dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Arvamuse avaldamine eelnõule

Andmekaitse Inspektsioon · 17. august 2023
Viit
1.2.-4/23/1794-2
Registreeritud
17. august 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Asjaajamine
Sari
1.2.-4 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2.-4/2023
Vastutaja
Andres Kudrjavtsev (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎1.2.-4231794-2 17.08.2023 Väljaminev kiri.asice353 KB

Sisu (failidest)

Lp Kalle Laanet Teie: 20.07.2023 nr 8-1/5096 Justiitsministeerium [email protected] Meie: 17.08.2023 nr 1.2.-4/23/1794-2 Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kollektiivse esindushagi menetluse loomine) eelnõu. AKI-l on eelnõuga seonduvalt järgmised kommentaarid ja muudatusettepanekud. - Esindushagide rahastamine ning rahastuse kontrollimine Kavandatava TsMS §-ga 4977 ja § 4978 reguleeritakse õiguskaitsevahendite kindlaksmääramiseks esitatava kollektiivse esindushagi rahastamine menetlusvälise isiku poolt ja rahastamise kontrollimine. Nii kõnesolevates sätetes kui ka seletuskirjas räägitakse pädeva üksuse rahastamisest, kuid arusaamatuks jääb, kas see kehtib ka pädeva üksusena tegutseva haldusasutuse kohta või ainult juriidilise isiku kohta, kes on kantud tarbijakaitseseaduse alusel kehtestatud nimekirja. Küsimuse taustana selgitame, et eelnõu seletuskirja esimesel ja teisel lehel on küll sissejuhatuseks märgitud, et riigisisese pädevusega pädevate üksuste rahastamine peab olema läbipaistev; liikmesriigil on võimalik pädevaks asutuseks määrata ka haldusasutus; kontrollida tuleb pädevate üksuste rahastamist ning tagada, et nende poolt esindushagide esitamine ei oleks takistatud (nt riikliku struktuurse rahastamise, õigusabi võimaldamise vms kaudu). Samas TsMS § 4977 reguleerib üksnes olukorda, kus kollektiivset esindushagi rahastab menetlusväline isik, organisatsiooni liikmed või tehakse seda ühisrahastuse abil. Planeeritavatest sätetest ei tulene seega vastust, kas haldusorganitest pädevate üksuste rahastamine toimub läbi riikliku rahastuse või lasub haldusorganil sellise ülesande täitmiseks kohustus koguda näiteks annetusi või kas selles osas tuleb eristada kaht faasi, millest teine on õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise menetlus, mille rahastuse peavadki tagama menetlusvälised isikud (erinevalt ettekirjutuslike meetmete faasist, milles haldusorgan osaleb enda kuludega). TsMS §-ga 4977 räägib üksnes õiguskaitsevahendite kindlaksmääramiseks esitatava kollektiivse esindushagi rahastamisest ega näe selles osas ette erisusi pädevate üksuste lõikes. Kollektiivsete esindushagide menetlusega kaasnevateks kuludeks ei oleks sugugi vaid ametkonna vahetu ressursikulu, vaid ka muud kohtukulud (riigilõiv), kohtuvälised kulud ning võimaliku täitemenetluse kulud (nt ainuüksi menetluse algatamine täituri juures on lõivustatud tegevus). Küsimus on kantud ka põhusest, et planeeritava TsMS § 172 lg 14 kohaselt on tarbijate/andmesubjektide kaitseks keelatud sõlmida kokkuleppeid, millega esindushagi rahuldamata jätmise korral nad kohustuksid hüvitama avaldajalt väljamõistetud menetluskulud. Seega jääb vastuseta küsimus, mille arvelt peaks avaldaja ehk haldusorgan negatiivse otsuse korral hüvitama vastaspoole kulud, riigilõivud, võimalikud ekspertiisi- jms Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 menetluskulud. Lisaks nõuab eelnõuga võimaldatud ülesannete täitmine oluliselt erineva sisuga pädevuse omamist erinevalt sellest, milline pädevus on seni olnud vajalik AKI haldus(kohtu)- ja väärteomenetluses täidetavate ülesannete jaoks. Nii eeldavad käesolevad TsMS muudatused näiteks seda, et AKI pädeva üksusena esindaks andmesubjekte lisaks tsiviilkohtumenetlusele ka täitemenetlustes (vt seletuskirja lk 14) ja teiste liikmesriikide tsiviilkohtutes, kusjuures individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramisele suunatud esindushagid eeldavad ainult võlaõigusseaduse eriosas toodud nõudeõigustele tuginemist (vt seletuskirja lk 65). Rahvusvaheline meede lisab vajaduse tunda ka rahvusvahelise eraõiguse regulatsioone ning teiste riikide materiaalõigust. Tegemist on selgelt haldus(kohtu)menetlusest ja väärteomenetlusest erineva menetluskorraga. Seega lisaks kvantitatiivselt suurenevale töökoormusele eeldaks regulatsiooni rakendamine asutusse täiendava pädevuse otsimist, mis tähendaks vähemalt ühe täiendava ametikoha loomise vajadust. - TsMS plaeeritavate muudatuste rakendamine võib vajada IKS täiendavat muutmist IKS § 61 kohaselt on AKI-l kohustus lahendada kaebus 30 päeva jooksul kaebuse esitamisest arvates, millist tähtaega lubab seadus pikendada maksimaalselt kuni 90 päevani. Samas kohtule kollektiivse esindushagi esitamine eeldab teadmise kogumist selle kohta, et paljudel andmesubjektidel esineb probleeme just ühe ja sama andmetöötlejaga. Sellisele järeldusele saab üldiselt jõuda alles siis, kui ühe ja sama andmetöötleja suhtes on aja jooksul esitatud palju samasisulisi kaebusi. Mõistagi ei pruugi kodanike sellisel kaebused AKI-ni jõuda ühel ja samal päeval, mis tähendab, varem esitatud kaebuste osas jõuab haldusmenetluslik lõpptähtaeg kätte enne, kui on võimalik teha järeldus, et andmetöötleja vastu oleks mõtteks esitada kollektiivne hagi. Esindushagide planeeritav regulatsioon ei välistaks AKI-le arusaadavalt siiski hagi esitamisel kohtule samaaegset haldusmenetluse läbiviimist (vähemalt ei tulene regulatsioonist vastavat alust haldusmenetluse peatamiseks). Seega juhul kui samas asjas tehakse AKI-le kaebus haldusmenetluses, on AKI kohustatud selle menetlema 90 päeva jooksul sõltumata sellest, et samas asjas käib vaidlus tsiviilkohtus, kuna vastupidisel juhul esineks haldusorgani tegevuses potentsiaalne rikkumine IKS § 61 alusel. Riigikohus on varasemalt olnud seisukohal (3-3-1-56-08 p 20), et menetluse peatamine on kooskõlas haldusmenetluse üldpõhimõtetega olukorras, kus menetluse jätkamine tooks kaasa asja ebaõige otsustamise. Antud juhul ei pruugi olla võimalik sellele tugineda, sest paralleelsed ettekirjutusliku eesmärgiga menetlused võivad olla teineteisest sõltumatud ja ei pruugi tähendada kummagi asja ebaõiget otsustamist. Näiteks haldusmenetluses kohustab inspektsioon andmetöötlejat isikuandmeid kustutama ning esindushagide menetluses taotleb kohtult varasemalt asetleidnud rikkumise tuvastamist (nt andmete registrist õigustamatult väljastamist, mis tekitas andmesubjektidele kahju). Eeltoodu omakorda võib tähendada AKI-le topelt tööd ja kulusid, kuna ühe ja sama andmetöötleja suhtes on vaja teostada kattuvaid menetlustoiminguid (kuulata teda ära nii HMS § 40 alusel haldusmenetluses ning samas kohustab kohus teda esitama vastuse hagile, millele AKI peab uuesti seisukoha koostama). Planeeritav TsMS § 4979 näeb küll ette kohtumenetluse peatamise aluse juhuks, kui kohtu menetluses olevas tarbija või andmesubjekti hagis sõltub otsus täielikult või osaliselt kollektiivse esindushagi menetluses rikkumise tuvastamise nõude kohta tehtavast lahendist, kuid AKI hinnangul oleks taolist sätet tarvis ka haldusmenetlus peatamiseks. 2 (3) Seega teeme ettepaneku analüüsida, kas sama eelnõuga tuleks täiendada IKS §-i 61 lõikega 4, mis võimaldaks AKI-l haldusmenetluses esitatud kaebuse lahendamine peatada kuni tsiviilasjas esindushagi puudutava kohtulahendi jõustumiseni. Juhul kui esitatud kaebusega samas asjas AKI või muu pädev üksus kavandatava TsMS § 4974 lg 1 p 1 tähenduses on esitanud kollektiivse esindushagi, siis peaks AKI-l olema õigus peatada haldusmenetluses kaebuse lahendamine kuni kollektiivse esindushagi kohta tehtud kohtulahendi jõustumiseni. Kui kollektiivse esindushagi avalduses esitati nii rikkumise tuvastamise ja lõpetamise kui ka individuaalse õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise nõue, peaks AKI-l olema õigus peatada kaebuse lahendamine kuni kavandatavas TsMS §-s 49716 nimetatud kohtumääruse jõustumiseni (kuna haldusmenetlus on suunatud ettekirjutuse tegemisele mitte individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramisele, siis piisab haldusmenetluse peatamisest kuni kavandatava TsMS §-s 49716 nimetatud kohtumääruse jõustumiseni, millega kohus tuvastas rikkumise ja kohustas rikkumise lõpetama või keelas edasise rikkumise). - Kollektiivhagi esitamise eeldused Planeeritav TsMS § 601 lg 2 näeb kollektiivse esindushagi esitamise eeldusena ette vajaduse kaitsta andmesubjektide kollektiivseid huve. AKI teeb ettepaneku täiendada eelnõu seletuskirja selles osas, kas seadusandja tahe ongi jätta „kollektiivne huvi“ määratlemata õigusmõisteks või kas seda tuleks mingil määral samastada haldusorganile kaebuse esitamise eeldusega, milleks on kaebaja soov kaitsta enda subjektiivseid õigusi. Teisisõnu ei anna eelnõu materjalid hetkel vastust küsimusele, kas esindushagi saab kohtule esitada ainult siis, kui potentsiaalsete hagiga liituvate isikute õiguste riivamine on AKI poolt tuvastatud või pole see vajalik ning AKI võiks esindushagi esitamisel tugineda ka nö kuuldustele selle kohta, et „kellegi“ õigusi on andmetöötleja poolt rikutud. Seda eriti just kohtumenetluse esimeses, rikkumise tuvastamise faasis, kus andmesubjekte hagiga liituma ei oodata ning menetlusosalisteks on ainult pädev üksus ja andmetöötleja/ettevõte. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor Andres Kudrjavtsev Merili Koppel [email protected] [email protected] 627 4109 682 8712 3 (3)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel