dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Harku vallas riigitee 11414 Tilgu 2,07-3,22 kilomeetril möödasõidulaiendite rajamiseks nõuete väljastamata jätmise vaidlustamine

Maanteeamet · 16. märts 2020
Viit
2-3/20/13194-1
Registreeritud
16. märts 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Harku Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2 Õigusalane teenindamine
Sari
2-3 Vaiete menetlusega seotud dokumendid
Toimik
2-3/2020
Vastutaja
Marten Leiten (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)
Lahendamise tähtaeg
21. märts 2020

Failid

  • 📎E-kiri.pdf590 KB
  • 📎image001.png
  • 📎image003.png
  • 📎image004.png
  • 📎Lisa 1, KSH.pdf3143 KB
  • 📎Maanteeamet, HV vaidlustus.asice231 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Hannes Raudleht <[email protected]> Saadetud: 11.03.2020 16:43 Adressaat: <[email protected]> Koopia: <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Harku vallas riigitee 11414 Tilgu 2,07-3,22 kilomeetril möödasõidulaiendite rajamiseks nõuete väljastamata jätmise vaidlustamine Manused: image001.png; image003.png; image004.png; Maanteeamet, HV vaidlustus.asice; Lisa 1, KSH.pdf Maanteeamet Edastan Harku Vallavalitsuse 11.03.2020 pöördumise. Lugupidamisega Hannes Raudleht konsultant Harku Vallavalitsus Kallaste tn 12, Tabasalu Harku vald Telefon: 600 3863 Mob: 5374 5959 www.harku.ee facebook.com/HarkuVald Palun säästa loodust ja võimalusel väldi selle e-kirja välja printimist! Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE Aruanne Tallinn 2011 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Nimetus Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Versioon Heakskiitmiseks Töö nr 08/LS/45 Aeg September 2011 Arendaja Siseministeerium Aadress: Pikk 61, 15065 Tallinn Telefon/faks: 6125014/ 6125087 Kontaktisik: Lauri Tabur E-post: [email protected] Planeeringu koostaja KBT Ehitusprojekt OÜ Aadress: Kadaka tee 44A 12915 Tallinn Telefon/faks: +372 5154319 Kontaktisik: Anu Vaarpuu E-post: [email protected] KMH koostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Reg nr 10705517 Aadress: Liivalaia 21-40, 10118 Tallinn Telefon/faks: +372 61 17 690/+372 61 17 699 E-post: [email protected] KSH juhtekspert Toomas Pallo, MSc Litsents nr. KMH0090 Osalejad Luule Sinnisov, MSc, keskkonnajuhtimine ja keskkonnapoliitika. Litsents nr. KMH 0129 Kaupo Heinma, MSc, keskkonnakorraldus. Litsents nr. KMH 0130 Pille Antons, MSc Anne Mändmets, MSc Katrin Ritso, MSc Krista Jüriado, MSc Merit Kallas, MSc Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale. 2/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ....................................................................................................... 7 2 STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI SISU JA PEAMISTE EESMÄRKIDE ISELOOMUSTUS .. 9 3 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE MEETODID .................................................................. 10 4 RAHVUSVAHELISTE, EUROOPA LIIDU JA EESTI KESKKONNAKAITSE EESMÄRKIDEGA ARVESTAMINE DETAILPLANEERINGUS .............................................................................. 12 4.1 Säästev Eesti 21 ................................................................................................. 12 4.2 Keskkonnastrateegia aastani 2030 ja Eesti keskkonnategevuskava 2007-2013 ........ 13 4.3 VASAB 2010 ....................................................................................................... 14 5 DETAILPLANEERINGU SEOS MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ...................................................................................... 16 5.1 Harju maakonnaplaneering .................................................................................. 16 5.2 Harju maakonna teemaplaneering ”Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” ................................................................................................. 16 5.3 Koostatav Harku valla üldplaneering ..................................................................... 17 5.4 Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring .................................... 19 5.5 Harku valla arengukava 2002-2012 ...................................................................... 20 5.6 Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava ........................................ 21 6 ALTERNATIIVIDE VALIK JA EELHINDAMINE ................................................................ 22 6.1 Metoodika .......................................................................................................... 22 6.2 Ebareaalsed alternatiivid ...................................................................................... 23 6.3 Reaalsed alternatiivid .......................................................................................... 25 7 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING PIIRKONNA KESKKONNASEISUNDI HINNANG ................................................................................................................... 26 7.1 Asukoha üldiseloomustus ..................................................................................... 26 7.2 Maakasutus ........................................................................................................ 27 7.3 Sotsiaalne keskkond ............................................................................................ 34 7.4 Pinnamood, pinnakate ja aluspõhi ........................................................................ 35 7.5 Põhjavesi ............................................................................................................ 41 7.6 Pinnavesi ............................................................................................................ 42 7.7 Punktreostusallikad ............................................................................................. 43 7.8 Piirkonna transpordikoormus................................................................................ 43 7.9 Välisõhu seisund ................................................................................................. 43 7.10 Piirkonna müratase ............................................................................................. 43 7.11 Kiirgus ................................................................................................................ 44 7.12 Kliima ................................................................................................................. 44 7.13 Kaitsealad........................................................................................................... 47 7.13.1 Maastiku- ja looduskaitsealad ja looduskaitsealused objektid ......................... 47 7.13.2 Kultuurimälestised ....................................................................................... 52 8 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ....................................................................... 55 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 3/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks 8.1 Detailplaneeringuga kavandatava ala kirjeldus ...................................................... 55 8.2 Olemasoleva tegevuse kirjeldus ........................................................................... 56 9 NULLALTERNATIIVIGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA KESKKONNAMÕJU HINNANG ............... 58 9.1 Metoodika .......................................................................................................... 58 9.2 Nullalternatiiviga kaasnevad tagajärjed ................................................................. 58 9.3 Nullalternatiiviga kaasnevad mõjud ...................................................................... 59 9.3.1 Mõju taimestikule ja loomastikule ................................................................. 59 9.3.2 Mõju maastikule .......................................................................................... 59 9.3.3 Mõju pinnasele............................................................................................ 60 9.3.4 Mõju pinnaveele (sh rannikumerele) ............................................................. 60 9.3.5 Mõju põhjaveele ......................................................................................... 60 9.3.6 Mõju välisõhu kvaliteedile ............................................................................ 61 9.3.7 Mõju müratasemele..................................................................................... 63 9.3.8 Mõju kliimale .............................................................................................. 63 9.3.9 Mõju kultuuripärandile ................................................................................. 63 9.3.10 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ............................................................ 64 9.3.11 Kaudne mõju keskkonnaseisundile ............................................................... 64 9.3.12 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile ........................................ 64 9.4 Nullalternatiivi eeldatav mõju vastuvõtvale keskkonnale ........................................ 65 9.4.1 Mõju elusloodusele ...................................................................................... 65 9.4.2 Mõju inimese tervisele ................................................................................. 65 9.4.3 Mõju sotsiaalkeskkonnale ............................................................................ 65 9.4.4 Mõju majanduskeskkonnale ......................................................................... 66 10 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ....................................................................... 67 10.1 Rajamine ............................................................................................................ 67 10.1.1 Ehitatavad hooned ja rajatised Sisekaitseakadeemia territooriumil.................. 67 10.1.2 Juurdepääsutee .......................................................................................... 70 10.2 Tegevus ............................................................................................................. 71 10.2.1 Veekasutus ................................................................................................. 72 10.2.2 Reoveekäitlus ja heitvee ärajuhtimine .......................................................... 72 10.2.3 Jäätmekäitlus.............................................................................................. 72 10.2.4 Energia kasutamine ..................................................................................... 72 10.2.5 Teenindav transport .................................................................................... 73 10.3 Sulgemine .......................................................................................................... 73 11 EHITUSTEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG .. 74 11.1 Metoodika .......................................................................................................... 74 11.2 Ehitustegevusega kaasnevad tagajärjed ............................................................... 74 11.2.1 Heitmed välisõhku (sh tolm) ........................................................................ 76 11.2.2 Müra ja vibratsiooni teke ............................................................................. 76 4/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks 11.2.3 Jäätmeteke ................................................................................................. 77 11.2.4 Valguse ja kiirguse teke ............................................................................... 77 11.2.5 Maastikupildi muutmine ............................................................................... 77 11.2.6 Kuivendussüsteemi korrastamisega kaasnev ajutine pinnasevee alanemine .... 77 11.2.7 Ajutine transpordikoormuse tõus .................................................................. 78 11.2.8 Hädaolukorrad ............................................................................................ 78 11.3 Ehitustegevuse tagajärgedega eeldatavalt kaasnevate mõjude hinnang .................. 78 11.3.1 Mõju taimestikule ja loomastikule ................................................................. 78 11.3.2 Mõju maastikule .......................................................................................... 79 11.3.3 Mõju pinnasele............................................................................................ 79 11.3.4 Mõju pinnaveele (sh rannikumerele) ............................................................. 80 11.3.5 Mõju põhjaveele ......................................................................................... 81 11.3.6 Mõju välisõhu seisundile .............................................................................. 82 11.3.7 Mõju müratasemele..................................................................................... 82 11.3.8 Mõju kliimale .............................................................................................. 83 11.3.9 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ............................................................ 83 11.3.10 Mõju kultuuripärandile ............................................................................. 84 11.3.11 Mõju kiirguse, vibratsiooni ja valguse tasemele ......................................... 84 11.3.12 Kaudne mõju keskkonnaseisundile ........................................................... 85 11.3.13 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile .................................... 85 11.4 Ehitustegevuse eeldatav mõju vastuvõtvale keskkonnale ....................................... 85 11.4.1 Mõju elusloodusele ...................................................................................... 85 11.4.2 Mõju inimese tervisele ................................................................................. 86 11.4.3 Mõju sotsiaalkeskkonnale ............................................................................ 86 11.4.4 Mõju majanduskeskkonnale ......................................................................... 86 12 DETAILPLANEERINGU ALUSEL KAVANDATAVATE TEGEVUSTEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG ........................................................................... 87 12.1 Metoodika .......................................................................................................... 87 12.1.1 Metoodika välisõhu seisundi hindamiseks...................................................... 87 12.1.2 Metoodika mürataseme hindamiseks ............................................................ 88 12.2 Tegevusega kaasnevad tagajärjed ....................................................................... 88 12.2.1 Heitmed välisõhku ....................................................................................... 89 12.2.2 Mürateke .................................................................................................... 90 12.2.3 Jäätmeteke ................................................................................................. 91 12.2.4 Veekasutus ................................................................................................. 91 12.2.5 Sademevee teke ......................................................................................... 91 12.2.6 Reovee teke ............................................................................................... 92 12.2.7 Hädaolukorraoht ......................................................................................... 92 12.3 Tegevuse tagajärgedega eeldatavalt kaasnevate keskkonnamõjude hinnang .......... 93 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 5/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks 12.3.1 Mõju taimestikule ja loomastikule ................................................................. 93 12.3.2 Mõju maastikule .......................................................................................... 93 12.3.3 Mõju pinnasele............................................................................................ 93 12.3.4 Mõju pinnaveele.......................................................................................... 94 12.3.5 Mõju põhjaveele ......................................................................................... 94 12.3.6 Mõju välisõhu seisundile .............................................................................. 95 12.3.7 Mõju müratasemele..................................................................................... 96 12.3.8 Mõju kliimale .............................................................................................. 96 12.3.9 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele (Natura hindamine)............................... 97 12.3.10 Mõju kultuuripärandile ........................................................................... 104 12.3.11 Mõju valguse, kiirguse ja vibratsiooni tasemele ....................................... 104 12.3.12 Tegevusega kaasnev kaudne mõju ......................................................... 104 12.3.13 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile .................................. 104 12.4 Tegevuse eeldatav mõju vastuvõtvale keskkonnale ............................................. 105 12.4.1 Mõju elusloodusele .................................................................................... 105 12.4.2 Mõju inimese tervisele ............................................................................... 105 12.4.3 Mõju sotsiaalkeskkonnale .......................................................................... 105 12.4.4 Mõju majanduskeskkonnale ....................................................................... 106 13 ÕPPEASUTUSE SULGEMISEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG ................................................................................................................. 107 14 STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA KAASNEVA OLULISE NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED ....................... 108 14.1 Ehitustegevuse peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad ja leevendavad meetmed .................................................................................................................. 108 14.2 Tegevuse peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad ja nende leevendamise meetmed .................................................................................................................. 110 15 KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS ERINEVATE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA NING NENDE PAREMUSJÄRJESTUS ................................................................................. 112 15.1 Metoodika ........................................................................................................ 112 15.2 Alternatiivide paremusjärjestus lähtuvalt eeldatavast keskkonnamõjust ................ 113 15.2.1 Arutelu ja järeldused ................................................................................. 115 16 OLULISE KESKKONNAMÕJU SEIREKS KAVANDATUD MEETMETE JA MÕÕDETAVATE INDIKAATORITE KIRJELDUS ......................................................................................... 116 17 ÜLEVAADE STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KORRALDAMISE JA AVALIKKUSE KAASAMISE KOHTA 117 18 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISEL HINDAMISEL JA ARUANDE KOOSTAMISEL ILMNENUD RASKUSED ................................................................................................................ 120 19 KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED ................................................................................. 121 20 KASUTATUD MATERJALID...................................................................................... 123 21 LISAD ............................................................................................................... 124 6/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks 1 SISSEJUHATUS Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) objektiks on Harju maakonnas Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneering. Planeerimisdokumendi koostamisest huvitatud isik on Siseministeerium (edaspidi arendaja). Detailplaneeringu eesmärk on maa sihtotstarbe määramine, kruntide piiride ja ehitusõiguse määramine, juurdepääsuteede lahendamine. Kavandava tegevuse eesmärgiks on kolida Tallinnas asuv Sisekaitseakadeemia Murastesse praeguse Sisekaitseakadeemia Politsei- ja piirivalvekolledži Muraste kooli (edaspidi Piirivalvekolledži) territooriumile ümber. Nimetatud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) on algatatud Harku Vallavolikogu 24. septembri 2009. a otsusega nr 95. Sama korraldusega algatati detailplaneering ning kinnitati detailplaneeringu lähteülesanne (Lisa 1). KSH algatamise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (algviide: RT I 2005, 15, 87) (edaspidi KMH ja KKJSs). Harku Vallavalitsus eeldab, et kavandatav tegevus on olulise keskkonnamõjuga. Planeeritavat ala ümbritseb osaliselt Natura 2000 võrgustikku kuuluv Muraste looduskaitseala. Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja aruande koostamise õiguslik alus on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (algviide: RT I 2005, 15, 87). Mõjude hindamise ulatuse määramisel tuginetakse algatamise otsuses toodud alustele. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgiks on: • hinnata maa-ala ettevalmistuseks vajalikke tegevusi (sh lammutustöid) ning rajatiste püstitamist, kaasnevaid tagajärgi ja nende eeldatavat keskkonnamõju; • hinnata rajatiste ekspluatatsiooniga kaasnevaid tagajärgi ja nende eeldatavaid keskkonnamõjusid; • hinnata kompleksi sulgemisega kaasnevaid tagajärgi ja eeldatavat keskkonnamõju; • välja tuua võimalikud olulised mõjud; • ennustada võimalikke muutusi keskkonnas, sealjuures nii positiivseid kui negatiivseid; • välja valida parimad alternatiivsed lahendused; • välja pakkuda negatiivsete mõjude vältimise ning leevendamise ja positiivsete mõjude suurendamise võimalusi; • esitada soovitused keskkonnanõuete seadmiseks, et kontrollida ja minimeerida kavandatavast tegevusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju. Laiemateks keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärkideks on arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Hinnatakse kahte reaalset alternatiivset olukorda. Kõigepealt olukorda, kui kavandatavat tegevust Muraste külla ei tule ehk nullalternatiivi ning teiseks detailplaneeringu elluviimise alternatiivi. Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 7/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ei ole kõigi detailplaneeringu alusel kavandatavate tegevuste kohta kehtivate õigusaktide ülevaate koostamine. Samuti ei hinnata detailplaneeringu kooskõla planeerimistegevust reguleerivate õigusaktidega. Küll aga arvestatakse hinnangute andmisel keskkonnavaldkonda reguleerivate õigusaktide nõudeid nendel juhtudel, mis on reguleeritud õigusaktidega ja võivad olla seotud olulise keskkonnamõju avaldumisega. Keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi osapooled on: Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja: Harku Vallavalitsus Strateegilise planeerimisdokumendi algataja ja kehtestaja: Harku Vallavolikogu Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja: KBT Ehitusprojekt OÜ. Keskkonnamõju strateegilise hindamise järelevalvaja: Keskkonnaamet Strateegilise planeerimisdokumendi koostamisest huvitatud isik (edaspidi arendaja): Siseministeerium. Keskkonnamõju strateegilise hindamise ekspert: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment (ELLE OÜ), ekspertrühmana. Ekspertrühma juhib juhtekspert Toomas Pallo. Juhteksperdi juhtimisel koostab töörühm keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande. Detailplaneeringu alusel kavandatavast tegevusest huvitatud välised huvirühmad ja arendustegevuse valdkonnad, mille osas võib arendus huvirühmade huve tõenäoliselt mõjutada: - naaberkinnistute omanikud, kinnistute kasutusvõimaluste osas (nii võimalike piirangute kui täiendavate võimalustega); - Muraste, Ilmandu ja Rannamõisa küla elanikud; - Harku valla elanikud vallas toimuva üldise arendustegevuse osas; - naabruses asuvad teised ettevõtted (nii võimalike piirangute kui täiendavate võimalustega); - Harku Vallavalitsus, vähemalt võimalike keskkonnapiirangute väljaselgitamiseks, arendaja tegevusele järelevalve korraldamiseks ja arendustegevuse suunamiseks vallas; - Harku Vallavolikogu, detailplaneeringu kehtestamise osas; - Harju Maavalitsus vähemalt planeeringute suunamise osas; - Keskkonnainspektsiooni Põhja regioon, arendaja ja tema poolt palgatud isikute tegevuse järelevalve osas; - Keskkonnaamet, keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi järelevalve osas; looduskaitsealade kaitse korraldamise osas; - Muinsuskaitseamet, muinsus- ja kultuuripärandi kaitseküsimuste osas; - keskkonnaühendused, spetsiifiliste loodus- ja keskkonnakaitseliste küsimuste püstitamiseks ja lahenduste suunamiseks; - teised huvipooled. 8/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks 2 STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI SISU JA PEAMISTE EESMÄRKIDE ISELOOMUSTUS Detailplaneeringuga nähakse ette kavandava tegevuse põhimõttelised lahendused. Planeeringu koostamisest huvitatud isik ehk Siseministeerium soovib kolida siiani peamiselt Tallinnas, Kase 61, asuva Sisekaitseakadeemia (sh teistes asukohtades olevad õppeasutused) ümber praeguse Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledži territooriumile Muraste külas. Sisuliselt tähendab see haridusasutuse toimimiseks vajalike õppe- ja eluhoonete, spordihoonete ja teiste õppeasutuse eesmärke täita aitavate rajatiste ja tehnovõrkude rajamist. Lisaks on vajalik õppekompleksi juurdepääsu lahendamine. Detailplaneeringu koostamise eesmärkideks on detailplaneeringu lähteülesande kohaselt: 1. kvaliteetse keskkonna kavandamine, lähtudes uuest arhitektuursest kvaliteedist ja olemasolevatest säilitatavatest väärtustest; 2. maa sihtotstarbe määramine; 3. planeeritavale alale jäävate kruntide piiride, juurdepääsuteede lahendamine ning ehitusõiguse määramine; 4. heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 9/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks 3 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE MEETODID Kasutatud metoodika kirjeldus on esitatud valdkondade kaupa, milles keskkonnamõju hinnati. Täpsemad metoodikad on toodud kavandatud tegevustega kaasnevate tagajärgede ja nende mõjude kirjeldamise ja hindamise peatükkides. Kavandatava tegevusega eeldatavalt mõjutatava piirkonna ulatus on erinevate keskkonnaelementide (nt välisõhk, pinnavesi, põhjavesi) puhul erinev. Nt välisõhu puhul on saasteallika mõjupiirkond ala, kus saasteallikast eralduva saasteaine heitkogus moodustab maapinnalähedases õhukihis saasteaine sisalduse, mis on vähemalt kümme protsenti välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmisest piirväärtusest. Käesoleval juhul on mõjuulatus määratud müra hajumise alusel keskmiselt 300 m ligipääsu tee teljest. Hindamise aluseks kasutati projekteerija poolt esitatud detailplaneeringu jooniseid ja seletuskirja 11. aprillist 2011. Hinnangu andmisel on kättesaadavusel ja võimalusel kasutatud mõõtmistulemusi. Mõõtmistulemuste puudumisel või kui tulemuste analüüs on äratanud kahtlusi või vasturääkivusi, on ekspert määranud näitajad eksperthinnanguna. Keskkonnaeksperdid külastasid kavandatava tegevuse asukohta ning teostasid ringkäigu territooriumil koos Piirivalvekolledži esindajaga 16.01.2009 ja 28.05.2010. Lisaks külastati Tilgu teed vahetult peale rekonstrueerimist. Eksperthinnangute andmisel, juhul kui mõõtmistulemused hinnangu andmiseks puuduvad või ei ole esitatud teistsugust printsiipi, on lähtutud olukorra hindamisel „halvimast võimalikust olukorrast” ehk hinnangu aluseks on võetud näitajad, mis keskkonna seisukohalt on kõige halvemad. Konservatiivse hinnangu andmisel on tuginetud ettevaatus- ja ennetusprintsiibile. Mõju hindamisel pinnaveele kasutati eksperthinnangut arvestades pinnavee praegust seisundit. Reovee moodustumise osas kasutati eksperthinnangut koos spetsialistide arvamusega ning planeerija esitatud lähteandmeid. Mõju hindamisel põhjaveele ja pinnasele kasutati puurkaevude geoloogilisi profiile pinnase koostise ning selle omaduste määramiseks, samuti piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste hindamiseks. Põhjavee seisundit hinnati eksperthinnanguna olemasolevate kirjeldavate andmete ja uuringutulemuste põhjal. Mõju välisõhule on hinnatud erinevate arvutuslike meetodite abil. Saasteainete heitkogused hinnati arvutuslikul teel. Põletusseadmetest (katlamaja) lähtuvad saasteainete ning tee-, rehvi- ja pidurite kulumisega kaasneva tolmu heite arvutamise meetodid on esitatud lisas 3. Sõidukite heitgaasidega kaasnev saasteainete heide on arvutatud arvutiprogrammi ADMS-Roads abil. Saasteainete hajumisarvutused on samuti teostatud ADMS-Roads abil, mis võimaldab arvesse võtta nii punktallikatest (katlamaja) kui ka teedelt lähtuvat heidet. Täpsem metoodika kirjeldus on esitatud 12.1.1. Jäätmetekkest ja –käitlusest tuleneva mõju hindamisel kasutati eksperthinnangut, mis põhineb sisend-väljund analüüsil. Jäätmete ohtlikkuse määramisel kasutati prognoositavate kasutatavate ainete pakendil või valmistise tootja poolt esitatud informatsiooni. Hindamise lähtekohana eeldati valikuvõimaluste esinemisel, et kasutatakse kõige ohtlikumaid kemikaale, mille kasutusega kaasneb arvatavasti ohtlike jäätmete teke. Mõju hindamisel taimestikule, loomastikule, elupaikadele ja looduskaitsealustele objektidele kasutati eksperthinnangut olemasolevate andmete (sealhulgas EELIS ning teised allikad) ja uuringutulemuste põhjal. 10/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Mõju hindamisel tugineti endise Harjumaa Keskkonnateenistuse nüüdse Keskkonnaameti looduskaitsespetsialistilt Tiina Napp’ilt saadud informatsioonile, et Muraste looduskaitse ala ning Muraste loodusala (Natura 2000 ala) piirid kattuvad ning kavandatava tegevuse ala piirneb Natura 2000 alaga. Hindamise alusena kasutati 2003. aastal loodusekspert Arne Kivistiku poolt Muraste looduskaitsealal kaardistatud EÜ Nõukogu direktiivis 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta nimetatud elupaigatüüpe. Kaardistamise tulemused esitati keskkonnamõju hindajatele Keskkonnaameti vastuses teabenõudele (10.06.2010/1-16/130-2). Samas vastuses teavitas Keskkonnaamet, et nende tellimusel ei ole Muraste looduskaitsealal taimeliike ega loomaliike inventeeritud, mistõttu keskkonnamõju hindajatele sellealast informatsiooni ei edastanud. Mõju kinnistuga piirnevale Muraste loodusalale ja selle kaitse eesmärkidele hinnati ekspertrühma hinnanguna. Natura-hindamise alusena kasutati juhendmaterjali „Natura-hindamine ehk juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“ (Peterson, Kalamees 2006).1 Natura hindamise viisid läbi AS Ramboll Eesti eksperdid. Mõju hindamisel sotsiaalsele keskkonnale kasutati eksperthinnangut olemasolevate andmete ja KSH protsessis toimunud avalikustamisel saadud tagasiside põhjal. Tekkiva müra tase modelleeriti arvutiprogrammiga IMMI 2009-2. Müra modelleerimine ning hajumine on arvutatud vaid transpordist lähtuva müra puhul. Täpsem müra hindamise metoodika ja modelleerimisprogrammi tutvustus on toodud peatükis 12.1.2. Vibratsiooni, valguse ja kiirguse taset määrati hinnanguliselt. Kaartide- ja skeemide aluskaardiks kasutati värvilist põhikaarti Maa-ameti aluskaartide rakendusest. Hajumiskaartide ja teiste ELLE koostatud jooniste valmistamiseks kasutati MapInfo ja ArcGIS arvutitarkvara. Meteoroloogiliste tingimuste väljaselgitamiseks kasutas ELLE Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) kodulehel esitatud asjakohaseid meteoroloogilisi andmeid. Meteoroloogilised andmed pärinevad Harku aeroloogiajaamast, mis on detailplaneeringu alusele alale lähim põhijaam. Asukoha üldisemaks hindamiseks ning olemasoleva olukorra määramiseks kasutati visuaalset vaatlust asukoha külastustega ELLE ekspertide poolt. Erinevate tegevuste ja keskkonnamõju valdkondade hindamiseks kasutati ka kameraalset tööd, töötati läbi arhiivimaterjale. Viited nendele on esitatud asjakohastes peatükkides. Kameraalses töös osalesid erinevad eksperdid. Alternatiivide võrdlus on esitatud tegevuste ja/või valdkondadega seotud keskkonnamõju kaudu. Alternatiivide võrdluse viis läbi keskkonnamõju hindamise ekspertrühm. Aruandes kasutatud lühendid ja terminid on toodud lisas 2. 1 Peterson, Kalamees. 2006. Natura-hindamine ehk juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 11/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks 4 RAHVUSVAHELISTE, EUROOPA LIIDU JA EESTI KESKKONNAKAITSE EESMÄRKIDEGA ARVESTAMINE DETAILPLANEERINGUS Rahvusvahelised keskkonnakaitse eesmärgid on sarnased Eesti ja Euroopa Liidu omadega ehk eesmärgiks on keskkonna kaitstuse kõrge tase. Liikmesmaana on Eesti keskkonnakaitse eesmärkide koostamisel omakorda arvestatud Euroopa Liidu keskkonnakaitse eesmärkidega ning samuti erinevatest EL direktiividest ning rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevate kohustuste ja soovitustega. Lähtudes eelpooltoodust ning sellest, et detailplaneeringu näol on tegu kohaliku taseme planeerimisdokumendiga, on käesolevas peatükis keskendutud ülevaatele Eesti keskkonnakaitse eesmärkidest ning planeerimisdokumendi vastavusest nendele ning arvestamine nendega. Täpsemad kirjeldused on toodud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande teistes osades. Eesti keskkonnakaitse eesmärgid on püstitatud kahes strateegilises „katusdokumendis“ – riiklikus strateegias „Säästev Eesti 21“ ning „Eesti keskkonnastrateegias aastani 2030“. 4.1 Säästev Eesti 21 Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ (SE21) on Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia aastani 2030, sihiga ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. SE21 neli säästva arengu üldeesmärki on: • Eesti kultuuriruumi elujõulisus (eesti rahvuse ja eesti kultuuri jätkusuutlikkus); • heaolu kasv (inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida); • sidus ühiskond (nii sotsiaalne kui ka regionaalne tasakaalustatus, ülemäära suurte Eesti-siseste erinevuste ületamine) ning • ökoloogiline tasakaal (looduse isetaastumisvõime lülitamine looduskasutusse, ressursside ja looduskeskkonna harmooniline ja tasakaalustatud haldamine). Säästva Eesti 21 järgi ei tohi üks põlvkond halvendada oma heaolutaotluste realiseerimisega järgmiste põlvkondade võimalusi. Seega tuleb rannikuäärsete arendustega jälgida, et kavandatav tegevus ei kahjustaks rannikumaastikku, pankrannikut, rannikuäärset Kambriumi-Vendi põhjaveekompleks jms. Ressursside ja looduskeskkonna tasakaalustatud haldamine toimub läbi keskkonnakaalutluste arvestamise planeerimisprotsessis, mille üheks osaks on läbiviidav keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Kui detailplaneeringuga kavandatud tegevuse ellurakendamisel järgitakse KSH aruandes välja pakutud leevendusmeetmeid, ei ole detailplaneering vastuolus Eesti säästva arengu riikliku strateegiaga. 12/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks 4.2 Keskkonnastrateegia aastani 2030 ja Eesti keskkonnategevuskava 2007-2013 Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna alavaldkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. “Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Eesti keskkonnategevuskava 2007-2013 on Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 rakendusplaaniks. Kava on esitatud tegevustabelitena, mis vastavad Keskkonnastrateegias määratletud meetmetele (tegevussuundadele). Eesti keskkonnastrateegias püstitatud eesmärgid on jagatud nelja plokki: • Loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine Eesmärgid: Aastal 2030 on tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud tekkivate jäätmete ohtlikkust. Saavutada pinnavee (sh rannikuvee) ja põhjavee hea seisund ning hoida veekogusid, mille seisund juba on hea või väga hea. Maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine, mis säästab vett, maastikke ja õhku, ning maapõueressursi efektiivne kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Metsakasutuses ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike vajaduste tasakaalustatud rahuldamine väga pikas perspektiivis. Tagada kalapopulatsioonide hea seisund ning kalaliikide mitmekesisus ja vältida kalapüügiga kaasnevat kaudset negatiivset mõju ökosüsteemile. Tagada jahiulukite ja muude ulukite liikide mitmekesisus ning asurkondade elujõulisus. Keskkonnasõbralik mulla kasutamine. Loodus- ja kultuurmaastike toimivus ja säästlik kasutamine • Maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamine Eesmärkideks: Mitmeotstarbeliste ja sidusate maastike säilitamine. Elustiku liikide elujõuliste populatsioonide säilimiseks vajalike elupaikade ja koosluste olemasolu tagamine. • Kliimamuutuste leevendamine ja õhu kvaliteet Eesmärgid: Toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, erinevatel energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks. Energiatarbimise kasvu aeglustamine ja stabiliseerimine, tagades samas inimeste vajaduste rahuldamise, ehk tarbimise kasvu olukorras primaarenergia mahu säilimise tagamine. Kõrvaldada järk-järgult nii tööstusest kui ka kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained. Arendada välja efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav ühistranspordisüsteem, ohutu kergliiklus (muuta auto alternatiivid mugavamaks) ning sundpendelliiklust ja maanteevedusid vähendav asustus- ja tootmisstruktuur (vähendada transpordivajadust). • Keskkond, tervis ja elu kvaliteet Eesmärgid: Tervist säästev ja toetav väliskeskkond. Inimese tervisele ohutu ja tervise säilimist soodustav siseruum. Keskkonnast tulenevate saasteainete sisaldus toiduahelas on inimese tervisele ohutu. Joogi- ja suplusvesi on inimese tervisele ohutu. Aastaks 2030 on likvideeritud kõik täna teadaolevad jääkreostuskolded. Tagada elanike turvalisus ning kaitse nende julgeolekut ohustavate riskide eest. Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 13/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Detailplaneeringuga kavandatud tegevus ei ole vastuolus Eesti keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskavaga, kui planeerimisprotsessis arvestatakse keskkonnakaalutlustega. Tasakaalustatud arendustegevuse üheks osaks on läbiviidav keskkonnamõjude strateegiline hindamine. 4.3 VASAB 2010 Rahvusvahelistest dokumentidest väärib välja toomist VASAB 2010 - Läänemeremaade (ruumilise arengu) visioon ja strateegiad aastaks 2010 (Vision and Strategies around the Baltic Sea). VASAB-i koostöö käigus koostatud ja ministrite konverentsidel vastuvõetud programmdokumendid ei ole osalevatele maadele õiguslikult siduvad, kuid nad toimivad kui soovitused maadevahelise planeeringualase koostöö edendamiseks ja eri maade planeeringupraktika ühtlustamiseks. Üheks oluliseks seni valminud dokumendiks on 1996. aasta ministrite konverentsil heaks kiidetud "Soovitused Läänemere rannikualade planeerimiseks". Ka käesolevas aruandes käsitletav detailplaneering jääb antud dokumendi mõistes rannikualale, mistõttu dokumendis toodud soovitused on asjakohased arvestada. Soovitused ruumilise planeerimise protsessi ja rannikualade arengu juhtimise suunamiseks on järgmised: • rannikualade mõistet kogu Läänemerel tuleb defineerida ja rakendada vastavalt HELCOMi soovituste punktile 15/1, mis ergutab planeerimistsooni laiendamist vähemalt 3 km ulatuses sisemaa suunas ning rannikuvööndi kaitseala laiendamist väljaspool olemasolevat linnalist asustust vähemalt 100-300 m ulatuses nii maismaa kui mere poole arvestatuna keskmisest veepiirist, • rannikualade säästvat arengut toetada püüdvad üldised planeeringud tuleb välja töötada asjakohastel sobivatel tasemetel (rahvuslik, regionaalne, kohalik), tagades kohalike omavalitsuste ja avalikkuse osavõtu sellest, • väljaspool olemasolevat linnalist asustust planeeritava uue linnalise asustuse, ehitiste, infrastruktuuri, puhkekeskuste ja vaba aja veetmise rajatiste paigutamine rannikualadele peab baseeruma planeeringulisele või funktsionaalsele põhjendusele, • uued ehitised peaksid eelistatult paiknema olemasolevates asulates, nende läheduses või taga, vältides hajutatud arengut rannikualadel ning säilitades loodusmaastikud, • uued ehitised ei tohi tekitada visuaalset barjääri piki rannajoont, selleks tuleb säilitada või istutada rohelised haljasribad või grupid, • iga suurema ehitise, infrastruktuuri projekti, maaparanduse või muu rannikulooduse ja -maastiku olulise jääva muudatuse kavale/projektile peab eelnema kas regionaalne või kohalik planeering või spetsiaalne regionaalne või kohaliku mõju hinnang, mis käsitleb nii visuaalseid kui ka keskkonnaaspekte, • tundlike või/ja ülerahvastatud piirkondade kohta tuleb kindlasti koostada üldplaneeringud ja/või detailplaneeringud, • võimalused tagamaa sidumiseks olemasolevate sadamatega ning sadamaalade tulevaseks revitaliseerimiseks tuleb lahti hoida, • puhastamata heitvee juhtimist rannikualale tuleb vältida, heitmete mahapaneku kohad tuleb valida kehtestatud planeeringute ja vastavate regulatsioonide kohase regionaalse ja keskkonnamõju hindamise alusel, • inimasustuse säästliku arengu parema kontseptsiooni loomiseks tuleb erineva loodusliku väärtusega alad, olgu nad kaitse all või mitte, haarata rohelisse infrastruktuuri, 14/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks • puhkekeskuste ja vaba aja veetmise rajatiste paigutus peaks vastama kohalikele planeeringutele ning riiklikust või regionaalsest turismipoliitikast tulenevatele kaalutlustele, võttes arvesse maastike, looduse, kultuuripärandi säilitamise vajadust ning maastike vastuvõtuvõimet, • väljaspool asulaid tuleks rannikukaitsemeetmeid/ehitisi kasutada vaid sel juhul, kui seda peetakse vajalikuks loodusliku rannajoone säilitamisel, • soodustada tuleks keskkonnasõbralikke transpordi- ja energiasüsteeme ning eramootorsõidukite kasutamine tundlikel rannikualadel viia keskkonna seisukohalt vastuvõetavatesse piiridesse, • rannikualade asumite kultuurpärandit ja iseloomu tuleb säilitada ja arendada ning ajalooliste asustuspiirkondade elustamist tuleks eelistada uute hoonestuspiirkondade tekkele. Detailplaneering toetab VASAB 2010 planeerimispõhimõtteid, kuna uushoonestus on planeeritud olemasolevasse komplekssi uue tekitamise asemel, ning planeerimine toimub avaliku protsessina. Mõjudega looduslikele aladele on arvestatud kogu planeerimisprotsessis. Detailplaneeringu elluviimisel tuleb erilist tähelepanu pöörata haljastuse säilimisele ning selle osakaalule. Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 15/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks 5 DETAILPLANEERINGU SEOS MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA 5.1 Harju maakonnaplaneering Harju maakonnaplaneeringu I etapp on koostatud 1998. aastal ehk enam kui kümme aastat tagasi. Maakonnaplaneeringu ülesandeks on maakonna üldise territoriaal- majandusliku arengustrateegia ja -kontseptsioonide sidumine kestva ja säästva arengu põhimõtetega, riiklike ja kohalike huvide tasakaalustamine ning läbi selle asustuse suunamine ja väärtuslike põllumaade, maastike, raudteede, tehnovõrkude trasside, sadamate, lennuväljade, puhkealade jm. asukoha määramine. Maakonnaplaneering on määratlenud, et aastal 2010 on Harju maakond keskkonnasõbralik: - inimeste suhtumine on loodust hoidev; - on valminud üldkasutatavate rekreatiivalade planeering ning rajatud metsamassiividega ühendatud haljasvöönd, mis haakub tiheasustustega; - valdavas osas kasutatakse keskkonda säästvaid kütuseid; puhastusseadmed on välja ehitatud ning töökorras; - toimib efektiivne jäätmete korduvkasutus ning ratsionaalne ja kaasaegne prügimajandus; - erilise tähelepanu all on põhjaveeressursi kaitse ja karstialad; - kõikides omavalitsustes on välja töötatud "Kohalik Agenda 21". Rohkem kui kümne aastaga on toimunud Harjumaal mitmeid ruumilisi arenguid, mis on osaliselt ellu viidud kooskõlas maakonnaplaneeringuga ning osaliselt sellest mööda minnes. Tänaseks päevaks on enamus omavalitsusi kehtestanud üldplaneeringud, mis reguleerivad ruumilist planeerimist oluliselt täpsemalt. Arvestades asjaoluga, et Sisekaitseakadeemia võimalik kolimine Muraste Piirivalvekolledži territooriumile ei olnud 1998 aastal veel päevakorral, ei ole seda kajastatud ka maakonnaplaneeringus. Seega puudub otsene viide planeeritavale strateegilisele dokumendile. 5.2 Harju maakonna teemaplaneering ”Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” Teemaplaneeringu kaks peamist alateemat on „roheline võrgustik“ ja „väärtuslikud maastikud“. Teemaplaneeringu eesmärgiks on loodus- ja keskkonnakaitseliselt rohkem põhjendatud ruumistruktuuri tagamine. Arvestades erinevate infrastruktuuride paiknemist ja vajaduste analüüsi, seatakse aladele vajalikud kasutustingimused, mille sihiks on säästva arengu tagamine maakonnas. Teemaplaneeringus mõistetakse rohelist võrgustikku järgmiselt: „Roheline võrgustik on planeerimisalane mõiste, mis funktsionaalselt täiendab kaitsealade võrgustikku, ühendades need looduslike aladega ühtseks terviklikuks süsteemiks; 16/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Võrgustikus toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine, mis loob eeldused koosluste arenguks looduslikkuse suunas. See toetab bioloogilist mitmekesisust, tagab stabiilse keskkonnaseisundi ning hoiab alal inimestele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed jne); Keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilitamine.“ Teemaplaneeringu kohaselt peab planeerimistegevuses arvestama, et rohevõrgustik jääks püsima ning ei lõigataks läbi võrgustiku koridore. Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning selle lähiala DP ala asub osaliselt Harju maakonna teemaplaneeringu kohaselt piirkondliku tasandi rohevõrgustiku tuumalal (T9). Vastavalt teemaplaneeringule on suur osa detailplaneeringu alast määratletud maakondlikku tähtsusklassi kuuluva Rannamõisa väärtusliku maastikuna. Ala peamiseks väärtuseks on Tilgu pangad, klindipealne loomets, pangaalune niiske lehtmets, murrutuskulpad ja allikatekkelised koopad panga jalamil. Tilgu on üks väheseid kohti, kus meri murrutab panka jätkuvalt. Madal rannikumeri panga ees sisaldab mitmeid kaitsealuseid rändkivide rühmasid. Pangalt avanevad vaated Tallinnale ja avamerele on klassikalised. Piirkond on Tallinna elanike jaoks populaarne väljasõidukoht juba pooleteise sajandi vältel, siia on rajatud mitmeid suvemõisaid ja puhkekodusid. Ohud: Puhkemajanduslik ülekasutus paralleelselt pangaaluse kinnikasvamisega, prahistamine. Rohelise võrgustiku alade ning väärtuslike maastike piire ja võimalikke piiranguid täpsustab Harku valla üldplaneering. 5.3 Koostatav Harku valla üldplaneering Harku valla koostatava üldplaneeringu analüüs on kirjutatud üldplaneeringu eskiislahenduse maakasutuse kaardi (Joonis 1) põhjal (seisuga 22.10.2010) põhjal. Harku valla üldplaneeringu eesmärk on määratleda valla üldised ruumilised arengusuunad ning täpsustada maakasutus- ja ehitustingimused eri piirkondades. Üldplaneeringuga reserveeritakse valla tasakaalustatud arenguks vajalikud rohelised tuum- ja puhveralad, et tagada rohealade säilimine ja kaitse. 1999.a algatas Harku Vallavalitsus üldplaneeringu korrektuuri, mis 2001. a viis uue, nõuetekohase üldplaneeringu algatamisele. Aastal 2003 valmis üldplaneeringu lahendus, mis suunati kooskõlastusringile, üldplaneeringu menetlemine peatus. Üldplaneeringut koostanud OÜ Hendrikson & Ko viis läbi ka 2006. aastal algatatud Keskkonnamõju strateegilise hindamise Harku valla üldplaneeringule. KSH aruande esialgne versioon valmis 2007. a oktoobriks. Pärast aruande avalikku arutelu otsustati üldplaneeringu lahendust vahearuande tulemuste põhjal korrigeerida.2 Harku valla koostatava üldplaneeringu kohaselt jääb planeeritav kooli territoorium rohealast välja, piirdudes lõunast rohevõrgustiku tuumalaga ning põhjast rohevõrgustiku koridoriga. Kavandatav uus juurdepääsutee kulgeb osaliselt läbi rohevõrgustiku koridori (klindialune osa). Olemasolev rekonstrueeritav Tilgu tee jääb osaliselt rohekoridori tuumalasse. Harku valla üldplaneeringuga määratud rohevõrgustiku alad ei kattu täielikult maakonna teemaplaneeringutes määratud aladega. Kuna Harku valla üldplaneering 2 Hendrikson & Ko .2009. Harku valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Tartu-Tabasalu Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 17/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks ei ole 2011. aasta aprilli seisuga kehtestatud, on ülim hetkel maakonnaplaneeringu teemaplaneering. Joonis 1. Harku valla maakasutusplaan detailplaneeringu ala piirkonnas Planeeringu seletuskirjas otseselt Piirivalvekolledži laiendamist käsitletud ei ole, kuid üldplaneeringu maakasutusplaanil (seisu 22.10.2010) on kogu laiendatava kooli territoorium määratletud riigi- ja sisekaitsemaana. Kavandatava tegevuse ala asub hajaasustusalal. Planeeritavast kooli territooriumist lõunas klindi peal ning olemasoleva Tilgu tee ja klindi vahel paiknev elamurajoon jääb tiheasustusalasse. Vahetult klindi alune mitteelamumaa on üldplaneeringus märgitud kui range režiimiga looduslik haljasmaa, kus täiendavat hooldust ette ei nähta. Nimetatud alale ehitustegevust ei kavandata. Planeeritud juurdepääsutee jääb klindipealse osas elamumaadele ja tee sanitaarkaitsevööndisse ning klindialuses osas osaliselt rohevõrgustiku koridori. Planeeritav uus juurdepääsutee on kajastatud ka koostatavas üldplaneeringus. Üldplaneeringu alusel on Tilgu teega paralleelselt planeeritud perspektiivne jalgtee. 18/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Kavandatav tegevus ei ole vastuolus koostatava Harku valla üldplaneeringuga. Keskkonnamõju strateegiline hindamine3 viidi läbi 2002. a valminud planeerimisettepanekule. Mõju hindamise tulemusel välja toodud soovituste põhjal koostati 2008. aastal üldplaneering, mis on seni kehtestamata. Esialgse KSH põhjal muudetud Harku valla üldplaneeringule viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine.4 Antud tegevuse ala ümbritsevad loodusalad on planeeringu KSHs hinnatud toetudes Harku valla rohevõrgustike tuumalade ja koridoride uuringule.5 KSH menetlemine käesoleva aruande koostamise hetkel jätkub. 5.4 Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring Harku vallas on Harju maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ täpsustamiseks Eestimaa Looduse Fondi poolt koostatud täpsustav rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring6. Töö eesmärgiks oli avada rohelise võrgustiku funktsioone ökoloogilisest aspektist ja otsida juurde empiirilisi andmeid, mis toetaksid valla tasandi rohevõrgustiku tuumaalade ja koridoride ja parameetrite määratlemist ja planeerimisega seotud taktikaliste otsuste tegemist. Türisalu-Suurupi-Ninamaa-Muraste-Rannamõisa kaitsealad ja mereäärne koridor Tegemist on Harku valla ühe olulisema rohekoridoriga. See on piki rannikut kulgev roheline vöönd, mis kohati on liitunud mereäärsete kaitsealadega ja toimib nii koridori kui tuumalana. Detailplaneeringu ala jääb tuumalale, mis asub osaliselt Muraste kaitsealal. Kaitseala on loodud pangametsade kaitseks. Kooli territoorium jääb terviklikult kaitseala piiridest välja, kuid olemasolev juurdepääsutee läbib kaitseala. Kõik kaitsealad koos ranna piiranguvööndiga ja ehituskeeluvööndiga (200 m) on kogu ranniku ulatuses mere ja maa vaheline servakooslus. See on koht, kus madal meri ja mereäärsed maismaa kooslused toetavad eriilmelist taimestikku ning loomastikku ja on oluliseks liikumist suunavaks maastikuelemendiks nii maismaad mööda liikuvatele loomadele kui lendavatele selgroogsetele (nahkhiired, linnud) ja putukatele. Kaitsealad selles katkematus koridoris toetavad suure puhkajate surve all olevate liikide populatsioonide pikaajalist püsimist antud kooslustes. Uuringu järeldus on, et kindlasti peab vältima ehitiste rajamist ranna piirangu- ja ehituskeeluvööndisse. Detailplaneeringuga kavandatakse hooneid ehituskeeluvööndisse. Klint Põhja-Eesti Klint on eelkõige mastaapne maastikuline element, mis toimib nii barjääri kui aineringet ja elustikku juhtiva elemendina. Harku vald on oma looduse poolest eriti unikaalne just laialt levinud pangaaluste laialehiste metsade poolest, mida 3 Hendrikson & Ko .2007. Harku valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Tartu-Tabasalu 4 Hendrikson & Ko .2009. Harku valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Tartu-Tabasalu 5 Eestimaa Looduse Fond. 2007.Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring. Tartu 6 Eestimaa Looduse Fond. 2007.Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring. Tartu Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 19/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks peetakse Eestis haruldasteks kooslusteks liigirikka nahkhiirte koosluse poolest.7 Mõlemad nimetatud on seotud eelkõige klindiga ja selle poolt tekitatud erilistest keskkonnatingimustest ning elupaikadest. Paekivis asuvad koopad on nahkhiirte jaoks üle-euroopalise tähtsusega ning riikliku kaitse all olevateks talvituspaikadeks. Kaitsealused nahkhiirte talvituspaigad ei jää detailplaneeringu alale ega selle mõjuraadiusesse. Klindialune mets pakub elupaika ka paljudele haruldastele ja ohustatud sambliku ja samblaliikidele. Uuringu kohaselt tuleb klint kogu oma ulatuses arvata rohekoridoriks. Seal, kus võimalik tuleb klindialust metsa hoida võimalikult laia ribana, kuid see peaks olema vähemalt 50 m klindi seinast. Ehitised peaksid klindist jääma minimaalselt 100 m kaugusele juba ainuüksi ohutuse tagamiseks. Muraste koridor Sõrve massiivist lähtub Muraste koridor, mis viib läbi Muraste mõisa taguse metsatuka Muraste klindialustesse ja edasi mereäärsetesse metsadesse. Koridor on suhteliselt kitsas ja ületab tiheda liiklusega maanteed, mistõttu selle kvaliteeti ei saa lugeda väga heaks. Samas on koridoris täheldatud väga aktiivset loomade liikumist, mistõttu võib eeldada, et tegemist on ajaloolise loomade liikumisteega, mida loomad kiivalt järgivad. Koridori funktsionaalsuse tagamiseks on oluline, et koridori pindala ei väheneks elamute või muude infrastruktuuride rajamise läbi. Ilmandu koridor Sõrve massiivi ja Muraste looduskaitseala idaserva ühendav kitsas koridor, mille peafunktsioon on liigendada tiheasustusala ja seeläbi stabiliseerida keskkonda ning ilmestada maastikku. Teisene funktsioon on olla väikeimetajate, lindude ja putukate levimise suunajana. Koridor võib, aga ei pea ilmtingimata olema pidev, majade ehitamisel tuleb jälgida, et õuealade või rajatud aedade vahele jääks vähemalt 25 m laiune loodusliku taimestikuga riba. Koridori kvaliteeti energia- ja aineringe suunajana ning puhverdajana tõstaks oluliselt kõrghaljastuse rajamine. 5.5 Harku valla arengukava 2002-2012 Harku valla arengukava on kinnitatud Harku Vallavolikogu 23.05.2002. a. määrusega nr 10 ning viimati muudetud Harku Vallavolikogu 28.01.2010 määrusega nr 3. Arengukavaga on planeeritud valla areng aastateks 2002-2012. Arengukava koostamise eesmärgiks on ennustada tulevikusuundumusi ning suunata valla arenguprotsesse nendest lähtuvalt. Tulevikku pole aga võimalik kunagi 100% ette näha ning seetõttu ei saa ükski selline arengudokument olla täiuslik. Arenguvisiooni koheselt muutub Harku vald läbi tasakaalustatud ja säästliku arengu muuhulgas Põhja-Eesti tunnustatud hariduskeskuseks. 2008. aastal uuendatud tegevuskavas on ühe tegevusena toodud Muraste hariduskompleksi detailplaneering, mille puhul võib eeldada, et tegemist on Piirivalvekolledži maa-alaga. 7 Kalda, A., Paal, J. Kaitset vajavad metsakooslused. - Eesti Mets, 1997, 8, 10-16. 20/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Harku valla arengukava ühe arengueesmärgina nähakse piirivalve õppekeskuse kursantide kasutamist avaliku korra tõhustamisel. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Harku valla arengukavaga 2002-2012. 5.6 Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava Harku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava on kehtestatud 2007. aastal 12-aastaseks perioodiks. Harku valda teenindab kaks vee-ettevõtet: OÜ Strantum ja AS Tallinna Vesi. OÜ Strantum on täielikult Harku valla omanduses olev veevärki ja kaugkütet korraldav ning kinnisvara haldav ettevõte.8 2005. aasta statistika andmetel kasutati kinnitatud põhjaveevarust Harku vallas ära ainult 30%, ülejäänud 70% ei leidnud kasutamist. Statistikaameti andmetel elas Harku vallas 2005. aastal 6726 elanikku ning 2010. aasta 1. jaanuaril 7278 inimest (Harku valla kodulehe andmetel 11 794 elanikku seisuga 1.05.2010). Seega on praegune veevajadus võrreldes 2005. aastaga ilmselt tõusnud, kuid jääb tõenäoliselt siiski tarbevaru piiridesse. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavas on hinnatud üldplaneeringus prognoositud rahvastikuarvu tõusu seost põhjaveevarudega. Üldplaneeringuga kavandatu elluviimise tulemusena (55 000 elanikku) on oodata põhjavee defitsiiti. Kuna Kambriumi-Vendi kinnitatud tarbevarud on arengukava perioodil üldplaneeringu rakendumisel praktiliselt ammendatavad, tuleb valla lõunaosas üha enam võtta kasutusele Ordoviitsium-Kambriumi ladestu põhjavett. Põhimõtteliselt on tulevast veedefitsiiti võimalik lahendada lisa tarbeveevaru taotlemisega, mis arvestades Tallinna teiste lähivaldade arenguga võib osutuda ülimalt keeruliseks. Veel üheks võimaluseks on Harku valla idaosa üleminek Tallinna pinnaveesüsteemile. Reovee perspektiivsete magistraaltorude planeerimisel on võetud aluseks reoveepuhastitele kehtestatud nõuded, millest lähtuvalt puhastitel üle 10 000 ie tuleb rakendada ka lämmastikueraldamist. Seega planeeritakse, et kohalike puhastite koormused ei ületaks 10 000 ie. Ülejäänud reovesi suunatakse Tallinna reoveepuhastile. Detailplaneeringu alale kõige lähem puhasti on OÜ Strantum opereeritav Meriküla reoveepuhasti. 8 Sweco Eesti. 2007. Harku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava. Harku Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 21/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks 6 ALTERNATIIVIDE VALIK JA EELHINDAMINE 6.1 Metoodika Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt tuleb KSH aruandes anda ülevaade põhjustest, mille alusel valiti alternatiivsed arengustsenaariumid. Detailplaneering on strateegiline planeerimisdokument, mis määrab ära planeerimislahenduse ühe maaüksuse piires. Sellest tulenevalt on siinkohal asjakohasem alternatiivsete arengustsenaariumide asemel kasutada terminit alternatiivsed planeerimislahendused (edaspidi alternatiivid). Alternatiivid võivad omavahel erineda järgmiste parameetrite poolest: - piirangud (nt ehituskeeluvööndi laius); - rajatiste asukohad; - rajatiste mahud/suurused; - kavandatud tegevused vms. Keskkonnamõju strateegilise hindamise puhul mõistetakse alternatiive kui arendaja seatud eesmärgi saavutamise erinevaid võimalusi. Käesoleva arenduse eesmärke on pikemalt kirjeldatud peatükis 2. Alternatiivide esmasel sõelumisel võeti aluseks nende vastavus seatud eesmärgile. Seoses keskkonnamõju strateegilise hindamise eripäraga on alternatiivide leidmisel arvestatud detailplaneeringu kui ruumilise planeerimisdokumendiga. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest tulenevalt on võimalik detailplaneeringu kui kindla maa-alaga seotud planeerimisdokumendi hindamisel valida alternatiive vaid käsitletava territooriumi piires, st teisi asukohaalternatiive ei hinnata. Käesolev keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud detailplaneeringule, mis käsitleb Sisekaitseakadeemia rajamist Piirivalvekolledži territooriumile Muraste külas. Töö eesmärk on hinnata keskkonnamõjusid nimetatud konkreetses detailplaneeringu asukohas. Alternatiivsete planeerimislahenduste kaalumise tulemusena eraldusid reaalsed (elluviidavad) ja ebareaalsed alternatiivid (pole eesmärgi saavutamiseks võimalikud). Reaalsed alternatiivid pidid vastama allpool esitatud kriteeriumidele: - olema vastavuses õigusaktidega; - olema majanduslikult teostatavad; - olema tehniliselt teostatavad; - ei tohi avalduda vastuvõetamatut mõju; - arendaja peab olema nõus alternatiivi reaalselt ellu viima. Käesoleva planeeringu kontekstis mõistetakse alternatiivsete lahendustena ka juurdepääsu tee asukoha alternatiive. Planeerija alustas oma tööd erinevate alternatiivsete ligipääsuvõimaluste uurimisega. Alljärgnevates peatükkides on kirjeldatud, millised ligipääsu asukoha alternatiivid osutusid ebareaalseteks ning milline alternatiiv osutus reaalseks. Ligipääsuteede alternatiivide valik ning eelhindamine toimus arendaja, detailplaneeringu koostaja, erinevate institutsioonide, kohalike asjast huvitatud elanike ja eksperdi koostöös. Täpsemalt on nii reaalseid kui ka ebareaalseid alternatiive käsitletud alljärgnevates alapeatükkides. 22/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks 6.2 Ebareaalsed alternatiivid Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja detailplaneeringu koostamise protsessi alguses toimus kavandatava tegevuse võimalike alternatiivsete ligipääsuteede eelhindamine. Selle käigus arvestati kõigi piirangutega. Alternatiivide valikul arutati erinevaid võimalusi ning jõuti reaalsete alternatiivideni, mis vastavad arendaja kavandatava tegevuse eesmärgile ning käesoleva peatüki punktis 6.1 toodud kriteeriumidele. Ebareaalseteks juurdepääsutee alternatiivid: 1. Juurdepääsutee lahendamine läbi Muraste looduskaitseala ja jätkuvalt riigi omandis oleva maa olemasolevate metsateede baasil (skeemil tähised A ja B). Nimetatud lahendused kulgevad läbi Muraste looduskaitseala sihtkaitsevööndi. Muraste looduskaitsealal on detailplaneeringu kehtestamiseks vajalik kaitseala valitseja nõusolek. Kaitseala valitsejaks oleva Keskkonnaameti kiri nr. 30-3-1/49465-2 13.11.2008 välistab läbi Muraste looduskaitseala sihtkaitsevööndi kulgevad teetrassi valikud. 2. Juurdepääsu lahendamine rambiga ülessõiduna läbi Pankranniku elurajooni (skeemil tähis C) Trassivalik läbib Pankranniku elurajooni ning sealsed elukvartali teed on arvestatud ainult kohaliku elanikkonna teenindamiseks ning ei võimalda liikluskoormuse suurendamist. Samuti kujuneks rambi väljaehituse maksumus liiga suureks. 3. Juurdepääsu lahendamine täies ulatuses mööda Tilgu teed (skeemil tähis D). Tilgu tee on 3,3-4,6 m laiune musta kattega sõidutee, mis ei vasta tänapäevastele nõuetele. Arvestades planeeritud bussiliiklust ning suurenevat autoliiklust, tuleks Tilgu tee laiust kogu ulatuses suurendada. Tilgu tee paikneb osaliselt varisemisohtlikul kaldajärsakul. Erinevatel hinnangutel on Tilgu tee kiirendanud järsaku loomulikku lagunemist ning rikkunud ala hüdrodünaamilist režiimi. Kõige problemaatilisemaks võib lugeda teelõiku kaitsealuste Tilgu koobaste juures, kus tee laiendamine on ebasoovitav ja keeruline. Trassivalik kogu ulatuses piki Tilgu teed pole seetõttu majanduslikel, tehnilistel ja keskkonnakaitselistel põhjustel otstarbekas. Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessis ilmnes huvitatud osapoolte tugev vastuseis nimetatud alternatiivile. Selle tulemusena katkes esialgne keskkonnamõju strateegilise hindamise protsess, mille käigus oli avalikustatud ja avaliku arutelu (16.03.2009) läbinud KSH programm, kuid mida heakskiitmiseks ei esitatud. Hakati otsima uut juurdepääsutee lahendust, mille tulemusena algatati uus, käesolev DP ja KSH. 4. Juurepääsu rajamine pangast alla olemasolevalt pinnaseteelt Lisaks DP lähteülesandes määratud teekoridorile oli vaatluse all teinegi võimalik ligipääs klindilt Tilgu teele. Sellisel variandi puhul kulgeks tee olemasoleva juurdepääsutee baasil, mis viib Muraste tervisekompleksi kinnistu juurde ning sealt edasi klindist alla. Antud teelõigu pikkuseks kujuneb ca 1,53 km, mis on enam kui 300 m pikem kui välja valitud variant. Samuti tekitab probleeme klindist allaminekul toimuvad 90o nurgaga kurvid. Olemasolev kruusakattega tee olemasolu ei oma uue tee rajamisel tähtsust, kuna olemasoleva tee laius erineb oluliselt rajatava tee laiusest ja uue teepõhja rajamiseks tuleb ka olemasolev tee põhi üles võtta. Aluspinnas on mõlemal juhul sama - paepõhjaline. Nimetatud Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 23/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks variandi puhul on vajalik enamate eramaade läbimine. Seega ei ole käesoleva variandi kaalumine edasises protsessi asjakohane. Joonis 2. Ebareaalsed juurdepääsutee alternatiivid Ebareaalseks muutus ka Tilgu tee laiendamine ning kergliiklustee rajamine Muraste looduskaitseala piires. Ebareaalseks muutus alternatiiv seetõttu, et Keskkonnaamet kaitsealavalitsejana ei ole tee laiendamise nõus ehk ei anna vastavasisulist kooskõlastust. Muraste LKA kaitse-eeskirja kohaselt pole, aga tee laiendamine valitseja nõusolekuta võimalik. Ebareaalsed joogivee alternatiivid Sisekaitseakadeemia kolimine Murastesse suurendab piirkonna joogivee kasutust. Harku vallas on põhjavee ressurss piiratud, eriti Muraste piirkonnas, kus ainsaks joogivee allikaks on Kambriumi-Vendi veekiht. Vaba põhjavee varu Muraste piirkonnas minimaalselt. Alljärgnevalt on esitatud joogivee varustuse ebareaalsed alternatiivid. 1. Veevarustus olemasolevate puurkaevude baasil. Planeeritava Sisekaitseakadeemia territooriumil asub kaks puurkaevu, mis mõlemad ulatuvad Kambriumi-Vendi veekihti. Hetkel on kasutuses üks puurkaev. Puurkaevu tootlikus võimaldaks rahuldada planeeritava Sisekaitseakadeemia vajaduse ent eeldaks olemasoleva vee erikasutusloa muutmist ning võetava veekoguse suurendamist. Veekogust suurendataks Muraste põhjaveemaardla arvelt. Selline võimalus Harku Vallavalitsuse ning Keskkonnaameti teatel puudub. Seega ei ole võimalik Sisekaitseakadeemia joogiveevarustust lahendada olemasolevate puurkaevude baasil. 2. Liitumine AS Tallinna Vesi võrguga. Lähim AS Tallinna Vesi liitumispunkt asub Harku järve ääres Alasniidu teel. Kuigi tehniliselt on liitumine võimalik teeb rajatava torustiku pikkus rajamise ebareaalselt kalliks. 24/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks 6.3 Reaalsed alternatiivid Reaalseid tegevuse alternatiive, mida hinnatakse, on sisuliselt kaks. Nullalternatiiv ehk olemasolev olukord Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus tuleb kirjeldada ja hinnata tõenäolist arengut juhul, kui strateegilist planeerimisdokumenti (detailplaneeringut) ei kehtestata. Sellisel juhul on tegemist nn nullalternatiiviga ehk olukorraga, kui kavandatavat kompleksi ei rajata ning jätkub olemasolev olukord. Nullalternatiiv on põhjalikumalt lahti kirjutatud peatükis 8. Alternatiiv 1 ehk planeeritav tegevus Planeeritavaks tegevuseks on Sisekaitseakadeemia rajamine praeguse Muraste Piirivalvekolledži territooriumile. Sisekaitseakadeemiale on kavandatud rajada õppekorpused, ühiselamud ja sportimisvõimalused. Kuna detailplaneeringu eesmärgiks on Sisekaitseakadeemia kolimine Muraste külla, siis tegevuse reaalsed alternatiivid puuduvad. Nagu eelnevas peatükis selgus, siis osutus terve rida ligipääsuteede asukohaalternatiive ebareaalseteks ning tuli otsida uus lahendus. Reaalseks alternatiivseks juurdepääsutee asukohaks, mida alternatiiv 1 raames põhjalikumalt hinnatakse, on eelhindamisel välja valitud uus teetrass Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna maanteelt klindilt alla või klindi alt tunnelina olemasoleva Tilgu teeni Kivivabriku kinnistu juures. Detailplaneeringu ülesanne on määrata kruntide piirid ning kasutusfunktsioonid. Praeguses staadiumis ei koostada ehitusprojekti ning seetõttu ei ole võimalik ka hinnata KSHs võimalikke mõjusid samal tasemel nagu KMH puhul oleks see võimalik. Täpsemalt on küll käsitletud klindist läbimurret ent see ei tähenda, et välistatud oleks mõni teine tehniline lahendus (näiteks tunnel) DP-ga määratud maa-alade piires. Tehnilised lahendused ning nendega kaasnevad mõjud (sh läbimurde rajamise aegsed) tuleb määrata ning vajadusel hinnata teeprojektide koostamise staadiumis. Joogiveega varustamine hakkab toimuma OÜ Strantum Kolmiku tänaval asuva ühisveevärgi torustiku De 110 baasil. Ühenduskoht asub Kolmiku tänaval, klindi serval. Vee-ettevõte garanteerib veekoguse 150 m3/d tingimusel, et loobutakse Piirivalvekooli puurkaevu vee erikasutusest ning sellega seotud põhjaveevaru väheneb.9 Olemasolevad Piirivalvekooli territooriumil asuvad puurkaevud tamponeeritakse. Võimaliku põhjaveevaru olemasolu ning selle ümberjagamise võimalusi on analüüsinud Harku Vallavalitsuse tellimusel AS Infraget Eesti10. 9 Veevarustuse ja kanalisatsiooni tehnilised tingimused detailplaneeringu koostamiseks. OÜ Strantum, 31.03.2011 10 Tabasalu ja Rannamõisa piirkonna veevarustuse võimalikud variandid. AS Infragate Eesti, 2011 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 25/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks 7 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING PIIRKONNA KESKKONNASEISUNDI HINNANG 7.1 Asukoha üldiseloomustus Planeeritav ala asub Harju maakonnas Harku vallas Muraste külas klindi, mere ja Muraste looduskaitseala vahelisel alal (endine piirivalvekooli territoorium). Planeeringuga haaratakse Tilgu tee (läbib Ilmandu ja Rannamõisa küla), selle lähiala Muraste Sisekaitseakadeemia territooriumist kuni Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteeni. Uus rajatav juurdepääsutee paikneb Tilgu tee ja Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna maantee vahelisel alal. Tilgu tee on asfaltkattega kohalik tee, laiusega 4 m. Planeeringuga haaratakse ca 47 ha. Sisekaitseakadeemia rajamiseks planeeritud ala asub Muraste külas, kuid juurdepääsuteega seoses haaratakse ka Ilmandu ja Rannamõisa külad. Harku vald asub Harjumaa põhjaosas, piirnedes idast Tallinna linnaga, lõunast Saue vallaga, edelast Keila linna ja Keila vallaga, valla lääne ja põhjapiiriks on Soome laht. Vallal on 22 km pikkune merepiir, millest suure osa moodustab pankrannik. Valla keskus Tabasalu alevik asub Tallinna kesklinnast ligikaudu 13 kilomeetri kaugusel. Muraste, Ilmandu ja Rannamõisa külad paiknevad Harku valla põhjaosas ning valla keskusesse Tabasallu on neist vastavalt ~7 km, ~5 km ja ~3 km. 26/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Joonis 3. Detailplaneeringu ala paiknemine 7.2 Maakasutus Sisekaitseakadeemia territooriumile planeeritava tegevusega haaratakse riigi omandis olev maa (EHAK kood 5039) ja 24 katastriüksust: Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 27/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks • Piirivalvekool (sihtotstarve riigikaitsemaa), tunnus 19801:001:2380. Maaüksuse pindala on 22,10 ha, sellest 0,2 ha ehitiste alune maa, 3,16 ha looduslik rohumaa, 16,97 ha metsamaa, 0,20 ha õuemaa, 1,77 ha muu maa, s.h. veealune maa 0,24 ha. • Tilgu tee (sihtotstarve transpordimaa), tunnus 19801:001:1629. Maaüksuse pindala on 9,45 ha, millest looduslik rohumaa moodustab 2,62 ha, metsamaa 4,61 ha, muu maa 2,22 ha, s. h. veealune maa 0,48 ha. • Tilgu tee 30 (sihtotstarve elamumaa), tunnus 19801:001:1478. Maaüksuse pindala on 0,18 ha, sellest 0,01 ha ehitiste alune maa, 0,08 ha looduslik rohumaa, 0,08 ha metsamaa, 0,01 ha õuemaa, 37 m2 veealune maa. • Tilgu tee 32 (sihtotstarve elamumaa), tunnus 19801:001:1479. Maaüksuse pindala on 0,33 ha, sellest 0,03 ha ehitise alune maa, looduslik rohumaa moodustab 0,3 ha, metsamaa 0,08 ha, muu maa 72 m2, s. h. veealune maa 24 m2. • Tilgu tee 28C (sihtotstarve riigikaitsemaa), tunnus 19801:001:1476. Maaüksuse pindala on 5,81 ha, sellest 0,05 ha ehitise alune maa, looduslik rohumaa moodustab 0,9 ha, metsamaa 4,09 ha, õuemaa 0,05 ha, muu maa 0,78 ha, s. h. veealune maa 0,04 ha. • Tilgu tee 28 (sihtotstarve tootmismaa), tunnus 19801:001:1477. Maaüksuse pindala on 0,27 ha, sellest 21 m2 ehitise alune maa, looduslik rohumaa moodustab 0,22 ha, metsamaa 0,02 ha, õuemaa 21 m2, muu maa 0,03 ha. • Merekindluse 1 (sihtotstarve elamumaa), tunnus 19801:001:1371. Maaüksuse pindala on 0,18 ha, sellest 0,02 ha ehitise alune maa, õuemaa 0,17 ha, muu maa 0,01 ha. • Merekindluse 3 (sihtotstarve elamumaa), tunnus 19801:001:1369. Maaüksuse pindala on 0,1 ha, sellest 0,02 ha ehitise alune maa, metsamaa 0,02 ha, õuemaa 0,08 ha. • Lahe tee 3 (sihtotstarve elamumaa), tunnus 19801:001:1372. Maaüksuse pindala on 0,1 ha, sellest 0,02 ha ehitise alune maa, õuemaa 0,08 ha, muu maa 0,02 ha. • Merekindluse 2 (sihtotstarve elamumaa), tunnus 19801:001:1368. Maaüksuse pindala on 0,18 ha, sellest 0,02 ha ehitise alune maa, õuemaa 0,177 ha, muu maa 31 m2. • Lahe tee 1 (sihtotstarve elamumaa), tunnus 19801:001:1367. Maaüksuse pindala on 0,16 ha, sellest 0,016 ha ehitise alune maa, õuemaa 0,15 ha, muu maa 77 m2. • Lahe tee 2 (sihtotstarve riigikaitsemaa), tunnus 19801:001:1475. Maaüksuse pindala on 1,85 ha, sellest 0,06 ha ehitise alune maa, metsamaa 0,8 ha, õuemaa 0,65 ha, muu maa 0,4 ha. • Merikülli tee 1 (sihtotstarve riigikaitsemaa), tunnus 19801:001:1474. Maaüksuse pindala on 1,65 ha, sellest 51 m2 ehitise alune maa, looduslik rohumaa moodustab 0,59 ha, metsamaa 0,94 ha, õuemaa 0,04 ha, muu maa 0,07 ha. • Tilgu tee 37C (sihtotstarve riigikaitsemaa), tunnus 19801:001:1481. Maaüksuse pindala on 0,34 ha, sellest looduslik rohumaa moodustab 0,14 ha, metsamaa 0,2 ha. • Tilgu tee 37 (sihtotstarve elamumaa), tunnus 19801:001:1373. Maaüksuse pindala on 0,19 ha, sellest 90 m2 ehitise alune maa, looduslik rohumaa moodustab 0,11 ha, metsamaa 0,06 ha, õuemaa 90 m2, muu maa 0,01 ha. 28/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks • Tilgu tee 39 (sihtotstarve elamumaa), tunnus 19801:001:1374 Maaüksuse pindala on 0,16 ha, sellest 92 m2 ehitise alune maa, looduslik rohumaa moodustab 0,09 ha, metsamaa 0,06 ha, õuemaa 92 m2. • Tilgu tee 41 (sihtotstarve elamumaa), tunnus 19801:001:1375. Maaüksuse pindala on 0,16 ha, sellest 0,01 ha ehitise alune maa, looduslik rohumaa moodustab 0,096 ha, metsamaa 0,06 ha, õuemaa 0,01 ha. • Tilgu tee 43 (sihtotstarve elamumaa), tunnus 19801:001:1376. Maaüksuse pindala on 0,16 ha, sellest 91 m2 ehitise alune maa, looduslik rohumaa moodustab 0,11 ha, metsamaa 0,04 ha, õuemaa 91 m2. • Tilgu tee 45 (sihtotstarve elamumaa), tunnus 19801:001:1377. Maaüksuse pindala on 0,15 ha, sellest 94 m2 ehitise alune maa, looduslik rohumaa moodustab 0,1 ha, metsamaa 0,04 ha, õuemaa 94 m2. • Tilgu tee 47 (sihtotstarve elamumaa), tunnus 19801:001:1378. Maaüksuse pindala on 0,2 ha, sellest 0,01 ha ehitise alune maa, looduslik rohumaa moodustab 0,13 ha, metsamaa 0,04 ha, õuemaa 0,01 ha, muu maa 0,01 ha. • Tilgu tee 51 (sihtotstarve riigikaitsemaa), tunnus 19801:001:1483. Maaüksuse pindala on 2,66 ha, sellest 0,02 ha ehitise alune maa, looduslik rohumaa moodustab 0,49 ha, metsamaa 1,9 ha, õuemaa 0,02 ha, muu maa 0,25 ha, s. h. veealune maa 0,03 ha. • Tilgu tee 49 (sihtotstarve tootmismaa), tunnus 19801:001:1482. Maaüksuse pindala on 50 m2, mille moodustab looduslik rohumaa. • Tilgu tee 26 (sihtotstarve tootmismaa), tunnus 19801:001:2067. Maaüksuse pindala on 37 m2, mille moodustab ehitise alune maa. • Merikülli tee (sihtotstarve transpordimaa), tunnus 19801:001:2031. Maaüksuse pindala on 0,33 ha, sellest 21 m2 ehitise alune maa, looduslik rohumaa moodustab 0,15 ha, õuemaa 21 m2, muu maa 0,17 ha. Planeeritav juurdepääsutee, Tilgu tee ja Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee vaheline tee, asub riigireservmaadel ning kuuel maatulundusmaa sihtotsatarbega maaüksusel: • Kople III kinnistu tunnusega 19801:001:0034 Maaüksuse sihtotsatarve on maatulundusmaa. Kinnistu pindala on 1,13 ha, millest 1,13 ha on loodusliku rohumaa. • Kupja IV kinnistu tunnusega 19801:001:1381 Maaüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa. Kinnistu pindala on 2,11 ha, millest 2,11 ha on loodusliku rohumaa. • Männiku III kinnistu tunnusega 19801:001:0079 Maaüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa. Kinnistu pindala on 6,50 ha, millest 5,68 ha on looduslik rohumaa ning 0,82 ha muu maa. • Tilgu-Kalda I kinnistu tunnusega 19801:001:0105 Maaüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa. Kinnistu pindala on 4,44 ha, millest 3,59 ha on looduslik rohumaa ning 0,85 ha muu maa. • Tilgu I kinnistu tunnusega 19801:001:0099 Maaüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa. Kinnistu pindala on 2,69 ha, millest 0,34 ha on looduslik rohumaa, 10,41 metsamaa ning 13,13 ha muu maa (s.h. veealune maa 0,05 ha). • Männiku IV kinnistu tunnusega 19801:001:0081 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 29/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Maaüksuse sihtotstarve on maatulundusmaa. Kinnistu pindala on 1,66 ha, millest 0,21 ha on looduslik rohumaa, 0,96 ha metsamaa ning 0,48 ha muu maa (s.h. veealune maa 0,03 ha). Muraste, Ilmandu ja Rannamõisa küladest moodustab suurema osa tiheasustusala, kus asuvad elamualad, üldkasutatavad alad ja puhkealad. Planeeritavat Sisekaitseakadeemia territooriumi ümbritsevad peamiselt metsamassiivid (klindipealne loomets, pangaalune niiske lehtmets), lõunasse jääb klint, millel asuvad elamualad ning põhjas Läänemeri. Tilgu tee läbib peamiselt elamumaad. Plaaneeritav uus juurdepääsutee Tilgu tee ja Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna maantee vahel läbib maatulundusmaid ning riigi reservmaid. Olemasolevas olukorras on juurdepääsuteeks Tilgu tee, seega on Tilgu teega piirnevate maaüksuste andmed esitatud alljärgnevas tabelis. Planeeritavas olukorras mõjutab transport uue juurdepääsuteega piirnevaid kinnistuid, mis on samuti lisatud nimekirja (Tabel 1). Peamiselt on piirnevateks aladeks elamumaad ja maatulundusmaad kuid ka tootmis- ja transpordimaad. Tabel 1. Piirnevate maaüksuste maakasutuse andmed11 looduslik rohumaa ehitusalune maa Pindala kokku, m² veealune maa muu maa, sh. Õuemaa, sh. haritav maa metsamaa Sihtotstarve 1 Sihtotstarve 2 Tunnus Nimi (m²) Andrese 100 9258 Elamumaa 5000 2000 1000 400 19801:001:1000 0 Tilgu tee 31A 1708 Elamumaa 1708 19801:001:0195 Tilgu tee 31 3647 Elamumaa 3647 106 19801:001:0194 Sarnarohu 21134 Maatulundusmaa 8618 8118 4398 19801:001:1782 Kivivabriku 19612 Elamumaa 19612 378 19801:001:0063 Männiku V 13921 Maatulundusmaa 1009 9999 2913 197 19801:001:0082 Tilgu II 4951 Maatulundusmaa 4692 259 19801:001:0100 Tilgu-Kalda III 3008 Maatulundusmaa 1523 1485 112 19801:001:0107 Tilgu-Kalda II 12940 Maatulundusmaa 8548 4392 200 19801:001:0106 Tilgu V 4419 Maatulundusmaa 4419 19801:001:0103 Tilgu IV 7300 Maatulundusmaa 5292 2008 104 19801:001:0102 Tilgu sadam 22600 Tootmismaa 1000 3000 3000 15 15600 2000 19801:001:0011 11 Maa-ameti kaardiserveri rakendused, http://www.maaamet.ee 30/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks looduslik rohumaa ehitusalune maa Pindala kokku, m² veealune maa muu maa, sh. Õuemaa, sh. haritav maa metsamaa Sihtotstarve 1 Sihtotstarve 2 Tunnus Nimi (m²) SÜ Romantik krunt nr 34 2295 Elamumaa 360 210 151 133 1574 19801:013:0200 Tilgu-Kalda V Sihtotstarbeta 4376 4376 19801:001:0109 maa SÜ Romantik nr 32 2288 Elamumaa 660 1480 118 86 30 19801:013:0130 SÜ Romantik krunt nr 30 1957 Elamumaa 803 118 192 142 844 19801:013:0260 SÜ Romantik krunt nr 33 1284 Elamumaa 847 132 80 80 225 19801:013:0312 Tilgu tee 27 2923 Elamumaa 2923 324 19801:002:6650 Tilgu tee 27a 539 Maatulundusmaa 539 19801:002:0147 Romantik 24A 818 Maatulundusmaa 818 19801:002:0148 SÜ Romantik nr 24 2593 Elamumaa 320 1973 208 158 92 19801:013:0090 SÜ Romantik nr 24A 2917 Elamumaa 390 175 2527 19801:013:0370 SÜ Romantik krunt nr 21 a 2362 Elamumaa 310 1542 170 133 340 19801:013:0330 SÜ Romantik tee IV 253 Elamumaa 253 19801:013:0420 SÜ Romantik krunt nr 18 a 2502 Elamumaa 370 1782 118 100 232 19801:013:0300 SÜ Romantik tee III 294 Elamumaa 294 19801:013:0450 SÜ Romantik nr 17A 2538 Elamumaa 940 1409 189 109 19801:013:0100 SÜ Romantik üldmaa 703 Elamumaa 70 57 57 576 19801:013:0493 SÜ Romantik nr 145 16 3834 Elamumaa 70 140 100 2174 0 19801:013:0070 SÜ Romantik nr 15 4004 Elamumaa 122 110 3882 19801:013:0010 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 31/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks looduslik rohumaa ehitusalune maa Pindala kokku, m² veealune maa muu maa, sh. Õuemaa, sh. haritav maa metsamaa Sihtotstarve 1 Sihtotstarve 2 Tunnus Nimi (m²) SÜ Romantik tee II 810 Elamumaa 810 19801:013:0470 SÜ Romantik krunt nr 11 2618 Elamumaa 1508 153 143 957 90 19801:013:0290 Männiku VI 1990 Maatulundusmaa 81 81 1909 19801:002:0121 Manna 3038 Elamumaa 84 84 2954 19801:002:2500 SÜ Romantik nr 9 3119 Elamumaa 150 850 153 76 1966 19801:013:0080 SÜ Romantik üldmaa 129 Elamumaa 124 5 5 19801:013:0492 Kaasiku 3920 Elamumaa 169 127 3751 19801:002:2530 Romantik 6a 1545 Elamumaa 1545 46 19801:013:0005 Romantik 6 1538 Elamumaa 1538 39 19801:013:0004 SÜ Romantik nr 4 3088 Elamumaa 630 1521 119 119 818 19801:013:0380 Männiku VII 8705 Maatulundusmaa 8705 331 19801:002:0122 Männa 3407 Maatulundusmaa 3407 76 19801:001:0110 Tilgu tee 15 6096 Elamumaa 943 1119 3944 264 90 19801:001:2990 Tilgu põik 2 2006 Elamumaa 2006 19801:001:1649 Tilgu põik 395 Transpordimaa 395 19801:001:1651 Tilgu tee 13 2446 Elamumaa 2318 586 128 19801:001:1200 Tilgu tee 11 2025 Elamumaa 80 1945 158 19801:001:0810 T-11391 Rannamõisa 40200 Transpordimaa 40200 siseteed Krunt nr 9a 3993 Elamumaa 2981 216 796 400 19801:001:0710 Tilgu tee 9 2670 Elamumaa 2670 258 19801:001:0800 Alajaam Rootsi 65 Tootmismaa 56 9 9 19801:001:0115 32/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks looduslik rohumaa ehitusalune maa Pindala kokku, m² veealune maa muu maa, sh. Õuemaa, sh. haritav maa metsamaa Sihtotstarve 1 Sihtotstarve 2 Tunnus Nimi (m²) Allika Veeühistu Transpo 4010 Tootmismaa 19801:001:0606 rdimaa Tilgu tee 10 1958 Elamumaa 1958 19801:001:0507 Loigu tee 562 Transpordimaa 19801:001:2071 Loigu tee 1 2272 Elamumaa 19801:001:2069 Allika tee 1 1700 Elamumaa 1700 19801:001:0508 Allika tee 2228 Transpordimaa 2228 19801:001:1789 Allika tee 2A 1912 Elamumaa 1912 19801:001:1628 Kadaka tee 2 2067 Elamumaa 2067 19801:001:1659 Kadaka tee 27718 Transpordimaa 27718 19801:001:1821 Tilgu tee 8 1907 Elamumaa 1907 19801:001:1627 Kadaka tee 1 5380 Elamumaa 238 238 5142 19801:001:1920 Alajaam Tilgu 30 Tootmismaa 29 1 1 19801:001:0116 Tilgu tee 6 2462 Elamumaa 2462 19801:001:1626 Tilgu tee 4 1721 Kaitsealune maa 1721 19801:001:1625 Kõue tee 2532 Transpordimaa 2532 19801:001:1615 Maasika II 7028 Maatulundusmaa 6965 63 19801:001:0512 Kõue tee 2 2580 Elamumaa 2580 19801:001:1619 Maasika I 5184 Elamumaa 662 690 3540 550 292 19801:001:2088 Kupja VIII 359 3594 Maatulundusmaa 19801:001:1383 4 Klooga mnt kergliiklustee lõik 831 Transpordimaa 617 214 Maasika I 19801:001:2089 Riigimaantee T- 36790 11390 Tallinn- 367900 Transpordimaa 0 Rannamõisa- Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 33/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks looduslik rohumaa ehitusalune maa Pindala kokku, m² veealune maa muu maa, sh. Õuemaa, sh. haritav maa metsamaa Sihtotstarve 1 Sihtotstarve 2 Tunnus Nimi (m²) Kloogaranna/Türi salu küla, Viti küla, Muraste küla, Ilmandu küla, Rannamõisa küla, Naage küla, Suurupi küla 19801:001:0299 Riigi reservmaad Juurdepääsutee kõrvalolevad krundid: Paemurru 3 61900 Maatulundusmaa 61900 19801:001:1394 Saueaugu nr 5 56300 Maatulundusmaa 56300 19801:001:0640 Tilgu III 32097 Maatulundusmaa 13890 18207 19801:001:0101 Tilgu-Kalda IV 18156 Maatulundusmaa 11544 6612 19801:001:0108 Saueaugu nr 4 24400 Maatulundusmaa 23000 1000 19801:001:0630 Saueaugu nr 9 21400 Maatulundusmaa 16000 5000 19801:001:0650 Kivivabriku 19612 Elamumaa 19612 378 19801:001:0063 Romantik SÜ 41 128 6556 Elamumaa 1900 3093 223 142 60 60 19801:013:0190 0 Tilgu-Kalda II 12940 Maatulundusmaa 8548 4392 200 19801:001:0106 7.3 Sotsiaalne keskkond Muraste, Ilmandu ja Rannamõisa külad asuvad Harku vallas, mille pindala on 159 km2. Harku vallas elab 11 794 elanikku. Muraste külas on elanikke 1415, Ilmandu külas 376 ja Rannamõisa külas 649 elanikku (seisuga 01.05.2010).12 Harku valla elanikkond kasvab ning seda eelkõige jätkuva sisserände arvel (rahvaarvu suurenemine on tingitud linnaelanike ümberasumisest linnalähedastesse paikadesse). Seega ka Harku valla elanike vanuselises struktuuris domineerivad 12 Harku valla kodulehekülg, http//:www.harku.ee 34/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks tööealised elanikud. Samuti on suurenenud sündivus. Eakate inimeste arv on küll aastate lõikes suurenenud, kuid oluliselt enam on suurenenud laste arv, mille tulemusena on eakate osakaal valla elanikest minimaalne.13 Harku valla elanikkonda iseloomustab suur aastaringne kõikumine, suveperioodil kasvab elanike arv suvitajate arvelt14. Harku valla administratiivkeskus asub Tabasalus. Kuna Murastes, Ilmandus ja Rannamõisas puuduvad esmased teenused elanikele, on esimese taseme tõmbekeskuseks Tabasalu alevik. Tabasalus asub kool, muusikakool, sidejaoskond, spordihoone, kauplus, raamatukogu, päeva- ja noortekeskus ja meditsiiniline teenindamine. Enamate teenustega kaugemaks tõmbekeskuseks on maakonnakeskus Tallinn (linnulennult ~20 km kaugusel). 7.4 Pinnamood, pinnakate ja aluspõhi Geoloogiliselt asub planeeringuala Põhja-Eesti klindi Lääne-Harju klindilõigu Suurupi klindipoolsaare idaosa piirkonnas. Suurupi klindipoolsaare pinnasekiht on õhuke (valdavalt alla 1 m). Põhjakaarest ääristab klindiplatood Suurupi tüüpi klindiastang sellele iseloomuliku Kambriumi terrassiga. Suurupi tüüpi astangu levik piirdub suures osas Suurupi klindipoolsaare põhjaosa kümmekonna kilomeetriga.15 Suurupi tüüpi klindiastangu läbilõige on toodud Joonis 4. Joonis 4. Suurupi tüüpi klindiastangu geoloogiline läbilõige16 Klindiastangu geoloogiline läbilõige detailplaneeringu ala piirkonnas on toodud Joonis 5. Läbilõige on koostatud puurkaevude arvestuskaartide katastrinumbritega 11513, 594 ja 628 põhjal.17 18 19 Kuna planeeritav sisekaitseakadeemia jääb Kambriumi astangule, kuid juurdepääsutee kulgeb Ordoviitsiumi lubjakiviplatool, siis on parema ülevaate saamiseks geoloogiat kirjeldav osa jagatud kaheks: 1) Sisekaitseakadeemia territooriumi geoloogia 2) juurdepääsutee piirkonna geoloogia. 13 Harku valla kodulehekülg. http://www.harku.ee 14 Sweco Eesti. 2007. Harku valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava. Harku 15 Suuroja, K., 2005. Põhja-Eesti klint. OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn. 16 Suuroja, K., 2005.Põhja-Eesti klint. OÜ Eesti Geoloogiakeskus.Tallinn. 17 Eesti Geoloogiakeskus. Puurkaevu arvestuskaart passi nr 6709, katastri nr 11513. 18 Eesti Geoloogiakeskus. Puurkaevu arvestuskaart katastri nr 594. 19 Eesti Geoloogiakeskus. Puurkaevu arvestuskaart passi nr 2650, katastri nr 628. Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 35/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Planeeritava Sisekaitseakadeemia territooriumi geoloogia Planeeritava Sisekaitseakadeemia territoorium jääb klindiesisele tasandikule, kus maapinna absoluutkõrgus on 5,5 m - 13,5 m vahemikus. Reljeefi üldine langus on mere poole. Maa-ala piirneb põhjast 5-6 meetri kõrguse luidestunud rannavalliga. Samuti jääb üks rannavall planeeritavast koolialast idasse söötis maale. Aluspõhjakivimiteks on alamkambriumi Tiskre kihistu liivakivid ja aleuroliidid (viimased asuvad liivakivil). Liivakivi pealispind langeb põhja ja kirdesse jälgides reljeefi. Maapinna lähedal (kuni 1 m paksuses kihis) on liivakivi murenenud, sügavamal nõrgalt tsementeerunud. Puurkaevu katastri numbriga 628 arvestuskaardi põhjal moodustavad aluskorra Vendi liivakivid.20 Pinnakate on õhuke (0,3-1,7 m) ja koosneb valdavas osas mereliivadest. Mulla paksus on 0,3-0,6 meetrit ning kohati on see liiva- ja turbasegune. Peen- ja keskliivad levivad 0,35-1,20 m paksuse kihina, nad on veeküllastunud, kesktihedad, sisaldavad veeriseid ja taimejuuri. Peen- ja keskliiva all oleva tolmliiva kihi paksuseks on 0,2-1,0 meetrit. Maa-ala geoloogiline iseloomustus ehitusgeoloogiliste aruannete põhjal ülalt alla on esitatud järgnevas tabelis (Tabel 2). 21, 22 Tabel 2. Sisekaitseakadeemia territooriumi geoloogiline iseloomustus Pinnase/kivimi kirjeldus Geoloogiline indeks Kihi paksus, m Muld Q IV 0,6 Peen- ja keskliiv Q m IV 1,20 Tolmliiv Q m IV 1,0 Murenenud liivakivi Є2ts 1,0 Liivakivi Є2ts 50+ Joonis 6 on toodud Sisekaitseakadeemia territooriumi geoloogiline läbilõige, mis on koostatud ehitusgeoloogilise uurimistöö nr 601140423 põhjal. Planeeritava juurdepääsutee geoloogia Klindipoolsaare suures osas lagelooga hõivatud paeplatoo on 30–40 m merest kõrgemal. Õhukese (valdavalt alla 1 m) pinnasekihi all avaneb Ordoviitsiumi lubjakivi.24 Klindiplatoo geoloogias on kivimikihtide paksused ja sügavused väga muutlikud. Antud piirkonnas võib maapinda katta kultuurpinnas, moreen, muld või paljanduda lubjakivi. Geoloogilises läbilõikes lasuvad lubjakivi all uraanirikkaid setted nagu diktüoneemakilt, glaukoniitliivakivi, glaukoniitsavi. Aluspõhjakivimiteks on Alam-Kambriumi Tiskre kihistu liivakivid. Puurkaevu katastri numbriga 4665 arvestuskaardi põhjal moodustavad aluskorra Vendi liivakivid.25 20 Eesti Geoloogiakeskus. Puurkaevu arvestuskaart passi nr 2650, katastri nr 628. 21 RPI Eesti Maaehitusprojekt.1976. Ehitusgeoloogiline uurimistöö, ENSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse Autobaasi Rannamõisa puhkebaas. Tallinn 22 Riiklik Ehitusuuringute Instituut. 1981.Ehitusgeoloogiline uurimistöö, ENSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse Autobaasi puhkebaas. Tallinn. 23 RPI Eesti Maaehitusprojekt. 1976. Ehitusgeoloogiline uurimistöö, ENSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse Autobaasi Rannamõisa puhkebaas. Tallinn. 24 Suuroja, K., 2005.Põhja-Eesti klint. OÜ Eesti Geoloogiakeskus.Tallinn. 36/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Maa-ala geoloogiline iseloomustus puurkaevu arvestuskaardi (katastri nr 809) põhjal ülalt alla on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 3. Planeeritava juurdepääsutee piirkonna geoloogiline iseloomustus Pinnase/kivimi kirjeldus Geoloogiline indeks Kihi paksus, m Kultuurpinnas Q IV 0,3 Dolomiidistunud lubjakivi O 1vl-O2uh 14,2 Glaukoniitliivakivi ja savi O1lt 2,5 Diktüoneemakilt O1pk 1,5 Liivakivi, allosas harvade savi vahekihtidega Є1ts-O1pk 33,5+ Joonis 7 on toodud juurdepääsuala geoloogiline läbilõige, mis on koostatud puurkaevude arvestuskaartide katastrinumbritega 809 ja 17354 põhjal.26 27 25 Eesti Geoloogiakeskus. Puurkaevu arvestuskaart passi nr 1637, katastri nr 809. 26 Eesti Geoloogiakeskus. Puurkaevu arvestuskaart passi nr 1637, katastri nr 809. 27 Eesti Geoloogiakeskus. Puurkaevu arvestuskaart passi nr 684, katastri nr 17354. Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 37/124 Joonis 5. Klindiastangu geoloogiline läbilõige detailplaneeringu ala piirkonnas Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Joonis 6. Territooriumi geoloogiline läbilõige Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 39/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Joonis 7. Uue juurdepääsutee ala geoloogiline läbilõige 40/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks 7.5 Põhjavesi Põhjavee kaitse seisukohalt on olulised põhjavee seisund ja kaitstus nii planeeritava Sisekaitseakadeemia territooriumil kui ka selle lähiümbruses. Muraste, Ilmandu ja Rannamõisa külad, mis haaratakse planeeritava tegevusega, jäävad Lääne-Eesti vesikonda Harju alamvesikonda. Hüdrogeoloogiliselt eristatakse nende külade piirkonnas Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi põhjaveekomplekse. Peamine joogiveeallikas on põhjavesi ning planeeritava tegevuse kandis on veeallikana kasutusel Kambriumi-Vendi põhjaveekompleks (vettkandev horisont asub liivakivides 71-101 m sügavusel). Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleks lamab Siluri-Ordoviitsiumi veepideme all. Põhjaveekompleks koosneb Alam-Ordoviitsiumi Kallavere kihistu ning Alam- Kambriumi Tiskre kihistu peeneteralisest liivakivist ja aleuroliidist. Veekihi alumine pind ulatub põhjaosas 40 m ja lõunaosas 70 m sügavuseni maapinnast. Vesi on mage, mõõdukalt kare ja suhteliselt väikese (0,2-0,7 g/l) mineraalainete sisaldusega. Veekiht toitub ülalasuvatest veekihtidest rikkevööndite, vertikaalsete lõhede ja mattunud orgude kaudu ning sademeveest avamusalal. Vee väljavool toimub klindi jalamil allikatena. Põhjavesi on hästi kaitstud pindmise reostuse eest. Planeeringualal Ordoviitsiumi-Kambriumi ladestu varud puuduvad. Kambriumi-Vendi põhjaveekompleks koosneb terrigeensetest kivimitest. Vettkandev osa koosneb savikate vahekihtidega liivakivist ja aleuroliidist, mis paiknevad Lükati- Lontova veepideme all. Kambriumi-Vendi veekihid on Harju alamvesikonnas, kuhu jääb ka planeeritav ala, peamine ühisveevarustuse allikas. Veekompleksi ülemine osa asub 60 m (klindieelsel tasandikul) kuni 90 m sügavusel ja veekompleksi paksus on keskmiselt 80 m. Mineralisatsioon on kõrgem veekompleksi alumises osas. Vesi on kõrge kvaliteediga. Peamiseks probleemiks on kõrge radiatsiooni tase, mis on seotud veekompleksi põhjavees sisalduvatest radionukliididest. Kambriumi-Vendi veekihid on Harju alamvesikonnas, kuhu jääb ka planeeritav ala, peamine ühisveevarustuse allikas. Hetkel puuduvad tõendid merevee sissetungi ning veevõtu mõju kohta Kambriumi-Vendi põhjaveekompleksi vee kvaliteedile. Alamvesikonna piires on põhjaveekomplekside praegune seisund valdavalt hea. Põhjavee keemiline koostis on valdavalt stabiilne. Kuna planeeritav ala asub mere ääres, siis püsib võimalus merevee sissetungiks.28 Põhjavee kvantitatiivse seisundi seisukohalt kasutatakse liiga palju Kambrium-Vendi põhjaveekompleksi põhjavett. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava kohaselt on selle kompleksi kinnitatud tarbevarud rannikuala üha suuremal asustamisel arengukava perioodil praktiliselt ammendatavad.29 Üldiselt on vesi mage, värvitu, lõhnata, mõõdukalt kare ja suhteliselt väikese mineralisatsiooniga. Vee kvaliteet on küllaltki stabiilne ja rahuldav. Saastuse eest on vesi küllalt kaitstud. Reostus võib olla lokaalne ja üldjuhul põhjustatud kaevu enda halvast olukorrast.30 Pinnasevee tase on planeeritava kooli alal kõrge ning liigub liivakivi ülaosas põhja- kirde suunas. Maa-ala jääb kahe liigniiske vööndi vahele. Lõunas valgub klindiastangu lubjakividest vesi klindi jalamile, kus tekib üleujutusi. Põhjas aga 28 Lääne-Eesti vesikonna Harju alamvesikonna veemajanduskava. 2008 29 Sweco Eesti. 2007. Harku valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava. Harku 30 Harku valla arengukava 2002-2012 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 41/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks takistab pinnavee liikumist luidestunud rannavall. Luidete vahele jääb liigniiske ala. Kevadeti ja sügiseti võib vee tase tõusta 0,5 meetri võrra. Planeeritaval Piirivalvekolledži maaüksusel (tunnus 19801:001:2380) asub 1986. aastal rajatud 101 m sügavune puurkaev katastri numbriga 1887. See puurkaev on rajatud veevõtuks Kambriumi-Vendi veekihist.31 Hilisemad puurkaevu vee analüüsid ei olnud keskkonnamõju hindajatele kättesaadavad. Vee erikasutusloa nr HR1120 alusel on 2009-2013.a. puurkaevust (katastri nr 1887) lubatud veevõtt aastas 12800.0 m3.32 Planeeritaval alal on ka teine puurkaev katastri numbriga 628. See puurkaev asub Tilgu tee 28c maaüksusel (tunnus 19801:001:1476) ning rajati 1969. aastal Kambrium-Vendi veekompleksi.33 Puurkaevude geoloogiline ehitus on toodud eespool (Tabel 2). Puurkaevude teised olulised näitajad on toodud puukaevude nr 628 ja 1887 arvestuskaartide ja planeerija esitatud andmete alusel (Tabel 4). Tabel 4. Puurkaevude andmed Tootlikkus, Lubatud Puurkaevu Sügavus, Rajamise Koordinaadid puurkaevu 3 veevõtt, Veekompleks m /h katastri nr m aasta arvestuskaardil m3/ööp X= 525914 35 1887 101 1986 Є-V 13 Y=6592292 X=526253 30 628 90 1969 Є-V 35 Y=6592308 Põhjavee kaitstus Põhjavee kaitstus määratakse tulenevalt pinnakatte paksusest ja iseloomust. Kuna pinnakatte paksus on väga õhuke (alla 2 m) ja aluspõhi on tugevalt murenenud, asub planeeritav ala kaitsmata põhjaveega alal. Pinnase nõrga kaitsevõime tõttu pääseb reostus kergelt ülemisse vabapinnalisse põhjavette. Ka Eesti geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardi alusel asuvad Muraste, Ilmandu ja Rannamõisa külad kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkusega) põhjaveega alal. 7.6 Pinnavesi Planeeringualast põhja jääb Kakumäe laht, mis kuulub planeeritava ala kandis Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuveekogumisse (kood EE_5)34. Looduslik seisund on hea. Ühtegi siseveekogu peale väikeste kohaliku tähtsusega kraavide ja ojade planeeritava ala lähiümbruses ei asu. Klindist väljuv vesi on planeeritava kooli alast idas juhitud kraavi mööda oja sängi ja sealt rannikumerre. Samuti koguneb klindist välja voolav vesi rannamoodustiste vahele nõgusatesse vormidesse, sest vesi ei suuda rannavallist läbi tungida. 31 Eesti Geoloogiakeskus. Puurkaevu arvestuskaart, katastri nr 1887. 32 Vee erikasutusluba nr HR1120 (välja antud 30.10.2008) 33 Eesti Geoloogiakeskus. Puurkaevu arvestuskaart, katastri nr 628. 34 Harju alamvesikonna veemajanduskava. 2008 42/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Koolialast idas olev kraav võtab vee vaid oma mõjuraadiusest ning seega jääb mujale ikka liigniiskus. Täiendavat informatsiooni on esitatud Lisas 10. Planeeringualast ~ 2 kilomeetri kaugusele edelasse jääb Muraste raba. 7.7 Punktreostusallikad Olulised punktreostusallikad, elektroonilise keskkonnalubade infosüsteemi andmetel35, piirkonnas puuduvad. 7.8 Piirkonna transpordikoormus Muraste ning Ilmandu küla pangaaluste piirkondade jaoks on olulisima tähtsusega Tilgu tee. Tegemist on riigi omanduses oleva teega, mis algab Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna kõrvalmaanteelt (tee nr 11390) ning lõppeb Muraste Piirivalvekooli maaüksusega. Arvestades, et tegemist on tupikteega kasutavad seda eeldatavasti peamiselt kohalikud elanikud ning Piirivalvekolledži töötajad, kadetid ning külalised. Lisaks elanikele kasutavad teed olulisel määral ka inimesed, kelle eesmärgiks on nautida piirkonna looduslikust eripärast tulenevaid vaateid, puhast õhku ning teisi hüvesid. Liiklusloenduse andmetel kasutab Tilgu teed keskmiselt ööpäevas 100 transpordivahendit.36 Kerge ning raskeliikluse osakaalu ei ole määratud. Tilgu tee on rekonstrueeritud 2010 aasta sügisel. Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna kõrvalmaanteed, mis jääb linnulennult Piirivalvekolledži maa-alast 1,5 km kaugusele, kasutas 2009. aasta seisuga ööpäevas 7362 ning 2010 aastal 7208 transpordivahendit. Seejuures moodustavad sõiduautod ja mootorrattad 98 % kogu liiklusest ning rasketransport kõigest 2 %. 7.9 Välisõhu seisund Piirkonna välisõhu saastetaseme mõjutajateks on peamiselt teedelt lähtuv saasteainete heide ja põletusprotsessidest lähtuv heide (sh katlamajad ja eramajade küttekolded). Teadaolevalt piirkonnas välisõhu saastetaseme seiret ei teostata. Hinnang olemasolevale välisõhu seisundile on esitatud 0-alternatiivi hinnangu koosseisus (vt ptk 9.3.6). 7.10 Piirkonna müratase Piirkonnas puuduvad olulised paiksed tööstuslikud mürasaasteallikad. Peamisteks müraallikateks on liiklus ning olmemüra. Kuivõrd planeeringuala lähiümbruse puhul on tegemist peamiselt eramajade piirkonnaga on olmemürateke pea vältimatu. Toimub erinevaid olmemüra tekitavaid tegevusi – niitmine, trimmerdamine, välisõhus peetavad kogunemised, sõidukite kasutamine jne. Tegemist on tüüpilise elutegevusega, mille normeerimine käib läbi kohaliku omavalitsuse heakorra eeskirjade. 35 Klis.envir.ee (15.07.2010) 36 AS Teede Tehnokeskus. 2010. Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal. http://www.mnt.ee/atp/failid/2009_aasta_liiklusloenduse_aruanne__lisadega1_6.pdf Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 43/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Piirivalvekolledži tegevusega kaasneb samuti müra. Peamised müratekitavad tegevused on laskmisharjutused lasketiirus, koerte treenimine ja sellega kaasnev haukumine, helikopteri maandumine. Kadettide elu ning õppetegevusega kaasneb paratamatult teatud määral müra. Eksperdile teadaolevalt on kooli tegevusest tulenevalt müra suhtes kaebusi esitatud vähemalt ühel korral. Peamiseks häirijaks on laskmisharjutused välilasketiirus.. Selleks, et määrata liiklusmüra tase piirkonnas teostati KSH raames müra hajumise modelleerimine. Modelleerimise tulemustest järeldub, et Tilgu tee ääres asuvatel õuealadel jääb müratase alla normtaseme piirtaset (päeval 60 dB ja öösel 55 dB). Ainult Maasika I kinnistul ületab müratase päevasel ajal 60 dB, aga nimetatud kinnistu on mõjutatud Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna maanteest. Tilgu tee liiklusintensiivust arvestades ei ole tegemist olulise müraallikaga. Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna maantee vahetus läheduses asuvad eluhooned on aga mõjutatud ülenormatiivsest mürast. Samuti võib inimeste tegevus ning koerte haukumine mõjutada metsloomade elutegevust ning käitumisharjumusi. 7.11 Kiirgus Harjumaa pinnase radooniriski kaardi järgi kuulub planeeritav ala normaalse ja kõrge radoonisisaldusega pinnasega piirkonda ning planeeritav juurdepääsutee kõrge radoonisisaldusega pinnasega alale.37 Hoonete projekteerimise alguses peaks mõõtma krundil pinnase radoonisisaldust, mis näitab täpsemalt kas tegemist on kõrge, normaalse või madala tasemega. See on vajalik, kuna geoloogiliste andmete põhjal võib eeldada kõrgemat radoonisisalduse taset. Alljärgnevas tabelis on toodud pinnaseliigitus, mis põhineb radoonisisaldusel. Tabel 5. Radoonisisaldusel põhinev pinnaseliigitus Pinnase radoonisisalduse tase Pinnase radoonisisaldus, Bq/m³ Madal Alla 10 000 Normaalne 10 000 – 50 000 Kõrge 50 000- 250 000 Ülikõrge Üle 250 000 Madala ja normaalse radoonisisaldusega pinnase puhul ei ole nõutavad spetsiaalsed radoonitõkestusmeetmed, kuid kõrge või ülikõrge puhul on nõutavad. Üldiseid suuniseid, kuidas projekteerida radooniohutut hoonet saab standardist EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine“ ning Keskkonnaameti kiirgusosakonna kodulehelt leitavast abimaterjalist „Radooniohutu elamu“, mis loetleb ära ka radoonisisalduse vähendamise võimalused. 7.12 Kliima Eesti asub Läänemere idarannikul, mis on merelise ja mandrilise kliima üleminekuvöönd. 37 Eesti Geoloogiakeskus. 2008. Harjumaa pinnase radooniriski kaart. 44/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Lähim kliimavaatluste läbiviimise koht planeeritavale alale on Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) Tallinn-Harku aeroloogiajaam. Alljärgnevad kliimanormid ongi esitatud Tallinn-Harku aeroloogiajaama andmete põhjal38. Aasta keskmine õhutemperatuur piirkonnas on 5,5 °C. Kõige soojem kuu on juuli, mil ööpäevane keskmine õhutemperatuur on 16,6 °C. Keskmine ööpäevane maksimum on juulis 21,2 °C. Üle 19 °C tõusevad maksimaalsed temperatuurid ka juunis ning augustis. Joonis 8. Keskmine õhutemperatuur aastatel 1971-2000 Kõige külmemad kuud on jaanuar ja veebruar, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur on -3,8…-4,6 °C ning ööpäeva maksimaalsed temperatuurid - 1,4...-1,8 °C. Keskmine minimaalne temperatuur on viimatinimetatud kuudel -6,6...- 7,5 °C. Tabel 6. Kõige soojema ja kõige külmema kuu ööpäeva keskmised temperatuurid Tallinn-Harku aeroloogiajaama andmetel (1971-2000) Näitaja Kuu Temperatuur Kõige soojema kuu ööpäeva keskmine temperatuur Juuli 16,6°C Kõige soojema kuu keskmine maksimaalne temperatuur Juuli 21,2°C Kõige külmema kuu ööpäeva keskmine temperatuur Veebruar –4,6°C Kõige külmema kuu keskmine minimaalne temperatuur Veebruar –7,5°C Suvine keskmine mullatemperatuur on piirkonnas 17…20 °C. Detsembrist märtsini langeb keskmine mullatemperatuur alla 0 °C, olles kõige madalam jaanuaris- veebruaris (-5...-6 °C). Mõõdetud aastane sademete hulk on piirkonnas 693,5 mm, mis on mõnevõrra kõrgem Eesti keskmisest – 651,1 mm. Sademeterohkem on aasta teine pool juulist novembrini. Enim sademeid langeb maapinnale augustis 82,8 mm. Septembris on aga suurimad ööpäevased maksimumid (keskmiselt 74,5 mm). 38 Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, http://www.emhi.ee/ Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 45/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Joonis 9. Sademed 1971-2000 aastate keskmine Kõige kuivemad kuud on tavapäraselt veebruar ja märts, mil sademete hulk on 33...34 mm. Aastas on kokku keskmiselt 126 sajupäeva, seega ligikaudu kolmandikul kõigist päevadest langeb vihma või lumena sademeid. Enim sademetega päevi (<= 1 mm) on novembris ja detsembris – keskmiselt 14 sajupäeva kuus. Need on ühtlasi ka kõige pilvisemad kuud. Päikesepaiste kestus on suurim maist juulini. Tuulte suuna, tugevuse ja sageduse ilmestamiseks on ELLE koostanud tuuleroosi. Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus on toodud tuuleroosil protsentides (%). Keskmine tuule kiirus on 3,9 m/s. Keskmine tuule kiirus püsib suhteliselt ühtlasena kogu aasta, nagu see on tavaline nähe mererannikul. Mõnevõrra tugevamad tuuled puhuvad siiski talvekuudel oktoobrist veebruarini, veidi tuulevaiksem on juulis ja augustis. Talvekuudel domineerivad lõunakaarte, kuid suvel läänekaarte tuuled, kusjuures kevadel ja suvel suureneb kirdetuulte sagedus. Aasta lõikes domineerivad edelatuuled. 46/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Joonis 10 Tuuleroos (Tallinn-Harku, 2007). Koostanud ELLE. 7.13 Kaitsealad 7.13.1 Maastiku- ja looduskaitsealad ja looduskaitsealused objektid Keskkonnateabekeskuse Keskkonnaregistri39 ja Eesti Looduse infosüsteemi40 andmetel asub laiendatava kooli piirkond Muraste looduskaitseala (kood KLO 1000147) vahetus läheduses. Tilgu tee piirneb osaliselt looduskaitsealaga. Planeeringualast 1,7 km kaugusel edelas asub Muraste mõisa pargi (kood KLO 1200564) piiranguvöönd. Tilgu tee Rannamõisa poolne osa piirneb lühikeses lõigus Rannamõisa maastikukaitsealaga (kood KLO 1000116). Kavandatava tegevuse realiseerumisel ning uue juurdepääsutee rajamisel Rannamõisa maastikukaitseala äärset teelõiku kooli territooriumile pääsemiseks enam ei kasutata. Planeeritud uus juurdepääsutee jääb klindi pealsel alal osaliselt II kategooria kaitsealuse liigi Dianthus superbus (nelk, aas-) ning III kategooria kaitsealuse liigi Platanthera bifolia (käokeel, kahelehine) kasvualale. Tilgu tee läheduses oleva III kategooria Pulsatilla pratensis (karukell, aas-) kasvuala jääb olemasoleva juurdepääsutee ääres samuti planeeritava tegevuse alale, kuid antud piirkonnas tegevusi ei kavandata. Planeeritavast alast ca 580 m lõunasse jääb III kategooria kaitsealune liik Sisymbrium supinum (unilook, madal). 39 Keskkonnaregister, http://register.keskkonnainfo.ee 40 Eesti Looduse Infosüsteem, http://eelis.ic.envir.ee/w4/ Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 47/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Planeeritava ala lähedusse jäävad looduskaitse üksikobjektid Tilgu koopad ja kivikülv (kood KLO4001078). Planeeritavast alast ca 240 m kaugusele idasse jääb III kategooria kaitstav üksikobjekt Taru hiidrahn (kood KLO4000476). Rannamõisa maastikukaitseala Rannamõisa maastikukaitseala (66 ha, moodustatud 2000. aastal) hõlmab enamjao Suurupi klindipoolsaart ääristavast klindiastangust ja klindimetsast selle jalamil ning klindiplatoost41. Tilgu tee Rannamõisa poolne osa piirneb lühikeses lõigus Rannamõisa maastikukaitsealaga. Rannamõisa maastikukaitseala on kaitse alla võetud maastiku üksikelemendi «Rannamõisa pank» baasil. Kaitseala põhieesmärgiks on Rannamõisa panga ning sellega piirnevate panga- ja loometsade kaitse. Rannamõisa maastikukaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndi ja ka piiranguvööndi (kaitseala piires olev maa-ala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse) metsa kaitse-eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.42 Muraste looduskaitseala Muraste looduskaitseala asub Harju maakonna põhjaosas Harku vallas Muraste ja Suurupi külas. Kaitseala pindala on 140 hektarit. Planeeringuala piirneb Muraste loodusalaga. Muraste looduskaitseala puhul on tegu kogu ulatuses Natura 2000 alaga. Muraste looduskaitseala võeti kaitse alla Põhja-Eesti paekalda ja pangametsa kaitseks, hallide luidete (2130*) 43, lubjakivipaljandite (8210), vanade loodusmetsade (9010*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), rusukallete ja jäärakute metsade kaitseks (9180*).44 Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Muraste sihtkaitsevööndisse. Seega kogu kaitsealal kehtib hooldatava sihtkaitsevööndi režiim.45 Vastavalt Muraste looduskaitseala kaitse-eeskirjale on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud alal maaparandussüsteemide hoiutööd, teede ja tehnovõrgu rajatiste hooldustööd, Tilgu tee rekonstrueerimine ning puude raie vaadete avamiseks. Kaitseala valitseja nõusolekuta on keelatud detailplaneeringu kehtestamine, projekteerimistingimuste ning ehitusloa andmine. 41 Suuroja, K. 2005. Põhja-Eesti klint. OÜ Eesti Geoloogiakeskus.Tallinn. 42 Vabariigi Valitsuse 30. mai 2000. a määrus nr 175 „Rannamõisa maastikukaitseala kaitse-eeskiri“, RTI 2000, 43, 274 43 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 45 Vabariigi Valitsuse 18. augusti määrus nr 220 „Muraste looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse- eeskiri“, RT I 2005, 45, 379 48/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Joonis 11. Piirkonna looduskaitsealad ja kaitsealused üksikobjektid Rohelise võrgustiku ala Roheline võrgustik täiendab funktsionaalselt kaitsealade võrgustikku, ühendades need looduslike aladega ühtseks terviklikuks süsteemiks. Võrgustik toetab bioloogilist mitmekesisust, tagab stabiilse keskkonnaseisundi ning hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 49/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed jne). Rohelises võrgustikus on kaks omavahel seotud osa. Tugi- ehk tuumalad (T) on piirkonnad, millele süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub ning nad on ümbritseva suhtes kõrgema väärtusega. Rohekoridorid, ribastruktuurid on siduselementideks (K). Kasutustingimused Arvestada tuleb sellega, et roheline võrk jääks toimima. Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tugialas langeda alla 90%. Arendustegevused, mis muudavad maa sihtotstarvet või kavandavad joonehitisi, tuleb kooskõlastada maavalitsuse ja Keskkonnaametiga ning nende keskkonnamõju hindamisel tuleb tähelepanu pöörata rohevõrgustiku funktsioneerimisele. Planeeringuga hõlmatud ala jääb rohelise võrgustiku T9 ja K9 aladesse (vt Joonis 12). Tugi- ehk tuumala T9 puhul on tegu piirkondliku tugialaga, mille läbimõõduks on 5...25 km ning rohekoridori, ribastruktuuri K9 puhul on tegu samuti piirkondliku alaga, mille läbimõõduks on 2...10 km. 46 Muraste kaitseala on loodud pangametsade kaitseks ja Rannamõisa kaitseala panga- ja loometsade kaitseks. Need kaitsealad (tuumalad, kuhu jäävad planeeringuga seotud piirkonnad) ja mereäärne koridor on kogu Harku valla üks olulisemaid rohekoridore, mis kulgeb piki rannikut, kohati on liitunud mereäärsete kaitsealadega ja toimib nii koridori kui tuumalana. Kaitsealad koos ranna piiranguvööndiga ja ehituskeeluvööndiga (200m) on kogu ranniku ulatuses mere ja maa vaheline servakooslus. See on koht, kus madal meri ja mereäärsed maismaa kooslused toetavad eriilmelist taimestikku ning loomastikku ja on oluliseks liikumist suunavaks maastikuelemendiks nii maismaad mööda liikuvatele loomadele kui lendavatele selgroogsetele (nahkhiired, linnud) ja putukatele. Kaitsealad selles katkematus koridoris toetavad suure puhkajate surve all olevate liikide populatsioonide pikaajalist püsimist antud kooslustes. Kindlasti peab vältima ehitiste rajamist ranna piirangu- ja ehituskeeluvööndisse. Oluline on tagada, et eramaadel ei tarastataks ulatuslikke alasid risti rannajoonega.47 Väärtuslik loodus- ja puhkemaastik Planeeringuala jääb Rannamõisa väärtusliku maastiku kaitsealasse (vt Joonis 12). Tegu on maakondliku tähtsusega alaga, mille peamised väärtused on Rannamõisa ja Tilgu pangad, klindipealne loomets, pangaalune niiske lehtmets, murrutuskulpad ja allikatekkelised koopad panga jalamil. Tilgu on üks väheseid kohti, kus meri murrutab panka jätkuvalt. Madal rannikumeri panga ees sisaldab kaitsealuseid rändkivide rühmasid. Rannamõisa pank on looduskaitse all aastast 1959. Ohud Puhkemajanduslik ülekasutus paralleelselt pangaaluse kinnikasvamisega ning prahistamine.48 46 Harju Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond. 2003. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering. Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Tallinn. 47 Eestimaa Looduse Fond. 2007. Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring. Tartu. 48 Harju Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond. 2003. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering. Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Tallinn. 50/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Joonis 12. Maakondlik rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 51/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks 7.13.2 Kultuurimälestised Kinnis- ja kultuurimälestised Planeeritavasse alasse jääb arhitektuurimälestis Peeter Suure Merekindluse mererinde Suurupi positsiooni idapoolse helgiheitja varjundiga (rajamise aasta 1917) (reg nr 8871) (vt Joonis 13). Klindi peale jäävad kultuurimälestised kivikalmete, kultusekivide ja muistsete põldude näol. Planeeritav uus juurdepääsutee kulgeb osaliselt läbi riikliku kaitse all oleva kultuurimälestise: arheoloogilised muistsed põllud (reg nr 17470). Mälestisel ja selle kaitsevööndis kehtivad Muinsuskaitseseadusest (MuKS) tulenevad kitsendused. Mälestise omanik või valdaja vastutab mälestise säilimise eest (MuKS § 16). Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (MuKS § 25 lg 1). Peamise mälestisel ja selle kaitsevööndis kehtivad kitsendused: 1) mulla ja ehitustööd on Muinsuskaitseameti ja vallavalitsuse loata keelatud (MuKS § 24 lg 1 p 2, 10, 11; § 25 lg 2); 2) arheoloogiamälestise puhul on ehitus- ja kaevetööde eel nõutav arheoloogiliste uuringute läbiviimine (MuKS § 34 lg 1, § 40 lg 1-4). Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Kividest rajatud kalmete ehitus, matmisviis ja erinevate kalmevormide levik muutus aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised võivad olla ümara või nelinurkse põhiplaaniga, sisaldada eraldi kividest laotud keskset kirstu või mitte, omada kõrgemat või madalamat kivikuhjatist. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud mitmeid ümbermatmisi. Surnutele on kivikalmetesse aegade jooksul kaasa pandud erinevaid asju, vahel rohkem, vahel vähem.49 Pärandkultuur Planeeritava Sisekaitseakadeemia alast ~2 kilomeetri kaugusele kagusse Tilgu tee ja mere vahele jääb veskikoht (tuuleveskid hävinud, registreerimisnumber 198:TUV:003) ja Tilgu kalasadam (registreerimisnumber 198:JKM:001, objekti ulatus 150 m, säilinud alla 20 m; 20. sajandi alguses oli pidevas kasutuses kala- ja huvisadamana) (vt Joonis 13). Veskikoha lähedal ületab Tilgu teed paemurd (registreerimisnumber 198:PAM:002, objekti ulatus 600 m) nii klindi peal kui ka klindi all mereni välja. Tegemist on esimese iseseisvusaja aegse objektiga. Paekivi veeti merest 42 meetri kõrguseni küündival ülemisel pangal asunud paemurrust alla sadamasse mööda köisteed. Planeeritav juurdepääsutee kulgeb paemurru ja Lollidemaa vahel (vastavad kinnistud ulatuvad osaliselt paemurru alale, teemaa sinnani pole planeeritud). Klindi peale jäävad planeeritavast kooli alast 1,5 kilomeetri kaugusele Muraste mõis (registrinumber 2707, arhitektuurimälestis 19-20.sajand), koos tee ja kiviaiaga (tee ja aia registreerimisnumber 198:AED:003, säilinud 20-50%) ning ~2 kilomeetri kaugusele põline talukoht (registreerimisnumber 198:TAK:014, objekti ulatus 20 m). Muraste mõis ja mõisa park on arhitektuurimälestised. Muraste mõis on rajatud 17. sajandil. Praeguseni säilinud mõisaansambel ja park pärinevad enamasti 19. sajandi II poolest. 1851 valminud peahoone on varasemaid neorenessanss-stiilis mõisahooneid Põhja-Eestis. Hoone ehitati Nikolai von Krusensterni, kuulsa meresõitja 49 Kultuurimälestiste riiklik register,http://register.muinas.ee/ 52/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks poja linnalähedase suvemõisana. Härrastemaja dominandiks on laia räästakarniisiga vaatetorn, mere poole avanevad kaaristu ja terrass. Kõrvalhoonetest on peahoone lähedal lihtne 1-korruseline valitsejamaja, töölistemaja ning laudad. Aastatel 1920-95 asus mõisas lastekodu. 1979 ehitati mõisa peahoonele juurde suuremahulised lastekoduhooned, mis on nüüdseks osaliselt kohandatud korterelamuks. Mõisa peahoone põles 2001. aasta veebruaris, praegu on alles vahelagedeta põhiseinad, plaan on peahoone taastada korterelamuna. Pargi maad on jagatud mitme eraomaniku vahel. Ilmandu ja Rannamõisa külade piiril jääb Tilgu tee lähedusse klindi peale Lollidemaa (registreerimisnumber 198:KON:002, objekti ulatus 1,1 km, hästi/väga hästi säilinud) (vt Joonis 13). Lollidemaa on Eesti taasiseseisvumise esimesi nn. uusrikaste elamupiirkondi. Jõukuse väljendamiseks ehitati suuri maju ja kaunistati tornidega. Rahvas hakkas seda piirkonda kutsuma Lollidemaaks.50, 51 50 Maa-ameti kaardiserveri rakendused, www.maaamet.ee 51 Kultuurimälestiste riiklik register, http://register.muinas.ee/ Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 53/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Joonis 13. Piirkonna kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid 54/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks 8 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 8.1 Detailplaneeringuga kavandatava ala kirjeldus Detailplaneeringu ala piirneb põhjas Kakumäe lahega ning lõunas Muraste pangaga. Piirivalvekolledžist (PVK) idas, Tilgu tee ääres paiknevad eramud ning Muraste looduskaitseala. Läänes asuvad Muraste looduskaitseala ning eramud. Piirivalvekolledži kasutada on kaasaegne õppehoone, renoveeritud ühiselamu ning võimla ja õppedepoo. Samuti teenindab üliõpilasi ning personali söökla. Kolledži territooriumil asuvad ka teenistuskoerte koolituskeskuse ruumid. Kuni 2009. aasta alguseni töötas kolledži territooriumil reoveepuhasti. Aruande koostamise ajal on puhasti kasutusest väljas, kuid rajatisi ei ole lammutatud. Reovesi juhitakse Harku valla ühiskanalisatsiooni süsteemi. Töötav Meriküla reoveepuhasti asub samuti Muraste panga all Piirivalvekolledži territooriumi piiri vahetus läheduses. Detailplaneeringu alal on kaks puurkaevu, millest ühest toimub aruande koostamise ajal veevõtt kolledži tarbeks, teisest aga eramute tarbeks. Territooriumil on olemas vee- ja kanalisatsiooni trassid. Olemasolevatest tehnovõrkudest paikneb planeeringualal Sinilille keskpinge alajaam, Volta keskpinge alajaam, 10 kV keskpinge kaabelliin, 0,4 kV madalpinge kaabelliin ja õhuliin, sidetrass ning mobiilside mast. Kohalik katlamaja töötab vedelkütusel. Lisaks Piirivalvekolledži hoonetele ja rajatistele asuvad detailplaneeringu alal elamud ja suvilad. Mereäärne metsatukk on kasutusel õppe- ning puhkeotstarbel. Kallasrada on läbitav. Planeeritaval alal kulgeb tähistatud matkarada. Territooriumil asub kasutusest väljasolevaid hooneid ning rajatisi. Pilt 1. Olemasolevad hooned Pilt 2. Mereäärne mets Piirivalvekolledži territooriumil Piirvalvekolledži territooriumil asub Peeter Suure mererinde Suurupi idapoolse helgiheitja varjend 1917. aastast. Asukoha ülevaatuse ajal oli täheldatav, et klindi all asuva lehtmetsa alune on tugevalt liigniiske. Klindilt mere suunas liikuv vesi on moodustanud väikseid ojasid ning kohati madalamaid alasid üle ujutanud. Paiguti on ala kraavitatud. Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 55/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Pilt 3. Liigniisked alad Pilt 4. Muraste pank ning raagus lehtmets Olemasolevas olukorras kulgeb ligipääs PVK-le Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt mööda Tilgu teed (kõrvalmaantee nr 11414). Tee pikkus on ca 3,8 kilomeetrit. Tee katteks on asfaltbetoon, tee tehniline seisukord oli enne rekonstrueerimist halb. Peale 2010 sügisel toimunud rekonstrueerimist on tee seisukord oluliselt paranenud. Kraavid paiknevad mõlemal pool Tilgu teed, kuid mitte terve tee pikkuses. Tee alla on rajatud truubid, mis tee rekonstrueerimise käigus korrastati. Tilgu tee asub kambriumi liivakiviterrassil, mis paljandub mõningates teelõikudes vaid mõne meetri kaugusel teepervest. Planeeritava kooli territooriumist lõunas asuv klindi pealne ala on tihedalt asustatud elamumaa. Planeeritav uus juurdepääsutee on klindi pealsel kavandatud riigi reservmaale ja maatulundusmaale. Üle kavandatava juurdepääsutee kulgeb olemasolev kuni 20 kV elektriõhuliin (Merihobu keskpingeliin K149354786). Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna maantee ääres kulgeb kergliiklustee, millega planeeritav uus juurdepääsutee ristub. Planeeritav uus juurdepääsutee kulgeb osaliselt läbi muistse põllu (reg nr 17470) ning II ja III kaitsekategooria taime leiukoha (KLO9311101). Planeeritav juurdepääsutee ei jää Muraste looduskaitsealale. 8.2 Olemasoleva tegevuse kirjeldus Käesoleva aruande kirjutamise ajal tegutseb detailplaneeringu alal Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledži Muraste Kool (Piirivalvekolledž). Piirivalvekooli õpilaste arv on orienteeruvalt 150 ning õpilased elavad kohapeal. Piirivalvekolledži personali moodustavad umbes 70 inimest. Õppekavad on nii kutse- kui kõrghariduse omandamiseks. Õppekavad sisaldavad konstaabli, politsei, piirivalve, päästja jne eriala. Õpet korraldatakse nii sise- kui välistingimustes. Piirivalvekolledžis toimub ka koerte ja koerajuhtide koolitamine. Detailplaneeringu alal kooli territooriumil (praegu tõkkepuuga suletud) asuvad lisaks koolile eramud, kus enamikus elatakse aastaringselt. Praegust Piirivalvekolledži territooriumi läbib rahvusvaheline matkarada, mida on õigus kasutada kõigil matkarajal liikujatel. Mööda Tilgu teed liiguvad peamiselt kohalikud elanikud ja suvitajad ning toimub Piirivalvekolledži ja Tilgu sadama teenindamine. Tee liiklussageduseks on 2009. aastal mõõdetud 100 sõidukit ööpäevas. 56/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Panga peal asuv detailplaneeringuala on hetkel aktiivsest kasutusest väljas. Tegemist on maatulundusmaaga, mis on söötis. Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 57/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks 9 NULLALTERNATIIVIGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA KESKKONNAMÕJU HINNANG 9.1 Metoodika Alljärgnevalt on antud ülevaade olemasolevast olukorrast tuleneda võivatest tagajärgedest ja mõjudest keskkonnale ja inimese tervisele eeldusel, et alal jätkab tööd Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledž samas mahus, nagu see toimub praegu KSH aruande koostamise ajal, kevadel 2011. Hetke olukorda ja liikluskoormust arvestatakse ka Tilgu teest tulenevate tagajärgede ja mõjude hindamisel. 9.2 Nullalternatiiviga kaasnevad tagajärjed Alljärgnevalt on analüüsitud olemasolevat olukorda ning välja toodud aspektid, mille võimalikud tagajärjed võivad kaasa tuua erinevaid keskkonnamõjusid. Skeemidel on välja toodud eeldatavad tagajärjed. Kütus Heitmed Müra Valgus välisõhku Elekter Toitlustus Jäätmed (olme-, paberi ja papi, Piirivalvekolledži pakendi-, Veevõtt õppetöö ja biolagunevad ja toimimine ohtlikud jäätmed) Õppetegevus Reovesi Töötajad Avariide ja tööõnnetuste Sademevesi Remonditöökoja oht seadmed, masinad, vahendid, kemikaalid jne Koerad Joonis 14. Sisend-väljund skeem PVK õppetöö ja toimimise kohta (sh kütmine ja remondi ning hooldustööd) 58/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Heitmed Müra ja Valgus välisõhku vibratsioon Kütus Koormus Sõidukid teekattele Transport Tilgu teel Inimesed ja Avariioht loomad Koorem Koorem Joonis 15. Sisend-väljund skeem tegevuste kohta Tilgu teel. 9.3 Nullalternatiiviga kaasnevad mõjud Nullalternatiiviga kaasnevaid keskkonnamõjusid hinnatakse eelnevas peatükis välja toodud eeldatavatele tagajärgedele tuginedes. Seejuures tuleb arvestada, et välistada ei saa ettenägematuid mõjusid. Näiteks neid, mis tulenevad vandalismiaktidest või loodusõnnetustest. 9.3.1 Mõju taimestikule ja loomastikule Tegevused, mis võivad avaldada mõju taimestikule ja loomastikule on erinevad – treeningud vabas õhus, teenistuskoerte koolitamine jms. Juhul, kui nende tegevustega kaasneb mürahäiring (koerte haukumine) ning liikumine suuremal pinnal, võib eeldada, et häiritakse PVK ümbritseva looduskaitseala loomastikku ning tallatakse taimestikku. Samas tuleb nentida, et sellise iseloomuga tegevus on toimunud seal pikemat aega ning võib eeldada, et piirkonda asustavad loomad on sellega harjunud. PVK territooriumil on ulatuslikud muruga haljastatud alad, mida ei saa lugeda looduslikuks koosluseks (taimestikuks). Klindipealsele planeeringualale 0-alterntiivi korral mõju ei avaldata. Järeldus: Mõju tegevustest looduses võib pidada pigem väga nõrgalt negatiivseks. 9.3.2 Mõju maastikule Praeguse tegevuse käigus olulist maastiku muutmist kooli territooriumil ei toimu. PVK hoonete rajamisel tehtud muutused maastikupildis on toimunud. Territooriumil toimub osaliselt maastiku hooldamine (muruplatsid, väljakud jms), suures osas on säilinud ka suhteliselt looduslikud, olulise kujundamiseta alad. Tilgu tee kulgeb 100 meetri ulatuses 14 meetri kõrguse varisemisohtliku kaldajärsaku serval. Rajatud tee on kiirendanud järsaku loomulikku lagunemist. Lisaks eelpool toodule on vajalik ära märkida liivakivi vähest vastupidavust transpordi tekitatud vibratsioonile. Veelgi suuremat mõju omavad pinnaseveed, mille režiimi muudetud Tilgu tee rekonstrueerimise käigus. Selline muutus on kiirendanud liivakivi klindi varisemist. Kuna üha enam klindialuseid suvilaid võetakse aastaringsesse kasutusse, suureneb Tilgu tee liikluskoormus pidevalt. Üha suureneva Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 59/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks liikluskoormuse all on väga tõenäoline kaldajärsaku varing ning tee langemine järsakult alla. Seega võib öelda, et Tilgu tee osas omab 0-alternatiiv olulist negatiivset mõju maastikule, kuna on oht liivakivipaljandi hävimiseks. Klindipealses osas mõju maastikule 0-alternatiivi korral puudub. Järeldus: kooli territooriumil on mõju maastikule eeldatavasti neutraalne, Tilgu tee osas kaasneb 0-alternatiiviga oluline negatiivne mõju. 9.3.3 Mõju pinnasele Pinnasele avaldavad mõju sinna imbuvad sademeveed aga ka klindist mere suunas valguvad veed. Normaaltingimustel ei ole tegemist saastunud vetega ning pinnase saastumise ohtu eeldatavalt ei ole. PVK territooriumil ei toimu heitvee pinnasesse juhtimist. Mõju pinnasele võib kooli territooriumil esineda ainult hädaolukorras kui toimub nt mõne ohtliku kemikaali või kütuse leke. Tilgu teel liikuvatest mootorsõidukitest tingitud vibratsioon omab negatiivset mõju liivakivi paljandile. Järeldus: Normaaltingimustel on mõju pinnasele eeldatavasti neutraalne, välja arvatud Tilgu liivakivi järsaku osas, kus avaldub liiklusest tingitud negatiivne mõju pinnasele. 9.3.4 Mõju pinnaveele (sh rannikumerele) Detailplaneeringu alal on peamisteks pinnaveekogudeks kuivenduskraavid. Tee rekonstrueerimise käigus korrastati kraave, puhastati truupe ning paigaldati osaliselt uusi. Tee rekonstrueerimise mõju pinnavee liikumisele ei hinnatud. 0-alternatiivi korral kuivenduskraave ei muudeta ning ümbruskonna soostuvate ja soo- lehtmetsade veerežiim ei muutu va rekonstrueeris käigus toimunud tegevuste järelmõju. Alates 2008. aasta lõpust lõpetas töö PVK territooriumil asuv reoveepuhasti. Sellest tulenevalt ei toimu enam heitvee juhtimist mööda kraavi merre. Reovesi juhitakse nüüd Meriküla reoveepuhastisse, mille tegevusest tulenevaid mõjusid siinkohal ei hinnata. 0-alternatiivi korral ei suurene kõvakattega ja hoonete alune pind, mistõttu sademevee ärajuhtimise vajadus ei muutu. Ei ole põhjust arvata, et kraavidesse jõudev vihmavesi ning veed, mis voolavad klindilt mere suunas, oleksid saastunud. PVK territooriumil läbi viidavad tegevused ei oma otsest mõju rannale ning rannikumerele. Randa kasutatakse puhke eesmärkidel. Järeldus: mõju pinnaveele on nullalternatiivi puhul eeldatavalt neutraalne. 9.3.5 Mõju põhjaveele Mõju hindamisel põhjaveele eristatakse mõju põhjavee kvantiteedile ja kvaliteedile. PVK tarbib põhjavett oma territooriumil asuvast puurkaevust. Vee erikasutusloa (L.VV.HA-197581) kohaselt võib olemasolevast puurkaevust (katastri nr 1887) võtta vett 12 800 m3/a (35 m3/d). Tänane arvutuslik veevõtt on 150 tudengi ja 70 töötaja korral ca 30 m3/d. Veevõtuga mõjutatakse põhjavee kvantiteeti. Põhjavett võetakse Kambriumi-Vendi põhjaveekompleksist, mille varud Harku vallas on piiratud. 0- alternatiivi korral põhjaveevõtt ei suurene. Eeldatavalt puudub praegu kooli territooriumil läbi viidavatest tegevustest mõju põhjavee kvaliteedile. 60/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Mõju kvaliteedile võiks avalduda ainult hädaolukorras, juhul kui toimub leke pinnasesse, mille tulemusena saasteained imbuvad põhjavette. Järeldus: Mõju põhjavee tarbimisest on nõrgalt negatiivne. 9.3.6 Mõju välisõhu kvaliteedile Välisõhu seisundi hindamiseks on teostatud välisõhu saastetaseme hinnang modelleerimise abil. Teadaolevalt välisõhu seiret piirkonnas ei teostata. Välisõhu saastetaset mõjutavad: 1) põletusseadmed PVK territooriumil 2) heide teedelt, sh Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee Tilgu tee, kui ainus ligipääsutee koolile. Teed ja liikluskoormus • Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna kõrvalmaantee Vastavalt 2009. aastal läbiviidud liiklusloendusele52 oli lõigus 9,3-15,1 km keskmine ööpäevane liiklussagedus 7362 autot (98% sõidu- ja pakiautod ning 2% veoautod ja autobussid). • Tilgu tee (nr 11414) sama uuringu järgne ööpäevane liikluskoormus on 100 autot. Mõlemad teed on asfaltkattega. Liiklussageduste ööpäevane jaotus on hinnatud Tallinna-Paldiski põhimaantee liikluskõvera53 järgi, kuna Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna kõrvalmaantee ning Tilgu tee kohta vastav info puudub. Heide teedelt Kütuse põlemisel tekkivate saasteainete heitkogused on hinnatud hajumisarvutusprogrammi ADMS-Roads abil. Kuna ADMS-Roads arvutab kütuse põletamisest eralduvad saasteainete heitkogused, siis on tee kulumise ja rehvide ja pidurite kulumisega kaasnev tolm hinnatud EMEPi54 metoodikat kasutades. Metoodika kirjeldus on esitatud lisas 3. Heitkogused rehvide ja pidurite kulumisest ja tee kulumisest on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 7. PM10 lendumine olemasolevate teede pinnalt Liiklussagedus Liiklussagedus Veoautod, Sõiduautod, Heitkogus, Tee nimetus ööpäevas, sõidukit tipptunnil, sõidukit sõidukit sõidukit tunnis g/km/s tunnis tunnis tunnis Tallinn-Rannamõisa- 7362 599 587 12 0,004 Kloogaranna Tilgu tee 100 4 4 0 0,000 Arvutustest lähtub, et PM10 heitkogus Tilgu tee pinnalt ei ole märkimisväärne. 52 AS Teede Tehnokeskus. 2010. Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal. http://www.mnt.ee/atp/failid/2009_aasta_liiklusloenduse_aruanne__lisadega1_6.pdf 53 AS Teede Tehnokeskus. 2000. Liiklussageduskõverad põhimaanteedel. Liiklusloendus. Tallinn. 54 EMEP/EEA air pollutant emission inventory guidebook — 2009. Technical report No 9/2009. EEA http://www.eea.europa.eu/publications/emep-eea-emission-inventory-guidebook-2009/part-b-sectoral- guidance-chapters/1-energy/1-a-combustion/1-a-3-b-vi-road-tyre-and-brake-wear.pdf Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 61/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Põletusseadmed Muraste PVK hooneid varustab katlamaja, kus asub kaks 750 kW katelt, mis töötavad kergel kütteõlil. Katlamajale on väljastatud välisõhu saasteluba (L.ÕV.HA-150546, 21.05.2007). Suitsugaaside väljumiseks on 2 korstnat. Mõlema korstna kõrgus on 30 m, diameeter 0,3 m, suitsugaaside väljumiskiirus 0,429 m3/s ja –temperatuur 180 °C. Katlamajast väljuvate saasteainete heitkoguste leidmiseks on kasutatud keskkonnaministri määruses esitatud metoodikat55. Saasteainete hetkelised heitkogused 750 kW kerge kütteõli katlast on esitatud järgnevas tabelis. Katla kasuteguriks on arvestatud 90%, mis teeb katla soojusvõimsuseks 835 kW. Tabel 8. Hetkelised heitkogused ühest katlast Saasteallikas katel Võimsus: 0,834 MW Kütus: kerge kütteõli Väävli sisaldus: 0,1 % Alumine kütteväärtus: 43 MJ/kg Saasteaine Eriheide q, g/GJ Hetkeline heitkogus, g/s Tahked osakesed 100 0,083 Lämmastikoksiidid 100 0,083 Süsinikoksiid 100 0,083 Lenduvad org. ühendid 1,5 0,0013 Vääveldioksiid - 0,039 Süsinikdioksiid - - Raskmetallid: q, mg/GJ mg/s Elavhõbe Hg 0,03 0,00003 Kaadmium Cd 0,04 0,00003 Plii Pb 10 0,00834 Vask Cu 11 0,00917 Tsink Zn 6 0,00500 Arseen As 6 0,00500 Kroom Cr 2 0,00167 Nikkel Ni 4 0,00334 Vanaadium V 2 0,00167 Kuna tekkiva saastetaseme aluseks on hetkelised heitkogused, siis aastaseid heitkoguseid ei ole antud KMH raames hinnatud. Hinnang olemasolevale saastetasemele modelleerimise põhjal Olemasolevat tekkivat saastetaset on hinnatud modelleerimise abil. Hajumisarvutustes võeti arvesse nii punktallikatest (katlamaja) kui ka teedelt lähtuvat heidet. Koosmõju hindamiseks on eeldatud, et põlemisprotsessides tekkivad tahked osakesed on läbimõõduga kuni 10 µm, ehk on arvestatud seda PM10-na. Hajumisarvutuste tulemused ja võrdlus piirväärtustega on esitatud järgnevas tabelis. 55 Keskkonnaministri 2. augusti 2004. a määrus nr 99. Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid. RTL, 2004, 108, 1724 62/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Tabel 9 Hajumisarvutuste tulemused Maksimaalne tekkiv Saasteaine Piirväärtus, µg/m3 saastetase, µg/m3 Lämmastikdioksiid (NO2) 200 (1-tunni keskmine, 99,79-protsentiil) 46,1 Süsinikoksiid 10 000 (8-tunni keskmine) 117,9 Peened tahked osakesed (PM10) 50 (24-tunni keskmine, 98,08-protsentiil) 3,1 Lenduvad orgaanilised ühendid puudub, 1-tunni keskmine 18,3 Vääveldioksiid 350, 1- tunni keskmine, 99,73-protsentiil 3,2 Elavhõbe 30 (ohutu tase) 0,000006 Kaadmium 0,005 (1 a) 0,0000001 Plii 0,5 (1 a) 0,00003 Vask 20 (1h) 0,002 Tsink 200 (1h) 0,001 Arseen 0,006 (1 a) 0,00002 Kroom 2 (1h) 0,0003 Nikkel 0,02 (1 a) 0,00001 Vanaadium 10 (1h) 0,0003 Hajumisarvutuste tulemustest ja võrdlusest piirväärtustega selgub, et ühegi saasteaine puhul ei ületata olemasolevas olukorras saasteallikate koosmõjul lubatud piirväärtust. Olemasoleva välisõhu seisundi illustreerimiseks on lisatud kaks hajumiskaarti – lämmastikdioksiidi ja peenete tahkete osakeste (PM10) kohta. Järeldus: Mõju välisõhu kvaliteedile võib hinnata nõrgalt negatiivseks. 9.3.7 Mõju müratasemele Peamiseks müraallikaks detailplaneeringu alal on transport. Tilgu teed mööda liiguvad valdavalt kohalike elanike sõiduautod ning PVK töötajad, kadetid ja külalised. Samas teenindatakse PVK territooriumi ka suuremate veokitega ning tööpäevadel käib PVK-sse ühistransport. Tilgu tee liiklusintensiivust arvestades ei ole tegemist olulise müraallikaga. Detailplaneeringu ala Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee äärset osa mõjutab intensiivse liiklusega maantee. Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee mõjutsooni jäävatel Tilgu tee ääres asuvatel õuealadel võib ekvivalentne müratase ületada õuealal lubatud piirtaseme ehk 60 dB. Samas ei ületata maanteepoolseimale fassaadile kehtestatud taset ehk 65 dB. Öisel ajal jääb ekvivalentne müratase õuealadel üldjuhul alla 50 dB. Seega ei ületa liiklusest tulenev müratase kehtestatud piirtaset ehk 55 dB. Episoodilisi häiringuid võivad põhjustada suurem arv samaaegselt treenitavaid koeri oma haukumisega, laskeharjutused välilasketiirus ning helikopteri maandumine. Olemasoleva olukorra jätkumisel müratase oluliselt ei muutu ning nullalternatiiv on võrreldav olemasoleva olukorraga. Järeldus: peamiselt transpordist tingitud mõju müratasemele võib pidada mõõdukalt negatiivseks. 9.3.8 Mõju kliimale Nullalternatiivi puhul ei avalda välisõhku eralduvad saasteained sellist mõju, mis võiks avaldada mõju globaalsele kliimale ning põhjustada muutusi. 9.3.9 Mõju kultuuripärandile Kultuurimälestisi ning pärandkultuuri objekte asub nii PVK territooriumil, Tilgu tee läheduses kui ka planeeringuala klindipealsel osal. Aruande koostamise ajal ei toimu Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 63/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks detailplaneeringu alal ühtegi sellist tegevust, mis võiks avaldada otsest mõju kultuuripärandile. Järeldus: mõju kultuuripärandile on eeldatavalt neutraalne. 9.3.10 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Detailplaneeringu ala piirneb Muraste looduskaitsealaga ning samades piirides ka Natura 2000 alaga. Tilgu tee Rannamõisa poolne osa piirneb lühikeses lõigus Rannamõisa maastikukaitsealaga. Detailplaneeringu alal ei viida 0-alternatiivi korral läbi ühtegi sellist tegevust, mis otseselt avaldaks mõju Muraste looduskaitseala ja Rannamõisa maastikukaitseala kaitse-eesmärkidele. Tilgu tee liiklusest tingitud mõju Rannamõisa maastikukaitsealal olevale liivakivi paljandile on käsitletud alapeatükis 9.3.2. Mõju Muraste looduskaitsealal on juba avaldunud Tilgu tee rekonstrueerimise käigus (puude eemaldamine, kuivenduskraavide korrastamine). II ja III kategooria kaitsealuste taimede leiupaikadele 0-alternatiivi korral mõju ei avaldata. Detailplaneeringu ala jääb osaliselt Harju maakonna teemaplaneeringuga kehtestatud rohevõrgustiku alale. Praegune tegevus on toimunud sellel alal pikemat aega ning seal on arvestatud rohevõrgustiku säilitamise ja kaitsega. Võib eeldada, et elustik on kohanenud olemasoleva olukorraga. Järeldus: mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning rohevõrgustiku aladele on eeldatavalt nõrgalt negatiivne. 9.3.11 Kaudne mõju keskkonnaseisundile Kaudseks mõjuks võib pidada mööda Tilgu teed liikuvast transpordist kütuse põlemisel eralduvate saasteainete sadenemist tee ümbruses nii maismaal kui merel. PVK pakutav haridus omab kaudset positiivset mõju inimese tervisele, kuna õpetatavate erialade esindajate tegevuse läbi väheneb kuritegevuse ja tulekahju oht. Kaudne mõju võib avalduda Muraste looduskaitsealale läbi seda külastavate inimeste. Eriti DP ala kirde osas asuvatele hallidele luidetele. Mõju võib avalduda nii kadettide, kohalike elanike kui ka teiste piirkonda külastavate isikute poolt. Järeldus: esineb nii positiivseid kui ka negatiivseid kaudseid mõjusid. Kaudne mõju Muraste LKA-le on eeldatavasti mõõdukalt negatiivne. 9.3.12 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile PVK territooriumi piiri taga asub Harku valla reoveepuhasti, mis oma protsessis eraldab kohati ebameeldivat lõhna. Teisi suuremaid saastajaid PVK läheduses Muraste klindi all ekspertidele teadaolevalt ei ole. Teatav koosmõju on 0-alternatiivil Tilgu teed ääristavate eramajapidamistega, sest osalt toimub PVKga samalaadne tegevus – võetakse vett, juhitakse ära reovett, tekib jäätmeid, sõidetakse autodega, köetakse elamisi, hooldatakse aedu. Samuti esineb koosmõju müra osas – klindi peal olev Tilgu tee müra liitub Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt pärineva müraga. Klindi alust Tilgu tee lõiku Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt pärinev müra oluliselt ei mõjuta. Järeldus: koosmõju võib pidada nõrgalt negatiivseks. 64/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks 9.4 Nullalternatiivi eeldatav mõju vastuvõtvale keskkonnale 9.4.1 Mõju elusloodusele PVK tegevus avaldab peamiselt mõju kooli territooriumil asuvale taimestikule ning seal liikuvale loomastikule. Kuna ala ei ole terves osas aiaga piiratud, siis mereäärses metsas ja territooriumi muudes rohkem varjatud osades võib kohata vabalt liikuvaid loomi. Kindlasti mõjutab kooli tegevus (liikumine ja õppetegevus väljas) ning üldse piirkonna tiheasustusega kaasnevad tegevused (kooli territooriumi ja ümbruskonna elamukinnistute aiaga piiramine) loomade elu ja liikumist piirkonnas. Samas võib eeldada, et kuna tiheasustus on klindi all olnud pikka aega, on loomad sellega jõudnud aja jooksul harjuda ning leidnud endale sobivaid liikumiskoridore. Siinjuures tuleb ära mainida, et rohevõrgustiku piires tuleks vältida elamukruntidele aiapiirete rajamist. Tilgu teel on loomadel võimalik sattuda õnnetusse. Tegemist on hädaolukorraga, mis on võimalik kõikjal, kus võib eeldada, et loomade liikumisteed ristuvad sõiduteedega. Järeldus: mõju elusloodusele olemasolevast tegevusest on nõrgalt negatiivne. 9.4.2 Mõju inimese tervisele PVK tegevusest oht ning mõju lähiümbruse elanikkonna tervisele puudub. Kaudselt võib öelda, et PVK pakutava hariduse läbi väheneb oht inimese tervisele. Piirivalve, päästeameti ja politsei töötaja töö panustab kaudselt inimese tervise kaitsesse. Piirivalvekolledži kinnistu piires ning Tilgu tee klindialuses osas ei ületa saasteainete kontsentratsioonid välisõhus ning müratase õigusaktides kehtestatud piirnorme. Klindi pealses osas võib Tilgu tee ääres asuvatel õuealadel Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna maantee mõjutsoonis (200-350 m Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee teljest) ekvivalentne müratase ületada päeval õuealal lubatud piirtaseme, kuid jääb allapoole maanteepoolseimale fassaadile kehtestatud tasemest. Öisel ajal jääb ekvivalentne müratase alla kehtestatud piirtaseme. Tilgu teel liigeldes kaasneb õnnetuseoht. Tilgu tee on suhteliselt kitsas ning kurviline. Puudub kergliiklustee ning kõik jalgsi, ratta või lapsevankritega liiklejad peavad kasutama sõiduteed. Libedusega suureneb oht veelgi. Tee rekonstrueerimisega laiendati teatud määral teed, mis vähendab mõningal määral õnnestuste toimumise tõenäosust. Järeldus: PVK tegevusest tingitud mõju inimese tervisele on neutraalne. Tilgu teest ning Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteest tingitud mõju inimese tervisele on nõrgalt negatiivne. 9.4.3 Mõju sotsiaalkeskkonnale Detailplaneeringu ala ja selle lähiümbrus on suhteliselt rahulik ja vaikne piirkond panga ja mere vahel. Pangast alla tulevad mitu treppi, mis võimaldavad jalutada mere äärde. Tegemist on väga meeldiva ja kõrge kvaliteedilise elukeskkonnaga, mistõttu suureneb surve ala intensiivsema kasutamise suunas – üha enam inimesi soovib elada sellises keskkonnas. Mööda rannikut kulgeb rahvusvaheline matkarada. Matkarada kulgeb läbi tõkkepuuga suletud PVK territooriumi, mistõttu on raja kasutamine mõningal määral pärsitud. Samas omab mereäärne mets PVK territooriumil kõrget puhkeväärtust. Tilgu tee on suhteliselt kitsas ning ohtlike kurvidega. Jalakäijad, sportijad ning jalutajad peavad kasutama sõiduteed. Eriti libeduse puhul võib teel liiklemine olla ohtlik. Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 65/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Järeldus 1: meeldivast elukeskkonnast tingitud mõju sotsiaalsele keskkonnale on mõõdukalt positiivne, Tilgu teel liiklemise mõju nõrgalt negatiivne, mistõttu mõjud tasakaalustavad osaliselt teineteist ja seega on 0-alterntiiviga kaasnev mõju sotsiaalsele keskkonnale nõrgalt positiivne. Järeldus 2: Liivakivi panga varisemise tõttu on mõju sotsiaalsele keskkonnale oluliselt negatiivne. 9.4.4 Mõju majanduskeskkonnale Keskkonnamõju hindamise ekspertrühma arvates ei mõjuta praegune olukord detailplaneeringu ala piirkonnas kohalikku ega üldisemat majanduskeskkonda otseselt positiivselt ega negatiivselt. Negatiivseks saab, siiski pidada Tilgu tee intensiivse kasutamise jätkumist, mis võib viia liivakivi tee varisemiseni. See võib takistada, aga Tilgu sadama rekonstrueerimist ning kasutamist. Järeldus: Mõju majanduskeskkonnale olemasolevast olukorrast võib hinnata neutraalseks va Tilgu tee intensiivset kasutamist ning võimalikku varisemist. 66/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks 10 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS 10.1 Rajamine 10.1.1 Ehitatavad hooned ja rajatised Sisekaitseakadeemia territooriumil Sisekaitseakadeemiale on kavandatud rajada järgmised hooned ja rajatised: • Õppekorpused: o kolledžid o administratiiv-ruumid o õppehoone ja ringauditoorium o raamatukogu, söökla, majandusosakond • Eriõppekorpused: o töökojad, garaažid o tuletõrjedepoo o politsei taktikapolügoon o siseruumides asuv lasketiir • Ühiselamud • Sportimisvõimalused o ujula o staadion o palliväljakud. Detailplaneeringuga lahendatakse ka parklate paiknemine ja suurus territooriumil. Parklatesse on ette nähtud ligi nelisada uut parkimiskohta lisaks senisele 104 kohale. Lisaks rajatakse olemasoleva infrastruktuuri baasilt kõik uued vajalikud kommunikatsioonid. Suuremahulisi lammutustöid läbi ei viida. Territooriumil lammutatakse mõned vanemad ehitised, nagu näiteks nõukogudeaegsed väiksed kämpingumajad. Samuti likvideeritakse olemasolevad kasutusest väljas biotiigid, mille asemele rajatakse parkla. Ülevaade rajatiste paiknemisest on esitatud alljärgneval joonisel. Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 67/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Joonis 16. Ehitatavate hoonete ja rajatiste paiknemine 68/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Enamus hoonestusest on planeeritud olemasoleva tee äärde, teest põhja. Sisekaitseakadeemia õppekorpused on planeeritud rajada olemasolevast hoonetekompleksist kirdesse, suuremas osas kõrghaljastusega kaetud alale (Pilt 5). Õppekorpused rajatakse maksimaalselt neljakorruselise hoonestusena. Pilt 5. Planeeritavate õppekorpuste ala – fotol olemasolevast hoonekompleksist ja esiplaanile jäävast muruplatsist paremal Planeeritavast õppekorpusest piki tee serva ida suunas on planeeritud palliplatsid ja ujula (Pilt 6). Olemasoleva õppekorpuse vahetusse lähedusse, edelasse on planeeritud ühiselamud (Pilt 7). Pilt 6. Planeeritava ujula ala Pilt 7. Planeeritava ühiselamu ala Territooriumi sisesest teest lõunasse on planeeritud staadion ja parklad (Pilt 8). Staadionist teisele poole teed jäävad planeeritavad töökojad ja garaažid (Pilt 9). Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Pilt 8. Planeeritava staadioni ala Pilt 9. Planeeritavate töökodade ala Kinnistutel on ette nähtud säilitada olemasolev kõrghaljastus, raie on lubatud ainult hoonestusaladel. Teatavas mahus raie on vajalik eelkõige rajatavate õppekorpuste alal ning staadioni ja selle juurde kuuluvate parklate alalt, samuti planeeritava tuletõrjedepoo juures teeäärselt alalt. Metsasele alale on planeeritud ka õppe- ja treeningrada. Treeningrada sobitatakse maastikku ning selle ala säilitatakse metsamaana. Teede ja valgustuse rajamiseks võivad olla vajalikud mõningased harvendustööd. Ülejäänud suuremad rajatised on planeeritud osaliselt lagedale või võsastunud aladele, mistõttu vajalike raiete osa on väiksem. Planeeringu alal paiknevad vooluveekogud (kraavid) valdavalt säilitatakse, kuivenduskraavid korrastatakse. Osaliselt tõstetakse ümber uude sängi ainult planeeritava staadioni alla jääv kraav. Planeeritava staadioni alal on kavandatud madala drenaaži (kuni 60 cm) rajamine ning vajadusel hüdrotõkete paigaldamine. Staadion planeeritakse ümbritsevast alast kõrgemale. Olemasolevas olukorras on tegu liigniiske alaga. Staadioni rajamise tehnilised andmed määratakse ehitusprojektiga. Tilgu tee ääres olevate kraavide osas tegevusi ei planeerita. 10.1.2 Juurdepääsutee Sisekaitseakadeemia territooriumile juurdepääs toimub Tilgu tee kaudu, mis kulgeb läbi Ilmandu külas paikneva aiandusühistu Romantik elurajooni. Uus juurdepääsutee Sisekaitseakadeemia territooriumile on planeeritud Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt läbi riigi reservmaa, kinnistute Kople III, Kupja IV, Männiku III, Tilgu- Kalda I, Tilgu I ja Männiku IV, jõudes olemasoleva Tilgu teeni Kivivabriku kinnistu juures (Pilt 10). Planeeritud juurdepääsutee projektkiiruseks on arvestatud 60 km/h. Planeeritud liikluskoormus on kuni 1000 autot/ööpäevas. Teelang astangul on ette nähtud max 8% kaldega. Tee on planeeritud rajada mustkattega. Juhul, kui järgmistes etappides selgub, et mõistlikum on rajada tunnel võib kaldenurk erineda. Tilgu tee uuest juurdepääsuteest kuni Sisekaitseakadeemiani on kavandatud rekonstrueerida rajades piisava tihedusega laiendused (nn taskud) liiklusohutuse tagamiseks. Kokku planeeritakse viis laiendust pikkusega 20 m. Neli laiendust on planeeritud merepoolsesse ning üks maapoolsesse külge. Taskute asukohas on tõenäoliselt vajalik teeäärse puuderea osaline likvideerimine (Pilt 11). Detailplaneeringus määratakse laienduste põhimõttelised asukohad ning parameetrid ent teeprojekti käigus võivad need mõningal määral muutuda. 70/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Varasemalt oli planeeritud tee rekonstrueerimine suuremas mahus ent 2010 aastal toimus Maanteeameti poolt Tilgu tee sh truupide rekonstrueerimine. Tee rekonstrueerimise käigus eemaldati puid, mis vähendavad puude raiumise vajadust laienduste rajamisel. Laienduste rajamine on kooskõlastatud Maanteeametiga ning tagab nende hinnangul teel piisava liiklusohutuse. Pilt 10. Uue juurdepääsutee Tilgu teele Pilt 11. Puuderühm Tilgu tee jõudmise orienteeruv asukoht merepoolses küljes Bussiliikluse lõpp-peatus koos tagasipöörde kohaga Tilgu teel on planeeritud rajatava staadioni kõrvale. Muraste looduskaitsealal paikneva Tilgu tee ääres olevad kuivenduskraavid säilivad tee rekonstrueerimise järgses seisus ning nende asukohti ega seisundit ei muudeta. Planeeritava juurdepääsutee äärde on ette nähtud rajada kuivenduskraavid, et juhtida klindipealselt tulev liigvesi klindialusesse olemasolevasse kuivenduskraavi. 10.2 Tegevus Valminud õppekompleksi on planeeritud Sisekaitseakadeemia õppetöö ületoomine. Kompleksis toimuks politsei, piirivalve, päästealade jt spetsialistide koolitus. Õpet korraldatakse nii sise- kui välistingimustes. Jätkuksid ka olemasolevas olukorras toimuvad tegevused, nagu nt koerte ja koerajuhtide koolitamine. Peamised õppekompleksid ja ühiselamud asuvad tõkkepuuga eraldatud territooriumil. Vaba ligipääsuga alale jäävad ujula ja staadion, mida on võimalik kasutada ka inimestel väljastpoolt Sisekaitseakadeemiat. Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 71/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Õppekompleksi kasutajateks on detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik arvestanud kokku orienteeruvalt 1000 tudengit ja õppejõudu. 10.2.1 Veekasutus Joogiveega varustamine hakkab toimuma OÜ Strantum Kolmiku tänaval asuva ühisveevärgi torustiku De 110 baasil. Ühenduskoht asub Kolmiku tänaval, klindi serval. Olemasolevad Piirivalvekooli territooriumil asuvad puurkaevud tamponeeritakse. 10.2.2 Reoveekäitlus ja heitvee ärajuhtimine Reovee ärajuhtimine on ette nähtud tsentraalsesse kanalisatsioonitrassi. Detailplaneeringu alal paikneb Meriküla reoveepuhasti suublaga Kakumäe lahte. Sisekaitseakadeemia täiendava reovee vastuvõtt reoveepuhastisse on võimalik peale puhasti rekonstrueerimist. Sademeveed juhitakse olemasolevatesse kuivenduskraavidesse, mis on ette nähtud säilitada. Parklate sademevee ärajuhtimine toimub olemasoleva kraavituse kaudu. Enne kraavidesse jõudmist läbib sademevesi õli- ja liivapüüdurid. 10.2.3 Jäätmekäitlus Olmejäätmed kogutakse konteinerisse. Jäätmemahutid võivad olla kinnistu omaniku omad või renditud jäätmekäitlusettevõttelt. Detailplaneeringu alale on ette nähtud sorteeritud jäätmete hoiukoht. Jäätmed tuleb sorteerida, hoiustada ja üle anda vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele ja Harku valla jäätmehoolduseeskirjale. Vanapaberit ja pappi ning kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid tuleb koguda eraldi mahutisse, kui vastavaid jäätmeid tekib üle 50 kg nädalas. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ning korraldada nende äravedu jäätmekäitluskohta. Elektri- ja elektroonikajäätmed ning pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmete mahuteid tühjendatakse regulaarselt sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse. 10.2.4 Energia kasutamine Olemasoleva Piirivalvekooli hoonestuse küte on lahendatud konteinerkatlamaja baasil kahe 750 kW võimsusega katlaga, kütuseks kerge kütteõli. Planeeritud Sisekaitseakadeemia uushoonestus varustatakse küttega olemasolevast katlamajast, mis rekonstrueeritakse, lisades kolm katelt a´750 kW. Mistõttu tuleb taotleda uus välisõhu saasteluba enne ehitusloa väljastamist. Elektrienergiat vajatakse olmetegevusteks ja välisvalgustuseks. Sisekaitseakadeemia rajatavate hoonete elektrivarustus tagatakse Eesti Energiaga sõlmitava liitumislepinguga. Detailplaneeringuga ette nähtud maa-ala varustatakse elektrienergiaga piirkonnas olemasolevate 10/04 kV alajaamade "Sinilille" ja "Volta" baasil. Täiendava tarbimisvõimsuse saamiseks tuleb olemasolevad alajaamad rekonstrueerida. 72/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks 10.2.5 Teenindav transport Õppekompleksi teenindav transport hakkab liikuma mööda uut rajatavat juurdepääsuteed ja Tilgu teed. Enamus tudengitest ja õppejõududest elab kohapeal, mis vähendab eeldatavalt igapäevast transpordikoormust. 10.3 Sulgemine Sulgemisel rakendatakse meetmete kava, mis tagab jääkreostuse ja häiringute tekke vältimise. Meetmete põhimõtteline ülesehitus on toodud alljärgnevalt, detailne meetmete kava koostatakse ja kooskõlastatakse asjakohaste ametkondadega kompleksi sulgemisel. Meetmete rakendamise eest vastutav isik määratakse samuti kompleksi sulgemisel. Kompleksi sulgemisel rakendatavad peamised meetmed on: • territooriumi sulgemine; • hoonete sissepääsude sulgemine ja lukustamine; • Sisekaitseakadeemia kompleksi teenindavate reovee trasside puhastamine; • kerge kütteõli mahutite tühjendamine; • teiste kasutatavate kemikaalide ja laskemoona vms likvideerimine; • koerte ümberasustamine teistesse asukohtadesse; • ohtude/õnnetuste vältimine kinnistul ning jäätmete illegaalse ladustamise vältimine kinnistul, vajadusel kogu territooriumi sulgemine. Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 73/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks 11 EHITUSTEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG 11.1 Metoodika Käesolevas peatükis kirjeldatakse Sisekaitseakadeemia hoonestuse ja muude rajatiste ehitamisega kaasnevaid sisend-väljund analüüsil leitud võimalikke tagajärgi (aspekte) ning seejärel antakse nende tagajärgede eeldatavatele võimalikele mõjudele hinnang. Hinnangute andmisel arvestatakse kõigi ehitiste ja rajatistega seotud mõjusid, nt ka asfalteeritud parklate rajamise mõjud. Alljärgnev joonis selgitab metoodikat nii ehitustegevusega kui ka kavandatava tegevusega kaasnevate otseste mõjude hindamiseks. Olemasoleva olukorra kirjeldus Kavandatava tegevuse kirjeldus Nullalternatiiviga kaasnevad Kavandatud tegevusega kaasnevad tagajärjed tagajärjed Nullalternatiiviga kaasnevad mõjud Kavandatava tegevusega kaasnev muutus võrreldes olemasoleva olukorraga Mõju elusloodusele Mõju inimese Mõju sotsiaalkeskkonnale Mõju majanduskeskkonnale tervisele Joonis 17. Keskkonnamõju hindamise metoodika. 11.2 Ehitustegevusega kaasnevad tagajärjed Alljärgnev joonis kirjeldab ehitustegevuse (hoonete, rajatiste ja infrastruktuuri rajamise) peamisi sisendeid ja väljundeid. Sisend-väljund analüüs viidi läbi keskkonna seisukohalt vaadatuna, pöörates erilist tähelepanu ressursitarbele ja eralduvatele heitmetele ning teistele võimalikele keskkonnamõju allikatele. Skeemi koostamisel on arvestatud, et töid teostatakse, kasutades erinevaid mehhanisme. 74/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Tolm jm heitmed Müra ja Kiirgus Valgus välisõhku vibratsioon Kütus Maastiku muutus sh Energia eemaldatavad puud Ehitus- ja Ehitus- ja viimistlusmaterjalide Hoonete ja rajatiste jäätmed viimistlusmaterjalid püstitamine Masinad ja Haljastus- ja pinnasetööde töövahendid jäätmed Töötajad Uue juurdepääsutee rajamisel saadud paekivi ning ehitiste ja Avariide ja Pinnasevee rajatiste alt eemaldatud tööõnnetuste oht ajutine alanemine pinnas. Joonis 18. Sisend-väljund diagramm hoonete ehitamise ja rajatiste püstitamisega kaasneda võivatest tagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud. Ehitustegevuse oluliseks aspektiks on lisaks ehitusaegne transport, mille peamisi keskkonnaaspekte kirjeldab alljärgnev skeem. Transpordikoormus kujuneb antud etapis peamiselt ehitusmaterjale ehitusplatsile vedavatest veokitest, uue juurdepääsutee rajamisel ammutatud paekivi ära vedavatest veokitest ning tööliseid vedavatest sõidukitest. Heitmed välisõhku Müra Vibratsioon Kütus Koormus Masinad ja Transport teekattele töövahendid (ehitusmaterjalide veod ning jäätmete äravedu) Avariioht Koorem Autojuht Joonis 19. Sisend-väljund diagramm ehitustegevust teenindavast transpordist tuleneda võivatest tagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud. Valdav osa ehitustegevuse tagajärgedest (nagu näiteks tolm ja müra) on ajutise iseloomuga – ilmnevad ehitustegevuse ajal ning lakkavad ehitustegevuse lõppemisel. Erandiks on maastikupildi muutus – seda nii uute rajatistega Sisekaitseakadeemia alal Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 75/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks kui ka uue juurdepääsuteega Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee ja Tilgu tee vahel. Peamised ehitustegevusega kaasnevad tagajärjed on: • tolm ja teised heitmed välisõhku, • ehitustegevusega kaasnev müra ja vibratsioon, • valguse ja kiirguse teke, • pinnase eemaldamine, • maastikupildi muutmine Sisekaitseakadeemia territooriumil, uue juurdepääsutee ja Tilgu tee koridoris (s.h. metsa raadamine laienduste rajamiseks vajalikus mahus), • staadioni kuivendussüsteemi rajamisega kaasnev ajutine pinnasevee alanemine, • ajutine transpordikoormuse tõus juurdepääsuteedel, • jäätmeteke (s.h. juurdepääsutee rajamiselt eemaldatud paekivi kuni 140 000 m3 mahus). Täpsete eemaldatavate pinnase mahtude määramine DP faasis ei ole võimalik. Kuna staadioni rajamiseks on vajalik maapinda täita, siis kasutatakse suurem osa teiste rajatiste ja ehitiste alt eemaldatavast pinnast ala täitmiseks. 11.2.1 Heitmed välisõhku (sh tolm) Sisepõlemismootoritega mehhanismide ja veokite kasutamisel eraldub kütuse põlemisel välisõhku erinevaid saasteaineid (CO, CO2, NOx, LOÜ). Ehitustööde käigus tekib ajutiselt tolmu, mis võib kanduda õhuvooludega edasi ning mõjutavad sellega lähipiirkonna välisõhu kvaliteeti. 11.2.2 Müra ja vibratsiooni teke Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide ja jäätmete vedamisel, erinevate paiksete ja liikuvate mehhanismide töötamisel, ehitustööriistade kasutamisel jne. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitustegevusega. Tegemist on ajutise müraga, mis ilmneb ehitustegevuse alustamisega ja kaob koos selle lõppemisega. Müra paiksetest allikatest tuleneb erinevatest lammutusel ja ehitusel kasutatavatest mehhanismidest ja masinatest. Eestis on kehtestatud sellistele mehhanismidele maksimaalsed lubatud helivõimsuse tasemed majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega.56 Seega peavad ehitusel kasutatavad masinad ja mehhanismid vastama määruses toodud nõuetele ehk võimalik mürateke on määratud ehitusel kasutatavate masinate kaudu. Uue tee rajamine eeldab paekivi osalist eemaldamist. Paekivi eemaldamiseks võidakse kasutada lõhkamist, hüdrovasarat või mõnda teist tehnoloogiat. Seega esineb pikemaajalist müra hüdrovasara kasutamisel või lühiajalisi mürasündmusi lõhkamiste ajal. Tee rajamisest tulenev müratase ohustab peamiselt töid läbi viivaid inimesi, aga ka piirkonna elanikke. Ehitusprojekti käigus tuleb teostada võimaliku müra ja vibratsiooni tekke arvutused ning hajumise modelleerimine. 56 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. detsembri 2009. a määrus nr 124. Nõuded välitingimustes kasutatavate seadmete poolt tekitatavale mürale, mürataseme mõõtmisele ja mürataseme märgistamisele ning välitingimustes kasutatavate seadmete vastavushindamise kord 76/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Müra ja vibratsioon ehitusaegsest transpordist sõltub suuresti ehitustööde järjekorrast. Eeldusel, et esimeses etapis rajatakse uus juurdepääsutee, saab selle valmimise järgselt suurema osa teenindavast transpordist suunata uuele teele. Teatud mahus on siiski ka sellise lahenduse puhul vajalik Tilgu tee alguse kasutamine ehitusmaterjali veoks (näiteks tee rajamise etapis). Enamus ehitusaegsest transpordist toimub raskeveokitega. Ehitajate ning teatavate abivahendite kohaletoimetamiseks kasutatakse sõiduautosid. Transpordist tuleneva müra suurus vastab raskeveokitele ja sõiduautodele kehtestatud müramääradele. Ehitustegevuse puhul on tegemist on ajutise tagajärjega. 11.2.3 Jäätmeteke Jäätmed tekivad nii ehitustöödel (ehitusmaterjalide jäätmed ja nende pakendid, välja kaevatud pinnas, eemaldatud haljastus (sh puud) jne) kui ehitusjärgsel territooriumi korrastamisel ja hoonestuse sisustamisel. Võimalusel tuleb taaskasutatavaid jäätmeid suunata uuesti ringlusse. Uue juurdepääsutee rajamisel eemaldatav pinnas ja paekivi (140 000 m3) on suurel määral taaskasutatav (va uraanirikkad setteid sisaldav osa). Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ning antakse üle nõuetekohaseid lube omavatele jäätmekäitlejatele. Ohtlikud jäätmed (sh uraanirikkad setteid sisaldav pinnas) antakse üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale. Arendaja sõlmib ehitus- ja lammutustöid teostavate ettevõtetega lepingud, kus nõuetekohane jäätmekäitluse korraldamine on ehitusettevõtja kohustus. Arendaja kontrollib nõuete täitmist ehitus- ja lammutustegevuse käigus. Vajalikud lepingud tuleb sõlmida enne töödega alustamist. 11.2.4 Valguse ja kiirguse teke Juhul kui ehitatakse pimedal ajal, võidakse kasutada valgusteid, mistõttu on võimalik valguse eraldumine. Uue juurdepääsutee rajamisel minnakse läbi klindi, mille tulemusena on vaja lisaks paekivile eemaldada ka uraanirikkad setted nagu diktüoneemakilt, glaukoniitliivakivi ja glaukoniitsavi. Uraanirikkad setted tuleb üle anda jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale. Vältida tuleb uraanirikaste setete segunemist pinnasega. Tee rajamisega ei või alustada enne, kui on sõlmitud leping uraanirikaste setete käitlemiseks või lõppladestamiseks. 11.2.5 Maastikupildi muutmine Ehitustööde käigus muudetakse olemasolevat maastikku. Kooli hoonete ja rajatiste ning Tilgu tee laienduste ja uue juurdepääsutee rajamise käigus on vajalik puude raie, pinnase ümberpaigutamine ja territooriumil asuvate olemasolevate vooluveekogude (peamiselt kraavide) korrastamine ja staadioni alla jääva sängi osaline ümbersuunamine. 11.2.6 Kuivendussüsteemi korrastamisega kaasnev ajutine pinnasevee alanemine Kuivenduskraavide korrastamisega kaasneb vahetult korrastustööde järel pinnasevee (põhjavee) taseme langus, kuna süvendatakse olemasolevaid vee valgumise ja äravoolu sänge. Veetaseme alandamine viib välja vee, mis asus enne veega küllastunud mullakihis. Tegemist on ajutise nähtusega, mis on märkimisväärne vahetult pärast kuivendamist. Aja jooksul põhjaveetase stabiliseerub. Kuivendussüsteemidega seonduvat on täpsemalt kirjeldatud aruande Lisas 10. Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 77/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks 11.2.7 Ajutine transpordikoormuse tõus Ehitustööde ajal tõuseb ajutiselt juurdepääsutee transpordikoormus. Liiklustiheduse tõusust tulenevad mitmed häiringud nagu müra taseme tõus, õhuheite tõus, lähiala elanikkonna häirituse tõus ning liiklusõnnetuse jm avarii ohu tõus. Ehitustöödeaegne transpordikoormuse tõus on ajutine tagajärg. 11.2.8 Hädaolukorrad Kuna ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkemaid tegevusvaldkondi, siis mõjude hindamisel on arvestatud ka võimalikele avariiohtude ning tööõnnetuste võimalusega. Tööõnnetused võivad esineda kõikjal, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega. Avariioht on olemas nt kemikaalide ja kütuste käitlemisel. Vedude puhul tuleb alati arvestada ka õnnetuseohuga liikluses. Samas ei ole tegemist normaalse toimimisega vaid erandolukorraga. 11.3 Ehitustegevuse tagajärgedega eeldatavalt kaasnevate mõjude hinnang 11.3.1 Mõju taimestikule ja loomastikule Mõju taimestikule ja loomastikule avaldub nii puude ja võsa raiega, pinnase teisaldamise, rajatiste rajamise kui ka transpordi kaudu. Suurima mõjutusega on alad, mis aruande kirjutamise ajal on taimkattega (s.h. puudega) kaetud, kuid ehitustööde käigus asendatakse hoonete või rajatistega. Looduslikud alad vähenevad nii õppekompleksi kui juurdepääsuteede juures. Kasvukohtade muutmise ja kitsendamise läbi avaldatakse neil aladel taimestikule otsest negatiivset mõju. Territooriumil asuva pinnase taimestikku ja loomastikku mõjutavad ehitustegevuse ajal ka raskeveokid ja ehitusalal töötavad mehhanismid. Kuivenduskraavide korrastamisel hävitatakse kraavi põhjas ning kallastel olev taimestik ning põhjaloomastik. Kuna tegemist on juba varasemalt muudetud elukeskkonnaga, võib eeldada, et pärast tööde lõppu taastub taimestik ja loomastik endisel kujul, mistõttu võib kuivendussüsteemi korrastamisega kaasnevat negatiivset mõju taimestikule ja loomastikule lugeda ajutiseks. Kuivenduskraavide korrastamisega olulist negatiivset mõju pangaalustele soostuvatele ja soo- lehtmetsadele ei avaldata (vt pt 11.3.5 ja Lisa 10). Kuivenduskraave korrastatakse peamiselt alal, mis jääb välja poole Muraste looduskaitseala. Ainult staadioni alla jäävas osas muudetava kraav jääb osaliselt kaitseala sisse. Pangapealses osas läbib uus rajatav juurdepääsutee II kategooria kaitsealuse liigi aas-nelk ja III kategooria kaitsealuse liigi kahelehine käokeel leiukohtade serva. Mõju kaitsealustele taimedele on käsitletud alapeatükis 11.3.9. Eeldatavalt on detailplaneeringuala puud heaks varjupaigaks piirkonna linnustikule, mistõttu ehitustöödega kaasneb linnustiku häirimine. Eelkõige toimub loomade ja lindude häirimine vaid intensiivsema ehitustegevuse perioodil, mil paratamatult kaasneb suurenenud mürafoon. Kõrghaljastuse säilitamine väljaspool hoonestusalasid leevendab negatiivset mõju linnustikule. Järeldus: mõju taimestikule ja loomastikule on mõõdukalt negatiivne. 78/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks 11.3.2 Mõju maastikule Maastikupildi muutuse positiivsus või negatiivsus oleneb suuresti vaatajast ning vastavatest väärtushinnangutest. Ehitustegevuse mõju võib sõltuvalt kontekstist olla nii positiivne kui ka negatiivne. Ehitustegevusega muudetakse maastikupilti erinevate uute hoonete ja teiste rajatiste kaudu. Kooli territooriumil muudetakse pinnavorme vähesel määral. Uue hoonestuse rajamine toimub olemasoleva kompleksi läheduses, täiendades seeläbi territooriumil juba välja kujunenud hoonestust ja infrastruktuuri. Väheneb metsase ja võsastunud ala osakaal, suureneb kõvakattega pindade ning regulaarselt hooldatava kultuurhaljastusega alade maht. Märkimisväärse muutusena toimub senisele liigniiskele metsaalale staadioni ja parklate rajamine. Tegemist on territooriumi sisese alaga, mis on seni avalikkusele suletud olnud ja jääb osaliselt ka edaspidi suletuks. Seega ei ole muutus üldsusele oluliselt tajutav. Suurimaks maastikuliseks muudatuseks võib lugeda uue juurdepääsutee rajamist Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna kõrvalmaanteelt Tilgu teeni. Tee kulgemine on võimalik erinevate lahendustena – lauge nõlvakaldega teede ääres, süvisena, kus paeklinti eksponeeritakse tee äärse kunstliku paljandina või näiteks tunnelina. Sobivam variant selgub tee projekteerimise käigus. Muutuda võivad vaated nii klindi pealt Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt kui mere äärselt Tilgu teelt. Järeldus: Piirivalvekolledži kinnistul toimuva maastikumuutuse mõju on nõrgalt negatiivne. Uue juurdepääsutee rajamise mõju klindile ja maastiku ilmele on mõõdukalt negatiivne. 11.3.3 Mõju pinnasele Kavandatava tegevuse hoonete ja rajatiste ehitusega kaasneb pinnase ümberpaigutamine, sh mõningate piirkondade pinnasega täitmine. Tilgu teele laienduste rajamisega kaasneb mõningane mõju pinnasele. Olulisim mõju pinnasele kaasneb uue juurdepääsutee rajamisega. Kuna rajatavad hooned on planeeritud ühe maa-aluse korrusega, siis avaldub hoonete ehitamisega negatiivne mõju pinnasele. Vundamendikaevise rajamisel tuleb eemaldada looduslik pinnas. Mõju vähendamiseks on otstarbekas vundamendikaevisest välja võetav pinnas kasutada detailplaneeringu alal täitena. Kuivendussüsteemi hooldamise tagajärjel suureneb kuivenduse mõju kraavi ümbritsevale pinnasele. Kuivenduse tulemusena tiheneb turbakiht oma raskuse all, niiskusesisalduse vähenemisest tingitud mahu vähenemise ning kapillaar- ja molekulaarjõudude suurenemise mõjul. Turbakihi tüseduse muutumine kuivendamisel sõltub kõduneva materjali kogusest – mida paksem on turbakiht, seda rohkem on orgaanilist materjali, mis niiskusrežiimi muutumisel kuivemaks hakkab lagunema. Mida rohkem aga turvast laguneb, seda kiiremini turbahorisont õheneb. Turba vajumine on suurim (kuivendussüsteemide) ehitamise ajal ja vahetult pärast seda. Aja jooksul seoses põhjaveetaseme ja koormuse stabiliseerumisega muutub turba tihenemine pidevalt väiksemaks.57 Uue juurdepääsu tee rajamisel on eeldatavasti vajalik pinnase eemaldamine ning tee suunamine läbi klindi. Klinti läbitakse halvimal juhul paariteise meetri (orienteeruvalt kuni 15 m) sügavuselt jõudmaks klindialuse pinnaga samale tasandile. Geoloogiliste läbilõigete alusel (Joonis 7) läbitakse tööde käigus sellisel juhul kultuurpinnast, lubjakivi, glaukoniitliivakivi ja diktüoneema argilliiti. Eeldatavad pinnasetööde mahud uue juurdepääsutee rajamisel on läbimurde puhul kuni 140 000 m3. Tunneli 57 Tomberg 1992, Kaisel, M., Kohv, K., 2009 järgi, Metsakuivenduse keskkonnamõju, Ülevaade, Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Tartu Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 79/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks rajamisel on samuti vajalik pinnase eemaldamine. Mõju pinnasele on käsitletud ka eksperthinnangus, mis on esitatud aruande Lisas 10. Järeldus: Piirivalvekolledži kinnistul toimuva tegevuse mõju pinnasele on nõrgalt negatiivne. Uue juurdepääsutee rajamise mõju pinnasele on mõõdukalt negatiivne. 11.3.4 Mõju pinnaveele (sh rannikumerele) Ehitustööde käigus avaldatakse mõju pinnaveele territooriumil asuva olemasoleva maaparandussüsteemi korrastamisega ning planeeritava staadioni alale jääva kraavi ümberpaigutamisega. Kuivendamise võimalikud mõjud vooluveekogudele on järgmised (Laanetu 2005)58: 1. Hüdroloogilise režiimi ebastabiilsuse suurenemine – veetaseme kiired muutused (üleujutused ja kuivamine, äravoolu suurenemine); 2. Pinnase erosiooni ja setete koormuse suurenemine; 3. Veekogude eriilmelisuse ja geomorfoloogilise stabiilsuse vähenemine; 4. Põhjavee avamine ja selle äravoolu suurenemine; 5. Mulla mineralisatsiooni- ja leostusprotsesside kiirenemine; 6. Veeökosüsteemi stabiilsuse vähenemine ja isepuhastusvõime langus; 7. Vee-elupaikade ning elustiku liigilise mitmekesisuse vähenemine. Kuivenduse rekonstrueerimise tõttu muutuvad piirkonna hüdroloogilised tingimused, sest süvendatakse olemasolevaid vee valgumise ja äravoolu sänge. Selle tulemusena suureneb ajutiselt summaarne äravool. Veetaseme alandamine viib välja vee, mis asus enne veega küllastunud mullakihis. Tegemist on ajutise mõjuga, mis on märkimisväärne vahetult pärast kuivendamist. Kõige kahjulikum metsakuivendusest ja kraavide puhastamisest tulenev veekvaliteeti mõjutav tegur on hõljumi kasv pinnavees. Hõljumi all mõeldakse nii orgaanilist kui ka anorgaanilist ainest, mis esineb vees lahustunud kujul või osakestena. Tahke orgaaniline aines hägustab veekogu rohkem kui anorgaaniline aines. Liiati on orgaaniline aines bioloogiliselt aktiivne, tarbides lagunemisel veekogu hapnikuressursse. Kui kuivendussüsteemi rekonstrueerimisega kaasneb erosioon, suureneb lisaks hõljumile ka fosfori kontsentratsioon äravoolus. Samas on täheldatud, et vanade kuivendussüsteemidega aladelt on fosfori leostumine samas suurusjärgus looduslike sooaladega. Äravoolu sattunud fosfor põhjustab eutrofeerumist ja suurendab looduslikes veekogudes vetikate produktiivsust. Kuivenduse tõttu suureneb orgaanilise ja anorgaanilise lämmastiku leostumine. Enamus kuivenduse tagajärjel vabanenud lämmastikust seotakse taimestiku poolt. Vooluveekogude õgvendamise ja kraavitamise käigus rajatakse voolusängid, millel puuduvad looduslikule voolusängile omased kalda- ja põhjastruktuurid, mis on vajalikud erosiooni tõkestamiseks ja tagavad voolusängi eriilmelisuse, põhjastruktuuride rikkuse ja stabiilsuse. Kuivendussüsteemi rekonstrueerimise mõju vaadates on oluline mõista, et kaasnevad mõjud kanduvad vooluveekogusid mööda oluliselt kaugemale süsteemi 58 Kaisel, M., Kohv, K., 2009, Metsakuivenduse keskkonnamõju, Ülevaade. Eestimaa Looduse Fond. Keskkonnainvesteeringute Keskus Tartu 80/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks enda algsest asukohast, ulatudes sageli Eesti puhul Läänemereni.59 Kuivenduskraavide korrastamisel tuleb rakendada leevendusmeetmeid, et vältida kaasneva mõju kandumist allavoolu (setitustiigid, tööde teostamine vee miinimumperioodil jms). Olemasolev kraav, mis kulgeb läbi planeeritava staadioni, likvideeritakse ning asendatakse uue rajatava kraaviga. Uus kraav tuleb rajada võimalikult looduslähedasena – kraav tuleb projekteerida loogetega, asetada sängi üksikuid kive ja kiviklibuseid lõike. Planeeringualal rajatava staadioni projekteerimisel ja rajamisel tuleb tagada kõrvalasuva Muraste looduskaitseala soostuvad ja soometsad elupaigatüübid veerežiimi säilitamine. Mõju pinnaveele on käsitletud ka hüdrotehnikainseneri Kalev Raadla eksperthinnangus, mis on esitatud aruande Lisas 10. Järeldus: Kavandatava tegevusega kaasneb nõrk negatiivne mõju pinnaveele. Mõju on ajutise iseloomuga ning stabiliseerub aja jooksul, kui kasutatakse vajalikke meetmeid. 11.3.5 Mõju põhjaveele Kuivendamine nagu iga teine maaparandusvõte ja looduse muutmise viis mõjutab mitte ainult vahetult kraavitatud ala, vaid ka selle ümbrust. Põhjaveetaseme alandamine ja mulla veemahutavuse muutmine mõjutavad ümbritsevate alade veerežiimi ning mikrokliimat, elupaikade omadusi, taimestikku ja loomastikku. Mõju ulatus sõltub kuivendusobjekti asukohast, ala suurusest ja ala algsest tüübist (kas madalsoo või raba).60 Põhjavesi langeb tavaliselt järsult kraavi vahetus läheduses, kuid juba 10-20 m kaugusel muutub kuivenduse mõju vähemärgatavaks.61 Pealevalguva vee möödajuhtimiseks on vaja staadioni ja kaitseala piirile kaevata piirdekraav või nõva. See ei pea olema sügav, piisab 30...50 cm. Soovitav oleks nõva, mis on lamedate nõlvadega mida on võimalik mehhanismidega niita. Nõva kiirendab kindlasti tema lähialal pinnasevee taseme langust. Planeeritava staadioni ala paikneb suure langusega alal, mis nõuab tasandamist. Loogiline oleks tasandamine teha selliselt, et kõrgematelt aladelt lükatakse pinnas madalamatele aladele. Kuna käesoleval juhul kõrgem ala asub kaitseala piiril siis siin maapinna alandamine suures ulatuses mõjutab ka kaitseala veerežiimi alandades põhjavee taset. Sellest tulenevalt tuleks staadioni pind tasandada juurdeveetava pinnasega. Kuni 0,5 m võiks lubada kaitseala lähedal olemasolevat maapinda alandada. Kui staadioni pinna tasaseks planeerimisega tõstetakse olemasolevast maapinnast kõrgemale, siis madala drenaaži mõju on väike. Vastavalt detailplaneeringule on ette nähtud likvideerida planeeritava staadioni alla jääva kuivenduskraavi osa ja kaevata see uude kohta. Kraavi parameetrid ja 59 Kaisel, M., Kohv, K., 2009, Metsakuivenduse keskkonnamõju, Ülevaade. Eestimaa Looduse Fond. Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tartu 60 Kaisel, M., Kohv, K., 2009, Metsakuivenduse keskkonnamõju, Ülevaade. Eestimaa Looduse Fond. Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tartu 61 Tomberg 1992, Kaisel, M., Kohv, K., 2009 järgi, Metsakuivenduse keskkonnamõju, Ülevaade. Eestimaa Looduse Fond. Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tartu Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 81/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks voolusuund ei muutu, seetõttu pole ette näha ka siin voolurežiimi muutust kaitseala elupaigatüüpidele.62 Töötavate masinate ja mehhanismidega kaasneb põhjavee reostuse oht avariiolukordades. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on võimalik viia miinimumini kasutades töökorras seadmeid ning pidades kinni tööohutus- ja ettevaatusabinõudest. Järeldus: Ehitustöödega kaasneb nõrk negatiivne mõju põhjaveele. Vajalike meetmete kasutuselevõtul saab võimalikku mõju leevendada. 11.3.6 Mõju välisõhu seisundile Sisepõlemismootoritega mehhanismide ja veokite kasutamisel eraldub kütuse põlemisel välisõhku erinevaid saasteaineid (CO, CO2, NOx, LOÜ ja peened tahked osakesed). Ehitus- ja eriti lammutustööde käigus tekib ajutiselt tolmu, mis kanduvad õhuvooludega edasi ning mõjutavad sellega välisõhu kvaliteeti. Suurimaks välisõhu saastetaset mõjutavaks tegevuseks on uue tee rajamine läbi paekiviklindi ja sellega kaasnev paekivi murdmine. Tegevusega võib kaasneda tolmu heide ja hajumine lähiümbruskonnas. Juhul, kui planeeritakse koha peal läbi viia ka paekivi purustamist on vajalik määrata välisõhku eralduvate peente osakeste (PM10) kogused ning hajumine. Ehitustööde teostamisel tuleb täita välisõhu kaitse seaduse nõudeid. Järeldus: ehitustöödega kaasneb ajutine nõrk negatiivne mõju piirkonna välisõhu seisundile. 11.3.7 Mõju müratasemele Ehitustegevusega kaasneb piirkonna mürataseme ajutine suurenemine, mis algab ehitustööde teostamisega ja lõppeb hoonete ja rajatiste kasutuselevõtmisega. Täheldatavamalt suureneb paiksete saasteallikate müra, mis kaasneb erinevate ehitusmehhanismide ja masinate tööga, sest hetkel piirkonnas puuduvad teised sarnased müraallikad. Transpordivahenditest tulenev müra suurendab ajutiselt piirkonna mürataset. Hetkeliste või pikemaajaliste mürasündmustena võib piirkonna mürataset suurendada uue tee rajamine läbi klindi. Tegemist võib olla olulise mürataseme ajutise suurenemisega. Võimaliku negatiivse mõju vältimiseks tuleb rakendada vajalikke meetmeid mõju leevendamiseks. Ehitustegevusega, kus kasutatakse mehhanisme või masinaid, kaasneb alati mürateke, mis sellistel vaiksetel aladel suurendab ajutiselt piirkonna mürataset. Tegemist on siiski ajutise mõjuga ning peale ehitustööde lõppu taastub piirkonnas endine müratase. Käesoleva KSH aruanne koostatakse DP-le, mille täpsusaste ei ole võrreldav teeprojektiga ning seetõttu ei ole võimalik määrata piisava täpsusega müratasemeid. Puudub informatsioon, milliste tehnoloogiate kasutamine tee rajamisel on vajalik, kui kaua tööd võiksid orienteeruvalt kesta jne. Lisaks tuleb arvestada, et juurdepääsutee rajamine on ehitustegevus, millele ei ole päevasel ajal müra piirväärtusi kehtestatud. Järeldus: ehitustöödega kaasneb ajutine mõõdukalt negatiivne mõju piirkonna müratasemele. 62 EKSPERTHINNANG Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu tegevuste mõju pinnaveele ja Natura loodusala elupaigatüüpidele. Kalev Raadla, 2011 82/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks 11.3.8 Mõju kliimale Ehitustegevused mõjutavad kliimat määral, mis on määratud ehitusmehhanismide ning transpordivahendite tehniliste näitajatega. Näiteks sisepõlemismootorite kasutamisel CO2 heite näitajatega. Samas tuleb meeles pidada, et tegemist on ajutise mõjuga ning ehitustegevuse panus nii globaalsesse kui ka lokaalsesse kliimasoojenemisse ei ole antud juhul märkimisväärne. Järeldus: Mõju kliimale on väheoluline. 11.3.9 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Kuna planeeritava kooli ala lähimaks kaitsealaks on Natura 2000 võrgustikku kuuluv Muraste loodusala, tuleb KSH menetluse osana läbi viia ka Natura-hindamine. Natura-hindamise esimeseks etapiks on eelhindamine, mille käigus selgitatakse, kas kavandataval tegevusel on eeldatavalt oluline negatiivne mõju Natura aladele.63 Natura-eelhindamisest on ülevaade antud peatükis 12.3.9. Seejuures on arvestatud ka ehitusaegsete mõjudega. Loodusala võivad mõjutada piirnevatel aladel toimuvad tegevused. Elupaigatüüpidest lähtuvalt võib piirnevatele aladele otsene mõju avalduda eelkõige läbi niiskusrežiimi muutumise ning elupaiga pindala vähenemine puude raiumise läbi. Puude raiumine toimub ainult Tilgu tee laienduste alalt. Sisekaitseakadeemia kompleksi territooriumil ei ole ette nähtud kaitsealaga piirnevate alade olulist niiskusrežiimi muutmist, kraavide puhastamise mõju on eeldatavasti lokaalne. Lokaalset mõju omab staadioni rajamine. Seetõttu eeldatakse, et kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt loodusala elupaigatüüpe. Täpsem niiskusrežiimi muutusi käsitlev eksperthinnang on esitatud aruande Lisas 10. Uus juurdepääsutee on kavandatud Natura aladest väljapoole. Rekonstrueeritud Tilgu tee ei kuulu samuti Natura ala koosseisu. Sellegipoolest mõjutavad Tilgu teel toimuvad tegevused külgnevaid alasid. Otsest mõju omab teele laienduste rajamine. Planeeringuga seotud teetööde käigus ei ole planeeritud niiskusrežiimi muutusi. Uusi truupe vee juhtimiseks ei rajata. Planeeringuala piirdub Tilgu tee osas osaliselt Rannamõisa maastikukaitsealaga, mille peamised väärtused on Rannamõisa ja Tilgu pangad, klindipealne loomets, pangaalune niiske lehtmets, murrutuskulpad ja allikatekkelised koopad panga jalamil. Piirkonna veerežiimi säilitamisel olemasoleva juurdepääsutee juures ei ole alale iseloomulikud metsatüübid ohustatud. Pangapealses osas läbib uus rajatav juurdepääsutee II kategooria kaitsealuse liigi aasnelk ja III kategooria kaitsealuse liigi kahelehine käokeel leiukohtade serva. Mõlema leiukoha suurus on 0,5 km2. Detailplaneeringu ala katab ligikaudu 5% kaitstavate taimede leiukohtadest, sealjuures tee on kavandatud planeeringuala idaserva, mistõttu hävineb uue juurdepääsutee rajamisel kuni 1% kaitstavate taimede leiupaigast. Vastavalt looduskaitseseadusele on II kaitsekategooria taimede kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, keelatud. Uue juurdepääsutee rajamisel tuleb vältida II kategooria taimede hävitamist. Enne teetöödega alustamist tuleb teetrassil läbi viia botaaniline inventuur ning ehitustööde alale jäävad kaitsealused aasnelgi taimed ümber paigutada sobivasse kasvukohta. 63 Kaja Peterson „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“. Säästva Eesti Instituut, 2006 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 83/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks III kaitsekategooria taimede hävitamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. 1% elupaiga hävinedes ei seata ohtu antud leiuala säilimist. Siinkohal tuleb rõhutada, et kaitsealuse taime leiupaigas töid teostades tuleb võimalusel vältida taimede kahjustamist ning hävitamist. Väljaspool rajatava tee territooriumi ei tohi kaitstava taime leiualal rasketehnika ja muu varustusega liikuda. Vältima peab ehitusmaterjali ja muu varustuse ladustamist kaitstava taime elupaika. Järeldus: Mõju kaitstavatele loodusobjektidele on nõrgalt negatiivne. Kasutada vajalikke leevendavaid meetmeid. 11.3.10 Mõju kultuuripärandile Planeeritavasse alasse jääb arhitektuurimälestis Peeter Suure Merekindluse mererinde Suurupi positsiooni idapoolse helgiheitja varjundiga. Planeeringualal ei ole ette nähtud ehitustöid, mis nimetatud kultuurimälestist kahjustaksid. Detailplaneeringus on arvestatud mälestisele määratud kaitsevööndiga. Planeeritav uus juurdepääsutee kulgeb osaliselt läbi riikliku kaitse all olevate muistsete põldude. Juurdepääsutee rajamine toimub kooskõlastatult Muinsuskaitseametiga ning ehitus- ja kaevetööde eel viiakse läbi arheoloogilised uuringud. Nimetatud meetmetega tagatakse arheoloogiamälestise väärtuste rikkumise vältimine. Võimalikud on kultuuripärandi seisukohast olulised leiud uuringute käigus. Järeldus: Mõju kultuuripärandile on eeldatavalt neutraalne. 11.3.11 Mõju kiirguse, vibratsiooni ja valguse tasemele Ehitustegevuse käigus ei ole ette näha inimese tervisele ohtlikku kiirguse eraldumist, kui uue juurdepääsutee rajamisel lähtutakse uraanirikaste setete eraldamisel leevendusmeetmetest. Uue juurdepääsutee rajamisel eemaldatakse klindist läbimurdmise eesmärgil lisaks paekivile ka uraanirikkad settekivimid nagu glaukoniitliivakivi, diktüoneemakilt ja glaukoniitsavi. Nimetatud kivimite ebakorrektsel käitlemisel kaasneb keskkonnareostuse oht kiirguse ja radooniriski näol. Keskkonnareostuse vältimiseks ei tohi uraanirikkaid settekivimeid kasutada täitepinnasena, hoonete ehitusel vm viisil. Eeldatavasti radiatsiooni tase läbimurde tsoonis ei muutu, kui paljand betoneerida. Sarnane töö on läbi viidud ka Eesti Kunstimuuseumis, kus paljand betoneeriti ning kiirgustase on normaalfoonis. Juhul kui paljand jäetakse avatuks, siis küll kõrgeneb radiatsiooni tase, kuid see pole inimese tervisele ohtlik, kuna selle tee läbimurret kasutatakse vaid läbikäigu või –sõidu teena. Radoon, mis kivimitest välisõhku emaneerub hajub välisõhus. Ehitustegevusega kaasnev vibratsioon ei välju üldjuhul detailplaneeringu ala piirest, erandiks on võimalikud paekivi eemaldamine ja veokite transport. Veokite transpordist tingitud vibratsioon mõjutab pinnast ning selle kaudu hooneid, rajatisi ning muid objekte. Ehitusaegne vibratsioon on ajutise iseloomuga. Võimalik vibratsioonitase on vajalik määrata ehitusprojekti koostamise käigus. Täiendava valgustuse järgi tekib vajadus, kui ehitustöid teostatakse talveperioodil pimedal ajal. Kuna valgustundlikud loomad nagu nahkhiired talvituvad koobastes magades, siis oluline mõju ehitustöödest tingitud valgustatuse kasvuga puudub. Inimeste seisukohalt kaasneb valgustatuse suurenemisega suurem turvatunne. 84/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Järeldus: ehitustegevusega kaasneb eeldatavasti nõrk negatiivne mõju kiirguse ja valguse tasemele ning mõõdukas negatiivne mõju vibratsioonitasemele. 11.3.12 Kaudne mõju keskkonnaseisundile Kaudset mõju võib mõista mitmeti – kui kaudset mõju, mis avaldub kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas või kui kaudset mõju, mis avaldub mõnes teises asukohas. Ehitustegevuse kaudne mõju kavandatava tegevuse asukohas avaldub välisõhku eralduvate heitmete sadenemisega sademetest maapinnale. Sellisel juhul avaldub kaudne mõju pinnasele, taimedele ning teistele keskkonnaelementidele. Kaudne mõju avaldub ka läbi teiste ettevõtete või asutuste tegevuse. Näiteks mõjud ehitusmaterjalide tootmisest tehastes. Need mõjud enamasti väljuvad arendaja kontrolli alt. Kaudseks mõjuks võib pidada veel ka ehitust teenindava transpordi mõju liiklus- koormuse tõusu näol ka väljaspool planeeringuala piire. Ehitustegevuse kaudsed mõjud on üldjuhul sarnaselt otseste mõjudega lühiajalised. Järeldus: Kaudsed mõjud on nõrgalt negatiivsed. 11.3.13 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile Eksperdile teadaolevalt ei toimu piirkonnas tegevusi, mis oma iseloomult võiksid põhjustada koosmõju kavandatavate ehitustegevustega. Täheldatav on siiski teatav koosmõju olemasoleva transpordiga. Suurenenud liikluskoormusega kaasnevad heitmed välisõhku, müra ning suurenenud õnnetuseoht. Kasvab koormus juurdepääsuteedele. Järeldus: Koosmõjud on nõrgalt negatiivsed. 11.4 Ehitustegevuse eeldatav mõju vastuvõtvale keskkonnale 11.4.1 Mõju elusloodusele Mõju taimestikule ja loomastikule avaldub nii puude ja võsa raiega, pinnase teisaldamise, rajatiste rajamise kui ka transpordi intensiivistumisega. Looduslikud alad vähenevad nii õppekomplekside kui juurdepääsuteede juures. Planeeritavaks tegevuseks on muuhulgas kuivendussüsteemide korrastamine, mille tagajärjel suureneb mõningal määral kuivenduse mõju kraavi ümbritsevale pinnasele. Eeldatavalt on mõju lokaalne ja kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt Muraste loodusala elupaigatüüpe. Loomade ja lindude häirimine toimub eelkõige intensiivsema ehitustegevuse perioodil, mil paratamatult kaasneb suurenenud mürafoon. Kõrghaljastuse säilitamine väljaspool hoonestusalasid leevendab negatiivset mõju linnustikule. Ehitustegevusega kaasneb Harju maakonna teemaplaneeringuga kehtestatud rohevõrgustiku tuumala loodusliku osakaalu vähendamine. Võrreldes rohevõrgustiku tuumala suurust detailplaneeringuga kattuva alaga (rohevõrgustiku alal olev DP ala moodustab 16% rohevõrgustiku tuumala pindalast), võiks öelda, et kavandatava tegevusega kaasneb oluline negatiivne mõju. Kuna aga tegemist on juba olemasoleva hoonestusalaga ning osa detailplaneeringualast säilub looduslikuna, siis nii üksüheselt asjale läheneda ei saa. Siinkohal toetab keskkonnaekspert koostamisel oleva Harku valla üldplaneeringu ettepanekut, kus on täpsustatud rohealade paiknemist ning olemasolev Piirivalvekolledži territoorium on rohealast välja jäetud. Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 85/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Järeldus: mõju elusloodusele on mõõdukalt negatiivne. 11.4.2 Mõju inimese tervisele Ehitustegevuse käigus tekkiv müra ja heitmed välisõhku ei levi eeldatavalt oluliselt väljapoole detailplaneeringuala. Kindlasti ei tohi teistele kinnistutele, eeskätt elamualadele, jõudev müra ületada kehtestatud piirväärtusi (seatud ainult öisele ajale). Samuti ei tohi saasteainete kontsentratsioon välisõhus ületada lubatud norme. Sellest lähtuvalt eeldatakse, et negatiivset mõju inimese tervisele ehitustegevusest ei ole. Ehitustegevusel tekkivatest jäätmetest tulenev negatiivne mõju inimese tervisele on nende nõuetekohaselt käitlemisel tühine ja kaudne. Ümbruskonna inimeste tervise kahjustumiseks on olemas risk, kui kemikaale ning kütuseid ei käidelda nõuetekohaselt ning nendega seotud oht väljub kavandatava tegevuse territooriumi piirest. Ehitustegevusest tulenevad vastutused ja kohustused ohtude ennetamiseks ja vältimiseks ehitusega seotud töötajatele on sätestatud ehitusfirma ning tööandja vaheliste lepingutega. Normaaltingimustel, kui järgitakse kõiki ohutus- ja keskkonnanõudeid, oht inimese tervisele puudub. Järeldus: mõju inimese tervisele on eeldatavasti neutraalne. 11.4.3 Mõju sotsiaalkeskkonnale Otsene mõju ümbruskonna inimestele ehitustegevuse ajal avaldub suurenenud transpordikoormuse näol ning ehitusmehhanismide tööst. Nii kitsale Tilgu teele nn taskute rajamisel kui ehitustöödel Sisekaitseakadeemia alal peab olema tagatud pääs piirkonna elamute juurde. Tihedalt liikuvad raskeveokid ja teetööd häirivad siiski eeldatavalt kohalike elanike liikumisvõimalust. Häirida võib ka senisest suurem müra ja tolm. Eriti mõjutab see lähemaid naabreid ning majapidamisi nn Merikülas. Suurenenud vedude tihedus toob kaasa teatava õnnetuseriski ümbruskonnas liikuvatele inimestele, eriti lastele ning loomadele. Samas tuleb meeles pidada, et ehitusetapp on ajas kindlalt piiritletud ning tagajärjed ja mõjud ajutised. Uue tee rajamine ning klindist läbiviimine võib esile kutsuda kohalike elanike vastasseisu, kuna klindi puhul on tegemist positiivset emotsionaalset väärtust omava objektiga ning ehitustöödega kaasnevad suuremahulised ümberkorraldused. Üleskerkiva vastasseisuga võib kaasneda kohaliku elanikkonna vastuaktsioon ning tihedam sotsialiseerumine. Seetõttu on vajalik edasises etapis leida huvigruppidele sobivaim tehniline lahendus. Samas vähendab uue tee rajamine hiljem Tilgu tee koormust Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna maanteest uue tee ristumiseni. Järeldus: mõju sotsiaalsele keskkonnale ehitusetapis on eeldatavalt mõõdukalt negatiivne. 11.4.4 Mõju majanduskeskkonnale Ehitustegevus annab tööd ehitussektoris töötavatele inimestele, sh ka ehitus- materjalide tootjatele. Järeldus: mõju majanduskeskkonnale on pigem nõrgalt positiivne. 86/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks 12 DETAILPLANEERINGU ALUSEL KAVANDATAVATE TEGEVUSTEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG 12.1 Metoodika Järgnevas peatükis esitatakse kõigepealt graafiliselt skeemil kavandatava tegevuse sisendid ja väljundid keskkonna seisukohast lähtuvalt. Skeemi eesmärk on eeskätt välja tuua kavandatava tegevusega kaasnevad tagajärjed, mis võivad mõjutada erinevaid keskkonnavaldkondi. Seejärel kirjeldatakse olulisi tagajärgi täpsemalt. Eelnevalt leitud tagajärgede eeldatavad võimalikud keskkonnamõjud on esitatud mõjuvaldkondade kaupa. Iga tagajärje puhul on kaardistatud mõjud kõigile võimalikele valdkondadele. Seega koosneb ühele mõjuvaldkonnale antud hinnang erinevate tagajärgede võimalikest mõjudest. Välisõhu seisundi ja mürataseme hindamisel kasutatavate meetodite keerukusest lähtuvalt on nimetatud meetodid pikemalt lahti seletatud. 12.1.1 Metoodika välisõhu seisundi hindamiseks Põletusseadmetest (katlamaja) eralduva ja tee-, rehvide- ja pidurite kulumisega kaasneva heite arvutamise metoodikad on esitatud lisas 3. Sõidukitest lähtuvate saasteainete heitkoguste (heitgaasid) ja maapinnalähedases õhukihis tekkiva saastatuse taseme arvutused on teostatud arvutiprogrammiga ADMS Roads, mis võimaldab hinnata nii teedelt lähtuvate saasteainete heidet kui ka selle hajumist ning samuti koosmõju punktsaasteallikatest lähtuva heitega. Hajumistingimused. Saasteainete hajumist mõjutavad asukoha klimaatilised tingimused. Hajumisarvutustes on kasutatud 2007. aastal Tallinn-Harku aeroloogiajaamas registreeritud andmeid. Saasteainete hajumise modelleerimisel kasutatavad andmed on järgmised: välisõhu temperatuur, tuule suund ja tuule kiirus ning pilvisus. Asukoha klimaatiliste tingimuste täpsem kirjeldus on esitatud peatükis 7.11. Hajumisarvutuse tulemust võrreldakse keskkonnaministri määruses esitatud saastatuse taseme piirväärtusega64. Reeglina hinnatakse saastatuse taset ühe tunni keskmise piirväärtusega. Kui välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmist piirväärtust saasteaine suhtes ei ole kehtestatud, kasutatakse võrdlemisel 8 tunni, 24 tunni või aasta piirväärtust või saasteaine sisalduse orienteeruvat ohutut taset. Lähtudes piirnormist, arvutatakse ka saastatuse tase, mis võimaldab võrdlusanalüüsi läbi viia. Tulemuste visualiseerimine. Üheks oluliseks ADMS kasutamise eeliseks on hajumisarvutuste tulemuste esitamise võimalus valitud kaardikihil, et visualiseerida tekkivat saastetaset huvipakkuvas asukohas, nt elumajade juures. Hajumise esitamise aluskaardiks kasutatakse värvilist põhikaarti Maa-ameti aluskaartide rakendusest. Hajumiskaartide koostamiseks kasutatakse Golden Software Surfer ja MapInfo Professional programme. 64 Keskkonnaministri 08.07.2011määrus nr 43. Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad. Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 87/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks 12.1.2 Metoodika mürataseme hindamiseks Metoodika mürataseme hindamiseks ning modelleerimiseks on esitatud aruande Lisas 4. Müra hajumise hindamine toimus modelleerimise teel, milleks kasutatakse mürahajumise programmi IMMI 2009-2. Lähtuvalt müratekke tüübist kasutatakse erinevaid Euroopa Liidus tunnustatud ning soovitatud standardeid. Kasutatavad müraindikaatorid on sätestatud sotsiaalministri määrusega.65 Seejuures müraindikaator on kahjuliku mõjuga seotud keskkonnamüra kirjeldamise füüsikaline skaala. Eestis eristatakse päeva- ja öömüraindikaatorit. Sama sotsiaalministri määrusega, mis kehtestab müraindikaatorid, on kehtestatud ka müra normtasemed. Nendeks on taotlus-, piir- ja kriitiline tase. Maa-alad jaotatakse üldplaneeringuga vastavalt nende kasutusele erinevatesse kategooriatesse. Käesolevas töös arvestatakse piirkonda kui II kategooria ala (Laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamu-alad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates). 12.2 Tegevusega kaasnevad tagajärjed Uute ehitiste ja rajatiste valmimise järgse Sisekaitseakadeemia kompleksi ning selle juurdepääsutee kasutamise tagajärjed on suures osas sarnased tegevuste ja tagajärgedega olemasolevas olukorras. Muutuvad eelkõige tegevuse mahud ja läbi selle ka tagajärgede avaldumise määr ja kogus. Eeldatavad tagajärjed on sisend-väljund skeemina välja toodud alljärgnevatel joonistel. Õppetöö, toitlustus ja Teenistuskoerte Ühiskondlikus väljaõpe (koerad) majutus kasutuses rajatiste (õpilased ja töötajad) kasutamine (õpilased ja külastajad) Heitmed välisõhku Kütus Müra Elekter Valgus Vesi Sisekaitseakadeemia õppetöö ja toimimine Suurenenud Toit jm kaubad transpordikoormus Jäätmed Ujula, töökodade jt rajatiste seadmed, Reovesi vahendid, kemikaalid jne Hädaolukorraoht Sademevesi 65 Sotsiaalministri 4. märtsi. 2002 a. määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“, RTL 2002, 38, 511 88/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Joonis 20. Sisend-väljund skeem Sisekaitseakadeemia õppetöö ja toimimise kohta (sh kütmine). Heitmed Müra Vibratsioon Valgus välisõhku Kütus Sõidukid Koormus teekattele Inimesed ja Transport juurdepääsuteel loomad Avariioht Koorem Joonis 21. Sisend-väljund skeem tegevuste kohta Tilgu teel. Keskkonna seisukohalt on kavandatava tegevusega kaasnevad olulisemad tagajärjed: • veekasutus; • reovee ja sademevee teke; • jäätmeteke; • suurenenud transpordikoormus; • müra (transport, õppused jm) • saasteainete eraldumine välisõhku; • energiatarve; • üldine keskkonnakoormus ümbritsevale alale suurest asustustihedusest kooli territooriumil. 12.2.1 Heitmed välisõhku Heitmed välisõhku tulenevad peamiselt kütmisest ja kompleksi teenindavast transpordist. Seejuures on arvutused tehtud avatud tee rajamisel. Juhul, kui tee projekteerimise käigus loetakse parimaks lahenduseks tunneli rajamist on vajalik täiendava hajumise arvutuse teostamine. Teed ja liikluskoormus • Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna kõrvalmaantee Detailplaneeringu järgi planeeritakse uus tee liikluskoormusele kuni 1000 autot ööpäevas. Arvestades, et praegu on Tilgu tee liikluskoormuseks keskmiselt 100 autot ööpäevas, siis suureneb ka Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna kõrvalmaantee liikluskoormus 900 auto võrra ööpäevas ehk 7362 + 900 = 8262 autot ööpäevas. • Uus ligipääsutee Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 89/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Detailplaneeringu järgi planeeritakse uus tee liikluskoormusele kuni 1000 autot ööpäevas. • Tilgu tee (nr 11414) liikluskoormus väheneb uue ligipääsutee rajamisega hinnanguliselt 50%, ehk keskmiselt 50 autoni ööpäevas. Liiklussageduste ööpäevane jaotus on hinnatud Tallinna-Paldiski põhimaantee liikluskõvera66 järgi, kuna Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna kõrvalmaantee ning Tilgu tee kohta vastav info puudub. Kõik olemasolevad ja planeeritavad teed on asfaltkattega. Heitkogused teedelt Kütuse põlemisel tekkivate saasteainete heitkogused on hinnatud hajumisarvutusprogrammi ADMS Roads abil. Heitkogused tee pinnalt rehvide ja pidurite kulumisest ja tee kulumisest on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 10. PM10 lendumine olemasolevate ja kavandatavate teede pinnalt Liiklussagedus Liiklussagedus Sõiduautod, Veoautod, Heitkogus, Tee nimetus ööpäevas, tipptunnil, sõidukit sõidukit g/km/s sõidukit tunnis sõidukit tunnis tunnis tunnis Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna 8262 672 659 13 0,004 Uus juurdepääsu tee 1000 81 80 2 0,001 Tilgu tee osa juurdepääsu teeni 50 4 4 0 0,000 Arvutustest lähtub, et heitkogus Tilgu tee pinnalt ei ole märkimisväärne. Põletusseadmete parameetrid ja heitkogused Muraste PVK hooneid varustab katlamaja, kus asub 2 katelt võimsusega a´750 kW, mis töötavad kergel kütteõlil. Katlamajale on väljastatud välisõhu saasteluba (L.ÕV.HA-150546, 21.05.2007). Detailplaneering näeb ette lisaks kolme 750 kW kütteõlil töötava katla lisamise soojusvarustuse tagamiseks. Heitkogused ja saasteallika parameetrid on hinnatud võrdseks olemasolevate katelde vastavate näitajatega. 12.2.2 Mürateke Müra allikaks on igapäevane õppetegevus – treeningud välitingimustes, teenistuskoerte haukumine jms. Tegu ei ole pideva häiringuga. Samuti tõstavad mürataset võimalikud suuremad üritused välisterritooriumil (nt staadionil). Võrreldes olemasoleva olukorraga väheneb mürateke lasketiirust. Transpordist tulenevat müra juurdepääsuteedel tekitavad eelkõige sõiduautod, teatud perioodi tagant ka suuremad vajalikke teenuseid pakkuvad autod (nagu nt prügiveoautod). Sisekaitseakadeemia territooriumil on võimalik ka helikopteri maandumisplatsile laskumise või sealt tõusmise müra. Mürateke suureneb peamiselt liiklusintensiivsuse suurenemise tõttu. Orienteeruvalt hakkab rajatavat teed ning Tilgu teed (rajatavast teest Sisekaitseakadeemiani) kasutama 1000 transpordivahendit ööpäevas. Eeldatavalt on dünaamika sarnane Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteega ehk 98% moodustavad sõiduautod ja mootorrattad ning 2% rasketransport. Mürateke suureneb. 66 Liiklussageduskõverad põhimaanteedel.2000. AS Teede Tehnokeskus. Liiklusloendus. Tallinn. 90/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks 12.2.3 Jäätmeteke Jäätmeteke on seotud peamiselt õppetegevusest ja üliõpilaste kohapeal elamisest tekkivate olmejäätmetega (s.h. pakendijäätmed). Lisaks on vajalik territooriumi korrashoid, mille käigus tekivad haljastusjäätmed (puulehed, niidetud rohi jne). Teatud määral võib tekkida ka ohtlikke jäätmeid olmest (patareid, akud, olmekeemia) ja töökodadest (kemikaalide jäätmed, õlid ja määrdeained). Tegemist on enamjaolt olmetegevuste käigus tavapäraselt tekkivate jäätmetega. 12.2.4 Veekasutus Vett kasutatakse õppetöös ning igapäevase olme juures järgmisteks tegevusteks: • Joogiveeks, söögi valmistamiseks (õpilased, töötajad, teenistuskoerad); • Pesuks (sh duširuumides); • Koristamiseks; • Ujula teenindamiseks (basseinid, duširuumid, koristus). Veevajadus on arvestatud 1000 tudengi ja õppejõu baasil. Veetarbe normiks on võetud 150 l elaniku kohta ööpäevas, sinna hulka võib teatud määral arvestada ka veekulu ujula külastamisel (nt veekulu duširuumide kasutusest). 1000 inimese baasil on veetarve: Arvestuslik veekulu on Qkd = 1000 x 0,150 = 150,0 m3/d Arvestuslik keskmine tunnitarbimine Qkh = 150,0 : 20 = 7,5 m3/h Arvestuslik suurim veetarbimine Qmaxd = 1,2 x 150,0 = 180,0 m3/d Arvestuslik tund suurima veetarbimise ajal Qmaxd.h = 180,0 : 20 = 9,0 m3/h Arvestuslik tarbimise tipptund/sek Qmaxh = 5,4 x 180,0 : 24 = 40,5 m3/h, q = 11,2 l/sek. Ujula maht on ca 1500 m3. Ujulas toimub vee ringlus läbi puhastusseadmete. Ööpäevaseks veekaoks võib arvestada 0,1% ehk 1,5 m3 ööpäevas. Kogu basseini tühjendamine toimub hädaolukorras (avarii vms) ja remonditöödel. Tabel 11. Sisekaitseakadeemia arvestuslik veetarve maht Ööpäevane veekulu, m3 Veetarve aastas, m3 Tudengid ja õppejõud 1000 elanikku 150 54750,0 Ujula 1500 m3 1,5 547,5 Kokku 151,5 55297,5 12.2.5 Sademevee teke Sademevesi tekib hoonete katustelt ning territooriumil asuvalt kõvakattega pinnalt. Detailplaneeringu eskiisi alusel on planeeritud hoonete ehitusalune pind 14150 m2. Arvestades piirkonna sademeid, tekib kuus keskmiselt 818 m3 pinnasesse või kraavidesse ärajuhtimist vajavat sademevett. Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 91/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Tabel 12. Maksimaalselt tekkiva sademevee koguse prognoos keskmiselt kuude kaupa ja kokku aastas. Kuu keskmised Ehitusalune pind**, Sademevee kogus, Kuu sademed*, mm m2 m3 jaanuar 51,2 14150 724 veebruar 33,9 14150 480 märts 34,9 14150 494 aprill 36,4 14150 515 mai 36,6 14150 518 juuni 60,7 14150 859 juuli 76,8 14150 1087 august 82,8 14150 1172 september 74,6 14150 1056 oktoober 75,8 14150 1073 november 69,2 14150 979 detsember 60,5 14150 856 Kokku 5 14150 9812 * Kuu keskmine sademete kogus Tallinn-Harku aeroloogiajaamas, allikas: www.emhi.ee ** Planeeritavate hoonete ja rajatiste ligikaudne ehitusalune pind 12.2.6 Reovee teke Reovett tekib õppekompleksist, majutushoonetest ja spordihoonetest (s.h. ujulast) ning vastab oma koostiselt olmereoveele. Tekkiva reovee koguse arvestamisel saab aluseks võtta vaja mineva veetarbe. Arvestuslik heitveekulu on Qkd = 1000 x 0,150 = 150,0 m3/d Arvestuslik keskmine heitvee voolhulk Qkh = 150,0 : 20 = 7,5 m3/h Arvestuslik suurim heitvee äravooluhulk Qmaxd = 1,2 x 150,0 = 180,0 m3/d Arvestuslik äravool suurima veetarbimise ajal Qmaxd.h = 180,0 : 20 = 9,0 m3/h Arvestuslik äravoolu tipptund/sek Qmaxh = 5,4 x 180,0 : 24 = 40,5 m3/h, q = 11,2 l/sek. Reovesi suunatakse Meriküla reoveepuhastisse vastavalt OÜ Strantum poolt väljastatud projekteerimistingimustele. Reoveepuhasti rekonstrueerimine on eelduseks kavandatud tegevuse rakendumiseks. 12.2.7 Hädaolukorraoht Õppekorpuses valitseb tavapäraste õnnetusjuhtumite oht, eelkõige spetsiifilise väljaõppe ja treeningute käigus. Võimalikud on avariiolukorrad ja õnnetused rajatavas ujulas (nt kemikaalide käsitlemisel, uppumine). Tulekahjudest tulenevaid riskifaktoreid maandab detailplaneeringu alale planeeritud tuletõrjedepoo (abikomando). 92/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Juurdepääsuteedel ja kooli territooriumil on transpordivahendite liiklemisega seotud õnnetusjuhtumite oht. Seda nii nende omavaheliste kokkupõrgete, teelt väljasõitude kui ka inimestega seonduvalt. Loodusõnnetuse (näiteks klindivaring), suuremõõtmelise avarii või terroriakti korral on võimalik Piirivalvekolledži juurde viiva tee läbilõikamine. Kuna teist maapealset juurdepääsuteed hetkel ei ole ega kavandata ka detailplaneeringuga, võib suur hulk tudengeid ja õppejõude jääda kriisiolukorras alale „lõksu“. Teise juurdepääsutee puudumine kujutab endast sisejulgeolekuriski, mistõttu on vajalik läbi mõelda nn varuväljapääsu lahendus (lisa tee mööda maad, veetee vms). 12.3 Tegevuse tagajärgedega eeldatavalt kaasnevate keskkonnamõjude hinnang 12.3.1 Mõju taimestikule ja loomastikule Tegevused, mis võivad avaldavad mõju taimestikule ja loomastikule, on planeeritavas olukorras sarnased olemasolevale olukorrale – erinevad treeningud vabas õhus (s.h. staadioni ja õpperadade kasutus) ning teenistuskoerte koolitamine. Oluline on märkida, et planeeritavas olukorras tõuseb tallamise ja häirimise koormus, kuna tudengite ja õppejõudude arv kasvab oluliselt (ligi 6 korda). Märkimisväärselt tõuseb transpordikoormus ja seega ka transpordist tekkiv müra, mis võib häirida ümbritseva looduskaitseala loomastikku. Kuna olemasolevas olukorras toimib sarnane tegevus, millega aastate jooksul on loomastik eeldatavasti kohanenud, võib eeldada kohanemist ka uue situatsiooniga. Kuna ala kasutavate inimeste arv suureneb, siis seetõttu võib järeldada, et tekkiv häiring samuti suureneb. Uus juurdepääsutee on planeeritud väljapoole rohevõrgustiku ent ei saa välistada olukorda, kus loomad soovivad seda hakata kasutama klindi alla pääsemiseks. Seetõttu on vajalik tee projekteerimise käigus leida võimalikke leevendavaid meetmeid selleks, et vältida loomade ja autode kokkupõrkeid. Rajatiste ekspluatatsiooniperioodil toimub nii taimestiku kui linnustiku kohanemine muutunud olukorraga. Taimestikule avalduva mõju minimeerimise seisukohalt on vajalik võimaluste piires hoida senist niiskusrežiimi looduslikena säilivatel aladel. Järeldus: Mõju taimestikule ja loomastikule on mõõdukalt negatiivne. 12.3.2 Mõju maastikule Maastiku muutus toimub ehitustegevuse etapis ning selle tagajärgi ja mõjusid on vaadeldud vastavates peatükkides. Rajatiste ekspluatatsiooni võtmisel toimub juba muudetud maastiku edasine kujunemine ja hooldus. Maastiku edasist hooldust võib DP alal pidada neutraalseks. Olulisem kaudne mõju võib avalduda DP alast vahetult loodesse jäävatele hallidele luidetele (kinnistunud rannikuluited – *2130) läbi võimaliku tallamiskoormuse suurenemise. Tallamiskoormuse mõju nimetatud elupaigatüübil toimub juba olemasolevas olukorras ning jätkub nullalternatiivi puhul. Sisekaitseakadeemia kolimisel Murastesse suureneb tallamise tõenäosus ning võimalik koormus. Järeldus: Mõju maastikule on mõõdukalt negatiivne. 12.3.3 Mõju pinnasele Kavandatava koolikompleksi ja juurdepääsutee kasutamisega kaasnev mõju pinnasele on tingitud peamiselt ala kasutamise intensiivsuse tõusust. Alal liigub rohkem inimesi ning teedel sõidab rohkem mootorsõidukeid. Kuna ehitustööde Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 93/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks käigus on alal looduslik pinnas asendatud täitepinnasega, siis oluline otsene negatiivne mõju pinnasele puudub. Liikluskoormuse tõusu ning uue teekoridoriga võib kaasneda kaudne negatiivne mõju teed ümbritsevale maatulundusmaale õhuheitest pinnasele langevate saasteainete näol. Samuti suureneb liikluskoormuse tõustes liiklusõnnetuste oht, mis võib kaasa tuua pinnase reostumise kütuse ja muude kemikaalidega. Liiklusõnnetuse oht on võimalik viia miinimumini teelõigule sobivate liikluspiirangute ning tee hea seisukorraga. Järeldus: Mõju pinnasele on nõrgalt negatiivne 12.3.4 Mõju pinnaveele Kompleksi kasutamisega suureneb veekasutus ning heitveehulk. Olmereovett hakkab aastas tekkima 54750 m3, mis suunatakse Meriküla reoveepuhastisse (OÜ Strantum väljastatud tehnilised tingimused 31.03.2010). Kavandatava tegevuse ja suurenenud reoveehulga Meriküla reoveepuhastisse juhtimise eelduseks on puhasti rekonstrueerimine ning selle võimsuse tõstmine. Seega peavad puhasti rekonstrueerimisetööd leidma aset enne laiendatud kooli avamist. Meriküla puhasti rekonstrueerimine on kajastatud ka Harku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavas ning ekspert eeldab, et laiendatud puhasti mõju suublale on arvesse võetud juba nimetatud dokumendi koostamisel ning kinnitamisel. Puhasti on planeeritud laiendada kuni 9999 ie-ni. Sellisel juhul moodustab DP alalt puhastisse suunatav reovesi umbes kümnendiku kogu reostuskoormusest. Puhastist juhitakse heitvesi Soome lahte (Kakumäe laht). Heitvesi peab vastama vee erikasutusloas ja õigusaktides kehtestatud nõuetele. Vastavalt keskkonnaregistrile on Muraste reoveekogumisala koormus 4680 ie, millele kavandatava tegevuse ellurakendumisel lisandub 1000 ie (ehk 21%). Kavandatava tegevuse tulemusena suureneb Muraste reoveekogumisala reostuskoormus oluliselt. Vaadates suubla, Soome lahe, koormuse kasvu, võib seda lugeda aga mitte oluliseks. Ekspert eeldab, et laiendatud puhasti mõju suublale on arvesse võetud Harku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamisel ning kinnitamisel. Käesoleval ajal on planeeringualal hoonetealune maa ca 7500 m2, sellele lisandub teedealune maa. Planeeritavatel parklatel tuleb sadevesi juhtida läbi õli- ja liivapüüdurite kuivenduskraavidesse. Planeeringuga suureneb sademevee ärajuhtimise vajadus kuni kaks korda. Mõju piirkonna veerežiimile on käsitletud ka eraldi koostatud hinnangus (aruande lisa 10). Mootorsõidukite liikumisest teel ning avariidest tingitud mootorikütuste lekked teeäärsetesse kraavidesse võivad tingida reoainete sattumise pinnaveevõrku. Ohu minimeerimiseks tuleb teel rakendada liiklusohutuse nõudeid ning kehtestada tee olukorrale vastavad liikluspiirangud. Õpilaste ja õppejõudude arvu tõusuga kaasneb rekreatiivsest tegevusest tingitud koormuse kasv rannale ja rannikuveele. Kuna õppetöö toimub peamiselt sügisest kevadeni ning ranna kasutamine suvehooajal, siis olulist negatiivset mõju rannikualale rekreatiivse kasutamisega ette näha ei ole. Meriküla reoveepuhasti laiendamise mõju, mis on sõltumatu käesoleva DP rakendumisest, Kakumäe lahele tuleks vajadusel hinnata reoveepuhasti laiendamise ehitusprojekti koostamise käigus. Järeldus: Mõju pinnaveele on nõrgalt negatiivne. 12.3.5 Mõju põhjaveele Olulisim mõju veekeskkonnale kaasneb laiendatud õppekompleksi veetarbega ning põhjaveevõtuga. Laiendatud õppekompleksi veevajadus on ligikaudu 54750 m3/a, 94/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks millele lisandub esmakordne ja avarii-/remondijärgne basseini täitmine (1500 m3). Seejuures toimuvad basseini täitmine ning basseini kasutamin erinevatel aegadel ehk veekasutused ei kumuleeru. Vajaminev vesi saadakse OÜ Strantub ühisveevärgist. Ekspert eeldab, et vee- ettevõte on projekteerimistingimuste väljastamisel arvestanud piirkonna põhjaveevarudega. Kuna Kambriumi-Vendi (C-V) veekihtide põhjaveevaru on taastumatu veeressurss, siis omab kavandatav tegevus negatiivset mõju põhjaveele. Kuna veekompleksi intensiivse kasutamise tõttu on Tallinnas moodustunud laiaulatuslik vee survepinna alanduslehter, võib veevõtu edasisel suurendamisel hakata merevesi põhjavette tungima. Põhjavee võtmine lõuna poolt, merest kaugemal, vähendab soolase merevee sisstungi ohtu67. Aruande koostamise ajal on põhjaveevaru Keskkonnaameti informatsiooni kohaselt Harku vallas praktiliselt välja jaotatud. Harku vallas on Kambriumi-Vendi veekompleksist veevaru jaotatud järgmiselt: Tabel 13. Harku vallale kinnitatud Kambriumi-Vendi põhjaveevaru68 Põhjaveemaardla Põhjaveemaardla piirkond Põhjaveevaru (m3/ööp) Kasutusaeg (aasta) Harku Harku 700 2030 Harku vald Harku vald 1500 2030 Muraste Muraste 1000 2030 Tabasalu Tabasalu 1200 2030 Kokku 4400 Olemasolevad puurkaevud tamponeeritakse ning ressurssi võtab võimalusel kasutusele AS Strantum. Puurkaevaude tamponeerimine vähendab põhjavee reostumise ohtu. Kuigi vajalik vesi on võimalik saada ühisveevärgist tuleks ehitusprojekti koostamisel kaaluda võimalusi ara kasutada hoonete katustelt tulevat sadevett. Näiteks on neid võimalik koguda mahutitesse ning peale puhastamist suunata tehnoloogilisse kasutusse (pesuvesi, WC-de kasutamiseks jne). Samuti on võimalikud teised vett säästvad tehnoloogilised lahendused. Näiteks pesuvee kogumine ja kasutamine valamutes. Põhjavee kasutamine omab tugevat negatiivset mõju. Järeldus: Mõju põhjaveele on tugevalt negatiivne. 12.3.6 Mõju välisõhu seisundile Lähteandmed Tekkiva saastetaseme määramiseks teostatud hajumisarvutustesse on kaasatud nii teedelt lähtuv heide, sõidukite heitgaasidest lähtuv heide kui ka saasteainete heide põletusseadmetest. Et arvestada tekkiva koosmõjuga on katlast lähtuvate tahkete osakeste heide hajumisarvutustes käsitletud samuti peenete tahkete osakestena (PM10). Foon Fooni ei ole hajumisarvutustel arvestatud. Lisaks kirjeldatud saasteallikatele võib tekkivat saastetaset veel mõjutada ka nt. eramajade küttekolletest lähtuv heide. 67 Põhjaveekomisjon. 2004. Eesti Põhjavee kasutamine ja kaitse. Tallinn 68 Keskkonnaministri 06 Aprilli 2006 a käskkiri nr 396 “Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine” Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 95/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Tulemused Saasteainete hajumisarvutuste tulemused ja võrdlus piirväärtustega kohta on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 14). Tabel 14 Hajumisarvutuste tulemused Maksimaalne tekkiv Saasteaine Piirväärtus, µg/m3 saastetase, µg/m3 Lämmastikdioksiid (NO2) 200 (1-tunni keskmine, 99,79-protsentiil) 49,8 Süsinikoksiid 10 000 (8-tunni keskmine) 130,0 Peened tahked osakesed (PM10) 50 (24-tunni keskmine, 98,08-protsentiil) 3,8 Lenduvad orgaanilised ühendid puudub, 1-tunni keskmine 20,9 Vääveldioksiid 350, 1- tunni keskmine, 99,73-protsentiil 7,7 Elavhõbe 30 (ohutu tase) 0,00001 Kaadmium 0,005 (1 a) 0,0000003 Plii 0,5 (1 a) 0,00007 Vask 20 (1h) 0,004 Tsink 200 (1h) 0,002 Arseen 0,006 (1 a) 0,00004 Kroom 2 (1h) 0,0008 Nikkel 0,02 (1 a) 0,00003 Vanaadium 10 (1h) 0,0008 Võrdlusest selgub, et põletusseadmetest ja teelt lähtuva saaste koosmõjul tekkivad saasteainete kontsentratsioonid maapinnalähedastes õhukihtides ei ületa lubatud piirväärtuseid. Hajumiskaardid on esitatud lisas 5. Kuna raskmetallide kontsentratsioonid jäävad vähemalt üle 500 korra alla lubatud piirväärtuste, siis raskmetallide hajumiskaarte ei ole lisatud. Järeldus: kavandatava tegevusega kaasnev välisõhu saastetase jääb alla lubatud piirväärtuste. Tegevuse mõju võib lugeda nõrgalt negatiivseks. 12.3.7 Mõju müratasemele Mürataseme muutus tuleneb peamiselt liiklusintensiivsuse suurenemisest. Kui olemasolevas olukorras kasutab Tilgu teed ööpäevas keskmiselt 100 autot, siis peale planeeringu ellu viimist kuni 1000. Mõju müratasemele määrati sarnaselt olemasoleva olukorra määramisele modelleerimise teel (modelleeritud on avatud teed, kui halvimat võimalikku olukorda). Tulemustest järeldub, et müratase jääb Tilgu tee äärsetel õuealadel endiselt alla poole piirtaset (va Maasika I). Tilgu tee osal, mis jääb Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee ja planeeritava tee vahele, väheneb müratase tänu liiklusintensiivsuse vähenemisele. Täpsemalt on müratasemed näha vastavatel kaartidel, mis on esitatud aruande Lisas 6. Lisaks suureneb võimalik müratase seoses välisõhus toimuvate rahvaüritustega. Endiselt mõjutab mürataset koerte koolitamine. Samas väheneb lasketiiru mõju müratasemele. Järeldus: mõju müratasemele on mõõdukalt negatiivne. 12.3.8 Mõju kliimale Arvestades kavandatava tegevuse laadi ja mahtusid, ei ole põhjust arvata, et avaldatakse otsest olulist mõju kliimale kavandatava tegevuse asukohas. Järeldus: Mõju kliimale on väheoluline. 96/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks 12.3.9 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele (Natura hindamine) Kuna detailplaneeringu ala lähimaks kaitsealaks on Natura 2000 võrgustikku kuuluv Muraste loodusala, tuleb KSH menetluse osana läbi viia ka Natura-hindamine. Natura-hindamise esimeseks etapiks on eelhindamine, mille käigus selgitatakse, kas kavandataval tegevusel on eeldatavalt oluline negatiivne mõju Natura aladele.69 KSH algatamise otsuses puudus viide võimaliku olulise mõju kohta Natura alale. Samuti ei ole arvamust Natura hindamise vajalikkuse kohta KSH algatamisel esitanud Keskkonnaamet kaitseala valitsejana. Tavapäraselt toimub Natura eelhindamine enne KSH algatamise otsuse tegemist, siis käesoleval juhul seda ei tehtud. Eelnevast tulenevalt viis ekspert läbi esmalt Natura eelhindamise vastavalt tunnustatud metoodikale.70 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura-alade iseloomustus Detailplaneeringu ala piirneb Natura 2000 võrgustikku kuuluva Muraste loodusalaga. Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsu detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus ei ole otseselt vajalik ega otseselt seotud Natura ala kaitse korraldamisega. Muraste loodusala kaitstavad elupaigatüübid on I lisas nimetatud hallid luited (kinnistunud rannikuluited – 2130*), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – 9180*). Keskkonnaameti andmetel taimestiku ja loomastikku kaitsealal inventeeritud ei ole, samuti ei ole tehtud vee liikumise ja veerežiimi uuringuid. Muraste looduskaitsealal olevad EÜ Nõukogu direktiivis 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta nimetatud elupaigatüübid on kaardistatud 2003. a loodusekspert Arne Kivistiku poolt. Planeeringuala ja Tilgu tee lähedusse jääb kaardistuse põhjal kolm elupaigatüüpi – soostuvad ja soo-lehtmetsad, vanad loodusmetsad ning hallid luited. Alljärgnevalt on esitatud Muraste LKA esinevate elupaigatüüpide kirjeldused AS Ramboll Eesti poolt koostatud Natura hindamise põhjal. Hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130) Kinnistunud luited, mida katab enam-vähem liitunud, samblike ja sammalderohke püsitaimestu. Põhjamaistel hallidel luidetel Läänemere, Põhjamere ja Atlandi ookeani rannikuil kasvavad kõrreliste kooslused, samuti Galio-Koelerion albescentis, Corynephorion canescentis, Silene conicae-Cerastion semidecandri–kooslused. Taimed: Aira spp., püramiid-koerakäpp (Anacamptis pyramidalis), pehme luste (Bromus hordeaceus), liivtarn (Carex arenaria), kadakkaerad (Cerastium spp.), Carynephorus canescens, kurekaelad (Erodium glutinosum, E. lebelii), hobumadar (Galium verum), emajuured (Gentiana campestris, G. cruciata), haguheinad (Koeleria spp.), saluhein (Milium scabrum), kink-lõosilm (Myosotis ramosissima), roomav jooksjarohi (Ononis repens), timut (Phleum arenarium), aas- vahulill (Polygala vulgaris var. dunensis), põisrohud (Silene conica, S. otites), ristik (Trifolium scabrum), Tuberaria guttata, kannikesed (Viola curtisii, V. rupestris var. arenaria); sammaltaimed – Tortula ruraliformis; samblikud – Cladonia spp. Levik: Atlandi ookeani, Põhjamere, Läänemere rannikul. 69 Kaja Peterson „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“. Säästva Eesti Instituut, 2006 70 Kaja Peterson „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“. Säästva Eesti Instituut, 2006 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 97/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Vaste Eestis See elupaigatüüp esindab rannikuluidete edasist suktsessioonistaadiumi võrreldes elupaigatüüpidega kujunevad liikuvad rannikuluited ja liikuvad rannikuluited rand- luidekaeraga. Kinnistunud luidetele on omane primitiivne- (Lo) või õhuke leedemuld (L). Puurinne puudub, ent võib kasvada üksikuid noori mände (Pinus sylvestris). Põõsarindes üksikud hane- ja/või hundipajud (Salix repens, S. rosmarinifolia), kibuvitsad (Rosa spp.), kadakad (Juniperus communis). Rohurinde tasemel hakkab kujunema liitunud taimkate, mis on sarnane nõmmeniitudele. Levik: saartel, Läänemere ja Peipsi rannikul. Vaste “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi: 5.1.1.2. Halli rannikuluite kasvukohatüüp. Hallid luited levivad rannikualadel Muraste loodusala idaservas, planeeringualast idas ja väiksemal pindalal ka loodusala põhjaservas planeeringualast loodes. Loodusala idaosas paiknevad rannikuluited paiknevad planeeringualast kaugel ning neid ei mõjuta ka juurdepääsutee. Põhjaosas paiknevad luited asuvad planeeringuala piiril ning on planeeringuga seotud mõjude piirkonnas. Lubjakivipaljandid (8210) Lubjakivijärsakute pragudes kasvav taimestu, mis kuulub peamiselt Potentilletalia caulescentis ja Asplenietalia glandulosi–koosluste seltsi. See kasvukohatüüp on eri geograafilistes piirkondades väga varieeruv ning selles kasvab rohkesti endeemseid liike. Taimed: Euro-Siberi ja Vahemeremaade varjukates kooslustes – pruun raunjalg (Asplenium trichomanes) ja Asplenium viride, habras põisjalg (Cystopteris fragilis); kuivalembesed kooslused – Ceterach officinarum, müür-raunjalg (Asplenium ruta- muraria), kevadik (Draba aizoides), Kernera saxatilis, Biscutella laevigata; boreaalsed kooslused – raunjalg (Asplenium viride), kiviürt (Woodsia glabella). Levik: Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Suurbritannia, Taani. Vaste Eestis Karbonaatsete kivimite järsakuid esineb eeskätt Põhja-Eesti pangal (klindil), samuti Lääne-Eesti klindil (Tammekann, 1940; Orviku, 1974), aga ka Soome lahte suubuvate jõgede (Keila, Jägala, Valgejõgi, Narva jt.) kanjonorgudes (Raukas, Rõuk, 1995), üksikuid järsakuid leidub veel sisemaale jäävatel paekõvikutel (Kirbla, Salevere). “Loodusdirektiivi” tüüpi ‘1230 Atlandi ookeani ja Läänemere taimestunud pankrannad’ kuuluvatest elupaikadest eristab käesolevasse tüüpi kuuluvaid kaljujärsakuid see, et viimased ei paikne rannikul lainetuse otsese mõju piirkonnas, vaid jäävad murrutuspiirkonnast sisemaa poole. Vaste “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi: 4.1.1.1 Paekivitaimestu kasvukohatüüp. Muraste loodusalal levivad lubjakivipaljandid selle lõunapiiril kulgeval klindil. Elupaigatüüp ei asu planeeringualal kavandatavate tegevuste vahetu mõju piirkonnas, kuid selleni võivad ulatuda kaudsed mõjud häiringute ja müra näol. Soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) Sellesse tüüpi kuuluvad metsad on pinnavee pideva mõju all ja tavaliselt igal aastal üleujutatud. Seega on need metsad niisked või märjad; nendes on kujunenud turbakiht, kuid viimane on reeglina üsna õhuke. Hemiboreaalses taimkattevööndis on iseloomulikuks puuliigiks harilik saar (Fraxinus excelsior), keskboreaalses 98/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks taimkattevööndis sanglepp (Alnus glutinosa). Sagedased on samuti hall lepp (Alnus incana), sookask (Betula pubescens) ja pajud (Salix spp.). Antud tüübile on omane erineva veetasemega laikude esinemine ja sellest tulenev taimkatte mosaiiksus. Puid ümbitsevad tavaliselt tüvemättad, valdavad siiski üleujutatavad märjad alad. Taimed: mätastarn (Carex cespitosa), ümartarn (C. diandra), õrn tarn (C. disperma), pikk tarn (C. elongata), lodutarn (C. loliacea), C. rhynchospora, C. tenuiflora, sookastik (Calamagrostis canescens), C. chalybea, püstkastik (C. stricta), soovõhk (Calla palustris), kahar parthein (Glyceria lithuanica), kollane võhumõõk (Iris pseudacorus), harilik parkhein (Lycopus europaeus), ussilill (Lysimachia thyrsiflora), harilik kukesaba (Lythrum salicaria), harilik maavits (Solanum dulcamara), harilik soosõnajalg (Thelypteris palustris); samblad – südajas tömptipp (Calliergon cordifolium), harilik sookammik (Helodium blandowii), lodu-ebapungsammal (Pseudobryum cinclidioides), mets-turbasammal (Sphagnum squarrosum), allikasoo- turbasammal (S. teres), narmaslehine turbasammal (S. fimbriatum), kallas- turbasammal (S. riparium). Geograafiline levik: lodumetsad on kõige tavalisemad Soome edelaosa saarestikus ja muudes rannikupiirkondades. Sisemaal esineb neid harva. Rootsis on lodumetsad kõikjal tavalised. Vaste Eestis Eestis on otstarbekas antud “Loodusdirektiivi” tüüpi käsitleda laiamahulisena, hõlmates sellega, lisaks madalsoo- ja lodumetsadele, ka lehtpuu enamusega soostunud metsad. Siiski, jõelammidel kasvavad lodumetsad, mida aeg-ajalt ujutab üle tulvavesi, kuuluvad tüüpi ‘91E0 Sanglepa (Alnus glutinosa) ja hariliku saarega (Fraxinus excelsior) lammimetsad (Alno-Padion-, Alnion incanae-, Salicion albae- kooslused)’, sõnajala- ja angervaksakuusikud kuuluvad aga tüüpi ‘9050 Hariliku kuusega (Picea abies) rohunditerikkad Fennoskandia metsad’. Vaste “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi: 1.3.1.1. Sõnajala kasvukohatüüp (v.a. kuusikud); 1.3.1.2. Angervaksa kasvukohatüüp (v.a. kuusikud); 1.3.1.3. Sinihelmika kasvukohatüüp; 1.4.1.1. Madalsoometsa kasvukohatüüp; 1.4.1.2. Lodumetsa (soovõha) kasvukohatüüp. Muraste loodusalal on elupaigatüüp laialt levinud, paiknedes ka planeeringuala lõuna- ja idapiiril. Soostuvaid ja soometsi läbib ka rekonstrueeritav juurdepääsutee. Seega paikneb elupaigatüüp kavandatavate tegevuste otseste mõjude tsoonis. Planeeringuala ja juurdepääsutee mõjutsoonis levivad soostunud metsad kuuluvad angervaksa kasvukohatüüpi. Peapuuliigiks on sanglepp, vähemal määral lisandub kaske, puistu vanus on ca 60 a. Põõsarinne on hõre, kuid suhteliselt liigirikas, leidub vaarikat, pihlakat, paakspuud ja teisi tüüpilisi liike. Turbalasund on alal õhuke ning valdavavalt on tegemist liivasel lähtekivimil asuvate turvastunud muldadega. Soostunud ala paikneb klindiesisel alal ning on kujunenud väljakiilduvate põhjavete tingimustes. See seletab soostunud metsade levikut märkimisväärse pinnalanguga aladel ning suhteliselt heas seisundis püsimist, vaatamata piirkonnas toimunud inimtegevusele (kuivenduskraavid). Tänu põhjaveetoitelisusele (veed valguvad klindi poolt mere poole) ei ulatu kuivendusobjektide mõju üle paarikümne meetri neist ülesvoolu. Tilgu tee ääres oleva külgkraavi mõju ulatub hinnanguliselt 25-50 m kaugusele klindi suunas. Eksperthinnangu andmisel on tuginetud pinnalangude üldisele hüdrogeoloogiale ja mullatüübile ning turbkihi paksusele. Elupaigatüüp on määratletud ka kitsal alal Tilgu teest mere pool. Antud alal on elupaigatüüp aga halvemas seisundis, kuna tee mulde ja külgkraavidega on ära lõigatud pinnavete loomulik liikumine kirdesse mere suunas. Rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180) Eeskätt karbonaatsetest, aga ka silikaatsetest kivimitest varisenud rusul ja järskudel kaljustel nõlvadel kasvavad segametsad sekundaarsete puuliikidega – mägivaher Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 99/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks (Acer pseudoplatanus), harilik saar (Fraxinus excelsior), harilik pärn (Tilia cordata). Need metsad jaotuvad kahte rühma: jahedas ja niiskes keskkonnas kasvavateks tiheda liituvusega metsadeks, milles valitsevaks puuliigiks on enamasti mägivaher (Lunario-Acerenion–liitkond), ning hariliku pärna ja laialehise pärna (Tilia platyphyllos) domineerimisega kuivadel soojadel rusukalletel kasvavateks metsadeks (Tilio-Acerenion–liitkond). Taimed: Lunario-Acerenion–liitkonna kooslused – mägivaher (Acer pseudoplatanus), salu-siumari (Actaea spicata), harilik saar (Fraxinus excelsior), Helleborus viridis, mets-kuukress (Lunaria rediviva), harilik jugapuu (Taxus baccata), harilik jalakas (Ulmus glabra); Tilio-Acerenion–liitkonna kooslused – valgepöök (Carpinus betulus), harilik sarapuu (Corylus avellana), tammed (Quercus spp.), lubikas (Sesleria varia), harilik pärn (Tilia cordata), suurelehine pärn (T. platyphyllos). Geograafiline levik: Belgia, Hispaania, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Suurbritannia. Vaste Eestis Vaste “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi: 1.1.6.3. Kuukressi kasvukohatüüp. Laialehised rusukallete metsad kasvavad Eestis pindalaliselt väga kitsal, kuid muudest kasvukohatüüpidest selgelt eristuval alal – Põhja-Eesti pankranniku ehk klindi jalami rusukaldel. Mullaks on seal valdavalt panga murendil kujunenud mitmesuguste muldade kompleks, reljeefi kõrgemas osas paiknevad mullad on karbonaatsed. Veerežiim on läbivooluline-allikaline – klindi ülemistest kihtidest nõrgub sageli pinnavesi, klindi alaosas, kambriumi savikihtide pealt, lisandub allikavesi, mis on rikas mineraalainete poolest. Rusukalde ülemises, kamakalises osas, võib muld suvel paiguti läbi kuivada. Puurinne koosneb valdavalt laialehistest liikidest: saar (Fraxinus excelsior), pärn (Tilia cordata), jalakas (Ulmus glabra), vaher (Acer platanoides), sanglepp (Alnus glutinosa), hall lepp (Alnus incana), kuusk (Picea abies) – üksikult. Põõsarinde moodustavad: toomingas (Padus avium), harilik lodjapuu (Viburnum opulus), must sõstar (Ribes nigrum), harilik pihlakas (Sorbus aucuparia), harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum). Muraste loodusalal kasvavad pangametsad klindialusel rusukaldel levides vööndina loodusala lõunaservas klindiastangust põhja pool. Elupaigatüüp ei asu planeeringualal kavandatavate tegevuste vahetu mõju alal, kuid selleni võivad ulatuda kaudsed mõjud häiringute ja müra näol. Vanad loodusmetsad (*9010) Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad looduslikud vanad metsad, aga ka hiljutiste põlengualade looduslikult uuenenud noored puistud. Looduslikud vanad metsad esindavad vähese inimmõjuga või üldse igasuguse inimmõjuta kliimakskooslusi ehk siis suktsessioonirea hiliseid staadiume. Metsade iseloom boreaalse piirkonna erinevates tsoonides varieerub laiades piirides. Vastavalt peapuuliigile ja kasvukoha looduslikele tingimustele eristatakse järgmisi alatüüpe: • looduslikud vanad kuusikud; • looduslikud vanad männikud • looduslikud vanad segametsad; • looduslikud vanad lehtmetsad; • äsjased põlengualad; • põlengualadel looduslikult kasvavad noored metsad. 100/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Soomes on lisatud veel üks alatüüp: looduslikud vanad haavikud. Taimed: männikutes – harilik mänd (Pinus sylvestris), harilik pohl (Vaccinium vitis- idaea), harilik kanarbik (Calluna vulgaris), harilik kukemari (Empetrum nigrum), harilik palusammal (Pleurozium schreberi), porosamblikud (Cladonia spp.); Kuusikutes ja segametsades – harilik kuusk (Picea abies), harilik mänd (Pinus sylvestris), kased (Betula spp.), harilik mustikas (Vaccinium myrtillus), võnk- kastevars (Deschampsia flexuosa), leseleht (Maianthemum bifolium), harilik jänesekapsas (Oxalis acetosella), harilik laanelill (Trientalis europea), kaksikhambad (Dicranum spp.), harilik palusammal (Pleurozium schreberi), harilik laanik (Hylocomium splendens); Lehtmetsades – kased (Betula spp.), harilik haab (Populus tremula), võnk-kastevars (Deschampsia flexuosa), harilik mustikas (Vaccinium myrtillus), harilik kastehein (Agrostis capillaris), metsosi (Equisetum sylaticum); samblikud – pikk lõhnasamblik (Evernia divaricata), harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria); seened – Amylocystis lapponica, Gloiodon strigosum, Fomitopsis populicola, Skeletocutis odora, S. stellae, Phlebia centrifuga, Haploporus odorus, Aporpium cargae, Gelatoporia pannocincata, Phellinus populicola. Vaste Eestis Sellesse väga laia loodusdirektiivi elupaigatüüpi tuleks Eestis arvata loo-, nõmme-, palu-, laane- ja rabastunud metsad, mis vastavad põlismetsa kriteeriumidele. Vaste Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni järgi: 1.1.1. Loometsade ja -kadastike tüübirühm 1.1.2. Nõmmemetsade tüübirühm 1.1.3. Palumetsade tüübirühm 1.1.4. Laanemetsade tüübirühm 1.3.2. Rabastunud metsade tüübirühm. Muraste loodusalal levivad vanad loodusmetsad selle lääneosas paiknedes planeeringuala läänepiirist ca 0,5 km kaugusel läänes. Elupaigatüüp asub planeeritavate tegevuste otseste ja kaudsete oluliste mõjude tsoonist väljaspool. Tõenäoliselt oluliste mõjude määratlemine ja hindamine Detailplaneeringu alusel ei ole planeeritud tegevusi Natura alale. Planeeringuga ei kaasne ala taimestiku rikkumist ega ohtu vanade loodusmetsade kooslustele. Loodusala võivad siiski mõjutada ka piirnevatel aladel toimuvad tegevused. Elupaigatüüpidest lähtuvalt võib piirnevatele aladele mõju avalduda eelkõige läbi niiskusrežiimi muutumise. Planeeritavaks tegevuseks on muuhulgas kuivendussüsteemide hooldamine, mille tagajärjel suureneb mõningal määral kuivenduse mõju kraavi ümbritsevale pinnasele. Sisekaitseakadeemia kompleksi territooriumil ei ole ette nähtud kaitsealaga piirnevate alade olulist niiskusrežiimi muutmist, kraavide korrastamise mõju on eeldatavasti lokaalne. Mõju võib avalduda staadioni rajamisel liigniiskele alale. Staadioni alla rajatakse pinnalähedane drenaaž ning arvestades peale voolava vee hulka ei ole kuivenduse mõju oluline. Seetõttu eeldatakse, et kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt loodusala elupaigatüüpe. Uus juurdepääsutee on kavandatud Natura aladest väljapoole. Laiendusi vajav Tilgu tee ei kuulu samuti Natura ala koosseisu, kuid Natura alasse on planeeritud nn taskute rajamine. Teetööde käigus ei ole planeeritud niiskusrežiimi muutusi. Uusi truupe vee juhtimiseks ei rajata ega teostata töid olemasolevatega. Laiendused on Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 101/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks enamuses planeeritud Tilgu tee merepoolsesse külge, kus elupaigatüübi 9080* väärtus on väiksem. Kaudse mõjuna (nn serva efekt) võib tugevamat mõju avalduda elupaigale hallid luited. Mõju tuleneb võimalikust tallamise suurenemisest DP rakendumisel (suureneb elanike ning külastajate hulk). Tegemist on kaudse mõjuga, mis avaldub nii olemasolevas olukorras kui ka nullalternatiivi rakendumisel. Oluline mõju võib avalduda juhul, kui jätkub hallide luidete alal tallamine. Seega on vajalik sõltumata DP rakendumisest kasutusele võtta meetmeid elupaigatüübi paremaks kaitseks. Detailplaneeringu Natura-hindamise eelhindamine andis kokkuvõttes järgmised tulemused: • Kavandatav tegevus ei ole vajalik alade kaitsekorralduse eesmärkide elluviimiseks. Planeeringu elluviimine ei ole otseselt vajalik alade kaitsekorralduse eesmärkide saavutamiseks. Sellegipoolest panustab detailplaneering kujundades säästlikku ja looduskeskkonda arvestavat maakasutust osaliselt nende eesmärkide saavutamisele. • Natura 2000 aladel või nende lähiümbruses ei ole planeeritud (majandus)tegevusi, millega võiks kaasneda otsene oluline negatiivne mõju kaitsealustele liikidele või nende elupaikadele. Detailplaneeringu alusel kavandatavatest tegevustest tulenevate võimalike mõjude Natura-hindamise skeem on esitatud alljärgnevalt (Joonis 22). Kavandatava tegevuse tulemisena väheneb Tilgu tee liikluskoormus lõigul Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna mnt – uus juurdepääsutee. Nimetatud teelõigule jääb Rannamõisa maastikukaitseala kooseisus olev Tilgu liivakivipaljand. Paljand on tundlik transpordist tekitatud vibratsiooni suhtes. Olemasolev tee on kiirendanud paljandi loomulikku lagunemist. Seega võib öelda, et kavandatav tegevus omab mõõdukat positiivset mõju kaitsealusele paljandile, kuna suunab liikluse paljandist mööda ning pikendab selle eluiga. Koolikompleksi ja teede kasutamisega täiendavat negatiivset mõju II ja III kategooria kaitsealustele taimedele ette näha ei ole. 102/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Kas kava või projekt on seotud või vajalik Natura- JAH ala kaitse-eesmärkide saavutamiseks? EI EI Kas kava või projektiga kaasneb tõenäoliselt Tegevused oluline keskkonnamõju? võib ellu viia JAH Kas kava või projekt mõjub EI Hinda mõju ala kaitse- negatiivselt ala eesmärkide seisukohast terviklikkusele? JAH JAH Muuda kava või projekti Kas on olemas alterna- tiivseid lahendusi? EI Kas alal on esmatähtsaid elupaigatüüpe või liike? EI JAH Kas antud kava/projekti puhul on Kas kava/projekti puhul on tegu inimeste tegemist üldsuse jaoks tervise või ohutuse tagamisega või esmatähtsate huvidega? kaasneb oluline keskkonnakaitseline kasu? EI JAH JAH EI Tegevusi ei Tuleb rakendada Luba võib anda üldsuse jaoks või ellu viia hüvitusmeetmeid. Euroopa esmatähtsatel põhjustel pärast Komisjoni tuleb vastavaid konsultatsioone EK-ga. informeerida. Tuleb rakendada asendus- meetmeid Joonis 22. Natura hindamise põhimõtteline skeem Kuna Keskkonnaamet, Muraste LKA valitsejana, ei nõustunud ELLE OÜ ekspertide poolt teostatud Natura eelhindamise tulemustega on läbi viidud ka täielik Natura hindamine AS Ramboll Eesti poolt. Natura hindamise järelduseks on, et oluline otsene mõju elupaikadele puudub. Võimalik on oluline kaudne mõju hallidele luidetele läbi tallamise. Võimalikku mõju on võimalik leevendada inimeste liikumise takistamisega alal. Natura hindamise aruanne on esitatud aruande Lisas 11. Järeldus: planeeringuga ei teostata tegevusi, mis omaksid olulist otsest mõju Natura 2000 ala terviklikkusule. Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 103/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks 12.3.10 Mõju kultuuripärandile Planeeringualal paiknevad kultuurimälestised säilitatakse ja nende eksponeeritus tagatakse. Toimub kultuurimälestiste ümbruse regulaarne hooldus. Järeldus: Mõju kultuuripärandile on pigem nõrgalt positiivne. 12.3.11 Mõju valguse, kiirguse ja vibratsiooni tasemele Harjumaa radooniriski kaardi kohaselt on planeeritav ala osaliselt normaalse ning osaliselt kõrge radoonisisaldusega pinnasel. Seega on vajalik projekteerimise etapis läbi viia radooniuuringud. Kõrge radoonisisalduse ilmnemisel tuleb hoonete ehitamisel rakendada vastavaid leevendusmeetmeid. Leevendusmeetmete rakendamisel ei ületa radoonikontsentratsioon hoonete siseruumides piirmäärasid (st radoonisisaldus jääb alla 200 Bq/m3). Seega mõju kiirgustasemele puudub. Läbi klindi planeeritava juurdepääsutee kasutamine kiirgusohtu inimese tervisele ei põhjusta. Vibratsiooni põhjustab peamiselt sõidukite liikumine teedel. Liiklusintensiivsus kasvab võrreldes olemasoleva olukorraga ning seetõttu kasvab eeldatavasti ka vibratsioonitase. Muutus ei ole siiski oluline. Lisaks olemasolevale välisvalgustusele paigaldatakse Sisekaitseakadeemia territooriumi uutele teedele ja platsidele 70 W valgustid (valgustihedus 10 Lx). Välisvalgustuse lülitamiseks kasutatakse digikellaga hämaralülitit. Öötundidel lülitatakse osa välisvalgustusest välja. Kavandatava tegevuse tulemusena suureneb vähesel määral ala valgustatus. Järeldus: tegevusega ei kaasne mõju kiirguse tasemele. Vibratsiooni ning valguse tase võib suurenda ent kaasnev mõju on pigem nõrgalt negatiivne. 12.3.12 Tegevusega kaasnev kaudne mõju Kaudset mõju võib mõista mitmeti – kui mõju, mis avaldub kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas, või kui mõju, mis avaldub mõnes teises asukohas. Kaudne mõju avaldub läbi teiste ettevõtete tegevuse. Tekkivate segaolmejäätmete prügilasse ladustamine põhjustab kaudset mõju. Elektrienergia allikaks on põlevkivi ning kaudseteks keskkonnamõjudeks võib lugeda elektrienergia tootmisega kaasnenud ressursikulu ning eraldunud saasteaineid. Kaudseks mõjuks võib pidada ka mõjusid, mööda Tilgu teed liikuvast transpordist kütuse põlemisel eralduvate saasteainete sadenemist tee ümbruses nii maismaal kui merel. Eelnevalt on esitatud, et kaudne mõju võib avalduda Muraste LKA läbi tallamise DP ala ümbruses. Eriti võib tallamine avaldada negatiivset mõju elupaigatüübile hallid luited. Järeldus: kaudne mõju on mõõdukalt negatiivne. 12.3.13 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile Koosmõju teiste tegevustega on sarnane nullalternatiivi jätkumisega. Kuna Sisekaitseakadeemia kasutamine on nullalternatiiviga võrreldes intensiivsem on ka võimalikud mõjud suuremad. 104/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Järeldus: koosmõju on mõõdukalt negatiivne. 12.4 Tegevuse eeldatav mõju vastuvõtvale keskkonnale 12.4.1 Mõju elusloodusele Rajatiste ekspluatatsiooniperioodil toimub nii taimestiku kui linnustiku kohanemine muutunud olukorraga. Kuna olemasolevas olukorras toimub sarnane tegevus, millega aastate jooksul on loomastik eeldatavasti kohanenud, võib eeldada kohanemist ka uue situatsiooniga. Ala kasutavate inimeste arvu suurenemise tõttu häiring elusloodusele siiski suureneb. Natura 2000 aladele ei ole planeeritud (majandus)tegevusi, millega võiks kaasneda oluline negatiivne mõju kaitsealustele liikidele või nende elupaikadele. Avalduda võib kaudne mõju elupaigatüübile hallid luited läbi tallamise. Järeldus: Mõju elusloodusele on mõõdukalt negatiivne 12.4.2 Mõju inimese tervisele Sisekaitseakadeemia tegevusega ei kaasne otsest ohtu inimese tervisele. Müra ning välisõhu tasemed jäävad oluliselt alla poole kehtestatud piirtasemeid. Samuti ei muudeta vee kvaliteeti. Mõju inimese tervisele võib avalduda hädaolukorras. Peamisteks sellisteks hädaolukordadeks on liiklusõnnetused. Kuigi liiklusintensiivsus suureneb oluliselt ei tohiks suureneda õnnestuste oht, sest tee on muudetud tänapäevastele nõuetele vastavaks. Kaudse positiivse mõjuna inimese tervisele võib välja tuua sportimisvõimaluste suurenemise, mis aitab kaasa tervise hoidmisele ja parendamisele. Järeldus: Sisekaitseakadeemia tegevusest oluline negatiivne mõju lähiümbruse elanikkonna tervisele puudub. 12.4.3 Mõju sotsiaalkeskkonnale Sotsiaalkeskkonnale avaldub nii negatiivseid kui positiivseid mõjusid. Lähipiirkonna elanike seisukohast võib häirivalt negatiivseks pidada aktiivsemat tegevust planeeringualal. Tegu on seni suhteliselt vaikse piirkonnaga, mistõttu piirkonda kasutavate inimeste arvu kasv võib seniseid elanikke oluliselt häirida. Lisaks suureneb liiklussagedus juurdepääsuteedel ning võib väheneda turvatunne vms. Samas on uue juurdepääsutee rajamisega liiklusvoog suunatud ümber viisil, et see ei läbi enam tiheasustusala (a/ü Romantik) ning sealsete elanike eluolu peaks seeläbi paranema. Seega muutub olukord osale elanikkonnast positiivsemaks teistele, aga negatiivsemaks. Eeldatavasti pikendab uus tee emotsionaalse väärtusega looduskaitseobjekti eluiga (Tilgu liivakivipaljand) ning võib paljandi varingul ära hoida hukuga lõppeva õnnetuse. Uue juurdepääsutee juurde on planeeritud rajada ka kergliiklustee, mis parandab jalakäijate liiklemisvõimalusi ja –ohutust ning tõstab elamuala väärtust. Kui seni on detailplaneeringu ala olnud suletud territoorium, siis detailplaneeringuga on ette nähtud tõkkepuu viimine kaugemale ning ühiskondliku kasutusega spordirajatiste ehitamine. Samas vähendab selliste rajatiste kasutamine piirkonna privaatsust, mis on paljude elanike jaoks olnud peamiseks põhjuseks, et piirkonda kodu rajada. Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 105/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Piirkonna turvatunde suurendamisesse panustab tuletõrje abikomando tugipunkti rajamine planeeringualale. Järeldus: Mõju sotsiaalkeskkonnale üldisemalt on pigem mõõdukalt positiivne. Lähipiirkonna elanikele, aga tugevalt negatiivne. 12.4.4 Mõju majanduskeskkonnale Uus juurdepääsutee parandab ligipääsu Piirivalvekolledži territooriumile ning muule klindialusele alale. Parem ligipääsetavus võib elavdada piirkonna majandustegevust. Uus tee hakkab teenindama ka Tilgu sadamat ning loob võimalused sadama arenguks. Uuest juurdepääsuteest loobumine võib pangaaluse piirkonna Tilgu tee varingu korral (liivakivipaljandi osas) ülejäänud maailmast ära lõigata ning tekitada olulist kahju piirkonda kasutatavatele inimestele. Klindipealses osas loob uus tee alternatiivse ligipääsu Kadaka teel elavatele inimestele. Kuna Sisekaitseakadeemia rajamisega Murastesse viiakse tegevus üle ühest asukohast teise, siis arvukalt uusi töökohti Eesti mõistes ei looda. Valla mõistes suureneb töökohtade arv oluliselt. Samuti võivad üksikud uued töökohad kaasneda seoses tugiteenuste vajaduse suurenemisega ning uute funktsioonidega rajatiste valmimisega (näiteks ujula personal). Järeldus: Mõju majanduskeskkonnale võib hinnata nõrgalt positiivseks. 106/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks 13 ÕPPEASUTUSE SULGEMISEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG Sulgemisega kaasnevad mõned lisategevused võrreldes nii olemasoleva kui planeeritava tegevusega. Maaüksusele rajatud hooned, vajadusel kogu territoorium, tuleks sulgeda nii, et oleks välistatud ligipääs hoonetesse. Sellega vähendatakse võimalusi vandaalisemiseks ja tulekahjude tekkeks. Kuna basseinivee puhastamiseks kasutatakse kemikaale (näiteks kloori), siis on oluline selle nõuetekohane käitlemine. Planeeringualal paiknevad veevarustuse ja kanalisatsioonirajatiste likvideerimine ei ole Sisekaitseakadeemia töö lõppedes eeldatavalt vajalik, kuna need teenindavad osaliselt ka seal paiknevaid elamuid. Otseselt Sisekaitseakadeemia kompleksi teenindavad trassid suletakse ja tühjendatakse. Mõju kompleksi sulgemiselt avaldub peamiselt jäätmete äravedamisel ning nende edasisel käitlemisel. Jäätmed on suures osas oma omadustelt erinevad segaolmejäätmed, mida vastavalt nõuetele tuleb eraldi sorteerida. Sorditud jäätmete üleandmisel vastavaid lube omavatele jäätmekäitlejatele on arendaja viinud need keskkonnamõjud, mida ta kontrollida saab, minimaalseks. Edasise käitlemisega kaasneda võivad mõjud avalduvad käitleja juures ning on arendaja jaoks juba kaudsed. Järeldus: sulgemisega kaasnev keskkonnamõju ei ole eeldatavalt oluline. Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 107/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks 14 STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA KAASNEVA OLULISE NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED Alljärgnevalt on kirjeldatud leevendavaid meetmeid, millega on võimalik leevendada ehitustegevuse ning kavandatava ehitusjärgse tegevuse tagajärgi ning seeläbi vähendada negatiivseid keskkonnamõjusid. Arvestatud on, et soovitatavad leevendavad meetmed ei tooks kaasa negatiivset keskkonnamõju teistes valdkondades ning oleksid majanduslikult ja tehniliselt teostatavad 14.1 Ehitustegevuse peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad ja leevendavad meetmed Ehitusaegne keskkonnamõju on ajutise iseloomuga (v.a. maastiku muutus) ning eeldatavalt ei kandu oluliselt planeeringualast väljapoole. Ehituse käigus keskkonnamõjude ennetamise ja leevendamise kohustuse suhtes tuleb arendajal täpselt kokku leppida ehitustööde peatöövõtjaga, kes edastab samad nõuded alltöövõtjatele ning jälgib nende täitmist. Mitmeid keskkonnamõjusid on võimalik vähendada, kui töötatakse tehniliselt korras masinate ja seadmetega ning kasutatakse neid ettenähtud otstarbel tööajal. Peamised ehitustegevuse tagajärjed, mis võivad eeldatavalt kaasa tuua negatiivseid (lühiajalisi) keskkonnamõjusid on: - looduskeskkonna muutmine; - heitmed välisõhku (sh tolm); - pinnase eemaldamine; - veerežiimi muutmine; - müra ja vibratsiooni teke; - jäätmeteke. Alljärgnevalt on toodud mõned soovitused nendest tagajärgedest tuleneda võivate keskkonnamõjude võimalike leevendusmeetmete kohta. Välisõhu heidete peamisteks allikateks on veokite ja teiste ehitusmehhanismide mootorid. Heitgaaside mõju on võimalik vähendada, lühendades võimaluse korral nende mehhanismide tööaega. Häiringuid vähendab ka see, kui ei töötata väljaspool tööaega ning alati kasutatakse töökorras seadmeid. Juhul, kui planeeritakse koha peal läbi viia ka paekivi purustamist on vajalik määrata välisõhku eralduvate peente osakeste (PM10) kogused ning hajumine. Müra mõju on võimalik vähendada, viies mürarikkamaid tegevusi läbi tööpäevadel ning päevasel ajal. Samuti käitada mehhanisme ainult siis, kui see on vajalik mingi töö läbiviimiseks, mitte lasta mootoritel asjata töötada. Võimalusel kasutada võimalikult väikese müratasemega seadmeid. Kindlasti peavad seadmed olema töökorras. Koostada müra hinnang ehitusprojekti koosseisus. Vibratsiooni mõju vähendamiseks tuleb samuti valida vibratsiooni põhjustavate mehhanismidega töötamise aega nii, et häiringud oleksid võimalikult väikesed. Esmalt rajada uus ligipääsutee ning, mille rajamisel mitte kasutada 108/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks olemasolevat Tilgu teed. Juurdepääsutee tuleb rajada selliselt, et välditakse raskeveokite liiklemist Tilgu teel. Suuremate raietööde läbiviimist tuleks vältida linnustiku poegimisperioodil. Jäätmete negatiivne keskkonnamõju sõltub suures osas nende lõppkäitlemise viisist. Seega tähendab mõju leevendamine siinkohal, et välditakse jäätmete lõppladestamist prügilasse. Jäätmete tekkekohas sortimine ning üleandmine kordus- või taaskasutuseks aitab vähendada jäätmete tekkest tulenevat negatiivset keskkonnamõju. Enne ehitustööde alustamist peab olema sõlmitud leping jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omava isikuga uraanirikaste jäätmete üle andmiseks. Teatud ehitusetappidel tekkivad kerged ehitusjäätmed (nt papp, plast, kile, vahtplast vms) võivad tuultega kanduda ümbruskonda. Ümbruskonna risustamise vältimiseks ehitusjäätmetega tuleks kaaluda ehitusprahi konteinerite katmist või sagedast tühjendamist. Selleks tuleks ehitustööde peatöövõtjal korraldada konteinerite katmine ja/või kontrollida allhankijate tegevust. Jäätmekäitlusalased nõuded ja tingimused tuleb arendajal edastada peatöövõtjale. Arendaja peab kontrollima seatud nõuete ja õigusaktide täitmist. Kõiki kemikaale tuleb käidelda nende ohutuskaartidel toodud nõudeid järgides, et vältida hädaolukordi ning nendest tulenevat negatiivset mõju nii inimese tervisele kui keskkonnale. Pikaajaline ehitustegevusest tulenev keskkonnamõju on maastiku muutus. Eelkõige on vajalik vältida maastiku muutusest tulenevaid negatiivseid mõjusid taimestikule ja loomastikule. Uue juurdepääsutee projekteerimise ja ehitamise käigus rakendada meetmeid, et loomad ei satuks samale teele koos autodega. Piirkonna taimestiku kaitse seisukohalt on vajalik võimaluse piires säilitada senine veerežiim hoonestuseta aladel. Kraavide voolusängi liigutamisel tuleb hõljumi merre sattumise vältimiseks rajada looklev säng. Pangapealses osas läbib uus rajatav juurdepääsutee II kategooria kaitsealuse liigi aasnelk ja III kategooria kaitsealuse liigi kahelehine käokeel leiukohtade serva. Enne teetöödega alustamist tuleb teetrassil läbi viia botaaniline inventuur ning ehitustööde alale jäävad kaitsealused aasnelgi taimed ümber paigutada sobivasse kasvukohta. Kaitsealuse taime leiupaigas töid teostades tuleb võimalusel vältida taimede kahjustamist ning hävitamist. Väljaspool rajatava tee territooriumi ei tohi kaitstava taime leiualal rasketehnika ja muu varustusega liikuda. Vältima peab ehitusmaterjali ja muu varustuse ladustamist kaitstava taime elupaika. Rajada juurdepääsutee kooskõlastatult Muinsuskaitseametiga, kuna planeeritav uus tee kulgeb osaliselt läbi riikliku kaitse all olevate muistsete põldude. Ehitus- ja kaevetööde eel viiakse läbi arheoloogilised uuringud. Nimetatud meetmetega tagatakse arheoloogiamälestise väärtuste rikkumise vältimine. Tee projekteerimise käigus teostada tee ehitusega kaasneva võimaliku müra ja vibratsiooni arvutused vastavalt valitud tehnoloogilistele variantidele. Samuti viia läbi vähemalt üks teeprojekti avalikustamine. Sisekaitseakadeemia kompleksi juures on oluline, et kõrghaljastusega looduslikematel aladel ei tekiks tarastatud tupikuid või kitsaid koridore, mis seaksid ohtu sinna sattuvad loomad. Kuivenduskraavide korrastamisel tuleb rakendada leevendusmeetmeid, et vältida kaasneva mõju kandumist allavoolu (setitustiigid, tööde teostamine vee miinimumperioodil jms). Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 109/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Olemasolev kraav, mis kulgeb läbi planeeritava staadioni, likvideeritakse ning asendatakse uue rajatava kraaviga. Uus kraav tuleb rajada võimalikult looduslähedasena – kraav tuleb projekteerida loogetega, asetada sängi üksikuid kive ja kiviklibuseid lõike. Planeeringualal rajatava staadioni projekteerimisel ja rajamisel tuleb tagada kõrvalasuva Muraste looduskaitseala soostuvad ja soometsad elupaigatüübid veerežiimi säilitamine. Soovitav on rajada nõva, mis on lamedate nõlvadega ja mida on võimalik mehhanismidega niita. Staadioni alal tuleb kasutada pinnalähedast drenaaži. Juhul kui staadioni ja parklate rajamise järel ilmneb siiski eeldatust suuremaid kuivenduse mõjusid elupaigatüübile *9080 tuleks nende objektide serva kaitseala piiri lähedusse rajada hüdrotõke, et vähendada kuivenduse ulatust ja selle negatiivset mõju; Staadioni ala tasandamiseks tuleb selle madalam osa täita, mitte tekitada süvendit loodusala kõrvale. Süvendi tekitamine põhjustab kuivendava mõju ulatuse olulist suurenemist. Veetaseme alandamise vajaduse korral üle 1 m tuleb ehitis/rajatis ümbritseda hüdrotõkkega, et vältida ulatusliku pinnaveetaseme depressioonilehtri kujunemist, mis võiks avaldada olulist kuivendavat mõju loodusalal paiknevatele soostunud metsadele. Kõrghaljastuse säilitamisel tuleb tähelepanu pöörata potentsiaalsetele pesapuudele. 14.2 Tegevuse peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad ja nende leevendamise meetmed Peamised rajatiste ekspluatatsiooni tagajärjed, mis võivad eeldatavalt kaasa tuua negatiivseid keskkonnamõjusid, on: - jäätmeteke; - vee drenaažimine; - vee tarbimine; - reovee teke; - energiakulu; - suurenenud transpordikoormus. Alljärgnevalt on toodud mõned soovitused nendest tagajärgedest tuleneda võivate keskkonnamõjude võimalike leevendusmeetmete kohta. Jäätmete negatiivne keskkonnamõju sõltub suures osas nende lõppkäitlemise viisist. Seega tähendab mõju leevendamine siinkohal, et välditakse jäätmete lõppladestamist prügilasse. Jäätmete tekkekohas sortimine ning üleandmine kordus- või taaskasutuseks aitab vähendada jäätmete tekkest tulenevat negatiivset keskkonnamõju. Igal juhul on võimalik käitlust vajavate jäätmete hulka vähendada, vähendades jäätmeteket, kasutades rohkem hulgi- ja korduvkasutatavaid pakendeid. Veekulu on võimalik vähendada sellega, et välditakse lekkeid ning asjatut veekadu kõigi tegevuste juures jooksvalt ehk rakendatakse nö head majapidamistava. Õppe- ja majutushoonetesse paigaldada võimalusel mitmesüsteemsed tualetipotid, ühehoovalised segistid jne. Katustelt kokku kogutava vee kasutamine tualettides. Samasid võtteid tuleks jälgida laiemas kasutuses spordihoonetes. 110/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Reovee teke sõltub otseselt olmevee kulust. Seega on vajalik jälgida veekasutuse efektiivsust. Energiakulu on võimalik vähendada kasutades energiasäästlikke seadmeid, nt ventilatsioonil, valgustusel jne. Transpordikoormust Sisekaitseakadeemia juurdepääsuteedel on võimalik vähendada kompleksis õppivatele tudengitele ja seal töötavatele õppejõududele ühistranspordi korraldamisega. Sõidukite koormust teele ja transpordist tulenevat müra ja õhusaastet leevendab ka planeeringus ette nähtud kergliiklusteede välja ehitamine. Korraldada ja vajadusel piirata luiteala kasutust (rekreatsiooni suunamine); Lähtuda Muraste looduskaitseala kaitsekorralduskava meetmetest sh suunata puhkajad hallidelt luidetelt eemale. Selleks tuleb Muraste looduskaitseala piirkonda rajada ametlikud rannaalad, mis tuleb varustada prügikastide, riietuskabiini, võrkpalliväljaku ning kaitseala kaitseväärtuseid ning looduskoosluseid tutvustava infotahvliga; Rakendada soovitatud meetmeid veerežiimi säilitamiseks, tagamaks soostuvate metsade soodsa seisundi säilimist planeeringuala ja juurdepääsutee naabruses Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 111/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks 15 KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS ERINEVATE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA NING NENDE PAREMUSJÄRJESTUS Käesolevas peatükis antakse ülevaade sellest, kuidas saadi parim alternatiivne arengustsenaarium. Alternatiivide hindamiseks ja parima alternatiivse arengustsenaariumi välja selgitamiseks on kasutatud multikriteeriumanalüüsi vahendit nn väärtuspuu analüüsi. Tegemist on nn puuga, kus kõik alumised valdkonnad peavad andma summas ülemisele tasemele omistatud väärtuse. 15.1 Metoodika Kriteeriumid on jaotatud nelja mõjuvaldkonda: • mõju elusloodusele; - mõju taimedele - mõju loomadele - mõju kooslustele ja looduslikule mitmekesisusele - mõju looduskaitsealadele • mõju inimese tervisele; • mõju sotsiaalsele keskkonnale; - mõju inimeste heaolule - mõju tööhõivele - mõju turismivõimalustele - mõju muinsuskaitsealustele objektidele. • mõju majanduskeskkonnale. - mõju makromajandusele - mõju kohalikule majandusele - mõju tööhõivele. Sellise jaotuse aluseks on asjaolu, et oluliste mõjude leidmiseks on vajalik erinevate keskkonnaelementide mõjud teisendada vastuvõtvatele valdkondadele sh inimese tervisele ja heaolule. Näiteks müra levimine välisõhus ei oma olulist mõju ilma vastuvõtjata. Neid mõjuvaldkondi mõjutavad muutused erinevates keskkonnaelementides (mõju välisõhu kvaliteedi muutusest, müra taseme muutusest jne) on määratud lähtudes kavandatavast tegevusest ning asukoha eripärast. Arvestatud on ka muutuste suhtelist olulisust ning eeldatavat panust looduskeskkonnale, inimese tervisele või sotsiaal-majanduskeskkonnale. Alternatiivide võrdlusesse pole eksperdid pidanud oluliseks hõlmata nt mõju kliima muutusest, kuna tegemist on suhteliselt marginaalse mõjuga. Alternatiivide hindamisel on kasutatud vaid neid elemente, millel arvestades tegevuse mastaape ja mõju tekke tõenäosust, võib olla mõju eelpool nimetatud neljale mõjuvaldkonnale. Mõjuvaldkondade olulisus on määratud ekspertide hinnangute kohaselt nii, et kõikidele alternatiivile on antud väärtuseks 10 palli, mis on seejärel jaotatud ära nelja valdkonna vahel. Igale valdkonnale on antud kaalud lähtuvalt nende olulisusest 112/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks nii, et nende summa oleks võrdne kümnega. Seejärel antakse mõjuvaldkonna sees igale elemendile kaalud, millede summa peab võrduma valdkonnale antuga. Kaalude andmisel on lähtutud nende võimalikust olulisusest mõjuvaldkonnale ehk mida suurem kaal, seda suurem mõju võib valdkonnale avalduda. Mõju suuruse hindamisel kasutatakse alljärgnevat skaalat (Tabel 15). Tabel 15. Mõju iseloomu hindamise skaala Punktid Selgitus 4 Väga tugev positiivne mõju 3 Tugev positiivne mõju 2 Mõõdukas positiivne mõju 1 Nõrk positiivne mõju 0 Mõju on neutraalne/ oluline keskkonnamõju puudub -1 Nõrk negatiivne mõju -2 Mõõdukas negatiivne mõju -3 Tugev negatiivne mõju -4 Väga tugev negatiivne mõju. Välistav tegur. Võrdlus on sooritatud ELLE ekspertide poolt. Alternatiivide võrdlus protokolliti. 15.2 Alternatiivide paremusjärjestus lähtuvalt eeldatavast keskkonnamõjust Alternatiivide paremusjärjestus lähtuvalt eeldatavast keskkonnamõjust on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 16. ). Tabel 16. Alternatiivide võrdlus. Alternatiiv 1 (sh Alternatiiv 0 rajamine) Mõju Mõju Mõju hinnang Mõju hinnang Hinnatav kriteerium Mõju kaal suurus kokku suurus kokku 1. Mõju elusloodusele 3 1.1. Mõju maastiku muutusest 0,5 -1 -0,5 -3 -1,5 1.2 Mõju pinnase muutusest 0,5 0 0 -3 -1,5 1.3. Mõju pinnavee kvaliteedi muutusest 0,075 0 0 -1 -0,075 1.4. Mõju pinnavee kvantiteedi muutusest 0,5 0 0 -2 -1 1.5 Mõju põhjavee kvaliteedi muutusest 0,075 0 0 0 0 1.6 Mõju põhjavee kvantiteedi muutusest 0,5 0 0 -2 -1 1.7. Mõju välisõhu kvaliteedi muutusest 0,1 0 0 -1 -0,1 1.8 Mõju mürataseme muutusest 0,25 -2 -0,5 -2 -0,5 1.9 Mõju hädaolukordadest 0,25 -2 -0,5 -1 -0,25 1.10 Kaudsed mõjud 0,25 -2 -0,5 -3 -0,75 2. Mõju inimese tervisele 3 0 0 0 0 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 113/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Alternatiiv 1 (sh Alternatiiv 0 rajamine) Mõju Mõju Mõju hinnang Mõju hinnang Hinnatav kriteerium Mõju kaal suurus kokku suurus kokku 2.1. Mõju maastiku muutusest 0,075 0 0 0 0 2.2 Mõju pinnase muutusest 0,075 0 0 0 0 2.3 Mõju pinnavee kvaliteedi muutusest 0,15 0 0 0 0 2.4 Mõju pinnavee kvantiteedi muutusest 0,15 0 0 0 0 2.5 Mõju põhjavee kvaliteedi muutusest 0,5 0 0 0 0 2.6 Mõju põhjavee kvantiteedi muutusest 0,25 0 0 0 0 2.7 Mõju välisõhu kvaliteedi muutusest 0,5 0 0 0 0 2.8 Mõju mürataseme muutusest 0,45 0 0 0 0 2.9 Mõju hädaolukordadest 0,5 -3 -1,5 -1 -0,5 2.10 Kaudsed mõjud 0,35 1 0,35 1 0,35 3. Mõju sotsiaalkeskkonnale 3 0 0 0 0 3.1. Mõju maastiku muutusest 0,3 -4 -1,2 -3 -0,9 3.2 Mõju pinnase muutusest 0,05 -1 -0,05 -1 -0,05 3.3 Mõju pinnavee kvaliteedi muutusest 0,1 0 0 0 0 3.4 Mõju pinnavee kvantiteedi muutusest 0,1 0 0 0 0 3.5 Mõju põhjavee kvaliteedi muutusest 0,5 0 0 0 0 3.6 Mõju põhjavee kvantiteedi muutusest 0,35 -1 -0,35 -2 -0,7 3.7 Mõju välisõhu kvaliteedi muutusest 0,3 -1 -0,3 -1 -0,3 3.8 Mõju mürataseme muutusest 0,3 -1 -0,3 -3 -0,9 3.9. Mõju hädaolukordadest 0,5 -3 -1,5 -2 -1 3.10 Kaudsed mõjud 0,5 -1 -0,5 -1 -0,5 4.Mõju majanduskeskkonnale 1 0 0 0 0 4.1. Mõju maastiku muutusest 0,1 -3 -0,3 1 0,1 4.2 Mõju pinnase muutusest 0,04 -1 -0,04 0 0 4.3. Mõju pinnavee kvaliteedi muutusest 0,05 0 0 0 0 4.4. Mõju pinnavee kvantiteedi muutusest 0,05 0 0 0 0 4.5. Mõju põhjavee kvaliteedi muutusest 0,1 0 0 0 0 4.6. Mõju põhjavee kvantiteedi muutusest 0,17 -1 -0,17 -3 -0,51 4.7. Mõju välisõhu kvaliteedi muutusest 0,075 0 0 0 0 4.8. Mõju mürataseme muutusest 0,075 0 0 0 0 4.9. Mõju hädaolukordadest 0,17 -2 -0,34 -1 -0,17 114/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Alternatiiv 1 (sh Alternatiiv 0 rajamine) Mõju Mõju Mõju hinnang Mõju hinnang Hinnatav kriteerium Mõju kaal suurus kokku suurus kokku 4.10 Kaudsed mõjud 0,17 -1 -0,17 1 0,17 Kokku -8,37 -11,585 15.2.1 Arutelu ja järeldused • Alternatiivide hindamisest tuleneb, et olemasolev olukord on negatiivseim sotsiaalsele- ja majanduskeskkonnale. Eeskätt laguneva Tilgu tee lõigu pärast, mis edasise murenemise tulemusena suure tõenäosusega tulevikus täielikult alla kukub ja ligipääsu ära lõikab. Teelõigu edasine aktiivne kasutamine kiirendab looduslikku protsessi ning võib tulevikus lisaks teele omada ohtu ka inimeste varale. Majanduskeskkonda ei ole võimalik Tilgu tee nõrga kandevõime tõttu arendada ja planeerida sellest lõigust edasi panga alla (sh Tilgu sadama arendamine), kuna puudub alternatiivne ligipääs. Samas asukoht on siiani kena loodusega, mitmekesine ning seal on harjunud elama ja liikuma metsloomad. Selles osas meeldiv elu- ja suvituspaik piirkonna inimestele. Elusloodusele on alternatiivi jätkumine väikese negatiivse mõjuga, sest protsessid saavad jätkuda olulise inimese poolse vahele sekkumiseta. Arvestades pikemaajalise perspektiiviga ei ole nullalternatiiv jätkusuutlik, sest omab otsest ohtu inimese varale. • Kavandatav tegevus on negatiivseim elusloodusele kuna suureneb üldine liikluskoormus ja inimeste liikumine piirkonnas, rajatakse massiivne juurdepääsutee ning tegutsetakse vahetus läheduses Muraste looduskaitsealale. Muutub senine rahulik elukeskkond suurema asustusega alaks, kuna suur hulk õpilasi kolitakse ümber ja hakkavad alaliselt piirkonnas elama. Samas normidekohane uus tee tagab ohutu liiklemise ja jätkusuutliku ligipääsu klindialusele alale, mis peab vastu ka raskeveokite liiklusele. See omakorda omab positiivset mõju majanduskeskkonnale. Olulist numbrilist erinevust alternatiivide vahel hindamine välja ei toonud ent kuna planeeritav tegevus on sotsiaalse infrastruktuuri loomine olemasoleva kaitseala vahetusse lähedusse ja seda osaliselt riivates, toimub mõju ümberjaotumine. Sisekaitseakadeemia kolimisega lahendatakse mitmed sotsiaalkeskkonda mõjutavaid probleeme ning seda paljuski looduskeskkonna ning Meriküla elanike arvelt. Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 115/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks 16 OLULISE KESKKONNAMÕJU SEIREKS KAVANDATUD MEETMETE JA MÕÕDETAVATE INDIKAATORITE KIRJELDUS Staadioni projekti koostamiseks seirata klindist väljuva ning kraavituse kaudu merre juhitava sademevee kogust ning vajadusel kombineerida modelleerimisega. Läbi tuleb viia minimaalselt järgmist seiret: - Seirata kraavituse kaudu vette juhitava vee koguseid. Selleks koostada asjakohane seirekava. Seiret alustada enne kraavide korrastamist ning ümber tõstmist. - Seirata planeeringuala lähipiirkonda jäävate koosluste seisundit vähemalt üks kord aastas viie aastase perioodi vältel. Juhul, kui seire tulemused näitavad, et kaitstavate elupaikade seisund ei muutu või pole muutus seostatav Sisekaitseakadeemiaga. Piirduda ühe viie aastase perioodiga. Seiret peab läbi viima pädev ekspert ning tulemused esitada kaitsealavalitsejale. Seiret alustada enne kraavide korrastamist ning ümber tõstmist. Asutuse tegevuse käigus mõõdetakse erinevate sisendite ja väljundite kulu tavapärastel viisidel (vee –ja elektrienergia mõõtmine, jäätmekoguste üle arvestuse pidamine jne). 116/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks 17 ÜLEVAADE STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KORRALDAMISE JA AVALIKKUSE KAASAMISE KOHTA KSH programmi avalik väljapanek ja avalik arutelu Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsutee ning lähiala detailplaneeringu KSH programmi avalik väljapanek toimus 26. november – 10. detsember 2009. Programmi valmimisest, avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest teatati Ametlikes Teadaannetes (23.11.2009), ajalehes „Harku Valla Teataja“ (26.11.2009) ning ELLE OÜ ja AB Hoerdel OÜ kodulehel (25.11.2009). Lähtudes KMH ja KKJSs §36 lg 3 sätestatust, küsiti programmi sisu osas seisukohta alljärgnevas tabelis toodud asutustelt. Tabel 17. Seisukoha küsimine KSH programmi kohta. Organisatsioon Kontaktaadress Kirja saatnud Kuupäev Keskkonnaamet [email protected] ELLE OÜ 11.11.2009 Harjumaa Tervisekaitsetalitus [email protected] ELLE OÜ 11.11.2009 Muinsuskaitseamet [email protected] ELLE OÜ 11.11.2009 KSH programmi kohta esitasid seisukoha Muinsuskaitseamet (30.11.2009) ja Keskkonnaamet (14.12.2009). Kirjad koos vastuskirjadega seisukohtade ja ettepanekute arvestamise ja/või mittearvestamise kohta on esitatud KSH programmi lisas 4 (aruande lisa 1). Ülevaade KSH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise kohta on esitatud programmi lisas 5 (aruande lisa 1). 16.03.2009 toimus esmakordne Sisekaitseakadeemia, selle juurdepääsutee ning lähiala DP KSH programmi avalik arutelu. Avaliku väljapaneku ajal ja arutelu jooksul väljendasid kohalikud elanikud tugevat vastuseisu nimetatud detailplaneeringule. Peale avalikku arutelu otsustati, et nimetatud DP edasi ei minda ning algatatakse uus DP. Sellega katkes ka KSH protsess ning algatati uus KSH. Eelneva programmi kohta olid oma arvamusi esitanud mitmed kohalikud elanikud. Kuna protsess katkes, siis ei olnud enam asjakohane nendele kirjadele vastata. Küll aga selgitati eelneva protsessi lõppemist ning uue alustamist kirjas, mis saadeti kõigile kirja esitanutele koos uue programmi avaliku väljapaneku ja avalikust arutelu teatega. Kirja saajad on üles loetud samuti programmi lisas 5 (aruande lisa 1). Programmi avalik arutelu toimus 10. detsembril 2009 Muraste külas Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledži saalis. Avaliku arutelu protokoll koos osalejate nimekirjaga on esitatud programmi lisas 6 (aruande lisa 1). KSH programmi täiendati avalikul väljapanekul ning arutelul tehtud ettepanekutega ning teisi märkusi arvestatakse KSH aruande koostamisel. Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 117/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Pilt 12. KSH programmi avalik arutelu (ELLE 10.12.2009) Avaliku väljapaneku ajal esitati KSH programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi. Avalikul arutelul esitatud küsimustele vastati kohapeal. Kirjalikult laekunud küsimustele vastati kirjalikult. Asjakohased ettepanekud, vastuväited võeti arvesse ning mitteasjakohaste ettepanekute ja vastuväidete mittearvestamist põhjendati kirjalikult vastuskirjades. Nii laekunud kirjad kui ka vastused neile kirjadele on lisatud programmi lisas 7 (aruande lisa 1). KSH programm kiideti heaks 01.04.2010 Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni poolt kirjaga HJR 6-8/15745 (lisatud aruandele lisas 1). KSH aruande I avalik väljapanek ja avalik arutelu Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsutee ning lähiala detailplaneeringu KSH aruande esimene avalik väljapanek toimus 1.juuli – 2. august 2010. Aruande valmimisest, avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest teatati Ametlikes Teadaannetes (13.07.2010), ajalehes „Eesti Päevaleht“ (15.07.2010) ning ELLE OÜ kodulehel (01.07.2010). KMH ja KKJS seaduse § 37 kohast teavitamist on kirjeldatud käesoleva aruande lisas 7. Naaberkinnistute omanikke teavitas Harku Vallavalitsus. Aruande avalik arutelu toimus 3. augustil 2010 Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledži saalis. Avaliku arutelu protokoll koos osalejate nimekirjaga ning arutelu ettekannete slaididega on esitatud aruande lisas 8. KSH aruannet täiendati avalikul väljapanekul ja arutelul tehtud ettepanekutega. KSH aruande avaliku arutelu ajal saabusid kirjad Muinsuskaitseametilt, Terviseametilt, Andres Alajaanilt, Ragnar Põllult ja Armin Mutlelt. Kõik kirjad ning nende vastused on esitatud lisas 9. Harku Vallavalitsus esitas KSH aruande Keskkonnaametile heakskiitmiseks 03.11.2010 (kiri nr 8-1/4407). Keskkonnaamet tagastas 10.11.2010 KSH aruande puuduste kõrvaldamiseks (HJR 6-8/43035-2). Peale aruande täiendamist esitas Harku Vallavalitsus 09.02.2011 (kiri nr 11.-1.1/593) KSH aruande uuesti heakskiitmiseks. Keskkonnaamet vastas 11.03.2011 kirjaga nr HJR 6-8/10/43035-4, et KSH aruannet on vajalik täiendada. Samuti viidati vajadusel korraldada uus KSH avalik arutelu kuna planeeringulahendus on oluliselt muutunud. 118/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks Pilt 13. KSH aruande I avalik arutelu KSH aruande II avalik väljapanek ja avalik arutelu Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsutee ning lähiala detailplaneeringu KSH aruande teine avalik väljapanek toimus 11. mai - 01. juuni 2011 Harku Vallavalitsuses (Ranna tee 1 Tabasalu), KBT Ehitusprojekt OÜ kontoris (Kadaka tee 44a Tallinn), ELLE OÜ kontoris (Liivalaia 21-40 Tallinn), Harku Vallavalitsuse veebilehel www.harku.ee keskkonnainfo keskkonnamõju hindamised all ja ELLE OÜ kodulehelt www.environment.ee alajaotusest Avalik Teave. Aruande valmimisest, avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest teatati Harku Vallavalitsuse veebilehel, Ametlikes Teadaannetes (06.05.2011) ja ajalehes „Harku Valla Teataja“ (12.05.2011). KMH ja KKJS seaduse § 37 kohast teavitamist on kirjeldatud käesoleva aruande lisas 13. Naaberkinnistute omanikke teavitas Harku Vallavalitsus sõltuvalt varasematest kontaktidest e-posti või tavaposti teel. Aruande avalik arutelu toimus 02. juunil 2011 Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledži auditooriumis nr A-300. Avaliku arutelu protokoll koos osalejate nimekirjaga ning arutelu ettekannete slaididega on esitatud aruande lisas 14. KSH aruannet täiendati avalikul väljapanekul ja arutelul tehtud ettepanekutega. KSH aruande avaliku arutelu ajal saabusid kirjad, Terviseametilt, Kristjan Aiastelt, Ragnar Põllult, Kuno Taberlandilt ja Mairold Vaigult. Kõik kirjad ning nende vastused on esitatud lisas 15. Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 119/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks 18 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISEL HINDAMISEL JA ARUANDE KOOSTAMISEL ILMNENUD RASKUSED Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise puhul võib kõige suuremaks raskuseks pidada kavandatava tegevuse asukohavalikut. Otsus tellida detailplaneering Sisekaitseakadeemia kolimiseks praeguse Politsei- ja piirivalvekolledži Muraste kooli territooriumile on tehtud varajasemas planeerimisetapis. Selles otsustusprotsessis ei ole keskkonnamõju hindajatele teadaolevalt erinevate võimalike asukohtade kaalumisel arvestatud ühe kriteeriumina ka keskkonda. Seega ei ole võimalik toetuda ühelegi analüüsile, millest selguksid pakutava asukoha eelised kavandatava tegevuse elluviimiseks selles asukohas. Sellest tulenevalt on käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise juures äärmiselt keeruline tulla tagasi otsustusprotsessi eelnevatele etappidele ja käsitleda asukohavalikut. Teise raskusena tuleb märkida asjaolu, et Muraste looduskaitseala kohta suuresti puuduvad inventuuriandmeid. Kuna KSH metoodika näeb ette olemasolevate andmete kasutamist ning originaaluuringud väljuvad töö piirest, eriti kavandatava tegevuse alaga piirneval ala, siis selle tulemusena oli raskendatud kavandatavast tegevusest tuleneva mõju hindamine looduskaitsealale, selle kaitse eesmärkide saavutamisele. Kolmanda raskusena väärib mainimist asjaolu, et detailplaneeringu etapis planeeritakse tegevus vastavalt DP mahtudele, see ei sisalda detailset informatsiooni, mis selgub alles järgnevates projekteerimise etappides. Sellest tulenevalt on KSH käigus võimalik anda hinnanguid teatavalt üldistatuse tasemel ja anda soovitusi võimalike uuringute läbi viimiseks siis, kui vajalik sisendinfo on selgunud. Eriti on problemaatiline rajatava juurdepääsutee tehnilisi lahendusi. Olulise raskusena võib välja tuua ka erinevate osapoolte arusaama keskkonnamõju strateegilisest hindamisest, selle vajadusest, ulatusest, eemärkidest jne. 120/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks 19 KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) objektiks on Harju maakonnas Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneering. Nimetatud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) on algatatud Harku Vallavolikogu 24. septembri 2009. a otsusega nr 95.. Sama korraldusega algatati detailplaneering ning kinnitati detailplaneeringu lähteülesanne. KSH algatamise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (algviide: RT I 2005, 15, 87) (edaspidi KMH ja KKJSs). Harku Vallavalitsus eeldab, et kavandatav tegevus on olulise keskkonnamõjuga. Planeeritavat ala ümbritseb osaliselt Natura 2000 võrgustikku kuuluv Muraste looduskaitseala. Detailplaneeringuga nähakse ette kavandava tegevuse põhimõttelised lahendused, et kolida siiani peamiselt Tallinnas, Kase 61, asuva Sisekaitseakadeemia (sh teistest asukohtades asuvad õppeasutused) ümber praeguse Sisekaitseakadeemia Piirivalvekolledži territooriumile Muraste külas. Sisuliselt tähendab see haridusasutuse toimimiseks vajalike õppe- ja eluhoonete, spordihoonete ja teiste õppeasutuse eesmärke täita aitavate rajatiste ja tehnovõrkude rajamist. Lisaks on vajalik õppekompleksi juurdepääsu lahendamine. Käesolevas keskkonnamõju strateegilises hindamises on käsitletud ja võrreldud kahte arengualternatiivi: Alternatiiv 0 - Nullalternatiivi all mõistetakse keskkonnamõju strateegilise hindamise puhul olukorda, kus planeerimisdokumenti ei kehtestata ning kavandatavat tegevust ei toimu. Detailplaneeringu ala seisund ei ole siiski ajas muutumatu. Kui detailplaneeringut ellu ei viida, toimuvad (jätkuvad) nii teatud looduslikud kui inimeste põhjustatud protsessid. Kindlasti on vajalik analüüsida Tilgu tee rekonstrueerimise käigus muudetud veerežiimi mõju liivakivi klindile. Suure tõenäosusega on tee rekonstrueerimisega veerežiimi muudetud selliselt, et see kiirendab liivakivi klindi varisemist. Alternatiiv 1 - detailplaneeringuga vastavalt lähteülesandele kavandatav tegevus, kus detailplaneeringu alale rajatakse vajalikud hooned ja rajatised ning moderniseeritakse osaliselt vana ja rajatakse uus tee. Nullalternatiivi mõju metsale, elupaikadele, taimestikule ja loomastikule on nõrgalt negatiivne, eeldusel, et alal lastakse vabalt areneda. Negatiivne mõju tuleneb eeldusest, et Piirivalvekolledž jääb tegutsema ka nullalternatiivi korral (sh koerad). Mõju inimese tervisele on pigem negatiivne suure hädaolukorra tõttu. Sotsiaalsele keskkonnale on mõju välistavalt negatiivne. Negatiivne mõju avaldub inimeste varale. Kavandatava tegevuse mõju tuleneb nii ehitusaegsest tegevusest (peamiselt lühiajaline mõju) kui sellele järgnevast ehitiste kasutussevõtust (pikaajaline mõju). Ehitustegevusega kaasnevad peamised tagajärjed on: tee laienduste rajamisel eemaldatavate puude maha võtmine. Kaasnev maastiku muutus, liigvee ärajuhtimine, tolm ja teised heitmed välisõhku, ajutine mürataseme tõus, ehitus- ja raietööde jäätmed ning ajutine transpordikoormuse tõus juurdepääsuteedel. Elamute ekspluatatsiooni olulisemad tagajärjed on: olme- ja haljastusjäätmete teke, veekasutus, reovee ja sademevee teke, suurenenud transpordikoormus, olmemüra ning energiatarve. Reoveepuhasti rekonstrueerimine on eelduseks kavandatud tegevuse rakendumiseks. Võib tõdeda, et Muraste looduskaitsealal Natura 2000 kaitstavate elupaigatüüpide *2130 – hallid luited, *9010 – vanad loodusmetsad ja *9180 – rusukallete ja jäärakute metsad, pinnaveerežiimi kavandatava tegevusega ei mõjutata. Mõningane mõju võib tekkida elupaigatüübile 9080 – soostuvad ja soo-lehtmetsad, seoses Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 121/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks planeeritava staadioni kuivendamisega. Seda mõju on võimalik leevendada kui staadioni pinna tasaseks planeerimisel kaitsealaga piirnevat maapinda ei alandada ja piirdekraavi (nõva) mullavall tõstetakse kaitseala poolsele kaldale. Uue juurdepääsutee rajamisel pangast läbimurde tegemisega suunatakse platoopealsest valgalast küllaltki suur osa ühest kohast pangast alla. Siin tuleb arvestada sellega, et vee ärajuhtimise rajatised vastaksid maksimaalse vooluhulga läbilaskmiseks.71 Enne hoonete rekonstrueerimist tuleb rajada uus juurdepääsutee, et vähendada koormust Tilgu tee osale, mis jääb Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna maantee ja uue juurdepääsutee vahele. Juurdepääsutee tuleb rajada selliselt, et välditakse Tilgu tee kasutamist. Teeprojekti koostamise käigus tuleb määrata võimaliku müra ja vibratsiooni teke ning hajumine. Teeprojekti koostamise käigus korraldada vähemalt üks avalikustamine. Samuti kaaluda võimalike keskkonnamõjude hindamiseks KMH algatamist. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneb negatiivne mõju looduskeskkonnale läbi Muraste looduskaitseala. Inimese tervisele võib mõju pidada pigem positiivseks, sest väheneb avariioht kitsa tee kasutamisest. Lisaks suureneb võimalus edendada tervist. Sotsiaalsele keskkonnale on mõju endiselt negatiivne ent võrreldes olemasoleva olukorraga väiksem. Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteest uue teeni, väheneb oluliselt Tilgu tee liiklusintensiivsus, mis eeldatavasti vähendab koormust liivakivipaljandile ning suurendab selle püsimist. See tagab inimeste vara säilimise pikema aja jooksul. Majanduskeskkonnale võib mõju lugeda positiivseks. Uus tee annab võimalus arendada Tilgu sadamat. Keskkonnaeksperdid järeldavad oma töö tulemusena, et keskkonna seisukohalt ei ületa kavandatav arendus eeldatavalt õigusaktides kehtestatud lubatud piirväärtusi ning üldiselt looduse taluvusvõimet. Seda eeldusel, et tegevus viiakse põhimõtteliselt ellu KSH aluseks olnud detailplaneeringu mahus, võetaks arvesse peatükis 14 esitatud soovitusi ning ei muudeta oluliselt olemasolevat veerežiimi. Lõpliku otsuse kavandatava tegevuse lubamise osas teevad Harku Vallavolikogu, detailplaneeringu kehtestajana, ja Keskkonnaamet Muraste looduskaitseala valitsejana. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on üks abivahend otsuse tegemisel ent mitte ainus. 71 EKSPERTHINNANG Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu tegevuste mõju pinnaveele ja Natura loodusala elupaigatüüpidele. Kalev Raadla, 2011 122/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks 20 KASUTATUD MATERJALID Õigusaktid Vabariigi Valitsuse 30. mai 2000. a määrus nr 175 „Rannamõisa maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ Vabariigi Valitsuse 18. augusti määrus nr 220 „Muraste looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ Avalikud andmebaasid ja registrid: Eesti Looduse Infosüsteem, http://eelis.ic.envir.ee/w4/ Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi avalikud andmed, http://www.emhi.ee/ Kultuurimälestiste riiklik register, http://register.muinas.ee/ Maa-ameti kaardiserveri rakendused, http://www.maaamet.ee Keskkonnaregister, http://register.keskkonnainfo.ee Planeerimis- ja arendusdokumendid: Harju alamvesikonna veemajanduskava 2008 Harku valla arengukava 2002-2012 Sweco Eesti (2007). Harku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava. Harku. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering. Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Seletuskiri. Tallinn, 2003 Muu: Harku valla kodulehekülg, http://www.harku.ee Eestimaa Looduse Fond (2007). Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring. Tartu Hendrikson & Co (2007). Harku valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Tartu-Tabasalu Kalda, A., Paal, J. Kaitset vajavad metsakooslused. - Eesti Mets, 1997, 8, 10-16 Peterson K. „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“. Säästva Eesti Instituut, 2006 Põhja-Eesti klint. Kalle Suuroja, OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, 2005 Ehitusgeoloogiline uurimistöö, ENSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse Autobaasi Rannamõisa puhkebaas. RPI Eesti Maaehitusprojekt, Tallinn, 1976 Ehitusgeoloogiline uurimistöö, ENSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse Autobaasi puhkebaas. Riiklik Ehitusuuringute Instituut, Tallinn, 1981 Puurkaevu pass puuraugule, mis asub Suurupi ps. MN Asjadevalitsuse puhkebaasi territooriumil. ENSV Geoloogia Valitsus VASAB 2001 (Vision and Strategies around the Baltic Sea 2001) http://www.vasab.org/ (vaadatud 12.02.2009) Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 123/124 Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heakskiitmiseks 21 LISAD Lisa 1. KSH programm koos lisadega, s.h. detailplaneeringu ja KSH algatamise otsus ning programmi avalikustamisega seotud dokumendid Lisa 2. KSH aruandes kasutatud lühendid ja terminid Lisa 3. Välisõhu saaste hindamise metoodika Lisa 4. Müra hindamise metoodika Lisa 5. Välisõhu saaste hajumiskaardid Lisa 6. Müra hajumise kaardid Lisa 7. KSH aruande I avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitamine Lisa 8. KSH aruande I avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri Lisa 9. KSH aruande kohta esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning vastused nendele kirjadele Lisa 10. Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu tegevuste mõju pinnaveele ja Natura loodusala elupaigatüüpidele. (Kalev Raadla eksperthinnang) Lisa 11. Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu Natura hindamine. (Ramboll Eesti AS) Lisa 12. Kirjavahetus heakskiitmisega seoses Lisa 13. KSH aruande II avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitamine Lisa 14. KSH aruande II avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri Lisa 15. KSH täiendatud aruande kohta esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning vastused nendele kirjadele 124/124 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ HARKU VALLAVALITSUS Maanteeamet Teie 3.03.2020 nr 15-2/20/5419-2 e-post: [email protected] Meie kuupäev digiallkirjas nr 10-7/1240-1 Harku vallas riigitee 11414 Tilgu 2,07-3,22 kilomeetril möödasõidulaiendite rajamiseks nõuete väljastamata jätmise vaidlustamine A. Taotluse Maanteeametile esitamine ja sellele vastamine 27. jaanuari 2020. a e-kirjas palus Harku vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) Maanteeametil väljastada tehnilised tingimused Harku vallas, Tilgu teel möödasõidukohtade projekteerimiseks vastavalt manuses olevale detailplaneeringu põhijoonisele. E-kirjale oli lisatud koostatava Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsu tee ning lähiala detailplaneeringu põhijoonis „Tilgu tee lõik Piirivalvekool-Kivivabriku“ dwg-vormingus. Nimetatud joonisel olid näidatud Tilgu teel kavandatud möödasõidulaiendite asukoht ja kuju. Tegemist oli viie kiilja möödasõidulaiendiga Tilgu tee 2,07-3,22 kilomeetril, teisisõnu vahemikus Tilgu tee 53 kinnisasi – Kivivabriku kinnisasi. Möödasõidulaiendite laius oli u 2 meetrit ja pikkus täislaiuses u 20 meetrit. Laiendite kogupinda arvestades oleks juurde ehitatud 250-300 m2 kattega teed. Maanteeamet vastas vallavalitsuse taotlusele 3.03.2020 kirjaga. Kirjas väljendub otsustus jätta Harku vallas riigiteel 11414 Tilgu km 2,07-3,22 möödasõidulaiendite rajamiseks taotletavad nõuded väljastamata (edaspidi ka MA otsus). MA otsuses leiti järgmist: - olete taotlenud Maanteeametilt nõudeid 11414 Tilgu teele km ca 2,07-3,22 möödasõidu- kohtade projekteerimiseks vastavalt „Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsu tee ning lähiala detailplaneeringule“ (vt Lisa DP põhijoonis); - Maanteeamet on seisukohal, et antud juhul ei saa „Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsu tee ning lähiala detailplaneeringu“ liikluslahendust siduvaks lugeda, sest detailplaneering ei ole jõudnud juurdepääsuteede osas kehtestamiseni; - samuti on peale detailplaneeringu koostamist toimunud oluline sisuline muudatus - endise Sisekaitseakadeemia asemele kavandatakse kooli, mille puhul on tegemist liiklusohutuse seisukohalt tundliku objektiga, - nimetatud asjaoluga ei ole detailplaneeringu koostamisel arvestatud; - Maanteeameti hinnangul ei ole tänases kontekstis (juurdepääs koolile) möödasõidutaskutega lahendus liiklusohutuse kaalutlustel sobilik; - selgitame, et liikluslahendus peab tagama turvalisuse kõikidele liiklejagruppidele; - antud juhul ei taga kitsa sõiduosaga Tilgu teele (tee asfaltkatte laius on ca 5,0 meetrit, sellest sõidukitele markeeritud sõidetav osa ca 4,0 meetrit) möödasõidutaskute lisamine toimivat lahendust, st lahendus ei ole liiklejatele igas olukorras reaalselt kasutatav ning võib tuua kaasa ohtlikud olukorrad ja tekitada täiendavaid probleeme, -seda eriti tipptundidel, kus liiklus- sagedus on suur ning liiklusvoog pidev; - samuti tuleb arvestada asjaoluga, et Tilgu teel liiklevad sõidukid ning kergliiklejad ühises liiklusruumis, st puudub jalgratta- ja jalgtee; - eeltoodust tulenevalt vajab detailplaneeringus välja pakutud Tilgu tee liikluslahendus ajakohastamist ning arvestamist muutunud olukorraga (kooli rajamine); - Maanteeamet on seisukohal, et liiklusohutuse kaalutlustel tuleb Tilgu teed laiendada ca 1 m võrra, so 6 meetrini, mis võimaldab nn „2-1 sõidurada“ markeeringu abil tagada ohutumad liiklemistingimused sh täiendava liiklusruumi nii sõidukitele kui markeeritava sõiduosa kõrval liiklevatele kergliiklejatele; - lisaks tuleb teele ette näha täiendavad rahustavad meetmed (näiteks künnised vms); - ühtlasi edastan teadmiseks info, et Maanteeameti tellimisel koostatakse 11414 Tilgu tee km 0,0-3,778 püsivuse eksperthinnangut, mis valmib eeldatavalt juunis; - eksperthinnangus tehtavate järelduste ning kavandatavate meetmetega tuleb liikluslahenduse kavandamisel arvestada; - samuti edastan info, et riigitee tunnustele mittevastav 11414 Tilgu tee km 0,0-3,8 on kantud kohaliku omavalitsuse üksustele üle antavate kõrvalmaanteede nimekirja. B. Maanteeameti otsuse vaidlustamine Vallavalitsus MA otsusega ei nõustu, vaidlustades selle tervikuna. Vallavalitsus palub Maanteeametil 3.03.2020 otsus üle vaadata, kehtetuks tunnistada ning väljastada vallavalitsuse taotletud tehnilised tingimused Harku vallas, Tilgu teel viie möödasõidulaiendi projekteerimiseks taotlusele lisatud joonisel näidatud kohtades. Möödasõidulaiendite kuju, arv ja paiknemine võib konstruktiivses koostöös Maanteeametiga ka muutuda, kui selle aluseks on tõsiseltvõetavad põhjendused. Näiteks looduslik olukord või Muraste looduskaitsealal kehtivad kasutuspiirangud. C. Vaidlustuse põhjendused c.1. Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsu tee ning lähiala detailplaneering Vallavalitsus nõustub, et Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsu tee ning lähiala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) liikluslahendus ei ole siduv, kuna detailplaneeringut ei ole Tilgu tee osas kehtestatud. Vallavalitsuse taotlus Maanteeametile oli üsna lühisõnaline. Siiski on Maanteeamet mõistnud, milleks vallavalitsus tehnilisi tingimusi taotleb, jätmata täiendavate andmete saamiseks vallavalitsuse poole pöördumata. Maanteeamet oli 2017. a toimunud detailplaneeringu osalisest kehtestamisest teadlik. Vallavalitsus teavitas Maanteeametit sellest oma 04.10.2017 kirjaga nr 13-4/17/3811. Seega sai vallavalitsuse taotluses sisaldunud detailplaneeringu põhijoonisele viitamist pidada oluliseks vaid kontekstis, et vallavalitsus kavandab ehitiste rajamist, mille paiknemise ja kuju osas on erialateadmistega isikud varem oma seisukoha andnud (vt ka edasine tekst), ning mille osas on varem Maanteeametiga suheldud. Tegemist ei ole ehitistega, mille rajamise soov oleks Maanteeametile üllatuslik. Asjaolu, et kavandatava osas puudub kehtestatud detailplaneering, ei anna alust tingimuste väljastamisest keeldumiseks. Möödasõidulaienduste rajamise näol ei ole tegemist tegevusega, milleks oleks planeerimisseaduse § 125 või üldplaneeringu kohaselt kohustuslik detailplaneeringu koostamine. Tilgu tee kõnealune lõik ei paikne ka üldplaneeringu kohaselt tiheasustusalas. 2017. a on Maanteeamet oma 04.12.17 kirjas nr 15-2/17-00012/732 vastanud detailplaneeringu osalise kehtestamise soovile lõppkokkuvõttes järgmiselt: „arvestades asjaoluga, et osalise kehtestamise eesmärk on vaid krundipiiride kehtestamine ning teadmisega, et lisaks krundipiiride kehtestamisele ei hakata osaliselt kehtestatud detailplaneeringuga muus osas realiseerima antud ehitusõigust (st ei toimu parklate ja hoonete väljaehitamist, mis tooks kaasa liiklussageduse olulise tõusu riigiteel ning vajaduse rajada uus juurdepääsutee) ei vaidlusta Maanteeamet Sisekaitseakadeemia ja selle juurdepääsutee ning lähiala planeeringu osalist kehtestamist.“ Sellega on Maanteeamet ühtlasi möönnud, et Tilgu tee 53 paikneva senise hoonestuse kasutamisega ei saa liiklussagedus Tilgu teel võrreldes varasemaga oluliselt tõusta, mistõttu ei osutu vajalikuks uue juurdepääsutee rajamine. Kui küsida, miks ja kuidas jõuti detailplaneeringu koostamisel Tilgu teel viie möödasõidulaiendi ettenägemiseni, välistades Tilgu tee kogupikkuses laiendamise, siis sellele annab vastuse 2011. a koostatud Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise aruanne (edaspidi KSH aruanne - lisa 1) ja selle põhjal koostatud detailplaneeringu seletuskiri. KSH aruandes on märgitud, et keskkonnamõju strateegilise hindamise ja detailplaneeringu koostamise protsessi alguses toimus kavandatava tegevuse võimalike alternatiivsete ligipääsuteede eelhindamine. Selle käigus arvestati kõigi piirangutega. Alternatiivide valikul arutati erinevaid võimalusi ning jõuti reaalsete alternatiivideni, mis vastavad arendaja kavandatava tegevuse eesmärgile1. Ebareaalseks hinnati muuhulgas juurdepääsu lahendamine täies ulatuses mööda Tilgu teed, leides, et: - Tilgu tee on 3,3-4,6 m laiune musta kattega sõidutee, mis ei vasta tänapäevastele nõuetele; - arvestades planeeritud bussiliiklust ning suurenevat autoliiklust, tuleks Tilgu tee laiust kogu ulatuses suurendada; - Tilgu tee paikneb osaliselt varisemisohtlikul kaldajärsakul; - erinevatel hinnangutel on Tilgu tee kiirendanud järsaku loomulikku lagunemist ning rikkunud ala hüdrodünaamilist režiimi; - kõige problemaatilisemaks võib lugeda teelõiku kaitsealuste Tilgu koobaste juures, kus tee laiendamine on ebasoovitav ja keeruline; - trassivalik kogu ulatuses piki Tilgu teed pole seetõttu majanduslikel, tehnilistel ja keskkonna- kaitselistel põhjustel otstarbekas; - ebareaalseks muutus ka Tilgu tee laiendamine ning kergliiklustee rajamine Muraste looduskaitseala piires; ebareaalseks muutus alternatiiv seetõttu, et Keskkonnaamet kaitsealavalitsejana ei ole tee laiendamise nõus ehk ei anna vastavasisulist kooskõlastust; Muraste LKA kaitse-eeskirja kohaselt pole aga tee laiendamine valitseja nõusolekuta võimalik. Detailplaneeringu seletuskirjas on märgitud, et: - KSH aruande tulemusena on planeeringuga ette nähtud jätta Tilgu tee Muraste looduskaitsealas olemasoleva laiusega, rajades sinna vaid möödasõidukohad; - Muraste looduskaitsealal paiknevaid kuivenduskraave ei tohi puhastada ega süvendada säilitamaks looduskaitseala niiskusrežiimi; - jätta juurdepääsutee, mis kulgeb läbi Muraste looduskaitseala, olemasoleva laiusega rajades sinna viis möödasõidu kohta laiusega 2,0 m ja pikkusega 20,0 m (kokku ca 300 m2); 1 Detailplaneeringuga kavandati juurde: ühiselamuid u 2500 m 2, õppekorpuseid u 7050 m2, lasketiiru ja taktikakeskus u 2000 m2, ujula u 1400 m2, garaažid, töökojad u 1200 m2, välikoolituspolügon u 3000 m2, tuletõrjedepoo 1000 m2. Kogu keskus oli mõeldud u 1000 inimese tarbeks. Planeeritud liikluskoormus oli kuni 1000 autot/ööpäevas. - möödasõidukohad on valitud selliselt, et võimalikult vähesel määral kahjustada Muraste loodukaitseala nii kasvukeskkonda kui ka ala niiskusrežiimi. c.2. MA otsuse vastavus tehniliste tingimuste andmisest keeldumise õiguslikele alustele Kuna vallavalitsus taotles Maanteeametilt tingimusi Tilgu tee osaliseks laiendamiseks ehitusprojekti koostamiseks (ehk sisuliselt projekteerimistingimusi), siis on asjakohane hinnata MA otsuses esitatud põhjenduste tõsiseltvõetavust ka ehitusseadustikus sätestatud projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluste olemasolust või puudumisest lähtuvalt. Ehitusseadustiku §-s 32 on sätestatud projekteerimistingimuste andmisest keeldumise järgmised alused: 1) on algatatud planeering ja sellega seoses on kehtestatud ajutine ehituskeeld; 2) projekteerimistingimuste taotlus ei vasta üldplaneeringule; 3) projekteerimistingimuste taotlus ei vasta EhS §-s 27 esitatud tingimustele; 4) projekteerimistingimuste taotlus ei vasta õigusaktist või ehitise asukohast tulenevatele avalik-õiguslikele kitsendustele; 5) projekteerimistingimuste alusel kavandatav ehitis võib ülemäära riivata kolmanda isiku õigusi; 6) EhS § 31 lõike 4 punktis 1 nimetatud asutus on jätnud projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamata ja eelnõu muutmine ei ole võimalik; 7) projekteerimistingimuste alusel kavandatava ehitisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada; 8) projekteerimistingimuste taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad projekteerimistingimuste andmise otsustamist, või 9) projekteerimistingimusi soovitakse anda lisaks riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule. Sellised või sarnaseid aluseid ei ole MA otsuses välja toodud. Samuti puudub MA otsuses Tilgu teel sõidukite liikumise ohutuse tagamisel põhinev kaalumine, mille: 1) ühel kaalukausil on lähiajal kuni viie möödasõidulaiendi Harku valla rahastamisel rajamine ja 2) teisel kaalukausil on pärast tee püsivuse eksperthinnangu eeldatavalt juunis valmimist tee kogupikkuses 6 meetrini laiendamine ning muud tee-ehitustööd, mille teostamises ja valmimise ajas puudub igasugune kindlus, arvestades, et Tilgu tee näol on tegemist riigi kõrvalmaanteega, mille sõidetavuse ja nõuetele vastavuse peab tagama riik -kes ei ole aga siiamaani näidanud üles soovi Tilgu teed rekonstrueerida. c.3. Vallavalitsuse MA otsuse kujundamisse kaasamata jätmine ja ära kuulamata jätmine MA otsuses on mh tuginetud asjaolule, et endise Sisekaitseakadeemia asemele kavandatakse kooli, mille puhul on tegemist liiklusohutuse seisukohalt tundliku objektiga, - nimetatud asjaoluga ei ole detailplaneeringu koostamisel arvestatud. Vallavalitsus ei ole esitanud Maanteeametile kooli puudutavat teavet. Maanteeamet ei ole selle teabe saamiseks ka vallavalitsuse poole pöördunud. Vallavalitsuse töötaja helistas 17. või 18. veebruaril 2020. a ise Maanteeametisse kirja koostajale ning siis selgus, et vastuskiri on koostatud ja allkirjastamisel. Kirja koostaja märkis ka, et vallavalitsuse taotlust selliselt lahendada ei saa ja, et Muraste kooli hoolekogu esimees on nendega korduvalt rääkinud ning head infot andnud – kui palju tuleb õpilasi, kui palju autosid jms. Juhul kui Maanteeamet oleks pidanud vallavalitsuse taotlust puudulikuks, oleks tulnud anda vallavalitsusele aeg puuduva teabe edastamiseks. Muraste kooli hoolekogu esimees pöördus 14.01.2020. a Tilgu tee koolile juurdepääsuks kasutamise teemal Maanteeameti poole. Maanteeamet vastas pöördumisele 16.01.2020. a. Seega oli vallavalitsuse taotluse esitamise ajaks (27.01) Maanteeametile kooli laienemise teemaline teave mujalt laekunud. Asjakohane oleks olnud sellise teabe taotluse lahendamisel tähtsustamisel asjaolude täpsustamiseks vallavalitsuse poole pöörduda. Vallavalitsus oli ühest küljest taotluse esitaja ning teisest küljest Muraste kooli pidaja, olles seetõttu õigustatud Muraste kooli Merikülla laienemise küsimuses täpset teavet andma. Maanteeamet ei edastanud MA otsuse eelnõud vallavalitsusele ärakuulamiseks, mis oleks viimase võimalusena andnud vallavalitsusele võimaluse esitada teavet ja vastuväiteid, mis oleks võinud viia Maanteeameti teistsuguse otsuse tegemiseni. c.4. Muraste kooli hoolekogu pöördumine ja selle taust Muraste kooli hoolekogu esimees pöördus 14.01.2020. a Tilgu tee koolile juurdepääsuks kasutamise teemal Maanteeameti poole. Pöördumisest nähtus, et selle esitajaks oli Mart Eensalu / Muraste Kool / hoolekogu esimees. Pöördumisest võis tekkida arusaam, et selle esitajaks on Muraste kool. Selliselt kajastati pöördumist ka Maanteeameti dokumendiregistris. Registris on märgitud, et sissetuleva kirja saatja ja vastuskirja adressaat on Muraste Kool. Tegemist on olnud „Muraste kooli pöördumisega seoses 11414 Tilgu teega.“ Selline seisukoht on ekslik. Muraste kooli hoolekogu esimees ei esinda Muraste kooli. Hoolekogu õigused ja kohustused (pädevus) on sätestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 73 lõikes 11. Hoolekogu: 1) osaleb kooli arengukava ettevalmistamisel ning annab selle kohta enne kinnitamist oma arvamuse; 2) annab arvamuse kooli põhimääruse kehtestamiseks ja muutmiseks; 3) annab arvamuse kooli õppekava kehtestamiseks ja muutmiseks, sealhulgas nõusoleku muuta PGS §-s 15 sätestatud korras õppeainete nimistut; 4) annab nõusoleku suurendada erandjuhul põhikooli õpilaste arvu klassis; 5) annab arvamuse kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõule; 6) annab nõusoleku valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud koolivaheaegade muutmiseks; 7) annab arvamuse kooli kodukorra kehtestamiseks ja muutmiseks; 8) kehtestab kooli õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra; 9) annab arvamuse direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra kohta; 10) annab arvamuse munitsipaalkooli eelarve projekti kohta; 11) annab arvamuse arenguvestluse korraldamise tingimuste ja korra eelnõu kohta; 12) annab arvamuse kooli sisehindamise korra kohta; 13) annab arvamuse kooli palgakorralduse põhimõtete kohta; 14) annab arvamuse õpilaskodu kodukorra kohta; 15) annab hinnangu huvitegevuse, pikapäevarühma ja õpilaskodu vajaduse ja töökorralduse kohta; 16) annab arvamuse kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise kohta; 17) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks. Seega on kooli hoolekogul kindlad ülesanded, mille hulka ei kuulu kooli esindamine. Kooli esindaja saaks kooli laiendamise ja koolihoonele sobiva juurdepääsutee tagamise küsimustes olla Harku vald (vallavalitsus), kui kooli pidaja. Hoolekogu ülesanded seisnevad valdavalt vallavalitsusele või kooli direktorile arvamuse andmises ning väljenduvad halduseväliselt üldjuhul läbi vallavalitsuse või kooli direktori toimingute ja otsuste. Hoolekogu ei oma iseseisvat pädevust koolile juurdepääsu küsimuses riigiasutuste poole pöördumiseks. Küll võib hoolekogu teha vallavalitsusele ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks. Seetõttu saaks Muraste kooli hoolekogu esimehe pöördumist käsitleda lapsevanema või hoolekogusse kuuluvate lapsevanemate esindaja pöördumisena. Viimast eeldusel, et esineb hoolekogu otsus, mis sellist pöördumist ette näeb. Siinkohal on asjakohane selgitada olukorra tausta. Harku Vallavolikogu 28. veebruari 2019 otsusega nr 22 anti vallavalitsusele ülesandeks avada Muraste - Suurupi kandis III kooliaste ehk 7-9 klass. Piirkonnas tegutsev Muraste kool on alates avamisest kuni seniajani olnud 6-klassiline. Kui 2019/2020 õppeaastal tuli avada 7. klass, siis järgmisel õppeaastal lisandub 8. klass ning ülejärgmisel õppeaastal 9. klass. Nimetatud otsusega kohustati ühtlasi vallavalitsust kavandama III kooliastme avamine ja pidamine: a) Tabasalu Ühisgümnaasiumi koolitusloa alusel Muraste koolimajas või Meriküla Spordi- ja Õppekeskuses või mujal koostöös Muraste Kooliga; b) korraldades Muraste Kooli ümber põhikooliks, kus õpe toimub I, II ja III kooliastmel. Käesoleval hetkel toimub lapsevanemate ja vallavalitsuse vahel vallavolikogu otsuse täitmise viisi ja koha suhtes aktiivne mõttevahetus. Mitmed lapsevanemad, kelle lapsed õpivad Muraste koolis, soovivad, et vallavalitsus laiendaks otsuse täitmiseks olemasolevat Muraste kooli hoonet või rendiks kohapeal kasutamiseks moodulhooneid. 2019/2020 õppeaastal avati 7. klass Tabasalu Ühisgümnaasiumi koolitusloa alusel ajutiselt Muraste koolis. Järgneval aastal Muraste koolis selleks ruumi ei ole. Lähtuvalt ka majanduslikest kaalutlustest on vallavalitsus asunud selgitama, kas on võimalik III kooliastet avada ja pidada Meriküla Spordi- ja Õppekeskuses, kus asuvad heas korras õppe- ja toitlustusruumid. Nimetatud ruumides tegutses kuni 2016. aasta lõpuni Sisekaitseakadeemia (varem Muraste Piirivalvekool). 2011. a koostatud KSH aruande kohaselt õppis Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledži Muraste Koolis u 150 õpilast, millele lisandus u 70 töötajat. 9.03.2020. a Sisekaitseakadeemiast saadud värskematel andmetel õppis Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledži Muraste koolis: - 2016. a kevadel 118 õpilast ja sügisel 199 õpilast; - 2015. a kevadel 132 õpilast ja sügisel 106 õpilast; - 2014. a kevadel 131 õpilast ja sügisel 175 õpilast. Lisaks toimusid kooli ruumides erinevad täiendkoolitused. Kuna riigi plaanid muutusid, lõpetas Sisekaitseakadeemia nendes ruumides tegevuse. Harku vald sai 2018. a keskpaigas Meriküla Spordi- ja Õppekeskuse aluse kinnisasja aadressiga Tilgu tee 53 omanikuks, mistõttu osutus võimalikuks arvestada ka nimetatud kinnisasjaga Suurupi-Muraste kandis III kooliastme pidamisel. 2020/2021 õppeaastal toimuks Meriküla Spordi- ja Õppekeskuses õppetöö u 100-le III kooliastme lapsele. Järgnevatel aastatel lisanduks maksimaalselt 120 last. Sellega ei ületaks Meriküla Spordi- ja Õppekeskuses õppivate laste koguarv 220-t. III kooliastme õpilastele õppetööks ruumide otsimisel tuleb arvestada, et kava kohaselt valmib 2021. a augustiks Tabasalu alevikus uus algklasside õppehoone (ehitab Harku vald) ja riigigümnaasiumi hoone (ehitab riik). Seetõttu vabaneb 2021. a olemasolevas, Tabasalu alevikus asuvas põhikooli- ja gümnaasiumihoones hulgaliselt täiendavaid kohti põhikooli tarbeks. See asjaolu võib vähendada III kooliastme õpilaste arvu, kes soovivad õppida Suurupi-Muraste kandis, sh näiteks Meriküla Spordi- ja Õppekeskuses. Ehitisregistrist nähtuvalt paiknevad Tilgu tee 53 kinnisasjal mh: - õppetreening baas-spordihoone, rajamise aastaga 2007, ehitisealuse pinnaga 1977 m2 ja suletud netopinnaga 2 194,1 m2; - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži õppehoone, rajamise aastaga 2002, ehitisealuse pinnaga 1804 m2 ja suletud netopinnaga 2984,7 m2. III kooliastme Meriküla Spordi- ja Õppekeskusesse laienemine ei too kaasa uute hoonete ehitamist ega seniste laiendamist. Tilgu tee 53 kinnisasjal paiknevad juba praegu mahukad koolihooned, mis olid kuni 2016. a lõpuni sihtotstarbelises kasutuses. Õppetegevuseks ei asutataks ka formaalselt uut kooli, vaid sinna laieneks olemasolev kool. Koolihoones õppijate arv ei ületaks õpilaste arvu suurusjärku (u 200) 2016. a Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledži Muraste Koolis. Siiajuurde võib lisada, et 2002. a kehtestatud detailplaneering nägi ette olemasoleva Muraste Piirivalvekooli õppekompleksi laiendamiseks uue õppehoone rajamise 150-le õpilasele. Seega ei ole Tilgu tee 53 kinnisasjal viibivate õpilaste ja õpetajate Tilgu teel liikumine piirkonnas uus asjaolu. Vallavalitsus kavandab õpilaste Meriküla Spordi- ja Õppekeskusesse liikumise hõlbustamiseks ja liikluskoormuse vähendamiseks koostöös MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskusega bussiliini käiku andmist. Õpilasi teenindavad tasuta bussid liiguksid Meriküla Spordi- ja Õppekeskuse ja Muraste kooli vahel2 eelkõige hommikul ja pärastlõunal. Arvestades Tilgu tee kitsust, oleks tegemist kitsamate bussidega, nt väikebussidega või nn SOR tüüpi bussidega. Tilgu tee koormust Meriküla Spordi- ja Õppekeskusesse õpilaste transpordil vähendab vähemalt alates 2021/2022 õppeaastast kui mitte varem: - Tilgu tee 53 kinnisasja lõunast ümbritseval klindil paikneva metallist keerdtrepi rekonstrueerimine ja sellega kaasnevalt lifti rajamine; - Tilgu tee äärde ja klindipealsele alale kergliiklustee rajamine, mis võimaldab klindipealsel alal elavatel õpilastel jalgsi, jalgrattaga või tõukerattaga kooli liikuda. Vallavalitsus tõdeb, et mitmed lapsevanemad, soovides saavutada Muraste kooli kohapeal laiendamist, esitavad Meriküla Spordi- ja Õppekeskust õppetöö kohana halvemana näidates kõikvõimalikke põhjendusi3, mis tooksid lõppeesmärgina kaasa Meriküla Spordi- ja Õppekeskuse õppetegevuseks kasutamise sobimatuse. 2 Bussiliini(de) vajalik ulatus täpsustub edaspidi. 3 Nt rõhutatakse Muraste kooli 6. b klassi lapsevanemate 19.02.2020. a pöördumises, et Muraste looduskaitsealal kehtivate reeglitega ei ole kooskõlas teede rajamine Muraste looduskaitsealale (nt lift ja Tilgu tee äärne kergliiklustee). Kuna lapsevanemate ja laste subjektiivseid õigusi tee ja lifti rajamine ei riiva (kui need on ohutud), Tunnustades lapsevanemaid enda ja laste huvide eest seismisel, tuleb siiski märkida, et Muraste kooli Meriküla Spordi- ja Õppekeskusesse laienemist vastustava totaalse tegevuse tulemuseks võib olla ka negatiivne mõju kohaliku elu arengule. c.5. Tilgu teele möödasõidulaiendite rajamise puutumus eksperthinnanguga MA otsuses teavitatakse ühtlasi vallavalitsust, et: - Maanteeameti tellimisel koostatakse 11414 Tilgu tee km 0,0-3,778 püsivuse eksperthinnangut, mis valmib eeldatavalt juunis; - eksperthinnangus tehtavate järelduste ning kavandatavate meetmetega tuleb liikluslahenduse kavandamisel arvestada. Seega ei ole eksperthinnangu koostamise näol tegemist olnud MA otsuse tegemisel arvestatud asjaoluga. Vallavalitsus võtab tee püsivuse kohta eksperthinnangu koostamise teadmiseks. Vallavalitsus võtab samuti teadmiseks, et Maanteeamet riigitee valdajana arvestab tulevikus liikluslahenduse kavandamisel eksperthinnangus tehtavate järelduste ning kavandatavate meetmetega. Kuivõrd saaks eksperthinnangus kajastatu olla aluseks vallavalitsuse edasisele tegevusele, sõltub vallavalitsuse poolt kavandatavast konkreetsest tegevusest ning Maanteeameti poolt mingiks tegevuseks väljastatavates tingimustes eksperthinnangu järgimise ette nägemisest. Eksperthinnangus esitatavate ettepanekute teostatavust võib mõjutada nii rahaliste vahendite olemasolu kui ka nt looduskaitselised kitsendused. Vallavalitsus rõhutab samas, et eksperthinnang on suunatud tee püsivuse kohta täiendava teabe saamisele. Eksperthinnangu koostamise peamist põhjust on avatud Maanteeameti 16.01.2020 meilivastuses Muraste kooli hoolekogu esimehele. Selle kohaselt on Maanteeameti senine mure olnud seotud pigem tee püsivusega, kuna kõige kitsamas kohas astangu ääres on olnud vajumisi ning seetõttu on Maanteeamet tellinud analüüsi, millised oleksid sobivad tehnilised lahendused tee ümberehituseks ja selle stabiilsuse tagamiseks. Tee põhjalik ümberehitus on tulevikku suunatud kulukas protsess ning ei ole seostatav liiklusohutuse kiireks parendamiseks kuni viie möödasõidulaiendi, mõõtmetega 2m x 20(25)m, rajamisega. Möödasõidulaiendeid ei rajataks astangu ääres kohta, kus on olnud vajumisi. c.6. Tilgu teele möödasõidulaiendite rajamise puutumus Tilgu tee omandi vallale üleandmisega MA otsuses teavitatakse ühtlasi vallavalitsust, et riigitee tunnustele mittevastav 11414 Tilgu tee km 0,0-3,8 on kantud kohaliku omavalitsuse üksustele üle antavate kõrvalmaanteede nimekirja. Vallavalitsus tänab teabe edastamise eest. Tilgu tee omandi Harku vallale üleandmiseks laekus vallavalitsusele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 3.01.2020 kiri nr 12-7/2020/462 (edaspidi ka MKM kiri). Kirjale oli lisatud analüüs ja üleantavate teede nimekiri. MKM kirjas on põhjendatud mh Tilgu tee omandi vallale üleandmist järgnevalt: „Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019–2023 näeb punktis 5.9 ette ülesande „Anname kohalikele omavalitsustele täiendavaid ülesandeid, mida nad efektiivsemalt täita suudavad, ja ning, et lastevanemate ülesanne ei ole kaitsta avalikku huvi, siis tekib arusaam, et esile soovitakse tuua kõikvõimalikke asjaolusid, mis võiksid Meriküla Õppe- ja Spordikeskuse koolina kasutamist, nt sinna juurdepääsu, takistada. kasvatame vastavalt ka tulubaasi“. Selle raames tuleb majandus- ja taristuministril esitada Vabariigi Valitsusele märtsis käesoleval aastal analüüs ja ettepanekud riigitee tunnustele mittevastavate riigiteede üleandmiseks kohaliku omavalitsuse üksustele.“ MKM kirjas on ühtlasi palutud igalt kohaliku omavalitsuse üksuselt teavet, kas kohaliku omavalitsuse üksus oleks eelduslikult nõus riigi kõrvalmaanteede üleandmisega analüüsis esitatud mahus ja teehoiuvahendite kalkulatsiooni alusel täielikult, osaliselt või ei nõustu üldse. Kirjas on palutud võimalusel selgitada oma vastust ning mittenõustumise puhul esitada vajalikud tingimused, et üleandmise protsess osutuks võimalikuks. Vallavalitsus vastas MKM kirjale enda 25.02.2020 kirjaga. Kiri on leitav Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi dokumendiregistrist. Vallavalitsus leidis selles kokkuvõttes, et on valmis alustama läbirääkimisi ettepandud kõrvalmaanteede (5) üleandmiseks Harku valla omandisse. Vallavalitsuse hinnangul ei soodusta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga riigiteede omandi vallale üleandmiseks läbirääkimiste alustamist ja pidamist asjaolu, et Maanteeamet Tilgu tee valdajana jätab enda kohustuste tulevikus paremini täitmise vajadusele viidates valla initsiatiivi Tilgu tee liiklusohutuse kiireks parendamiseks arvestamata. Harku vald oleks sealjuures kavandatavate möödasõidulaiendite rajamise rahastaja. c.7. Tilgu teel mootorsõidukiga liikumise ohutus ja selle kontrollimine MKM kirjale lisatud analüüsi tabelis 6 on kajastatud Eesti Linnade ja Valdade Liidu esitatud seisukohad koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tagasisidega. ELVL on märkinud, et „pole kindlust, et üleantavad teed vastavad aastaringselt kehtivatele tee seisundinõuetele.“ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on sellele vastuseks märkinud, et „Maanteeamet teostab pidevat seiret riigiteede seisundinõuete täitmise üle ning kinnitab, et üleantavad teed on hooldatud ning vastavad kehtestatud seisundinõuetele.“ Ehitusseadustiku § 97 lg 2 kohaselt kehtestab tee seisundinõuded valdkonna eest vastutav minister määrusega. Majandus- ja taristuministri 14. juuli 2015 määrusega nr 92 „Tee seisundinõuded“ on kehtestatud nii tee üldised seisundinõuded (§ 6 lg 1), nagu näiteks kohustus eemaldada teel hukkunud loomad ja liiklust ohustavad esemed, kui ka konkreetsemad seisundinõuded tulenevalt tee kattest ja aastaajast. Määruse lisadega on kehtestatud kattega tee seisunditasemed ja seisundinõuded nii suvel kui talvel. Tilgu tee nõutav seisunditase sõltub liiklussagedusest. 2019. a loenduse andmetel on aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (AKÖL) Tilgu teel 543 autot ööpäevas. 2018. a loenduse andmetel on AKÖL 503 autot ööpäevas. 2017. a loenduse andmetel on AKÖL 497 autot ööpäevas. 2016. a loenduse andmetel on AKÖL 516 autot ööpäevas. 2015. a loenduse andmetel on AKÖL 554 autot ööpäevas. 2014. a loenduse andmetel on AKÖL 545 autot ööpäevas. 2013. a loenduse andmetel on AKÖL 532 autot ööpäevas. 2012. a loenduse andmetel on AKÖL 513 autot ööpäevas Määruse lisa 1 kohaselt on liiklussageduse 201-1000 autot ööpäevas korral kõrvalmaantee nõutav seisunditase 1. Määruse lisa 6 kohaselt on liiklussageduse 251-1000 autot ööpäevas korral kõrvalmaantee nõutav talvine seisunditase 2. Määruse lisa 3 kohaselt hõlmavad kattega tee seisundinõuded sõidutee katte auklikkust, pragulisust, ebatasasust, sõidutee külgnähtavust, rohu kõrgust teel, jms. Määruse lisa 8 kohaselt hõlmavad kattega tee talvised seisundinõuded tee nõutavat seisundit, minimaalset haardetegurit, lumekihi kriitilist paksust, jms. Seega võib Tilgu tee vastata küll seisundinõuetele, olla aga samas mootorsõidukiga ja kergliiklejatele liikumiseks liiga kitsas, nagu võib järeldada MA otsusest ja eelpool tsiteeritud, 2011. a koostatud KSH aruandest. Võib küsida, kas ja mil määral on Maanteeamet kontrollinud Tilgu tee seisukorda?4 EhS § 11 lg 1 kohaselt peab ehitis vastama kogu oma kasutusea vältel selle kasutamise nõuetele ja olema olemasolu vältel ohutu. EhS § 11 lg 2 p 4 kohaselt hõlmavad ehitisele esitatavad nõuded asjakohasel juhul kasutamise ohutust ja juurdepääsu. EhS § 97 lg 1 kohaselt tuleb teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Seega peab õigusaktides sätestatu kohaselt olema võimalik liigelda Tilgu teel ohutult mitte ainult seisundinõuete täidetust arvestades, aga ka nt tee laiust arvestades. Tee ohutuse kontrollimise tingimused ja nõuded tee ohutuse kontrollimisele on kehtestatud EhS § 102 lg 2 p 4 alusel Majandus- ja taristuministri 8. veebruari 2017 määrusega nr 8 „Tee ohutuse kontrollimise tingimused ja nõuded tee ohutuse kontrollimisele“. Nimetatud määruse § 1: - lg 1 kohaselt on tee ohutuse kontrollimise eesmärk tuvastada ja liiklusohutuse parandamiseks kõrvaldada teedevõrgu ülevaatusel tuvastatud puudused esimesel mõistlikul võimalusel; - lg 2 kohaselt keskendutakse tee ohutuse kontrollimisel puudustele, mida on võimalik kõrvaldada korrashoiuga; - lg 3 kohaselt jaguneb tee ohutuse kontrollimine teedevõrgu ülevaatuseks ja tee ehitamise aegseks ülevaatuseks; - lg 4 kohaselt on tee ohutuse kontrollimine kohustuslik Eestis asuvatel üleeuroopalisse teedevõrku kuuluvatel teedel; - lg 5 kohaselt korraldab tee ohutuse kontrollimist riigiteel Maanteeamet ja kohalikul teel valla- või linnavalitsus. Määruse § 2: - lg 1 kohaselt viiakse teedevõrgu ülevaatus läbi vähemalt kord aastas; - lg 2 kohaselt kontrollitakse teedevõrgu ülevaatusel tee vastavust ehitusseadustiku § 97 lõike 2 alusel kehtestatud nõuetele; - lg 3 kohaselt kontrollitakse lisaks määruse § 2 lõikes 2 sätestatule teedevõrgu ülevaatusel ohutu liiklemise tingimusi järgmiste asjaolude osas, nt teele kehtestatud seisundinõuete piisavus või muu täiendav asjaolu, mida nõuab pädev asutus; - lg 4 kohaselt koostatakse teedevõrgu ülevaatuse tulemusena aruanne, mis mh sisaldab tuvastatud puuduste kirjeldust. Seega on võimalik, et kuna Tilgu tee kui kõrvalmaantee ülevaatus ei ole nimetatud määruse kohaselt kohustuslik, ei ole Maanteeamet seal ohutust kontrollinud. 4 Vallavalitsus on 10.03.2020. a esitanud Maanteeametile teabenõude alates 2012. a Tilgu tee ülevaatust kajastavate aruannete saamiseks. Maanteeamet ei ole vallavalitsuse teabenõudele veel vastanud. Ja kui ka on kontrollinud, ollakse keskendunud puudustele, mida on võimalik kõrvaldada korrashoiuga. Selline käitumine oleks vastuolus ehitusseadustiku põhimõttega tagada ehitise kasutamise ohutus ja EhS § 97 lõikest 1 tuleneva nõudega tagada tingimused ohutuks liiklemiseks. Riigil tuleks luua vajadusel regulatsioon, mis näeks ette kõigil riigiteedel ohutuse kontrollimist, sõltumata riigitee tähtsusest. Ohutuse kontrollimine ei peaks piirduma ainult seisundinõuetele vastavuse kontrollimisega, vaid hõlmama ka ohutuse kontrollimist laiemalt EhS § 11 ja § 97 lg 1 tähenduses. Siiski on soovi korral Maanteeametil võimalik kontrollida Tilgu tee ohutust laiemas mõttes ka Majandus- ja taristuministri 8. veebruari 2017 määruse nr 8 „Tee ohutuse kontrollimise tingimused ja nõuded tee ohutuse kontrollimisele“ alusel. Nimetatud määruse eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et: - tee ohutuse kontrollimise näol on tegemist „Prevention is better than cure” põhimõttel üles ehitatud ennetava meetmega; - keskendumine määruses kergemalt kõrvaldatavatele puudustele ei tähenda see, et suuremahulised tööd oleksid keelatud; - direktiivi 2008/96/EÜ printsiipidest ning direktiivi nõuete täitmiseks kehtestatud ministri määruste nõuetest lähtuvalt kavandatakse suuremahulised rekonstrueerimistööd teise meetme raames – tee ohutuse määramisel; - lisaks seisundinõuetele vastavuse kontrollile, kontrollitakse tingimuste olemasolu ohutuks liiklemiseks; tegemist on teatud määral abstraktse nõudega, mida muuseas sätestab ka ehitusseadustik; - loetelus kasutatud sõna „nõuded“ ei hõlma üksnes õigusaktides sätestatud nõudeid – kontrollida tuleks vastavust ka tee omaniku kehtestatud nõuetele, standarditele ja heale tavale, kui see võimaldab tõsta liiklusohutust; lõikes toodud loetelu korral on tegemist minimaalse mahuga, s.t pädeva asutuse soovil võib ülevaatusel kontrollida ka muid teemasid. Tilgu tee laiuse mootorsõidukite liikumiseks sobivuse selgitamisel on võimalik lähtuda Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015 määrusest nr 106 „Tee projekteerimise normid“. Määruse lisas oleva tabeli 1.1 kohaselt vastab Tilgu tee AKÖL, mis on üle 500 olnud juba vähemalt alates 2012. aastast, IV klassi5 maanteele. Sellise maantee katte laius peaks olema vähemalt 8 meetrit. Tõenäoliselt võib 40 km/h või 30 km/h piirkiiruse korral olla Tilgu tee katte laius ohutuks liiklemiseks ka väiksem nagu on näiteks ette nähtud VI klassi maantee korral – 6 meetrit. Tilgu teel ohutuks liiklemiseks vajalik tee laiendamine ei välista, et liiklusohutuse kiiremaks parendamiseks ei võiks lähiajal rajada möödasõidulaiendeid. c.8. Lõppsõna Olukorras, kus Maanteeamet ei ole teinud piisaval määral toiminguid Tilgu teel liiklemise ohutuse tagamiseks, võis MA otsuse tegemisel tunduda otstarbekas siduda tee parendamise vajalikkus valla poolt Meriküla Spordi- ja Õppekeskuse hoonete kasutamisega. Nagu eelpool kirjeldatud, on sel juhul tegemist otsitud põhjusega. Vald ei raja ega võta oma tegevuses kasutusele uusi hooneid. Hooned põhinevad juba 2002. a kehtestatud detailplaneeringul ning on rajatud 2002. ja 2007. a. 2020/2021 õppeaastal asub Meriküla Spordi- ja Õppekeskuses õppima maksimaalselt 100 7-9. klassi last. 2016. a kevadel õppis Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledži Muraste koolis 118 õpilast ja 2016. a sügisel 199 õpilast. 5 Maantee klass on liiklussageduse alusel määratav maantee tehnilist taset iseloomustav tunnus. Vallavalitsuse hinnangul ei muuda Tilgu teele kuni viie möödasõidulaiendi rajamine kergliiklejate olukorda võrreldes praegusega ohtlikumaks. Tõenäoliselt ei ole ka praegu mõttekas liikuda mööda Tilgu teed lapsevankriga. Lapsevankriga ei ole mõttekas liikuda ka mööda riigiteeks olevat 11389 Viti metsavahi tee teed, mille laius on u 4 meetrit. Erinevalt sõidukist on jalgsi liikujal võimalik ka teest eemalduda, kui seda võimaldavad looduslikud olud. Sõidukil seda võimalust üldjuhul ei ole. Vajadus erinevatel liiklejatel üksteisest möödumisel üksteisega arvestada esineb praegu ja ka edaspidi. On ilmne, et selleks kasutab sõiduk vajadusel ära kogu liikumist võimaldava ala, on see siis teekatte all või mitte. Maanteeametil on võimalik edaspidi koostöös vallavalitsusega kavandada Tilgu tee kuue või enama meetrini laiendamist ning võimalusel, kui see ei lähe vastuollu looduskaitseliste kitsendustega, Tilgu tee äärde valgustuse rajamist. Pärast seda võib öelda, et kergliiklejate minimaalsed vajadused teel liikumiseks on täidetud. Sinnamaani on vallal võimalik kuni viie möödasõidulaiendi rajamisega liiklusohtlikke olukordi ennetada. Liiklusohutust on võimalik suurendada ka mõnel ohtlikumal lõigul piirkiiruse täiendava vähendamisega (praegu valdavalt 40 km / h). Juhul kui Maanteeamet soovib lähiajal ette näha künniste rajamist, siis on tal võimalik oma soovi kajastada möödasõidulaiendite rajamiseks väljastatavates tingimustes. Väljastatavates tingimustes on võimalik esitada ka seisukohti kavandatavate möödasõidulaiendite asukoha suuruse ja arvu osas ning muude liiklusohutust parendavate abinõude osas (nt fooridega mingi lõigu ajutiselt ühesuunaliseks muutmine). Vallavalitsuse otsustusprotsessist kõrvale jätmine ei ole mõistlik. Näiteks on Maanteeameti 16.01.2020. a vastusmeilis Muraste kooli hoolekogu esimehele mh märgitud, et „võimalikku perspektiivset täiendavat kooliliiklust, sh kergliiklust, ei ole me praegu analüüsinud ning seda peaks tegema pigem kooli rajaja kohaliku omavalitsuse näol.“ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erik Sandla Vallavanem Lisa 1. 2011. a Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ poolt koostatud Muraste külas Sisekaitseakadeemia, Ilmandu ja Rannamõisa külas Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise aruanne. Kirja koostaja: Hannes Raudleht 6003 863 [email protected] Ärakiri: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, [email protected]
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel