Advokaadibüroo TRINITI OÜ Telefon: +372 6 850 950
City Plaza, Tartu mnt 2 Faks: +372 6 850 951
10145 Tallinn, Eesti
[email protected]
www.triniti.ee
VAIDLUSTUSE TÄIENDUS
Adressaat: Riigihangete Vaidlustuskomisjon
[email protected]
Riigihanke 189070
viitenumber:
Vaidlustus: Vaidlustus riigihankes nr 189070 hankija otsuse kehtetuks
tunnistamiseks.
Dokumendi esitaja: OÜ Bristol Trust
Kuupäev: 29.01.2018
Vaidlustaja: OÜ Bristol Trust
Reg.kood 11699990; Gonsiori tn 10a, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju
maakond, 10117
Vaidlustaja Sandor Elias, advokaat
esindajad: E-post:
[email protected]
Vastustaja (Hankija): Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Reg.kood 70009764; Järve 34a, Tallinn
e-post:
[email protected]
Taotlused: 1. Tunnistada kehtetuks hankija otsus osas, millega jäeti
riigihankes nr 189070 kvalifitseerimata Bristol Trust OÜ;
2. Mõista vaidlustaja menetluskulud välja vastustajalt.
1.1 Vaidlustaja jääb kõigi vaidlustuses toodud seisukohtade juurde, ent märgib hankija 25.01.2018
seisukohale vastu järgmist.
Hankija on väitnud, et „Vaidlustaja esitas pea kõigis punktides samad kinnitused. Vaidlustajal ei olnud
ühtegi etteheidet selles osas, miks kinnitused ei sobi. /---/Vaidlustaja ei ole kummalgi korral hankijale
tööstaaži osas sisuliselt vastanud. On arusaamatu, miks esitab vaidlustaja hankija RHS § 39 lg 4 ja 4 1
koostoimes esitatud küsimusele vastuseks tööstaaži tõendava omapoolse kinnituse olukorras, kus
hankija on talle eelnevalt selgitanud, et hankija jaoks ei ole tööstaaži tõendamiseks omapoolne
kinnitus piisav.“
1.2 Hankija väide on väär.
1.3 Vaidlustaja esitas koos taotlusega tõepoolest kõigi nimetatud spetsialistide (üldprojektijuht,
masinaehitusinsener, autodiagnostik, automehaanikud, automaaler, autoelektrik ja keevitaja)
tööstaaži kohta vaidlustaja seadusliku esindaja enda allkirjastatud kinnituse (lisa 1).
1.4 Hankija on oma 23.11.2017 kirjas nr 2-8/17/3347-3 viidanud küsimustes 1, 2, 3, 4, 5, 6 ja 7
vastavalt üldprojektijuhi, masinaehitusinseneri, autodiagnostiku, automehaanikute,
automaalri, autoelektriku ja keevitaja kohta, et „Teie kirjalikku kinnitust ei ole kahjuks
võimalik lugeda tõendiks“.
1.5 Kuivõrd HT-s ega 20.10.2017 hankija kirjas sellekohast selgitust polnud ning 23.11.2017 kiri oli
adresseeritud vaidlustaja seaduslikule esindajale (Ants Põldsam) sai vaidlustaja hankija
etteheitest („Teie“ kinnitus ei sobi) aru nii, et vaja on nimetatud spetsialistide tööandja (ehk
hankemenetluse mõistes nö teiste isikute) kinnitust.
1.6 Need ka vaidlustaja 29.11.2017 esitas:
i) vaidlustuse lisas 5.2 oleva Konekesko Eesti AS kui teise isiku (vaidlustuse lisa 5.7 – sellele oli
paberil esitatud versioonil tehtud käsitsi parandusi, elektrooniline versioon on aga autentne,
mistõttu vaidlustaja selle 29.11.2017 ka esitas) kinnitus üldprojektijuhi, masinaehitusinseneri,
autodiagnostiku ja automehaanikute tööstaaži kohta.
Lisaks oli esitatud masinaehitusinseneri Martin Müürisepa kohta parandatud referentsprojektide
tabel (vaidlustuse lisa 5.6) (kus ta oli masinaehitusinseneriks märgitud, nagu 23.11.2017
küsimuses nr 2 nõutud – vt lisa 2 – esialgse taotlusega esitatud dokument, kus Martin
Müürisepp oli tabeli eel ekslikult ühe korra projektijuhiks nimetatud)
ii) vaidlustuse lisa 5.1 oleva kinnitus automaalri Martin Miili täiendava tööstaaži kohta Varitech
OÜ-st nagu küsimuses nr 5 nõutud. Hankija otsuses pole automaalri tööstaaži suhtes enam
etteheiteid ka tehtud ning automaalri puhul piisas seega varasema tööandja kinnitusest
lepingulise suhte kohta (vt ka taotlusele lisatud Penhouse Studio OÜ teise isiku kinnitus –
lisa 3)
iii) vaidlustuse lisa 5.3 oleva Vergine OÜ kui teise isiku (lisa 4 – oli lisatud vaidlustaja
taotlusele) kinnituse keevitajate tööstaaži kohta.
iv) vaidlustuse lisa 5.5 VIIMSI AUTOKESKUS OÜ kui teise isiku (vaidlustuse lisa 7.2 – oli lisatud
vaidlustaja taotlusele) volikirja Peeter Miljandile, mis kinnitas vaidlustuse lisades 7.1/7.2
olevate dokumentide allkirjastaja esindusõigust. Taotlusele lisatud vaidlustuse lisadest 7.1/7.2
oli omakorda näha autoelektriku Meelis Vainumetsa lepinguline suhe ja tööstaaž.
1.7 Seega ei olnud spetsialistide tööstaaži kohta 29.11.2017 esitatud dokumendid samad, mis olid
varem (taotluses) esitatud.
1.8 Vaidlustaja lähtus hankija 23.11.2017 kirja sõnastusest. Vaidlustaja esitas 29.11.2017 käesoleva
dokumendi lisas 1 oleva vaidlustaja seadusliku esindaja allkirjastatud dokumendi asemel
spetsialistide tööandjate kinnitused (vaidlustuse lisad 5.1-5.3) ja autoelektriku puhul tõendas
taotlusele lisatud kinnituse (vaidlustuse lisad 7.1, 7.2) allkirjastanud Peeter Miljandi
esindusõigust (vaidlustuse lisa 5.5).
Hankija on väitnud, et „Kinnitused ei ole hankija jaoks käesoleva vaidluse puhul piisavad kuna pakkuja
riskid ebaõige töölepingu väljavõtte esitamise ja ebaõige (kvalifikatsiooni) vastavuse kinnituse
andmisel on erinevad, sest esimene tegu võib kaasa tuua kriminaalvastutuse. Sellest tulenevalt peab
hankija töölepingut (selle väljavõtet) või muud olemasolevat dokumenti (selle väljavõtet)
hankemenetluses antud kinnitusest tugevamaks tõendiks.“
1.9 Vaidlustaja jääb esiteks selle juurde, et hankija ei saa nõuda selliste kvalifitseerimistingimuste
2
täitmist, mis hanketeates ei sisaldu.
1.10 Samas ei ole hankija ka oma 20.10.2017 ega 23.11.2017 kirjades selgitanud, et soovib väljavõtet
töölepingust vms. Soovitud on lepingulise suhte ja tööstaaži tõendamist.
1.11 Tööandja saab esitada kinnitusi oma lepingulise suhte kohta töötajaga ja tööstaaži kohta.
Hankija ei saa ilma HT-s vastavat piirangut sätestamata väita ega eeldada, et tööandjad on
esitanud oma allkirjastatud kinnitustel valeandmeid.
1.12 Veelgi enam – lepingulist suhet ei pea ei tavamõistes ega ka antud hanke kontekstis tõendama
lepingu või selle osa esitamisega, seda nt referentslepingute esitamisel. Vaidlustaja teada ei
ole lepingu kui dokumendi väljanõudmine kuidagi tavapärane ega ka mõistlik, kuna lepingud on
tihti suures osas konfidentsiaalsed, kaetud andmekaitsenõuetega jne. Seetõttu ongi enamasti
piisanud teise lepingupoole kinnituse andmisest. Nii on ka vaidlusaluse hanke HT p III.2.3
alapunktis 1 nõutud teise lepingupoole kinnitust, mitte lepingu enda esitamist. Hankija on küll
esimeses küsimusteringis (20.10.2017) nõudnud küsimuses nr 2 lisaks HT p III.2.3 alapunkti 1
referentside puhul lepingu esimest lehte, ent on sellise nõudmise (olgu see õiguspärane või
mitte, pole antud vaidlustuse kontekstis enam oluline) ka eraldi välja toonud, mitte palunud
üldsõnaliselt „lepingulist suhet“ tõendada (vaidlustuse lisa 1) nagu spetsialistide tööstaaži
puhul.
1.13 Teiseks on hankija väited vastuolulised. Vaidlustuse lisa 5.1 olev kinnitus automaalri täiendava
tööstaaži kohta pärineb samuti tema eelnevalt tööandjalt, Varitech OÜ-lt. Hankija otsuses pole
automaalri tööstaaži suhtes enam etteheiteid ka tehtud, seda on hankija oma vastuses ka
kinnitanud, ning automaalri puhul piisas seega varasema tööandja kinnitusest lepingulise suhte
kohta.
Hankija on kolmandaks väitnud, et „Ühtlasi soovib hankija rõhutada, et vaidlustaja kvalifitseerimata
jätmise põhjuseks on eelkõige hankija küsimusele vastamata järgmine sisuliselt, tühja dokumendi
esitamise näol. On selge, et hankemenetluses osalejatelt eeldatakse kõrgendatud hoolsuskohustust
dokumentide esitamisel. Hankija leiab, et hankemenetluste läbiviimine olukorras, kus osalejad võivad
esitada tühjasid dokumente teades, et hankijal lasub kohustus luua neile võimalus hiljem täitmiseks,
osutuks praktikas raskendatuks."
1.14 Vaidlustaja jääb selle juurde, et hankija 23.11.2017 küsimustes ei nõutud arutlevat vastust,
vaid dokumentide esitamist ning seda vaidlustaja ka tegi. Ka hankija enda seisukohast
tulenevalt on vaidlus, kas esitatud dokumendid tõendavad tööstaaži, mitte kas info kui selline
esitati.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Sandor Elias, advokaat
Vaidlustaja lepinguline esindaja
LISAD:
1 – Vaidlustaja kinnitus tööstaaži kohta
2 – esialgne dokument
3 – Penhouse Studio OÜ teise isiku kinnitus
4 – Vergine OÜ teise isiku kinnitus
3