ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Teabevaldaja: Andmekaitse Inspektsioon
Märge tehtud:
Juurdepääsupiirang kehtib kuni:
Alus:
Lp Kristjan Koll Teie 03.08.2023 nr
Eesti Suusaliit MTÜ
[email protected] Meie 31.08.2023 nr 2.1.-5/23/1911-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate:
Palun Eesti Suusaliidu (Suusaliit) nimel Andmekaitse Inspektsiooni hinnangut järgnevatele
küsimustele. Suusaliit on olnud pikaajalises kirjavahetuses alaealise sportlase lapsevanemaga
(lapsevanem A). Teine lapsevanem (lapsevanem B) on esitanud Suusaliidule nõude kogu
Suusaliidu ja lapsevanema A vahelise kirjavahetuse esitamiseks ulatuses, mis puudutab alaealist
sportlast. Sealjuures on lapsevanema A kirjavahetuse üks osapool olnud mõningatel juhtudel
Suusaliidu juhatuse liige (vabatahtlik ühiskondlik töö) ja/või Suusaliidu põhikirja alusel
eksisteeriva alamkomitee liige (vabatahtlik nõuandev organ, mis ei oma esindusõigust) ehk mitte
alati ei ole olnud kirjavahetuses Suusaliitu esindanud isik, kes on või on olnud Suusaliidu
palgaline töötaja.
Küsimused
1. Kas Suusaliit on kohalduvatest õigusaktidest tulenevalt kohustatud lapsevanem B nõude
täitma, kui kirjavahetuse edastamiseks puudub lapsevanem A nõusolek? Sh kas Suusaliit on
kohustatud või õigustatud esitama kirjavahetuse täies mahus või osaliselt kinni kaetuna?
2. Kas Suusaliidul on õigus lapsevanem B nõude täitmisest keelduda, kui lapsevanemaga A
peetud kirjavahetuse hulk on niivõrd suur, et kirjavahetuse esitamine (sh otsimine ning vajaduse
korral sõltuvalt eelneva küsimuse vastusest andmete katmine) osutub Suusaliidu hinnangul
ülemäära ressursimahukaks ja/või kirjavahetuses lapsevanema A ja alaealise sportlase
isikuandmete eristamine kirjavahetuses osutub keerukaks või võimatuks?
3. Juhul kui Suusaliit on kohustatud kirjavahetust edastama, siis mida täpsemalt peab ja võib
lugeda alaealist sportlast puudutavateks isikuandmeteks? Ning sõltuvalt sellest, kas Suusaliit
võib keelduda kirjavahetuse väljastamisel sellest osast, kus kirjavahetuses ei ole käsitletud
alaealist sportlast? Näitena, kui kirjavahetuses ei ole kordagi mainitud alaealist sportlast või
temaga seonduvaid asjaolusid.
Teadmata täpsemaid asjaolusid, sh milliseid ja kelle andmeid täpsemalt dokumendid sisaldavad,
siis saame jagada üldiseid selgitusi ning loodan, et saate ka vastused oma küsimustele.
Andmesubjektil on IKÜM artiklist 15 tulenev õigus tutvuda tema kohta kogutud isikuandmetega
ja saada selgitusi töötlemise asjaolude kohta (kui need andmed on olemas). See säte annab
kaebajale õiguse nõuda koopiat enda kohta käivatest andmetest, aga ei tähenda automaatset
õigust saada koopiat konkreetsest dokumendist (või dokumentidest). IKÜM artikkel 15 lõige 4
alusel keeldutakse koopia saamise õigusest selles osas, mis kahjustab teiste isikute õigusi ja
vabadusi. Seega on see andmetöötleja enda valik, kas esitada isikule täismahus isikuandmeid
sisaldav dokument või teha dokumendist ainult taotleja lapse isikuandmete kohta väljavõte ja
esitada sellest isikule koopia.
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
IKÜM artikkel 15 lõige 4 alusel tuleb keelduda koopia andmisest selles osas, mis kahjustab teiste
isikute õigusi ja vabadusi. Nagu öeldud, on IKÜM art 15 alusel õigus saada koopia
andmesubjekti kohta käivatest isikuandmetest, st mitte teiste inimeste andmeid. Kuid isegi kui
IKÜM art 15 alusel nõutav koopia ei sisalda otseselt teise inimese andmeid, võib andmete
kontekst kogumis olla selline, et selle väljastamine kahjustaks teise inimese õigusi või vabadusi.
Eriti tuleb seda silmas pidada, kui kahjustatakse lapse huve. Samas peab sellist keeldumist
põhjendama ning ei saa teha vaid üldsõnalist viidet teiste inimeste õiguste kahjustamisele.
Isiku õigusi enda kohta andmete saamisel saab piirata vaid juhul kui selline alus tuleneb mõnest
eriseadusest. IKÜM artikkel 23 lubab siseriikliku õigusega piirata andmesubjekti õigusi sättes
loetletud eesmärkidel, aga selline piirang peab olema selgelt siseriiklikus õiguses sätestatud.
Oluline on, et igasuguste kirjade edastamisel ei tohi rikkuda muuhulgas sõnumisaladust. Näiteks
isiklike kirjade puhul, kus siis isikliku kirjavahetuse hulka tuleb arvata ka töötajate vaheline
kirjavahetus, mis ei seondu tööülesannete täitmisega. Selleks, et vältida või vähendada
tõenäosust, et erakirju loetakse, tulebki kehtestada korrektsed reeglid e-postkasti kasutamiseks.
Kokkuvõtvalt saamegi selgitada, et lapsevanemal ei ole õigust saada teiste inimeste nimesid ega
muid andmeid. Tal on õigus saada üksnes tema lapse enda (lapse) kohta käivad andmed kui need
on olemas. Muuhulgas peab vanem, kellele andmeid edastatakse, tõendama, et ta on õigustatud
lapse andmeid saama ehk et tal on lapse suhtes hooldusõigus.
Niisiis on see andmetöötleja enda valik, kas esitada isikule koopia algsest dokumendist/failist
jms (kattes teisi isikuid kahjustava osa kinni) või teha dokumendist ainult kaebaja isikuandmete
kohta väljavõte ja esitada sellest isikule koopia või siis põhjendada, miks neid andmeid ei
edastata. Selgitame, et töötlejal on kohustus isiku IKÜM artikkel 15 nõudele ühe kuu jooksul
vastata.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
juristi assistent
peadirektori volitusel
2 (2)