From: Geili Keppi
Sent: Wednesday, August 23, 2023 3:36 PM
To: 'Henrik Uustalo' <
[email protected]>
Subject: RE: Küsimus nõusolekuteenuse kohta
Tere, Henrik
Vabandan mõnevõrra hilinenud vastuse eest! Lisaks meie telefonivestlusele üritan selgitada
nõusolekuteenuse ja nõusoleku küsimise tausta ka kirjalikult. Nagu mainitud, siis nõusolek
peab olema vabalt antud ja kui isikul ei ole tegelikku valikut, ta tunneb end olevat sunnitud
nõustuma või on keeldumisel negatiivsed tagajärjed, siis nõusolek ei kehti. Lisaks on eksitav ja
vale tugineda nõusolekule, kui isikuandmete töötlemise õiguslikule alusele olukorras, kus
tegelikult on isikuandmete töötlemine vajalik näiteks lepingu täitmiseks ja tegelikult ei sõltu
isikuandmete töötlemine isiku nõusolekust.
Nõusoleku alusel võib isikuandmeid töödelda selliste juhtumite puhul, kus isikul tõesti on õigus
otsustada oma andmete töötlemise üle kartmata kahjulikke tagajärgi. Selliseks olukorraks võib
pidada eeskätt mugavusteenuseid, sest sellisel juhul saab isik kahjulikke tagajärgi kartmata
valida, kas soovib nõusolekut anda. Ka nõusolekuteenus on oma olemuselt riigi poolt pakutav
mugavusteenus.
Küsimus tekkis selle osas, kas nõusolek on sellise teenuse ja analüüsis välja toodud näidete
puhul sobilik alus ning kas see on vabatahtlik olukorras, kus muud samaväärset teenust Teie
hinnangul tegelikult isikutele pakkuda pole. Kahjulike tagajärgede all mõistetakse seda kui
mingit teenust piiratakse, aga näiteks ka seda kui tagajärjeks on pettus, heidutamine, sundimine
või märkimisväärse kahju kannatamine nõusoleku andmata jätmise korral[1].
Analüüsis välja toodud näidete puhul ei võeta nõusoleku mitte andmisel isikutelt võimalust
mingit hüve või teenust saada. Näiteks on välja toodud ühe teenuse juures, et kui isik ei anna
nõusolekut, siis on ta kohustatud kõik vajalikud dokumendid esitama paberil või muul
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seni, kuni inimesel säilib võimalus saada teenust
ja esitada dokumente paralleelselt mõnel muul viisil, siis saab öelda, et tegemist on siiski
vabatahtliku nõusolekuga. Samaväärne teenus ei tähenda päris seda, et see peab olema
tehnoloogiliselt täpselt samamoodi lahendatud. See tähendab, et isik peab sisuliselt saama
samaväärset teenust. Ehk seni, kuni inimesel on võimalus esitada vajalikud dokumendid mõnda
asutusse ja ta saab selle tulemusena samaväärset teenust või hüve, kui ta oleks saanud nõusoleku
andmisel, siis on siiski tegemist samaväärse teenusega ja nõusoleku saab lugeda vabatahtlikuks.
Samaväärse teenusega ei oleks tegemist näiteks olukorras, kus nõusoleku mitte andmisel jääb
isik ilma näiteks mõnest toetusest või laenust ja ta ei saaks taotlust esitada ka paralleelselt mõnel
muul viisil (nt paberkandjal, e-teeninduses, e-posti teel vms).
Lisaks on taolise teenuse puhul tähtis, et isikul oleks kontroll oma andmete üle ja
valikuvabadus otsustada, kellele ning millal ta oma andmeid edastada soovib. Nõusolek, mis
on antud vabatahtlikult ning mida saab igal hetkel tagasi võtta, annab selle võimaluse.
Loodan, et vastusest on Teile abi.
[1]
https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/EU_suunised/edpb_guidelines_202005_consent_et.pdf
Tervitades
Geili Keppi
jurist
[email protected]
+ 372 6274141
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti
LinkedIn I Facebook I Youtube
From: Henrik Uustalo <
[email protected]>
Sent: Wednesday, August 16, 2023 10:01 AM
To: Geili Keppi <
[email protected]>
Subject: Küsimus nõusolekuteenuse kohta
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere
Juhtusin lugema Nõusolekuteenuse analüüsi (leitav siit:
https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/nt_aruanne_final_3.pdf).
Tekkis küsimus, et kas sellise teenuse osutamiseks on nõusolek andmete jagamiseks sobilik õiguslik
alus? Vähemalt analüüsis toodud näidete põhjal tundub see kahtlane.
Tervitades
Henrik Uustalo
Nooremjurist
SK ID Solutions AS