dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Sissetulev kiriAvalik

Meediapäring

Andmekaitse Inspektsioon · 17. august 2023
Viit
1.2.-3/23/2059-1
Registreeritud
17. august 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Rahvusringhääling
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Asjaajamine
Sari
1.2.-3 Kirjavahetus meediaga (uus nimi al 01.01.2023)
Toimik
1.2.-3/2023
Vastutaja
Katrin Haug (Andmekaitse Inspektsioon)
Lahendamise tähtaeg
18. august 2023

Failid

  • 📎andmekaitse inspektsioon.asice20 KB
  • 📎E-kiri.pdf66 KB

Sisu (failidest)

Lp andmekaitse inspektsioon, pöördun teie poole küsimusega, mis puudutab ministeeriumi poolt valminud analüüsi asutusesiseseks kasutamiseks kuulutamist ja selle õiguspärasust. Annan esmalt veidi teema kohta konteksti, et oleks lihtsam mõista, kust ja miks see küsimus üldse tõusetus. Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonileppes on kirjas lubadus, et "töötame koostöös riigiõiguse ekspertidega välja õigusliku raamistiku Vene Föderatsiooni ja Valgevene kodanike valimisõiguse peatamiseks kohalike omavalitsuste valimistel ilma põhiseadust muutmata". Justiitsminister Kalle Laaneti eestvõttel on nüüd valmis saanud seaduseelnõu kavand , et piirata agressorriikide kodanike õigust osaleda kohalikel valimistel. Samas s iseminister Lauri Läänemets ütles kolmapäeval ERR-ile , et tema andmetel on justiitsministeeriumis ametnikkonna poolt valminud ka analüüs Vene kodanikelt hääletamisõiguse äravõtmise põhiseadusele vastavuse kohta. "Minu teada on justiitsministeeriumis see analüüs tehtud ja minu käsutuses oleva info järgi see analüüs ütleb, et ei ole võimalik ilma põhiseadust muutmata seda teha," ütles Läänemets Vikerraadio saates "Uudis+". Läänemetsa sõnul ei ole võimalik, et valitsus läheb välja eelnõuga, mis on põhiseadusega vastuolus . Seega on analüüs, mis seda väidab, ülekaaluka avaliku huviga. Ja sel põhjusel esitas ERR justiitsministeeriumile palve analüüsiga tutvuda. Kuid ministeerium keeldus seda väljastamast, põhjendades, et tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud materjaliga. "Justiitsministeerium on ette valmistanud kabinetinõupidamise memorandumi, mille lisaks on õiguslik analüüs," teatas ministeeriumi avalike suhete nõunik Elisabet Mast ja lisas, et "kabinetimemorandum ja selle lisad ei ole aga avalikud dokumendid, vaid on mõeldud ametialaseks kasutamiseks". ERR esitas seepeale justiitsministeeriumile täpsustava küsimuse, mis on konkreetne õiguslik alus, et see oluline analüüs on pandud AK-märke alla? Selle peale vastas justiitsministeeriumi esindaja Must , et "õiguslikuks aluseks on AvTS § 35 lg 2 p 2: asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks võib tunnistada dokumendi kavandi ja selle juurde kuuluvad dokumendid enne nende vastuvõtmist või allakirjutamist. Tegemist ei ole veel lõplike dokumentidega, mille minister oleks allkirjastanud ja valitsus heaks kiitnud, mistõttu ei ole need ka avalikud." Oluline on osundada, et agressorriikide kodanikelt valimisõigust äravõtva eelnõu projekti saatis R ahvusringhäälingule justiitsminister Kalle Laanet ise („ Saadan võimaliku eelnõu projekti. Seletuskiri annab kõige paremad argumendid miks selliselt kov valimise seadust muuta. Kalle Laanet. 15.8. “ ) Ehk see eelnõu ja seletuskiri on ministri poolt meile avalikuks tehtud. Teiseks, kui ministeerium i esindaja põhjendab, et tegemist ei ole lõpliku dokumendiga (ehkki minister ise on selle meile edastanud) , siis eelnõu puhul võib see nii olla, aga ministeeriumis valminud õiguslik analüüs, mida ERR küsis, peaks ju olema lõplik ehk põhjendus „dokumendi mittelõplikkusele“ analüüsi osas ei päde . Kuid mis kõige olulisem. A valiku teabe seaduse § 36 käsitleb teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise keeldu. Seaduses on kirjas, et riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest ja avalik-õiguslikust juriidilisest isikust teabevaldaja ei tohi asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada "riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt või nende tellimisel tehtud uuringute ja analüüside tulemusi, kui andmete avalikustamine ei ohusta riigikaitset või riiklikku julgeolekut". Kuigi me ei ole analüüsi sisuga tutvuda saanud, on raske näha, mil moel saab inimeste valimisõigust puudutav analüüs ohustada riigikaitset või riiklikku julgeolekut. Eeltoodut arvestades soovime Andmekaitse Inspekstiooni seisukohta, kas justiitsministeeriumi otsus nimetada ministeeriumis valminud analüüs asutusesiseseks kasutamiseks on korrektne. Lugupidamisega ja Teie vastust ootama jäädes, Urmet Kook ERR-i portaalide juht 17. augustil 2013 Saatja: Urmet Kook <[email protected]> Saadetud: 17.08.2023 09:57 Adressaat: AKI info <[email protected]> Teema: küsimus ERR-ist Manused: andmekaitse inspektsioon.asice *** Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. *** Tere, edastan küsimuse (manuses), mis puudutab justiitsministeeriumi otsust kuulutada asutusesiseseks kasutamiseks ministeeriumis valminud analüüs. Lugupidamisega, Urmet Kook ERR-i portaalide juht
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel