ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Katrin Luts Teie 19.07.2023
SA Läänemaa Haigla
[email protected] Meie 18.08.2023 nr 2.1.-5/23/1782-3
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles soovite teada, kas kindlustuslepinguga
mitte seotud osapoole (kannatanu) terviseandmete väljastamine teise poole (auto omanik)
lepingupartnerile (kindlustusandjale) ilma kannatanu vastava kirjaliku nõusolekuta on
õiguspärane. Lisaks soovite teada, et kui andmete väljastamine ei ole õiguspärane, siis millisele
seadusandluse punktidele keeldumine baseerub.
Pöördumisest nähtuvalt oli Läänemaa Haiglas ravil patsient, kes sai jalakäijana kannatada
autoõnnetuses. Inimene sai ravi, mille eest tasus haiglale Tervisekassa. Tervisekassa on
kannatanu raviarved omakorda esitanud õnnetuses osalenud auto kindlustusandjale, kes küsib
haiglalt kannatanu terviseandmete väljastamist, viidates kindlustustegevuse seaduse §-dele 218
ja 219.
Selgitame, et isikuandmete töötlemisel tuleb alati järgida EL isikuandmete kaitse üldmääruse
(IKÜM)1 artiklis 5 toodud põhimõtteid, milleks muu hulgas on ka seaduslikkuse,
eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtted. Nende kolme põhimõtte järgi tohib isikuandmeid
töödelda kindlaksmääratud eesmärgil ja ulatuses, mis on selle konkreetse eesmärgi täitmiseks
vajalik. Samuti peab isikuandmete töötlemine vastama IKÜM artikkel 6 lõikes 1 toodud
tingimustele ehk töötlemiseks peab olema seaduslik alus ning eriliiki isikuandmete
(terviseandmete) töötlemisel peab lisaks kehtima vähemalt üks IKÜM artikkel 9 lõikes 2
loetletud asjaoludest. Seega tohib isikuandmeid töödelda, kui selleks on õiguslik alus ning ainult
ulatuses, mis on eelnevalt määratletud töötlemise eesmärgi täitmiseks vajalik.
Riigikohus on oma 26.09.2022 otsuse nr 3-20-14492 punktis 21 seoses liiklusõnnetuse tagajärjel
tekkinud tervisekahjustuse hüvitamisega selgitanud, et kohustusliku liikluskindlustuse leping on
leping kolmanda isiku kasuks, kus õnnetuse põhjustanud kindlustatud isiku kindlustusandja peab
hüvitama kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule tekkinud kahju.
Kindlustusandja õigus töödelda isikuandmeid on reguleeritud kindlustustegevuse seaduses
(KindlTS)3, mis ühtlasi annab kindlustusandjale õiguse töödelda andmesubjekti (kelleks on ka
1
EL isikuandmete kaitse üldmäärus (https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&qid=1654594451057&from=ET#d1e1788-1-1)
2
Riigikohtu 26.09.2022 otsus 3-20-1449 (https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=322596708)
3
Kindlustustegevuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/117032023010#para218)
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
kahjustatud isik4) terviseandmeid kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse
kindlaksmääramiseks ning tagasinõuete esitamiseks, kui see eeldab andmete töötlemist isiku
terviseseisundi või puude kohta.5 Selliste andmete kindlustusandjale edastamine on riigi- või
kohaliku omavalitsuse asutusele, tervishoiuteenuse osutajale, kindlustusandjale või muule
kolmandale isikule kohustuslik.6
Järelikult on kindlustusandjal seadusest tulenevalt õigus töödelda kannatanu ehk kahjustatud
isiku terviseandmeid ning tervishoiuteenuse osutajal on kohustus andmeid ka edastada. Küll aga
lubab KindlTS kindlustusandjal töödelda üksnes teatud eriliiki isikuandmeid (terviseandmeid)
ning üksnes selgelt piiritletud eesmärgil (kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse
kindlaksmääramiseks ning tagasinõuete esitamiseks).
Riigikohus on eelviidatud otsuse punktis 24 märkinud, et isikuandmete töötlemiseks õigusliku
aluse olemasolu ei tähenda siiski seda, et isikuandmete töötlemine on igal konkreetsel juhul
õiguspärane. Töötlemine kui toiming peab olema õigusliku alusega ka kooskõlas. Lisapiirangud
võivad tuleneda õiguslikust alusest enesest, samuti IKÜM art-s 5 sätestatud töötlemise
põhimõtetest. See tähendab, et isikuandmete töötlemisel tuleb alati hinnata, kas konkreetsete
isikuandmete töötlemine on vajalik kõnealusel eesmärgil töötlemiseks.
Seega tuleb ka KindlTS § 218 alusel isikuandmete töötlemisel, milleks on ka andmete
väljastamine, alati hinnata, kas isikuandmete töötlemine kui toiming on õigusliku alusega
kooskõlas. Andmekaitse Inspektsioon on varasemalt kindlustusseltsidele saadetud ringkirjas7
selgitanud, et kindlustusandja peab alati ise pöörduma selle tervishoiuteenuse osutaja poole, kes
konkreetse kindlustusjuhtumi raames tervishoiuteenust osutas. Sealjuures on andmete väljastajal
kohustus kontrollida, kas kõik küsitud andmed on põhjendatud ja vajalikud, et vajadusel mingis
osas andmete väljastamisest keelduda. See on vajalik selleks, et ei küsitaks rohkem
terviseandmeid, kui on tarvis konkreetse kindlustusjuhtumi lahendamiseks.
Loodame, et selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Terje Enula
jurist
peadirektori volitusel
4
KindlTS § 217 lg 1 - isikuandmete töötlemist puudutavaid sätteid kohaldatakse sellistele isikutele, kellele
kindlustusandja osutab kindlustustegevusega seotud teenust, sh kindlustusvõtja, kindlustuslepingus
kindlustusvõtjaga võrdsustatud isik, kindlustatud isik, soodustatud isik, kahjustatud isik või isik, kellega
kindlustusandja peab läbirääkimisi kindlustuslepingu sõlmimiseks, ning kindlustusjuhtumi põhjustajatele ja
tunnistajatele.
5
KindlTS § 218 lg 2 p 2
6
KindlTS § 219 lg 1 p 1
7
https://www.aki.ee/sites/default/files/ringkirjad/ringkiri_kindlustusseltsidele_02.02.21.docx
2 (2)