TAPA VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Tapa linnas asuva Liblika maaüksuse EELNÕU
ja lähiala detailplaneeringu algatamine
AQUA MARINA AS (registrikood 10120426) on esitanud avalduse (registreeritud Tapa
Vallavalitsuse dokumendiregistris 18.10.2019 nr 7-1/19/14-1 all) detailplaneeringu algatamiseks
Tapa vallas Tapa linnas asuvatel Liblika (katastritunnus 79101:015:0562) maaüksusel ja Liblika
maaüksusega põhjaosas piirnev Vilgutametsa (katastritunnus 79201:001:0127) maaüksuse osal.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata Liblika maaüksusele (katastritunnus
79101:015:0562, sihtotstarve maatulundusmaa 100 %, pindala 21753 m2, kinnistusregistri
registriosa nr 15135550) tankla ja seda teenindavate rajatiste ehitamine. Lisaks näha ette
võimalus teis(t)e kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone(t)e rajamine, mille mahus on lubatud
ka kontori ja büroopinnad. Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus, hoonestusala,
liikluskorraldus, haljastus ja heakorrastus, kujad, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad,
servituutide seadmise vajadus ning seatakse keskkonnatingimused. Vilgutametsa maaüksusest
(katastritunnus 79201:001:0127, maatulundusmaa 100%) moodustada krunt eesmärgiga liita see
Liblika maaüksusega ärimaaks.
Tapa linna generaalplaani (Tapa Linnavolikogu 09.11.1995 otsusega nr 71 kehtestatud
üldplaneeringuna) kohaselt on planeeritav ala pereelamute- ja väärtusliku metsamaa
juhtfunktsiooniga. Planeeringu lahend muudab Tapa linna generaalplaani kohast kinnistute
juhtotstarvet. Tulenevalt eelnevast on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga
planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 mõistes. Planeerimisseaduse § 124 lg 6 kohaselt tuleb
üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel
anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest
ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang on detailplaneeringu algatamise otsuse lisa 2.
Detailplaneeringu algataja ja koostamise korraldaja on Tapa Vallavalitsus ja kehtestaja on Tapa
Vallavolikogu (aadress Pikk 15, Tapa linn, 45106 Tapa vald, Lääne-Virumaa) ning koostaja on
OÜ Hendrikson & Ko (aadress Raekoja plats 8, Tartu linn, 51004 Tartu).
Arvestades eeltoodut ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 93 lg 2, § 124 lg 6, § 128 lõiked 1
ja 5, § 142 lg 1 p 1, lg 2 ja 6 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse § 33 lõike 2 punkti 3 ja Tapa Vallavolikogu 30.05.2018 määruse nr 20 „Ehitus- ja
planeerimisvaldkonnas kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesannete
delegeerimine“
1. Algatada Tapa linnas asuvale Liblika maaüksuse (katastritunnus 79101:015:0562) ja
Liblika maaüksusega põhjaosas piirneva Vilgutametsa maaüksusele (katastritunnus
79201:001:0127) detailplaneering eesmärgiga tankla ja seda teenindavate rajatiste
ehitamiseks.
2. Kinnitada planeeringuala piir vastavalt lisale „Liblika maaüksuse ja lähiala
detailplaneeringuala situatsiooniskeem“ (Lisa 1).
3. Kohustada planeeringust huvitatud isikut (AQUA MARINA AS) planeeringu
elluviimisel välja ehitama avalikuks kasutamiseks ette nähtud teed ja sellega seonduvad
rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ja tehnorajatised (sealhulgas
sademeveekanalisatsioon) ning vastavate kulude kandmiseks, milleks sõlmitakse Tapa
Vallavalitsuse ja planeeringust huvitatud isiku vahel vastavasisuline leping.
4. Planeering koostada arvestades Tapa linna generaalplaani ja koostamisel olevat Tapa
linna üldplaneeringut:
4.1. planeeringu situatsioonskeem esitada mõõtkavas M 1:10000 või M 1:5000;
4.2. planeering koostada kuni kahe aasta vanusel geodeetilisel plaanil mõõdus 1:500 või
1:1000, millele on kantud min 20 m ulatuses väljapool planeeritava maa-ala piire
olemasolevate katastriüksuste piirid, hoonestus, kõrghaljastus, olemasolevad
insenerivõrgud ja juurdepääsuteed;
4.3. planeeringu vormistamisel kasutada Siseministeeriumi poolt väljastatud leppemärke
legendi ning värvilahendust:
https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Planeeringud/dp_lep
pemargid.pdf;
4.4. planeeringu koostamisel lähtuda Riigihalduse ministri 17.10.2019 välja antud
määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“;
4.5. planeeringus kajastada planeeritava ala ning lähiümbruse olemasolevat olukorda ning
lähiümbrusesse planeeritavat olukorda;
4.6. planeeringuga määrata: krundi hoonestusala ja ehitusõigus (maakasutuse sihtotstarve,
hoonete suurim lubatud arv krundil, hoonete suurimad lubatud ehitisealused pinnad,
hoonete korruselisus ja maksimaalne kõrgus maapinnast, paiknemise suund); ehitiste
olulisemad arhitektuurinõuded; nõuetekohased sanitaarkaitse- ja tuletõrjekohad,
tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; krundile pääs ja parkimise
põhimõtted; haljastuse ja heakorra põhimõtted, piirete lahendus; servituutide
vajadused; seadustest ja õigusaktidest tulenevate kitsenduste ulatus planeeritaval
maa-alal;
4.7. planeeringu koosseisus anda ehitiste tehnovõrkudega (elekter, vesi, kanalisatsioon,
side) varustamise lahendus;
4.8. lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht;
4.9. lahendada sademevee ärajuhtimine;
4.10. Pika tn äärsele alale lisada kõrghaljastus, leht- või okaspuude näol;
4.11. Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt ja tankla vahelisele alale luua madalhaljastus;
4.12. esitada planeeringu elluviimise tegevuskava;
4.13. planeeringus esitada vähemalt üks planeeringulahenduse illustratsioon, et tekiks
ruumiline ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest;
4.14. detailplaneeringu lähteseisukohtade kinnitamise hetkeks kogutud informatsiooni
põhjal ei ole vaja detailplaneeringu koostamise käigus teha eraldi täiendavaid
uuringuid. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et
planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid,
analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.
5. Planeeringu koostajal kavandada tehnovõrkude ning tee lahendus koostöös maa-ala
olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude ja tee omanikega või valdajatega.
Kokkuvõte tehtud koostööst esitada seletuskirjas, kirjalik koostöö kinnitus põhijoonisel.
Planeeringu koostamise korraldaja ja koostaja kaasavad planeeringu koostamisse
planeeringuala naabruses asuvate kinnisasjade omanikud ja teised huvitatud isikud, kelle
maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Kokkuvõte tehtud
koostööst esitada seletuskirjas, kirjalik koostöö kinnitus samuti põhijoonisel.
6. Planeering kooskõlastada Keskkonnaametiga, Päästeametiga, Maanteeametiga, Maa-
ametiga, Kaitseministeeriumiga ja Terviseametiga ning kommunikatsioonide valdajatega.
Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille
määrab Tapa Vallavalitsus. Planeeringu koostamisse kaasatakse ka planeeritava ala
naaberkinnisasjade omanikud. Kooskõlastused ning koostöö esitada koondtabelina.
Originaalkooskõlastused võtta ühe eksemplari joonistele. Joonistel peavad olema
lõplikud originaalkooskõlastused, st kooskõlastajad on kooskõlastanud kehtestatava
lahenduse.
7. Planeeringu kausta lisada koopiad kõigist detailplaneeringu menetlemise õigusaktidest.
8. Planeeringu kausta lisada koopiad ajalehtede kuulutustest ning teavitamise kirjadest,
millistes on avalikkust ning puudutatud isikuid informeeritud detailplaneeringu
koostamisest.
9. Esitada planeeritava ala geodeetiliste tööde aruanne digitaalselt (.pdf ja .dwg formaadis)
allkirjastatult töid teostanud geodeedi poolt.
10. Esitada detailplaneeringu eskiislahendus heakskiidu saamiseks Tapa Vallavalitsusele
enne tehnovõrkude ning tee omanike planeeringulahenduse heakskiitmist.
11. Planeering esitada Tapa Vallavalitsusele menetlemiseks digitaalselt.
12. Planeering esitada Tapa Vallavalitsusele pärast seadusjärgse menetluskorra läbimist
digitaalselt.
13. Mitte algatada detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist, kuna eelhinnangu
põhjal eeldatav oluline keskkonnamõju puudub.
14. Tapa Vallavalitsuse haldusosakonnal avaldada planeeringu algatamise teade:
14.1. 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja Tapa valla veebilehel;
14.2. 30 päeva jooksul ajalehes Virumaa Teataja;
15. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
Käesoleva korralduse peale võib esitada Tapa Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses
sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teada saamise päevast või päevast, millal
oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegedel ja korras.
Riho Tell
vallavanem Piret Treial
vallasekretär
Lisa 1- Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuala situatsiooniskeem
PLANEERITAVA ALA SUURUS: ~31000 m2
Lisa 2 – Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2
punkti 3 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise
vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui detailplaneering koostatakse
planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul. Muudatus seisneb maakasutuse
juhtotstarbe muutmises.
Otsustaja on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmiseid materjale:
1. AQUA MARINA AS poolt esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus;
2. Maa-ameti andmebaas (www.maaamet.ee);
3. Ehitisregister (https://www.ehr.ee/app/esileht?1);
4. Keskkonnaregister (http://register.keskkonnainfo.ee);
5. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (https://maakonnaplaneering.ee/laane-viru-
maakonnaplaneering-2030-);
6. Tapa linna generaalplaan, mis on Tapa Linnavolikogu 09.11.1995 otsusega nr 71 kehtestatud
üldplaneeringuna.
1. Kavandatav tegevus
AQUA MARINA AS (registrikood 10120426) (edaspidi ka ettevõte) taotleb detailplaneeringu
algatamist Liblika (79101:015:0562) ja Vilgutametsa (79201:001:0127) maaüksustele Tapa
linnas. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Vilgutametsa maaüksusest krundi
moodustamine ja selle liitmine Liblika maaüksusega ning Olerexi tankla ja seda teenindavate
rajatiste ehitamine. Nimetatud rajatisteks on eskiislahenduse kohaselt kauplusehoone,
autopesula, käsipesula, tankurite varikatus, elektriautode toide, tolmuimeja ja vee kasutus,
gaasimahuti jms. Kütuse mahutite maht on kokku 120 m3 ja LPG mahuti maht 10 m3.
Lisaks soovitakse planeeringuga näha võimalust teiste kaubandus-, toitlustus- ja
teenindushoonete rajamine, mille mahus on ka kontori- ja büroopinnad.
Planeeringuala suurus on ca 2,4 ha. Kavandatav ehitusalune pind on ca 2000 m2 ning suurim
lubatud hoonete arv on kolm.
Planeeringu lahend muudab Tapa linna generaalplaani kohast kinnistute juhtotstarvet.
2. Kavandatava tegevuse asukoht, keskkonnatingimused ja mõjutatav keskkond
Asukoht
Planeeritav ala hõlmab Liblika kinnistut, Vilgutametsa Pärnu-Rakvere-Sõmeru nr 5 maantee
äärde jäävat ala ning Pikk tn L4 kinnistut kuni Laane tänava ja Pika tänava ristmikuni.
Planeeritav ala piirneb põhjasuunast Pärnu-Rakvere-Sõmeru nr 5 maanteega ning lääne- ja
edelasuunas Pikk tänav L4 transpordimaa kinnistuga (79001:001:0306). Ida- ja kagusuunas
piirneb Liblika kinnistu Vilgutametsa kinnistuga.
Maa- ja veekasutus
Planeeritav ala on hoonestamata. Alast läänepoole jääb elamupiirkond, lõunapoole elamumaa ja
maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud, idapoole maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud
ning põhjapoole ärimaa ja maalatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud.
Kehtiva Tapa linna generaalplaani kohaselt on alale määratud pereelamute ja väärtusliku metsa
juhtfunktsioon. Liblika kinnistul metsa ei ole, kuna kinnistul on tehtud lageraie.
Olemasolevate katastriüksuste sihtotstarve on maatulundusmaa 100%.
Hoonestus
Ehitisregistri andmetel ei ole planeeritaval alal olemasolevaid hooneid.
Heited (müra, vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed, nõrgvesi)
Piirkonnas ei ole olulisi heitmetekitajaid.
Planeeringualast ca 300 m kaugusel põhjasuunas asuvad elektritööde valdkonnas tegutsev Särts
OÜ ning vanametalli ja autoromude lammutamisega tegelev Kaiferos OÜ. Ca 360 m kaugusel
loodesuunas asub nn Autobaasi territoorium, kus üksteisega külgnevatel kinnistutel on erinevad
tootmisettevõtted, sh ka Tapa jäätmete kogumispunkt. Ca 220 m kaugusel loodesuunas asub
Olerexi tankla, mis kõnealuse planeeringu elluviimisel viiakse üle planeeritavasse asukohta.
Looduskaitse ja -keskkond
Maa-ameti geoportaali looduskaitse kaardirakenduse kohaselt 1 km raadiuses planeeritavast alast
looduskaitselised objektid puuduvad.
Piirangud
Vilgutametsa kinnistu Pärnu-Rakvere-Sõmeru nr 5 maantee äärde jääv ala on osaliselt avalikult
kasutatava tee kaitsevööndis. Planeeritav ala asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa
nitraaditundlikul alal.
3. Seotus teiste planeerimisdokumentidega
Lääne-Viru maakonnaplaneering näeb ette maakondlikud ruumilise planeerimise põhimõtted.
Siinkohal on toodud olulisemad tingimused, mis on seotud antud planeeringuga.
Ettevõtluse arengualad kavandatakse maakonnaplaneeringu kohaselt maakondliku keskuse
(linna) lähivööndisse ning tugi-toimepiirkondade keskuste ja teiste piirkondlike keskuste juurde.
(p 3.4 lk 39)
Linnade ja teiste suuremate asulate planeerimisel tuleb säilitada nende kompaktsus, tihendada
sisestruktuuri, võtta taaskasutusele juba varasemalt inimese poolt mõjutatud maid. (p 3.6 lk 41)
Ruumilise arengu põhimõtted linnalise asustusega aladel: Lääne-Viru maakonnas, kus rahvaarv
väheneb ja vanemaealiste elanike osakaal kasvab, tuleb ruumilisel planeerimisel eesmärgiks
võtta suuremate linnaliste asulate keskkonna kvaliteedi parandamine ning nende olulisuse
rõhutamine töökohtade ja teenuste pakkujatena (p 3.6 lk 41).
Roheline võrgustik
Võrgustiku eesmärk on kujundada looduslike alade nii ökoloogilisest, loodus- ja
keskkonnakaitselisest kui ka sotsiaalsest aspektist põhjendatuim ruumiline struktuur. Rohelise
võrgustiku planeerimise eesmärk ei ole ulatusliku “rohelise pinna” määratlemine ja selle
majandustegevusest välja jätmine, vaid ennekõike loodus- ja keskkonnahoiust tulenevalt
põhjendatuma ruumistruktuuri tagamine, tuginedes erinevatele arengusuundumustele,
infrastruktuuride ja vajaduste analüüsile.
Rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks määrab planeering tuumalade ja koridoride
üldised kasutustingimused, arvestades muuhulgas alljärgnevat:
- tuumala aitab tagada piirkonna looduslike protsesside toimimise ja jätkumise;
- rohelise võrgustiku eesmärk on hoida alade looduslikku seisundit;
- rohelised koridorid aitavad tagada tuumalade ühendatuse;
- rohelise võrgustiku tuumalal kavandatavad tegevused ei tohi halvendada tuumala toimimist;
- rohelise võrgustiku aladel üldjuhul hoiduda metsamaa sihtotstarbe muutmisest ja metsa
raadamisest (raie, võimaldamaks maa kasutamist muul otstarbel peale metsa majandamise), v.a
maavara kaevandamise lubadega määratud aladel;
- säilitada veekogude ja nende kaldaalade looduslikkus;
- säilitada looduslikud pinnavormid. Teede ehitusel on oluline negatiivsete ja positiivsete
pinnavormide (ürgorgude ja jõeorgude-järsakute servad, voored, oosid, mõhnad jms) säilitamine.
Perspektiivsete põhi- ja tugimaanteede rekonstrueerimisel tuleb kaaluda teede planeerimisel ja
projekteerimisel pinnavorme säilitavaid lahendusi;
- linnade - Rakvere, Tapa, Kunda, Tamsalu - ümbruse rohelise võrgustiku säilitamise ja sidususe
tugevdamine. Linnade rohelise vööndi moodustavad linnalähiümbruse roheline võrgustik ja
väärtuslikud maastikud. Linnade lähiümbruse roheliste vööndite määratlemise eesmärk on
eelkõige tagada linlastele lähipiirkonnas puhke- ja tervistav keskkond ning avalikult kasutatavate
loodusalade hoidmine;
- uute ehitusalade valikul tuleb tagada rohelise võrgustiku toimimine. Asustuse kavandamisel
tuleb hoiduda rohelise võrgustiku koridoride kogu ulatuses läbilõikamisest. Vajadusel tuleb
kavandada uus või täiendav koridor, et tagada võrgustiku sidusus;
- säilitada haruldasi taimekoosluseid ja väärtuslikke elupaiku;
- põllumaade liigendatuse ning loodulikku mitmekesisust soodustavate maastikuelementide
säilitamine. Maastikuökoloogilisest printsiibist lähtuvalt on vaja säilitada looduslikud alad
saarekestena kultuurmaastikes. Suurte põllumassiivide puhul säilitada rohelise võrgustiku
koridorid mikrotasandil (kraavid, puudegrupid jne). (p 4.4 lk 59-60)
3.1. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste
integreerimisel teistesse valdkondadesse
Kehtiv Tapa linna generaalplaan näeb alale ette pereelamute ja väärtusliku metsamaa ala.
Käesolevaks hetkeks on väärtusliku metsamaa juhtotstarbega alal tehtud lageraie.
Generaalplaaniga ei ole planeerimisele seatud täpsemaid tingimusi. Maakonnaplaneering näeb
ette, et eelkõige tuleks tihendada linnalisi asulaid.
Planeeritav alast idasuunas jääb roheala (metsaala). Teistest suundadest külgneb ala
hoonestusega, seega ei teki rohevõrgustiku killustatust. Planeeringualal ei esine taimekooslusi
või elupaiku, mida tuleks säilitada.
Tapa vallal puudub nõuetele vastav üldplaneering. Tapa Linnavolikogu 09.11.1995 otsusega nr
71 on kehtestatud Tapa linna generaalplaan, mis täidab üldplaneeringu ülesandeid seni, kuni
kehtestatakse liitunud valdade kohta uus üldplaneering. Hetkel on eelpool nimetatud uus
üldplaneering koostamisel ning eskiislahenduse kohaselt on Liblika kinnistule määratud ärimaa
sihtotstarve.
4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju
Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
Valdkond Mõju
Pinnas ja vesi Kinnistud asuvad nitraaditundlikul alal. Vähene negatiivne mõju pinnasele
seoses ehitustegevusega. Planeeringu alal ei ole Keskkonnaregistri
kohaselt jääkreostusobjekte, seega nendest tulenev reostus on välistatud.
Müra Pärnu-Paide-Sõmeru nr maantee on suhteliselt suure liikluskoormusega
tee. Pikk tänav L4 kinnistul asuv kohaliku tähtsusega tee on väikese
liikluskoormusega. Planeeringu elluviimisel suureneb liikluskoormus Pikk
tänav L4 Paide mnt poolsel lõigul, kuna eskiislahenduse kohaselt on sinna
planeeritud juurdepääs Liblika kinnistule. Eeldatavasti ei ole
liikluskoormuse kasv nii suur, et hakkab ületama õigusaktidega
kehtestatud piirmäärasid.
Vibratsioon Vähene negatiivne mõju seoses ehitustegevusega. Planeeringu elluviimisel
eeldatavasti vibratsioonist tulenev oluline keskkonnamõju puudub.
Välisõhu kvaliteet Kütuse laadimise ja tankimisega võib kaasneda spetsiifilise lõhna
eraldumine, kuid need tegevused on lühiajalised ning eeldatavasti ei
halvene oluliselt selle tõttu piirkonna õhukvaliteet.
Jäätmed Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku ja käideltakse
vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele. Planeeringu elluviimisel on
jäätmete teke vältimatu. Tekkinud jäätmete sortimisel ja üleandmisel tuleb
lähtuda õgusaktidest ning seega eeldatavalt ei teki olulist negatiivset
keskkonnamõju.
Kultuuripärand Planeeritavast alast ca 1 km raadiuses kultuurimälestised puuduvad.
Looduskaitse Planeeritavast alast ca 1 km raadiuses looduskaitselised objektid
puuduvad.
Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Mõju puudub, kuna planeeringuala mõjualas ei ole Natura 2000 võrgustiku
alasid.
Maastikuilme Maastikuilme muutub. Kuna Paide mnt äärne on hoonestatud nii äri- ja
tootmishoonete kui ka elamutega, siis laiemas plaanis on tegemist
keskkonda sobiva muutusega.
Õnnetuste esinemine Võimalikud olulisemad õnnetused seoses planeeritava arendustegevusega
on tulekahju ja kütuse lekkimine. Mõlema nimetatud ohu minimeerimine
toimub tankla ja hoonete projekteerimise faasis asjakohaste meetemete
rakendamisega. Avariiolukordade tekkimine on ettevõtte poolt välditav ja
ennetatav.
Mõju suurus ja ruumiline ulatus Arvestades seda, et Paide mnt äärsed alad on varasemalt hoonestatud, siis
on ehitus- ja arendustegevusest tuleneva mõju suurus pigem väike.
Mõju võimalikkus, kestus, sagedus Arendustegevusest tulenev ruumiline mõju on kestev ja pöördumatu.
ja pöörduvus, sh kumulatiivne ja Ehitustegevusega seotud mõjud on lühiajalised. Mõju ulatus on lokaalselt
piiriülene mõju suhteliselt suur, kuid kuna Paide mnt äärne ala on selles piikonnas
hoonestatud, siis laiemas plaanis on tegemist keskkonda sobiva
muutusega. Tegevusega ei kaasne koosmõju piirkonna teiste ettevõtete
tegevusega. Tegevusel puudub piiriülene mõju.
6. Meetmed keskkonnamõju vähendamiseks
Ehitustegevuse ajal tekkivates avariiolukordades tuleb reostus esimesel võimalusel likvideerida
ning vajadusel teavitada reostusest Päästeametit ning kohalikku omavalitsust.
Planeeringu koostamisel lahendada planeeritaval alal tekkiva vee ja sademevee puhastamine.
Täiendavad keskkonnatingimused kavandatu elluviimiseks määratakse detailplaneeringu
koostamise käigus.
7. Kokkuvõte
Vastavalt KeHJS § 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise
ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Liblika ja Vilgutametsa kinnistud on hetkel maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud.
Planeeringuala läheduses paiknev Paide mnt äärne piirkond on hoonestatud nii elamu kui ka äri-
ja tootmishoonetega. Ca 150 m kaugusel loodesuunas asub olemasolev tankla, mis planeeringu
elluviimisel hakkab paiknema planeeringus väljapakutud kohas. Vilgutametsa ja Liblika
kinnistute planeerimine äri- ja tootmismaaks ei avalda piirkonnale olulist negatiivset
keskkonnamõju.
Lähtuvalt eelnevast ei ole vaja algatada Tapa linnas Vilgutametsa ja Liblika kinnistute
detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist.
Liblika
79101:015:0561
1
00
0
Maatulundusmaa 100%
10
99
.
81
1 A 9 562 m²
00
.
38 1
00
.
26 00
1
99.
5 A
100.54
1
00
5 5
0. 99.
100.55 10 99
0
1
0
.
91
993
.7
kr
A A
10
10 0 .
99
0.
39 06
10 . 0
1
00 10
23 Tapa-Moe kergliiklustee L1 9
9.5
.
5
10 .
47 0
10
100 0.
0. .28
1
00
1 72 6
.3 45 00
.
5 A 79201:001:0155 993
.8 999
.
9 A
0
kr
7 10
100 8
.48
.1 4 5
1
00 Transpordimaa 100% 2
100. .04
00 .3 . .
42 95
.
99.
5
00.1
1 100.58 sõidukiiruse 9 1
A
0 100.10 9.4
2
100
9
07
6
10 10 999
.3 00.1
0 3 353 m² 1
100
.2 mõõtja 1
00
5 A 99.73 99.51
99.55 9
9.7
7 A
3
10
10 9.6
9 00.1
1 0 9 1
0.
00 .19 2
.5
30 .
5 1 10 .17 0
10
22
00 0.
1
0
00
0. 17 5 0
1
0 5 .
37 24 1
0 0.
10 0. .56 10 16 00
10 0. 1
43 kr 10 16
. .
10
A 0 100
0
1 43
. 100
10 0
100
.0 0
10
0.
00 .24 0. 1
00
0.18 kr 5
.
1 10 1
0 10 02
.4 0.3
1 99
0
08
10 0. .
39 07 0
1 0
1 99
10
0
0.47
0
1
8 07 00
.7
.9 1
0.
00 4 100
.13 100. 10
99
29
.
5 5
1
00.24 0
10.10 kr 100.15
3
.1 8
.3
98 19 0
10 0 99
48
. 10.
0 9 0
1
99 1
00 0
10.1
.
.
38 995
.
100
18 99
0
10.
0
103
.3
100.60 1
00.
44
A 100 0
0
.
99
5
100.13 0
10.
0
104
.1 0.31
0
1
.9
03
.1 87
.2
9
10 0
10 9
1
0 995
.
100.14 0.50 9
100.5
0
101
.3 9
63
46 100
.4 .37 7
.2
1
6 k
5
.
. r 0
0 8
1
0
00
1
0
1 9
00.
1 1
00
00.
.
5
.
4
7
100
05
.4 1003
.
PP-131 100.
55 0
1 0
10
59
1
57
00.
5 kr
A
0
10
15
.
0
0.4
5 2 995
. 86
.3
1 9
50
100.30 0
10. 9
9
0.
100.45
10
3
.4 0
102
.9 0
10 86
.7
00 9
1 100
99.96 100
10 .3
9.5
71
9
9.9
8 9 8.3
9
9
0. 6
100.35 LEPPEMÄRGID:
10
100.
99.66 Vilgutametsa
56
9
0
2
40
9.
100.
9
0.
10
99
10
0.
79201:001:0127
5
9
24
8.
5
03
98.45
5
Hinnateabe tulp
0.
89
100.
.
Maatulundusmaa 100%
10
5
98.72
99
.
99
98.38 Planeeringuala piir
100 155 m²
99.28 98.96
X = 6569950 99.58 9
8.5
98.67 Katastriüksuse piir
100. kr
100.5
100.
100.13 99.87
Y = 61
98.62 Liblika
1
56
72
100 .
100
8
79101:015:0562 Katastriüksuse nimetus, tunnus
10
.
A
71 kr
65
0.
100
Maatulundusmaa 100%
03
100
27
2700
99.11 sihtotstarve ja pindala
.38
100.
98.98
.
21 753 m²
29
100
99 99
99 99.02
99.17
99.
Planeeritud krundipiir
9
9
99.40
10
4
10 .56
84
0.
99.65
10
100.
0.
10
10
05
10
53
10
0
.5 1
99.81 1 Planeeritud krundi number
0.
99.13
5
0.
Tp
57
5
10
5
0.
99.41
99
5
0.
.
10
Pi
99 P-10
10
.9
0.
22
kk
4
15
Planeeritud hoonestusala
10
tn
0.
10
35
0.
99.09
53
99.97
10
10
.5
P-9
9
9
Hoone: kauplus-kohvik,
0.
10
Krundisisene võimalik tee ja parkimise lahendus
0.
35
99.53
0. 39
03
10
tankurite varjualune, autopesula
99
4
4
0.
.9
A
99.43 ning hoonestuse paiknemine (illustratiivne)
6
10 .03
10
5
. 99.42
0.
10
9
0. 45
9
10
0
0
08
10
4
99.68
0.
3
10
99
0.
Olemasolev asfaltkattega (sõidu)tee
.9
52
99
2
99.46
10 0.
.9
10
0. 36
1
P-7
36
Pikk tn 72
10 .04
79101:015:0650
10
Planeeritud tee piirjooned (põhim., täpsustatakse projekteerimisel)
10
0.
0
09
0
10 0.
5
.
Elamumaa 100% 99
10
10 0.3
kr 1
9
0. 32
9.
5
0. 9
10
Rajatis: maapealne 10 m³
38
10 .4
A
10
32
0.
99.82
8 389 m² LPG mahuti ja gaasitankur
0.
00
10 .04
02
100.31
A
5
.
02
9
Sõidusuunad
0.
9
koos varikatusega
10
10
99.61
0
09
0
0.
99.66
4
0
P-9
10
99.54
6
99.
P-9 5
kr
99
99.50
Jalakäijate ol.ol liikumisteed
.9
99.
9
5
A
99.97 99.78 99.85 99.58
10 .2
10
0. 8
10
Rajatis: käsipesula 5 m piir gaasimahutist
0
100.06
29
0
99.73
10 99
10
0. .9
0.
99.56
02 4
10 .3 3
19
0. 1
10 0.3
99.79
10
Põhimaantee kaitsevöönd 30 m
27
0
10
0.
X = 6569900
99
10 .0
30
Pikk tn 74
.7
10
99.66
10
0. 6
7
A
0
0.
Pikk tänav L4
23
.5
Y =
99
99.43
4
79101:015:0610
99
99
Rajatis: veokite tankurisaar
1
.9
99
.5
Kõrvalmaantee (linnas tänav) kaitsevöönd 10 m
7
79001:001:0306 .7
0
Y6=
Elamumaa 100%
10
6
99
t
be Transpordimaa 100%
kr
128
.8
627 m²
A
3
65
99.70
5 926 m²
12
99.73
0850
99.75
99.40 99.85
10
0
K
99.64
Vilgutametsa
10
10
99
0.
10 0.
32
.7
0.
10
79201:001:0127
0. 27
1
15
30
10
99
99.83
0.
99.55 99.68 Maatulundusmaa 100%
99
10
4
.8
31
0.
.81
6
35
Pikk tn 76 99.51 99.88 100 155 m²
99
09
.6
100.
0
79101:015:0640 69
0
Lasketiiru tn 4a .
10
99
5
Elamumaa 100%
99.
99.
24
10
79101:015:0330 0.
99.42
0.
5
10 99.60
622 m² 99.70
05
Elamumaa 100%
P
v
na
i
A
kk
612 m² tä 100.20
4
ru
.9
i 99.66
i
tn
99
et
10 0.2
10 .2 7
sk
0.
10
10 0.2
0. 3
04 La
22
1
16
0
.
00
10
0 Liblika
10
1
99.50
10
0.
79101:015:0562
94
33
.
99
99.94 Maatulundusmaa 100% 99.90
99
10
99
0
.7
.6
75
kr
21 753 m² 99.55
7
2
Lasketiiru tänav .
99
10
A
0.
99.58 99.37
0
79001:001:0351
10
18
99
5
.
99
99
.6
Lasketiiru tn 4
.7
Transpordimaa 100%
8
99.46
4
kr
99.51
79101:015:0270 99.55
99
Lasketiiru tn 4b 3 472 m²
.5
.5
99
Elamumaa 100%
10 0. 17
79101:015:0350 99.41
10 0.
0. 15
07
10
794 m² 4
99.
Elamumaa 100%
Pikk tn 78
99
10
5
99
99
0.
.6
607 m²
.6
24
.3
1
99.44
79101:015:0090
1
99.63
7
10
10
Elamumaa 100% 99.98
0
99
0.
15
.5
99.91
.5
595 m²
0
99
99.52 99.50 99.57
0
.5
10
9
9
10
0.
20
99.41
99.53
99
10 00. 19
.7
1 0.
0. 15
5
99
05
10
.5
10
10
99.42
0.
0.
Lasketiiru tn 6 9 99.42 99.83
31
A P-7
.6
19
99
99
79101:015:0380
99
.3
0
.7
.7
99.35 P-6
7
10
99
0
100
0
Elamumaa 100%
99.42
772 m² 99.62
.5
99
99.
5 100.19
Pikk tn 80
0
10
99.35 99.50
79101:015:0390
99
Lasketiiru tn 3
10 0.1 5
.6
Elamumaa 100%
10 0.
0. 4
P-5
6
05
99
10
99
79101:015:0060
.6
903 m² P-7
.4
99.37
3
10
100.03
7
99.43
1
10
0.
Elamumaa 100% 99.96
0.
25
Lasketiiru tn 8
16
100.11
889 m²
79101:015:0180
Elamumaa 100% 10 P-3
0
99 99.77
10
597 m²
10
P-6
99
.3
kr
0
99.40
0.
.5
3
99
.7
16
kr
8
A
0
99
99.52
100
10
.6
99
61
7
.
.5
99 100.00
Lasketiiru tn 5
P-7 P-11
79101:015:0120
10
0.
99
99.34
10
06
99.89
.5
Elamumaa 100% 99.28
0.
10
3
Pikk tn 82 99.88
19
0.
10
594 m²
10100
20
99.92
0.
79101:015:0410
0.
99
28
15
.5
99.74
6
Elamumaa 100%
.5
99.74
99
887 m²
99
.5
99.39
5
99.47
10
99
0.
4
.5
15
0
8 A 99.68
10
Laane tn 4a .7
Laane tn 4c 99
X = 6569800
99
76
10
79101:015:0310 79101:015:0300 .
0.
100.17
.6
99
10
5
04
0.
99.44
10
Elamumaa 100%
18
Y = 612900
99.38
ki
Elamumaa 100%
99
0.
10
vi
99.33
.4
22
0.
708 m²
pa
8
26
1 163 m²
rk
10
et
10
0.
0
15
t
99.34
kr
.5
Lasketiiru tn 7 99
Pikk tn 84
99
99
.5
79101:015:0110
.5
9
10
79101:015:0280
6
0. 18
10
Elamumaa 100%
01
0
10
Elamumaa 100%
.
0
99.45
0
10
908 m²
.2
10
99
0.
814 m²
2
10
99.40
31
99.63
.6
0.
2
18
995
.
99
kr
.6
2
Laane tn 4
A
99
79101:015:0260
.53
96
.1
9
10
0 100.22100.27
10
Elamumaa 100% Märkused:
0.
10 .2
05
10
0. 5
Lasketiiru tn 9 00
730 m² 0.
24
0
0
1
ä
etnav 1. Planeeringualaks onLiblika maaüksus ja Liblika maaüksusega loodeosas piirnev Vilgutametsa maaüksuse osa. Planeeringu-
79101:015:0100 Laane tn 6 0
10.08 Laan
10
A 00
10
0.
1
Elamumaa 100% alasse on haaratud ka kõrvalmaantee nr 17148 Tapa - Koigi (Pikk tn) planeeritava maaüksuse piires. Planeeringuala pindala on
34
0.
79101:015:0600
27
Laane tn 8 00
.1
Laane tänav 0
1
703 m² Elamumaa 100% ca 3,0 ha.
10
79101:015:0680
0.
79001:001:0321 Pikk tn 79a
28
666 m²
10
Elamumaa 100% 2. Planeeringuala aluskaardina on kasutatud Telg MK OÜ (litsentsid nr 30 MA-k, 708 MA) poolt septembris 2019 mõõdistatud
0.
Transpordimaa 100% 79101:015:0690
35
99
10
938 m²
.8
Tootmismaa 100%
0.
3 073 m² topo-geodeetilist alusplaani M 1:500 (töö nr 29T680). Mõõtkava on 1 : 500, koordinaadid on L-EST 97 ja kõrgused EH2000
8
25
100.22
32 m²
süsteemis.
Laane tn 10
99
Töö koostamisest huvitatud isik Asukoht
.9
79101:015:0480 OÜ Hendrikson & Ko
3
õu Projektijuht
Aqua Marina OÜ Tapa linn
Elamumaa 100% Raekoja plats 8
Jaana Veskimeister
629 m² Tartu 51004
Töö nimetus
Pikk tn 86 Koostaja
79101:015:0230 Jaana Veskimeister Liblika maaüksuse ja lähiala
Elamumaa 100% tel 740 9800 DETAILPLANEERING
1 237 m²
[email protected] Kuupäev
17.10.2019 Joonis
Pikk tn 81
79101:015:0240 Eskiislahendus
Elamumaa 100%
2 002 m²
Töö nr 19003451 Mõõt 1:500 Joonise nr 1
Tapa Vallavalitsus Teie 14.02.2020 nr 7-1/20/15-1
[email protected]
Pikk 15 Meie 16.03.2020 nr 15-2/20/8836-3
Tapa vald, 45106, Tapa, Lääne-Viru
maakond
Tapa linnas asuva Liblika maaüksuse ja lähiala
detailplaneeringu koostamisest
Olete taotlenud Maanteeametilt seisukohti Tapa vallas Tapa linnas Liblika maaüksuse
(katastritunnus 79101:015:0562) ja Liblika maaüksusega põhjaosas piirneva Vilgumetsa
maaüksuse (katastritunnus 79201:001:0127) osale detailplaneeringu (edaspidi planeering)
koostamiseks.
Planeeringu koostamise eesmärk on Liblika maaüksuse maakasutuse sihtotstarbe muutmine,
sellele ehitustingimuste määramine kaubandus-, toitlustus-, teenindushoone(te) rajamiseks, mille
mahus on ka kontori ja büroopinnad ning tankla ja seda teenindavate rajatiste ehitamiseks. Aqua
Marina AS esitatud planeeringu algatamise taotluse juures on toodud eskiislahendus, kus on
näidatud võimalik hoonestusala paiknemine, kinnistu sisesed liikluskorralduslikud põhimõtted ja
juurdepääsud planeeritavale alale. Juurdepääs planeeringualale on kavandatud nii riigiteelt 5
Pärnu-Rakvere-Sõmeru (edaspidi riigitee 5) km 145,10 kui ka Tapa linnale kuuluvalt Pikk tänav
L4. Ristumine riigiteega on kavandatud läbi riigile kuuluva Vilgumetsa maaüksuse.
Riigitee 5 on põhimaantee, mille aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus teeregistri 2019 a.
andmetel nimetatud lõigus on 3405 autot/ööpäevas. Majandus- ja taristuministri 05.08.2015
määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maantee projekteerimisnormid“ (edaspidi
Normid) järgi kavandatav mahasõit riigiteelt planeeringualale on vastuolus projekteerimisnormide
mitme olulise punktiga, nagu näiteks p 5.2.1. jaotisega 2. Tuginedes normidele ei ole võimalik
planeeringuala lõikes kavandada riigiteele 5 täiendavat ristumist.
Maa-amet on 05.03.2020 nr 6-3/20/2489-2 kirjaga planeeringu algatamise ja edasise koostamise
kohta esitanud seisukoha, kus ei nõustuta Liblika maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu
algatamisega piirides, mis hõlmab Vilgumetsa kinnisasja osa. Planeeringu algatamise otsuse
eelnõud palutakse korrigeerida selliselt, et planeeringuala ei hõlmaks Vilgumetsa maaüksust.
Kuna riigiteega 5 seotud piirangud hõlmavad Vilgumetsa maaüksust ning need ei laiene Liblika
maaüksusele, siis peale planeeringuala piiride korrigeerimist ja vastavusse viimist Maa-ameti
esitatud nõuetega, ei pea me vajalikuks planeeringu koostamisele seisukohtade väljastamist
põhjusel, et planeeringuala paikneb edaspidi väljaspool teekaitsevööndit ning juurdepääs alale
hakkab toimuma linnale kuuluvalt Pikalt tänavalt. Küll aga peame vajalikuks liiklusanalüüsi
koostamist riigitee 5 ja Pika tänava ristmiku kohta. Liiklusanalüüsi alusel saame hinnata
kavandatava liikluse mõju riigiteele. Vajadusel tuleb planeeringus ette näha riigitee
rekonstrueerimine mahus, mis tagab liiklusohutuse suureneva pöördeliikluse tingimustes.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad:
Lisa 1. Tapa Vallavalitsuse korraldus
Lisa 2. Eskiislahendus planeeringu algatamise juurde
Herkki Rõõm
5219446
[email protected]
2 (2)