From: Geili Keppi
Sent: Thursday, August 3, 2023 3:12 PM
To: 'Kristi Melk' <
[email protected]>
Subject: RE: Küsimus seoses AvTS-iga
Tere, Kristi
Väga tore, et küsimustega minu poole pöördusid! Üritan järgnevalt tekkinud küsimustele
vastused anda ja neid selgitada.
AvTS § 23 lg-d 1 ja 2 sätestavad juhud, millal teabevaldaja peab või võib keelduda teabenõude
täitmisest. Andmekaitse Inspektsioon ei ole eraldi sisustanud AvTS-i § 23 lg 1 p 1, sest üldiselt
ongi antud sätte mõte koosmõjus AvTS § 9 lg 2 p 1 see, et kõik millele pole kehtestatud
juurdepääsupiirangut, on avalik. Avalikule teabele on isikutel ka juurdepääsuõigus.
Avaliku teabe seaduse eesmärk on tagada igaühe juurdepääs teabele, mis on saadud või loodud
avalikku ülesannet täites. Reeglina peab inimene avaliku teabe kätte saama ehk reeglina on tal
avalikule teabele juurdepääsuõigus. Juurdepääsuõigus on kogu teabele, millele ei ole
juurdepääsupiirangut seatud või kui seadus lubab saada ka piiranguga teavet (nt AvTS § 38 lg
3 – ametnikel oma ülesannete täitmisel).
Välja andmata tuleb/võib jätta üksnes sellise teabe, millele on kehtestatud juurdepääsupiirang
(sel juhul puudub juurdepääsuõigus). Juurdepääsupiirangu saab kehtestada üksnes nendel
alustel, mis on loetletud AvTS §-s 35. Kui ühtegi seal nimetatud alust ei ole, ei saa ka
juurdepääsu teabele piirata ning kui pole muud AvTS §-s 23 nimetatud põhjust teabenõude
täitmisest keeldumiseks, tuleb see väljastada.
Ainuüksi AvTS § 23 lg 1 p 1 alusel ei saa teabenõude täitmisest keelduda ja seda vabalt
tõlgendada. Sellises olukorras tuleb viidata, kas konkreetsele seaduse sättele, mille alusel on
dokumendile juurdepääsupiirang kehtestatud või põhjendada arusaadavalt, miks ei ole võimalik
teabenõudjale soovitud teavet väljastada. Ei piisa ainult viitamisest AvTS § 23 lg 1 p-le 1, kuna
sellisel juhul ei ole teabenõudjal võimalik aru saada, mis põhjusel tal ei ole õigust soovitud
teavet saada.
Väärteomenetluse seadustik reguleerib sarnaselt kriminaalmenetluse seadustikuga
dokumentidele juurdepääsu menetluse kestel ja kuni otsuse jõustumiseni. Väärteomenetluse
seadustik ega ka kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri juurdepääsu toimikule peale
menetluse lõppu ja otsuse jõustumist. Peale otsuse jõustumist reguleerib toimikule juurdepääsu
avaliku teabe seadus samadel alustel kui ükskõik mis muule avalikule teabele. Ehk siis kui
eriseadusest ei ole teabele juurdepääsu erikorda, siis tuleb lähtuda avaliku teabe seadusest.
Ehk kui teabe väljastamine käib AvTS-i alusel, ei saa teabenõude täitmisest keelduda
põhjendusega, et teabenõudjal puudub juurdepääsuõigus – kogu toimik tuleb
juurdepääsupiirangute osas läbi vaadata ja juurdepääsupiiranguteta teave väljastada. See, et
inimesel selle väärteoga kokkupuude puudub, ei ole keeldumiseks sobiv põhjus – tegemist on
avalikke ülesandeid täites saadud/loodud teabega, mida saab teabenõudega küsida ja mida peab
andma juurdepääsupiiranguteta osas. Toimikut ei saa lihtsalt välja anda, juurdepääsupiiranguga
osad tuleb kinni katta. Kui toimikus on ka teiste asutuste (teabevaldajate) dokumente, tuleb
arvestada ka nende poolt kehtestatud piirangutega (AvTS § 38 lg 3). Keeldumiseks võiks
põhjuse leida sellest, kui toimik on nii suure mahuga, et selle töötlemine nõuaks asutuse töö
ümberkorraldamist. See ei ole siiski eriti tõenäoline.
Loodan, et vastusest on Teile abi.
Tervitades
Geili Keppi
jurist
[email protected]
+ 372 6274141
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti
LinkedIn I Facebook I Youtube
From: Kristi Melk <
[email protected]>
Sent: Tuesday, August 1, 2023 10:38 AM
To: Geili Keppi <
[email protected]>
Subject: Küsimus seoses AvTS-iga
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere, Geili
Kirjutan Kliimaministeeriumi siseauditi osakonnast ja kohtusime, kui käisite koos Helve Adamsoniga
Keskkonnaministeeriumile AvTS-i alast teabepäeva/koolitust tegemas mai kuus. Seoses selle sama
teemaga on tulnud küsimus Keskkonnaametilt, kes muuhulgas menetleb ka väärtegusid.
Natuke tausta ka, nimelt KeA on pikemat aega kimpus kodanikest abielupaariga, kes ühel kaunil
saarel ehitasid kohta, kuhu ei tohtinud ning pidid selle ehitise KeA ettekirjutuse alusel likvideerima.
See tõi mitu aastat tagasi kaasa selle, et iga nädal saab KeA nendelt teabenõudeid erinevate (naaber,
kaugemal asuvate) kinnistute osas, küsitakse välja nii haldusmenetluste kui ka väärteomenetluste
toimikuid, küsitakse eesmärgiga kasutada varasemalt menetlustes võetud seisukohti (eriti just
ehitiste puhul kaalutlusotsuseid) kohtuvaidlustes KeA-ga.
Sellega seoses sooviksime AKI arvamust - jõustunud väärteootsuse (sh toimikute) puhul, kus
menetlusse mitte puutuvad isikud küsivad neid teabenõude korras välja, kas tuleb neid kogu ulatuses
neile edastada ja kas siin on võimalik öelda, et isikul puudub juurdepääsuõigus teabele?
Oleme mõelnud ja lugenud palju AvTS-i ning AvTS § 9 lg 2 p 1 teabele juurdepääsu võimaldamisel on
teabevaldaja kohustatud: tagama juurdepääsu neile dokumentidele, millele teabenõudja
juurdepääsu taotleb ja millele teabenõudjal on juurdepääsuõigus- mis on see juurdepääsuõigus,
kuidas seda sisustada? AvTS § 23 lg 1 p 1 teabevaldaja keeldub teabenõude täitmisest, kui: taotletava
teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele
juurdepääsuõigust. Kas AKI on varasemalt kuskil seda avanud?
AvTS ei ole mõistena sisustanud seda juurdepääsuõigust, kas saab seda siis vabalt tõlgendada ja
öelda, et kui isikul puudub igasugune kokkupuude näiteks toimikuga, puudub kokkupuude
väärteoasja sisuga ja toimikus olevate materjalidega, siis tal puudub ka juurdepääsuõigus?
Toimiku väljastamine tähendab, et me väljastame kogu materjali, mis on toimikus sh kirjavahetused
erinevate asutustega (KOV, ministeeriumid jne…), mis meile on teatavaks saanud menetlustoimingu
(tunnistaja või menetlusaluse isiku ülekuulamisega) käigus. Muidugi arvestavad nad isikuandmetega
ja need kaetakse.
Tänan ette ja parimate soovidega
Kristi Melk
Siseaudiitor
Kliimaministeerium