inimeste
tegemist üldsuse jaoks tervise või ohutuse tagamisega või
esmatähtsate huvidega? kaasneb oluline keskkonnakaitseline
kasu?
EI JAH JAH EI
Tegevusi ei Tuleb rakendada Luba võib anda üldsuse jaoks
või ellu viia hüvitusmeetmeid. Euroopa esmatähtsatel põhjustel pärast
Komisjoni tuleb vastavaid konsultatsioone EK-ga.
informeerida. Tuleb rakendada asendus-
meetmeid
Joonis 22. Natura hindamise põhimõtteline skeem
Kuna Keskkonnaamet, Muraste LKA valitsejana, ei nõustunud ELLE OÜ ekspertide
poolt teostatud Natura eelhindamise tulemustega on läbi viidud ka täielik Natura
hindamine AS Ramboll Eesti poolt. Natura hindamise järelduseks on, et oluline
otsene mõju elupaikadele puudub. Võimalik on oluline kaudne mõju hallidele
luidetele läbi tallamise. Võimalikku mõju on võimalik leevendada inimeste liikumise
takistamisega alal. Natura hindamise aruanne on esitatud aruande Lisas 11.
Järeldus: planeeringuga ei teostata tegevusi, mis omaksid olulist otsest
mõju Natura 2000 ala terviklikkusule.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 103/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
12.3.10 Mõju kultuuripärandile
Planeeringualal paiknevad kultuurimälestised säilitatakse ja nende eksponeeritus
tagatakse. Toimub kultuurimälestiste ümbruse regulaarne hooldus.
Järeldus: Mõju kultuuripärandile on pigem nõrgalt positiivne.
12.3.11 Mõju valguse, kiirguse ja vibratsiooni tasemele
Harjumaa radooniriski kaardi kohaselt on planeeritav ala osaliselt normaalse ning
osaliselt kõrge radoonisisaldusega pinnasel. Seega on vajalik projekteerimise etapis
läbi viia radooniuuringud. Kõrge radoonisisalduse ilmnemisel tuleb hoonete
ehitamisel rakendada vastavaid leevendusmeetmeid. Leevendusmeetmete
rakendamisel ei ületa radoonikontsentratsioon hoonete siseruumides piirmäärasid (st
radoonisisaldus jääb alla 200 Bq/m3). Seega mõju kiirgustasemele puudub.
Läbi klindi planeeritava juurdepääsutee kasutamine kiirgusohtu inimese tervisele ei
põhjusta.
Vibratsiooni põhjustab peamiselt sõidukite liikumine teedel. Liiklusintensiivsus kasvab
võrreldes olemasoleva olukorraga ning seetõttu kasvab eeldatavasti ka
vibratsioonitase. Muutus ei ole siiski oluline.
Lisaks olemasolevale välisvalgustusele paigaldatakse Sisekaitseakadeemia
territooriumi uutele teedele ja platsidele 70 W valgustid (valgustihedus 10 Lx).
Välisvalgustuse lülitamiseks kasutatakse digikellaga hämaralülitit. Öötundidel
lülitatakse osa välisvalgustusest välja. Kavandatava tegevuse tulemusena suureneb
vähesel määral ala valgustatus.
Järeldus: tegevusega ei kaasne mõju kiirguse tasemele. Vibratsiooni ning
valguse tase võib suurenda ent kaasnev mõju on pigem nõrgalt
negatiivne.
12.3.12 Tegevusega kaasnev kaudne mõju
Kaudset mõju võib mõista mitmeti – kui mõju, mis avaldub kavandatava tegevuse
mõjupiirkonnas, või kui mõju, mis avaldub mõnes teises asukohas.
Kaudne mõju avaldub läbi teiste ettevõtete tegevuse. Tekkivate segaolmejäätmete
prügilasse ladustamine põhjustab kaudset mõju. Elektrienergia allikaks on põlevkivi
ning kaudseteks keskkonnamõjudeks võib lugeda elektrienergia tootmisega
kaasnenud ressursikulu ning eraldunud saasteaineid.
Kaudseks mõjuks võib pidada ka mõjusid, mööda Tilgu teed liikuvast transpordist
kütuse põlemisel eralduvate saasteainete sadenemist tee ümbruses nii maismaal kui
merel.
Eelnevalt on esitatud, et kaudne mõju võib avalduda Muraste LKA läbi tallamise DP
ala ümbruses. Eriti võib tallamine avaldada negatiivset mõju elupaigatüübile hallid
luited.
Järeldus: kaudne mõju on mõõdukalt negatiivne.
12.3.13 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile
Koosmõju teiste tegevustega on sarnane nullalternatiivi jätkumisega. Kuna
Sisekaitseakadeemia kasutamine on nullalternatiiviga võrreldes intensiivsem on ka
võimalikud mõjud suuremad.
104/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Järeldus: koosmõju on mõõdukalt negatiivne.
12.4 Tegevuse eeldatav mõju vastuvõtvale keskkonnale
12.4.1 Mõju elusloodusele
Rajatiste ekspluatatsiooniperioodil toimub nii taimestiku kui linnustiku kohanemine
muutunud olukorraga. Kuna olemasolevas olukorras toimub sarnane tegevus,
millega aastate jooksul on loomastik eeldatavasti kohanenud, võib eeldada
kohanemist ka uue situatsiooniga. Ala kasutavate inimeste arvu suurenemise tõttu
häiring elusloodusele siiski suureneb.
Natura 2000 aladele ei ole planeeritud (majandus)tegevusi, millega võiks kaasneda
oluline negatiivne mõju kaitsealustele liikidele või nende elupaikadele. Avalduda võib
kaudne mõju elupaigatüübile hallid luited läbi tallamise.
Järeldus: Mõju elusloodusele on mõõdukalt negatiivne
12.4.2 Mõju inimese tervisele
Sisekaitseakadeemia tegevusega ei kaasne otsest ohtu inimese tervisele. Müra ning
välisõhu tasemed jäävad oluliselt alla poole kehtestatud piirtasemeid. Samuti ei
muudeta vee kvaliteeti. Mõju inimese tervisele võib avalduda hädaolukorras.
Peamisteks sellisteks hädaolukordadeks on liiklusõnnetused. Kuigi liiklusintensiivsus
suureneb oluliselt ei tohiks suureneda õnnestuste oht, sest tee on muudetud
tänapäevastele nõuetele vastavaks. Kaudse positiivse mõjuna inimese tervisele võib
välja tuua sportimisvõimaluste suurenemise, mis aitab kaasa tervise hoidmisele ja
parendamisele.
Järeldus: Sisekaitseakadeemia tegevusest oluline negatiivne mõju
lähiümbruse elanikkonna tervisele puudub.
12.4.3 Mõju sotsiaalkeskkonnale
Sotsiaalkeskkonnale avaldub nii negatiivseid kui positiivseid mõjusid. Lähipiirkonna
elanike seisukohast võib häirivalt negatiivseks pidada aktiivsemat tegevust
planeeringualal. Tegu on seni suhteliselt vaikse piirkonnaga, mistõttu piirkonda
kasutavate inimeste arvu kasv võib seniseid elanikke oluliselt häirida. Lisaks
suureneb liiklussagedus juurdepääsuteedel ning võib väheneda turvatunne vms.
Samas on uue juurdepääsutee rajamisega liiklusvoog suunatud ümber viisil, et see ei
läbi enam tiheasustusala (a/ü Romantik) ning sealsete elanike eluolu peaks seeläbi
paranema. Seega muutub olukord osale elanikkonnast positiivsemaks teistele, aga
negatiivsemaks.
Eeldatavasti pikendab uus tee emotsionaalse väärtusega looduskaitseobjekti eluiga
(Tilgu liivakivipaljand) ning võib paljandi varingul ära hoida hukuga lõppeva
õnnetuse.
Uue juurdepääsutee juurde on planeeritud rajada ka kergliiklustee, mis parandab
jalakäijate liiklemisvõimalusi ja –ohutust ning tõstab elamuala väärtust.
Kui seni on detailplaneeringu ala olnud suletud territoorium, siis detailplaneeringuga
on ette nähtud tõkkepuu viimine kaugemale ning ühiskondliku kasutusega
spordirajatiste ehitamine. Samas vähendab selliste rajatiste kasutamine piirkonna
privaatsust, mis on paljude elanike jaoks olnud peamiseks põhjuseks, et piirkonda
kodu rajada.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 105/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Piirkonna turvatunde suurendamisesse panustab tuletõrje abikomando tugipunkti
rajamine planeeringualale.
Järeldus: Mõju sotsiaalkeskkonnale üldisemalt on pigem mõõdukalt
positiivne. Lähipiirkonna elanikele, aga tugevalt negatiivne.
12.4.4 Mõju majanduskeskkonnale
Uus juurdepääsutee parandab ligipääsu Piirivalvekolledži territooriumile ning muule
klindialusele alale. Parem ligipääsetavus võib elavdada piirkonna majandustegevust.
Uus tee hakkab teenindama ka Tilgu sadamat ning loob võimalused sadama
arenguks. Uuest juurdepääsuteest loobumine võib pangaaluse piirkonna Tilgu tee
varingu korral (liivakivipaljandi osas) ülejäänud maailmast ära lõigata ning tekitada
olulist kahju piirkonda kasutatavatele inimestele. Klindipealses osas loob uus tee
alternatiivse ligipääsu Kadaka teel elavatele inimestele.
Kuna Sisekaitseakadeemia rajamisega Murastesse viiakse tegevus üle ühest
asukohast teise, siis arvukalt uusi töökohti Eesti mõistes ei looda. Valla mõistes
suureneb töökohtade arv oluliselt. Samuti võivad üksikud uued töökohad kaasneda
seoses tugiteenuste vajaduse suurenemisega ning uute funktsioonidega rajatiste
valmimisega (näiteks ujula personal).
Järeldus: Mõju majanduskeskkonnale võib hinnata nõrgalt positiivseks.
106/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
13 ÕPPEASUTUSE SULGEMISEGA KAASNEVAD
TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU
HINNANG
Sulgemisega kaasnevad mõned lisategevused võrreldes nii olemasoleva kui
planeeritava tegevusega. Maaüksusele rajatud hooned, vajadusel kogu territoorium,
tuleks sulgeda nii, et oleks välistatud ligipääs hoonetesse. Sellega vähendatakse
võimalusi vandaalisemiseks ja tulekahjude tekkeks.
Kuna basseinivee puhastamiseks kasutatakse kemikaale (näiteks kloori), siis on
oluline selle nõuetekohane käitlemine.
Planeeringualal paiknevad veevarustuse ja kanalisatsioonirajatiste likvideerimine ei
ole Sisekaitseakadeemia töö lõppedes eeldatavalt vajalik, kuna need teenindavad
osaliselt ka seal paiknevaid elamuid. Otseselt Sisekaitseakadeemia kompleksi
teenindavad trassid suletakse ja tühjendatakse.
Mõju kompleksi sulgemiselt avaldub peamiselt jäätmete äravedamisel ning nende
edasisel käitlemisel. Jäätmed on suures osas oma omadustelt erinevad
segaolmejäätmed, mida vastavalt nõuetele tuleb eraldi sorteerida. Sorditud jäätmete
üleandmisel vastavaid lube omavatele jäätmekäitlejatele on arendaja viinud need
keskkonnamõjud, mida ta kontrollida saab, minimaalseks. Edasise käitlemisega
kaasneda võivad mõjud avalduvad käitleja juures ning on arendaja jaoks juba
kaudsed.
Järeldus: sulgemisega kaasnev keskkonnamõju ei ole eeldatavalt oluline.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 107/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
14 STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI
ELLUVIIMISEGA KAASNEVA OLULISE NEGATIIVSE
KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA
LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED
Alljärgnevalt on kirjeldatud leevendavaid meetmeid, millega on võimalik leevendada
ehitustegevuse ning kavandatava ehitusjärgse tegevuse tagajärgi ning seeläbi
vähendada negatiivseid keskkonnamõjusid. Arvestatud on, et soovitatavad
leevendavad meetmed ei tooks kaasa negatiivset keskkonnamõju teistes
valdkondades ning oleksid majanduslikult ja tehniliselt teostatavad
14.1 Ehitustegevuse peamised negatiivse keskkonnamõju
valdkonnad ja leevendavad meetmed
Ehitusaegne keskkonnamõju on ajutise iseloomuga (v.a. maastiku muutus) ning
eeldatavalt ei kandu oluliselt planeeringualast väljapoole.
Ehituse käigus keskkonnamõjude ennetamise ja leevendamise kohustuse suhtes
tuleb arendajal täpselt kokku leppida ehitustööde peatöövõtjaga, kes edastab samad
nõuded alltöövõtjatele ning jälgib nende täitmist.
Mitmeid keskkonnamõjusid on võimalik vähendada, kui töötatakse tehniliselt korras
masinate ja seadmetega ning kasutatakse neid ettenähtud otstarbel tööajal.
Peamised ehitustegevuse tagajärjed, mis võivad eeldatavalt kaasa tuua negatiivseid
(lühiajalisi) keskkonnamõjusid on:
- looduskeskkonna muutmine;
- heitmed välisõhku (sh tolm);
- pinnase eemaldamine;
- veerežiimi muutmine;
- müra ja vibratsiooni teke;
- jäätmeteke.
Alljärgnevalt on toodud mõned soovitused nendest tagajärgedest tuleneda võivate
keskkonnamõjude võimalike leevendusmeetmete kohta.
Välisõhu heidete peamisteks allikateks on veokite ja teiste ehitusmehhanismide
mootorid. Heitgaaside mõju on võimalik vähendada, lühendades võimaluse korral
nende mehhanismide tööaega. Häiringuid vähendab ka see, kui ei töötata väljaspool
tööaega ning alati kasutatakse töökorras seadmeid. Juhul, kui planeeritakse koha
peal läbi viia ka paekivi purustamist on vajalik määrata välisõhku eralduvate
peente osakeste (PM10) kogused ning hajumine.
Müra mõju on võimalik vähendada, viies mürarikkamaid tegevusi läbi tööpäevadel
ning päevasel ajal. Samuti käitada mehhanisme ainult siis, kui see on vajalik mingi
töö läbiviimiseks, mitte lasta mootoritel asjata töötada. Võimalusel kasutada
võimalikult väikese müratasemega seadmeid. Kindlasti peavad seadmed olema
töökorras. Koostada müra hinnang ehitusprojekti koosseisus.
Vibratsiooni mõju vähendamiseks tuleb samuti valida vibratsiooni põhjustavate
mehhanismidega töötamise aega nii, et häiringud oleksid võimalikult väikesed.
Esmalt rajada uus ligipääsutee ning, mille rajamisel mitte kasutada
108/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
olemasolevat Tilgu teed. Juurdepääsutee tuleb rajada selliselt, et
välditakse raskeveokite liiklemist Tilgu teel.
Suuremate raietööde läbiviimist tuleks vältida linnustiku poegimisperioodil.
Jäätmete negatiivne keskkonnamõju sõltub suures osas nende lõppkäitlemise viisist.
Seega tähendab mõju leevendamine siinkohal, et välditakse jäätmete
lõppladestamist prügilasse. Jäätmete tekkekohas sortimine ning üleandmine kordus-
või taaskasutuseks aitab vähendada jäätmete tekkest tulenevat negatiivset
keskkonnamõju. Enne ehitustööde alustamist peab olema sõlmitud leping
jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omava isikuga
uraanirikaste jäätmete üle andmiseks.
Teatud ehitusetappidel tekkivad kerged ehitusjäätmed (nt papp, plast, kile, vahtplast
vms) võivad tuultega kanduda ümbruskonda. Ümbruskonna risustamise vältimiseks
ehitusjäätmetega tuleks kaaluda ehitusprahi konteinerite katmist või sagedast
tühjendamist. Selleks tuleks ehitustööde peatöövõtjal korraldada konteinerite
katmine ja/või kontrollida allhankijate tegevust.
Jäätmekäitlusalased nõuded ja tingimused tuleb arendajal edastada peatöövõtjale.
Arendaja peab kontrollima seatud nõuete ja õigusaktide täitmist.
Kõiki kemikaale tuleb käidelda nende ohutuskaartidel toodud nõudeid järgides, et
vältida hädaolukordi ning nendest tulenevat negatiivset mõju nii inimese tervisele kui
keskkonnale.
Pikaajaline ehitustegevusest tulenev keskkonnamõju on maastiku muutus. Eelkõige
on vajalik vältida maastiku muutusest tulenevaid negatiivseid mõjusid taimestikule ja
loomastikule. Uue juurdepääsutee projekteerimise ja ehitamise käigus rakendada
meetmeid, et loomad ei satuks samale teele koos autodega.
Piirkonna taimestiku kaitse seisukohalt on vajalik võimaluse piires säilitada senine
veerežiim hoonestuseta aladel. Kraavide voolusängi liigutamisel tuleb hõljumi merre
sattumise vältimiseks rajada looklev säng.
Pangapealses osas läbib uus rajatav juurdepääsutee II kategooria kaitsealuse liigi
aasnelk ja III kategooria kaitsealuse liigi kahelehine käokeel leiukohtade serva.
Enne teetöödega alustamist tuleb teetrassil läbi viia botaaniline inventuur
ning ehitustööde alale jäävad kaitsealused aasnelgi taimed ümber
paigutada sobivasse kasvukohta. Kaitsealuse taime leiupaigas töid teostades
tuleb võimalusel vältida taimede kahjustamist ning hävitamist. Väljaspool rajatava
tee territooriumi ei tohi kaitstava taime leiualal rasketehnika ja muu varustusega
liikuda. Vältima peab ehitusmaterjali ja muu varustuse ladustamist kaitstava taime
elupaika.
Rajada juurdepääsutee kooskõlastatult Muinsuskaitseametiga, kuna
planeeritav uus tee kulgeb osaliselt läbi riikliku kaitse all olevate
muistsete põldude. Ehitus- ja kaevetööde eel viiakse läbi arheoloogilised
uuringud. Nimetatud meetmetega tagatakse arheoloogiamälestise väärtuste
rikkumise vältimine.
Tee projekteerimise käigus teostada tee ehitusega kaasneva võimaliku
müra ja vibratsiooni arvutused vastavalt valitud tehnoloogilistele
variantidele. Samuti viia läbi vähemalt üks teeprojekti avalikustamine.
Sisekaitseakadeemia kompleksi juures on oluline, et kõrghaljastusega
looduslikematel aladel ei tekiks tarastatud tupikuid või kitsaid koridore, mis seaksid
ohtu sinna sattuvad loomad.
Kuivenduskraavide korrastamisel tuleb rakendada leevendusmeetmeid, et vältida
kaasneva mõju kandumist allavoolu (setitustiigid, tööde teostamine vee
miinimumperioodil jms).
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 109/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Olemasolev kraav, mis kulgeb läbi planeeritava staadioni, likvideeritakse ning
asendatakse uue rajatava kraaviga. Uus kraav tuleb rajada võimalikult
looduslähedasena – kraav tuleb projekteerida loogetega, asetada sängi üksikuid kive
ja kiviklibuseid lõike.
Planeeringualal rajatava staadioni projekteerimisel ja rajamisel tuleb tagada
kõrvalasuva Muraste looduskaitseala soostuvad ja soometsad elupaigatüübid
veerežiimi säilitamine.
Soovitav on rajada nõva, mis on lamedate nõlvadega ja mida on võimalik
mehhanismidega niita.
Staadioni alal tuleb kasutada pinnalähedast drenaaži.
Juhul kui staadioni ja parklate rajamise järel ilmneb siiski eeldatust suuremaid
kuivenduse mõjusid elupaigatüübile *9080 tuleks nende objektide serva kaitseala
piiri lähedusse rajada hüdrotõke, et vähendada kuivenduse ulatust ja selle
negatiivset mõju;
Staadioni ala tasandamiseks tuleb selle madalam osa täita, mitte tekitada süvendit
loodusala kõrvale. Süvendi tekitamine põhjustab kuivendava mõju ulatuse olulist
suurenemist.
Veetaseme alandamise vajaduse korral üle 1 m tuleb ehitis/rajatis ümbritseda
hüdrotõkkega, et vältida ulatusliku pinnaveetaseme depressioonilehtri kujunemist,
mis võiks avaldada olulist kuivendavat mõju loodusalal paiknevatele soostunud
metsadele.
Kõrghaljastuse säilitamisel tuleb tähelepanu pöörata potentsiaalsetele pesapuudele.
14.2 Tegevuse peamised negatiivse keskkonnamõju
valdkonnad ja nende leevendamise meetmed
Peamised rajatiste ekspluatatsiooni tagajärjed, mis võivad eeldatavalt kaasa tuua
negatiivseid keskkonnamõjusid, on:
- jäätmeteke;
- vee drenaažimine;
- vee tarbimine;
- reovee teke;
- energiakulu;
- suurenenud transpordikoormus.
Alljärgnevalt on toodud mõned soovitused nendest tagajärgedest tuleneda võivate
keskkonnamõjude võimalike leevendusmeetmete kohta.
Jäätmete negatiivne keskkonnamõju sõltub suures osas nende lõppkäitlemise viisist.
Seega tähendab mõju leevendamine siinkohal, et välditakse jäätmete
lõppladestamist prügilasse. Jäätmete tekkekohas sortimine ning üleandmine kordus-
või taaskasutuseks aitab vähendada jäätmete tekkest tulenevat negatiivset
keskkonnamõju. Igal juhul on võimalik käitlust vajavate jäätmete hulka vähendada,
vähendades jäätmeteket, kasutades rohkem hulgi- ja korduvkasutatavaid pakendeid.
Veekulu on võimalik vähendada sellega, et välditakse lekkeid ning asjatut veekadu
kõigi tegevuste juures jooksvalt ehk rakendatakse nö head majapidamistava. Õppe-
ja majutushoonetesse paigaldada võimalusel mitmesüsteemsed tualetipotid,
ühehoovalised segistid jne. Katustelt kokku kogutava vee kasutamine tualettides.
Samasid võtteid tuleks jälgida laiemas kasutuses spordihoonetes.
110/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Reovee teke sõltub otseselt olmevee kulust. Seega on vajalik jälgida veekasutuse
efektiivsust.
Energiakulu on võimalik vähendada kasutades energiasäästlikke seadmeid, nt
ventilatsioonil, valgustusel jne.
Transpordikoormust Sisekaitseakadeemia juurdepääsuteedel on võimalik vähendada
kompleksis õppivatele tudengitele ja seal töötavatele õppejõududele ühistranspordi
korraldamisega. Sõidukite koormust teele ja transpordist tulenevat müra ja
õhusaastet leevendab ka planeeringus ette nähtud kergliiklusteede välja ehitamine.
Korraldada ja vajadusel piirata luiteala kasutust (rekreatsiooni suunamine);
Lähtuda Muraste looduskaitseala kaitsekorralduskava meetmetest sh
suunata puhkajad hallidelt luidetelt eemale. Selleks tuleb Muraste
looduskaitseala piirkonda rajada ametlikud rannaalad, mis tuleb varustada
prügikastide, riietuskabiini, võrkpalliväljaku ning kaitseala kaitseväärtuseid ning
looduskoosluseid tutvustava infotahvliga;
Rakendada soovitatud meetmeid veerežiimi säilitamiseks, tagamaks soostuvate
metsade soodsa seisundi säilimist planeeringuala ja juurdepääsutee naabruses
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 111/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
15 KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS ERINEVATE
REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA
NING NENDE PAREMUSJÄRJESTUS
Käesolevas peatükis antakse ülevaade sellest, kuidas saadi parim alternatiivne
arengustsenaarium.
Alternatiivide hindamiseks ja parima alternatiivse arengustsenaariumi välja
selgitamiseks on kasutatud multikriteeriumanalüüsi vahendit nn väärtuspuu analüüsi.
Tegemist on nn puuga, kus kõik alumised valdkonnad peavad andma summas
ülemisele tasemele omistatud väärtuse.
15.1 Metoodika
Kriteeriumid on jaotatud nelja mõjuvaldkonda:
• mõju elusloodusele;
- mõju taimedele
- mõju loomadele
- mõju kooslustele ja looduslikule mitmekesisusele
- mõju looduskaitsealadele
• mõju inimese tervisele;
• mõju sotsiaalsele keskkonnale;
- mõju inimeste heaolule
- mõju tööhõivele
- mõju turismivõimalustele
- mõju muinsuskaitsealustele objektidele.
• mõju majanduskeskkonnale.
- mõju makromajandusele
- mõju kohalikule majandusele
- mõju tööhõivele.
Sellise jaotuse aluseks on asjaolu, et oluliste mõjude leidmiseks on vajalik erinevate
keskkonnaelementide mõjud teisendada vastuvõtvatele valdkondadele sh inimese
tervisele ja heaolule. Näiteks müra levimine välisõhus ei oma olulist mõju ilma
vastuvõtjata.
Neid mõjuvaldkondi mõjutavad muutused erinevates keskkonnaelementides (mõju
välisõhu kvaliteedi muutusest, müra taseme muutusest jne) on määratud lähtudes
kavandatavast tegevusest ning asukoha eripärast. Arvestatud on ka muutuste
suhtelist olulisust ning eeldatavat panust looduskeskkonnale, inimese tervisele või
sotsiaal-majanduskeskkonnale. Alternatiivide võrdlusesse pole eksperdid pidanud
oluliseks hõlmata nt mõju kliima muutusest, kuna tegemist on suhteliselt
marginaalse mõjuga. Alternatiivide hindamisel on kasutatud vaid neid elemente,
millel arvestades tegevuse mastaape ja mõju tekke tõenäosust, võib olla mõju
eelpool nimetatud neljale mõjuvaldkonnale.
Mõjuvaldkondade olulisus on määratud ekspertide hinnangute kohaselt nii, et
kõikidele alternatiivile on antud väärtuseks 10 palli, mis on seejärel jaotatud ära
nelja valdkonna vahel. Igale valdkonnale on antud kaalud lähtuvalt nende olulisusest
112/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
nii, et nende summa oleks võrdne kümnega. Seejärel antakse mõjuvaldkonna sees
igale elemendile kaalud, millede summa peab võrduma valdkonnale antuga. Kaalude
andmisel on lähtutud nende võimalikust olulisusest mõjuvaldkonnale ehk mida
suurem kaal, seda suurem mõju võib valdkonnale avalduda.
Mõju suuruse hindamisel kasutatakse alljärgnevat skaalat (Tabel 15).
Tabel 15. Mõju iseloomu hindamise skaala
Punktid Selgitus
4 Väga tugev positiivne mõju
3 Tugev positiivne mõju
2 Mõõdukas positiivne mõju
1 Nõrk positiivne mõju
0 Mõju on neutraalne/ oluline keskkonnamõju puudub
-1 Nõrk negatiivne mõju
-2 Mõõdukas negatiivne mõju
-3 Tugev negatiivne mõju
-4 Väga tugev negatiivne mõju. Välistav tegur.
Võrdlus on sooritatud ELLE ekspertide poolt. Alternatiivide võrdlus protokolliti.
15.2 Alternatiivide paremusjärjestus lähtuvalt eeldatavast
keskkonnamõjust
Alternatiivide paremusjärjestus lähtuvalt eeldatavast keskkonnamõjust on esitatud
alljärgnevas tabelis (Tabel 16. ).
Tabel 16. Alternatiivide võrdlus.
Alternatiiv 1 (sh
Alternatiiv 0 rajamine)
Mõju Mõju
Mõju hinnang Mõju hinnang
Hinnatav kriteerium Mõju kaal suurus kokku suurus kokku
1. Mõju elusloodusele 3
1.1. Mõju maastiku muutusest 0,5 -1 -0,5 -3 -1,5
1.2 Mõju pinnase muutusest 0,5 0 0 -3 -1,5
1.3. Mõju pinnavee kvaliteedi muutusest 0,075 0 0 -1 -0,075
1.4. Mõju pinnavee kvantiteedi muutusest 0,5 0 0 -2 -1
1.5 Mõju põhjavee kvaliteedi muutusest 0,075 0 0 0 0
1.6 Mõju põhjavee kvantiteedi muutusest 0,5 0 0 -2 -1
1.7. Mõju välisõhu kvaliteedi muutusest 0,1 0 0 -1 -0,1
1.8 Mõju mürataseme muutusest 0,25 -2 -0,5 -2 -0,5
1.9 Mõju hädaolukordadest 0,25 -2 -0,5 -1 -0,25
1.10 Kaudsed mõjud 0,25 -2 -0,5 -3 -0,75
2. Mõju inimese tervisele 3 0 0 0 0
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 113/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Alternatiiv 1 (sh
Alternatiiv 0 rajamine)
Mõju Mõju
Mõju hinnang Mõju hinnang
Hinnatav kriteerium Mõju kaal suurus kokku suurus kokku
2.1. Mõju maastiku muutusest 0,075 0 0 0 0
2.2 Mõju pinnase muutusest 0,075 0 0 0 0
2.3 Mõju pinnavee kvaliteedi muutusest 0,15 0 0 0 0
2.4 Mõju pinnavee kvantiteedi muutusest 0,15 0 0 0 0
2.5 Mõju põhjavee kvaliteedi muutusest 0,5 0 0 0 0
2.6 Mõju põhjavee kvantiteedi muutusest 0,25 0 0 0 0
2.7 Mõju välisõhu kvaliteedi muutusest 0,5 0 0 0 0
2.8 Mõju mürataseme muutusest 0,45 0 0 0 0
2.9 Mõju hädaolukordadest 0,5 -3 -1,5 -1 -0,5
2.10 Kaudsed mõjud 0,35 1 0,35 1 0,35
3. Mõju sotsiaalkeskkonnale 3 0 0 0 0
3.1. Mõju maastiku muutusest 0,3 -4 -1,2 -3 -0,9
3.2 Mõju pinnase muutusest 0,05 -1 -0,05 -1 -0,05
3.3 Mõju pinnavee kvaliteedi muutusest 0,1 0 0 0 0
3.4 Mõju pinnavee kvantiteedi muutusest 0,1 0 0 0 0
3.5 Mõju põhjavee kvaliteedi muutusest 0,5 0 0 0 0
3.6 Mõju põhjavee kvantiteedi muutusest 0,35 -1 -0,35 -2 -0,7
3.7 Mõju välisõhu kvaliteedi muutusest 0,3 -1 -0,3 -1 -0,3
3.8 Mõju mürataseme muutusest 0,3 -1 -0,3 -3 -0,9
3.9. Mõju hädaolukordadest 0,5 -3 -1,5 -2 -1
3.10 Kaudsed mõjud 0,5 -1 -0,5 -1 -0,5
4.Mõju majanduskeskkonnale 1 0 0 0 0
4.1. Mõju maastiku muutusest 0,1 -3 -0,3 1 0,1
4.2 Mõju pinnase muutusest 0,04 -1 -0,04 0 0
4.3. Mõju pinnavee kvaliteedi muutusest 0,05 0 0 0 0
4.4. Mõju pinnavee kvantiteedi muutusest 0,05 0 0 0 0
4.5. Mõju põhjavee kvaliteedi muutusest 0,1 0 0 0 0
4.6. Mõju põhjavee kvantiteedi muutusest 0,17 -1 -0,17 -3 -0,51
4.7. Mõju välisõhu kvaliteedi muutusest 0,075 0 0 0 0
4.8. Mõju mürataseme muutusest 0,075 0 0 0 0
4.9. Mõju hädaolukordadest 0,17 -2 -0,34 -1 -0,17
114/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Alternatiiv 1 (sh
Alternatiiv 0 rajamine)
Mõju Mõju
Mõju hinnang Mõju hinnang
Hinnatav kriteerium Mõju kaal suurus kokku suurus kokku
4.10 Kaudsed mõjud 0,17 -1 -0,17 1 0,17
Kokku -8,37 -11,585
15.2.1 Arutelu ja järeldused
• Alternatiivide hindamisest tuleneb, et olemasolev olukord on negatiivseim
sotsiaalsele- ja majanduskeskkonnale. Eeskätt laguneva Tilgu tee lõigu pärast,
mis edasise murenemise tulemusena suure tõenäosusega tulevikus täielikult alla
kukub ja ligipääsu ära lõikab. Teelõigu edasine aktiivne kasutamine kiirendab
looduslikku protsessi ning võib tulevikus lisaks teele omada ohtu ka inimeste
varale. Majanduskeskkonda ei ole võimalik Tilgu tee nõrga kandevõime tõttu
arendada ja planeerida sellest lõigust edasi panga alla (sh Tilgu sadama
arendamine), kuna puudub alternatiivne ligipääs. Samas asukoht on siiani kena
loodusega, mitmekesine ning seal on harjunud elama ja liikuma metsloomad.
Selles osas meeldiv elu- ja suvituspaik piirkonna inimestele. Elusloodusele on
alternatiivi jätkumine väikese negatiivse mõjuga, sest protsessid saavad jätkuda
olulise inimese poolse vahele sekkumiseta. Arvestades pikemaajalise
perspektiiviga ei ole nullalternatiiv jätkusuutlik, sest omab otsest ohtu inimese
varale.
• Kavandatav tegevus on negatiivseim elusloodusele kuna suureneb üldine
liikluskoormus ja inimeste liikumine piirkonnas, rajatakse massiivne
juurdepääsutee ning tegutsetakse vahetus läheduses Muraste looduskaitsealale.
Muutub senine rahulik elukeskkond suurema asustusega alaks, kuna suur hulk
õpilasi kolitakse ümber ja hakkavad alaliselt piirkonnas elama. Samas
normidekohane uus tee tagab ohutu liiklemise ja jätkusuutliku ligipääsu
klindialusele alale, mis peab vastu ka raskeveokite liiklusele. See omakorda
omab positiivset mõju majanduskeskkonnale.
Olulist numbrilist erinevust alternatiivide vahel hindamine välja ei toonud ent
kuna planeeritav tegevus on sotsiaalse infrastruktuuri loomine olemasoleva
kaitseala vahetusse lähedusse ja seda osaliselt riivates, toimub mõju
ümberjaotumine. Sisekaitseakadeemia kolimisega lahendatakse mitmed
sotsiaalkeskkonda mõjutavaid probleeme ning seda paljuski looduskeskkonna
ning Meriküla elanike arvelt.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 115/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
16 OLULISE KESKKONNAMÕJU SEIREKS
KAVANDATUD MEETMETE JA MÕÕDETAVATE
INDIKAATORITE KIRJELDUS
Staadioni projekti koostamiseks seirata klindist väljuva ning kraavituse kaudu merre
juhitava sademevee kogust ning vajadusel kombineerida modelleerimisega.
Läbi tuleb viia minimaalselt järgmist seiret:
- Seirata kraavituse kaudu vette juhitava vee koguseid. Selleks
koostada asjakohane seirekava. Seiret alustada enne kraavide
korrastamist ning ümber tõstmist.
- Seirata planeeringuala lähipiirkonda jäävate koosluste seisundit
vähemalt üks kord aastas viie aastase perioodi vältel. Juhul, kui
seire tulemused näitavad, et kaitstavate elupaikade seisund ei
muutu või pole muutus seostatav Sisekaitseakadeemiaga.
Piirduda ühe viie aastase perioodiga. Seiret peab läbi viima
pädev ekspert ning tulemused esitada kaitsealavalitsejale. Seiret
alustada enne kraavide korrastamist ning ümber tõstmist.
Asutuse tegevuse käigus mõõdetakse erinevate sisendite ja väljundite kulu
tavapärastel viisidel (vee –ja elektrienergia mõõtmine, jäätmekoguste üle arvestuse
pidamine jne).
116/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
17 ÜLEVAADE STRATEEGILISE
PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA
KAASNEVA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE
HINDAMISE KORRALDAMISE JA AVALIKKUSE
KAASAMISE KOHTA
KSH programmi avalik väljapanek ja avalik arutelu
Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsutee ning lähiala detailplaneeringu KSH
programmi avalik väljapanek toimus 26. november – 10. detsember 2009.
Programmi valmimisest, avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest
teatati Ametlikes Teadaannetes (23.11.2009), ajalehes „Harku Valla Teataja“
(26.11.2009) ning ELLE OÜ ja AB Hoerdel OÜ kodulehel (25.11.2009).
Lähtudes KMH ja KKJSs §36 lg 3 sätestatust, küsiti programmi sisu osas seisukohta
alljärgnevas tabelis toodud asutustelt.
Tabel 17. Seisukoha küsimine KSH programmi kohta.
Organisatsioon Kontaktaadress Kirja saatnud Kuupäev
Keskkonnaamet
[email protected] ELLE OÜ 11.11.2009
Harjumaa Tervisekaitsetalitus
[email protected] ELLE OÜ 11.11.2009
Muinsuskaitseamet
[email protected] ELLE OÜ 11.11.2009
KSH programmi kohta esitasid seisukoha Muinsuskaitseamet (30.11.2009) ja
Keskkonnaamet (14.12.2009). Kirjad koos vastuskirjadega seisukohtade ja
ettepanekute arvestamise ja/või mittearvestamise kohta on esitatud KSH programmi
lisas 4 (aruande lisa 1).
Ülevaade KSH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise kohta on
esitatud programmi lisas 5 (aruande lisa 1).
16.03.2009 toimus esmakordne Sisekaitseakadeemia, selle juurdepääsutee ning
lähiala DP KSH programmi avalik arutelu. Avaliku väljapaneku ajal ja arutelu jooksul
väljendasid kohalikud elanikud tugevat vastuseisu nimetatud detailplaneeringule.
Peale avalikku arutelu otsustati, et nimetatud DP edasi ei minda ning algatatakse uus
DP. Sellega katkes ka KSH protsess ning algatati uus KSH. Eelneva programmi kohta
olid oma arvamusi esitanud mitmed kohalikud elanikud. Kuna protsess katkes, siis ei
olnud enam asjakohane nendele kirjadele vastata. Küll aga selgitati eelneva protsessi
lõppemist ning uue alustamist kirjas, mis saadeti kõigile kirja esitanutele koos uue
programmi avaliku väljapaneku ja avalikust arutelu teatega. Kirja saajad on üles
loetud samuti programmi lisas 5 (aruande lisa 1).
Programmi avalik arutelu toimus 10. detsembril 2009 Muraste külas
Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledži saalis. Avaliku arutelu protokoll koos osalejate
nimekirjaga on esitatud programmi lisas 6 (aruande lisa 1). KSH programmi täiendati
avalikul väljapanekul ning arutelul tehtud ettepanekutega ning teisi märkusi
arvestatakse KSH aruande koostamisel.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 117/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Pilt 12. KSH programmi avalik arutelu (ELLE 10.12.2009)
Avaliku väljapaneku ajal esitati KSH programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja
küsimusi. Avalikul arutelul esitatud küsimustele vastati kohapeal. Kirjalikult laekunud
küsimustele vastati kirjalikult. Asjakohased ettepanekud, vastuväited võeti arvesse
ning mitteasjakohaste ettepanekute ja vastuväidete mittearvestamist põhjendati
kirjalikult vastuskirjades. Nii laekunud kirjad kui ka vastused neile kirjadele on lisatud
programmi lisas 7 (aruande lisa 1).
KSH programm kiideti heaks 01.04.2010 Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni
poolt kirjaga HJR 6-8/15745 (lisatud aruandele lisas 1).
KSH aruande I avalik väljapanek ja avalik arutelu
Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsutee ning lähiala detailplaneeringu KSH
aruande esimene avalik väljapanek toimus 1.juuli – 2. august 2010. Aruande
valmimisest, avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest teatati Ametlikes
Teadaannetes (13.07.2010), ajalehes „Eesti Päevaleht“ (15.07.2010) ning ELLE OÜ
kodulehel (01.07.2010). KMH ja KKJS seaduse § 37 kohast teavitamist on kirjeldatud
käesoleva aruande lisas 7. Naaberkinnistute omanikke teavitas Harku Vallavalitsus.
Aruande avalik arutelu toimus 3. augustil 2010 Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledži
saalis. Avaliku arutelu protokoll koos osalejate nimekirjaga ning arutelu ettekannete
slaididega on esitatud aruande lisas 8. KSH aruannet täiendati avalikul väljapanekul
ja arutelul tehtud ettepanekutega.
KSH aruande avaliku arutelu ajal saabusid kirjad Muinsuskaitseametilt,
Terviseametilt, Andres Alajaanilt, Ragnar Põllult ja Armin Mutlelt. Kõik kirjad ning
nende vastused on esitatud lisas 9.
Harku Vallavalitsus esitas KSH aruande Keskkonnaametile heakskiitmiseks
03.11.2010 (kiri nr 8-1/4407). Keskkonnaamet tagastas 10.11.2010 KSH aruande
puuduste kõrvaldamiseks (HJR 6-8/43035-2). Peale aruande täiendamist esitas
Harku Vallavalitsus 09.02.2011 (kiri nr 11.-1.1/593) KSH aruande uuesti
heakskiitmiseks. Keskkonnaamet vastas 11.03.2011 kirjaga nr HJR 6-8/10/43035-4,
et KSH aruannet on vajalik täiendada. Samuti viidati vajadusel korraldada uus KSH
avalik arutelu kuna planeeringulahendus on oluliselt muutunud.
118/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
Pilt 13. KSH aruande I avalik arutelu
KSH aruande II avalik väljapanek ja avalik arutelu
Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsutee ning lähiala detailplaneeringu KSH
aruande teine avalik väljapanek toimus 11. mai - 01. juuni 2011 Harku
Vallavalitsuses (Ranna tee 1 Tabasalu), KBT Ehitusprojekt OÜ kontoris (Kadaka tee
44a Tallinn), ELLE OÜ kontoris (Liivalaia 21-40 Tallinn), Harku Vallavalitsuse
veebilehel www.harku.ee keskkonnainfo keskkonnamõju hindamised all ja ELLE OÜ
kodulehelt www.environment.ee alajaotusest Avalik Teave. Aruande valmimisest,
avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest teatati Harku Vallavalitsuse
veebilehel, Ametlikes Teadaannetes (06.05.2011) ja ajalehes „Harku Valla Teataja“
(12.05.2011). KMH ja KKJS seaduse § 37 kohast teavitamist on kirjeldatud käesoleva
aruande lisas 13. Naaberkinnistute omanikke teavitas Harku Vallavalitsus sõltuvalt
varasematest kontaktidest e-posti või tavaposti teel.
Aruande avalik arutelu toimus 02. juunil 2011 Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledži
auditooriumis nr A-300. Avaliku arutelu protokoll koos osalejate nimekirjaga ning
arutelu ettekannete slaididega on esitatud aruande lisas 14. KSH aruannet täiendati
avalikul väljapanekul ja arutelul tehtud ettepanekutega.
KSH aruande avaliku arutelu ajal saabusid kirjad, Terviseametilt, Kristjan Aiastelt,
Ragnar Põllult, Kuno Taberlandilt ja Mairold Vaigult. Kõik kirjad ning nende vastused
on esitatud lisas 15.
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 119/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
18 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISEL
HINDAMISEL JA ARUANDE KOOSTAMISEL
ILMNENUD RASKUSED
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise puhul võib kõige suuremaks
raskuseks pidada kavandatava tegevuse asukohavalikut. Otsus tellida
detailplaneering Sisekaitseakadeemia kolimiseks praeguse Politsei- ja
piirivalvekolledži Muraste kooli territooriumile on tehtud varajasemas
planeerimisetapis. Selles otsustusprotsessis ei ole keskkonnamõju hindajatele
teadaolevalt erinevate võimalike asukohtade kaalumisel arvestatud ühe kriteeriumina
ka keskkonda. Seega ei ole võimalik toetuda ühelegi analüüsile, millest selguksid
pakutava asukoha eelised kavandatava tegevuse elluviimiseks selles asukohas.
Sellest tulenevalt on käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise juures
äärmiselt keeruline tulla tagasi otsustusprotsessi eelnevatele etappidele ja käsitleda
asukohavalikut.
Teise raskusena tuleb märkida asjaolu, et Muraste looduskaitseala kohta suuresti
puuduvad inventuuriandmeid. Kuna KSH metoodika näeb ette olemasolevate
andmete kasutamist ning originaaluuringud väljuvad töö piirest, eriti kavandatava
tegevuse alaga piirneval ala, siis selle tulemusena oli raskendatud kavandatavast
tegevusest tuleneva mõju hindamine looduskaitsealale, selle kaitse eesmärkide
saavutamisele.
Kolmanda raskusena väärib mainimist asjaolu, et detailplaneeringu etapis
planeeritakse tegevus vastavalt DP mahtudele, see ei sisalda detailset
informatsiooni, mis selgub alles järgnevates projekteerimise etappides. Sellest
tulenevalt on KSH käigus võimalik anda hinnanguid teatavalt üldistatuse tasemel ja
anda soovitusi võimalike uuringute läbi viimiseks siis, kui vajalik sisendinfo on
selgunud. Eriti on problemaatiline rajatava juurdepääsutee tehnilisi lahendusi.
Olulise raskusena võib välja tuua ka erinevate osapoolte arusaama keskkonnamõju
strateegilisest hindamisest, selle vajadusest, ulatusest, eemärkidest jne.
120/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
19 KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) objektiks on Harju
maakonnas Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu
tee ning lähiala detailplaneering. Nimetatud detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegiline hindamine (KSH) on algatatud Harku Vallavolikogu 24. septembri
2009. a otsusega nr 95.. Sama korraldusega algatati detailplaneering ning kinnitati
detailplaneeringu lähteülesanne. KSH algatamise aluseks on keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (algviide: RT I 2005, 15, 87)
(edaspidi KMH ja KKJSs). Harku Vallavalitsus eeldab, et kavandatav tegevus on
olulise keskkonnamõjuga. Planeeritavat ala ümbritseb osaliselt Natura 2000
võrgustikku kuuluv Muraste looduskaitseala.
Detailplaneeringuga nähakse ette kavandava tegevuse põhimõttelised lahendused,
et kolida siiani peamiselt Tallinnas, Kase 61, asuva Sisekaitseakadeemia (sh teistest
asukohtades asuvad õppeasutused) ümber praeguse Sisekaitseakadeemia
Piirivalvekolledži territooriumile Muraste külas. Sisuliselt tähendab see
haridusasutuse toimimiseks vajalike õppe- ja eluhoonete, spordihoonete ja teiste
õppeasutuse eesmärke täita aitavate rajatiste ja tehnovõrkude rajamist. Lisaks on
vajalik õppekompleksi juurdepääsu lahendamine.
Käesolevas keskkonnamõju strateegilises hindamises on käsitletud ja võrreldud
kahte arengualternatiivi:
Alternatiiv 0 - Nullalternatiivi all mõistetakse keskkonnamõju strateegilise
hindamise puhul olukorda, kus planeerimisdokumenti ei kehtestata ning
kavandatavat tegevust ei toimu. Detailplaneeringu ala seisund ei ole siiski ajas
muutumatu. Kui detailplaneeringut ellu ei viida, toimuvad (jätkuvad) nii teatud
looduslikud kui inimeste põhjustatud protsessid. Kindlasti on vajalik analüüsida Tilgu
tee rekonstrueerimise käigus muudetud veerežiimi mõju liivakivi klindile. Suure
tõenäosusega on tee rekonstrueerimisega veerežiimi muudetud selliselt, et see
kiirendab liivakivi klindi varisemist.
Alternatiiv 1 - detailplaneeringuga vastavalt lähteülesandele kavandatav tegevus,
kus detailplaneeringu alale rajatakse vajalikud hooned ja rajatised ning
moderniseeritakse osaliselt vana ja rajatakse uus tee.
Nullalternatiivi mõju metsale, elupaikadele, taimestikule ja loomastikule on nõrgalt
negatiivne, eeldusel, et alal lastakse vabalt areneda. Negatiivne mõju tuleneb
eeldusest, et Piirivalvekolledž jääb tegutsema ka nullalternatiivi korral (sh koerad).
Mõju inimese tervisele on pigem negatiivne suure hädaolukorra tõttu. Sotsiaalsele
keskkonnale on mõju välistavalt negatiivne. Negatiivne mõju avaldub inimeste
varale.
Kavandatava tegevuse mõju tuleneb nii ehitusaegsest tegevusest (peamiselt
lühiajaline mõju) kui sellele järgnevast ehitiste kasutussevõtust (pikaajaline mõju).
Ehitustegevusega kaasnevad peamised tagajärjed on: tee laienduste rajamisel
eemaldatavate puude maha võtmine. Kaasnev maastiku muutus, liigvee
ärajuhtimine, tolm ja teised heitmed välisõhku, ajutine mürataseme tõus, ehitus- ja
raietööde jäätmed ning ajutine transpordikoormuse tõus juurdepääsuteedel.
Elamute ekspluatatsiooni olulisemad tagajärjed on: olme- ja haljastusjäätmete teke,
veekasutus, reovee ja sademevee teke, suurenenud transpordikoormus, olmemüra
ning energiatarve. Reoveepuhasti rekonstrueerimine on eelduseks
kavandatud tegevuse rakendumiseks.
Võib tõdeda, et Muraste looduskaitsealal Natura 2000 kaitstavate elupaigatüüpide
*2130 – hallid luited, *9010 – vanad loodusmetsad ja *9180 – rusukallete ja
jäärakute metsad, pinnaveerežiimi kavandatava tegevusega ei mõjutata. Mõningane
mõju võib tekkida elupaigatüübile 9080 – soostuvad ja soo-lehtmetsad, seoses
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 121/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
planeeritava staadioni kuivendamisega. Seda mõju on võimalik leevendada kui
staadioni pinna tasaseks planeerimisel kaitsealaga piirnevat maapinda ei alandada ja
piirdekraavi (nõva) mullavall tõstetakse kaitseala poolsele kaldale.
Uue juurdepääsutee rajamisel pangast läbimurde tegemisega suunatakse
platoopealsest valgalast küllaltki suur osa ühest kohast pangast alla. Siin tuleb
arvestada sellega, et vee ärajuhtimise rajatised vastaksid maksimaalse vooluhulga
läbilaskmiseks.71 Enne hoonete rekonstrueerimist tuleb rajada uus
juurdepääsutee, et vähendada koormust Tilgu tee osale, mis jääb Tallinn-
Rannamõisa-Kloogaranna maantee ja uue juurdepääsutee vahele. Juurdepääsutee
tuleb rajada selliselt, et välditakse Tilgu tee kasutamist. Teeprojekti koostamise
käigus tuleb määrata võimaliku müra ja vibratsiooni teke ning hajumine.
Teeprojekti koostamise käigus korraldada vähemalt üks avalikustamine.
Samuti kaaluda võimalike keskkonnamõjude hindamiseks KMH
algatamist.
Detailplaneeringu elluviimisega kaasneb negatiivne mõju looduskeskkonnale läbi
Muraste looduskaitseala. Inimese tervisele võib mõju pidada pigem positiivseks, sest
väheneb avariioht kitsa tee kasutamisest. Lisaks suureneb võimalus edendada
tervist. Sotsiaalsele keskkonnale on mõju endiselt negatiivne ent võrreldes
olemasoleva olukorraga väiksem. Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteest uue
teeni, väheneb oluliselt Tilgu tee liiklusintensiivsus, mis eeldatavasti vähendab
koormust liivakivipaljandile ning suurendab selle püsimist. See tagab inimeste vara
säilimise pikema aja jooksul. Majanduskeskkonnale võib mõju lugeda positiivseks.
Uus tee annab võimalus arendada Tilgu sadamat.
Keskkonnaeksperdid järeldavad oma töö tulemusena, et keskkonna seisukohalt ei
ületa kavandatav arendus eeldatavalt õigusaktides kehtestatud lubatud piirväärtusi
ning üldiselt looduse taluvusvõimet. Seda eeldusel, et tegevus viiakse
põhimõtteliselt ellu KSH aluseks olnud detailplaneeringu mahus, võetaks arvesse
peatükis 14 esitatud soovitusi ning ei muudeta oluliselt olemasolevat veerežiimi.
Lõpliku otsuse kavandatava tegevuse lubamise osas teevad Harku Vallavolikogu,
detailplaneeringu kehtestajana, ja Keskkonnaamet Muraste looduskaitseala
valitsejana. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on üks abivahend
otsuse tegemisel ent mitte ainus.
71
EKSPERTHINNANG Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee
ning lähiala detailplaneeringu tegevuste mõju pinnaveele ja Natura loodusala elupaigatüüpidele. Kalev
Raadla, 2011
122/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
20 KASUTATUD MATERJALID
Õigusaktid
Vabariigi Valitsuse 30. mai 2000. a määrus nr 175 „Rannamõisa maastikukaitseala
kaitse-eeskiri“
Vabariigi Valitsuse 18. augusti määrus nr 220 „Muraste looduskaitseala kaitse alla
võtmine ja kaitse-eeskiri“
Avalikud andmebaasid ja registrid:
Eesti Looduse Infosüsteem, http://eelis.ic.envir.ee/w4/
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi avalikud andmed, http://www.emhi.ee/
Kultuurimälestiste riiklik register, http://register.muinas.ee/
Maa-ameti kaardiserveri rakendused, http://www.maaamet.ee
Keskkonnaregister, http://register.keskkonnainfo.ee
Planeerimis- ja arendusdokumendid:
Harju alamvesikonna veemajanduskava 2008
Harku valla arengukava 2002-2012
Sweco Eesti (2007). Harku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava. Harku.
Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering. Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused. Seletuskiri. Tallinn, 2003
Muu:
Harku valla kodulehekülg, http://www.harku.ee
Eestimaa Looduse Fond (2007). Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride
uuring. Tartu
Hendrikson & Co (2007). Harku valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruanne. Tartu-Tabasalu
Kalda, A., Paal, J. Kaitset vajavad metsakooslused. - Eesti Mets, 1997, 8, 10-16
Peterson K. „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“.
Säästva Eesti Instituut, 2006
Põhja-Eesti klint. Kalle Suuroja, OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, 2005
Ehitusgeoloogiline uurimistöö, ENSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse Autobaasi
Rannamõisa puhkebaas. RPI Eesti Maaehitusprojekt, Tallinn, 1976
Ehitusgeoloogiline uurimistöö, ENSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse Autobaasi
puhkebaas. Riiklik Ehitusuuringute Instituut, Tallinn, 1981
Puurkaevu pass puuraugule, mis asub Suurupi ps. MN Asjadevalitsuse puhkebaasi
territooriumil. ENSV Geoloogia Valitsus
VASAB 2001 (Vision and Strategies around the Baltic Sea 2001)
http://www.vasab.org/ (vaadatud 12.02.2009)
Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 123/124
Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Heakskiitmiseks
21 LISAD
Lisa 1. KSH programm koos lisadega, s.h. detailplaneeringu ja KSH algatamise otsus ning
programmi avalikustamisega seotud dokumendid
Lisa 2. KSH aruandes kasutatud lühendid ja terminid
Lisa 3. Välisõhu saaste hindamise metoodika
Lisa 4. Müra hindamise metoodika
Lisa 5. Välisõhu saaste hajumiskaardid
Lisa 6. Müra hajumise kaardid
Lisa 7. KSH aruande I avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitamine
Lisa 8. KSH aruande I avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri
Lisa 9. KSH aruande kohta esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning
vastused nendele kirjadele
Lisa 10. Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning
lähiala detailplaneeringu tegevuste mõju pinnaveele ja Natura loodusala
elupaigatüüpidele. (Kalev Raadla eksperthinnang)
Lisa 11. Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning
lähiala detailplaneeringu Natura hindamine. (Ramboll Eesti AS)
Lisa 12. Kirjavahetus heakskiitmisega seoses
Lisa 13. KSH aruande II avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitamine
Lisa 14. KSH aruande II avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri
Lisa 15. KSH täiendatud aruande kohta esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused
ning vastused nendele kirjadele
124/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ
HARKU VALLAVALITSUS
Maanteeamet Teie 3.03.2020 nr 15-2/20/5419-2
e-post:
[email protected]
Meie kuupäev digiallkirjas nr 10-7/1240-1
Harku vallas riigitee 11414 Tilgu 2,07-3,22 kilomeetril möödasõidulaiendite rajamiseks
nõuete väljastamata jätmise vaidlustamine
A. Taotluse Maanteeametile esitamine ja sellele vastamine
27. jaanuari 2020. a e-kirjas palus Harku vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) Maanteeametil
väljastada tehnilised tingimused Harku vallas, Tilgu teel möödasõidukohtade projekteerimiseks
vastavalt manuses olevale detailplaneeringu põhijoonisele.
E-kirjale oli lisatud koostatava Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsu tee ning lähiala
detailplaneeringu põhijoonis „Tilgu tee lõik Piirivalvekool-Kivivabriku“ dwg-vormingus.
Nimetatud joonisel olid näidatud Tilgu teel kavandatud möödasõidulaiendite asukoht ja kuju.
Tegemist oli viie kiilja möödasõidulaiendiga Tilgu tee 2,07-3,22 kilomeetril, teisisõnu
vahemikus Tilgu tee 53 kinnisasi – Kivivabriku kinnisasi.
Möödasõidulaiendite laius oli u 2 meetrit ja pikkus täislaiuses u 20 meetrit.
Laiendite kogupinda arvestades oleks juurde ehitatud 250-300 m2 kattega teed.
Maanteeamet vastas vallavalitsuse taotlusele 3.03.2020 kirjaga. Kirjas väljendub otsustus jätta
Harku vallas riigiteel 11414 Tilgu km 2,07-3,22 möödasõidulaiendite rajamiseks taotletavad
nõuded väljastamata (edaspidi ka MA otsus).
MA otsuses leiti järgmist:
- olete taotlenud Maanteeametilt nõudeid 11414 Tilgu teele km ca 2,07-3,22 möödasõidu-
kohtade projekteerimiseks vastavalt „Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsu tee ning
lähiala detailplaneeringule“ (vt Lisa DP põhijoonis);
- Maanteeamet on seisukohal, et antud juhul ei saa „Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsu
tee ning lähiala detailplaneeringu“ liikluslahendust siduvaks lugeda, sest detailplaneering ei
ole jõudnud juurdepääsuteede osas kehtestamiseni;
- samuti on peale detailplaneeringu koostamist toimunud oluline sisuline muudatus - endise
Sisekaitseakadeemia asemele kavandatakse kooli, mille puhul on tegemist liiklusohutuse
seisukohalt tundliku objektiga, - nimetatud asjaoluga ei ole detailplaneeringu koostamisel
arvestatud;
- Maanteeameti hinnangul ei ole tänases kontekstis (juurdepääs koolile) möödasõidutaskutega
lahendus liiklusohutuse kaalutlustel sobilik;
- selgitame, et liikluslahendus peab tagama turvalisuse kõikidele liiklejagruppidele;
- antud juhul ei taga kitsa sõiduosaga Tilgu teele (tee asfaltkatte laius on ca 5,0 meetrit, sellest
sõidukitele markeeritud sõidetav osa ca 4,0 meetrit) möödasõidutaskute lisamine toimivat
lahendust, st lahendus ei ole liiklejatele igas olukorras reaalselt kasutatav ning võib tuua kaasa
ohtlikud olukorrad ja tekitada täiendavaid probleeme, -seda eriti tipptundidel, kus liiklus-
sagedus on suur ning liiklusvoog pidev;
- samuti tuleb arvestada asjaoluga, et Tilgu teel liiklevad sõidukid ning kergliiklejad ühises
liiklusruumis, st puudub jalgratta- ja jalgtee;
- eeltoodust tulenevalt vajab detailplaneeringus välja pakutud Tilgu tee liikluslahendus
ajakohastamist ning arvestamist muutunud olukorraga (kooli rajamine);
- Maanteeamet on seisukohal, et liiklusohutuse kaalutlustel tuleb Tilgu teed laiendada ca 1 m
võrra, so 6 meetrini, mis võimaldab nn „2-1 sõidurada“ markeeringu abil tagada ohutumad
liiklemistingimused sh täiendava liiklusruumi nii sõidukitele kui markeeritava sõiduosa
kõrval liiklevatele kergliiklejatele;
- lisaks tuleb teele ette näha täiendavad rahustavad meetmed (näiteks künnised vms);
- ühtlasi edastan teadmiseks info, et Maanteeameti tellimisel koostatakse 11414 Tilgu tee km
0,0-3,778 püsivuse eksperthinnangut, mis valmib eeldatavalt juunis;
- eksperthinnangus tehtavate järelduste ning kavandatavate meetmetega tuleb liikluslahenduse
kavandamisel arvestada;
- samuti edastan info, et riigitee tunnustele mittevastav 11414 Tilgu tee km 0,0-3,8 on kantud
kohaliku omavalitsuse üksustele üle antavate kõrvalmaanteede nimekirja.
B. Maanteeameti otsuse vaidlustamine
Vallavalitsus MA otsusega ei nõustu, vaidlustades selle tervikuna.
Vallavalitsus palub Maanteeametil 3.03.2020 otsus üle vaadata, kehtetuks tunnistada ning
väljastada vallavalitsuse taotletud tehnilised tingimused Harku vallas, Tilgu teel viie
möödasõidulaiendi projekteerimiseks taotlusele lisatud joonisel näidatud kohtades.
Möödasõidulaiendite kuju, arv ja paiknemine võib konstruktiivses koostöös Maanteeametiga ka
muutuda, kui selle aluseks on tõsiseltvõetavad põhjendused. Näiteks looduslik olukord või
Muraste looduskaitsealal kehtivad kasutuspiirangud.
C. Vaidlustuse põhjendused
c.1. Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsu tee ning lähiala detailplaneering
Vallavalitsus nõustub, et Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsu tee ning lähiala
detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) liikluslahendus ei ole siduv, kuna
detailplaneeringut ei ole Tilgu tee osas kehtestatud.
Vallavalitsuse taotlus Maanteeametile oli üsna lühisõnaline. Siiski on Maanteeamet mõistnud,
milleks vallavalitsus tehnilisi tingimusi taotleb, jätmata täiendavate andmete saamiseks
vallavalitsuse poole pöördumata.
Maanteeamet oli 2017. a toimunud detailplaneeringu osalisest kehtestamisest teadlik.
Vallavalitsus teavitas Maanteeametit sellest oma 04.10.2017 kirjaga nr 13-4/17/3811.
Seega sai vallavalitsuse taotluses sisaldunud detailplaneeringu põhijoonisele viitamist pidada
oluliseks vaid kontekstis, et vallavalitsus kavandab ehitiste rajamist, mille paiknemise ja kuju
osas on erialateadmistega isikud varem oma seisukoha andnud (vt ka edasine tekst), ning mille
osas on varem Maanteeametiga suheldud. Tegemist ei ole ehitistega, mille rajamise soov oleks
Maanteeametile üllatuslik.
Asjaolu, et kavandatava osas puudub kehtestatud detailplaneering, ei anna alust tingimuste
väljastamisest keeldumiseks.
Möödasõidulaienduste rajamise näol ei ole tegemist tegevusega, milleks oleks
planeerimisseaduse § 125 või üldplaneeringu kohaselt kohustuslik detailplaneeringu koostamine.
Tilgu tee kõnealune lõik ei paikne ka üldplaneeringu kohaselt tiheasustusalas.
2017. a on Maanteeamet oma 04.12.17 kirjas nr 15-2/17-00012/732 vastanud detailplaneeringu
osalise kehtestamise soovile lõppkokkuvõttes järgmiselt: „arvestades asjaoluga, et osalise
kehtestamise eesmärk on vaid krundipiiride kehtestamine ning teadmisega, et lisaks
krundipiiride kehtestamisele ei hakata osaliselt kehtestatud detailplaneeringuga muus osas
realiseerima antud ehitusõigust (st ei toimu parklate ja hoonete väljaehitamist, mis tooks kaasa
liiklussageduse olulise tõusu riigiteel ning vajaduse rajada uus juurdepääsutee) ei vaidlusta
Maanteeamet Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsutee ning lähiala planeeringu osalist
kehtestamist.“
Sellega on Maanteeamet ühtlasi möönnud, et Tilgu tee 53 paikneva senise hoonestuse
kasutamisega ei saa liiklussagedus Tilgu teel võrreldes varasemaga oluliselt tõusta, mistõttu ei
osutu vajalikuks uue juurdepääsutee rajamine.
Kui küsida, miks ja kuidas jõuti detailplaneeringu koostamisel Tilgu teel viie möödasõidulaiendi
ettenägemiseni, välistades Tilgu tee kogupikkuses laiendamise, siis sellele annab vastuse
2011. a koostatud Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee
ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise aruanne (edaspidi KSH
aruanne - lisa 1) ja selle põhjal koostatud detailplaneeringu seletuskiri.
KSH aruandes on märgitud, et keskkonnamõju strateegilise hindamise ja detailplaneeringu
koostamise protsessi alguses toimus kavandatava tegevuse võimalike alternatiivsete
ligipääsuteede eelhindamine. Selle käigus arvestati kõigi piirangutega. Alternatiivide valikul
arutati erinevaid võimalusi ning jõuti reaalsete alternatiivideni, mis vastavad arendaja
kavandatava tegevuse eesmärgile1.
Ebareaalseks hinnati muuhulgas juurdepääsu lahendamine täies ulatuses mööda Tilgu teed,
leides, et:
- Tilgu tee on 3,3-4,6 m laiune musta kattega sõidutee, mis ei vasta tänapäevastele nõuetele;
- arvestades planeeritud bussiliiklust ning suurenevat autoliiklust, tuleks Tilgu tee laiust kogu
ulatuses suurendada;
- Tilgu tee paikneb osaliselt varisemisohtlikul kaldajärsakul;
- erinevatel hinnangutel on Tilgu tee kiirendanud järsaku loomulikku lagunemist ning rikkunud
ala hüdrodünaamilist režiimi;
- kõige problemaatilisemaks võib lugeda teelõiku kaitsealuste Tilgu koobaste juures, kus tee
laiendamine on ebasoovitav ja keeruline;
- trassivalik kogu ulatuses piki Tilgu teed pole seetõttu majanduslikel, tehnilistel ja keskkonna-
kaitselistel põhjustel otstarbekas;
- ebareaalseks muutus ka Tilgu tee laiendamine ning kergliiklustee rajamine Muraste
looduskaitseala piires; ebareaalseks muutus alternatiiv seetõttu, et Keskkonnaamet
kaitsealavalitsejana ei ole tee laiendamise nõus ehk ei anna vastavasisulist kooskõlastust;
Muraste LKA kaitse-eeskirja kohaselt pole aga tee laiendamine valitseja nõusolekuta
võimalik.
Detailplaneeringu seletuskirjas on märgitud, et:
- KSH aruande tulemusena on planeeringuga ette nähtud jätta Tilgu tee Muraste
looduskaitsealas olemasoleva laiusega, rajades sinna vaid möödasõidukohad;
- Muraste looduskaitsealal paiknevaid kuivenduskraave ei tohi puhastada ega süvendada
säilitamaks looduskaitseala niiskusrežiimi;
- jätta juurdepääsutee, mis kulgeb läbi Muraste looduskaitseala, olemasoleva laiusega rajades
sinna viis möödasõidu kohta laiusega 2,0 m ja pikkusega 20,0 m (kokku ca 300 m2);
1
Detailplaneeringuga kavandati juurde: ühiselamuid u 2500 m 2, õppekorpuseid u 7050 m2, lasketiiru ja
taktikakeskus u 2000 m2, ujula u 1400 m2, garaažid, töökojad u 1200 m2, välikoolituspolügon u 3000 m2,
tuletõrjedepoo 1000 m2. Kogu keskus oli mõeldud u 1000 inimese tarbeks. Planeeritud liikluskoormus oli kuni 1000
autot/ööpäevas.
- möödasõidukohad on valitud selliselt, et võimalikult vähesel määral kahjustada Muraste
loodukaitseala nii kasvukeskkonda kui ka ala niiskusrežiimi.
c.2. MA otsuse vastavus tehniliste tingimuste andmisest keeldumise õiguslikele alustele
Kuna vallavalitsus taotles Maanteeametilt tingimusi Tilgu tee osaliseks laiendamiseks
ehitusprojekti koostamiseks (ehk sisuliselt projekteerimistingimusi), siis on asjakohane hinnata
MA otsuses esitatud põhjenduste tõsiseltvõetavust ka ehitusseadustikus sätestatud
projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluste olemasolust või puudumisest lähtuvalt.
Ehitusseadustiku §-s 32 on sätestatud projekteerimistingimuste andmisest keeldumise järgmised
alused:
1) on algatatud planeering ja sellega seoses on kehtestatud ajutine ehituskeeld;
2) projekteerimistingimuste taotlus ei vasta üldplaneeringule;
3) projekteerimistingimuste taotlus ei vasta EhS §-s 27 esitatud tingimustele;
4) projekteerimistingimuste taotlus ei vasta õigusaktist või ehitise asukohast tulenevatele
avalik-õiguslikele kitsendustele;
5) projekteerimistingimuste alusel kavandatav ehitis võib ülemäära riivata kolmanda isiku
õigusi;
6) EhS § 31 lõike 4 punktis 1 nimetatud asutus on jätnud projekteerimistingimuste eelnõu
kooskõlastamata ja eelnõu muutmine ei ole võimalik;
7) projekteerimistingimuste alusel kavandatava ehitisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida
ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada;
8) projekteerimistingimuste taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad
projekteerimistingimuste andmise otsustamist, või
9) projekteerimistingimusi soovitakse anda lisaks riigi või kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringule.
Sellised või sarnaseid aluseid ei ole MA otsuses välja toodud.
Samuti puudub MA otsuses Tilgu teel sõidukite liikumise ohutuse tagamisel põhinev kaalumine,
mille:
1) ühel kaalukausil on lähiajal kuni viie möödasõidulaiendi Harku valla rahastamisel rajamine
ja
2) teisel kaalukausil on pärast tee püsivuse eksperthinnangu eeldatavalt juunis valmimist tee
kogupikkuses 6 meetrini laiendamine ning muud tee-ehitustööd, mille teostamises ja
valmimise ajas puudub igasugune kindlus, arvestades, et Tilgu tee näol on tegemist riigi
kõrvalmaanteega, mille sõidetavuse ja nõuetele vastavuse peab tagama riik -kes ei ole aga
siiamaani näidanud üles soovi Tilgu teed rekonstrueerida.
c.3. Vallavalitsuse MA otsuse kujundamisse kaasamata jätmine ja ära kuulamata jätmine
MA otsuses on mh tuginetud asjaolule, et endise Sisekaitseakadeemia asemele kavandatakse
kooli, mille puhul on tegemist liiklusohutuse seisukohalt tundliku objektiga, - nimetatud
asjaoluga ei ole detailplaneeringu koostamisel arvestatud.
Vallavalitsus ei ole esitanud Maanteeametile kooli puudutavat teavet. Maanteeamet ei ole selle
teabe saamiseks ka vallavalitsuse poole pöördunud.
Vallavalitsuse töötaja helistas 17. või 18. veebruaril 2020. a ise Maanteeametisse kirja koostajale
ning siis selgus, et vastuskiri on koostatud ja allkirjastamisel.
Kirja koostaja märkis ka, et vallavalitsuse taotlust selliselt lahendada ei saa ja, et Muraste kooli
hoolekogu esimees on nendega korduvalt rääkinud ning head infot andnud – kui palju tuleb
õpilasi, kui palju autosid jms.
Juhul kui Maanteeamet oleks pidanud vallavalitsuse taotlust puudulikuks, oleks tulnud anda
vallavalitsusele aeg puuduva teabe edastamiseks.
Muraste kooli hoolekogu esimees pöördus 14.01.2020. a Tilgu tee koolile juurdepääsuks
kasutamise teemal Maanteeameti poole. Maanteeamet vastas pöördumisele 16.01.2020. a.
Seega oli vallavalitsuse taotluse esitamise ajaks (27.01) Maanteeametile kooli laienemise
teemaline teave mujalt laekunud. Asjakohane oleks olnud sellise teabe taotluse lahendamisel
tähtsustamisel asjaolude täpsustamiseks vallavalitsuse poole pöörduda.
Vallavalitsus oli ühest küljest taotluse esitaja ning teisest küljest Muraste kooli pidaja, olles
seetõttu õigustatud Muraste kooli Merikülla laienemise küsimuses täpset teavet andma.
Maanteeamet ei edastanud MA otsuse eelnõud vallavalitsusele ärakuulamiseks, mis oleks
viimase võimalusena andnud vallavalitsusele võimaluse esitada teavet ja vastuväiteid, mis oleks
võinud viia Maanteeameti teistsuguse otsuse tegemiseni.
c.4. Muraste kooli hoolekogu pöördumine ja selle taust
Muraste kooli hoolekogu esimees pöördus 14.01.2020. a Tilgu tee koolile juurdepääsuks
kasutamise teemal Maanteeameti poole.
Pöördumisest nähtus, et selle esitajaks oli Mart Eensalu / Muraste Kool / hoolekogu esimees.
Pöördumisest võis tekkida arusaam, et selle esitajaks on Muraste kool.
Selliselt kajastati pöördumist ka Maanteeameti dokumendiregistris. Registris on märgitud, et
sissetuleva kirja saatja ja vastuskirja adressaat on Muraste Kool. Tegemist on olnud „Muraste
kooli pöördumisega seoses 11414 Tilgu teega.“
Selline seisukoht on ekslik. Muraste kooli hoolekogu esimees ei esinda Muraste kooli.
Hoolekogu õigused ja kohustused (pädevus) on sätestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
§ 73 lõikes 11.
Hoolekogu:
1) osaleb kooli arengukava ettevalmistamisel ning annab selle kohta enne kinnitamist oma
arvamuse;
2) annab arvamuse kooli põhimääruse kehtestamiseks ja muutmiseks;
3) annab arvamuse kooli õppekava kehtestamiseks ja muutmiseks, sealhulgas nõusoleku muuta
PGS §-s 15 sätestatud korras õppeainete nimistut;
4) annab nõusoleku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis;
5) annab arvamuse kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõule;
6) annab nõusoleku valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud koolivaheaegade
muutmiseks;
7) annab arvamuse kooli kodukorra kehtestamiseks ja muutmiseks;
8) kehtestab kooli õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal
töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra;
9) annab arvamuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra
kohta;
10) annab arvamuse munitsipaalkooli eelarve projekti kohta;
11) annab arvamuse arenguvestluse korraldamise tingimuste ja korra eelnõu kohta;
12) annab arvamuse kooli sisehindamise korra kohta;
13) annab arvamuse kooli palgakorralduse põhimõtete kohta;
14) annab arvamuse õpilaskodu kodukorra kohta;
15) annab hinnangu huvitegevuse, pikapäevarühma ja õpilaskodu vajaduse ja töökorralduse
kohta;
16) annab arvamuse kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise kohta;
17) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid ning
teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.
Seega on kooli hoolekogul kindlad ülesanded, mille hulka ei kuulu kooli esindamine. Kooli
esindaja saaks kooli laiendamise ja koolihoonele sobiva juurdepääsutee tagamise küsimustes olla
Harku vald (vallavalitsus), kui kooli pidaja.
Hoolekogu ülesanded seisnevad valdavalt vallavalitsusele või kooli direktorile arvamuse
andmises ning väljenduvad halduseväliselt üldjuhul läbi vallavalitsuse või kooli direktori
toimingute ja otsuste.
Hoolekogu ei oma iseseisvat pädevust koolile juurdepääsu küsimuses riigiasutuste poole
pöördumiseks. Küll võib hoolekogu teha vallavalitsusele ettepanekuid kooliga seotud küsimuste
paremaks lahendamiseks.
Seetõttu saaks Muraste kooli hoolekogu esimehe pöördumist käsitleda lapsevanema või
hoolekogusse kuuluvate lapsevanemate esindaja pöördumisena. Viimast eeldusel, et esineb
hoolekogu otsus, mis sellist pöördumist ette näeb.
Siinkohal on asjakohane selgitada olukorra tausta.
Harku Vallavolikogu 28. veebruari 2019 otsusega nr 22 anti vallavalitsusele ülesandeks avada
Muraste - Suurupi kandis III kooliaste ehk 7-9 klass.
Piirkonnas tegutsev Muraste kool on alates avamisest kuni seniajani olnud 6-klassiline.
Kui 2019/2020 õppeaastal tuli avada 7. klass, siis järgmisel õppeaastal lisandub 8. klass ning
ülejärgmisel õppeaastal 9. klass.
Nimetatud otsusega kohustati ühtlasi vallavalitsust kavandama III kooliastme avamine ja
pidamine:
a) Tabasalu Ühisgümnaasiumi koolitusloa alusel Muraste koolimajas või Meriküla Spordi- ja
Õppekeskuses või mujal koostöös Muraste Kooliga;
b) korraldades Muraste Kooli ümber põhikooliks, kus õpe toimub I, II ja III kooliastmel.
Käesoleval hetkel toimub lapsevanemate ja vallavalitsuse vahel vallavolikogu otsuse täitmise
viisi ja koha suhtes aktiivne mõttevahetus. Mitmed lapsevanemad, kelle lapsed õpivad Muraste
koolis, soovivad, et vallavalitsus laiendaks otsuse täitmiseks olemasolevat Muraste kooli hoonet
või rendiks kohapeal kasutamiseks moodulhooneid.
2019/2020 õppeaastal avati 7. klass Tabasalu Ühisgümnaasiumi koolitusloa alusel ajutiselt
Muraste koolis. Järgneval aastal Muraste koolis selleks ruumi ei ole.
Lähtuvalt ka majanduslikest kaalutlustest on vallavalitsus asunud selgitama, kas on võimalik III
kooliastet avada ja pidada Meriküla Spordi- ja Õppekeskuses, kus asuvad heas korras õppe- ja
toitlustusruumid. Nimetatud ruumides tegutses kuni 2016. aasta lõpuni Sisekaitseakadeemia
(varem Muraste Piirivalvekool).
2011. a koostatud KSH aruande kohaselt õppis Sisekaitseakadeemia Politsei- ja
Piirivalvekolledži Muraste Koolis u 150 õpilast, millele lisandus u 70 töötajat.
9.03.2020. a Sisekaitseakadeemiast saadud värskematel andmetel õppis Sisekaitseakadeemia
Politsei- ja Piirivalvekolledži Muraste koolis:
- 2016. a kevadel 118 õpilast ja sügisel 199 õpilast;
- 2015. a kevadel 132 õpilast ja sügisel 106 õpilast;
- 2014. a kevadel 131 õpilast ja sügisel 175 õpilast.
Lisaks toimusid kooli ruumides erinevad täiendkoolitused.
Kuna riigi plaanid muutusid, lõpetas Sisekaitseakadeemia nendes ruumides tegevuse.
Harku vald sai 2018. a keskpaigas Meriküla Spordi- ja Õppekeskuse aluse kinnisasja aadressiga
Tilgu tee 53 omanikuks, mistõttu osutus võimalikuks arvestada ka nimetatud kinnisasjaga
Suurupi-Muraste kandis III kooliastme pidamisel.
2020/2021 õppeaastal toimuks Meriküla Spordi- ja Õppekeskuses õppetöö u 100-le III
kooliastme lapsele. Järgnevatel aastatel lisanduks maksimaalselt 120 last.
Sellega ei ületaks Meriküla Spordi- ja Õppekeskuses õppivate laste koguarv 220-t.
III kooliastme õpilastele õppetööks ruumide otsimisel tuleb arvestada, et kava kohaselt valmib
2021. a augustiks Tabasalu alevikus uus algklasside õppehoone (ehitab Harku vald) ja
riigigümnaasiumi hoone (ehitab riik).
Seetõttu vabaneb 2021. a olemasolevas, Tabasalu alevikus asuvas põhikooli- ja
gümnaasiumihoones hulgaliselt täiendavaid kohti põhikooli tarbeks. See asjaolu võib vähendada
III kooliastme õpilaste arvu, kes soovivad õppida Suurupi-Muraste kandis, sh näiteks Meriküla
Spordi- ja Õppekeskuses.
Ehitisregistrist nähtuvalt paiknevad Tilgu tee 53 kinnisasjal mh:
- õppetreening baas-spordihoone, rajamise aastaga 2007, ehitisealuse pinnaga 1977 m2 ja suletud
netopinnaga 2 194,1 m2;
- Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži õppehoone, rajamise aastaga 2002,
ehitisealuse pinnaga 1804 m2 ja suletud netopinnaga 2984,7 m2.
III kooliastme Meriküla Spordi- ja Õppekeskusesse laienemine ei too kaasa uute hoonete
ehitamist ega seniste laiendamist. Tilgu tee 53 kinnisasjal paiknevad juba praegu mahukad
koolihooned, mis olid kuni 2016. a lõpuni sihtotstarbelises kasutuses.
Õppetegevuseks ei asutataks ka formaalselt uut kooli, vaid sinna laieneks olemasolev kool.
Koolihoones õppijate arv ei ületaks õpilaste arvu suurusjärku (u 200) 2016. a
Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledži Muraste Koolis.
Siiajuurde võib lisada, et 2002. a kehtestatud detailplaneering nägi ette olemasoleva Muraste
Piirivalvekooli õppekompleksi laiendamiseks uue õppehoone rajamise 150-le õpilasele.
Seega ei ole Tilgu tee 53 kinnisasjal viibivate õpilaste ja õpetajate Tilgu teel liikumine piirkonnas
uus asjaolu.
Vallavalitsus kavandab õpilaste Meriküla Spordi- ja Õppekeskusesse liikumise hõlbustamiseks
ja liikluskoormuse vähendamiseks koostöös MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskusega
bussiliini käiku andmist.
Õpilasi teenindavad tasuta bussid liiguksid Meriküla Spordi- ja Õppekeskuse ja Muraste kooli
vahel2 eelkõige hommikul ja pärastlõunal. Arvestades Tilgu tee kitsust, oleks tegemist kitsamate
bussidega, nt väikebussidega või nn SOR tüüpi bussidega.
Tilgu tee koormust Meriküla Spordi- ja Õppekeskusesse õpilaste transpordil vähendab vähemalt
alates 2021/2022 õppeaastast kui mitte varem:
- Tilgu tee 53 kinnisasja lõunast ümbritseval klindil paikneva metallist keerdtrepi
rekonstrueerimine ja sellega kaasnevalt lifti rajamine;
- Tilgu tee äärde ja klindipealsele alale kergliiklustee rajamine,
mis võimaldab klindipealsel alal elavatel õpilastel jalgsi, jalgrattaga või tõukerattaga kooli
liikuda.
Vallavalitsus tõdeb, et mitmed lapsevanemad, soovides saavutada Muraste kooli kohapeal
laiendamist, esitavad Meriküla Spordi- ja Õppekeskust õppetöö kohana halvemana näidates
kõikvõimalikke põhjendusi3, mis tooksid lõppeesmärgina kaasa Meriküla Spordi- ja
Õppekeskuse õppetegevuseks kasutamise sobimatuse.
2
Bussiliini(de) vajalik ulatus täpsustub edaspidi.
3
Nt rõhutatakse Muraste kooli 6. b klassi lapsevanemate 19.02.2020. a pöördumises, et Muraste looduskaitsealal
kehtivate reeglitega ei ole kooskõlas teede rajamine Muraste looduskaitsealale (nt lift ja Tilgu tee äärne
kergliiklustee). Kuna lapsevanemate ja laste subjektiivseid õigusi tee ja lifti rajamine ei riiva (kui need on ohutud),
Tunnustades lapsevanemaid enda ja laste huvide eest seismisel, tuleb siiski märkida, et Muraste
kooli Meriküla Spordi- ja Õppekeskusesse laienemist vastustava totaalse tegevuse tulemuseks
võib olla ka negatiivne mõju kohaliku elu arengule.
c.5. Tilgu teele möödasõidulaiendite rajamise puutumus eksperthinnanguga
MA otsuses teavitatakse ühtlasi vallavalitsust, et:
- Maanteeameti tellimisel koostatakse 11414 Tilgu tee km 0,0-3,778 püsivuse eksperthinnangut,
mis valmib eeldatavalt juunis;
- eksperthinnangus tehtavate järelduste ning kavandatavate meetmetega tuleb liikluslahenduse
kavandamisel arvestada.
Seega ei ole eksperthinnangu koostamise näol tegemist olnud MA otsuse tegemisel arvestatud
asjaoluga.
Vallavalitsus võtab tee püsivuse kohta eksperthinnangu koostamise teadmiseks.
Vallavalitsus võtab samuti teadmiseks, et Maanteeamet riigitee valdajana arvestab tulevikus
liikluslahenduse kavandamisel eksperthinnangus tehtavate järelduste ning kavandatavate
meetmetega.
Kuivõrd saaks eksperthinnangus kajastatu olla aluseks vallavalitsuse edasisele tegevusele, sõltub
vallavalitsuse poolt kavandatavast konkreetsest tegevusest ning Maanteeameti poolt mingiks
tegevuseks väljastatavates tingimustes eksperthinnangu järgimise ette nägemisest.
Eksperthinnangus esitatavate ettepanekute teostatavust võib mõjutada nii rahaliste vahendite
olemasolu kui ka nt looduskaitselised kitsendused.
Vallavalitsus rõhutab samas, et eksperthinnang on suunatud tee püsivuse kohta täiendava teabe
saamisele. Eksperthinnangu koostamise peamist põhjust on avatud Maanteeameti 16.01.2020
meilivastuses Muraste kooli hoolekogu esimehele.
Selle kohaselt on Maanteeameti senine mure olnud seotud pigem tee püsivusega, kuna kõige
kitsamas kohas astangu ääres on olnud vajumisi ning seetõttu on Maanteeamet tellinud analüüsi,
millised oleksid sobivad tehnilised lahendused tee ümberehituseks ja selle stabiilsuse tagamiseks.
Tee põhjalik ümberehitus on tulevikku suunatud kulukas protsess ning ei ole seostatav
liiklusohutuse kiireks parendamiseks kuni viie möödasõidulaiendi, mõõtmetega 2m x 20(25)m,
rajamisega. Möödasõidulaiendeid ei rajataks astangu ääres kohta, kus on olnud vajumisi.
c.6. Tilgu teele möödasõidulaiendite rajamise puutumus Tilgu tee omandi vallale
üleandmisega
MA otsuses teavitatakse ühtlasi vallavalitsust, et riigitee tunnustele mittevastav 11414 Tilgu tee
km 0,0-3,8 on kantud kohaliku omavalitsuse üksustele üle antavate kõrvalmaanteede nimekirja.
Vallavalitsus tänab teabe edastamise eest.
Tilgu tee omandi Harku vallale üleandmiseks laekus vallavalitsusele Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi 3.01.2020 kiri nr 12-7/2020/462 (edaspidi ka MKM kiri).
Kirjale oli lisatud analüüs ja üleantavate teede nimekiri.
MKM kirjas on põhjendatud mh Tilgu tee omandi vallale üleandmist järgnevalt:
„Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019–2023 näeb punktis 5.9 ette ülesande „Anname
kohalikele omavalitsustele täiendavaid ülesandeid, mida nad efektiivsemalt täita suudavad, ja
ning, et lastevanemate ülesanne ei ole kaitsta avalikku huvi, siis tekib arusaam, et esile soovitakse tuua
kõikvõimalikke asjaolusid, mis võiksid Meriküla Õppe- ja Spordikeskuse koolina kasutamist, nt sinna juurdepääsu,
takistada.
kasvatame vastavalt ka tulubaasi“. Selle raames tuleb majandus- ja taristuministril esitada
Vabariigi Valitsusele märtsis käesoleval aastal analüüs ja ettepanekud riigitee tunnustele
mittevastavate riigiteede üleandmiseks kohaliku omavalitsuse üksustele.“
MKM kirjas on ühtlasi palutud igalt kohaliku omavalitsuse üksuselt teavet, kas kohaliku
omavalitsuse üksus oleks eelduslikult nõus riigi kõrvalmaanteede üleandmisega analüüsis
esitatud mahus ja teehoiuvahendite kalkulatsiooni alusel täielikult, osaliselt või ei nõustu üldse.
Kirjas on palutud võimalusel selgitada oma vastust ning mittenõustumise puhul esitada vajalikud
tingimused, et üleandmise protsess osutuks võimalikuks.
Vallavalitsus vastas MKM kirjale enda 25.02.2020 kirjaga. Kiri on leitav Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi dokumendiregistrist.
Vallavalitsus leidis selles kokkuvõttes, et on valmis alustama läbirääkimisi ettepandud
kõrvalmaanteede (5) üleandmiseks Harku valla omandisse.
Vallavalitsuse hinnangul ei soodusta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga riigiteede
omandi vallale üleandmiseks läbirääkimiste alustamist ja pidamist asjaolu, et Maanteeamet Tilgu
tee valdajana jätab enda kohustuste tulevikus paremini täitmise vajadusele viidates valla
initsiatiivi Tilgu tee liiklusohutuse kiireks parendamiseks arvestamata.
Harku vald oleks sealjuures kavandatavate möödasõidulaiendite rajamise rahastaja.
c.7. Tilgu teel mootorsõidukiga liikumise ohutus ja selle kontrollimine
MKM kirjale lisatud analüüsi tabelis 6 on kajastatud Eesti Linnade ja Valdade Liidu esitatud
seisukohad koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tagasisidega.
ELVL on märkinud, et „pole kindlust, et üleantavad teed vastavad aastaringselt kehtivatele tee
seisundinõuetele.“
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on sellele vastuseks märkinud, et „Maanteeamet
teostab pidevat seiret riigiteede seisundinõuete täitmise üle ning kinnitab, et üleantavad teed on
hooldatud ning vastavad kehtestatud seisundinõuetele.“
Ehitusseadustiku § 97 lg 2 kohaselt kehtestab tee seisundinõuded valdkonna eest vastutav
minister määrusega.
Majandus- ja taristuministri 14. juuli 2015 määrusega nr 92 „Tee seisundinõuded“ on kehtestatud
nii tee üldised seisundinõuded (§ 6 lg 1), nagu näiteks kohustus eemaldada teel hukkunud
loomad ja liiklust ohustavad esemed, kui ka konkreetsemad seisundinõuded tulenevalt tee kattest
ja aastaajast.
Määruse lisadega on kehtestatud kattega tee seisunditasemed ja seisundinõuded nii suvel kui
talvel.
Tilgu tee nõutav seisunditase sõltub liiklussagedusest.
2019. a loenduse andmetel on aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (AKÖL) Tilgu teel 543
autot ööpäevas.
2018. a loenduse andmetel on AKÖL 503 autot ööpäevas.
2017. a loenduse andmetel on AKÖL 497 autot ööpäevas.
2016. a loenduse andmetel on AKÖL 516 autot ööpäevas.
2015. a loenduse andmetel on AKÖL 554 autot ööpäevas.
2014. a loenduse andmetel on AKÖL 545 autot ööpäevas.
2013. a loenduse andmetel on AKÖL 532 autot ööpäevas.
2012. a loenduse andmetel on AKÖL 513 autot ööpäevas
Määruse lisa 1 kohaselt on liiklussageduse 201-1000 autot ööpäevas korral kõrvalmaantee
nõutav seisunditase 1.
Määruse lisa 6 kohaselt on liiklussageduse 251-1000 autot ööpäevas korral kõrvalmaantee
nõutav talvine seisunditase 2.
Määruse lisa 3 kohaselt hõlmavad kattega tee seisundinõuded sõidutee katte auklikkust,
pragulisust, ebatasasust, sõidutee külgnähtavust, rohu kõrgust teel, jms.
Määruse lisa 8 kohaselt hõlmavad kattega tee talvised seisundinõuded tee nõutavat seisundit,
minimaalset haardetegurit, lumekihi kriitilist paksust, jms.
Seega võib Tilgu tee vastata küll seisundinõuetele, olla aga samas mootorsõidukiga ja
kergliiklejatele liikumiseks liiga kitsas, nagu võib järeldada MA otsusest ja eelpool tsiteeritud,
2011. a koostatud KSH aruandest.
Võib küsida, kas ja mil määral on Maanteeamet kontrollinud Tilgu tee seisukorda?4
EhS § 11 lg 1 kohaselt peab ehitis vastama kogu oma kasutusea vältel selle kasutamise nõuetele
ja olema olemasolu vältel ohutu.
EhS § 11 lg 2 p 4 kohaselt hõlmavad ehitisele esitatavad nõuded asjakohasel juhul kasutamise
ohutust ja juurdepääsu.
EhS § 97 lg 1 kohaselt tuleb teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised hoida korras viisil, et
need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks.
Seega peab õigusaktides sätestatu kohaselt olema võimalik liigelda Tilgu teel ohutult mitte ainult
seisundinõuete täidetust arvestades, aga ka nt tee laiust arvestades.
Tee ohutuse kontrollimise tingimused ja nõuded tee ohutuse kontrollimisele on kehtestatud EhS
§ 102 lg 2 p 4 alusel Majandus- ja taristuministri 8. veebruari 2017 määrusega nr 8 „Tee ohutuse
kontrollimise tingimused ja nõuded tee ohutuse kontrollimisele“.
Nimetatud määruse § 1:
- lg 1 kohaselt on tee ohutuse kontrollimise eesmärk tuvastada ja liiklusohutuse parandamiseks
kõrvaldada teedevõrgu ülevaatusel tuvastatud puudused esimesel mõistlikul võimalusel;
- lg 2 kohaselt keskendutakse tee ohutuse kontrollimisel puudustele, mida on võimalik
kõrvaldada korrashoiuga;
- lg 3 kohaselt jaguneb tee ohutuse kontrollimine teedevõrgu ülevaatuseks ja tee ehitamise
aegseks ülevaatuseks;
- lg 4 kohaselt on tee ohutuse kontrollimine kohustuslik Eestis asuvatel üleeuroopalisse
teedevõrku kuuluvatel teedel;
- lg 5 kohaselt korraldab tee ohutuse kontrollimist riigiteel Maanteeamet ja kohalikul teel valla-
või linnavalitsus.
Määruse § 2:
- lg 1 kohaselt viiakse teedevõrgu ülevaatus läbi vähemalt kord aastas;
- lg 2 kohaselt kontrollitakse teedevõrgu ülevaatusel tee vastavust ehitusseadustiku § 97 lõike 2
alusel kehtestatud nõuetele;
- lg 3 kohaselt kontrollitakse lisaks määruse § 2 lõikes 2 sätestatule teedevõrgu ülevaatusel ohutu
liiklemise tingimusi järgmiste asjaolude osas, nt teele kehtestatud seisundinõuete piisavus või
muu täiendav asjaolu, mida nõuab pädev asutus;
- lg 4 kohaselt koostatakse teedevõrgu ülevaatuse tulemusena aruanne, mis mh sisaldab
tuvastatud puuduste kirjeldust.
Seega on võimalik, et kuna Tilgu tee kui kõrvalmaantee ülevaatus ei ole nimetatud määruse
kohaselt kohustuslik, ei ole Maanteeamet seal ohutust kontrollinud.
4
Vallavalitsus on 10.03.2020. a esitanud Maanteeametile teabenõude alates 2012. a Tilgu tee ülevaatust kajastavate
aruannete saamiseks. Maanteeamet ei ole vallavalitsuse teabenõudele veel vastanud.
Ja kui ka on kontrollinud, ollakse keskendunud puudustele, mida on võimalik kõrvaldada
korrashoiuga.
Selline käitumine oleks vastuolus ehitusseadustiku põhimõttega tagada ehitise kasutamise ohutus
ja EhS § 97 lõikest 1 tuleneva nõudega tagada tingimused ohutuks liiklemiseks.
Riigil tuleks luua vajadusel regulatsioon, mis näeks ette kõigil riigiteedel ohutuse kontrollimist,
sõltumata riigitee tähtsusest. Ohutuse kontrollimine ei peaks piirduma ainult seisundinõuetele
vastavuse kontrollimisega, vaid hõlmama ka ohutuse kontrollimist laiemalt EhS § 11 ja § 97 lg
1 tähenduses.
Siiski on soovi korral Maanteeametil võimalik kontrollida Tilgu tee ohutust laiemas mõttes ka
Majandus- ja taristuministri 8. veebruari 2017 määruse nr 8 „Tee ohutuse kontrollimise
tingimused ja nõuded tee ohutuse kontrollimisele“ alusel.
Nimetatud määruse eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et:
- tee ohutuse kontrollimise näol on tegemist „Prevention is better than cure” põhimõttel üles
ehitatud ennetava meetmega;
- keskendumine määruses kergemalt kõrvaldatavatele puudustele ei tähenda see, et
suuremahulised tööd oleksid keelatud;
- direktiivi 2008/96/EÜ printsiipidest ning direktiivi nõuete täitmiseks kehtestatud ministri
määruste nõuetest lähtuvalt kavandatakse suuremahulised rekonstrueerimistööd teise meetme
raames – tee ohutuse määramisel;
- lisaks seisundinõuetele vastavuse kontrollile, kontrollitakse tingimuste olemasolu ohutuks
liiklemiseks; tegemist on teatud määral abstraktse nõudega, mida muuseas sätestab ka
ehitusseadustik;
- loetelus kasutatud sõna „nõuded“ ei hõlma üksnes õigusaktides sätestatud nõudeid –
kontrollida tuleks vastavust ka tee omaniku kehtestatud nõuetele, standarditele ja heale tavale,
kui see võimaldab tõsta liiklusohutust; lõikes toodud loetelu korral on tegemist minimaalse
mahuga, s.t pädeva asutuse soovil võib ülevaatusel kontrollida ka muid teemasid.
Tilgu tee laiuse mootorsõidukite liikumiseks sobivuse selgitamisel on võimalik lähtuda
Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015 määrusest nr 106 „Tee projekteerimise normid“.
Määruse lisas oleva tabeli 1.1 kohaselt vastab Tilgu tee AKÖL, mis on üle 500 olnud juba
vähemalt alates 2012. aastast, IV klassi5 maanteele.
Sellise maantee katte laius peaks olema vähemalt 8 meetrit.
Tõenäoliselt võib 40 km/h või 30 km/h piirkiiruse korral olla Tilgu tee katte laius ohutuks
liiklemiseks ka väiksem nagu on näiteks ette nähtud VI klassi maantee korral – 6 meetrit.
Tilgu teel ohutuks liiklemiseks vajalik tee laiendamine ei välista, et liiklusohutuse kiiremaks
parendamiseks ei võiks lähiajal rajada möödasõidulaiendeid.
c.8. Lõppsõna
Olukorras, kus Maanteeamet ei ole teinud piisaval määral toiminguid Tilgu teel liiklemise
ohutuse tagamiseks, võis MA otsuse tegemisel tunduda otstarbekas siduda tee parendamise
vajalikkus valla poolt Meriküla Spordi- ja Õppekeskuse hoonete kasutamisega.
Nagu eelpool kirjeldatud, on sel juhul tegemist otsitud põhjusega. Vald ei raja ega võta oma
tegevuses kasutusele uusi hooneid. Hooned põhinevad juba 2002. a kehtestatud
detailplaneeringul ning on rajatud 2002. ja 2007. a.
2020/2021 õppeaastal asub Meriküla Spordi- ja Õppekeskuses õppima maksimaalselt 100
7-9. klassi last.
2016. a kevadel õppis Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledži Muraste koolis 118
õpilast ja 2016. a sügisel 199 õpilast.
5
Maantee klass on liiklussageduse alusel määratav maantee tehnilist taset iseloomustav tunnus.
Vallavalitsuse hinnangul ei muuda Tilgu teele kuni viie möödasõidulaiendi rajamine
kergliiklejate olukorda võrreldes praegusega ohtlikumaks. Tõenäoliselt ei ole ka praegu mõttekas
liikuda mööda Tilgu teed lapsevankriga. Lapsevankriga ei ole mõttekas liikuda ka mööda
riigiteeks olevat 11389 Viti metsavahi tee teed, mille laius on u 4 meetrit.
Erinevalt sõidukist on jalgsi liikujal võimalik ka teest eemalduda, kui seda võimaldavad
looduslikud olud. Sõidukil seda võimalust üldjuhul ei ole.
Vajadus erinevatel liiklejatel üksteisest möödumisel üksteisega arvestada esineb praegu ja ka
edaspidi. On ilmne, et selleks kasutab sõiduk vajadusel ära kogu liikumist võimaldava ala, on see
siis teekatte all või mitte.
Maanteeametil on võimalik edaspidi koostöös vallavalitsusega kavandada Tilgu tee kuue või
enama meetrini laiendamist ning võimalusel, kui see ei lähe vastuollu looduskaitseliste
kitsendustega, Tilgu tee äärde valgustuse rajamist.
Pärast seda võib öelda, et kergliiklejate minimaalsed vajadused teel liikumiseks on täidetud.
Sinnamaani on vallal võimalik kuni viie möödasõidulaiendi rajamisega liiklusohtlikke olukordi
ennetada.
Liiklusohutust on võimalik suurendada ka mõnel ohtlikumal lõigul piirkiiruse täiendava
vähendamisega (praegu valdavalt 40 km / h).
Juhul kui Maanteeamet soovib lähiajal ette näha künniste rajamist, siis on tal võimalik oma soovi
kajastada möödasõidulaiendite rajamiseks väljastatavates tingimustes.
Väljastatavates tingimustes on võimalik esitada ka seisukohti kavandatavate
möödasõidulaiendite asukoha suuruse ja arvu osas ning muude liiklusohutust parendavate
abinõude osas (nt fooridega mingi lõigu ajutiselt ühesuunaliseks muutmine).
Vallavalitsuse otsustusprotsessist kõrvale jätmine ei ole mõistlik. Näiteks on Maanteeameti
16.01.2020. a vastusmeilis Muraste kooli hoolekogu esimehele mh märgitud, et „võimalikku
perspektiivset täiendavat kooliliiklust, sh kergliiklust, ei ole me praegu analüüsinud ning seda
peaks tegema pigem kooli rajaja kohaliku omavalitsuse näol.“
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erik Sandla
Vallavanem
Lisa 1. 2011. a Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ poolt koostatud Muraste külas
Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline hindamise aruanne.
Kirja koostaja:
Hannes Raudleht
6003 863
[email protected]
Ärakiri: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
[email protected]