Saatja: Meelika Liiv <
[email protected]>
Saadetud: 28.08.2023 10:09
Adressaat: info.aki <
[email protected]>
Teema: RE: Vastus nõudekirjale
Manused: Küsimus AKI-le 2.docx
Tere
Palume AKI seisukohta ka järgmiste küsimuste osas (fail manuses).
Lugupidamisega
Meelika Liiv-Tamsar
V hankeüksuse juht
Telefon: +372 663 8220
www.rtk.ee
[email protected]
From:
[email protected] <
[email protected]>
Sent: Thursday, July 27, 2023 1:57 PM
To: Meelika Liiv <
[email protected]>
Subject: Vastus nõudekirjale
Tere!
Teile on saadetud Andmekaitse Inspektsiooni dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument.
Pealkiri: Vastus nõudekirjale
Registreerimise kuupäev: 27.07.2023
Registreerimise number: 2.1.-5/23/778-4
Tundliku sisuga elektroonilised pöördumised on võimalik inspektsioonile edastada krüpteeritult kasutades
ID- kaarti ja ID-tarkvara. Kuidas dokumente krüpteerida, vaata siit.
Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39, 10134 Tallinn
Telefon: 627 4135
E-mail:
[email protected]
www.aki.ee
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Leia meid Facebookist
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja
adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist.
This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended
recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message.
Tere P alume selgitada teie poolt 27.07.2023 antud vastust seoses sellega, et eriliigiliste isikuandmete puhul ei saa isiku nõusolekut pidada vabatahtlikult antuks suhtes tööandjaga või avaliku sektori asutusega. Eluliselt on võimalik olukord, et füüsiline isik soovib oma nõusolekut anda, sest soovib hankelepingu esemeks olevaid tööülesandeid täita kas olemasoleva tööandja juures või asudes töösuhtesse uue tööandjaga , kuid sisuliselt on seadusandja keelanud terviseandmete töötlemisega seotud nõusolekut aktsepteerida . Saab järeldada, et i segi kui hankija loobub riigihanke menetluse käigus terviseandmete küsimisest ja kontrollimisest n ing kehtestab ettevõtjale kohustuse leida ja kaasata viidatud isikuid alles hankelepingu täitmise etapis , siis ei ole isikul võimalik anda oma tööandjale õiguspäraselt nõusolekut oma terviseandmete töötlemiseks . N ing hankijal ei ole seega võimalik õiguspäraselt kontrollida viidatud isikute kaasamist hankelepingu täitmisel. Mistõttu oleks tegemist nõudega, mida ei ole võimalik õiguspäraselt täita ega kontrollida. Kas minu järeldus on õige? K u i isiku nõusolekut terviseandmete avaldamise osas tööandjale ja avaliku sektori asutusele ei saa lugeda õiguspäraselt antuks, siis puudub hankijal seega tervikuna võimalus soodustada või nõuda puudega või vähenenud töövõimega või hoolduskoormusega isikute rakendamist hankelepingu täitmisel , mistõttu ei ole võimalik selliste isikute tööhõive suurendamine riigihangete kaudu. Kirjandusest leiab viiteid riikide praktika kohta, kus pakkujatel oli võimalik saada riigihankes lisapunkte võttes tööle puudega inimesi. Mis tekitab küsimuse, et olukorras kus IKÜM on kohalduv ka teistes EL liikmesriikides, siis millisele alusele tuginedes on terviseandmete töötlemine toimunud. Seoses nõusolekute vabatahtlikkuse küsimusega palume seisukohta ka järgmisele küsimusele IKÜM art 6 osas , et tagada, et hankija lähtuks andmete küsimisel õigest õiguslikust alusest. Riigihangete läbiviimisel on levinud kasutada tingimust, mille kohaselt teenust osutava ettevõtja meeskonda peab kuuluma mingitele kohustuslikele tingimustele vastav spetsialist (nõuded töökogemusele, haridusele, kutsekvalifikatsioonile, keeleoskusele vms) . Ettevõtja peab esita ma pakkumuse koosseisus spetsialisti CV. Hankija kontrollib CV-s esitatud andmete õigsust. Näide: Riigihanke eesmärgiks on sotsiaalse iseloomuga teenuse osutamise füüsilistele isikutele. „ Juhtumikorraldajal peab olema sotsiaaltööalane kõrgharidus või sotsiaaltöötaja kehtiv kutse või ohvriabi osutamiseks sobiv erialane ettevalmistus ja kõrgharidus. Hankija loeb sobivaks erialaseks ettevalmistuseks nt varasema töökogemuse nõustamise või sotsiaaltöö alal või inimkaubanduse valdkonnas. Lisaks peab juhtumikorraldaja olema läbinud ühe aasta jooksul tööle asumisest ohvriabi põhikoolituse ja naistevastast vägivalda käsitleva täienduskoolituse või olema läbinud naistevastast vägivalda käsitleva õppeaine kõrgkoolis. Juhtumikorraldaja, kes osutas teenust 31. märtsi 2023. a seisuga, ei pea nimetatud koolitusi või õppeainet olema läbinud. Pakkuja esitab iga juhtumikorraldaja kohta haridust tõendava dokumendi koopia või kutsetunnistuse koopia ja allkirjastatud CV vormil II, mis sisaldab piisavat informatsiooni, mille alusel saab hankija kontrollida nõuetele vastavust. “ Riigihangete seadus ei reguleeri isikuandmete töötlemist. Hankijal on lai kaalutlusruum otsustamaks millistele tingimustele vastav teenus talle sobib ja millistele tingimustele vastav ettevõtja on suuteline lepingut täitma. Kui isiku nõusolekul andmete töötlemise alus ( IKÜM art 6 lg 1a)) kõrvale jätta, kuna seda ei saa pidada vabatahtlikult antuks, siis millisele alusele tuginemine oleks AKI hinnangul antud näite puhul õiguspärane? Arvestades, et mitte kõik hankelepingud ei ole suunatud otseselt avalikkusele teenuse osutamiseks ega ole seotud ka avaliku võimu teostamisega , vaid hankelepinguid sõlmitakse väga erinevatel eesmärkidel, sh hankija enda ülesannete täitmiseks (nt tõlketeenuse tellimine, koristusteenuse tellimine, mootorikütuse ostmine, töötajate koolitamine, hoone renoveerimine vms) , siis millisele õiguslikule alusele saab hankija sellises olukorras tugineda, kui ta soovib küsida eelnevas näites toodud andmeid. Kas sobiv õiguslik alus oleks IKÜM art g lg 1 b)? IKÜM art 6 lg 1 b) kohaselt võib isikuandmeid töödelda, kui see on vajalik andmesubjekti osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks vastavalt andmesubjekti taotlusele . Kas sätet tuleb mõista selliselt, et andmesubjekti taotlus peab esinema ainult teise või mõlema alternatiivi puhul? Riigihangetes on pakkumuse tegijaks ettevõtja, mitte tema meeskonnaliige. Palume seisukohta, m illine oleks selliste hankelepingute puhul sobiv õiguslik alus? Lugupidamisega Meelika Liiv- Tamsar Riigi Tugiteenuste Keskus