dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Arvamuse avaldamine eelnõule

Andmekaitse Inspektsioon · 23. august 2023
Viit
1.2.-4/23/1885-2
Registreeritud
23. august 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Asjaajamine
Sari
1.2.-4 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta (01.03.2024 tõstetud sarja 2.3-4)
Toimik
1.2.-4/2023
Vastutaja
Kirsika Berit Reino (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎1.2.-4231885-2 23.08.2023 Väljaminev kiri.asice278 KB

Sisu (failidest)

Lp Kristen Leppik Teie: 01.08.2023 nr Rahandusministeerium [email protected] Meie: 23.08.2023 nr 1.2.-4/23/1885-2 Arvamuse avaldamine eelnõule Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) esmase arvamuse avaldamiseks Euroopa Komisjoni ettepaneku finantsandmetele juurdepääsu raamistikku käsitleva määruse (FIDAR) kehtestamiseks. AKI leiab, et nimetatud algatus on tervitatav ning annab finantsasutuste klientidele rohkem võimalust otsustada, kellega ja kuidas oma finantsandmeid jagada. Oluline on, et selline andmete jagamine oleks turvaline ning reguleeritud. Määruse ettepaneku põhjenduspunktis 10 on öeldud, et määruse kohaldamisalas olevate kliendiandmete jagamine peaks põhinema kliendi loal (inglise keeles: The sharing of the customer data in the scope of this Regulation should be based on the permission of the customer). Nimetatud põhjenduspunktist ega ülejäänud määruse ettepaneku tekstist ei selgu, kas loa (permission) all mõeldakse isikuandmete kaitse üldmääruses kirjeldatud nõusolekut või on luba oma olemuselt kas laiem või hoopis midagi muud. Definitsioonide all ei ole luba välja toodud, mistõttu jääb see segaseks ja võib tekitada tulevikus vääriti mõistmisi või isegi asjatuid vaidlusi. Lugedes põhjenduspunkti teksti, tundub, et luba ei ole eraldiseisev õiguslik alus andmetöötluseks, kuivõrd on viidatud, et andmete kasutajal peaks olema andmetöötluseks ka vastav õiguslik alus. Sellest tulenevalt on vajalik, et täpsustataks, mida mõeldakse loa all ning kas tegemist on juba konkreetse õigusliku alusega. Määruse ettepaneku artiklis 2 on toodud, millistele kliendiandmete kategooriatele määrus kohaldub. AKI on arvamusel, et kliendiandmete kategooriad on kirjeldatud liiga laialt. Tuleb võtta arvesse, et mõned nendest kategooriatest on eriliigilised isikuandmed isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 9 tähenduses. Lisaks tuleb võtta arvesse, et kuigi ülejäänud kategooriad kuuluvad isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 alla, on tegemist suures ulatuses siiski tundlike andmetega (sh võib pidada tundlikeks andmeteks näiteks teavet pensionipakkuja kohta). Viimaseks, artikli 3 punktis 3 on välja toodud kliendiandmete definitsioon. Olemasoleva pinnalt on AKI arvamusel, et kliendiandmete definitsioon on liiga lai ning tuleks kitsendada. Kliendiandmete kategooriad on nimetatud artikli 2 lõikes 1 ning kitsendada tuleks eelnimetatud kategooriatest ning AKI eelnevast kommentaarist lähtuvalt. Lisaks ei ole selge, Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 millisest hetkest alates on tegemist kliendiga (kuivõrd artikli 3 punkt 2 seda ei täpsusta) ehk puudub selgus, millal on tegemist kliendiandmetega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor Kirsika Berit Reino [email protected] 682 8713 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →