Saatja: Katrin Haug </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=c8272ac3a4fd4c4b917edb7b2eb23b20-Katrin Haug>
Saaja: '
[email protected]'
Teema: Vastus pöördumisele
Tervist, Hedi
Täname, et pöördusite Andmekaitse Inspektsiooni.
Taolises olukorras tuleb eristada mitut asja. Esiteks, kuidas andmeid kasutatakse ja kelle andmeid töödeldakse.
Rääkides lapse andmete töötlemisest, siis ühist hooldusõigust omavate lapsevanemate puhul eeldatakse nende ühist tegutsemist oma lapse huvides.
Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Ehk kui üks lapsevanem soovib lapse isikuandmeid töödelda ja mõnda rakendust kasutada, siis ilmtingimata teiselt selleks nõusolekut küsima ei pea. Küll aga oleks see viisakas ja hea tava, kui seda tehtaks.
Kui lapsevanematel puudub üksmeel oma lapse õiguste teostamisel (isikuandmete töötlemise osas) ja lapsevanemaid ei rahulda ühine hooldusõigus, saavad nad kohtus selgeks vaielda, kellel missugused õigused lapse osas on. Isegi kui ühel lapsevanemal on õigus oma lapse andmeid töödelda, siis on tähtis meeles pidada, et see ei anna koheselt õigust töödelda oma endise elukaaslase ja teiste isikute andmeid.
Isegi kui lapse isikuandmete töötlemiseks võib lapsevanemal õigus olla, siis see ei anna õigust teiste isikuandmete töötlemiseks. Nagu mainitud, siis on tähtis ka eristada, mida salvestistega tehakse. Seda seetõttu, et juhul kui isikuandmete töötlemine, nt salvestamine toimub eranditult isiklikul eesmärgil (vaatamine ja kuulamine oma pereringis) ning andmeid ei edastata kolmandatele isikutele või ei avalikustata üldsusele, siis isikuandmete kaitse seadus ei kohaldu. Siiski, sõltumata sellest, kas isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt on eraisiku poolne teiste inimeste salvestamine lubatud, võib teisest seadusest tulenevalt olla see tegevus ikkagi ebaseaduslik.
Teie kirjeldatud juhtumi puhul, kus isikuid jälgitakse varjatult korduvalt ja pikemaajaliselt, võib tegemist olla eraviisilise jälitustegevusega, mis on käsitletav kuriteona. Eraviisilise jälitustegevuse hindamine ei kuulu aga inspektsiooni pädevusse ning hinnangu võimaliku jälitustegevuse osas saab anda Politsei – ja Piirivalveamet.
Teadmata kõiki asjaolusid, siis on inspektsioonil raske hinnata Teie poolt viidatud rakenduste seaduslikkust. Igasuguste rakenduste puhul tuleb lugeda nende kasutamistingimusi ja hinnata, kas ja kuidas andmeid töödeldakse. Tähtis on, et kõikidest andmetöötlustoimingutest (kuulamisest nt) inimest teavitatakse, seda peaks tegema nii rakenduse pakkuja kui ka inimene, kes seda kasutab ja seeläbi helisalvestab.
Uurisite palju selliseid juhtumeid Eestis toimub, siis kahjuks eraldi sellelaadset statistikat inspektsioon ei pea ja seetõttu numbrit välja tuua keeruline. Küll leiavad meile tee erinevad juhtumid, kus keegi salvestas kellegi juttu, filmis salaja, pildistas vmt.
Parimate soovidega
Katrin Haug
Avalike suhete nõunik
[email protected] <mailto:
[email protected]>
627 4106
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti
LinkedIn <https://www.linkedin.com/company/estonian-data-protection-inspectorate/> I Facebook <https://www.facebook.com/andmekaitseinspektsioon/?locale=et_EE> I Youtube <https://www.youtube.com/@andmekaitse>
<http://www.aki.ee/>