dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Tähelepanu juhtimine

Andmekaitse Inspektsioon · 11. august 2023
Viit
2.1.-1/23/772-1940-2
Registreeritud
11. august 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Mäepealse tn 29 KÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1-1 Sekkumistaotlused (uus nimi alates 01.03.2024)
Toimik
2.1.-1/23/772
Vastutaja
Kirsika Kuutma (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎2.1.-123772-1940-2 11.08.2023 Väljaminev kiri.asice492 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp juhatuse liikmed Meie 11.08.2023 nr 2.1.-1/23/772-1940-2 Mäepealse tn 29 korteriühistu Tallinn [email protected] Tähelepanu juhtimine Andmekaitse Inspektsioon sai pöördumise, mille kohaselt on Mäepealse tn 29 korteriühistu, Tallinn ühistu liige paigaldanud oma rõdule kaamera, mis on suunatud parkla suunas ning mille vaatevälja jääb suure tõenäosusega kõrvalmajaga ühine parkla ning hooviala (sh nt prügimaja, tõkkepuu, jalgvärav, kõnnitee sisehoovis). Puudub kaamera teavitussilt. Selgitame esmalt, et korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. 1 Korteriühistu territoorium on korteriomanike kaasomandis ning selle piires toimuv on omanike (ühistu liikmete) vahelise kaasomandi valdamise küsimus, mis tuleb kokku leppida ühistu siseselt. Korteriühistu saab kehtestada reeglid kaasomandiosade kasutamisele, nt kasutuskorra kokkuleppega. Seega, ka kaamerate paigaldamise üle saavad korteriomanikud otsustada ühiselt ning vastava otsuse saab vastu võtta üldkoosolekul häälteenamusega. Sel viisil saab kokku leppida, millistel tingimustel ja kuhu korteriomanikud kaameraid võivad panna, näiteks et isiklikku parkimiskohta võib filmida aga trepikoda mitte. Võimalus on leppida kokku ka selles, et ühistusse omavoliliselt kaameraid paigaldada ei ole lubatud, välistamaks olukordi, kus keegi seda omal algatusel siiski teeb. Samuti saab kokku leppida, et ühistu juhatus demonteerib omavoliliselt paigaldatud kaamerad ja tagastab omanikule, kui isik ei ole ise seda pärast hoiatuse edastamist teinud jms.2 Rõhutame, et avalikku ala (ala, mis ei kuulu KÜ-le) võib filmida üksnes juhul, kui on eelnevalt koostatud õigustatud huvi hinnang. Kuidas õigustatud huvi täpselt hinnata, oleme selgitanud eraldi juhendis.3 Üldreegel on, et jälgimisseadmestiku kasutamine ei tohi ülemääraselt kahjustada selle vaatevälja jäävate isikute õigustatud huve. Isikuandmeid võib koguda ja töödelda ainult selgelt kindlaksmääratud ja õiguspärastel eesmärkidel. Nii korteriühistu territooriumile kui ka nt korteri rõdule paigaldavate kaamerate eesmärgiks saab olla eelkõige vara kaitse ja õigusrikkumiste tuvastamine, näiteks trepikojas rataste varguste ärahoidmiseks. Enne otsuse tegemist peab kaamera paigaldaja hindama ohtude tõsidust ja realiseerumise tõenäosust ning analüüsima alternatiive turvariskide maandamiseks (nt turvauks, signalisatsioon, täiendav valgustus). Sealjuures rõhutame, et kaamerate kasutamine peab olema 1 Korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 12 lg 2. 2 Tallinna Ringkonnakohtu otsuses nr 2-16-124603 on leitud, et selline reegel ei kahjusta ühegi isiku õigusi, sest reegel kehtib võrdselt kõigile korteriomanikele. 3 https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/oigustatud_huvi_juhend_aki_26.05.2020.pdf Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235 suunatud konkreetse probleemi lahendamiseks ning kogutud andmeid ei tohi hiljem töödelda viisil, mis ei ole kooskõlas seatud eesmärgiga. Nt vaadata kes millise autoga sõidab või kui palju prügi ära viskab. See tähendab ka seda, et igasugune kaamerapildi reaalajas jälgimine on vastuolus nende paigaldamise eesmärgiga ning võib isikule, kes seda teostab, tuua kaasa väärteovastutuse. Kui andmetöötleja ei suuda tõendada, et andmete töötlemise jätkamiseks on olemas õiguspärased ja kaalukad põhjused, siis tuleb tegevus (sealhulgas filmimine) lõpetada. Kui alternatiivsed meetmed ei ole piisavad ning kaamerate paigaldamine on möödapääsmatu, peab KÜ või korteri omanik viima läbi õigustatud huvi hinnangu. Õigustatud huvi hindamine ja dokumenteerimine on kaamera paigaldaja kohustus (vastavalt kas KÜ või korteri omanik). Korteri omanik peab sh täiendavalt arvestama ka KÜ üldkoosolekul ühiselt kokku lepitud reeglitega kaamerate paigaldamiseks. Juhul, kui kaamera on paigaldatud KÜ nõusolekul, siis palume juhtida pöördumise aluseks oleva korteri omaniku tähelepanu sellele, et ta vaataks üle oma kaamera asukoha ja filmimisulatuse ning mõtleks hoolega läbi kaamera kasutamise eesmärgid ja vajalikkus. Samuti tuleb kaamerate nõuetekohasel kasutamisel paigaldada teavitussildid4. Silt peab olema paigaldatud enne kaamera filmimise alasse sisenemist nähtavale kohale koos vastutava töötleja nimega (nt korteriomaniku nimi), õigusliku alusega, kontaktandmetega ja viitega kaamerate kasutamise korrale ehk andmekaitsetingimustele. Viimase osas piisab, kui viite asemel kasutatakse teavitussildil nt lauset, et täpsemaid tingimusi saab küsida meili teel. Kontaktandmete eesmärk ongi võimaldada isikutel küsida kaamerate kasutamise tingimuste kohta ja teostada enda isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid õigusi (IKÜM)5, seejuures IKÜM art 13-15 näeb ette teabe, millest tuleb isikuid teavitada ja mis informatsiooni on neil õigus saada. Seega tuleb kaamera omanikul olla valmis selgitama kaamerate kasutamise täpsemaid aspekte meili teel ning vastata tuleks põhjendamatu viivituseta, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul (IKÜM art 12 lg 3). Samuti peab kaamerate kasutamisel arvestama ka inimese õigusega saada tema kohta kogutud andmeid ehk väljavõtteid videosalvestistest, millele ta on peale jäänud.6 See tähendab, et soovi korral peab väljastama isikule ka salvestise koopia ja suutma muuta kõrvalised isikud tuvastamatuks. Lisaks on isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 17 alusel õigus isikul andmetöötlejalt nõuda ka enda andmete (antud juhul videosalvestiste) kustutamist. Ühtlasi tuleb arvestada, et mida pikem on salvestiste säilitamisaeg, seda rohkem tuleb põhjendada (kui see on pikem kui 72 tundi) eesmärgi õiguspärasust ja säilitamise vajalikkust.7 Informatsioon säilitamise kohta peab sisalduma andmekaitsetingimustes. Juhul, kui kaamera on suunatud ainult korteriomaniku rõdule ning rõdupiiridest väljapool asuv ala peale ei jää, on tegemist isiklikul otstarbel filmimisega ning IKÜM ei kohaldu. Siis õigustatud huvi hinnangut ei ole vaja läbi viia ning puudub ka teavitussildi paigaldamise kohustus. Rõhutame siiski, et isiklikul otstarbel saab filmida vaid juhul, kui filmitakse üksnes enda valduses olevat ala (oma korter või ainult enda korteri uks või rõdu). Täpsemat infot kaamerate kasutamise kohta leiate https://www.aki.ee/et/uudised/kaamerate- kasutamine-elamualadel (nt mida teha kui kaamera on paigaldanud ühistu liige ilma ühistu nõusolekuta). Samuti soovitame tutvuda ka vastava juhendiga. Üldiselt ühistus isikuandmete töötlemise kohta saate lugeda lisaks https://www.aki.ee/et/uudised/isikuandmete-tootlemine- korteriuhistus. 4 Teavitussildi koostamisel on võimalik kasutada ka videovalve sildi genereerijat (https://melon.rik.ee/videovalve- sildi-genereerija). 5 Euroopa parlamendi ja nõukogu isikuandmete kaitse üldmäärus (EL) 2016/679. 6 IKÜM artikkel 15 7 Euroopa Andmekaitsenõukogu suunis 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes https://edpb.europa.eu/sites/default/files/files/file1/edpb_guidelines_201903_video_devices_et.pdf p 121 2 (3) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kirsika Kuutma jurist peadirektori volitusel 3 (3)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →