dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Arvamuse avaldamine eelnõule

Andmekaitse Inspektsioon · 7. august 2023
Viit
1.2.-4/23/1728-2
Registreeritud
7. august 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Asjaajamine
Sari
1.2.-4 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta (01.03.2024 tõstetud sarja 2.3-4)
Toimik
1.2.-4/2023
Vastutaja
Andres Kudrjavtsev (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎1.2.-4231728-2 07.08.2023 Väljaminev kiri.asice273 KB

Sisu (failidest)

Lp Heddi Lutterus Teie: 13.07.2023 nr 7-1/4947 Justiitsministeerium [email protected] Meie: 07.08.2023 nr 1.2.-4/23/1728-2 Arvamuse avaldamine eelnõule Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/679 täitmise tagamisega seotud täiendavad menetlusnormid“ eelnõu (edaspidi määrus). Määruse kohaselt on järelevalveasutused kohustatud tegema kaebuse kohta otsuse mõistliku aja jooksul, mis sõltub iga juhtumi asjaoludest (määruse põhjenduspunkt 5) ja on oluline, et piiriülesed juhtumid lahendataks õigeaegselt (määruse põhjenduspunkt 10). Selgusetuks jääb, kes annab hinnangu sellele, mis on konkreetse juhtumi puhul mõistlik aeg, millal mõistlik aeg on ületatud või millised piirid õigeaegsusel on, ning kas mõistliku aja hulka arvestatakse ka järelevalveasutuse (üle)koormus. Määruse põhjenduspunkt 6 sätestab, et iga pädev asutus otsustab ise, millises ulatuses tuleks kaebust uurida, samas tuleb seisukohta küsida ka teistelt järelevalveasutustelt ning üksmeele mittesaavutamisel taotleda EAKN-lt siduvat otsust (määruse art 10). Sellisel juhul ju järelevalveasutus ei saa ise sisuliselt otsustada kaebuse uurimise ulatust. Juhtumite puhul, kus vaidlusi ei esine ning ükski asjaomane järelevalveasutus ei esita märkusi põhiküsimuste kokkuvõtte kohta, peaks juhtiv järelevalveasutus esitama määruse artiklis 14 sätestatud esialgsed järeldused üheksa kuu jooksul. Arusaamatuks jääb, millest tuleneb niivõrd pikk tähtaeg esialgsete järelduste esitamiseks. Määruse art 3 lg 1 näeb ette vormi, milles täpsustatakse IKÜM art 77 alusel esitatud piiriüleste kaebuste puhul nõutav teave. Kuna EAKN on just hiljuti koostanud kaebuse vormi ning määruses toodud vorm on tunduvalt üldisem, siis ei ole sellisel kujul vormist kasu. On tervitatav, et komisjon täpsustab kaebuse menetlusse võtmisega seonduvaid tähtaegu. Küll aga on ülemäärane nõuda järelevalveasutuselt, kellele kaebus esitati, kaebuse kättesaamise kinnitamist ühe nädala jooksul, kuivõrd töökoormus ning -korraldus asutustes võib olla erinev. Lisaks ei ole alati üheselt selge, kas tegemist võib olla piiriülese menetlusega või mitte. Määrusest ei nähtu, et millised on tagajärjed, kui järelevalveasutus ületab määruse art 3 lg-tes 3 ja 6 toodud tähtaegu. Lisakoormust toovad ka määruses olevad nõuded seoses dokumentide tõlkimisega. Määruse art 6 kohaselt peab tõlkima kaebused keelde, mida kasutab juhtiv järelevalveasutus (art 6 lg 1 p a) ning juhtiva järelevalveasutuse esitatud dokumendid keelde, mida kasutatakse suhtluses kaebuse esitajaga (art 6 lg 1 p b). Samas tutvuvad praktikas kaebusega ka kõik kaasatud Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 järelevalveasutused, mistõttu tuleb kaebus koos lisadokumentidega tõlkida tahes-tahtmata ka inglise keelde. Seega on vajalik topelttõlgete tegemine, kusjuures dokumentide tõlkimise juures ei täpsustata seda, kas sobivad vaid ametlikud tõlked (meie mõistes tõlkebüroo omad) või võib võimalusel kasutada ka mitteametlikke tõlkeid (nt inglise keele puhul on võimalik tõlkida järelevalveasutusel endal sh kasutades tõlkeprogramme). Selline täpsustus on vajalik, kuivõrd tõlkebüroo kasutamine on samuti järelevalveasutusele lisaressurss (eelkõige rahaline) ning pikendab veelkord kaebuse menetlemise aega (tõlkebürool võtab dokumentide tõlkimine oluliselt kauem aega). Ülemäärane ja mittevajalik on edastada teavet väidetava rikkumise uurimise algatamise kohta (määruse art 8 lg 2 p a). Samuti on mittevajalik ja menetlust asjatult venitav kaebaja seisukoha edastamine esialgsete järelduste kohta või üldse kaebajalt sellise seisukoha küsimine (määruse art 8 lg 2 p i, art 15). Määruse artiklis 11 kirjeldatakse ka olukorda, kus kaebus osaliselt või täielikult tagasi lükatakse, mis eeldab samuti kaebuse esitaja ärakuulamist. Eeltoodu jällegi pikendab ebavajaliku kaebuse menetlemise aega olukorras, kus rikkumine on juba lõppenud või rikkumist ei olegi olnud. Kui kaebuse esitaja ei ole nõus kaebuse tagasilükkamisega, siis määrus ei sätesta juhtiva järelevalveasutuse edasisi samme. Seega on kaebuse esitajalt arvamuse küsimine arusaamatu ning ei too piiriüleste menetluste läbiviimisel olulist lisaväärtust. Kaebuse esitajal on võimalik järelevalveasutuse otsusega mittenõustumisel esitada oma vastuväited ja seisukohad vaide- ja kohtumenetluses. Arusaamatuks jääb põhiküsimuste kokkuvõtte (määruse art 2 lg 2, art 9) koostamise vajalikkus. Sisuliselt tuleb luua täiesti eraldiseisev dokument, mis ei ole ettekirjutus ega otsus, lihtsalt EAKN-i jaoks. Määruse art 20 lg 1 kohaselt annab juhtiv järelevalveasutus uurimise all olevatele isikutele juurdepääsu haldustoimikule pärast seda, kui juhtiv järelevalveasutus teavitab uurimisaluseid isikuid esialgsetest järeldustest. Samas HMS § 37 lg 1 kohaselt võib igaüks (sh menetlusosaline) tutvuda haldustoimikuga igas menetlusstaadiumis. Oluline on ka Eesti kontekstis märkida, et kui AKI otsustab rikkujat karistada ja järelevalvemenetlus läheb üle väärteomenetluseks, siis sellele kohaldub Eestis süüteomenetluse regulatsioon ja karistusseadustik, sest meil haldusmenetluses karistusi määrata ei saa. Sellest tulenevalt esinevad väärteomenetluses olulised erisused haldusmenetlusest (nt toimikuga tutvumise õigus ja aeg, erinevad tähtajad, menetluses osalevate isikute õigused ja kohustused jms). Määrus muudab piiriüleste menetluste läbiviimise järelevalveasutusele väga palju koormavamaks kui seda on piiriülesed menetlused praegu. See võib aga tähendada, et menetluse hindamisel (kas on piiriülene või mitte) võib järelevalveasutus jõuda kiiremini järeldusele, et piiriüleseid elemente on vähe või need üldse puuduvad. See aga ei täida eesmärki, mille jaoks piiriüleste menetluste kontseptsioon on loodud. Nii peab piiriüleste menetluste korral juhtiv järelevalveasutus määruse kohaselt konsulteerima kordades rohkem kaasatud järelevalveasutustega ning kaebuse esitajaga. Lisaks tuleb koostada mitmeid lisadokumente, mis nõuavad olulist lisaressurssi. On oluline märkida, et kuigi töömaht järjekordselt suureneb, ei ole nimetatud määruse alusel ette nähtud järelevalveasutustele lisanduvate tööülesannete täitmiseks lisaressursi andmist. Samas on määruses kirjas, et järelevalveasutused on kohustatud otsuse tegema mõistliku aja jooksul. Kaebuste menetlemise protsessi pikenemine ning otsuse tegemine mõistliku aja jooksul ei saa käia koos ilma täiendava ressursita. Kokkuvõtlikult tahame rõhutada, et kuigi määrus ise on vägagi oodatud, tekitab see hetkel 2 (3) asjatult piiriüleste menetluste pikenemist ja eeldab oluliselt rohkem lisaressurssi ning tööd. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor Andres Kudrjavtsev [email protected] 627 4109 3 (3)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel