ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp juhatuse liikmed Meie 11.08.2023 nr 2.1.-1/23/772-1940-2
Mäepealse tn 29 korteriühistu
Tallinn
[email protected]
Tähelepanu juhtimine
Andmekaitse Inspektsioon sai pöördumise, mille kohaselt on Mäepealse tn 29 korteriühistu,
Tallinn ühistu liige paigaldanud oma rõdule kaamera, mis on suunatud parkla suunas ning mille
vaatevälja jääb suure tõenäosusega kõrvalmajaga ühine parkla ning hooviala (sh nt prügimaja,
tõkkepuu, jalgvärav, kõnnitee sisehoovis). Puudub kaamera teavitussilt.
Selgitame esmalt, et korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes
korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. 1 Korteriühistu
territoorium on korteriomanike kaasomandis ning selle piires toimuv on omanike (ühistu liikmete)
vahelise kaasomandi valdamise küsimus, mis tuleb kokku leppida ühistu siseselt.
Korteriühistu saab kehtestada reeglid kaasomandiosade kasutamisele, nt kasutuskorra
kokkuleppega. Seega, ka kaamerate paigaldamise üle saavad korteriomanikud otsustada ühiselt
ning vastava otsuse saab vastu võtta üldkoosolekul häälteenamusega. Sel viisil saab kokku leppida,
millistel tingimustel ja kuhu korteriomanikud kaameraid võivad panna, näiteks et isiklikku
parkimiskohta võib filmida aga trepikoda mitte.
Võimalus on leppida kokku ka selles, et ühistusse omavoliliselt kaameraid paigaldada ei ole
lubatud, välistamaks olukordi, kus keegi seda omal algatusel siiski teeb. Samuti saab kokku
leppida, et ühistu juhatus demonteerib omavoliliselt paigaldatud kaamerad ja tagastab omanikule,
kui isik ei ole ise seda pärast hoiatuse edastamist teinud jms.2
Rõhutame, et avalikku ala (ala, mis ei kuulu KÜ-le) võib filmida üksnes juhul, kui on
eelnevalt koostatud õigustatud huvi hinnang. Kuidas õigustatud huvi täpselt hinnata, oleme
selgitanud eraldi juhendis.3 Üldreegel on, et jälgimisseadmestiku kasutamine ei tohi ülemääraselt
kahjustada selle vaatevälja jäävate isikute õigustatud huve. Isikuandmeid võib koguda ja töödelda
ainult selgelt kindlaksmääratud ja õiguspärastel eesmärkidel.
Nii korteriühistu territooriumile kui ka nt korteri rõdule paigaldavate kaamerate eesmärgiks saab
olla eelkõige vara kaitse ja õigusrikkumiste tuvastamine, näiteks trepikojas rataste varguste
ärahoidmiseks. Enne otsuse tegemist peab kaamera paigaldaja hindama ohtude tõsidust ja
realiseerumise tõenäosust ning analüüsima alternatiive turvariskide maandamiseks (nt turvauks,
signalisatsioon, täiendav valgustus). Sealjuures rõhutame, et kaamerate kasutamine peab olema
1
Korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 12 lg 2.
2
Tallinna Ringkonnakohtu otsuses nr 2-16-124603 on leitud, et selline reegel ei kahjusta ühegi isiku õigusi, sest
reegel kehtib võrdselt kõigile korteriomanikele.
3
https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/oigustatud_huvi_juhend_aki_26.05.2020.pdf
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
suunatud konkreetse probleemi lahendamiseks ning kogutud andmeid ei tohi hiljem töödelda viisil,
mis ei ole kooskõlas seatud eesmärgiga. Nt vaadata kes millise autoga sõidab või kui palju prügi
ära viskab. See tähendab ka seda, et igasugune kaamerapildi reaalajas jälgimine on vastuolus
nende paigaldamise eesmärgiga ning võib isikule, kes seda teostab, tuua kaasa väärteovastutuse.
Kui andmetöötleja ei suuda tõendada, et andmete töötlemise jätkamiseks on olemas
õiguspärased ja kaalukad põhjused, siis tuleb tegevus (sealhulgas filmimine) lõpetada.
Kui alternatiivsed meetmed ei ole piisavad ning kaamerate paigaldamine on möödapääsmatu, peab
KÜ või korteri omanik viima läbi õigustatud huvi hinnangu. Õigustatud huvi hindamine ja
dokumenteerimine on kaamera paigaldaja kohustus (vastavalt kas KÜ või korteri omanik).
Korteri omanik peab sh täiendavalt arvestama ka KÜ üldkoosolekul ühiselt kokku lepitud
reeglitega kaamerate paigaldamiseks.
Juhul, kui kaamera on paigaldatud KÜ nõusolekul, siis palume juhtida pöördumise aluseks oleva
korteri omaniku tähelepanu sellele, et ta vaataks üle oma kaamera asukoha ja filmimisulatuse ning
mõtleks hoolega läbi kaamera kasutamise eesmärgid ja vajalikkus. Samuti tuleb kaamerate
nõuetekohasel kasutamisel paigaldada teavitussildid4.
Silt peab olema paigaldatud enne kaamera filmimise alasse sisenemist nähtavale kohale koos
vastutava töötleja nimega (nt korteriomaniku nimi), õigusliku alusega, kontaktandmetega ja
viitega kaamerate kasutamise korrale ehk andmekaitsetingimustele. Viimase osas piisab, kui viite
asemel kasutatakse teavitussildil nt lauset, et täpsemaid tingimusi saab küsida meili teel.
Kontaktandmete eesmärk ongi võimaldada isikutel küsida kaamerate kasutamise tingimuste kohta
ja teostada enda isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid õigusi (IKÜM)5, seejuures IKÜM
art 13-15 näeb ette teabe, millest tuleb isikuid teavitada ja mis informatsiooni on neil õigus saada.
Seega tuleb kaamera omanikul olla valmis selgitama kaamerate kasutamise täpsemaid aspekte
meili teel ning vastata tuleks põhjendamatu viivituseta, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul (IKÜM art
12 lg 3).
Samuti peab kaamerate kasutamisel arvestama ka inimese õigusega saada tema kohta kogutud
andmeid ehk väljavõtteid videosalvestistest, millele ta on peale jäänud.6 See tähendab, et soovi
korral peab väljastama isikule ka salvestise koopia ja suutma muuta kõrvalised isikud
tuvastamatuks. Lisaks on isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 17 alusel õigus isikul
andmetöötlejalt nõuda ka enda andmete (antud juhul videosalvestiste) kustutamist. Ühtlasi tuleb
arvestada, et mida pikem on salvestiste säilitamisaeg, seda rohkem tuleb põhjendada (kui see on
pikem kui 72 tundi) eesmärgi õiguspärasust ja säilitamise vajalikkust.7 Informatsioon säilitamise
kohta peab sisalduma andmekaitsetingimustes.
Juhul, kui kaamera on suunatud ainult korteriomaniku rõdule ning rõdupiiridest väljapool asuv ala
peale ei jää, on tegemist isiklikul otstarbel filmimisega ning IKÜM ei kohaldu. Siis õigustatud
huvi hinnangut ei ole vaja läbi viia ning puudub ka teavitussildi paigaldamise kohustus. Rõhutame
siiski, et isiklikul otstarbel saab filmida vaid juhul, kui filmitakse üksnes enda valduses olevat ala
(oma korter või ainult enda korteri uks või rõdu).
Täpsemat infot kaamerate kasutamise kohta leiate https://www.aki.ee/et/uudised/kaamerate-
kasutamine-elamualadel (nt mida teha kui kaamera on paigaldanud ühistu liige ilma ühistu
nõusolekuta). Samuti soovitame tutvuda ka vastava juhendiga. Üldiselt ühistus isikuandmete
töötlemise kohta saate lugeda lisaks https://www.aki.ee/et/uudised/isikuandmete-tootlemine-
korteriuhistus.
4
Teavitussildi koostamisel on võimalik kasutada ka videovalve sildi genereerijat (https://melon.rik.ee/videovalve-
sildi-genereerija).
5
Euroopa parlamendi ja nõukogu isikuandmete kaitse üldmäärus (EL) 2016/679.
6
IKÜM artikkel 15
7
Euroopa Andmekaitsenõukogu suunis 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes
https://edpb.europa.eu/sites/default/files/files/file1/edpb_guidelines_201903_video_devices_et.pdf p 121
2 (3)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kirsika Kuutma
jurist
peadirektori volitusel
3 (3)