NOTARIAALMÄRGE.
Mina, Tallinna notar Merle Saar-Johanson, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Rävala pst 3 / Kuke tn 2, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust.
TALLINNA NOTAR MERLE SAAR-JOHANSON
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
NUMBER
282
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING
OSTUEESÕIGUSE SEADMISE LEPING
KINNISTUTE MITTERAHALISE SISSEMAKSENA ÜLEANDMISE LEPING
NING
ASJAÕIGUSLEPING
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Merle Saar-Johanson
notaribüroos Tallinnas, Rävala pst 3 / Kuke tn 2 kahekümne üheksandal jaanuaril kahe
tuhande kaheksateistkümnendal aastal (29.01.2018.a.) ning selles notariaalaktis osalejad on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, tegutsedes Siseministeeriumi, registrikood
70000562, aadress Pikk tn 61, Tallinn, e-posti aadress
[email protected], kui riigivara
valitseja kaudu, kelle esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Riho
Kuppart, isikukood 37108050269, kes on tõestajale tuntud isik, ning Kaitseministeeriumi,
70004502, aadress Sakala tn 1, Tallinn, e-posti aadress
[email protected], mille
esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Vahur Fuks, isikukood
37003190264, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel,
Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, registrikood 10788733, aadress Lelle tn 24, Tallinn, e-posti
aadress
[email protected], edaspidi nimetatud Ühing, mille esindajana tegutseb registrikaardile
kantud juhatuse liige Piia Kallas, isikukood 46704040390, kes on tõestajale tuntud isik,
kes sõlmivad käesoleva lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:
1. LEPINGU ESE
1.1. Lepingu esemeks 1 on kinnistu asukohaga Pihkva tn 2c, Mustvee linn, Mustvee vald,
Jõgeva maakond, koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese 1 on kantud Tartu
Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 2144735 all (riigi
kinnisvararegistri objekti kood (riigi kinnisvararegistri objekti kood (edaspidi rvok)
KV13486).
1.1.1. Kinnistusregistriosa esimese jao andmete kohaselt on maa koosseisus katastritunnus
48501:008:0018, pindala 9040 m², aadress Pihkva tn 2c, Mustvee linn, Mustvee vald,
Jõgeva maakond, maa sihtotstarve riigikaitsemaa (100%).
1.1.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
-1-
1.1.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
1.1.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.2. Katastritunnusega 48501:008:0018 seotud ehitiste kohta on riikliku ehitisregistri
elektroonilisse andmebaasi (www.ehr.ee) kantud järgmised andmed:
1.2.1. hoone KORDONI HOONE, ehitisregistri koodiga 120306668, esmane kasutus 2007.a,
korruste arv 2, ehitusalune pind 588,8 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud
energiakasutuse klass H; ehitisega seotud dokumentidena on andmebaasi mh kantud:
6.01.2016 olemasoleva hoone energiamärgise teatis nr 1611567/00066; 11.09.2007
kasutusluba ehitise püstitamisel nr 457; 25.08.2007 kasutusloa taotlus ehitise püstitamisel
nr 456; 28.06.2006 ehitusloa taotlus ehitise püstitamiseks nr 291; 28.06.2006 ehitusluba
ehitise püstitamiseks nr 293
1.2.2. hoone TEHNIKAHOONE, ehitisregistri koodiga 120306669, esmane kasutus 2007.a,
korruste arv 1, ehitusalune pind 346,5 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud
energiakasutuse klass määramata; ehitisega seotud dokumentidena on andmebaasi mh
kantud: 11.09.2007 kasutusluba ehitise püstitamisel nr 459; 25.08.2007 kasutusloa taotlus
ehitise püstitamisel nr 458; 28.06.2006 ehitusluba ehitise püstitamiseks nr 294;
28.06.2006 ehitusloa taotlus ehitise püstitamiseks nr 292;
1.2.3. rajatis Sidemast, ehitisregistri koodiga 220315430, esmane kasutus 2007.a, ehitusalune
pind 100 m² ja ehitise staatus kasutusel; ehitisega seotud dokumentidena on andmebaasi
mh kantud: 11.09.2007 kasutusluba ehitise püstitamisel nr 461; 28.08.2007 kasutusloa
taotlus ehitise püstitamisel nr 460; 29.11.2006 ehitusluba ehitise püstitamiseks nr 374;
23.11.2006 ehitusloa taotlus ehitise püstitamiseks nr 366.
1.3. Maa-ameti Maakatastri kitsenduste kaardi (www.maaamet.ee) kohaselt on maaüksuse, mis
kuulub lepingu eseme 1 koosseisu, kasutamisega seotud kitsendused järgmised:
Katastriüksuse 48501:008:0018 kitsendused:
Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 4443 m²; nähtus: mererand, Peipsi j,
Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv ();
Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 672 m²; nähtus: mererand, Peipsi j,
Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv ();
Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 9036 m²; nähtus: mererand, Peipsi j,
Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv ();
Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 98 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva
j, Lämmijärv ().
1.4. Maa-ameti Maakatastri (www.maaamet.ee) andmete kohaselt on maaüksuse, mis kuulub
lepingu eseme 1 koosseisu, kõlvikuline koosseis järgmine: õuemaa 9040 m².
1.5. Rahvastikuregistri ja äriregistri elektrooniliste andmebaaside kohaselt ei ole lepingu ese
1 registreeritud ühegi isiku elukohana ega ühegi juriidilise isiku asukohana.
1.6. Lepingu esemeks 2 on kinnistu nimega MEHIKOORMA KORDONI asukohaga Järve tn
1, Mehikoorma alevik, Räpina vald, Põlva maakond, koos selle oluliste osadega ja
päraldistega. Lepingu ese 2 on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
kinnistusregistrisse registriosa nr 2604604 all (rvok KV8708).
1.6.1. Maa koosseisus on katastritunnus 45401:005:0036, pindala 9819 m², aadress Järve tn 1,
Mehikoorma alevik, Räpina vald, Põlva maakond, maa sihtotstarve riigikaitsemaa
(100%).
1.6.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
-2-
1.6.3. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:
2) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Eesti Lairiba Arenduse
Sihtasutus (registrikood 90010094) kasuks. Kasutusõigus on tähtajatu elektroonilise
sidevõrgu ehitamiseks,
remontimiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja likvideerimiseks kasutusõiguse alal
vastavalt 21.12.2011.a lepingu punktidele 3 ja 4 ning lepingu lisaks olevale plaanile.
21.12.2011 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 29.12.2011. Kohtunikuabi Aita Kastor.
3) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks tähtajaga 50 aastat AS Eesti
Telekom (registrikood 10234957) kasuks. elektroonilise side võrkude ehitamiseks,
remontimiseks, hooldamiseks,
kasutamiseks ja likvideerimiseks kasutusõiguse alal vastavalt 25.03.2013 lepingu
punktidele 3 ja 4 ning lepingu lisaks olevale plaanile.
Sisse kantud 27.03.2013. 18.08.2014 kinnistamisavalduse alusel muudetud 17.09.2014.
Kohtunikuabi Aita Kastor.
1.6.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.6.5. Eelnimetatud III jao kanded jäävad kehtima ka Ühingu suhtes ning Omanik ei pea neid
kandeid kõrvaldama.
1.7. Katastritunnusega 45401:005:0036 seotud ehitiste kohta on riikliku ehitisregistri
elektroonilisse andmebaasi (www.ehr.ee) kantud järgmised andmed:
1.7.1. hoone Piirivalvekordoni peahoone, ehitisregistri koodiga 104047022, esmane kasutus
1995.a, korruste arv 2, ehitusalune pind 409 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud
energiakasutuse klass määramata; ehitisega seotud dokumentidena on andmebaasi mh
kantud: 27.12.2010 ehitise aadressi korrastuse teatis nr 4967; 30.12.2009 ehitise aadressi
korrastuse teatis nr 1487; 9.11.1994 ehitusloa taotlus ehitise rekonstrueerimiseks nr 1;
9.11.1994 ehitusluba ehitise rekonstrueerimiseks nr 1;
1.7.2. hoone MEHIKOORMA KORDONI HÕLJUKI ANGAAR, ehitisregistri koodiga
120287270, esmane kasutus 2006.a, korruste arv 1, ehitusalune pind 155,1 m², ehitise
staatus kasutusel ja kaalutud energiakasutuse klass määramata; ehitisega seotud
dokumentidena on andmebaasi mh kantud: 12.07.2017 andmete esitamise teatis nr
1711525/06282; 27.12.2010 ehitise aadressi korrastuse teatis nr 4968; 11.07.2006
kasutusloa taotlus ehitise püstitamisel nr 271; 11.07.2006 kasutusluba ehitise püstitamisel
nr 272; 30.08.2005 ehitusloa taotlus ehitise püstitamiseks nr 189; 30.08.2005 ehitusluba
ehitise püstitamiseks nr 190;
1.7.3. hoone KORDONIHOONE, ehitisregistri koodiga 120577795, esmane kasutus 1993.a,
korruste arv 2, ehitusalune pind 452 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud
energiakasutuse klass H; ehitisega seotud dokumentidena on andmebaasi mh kantud:
6.01.2016 olemasoleva hoone energiamärgise teatis nr 1611567/00065; 27.12.2010 ehitise
aadressi korrastuse teatis nr 4969; 23.12.2009 kasutusluba ehitise rekonstrueerimisel nr
1295; 22.12.2009 kasutusloa taotlus ehitise rekonstrueerimisel nr 1294; 15.12.2009
kasutusloa taotlus ehitise rekonstrueerimisel nr 1228; 23.09.2009 ehitusloa taotlus ehitise
rekonstrueerimiseks nr 1192; 23.09.2009 ehitusluba ehitise rekonstrueerimiseks nr 1193;
1.7.4. hoone TEHNIKAHOONE, ehitisregistri koodiga 120577796, esmane kasutus 1999.a,
korruste arv 1, ehitusalune pind 288,3 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud
energiakasutuse klass määramata; ehitisega seotud dokumentidena on andmebaasi mh
kantud: 27.12.2010 ehitise aadressi korrastuse teatis nr 4970;
1.7.5. hoone KUUR, ehitisregistri koodiga 120577798, esmane kasutus 1999.a, korruste arv 1,
ehitusalune pind 40,8 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud energiakasutuse klass
-3-
määramata; 27.12.2010 ehitise aadressi korrastuse teatis nr 4971;
1.7.6. rajatis MEHIKOORMA SIDEMAST, ehitisregistri koodiga 220279950, esmane kasutus
määramata, ehitusalune pind 38,7 m² ja ehitise staatus ehitusluba antud; ehitisega seotud
dokumentidena on andmebaasi mh kantud: 27.12.2010 ehitise aadressi korrastuse teatis
nr 4972; 19.08.2009 ehitise aadressi korrastuse teatis nr 1089847; 12.04.2005 ehitusloa
taotlus ehitise püstitamiseks nr 163; 12.04.2005 ehitusluba ehitise püstitamiseks nr 164;
1.7.7. rajatis RADARIVAATETORN, ehitisregistri koodiga 220577797, esmane kasutus
1993.a, ehitusalune pind 89 m² ja ehitise staatus kasutusel; ehitisega seotud
dokumentidena on andmebaasi mh kantud: 2.12.2010 kasutusluba ehitise
rekonstrueerimisel nr 1804; 23.11.2010 kasutusloa taotlus ehitise rekonstrueerimisel nr
1796; 30.09.2009 ehitusluba ehitise rekonstrueerimiseks nr 1198; 30.09.2009 ehitusloa
taotlus ehitise rekonstrueerimiseks nr 1197;
1.7.8. rajatis PUURKAEV, ehitisregistri koodiga 220577799, esmane kasutus 1999.a,
ehitusalune pind 1,4 m² ja ehitise staatus kasutusel; ehitisega seotud dokumendina on
andmebaasi mh kantud: 27.12.2010 ehitise aadressi korrastuse teatis nr 4973;
1.7.9. rajatis Slipp, ehitisregistri koodiga 220649881, esmane kasutus 2012.a, ehitusalune pind
48 m² ja ehitise staatus kasutusel; ehitisega seotud dokumentidena on andmebaasi mh
kantud: 27.03.2012 kasutusluba ehitise püstitamisel nr 2170; 22.03.2012 kasutusloa
taotlus ehitise püstitamisel nr 2169; 8.02.2012 kirjalik nõusolek väikeehitise püstitamiseks
nr 2147; 7.02.2012 kirjaliku nõusoleku taotlus väikeehitise püstitamiseks nr 2146;
1.7.10. rajatis Sidemasti piirdeaed, ehitisregistri koodiga 220801258, esmane kasutus
määramata, ehitusalune pind määramata ja ehitise staatus ehitamisel; ehitisega seotud
dokumentidena on andmebaasi mh kantud: 27.10.2016 ehitusteatis nr 1611201/12489.
1.8. Maa-ameti Maakatastri kitsenduste kaardi (www.maaamet.ee) kohaselt on maaüksuse, mis
kuulub lepingu eseme 2 koosseisu, kasutamisega seotud kitsendused järgmised:
Katastriüksuse 45401:005:0036 kitsendused:
Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 2302 m²; nähtus: mererand, Peipsi j,
Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv ();
Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 9819 m²; nähtus: mererand, Peipsi j,
Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv ();
Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 1200 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv,
Pihkva j, Lämmijärv ();
Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 5128 m²; nähtus: mererand, Peipsi j,
Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv ();
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 191 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA016);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 231 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(Piiri);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 139 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 92 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 74 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 59 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 149 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Piiri);
Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 2627 m²; nähtus: puurkaev ();
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 192 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 9 m²; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits
või tugi ();
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 113 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
-4-
(Kordon);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 191 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
Piiranguvöönd: ulatus: 7739 m²; nähtus: tiheasustusala (Meeksi valla üldplaneering);
Piiranguvöönd: ulatus: 371 m²; nähtus: iI kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Aspius
aspius (tõugjas));
Piiranguvöönd: ulatus: 371 m²; nähtus: iII kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Misgurnus
fossilis (vingerjas));
Piiranguvöönd: ulatus: 371 m²; nähtus: iII kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Cobitis
taenia (hink));
Piiranguvöönd: ulatus: 371 m²; nähtus: iII kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Cottus
gobio (võldas)).
1.9. Maa-ameti Maakatastri (www.maaamet.ee) andmete kohaselt on maaüksuse, mis kuulub
lepingu eseme 2 koosseisu, kõlvikuline koosseis järgmine: ehitusalune maa 1566 m².
1.10. Rahvastikuregistri ja äriregistri elektrooniliste andmebaaside kohaselt ei ole lepingu
ese 2 registreeritud ühegi isiku elukohana ega ühegi juriidilise isiku asukohana.
1.11. Lepingu esemeks 3 on kinnistu asukohaga Lõhangu, Sääre küla, Saaremaa vald,
Saare maakond, koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese 3 on kantud Tartu
Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 4196734 all (rvok KV58528).
1.11.1. Maa koosseisus on katastritunnus 80701:001:0744, pindala 8784 m², aadress Lõhangu,
Sääre küla, Saaremaa vald, Saare maakond, maa sihtotstarve riigikaitsemaa (100%).
1.11.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.11.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
1.11.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.12. Riikliku ehitisregistri elektroonilises andmebaasis (www.ehr.ee) katastritunnusega
80701:001:0744 seotud ehitiste kohta andmed puuduvad.
1.13. Maa-ameti Maakatastri kitsenduste kaardi (www.maaamet.ee) kohaselt puuduvad
maaüksusel, mis kuulub lepingu eseme 3 koosseisu, kasutamisega seotud kitsendused.
1.14. Maa-ameti Maakatastri (www.maaamet.ee) andmete kohaselt on maaüksuse, mis kuulub
lepingu eseme 3 koosseisu, kõlvikuline koosseis järgmine: muu maa 8784 m².
1.15. Rahvastikuregistri ja äriregistri elektrooniliste andmebaaside kohaselt ei ole lepingu
ese 3 registreeritud ühegi isiku elukohana ega ühegi juriidilise isiku asukohana.
1.16. Lepingu esemeks 4 on kinnistu asukohaga Karja tn 16, Valga linn, Valga vald, Valga
maakond, koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese 4 on kantud Tartu
Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 2044140 all (rvok KV17497).
1.16.1. Maa koosseisus on katastritunnus 85401:014:0034, pindala 9310 m², aadress Karja tn 16,
Valga linn, Valga vald, Valga maakond, maa sihtotstarve riigikaitsemaa (100%).
1.16.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.16.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
1.16.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.17. Katastritunnusega 85401:014:0034 seotud ehitiste kohta on riikliku ehitisregistri
elektroonilisse andmebaasi (www.ehr.ee) kantud järgmised andmed:
1.17.1. hoone Valga päästedepoo, ehitisregistri koodiga 120582015, esmane kasutus määramata,
korruste arv 2, ehitusalune pind 1126 m², ehitise staatus kasutusest maas ja kaalutud
energiakasutuse klass määramata; ehitisega seotud dokumentidena on andmebaasi mh
kantud: 25.03.2011 ehitise teatis ehitise likvideerimise kohta nr 22-11; 25.03.2011
ehitusloa kehtetuks tunnistamise otsus nr 3; 20.07.2009 ehitusluba ehitise püstitamiseks nr
-5-
40-09; 17.07.2009 ehitusloa taotlus ehitise püstitamiseks nr 40-09;
1.17.2. hoone Valga Päästekomando, ehitisregistri koodiga 120628277, esmane kasutus 2012.a,
korruste arv 2, ehitusalune pind 1063,7 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud
energiakasutuse klass E; ehitisega seotud dokumentidena on andmebaasi mh kantud:
4.01.2016 olemasoleva hoone energiamärgise teatis nr 1611567/00045; 3.04.2012
kasutusluba ehitise püstitamisel nr 5-12; 28.03.2012 kasutusloa taotlus ehitise püstitamisel
nr 5-12; 23.05.2011 ehitamise alustamise teatis nr 29-11; 25.03.2011 ehitusluba ehitise
püstitamiseks nr 11-11; 16.03.2011 ehitusloa taotlus ehitise püstitamiseks nr 11-11;
1.17.3. rajatis piirdeaed, ehitisregistri koodiga 220800350, esmane kasutus määramata,
ehitusalune pind 1 m² ja ehitise staatus kasutusel; ehitisega seotud dokumentidena on
andmebaasi mh kantud: 18.05.2017 kasutusteatis nr 1711301/03703; 19.10.2016
ehitusteatis nr 1611201/11991.
1.18. Maa-ameti Maakatastri kitsenduste kaardi (www.maaamet.ee) kohaselt on maaüksuse,
mis kuulub lepingu eseme 4 koosseisu, kasutamisega seotud kitsendused järgmised:
Katastriüksuse 85401:014:0034 kitsendused:
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 8 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(39067JK);
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 135 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(LÕUNA II:VAL);
Piiranguvöönd: surveseadme kaitsevöönd; ulatus: 25 m²; nähtus: maa- alune soojatorustik alla
200 mm (VA16624);
Piiranguvöönd: surveseadme kaitsevöönd; ulatus: 177 m²; nähtus: maa- alune soojatorustik alla
200 mm (VA16625);
Piiranguvöönd: surveseadme kaitsevöönd; ulatus: 106 m²; nähtus: maa- alune soojatorustik alla
200 mm (VA16984);
Piiranguvöönd: surveseadme kaitsevöönd; ulatus: 296 m²; nähtus: maa- alune soojatorustik alla
200 mm (VA16570);
Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 52 m²; nähtus: sideehitis maismaal ().
1.19. Maa-ameti Maakatastri (www.maaamet.ee) andmete kohaselt on maaüksuse, mis kuulub
lepingu eseme 4 koosseisu, kõlvikuline koosseis järgmine: õuemaa 9310 m².
1.20. Rahvastikuregistri ja äriregistri elektrooniliste andmebaaside kohaselt ei ole lepingu
ese 4 registreeritud ühegi isiku elukohana ega ühegi juriidilise isiku asukohana.
1.21. Lepingu esemed 1 kuni 4 eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud Lepingu Ese.
1.22. Käesoleva lepingu punktis 1 Lepingu Eseme kohta toodud andmed on notariaalakti
tõestaja eelnimetatud elektroonilistes andmebaasides kontrollinud käesoleva lepingu
tõestamise päeval (29.01.2018) infosüsteemi e-notar kaudu (kinnistusraamat, ehitisregister,
maakataster, rahvastikuregister, äriregister) või internetiaadressil (ülejäänud andmebaasid).
2. OSALEJATE KINNITUSED
2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.1.1. Vastavalt Ühingu ainuaktsionäri 17.01.2018.a otsusele, Vabariigi Valitsuse 21.12.2017.a
korraldusele nr 373 „Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara
üleandmine”, 22.01.2018.a siseministri käskkirjale nr 1-3/5 ja 24.01.2018.a kaitseministri
käskkirjale nr 55 on otsustatud seada lepingu esemeteks 1 ja 2 olevatele kinnistutele
riigivõimu teostamise eesmärgil tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus Eesti Vabariigi
kasuks Kaitseministeeriumi kaudu siderajatiste ja kommunikatsioonide kaitsevööndi
-6-
ulatuses, suurendada Ühingu aktsiakapitali ning anda mitterahalise sissemaksena
Ühingule üle riigivara, milleks on lepingu esemeks olevad kinnistud.
2.1.2. Lepingu Ese on Omaniku ainuomand ja Omanik ei ole Lepingu Eset kuni Lepingu
sõlmimiseni kellelegi võõrandanud ning Lepingu Ese ei ole arestitud, selle suhtes ei kehti
käsutamiskeelde, selle suhtes ei ole vaidlusi, s.h kohtulikke vaidlusi, Lepingu Eseme
suhtes ei ole omandireformi käigus esitatud taotlusi Lepingu Eseme tagastamiseks ega ole
takistusi Lepingu Eseme käsutamiseks, valdamiseks, kasutamiseks Eesti Vabariigi
omandireformi aluste seaduse § 18 lg 1 mõistes, Lepingu Eset ei ole koormatud
käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas
kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu
näiteks üüri-, rendi või muud kasutuslepingud, v.a, lepingu ese 1 ja lepingu ese 2 on
Politsei- ja Piirivalveameti kasutuses ning jäävad nimetatud kasutaja kasutusse
tingimustel, mis lepitakse kokku sõlmitavates üürilepingutes, ning lepingu ese 3 ja
lepingu ese 4 on Päästeameti kasutuses ning jäävad nimetatud kasutaja kasutusse
tingimustel, mis lepitakse kokku sõlmitavas üürilepingus. Kuni nimetatud üürilepingute
sõlmimiseni on kasutajatel õigus jätkata vastava lepingu eseme kasutamist senistel
tingimustel.
2.1.3. Lepingu Eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.
2.1.4. Lepingu Eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule
teadaolevaid Lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid
piiranguid.
2.1.5. Omanik on tasunud kõik Lepingu Esemega ja Lepingu Eseme kasutamisega seotud
maksed ja maksud, mis on Lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga sissenõutavaks
muutunud.
2.1.6. Lepingu eseme 1 ja lepingu eseme 4 koosseisu kuuluvale maale on olemas otsejuurdepääs
avalikult kasutatavalt teelt või tänavalt ning lepingu eseme 2 ja lepingu eseme 3 koosseisu
kuuluvale maale on juurdepääs reformimata riigimaalt.
2.1.7. Lepingu Eseme koosseisu kuuluval maal ei paikne kolmandatele isikutele kuuluvaid
Omanikule teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või maa-aluseid
tehnovõrke ega -rajatisi.
2.1.8. Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi vahel kehtib elektrooniliseside alase koostöö
kokkulepe.
2.1.9. Nende volitused Omaniku esindajana on kehtivad ning neid ei ole Omaniku poolt tagasi
võetud ega tühistatud ja esindaja omab kõiki vajalikke esindatava isiku nõusolekuid ja
kooskõlastusi ning kõiki õigusi Lepingu sõlmimiseks.
2.2. Ühingu esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.2.1. Ühing on üle vaadanud Lepingu Eseme koosseisu kuuluvad maaüksused, tutvunud Maa-
ameti elektroonilise kaardiserveri rakenduse vahendusel Lepingu Eseme
katastriandmetega ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik maaüksuste suurustest ja
piiridest ega oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone.
2.2.2. Ühing on üle vaadanud Lepingu Eseme koosseisu kuuluvad ehitised ning Ühingule
Omaniku poolt nende kohta esitatud dokumentatsiooni ja on eelnimetatud andmete alusel
teadlik ehitiste seisukorrast.
2.2.3. Ühing on teadlik Lepingu Eseme suhtes kitsendusi põhjustavatest objektidest ja Lepingu
Eseme suhtes kehtivatest kitsendustest ega oma eeltoodu osas Omanikule mingeid
pretensioone ning ei loe eelnimetatud kitsendusi Lepingu Eseme puuduseks.
2.2.4. Ühing on teadlik Lepingu punktis 1.6.3 nimetatud isiklikest kasutusõigustest ja nende
-7-
sisust, samuti asjaolust, et nimetaud kanded jäävad lepingu eseme suhtes kehtima ka
pärast Ühingu kandmist kinnistusraamatusse lepingu eseme 2 omanikuna.
2.2.5. nimetatud isiklike kasutusõiguste aluseks olevate lepingute sisust, loobub eelnimetatud
lepingute ettelugemisest ja Lepingule lisamisest.
2.2.6. Ühingu põhikirja kohaselt on lubatud aktsiate eest tasumine mitterahalise sissemaksega
ning Ühingu põhikirja kohaselt korraldab mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist
Ühingu juhatus kaasates selleks vajadusel eksperte. Sissemakse väärtuse hindamist
kontrollib audiitor.
2.2.7. Tema volitused Ühingu juhatuse liikmena on kehtivad, teda ei ole tagasi kutsutud ning
tema ametiaeg ei ole möödunud või on seda nõuetekohaselt pikendatud ja ta omab kõiki
vajalikke esindatava juriidilise isiku siseseid nõusolekuid ja kooskõlastusi ning kõiki
õigusi Lepingu sõlmimiseks.
2.3. Lepinguosaliste esindajad avaldavad ja kinnitavad, et nad on tutvunud Lepingus viidatud
dokumentidega, nende sisu on neile teada ning nad loobuvad nimetatud dokumentide
ettelugemisest ja Lepingule lisamisest.
3. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE LEPINGU ESEMELE 1 JA LEPINGU
ESEMELE 2
3.1. Omanik on otsustanud koormata lepingu esemeks 1 oleva kinnistu (edaspidi Lepingu punktis
3 nimetatud Kinnistu) Omaniku (edaspidi Lepingu punktis 3 nimetatud ka Kasutaja) kasuks
tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega. Isikliku kasutusõiguse sisuks on Kinnistul
asuva 72-meetrise vabalt seisva antennimasti paiknemine Kinnistul, raadiosideseadmete
paiknemine käesoleva lepingu punktis 1.2.1 nimetatud KORDONI HOONES ja nimetatud
seadmete elektritoite tagamine. Kasutajal on õigus isiklikku kasutusõigust teostada
eelnimetatud siderajatiste kaitsevööndi ulatutuses, mis on käesoleva lepingu lisaks nr 2
oleval plaanil tähistatud punase viirutusega (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala),
Kinnistule eelnimetatud siderajatiste ehitamiseks, omamiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja
remontimiseks ning muul viisil ekspluateerimiseks sidevõrgu (edaspidi nimetaud tehnovõrk)
talituse tagamise eesmärgil.
3.2. Omanik on otsustanud koormata lepingu esemeks 2 oleva kinnistu (edaspidi Lepingu punktis
3 nimetatud Kinnistu) Omaniku (edaspidi Lepingu punktis 3 nimetatud ka Kasutaja) kasuks
tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega. Isikliku kasutusõiguse sisuks on aiaga
piiratud 72-meetrise vabalt seisva antennimasti ja Kaitseväe seadmekonteineri paiknemine
Kinnistul ning nimetatud seadmete elektritoite tagamine. Kasutajal on õigus isiklikku
kasutusõigust teostada eelnimetatud siderajatiste kaitsevööndi ulatutuses, mis on käesoleva
lepingu lisaks nr 3 oleval plaanil tähistatud lilla ruudustikuga (edaspidi Lepingu punktis 3
nimetatud kasutusõiguse ala), Kinnistule eelnimetatud siderajatiste ehitamiseks, omamiseks,
hooldamiseks, kasutamiseks ja remontimiseks ning muul viisil ekspluateerimiseks sidevõrgu
(edaspidi nimetaud tehnovõrk) talituse tagamise eesmärgil.
3.3. Kinnistu omanik kohustub:
3.3.1. Mitte püstitama kasutusõiguse alale ehitisi ega rajatisi;
3.3.2. Mitte ladustama kasutusõiguse ala piires esemeid ning mitte rajama kõrghaljastust;
3.3.3. Kõik kaevetööd tehnorajatise kasutusõiguse alal eelnevalt kirjalikult kooskõlastama
Kasutajaga;
-8-
3.3.4. Võimaldama Kasutaja volitatud töötajatele koos vajalike mehhanismidega tasuta
juurdepääsu tehnovõrgule ja lubama teostada Kinnistul tehnovõrgu ehitamiseks,
hooldamiseks, kasutamiseks ja remontimiseks vajalikke töid;
3.3.5. Teavitama Kasutajat Kinnistu võõrandamisest vähemalt kuus (6) kuud ette;
3.3.6. Teavitama Kinnistul tegutsevaid kolmandaid isikuid Kinnistul tehnovõrgu kaitsevööndi
olemasolust.
3.4. Kasutaja kohustub täitma kõiki seadusest tulenevaid kohustusi, mis on seotud isikliku
kasutusõiguse teostamisega, sealhulgas:
3.4.1. Teostama isiklikku kasutusõigust viisil, mis on Kinnistule kõige vähem koormav.
3.4.2. Hoidma kasutusõiguse ala omal kulul korras.
3.4.3. Kasutama kasutusõiguse ala korrapäraselt ja heaperemehelikult.
3.4.4. Kui tehnovõrgu ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine Kinnistule, on
Kasutaja kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või Kinnistu omanikule tekkinud kahju
hüvitama.
4. LEPINGU ESEMETE 1 JA 2 OSTUEESÕIGUSEGA KOORMAMINE
4.1. Omanik on otsustanud koormata lepingu esemeks 1 olev kinnistu ostueesõigusega, mis
kehtib lepingu eseme 1 igakordsel võõrandamisel, Eesti Vabariigi (Kaitseministeerium
kaudu) kasuks.
4.2. Omanik on otsustanud koormata lepingu esemeks 2 olev kinnistu ostueesõigusega, mis
kehtib lepingu eseme 2 igakordsel võõrandamisel, Eesti Vabariigi (Kaitseministeerium
kaudu) kasuks.
5. OMANIKU JA ÜHINGU VÕLAÕIGUSLIK KOKKULEPE SEOSES LEPINGU
ESEMETELE 1 JA 2 SEATAVA OSTUEESÕIGUSEGA
5.1. Omanik ja Ühing on kokku leppinud, et Ühing kohustub Omanikku teavitama lepingu eseme
1 ja/või lepingu eseme 2 planeeritavast müügist vähemalt kuus (6) kuud ette.
6. MITTERAHALISE SISSEMAKSE ÜLEANDMINE
6.1. Käesolevaga Omanik annab üle ja Ühing võtab vastu mitterahalise sissemaksena Lepingu
punkti üks (1) alapunktides nimetatud Lepingu Esemeks olevad kinnistud koos nende
oluliste osade ja päraldistega, s.h dokumentidega. Lepingupooled avaldavad Lepingu Eseme
harilikuks väärtuseks kokku kaks miljonit kolmsada kakskümmend kolm tuhat kakssada
üheksa eurot ja viisteist senti (2 323 209,15).
6.2. Omanik ja Ühing avaldavad, lepingu eseme 1, lepingu eseme 2 ja lepingu eseme 4 kaudne
valdus on Ühingule üle antud enne käesoleva Lepingu sõlmimist ning lepingu eseme 3
päraldisteks olevad dokumendid ja kaudne valdus loetakse Ühingule üle antuks käesoleva
lepingu sõlmimisega.
6.3. Lepingu Eseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb Ühingule üle valduse
üleandmisel.
6.4. Omanik kannab kõik Lepingu Esemega seotud kulud kuni valduse üleandmiseni, tasudes
need hiljemalt ühe (1) kuu jooksul arvates valduse üleandmisest ning Ühingu nõudmisel
esitab Ühingule maksedokumendid, mis tõendavad nimetatud kohustuse täitmist.
-9-
7. SISSEMAKSE VÄÄRTUS JA OMANDATAV OSALUS
7.1. Ühingu ainuaktsionär (Eesti Vabariik) on 17.01.2018.a (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017.a
korralduse nr 373 alusel) vastu võtnud aktsiakapitali suurendamise otsuse, mille kohaselt
antakse Ühingule üle mitterahaline sissemakse summas kaks miljonit kolmsada
kakskümmend kolm tuhat kakssada üheksa eurot ja viisteist senti (2 323 209,15), mille arvelt
suurendatakse Ühingu aktsiakapitali kahe miljoni kolmesaja kahekümne kolme tuhande
kahesaja (2 323 200) euro võrra, lastes välja kakskümmend kolm tuhat kakssada
kolmkümmend kaks (23 232) uut aktsiat nimiväärtusega ükssada (100) eurot iga aktsia,
ülekursiga üheksa eurot ja viisteist senti (9,15). Ainuaktsionäri üldkoosoleku protokoll
sätestab, et aktsiate eest tasumine toimub mitterahalise sissemakse, mille esemeks on
Lepingu Ese koos selle oluliste osadega ja päraldistega, üleandmisega Ühingule.
7.2. Siseministeeriumi poolt on vastavalt riigivaraseaduse § 46 lõike 2 punkti 3 alusel koostatud
hindamisaruanded, mille kohaselt vastab mitterahalise sissemakse (Lepingu Eseme) väärtus
Ühingu ainuaktsionäri (Eesti Vabariik) 17.01.2018.a otsuses toodule. Vastavalt Ühingu
põhikirjale on mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist kontrollinud audiitor. Omanik ja
Ühing avaldavad, et nimetatud mitterahalise sissemakse väärtuse hinnangute ja audiitori
arvamuse sisu on neile teada ning nad loobuvad nimetatud dokumentide ettelugemisest ning
Lepingule lisamisest.
7.3. Lepingu alusel üle antava mitterahalise sissemakse eest omandatava osaluse omanikuks saab
Omanik Ühingu aktsiakapitali suurendamise kohta kande tegemisel äriregistrisse.
7.4. Notar on selgitanud, et äriseadustiku § 343 lg 4 kohaselt peab juhatus esitama avalduse
aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks kuue (6) kuu jooksul aktsiakapitali
suurendamise otsuse vastuvõtmisest. Avalduse esitamise hetkeks peab Ühing olema kantud
kinnistusraamatusse mitterahalise sissemakse esemeteks olevate kinnistute omanikuna.
8. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUSED
8.1. Omanik on otsustanud koormata lepingu esemeks 1 oleva kinnistu isikliku
kasutusõigusega ning palub kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
kinnistusregistri registriosa number 2144735 kolmandasse jakku esimesele vabale
järjekohale tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus siderajatiste ja
kommunikatsioonide kaitsevööndi ulatutuses kinnistule siderajatiste ja
kommunikatsioonide ehitamiseks, omamiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja
remontimiseks ning muul viisil ekspluateerimiseks sidevõrgu talituse tagamise
eesmärgil Eesti Vabariigi kasuks vastavalt 29.01.2018.a lepingu punktidele 3.1, 3.3 ja
3.4 ning 29.01.2018.a lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile.
8.2. Omanik on otsustanud ning palub kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
kinnistusregistri registriosa number 2144735 kolmandasse jakku esimesele vabale
järjekohale pärast käesoleva lepingu punkti 8.1 alusel sisse kantavat isiklikku
kasutusõigust ostueesõigus, mis kehtib kinnistu igakordsel võõrandamisel, Eesti
Vabariigi kasuks.
8.3. Omanik on otsustanud koormata lepingu esemeks 2 oleva kinnistu isikliku
kasutusõigusega ning palub kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
kinnistusregistri registriosa number 2604604 kolmandasse jakku esimesele vabale
järjekohale tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus siderajatiste ja
kommunikatsioonide kaitsevööndi ulatutuses kinnistule siderajatiste ja
- 10 -
kommunikatsioonide ehitamiseks, omamiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja
remontimiseks ning muul viisil ekspluateerimiseks sidevõrgu talituse tagamise
eesmärgil Eesti Vabariigi kasuks vastavalt 29.01.2018.a lepingu punktidele 3.2, 3.3 ja
3.4 ning 29.01.2018.a lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile.
8.4. Omanik on otsustanud ning palub kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
kinnistusregistri registriosa number 2604604 kolmandasse jakku esimesele vabale
järjekohale pärast käesoleva lepingu punkti 8.3 alusel sisse kantavat isiklikku
kasutusõigust ostueesõigus, mis kehtib kinnistu igakordsel võõrandamisel, Eesti
Vabariigi kasuks.
8.5. Omanik ja Ühing on Lepingu Eseme omandi üleandmises kokku leppinud.
8.5.1. Omanik lubab ja Ühing avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu
kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 2144735 teises jaos senine
kanne Omaniku kohta ning omanikuna sisse kanda Riigi Kinnisvara Aktsiaselts,
registrikood 10788733.
8.5.2. Omanik lubab ja Ühing avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu
kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 2604604 teises jaos senine
kanne Omaniku kohta ning omanikuna sisse kanda Riigi Kinnisvara Aktsiaselts,
registrikood 10788733.
8.5.3. Omanik lubab ja Ühing avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu
kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 4196734 teises jaos senine
kanne Omaniku kohta ning omanikuna sisse kanda Riigi Kinnisvara Aktsiaselts,
registrikood 10788733.
8.5.4. Omanik lubab ja Ühing avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu
kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 2044140 teises jaos senine
kanne Omaniku kohta ning omanikuna sisse kanda Riigi Kinnisvara Aktsiaselts,
registrikood 10788733.
9. OSTUEESÕIGUS
9.1. Vastavalt looduskaitseseaduse § 5 (2) ja 16 (2) Kui kinnisasi asub tervenisti või osaliselt
Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve või Võrtsjärve ranna ehituskeeluvööndis,
I kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis,
kaitsealal või hoiualal, on kinnisasja võõrandamisel riigil ostueesõigus. (3) Ostueesõigust ei
rakendata, kui kinnisasi võõrandatakse omaniku abikaasale, alanejatele sugulastele,
vanematele või nende alanejatele sugulastele ning vanavanematele või nende alanejatele
sugulastele. (4) Notar on kohustatud kolme päeva jooksul pärast kinnisasja või selle osa
võõrandamistehingu tõestamist esitama tehingudokumendi tõestatud ärakirja võõrandaja
kulul Keskkonnaministeeriumile. (5) Kaitseala, püsielupaiga, hoiuala või kaitstava looduse
üksikobjekti valitseja lihtkirjaliku avalduse alusel kantakse kinnistusraamatusse märkus, et
kinnistu on koormatud riigi ostueesõigusega.
10. ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE
10.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari
büroos.
10.2. Osalejatele väljastatakse notariaalakti ärakirjad osaleja valikul digitaalselt või
paberkandjal.
- 11 -
10.3. Osalejad paluvad notaril esitada lepingu ühe kinnitatud ärakirja kinnistusosakonnale.
Notar esitab notariaalakti digitaalse ärakirja kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul
infosüsteemi e-notar kaudu.
10.4. Vastavalt maakatastriseaduse § 201 esitab notar kümne (10) päeva jooksul pärast kinnistu
või selle mõttelise osa võõrandamise tehingu tõestamist katastripidajale tehingu õiendi.
10.5. Osalejad paluvad notaril edastada käesoleva lepingu digitaalse kinnitatud ärakirja Eesti
Vabariigi Keskkonnaministeeriumile (aadress
[email protected]) digitaalse
kinnitatud ärakirja.
11. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
11.1. Omanik avaldab lepingu esemele 1 isiklik kasutusõiguse seadmise tehinguväärtuseks 639
eurot ja lepingu esemele 2 isikliku kasutusõiguse seadmise tehinguväärtuseks 639 eurot.
11.2. Notari tasud ning nende jaotus osalejate vahel:
Omanik tasub isikliku kasutusõiguse seadmise (tehinguväärtus 639 + 639 eurot) ja
ostueesõiguse seadmise (tehinguväärtus 304 127,48 + 24 290,35 eurot) notari tasu 505,50
eurot (tehinguväärtus 329 695,83 eurot: notari tasu seaduse § 3, 5, 12, 15, 22, 23 p 2).
Ühing tasub kinnistute üleandmise lepingu ja kinnistu mitterahalise sissemaksena
üleandmise lepingu tõestamise notaritasu 6 052,42 eurot (tehinguväärtus 2 323 209,15 eurot:
notari tasu seaduse § 3, 5, 22, 23 p 2).
Eeltoodud summadele lisandub 20% käibemaks. Notari tasu käibemaksuta summa kokku
6 557,92 eurot, käibemaks 1 311,58 eurot, koos käibemaksuga 7 869,50 eurot.
11.3. Riigilõivud ning nende jaotus osalejate vahel:
Omanik tasub isikliku kasutusõiguse kinnistamise riigilõivu 4,00 eurot (tehinguväärtus
130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 354, 356 lg 7, ).
Omanik tasub isikliku kasutusõiguse kinnistamise riigilõivu 4,00 eurot (tehinguväärtus
130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 5).
Omanik tasub ostueesõiguse kinnistamise riigilõivu 975,00 eurot (tehinguväärtus 608 254,96
eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 5).
Omanik tasub ostueesõiguse kinnistamise riigilõivu 53,00 eurot (tehinguväärtus 48 580,71
eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 5).
Ühing tasub omaniku kinnistamise riigilõivu 1 946,42 eurot (tehinguväärtus 1 216 509,92
eurot: riigilõivuseadus § 76 lg 1).
Ühing tasub omaniku kinnistamise riigilõivu 110,00 eurot (tehinguväärtus 97 161,41 eurot:
riigilõivuseadus § 76 lg 1).
Ühing tasub omaniku kinnistamise riigilõivu 4,00 eurot (tehinguväärtus 180,00 eurot:
riigilõivuseadus § 76 lg 1).
Ühing tasub omaniku kinnistamise riigilõivu 1 614,97 eurot (tehinguväärtus 1 009 357,82
eurot: riigilõivuseadus § 76 lg 1).
11.4. Lepingu ärakirja notaritasu ja .kinnistusosakonnale esitatava ärakirja notaritasu tasub
Ühing. Ärakirjade maksumus on järgmine (summad sisaldavad käibemaksu):
Paberkandjal ärakiri osalejale 0.23 EUR / lk
- 12 -
Digitaalärakiri osalejale e-postiga 0.23 EUR / lk
Digitaalärakiri kinnistusosakonnale 15.30 EUR + 0.23 EUR / lk
Digitaalärakiri eesti.ee portaalis tasuta (vt e-teenused › kodanikule › õigusabi › notariaalsed dokumendid)
Käesolevas dokumendis on 19 lehte, mis on köidetud nööri ja reljeefpitseri abil
11.5. Vastavalt ülaltoodud jaotusele tasub osaleja notari tasu sularahas või maksekaardiga
notaribüroos või kolme (3) tööpäeva jooksul ülekandega notari arvelduskontole. Notaril on
õigus notariaalakti ärakirju notari tasu tasumiseni kinni pidada. Vastavalt notari tasu seaduse
§ 38 lg 2 vastutavad osalejad notari ees notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel
solidaarselt.
11.6. Vastavalt ülaltoodud jaotusele tasub osaleja riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul
Rahandusministeeriumi kontole. Riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta
taotlus läbi vaatamata.
Käesolev notariaalakt on osalejatele akti tõestaja juuresolekul ette loetud, antud enne
heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti
tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Osalejad loobusid aktile lisatud dokumentide
ettelugemisest, lisatud dokumendid esitati osalejatele tutvumiseks, need kiideti osalejate poolt
heaks ning allkirjastati akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt.
Käesolevas notariaalaktis viidatud ning aktile lisatud plaan on esitatud osalejatele enne
heakskiitmist läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja
juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud.
IR
______________________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi kirjatähtedega allkiri
______________________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi kirjatähtedega allkiri
______________________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi kirjatähtedega allkiri
Notariaalakti tõestaja allkiri ja pitser
- 13 -
Notariaalakti lisa number 1
12. Notariaalakti tõestaja poolt osalejatele antud selgitused
12.1. Lepingu punktis 1 kajastatud andmete õiguslik tähendus. (a) Kinnistusraamatusse kantud
andmete õigsust eeldatakse (b) Ehitisregistri andmetel on informatiivne ja statistiline
tähendus (c) Kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste
olemasolu ning lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ja kaardil
kajastatud kitsendus võib tegelikkuses mitte eksisteerida. Kitsenduste selgitamiseks tellib
kitsendusi põhjustava objekti omanik vajadusel katastrimõõdistamise (d)
Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress ei anna isikule õigust kasutada aadressijärgset
ruumi elukohana, kui puudub ruumi kasutamise õigus seaduses sätestatud alustel
(asjaõigusseadus § 56, ehitusseadustik § 61, maakatastriseaduse § 12 ja 19.1;
rahvastikuregistri seaduse § 48).
12.2. Kõik Lepingus taotletavad õigusmuudatused jõustuvad vastavate kannete tegemisega
kinnistusraamatusse, mitte Lepingu sõlmimisega, mh saab Ühing Lepingu Eseme omanikuks
kannete tegemisega kinnistusraamatusse, mitte Lepingu sõlmimisega.
12.3. Äriseadustiku § 248 lg 3 kohaselt peab aktsionär teatama kolmandate isikute õigustest
mitterahalisele sissemaksele. (4) Kui mitterahalise sissemakse väärtus on aktsiaseltsi või
aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmise ajal väiksem sissemakse arvel saadud
aktsiate nimiväärtusest või arvestuslikust väärtusest ja ülekursist, võib aktsiaselts nõuda
aktsionärilt sissemakse tasumist rahas selles ulatuses, mille võrra sissemakse väärtus on
nimiväärtusest või arvestuslikust väärtusest ja ülekursist väiksem. Nõude aegumistähtaeg on
viis aastat, alates aktsiaseltsi või aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmisest.
12.4. Äriseadustiku § 249 lg 1 kohaselt mitterahalise sissemakse hindamise kord nähakse ette
põhikirjas. Kui eseme hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, tuleb
mitterahalise sissemakse ese lasta hinnata neil.(2) Mitterahalise sissemakse väärtuse
hindamisel tuleb aluseks võtta asja või õiguse harilik väärtus. (3) Audiitor kontrollib
mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist ja esitab arvamuse selle kohta, kas sissemakse
vastab käesoleva seadustiku §-s 248 nimetatud nõuetele. Vandeaudiitori aruanne peab
sisaldama mitterahalise sissemakse kirjeldust ning selles tuleb märkida, millist meetodit
kasutati mitterahalise sissemakse hindamisel ja kas mitterahalise sissemakse väärtus katab
mitterahalise sissemaksega tasutud aktsia nimiväärtuse ja ülekursi. (4) Mitterahalise
sissemakse ebaõige hindamisega tekitatud kahju eest vastutavad seda hinnanud isikud ja
hindamist kontrollinud audiitor solidaarselt.
12.5. Ühingu juhatus saab äriregistrile avalduse aktsiakapitali suurendamise registrisse
kandmiseks esitada pärast seda, kui käesolevas lepingus taotletavad muudatused on
kinnistusraamatusse kantud. Vastavalt äriseadustiku § 343 lg 3 tõendavad mitterahalise
sissemakse üleandmist aktsiaseltsile juhatuse liikmed oma allkirjadega. Kui mitterahaliseks
sissemakseks on kinnisasi, peab avaldusele lisama väljavõtte kinnistusraamatust.
Äriseadustiku § 343 lg 4 kohaselt peab juhatus esitama avalduse aktsiakapitali suurendamise
äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul aktsiakapitali suurendamise otsuse
vastuvõtmisest. Äriseadustiku § 343 lg 5 kohaselt loetakse aktsiakapital suurendatuks ja
uutest aktsiatest, aktsiate suurendatud nimiväärtustest või nimiväärtuseta aktsiate
suurendatud arvestuslikust väärtusest tulenevad õigused tekkinuks kande tegemisega
äriregistrisse.
12.6. Äriseadustiku § 343 lg 1 kohaselt esitab juhatus äriregistrile avalduse aktsiakapitali
- 14 -
suurendamise äriregistrisse kandmiseks kui aktsiakapital on täielikult sisse makstud.
Avaldusele lisatakse: 1) üldkoosoleku otsus; 2) üldkoosoleku protokoll; 3) põhikirja uus
tekst, kui põhikirja muudetakse; 4) aktsiakapitali suurendamisel uute sissemaksetega - panga
teatis aktsiakapitali sissemaksmise kohta; 5) fondiemissiooni korral - selle läbiviimise
aluseks olnud majandusaasta aruanne või vahebilanss; 6) mitterahalise sissemaksega
tasumisel - sissemakse väärtust ja selle üleandmist tõendavad dokumendid; 6¹) Eesti
väärtpaberite keskregistri pidaja teatis selle kohta, et juhatus on teda teavitanud aktsiakapitali
suurendamisest; 7) muud seaduses sätestatud dokumendid.
12.7. Äriseadustiku § 343¹ lg 1 kohaselt vastutavad aktsiaseltsi juhatuse liikmed solidaarselt
aktsiakapitali suurendamisel valeandmete või puudulike andmete esitamisega või
sissemaksete ebaõige hindamisega aktsiaseltsile tekkinud kahju eest, kui juhatuse liige ei
tõenda, et ta kahju tekitanud asjaolu ei teadnud ega pidanudki teadma. (2) Käesoleva
paragrahvi 1. lõikes sätestatust erinev kokkulepe kehtib aktsiaseltsi võlausaldajate suhtes
üksnes juhul, kui kokkulepe sõlmiti aktsiaseltsi pankrotimenetluses. (3) Käesoleva
paragrahvi 1. lõikes sätestatud nõue aegub viie aasta möödumisel aktsiakapitali
suurendamise äriregistrisse kandmisest.
12.8. Käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme võõrandamisega seotud
kokkulepped (sealhulgas ka võimalikud kõrvalkohustused, mille Omanik või Ühing on
endale võtnud: nt kokkulepped lepingu esemesse jääva sisustuse kohta, võimalike Omaniku
või Ühingu poolt enne üleandmist tehtavate puuduste parendamise kohta jne). Lepinguga
samas notariaalselt tõestatud vormis tuleb sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste
kõrvalkohustuste kohta (võlaõigusseadus § 11 lg 3).
12.9. Vastaval lepingu eseme omanik peab otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka
vastava lepingu eseme päraldisteks olevad vastava lepingu eseme omandamise, valdamise ja
ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid ning lepingu eseme valdamiseks,
kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 58 ja
võlaõigusseadus § 211).
12.10. Hoone või selle eraldi kasutatava osa tasu eest võõrandamisest huvitatud isikule peab
võimaldama energiamärgisega tutvuda. Energiamärgis või selle koopia antakse lepingu
sõlmimisel üle hoone või selle eraldi kasutatava osa omandajale või kasutusse võtjale. See
nõue on täidetud, kui energiamärgisega on võimalik tutvuda ehitisregistris. (ehitusseadustik §
67).
12.11. Ostueesõigus.
12.11.1. Vastavalt võlaõigusseaduse § 244 lg 3 võib asja suhtes ostueesõigust omav isik
ostueesõigust teostada, kui müüja on sõlminud ostjaga müügilepingu. Ostueesõigust saab
teostada ka muu tasulise võõrandamise korral.
12.11.2. Vastavalt võlaõigusseaduse § 244 lg 6 on eseme käsutamine, mille suhtes kehtib
seaduse alusel tekkinud ostueesõigus, tühine, kui käsutustehing tehakse pärast
ostueesõiguse teostamise õiguse tekkimist ning see kahjustab või piirab ostueesõiguse
teostamist. Seda ei kohaldata seaduse alusel tekkinud kinnisasja või selle osa
ostueesõigusele.
12.11.3. Vastavalt võlaõigusseaduse § 249 peab müüja ostueesõigust omavale isikule
viivitamata teatama ostjaga sõlmitud müügilepingust ja selle sisust ning ostueesõigust
omava isiku nõudmisel esitama talle lepingu. Müüja teatamiskohustus loetakse täidetuks
ka siis, kui lepingust ja selle sisust teatab või lepingu esitab ostueesõigust omavale isikule
ostja. Võlaõigusseaduse § 250 kohaselt võib ostueesõigust teostada kahe kuu jooksul
pärast teate saamist.
- 15 -
12.11.4. Vastavalt võlaõigusseaduse § 244 toimub ostueesõiguse teostamine ostueesõigust
omava isiku notariaalselt tõestatud avalduse tegemisega müüjale. Ostueesõiguse
teostamisel loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping
samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei
muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi.
12.11.5. Vastavalt võlaõigusseaduse § 248 juhul, kui ostja ei pea müügilepingu kohaselt
tasuma ostuhinda lepingu sõlmimisel, on ostueesõigust omaval isikul sama õigus üksnes
juhul, kui ta annab ajatatava summa eest tagatise niivõrd, kuivõrd ajatatud ostuhinna
tasumise tagamiseks ei ole kokku lepitud pandi seadmist müügilepingu esemele või üle
võetud kohustust, mille tagamiseks on müügilepingu esemele seatud pant.
12.11.6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 256 lg 1 võib kinnisasja võib koormata asjaõigusliku
ostueesõigusega. Asjaõigusseaduse § 256 lg 2 kohaselt võib ostueesõiguse seada teatud
isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks.
12.11.7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 257 lg 3 omab kinnistusraamatusse kantud
ostueesõigus, samuti seaduse alusel tekkinud ostueesõigus, mille kohta on
kinnistusraamatusse kantud märkus, ja kinnisasja kaasomaniku ostueesõigus kolmandate
isikute suhtes samasugust tähendust nagu eelmärge omandi üleandmise nõude tagamiseks.
Asjaõigusseaduse § 63 lg 3 ja 4 kohaselt on asjaõiguse käsutamine pärast omandi
üleandmise nõude kandmist kinnistusraamatusse tühine osas, milles see märkega tagatud
nõuet kahjustab või piirab, ning kui käsutamine on tühine, on omandajal õigus nõuda
tähtpäeva saabumisel kolmandalt isikult enda kandmist kinnistusraamatusse kinnistu
omanikuna.
12.11.8. Notariaalakti tõestaja on ostueesõigusega seoses juhtinud tähelepanu sellele, et
müüjal ja ostjal on võimalik esmalt sõlmida kokkulepitud tingimustel võlaõiguslik
notariaalselt tõestatud müügileping, millega veel lepingu eseme omandit ostjale üle ei
anta, vaid tehakse lepingu esemele ostja kasuks eelmärge, mis tagab hilisemat omandi
üleandmist. Selliselt sõlmitud leping esitatakse ostueesõiguse teostamise otsustamiseks
ostueesõigust omavale isikule. Ostueesõiguse teostamise tähtaja möödumisel saaks müüja
ja ostja olla kindlad, kas ostueesõigust kasutatakse või mitte ning ostueesõiguse
mittekasutamisel sõlmida asjaõiguslepingu omandi üleandmiseks ostjale, ostueesõiguse
kasutamisel aga oleks müüjal võimalik ostjaga sõlmitud müügileping lõpetada ning anda
lepingu eseme omand üle ostueesõigust kasutanud isikule.
12.12. Tehnovõrgud ja –rajatised. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 (1) Kinnisasja omanik on
kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid
tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side
või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja
nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks
kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata
võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. (2) Käesoleva
paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult
kinnisasja koormamist reaalservituudiga. (3) Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -
rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata,
määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel
tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. (4) Kui tehnovõrgu või -rajatise
ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -
rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud
kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest
- 16 -
tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist. (5) Kinnisasja omanik võib nõuda tehnovõrgu või -
rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal,
kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise
ümberpaigutamisega seotud kulud.
12.13. Isiklik kasutusõigus.
12.13.1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva
lepingu sõlmimisega, ning lõpeb vastava kande kustutamisega kinnistusraamatust.
12.13.2. Isiklik kasutusõigus kehtib kinnistu igakordse omaniku suhtes ja koormab
kinnisaja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil
kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele
reaalservituudile.
12.13.3. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 (1) Isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja
omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse
kestust. Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku
ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt. (2) Kui
isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse
üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. (3) Kui isikliku
kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, võib isik, kelle kasuks isiklik
kasutusõigus on seatud, anda selle kirjalikus vormis sõlmitud lepinguga allkasutusse
elektroonilise side teenuse osutamiseks vajalike rajatiste paigutamiseks ilma kinnisasja
omaniku nõusolekuta, tingimusel et lisanduvate rajatiste kaitsevöönd ei ületa isikliku
kasutusõiguse ala.
12.13.4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 227 kohaldatakse lisaks §-des 225–227 sätestatule
isiklikule kasutusõigusele reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on
seotud valdamisega, kohaldatakse kasutusvalduse vastavaid sätteid.
12.13.5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 172 lg 2 reaalservituut ei või teeniva kinnisasja
omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi
teostamisel abistava tähendusega.
12.13.6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 218 lg 1 kasutusvaldaja on kohustatud säilitama asja
senise majandusliku otstarbe ning kasutama seda korrapäraselt ja heaperemehelikult. Ta ei
või asja oluliselt muuta ega ümber kujundada.
- 17 -
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud 10.01.2018
Kehtib kuni 10.01.2023
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 10
Teabevaldaja: KAITSEMINISTEERIUM
KÄSKKIRI
24. jaanuar 2018 nr 55
Ostueesõiguse ja isikliku kasutusõiguse seadmine
Riigivaraseaduse § 4 lõike 1 ja § 10 lõike 1 punkti 1,Vabariigi Valitsuse 27.04.2004 määruse nr
151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus” § 15 punkti 21, kaitseministri 06.07.2016 määruse nr 12
„Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus“ § 6 punkti 2 alusel ning kooskõlas
asjaõigusseaduse §-iga 225, lähtudes Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi vahel 17.10.2014
sõlmitud elektroonilise side koostöö kokkuleppest:
1. Seada Eesti Vabariigi kasuks ning Kaitseministeeriumi valitsemisele tasuta tähtajatu isiklik
kasutusõigus järgmistele kinnistutele:
1.1. Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Mustvee linnas Pihkva tn 2c kinnistule (kinnistusregistri
registriosa nr 2144735, katastritunnus 48501:008:0018, sihtotstarve riigikaitsemaa 100%,
pindala 9040 m², riigi kinnisvararegistri kood KV13486). Isikliku kasutusõiguse sisu on 72-
meetrise vabalt seisva antennimasti paiknemine kinnistul, raadiosideseadmete paiknemine
Mustvee piirivalvekordoni hoones ja seadmete elektritoite tagamine. Kasutusõiguse ala on
käskkirja lisas oleval joonisel märgitud punase viirutusega.
1.2. Põlva maakonnas Räpina vallas Mehikoorma alevikus Järve tn 1 kinnistule
(kinnistusregistri registriosa nr 2604604, katastritunnus 45401:005:0036, sihtotstarve
riigikaitsemaa 100%, pindala 9819 m², riigi kinnisvararegistri kood KV8708). Isikliku
kasutusõiguse sisu on aiaga piiratud, 72-meetrise vabalt seisva antennimasti ja Kaitseväe
seadmekonteineri paiknemine kinnistul ning seadmete elektritoite tagamine. Kasutusõiguse ala
on käskkirja lisas oleval joonisel märgitud lilla ruudustikuga.
2. Seada kinnistutele ostueesõigus Eesti Vabariigi kasuks Kaitseministeeriumi kaudu
tingimusega, et kinnistute igakordne omanik teavitab Kaitseministeeriumit planeeritavast
müügist vähemalt kuus kuud ette.
3. Kinnistute ostueesõiguse ja isikliku kasutusõiguse seadmise ning kasutusõiguse haldamisega
seotud kulud tasub Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.
4. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel korraldada isikliku kasutusõigusega koormamise
lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimine.
5. Käesolev otsus teha teatavaks kantslerile, kaitseinvesteeringute osakonnale, Riigi
5. Käesolev otsus teha teatavaks kantslerile, kaitseinvesteeringute osakonnale, Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskusele, Kaitseväele ja Kaitseliidule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Luik
Kaitseminister
Vahur Fuks
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
2 (2)
Väljaandja: Vabariigi Valitsus
Akti liik: korraldus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 21.12.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Avaldamismärge: RT III, 27.12.2017, 3
Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali
suurendamine ja riigivara üleandmine
Vastu võetud 21.12.2017 nr 373
Riigivaraseaduse § 5 lõike 1, § 37 lõike 2 punkti 2 ning § 76 lõike 3 punktide 4 ja 5 alusel:
1. Volitada riigihalduse ministrit riigi esindajana hääletama Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsionäride
üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt kuni 2 328 300 euro võrra kuni 23 283 uue 100-eurose
nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel ning märkima aktsiad. Aktsiate nimiväärtust ületav summa loetakse
ülekursiks.
2. Anda nõusolek Siseministeeriumi valitsemisel olevate järgmiste kinnistute Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile
mitterahalise sissemaksena üleandmiseks:
1) Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Mustvee linnas Pihkva tn 2c asuv kinnistu hariliku väärtusega
1 219 056,62 eurot (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2144735, katastritunnus 48501:008:0018,
sihtotstarve riigikaitsemaa, pindala 9040 m2, riigi kinnisvararegistri objekti kood (edaspidi rvok) KV13486);
2) Põlva maakonnas Räpina vallas Mehikoorma alevikus Järve tn 1 asuv Mehikoorma kordoni kinnistu
hariliku väärtusega 97 858,60 eurot (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2604604, katastritunnus
45401:005:0036, sihtotstarve riigikaitsemaa, pindala 9819 m2, rvok KV8708);
3) Saare maakonnas Saaremaa vallas Sääre külas asuv Lõhangu kinnistu hariliku väärtusega 180,00 eurot
(Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 4196734, katastritunnus 80701:001:0744, sihtotstarve
riigikaitsemaa, pindala 8784 m2, rvok KV58528);
4) Valga maakonnas Valga vallas Valga linnas Karja tn 16 asuv kinnistu hariliku väärtusega 1 011 257,78 eurot
(Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2044140, katastritunnus 85401:014:0034, sihtotstarve
riigikaitsemaa, pindala 9310 m2, rvok KV17497).
3. Määrata Eesti Vabariigi poolt omandatavate, punktis 1 nimetatud uute Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiate
valitsejaks Rahandusministeerium.
Jüri Ratas
Peaminister
Heiki Loot
Riigisekretär
Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleand... Leht 1 / 1