dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus nõudekirjale

Andmekaitse Inspektsioon · 3. august 2023
Viit
2.1.-5/23/1899-2
Registreeritud
3. august 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kliimaministeerium
Saabumis/saatmisviis
post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2023
Vastutaja
Geili Keppi (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎kiri.pdf187 KB

Sisu (failidest)

From: Geili Keppi Sent: Thursday, August 3, 2023 3:12 PM To: 'Kristi Melk' <[email protected]> Subject: RE: Küsimus seoses AvTS-iga Tere, Kristi Väga tore, et küsimustega minu poole pöördusid! Üritan järgnevalt tekkinud küsimustele vastused anda ja neid selgitada. AvTS § 23 lg-d 1 ja 2 sätestavad juhud, millal teabevaldaja peab või võib keelduda teabenõude täitmisest. Andmekaitse Inspektsioon ei ole eraldi sisustanud AvTS-i § 23 lg 1 p 1, sest üldiselt ongi antud sätte mõte koosmõjus AvTS § 9 lg 2 p 1 see, et kõik millele pole kehtestatud juurdepääsupiirangut, on avalik. Avalikule teabele on isikutel ka juurdepääsuõigus. Avaliku teabe seaduse eesmärk on tagada igaühe juurdepääs teabele, mis on saadud või loodud avalikku ülesannet täites. Reeglina peab inimene avaliku teabe kätte saama ehk reeglina on tal avalikule teabele juurdepääsuõigus. Juurdepääsuõigus on kogu teabele, millele ei ole juurdepääsupiirangut seatud või kui seadus lubab saada ka piiranguga teavet (nt AvTS § 38 lg 3 – ametnikel oma ülesannete täitmisel). Välja andmata tuleb/võib jätta üksnes sellise teabe, millele on kehtestatud juurdepääsupiirang (sel juhul puudub juurdepääsuõigus). Juurdepääsupiirangu saab kehtestada üksnes nendel alustel, mis on loetletud AvTS §-s 35. Kui ühtegi seal nimetatud alust ei ole, ei saa ka juurdepääsu teabele piirata ning kui pole muud AvTS §-s 23 nimetatud põhjust teabenõude täitmisest keeldumiseks, tuleb see väljastada. Ainuüksi AvTS § 23 lg 1 p 1 alusel ei saa teabenõude täitmisest keelduda ja seda vabalt tõlgendada. Sellises olukorras tuleb viidata, kas konkreetsele seaduse sättele, mille alusel on dokumendile juurdepääsupiirang kehtestatud või põhjendada arusaadavalt, miks ei ole võimalik teabenõudjale soovitud teavet väljastada. Ei piisa ainult viitamisest AvTS § 23 lg 1 p-le 1, kuna sellisel juhul ei ole teabenõudjal võimalik aru saada, mis põhjusel tal ei ole õigust soovitud teavet saada. Väärteomenetluse seadustik reguleerib sarnaselt kriminaalmenetluse seadustikuga dokumentidele juurdepääsu menetluse kestel ja kuni otsuse jõustumiseni. Väärteomenetluse seadustik ega ka kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri juurdepääsu toimikule peale menetluse lõppu ja otsuse jõustumist. Peale otsuse jõustumist reguleerib toimikule juurdepääsu avaliku teabe seadus samadel alustel kui ükskõik mis muule avalikule teabele. Ehk siis kui eriseadusest ei ole teabele juurdepääsu erikorda, siis tuleb lähtuda avaliku teabe seadusest. Ehk kui teabe väljastamine käib AvTS-i alusel, ei saa teabenõude täitmisest keelduda põhjendusega, et teabenõudjal puudub juurdepääsuõigus – kogu toimik tuleb juurdepääsupiirangute osas läbi vaadata ja juurdepääsupiiranguteta teave väljastada. See, et inimesel selle väärteoga kokkupuude puudub, ei ole keeldumiseks sobiv põhjus – tegemist on avalikke ülesandeid täites saadud/loodud teabega, mida saab teabenõudega küsida ja mida peab andma juurdepääsupiiranguteta osas. Toimikut ei saa lihtsalt välja anda, juurdepääsupiiranguga osad tuleb kinni katta. Kui toimikus on ka teiste asutuste (teabevaldajate) dokumente, tuleb arvestada ka nende poolt kehtestatud piirangutega (AvTS § 38 lg 3). Keeldumiseks võiks põhjuse leida sellest, kui toimik on nii suure mahuga, et selle töötlemine nõuaks asutuse töö ümberkorraldamist. See ei ole siiski eriti tõenäoline. Loodan, et vastusest on Teile abi. Tervitades Geili Keppi jurist [email protected] + 372 6274141 ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti LinkedIn I Facebook I Youtube From: Kristi Melk <[email protected]> Sent: Tuesday, August 1, 2023 10:38 AM To: Geili Keppi <[email protected]> Subject: Küsimus seoses AvTS-iga Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere, Geili Kirjutan Kliimaministeeriumi siseauditi osakonnast ja kohtusime, kui käisite koos Helve Adamsoniga Keskkonnaministeeriumile AvTS-i alast teabepäeva/koolitust tegemas mai kuus. Seoses selle sama teemaga on tulnud küsimus Keskkonnaametilt, kes muuhulgas menetleb ka väärtegusid. Natuke tausta ka, nimelt KeA on pikemat aega kimpus kodanikest abielupaariga, kes ühel kaunil saarel ehitasid kohta, kuhu ei tohtinud ning pidid selle ehitise KeA ettekirjutuse alusel likvideerima. See tõi mitu aastat tagasi kaasa selle, et iga nädal saab KeA nendelt teabenõudeid erinevate (naaber, kaugemal asuvate) kinnistute osas, küsitakse välja nii haldusmenetluste kui ka väärteomenetluste toimikuid, küsitakse eesmärgiga kasutada varasemalt menetlustes võetud seisukohti (eriti just ehitiste puhul kaalutlusotsuseid) kohtuvaidlustes KeA-ga. Sellega seoses sooviksime AKI arvamust - jõustunud väärteootsuse (sh toimikute) puhul, kus menetlusse mitte puutuvad isikud küsivad neid teabenõude korras välja, kas tuleb neid kogu ulatuses neile edastada ja kas siin on võimalik öelda, et isikul puudub juurdepääsuõigus teabele? Oleme mõelnud ja lugenud palju AvTS-i ning AvTS § 9 lg 2 p 1 teabele juurdepääsu võimaldamisel on teabevaldaja kohustatud: tagama juurdepääsu neile dokumentidele, millele teabenõudja juurdepääsu taotleb ja millele teabenõudjal on juurdepääsuõigus- mis on see juurdepääsuõigus, kuidas seda sisustada? AvTS § 23 lg 1 p 1 teabevaldaja keeldub teabenõude täitmisest, kui: taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust. Kas AKI on varasemalt kuskil seda avanud? AvTS ei ole mõistena sisustanud seda juurdepääsuõigust, kas saab seda siis vabalt tõlgendada ja öelda, et kui isikul puudub igasugune kokkupuude näiteks toimikuga, puudub kokkupuude väärteoasja sisuga ja toimikus olevate materjalidega, siis tal puudub ka juurdepääsuõigus? Toimiku väljastamine tähendab, et me väljastame kogu materjali, mis on toimikus sh kirjavahetused erinevate asutustega (KOV, ministeeriumid jne…), mis meile on teatavaks saanud menetlustoimingu (tunnistaja või menetlusaluse isiku ülekuulamisega) käigus. Muidugi arvestavad nad isikuandmetega ja need kaetakse. Tänan ette ja parimate soovidega Kristi Melk Siseaudiitor Kliimaministeerium
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel