dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · 4. jaanuar 2018
Viit
2-6/18/41
Registreeritud
4. jaanuar 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Advokaadibüroo MERCATORIA
Saabumis/saatmisviis
E-post
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎Lisa 1 - SSGP.gif
  • 📎Lisa 2 - DI.gif
  • 📎Lisa 3 - pingerivi.pdf129 KB
  • 📎Vaidlustaja Colt Canada Corporation 04 01 2018 menetlusdokument - arvamus - vaidlustusmenetlus 205-17 - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse jt riigihankes nr 180426.bdoc139 KB

Sisu (failidest)

Lp vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Riigihangete vaidlustuskomisjon 04.01.2018 Vaidlustusmenetluse nr: 205-17/180426 taotleja (vaidlustaja) Colt Canada Corporation ARVAMUS ühishankijate Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse, Justiitsiministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveameti 20.12.2017 vastuste nr 2-6/17/3998-2 kohta I. ASJAOLUD 1. Taotleja Colt Canada Corporation (edaspidi vaidlustaja või taotleja) esitas 18.12.2017 riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse (edaspidi vaidlustus) ühishankijate Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse, Justiitsiministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi hankija) poolt 03.07.2017 alustatud väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlusega riigihankes “5.56mm ja 7,62mm automaattulirelvade hankimine” (riigihanke viitenumber 180426) (edaspidi riigihange). 2. Hankija esitas 20.12.2017 oma vastuse nr 2-6/17/3998-2 vaidlustuse kohta (edaspidi hankija vastus). 3. Käesolevaga esitab vaidlustaja oma täiendavad seisukohad, dokumendid jms. II. ARVAMUS 4. Vaidlustaja ei nõustu hankija poolt tema 20.12.2017 vastuses esitatud seisukohtadega, vaidleb neile täies ulatuses vastu ja jääb käesolevas vaidlustusmenetluses varasemalt esitatud kõigi oma taotluste ja seisukohtade juurde. Vaidlustaja peab hankija väiteid ja taotlusi täielikult alusetuteks ja põhjendamatuteks. Hankija ei ole esitanud vaidlustuse ning seal toodud asjaolude ja väidete ümberlükkamiseks mitte ühtegi sisulist ega asjakohast vastuväidet või tõendit. Vaidlustaja leiab, et kõik hankija taotlused tuleb jätta rahuldamata. 5. Vaidlustaja esitab käesolevas menetlusdokumendis täiendavad kirjalikud vastuväited hankija 20.12.2017 vastuses esitatud hankija poolsetele faktiväidetele, seisukohtadele, põhjendustele, avaldustele ja taotlustele. 6. Järgnevalt toodud vastuväited ei tähenda, et vaidlustaja peab muid hankija poolseid faktiväiteid, seisukohtasid, põhjendusi jms õigeks ning vaidleb siinkohal vastu kõigile hankija vastustes esitatule, sh neile mida nad ei ole alljärgnevalt käsitlenud. 7. Vaidlustajale on veidi mõistetamatu hankija teatav kriitika, justkui vaidlustaja oleks vähimalgi määral dikteerinud hankijale tema vajadusi (vt hankija vastuse p 4 viimane lause). Ka ei leidu vaidlustuses hankija poolt vaidlustajale omistatavat seisukohta, mille kohaselt oleks tegemist pakkujate ebavõrdse kohtlemisega pelgalt seetõttu, et väidetavalt mõnede potentsiaalsete pakkujate tootevalikus puutuvad tooted, mida ühel või teisel ajahetkel kusagil riigis hangitakse (vt hankija vastuse p 3 ls 2). Vaidlustaja märgib seetõttu veelkord, et tema vaidlustuse peamine lähtepositsioon üldistatult on, et hankija peab korraldama riigihanke järgides RHS-i sätteid (muuhulgas koostama Advokaadibüroo MERCATORIA | Tartu mnt 7, Tallinn 10145 | +372 5694 6044 | [email protected] | www.mercatoria.ee tehnilise kirjelduse oma vajadustest lähtuvalt), mida hankija antud juhul teinud ei ole. 8. Seejuures on täiesti ainetud hankija selgitused selle kohta, et ta on koostanud tehnilise kirjelduse RHS § 32 lg-te 1 ja 3 alusel (vt hankija vastuse p 1 ja p 2 ls 2), kuna see ei vabasta teda arvestamast ka RHS §-ist 33 tulenevate tehnilise kirjelduse koostamise nõuetega. Teisisõnu ei ole vaatlusaluste RHS §-ide 32 ja 33 näol tegemist eraldi eksisteerivate hankijale loodud valikuliste alustega tehnilise kirjelduse koostamiseks, vaid samaaegselt kogumis tehnilise kirjelduse koostamist imperatiivselt reguleerivate normidega. Seega kui tehnilises kirjelduses esineb näiteks vaidlustaja poolt välja toodud vastuolu RHS § 33 lg-tega 7 ja 8, siis on tegemist õigusvastase hanke alusdokumendiga sõltumata sellest, kas tehniline kirjeldus on koostatud RHS § 32 lg-te 1 ja 3 alusel või mitte. 9. Vaidlustaja on jätkuvalt kindlalt seisukohal, et relvatööstuse valdkonnas tegutsevatele isikutele on p-i 3.2.1.8 sõnastuses kasutatud terminoloogia pinnalt üheselt arusaadavalt nimetatud ühte kindlat protsessi (SSGP) (lisa 1), millisel viisil konkreetselt peab kulgema püssirohugaaside abil relvasüsteemi automaatse ümberlaadimise tulemuseni jõudev protsess. Kuna selle hankija poolt nimetatud kindla protsessi tulemusel on relval püssirohugaaside abil automaatse ümberlaadimise kasutusomadus ja funktsionaalsus, siis saab iga vastavas valdkonnas tegutseja sellest lähtuvalt järeldada ja tuletada, et tegelikult hankija vajab ja peab silmas relvi, millel oleks püssirohugaaside abil automaatse ümberlaadimise kasutusomadus ja funktsionaalsus. SSGP kõrval on mitmeid küll väikeste erinevustega kulgevaid protsesse (n “Direct Impingiment” e. gaaside otsejuhtimise protsess (DI või EBOS, lisa 2) või “Long-Storke Gas Piston”, e. pika käiguga gaasikolbi protsess), kuid mille tulemusel on relvadel täiesti identselt SSGP-ga püssirohugaaside abil automaatse ümberlaadimise kasutusomadus ja funktsionaalsus. Seda möönab põhimõtteliselt ka hankija (vt hankija vastuse p 4 ls 3). Seetõttu rahuldavad ka neid protsesse (DI, EBOS jm) kasutavad relvad oma omadustelt täielikult hankija vajadusi. Eeltoodud põhustel leiab vaidlustaja, et hankija on tehnilise kirjeldusega põhjendamatult aktsepteerimas üksnes ühte kindlat protsessi (SSGP), millega jõutakse talle tegelikult vajaliku kasutusomaduseni ja funktsionaalsuseni. 10. Hankija küll deklareerib, et on kehtestanud tehnilise kirjelduse ühes p-iga 3.2.1.8 vastavalt enda vajadustele (vt hankija vastuse p-ide 3 ja 4 viimased laused), kuid hankijal lasub kohustus oma vajadusi ning nendest tulenevalt kehtestatud nõudeid ja piiranguid ka põhjendada. Vaidlustaja hinnangul ei ole hankija seda antud juhul suutnud teha. 11. Hankija esitab omalt poolt käsitluse, et vaidlusaluse p-i 3.2.1.8 näol on tegemist RHS § 32 lg-te 1 ja 3 kohase nõudena hanke eseme konstruktsioonile ja turvalisusele (vt hankija vastuse p 2 ls 2 ja p 3 ls 1). See aga ei ole veenev, kuna juba pelgalt grammatilise tõlgendamise kaudu on ilmselge, et p 3.2.1.8 ei kehtesta mitte ühtegi nõuet hankelepingu eseme konstruktsioonile või turvalisusele, sest ei käsitle antud aspekte üldse. Vaidlustaja leiab, et ka hankija poolne RHS § 32 lg 3 tõlgendus ei ole päris korrektne ega täpne. Nimelt vaatlusalune norm hõlmab “kvaliteedi- ja konstruktsiooninõudeid” kogumis, mistõttu tuleks neid ka vaadata koosmõjul ja ühiselt. Vaidlustaja hinnangul tähendab see, et seadusega on peetud silmas ja kõnesoleva määratluse alla mahuvad nõuded ja piirangud, mis kehtestavad objektiivsed, täpsed, üheselt mõistetavad ja hinnatavad tingimused hankelepingu eseme konstruktsiooni kvaliteedile. Antud juhul ei ole aga hankija esitanud p-is 3.2.1.8 ühtegi sellist parameetrit, mis täpselt ja arusaadavalt kehtestaks mingisugused nõuded 2 hankelepingu eseme konstruktsioonile ja selle kvaliteedile. 12. Hankija põhjendab oma vajadust ja kehtestatud piiranguid peamiselt sooviga tagada hankelepingu eseme turvaline kasutamine, kuna hankija sõnul eraldub relvast laskmisel püssirohugaase, mis kahjustavad laskurite tervist (vt hankija vastuse p 2). Kõnesolev motivatsioon on täielikult ebaadekvaatne ega tugine mitte ühelgi faktil või tõendil. 13. Vaidlustaja selgitab, et see aspekt millise protsessi tulemusel toimub püssirohugaaside abil relva automaatne ümberlaadimine, ei näita ega taga iseenesest mitte kõige vähemalgi määral seda, kui palju eraldub sellest relvast laskmisel püssirohugaase või kui palju nendest gaasidest jõuab sissehingamise kaudu laskuri organismi. Veel vähem, et oleks üldse võimalik tõsimeeli väita, et SSGP protsessiga relvad oleksid automaatselt selles osas kasvõi kuidagi turvalisemad, kui mistahes muude protsessidega relvad. Peamiselt mõjutab püssirohugaaside hulka ja potentsiaalseid tervisekahjustusi relvades konkreetselt kasutatav laskemoon ja nende koostis. Samuti tuleb arvestada, et gaaside eraldumine relvast ei toimu üksnes ühes asukohas nagu arvab hankija, vaid mitmes (nt. vintraua otsast, kestaväljaheiteava kaudu, võimalike “portide” kaudu jne). 14. Turvalisuse eesmärki silmas pidades on p-is 3.2.1.8 kehtestatud täielikult mittekohane piirang, kuna pelgalt selle nõude kaudu ei ole hankija vastavat soovi võimalik kuidagi rahuldada. Kui üldse, siis oleks sellise eesmärgi saavutamine võib-olla mõeldav relvade poolt eraldatavatele püssirohugaasidele mingisuguste objektiivselt mõõdetavate normide määramine. Kuid vaidlustaja arvates oleks seegi küsitav lahendus ning seda tulenevalt asjaolust, et nagu juba ka eespool selgitatud, siis on põhiliseks teguriks, mis mõjutab relvast eralduvaid püssirohugaase, selles kasutatav laskemoon. Hankija ei ole aga kordagi puudutanud mistahes relva turvalisuse või selle kasutaja tervise küsimust kogu HD-s. 15. Paradoksaalselt lükkavad hankija väited ümber ja omakorda kinnitavad vaidlustaja selgitusi hankija enda poolt tõenditena esitatud kaks uurimust. 16. Hankija vastuse lisana 1 esitatud uurimus hindab juba ainuüksi pealkirjast (aga ka sisust) nähtuvalt üksnes potentsiaalseid terviseriske lasketiiru personalile, mis on seotud laskmisest tuleneva plii eraldumisega. Teisisõnu ei näita vastupidiselt hankija väitele vaatlusalune uurimus midagi püssirohugaaside mõjust laskuritele (vt hankija vastuse p 2.b) vaid analüüsib terviseriske lasketiiru personalile. Samuti väidab ka antud uurimus muuhulgas seda, et õhus levivate pliimürkide eraldumist saab eelkõige vähendada täismantelkuulide, alternatiivsetest metallidest valmistatud kuulide ja pliivabade sütikute kasutamise kaudu (vt hankija vastuse lisa 1 lk 32). 17. Ka hankija vastuse lisana 2 esitatud uurimus tegeleb eelkõige erineva laskemoona uurimisega. Igal juhul ei tee antud uurimus mistahes järeldusi selle kohta, et üks või teine protsess (SSGP, DI, EBOS vm) iseenesest eraldaks rohkem või vähem püssirohugaase, kui teine. Pigem sooviks vaidlustaja siinkohal osundada vaatlusaluse uurimusega seonduvale markantsele asjaolule, et terviseprobleemid, mida täheldati ja mis olid kõnesoleva uuringu läbiviimise põhjuseks, algasid peagi pärast uue relva HK416 kasutuselevõttu Norra relvajõududes (vt lisa 2 lk 11 ptk 3 “Relvad” ls 1). HK416-s toimub püssirohugaaside abil relva automaatne ümberlaadimine aga SSGP protsessi tulemusel. Kõnesoleva uurimuse käigus teostatud erinevate relvade poolt sama laskemoonaga laskmisel eralduvate püssirohugaaside mõõtmistulemuste pingeritta seadmine (lisa 3) kinnitab vaidlustaja väidet, et pelgalt protsess (SSGP, DI, EBOS vm) ei taga püssirohugaaside eraldumise hulga seisukohast midagi, sest SSGP, 3 DI, EBOS jm protsessiga relvad paiknevad vastavas pingereas läbisegi ega võimalda teha järeldusi ega üldistusi, et pelgalt üks või teine protsess annab suurema või väiksema eraldunud püssirohugaaside koguse. Vaadeldava uurimuse lõppjäreldused on samuti peamiselt kasutatava laskemoona ja nende valmistamisel kasutatavate materjalide rollile eralduvate gaaside hulgale (vt hankija vastuse lisa 2 lk 31). 18. Hankija on lisanud ühe lakoonilise ja paljasõnalise lause (vt hankija vastuse p 4 ls 4), mille kohaselt oleks justkui SSGP protsessi eeliseks väiksem hooldusvajadus. Antud juhul ei ole selge, millistele parameetritele antud väide põhineb. Ka HD-s ei ole kehtestanud hankija mistahes nõudeid relvade hooldusvajadusele. Hankija küll on lisanud oma vastusele lingi Internetiportaalis YouTube asuvale ühe relvatootja reklaamvideole, kuid sellist laadi video ei ole küll käsitletav mingisuguse objektiivse ega asjakohase tõendina. Ka siinkohal saab vaidlustaja märkida eelkõige, et üksnes protsess (SSGP) iseenesest ei mõjuta hooldusvajadust. Mistõttu kogumis ei võimalda p-is 3.2.1.8 kehtestatud piirang rahuldada hankija mistahes soove relva hooldusvajadusele ning ei ole seetõttu samuti eesmärgikohane meede. 19. Igasuguste teistest valdkondadest näidete toomine on alati tendentslik, kuid mis peamine siis vaidlustaja ei tegutse autotootmise valdkonnas. Seega ei ole hankija poolt toodud paljasõnaline näide (vt hankija vastuse p 4 ls-d 1 ja 2) asjakohane. Kui üldse, siis näitab see, et hankija väidetel on autodele riiklikult kehtestatud väljalaske gaaside osas objektiivselt mõõdetavad normid, mida aga vaidlustajale teadaolevalt relvade puhul ei eksisteeri ega ole kehtestanud ka hankija HD-s. Lisad vastavalt tekstile. [allkirjastatud digitaalselt] Priit Kala advokaat, taotleja (vaidlustaja) Colt Canada Corporation volitatud esindaja 4 Table 7.4 Tests with NM229 and SS109 with different weapons / NM229 ja SS109 laskemoonatüüpide katsed erinevate relvadega SS109 NM229 (mg) (mg) Protsess (allikas: Wikipedia) Weapon NH3 HCN CO NH3 HCN CO - HK416N 33 5.2 702 19 3.9 1150 SSGP HK416K 26 4.6 592 36 9.9 817 SSGP G36 29 9.7 782 36 5.1 598 SSGP M16 42 11.9 897 42 8.6 897 DI AUG 36 9.0 753 37 9.9 955 SSGP LMG 32 8.9 949 26 6.1 828 - C8 CQB 33 9.5 575 37 8.6 920 DI/EBOS C8 SFW 17 5.0 805 25 4.9 805 DI/EBOS F2000 40 11.2 690 40 4.9 690 SSGP Table 7.6 Tests with NM229 and SS109 with different weapons / NM229 ja SS109 laskemoonatüüpide katsed erinevate relvadega Weapon Ammo Cu Zn Bi Pb Sb Ba Total Protsess (allikas: (∝g) (∝g) (∝g) (∝g) (∝g) (∝g) (mg) Wikipedia) HK416N SS109 8610 1152 1665 345 231 24 SSGP NM229 23400 4890 2160 41 HK416K SS109 8850 996 21 3210 585 564 24 SSGP NM229 18780 4890 3240 150 75 39 G36 SS109 6330 690 56 4170 753 783 22 SSGP NM229 10680 3270 2373 87 27 M16 SS109 3120 73 2340 384 279 19 DI NM229 8970 2904 1719 193 76 21 AUG SS109 3450 792 36 2946 513 405 15 SSGP NM229 14340 3780 2670 312 35 77 30 LMG SS109 8790 1044 56 2796 546 450 19 - NM229 14040 3060 1827 97 70 26 C8 CQB SS109 13020 1353 58 3630 666 585 24 DI NM229 18420 4590 2643 38 C8 SFW SS109 8100 936 42 2373 424 312 16 DI NM229 18210 4230 2781 390 267 170 36 F2000 SS109 10290 1236 59 3090 609 465 18 SSGP NM229 18210 4410 2895 88 38 36 Sama tabel kirjeldatuna pingereas , alustades väikseima “Total” väärtusega (laskemoon SS109) Weapon Ammo Cu Zn Bi Pb Sb Ba Total (∝g) (∝g) (∝g) (∝g) (∝g) (∝g) (mg) Protsess (allikas: Wikipedia) Koht AUG SS109 3450 792 36 2946 513 405 15 SSGP 1 C8 SFW SS109 8100 936 42 2373 424 312 16 DI 2 F2000 SS109 10290 1236 59 3090 609 465 18 SSGP 3 M16 SS109 3120 73 2340 384 279 19 DI 4-5 LMG SS109 8790 1044 56 2796 546 450 19 - 4-5 G36 SS109 6330 690 56 4170 753 783 22 SSGP 6 HK416N SS109 8610 1152 1665 345 231 24 SSGP 7-9 C8 CQB SS109 13020 1353 58 3630 666 585 24 DI 7-9 HK416K SS109 8850 996 21 3210 585 564 24 SSGP 7-9 Sama tabel kirjeldatuna pingereas , alustades väikseima “Total” väärtusega (laskemoon NM229) Weapon Ammo Cu Zn Bi Pb Sb Ba Total (∝g) (∝g) (∝g) (∝g) (∝g) (∝g) (mg) Protsess (allikas: Wikipedia) Koht 1 M16 NM229 8970 2904 1719 193 76 21 DI LMG NM229 14040 3060 1827 97 70 26 - 2 G36 NM229 10680 3270 2373 87 27 SSGP 3 AUG NM229 14340 3780 2670 312 35 77 30 SSGP 4 C8 SFW NM229 18210 4230 2781 390 267 170 36 DI 5-6 F2000 NM229 18210 4410 2895 88 38 36 SSGP 5-6 C8 CQB NM229 18420 4590 2643 38 DI 7 HK416K NM229 18780 4890 3240 150 75 39 SSGP 8 HK416N NM229 23400 4890 2160 41 SSGP 9
Allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel