Lp Kalle Laanet Teie: 20.07.2023 nr 8-1/5096
Justiitsministeerium
[email protected] Meie: 17.08.2023 nr 1.2.-4/23/1794-2
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks
tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (kollektiivse
esindushagi menetluse loomine) eelnõu. AKI-l on eelnõuga seonduvalt järgmised
kommentaarid ja muudatusettepanekud.
- Esindushagide rahastamine ning rahastuse kontrollimine
Kavandatava TsMS §-ga 4977 ja § 4978 reguleeritakse õiguskaitsevahendite
kindlaksmääramiseks esitatava kollektiivse esindushagi rahastamine menetlusvälise isiku
poolt ja rahastamise kontrollimine. Nii kõnesolevates sätetes kui ka seletuskirjas räägitakse
pädeva üksuse rahastamisest, kuid arusaamatuks jääb, kas see kehtib ka pädeva üksusena
tegutseva haldusasutuse kohta või ainult juriidilise isiku kohta, kes on kantud
tarbijakaitseseaduse alusel kehtestatud nimekirja.
Küsimuse taustana selgitame, et eelnõu seletuskirja esimesel ja teisel lehel on küll
sissejuhatuseks märgitud, et riigisisese pädevusega pädevate üksuste rahastamine peab olema
läbipaistev; liikmesriigil on võimalik pädevaks asutuseks määrata ka haldusasutus; kontrollida
tuleb pädevate üksuste rahastamist ning tagada, et nende poolt esindushagide esitamine ei
oleks takistatud (nt riikliku struktuurse rahastamise, õigusabi võimaldamise vms kaudu).
Samas TsMS § 4977 reguleerib üksnes olukorda, kus kollektiivset esindushagi rahastab
menetlusväline isik, organisatsiooni liikmed või tehakse seda ühisrahastuse abil.
Planeeritavatest sätetest ei tulene seega vastust, kas haldusorganitest pädevate üksuste
rahastamine toimub läbi riikliku rahastuse või lasub haldusorganil sellise ülesande täitmiseks
kohustus koguda näiteks annetusi või kas selles osas tuleb eristada kaht faasi, millest teine on
õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise menetlus, mille rahastuse peavadki tagama
menetlusvälised isikud (erinevalt ettekirjutuslike meetmete faasist, milles haldusorgan osaleb
enda kuludega). TsMS §-ga 4977 räägib üksnes õiguskaitsevahendite kindlaksmääramiseks
esitatava kollektiivse esindushagi rahastamisest ega näe selles osas ette erisusi pädevate
üksuste lõikes.
Kollektiivsete esindushagide menetlusega kaasnevateks kuludeks ei oleks sugugi vaid
ametkonna vahetu ressursikulu, vaid ka muud kohtukulud (riigilõiv), kohtuvälised kulud ning
võimaliku täitemenetluse kulud (nt ainuüksi menetluse algatamine täituri juures on
lõivustatud tegevus). Küsimus on kantud ka põhusest, et planeeritava TsMS § 172 lg 14
kohaselt on tarbijate/andmesubjektide kaitseks keelatud sõlmida kokkuleppeid, millega
esindushagi rahuldamata jätmise korral nad kohustuksid hüvitama avaldajalt väljamõistetud
menetluskulud. Seega jääb vastuseta küsimus, mille arvelt peaks avaldaja ehk haldusorgan
negatiivse otsuse korral hüvitama vastaspoole kulud, riigilõivud, võimalikud ekspertiisi- jms
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
menetluskulud.
Lisaks nõuab eelnõuga võimaldatud ülesannete täitmine oluliselt erineva sisuga pädevuse
omamist erinevalt sellest, milline pädevus on seni olnud vajalik AKI haldus(kohtu)- ja
väärteomenetluses täidetavate ülesannete jaoks. Nii eeldavad käesolevad TsMS muudatused
näiteks seda, et AKI pädeva üksusena esindaks andmesubjekte lisaks tsiviilkohtumenetlusele
ka täitemenetlustes (vt seletuskirja lk 14) ja teiste liikmesriikide tsiviilkohtutes, kusjuures
individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramisele suunatud esindushagid eeldavad
ainult võlaõigusseaduse eriosas toodud nõudeõigustele tuginemist (vt seletuskirja lk 65).
Rahvusvaheline meede lisab vajaduse tunda ka rahvusvahelise eraõiguse regulatsioone ning
teiste riikide materiaalõigust. Tegemist on selgelt haldus(kohtu)menetlusest ja
väärteomenetlusest erineva menetluskorraga. Seega lisaks kvantitatiivselt suurenevale
töökoormusele eeldaks regulatsiooni rakendamine asutusse täiendava pädevuse otsimist, mis
tähendaks vähemalt ühe täiendava ametikoha loomise vajadust.
- TsMS plaeeritavate muudatuste rakendamine võib vajada IKS täiendavat muutmist
IKS § 61 kohaselt on AKI-l kohustus lahendada kaebus 30 päeva jooksul kaebuse esitamisest
arvates, millist tähtaega lubab seadus pikendada maksimaalselt kuni 90 päevani. Samas
kohtule kollektiivse esindushagi esitamine eeldab teadmise kogumist selle kohta, et paljudel
andmesubjektidel esineb probleeme just ühe ja sama andmetöötlejaga. Sellisele järeldusele
saab üldiselt jõuda alles siis, kui ühe ja sama andmetöötleja suhtes on aja jooksul esitatud
palju samasisulisi kaebusi. Mõistagi ei pruugi kodanike sellisel kaebused AKI-ni jõuda ühel ja
samal päeval, mis tähendab, varem esitatud kaebuste osas jõuab haldusmenetluslik
lõpptähtaeg kätte enne, kui on võimalik teha järeldus, et andmetöötleja vastu oleks mõtteks
esitada kollektiivne hagi.
Esindushagide planeeritav regulatsioon ei välistaks AKI-le arusaadavalt siiski hagi esitamisel
kohtule samaaegset haldusmenetluse läbiviimist (vähemalt ei tulene regulatsioonist vastavat
alust haldusmenetluse peatamiseks). Seega juhul kui samas asjas tehakse AKI-le kaebus
haldusmenetluses, on AKI kohustatud selle menetlema 90 päeva jooksul sõltumata sellest, et
samas asjas käib vaidlus tsiviilkohtus, kuna vastupidisel juhul esineks haldusorgani tegevuses
potentsiaalne rikkumine IKS § 61 alusel.
Riigikohus on varasemalt olnud seisukohal (3-3-1-56-08 p 20), et menetluse peatamine on
kooskõlas haldusmenetluse üldpõhimõtetega olukorras, kus menetluse jätkamine tooks kaasa
asja ebaõige otsustamise. Antud juhul ei pruugi olla võimalik sellele tugineda, sest
paralleelsed ettekirjutusliku eesmärgiga menetlused võivad olla teineteisest sõltumatud ja ei
pruugi tähendada kummagi asja ebaõiget otsustamist. Näiteks haldusmenetluses kohustab
inspektsioon andmetöötlejat isikuandmeid kustutama ning esindushagide menetluses taotleb
kohtult varasemalt asetleidnud rikkumise tuvastamist (nt andmete registrist õigustamatult
väljastamist, mis tekitas andmesubjektidele kahju). Eeltoodu omakorda võib tähendada
AKI-le topelt tööd ja kulusid, kuna ühe ja sama andmetöötleja suhtes on vaja teostada
kattuvaid menetlustoiminguid (kuulata teda ära nii HMS § 40 alusel haldusmenetluses ning
samas kohustab kohus teda esitama vastuse hagile, millele AKI peab uuesti seisukoha
koostama).
Planeeritav TsMS § 4979 näeb küll ette kohtumenetluse peatamise aluse juhuks, kui kohtu
menetluses olevas tarbija või andmesubjekti hagis sõltub otsus täielikult või osaliselt
kollektiivse esindushagi menetluses rikkumise tuvastamise nõude kohta tehtavast lahendist,
kuid AKI hinnangul oleks taolist sätet tarvis ka haldusmenetlus peatamiseks.
2 (3)
Seega teeme ettepaneku analüüsida, kas sama eelnõuga tuleks täiendada
IKS §-i 61 lõikega 4, mis võimaldaks AKI-l haldusmenetluses esitatud kaebuse lahendamine
peatada kuni tsiviilasjas esindushagi puudutava kohtulahendi jõustumiseni.
Juhul kui esitatud kaebusega samas asjas AKI või muu pädev üksus kavandatava TsMS § 4974
lg 1 p 1 tähenduses on esitanud kollektiivse esindushagi, siis peaks AKI-l olema õigus peatada
haldusmenetluses kaebuse lahendamine kuni kollektiivse esindushagi kohta tehtud
kohtulahendi jõustumiseni. Kui kollektiivse esindushagi avalduses esitati nii rikkumise
tuvastamise ja lõpetamise kui ka individuaalse õiguskaitsevahendite kindlaksmääramise nõue,
peaks AKI-l olema õigus peatada kaebuse lahendamine kuni kavandatavas TsMS §-s 49716
nimetatud kohtumääruse jõustumiseni (kuna haldusmenetlus on suunatud ettekirjutuse
tegemisele mitte individuaalsete õiguskaitsevahendite kindlaksmääramisele, siis piisab
haldusmenetluse peatamisest kuni kavandatava TsMS §-s 49716 nimetatud kohtumääruse
jõustumiseni, millega kohus tuvastas rikkumise ja kohustas rikkumise lõpetama või keelas
edasise rikkumise).
- Kollektiivhagi esitamise eeldused
Planeeritav TsMS § 601 lg 2 näeb kollektiivse esindushagi esitamise eeldusena ette vajaduse
kaitsta andmesubjektide kollektiivseid huve. AKI teeb ettepaneku täiendada eelnõu
seletuskirja selles osas, kas seadusandja tahe ongi jätta „kollektiivne huvi“ määratlemata
õigusmõisteks või kas seda tuleks mingil määral samastada haldusorganile kaebuse esitamise
eeldusega, milleks on kaebaja soov kaitsta enda subjektiivseid õigusi.
Teisisõnu ei anna eelnõu materjalid hetkel vastust küsimusele, kas esindushagi saab kohtule
esitada ainult siis, kui potentsiaalsete hagiga liituvate isikute õiguste riivamine on AKI poolt
tuvastatud või pole see vajalik ning AKI võiks esindushagi esitamisel tugineda ka
nö kuuldustele selle kohta, et „kellegi“ õigusi on andmetöötleja poolt rikutud. Seda eriti just
kohtumenetluse esimeses, rikkumise tuvastamise faasis, kus andmesubjekte hagiga liituma ei
oodata ning menetlusosalisteks on ainult pädev üksus ja andmetöötleja/ettevõte.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
Andres Kudrjavtsev Merili Koppel
[email protected] [email protected]
627 4109 682 8712
3 (3)