Kaitsevägi
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
03.01.2018 nr 12-1/18/5648
Arvamuse küsimine Männiku VIII liivakarjääri kaevandamisloa taotluse ja tehtava otsuse
kohta
AS Silikaat esitas Keskkonnaametile Männiku VIII maavara kaevandamise loa taotluse, mille
kohaselt taotletakse kaevandamise luba Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas riigile
kuuluval katastriüksusel Viimise metskond 9 (katastritunnus 71801:001:0123). Taotletava
kaevandusloa mäeeraldise pindala on 15,53 ha.
Palun Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel ja Kaitseväel hinnata kavandatava tegevuse
võimalikku mõju riigikaitseliste ehitiste töövõimele ning esitada Kaitseministeeriumile arvamus
taotluse ja tehtava otsuse kohta hiljemalt 16.01.2018.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kusti Salm
Kaitseinvesteeringute osakonna juhataja
Lisa: 825 (Saku VV arvamus), arvamuse küsimine Männiku VIII liivakarjääri
kaevandamisloa taotluse ja tehtava otsuse kohta, KHM eelhinnang Männiku VIII
liivakarjäär EELNÕU, korraldus Männiku VIII liivakarjäär EELNÕU, luba
Männiku VIII liivakarjäär EELNÕU, Männiku VIII taotlusmaterjalid
Sten-Patrick Kreek 7170028
[email protected]
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 700004502
SAKU VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Maavara kaevandamise loa taotlusele
ja maavara kaevandamise loa andmise eelnõule
arvamuse esitamine
Saku 5. detsember 2017 nr 825
Korraldus antakse maapõueseaduse § 49 lõike 6, keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lõike 2², haldusmenetluse seaduse § 75,
halduskohtumenetluse seadustiku § 40 ja 46, Saku Vallavolikogu 10. veebruari 2011 otsuse
nr 17 „Delegeerimine Saku Vallavalitsusele” ja Saku Vallavolikogu 11. veebruari 2010 otsuse
nr 30 „Delegeerimine Saku Vallavalitsusele” alusel.
AS Silikaat taotleb kaevandamisluba Tallinna-Saku liivamaardla Männiku VIII liivakarjääri
mäeeraldisele ehitusliiva kaevandamiseks. Maardla põhimaavaraks on ehitusliiv. Maavara
kasutusala on teedeehitus ja -hooldus. Männiku VIII liivakarjääri mäeeraldis asub Harju
maakonnas Saku vallas Männiku külas riigile kuuluval katastriüksusel Viimsi metskond 9
(katastritunnus 71801:001:0123). Taotletava mäeeraldise pindala on 15,53 ha ja mäeeraldise
teenindusmaa pindala on 15,53 ha. Taotletav mäeeraldis on igalt küljelt ümbritsetud töötava
mäeeraldisega. Taotletava loa kehtivusaeg on 8 aastat.
Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad ida-, lõuna- ja lääneosas kuni 89,4 m
ulatuses Raku järve kalda piiranguvööndiga. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa
kattuvad täielikult riigikaitselise ehitise Männiku harjutusväli piiranguvööndiga. Taotletav
mäeeraldis kattub praktiliselt täielikult III kategooria kaitsealuse liigi Falco subbuteo
(lõopistrik; keskkonnaregistri kood KLO9108867) elupaigaga. Mäeeraldise kirdenurk kattub
ligikaudu 3,4 m ulatuses III kategooria kaitsealuse liigi Charadrius dubius (väiketüll;
keskkonnaregistri kood KLO9108901) elupaigaga. Taotletava mäeeraldise idaosa ja
edelanurk kattuvad kuni 9,7 m ulatuses Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga
(keskkonnaregistri kood KLO3000592) ja selle piiranguvööndiga (keskkonnaregistri kood
KLO3100695).
Seisuga 01.03.2017 on taotletava mäeeraldise piires ehitusliiva aktiivne tarbevaru 1359 tuh
m³, millest kaevandatav on 1206 tuh m³.
Vastavalt maavara kaevandamiseloa eelnõule tulevad kaevandamisloasse täiendavate
tingimustena sisse järgmised nõuded:
1. pinnasepump peab olema varustatud esmaste õlitõrje vahenditega;
2. transpordist tekkivate tahkete osakeste vähendamiseks ja leevendamiseks tuleb
väljaveoteed niisutada ning töödelda kloriididega.
Tuginedes koostatud keskkonnamõju hindamise eelhinnangule keskkonnamõju hindamist ei
algatata.
Kõike eelnevat arvesse võttes otsustab Saku Vallavalitsus:
1. Nõustuda maavara kaevandamise loa taotlusega ja sellega seotud korralduse eelnõuga
„Maavara kaevandamise loa andmine Männiku VIII mäeeraldisele”, millega koos
jäetakse algatamata keskkonnamõju hindamine.
2. Korralduse peale on õigus esitada vaie Saku Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses
ettenähtud tähtajal või kaebus Tallinna Halduskohtule haldusmenetluse seadustikus
ettenähtud tähtajal käesoleva korralduse teatavakstegemisest arvates.
3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Vahenõmm
Vallavanem Siiri Raagmets
Vallasekretär
EELNÕU 19.12.2017
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 20.12.2017
Kehtib kuni: 19.12.2022
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 8
Teabevaldaja: Keskkonnaamet
Lisa 1
EELHINNANG
Eelhinnangu andmisel lähtuda KeHJS § 6 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidest.
1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused
1.1. Maakasutus
Taotletav karjäär jääb keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevale Tallinna-Saku
liivamaardlale (registrikaardi nr 109). Geoloogilisi uuringuid on Tallinna-Saku maardlas tehtud
Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmeil 31. korral. Uuringud jäävad aastatesse
1951 - 2014. Uuringuid ja varu arvutusi on tehtud maardlas sageli metsakvartalite kaupa,
~10 - 15 ha suurustel aladel (Remmel, 1971; Remmel, 1975;
Remmel jt, 1976; Remmel jt, 1986 jt). Ainult 1960 - 61. a uuring (Kivimägi, 1962) haaras enam
kui pool maardlast.
Taotletav mäeeraldis asub kinnistul Viimsi metskond 9 (katastritunnus 71801:001:0123) ja
külgneb kõikidest suundadest Männiku liivakarjääri idapoolse lahustüki kinnistuga Männiku
liivakarjäär (katastritunnus 71801:001:0182).
Alal asub III kategooria kaitsealuse liigi, lõopistriku, esinemiseala ja see külgneb kolmest
küljest osaliselt olemasoleva ja projekteeritava I kaitsekategooria kaitsealuse liigi kõre ja
II kategooria kaitsealuse liigi kivisisalik püsielupaigaga. Männiku liivakarjääri territooriumil
asuv Raku järv on tekkinud kaevandamise tulemusena ja ei sea kaevandamisele täiendavaid
piiranguid. Ala on metsastatud.
Ala põhjaosa abs kõrgused jäävad abs kõrguste 47 - 48 m vahemikku. Maapind on tasase
tõusuga lõuna suunas, kus maapinna abs kõrgused ulatuvad kõrguseni 50,8 m.
Mäeeraldis on igalt küljelt ümbritsetud töötava mäeeraldisega ning muud tundlikud objektid
puuduvad. Kaitsealused liigid, eelkõige kõrgema kategooria liigid, on karjäärist tulenevast
liivasest ja madalate veekogudega aladest otseses sõltuvuses ja senine praktika on kinnitanud
kaevandamise ja liikide elutsemise sümbioosi.
1.2. Alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning
looduskeskkonna vastupanuvõime
Maardlal levib segateraline pruun, kollane või hall päevakivi kvartsiitliiv, milles esineb kohati
savi, aleuriidi või kruusa vahekihte või läätsi. Segateralise liiva lamamiks on maardla idaosas
jämepurrurikas (lokaal) moreen või aluspõhjaline kivim. Liiva üldised näitajad on järgmised:
peenusmoodul 1,3 - 2,6; savi- ja tolmuosakeste sisaldus kuni 5%; kruusa (>5 mm osakesed)
sisaldus 2 - 5 (kohati >15%).
Taotletava ala kattekihi moodustab kasvukiht ja selle all lasuv huumusesegune kruusateradega
orgaanikarikas liiv. Kihi paksus on 0,7 - 1,0 m. Senise kaevandamise praktika kohaselt on teada,
et ala läbib kirde-edelasuunaliselt katendi all lasuva, kvaliteedinõuetele mittevastava,
peeneteralise liiva kiht, mille lamam võib põhjaosas ulatuda kuni veetasemeni (s.o 5,0 m
maapinnast). Katendi keskmine paksus 1996. a revisjoni põhjal on 1,46 (~1,5 m).
Sarnaselt kogu maardla ehitusele muutub taotletava ala liiv sügavuse suunas tihedamaks ja
peeneteralisemaks, olles vahetult enne lamamit ka savikas. Savi- ja tolmuosakeste sisaldus jääb
valdavalt 2% piiresse, olles üksikutes puuraukudes 3 - 4%. Liiva peensusmoodul on valdavalt
üle 2,1 ja jääb alla 2,0 vaid üksikutes puuraukudes. Kruusa sisaldus on valdavalt alla 5%, kuid
ulatub paiguti ka 8 - 10%.
1.3. Märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide,
sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime
Taotletava mäeeraldise piires ega lähiümbruses ei ole Natura 2000 võrgustiku ala.
1.4. Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud
Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega
kehtestatud nõudeid on ületatud.
1.5. Maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või
arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime
Maa-ala ei asu tiheasustusalal ning selle piires ja lähiümbruses puuduvad teadaolevalt ajaloo-,
kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad.
2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase
Kaevandamise mäetehnilised tingimused on järgmised: kasulik kiht paikneb pealpool põhjavee
taset, selle paksus on vahemikus 3,3–6,6 m, seega kaevandatav ühe kaeveastmena. Veetase on
maapinnast 5,6–7,1 m sügavusel abs tasemel 45,0 m. Liiva kaevandamisele eelnevad
ettevalmistavad tööd, mille käigus langetatakse mets, juuritakse kännud, eemaldatakse
kasvukiht. Kattekiht kooritakse buldooseriga ja vallitatakse kuni 3 m kõrgustesse aunadesse.
Kattekihi koorimine toimub tsükliliselt, arvestades 1−2 aasta liiva vajadust. Liiva
kaevandatakse ekskavaatoriga, alustatakse mäeeraldise põhjaosast ning liigutakse ühtse
kaevega lõuna suunas. Liiva ja kattekihi väljavedu kaevealalt toimub autotranspordiga,
aastaringselt. Kaevetööd ja ammendatud alade korrastamine toimub samaaegselt ajal, mil
õhutemperatuur on üle nullkraadi (aprill–oktoober). Korrastatud kaeveala maapinna kõrgus
jääb abs tasemele 45,5 m. Kaevetööde käigus kaevejäätmeid jäätmeseaduse § 71 tähenduses ei
teki.
2.1. Loodusvarade kasutamine
Männiku VIII liivakarjäärist kaevandatavat ehitusliiva on plaanis kasutada teedeehituses ja-
hoolduses.
2 (6)
2.2. Jäätme- ja energiamahukus
Liiva kaevandamise tehnoloogilises protsessis ei teki jääkprodukte. Mäetööde käigus
eemaldatav katend ning maavara ladustatakse ajutistes puistangutes (kuni 3 aastat). Jäätmeid
kaevandamisel ei tekitata.
2.3. Lähipiirkonna teised tegevused
Mäeeraldis on igalt küljelt ümbritsetud töötava mäeeraldisega (kaevandamisluba KMIN-135)
ning muud tundlikud objektid puuduvad.
3. Tegevusega kaasnevatest tagajärgedest
3.1. Vesi ja pinnas
Tehtavate mäetöödega laieneb Raku järv, mis võib mõjutada veekvaliteeti ja veekogude
veetaset. Vahetult kaevandamiskohas muutub vesi häguseks kõige peenematest tolmu- ja
saviosakeste fraktsioonidest. Need peenosad pärinevad sellest samast kaevandatavast
materjalist. Häguse vee levik ehk settimine veekogu põhja tagasi toimub hinnanguliselt kuni
~50 meetrise raadiusega alas. See tegevus ei lisa reostust veekogusse. Toimub samast
keskkonnast pärit oleva materjali tagasisettimine.
Seoses veealuse varu kaevandamisega suureneb naftasaadustega veereostuse oht. On
tõenäoline, et masinate/seadmete avarii käigus võib sattuda pinnasesse ja vette diiselkütust
ja/või määrdeaineid. Kuna Männiku liivakarjääri järvistu kuulub Tallinna linna
pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse, siis võimaliku põhjaveereostuse kontrollimiseks (kütuse
ja/või määrdeainete leke, olmejääkide reostus) on vajalik perioodiliselt analüüsida vee keemilist
koostist. Männiku liivakarjääris (sh Raku järves) võtab vee analüüse regulaarselt AS Tallinna
Vesi.
Vee reostuse vältimiseks tuleb jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks
diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Selle vältimiseks tuleb hoolega jälgida masinate
tehnilist seisundit ja nende remonti teha selleks vastavalt ettevalmistatud kohas. Õnnetuse
kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ning vees tekkinud reostus kokku püüda ja
anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Erilise tähelepanuga tuleb teha
pinnasepumba hooldamist ning tankimist veekogul. Pinnasepump peab olema varustatud
esmaste õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas/vesi kiiresti eemaldada ja
anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.
3.2. Õhu saastatus
Kaevetööde ja sellega kaasneva tegevuse käigus võib eeldada tolmu, heitgaaside ja müra teket.
Mäetöödel kasutatavate masinate poolt eraldatavad heitgaaside kogused on võrreldavad
igapäevaste analoogsete mehhanismidega (kombain, kallurauto, kopplaadur jne).
3.3. Müra
Tallinna-Saku maardla näol on tegemist alaga, kus paikneb erinevaid tööstuslikke müraallikaid.
Suurimateks müraallikateks on aga teed nagu Tallinn-Viljandi maantee, Tallinn-Saku-Laagri
3 (6)
kõrvalmaantee ja Valdeku tee. Karjäärides on müraallikateks kõik nendes töötavad masinad ja
seadmed.
Vastavalt Eesti Vabariigi kehtestatud müratasemete piirväärtustele tohib elamutega piirkonnas
(III kategooria segaala) olla müratase päevasel ajal (kella 7.00 kuni 23.00) 65 dB ja öösel (kella
23.00 kuni 7.00) 50 dB.
Lisaks karjääris toimuvale tegevusele tekitab müra ka toodangu väljavedu. Väljaveost tingitud
müra suurus tundliku objekti juures sõltub enamasti liiklusintensiivsusest ja tundliku objekti
kaugusest müraallikast ehk väljaveoteest. Näiteks Männiku liivakarjääri karjääriväline
transport põhjustab maksimaalselt 0,4 dB mürataseme kasvu võrreldes olukorraga, kus
väljavedu ei toimuks. Sellist vahet inimese kõrv ei taju.
Arvestades, et ala külgneb kõikides suundades olemasoleva karjääriga, siis täiendavat koormust
ette ei nähta. Samuti ei kavatseta tootmismahte tõsta ning tegevuse käigus väheneb ajutistelt
Männiku liivkarjääri töö. Leevendusmeetmete kasutamine karjääris piirkonna mürasituatsiooni
oluliselt ei parandaks ja seega ei ole nende rakendamine vajalik. Samuti ei tõsta karjäär
liikluskoormust.
Analoogselt müraga põhjustab kavandatav tegevus, eelkõige transport, mõningast tahkete
osakeste emissiooni, mis võib vähesel määral piirkonna fooni suurendada. Liiva kaevandamisel
on peamisteks tolmuallikateks ammutamis- ja laadimisprotsessid, materjali sõelumine ning
transport. Ka veepealses osas on liiv looduslikus olekus niiske ja selle liigutamisel erilist tolmu
ei eraldu. Samuti säilitab materjal piisaval hulgal niiskust laadimis- ja sõelumisprotsessideks,
mistõttu tekkivad tolmu heitkogused on minimaalsed. Ainus märkimisväärne tolmutekitaja
võib olla transport.
Väljaveoteelt tekkivad tolmu kontsentratsioonid sõltuvad peamiselt liiklusintensiivsusest ja
teekatte liigist. Suuremaid emissioone põhjustavad reeglina kruusateed. Musta kattega tee
tolmuemissioon põhjustab probleeme alles suuremate liikluskoormuste korral, näiteks Tallinna
kesklinna tingimustes. Arvestades, et Valdeku tee ja sealt järgnevad teed on asfaltkattega ning
väljavedu võib moodustada kuni 10% nende liikluskoormusest, siis mõju seal on praktiliselt
olematu.
Tolmu tekkimise seisukohast on suurema mõjuga Männiku karjääri sisene tee, mis on valdavalt
katteta, s.t kruusatee. Varasemad mõõtmised ja modelleerimised analoogsetes karjäärides
samasugusel liiklusintensiivsusel (35 sõitu/tunnis) näitavad, et suuremad tolmu
kontsentratsioonid tekivad tee vahetus läheduses.
Erinevalt mürast on tahkete osakeste levik kergesti tõkestatav. Transpordist põhjustatud tahkete
osakeste tekke vähendamiseks on levinumad ja efektiivseimad leevendusmeetmed järgnevad:
- teede niisutamine (efektiivsus kuni 90%);
- teede töötlemine kloriididega (peab kasutama koos niisutamisega);
- koormate katmine või niisutamine;
- kõva katte rajamine karjääri väljaveoteele (efektiivsus üle 90%);
- rataste pesu (toimib ainult koos kõva kattega).
Niisutamiseks vajalik tehnika on arendajal olemas.
Lähimad elamud asuvad teenindusmaa piirist enam kui 500 m kaugusel.
4 (6)
3.4. Vibratsioon
Karjääritöödeks kasutatavale tehnikale on seatud vibratsiooni piirnormid juba
valmistajatehases (tulenevalt ka töötervisohu nõuetest). Läbi ei viida lõhkamisi, seega olulist
vibratsiooni tekkimist kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha ei ole. Ülenormatiivset ega
hoonetele kahjustusi tekitavat vibratsiooni ei teki ka karjääri vahetus läheduses.
3.5. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Teadaolevalt ei kaasne tegevusega olulise mõjuga valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust
keskkonnale.
4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus
Karjääri teenindavad masinad peavad olema läbinud regulaarse tehnilise kontrolli, et vältida
diislikütuse ja õli lekkeid. Juhul kui ikkagi selline olukord tekib, et naftaproduktid on masinatest
lekkinud, on kaevandaja kohustatud viivitamatult reostuse likvideerima vahenditega, mille
olemasolu on karjääris kohustuslik.
5. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale
Männiku VIII liivakarjääris kaevandamisel avalduda võiv keskkonnamõju naabruses asuvate
Natura 2000 aladeni eeldatavalt ei jõua ning seega puudub mõju Natura 2000 võrgustiku
aladele.
5.1. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju mõnele muule kitsendavale loodusobjektile
Kaevandatava ala korrastamise eesmärk on I kategooria kaitsealuse liigi Bufo calamita (kõre)
ja II kategooria kaitsealuste liigi Lacerta agilis (kivisisalik) elupaiga laiendamine. Tööde
kavandamisel on konsulteeritud liigiekspert Riinu Rannap’iga. Senise kaevandamise käigus on
liigiekspert läbi viinud iga aastast kõrede seiret. Seire viiakse läbi enne mäetööde algust
talvitumisperioodi lõpu ja sigimisperioodi alguse vahelisel ajal (tavaliselt mai alguses).
Koostöös seire läbiviijatega on AS Silikaat loonud karjääri mitmeid kudemisveekogusid.
Tegevuse käigus võib saada häiritud III kategooria kaitsealuse liigi Falco subbuteo (lõopistrik)
esinemisala. Looduskaitseseaduse § 55 lõike 6 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi
püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal
keelatud. Eelnevast lähtuvalt on kaevandamine alal lubatud, küll aga tuleb tegevuste alustamisel
arvestada ajaliste piirangutega, mis arvestavad antud liigi pesitsemise ning poegade
üleskasvatamise ajaga. Kaevandamise loa andmisele palume vastavad piirangud määrata loa
andjal. Vahetult külgneval mäeeraldise alal on avatud liivaalad osutunud sobilikuks teistele
III kaitsekategooria lindudele (nõmmelõoke, väiketüll).
6. KeHJS § 6 lõige 3 punktides 1-41 nimetusega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest
ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvatest toimetest. Kumulatiivne mõju ja
piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus
Kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava tegevusega ei
mõjutata eeldatavalt kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku ala.
5 (6)
Ülenormatiivse tolmu ja müra tekkimise korral võtab arendaja kasutusele leevendusmeetmed
(teede niisutamine, veoautode koormate katmine, müratõkkevalli rajamine).
Vältimaks kaevandamisel kütuse ja õli pinnasesse ja vette sattumist, peab seadmete ja masinate
tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil.
Oluline kumulatiivne mõju puudub.
Piiriülest mõju ei ole ette näha.
6 (6)
EELNÕU 19.12.2017
KORRALDUS
Männiku VIII liivakarjääri maavara kaevandamiseks
keskkonnaloa andmine Tallinna-Saku maardla
Männiku VIII liivakarjääri mäeeraldisel ja
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
I. ASJAOLUD
AS Silikaat (registrikood 10022296, aadress Harju maakond, Tallinna linn, Silikatsiidi 8, 11216)
esitas Keskkonnaametile 28.04.2017 maavara kaevandamiseks keskkonnaloa (edaspidi
kaevandamisluba) taotluse (registreeritud 03.05.2017 Keskkonnaameti
dokumendihaldussüsteemis nr 12-2/17/5588).
MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele
haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi.
MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi.
AS Silikaat taotleb kaevandamisluba Tallinna-Saku liivamaardla Männiku VIII liivakarjääri
mäeeraldisele ehitusliiva kaevandamiseks. Maardla põhimaavaraks on ehitusliiv. Maavara
kasutusala on teedeehitus ja -hooldus. Männiku VIII liivakarjääri mäeeraldis asub Harju
maakonnas Saku vallas Männiku külas riigile kuuluval katastriüksusel Viimsi metskond 9
(katastritunnus 71801:001:0123, maa sihtotstarve on 100% maatulundusmaa). Taotletava
mäeeraldise pindala on 15,53 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 15,53 ha. Taotletav loa
kehtivusaeg on 8 aastat.
Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad ida-, lõuna- ja lääneosas kuni 89,4 m ulatuses
Raku järve (keskkonnaregistri kood VEE2006030) kalda piiranguvööndiga.
Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad täielikult riigikaitselise ehitise Männiku
harjutusväli (VID kood 51) piiranguvööndiga.
Taotletav mäeeraldis kattub praktiliselt täielikult III kategooria kaitsealuse liigi Falco subbuteo
(lõopistrik; keskkonnaregistri kood KLO9108867) elupaigaga. Mäeeraldise kirdenurk kattub
~3,4 m ulatuses III kategooria kaitsealuse liigi Charadrius dubius (väiketüll; keskkonnaregistri
kood KLO9108901) elupaigaga. Taotletava mäeeraldise idaosa ja edelanurk kattuvad kuni ~9,7 m
ulatuses Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga (keskkonnaregistri kood KLO3000592) ja
selle piiranguvööndiga (keskkonnaregistri kood KLO3100695).
Looduskaitseseaduse § 55 alusel kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine
paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud. Taotletava tegevuse
kohasel raadatakse taotletaval mäeeraldisel mets. Metsa raadamine on keelatud tulenevalt
kaitseliikide elupaikade kattuvusega 1. aprillist kuni 30. juunini.
Seisuga 01.03.2017 on taotletava mäeeraldise piires ehitusliiva aktiivne tarbevaru 1359 tuh m3,
millest kaevandatav on 1206 tuh m3.
Kaevandamisloa taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri andmete volitatud töötleja (05.05.2017
kiri nr 9-3/17/8087).
Riigilõiv 500 € on tasutud 13.10.2017 riigilõivuseaduse § 123 lõike 1 kohaselt.
Kaevandamisloa taotlus on 05.07.2017 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 05.07.2017 kirjaga nr 12-2/17/5588-4 kaevandamisloa
taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest AS-i Silikaat, Saku Vallavalitsust ja
Maa-ametit. Avalikustamise käigus huvitatuid isikuid ei lisandunud.
KeÜS § 47 lõike 2 kohaselt avaldatakse kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmise kohta teade
väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta
kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev
keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi.
Keskkonnaamet jätab kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmise teate avalikustamata kohalikus
või maakondlikus ajalehes, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev
keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning antud tegevuseks puudub piisav avalik huvi.
MaaPS § 49 lõike 4 alusel saatis Keskkonnaamet 05.07.2017 kirjaga nr 12-2/17/5588-5 Männiku
VIII liivakarjääri kaevandamisloa taotluse Kaitseministeeriumile arvamuse saamiseks, kuna
mäeeraldis või selle teenindusmaa asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis.
Kaitseministeerium teavitas 09.08.2017 kirjaga nr 12-3/17/2997, et on tutvunud Männiku VIII
liivakarjääri kaevandamisloa taotlusega ja ei esita selle kohta märkusi.
Keskkonnaamet saatis 17.10.2017 kaevandamisloa taotluse, taotluse kohta tehtava otsuse ja loa
eelnõu arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele.
Saku Vallavalitsus nõustus 05.12.2017 otsusega nr 825 kaevandamisloa andmisega Männiku VIII
liivakarjääri mäeeraldisele. Saku Vallavolikogu 10. veebruari 2011 otsus nr 17 „Delegeerimine
Saku Vallavalitsusele” ja Saku Vallavolikogu 11. veebruari 2010 otsus nr 30 „Delegeerimine Saku
Vallavalitsusele”.
Keskkonnaamet saatis XX.XX.XXXX kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse
eelnõu arvamuse saamiseks Kaitseministeerumile.
Kaitseministeerium nõustus/ei nõustunud XX.XX.XXXX protokollilise otsusega nr XX
kaevandamisloa andmisega Männiku VIII mäeeraldisele.
Keskkonnaamet saatis 18.12.2017 kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse
eelnõu arvamuse saamiseks maavarade komisjonile. Maavarade komisjon nõustus/ei nõustunud
XX.XX.XXXX protokollilise otsusega nr XX kaevandamisloa andmisega Männiku VIII
liivakarjääri mäeeraldisele.
Kooskõlas MaaPS § 1 lõigetega 3 ja 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet
13.12.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks kaevandamisloa
andmise korralduse eelnõu ning andis XX.XX.XXXX kirjaga nr XXXXXX menetlusosalistele
teada haldusakti eelnõu valmimisest. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49
lõike 2 ja KeÜS § 48 lõike 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras
2 (6)
Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu
kätte saamisest arvates. Ettepanekuid ja/või vastuväiteid laekus/ei laekunud.
II. KAALUTLUSED
2.1. Õiguslik alus
Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 1 esitab taotleja kaevandamisloa saamiseks kaevandamisloa andjale
taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Vastavalt MaaPS § 49
lõikele 6 ja 7 saadab loa andja kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu
arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele ja maavarade
komisjonile, kes teatavad oma arvamusest kirjalikult.
Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le,
keskkonnaministri 23.01.2017 määrusele nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise
uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud
nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara
kaevandamise loa vorm“ ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks.
Keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise
uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud
nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara
kaevandamise loa vorm“ § 6 lõike 3 punkti 1 kohaselt kui luba antakse uuel mäeeraldisel
kaevandamiseks, kantakse loa vormile taotluse vormile märgitud maavara kogus.
Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende
määramise kord“ § 6 punkti 11 järgi peab maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks
kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve olema mäetööstusmaa. Taotletava ala sihtotstarve on
100% maatulundusmaa. Enne kaevandamistöödega alustamist Männiku VIII liivakarjääri
mäeeraldisel tuleb luua alale katastriüksus ning maa sihtotstarbeks määrata mäetööstusmaa 100%.
2.2. Keskkonnamõju hindamine
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2
punkti 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹“ § 3 punkti 4
kohaselt peab loa andja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamisel kuni 25 ha
suurusel alal on oluline keskkonnamõju ning kaaluma keskkonnamõju hindamise algatamise
vajalikkust. Eelhindamisel ja keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumisel lähtub otsustaja
KeHJS § 6 lõikes 3 määratud kriteeriumidest.
KeHJS § 6 lõigete 2² ja 3¹ kohaselt otsustatakse KMH vajalikkus lähtudes KeHJS § 6 lõike 3
kohase eelhinnangu tulemusest (vt lisa 1) ja KeHJS § 6 lõikes 3¹ nimetatud asjaomaste asutuste
seisukohtadest (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta,
vt punkt III):
2.2.1 kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava
kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealuseid
liike;
1
KeHJS § 56 lg 12 kohaselt kohaldatakse enne 13.07.2017 esitatud tegevusloa taotlusele, mille KMH algatamise või
algatamata jätmise üle ei ole otsustatud, tegevusloa taotluse esitamise ajal kehtinud KeHJS redaktsiooni. Sellest
tulenevalt on siin ja edaspidi käsitletud KeHJS-i sätteid taotluse esitamise ajal 28.04.2017 kehtinud KeHJS
redaktsioonist (RT I, 10.11.2016, 5; kehtivusaeg 01.01.2017-04.05.2017).
3 (6)
2.2.2 eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta põhjavee režiimi kuna
kaevandamine toimub pealpool põhjavee taset;
2.2.3 eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamisega ei ületata piirmäärasid õhusaaste,
müra ja vibratsiooni osas;
2.2.4 mäeeraldisel looduslik maastik hävib, moodustub tehisveekogu ning alale moodustatakse
Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaik;
2.2.5 eelhindamise tulemusena selgus eeldatavalt olulise kumulatiivse mõju puudumine.
2.3. Kaalutlused loa andmisel
Kaevandamisloa andmise menetlusele kohaldatakse HMS avatud menetluse sätteid ja
KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi.
MaaPS § 55 lõige 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on
määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole
karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning AS Silikaat
ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest
(karistusregistri päring seisuga 12.10.2017).
Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse
puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Loa andja kohustus on
selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Luba antakse, kui
keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused
selgitab välja loa andja.
Tulenevalt MaaPS § 50 lõikest 6 tuleb kaevandamisloa taotlemisel taotlusele lisada
kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse
mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. MaaPS § 50
lõike 3 kohaselt peab kaevandamisloa taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus
tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Kui jäätmed tekivad kaevandamise käigus, siis
jäätmeseaduse § 42¹ lõike 3 punkti 1 alusel esitatakse kaevandamisjäätmekava loa andjale
kinnitamiseks koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes MaaPS kehtestatud nõuetest.
Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud
maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise
töö tulemusena. AS Silikaat esitas koos Männiku VIII liivakarjäär taotlusega selgituse
kaevandamisjäätme mittetekkimise kohta. Kaevandamisjäätmeid ei teki taotletaval mäeeraldisel
kaevandamise käigus vastavalt jäätmeseaduse § 7 lõikele 1.
MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 alusel keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kaevandamine
on vastuolus riigi huvidega. Vabariigi Valitsuse 10.03.2011 korraldusega nr 127 on kiidetud heaks
„Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020“. Arengukavas käsitletakse riigi huvi
järgmiselt: „Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri
ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete
ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks
arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning
maavara ja keskkonna kaitsmiseks“.
Arengukava järgi, kui taotletakse kaevandamisluba või loa muutmist või mäeeraldise laiendamist
selliselt, et taotletava tegevuse tulemusena tagatakse maavaravaru säästlik kasutamine või
korrastamistingimuste otstarbekam täitmine, ei ole vajalik varustuskindluse analüüsi teostamine.
Taotletava ala idaosa ja edelanurk kattuvad Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga
(keskkonnaregistri kood KLO3000592) ja selle piiranguvööndiga (keskkonnaregistri kood
KLO3100695).
4 (6)
Taotletava tegevusega:
1) välditakse majanduslikult ebaotstarbekate jääkvaru plokkide teket;
2) tagatakse korrastamistingimuste otstarbekam täitmine;
3) väljatakse maavara täielikult ka vertikaalsuunas.
Antud taotluse puhul on tagatud eelpool nimetatud tingimused, kuna taotletava ala piires on
jääkvaru väljamata, loa andmine tagaks kaevandatud ala nõuetekohase korrastamise, tulemusena
moodustatakse alale Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaik. Taotletava tegevusega välditakse
ebaotstarbekate jääkplokkide tekkimine.
Eelnevast tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et taotletav tegevus ei ole vastuolus riigi
huvidega.
2.4. Täiendavate tingimuste seadmine
HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja – vabadusi ning tema
muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan
kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride,
kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes
põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). Tulenevalt MaaPS § 56 lõike 1 punktist 9, lõike 2
punktist 5 ja keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa,
geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm
ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa
ja maavara kaevandamise loa vorm“ § 6 lõikest 4 märgitakse kaevandamisloa lahtrisse
„Täiendavad tingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse
kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ning
kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks ja vajadusel muud
täiendavad nõuded.
Kaevandamisloa andmisel on otstarbekas kanda antavale loale nr HARM-XXX järgmised
täiendavad tingimused:
2.4.1 Pinnasepump peab olema varustatud esmaste õlitõrje vahenditega;
2.4.2 Transpordist tekkivate tahkete osakeste vähendamiseks ja leevendamiseks tuleb
väljaveoteed niisutada ning töödelda kloriididega;
2.4.3 Metsa raadamine on keelatud 1. aprillist kuni 30. juunini.
III. OTSUSTUS
Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS § 48 ja § 52 lõike 2, keskkonnaministri 23.01.2017
määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise
loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning
üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ ning
Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse
kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Saku
Vallavalitsuse XX.XX.XXXX otsusele nr XX, maavarade komisjoni XX.XX.XXXX istungi
protokollilisele otsusele nr 17-XX ja AS Silikaat taotlusele otsustan:
3.1 Mitte algatada keskkonnamõju hindamist Männiku VIII liivakarjääri maavara
kaevandamise loa taotlemisele.
3.2 Anda ettevõttele AS Silikaat maavara kaevandamise luba nr HARM-XXX Tallinna-Saku
liivamaardlas Männiku VIII liivakarjääri kehtivusajaga 8 aastat.
5 (6)
3.3 Antavasse loasse kanda järgnevad andmed:
3.3.1 Loa omaja: AS Silikaat (registrikood 10022296, aadress Harju maakond, Tallinna linn,
Silikatsiidi 8, 11216);
3.3.2 Kaevandaja: AS Silikaat (registrikood 10022296, aadress Harju maakond, Tallinna linn,
Silikatsiidi 8, 11216);
3.3.3 Maardla: mäeeraldis asub Tallinna-Saku liivamaardlas. Maardla registrikaardi nr 0109.
Maardla põhimaavaraks on ehitusliiv;
3.3.4 Mäeeraldis: Männiku VIII liivakarjääri, mäeeraldise liik on uus mäeeraldis. Mäeeraldise
pindala on 15,53 ha ja asub Saku vallas;
3.3.5 Mäeeraldise teenindusmaa: pindala on 15,53 ha. Kaevandatud maa kasutamise otstarve on
tehisveekogu ning Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaik;
3.3.6 Geoloogilise uuringu aruande nimetus: 1. „Tallinna liivamaardla (kvartalid 55, 56, 65, 66,
63, 62, 61, 60 ja 49) täiendavatest uuringutöödest“ 2. „Tallinna-Saku liivamaardla varu
revisjon„ Varud on kinnitatud Eesti Maavarade Komisjoni 14.02.1997. a protokolliline
otsus 97-7.;
3.3.7 Maavaravaru: mäeeraldise piires on ehitusliiva aktiivne tarbevaru 1359 tuh m3, millest
kaevandatav on 1206 tuh m3;
3.3.8 Maavara kasutusala: teedeehitus ja -hooldus;
3.3.9 Täiendavad tingimused:
3.3.9.1 Pinnasepump peab olema varustatud esmaste õlitõrje vahenditega;
3.3.9.2 Transpordist tekkivate tahkete osakeste vähendamiseks ja leevendamiseks tuleb
väljaveoteed niisutada ning töödelda kloriididega;
3.3.9.3 Metsa raadamine on keelatud 1. aprillist kuni 30. juunini.
3.4 Avalikustada AS Silikaat kaevandamisloa andmine ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded.
Maavara kaevandamise luba HARM-XXX on kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis
https://eteenus.keskkonnaamet.ee.
Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul loa teatavaks tegemisest, esitades
vaide käesoleva haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse
halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
Maria Karus
juhataja
maapõuebüroo
Saata: AS Silikaat
Teadmiseks: /KOV/
Harry Kuivkaev
maapõuespetsialist
maapõuebüroo
6 (6)
EELNÕU 19.12.2017
MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA
Keskkonnaamet HARM-XXX
1. Loa omaja 1.1. Ettevõtja nimi AS Silikaat
1.2. Äriregistrikood 10022296 1.3. Aadress Harju maakond,
Tallinna linn, Silikaltsiidi 8,
11216
2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi AS Silikaat
2.2. Äriregistri kood 10022296 2.3. Aadress Harju maakond,
Tallinna linn, Silikaltsiidi 8,
11216
3. Maardla 3.1. Maardla nimetus Tallinna-Saku 3.2. Maardlaosa nimetus -
liivamaardla
3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi 3.4. Maardla põhimaavara
number 0109 ehitusliiv
4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Männiku VIII liivakarjäär
selle
teenindusmaa 4.2. Mäeeraldise asukoht (maakond, kohaliku omavalitsuse üksus) Harju
maakond, Saku vald
4.3. Mäeeraldise pindala, 15,53 ha
4.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, 15,53 ha
5. Geoloogiline Geoloogilise uuringu aruanne: 1. „Tallinna liivamaardla (kvartalid 55,
uuring 56, 65, 66, 63, 62, 61, 60 ja 49 täiendavatest uuringutest“. 2. Tallinna-
Saku liivamaardla varu revisjon
geoloogiafondi number 1. 3349, 2. 5548
varude kinnitamise otsus ja kuupäev EMK 14.02.1997. a protokolliline
otsus nr 97-7
6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik:
kogus
aktiivne tarbevaru 1 359 tuh m3
aktiivne reservvaru
passiivne tarbevaru
passiivne reservvaru
kaevandatav varu 1 206 tuh m3
6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 01.03.2017
7. Katend, Katendi kogus 262 tuh m3, sh mulla kogus 0 tuh m3
sh muld
8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond teedeehitus ja- hooldus
kasutamine
8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 150 tuh m3
8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik 1 359 tuh m3
8.4. Loa kehtivusaeg 8 aastat
9. Korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve: tehisveekogu ja Männiku kõre
ja kivisisaliku püsielupaik
10. Täiendavad 1. Pinnasepump peab olema varustatud esmaste õlitõrje
tingimused vahenditega;
2. Transpordist tekkivate tahkete osakeste vähendamiseks ja
leevendamiseks tuleb väljaveoteed niisutada ning töödelda
kloriididega;
3. Metsa raadamine on keelatud 1. aprillist kuni 30. juunini.
11. Loa andmise Luba on antud Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja
ja muutmise XX.XX.XXXX korraldusega nr XX
otsused
Loa andja nimi ja amet
Maria Karus
juhataja
maapõuebüroo
Kuupäev:
2 (2)