ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Kadri Napritson-Acuna Teie 22.08.2023
juhatuse liige
Erakond Eesti 200 Meie 25.08.2023 nr 2.2.-2/23/1099-7
Vastus pöördumisele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles palute täiendavat selgitust inspektsiooni
01.06.2023. a saadetud vastusele nr 2.2-2/23/1099-2.
Toon esmalt esile, et annan järgnevalt vaid üldised selgitused ja vastused Teie esitatud
küsimustele, kuivõrd inspektsioon ei anna õiguslikke hinnanguid väljaspool konkreetseid
menetlusi, lisaks sellele on märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise ning kollektiivse
pöördumise esitamise seaduse §-de 2 ja 3 kohaselt selgitustaotlus mõeldud andma üldisi selgitusi
asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide kohta. Inspektsioonile ei ole teada kõik erakonna
poolt tehtavad isikuandmete töötlemise toimingud, samuti on isikuandmete töötlemisel erinevaid
nüansse, mida arvestada, mistõttu võivad konkreetsed vastused sõltuda detailidest, mis aga pole
meile teada. Spetsiifiliste faktiliste asjaolude hindamiseks, läbimõeldud ja nõuetele vastava korra
olemasoluks ning rikkumiste ennetamiseks on erakonnal mõistlik küsida õigusabi mõnelt õigus-
või advokaadibüroolt, kes terviklikult kõiki asjaolusid arvesse võttes elus ettetulevaid olukordi
lahkaks ja erakonnale lahendusi pakuks.
Üldised põhimõtted ja nõuded
Isikuandmete töötlemist reguleerib eelkõige Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL)
2016/679 ehk isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM), seda täiendab isikuandmete kaitse seadus.
IKÜM art 5 näeb ette, et isikuandmete töötlemisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:
1) seaduslikkus – igasuguseks isikuandmete töötlemiseks peab olema alus;
2) eesmärgipärasus – vajalik on määratleda eesmärk, milleks andmeid on vaja, samade andmete
muul eesmärgil töötlemiseks peab olema teine alus;
3) minimaalsus – tuleneb eesmärgist: koguda ei tohiks rohkem andmeid, kui eesmärgi
saavutamiseks vaja on;
4) õigsus ehk andmekvaliteet – tuleneb samuti eesmärgist: andmed olgu eesmärgi
saavutamiseks asja- ja ajakohased;
5) säilitamistähtaeg – eesmärgist tuleneb ka säilitamistähtaeg;
6) turvalisus – andmeid tuleb hoida ja töödelda turvaliselt,
7) vastutus ja läbipaistvus – andmetöötleja vastutab nende põhimõtete järgimise eest ning
isikuandmete töötlemine peab olema andmesubjekti jaoks läbipaistev (töötleja peab andma
teavet, võimaldama andmetega tutvuda ja nõudeid esitada).
Isikuandmete töötlemise õiguslik alus saab IKÜM art 6 lg 1 järgi tuleneda järgnevast valikust:
1) inimese nõusolek;
2) inimesega lepingu sõlmimine või sõlmitud lepingu täitmine;
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
3) andmetöötleja seadusjärgse kohustuse täitmine;
4) inimese eluliste huvide kaitse, et teda hädas aidata (erandlik olukord ja tuleb kõne alla vaid
siis, kui ühelgi teisel õiguslikul alusel pole töötlemine ilmselgelt võimalik);
5) avaliku võimu teostamine või avaliku ülesande täitmine;
6) andmetöötleja õigustatud huvi, mis kaalub üles inimese õiguse eraelule ja isikuandmete
kaitsele.
Andmekaitsetingimused
IKÜMi põhjenduspunkti 39 järgi peaks füüsilisi isikuid puudutavate isikuandmete kogumine,
kasutamine, lugemine või muu töötlemine ja nende andmete töötlemise olema nende jaoks
läbipaistev. Läbipaistvuse nõuet aitab tagada andmekaitsetingimuste olemasolu.
Vastutav töötleja peab vastavalt IKÜM artiklitele 13 ja 14 avaldama inimesele tema andmete
töötlemise kohta järgmise teabe (andmekaitsetingimustena):
- vastutava töötleja nimi ja kontaktandmed;
- andmekaitsespetsialisti kontaktandmed (kui on määratud);
- kui isikuandmed ei ole saadud inimeselt endalt – andmete liigid ning nende päritoluallikad;
- isikuandmete töötlemise eesmärk ning õiguslik alus (nt leping, nõusolek), loetledes kõik
eesmärgid, miks ja milliseid isikuandmeid erakonna poolt töödeldakse ja mis on iga
töötlemistoimingu õiguslik alus, sh
o kui isikuandmeid töödeldakse vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi
alusel, siis teave selle kohta (õigustatud huvi eeldab põhjendamist);
o kui andmed küsitakse inimeselt endalt – teave selle kohta, mis andmete esitamine
tuleneb õigusaktist või lepingust, samuti esitamata jätmise võimalikud tagajärjed
(inimene peab saama aru, mis on kohustuslik, mis soovitatav ja mis selgelt
vabatahtlik, ilma kahjulike tagajärgedeta);
o kui andmed saadakse nõusoleku alusel, siis teave õiguse kohta nõusolek igal ajal
tagasi võtta;
- isikuandmete säilitamistähtaeg või kui see ei ole võimalik, siis vähemalt tähtaja määramise
põhimõtted;
- teave inimese õiguste kohta oma andmete osas:
o õigus tutvuda oma andmetega,
o asjakohasel juhul õigus nõuda andmete parandamist, kustutamist, töötlemise
piiramist, andmete ülekandmist, samuti õigus esitada vastuväiteid,
o õigus kaevata andmekaitseasutusele;
- kui andmeid edastatakse teistele isikutele – isikuandmete vastuvõtjad kas nimeliselt või
vähemalt nende liigid;
- kui andmed kavatsetakse edastada kolmandasse riiki, siis täpsem asjakohane teave selle
kohta;
- kui tehakse automatiseeritud otsuseid – sellekohane teave, sh teave otsuste tegemise loogika
ja otsuste mõju/tagajärgede kohta.
Läbipaistvuse põhimõte eeldab, et eelnevalt loetletud isikuandmete töötlemisega seotud teave ja
sõnumid on lihtsalt kättesaadavad, arusaadavad ning selgelt ja lihtsalt sõnastatud. Sellest
tulenevalt saate hinnata, kas erakonna isikuandmete säilitamise ja töötlemise kord on kõikidele
liikmetele lihtsasti kättesaadav ja kas kõik seal kirjeldatu on selgelt ning lihtsalt mõistetav
(andmekaitsetingimused ei peaks olema keeruliselt mõistetav juriidiline tekst). Seda, kas
erakonna kord sisaldab kõiki vajalikke punkte, saate kontrollida inspektsiooni
kontrollküsimustiku abil, mis on leitav isikuandmete töötleja üldjuhendi lisast 3 (lk 48–49).
Rikkumine ja vastutus
IKÜM art 4 punkti 12 kohaselt on „isikuandmetega seotud rikkumine” turvanõuete rikkumine,
mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või
ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile
juurdepääsu. Seega saab sellist isikuandmete töötlemistoimingut, millega näiteks võimaldatakse
2 (4)
isikuandmetele lubamatu juurdepääs või mille kaudu saavad isikuandmed lubamatult avalikuks,
rikkumiseks.
Euroopa andmekaitse töörühm1 on selgitanud, et rikkumisega on tegemist siis, kui selle
tulemusel ei suuda vastutav töötleja tagada vastavust isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 5
esitatud isikuandmete töötlemise põhimõtetega. Seega kui töötlemistoiming mõjutab negatiivselt
artiklis 5 esitatud põhimõtete – st eesmärgipärasuse, seaduslikkuse, läbipaistvuse, minimaalsuse,
õigsuse jt – täitmist, on tegemist rikkumisega. Sellest tulenevalt tulebki jälgida, et iga
isikuandmete töötlemistoiming oleks eesmärgipärane, sel oleks õiguslik alus, seda tehtaks
läbipaisvatel alustel, sellega kogutaks võimalikult vähe andmeid, järgitaks säilitamise piirangu
olemasolu nõuet ja õigsuse, usaldusväärsuse, konfidentsiaalsuse ja vastutuse põhimõtteid.
Kui erakonna osakonnajuhtide puhul on täidetud eelnevad tingimused – neil on isikuandmete
töötlemiseks õiguslik alus, töötlemistoiming vastab eesmärgile, määratud on säilitamispiirangud,
lähtutakse minimaalsuse, usaldusväärsuse jt põhimõtetest, siis ei saa üldjuhul isikuandmete
töötlemist pidada rikkumiseks. Kui osakonnajuht edastab isikuandmed erakonnasiseselt mõnele
muule isikule, siis tuleb taaskord hinnata kõike eelnevalt nimetatut – kas selleks oli õiguslik alus,
kas toiming vastas erakonna isikuandmete töötlemise eesmärkidele, kas tagatud on
minimaalsuse, konfidentsiaalsuse põhimõtted jm. Kui isikuandmeid (nt erakonnaliikmete
nimekirja) kasutatakse mõnel muul eesmärgil, mille jaoks neid algselt koguti ja mis ei ole
eelnevalt erakonna poolt paika pandud, siis on tegemist isikuandmetega seotud rikkumisega,
kuivõrd tagatud ei ole eesmärgipärasuse ega läbipaistvuse põhimõtete järgimine. Veel näiteid
rikkumistest leiab siit https://www.aki.ee/et/rikkumisteated.
Isikuandmete töötlemise ja sellega kaasnevate nõuete täitmise eest vastutab isikuandmete
vastutav töötleja. IKÜM art 4 punkti 7 järgi on „vastutav töötleja” füüsiline või juriidiline isik,
avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kes üksi või koos teistega määrab kindlaks
isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid. Kui erakond on määratlenud isikuandmete
töötlemise põhjused ja selleks vajalikud viisid/vahendid (st miks ja kuidas), siis ongi vastutavaks
töötlejaks erakond kui juriidiline isik. Võib eeldada, et kui erakonnas toimub isikuandmete
töötlemine organisatsiooni tegevuse raames, siis toimub see ka organisatsiooni kontrolli all. Nii
on Euroopa Andmekaitsenõukogu leidnud2, et töötajaid, kellel on organisatsioonis juurdepääs
isikuandmetele, ei peeta üldiselt vastutavateks töötlejateks, vaid pigem on nad vastutava töötleja
volituse alusel tegutsevad isikud. Ehk et kui erakonna sees töötleb keegi erakonna nimel ja
eesmärkidel isikuandmeid, siis ei ole see inimene eraldiseisev vastutav töötleja, vaid ta tegutseb
erakonna kui juriidilise isiku nimel, kus lõpuks vastutab rikkumise korral vastutava töötlejana
erakond kui juriidiline isik.
Nii nagu viidatud suunistes on kirjeldatud, võib juhtuda, et keegi ületab ebaseaduslikult
organisatsioonis talle antud volitusi, kasutades isikuandmeid enda seatud eesmärkidel. See on ka
põhjus, miks on vajalik taoliste olukordade ennetamiseks hinnata ja täpsustada, kas ja kellel
üleüldse isikuandmetele ligipääsu õigus olemas peab olema, samuti sisemised korrad ja
meetmed, mida taolistel puhkudel nii ennetavalt kui ka tagantjärele rakendada, et rikkumised
võimalikuks ei saaks saada. IKÜM art 24 lg näeb ette, et arvestades isikuandmete töötlemise
laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke, samuti füüsiliste isikute õigusi ja vabadusi ähvardavaid
erineva tõenäosuse ja suurusega ohte, peab vastutav töötleja rakendama asjakohaseid tehnilisi ja
korralduslikke meetmeid, et tagada ja suuta tõendada isikuandmete töötlemise kooskõla
IKÜMiga.
1
Artikli 29 alusel asutatud andmetekaitse töörühma suunised, mis käsitlevad isikuandmetega seotud rikkumisest
teatamist määruse 2016/679 alusel, leitav
https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/EU_suunised/rikkumisteated_wp250_et.pdf, lk 7.
2
Euroopa Andmekaitsenõukogu suunised 07/2020 vastutava töötleja ja volitatud töötleja mõistete kohta
isikuandmete kaitse üldmääruses, leitav
https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/EU_suunised/eppb_guidelines_202007_controllerprocessor_final
_et.pdf, lk 10.
3 (4)
Rikkumisest teatamine
Rikkumisest teada saamise järel peab vastutav töötleja esmalt hindama üksikisikutele avalduda
võivat ohtu, et teha kindlaks, kas rikkumisega tegelemiseks on vaja võtta meetmeid ja kas on
tekkinud teavitamise kohustus.
Teavitamise kohustus esineb kahel juhul, kusjuures kohustus lasub vastutataval töötlejal
(erakonnal), mitte rikkumise tagajärgedest puudutatud inimesel.
1) Kui vastutav töötleja leiab, et rikkumine kujutab tõenäoliselt ohtu füüsiliste isikute õigustele
ja vabadustele, peab vastutav töötleja IKÜM art 33 lg 1 kohaselt teatama isikuandmetega
seotud rikkumisest pädevale järelevalveasutusele põhjendamatu viivituseta ja võimaluse
korral 72 tunni jooksul pärast rikkumisest teada saamist.
2) Kui aga isikuandmetega seotud rikkumine kujutab endast tõenäoliselt suurt ohtu füüsiliste
isikute õigustele ja vabadustele, peab vastutav töötleja IKÜM art 34 lg 1 järgi teatama
põhjendamatu viivituseta isikuandmetega seotud rikkumisest ka andmesubjekte.
Suuniste kohaselt3 on selline oht olemas, kui rikkumisest võib tuleneda füüsiline, materiaalne või
mittemateriaalne kahju üksikisikutele, kelle andmeid on rikutud. Selline kahju on näiteks
diskrimineerimine, identiteedivargus või -pettus, rahaline kahju, maine kahjustamine. Kui
rikkumisega on seotud isikuandmed, mis paljastavad rassilist ja etnilist päritolu, poliitilisi
vaateid, religioosseid või filosoofilisi veendumusi ning ametiühingusse kuulumist, samuti
geneetilisi andmeid, andmeid tervise, seksuaalelu ning süüteoasjades süüdimõistvate
kohtuotsuste ja süütegude ning nendega seotud turvameetmete kohta, tuleks sellise kahju
esinemist pidada tõenäoliseks.
IKÜMi põhjenduspunkti 86 järgi on andmesubjekti (rikkumisest puudutatud isiku) teavitamine
vajalik eelkõige selleks, et andmesubjekt saaks rakendada vajalikke ettevaatusabinõusid (näiteks
vahetada e-keskkonnas oma parool ära, telefoninumbri avalikuks tuleku järel olla teadlik
soovimatute kõnede saabumisest jne).
IKÜM art 34 lg 2 koosmõjus art 33 lg 3 punktidega b, c ja d tuleks rikkumisest puudutatud
isikule teatada:
1) rikkumise laadi kirjeldus;
2) andmekaitsespetsialisti (kui on määratud) või mõne teise kontaktisiku nimi ja
kontaktandmed;
3) rikkumise võimalike tagajärgede kirjeldus ning
4) rikkumise lahendamiseks vastutava töötleja poolt võetud või võtmiseks kavandatud
meetmete kirjeldus, sealhulgas vajaduse korral soovitused rikkumise võimaliku kahjuliku
mõju leevendamiseks.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Agnes Järvela
jurist
peadirektori volitusel
3
Eelnevalt viidatud rikkumisest teatamise suunised, lk 23.
4 (4)