dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Sissetulev kiriAvalik

Teadusuuringu taotlus

Andmekaitse Inspektsioon · 11. august 2023
Viit
2.2.-1/23/19-1
Registreeritud
11. august 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium/RAKE
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.2 Loa- ja teavitamismenetlused
Sari
2.2.-1 Isikuandmete töötlemine teadus-, ajaloouuringu ja riikliku statistika vajadusteks
Toimik
2.2.-1/2023
Vastutaja
Kirsika Lääts (Andmekaitse Inspektsioon)
Lahendamise tähtaeg
10. september 2023

Failid

  • 📎1.5-23033 08.08.2023 Väljaminev kiri.asice204 KB
  • 📎E-kiri.pdf451 KB
  • 📎Kooskolastus_379T-13.asice339 KB
  • 📎teadusuuringu_taotluse_vorm_uus_20230810.asice59 KB

Sisu (failidest)

Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Sotsiaalministeerium (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandme te kaitse seaduse paragrahvis 6 sätestatust palun anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta x uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid x isikuandme te töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti x Uuringu nimi Täisealiste eestkostekorralduse uuring Eestis Sotsiaalministeeriumile A . Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks: Täisealiste eestkostekorraldust Eestis viimasel aastakümnel põhjalikult uuritud ei ole. Vajadus käesoleva uuringu läbiviimiseks tekkis seoses sellega, et Eesti senine asendusotsustuse mudel, milles kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi järel määratakse inimesele eestkostja ja piiratakse osaliselt või täielikult iseseisvate otsuste tegemist, on ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee korralise ülevaate järel 2021. a saanud soovitused, mis ootavad Eestilt muudatuste ettevõtmist otsuse tegemise toetamisel. Ü levaate saamiseks eestkostekorralduse hetkeolukorrast vajame ajakohase id andmeid. Uuringu läbiviimiseks on vajalik seega esmalt läbi viia süvaintervjuud uuringu sihtrühma ehk eestkostjate ning eestkostetavatega . S elleks koostatakse piisava suurusega valim : 1. Eestkostjad (vähemalt 25): Füüsilised isikud (vähemalt 10) Kohalikud omavalitsused (vähemalt 15) 2. Isikud, kelle üle on seatud eestkoste (5-10) (valimisse sattunud eestkostjate eestkostel olevate inimeste hulgast, eestkostja nõusolekul ning eestkostetava enda nõusolekul ) . Intervjuud võimaldavad koguda primaarandmeid ning koguda informatsiooni eestkostjate, eestkostetavate ning valdkonna ekspertide kogemusest eestkoste süsteemis. Füüsilisest isikust eestkostjatega süvaintervjuude läbiviimiseks vajalikud kontaktandmed (nimi, telefoninumber, e-posti aadress) tuleb pärida Rahvastikuregistrist . Vajaliku arvu intervjueeritavate leidmiseks peame pärima vähemalt 100 eestkostja andmed. Võimalusel palume eestkostjal selgitada oma eestkostetavale uuringu läbiviimise viisi ja eesmärki ning küsida tema nõusolekut intervjuu läbiviimiseks. Juhul, kui eestkostetav annab nõusoleku, viime läbi intervjuu ka temaga. Kõigi oluliste osapoole, s.h eestkostetavate kui tundliku, aga väga vajaliku peamise sihtrühma kaasamist käesolevasse uuringusse on esindusorganisatsioonina tugevalt toetanud ka Eesti Puuetega Inimeste Koda. Uuringu meeskonda kuuluvad õiguseksperdid analüüsivad lisaks eestkoste valdkonnas viimase 12 kuu jooksul tehtud 50 kohtumääruse lõpplahendeid 4 maakohtu tööpiirkonnast (ühtlasema regionaalse kaetuse eesmärgil) . Täpsemalt analüüsitakse tellija vajadusi silmas pidades 50 sellist terviklikku kohtutoimikut , mis on jõudnud lõpplahendini (täpsem kirjeldus punktis D) . Analüüs selgitab, millistel juhtudel eestkostet on määratud, milline on Eesti eestkoste määramise praktika seotu s isikuhooldus e vajadusega ning kuivõrd on eestkoste määramisel arvestatud vähempiiravate viisidega eestkoste seadmisel. Eeskostetoimikutele juurdepääsuks tuleb maakohtute esimeestelt küsida luba ( TsMS § 59 lg 4). Koostöös justiitsministeeriumiga oleme selle kokkuleppe saavutanud. Iga kohtu puhul nimetame ära juhuvalikuga saadud konkreetsed toimikud/menetlused. Kvantitatiivse andmeanalüüsi andmeallikateks on rahvastikuregister (füüsilisest isikust eestkostjad ja eestkostetavad) ning Sotsiaalkindlustusameti andmestikud (eestkostetavate puudeandmed). Nende andmete põhjal koostame ülevaate, kus kirjeldame, kuidas on muutunud eestkostel olevate inimeste arv kümne aasta jooksul, kuidas jagunevad eestkostjad (osakaalud) ning kuidas on eestkostjate osakaal muutunud füüsiliste ning juriidiliste isikute lõikes. Samuti koostame ülevaate eestkostel olevate inimeste puudeandmetest. B . Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olema s olu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite kujundamine ühiskonnaheaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja vabaduse kaitseks, heakskiidetud teadus- või arendusprojekt) : ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee andis Eestile 2021. a soovitused praeguses eestkoste süsteemis muudatuste läbiviimiseks eestkostetavate poolt otsuse tegemise toetamisel. See seab Sotsiaalministeeriumile kohustuse arvestada antud soovitustega poliitikakujundamisel, planeerides tegevusi olemasoleva eestkoste süsteemi muutmiseks ning viies läbi selleks vajalikke eeluuringuid. Uuringu eesmärk on välja selgitada Eestis praegu kehtiva eestkostesüsteemi kitsaskohad ning võimalused otsuse tegemist toetava keskkonna kujundamiseks ja rakendamiseks Eestis . Kavandatav uuring on oluliseks sisendiks Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi ühisele kohustusele töötada välja ja rakendada toetatud otsustamise süsteemi . Üldlevinud arusaama järgi peetakse tänapäeval demokraatlikes ühiskondades õiguskorra aluseks isikute vabadust otsustada ise neid puudutavate küsimuste, sh õigussuhete üle. Selline otsustusvabadus rajaneb indiviidide vabaduse ja võrdsuse ideel, mis on kogu tänapäevase eraõiguse dogmaatiliseks aluseks demokraatlikes õiguskordades. Ka Eesti Vabariigi põhiseadusepreambuli kohaselt on Eesti riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Seejuures on vabadus (sh üksikisiku vabadus) asetatud riigi alustalade seas teadlikult esimesele kohale, mis muudab vabaduse põhiseaduse kandvaks ideeks ning viitab sellele, et Eestis on esikohal liberaalne indiviidikeskne ühiskonnakäsitus. Riik peab lähtuma üksikisiku vabadusest ja jätma indiviidile ruumi oma elu ja suhteid ise korraldada . Kui üldjuhul saavad ühiskonnaliikmed korraldada oma elu ja suhteid vaba tahte kohaselt ise, siis vaimse, intellektuaalse või meelelise puudega inimestele, kelle arusaamisvõime on puude tõttu piiratud, on seadusandja kehtestanud olulisi piiranguid. Nii käsitatakse piiratud arusaamisvõimega täisealisi inimesi t siviilseadustiku ü ldosa s eaduse § 7 järgi küll õigusvõimelistena, s.o õigussubjektidena, kellele kuuluvad õigused ja kohustused, kuid TsÜS § 8 lõike 2 järgi on neil piiratud teovõime, s.o piiratud võime iseseisvalt kehtivaid tehinguid teha. Piiratud teovõime tõttu ei saa piiratud arusaamisvõimega inimesed osaleda täiel määral omal vastutusel oma elu ja õigussuhete tahtekohases korraldamises. Nii võivad vajada piiratud arusaamisvõimega inimesed suhetes kolmandate isikutega TsÜS § 10 ja 11 järgi teatud juhtudel kõrvalise isiku, s.o PKS § 203 lõike 1 alusel määratud eestkostja nõusolekut või heakskiitu. Eestkostja on PKS § 207 järgi piiratud arusaamisvõimega inimese seaduslik esindaja, kes võib ka ise tema nimel õiguskäibes osaleda. Lisaks peab eestkostja PKS § 206 järgi oma ülesannete ulatuses kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ja huve, mis tähendab seda, et ta saab ka otsustada piiratud arusaamisvõimega inimese elukorralduse jms üle. Eeltoodu kohaselt riivab kehtiv õigus oluliselt vaimupuudega inimese eneseteostusvabadust, samuti tema eraelu puutumatust põhiseaduse § 26 tähenduses, mida on möönnud ka Riigikohus . Seega on tegemist keeruka valdkonnaga, kus tuleb leida võimalikult hea tasakaal inimese õiguste ja vabaduste ning tema kohustuste vahel. Uuringu käigus kaardistatakse Eesti praeguse eestkoste süsteemi kitsaskohad (sh olemasolevad õigusaktid ja rahastamine), antakse soovitused nii Eesti eestkostekorralduse esmasteks kiireteks mitteregulatiivseteks muudatusteks (praktika muutmise soovitused) kui Eesti eestkostekorralduse muutmiseks (toetatud otsustamise rakendamiseks) nii praktika kui õigusaktide muutmise tasemel. Töötatakse välja uuringuandmetele baseeruvad ja Eesti õigusruumile sobivad ettepanekud. Antakse hinnang tehtud ettepanekute võimalikule mõjule, arvestades muudatustega seotud erinevaid siht- ja sidusrühmi ning mõjuvaldkondi. C . Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Enne intervjuu toimumist tutvustame uuritavale uuringu eesmärki, intervjuu kulgu ja eetilisi aspekte (sh uuritava anonüümsus, võimalus loobuda küsimustele vastamisest, katkestada intervjuu jms). Intervjuu salvestatakse uuritavate nõusolekul helifailina ja vajadusel transkribeeritakse. Kui intervjueeritav ei nõustu vestluse salvestamisega, teeb uurija intervjuu ajal ja vahetult pärast intervjuu toimumist vestlusest kokkuvõtte. Transkriptsioonid ja kokkuvõtted anonümiseerime , st võtame välja kõik uuritavate isikutele viitavad osised . Uuringu läbiviimise käigus tuleb arvestada, et intervjueeritavatel võib olla mõtteid ning emotsioone enda või eestkostetava terviseseisundi või sotsiaalse hakkamasaamise suhtes, mis võivad vastajas tekitada stressi. Uuringu tegemisel järgitakse teaduseetika põhimõtteid (intervjueeritava väärikuse tagamine, informeeritud nõusolek, andmete turvalisus, konfidentsiaalsus jm). Uuringusse intervjueeritavana kaasamise eeltingimuseks on iga kaasatava inimese informeeritud nõusolek, mis sisaldab arusaamist uuringu eesmärgist, võimalikke uuringust tulenevaid kasusid ja kahjusid sellele inimesele ning teadlikkust enda õigusest uuringus osalemisest loobuda. Intervjueerijad arvestavad sihtrühma omapäradega , näiteks on küsimused sõnastatud lihtsamas keeles. Intervjueeritavale selgitatakse, et ta ei pea vastama küsimustele, mis on tema jaoks liiga stressi tekitavad ning samuti on neil võimalik igal ajal intervjuu katkestada. Olulisel kohal on uuringus ka intervjueeritavate inimväärikas kohtlemine ja mugava keskkonna tagamine. D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. Kvalitatiivanalüüs (intervjuud): u uringu läbiviija (Tartu Ülikool) esitab koostöös tellijaga (Sotsiaalministeerium) andmepäringu Rahvastikuregistrile. Palume väljavõtet täisealise isiku eestkostjatena registreeritud inimestest. Rahvastikuregister lisab e-posti aadressid ja telefoninumbrid ning edastab need krüpteerituna uuringu läbiviijale (TÜ-le). Esitatud väljavõte ei sisalda muid andmeid peale eestkostjaks olemise. Intervjuud viib läbi Tartu Ülikool telefoni, veebi vahendusel või näost näkku. Pärast intervjuude läbiviimist kustutab Tartu Ülikooli andmetöötleja andmebaasist intervjueeritavate isikuandmed. Kvantitatiivse andmeanalüüsi andmeallikateks on rahvastikuregister (füüsilisest isikust eestkostjad ja eestkostetavad) ning Sotsiaalkindlustusameti andmestikud (eestkostetavate puudeandmed). Andmepäringuid tehes eelistame võimalusel kasutada andmete väljavõtteid, et neid ise töödelda, kuid vajadusel, kui sellisel kujul andmete väljastamine pole võimalik, kasutame registritest saadud andmete kokkuvõtteid . Tagatud on analüüsis kasutatavate andmete turvalisus. See kehtib nii registritest kogutavate kui ka uuringu käigus kogutavate andmete puhul. Andmed asuvad Tartu Ülikooli serveris olevas keskkonnas kaustas, millele on ligipääs üksnes uuringumeeskonna liikmetel. Kõik uuringu käigus kogutavad andmed on konfidentsiaalsed, st neid ei jagata ilma eelneva nõusolekuta kolmandate isikutega ning uuringuaruandes kajastatakse andmeid nii, et need ei võimalda ei otseselt ega kaudselt isiku tuvastamist. Intervjuude salvestised kustutatakse 3 kuud pärast uuringu lõppu (tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist). Eestkoste määramisel läbi viidud kohtumenetluste analüüsimiseks kasutame viimase 12 kuu jooksul tehtud 50 eestkoste määramise kohtumääruse lõpplahendeid 4 maakohtu tööpiirkonnast. Iga maakohtu kohtutoimikutest võetakse juhuvaliku alusel 12 või 13 terviklikku kohtu toimikut ning analüüsitakse nende põhjal eestkoste määramise protsessi. Õiguseksperdid on pidanud vajalikuks kogu kohtutoimikuga tutvumist, kuna kohtumäärus tes esitatakse oluliste asjaolude ja tõendite kokkuvõte, millest kohtunik oma siseveendumuses lähtus ja selles ei pruugi kogu eestkoste määramisega seotud taustainfo olla piisava põhjalikkusega kirjeldatud . Kohtu lõpplahendile viida takse üksnes seetõttu, et vaadeldava materjali puhul ei oleks tegemist vaidlustatava lahendiga. Kogu kohtu toimik sisalda b õigusekspertide hinnangul eestkoste seadmise valiku üksikasju , näiteks millistele asjaoludele viitas kohalik omavalitsus oma arvamuses või kas kohtupsühhiaatrilises ekspertiisis analüüsiti üksnes eestkostele seatava inimese diagnoosi ja sellest võimaldatavaid järeldusi või vaatamata diagnoosile hinnatakse tema toimetulekuvõimet. Mida arvestas riigi õigusabi esindaja ja mis tunnetus tekkis kohtuniku l eestkostele seatava isiku vahetul ärakuulamisel (ärakuulamise protokollid). Milliseid asjaolusid võeti kohtumenetluses arvesse , otsustades, et eestkostele määratav inimene ei ole võimeline tegema rahalisi tehinguid või otsuseid valimistel. Puuetega inimeste õiguste kon ventsioon eeldab Eestilt puuetega inimeste teovõime ja valimisõiguse tunnustamist ja tellijal on vajalik teha järeldusi, mis tänases kohtumenetluses on ebapiisav või muutmist vajav puuetega inimeste diskrimineerimise vältimiseks. Uuringumeeskond on teadlik, et kohtumääruse lõpplahendi järeldusi ei hinnata sellega uuesti üle, see on üksnes järgmise kohtuastme pädevuses , u uringumeeskonnas on ka ringkonnakohtu kohtunik Triin Uusen-Nacke . K äesoleva uuringu raames aga on oluline mõista, millistel alustel on kohus otsuse teinud, millised on olnud põhjendused eestkoste seadmise vajalikkuse kohta ning kas on kaalutud ka muid, säästvamaid võimalusi täieliku eestkoste määramise asemel . Kohtutoimikutele juurdepääsuks on õigusekspertidel järgmised võimalused: 1) Kohtute infosüsteemis tehakse neile piiratud perioodiks vaatlejaõigused, mida kasutatakse justiitsministeeriumi sisevõrgust. Vaatleja tegevus kohtute infosüsteemis on tagasiulatuvalt kontrollitav ja kõige väiksema halduskoormusega. 2) Avaliku e-toimiku kaudu võimaldatakse juurdepääs lisades nad piiratud ajaks muu menetlusosalisena menetlustesse. Põhjustab kohtuametnikele lisatööd eksperte menetlusse lisamisel ja hiljem eemaldamisel, lisaks on risk, et mõni menetlus võib tähelepanuta jääda ning puudub võimalus kontrollida, kas ja kuidas menetlusdokumente talletatakse ning tagatakse andmete kaitse. 3) Lähtuvalt menetlusest pöörduda ise igasse kohtumajja tutvumaks toimikuga kas füüsiliselt või elektrooniliselt. See võimalus on kõige ressursimahukam (ekspertide ja kohtuametnike ebamõistlik ajakasutus) ja ei taga isikuandmeete kaitset eelnevatest paremal moel. Teostuslikult on kõik kolm lahendust võimalikud. Võimalusel eelistame esimest lahendust kui kõige otstarbekamat , kuid oleme siin kirjeldanud kõik lahendused juhuks, kui AKI leiab, et esimene lahendus ei ole mingil põhjusel sobiv. 1. Vastutava töötleja üldandmed Täidab taotluse esitaja 1.1 Vastutava töötleja nimi Sotsiaalministeerium 1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Ei 1.3 Registrikood või isikukood 1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn 1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn 1.6 Kontaktandmed telefon, e-post Meeli Tuubel, tel 5916 5850, [email protected] NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1. Täidab taotluse esitaja 2. Teadusuuringu l ä biviimise õ iguslik alus Nimetage õ igusakt, mis annab Teile õ iguse teadusuuringut l ä bi viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 6-le. Akadeemilise uuringu korral v õ ib see olla n ä iteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud teadus- v õ i arendusasutus) v õ i teadus- v õ i arendusprojekti avamise otsus, leping vms Tartu Ülikooli ja Sotsiaalministeeriumi vahel on sõlmitud töövõtuleping nr 2-2.2/2167-1. Selle lisaks on andmetöötluse leping, mille alusel on andmete volitatud töötlejaks Tartu Ülikool. Isikuandmete kaitse seaduse §6 kohaselt on lubatud isikuandmete töötlemine teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks ning lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Uuringu läbiviimine on kooskõlas teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1 punkt 1-ga, mille kohaselt kõigi ministeeriumide ülesandeks on oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse korraldamine. Ministeeriumide tegevusvaldkondi piiritleb vabariigi valitsuse seadus (edaspidi VVS). VVS § 67 lg 1 kohaselt kuulub Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse muuhulgas riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine ja elluviimine, rahva tervise kaitse ja arstiabi, tööhõive, tööturu ja töökeskkonna, sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 3. Uuringu tellija Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle edastatakse vaid uuringu tulem Rahastaja: Uuringut rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projekti 2014-2020.3.01.001.01.15-0005 TAT 3.1.1“ Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine” vahenditest, kuluüksuse kood KT103101 ja toetuse kood 1T10-KAITSTOO. Tellija: Uuringu tellija on Sotsiaalministeerium 4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine Asendatud otsuse tegemise mudeli asendamise võimalikkust toetatud otsustamise mudeliga Eestis varem analüüsitud ei ole (vt ka ptk B). Uuringu eesmärk on seega välja selgitada Eestis praegu kehtiva eestkostesüsteemi kitsaskohad ning võimalused otsuse tegemist toetava keskkonna kujundamiseks ja rakendamiseks Eestis. Kavandatav uuring on oluliseks sisendiks Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi ühisele kavatsusele töötada välja ja rakendada otsuse tegemise toetavaid tegevusi. Uuringu käigus kaardistatakse Eesti praeguse eestkoste süsteemi kitsaskohad (sh olemasolevad õigusaktid ja rahastamine), antakse soovitused nii Eesti eestkostekorralduse esmasteks kiireteks mitteregulatiivseteks muudatusteks (praktika muutmise soovitused) kui Eesti eestkostekorralduse muutmiseks (toetatud otsustamise rakendamiseks) nii praktika kui õigusaktide muutmise tasemel. Töötatakse välja uuringuandmetele baseeruvad ja Eesti õigusruumile sobivad ettepanekud. Antakse hinnang tehtud ettepanekute võimalikule mõjule, arvestades muudatustega seotud erinevaid siht- ja sidusrühmi ning mõjuvaldkondi. Uuringu ülesanneteks on: - uuringu peamistelt sihtrühmadelt info kogumine; - Eesti praeguse eestkoste süsteemi korralduse detailsem analüüsimine; - toetatud otsustamise mudeli rahvusvaheline võrdlus seda rakendavates riikides (5); - kogutud andmete analüüsimine ja nende põhjal ettepanekute tegemine otsuse tegemise toetavate tegevuste kasutuselevõtuks. Uuringu läbiviimiseks on vajalikud kõik selle osad (vt ka ptk A) . Kvalitatiivsete meetodite abil saab hinnata probleemi olemust (nt eestkoste seadmist ning teostamist mõjutavad tegurid) ja täpsustada statistiliste probleemide põhjuseid (nt eestkostetavate arvu tõus või KOV eestkostel olevate isikute suhteliselt suur arv). Kvantitatiivsete meetoditega saab anda arvulisi hinnanguid (nt koostada ülevaade eestkostetavate ning eestkostjate kohta). Peame selle uuringu käigus vahetu sihtrühma ehk eestkostjate ning eestkostetavate intervjueerimist väga oluliseks. Uuringu eesmärk on luua eestkostel olevatele inimestele väärikam ning paremini nende õigusi arvestav elukeskkond ning soovime seetõttu koguda nii eestkostjate kui eestkostetavate arvamusi ning kogemusi, et nendega poliitikasoovituste koostamisel arvestada. 5. Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning kui palju neid on Isikud, kes on kohtumäärusega määratud täisealise isiku eestkostjaks ehk f üüsilistest isikutest eestkostjad: põhivalim: 10 isikut lisavalim (et asendada keeldunud isikuid) : 90 isikut Isikud, kellele on viimase 12 kuu jooksul kohtumäärusega määratud eestkoste: 50 isikut Kõik isikud, kellel on tuvastatud puude raskusaste ning kellele on viimase 10 aasta jooksul määratud eestkoste. 5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi, terviseseisundit kirjeldavad andmed jne) Kvalitatiivanalüüs, intervjuud : Rahvastikuregistrist f üüsilistest isikutest täisealiste isikute eestkostjad ning nende eestkostetavad (ees- ja perenimi), eestkostjate kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber) . Kokku 100 eestkostja ja 100 eestkostetava andmed juhuvaliku alusel. Kvalitatiivanalüüs, kohtutoimikute analüüs : Kohtute infosüsteemist viimase 12 kuu jooksul eestkoste määramisel koostatud 50 terviklikku, lõpplahendiga kohtutoimikut 4 maakohtu tööpiirkonnast, seega 12 või 13 kohtutoimikut igast maakohtust, juhuvaliku alusel . Kvantitatiivanalüüs : R ahvastikuregistri st eestkostel olevad täisealised isikud ja nende eestkostjad ( nimi, eestkoste määramise aeg ja periood, elukoht maakonna täpsusega , viimase 10 aasta jooksul ) Sotsiaalkindlustusameti andme kogu st SKAIS1 eestkostel olevate täisealiste isikute puudeandmed ( puude liik ja raskusaste , viimase 10 aasta jooksul ). 6. Isikuandmete allikad Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse Rahvastikuregister (füüsilisest isikust täisealiste isikute eestkostjad ja eestkostetavad) Sotsiaalkindlustusameti andmekogu SKAIS1 ( täisealiste eestkostetavate puudeandmed) Kohtute infosüsteem (eestkoste määramisel koostatud kohtutoimikud) 7. Uuringu vajadusteks kogutud isikuandmete säilitamine , aeg ja põhjendus Ei, kõik volitatud töötleja käes olevad uuringu andmed, sh isikuandmed kustutakse/hävitatakse pärast kogumise eesmärgi saavutamist ehk hiljemalt 3 kuud pärast uuringu lõppu (tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist) ehk veebruaris 2024 . 7.1 Isikuandmete umbisikustamise (kodeerimise) viib läbi ... Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH 7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis säilitatakse Ei, kõik volitatud töötleja käes olevad uuringu andmed, sh umbisikustatud andmed kustutakse/hävitatakse pärast kogumise eesmärgi saavutamist ehk hiljemalt 3 kuud pärast uuringu lõppu (tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist) ehk veebruaris 2024. 8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete töötlemisest Iga a ndmesubjekti eraldi teavitamine ei ole võimalik/põhjendatud: andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus. Selline a ndmesubjekti teavitamine ei ole võimalik/põhjendatud, kuna: 1. andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus; 2. loa küsimine oleks seotud ebamõistlikult suurte kuludega; 3. nõusoleku mittesaamine osa isikute poolt vähendab üldistuste valiidsust. Peamisena ei ole enne küsitluse tegemist võimalik kõikidelt kvantitatiivanalüüsi ning kohtutoimikute analüüsi valimisse sattunud inimestelt nende andmete töötlemiseks nõusolekut küsida. Kvalitatiivuuringu (intervjuude) isikuandmete töötlemise eesmärk aga ongi inimestega kontakteerumiseks ja nende uuringusse kutsumiseks nende kontakt andmete saamine. Enne intervjuu algust teavitatakse intervjueeritavat sellest, kust ja millisel õiguslikul alusel on tema andmed saadud, selgitatakse uuringu läbiviimisega seonduvat ning intervjuu tulemuste kasutamist , samuti võetakse temalt nõusolek intervjuu käigus saadud andmete kasutamiseks. Intervjueeritavale selgitatakse, et uuringu läbiviimiseks on saadud AKI teadusuuringu läbiviimise luba ning uuringu tellijaks on Sotsiaalministeerium kui valdkonna poliitikakujundamise eest vastutaja. Informeeritud nõusoleku vormis sisalduvat selgitatakse intervjueeritavale lihtsas keeles. Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1 sätestatud kaitsemeetmeid – isikuandmeid ei säilitata kauem kui uuringu eesmärkide saavutamiseks vajalik ning vastuste andmeid töödeldakse selliselt, et andmesubjektid ei ole tuvastatavad. Andmesubjekti teavitatakse intervjuu läbiviimiseks kontakti võtmisel (telefonis, e-mailis) tema kontakt andmete päritolust, uuringu tellijast ja vastamise vabatahtlikkusest. Vajadusel selgitatakse ka õiguslikku alust (näiteks, et uuring on saanud vastava teadusuuringu taotluse alusel Andmekaitse inspektsiooni loa selleks vajalike isikuandmete pärimiseks registritest ja töötlemise k s, jms). Üldine uuringust teavitamine toimub Sotsiaalministeeriumi veebilehe l , millele samuti uuringus osalejate tähelepanu juhitakse . 9. Isikuandmete edastamine välisriiki Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid Ei Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused 9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse Loetelu riikidest 9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid edastatakse Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti informeeritud nõusolek, tööleping jms) 10 Teave, mille esitamist peab vastutav töötleja vajalikuks täiendavalt esitada Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku kohta) Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks (olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja). Taotluse lisad: Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed Lisa 2: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on olemas) Lisa 3: Informeeritud nõusoleku vorm Sabina Trankmann, volikirja alusel tegutsev esindaja (allkirjastaja ees- ja perenimi) (allkiri ja kuupäev) Lisa nr 1 Volitatud töötlejate andmed NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima. Volitatud töötleja nimi asutuse/äriühing/FIE nimi Tartu Ülikool Registrikood või isikukood 74001073 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Lossi 36-304, 51003, Tartu, +372 7376141 Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Ülikooli 18, 50090 Tartu Kontaktandmed telefon, e-post Sabina Trankmann, tel 5513620, [email protected] Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja) Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus Meie 08.08.2023 nr 1.5-2/3033 (RAKE), Tartu Ülikool [email protected] VOLIKIRI Volitan Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) taotlema teadusuuringu luba Andmekaitse inspektsioonilt seoses riigihanke „Täisealiste eestkostekorralduse uuring Eestis Sotsiaalministeeriumile“ eesmärkide ja tööülesannetega vastavalt hankelepingule 2-2.2/2167-1. Viited Riigihangete registris: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5388261/general-info https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5388261/contracts/5673206 Volikiri kehtib kuni hankelepingu lõppemiseni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Nele Labi asekantsler kantsleri ülesannetes Koostas: Tiina Linno [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 Saatja: Sabina Trankmann <[email protected]> Saadetud: 10.08.2023 18:50 Adressaat: AKI info <[email protected]> Koopia: Tiina Linno <[email protected]>; Virve Lans <[email protected]> Teema: Teadusuuringu loa taotlus, Sotsiaalministeerium/RAKE Manused: Kooskolastus_379T-13.asice; teadusuuringu_taotluse_vorm_uus_20230810.asice; 1.5- 23033 08.08.2023 Väljaminev kiri.asice Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Käesolevaga saadan teadusuuringu loa taotluse poliitikakujundamise uuringu läbiviimiseks (Täiskasvanute eestkostekorralduse uuring Sotsiaalministeeriumile). Lisatud: Taotlus Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee kooskõlastus Informeeritud nõusoleku vorm Lugupidamisega Sabina Trankmann sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) Tartu Ülikool tel 5513620 [email protected] http://rake.ut.ee Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee Protokolli number: 379/T-13 koosolek: 12.06.2023 Komitee koosseis: Aseesimees Kristi Lõuk Tartu Ülikool, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, projektijuht / doktorant Liikmed Diva Eensoo Tervise Arengu Instituut, teadur Katrin Kaarna Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, kliiniliste uuringute keskuse juhataja Kalle Kisand Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, laborimeditsiini professor Piret Koosa Eesti Rahva Muuseum, teadur Malle Kuum Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, farmakoloogia lektor / farmakoloogia teadur Maire Peters Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, geneetika kaasprofessor Raivo Puhke Tartu Ülikool, meditsiinteaduste valdkond, funktsionaalse morfoloogia lektor Atko-Sulhan Remmel Tartu Ülikool, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, religiooniuuringute kaasprofessor Anna-Liisa Tamm Tartu Tervishoiu Kõrgkool, füsioteraapia ja tervisekaitse osakonna juhataja Anni Tamm Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, arengu- ja koolipsühholoogia lektor / arengupsühholoogia teadur Maarja Torga Riigikohus, tsiviilkolleegiumi nõunik Otsus: Kooskõlastada uurimistöö Uurimistöö nimetus: Täisealiste eestkostekorralduse uuring Eestis Sotsiaalministeeriumile Vastutavad uurijad (asutus): Helen Urmann (Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, Johan Skytte poliitikauuringute instituut, Lossi 36, Tartu) Komitee poolt läbivaadatud dokumendid: 1. Uurimistöö avaldus kooskõlastuse saamiseks Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komiteelt, 28.06.2023 2. Uuritava või tema seadusliku esindaja informeerimise ja teadliku nõusoleku vorm, 19.07.2023 3. Poolstruktureeritud intervjuu küsimustik eestkostjale (füüsiline isik) 4. Uurimistöö läbiviiajate CVd (H. Urmann, K. Vain, M. Saapar, S. Trankmann, T. Mikk, T. Uusen-Nacke, M. Mägi, A. Kailas) Uurimistöö lõpp: 30.11.2023 Komitee aseesimees: Kristi Lõuk /allkirjastatud digitaalselt/ Komitee sekretär: Kaire Kallak /allkirjastatud digitaalselt/ Väljastatud: /viimase digitaalallkirja kuupäev/ ________________________________________________________________________________ Tartu Ülikool tel 737 6215 grandikeskus e-post [email protected] Raekoja plats 9 www.ut.ee/teadus/eetikakomitee 51004 Tartu
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel