dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
LepingAvalik

Leping

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · 30. jaanuar 2018
Viit
7-3/18/75
Registreeritud
30. jaanuar 2018
Dokumendi liik
Leping
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
E-post
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎20171221 nr 373 VV korraldus.pdf63 KB
  • 📎Kasutusala plaan Mehikoorma.pdf299 KB
  • 📎Käskkiri.bdoc832 KB
  • 📎Lepingu projekt.doc141 KB
  • 📎Mustvee IKÕ.jpg
  • 📎notar SM 290118 1520221.bdoc2702 KB
  • 📎RKIK kiri SiM_kinnisvara.bdoc

Sisu (failidest)

NOTARIAALMÄRGE. Mina, Tallinna notar Merle Saar-Johanson, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Rävala pst 3 / Kuke tn 2, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust. TALLINNA NOTAR MERLE SAAR-JOHANSON NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU NUMBER 282 ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING OSTUEESÕIGUSE SEADMISE LEPING KINNISTUTE MITTERAHALISE SISSEMAKSENA ÜLEANDMISE LEPING NING ASJAÕIGUSLEPING Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Merle Saar-Johanson notaribüroos Tallinnas, Rävala pst 3 / Kuke tn 2 kahekümne üheksandal jaanuaril kahe tuhande kaheksateistkümnendal aastal (29.01.2018.a.) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, tegutsedes Siseministeeriumi, registrikood 70000562, aadress Pikk tn 61, Tallinn, e-posti aadress [email protected], kui riigivara valitseja kaudu, kelle esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Riho Kuppart, isikukood 37108050269, kes on tõestajale tuntud isik, ning Kaitseministeeriumi, 70004502, aadress Sakala tn 1, Tallinn, e-posti aadress [email protected], mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Vahur Fuks, isikukood 37003190264, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, registrikood 10788733, aadress Lelle tn 24, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Ühing, mille esindajana tegutseb registrikaardile kantud juhatuse liige Piia Kallas, isikukood 46704040390, kes on tõestajale tuntud isik, kes sõlmivad käesoleva lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE 1.1. Lepingu esemeks 1 on kinnistu asukohaga Pihkva tn 2c, Mustvee linn, Mustvee vald, Jõgeva maakond, koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese 1 on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 2144735 all (riigi kinnisvararegistri objekti kood (riigi kinnisvararegistri objekti kood (edaspidi rvok) KV13486). 1.1.1. Kinnistusregistriosa esimese jao andmete kohaselt on maa koosseisus katastritunnus 48501:008:0018, pindala 9040 m², aadress Pihkva tn 2c, Mustvee linn, Mustvee vald, Jõgeva maakond, maa sihtotstarve riigikaitsemaa (100%). 1.1.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. -1- 1.1.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.1.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.2. Katastritunnusega 48501:008:0018 seotud ehitiste kohta on riikliku ehitisregistri elektroonilisse andmebaasi (www.ehr.ee) kantud järgmised andmed: 1.2.1. hoone KORDONI HOONE, ehitisregistri koodiga 120306668, esmane kasutus 2007.a, korruste arv 2, ehitusalune pind 588,8 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud energiakasutuse klass H; ehitisega seotud dokumentidena on andmebaasi mh kantud: 6.01.2016 olemasoleva hoone energiamärgise teatis nr 1611567/00066; 11.09.2007 kasutusluba ehitise püstitamisel nr 457; 25.08.2007 kasutusloa taotlus ehitise püstitamisel nr 456; 28.06.2006 ehitusloa taotlus ehitise püstitamiseks nr 291; 28.06.2006 ehitusluba ehitise püstitamiseks nr 293 1.2.2. hoone TEHNIKAHOONE, ehitisregistri koodiga 120306669, esmane kasutus 2007.a, korruste arv 1, ehitusalune pind 346,5 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud energiakasutuse klass määramata; ehitisega seotud dokumentidena on andmebaasi mh kantud: 11.09.2007 kasutusluba ehitise püstitamisel nr 459; 25.08.2007 kasutusloa taotlus ehitise püstitamisel nr 458; 28.06.2006 ehitusluba ehitise püstitamiseks nr 294; 28.06.2006 ehitusloa taotlus ehitise püstitamiseks nr 292; 1.2.3. rajatis Sidemast, ehitisregistri koodiga 220315430, esmane kasutus 2007.a, ehitusalune pind 100 m² ja ehitise staatus kasutusel; ehitisega seotud dokumentidena on andmebaasi mh kantud: 11.09.2007 kasutusluba ehitise püstitamisel nr 461; 28.08.2007 kasutusloa taotlus ehitise püstitamisel nr 460; 29.11.2006 ehitusluba ehitise püstitamiseks nr 374; 23.11.2006 ehitusloa taotlus ehitise püstitamiseks nr 366. 1.3. Maa-ameti Maakatastri kitsenduste kaardi (www.maaamet.ee) kohaselt on maaüksuse, mis kuulub lepingu eseme 1 koosseisu, kasutamisega seotud kitsendused järgmised: Katastriüksuse 48501:008:0018 kitsendused: Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 4443 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (); Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 672 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (); Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 9036 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (); Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 98 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (). 1.4. Maa-ameti Maakatastri (www.maaamet.ee) andmete kohaselt on maaüksuse, mis kuulub lepingu eseme 1 koosseisu, kõlvikuline koosseis järgmine: õuemaa 9040 m². 1.5. Rahvastikuregistri ja äriregistri elektrooniliste andmebaaside kohaselt ei ole lepingu ese 1 registreeritud ühegi isiku elukohana ega ühegi juriidilise isiku asukohana. 1.6. Lepingu esemeks 2 on kinnistu nimega MEHIKOORMA KORDONI asukohaga Järve tn 1, Mehikoorma alevik, Räpina vald, Põlva maakond, koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese 2 on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 2604604 all (rvok KV8708). 1.6.1. Maa koosseisus on katastritunnus 45401:005:0036, pindala 9819 m², aadress Järve tn 1, Mehikoorma alevik, Räpina vald, Põlva maakond, maa sihtotstarve riigikaitsemaa (100%). 1.6.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. -2- 1.6.3. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded: 2) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (registrikood 90010094) kasuks. Kasutusõigus on tähtajatu elektroonilise sidevõrgu ehitamiseks, remontimiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja likvideerimiseks kasutusõiguse alal vastavalt 21.12.2011.a lepingu punktidele 3 ja 4 ning lepingu lisaks olevale plaanile. 21.12.2011 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 29.12.2011. Kohtunikuabi Aita Kastor. 3) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks tähtajaga 50 aastat AS Eesti Telekom (registrikood 10234957) kasuks. elektroonilise side võrkude ehitamiseks, remontimiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja likvideerimiseks kasutusõiguse alal vastavalt 25.03.2013 lepingu punktidele 3 ja 4 ning lepingu lisaks olevale plaanile. Sisse kantud 27.03.2013. 18.08.2014 kinnistamisavalduse alusel muudetud 17.09.2014. Kohtunikuabi Aita Kastor. 1.6.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.6.5. Eelnimetatud III jao kanded jäävad kehtima ka Ühingu suhtes ning Omanik ei pea neid kandeid kõrvaldama. 1.7. Katastritunnusega 45401:005:0036 seotud ehitiste kohta on riikliku ehitisregistri elektroonilisse andmebaasi (www.ehr.ee) kantud järgmised andmed: 1.7.1. hoone Piirivalvekordoni peahoone, ehitisregistri koodiga 104047022, esmane kasutus 1995.a, korruste arv 2, ehitusalune pind 409 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud energiakasutuse klass määramata; ehitisega seotud dokumentidena on andmebaasi mh kantud: 27.12.2010 ehitise aadressi korrastuse teatis nr 4967; 30.12.2009 ehitise aadressi korrastuse teatis nr 1487; 9.11.1994 ehitusloa taotlus ehitise rekonstrueerimiseks nr 1; 9.11.1994 ehitusluba ehitise rekonstrueerimiseks nr 1; 1.7.2. hoone MEHIKOORMA KORDONI HÕLJUKI ANGAAR, ehitisregistri koodiga 120287270, esmane kasutus 2006.a, korruste arv 1, ehitusalune pind 155,1 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud energiakasutuse klass määramata; ehitisega seotud dokumentidena on andmebaasi mh kantud: 12.07.2017 andmete esitamise teatis nr 1711525/06282; 27.12.2010 ehitise aadressi korrastuse teatis nr 4968; 11.07.2006 kasutusloa taotlus ehitise püstitamisel nr 271; 11.07.2006 kasutusluba ehitise püstitamisel nr 272; 30.08.2005 ehitusloa taotlus ehitise püstitamiseks nr 189; 30.08.2005 ehitusluba ehitise püstitamiseks nr 190; 1.7.3. hoone KORDONIHOONE, ehitisregistri koodiga 120577795, esmane kasutus 1993.a, korruste arv 2, ehitusalune pind 452 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud energiakasutuse klass H; ehitisega seotud dokumentidena on andmebaasi mh kantud: 6.01.2016 olemasoleva hoone energiamärgise teatis nr 1611567/00065; 27.12.2010 ehitise aadressi korrastuse teatis nr 4969; 23.12.2009 kasutusluba ehitise rekonstrueerimisel nr 1295; 22.12.2009 kasutusloa taotlus ehitise rekonstrueerimisel nr 1294; 15.12.2009 kasutusloa taotlus ehitise rekonstrueerimisel nr 1228; 23.09.2009 ehitusloa taotlus ehitise rekonstrueerimiseks nr 1192; 23.09.2009 ehitusluba ehitise rekonstrueerimiseks nr 1193; 1.7.4. hoone TEHNIKAHOONE, ehitisregistri koodiga 120577796, esmane kasutus 1999.a, korruste arv 1, ehitusalune pind 288,3 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud energiakasutuse klass määramata; ehitisega seotud dokumentidena on andmebaasi mh kantud: 27.12.2010 ehitise aadressi korrastuse teatis nr 4970; 1.7.5. hoone KUUR, ehitisregistri koodiga 120577798, esmane kasutus 1999.a, korruste arv 1, ehitusalune pind 40,8 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud energiakasutuse klass -3- määramata; 27.12.2010 ehitise aadressi korrastuse teatis nr 4971; 1.7.6. rajatis MEHIKOORMA SIDEMAST, ehitisregistri koodiga 220279950, esmane kasutus määramata, ehitusalune pind 38,7 m² ja ehitise staatus ehitusluba antud; ehitisega seotud dokumentidena on andmebaasi mh kantud: 27.12.2010 ehitise aadressi korrastuse teatis nr 4972; 19.08.2009 ehitise aadressi korrastuse teatis nr 1089847; 12.04.2005 ehitusloa taotlus ehitise püstitamiseks nr 163; 12.04.2005 ehitusluba ehitise püstitamiseks nr 164; 1.7.7. rajatis RADARIVAATETORN, ehitisregistri koodiga 220577797, esmane kasutus 1993.a, ehitusalune pind 89 m² ja ehitise staatus kasutusel; ehitisega seotud dokumentidena on andmebaasi mh kantud: 2.12.2010 kasutusluba ehitise rekonstrueerimisel nr 1804; 23.11.2010 kasutusloa taotlus ehitise rekonstrueerimisel nr 1796; 30.09.2009 ehitusluba ehitise rekonstrueerimiseks nr 1198; 30.09.2009 ehitusloa taotlus ehitise rekonstrueerimiseks nr 1197; 1.7.8. rajatis PUURKAEV, ehitisregistri koodiga 220577799, esmane kasutus 1999.a, ehitusalune pind 1,4 m² ja ehitise staatus kasutusel; ehitisega seotud dokumendina on andmebaasi mh kantud: 27.12.2010 ehitise aadressi korrastuse teatis nr 4973; 1.7.9. rajatis Slipp, ehitisregistri koodiga 220649881, esmane kasutus 2012.a, ehitusalune pind 48 m² ja ehitise staatus kasutusel; ehitisega seotud dokumentidena on andmebaasi mh kantud: 27.03.2012 kasutusluba ehitise püstitamisel nr 2170; 22.03.2012 kasutusloa taotlus ehitise püstitamisel nr 2169; 8.02.2012 kirjalik nõusolek väikeehitise püstitamiseks nr 2147; 7.02.2012 kirjaliku nõusoleku taotlus väikeehitise püstitamiseks nr 2146; 1.7.10. rajatis Sidemasti piirdeaed, ehitisregistri koodiga 220801258, esmane kasutus määramata, ehitusalune pind määramata ja ehitise staatus ehitamisel; ehitisega seotud dokumentidena on andmebaasi mh kantud: 27.10.2016 ehitusteatis nr 1611201/12489. 1.8. Maa-ameti Maakatastri kitsenduste kaardi (www.maaamet.ee) kohaselt on maaüksuse, mis kuulub lepingu eseme 2 koosseisu, kasutamisega seotud kitsendused järgmised: Katastriüksuse 45401:005:0036 kitsendused: Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 2302 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (); Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 9819 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (); Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 1200 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (); Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 5128 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 191 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA016); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 231 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Piiri); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 139 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 92 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 74 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 59 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 149 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Piiri); Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 2627 m²; nähtus: puurkaev (); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 192 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 9 m²; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 113 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV -4- (Kordon); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 191 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: ulatus: 7739 m²; nähtus: tiheasustusala (Meeksi valla üldplaneering); Piiranguvöönd: ulatus: 371 m²; nähtus: iI kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Aspius aspius (tõugjas)); Piiranguvöönd: ulatus: 371 m²; nähtus: iII kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Misgurnus fossilis (vingerjas)); Piiranguvöönd: ulatus: 371 m²; nähtus: iII kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Cobitis taenia (hink)); Piiranguvöönd: ulatus: 371 m²; nähtus: iII kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Cottus gobio (võldas)). 1.9. Maa-ameti Maakatastri (www.maaamet.ee) andmete kohaselt on maaüksuse, mis kuulub lepingu eseme 2 koosseisu, kõlvikuline koosseis järgmine: ehitusalune maa 1566 m². 1.10. Rahvastikuregistri ja äriregistri elektrooniliste andmebaaside kohaselt ei ole lepingu ese 2 registreeritud ühegi isiku elukohana ega ühegi juriidilise isiku asukohana. 1.11. Lepingu esemeks 3 on kinnistu asukohaga Lõhangu, Sääre küla, Saaremaa vald, Saare maakond, koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese 3 on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 4196734 all (rvok KV58528). 1.11.1. Maa koosseisus on katastritunnus 80701:001:0744, pindala 8784 m², aadress Lõhangu, Sääre küla, Saaremaa vald, Saare maakond, maa sihtotstarve riigikaitsemaa (100%). 1.11.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.11.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.11.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.12. Riikliku ehitisregistri elektroonilises andmebaasis (www.ehr.ee) katastritunnusega 80701:001:0744 seotud ehitiste kohta andmed puuduvad. 1.13. Maa-ameti Maakatastri kitsenduste kaardi (www.maaamet.ee) kohaselt puuduvad maaüksusel, mis kuulub lepingu eseme 3 koosseisu, kasutamisega seotud kitsendused. 1.14. Maa-ameti Maakatastri (www.maaamet.ee) andmete kohaselt on maaüksuse, mis kuulub lepingu eseme 3 koosseisu, kõlvikuline koosseis järgmine: muu maa 8784 m². 1.15. Rahvastikuregistri ja äriregistri elektrooniliste andmebaaside kohaselt ei ole lepingu ese 3 registreeritud ühegi isiku elukohana ega ühegi juriidilise isiku asukohana. 1.16. Lepingu esemeks 4 on kinnistu asukohaga Karja tn 16, Valga linn, Valga vald, Valga maakond, koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese 4 on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 2044140 all (rvok KV17497). 1.16.1. Maa koosseisus on katastritunnus 85401:014:0034, pindala 9310 m², aadress Karja tn 16, Valga linn, Valga vald, Valga maakond, maa sihtotstarve riigikaitsemaa (100%). 1.16.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.16.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.16.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.17. Katastritunnusega 85401:014:0034 seotud ehitiste kohta on riikliku ehitisregistri elektroonilisse andmebaasi (www.ehr.ee) kantud järgmised andmed: 1.17.1. hoone Valga päästedepoo, ehitisregistri koodiga 120582015, esmane kasutus määramata, korruste arv 2, ehitusalune pind 1126 m², ehitise staatus kasutusest maas ja kaalutud energiakasutuse klass määramata; ehitisega seotud dokumentidena on andmebaasi mh kantud: 25.03.2011 ehitise teatis ehitise likvideerimise kohta nr 22-11; 25.03.2011 ehitusloa kehtetuks tunnistamise otsus nr 3; 20.07.2009 ehitusluba ehitise püstitamiseks nr -5- 40-09; 17.07.2009 ehitusloa taotlus ehitise püstitamiseks nr 40-09; 1.17.2. hoone Valga Päästekomando, ehitisregistri koodiga 120628277, esmane kasutus 2012.a, korruste arv 2, ehitusalune pind 1063,7 m², ehitise staatus kasutusel ja kaalutud energiakasutuse klass E; ehitisega seotud dokumentidena on andmebaasi mh kantud: 4.01.2016 olemasoleva hoone energiamärgise teatis nr 1611567/00045; 3.04.2012 kasutusluba ehitise püstitamisel nr 5-12; 28.03.2012 kasutusloa taotlus ehitise püstitamisel nr 5-12; 23.05.2011 ehitamise alustamise teatis nr 29-11; 25.03.2011 ehitusluba ehitise püstitamiseks nr 11-11; 16.03.2011 ehitusloa taotlus ehitise püstitamiseks nr 11-11; 1.17.3. rajatis piirdeaed, ehitisregistri koodiga 220800350, esmane kasutus määramata, ehitusalune pind 1 m² ja ehitise staatus kasutusel; ehitisega seotud dokumentidena on andmebaasi mh kantud: 18.05.2017 kasutusteatis nr 1711301/03703; 19.10.2016 ehitusteatis nr 1611201/11991. 1.18. Maa-ameti Maakatastri kitsenduste kaardi (www.maaamet.ee) kohaselt on maaüksuse, mis kuulub lepingu eseme 4 koosseisu, kasutamisega seotud kitsendused järgmised: Katastriüksuse 85401:014:0034 kitsendused: Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 8 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (39067JK); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 135 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (LÕUNA II:VAL); Piiranguvöönd: surveseadme kaitsevöönd; ulatus: 25 m²; nähtus: maa- alune soojatorustik alla 200 mm (VA16624); Piiranguvöönd: surveseadme kaitsevöönd; ulatus: 177 m²; nähtus: maa- alune soojatorustik alla 200 mm (VA16625); Piiranguvöönd: surveseadme kaitsevöönd; ulatus: 106 m²; nähtus: maa- alune soojatorustik alla 200 mm (VA16984); Piiranguvöönd: surveseadme kaitsevöönd; ulatus: 296 m²; nähtus: maa- alune soojatorustik alla 200 mm (VA16570); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 52 m²; nähtus: sideehitis maismaal (). 1.19. Maa-ameti Maakatastri (www.maaamet.ee) andmete kohaselt on maaüksuse, mis kuulub lepingu eseme 4 koosseisu, kõlvikuline koosseis järgmine: õuemaa 9310 m². 1.20. Rahvastikuregistri ja äriregistri elektrooniliste andmebaaside kohaselt ei ole lepingu ese 4 registreeritud ühegi isiku elukohana ega ühegi juriidilise isiku asukohana. 1.21. Lepingu esemed 1 kuni 4 eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud Lepingu Ese. 1.22. Käesoleva lepingu punktis 1 Lepingu Eseme kohta toodud andmed on notariaalakti tõestaja eelnimetatud elektroonilistes andmebaasides kontrollinud käesoleva lepingu tõestamise päeval (29.01.2018) infosüsteemi e-notar kaudu (kinnistusraamat, ehitisregister, maakataster, rahvastikuregister, äriregister) või internetiaadressil (ülejäänud andmebaasid). 2. OSALEJATE KINNITUSED 2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.1.1. Vastavalt Ühingu ainuaktsionäri 17.01.2018.a otsusele, Vabariigi Valitsuse 21.12.2017.a korraldusele nr 373 „Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine”, 22.01.2018.a siseministri käskkirjale nr 1-3/5 ja 24.01.2018.a kaitseministri käskkirjale nr 55 on otsustatud seada lepingu esemeteks 1 ja 2 olevatele kinnistutele riigivõimu teostamise eesmärgil tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus Eesti Vabariigi kasuks Kaitseministeeriumi kaudu siderajatiste ja kommunikatsioonide kaitsevööndi -6- ulatuses, suurendada Ühingu aktsiakapitali ning anda mitterahalise sissemaksena Ühingule üle riigivara, milleks on lepingu esemeks olevad kinnistud. 2.1.2. Lepingu Ese on Omaniku ainuomand ja Omanik ei ole Lepingu Eset kuni Lepingu sõlmimiseni kellelegi võõrandanud ning Lepingu Ese ei ole arestitud, selle suhtes ei kehti käsutamiskeelde, selle suhtes ei ole vaidlusi, s.h kohtulikke vaidlusi, Lepingu Eseme suhtes ei ole omandireformi käigus esitatud taotlusi Lepingu Eseme tagastamiseks ega ole takistusi Lepingu Eseme käsutamiseks, valdamiseks, kasutamiseks Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 18 lg 1 mõistes, Lepingu Eset ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi või muud kasutuslepingud, v.a, lepingu ese 1 ja lepingu ese 2 on Politsei- ja Piirivalveameti kasutuses ning jäävad nimetatud kasutaja kasutusse tingimustel, mis lepitakse kokku sõlmitavates üürilepingutes, ning lepingu ese 3 ja lepingu ese 4 on Päästeameti kasutuses ning jäävad nimetatud kasutaja kasutusse tingimustel, mis lepitakse kokku sõlmitavas üürilepingus. Kuni nimetatud üürilepingute sõlmimiseni on kasutajatel õigus jätkata vastava lepingu eseme kasutamist senistel tingimustel. 2.1.3. Lepingu Eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.1.4. Lepingu Eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid Lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid. 2.1.5. Omanik on tasunud kõik Lepingu Esemega ja Lepingu Eseme kasutamisega seotud maksed ja maksud, mis on Lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga sissenõutavaks muutunud. 2.1.6. Lepingu eseme 1 ja lepingu eseme 4 koosseisu kuuluvale maale on olemas otsejuurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või tänavalt ning lepingu eseme 2 ja lepingu eseme 3 koosseisu kuuluvale maale on juurdepääs reformimata riigimaalt. 2.1.7. Lepingu Eseme koosseisu kuuluval maal ei paikne kolmandatele isikutele kuuluvaid Omanikule teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi. 2.1.8. Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi vahel kehtib elektrooniliseside alase koostöö kokkulepe. 2.1.9. Nende volitused Omaniku esindajana on kehtivad ning neid ei ole Omaniku poolt tagasi võetud ega tühistatud ja esindaja omab kõiki vajalikke esindatava isiku nõusolekuid ja kooskõlastusi ning kõiki õigusi Lepingu sõlmimiseks. 2.2. Ühingu esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.2.1. Ühing on üle vaadanud Lepingu Eseme koosseisu kuuluvad maaüksused, tutvunud Maa- ameti elektroonilise kaardiserveri rakenduse vahendusel Lepingu Eseme katastriandmetega ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik maaüksuste suurustest ja piiridest ega oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone. 2.2.2. Ühing on üle vaadanud Lepingu Eseme koosseisu kuuluvad ehitised ning Ühingule Omaniku poolt nende kohta esitatud dokumentatsiooni ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik ehitiste seisukorrast. 2.2.3. Ühing on teadlik Lepingu Eseme suhtes kitsendusi põhjustavatest objektidest ja Lepingu Eseme suhtes kehtivatest kitsendustest ega oma eeltoodu osas Omanikule mingeid pretensioone ning ei loe eelnimetatud kitsendusi Lepingu Eseme puuduseks. 2.2.4. Ühing on teadlik Lepingu punktis 1.6.3 nimetatud isiklikest kasutusõigustest ja nende -7- sisust, samuti asjaolust, et nimetaud kanded jäävad lepingu eseme suhtes kehtima ka pärast Ühingu kandmist kinnistusraamatusse lepingu eseme 2 omanikuna. 2.2.5. nimetatud isiklike kasutusõiguste aluseks olevate lepingute sisust, loobub eelnimetatud lepingute ettelugemisest ja Lepingule lisamisest. 2.2.6. Ühingu põhikirja kohaselt on lubatud aktsiate eest tasumine mitterahalise sissemaksega ning Ühingu põhikirja kohaselt korraldab mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist Ühingu juhatus kaasates selleks vajadusel eksperte. Sissemakse väärtuse hindamist kontrollib audiitor. 2.2.7. Tema volitused Ühingu juhatuse liikmena on kehtivad, teda ei ole tagasi kutsutud ning tema ametiaeg ei ole möödunud või on seda nõuetekohaselt pikendatud ja ta omab kõiki vajalikke esindatava juriidilise isiku siseseid nõusolekuid ja kooskõlastusi ning kõiki õigusi Lepingu sõlmimiseks. 2.3. Lepinguosaliste esindajad avaldavad ja kinnitavad, et nad on tutvunud Lepingus viidatud dokumentidega, nende sisu on neile teada ning nad loobuvad nimetatud dokumentide ettelugemisest ja Lepingule lisamisest. 3. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE LEPINGU ESEMELE 1 JA LEPINGU ESEMELE 2 3.1. Omanik on otsustanud koormata lepingu esemeks 1 oleva kinnistu (edaspidi Lepingu punktis 3 nimetatud Kinnistu) Omaniku (edaspidi Lepingu punktis 3 nimetatud ka Kasutaja) kasuks tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega. Isikliku kasutusõiguse sisuks on Kinnistul asuva 72-meetrise vabalt seisva antennimasti paiknemine Kinnistul, raadiosideseadmete paiknemine käesoleva lepingu punktis 1.2.1 nimetatud KORDONI HOONES ja nimetatud seadmete elektritoite tagamine. Kasutajal on õigus isiklikku kasutusõigust teostada eelnimetatud siderajatiste kaitsevööndi ulatutuses, mis on käesoleva lepingu lisaks nr 2 oleval plaanil tähistatud punase viirutusega (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala), Kinnistule eelnimetatud siderajatiste ehitamiseks, omamiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja remontimiseks ning muul viisil ekspluateerimiseks sidevõrgu (edaspidi nimetaud tehnovõrk) talituse tagamise eesmärgil. 3.2. Omanik on otsustanud koormata lepingu esemeks 2 oleva kinnistu (edaspidi Lepingu punktis 3 nimetatud Kinnistu) Omaniku (edaspidi Lepingu punktis 3 nimetatud ka Kasutaja) kasuks tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega. Isikliku kasutusõiguse sisuks on aiaga piiratud 72-meetrise vabalt seisva antennimasti ja Kaitseväe seadmekonteineri paiknemine Kinnistul ning nimetatud seadmete elektritoite tagamine. Kasutajal on õigus isiklikku kasutusõigust teostada eelnimetatud siderajatiste kaitsevööndi ulatutuses, mis on käesoleva lepingu lisaks nr 3 oleval plaanil tähistatud lilla ruudustikuga (edaspidi Lepingu punktis 3 nimetatud kasutusõiguse ala), Kinnistule eelnimetatud siderajatiste ehitamiseks, omamiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja remontimiseks ning muul viisil ekspluateerimiseks sidevõrgu (edaspidi nimetaud tehnovõrk) talituse tagamise eesmärgil. 3.3. Kinnistu omanik kohustub: 3.3.1. Mitte püstitama kasutusõiguse alale ehitisi ega rajatisi; 3.3.2. Mitte ladustama kasutusõiguse ala piires esemeid ning mitte rajama kõrghaljastust; 3.3.3. Kõik kaevetööd tehnorajatise kasutusõiguse alal eelnevalt kirjalikult kooskõlastama Kasutajaga; -8- 3.3.4. Võimaldama Kasutaja volitatud töötajatele koos vajalike mehhanismidega tasuta juurdepääsu tehnovõrgule ja lubama teostada Kinnistul tehnovõrgu ehitamiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja remontimiseks vajalikke töid; 3.3.5. Teavitama Kasutajat Kinnistu võõrandamisest vähemalt kuus (6) kuud ette; 3.3.6. Teavitama Kinnistul tegutsevaid kolmandaid isikuid Kinnistul tehnovõrgu kaitsevööndi olemasolust. 3.4. Kasutaja kohustub täitma kõiki seadusest tulenevaid kohustusi, mis on seotud isikliku kasutusõiguse teostamisega, sealhulgas: 3.4.1. Teostama isiklikku kasutusõigust viisil, mis on Kinnistule kõige vähem koormav. 3.4.2. Hoidma kasutusõiguse ala omal kulul korras. 3.4.3. Kasutama kasutusõiguse ala korrapäraselt ja heaperemehelikult. 3.4.4. Kui tehnovõrgu ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine Kinnistule, on Kasutaja kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või Kinnistu omanikule tekkinud kahju hüvitama. 4. LEPINGU ESEMETE 1 JA 2 OSTUEESÕIGUSEGA KOORMAMINE 4.1. Omanik on otsustanud koormata lepingu esemeks 1 olev kinnistu ostueesõigusega, mis kehtib lepingu eseme 1 igakordsel võõrandamisel, Eesti Vabariigi (Kaitseministeerium kaudu) kasuks. 4.2. Omanik on otsustanud koormata lepingu esemeks 2 olev kinnistu ostueesõigusega, mis kehtib lepingu eseme 2 igakordsel võõrandamisel, Eesti Vabariigi (Kaitseministeerium kaudu) kasuks. 5. OMANIKU JA ÜHINGU VÕLAÕIGUSLIK KOKKULEPE SEOSES LEPINGU ESEMETELE 1 JA 2 SEATAVA OSTUEESÕIGUSEGA 5.1. Omanik ja Ühing on kokku leppinud, et Ühing kohustub Omanikku teavitama lepingu eseme 1 ja/või lepingu eseme 2 planeeritavast müügist vähemalt kuus (6) kuud ette. 6. MITTERAHALISE SISSEMAKSE ÜLEANDMINE 6.1. Käesolevaga Omanik annab üle ja Ühing võtab vastu mitterahalise sissemaksena Lepingu punkti üks (1) alapunktides nimetatud Lepingu Esemeks olevad kinnistud koos nende oluliste osade ja päraldistega, s.h dokumentidega. Lepingupooled avaldavad Lepingu Eseme harilikuks väärtuseks kokku kaks miljonit kolmsada kakskümmend kolm tuhat kakssada üheksa eurot ja viisteist senti (2 323 209,15). 6.2. Omanik ja Ühing avaldavad, lepingu eseme 1, lepingu eseme 2 ja lepingu eseme 4 kaudne valdus on Ühingule üle antud enne käesoleva Lepingu sõlmimist ning lepingu eseme 3 päraldisteks olevad dokumendid ja kaudne valdus loetakse Ühingule üle antuks käesoleva lepingu sõlmimisega. 6.3. Lepingu Eseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb Ühingule üle valduse üleandmisel. 6.4. Omanik kannab kõik Lepingu Esemega seotud kulud kuni valduse üleandmiseni, tasudes need hiljemalt ühe (1) kuu jooksul arvates valduse üleandmisest ning Ühingu nõudmisel esitab Ühingule maksedokumendid, mis tõendavad nimetatud kohustuse täitmist. -9- 7. SISSEMAKSE VÄÄRTUS JA OMANDATAV OSALUS 7.1. Ühingu ainuaktsionär (Eesti Vabariik) on 17.01.2018.a (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017.a korralduse nr 373 alusel) vastu võtnud aktsiakapitali suurendamise otsuse, mille kohaselt antakse Ühingule üle mitterahaline sissemakse summas kaks miljonit kolmsada kakskümmend kolm tuhat kakssada üheksa eurot ja viisteist senti (2 323 209,15), mille arvelt suurendatakse Ühingu aktsiakapitali kahe miljoni kolmesaja kahekümne kolme tuhande kahesaja (2 323 200) euro võrra, lastes välja kakskümmend kolm tuhat kakssada kolmkümmend kaks (23 232) uut aktsiat nimiväärtusega ükssada (100) eurot iga aktsia, ülekursiga üheksa eurot ja viisteist senti (9,15). Ainuaktsionäri üldkoosoleku protokoll sätestab, et aktsiate eest tasumine toimub mitterahalise sissemakse, mille esemeks on Lepingu Ese koos selle oluliste osadega ja päraldistega, üleandmisega Ühingule. 7.2. Siseministeeriumi poolt on vastavalt riigivaraseaduse § 46 lõike 2 punkti 3 alusel koostatud hindamisaruanded, mille kohaselt vastab mitterahalise sissemakse (Lepingu Eseme) väärtus Ühingu ainuaktsionäri (Eesti Vabariik) 17.01.2018.a otsuses toodule. Vastavalt Ühingu põhikirjale on mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist kontrollinud audiitor. Omanik ja Ühing avaldavad, et nimetatud mitterahalise sissemakse väärtuse hinnangute ja audiitori arvamuse sisu on neile teada ning nad loobuvad nimetatud dokumentide ettelugemisest ning Lepingule lisamisest. 7.3. Lepingu alusel üle antava mitterahalise sissemakse eest omandatava osaluse omanikuks saab Omanik Ühingu aktsiakapitali suurendamise kohta kande tegemisel äriregistrisse. 7.4. Notar on selgitanud, et äriseadustiku § 343 lg 4 kohaselt peab juhatus esitama avalduse aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks kuue (6) kuu jooksul aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest. Avalduse esitamise hetkeks peab Ühing olema kantud kinnistusraamatusse mitterahalise sissemakse esemeteks olevate kinnistute omanikuna. 8. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUSED 8.1. Omanik on otsustanud koormata lepingu esemeks 1 oleva kinnistu isikliku kasutusõigusega ning palub kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 2144735 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus siderajatiste ja kommunikatsioonide kaitsevööndi ulatutuses kinnistule siderajatiste ja kommunikatsioonide ehitamiseks, omamiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja remontimiseks ning muul viisil ekspluateerimiseks sidevõrgu talituse tagamise eesmärgil Eesti Vabariigi kasuks vastavalt 29.01.2018.a lepingu punktidele 3.1, 3.3 ja 3.4 ning 29.01.2018.a lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. 8.2. Omanik on otsustanud ning palub kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 2144735 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale pärast käesoleva lepingu punkti 8.1 alusel sisse kantavat isiklikku kasutusõigust ostueesõigus, mis kehtib kinnistu igakordsel võõrandamisel, Eesti Vabariigi kasuks. 8.3. Omanik on otsustanud koormata lepingu esemeks 2 oleva kinnistu isikliku kasutusõigusega ning palub kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 2604604 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus siderajatiste ja kommunikatsioonide kaitsevööndi ulatutuses kinnistule siderajatiste ja - 10 - kommunikatsioonide ehitamiseks, omamiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja remontimiseks ning muul viisil ekspluateerimiseks sidevõrgu talituse tagamise eesmärgil Eesti Vabariigi kasuks vastavalt 29.01.2018.a lepingu punktidele 3.2, 3.3 ja 3.4 ning 29.01.2018.a lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile. 8.4. Omanik on otsustanud ning palub kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 2604604 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale pärast käesoleva lepingu punkti 8.3 alusel sisse kantavat isiklikku kasutusõigust ostueesõigus, mis kehtib kinnistu igakordsel võõrandamisel, Eesti Vabariigi kasuks. 8.5. Omanik ja Ühing on Lepingu Eseme omandi üleandmises kokku leppinud. 8.5.1. Omanik lubab ja Ühing avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 2144735 teises jaos senine kanne Omaniku kohta ning omanikuna sisse kanda Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, registrikood 10788733. 8.5.2. Omanik lubab ja Ühing avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 2604604 teises jaos senine kanne Omaniku kohta ning omanikuna sisse kanda Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, registrikood 10788733. 8.5.3. Omanik lubab ja Ühing avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 4196734 teises jaos senine kanne Omaniku kohta ning omanikuna sisse kanda Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, registrikood 10788733. 8.5.4. Omanik lubab ja Ühing avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 2044140 teises jaos senine kanne Omaniku kohta ning omanikuna sisse kanda Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, registrikood 10788733. 9. OSTUEESÕIGUS 9.1. Vastavalt looduskaitseseaduse § 5 (2) ja 16 (2) Kui kinnisasi asub tervenisti või osaliselt Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve või Võrtsjärve ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal või hoiualal, on kinnisasja võõrandamisel riigil ostueesõigus. (3) Ostueesõigust ei rakendata, kui kinnisasi võõrandatakse omaniku abikaasale, alanejatele sugulastele, vanematele või nende alanejatele sugulastele ning vanavanematele või nende alanejatele sugulastele. (4) Notar on kohustatud kolme päeva jooksul pärast kinnisasja või selle osa võõrandamistehingu tõestamist esitama tehingudokumendi tõestatud ärakirja võõrandaja kulul Keskkonnaministeeriumile. (5) Kaitseala, püsielupaiga, hoiuala või kaitstava looduse üksikobjekti valitseja lihtkirjaliku avalduse alusel kantakse kinnistusraamatusse märkus, et kinnistu on koormatud riigi ostueesõigusega. 10. ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 10.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari büroos. 10.2. Osalejatele väljastatakse notariaalakti ärakirjad osaleja valikul digitaalselt või paberkandjal. - 11 - 10.3. Osalejad paluvad notaril esitada lepingu ühe kinnitatud ärakirja kinnistusosakonnale. Notar esitab notariaalakti digitaalse ärakirja kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul infosüsteemi e-notar kaudu. 10.4. Vastavalt maakatastriseaduse § 201 esitab notar kümne (10) päeva jooksul pärast kinnistu või selle mõttelise osa võõrandamise tehingu tõestamist katastripidajale tehingu õiendi. 10.5. Osalejad paluvad notaril edastada käesoleva lepingu digitaalse kinnitatud ärakirja Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumile (aadress [email protected]) digitaalse kinnitatud ärakirja. 11. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 11.1. Omanik avaldab lepingu esemele 1 isiklik kasutusõiguse seadmise tehinguväärtuseks 639 eurot ja lepingu esemele 2 isikliku kasutusõiguse seadmise tehinguväärtuseks 639 eurot. 11.2. Notari tasud ning nende jaotus osalejate vahel: Omanik tasub isikliku kasutusõiguse seadmise (tehinguväärtus 639 + 639 eurot) ja ostueesõiguse seadmise (tehinguväärtus 304 127,48 + 24 290,35 eurot) notari tasu 505,50 eurot (tehinguväärtus 329 695,83 eurot: notari tasu seaduse § 3, 5, 12, 15, 22, 23 p 2). Ühing tasub kinnistute üleandmise lepingu ja kinnistu mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu tõestamise notaritasu 6 052,42 eurot (tehinguväärtus 2 323 209,15 eurot: notari tasu seaduse § 3, 5, 22, 23 p 2). Eeltoodud summadele lisandub 20% käibemaks. Notari tasu käibemaksuta summa kokku 6 557,92 eurot, käibemaks 1 311,58 eurot, koos käibemaksuga 7 869,50 eurot. 11.3. Riigilõivud ning nende jaotus osalejate vahel: Omanik tasub isikliku kasutusõiguse kinnistamise riigilõivu 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 354, 356 lg 7, ). Omanik tasub isikliku kasutusõiguse kinnistamise riigilõivu 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 5). Omanik tasub ostueesõiguse kinnistamise riigilõivu 975,00 eurot (tehinguväärtus 608 254,96 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 5). Omanik tasub ostueesõiguse kinnistamise riigilõivu 53,00 eurot (tehinguväärtus 48 580,71 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 5). Ühing tasub omaniku kinnistamise riigilõivu 1 946,42 eurot (tehinguväärtus 1 216 509,92 eurot: riigilõivuseadus § 76 lg 1). Ühing tasub omaniku kinnistamise riigilõivu 110,00 eurot (tehinguväärtus 97 161,41 eurot: riigilõivuseadus § 76 lg 1). Ühing tasub omaniku kinnistamise riigilõivu 4,00 eurot (tehinguväärtus 180,00 eurot: riigilõivuseadus § 76 lg 1). Ühing tasub omaniku kinnistamise riigilõivu 1 614,97 eurot (tehinguväärtus 1 009 357,82 eurot: riigilõivuseadus § 76 lg 1). 11.4. Lepingu ärakirja notaritasu ja .kinnistusosakonnale esitatava ärakirja notaritasu tasub Ühing. Ärakirjade maksumus on järgmine (summad sisaldavad käibemaksu): Paberkandjal ärakiri osalejale 0.23 EUR / lk - 12 - Digitaalärakiri osalejale e-postiga 0.23 EUR / lk Digitaalärakiri kinnistusosakonnale 15.30 EUR + 0.23 EUR / lk Digitaalärakiri eesti.ee portaalis tasuta (vt e-teenused › kodanikule › õigusabi › notariaalsed dokumendid) Käesolevas dokumendis on 19 lehte, mis on köidetud nööri ja reljeefpitseri abil 11.5. Vastavalt ülaltoodud jaotusele tasub osaleja notari tasu sularahas või maksekaardiga notaribüroos või kolme (3) tööpäeva jooksul ülekandega notari arvelduskontole. Notaril on õigus notariaalakti ärakirju notari tasu tasumiseni kinni pidada. Vastavalt notari tasu seaduse § 38 lg 2 vastutavad osalejad notari ees notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. 11.6. Vastavalt ülaltoodud jaotusele tasub osaleja riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul Rahandusministeeriumi kontole. Riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta taotlus läbi vaatamata. Käesolev notariaalakt on osalejatele akti tõestaja juuresolekul ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Osalejad loobusid aktile lisatud dokumentide ettelugemisest, lisatud dokumendid esitati osalejatele tutvumiseks, need kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt. Käesolevas notariaalaktis viidatud ning aktile lisatud plaan on esitatud osalejatele enne heakskiitmist läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. IR ______________________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi kirjatähtedega allkiri ______________________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi kirjatähtedega allkiri ______________________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi kirjatähtedega allkiri Notariaalakti tõestaja allkiri ja pitser - 13 - Notariaalakti lisa number 1 12. Notariaalakti tõestaja poolt osalejatele antud selgitused 12.1. Lepingu punktis 1 kajastatud andmete õiguslik tähendus. (a) Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse (b) Ehitisregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus (c) Kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ja kaardil kajastatud kitsendus võib tegelikkuses mitte eksisteerida. Kitsenduste selgitamiseks tellib kitsendusi põhjustava objekti omanik vajadusel katastrimõõdistamise (d) Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress ei anna isikule õigust kasutada aadressijärgset ruumi elukohana, kui puudub ruumi kasutamise õigus seaduses sätestatud alustel (asjaõigusseadus § 56, ehitusseadustik § 61, maakatastriseaduse § 12 ja 19.1; rahvastikuregistri seaduse § 48). 12.2. Kõik Lepingus taotletavad õigusmuudatused jõustuvad vastavate kannete tegemisega kinnistusraamatusse, mitte Lepingu sõlmimisega, mh saab Ühing Lepingu Eseme omanikuks kannete tegemisega kinnistusraamatusse, mitte Lepingu sõlmimisega. 12.3. Äriseadustiku § 248 lg 3 kohaselt peab aktsionär teatama kolmandate isikute õigustest mitterahalisele sissemaksele. (4) Kui mitterahalise sissemakse väärtus on aktsiaseltsi või aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmise ajal väiksem sissemakse arvel saadud aktsiate nimiväärtusest või arvestuslikust väärtusest ja ülekursist, võib aktsiaselts nõuda aktsionärilt sissemakse tasumist rahas selles ulatuses, mille võrra sissemakse väärtus on nimiväärtusest või arvestuslikust väärtusest ja ülekursist väiksem. Nõude aegumistähtaeg on viis aastat, alates aktsiaseltsi või aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmisest. 12.4. Äriseadustiku § 249 lg 1 kohaselt mitterahalise sissemakse hindamise kord nähakse ette põhikirjas. Kui eseme hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, tuleb mitterahalise sissemakse ese lasta hinnata neil.(2) Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel tuleb aluseks võtta asja või õiguse harilik väärtus. (3) Audiitor kontrollib mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist ja esitab arvamuse selle kohta, kas sissemakse vastab käesoleva seadustiku §-s 248 nimetatud nõuetele. Vandeaudiitori aruanne peab sisaldama mitterahalise sissemakse kirjeldust ning selles tuleb märkida, millist meetodit kasutati mitterahalise sissemakse hindamisel ja kas mitterahalise sissemakse väärtus katab mitterahalise sissemaksega tasutud aktsia nimiväärtuse ja ülekursi. (4) Mitterahalise sissemakse ebaõige hindamisega tekitatud kahju eest vastutavad seda hinnanud isikud ja hindamist kontrollinud audiitor solidaarselt. 12.5. Ühingu juhatus saab äriregistrile avalduse aktsiakapitali suurendamise registrisse kandmiseks esitada pärast seda, kui käesolevas lepingus taotletavad muudatused on kinnistusraamatusse kantud. Vastavalt äriseadustiku § 343 lg 3 tõendavad mitterahalise sissemakse üleandmist aktsiaseltsile juhatuse liikmed oma allkirjadega. Kui mitterahaliseks sissemakseks on kinnisasi, peab avaldusele lisama väljavõtte kinnistusraamatust. Äriseadustiku § 343 lg 4 kohaselt peab juhatus esitama avalduse aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest. Äriseadustiku § 343 lg 5 kohaselt loetakse aktsiakapital suurendatuks ja uutest aktsiatest, aktsiate suurendatud nimiväärtustest või nimiväärtuseta aktsiate suurendatud arvestuslikust väärtusest tulenevad õigused tekkinuks kande tegemisega äriregistrisse. 12.6. Äriseadustiku § 343 lg 1 kohaselt esitab juhatus äriregistrile avalduse aktsiakapitali - 14 - suurendamise äriregistrisse kandmiseks kui aktsiakapital on täielikult sisse makstud. Avaldusele lisatakse: 1) üldkoosoleku otsus; 2) üldkoosoleku protokoll; 3) põhikirja uus tekst, kui põhikirja muudetakse; 4) aktsiakapitali suurendamisel uute sissemaksetega - panga teatis aktsiakapitali sissemaksmise kohta; 5) fondiemissiooni korral - selle läbiviimise aluseks olnud majandusaasta aruanne või vahebilanss; 6) mitterahalise sissemaksega tasumisel - sissemakse väärtust ja selle üleandmist tõendavad dokumendid; 6¹) Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja teatis selle kohta, et juhatus on teda teavitanud aktsiakapitali suurendamisest; 7) muud seaduses sätestatud dokumendid. 12.7. Äriseadustiku § 343¹ lg 1 kohaselt vastutavad aktsiaseltsi juhatuse liikmed solidaarselt aktsiakapitali suurendamisel valeandmete või puudulike andmete esitamisega või sissemaksete ebaõige hindamisega aktsiaseltsile tekkinud kahju eest, kui juhatuse liige ei tõenda, et ta kahju tekitanud asjaolu ei teadnud ega pidanudki teadma. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatust erinev kokkulepe kehtib aktsiaseltsi võlausaldajate suhtes üksnes juhul, kui kokkulepe sõlmiti aktsiaseltsi pankrotimenetluses. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud nõue aegub viie aasta möödumisel aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmisest. 12.8. Käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme võõrandamisega seotud kokkulepped (sealhulgas ka võimalikud kõrvalkohustused, mille Omanik või Ühing on endale võtnud: nt kokkulepped lepingu esemesse jääva sisustuse kohta, võimalike Omaniku või Ühingu poolt enne üleandmist tehtavate puuduste parendamise kohta jne). Lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis tuleb sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta (võlaõigusseadus § 11 lg 3). 12.9. Vastaval lepingu eseme omanik peab otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka vastava lepingu eseme päraldisteks olevad vastava lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid ning lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 58 ja võlaõigusseadus § 211). 12.10. Hoone või selle eraldi kasutatava osa tasu eest võõrandamisest huvitatud isikule peab võimaldama energiamärgisega tutvuda. Energiamärgis või selle koopia antakse lepingu sõlmimisel üle hoone või selle eraldi kasutatava osa omandajale või kasutusse võtjale. See nõue on täidetud, kui energiamärgisega on võimalik tutvuda ehitisregistris. (ehitusseadustik § 67). 12.11. Ostueesõigus. 12.11.1. Vastavalt võlaõigusseaduse § 244 lg 3 võib asja suhtes ostueesõigust omav isik ostueesõigust teostada, kui müüja on sõlminud ostjaga müügilepingu. Ostueesõigust saab teostada ka muu tasulise võõrandamise korral. 12.11.2. Vastavalt võlaõigusseaduse § 244 lg 6 on eseme käsutamine, mille suhtes kehtib seaduse alusel tekkinud ostueesõigus, tühine, kui käsutustehing tehakse pärast ostueesõiguse teostamise õiguse tekkimist ning see kahjustab või piirab ostueesõiguse teostamist. Seda ei kohaldata seaduse alusel tekkinud kinnisasja või selle osa ostueesõigusele. 12.11.3. Vastavalt võlaõigusseaduse § 249 peab müüja ostueesõigust omavale isikule viivitamata teatama ostjaga sõlmitud müügilepingust ja selle sisust ning ostueesõigust omava isiku nõudmisel esitama talle lepingu. Müüja teatamiskohustus loetakse täidetuks ka siis, kui lepingust ja selle sisust teatab või lepingu esitab ostueesõigust omavale isikule ostja. Võlaõigusseaduse § 250 kohaselt võib ostueesõigust teostada kahe kuu jooksul pärast teate saamist. - 15 - 12.11.4. Vastavalt võlaõigusseaduse § 244 toimub ostueesõiguse teostamine ostueesõigust omava isiku notariaalselt tõestatud avalduse tegemisega müüjale. Ostueesõiguse teostamisel loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. 12.11.5. Vastavalt võlaõigusseaduse § 248 juhul, kui ostja ei pea müügilepingu kohaselt tasuma ostuhinda lepingu sõlmimisel, on ostueesõigust omaval isikul sama õigus üksnes juhul, kui ta annab ajatatava summa eest tagatise niivõrd, kuivõrd ajatatud ostuhinna tasumise tagamiseks ei ole kokku lepitud pandi seadmist müügilepingu esemele või üle võetud kohustust, mille tagamiseks on müügilepingu esemele seatud pant. 12.11.6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 256 lg 1 võib kinnisasja võib koormata asjaõigusliku ostueesõigusega. Asjaõigusseaduse § 256 lg 2 kohaselt võib ostueesõiguse seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. 12.11.7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 257 lg 3 omab kinnistusraamatusse kantud ostueesõigus, samuti seaduse alusel tekkinud ostueesõigus, mille kohta on kinnistusraamatusse kantud märkus, ja kinnisasja kaasomaniku ostueesõigus kolmandate isikute suhtes samasugust tähendust nagu eelmärge omandi üleandmise nõude tagamiseks. Asjaõigusseaduse § 63 lg 3 ja 4 kohaselt on asjaõiguse käsutamine pärast omandi üleandmise nõude kandmist kinnistusraamatusse tühine osas, milles see märkega tagatud nõuet kahjustab või piirab, ning kui käsutamine on tühine, on omandajal õigus nõuda tähtpäeva saabumisel kolmandalt isikult enda kandmist kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna. 12.11.8. Notariaalakti tõestaja on ostueesõigusega seoses juhtinud tähelepanu sellele, et müüjal ja ostjal on võimalik esmalt sõlmida kokkulepitud tingimustel võlaõiguslik notariaalselt tõestatud müügileping, millega veel lepingu eseme omandit ostjale üle ei anta, vaid tehakse lepingu esemele ostja kasuks eelmärge, mis tagab hilisemat omandi üleandmist. Selliselt sõlmitud leping esitatakse ostueesõiguse teostamise otsustamiseks ostueesõigust omavale isikule. Ostueesõiguse teostamise tähtaja möödumisel saaks müüja ja ostja olla kindlad, kas ostueesõigust kasutatakse või mitte ning ostueesõiguse mittekasutamisel sõlmida asjaõiguslepingu omandi üleandmiseks ostjale, ostueesõiguse kasutamisel aga oleks müüjal võimalik ostjaga sõlmitud müügileping lõpetada ning anda lepingu eseme omand üle ostueesõigust kasutanud isikule. 12.12. Tehnovõrgud ja –rajatised. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. (3) Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või - rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. (4) Kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või - rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest - 16 - tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist. (5) Kinnisasja omanik võib nõuda tehnovõrgu või - rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. 12.13. Isiklik kasutusõigus. 12.13.1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega, ning lõpeb vastava kande kustutamisega kinnistusraamatust. 12.13.2. Isiklik kasutusõigus kehtib kinnistu igakordse omaniku suhtes ja koormab kinnisaja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. 12.13.3. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 (1) Isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt. (2) Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. (3) Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, võib isik, kelle kasuks isiklik kasutusõigus on seatud, anda selle kirjalikus vormis sõlmitud lepinguga allkasutusse elektroonilise side teenuse osutamiseks vajalike rajatiste paigutamiseks ilma kinnisasja omaniku nõusolekuta, tingimusel et lisanduvate rajatiste kaitsevöönd ei ületa isikliku kasutusõiguse ala. 12.13.4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 227 kohaldatakse lisaks §-des 225–227 sätestatule isiklikule kasutusõigusele reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse kasutusvalduse vastavaid sätteid. 12.13.5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 172 lg 2 reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega. 12.13.6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 218 lg 1 kasutusvaldaja on kohustatud säilitama asja senise majandusliku otstarbe ning kasutama seda korrapäraselt ja heaperemehelikult. Ta ei või asja oluliselt muuta ega ümber kujundada. - 17 - ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 10.01.2018 Kehtib kuni 10.01.2023 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 10 Teabevaldaja: KAITSEMINISTEERIUM KÄSKKIRI 24. jaanuar 2018 nr 55 Ostueesõiguse ja isikliku kasutusõiguse seadmine Riigivaraseaduse § 4 lõike 1 ja § 10 lõike 1 punkti 1,Vabariigi Valitsuse 27.04.2004 määruse nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus” § 15 punkti 21, kaitseministri 06.07.2016 määruse nr 12 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus“ § 6 punkti 2 alusel ning kooskõlas asjaõigusseaduse §-iga 225, lähtudes Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi vahel 17.10.2014 sõlmitud elektroonilise side koostöö kokkuleppest: 1. Seada Eesti Vabariigi kasuks ning Kaitseministeeriumi valitsemisele tasuta tähtajatu isiklik kasutusõigus järgmistele kinnistutele: 1.1. Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Mustvee linnas Pihkva tn 2c kinnistule (kinnistusregistri registriosa nr 2144735, katastritunnus 48501:008:0018, sihtotstarve riigikaitsemaa 100%, pindala 9040 m², riigi kinnisvararegistri kood KV13486). Isikliku kasutusõiguse sisu on 72- meetrise vabalt seisva antennimasti paiknemine kinnistul, raadiosideseadmete paiknemine Mustvee piirivalvekordoni hoones ja seadmete elektritoite tagamine. Kasutusõiguse ala on käskkirja lisas oleval joonisel märgitud punase viirutusega. 1.2. Põlva maakonnas Räpina vallas Mehikoorma alevikus Järve tn 1 kinnistule (kinnistusregistri registriosa nr 2604604, katastritunnus 45401:005:0036, sihtotstarve riigikaitsemaa 100%, pindala 9819 m², riigi kinnisvararegistri kood KV8708). Isikliku kasutusõiguse sisu on aiaga piiratud, 72-meetrise vabalt seisva antennimasti ja Kaitseväe seadmekonteineri paiknemine kinnistul ning seadmete elektritoite tagamine. Kasutusõiguse ala on käskkirja lisas oleval joonisel märgitud lilla ruudustikuga. 2. Seada kinnistutele ostueesõigus Eesti Vabariigi kasuks Kaitseministeeriumi kaudu tingimusega, et kinnistute igakordne omanik teavitab Kaitseministeeriumit planeeritavast müügist vähemalt kuus kuud ette. 3. Kinnistute ostueesõiguse ja isikliku kasutusõiguse seadmise ning kasutusõiguse haldamisega seotud kulud tasub Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. 4. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel korraldada isikliku kasutusõigusega koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimine. 5. Käesolev otsus teha teatavaks kantslerile, kaitseinvesteeringute osakonnale, Riigi 5. Käesolev otsus teha teatavaks kantslerile, kaitseinvesteeringute osakonnale, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, Kaitseväele ja Kaitseliidule. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Kaitseminister Vahur Fuks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus 2 (2) Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 21.12.2017 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge: RT III, 27.12.2017, 3 Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine Vastu võetud 21.12.2017 nr 373 Riigivaraseaduse § 5 lõike 1, § 37 lõike 2 punkti 2 ning § 76 lõike 3 punktide 4 ja 5 alusel: 1. Volitada riigihalduse ministrit riigi esindajana hääletama Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt kuni 2 328 300 euro võrra kuni 23 283 uue 100-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel ning märkima aktsiad. Aktsiate nimiväärtust ületav summa loetakse ülekursiks. 2. Anda nõusolek Siseministeeriumi valitsemisel olevate järgmiste kinnistute Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile mitterahalise sissemaksena üleandmiseks: 1) Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Mustvee linnas Pihkva tn 2c asuv kinnistu hariliku väärtusega 1 219 056,62 eurot (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2144735, katastritunnus 48501:008:0018, sihtotstarve riigikaitsemaa, pindala 9040 m2, riigi kinnisvararegistri objekti kood (edaspidi rvok) KV13486); 2) Põlva maakonnas Räpina vallas Mehikoorma alevikus Järve tn 1 asuv Mehikoorma kordoni kinnistu hariliku väärtusega 97 858,60 eurot (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2604604, katastritunnus 45401:005:0036, sihtotstarve riigikaitsemaa, pindala 9819 m2, rvok KV8708); 3) Saare maakonnas Saaremaa vallas Sääre külas asuv Lõhangu kinnistu hariliku väärtusega 180,00 eurot (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 4196734, katastritunnus 80701:001:0744, sihtotstarve riigikaitsemaa, pindala 8784 m2, rvok KV58528); 4) Valga maakonnas Valga vallas Valga linnas Karja tn 16 asuv kinnistu hariliku väärtusega 1 011 257,78 eurot (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2044140, katastritunnus 85401:014:0034, sihtotstarve riigikaitsemaa, pindala 9310 m2, rvok KV17497). 3. Määrata Eesti Vabariigi poolt omandatavate, punktis 1 nimetatud uute Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiate valitsejaks Rahandusministeerium. Jüri Ratas Peaminister Heiki Loot Riigisekretär Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleand... Leht 1 / 1
Allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel