ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Karina York Teie 10.07.2023 nr
RushStreet Interactive
[email protected] Meie 16.08.2023 nr 2.1.-5/23/1703-2
Vastus pöördumisele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate:
Selline küsimus, et töötan USA ettevõttes, millel on ka Eestis asuv üksus. Kuna korraldame oma
Eesti töötajatele igasuguseid üritusi ning soovime neid ka jäädvustada (foto ja video), siis oleks
paar küsimust Eesti andmekaitse seaduste ja GDPR-i kohta. Meie USA ettevõtte advokaadid on
valmis teinud dokumendi, mille allkirjastamisega annaksid töötajad loa kasutada igasuguseid
ülesvõtteid peaaegu igasuguseks tegevuseks (reklaamimine, sotsiaalmeedias kasutamine jne)
ning see luba oleks alatine. Kuid, nagu me asjast aru saame, siis me ei saa Eesti töötajatele
sellist dokumenti allkirjastamiseks anda, kuna läheb vastuollu meie kohalike seadustega ning
GDPR-iga. Küsimus – kas teil on olemas dokumente, mida saaks kasutada põhjana Eesti
töötajate käest fotode loa saamiseks või saaksite viidata seadustele, mida tuleks arvesse võtta
sellise dokumendi loomiseks töötajatele, et ma saaks selle info meie USA kolleegidele edastada?
Isikuandmeteks on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta.
Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p a sätestab, et isikuandmete töötlemine peab
olema seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev; samuti tohib isikuandmeid koguda üksnes
kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel (art 5 lg 1 p b) ning koguda tuleb eesmärgi
seisukohalt võimalikult vähe andmeid (art 5 lg 1 p c). Seda, millisel õiguslikul alusel ja
eesmärgil andmetöötlust läbi viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama
andmetöötleja ehk Teie ise. Kui õiguslik alus puudub, siis andmeid töödelda ei tohi.
Isikuandmete kaitse nõuded Euroopas, sh Eestis, on sätestatud peamiselt Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu määruses (EL) 2016/679 (IKÜM). Vastutav töötleja peab isikuandmete töötlemisel
järgima IKÜM artiklis 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid, vastutama nende põhimõtete täitmise
eest ja olema võimeline nende täitmist tõendama (IKÜM artikkel 5 lg 2). Eelviidatud põhimõtete
juurde kuulub ka vastutava töötleja kohustus töödelda isikuandmeid viisil, mis tagab
isikuandmete asjakohase turvalisuse, sealhulgas kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest
ning juhusliku kaotamise, hävitamise või kahjustumise eest, kasutades asjakohaseid tehnilisi või
korralduslikke meetmeid („usaldusväärsus ja konfidentsiaalsus“, IKÜM art 5 lg 1 p f).
Andmetöötleja peab tagama isikuandmete töötlemise põhimõtete järgimise ka andmete
edastamisel kolmandatele osapooltele ja kolmandatesse riikidesse. Isikuandmeid võib
kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastada üksnes tingimusel, et
andmesubjektide kohtulikult kaitstavad õigused ja tõhusad õiguskaitsevahendid on
kättesaadavad. Kui andmetöötleja kasutab isikuandmete hoiustamiseks kolmandat osapoolt, kes
asub kolmandas riigis, peab ta järgima IKÜM peatükkis V sätestatud põhimõtted, sh tegema
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
selgeks, kas tegemist on piisava isikuandmete kaitse tasemega riigiga ning kui ei ole, kohaldama
asjakohased kaitsemeetmed (IKÜM art 46).
Sellised kaitsemeetmed võib ilma järelevalveasutuselt eriluba taotlemata ette näha mh komisjoni
poolt artikli 93 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt vastu võetud standardsete
andmekaitseklauslitega. Uuendatud standardsed andmekaitseklauslid võeti vastu 04.06.2021
ning need hõlmavad nii vastutava töötleja kui ka volitatud töötleja vahelist andmete edastust.
Euroopa Komisjoni väljatöötatud standardsed andmekaitseklauslid (standard contractual clauses
või ka SCC) on neljas erinevas moodulis leitavad siit.
Standardsete andmekaitseklauslite kasutamise tingimused peavad olema organisatsioonidele
selged ning andmesubjektidele tuleks anda tõhusad õigused ja õiguskaitsevahendid. Lisaks
peaksid andmekaitseklauslid sisaldama ülesannete ja vastutuskorra selget jaotust poolte vahel.
Seoses vajadusega võtta teatavatel juhtudel ajutisi lisameetmeid, et tagada andmesubjektidele
kaitsetase, mis on sisuliselt samaväärne ELis tagatud tasemega, tuleb kasutada uusi
andmekaitseklausleid koos Euroopa Andmekaitsenõukogu soovitustega täiendavate meetmete
kohta.
Mis puudutab nõusolekut, siis nõusolek ühe võimaliku õigusliku alusena saab isikuandmete
töötlemise aluseks olla vaid neil juhtudel, kus isikuandmete töötlemine (sh kogumine) ei ole
vältimatu ning inimesel on tõepoolest võimalik otsustada, kas ta soovib anda nõusolekut või
mitte. Nõusoleku mitte andmisega ei tohi kaasneda seejuures negatiivseid tagajärgi (töölt
eemaldamine või muu). Lisaks on isikul võimalik igal ajal nõusolek tagasi võtta.
Nõusoleku osas soovitame täiendavalt tutvuda ka isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud
nõusoleku andmise tingimustega (IKÜM artikkel 7) kui ka inspektsiooni koostatud
isikuandmete töötleja üldjuhendiga (9. peatükk. Nõusoleku küsimine; Lisa 2. Nõusoleku
kontrollküsimustik).
Rohkem informatsiooni lähtuvalt oma andmetöötlusprotsessidest leiate Andmekaitse
Inspektsiooni veebilehelt. Teile on asjakohane isikuandmete töötleja üldjuhend, mis siis võtab
kokku kõige olulisema, mida isikuandmete töötleja peab teadma. Kõik juhendid loetelus leiab
siit.
Kokkuvõtvalt saabki järeldada, et siinkohal tasub olla sisuliselt kaalutletud nii
isikuandmete edastamise kui õigusliku aluse hindamisel, kuna Euroopa Liidu Kohus
lükkas vastutuskoorma selgelt andmeid edastavatele ettevõtetele, mistõttu tuleks kindlasti
ennem veenduda, kas ja milliseid kaitsemeetmeid USA ettevõte kasutab.
Kui Teil on siiski vaja konkreetsemat õiguslikku seisukohta lähtuvalt Teie asjaoludest, siis
soovitame pöörduda õigusnõustajate (advokaadid, juristid jne) poole, kes saavad Teile vajadusel
koostada muuhulgas asjakohase dokumentatsiooni ning nõustada Teid vastavalt konkreetsele
olukorrale.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
juristi assistent
peadirektori volitusel
2 (2)