dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Andmekaitse Inspektsioon · 11. august 2023
Viit
1.2.-3/23/1961-2
Registreeritud
11. august 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Maaleht
Saabumis/saatmisviis
käsipost
Funktsioon
1.2 Asjaajamine
Sari
1.2.-3 Kirjavahetus meediaga (uus nimi al 01.01.2023)
Toimik
1.2.-3/2023
Vastutaja
Katrin Haug (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus pöördumisele.msg35 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Katrin Haug </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=c8272ac3a4fd4c4b917edb7b2eb23b20-Katrin Haug> Saaja: '[email protected]' Teema: Vastus pöördumisele Tere, Maiken Täname pöördumast Andmekaitse Inspektsiooni. Edastan vastused Teie küsimustele allpool. Kas seda võib pidada laimuks, juhul kui tehtu eest vastutav üüriline ei ole teos süüdi mõistetud, ehk siis tema kohta kirjutatav ei ole fakt? Inspektsiooni pädevusse ei kuulu laimuga seotud vaidluste lahendamine ega valeandmete ümberlükkamine. Kui isiku maine on saanud kahjustada, tuleb sellega seonduvad vaidlused lahendada kohtus. Kohtus saab vajadusel nõuda ka kahju hüvitamist, sealjuures edaspidi sarnasest tegevusest hoidumist. See on vajalik eriti siis kui tegemist on järjepideva tegevusega. Inimlikult peaks ju olema arusaadav, et kui inimene on saanud kelleltki petta või materiaalset kahju, tahab ta ka teisi hoiatada. Kas on ka mingit viisi, kuidas seda teha ilma seadustega vastuollu sattumata? Kuna inimeste isikuandmed on seadusega kaitstud, siis selleks, et nende andmetega midagi teha, mh neid koguda, säilitada, avalikustada, peab esinema õiguslik alus. Õiguslikud alused on välja toodud isikuandmete kaitse üldmääruses ning teatud alused on olemas isikuandmete kaitse seaduses. Kui juhtub, et üürniku käitumise tõttu tekkis korteri omanikule kahju, siis tal on õigus pöörduda kahju hüvitamise nõudega kohtusse. Sellisel juhul säilitab ta vaidluse lõpuni teatud ulatuses üürniku isikuandmed. Kuna omanikul oli andmete kogumiseks õiguslik alus (üürilepingu sõlmimiseks ja selle täitmiseks), annab see talle õiguse neid andmeid säilitada õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks. Üürniku isikuandmete avaldamiseks internetis puudub aga igasugune õiguslik alus ja see pole andmete esialgse kogumise eesmärgiga kooskõlas. Lisaks, ühes FB grupis, kus jagatakse infot selliste üüriliste kohta, märkasin viidet, et AKI on soovitanud isikuandmeid sisaldavad postitused eemaldada. Palun lähemalt selgitada – kuivõrd AKI selliseid gruppe monitoorib ja hoiatusi/ettepanekuid saadab? Kas see on teie hinnangul Eestis suur probleem ning proovite seda välja juurida? Mis meetmed siinkohal käibivad, kas sekkutakse ka siis, kui tagaräägitav inimene ise pole midagi kaevanud? Sotsiaalmeedias tehakse igapäevaselt tohutul hulgal postitusi. Inspektsioon omaalgatuslikult ei kontrolli, mis andmed erinevates postitustes avaldatud on. AKI tegeleb üldiselt kaebuste põhiselt. Kui siiski näeme, et mõni sotsiaalmeedia grupp on problemaatiline, siis anname selle administraatoritele teada, et nad järgiksid paremini isikuandmete kaitse reegleid. Tuleb tõdeda, et taolistes gruppides võib isikuandmete avaldamine olla probleemkoht, kuid püüame läheneda läbi inimeste teadlikkuse tõstmise, et oldaks teadlikumad isikuandmete kaitsest ja käitutaks vastutustundlikumalt. Parimate soovidega Katrin Haug Avalike suhete nõunik [email protected] <mailto:[email protected]> 627 4106 ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti LinkedIn <https://www.linkedin.com/company/estonian-data-protection-inspectorate/> I Facebook <https://www.facebook.com/andmekaitseinspektsioon/?locale=et_EE> I Youtube <https://www.youtube.com/@andmekaitse> <http://www.aki.ee/>
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →