Kultuuriministri 30. septembri 2025. a määruse nr 6 muutmine

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 12 Kultuuriministri 30. septembri 2025. a määruse nr 6 muutmine Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 9 lõike 6 alusel. § 1. Kultuuriministri 30. septembri 2025. a määruse nr 6 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise kord ning sportlasele ja tema treenerile preemia määramise kord“ muutmine Kultuuriministri 30. septembri 2025. a määruses nr 6 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise kord ning sportlasele ja tema treenerile preemia määramise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt: „§ 3. Spordialaliidu toetus (1) Spordialaliidu toetust eraldatakse spordialaliidule spordialakeskse spordisüsteemi arendamiseks. (2) Spordialaliidu toetust eraldatakse: 1) spordialaliidu tegevuskulude katmiseks, treenerikutse arendamiseks, noortespordi ja spordikohtunike tegevuse arendamiseks ja põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks (spordialaliidu tegevustoetus); 2) Eesti tippspordi toetamise süsteemi Team Estonia kuuluvate rahvuskoondiste sportlaste võimete arendamiseks (Team Estonia koondise toetus); 3) olümpiamängude ettevalmistuskulude katmiseks (Team Estonia olümpiaettevalmistustoetus); 4) ühekordsete projektide elluviimiseks. (3) Spordialaliidu tegevustoetust võib noortespordi arendamise eesmärgil kasutada spordialaliidu liikmeks olevate spordiklubide ja koolide toetamiseks. Toetuse jagunemise põhimõtted spordiklubide ja -koolide vahel määratakse kindlaks spordialaliidu juhatuse otsusega arvestades käesoleva paragrahvi lõiget 4. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel toetatav spordiklubi ja -kool peab vastama järgmistele tingimustele: 1) spordiklubi ja -kool on esitanud õigel ajal viimase majandusaasta aruande; 2) spordiklubi ja -kool on uuendanud õigel ajal spordiregistri andmeid; 3) spordiklubil ja -koolil ei ole treeneri tööjõukulu toetuse andja ees täitmata kohustusi. (5) Team Estonia koondise toetust kasutatakse üksnes toetuse eraldamise otsuses nimetatud võistkondade võimete arendamiseks toetuse andja määratud ulatuses. (6) Team Estonia olümpiaettevalmistustoetust kasutatakse olümpiamängude koondisesse nimetatud või sinna pürgivate tippsportlaste treeningettevalmistuse kulude katmiseks, olümpiamängudeks ettevalmistust juhtivate treenerite töö tasustamiseks ning meditsiinilise teenindamise süsteemi ja dopinguvastase tegevuse toimimise tagamiseks. (7) Spordialaliidu toetuse andmise täpsemad tingimused on sätestatud käesoleva määruse lisas.“; 2) paragrahvi 8 lõiget 8 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „3) ta on liitunud rahvusliku olümpiakomitee Hea juhtimistavaga; 4) ta on oma põhikirja või muude asjaomaste dokumentidega jõustanud Eesti dopinguvastased reeglid.“; 3) paragrahvi 8 lõiget 8 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) ta on oma põhikirja või muude asjaomaste dokumentidega jõustanud Eesti spordieetika reeglid.“; 4) paragrahvi 9 lõike 12 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 18 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Maakonna spordiliidu toetuse taotluste hindamisel ja toetuse suuruse arvutamisel lähtutakse järgmistest asjaoludest: 1) 60% toetuse kogusummast jaotatakse maakondade vahel võrdselt; 2) 20% toetuse kogusummast jaotatakse maakondade vahel, arvestades riigi elanike koguarvu ja maakonna elanike arvu suhtarvu rahvastikuregistri andmetel käesoleva määruse § 11 lõikes 5 sätestatud tähtpäeva seisuga. Harjumaa elanike koguarvust jäetakse välja Tallinna linna elanike arv; 3) 20% toetuse kogusummast jaotatakse maakondade vahel, arvestades kavandatavate tegevuste mõju liikumisharrastuse edendamisele eri sihtrühmade hulgas riigi strateegilistele eesmärkidele tuginedes.“; 6) paragrahvi 22 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt: „(10) Olenemata hindamise tulemusest ei eralda toetuse andja taotlejale spordialaliidu tegevustoetust ja teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui nimetatud toetuse suurus jääks alla 10 000 euro.“; 7) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Rakendussäte Paragrahvi 1 punkt 3 jõustub 2026. aasta 1. juulil. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga Kristiina Alliksaar minister kantsler  07.10.2025 Kultuuriministri määruse „Kultuuriministri 30. septembri 2025. a määruse nr 6 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise kord ning sportlasele ja tema treenerile preemia määramise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Kultuuriministri määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse kultuuriministri 30. septembri 2025. a määruse nr 6 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise kord ning sportlasele ja tema treenerile preemia määramise kord“ 6. oktoobril 2025. a jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 03.10.2025, 17. Määrus kehtestatakse spordiseaduse (SpS) § 9 lõike 6 alusel. Määrusega muudetakse spordialaliidu toetuse andmise tingimusi. 2025. aasta suvel analüüsis Kultuuriministeerium spordialaliidu toetusmeedet ja Eesti Olümpiakomitee ja spordialaliitudega toimunud ühiste arutelude tulemusena on Kultuuriministeerium otsustanud alates 2026. aastaks eraldatavate toetuste puhul senised spordialaliitude toetused – tegevustoetus, noortespordi toetus ja spordikohtunike arendamise toetus – liita üheks toetusmeetmeks nimetusega „Spordialaliidu tegevustoetus“. Senine süsteem, kus iga toetuse liik oli eraldi reguleeritud, ei võimaldanud piisavalt arvestada ala spetsiifilisi prioriteete. See tähendas ka suur halduskoormust – taotlejatel tuli arvestadade erinevate taotluste, tähtaegade, kriteeriumite ja aruannetega, mis muutis protsessi nii spordialaliitudele kui ka toetuse andja jaoks keerukaks ja killustatuks. Spordialaliidu tegevustoetus uues formaadis:  Võimaldab alaliitudel ise otsustada, kuidas toetust kasutada vastavalt oma arengukavale ja hetkeseisule;  Vähendab halduskoormust ja lihtsustab kogu taotlemise protsessi;  Toetab paindlikku ja strateegilist juhtimist, andes spordialaliitudele võimaluse reageerida kiiremini muutuvatele vajadustele. Nimetatud kolme meetme maht kokku oli 2025. aastal 4,37 mln eurot. Riigieelarve strateegia 2026-2029 raames kokku lepitud kärpe tagajärjel väheneb nimetatud taotlusvoorude maht 2026. aastaks 4,35 mln euroni. Samuti suurendatakse eelnõuga minimaalset spordialaliidu toetuse suurust. Varem oli väikseim võimalik toetus 5000 eurot, edaspidi on see 10 000 eurot. Määrusega lisanduvad ka täiendavad tingimused toetuse taotlejale, kui ta on spordiorganisatsioon spordiseaduse tähenduses. Mistahes sporditoetuse saamiseks peab 1 spordiorganisatsioon olema liitunud rahvusliku olümpiakomitee Hea juhtimistavaga ning oma põhikirja või muude asjaomaste dokumentidega jõustanud Eesti dopinguvastased reeglid ning Eesti spordieetika reeglid. Samuti kaotatakse maksimaalse kahe taotluse esitamise piirang rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotlusvoorus ja täpsustatakse maakonna spordiliidu toetuse osakaalusid. 1.2.Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi spordiosakonna juhataja Margus Klaan ([email protected], tel 628 2328), Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Kaili Kukumägi ([email protected], tel 628 2239) ja Kultuuriministeeriumi õigus- ja haldusosakonna jurist Mari Kõrtsini ([email protected], tel 628 2254). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs § 1. Kultuuriministri 30. septembri 2025. a määruse nr 6 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise kord ning sportlasele ja tema treenerile preemia määramise kord“ muutmine Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse §-i 3 sõnastust. Lõikes 2 muudetakse spordialaliidu toetuse ülesehitust ning selle alaliike. Spordialaliidu tegevustoetus, noortesporditoetus ja spordikohtunike toetus ühendatakse üheks toetuse alaliigiks – spordialaliidu tegevustoetuseks. See muudatus võimaldab väiksema halduskoormusega ja suurema paindlikkusega toetada spordialaliite vastavalt nende tegelikele vajadustele ja arengueesmärkidele. Samuti täpsustatakse lõikes 2, et spordialaliidu tegevustoetust kasutatakse ka treenerikutse arendamiseks. Noortespordi ning spordikohtunike tegevuse arendamist toetatakse ka edaspidi, kuid mitte eraldiseisvate toetuse alaliikidena ja mitte nii rangelt kehtestatud kriteeriumite alusel. Sellega seonduvalt muudetakse ka § 3 lõiget 3, mis annab õiguse osa toetusest anda noortespordi arendamiseks edasi spordialaliidu liikmeks olevatele spordiklubidele ja -koolidele. Senini kehtis süsteem, mille järgi anti selge jaotus, mille jaoks ja kui palju võib toetust edasi anda (sh pidi edasiantav toetus olema osa noortespordi toetuse summast). Eelnõuga antakse spordialaliidule suurem vabadus selle jaotuse otsustamise osas, arvestades siiski § 3 lõikes 4 toodud nõuetega, mis jäävad endiselt kehtima. Seni § 3 lõikes 5 toodud põhimõte toetuse edasi andmise kohta tuuakse eelnõuga lõikesse 3 ning lõikes 6 toodud põhimõte spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse kasutamiseks kaotatakse, kuivõrd see ei ole edaspidi enam asjakohane, kui eraldiseisvalt spordikohtunike tegevuse toetust spordialaliidu toetuse alaliigina ei eraldata. Sellega seoses kaotatakse seni kehtinud lõige 5 ja 6 ning lõiked 7, 8 ja 9 loetakse lõigeteks 5, 6 ja 7. Eelnõu § 1 punktiga 2 lisanduvad § 8 lõikesse 8 punktid 3 ja 4, mille kohaselt peab toetuse taotleja, kes on spordiorganisatsioon spordiseaduse tähenduses, olema liitunud rahvusliku olümpiakomitee Hea juhtimistavaga ning olema oma põhikirja või muude asjaomaste dokumentidega jõustanud Eesti dopinguvastased reeglid. Tegemist on spordivaldkonnas kokku lepitud reeglitega, mida peavad rakendama kõik spordiorganisatsioonid. Kui spordiorganisatsioon ei ole nõus nimetatud reegleid järgima, siis ei ole tal õigust ka riiklikule toetusele. 2 Eelnõu § 1 punktiga 3 lisandub § 8 lõikesse 8 punkt 5, mille kohaselt peab toetuse taotleja, kes on spordiorganisatsioon spordiseaduse tähenduses, olema oma põhikirja või muude asjaomaste dokumentidega jõustanud Eesti spordieetika reeglid. Sätte lisamise taust on sama, mis eelnõu § 1 punktiga 2 lisandunud sätete puhul, kuid antud muudatus jõustub hiljem. Eesti spordieetika reeglid on Eesti Olümpiakomitee täiskogu poolt küll vastu võetud, aga need jõustuvad 1. juulil 2026. Sellest hetkest hakkab kehtima ka eelnõuga lisanduv nõue spordiorganisatsioonidele neid jõustada. Eelnõu § 1 punktiga 4 kaotatakse § 9 lõikes 12 sätestatud nõue, et rahvusvahelise spordisündmuse toetuse taotlusvooru võib üks taotleja esitada kuni kaks taotlust. Nõue kitsendas suurte ja mitme erineva distsipliiniga spordialaliitudel taotleda toetust mitme olulise rahvusvahelise spordisündmuse korraldamiseks. Piirangu eemaldamine toetab suurema arvu kvaliteetsete ja Eesti rahvusvahelist nähtavust suurendavate spordisündmuste elluviimist. Eelnõu § 1 punktiga 5 täpsustatakse § 18 lõikes 1 toodud maakonna spordiliidu toetuse osakaalusid. Uue sõnastuse kohaselt lähtutakse maakonna spordiliidu toetuse taotluste hindamisel ja toetuse suuruse arvutamisel järgmistest asjaoludest: 1) 60% toetuse kogusummast jaotatakse maakondade vahel võrdselt; 2) 20% toetuse kogusummast jaotatakse maakondade vahel, arvestades riigi elanike koguarvu ja maakonna elanike arvu suhtarvu rahvastikuregistri andmetel käesoleva määruse § 11 lõikes 5 sätestatud tähtpäeva seisuga. Harjumaa elanike koguarvust jäetakse välja Tallinna linna elanike arv; 3) 20% toetuse kogusummast jaotatakse maakondade vahel, arvestades kavandatavate tegevuste mõju liikumisharrastuse edendamisele eri sihtrühmade hulgas riigi strateegilistele eesmärkidele tuginedes. Varasemalt oli iga nimetatud jaotus kehtestatud protsendivahemikuna – punktis 1 55-65%, punktis 2 20-25% ja punktis 3 10-20% . Kuna aga osakaalud on hetkel vaikimisi vastavalt 60%, 20% ja 20% ning neid ei ole plaanis tulevikus muuta, siis selguse huvides viiakse täpsed osakaalud määruse tasandile. Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse § 22 lõike 10 sõnastust. Seoses spordialaliidu toetuse alaliikide ümberkorraldamisega kehtestatakse uus alaliidu tegevustoetuse piirmäär. Kuna eelnõuga ühendatakse kolm spordialaliitudele suunatud taotlusvooru (sh nende eelarved) üheks, siis on oluline tõsta ka toetuse eraldamise alammäära. Eelnõu § 1 punktiga 7 kehtestatakse määruse lisa uus redaktsioon. Seoses sellega, et senised spordialaliidu toetuse alaliigid – tegevustoetus, noortesporditoetus ja kohtunike toetus – liidetakse edaspidi üheks spordialaliidu tegevustoetuseks, täpsustatakse ka määruse lisas olevaid spordialaliidu toetuse andmise kriteeriume. Samuti tehakse tehnilisi ja keelelisi täpsustusi selleks, et lisa oleks loetav, üheselt tõlgendatav ning arusaadav. Sisulised muudatused on välja toodud alljärgnevalt. Lisa punktis 1 muudetakse toetuse jagunemise osakaale erinevate spordialaliitude rühmade raames. Spordialaliidu toetuse kogusumma jaotatakse kolme alaliitude rühma vahel edaspidi järgmiselt:  57–63% olümpiaalade spordialaliidud; 3  27–33% võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud (nii olümpiaaladel kui mitte olümpiaaladel);  7–13% muud spordialaliidud. Täpse protsentuaalse jaotuse otsustab iga eelarveaasta kohta toetuse andja (rahvuslik olümpiakomitee) moodustatud spordialaliidu toetuse taotlusvooru hindamiskomisjon. Muudatus on vajalik selleks, et erinevate rühmade vahel säiliksid sarnased osakaalud ja summad ka peale kolme toetuse alaliigi kokku tõstmist. Lisa punktiga 2 lisandub säte, mille kohaselt punktis 1 viisil jaotatud summad jaotatakse omakorda veel kaheks ning 65% igast summast eraldatakse vastava rühma spordialaliitudele lisa punktide 7-17 alusel ja vähemalt 35% lisa punktide 18-22 alusel noorte harrastajate arvust ja noorte saavutustest lähtudes. Ka antud juhul otsustab täpse protsentuaalse jaotuse iga eelarveaasta kohta toetuse andja (rahvuslik olümpiakomitee) moodustatud spordialaliidu toetuse taotlusvooru hindamiskomisjon. Kuigi noortespordi toetust edaspidi enam ei eraldata, on siiski oluline noorte harrastajate arvu ja noorte saavutusi toetuse eraldamisel arvesse võtta, mistõttu on loodud ka punktis 2 toodud jaotus. Lisa punktis 5 tuuakse välja tervikuna kõik kriteeriumid mida edaspidi spordialaliidu tegevustoetuse taotluste hindamisel arvestatakse. Varasemalt olid need killustunud erinevate toetuse alaliikide vahel. Lisa punktis 7 tuuakse välja, kuidas arvutatakse iga alaliidu toetus lisa punktis 2 toodud 65% toetuse kogusummast. Oma sisult sarnaneb hindamissüsteem varasemalt ainult spordialaliidu tegevustoetuse (üks kolmest alaliigist) kohta kehtinud hindamissüsteemile. Lisa punktides 11.7, 14.7, 20.8, 22.8 laiendatakse taotlusvooru hindamiskomisjoni õigust vajadusel muuta saavutuspunktide osas kehtestatud koefitsiente. Varasemalt kehtis see õigus ainult teatud koefitsientide puhul, kuid paindlikuma ja kõikide alaliitude omapärade arvesse võtmiseks laiendatakse eelnõuga seda õigust nii, et edaspidi on komisjonil õigus muuta kõiki kehtivaid koefitsiente. Lisa punktis 18 tuuakse välja, kuidas arvutatakse iga alaliidu toetus lisa punktis 2 toodud 35% toetuse kogusummast. Oma sisult sarnaneb hindamissüsteem varasemalt ainult noortespordi toetuse kohta kehtinud hindamissüsteemile. Eelnõu §-ga 2 kehtestatakse rakendussäte, mille kohaselt jõustub eelnõu § 1 punkt 3 1. juulil 2026. a. See tähendab, et Eesti spordieetika nõuete jõustamist vaadatakse kriteeriumina alates 1.juulist 2026. a esitatud toetuse taotluste puhul. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4 4. Määruse mõjud Kavandatud spordialaliitude toetuste liitmine üheks tegevustoetuseks avaldab positiivset mõju spordivaldkonna arengule tervikuna. Toetussüsteemide kaasajastamine loob eeldused efektiivsemaks, paindlikumaks ja sisulisemaks spordiala arendamiseks. Muudatuse tulemusena väheneb halduskoormus, spordialaliitudele antakse suurem vastutus oma toetuse kasutamisel ja samuti võimaldab muudatus edaspidi ressursse kasutada seal, kus need kõige paremini toetavad spordiala terviklikku arengut ja sportlike tulemuste saavutamist. Sarnane lähenemine, üldise tegevustoetuse kaudu mitme eesmärgi täitmine, on kasutusel ka teistes kultuuri- ja haridusvaldkondades. See toetab usalduspõhist partnerlust riigi ja organisatsioonide vahel ning on kooskõlas riigihalduse üldpõhimõtetega, mis eelistavad lihtsustatud ja tulemuspõhist rahastamismudelit. Eeltoodust lähtudes on muudatuse mõju valdkonna jaoks tervikuna positiivne, negatiivsed mõjud puuduvad. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muutmisega ei kaasne lisakulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Olümpiakomiteele, Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusele, SA-le Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, Spordikoolituse ja -Teabe SA-le ning spordialaliitudele. Esitatud märkustega arvestamise või mittearvestamise tabel on lisatud seletuskirjale. 5  Kultuuriministri 30. septembri 2025. a määrus nr 6 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise kord ning sportlasele ja tema treenerile preemia määramise kord” Lisa Spordialaliidu toetuse taotlejate hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord Spordialaliidu toetuse jaotamine spordialaliitude rühmade vahel 1. Spordialaliidu tegevustoetuse kogusumma jaotatakse spordialaliitude rühmade vahel järgmiselt: 1.1. 57–63% olümpiaalade spordialaliidud; 1.2. 27–33% võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud (nii olümpiaaladel kui mitte olümpiaaladel); 1.3. 7–13% muud spordialaliidud. Täpse protsentuaalse jaotuse otsustab iga eelarveaasta kohta toetuse andja (rahvuslik olümpiakomitee) moodustatud spordialaliidu toetuse taotlusvooru hindamiskomisjon. 2. Igast käesoleva lisa punktis 1 viisil jaotatud summast kuni 65% jaotatakse vastava rühma spordialaliitudele käesoleva lisa punktide 7-17 alusel ja vähemalt 35% käesoleva lisa punktide 19-22 alusel noorte harrastajate arvust ja noorte saavutustest lähtudes. Täpse protsentuaalse jaotuse otsustab iga eelarveaasta kohta toetuse andja (rahvuslik olümpiakomitee) moodustatud spordialaliidu toetuse taotlusvooru hindamiskomisjon. 3. Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse jaotamisel käsitletakse spordialaliite ühes rühmas. 4. Team Estonia koondise toetus jaotatakse spordialaliitude rühmade vahel järgmiselt: 4.1. 30-40% olümpiaalade spordialaliidud; 4.2. 55-65% võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud (nii olümpiaaladel kui mitte olümpiaaladel); 4.3. 5–10% muud spordialaliidud. Täpse protsentuaalse jaotuse otsustab iga eelarveaasta kohta toetuse andja (rahvuslik olümpiakomitee) moodustatud spordialaliidu toetuse taotlusvooru hindamiskomisjon. Spordialaliidu tegevustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja tegevustoetuse arvutamise kord 5. Spordialaliidu tegevustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid, mida hinnatakse käesolevas lisas esitatud punktisüsteemi alusel, on järgmised: 1 5.1.spordiala harrastajate arv Eesti spordiregistri (edaspidi ESR) viimase kinnitatud seisuga, arvestades harrastajaid üksnes nendes spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb vähemalt üks vastava spordiala treenerikutsega treener; 5.2.treenerikutsega treenerite üldarv spordialal ESR andmetel toetuse taotluse esitamise tähtpäeva seisuga; 5.3.viienda või kõrgema kutsetasemega treenerite arv spordialal ESR andmetel toetuse taotluse esitamise tähtpäeva seisuga; 5.4.täiskasvanute sportlikud saavutused; 5.5.viimastel olümpiamängudel startinud sportlaste arv; 5.6.hea juhtimistava järgimine spordialaliidus. 5.7.spordiala noorte harrastajate arv ESR viimase kinnitatud seisuga, arvestades harrastajaid üksnes nendes spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb vähemalt üks vastava spordiala treenerikutsega treener; 5.8.spordiala noorte harrastajate arv spordiklubides, spordikoolides ja spordialaliitudes, kelle treenimise eest eraldatakse treeneri tööjõukulu toetust, arvestades noori, kes on toetuse kasutamise aasta 1. jaanuari seisuga vähemalt 10-aastased; 5.9.noorte ja juunioride sportlikud saavutused. 6. Spordialaliidud, kellele käesoleva lisa punktide 7-22 alusel leitav tegevustoetuse summa jääb hindamistulemuse põhjal alla 10 000 euro, jäetakse toetuse saajate hulgast välja ning selle tulemusel tekkinud jääk jaotatakse vastavas spordialaliitude rühmas lähtuvalt toetuse saajate hulka alles jäänud spordialaliitude vahel proportsionaalselt võttes arvesse kogutud punkte. 7. Spordialaliidu tegevustoetusest kuni 65% jaotatakse spordialaliitudele käesoleva lisa punktide 7-17 alusel arvestades käesoleva lisa punktides 5.1 kuni 5.6 toodud andmeid. Käesoleva lisa punktides 8-17 toodud hindamiskriteeriumite eest saadud punktid liidetakse kokku ning seejärel arvutatakse spordialaliidu punkide osakaal vastava spordialaliitude rühma punkide üldarvust. 8. Spordiala harrastajate arvu eest ESR viimase kinnitatud seisuga spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb vähemalt üks vastava spordiala treenerikutsega treener, saab spordialaliit punkte järgmiselt: 100–299 harrastajat 1 punkt 300–499 harrastajat 2 punkti 500–999 harrastajat 3 punkti 1000–1999 harrastajat 4 punkti 2000–2999 harrastajat 5 punkti 3000–3999 harrastajat 6 punkti 4000–4999 harrastajat 7 punkti 5000–5999 harrastajat 8 punkti 6000–6999 harrastajat 9 punkti 7000 ja enam harrastajat 10 punkti 9. Treenerikutsega treenerite üldarvu eest ESR andmetel toetuse taotluse esitamise tähtpäeva seisuga saab spordialaliit punkte järgmiselt: 2  1–19 treenerit 1 punkt 20–49 treenerit 2 punkti 50–99 treenerit 3 punkti 100–199 treenerit 4 punkti 200 ja enam treenerit 5 punkti 10. Viienda või kõrgema kutsetasemega treenerite arvu eest ESR andmetel toetuse taotluse esitamise tähtpäeva seisuga saab spordialaliit punkte järgmiselt: 1–9 treenerit 1 punkt 10–19 treenerit 2 punkti 20–49 treenerit 3 punkti 50–99 treenerit 4 punkti 100 ja enam treenerit 5 punkti 11. Olümpiaala spordialaliitude rühma kuuluv spordialaliit kogub täiskasvanute sportlike saavutuste eest saavutuspunkte, mille summa teisendatakse punktideks vastavalt käesoleva lisa punktile 12. Olümpiaalade spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt: 11.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva viie aasta tulemusi, sealjuures arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi; 11.2. arvestatakse ainult OM kavas olevatel distsipliinidel saavutatud tulemusi; 11.3. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse kuni kahte paremate saavutuspunktidega tulemust, millest üks on: 11.3.1. parim tulemus OM-l; 11.3.2. parim tulemus muul võistlusel; 11.4. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole võistkonna liikmetest on erinevad; 11.5. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 1 ja käesoleva lisa punktides 11.6.1–11.6.4 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust; 11.6. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente: 11.6.1. kui individuaalalal oli osalejaid kuni 12 ja võistlusele ei eelnenud kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 1 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5; 11.6.2. kui võistkonnaalal oli osalevaid võistkondi kuni kuus ja võistlusele ei eelnenud kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 1 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5; 11.6.3. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles, rakendatakse tabelis 1 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5; 11.6.4. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 1 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 2,0. 11.7. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul arvestada tabelis 1 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides 11.6.1–11.6.4 nimetatud koefitsiente. 3  Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks rahvuslikule olümpiakomiteele. Koht OM ja MM EM Universiaad MK või MM MK või MM etapp üldvõit 1. koht 16 8 4 6 16 2. koht 14 7 2 4 14 3. koht 12 6 1 2 12 4. koht 10 5 5. koht 9 4,5 6. koht 8 4 7. koht 7 3,5 8. koht 6 3 9. koht 5 2,5 10. koht 4 2 11. koht 3 1,5 12. koht 2 1 Tabel 1. OM alade saavutuspunktid täiskasvanute sportlike tulemuste eest 12. Olümpiaala spordialaliidule erinevate sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest määratud saavutuspunktid liidetakse ning teisendatakse punktideks järgmiselt: kuni 1 saavutuspunkt 1 punkt 1,01–3 saavutuspunkti 2 punkti 3,01–5 saavutuspunkti 3 punkti 5,01–10 saavutuspunkti 4 punkti 10,01–20 saavutuspunkti 5 punkti 20,01–30 saavutuspunkti 7,5 punkti 30,01–40 saavutuspunkti 10 punkti 40,01–50 saavutuspunkti 12,5 punkti 50,01–60 saavutuspunkti 15 punkti 60,01–70 saavutuspunkti 17,5 punkti 70,01–80 saavutuspunkti 20 punkti 80,01–90 saavutuspunkti 22,5 punkti 90,01–100 saavutuspunkti 25 punkti 100,01–110 saavutuspunkti 27,5 punkti 110,01 ja enam saavutuspunkti 30 punkti 13. Võistkondlike sportmängude rühmas hindab komisjon toetuse kasutamise aastale eelneval neljal aastal saavutatud tulemusi kogumis. Komisjon annab oma hinnangu alaliidu sportlikele saavutustele 0-10 punktiskaalal arvestades järgmisi asjaolusid: 13.1. distsipliini(de) kuulumine OM kavasse; 13.2. kas tulemus saavutati Euroopa meistrivõistlustel, maailmameistrivõistlustel või muul võistlusel; 13.3. liikmete arv rahvusvahelises katusorganisatsioonis; 4 13.4. võistlusel osalenud riikide arv; 13.5. koondise koht maailma edetabelis. 14. Muude spordialaliitude rühma kuuluv spordialaliit kogub täiskasvanute sportlike saavutuste eest saavutuspunkte, mille summa teisendatakse punktideks vastavalt käesoleva lisa punktile 15. Muude spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt: 14.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva viie aasta tulemusi, sealjuures arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi; 14.2. arvestatakse tulemusi võistlustelt, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, oli vajalik täita norm või kus osales vähemalt kümme sportlast või vähemalt kuus võistkonda; 14.3. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust; 14.4. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole võistkonna liikmetest on erinevad; 14.5. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 2 ja käesoleva lisa punktides 14.6.1 ja 14.6.2 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust; 14.6. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente: 14.6.1. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles, rakendatakse tabelis 2 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5; 14.6.2. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 2 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 2,0. 14.7. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul arvestada tabelis 2 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides 14.6.1 ja 14.6.2 nimetatud koefitsienti. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks rahvuslikule olümpiakomiteele. Koht MM EM MK või MM MK või MM etapp üldvõit 1. koht 14 7 5 14 2. koht 12 6 3 12 3. koht 10 5 1 10 4. koht 8 4 5. koht 7 3,5 6. koht 6 3 7. koht 5 2,5 8. koht 4 2 9. koht 3 1,5 10. koht 2 1 Tabel 2. Muude alade saavutuspunktid täiskasvanute sportlike tulemuste eest 15. Muule spordialaliidule erinevate sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest määratud saavutuspunktid liidetakse ning teisendatakse punktideks järgmiselt: 5  kuni 1 saavutuspunkt 1 punkt 1,01–3 saavutuspunkti 2 punkti 3,01–5 saavutuspunkti 3 punkti 5,01–10 saavutuspunkti 4 punkti 10,01–20 saavutuspunkti 5 punkti 20,01–30 saavutuspunkti 7,5 punkti 30,01–40 saavutuspunkti 10 punkti 40,01–50 saavutuspunkti 12,5 punkti 50,01–60 saavutuspunkti 15 punkti 60,01–70 saavutuspunkti 17,5 punkti 70,01 ja enam saavutuspunkti 20 punkti 16. Iga OM-l startinud sportlase eest saab spordialaliit 1 punkti sõltumata, millisesse spordialaliitude rühma spordialaliit kuulub. 17. Hea juhtimistava järgimise hindamisel võtab komisjon aluseks järgmised spordialaliidu juhtimisega seonduvad asjaolud toetuse kasutamisele eelneval aastal: 17.1. majandusaasta aruande seaduses ettenähtud korras ja tähtajal esitamine äriregistrile. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui aruanne on esitatud hiljem kui seaduses ettenähtud tähtaeg; 17.2. varasem aruandevõlgnevus Kultuuriministeeriumi või rahvusliku olümpiakomitee ees. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui kuni kaks aruannet on esitatud hilinemisega. Spordialaliit kaotab 2 punkti, kui rohkem kui kaks aruannet on esitatud hilinemisega; 17.3. spordialaliidu juriidilisest isikust liikmete andmete esitamine Eesti spordiregistrisse. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui vähemalt 15% spordialaliidu liikmeks olevatest organisatsioonidest ei ole andmeid õigeaegselt esitanud; 17.4. spordialaliidu esindajate osalemine rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses, komisjonis, ekspertrühmas. Kontrollitakse spordialaliitude poolt esitatud andmete alusel. Spordialaliit saab 1 punkti, kui spordialaliidul on vähemalt üks esindaja vastava spordiala rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses, komisjonis, ekspertrühmas või nendega samaväärses organis; 17.5. spordialaliidu treenerite hindamiskomisjoni regulaarne tegutsemine. Kontrollitakse hindamiskomisjoni olemasolu ning selle tegevust. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui hindamiskomisjoni ei ole moodustatud, hindamiskomisjon ei ole aasta jooksul kogunenud ega pikendanud või välja andnud ühtegi kutset või hindamiskomisjoni töös esineb puudusi; 17.6. koostöö Eesti Spordi Biograafilise Leksikoni ja Eesti spordi aastaraamatu koostajaga. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui komisjon hindab Eesti Spordi Biograafilise Leksikoni ja Eesti spordi aastaraamatu koostaja ettepanekul koostööd mitterahuldavaks; 17.7. koostöö Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusega maailma dopinguvastase koodeksi ja teiste spordivaldkonna konventsioonide ja reeglite rakendamisel ja järgimisel ning ennetustegevustes. Spordialaliit kaotab kuni 3,5 punkti, kui komisjon hindab Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse ettepanekul spordialaliidu tegevust puudulikuks või mitterahuldavaks; 17.8. Euroopa Liidu projektides osalemine ja Euroopa Liidu toetuste kaasamine spordiala arendamiseks. Kontrollitakse spordialaliitude poolt esitatud andmete alusel. Spordialaliit saab 1 6  punkti, kui spordialaliit osaleb vähemalt ühes Erasmus+ programmi koostööpartnerluse projektis toetuse kasutamise aastal. 18. Spordialaliidu tegevustoetusest kuni 35% jaotatakse spordialaliitudele käesoleva lisa punktide 18-22 alusel arvestades käesoleva lisa punktides 5.7 kuni 5.9 toodud andmeid 19. Käesoleva lisa punktis 19 toodud summa jaotub spordialaliitude vahel järgmiselt: 19.1. 25% summast jaotatakse spordialaliitude vahel vastavalt käesoleva lisa punktis 5.7 märgitud noorte harrastajate arvule. Ühte rühma kuuluvate spordialaliitude harrastajate arvud liidetakse ning arvutatakse iga spordialaliidu harrastajate osakaal rühma harrastajate üldarvust; 19.2. 25% summast jaotatakse vastavalt käesoleva lisa punktis 5.8 märgitud noorte harrastajate arvule. Ühte rühma kuuluvate spordialaliitude harrastajate arvud liidetakse ning arvutatakse iga spordialaliidu harrastajate osakaal rühma harrastajate üldarvust; 19.3. 50% summast jaotatakse vastavalt käesoleva lisa punktis 5.9 märgitud sportlikele saavutustele. 19.3.1. Olümpiaalade spordialaliitude ja muude spordialaliitude rühmas arvutatakse välja saavutuspunktid sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest ning arvutatakse iga spordialaliidu saavutuspunktide osakaal vastava spordialaliitude rühma saavutuspunktide üldarvust. 19.3.2. Võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas arvestatakse käesoleva lisa punktis 19.3 toodud summast esiteks maha käesoleva lisa punkti 21.1.2. alusel eraldatav summa. Järelejäänud summa jaotamiseks arvutatakse välja saavutuspunktid saavutatud tulemuste eest ning arvutatakse iga spordialaliidu saavutuspunktide osakaal rühma saavutuspunktide üldarvust. 20. Noorte harrastajate sportlike saavutusi olümpialade spordialaliitude rühmas hindab komisjon järgmiselt: 20.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva kolme aasta tulemusi, sealjuures arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi; 20.2. arvestatakse ainult OM kavas olevatel distsipliinidel saavutatud või OM distsipliinidega otseselt seotud (näiteks erinevad distantsid, kaalukategooriad) tulemusi; 20.3. arvestatakse tulemusi, mis on saavutatud U16 või vanemate vanuseklasside võistlustel, lähtudes rahvusvahelise katusorganisatsiooni poolt kehtestatud vanuseklassidest; 20.4. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust; 20.5. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole võistkonna liikmetest on erinevad; 20.6. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 3 ja käesoleva lisa punktides 20.7.1–20.7.6 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust; 20.7. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente: 20.7.1. kui individuaalalal oli osalejaid kuni 12 ja võistlusele ei eelnenud kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5; 7 20.7.2. kui võistkonnaalal oli osalevaid võistkondi kuni kuus ja võistlusele ei eelnenud kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5; 20.7.3. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5; 20.7.4. kui tulemus saavutati alates U19 vanuseklassist, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,25; 20.7.5. kui kuni 21-aastane sportlane saavutas tulemuse täiskasvanute tiitlivõistlustel, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,5; 20.7.6. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 2,0. 20.8. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul arvestada tabelis 3 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides 20.7.1– 20.7.6 nimetatud koefitsiente. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks rahvuslikule olümpiakomiteele. Koht MM EM 1. koht 16 8 2. koht 14 7 3. koht 12 6 4. koht 10 5 5. koht 9 4,5 6. koht 8 4 7. koht 7 3,5 8. koht 6 3 9. koht 5 2,5 10. koht 4 2 11. koht 3 1,5 12. koht 2 1 Tabel 3. OM alade saavutuspunktid noorte ja juunioride sportlike tulemuste eest 21. Noorte harrastajate sportlikke saavutusi võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas hindab komisjon järgmiselt: 21.1.1. toetuse kasutamise aastale eelnenud aastal EM või MM finaal- või valikturniiril või samaväärsel võistlusel osalenud suurekoosseisulise koondise eest saab spordialaliit 1 saavutuspunkti ning väiksekoosseisulise koondise eest 0,5 saavutuspunkti; 21.1.2. suurekoosseisulise koondise eest saab spordialaliit lisaks käesoleva lisa punktis 21.1.1 nimetatud punktile 10 000 eurot, kui suurekoosseisuline koondis osales toetuse kasutamise aastale eelnenud kahel aastal EM või MM finaalturniiril, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus. 22. Noorte harrastajate sportlikke saavutusi muude spordialaliitude rühmas hindab komisjon järgmiselt: 8 22.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva kolme aasta tulemusi, sealjuures arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi; 22.2. arvestatakse tulemusi, mis on saavutatud U16 või vanemate vanuseklasside võistlustel, lähtudes rahvusvahelise katusorganisatsiooni poolt kehtestatud vanuseklassidest; 22.3. arvestatakse tulemusi võistlustelt, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, oli vajalik täita norm või kus osales vähemalt kümme sportlast või vähemalt kuus võistkonda; 22.4. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust; 22.5. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole võistkonna liikmetest on erinevad; 22.6. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 4 ja käesoleva lisa punktides 22.7.1–22.7.4 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust; 22.7. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente: 22.7.1. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles, rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5; 22.7.2. kui tulemus saavutati alates U19 vanuseklassist, rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsient 1,25; 22.7.3. kui kuni 21-aastane sportlane saavutas tulemuse täiskasvanute tiitlivõistlustel, rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,5; 22.7.4. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 2,0. 22.8. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul arvestada tabelis 4 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides 22.7.1-22.7.4 nimetatud koefitsienti. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks rahvuslikule olümpiakomiteele. Koht MM EM 1. koht 14 7 2. koht 12 6 3. koht 10 5 4. koht 8 4 5. koht 7 3,5 6. koht 6 3 7. koht 5 2,5 8. koht 4 2 9. koht 3 1,5 10. koht 2 1 Tabel 4. Muude alade saavutuspunktid noorte ja juunioride sportlike tulemuste eest Team Estonia koondise toetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord 9 23. Team Estonia koondise toetuse taotleja hindamisel arvestatakse järgmisi sportlase või võistkonnaga, kelle võimete arendamiseks toetust taotletakse, seotud asjaolusid: 23.1. toetuse taotlemise aastale eelneva kahe aasta tulemused rahvusvahelistel tiitlivõistlustel; 23.2. potentsiaal saavutada toetuse taotlemise aastale järgneval neljal aastal rahvusvahelistel tiitlivõistlustel häid tulemusi; 23.3. positiivne mõju Eesti ühiskonnale ja noortele; 23.4. kavandatud treeningkava ja eelarve realistlikkus ning kuluartiklite põhjendatus. 24. Lisaks käesoleva lisa punktides 23.1 - 23.4 sätestatule hinnatakse spordiala populaarsust ja kandepinda Eestis ja maailmas. 25. Sportlastest ja võistkondadest, kelle võimete arendamiseks toetust taotletakse, moodustatakse hindamistulemuste põhjal spordialaliitude rühmade kaupa paremusjärjestus. Käesoleva lisa punktide 4.1–4.3 alusel kujunevad summad jaotatakse paremusjärjestuse alusel iga sportlase või võistkonna vajadustest ja Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve võimalustest lähtuvalt. Kõigi spordialaliidu poolt toetuse taotluses märgitud sportlaste ja võistkondade võimete arendamiseks määratud summad liidetakse. Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja toetuse määramise kord 26. Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse suuruse sportlase ja tema treeneri kohta otsustab rahvuslik olümpiakomitee igal aastal vastavalt eraldatud eelarvevahendite suurusele. 27. Sportlased saavad toetust vastavalt tasemele, mille määravad saavutatud tulemused vastavalt allolevale tabelile: Tase Sportlik tulemus Palgafond Ettevalmistustoetus A+ OM ja täiskasvanute MM 1. koht Jah Jah A OM ja täiskasvanute MM 2.-3. koht, EM 1. Jah Jah koht B OM 4.-10. koht, täiskasvanute MM 4.-8. koht Jah Jah ja EM 2.-3. koht C OM-kandidaadid Ei jah Noorsportlased Toetuse andmisel võetakse arvesse sportlikke saavutusi ning sportlase potentsiaali 28. A+, A ja B taseme sportlaste toetusi makstakse kaks jooksvat aastat alates tulemuse saavutamisele järgnevast kuust. C taseme sportlaste nimekirja kinnitab rahvuslik olümpiakomitee maksimaalselt kaheks aastaks. 29. Kui A+, A või B kategooria sportlane loobub tippspordist või võtab vaheaasta, säilib tema töötasu ja ettevalmistustoetus 12 kuuks. 10 30. Sportlaste individuaaltreenereid toetatakse vastavalt treenitava sportlase tasemele. C-taseme sportlaste treenerite hulgast teeb rahvuslik olümpiakomitee valiku, kes saavad igakuist toetust vastavalt sportlikele tulemustele ja spordialaliidu ettepanekutele 31. Noorsportlase toetust eraldatakse reeglina 18-22-aastatele noorsportlastele (erandina spordialad, kus rahvusvaheliste reeglitega on noorte ja juunioride vanuseklassid nooremad) ning kes ei kuulu A, B ega C kategooriasse. Kandidaate võivad esitada spordialaliidud. Toetuse määramisel võetakse arvesse sportlikke saavutusi ning sportlase potentsiaali. Noorsportlase toetuse andmise eesmärk on toetada noorsportlaste arengut, suurendada nende konkurentsivõimet ning soodustada üleminekut täiskasvanute klassi. Toetatakse noorsportlasi, kes on saavutanud noorteklassides häid tulemusi ja omavad potentsiaali jõuda tulevikus olümpiamängudele. Team Estonia noorsportlase toetussüsteemi pääsevate sportlaste nimekirja kinnitab ja muudab EOK tippspordikomisjon. 32. Noorsportlase toetus makstakse välja igakuiselt. Noorsportlaste toetuste nimekirja kinnitab rahvuslik olümpiakomitee maksimaalselt kaheks aastaks. 33. Rahvuslik olümpiakomitee vaatab toetust saavate noorsportlaste nimekirja üle suvealadel septembris ja talialadel märtsis (hiljemalt oktoobris ja aprillis) ning aastaringselt jooksvalt vastavalt noorsportlaste tulemustele ja arengule. 34. Noorsportlase treenerite hulgast teeb rahvuslik olümpiakomitee valiku, kes saavad igakuist toetust vastavalt sportlikele tulemustele ja spordialaliidu ettepanekutele. Noorsportlase treeneril peab olema kehtiv treeneri kutse. Toetus ühekordsete projektide elluviimiseks 35. Erandlike, erakorraliste ja kiireloomuliste asjaolude ilmnemisel on spordialaliidu toetuse saajal võimalik esitada rahvuslikule olümpiakomiteele taotlus ühekordse projekti elluviimiseks. 36. Esitatud taotlusi hindab spordialaliidu toetuse hindamiseks moodustatud komisjon. Nimetatud komisjon lähtub taotluste hindamisel taotletava tegevuse erandlikkusest, erakorralisusest ja kiireloomulisust tingivatest asjaoludest, taotluse kulude realistlikkusest ning valdkondlikust olulisusest ja mõjust. 37. Nimetatud komisjon esitab rahvuslikule olümpiakomiteele ettepanekud toetuse täismahus eraldamiseks, osaliseks rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks. 11  Eelnõu seletuskirja lisa Kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine Eesti Täiendada eelnõu § 1 punktis 3 toodud muudatust (määruse § 8 Mittearvestatud. Eelnõu punktidega 2 ja 3 täiendatakse Antidopingu ja lõige 8) uue punktiga 6 järgmises sõnastuses: määruse § 8 lõiget 8 lisades sinna täiendavad tingimused Spordieetika toetuse taotlejale kui ta on spordiorganisatsioon. Edaspidi „6) on koostanud ja kinnitanud asutusesisese sporditurvalisuse Sihtasutus peab ta toetuse saamiseks olema liitunud rahvusliku poliitika ning kehtestanud kokkuleppemängude ja muude (EADSE) olümpiakomitee Hea juhtimistavaga, oma põhikirja või spordivõistluste ausust ohustavate tegude ennetamise reeglid.“ muude asjaomaste dokumentidega jõustanud Eesti Ettepaneku eesmärk ja põhjendus dopinguvastased reeglid ning alates 1. juulist 2026. a olema põhikirja või muude asjaomaste dokumentidega jõustanud Eesmärk on tagada, et spordialaliidud ja teised ka Eesti spordieetika reeglid. Nimetatud täiendavad spordiorganisatsioonid tegeleksid süsteemselt sportlaste ja tingimused katavad ka ettepanekus toodud sporditurvalisuse spordikeskkonna turvalisuse ning spordivõistluste aususe ning kokkuleppemängude reeglid, mistõttu ei ole täiendava tagamisega. Sporditurvalisuse poliitika aitab ennetada uue punkti lisamine vajalik. väärkohtlemist, piiride ületamist ja muid spordikeskkonda ohustavaid juhtumeid ning toetab eetilist ja toetavat spordikeskkonda. Kokkuleppemängude reeglite kehtestamine tugevdab spordi usaldusväärsust ja ausa mängu põhimõtteid. Täiendavad küsimused: 1. Punktide arv kujunes Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA poolt Kultuuriministeeriumile edastatud “Spordialaliidu 1. Määruse lisa: 17.8. - kuidas kujunes 3,5 punkti ehk kas selle tegevuste enesekontrolli nimekirja” alusel, mida EADSE jaotus on ka kirjeldatud? Kuna meie sisendit oodatakse punktide lubas kasutada alaliitude hindamiseks. Kuna antud täitmise osas ennem aasta lõppu ja kokkulepete täitmine võib nimekirjas oli toodud 7 punkti, kuid 7 punkti omaksid kogu toimuda ka aasta viimase kvartali jooksul ehk info vajaduse alaliitude hindamissüsteemis liiga suurt osakaalu, hetkeks veel täitmata, siis peaks tegelik arvestus toimuma eelmise hinnatakse iga koostööpunkti täitmist 0,5 punktiga. aasta viimase ja selle aasta kolme esimese kvartali põhjal. Määruse tasandil ei tooda ega hakata välja tooma 2. Seletuskiri: Eelnõu § 1 punktiga 1 ... „eelnõuga antakse konkreetset jaotust, vaid siin lähtutakse EADSE sisendist. spordialaliidule suurem vabadus selle jaotuse otsustamise osas, Kuna kõik teised organisatsioonid, kes on punktis 17 toodud, hindavad koostööd samuti jooksva aasta ehk kolme  Eelnõu seletuskirja lisa arvestades siiski lõikes 4 toodud nõuetega, mis jäävad endiselt kvartali kohta, siis puudub vajadus seda perioodi EADSE kehtima.“ Millisele kirjas lõikele 4 viidatakse? osas pikendada. 2. Viidatakse sama sätte, ehk § 3 lõikele 4, millega tuleb noortespordi toetamisel arvestada praegu ning ka edaspidi toetust edasi andes. Spordikoolituse 1) Ettepanek 1: tõsta lävendit määruse lisa p 17.3 osas. Mittearvestatud. Kuivõrd spordialaliidu toetuse taotlemine ja -Teabe on algamas kohe peale eelnõu jõustumist, siis käesoleva 17.3. Määruse sõnastus: “…kas spordialaliidu juriidilisest isikust Sihtasutus eelnõuga muudatust sisse ei viida, sest sellisest muudatusest liikmed on kantud ESRi ja esitavad sinna nõutud andmed tuleks taotlejaid pikemalt ette teavitada. Registrisse õigeaegselt. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui vähemalt 15% mittekandmise põhjused võivad olla väga erinevad ja vahel spordialaliidu liikmeks olevatest spordiorganisatsioonidest ei ole spordialaliidust mittesõltuvad ning seetõttu võib kantud või ei ole õigeaegselt esitanud andmeid.” ettepanekus toodud määral karistuse rakendamine olla ka SKTSA ettepanek: 17.3. “…kas spordialaliidu juriidilisest isikust ebaproportsionaalne. liikmed on kantud ESRi ja esitavad sinna nõutud andmed õigeaegselt. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui vähemalt 15% spordialaliidu liikmeks olevatest spordiorganisatsioonidest ei ole õigeaegselt esitanud andmeid ja 1 punkti kui 2 või enam spordialaliidu liikmeks olevatest organisatsioonidest ei ole kantud ESRi. Selgitus: 1. ESR põhimääruse järgi peavad kõik liikmesorganisatsioonid olema kantud spordiregistri spordiorganisatsioonide alamandmekogusse. Organisatsiooni liik, sh kas spordi- või muu orgaisatsioon, selgub Eesti spordiregistrisse kandmise protsessi käigus, kui organisatsioon on esitanud regstreerimistaotluse. Arvestada tuleks spordialaliidu liikmeskonda tervikuna, st  Eelnõu seletuskirja lisa liikmeskonda kuuluvate nii spordi- kui muude organisatsioonide kantust ESR; 2. Tõsta spordialaliidu liikmesorganisatsioonide ESR-i kantuse lävendit. 15% tähendab, et 100st 15 ei pea olema kantud ESR-i, mis on ilmselgelt liiga palju. Senise praktika põhjal võiks olla aktsepteeritav, et üks liikmesorganisatsioon ei ole kantud ESRi; 3. Andmete uuendamise ja ESRi kantuse tagamist võiks käsitleda eraldi, need on ka kaks eraldi kehtivat nõuet ESR-i põhimääruses (§ 23 lg 3 ja § 29 lg 3). Asendada lisa punktis 17.3 sõna “spordiorganisatsioonidest” Arvestatud, eelnõu täiendatud. sõnaga “organisatsioonidest”. Põhjus: vastavalt ESR põhimäärusele määrab organisatsiooni liigi spordiregistri volitatud töötleja, kes ei saa seda teha enne kui on esitatud registreerimistaotlus ja andmed. St tehniliselt ei ole see võimalik. 2) Ettepanek 2: täiendada „§ 3. Spordialaliidu toetus lg 2 p 1“ . Arvestatud osaliselt. Treenerikutse arendamist kui toetuse kasutamise eesmärki on oluline rõhutada ja selles osas Määruse sõnastus: „§ 3. Spordialaliidu toetus lg (2) p 1 ) täiendame eelnõu punkti 1 (§ 3 sõnastuse muutmise kohta). spordialaliidu tegevuskulude katmiseks, noortespordi ja Koolituste korraldamine on samuti asjakohane toetuse spordikohtunike tegevuse arendamiseks ja põhikirjaliste kasutamise eesmärk, kuid piisavalt hallatud põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks (spordialaliidu tegevustoetus); eesmärkide täitmisega, mis on § 3 lõike 2 punkti 1 SKT SA ettepanek : „§ 3. Spordialaliidu toetus lg (2) p 1 ) sõnastuses juba välja toodud. spordialaliidu tegevuskulude katmiseks, treenerikutse arendamiseks ja erialaste koolituste korraldamiseks, noortespordi ja spordikohtunike tegevuse arendamiseks ja põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks (spordialaliidu tegevustoetus);