Töö nr: 24005106| 02.12.2024
Riigitee nr 11 Tallinna
ringtee Kanama viadukti
ümberehitamine ja Rahula
kogujatee põhiprojektiga
kavandatav tegevus
Töö osa: Rahula kogujatee
ehitus
Keskkonnamõju eelhinnang
Tallinn–Tartu 2024
Jaak Järvekülg | keskkonnaekspert (litsents: KMH0162)
Kristiina Tiits | keskkonnaspetsialist
Sisukord
1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 3
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ........................................................................................... 4
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ............................................................................................. 7
4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV
POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNAMÕJU ................................................................................ 10
4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju
maakasutusele ................................................................................................................................ 10
4.2. Mõju looduskaitseobjektidele ................................................................................................. 12
4.3. Võõrliigid.................................................................................................................................. 12
4.4. Mõju kultuuriväärtustele ......................................................................................................... 13
4.5. Mõju põhja- ja pinnaveele ....................................................................................................... 14
4.6. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus ............................................................................. 16
4.7. Jäätmekäitlus ........................................................................................................................... 17
4.8. Avariiolukorrad ........................................................................................................................ 18
5. JÄRELDUSED, KESKKONNAMEETMED ............................................................................................ 19
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
Töö osa: Rahula kogujatee ehitus
KMH eelhinnang
3
1. Sissejuhatus
Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti
ümberehitamise ja Rahula kogujatee ehitusprojekti ühele osale – Rahula kogujatee ehitusprojektile.
Kavandatav tegevus paikneb Harju maakonnas Saue ja Saku valla piiril (joonis 1.1).
Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel.
Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodat mõju omavaid
keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) algatamise
või algatamata jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal
võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel.
Töö koostamisel on lähtutud projekti tehnilisest kirjeldusest ning projekti seletuskirjast ja joonistest
seisuga november 2024.
Joonis 1 Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart: Maa-amet 2024
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
Töö osa: Rahula kogujatee ehitus
KMH eelhinnang
4
2. Taust ja seadusandlikud aspektid
KMH vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi
ka KeHJS)1. Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:
§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus
Keskkonnamõju hinnatakse, kui:
1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks
olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;
2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib
kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000
võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks
otseselt vajalik.
§ 21 Keskkonnamõju
Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise
planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale,
inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.
§ 22 Oluline keskkonnamõju
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada
keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või
vara.
§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus
(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:
13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri
pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja
sõidurajaga teeks;
(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja
andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju:
10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;
18) vee erikasutus*
Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu“2 (edaspidi ka määrus nr 224) kehtestatud täpsustatud loetelu, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline
keskkonnamõju.
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024009
2 https://www.riigiteataja.ee/akt/127032024009
* Vee erikasutamise vajaklikkust otsustab Keskkonnaamet
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
Töö osa: Rahula kogujatee ehitus
KMH eelhinnang
5
Vastavalt määrusele nr 224:
§ 13. Infrastruktuuri ehitamine
Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda
kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus-
ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks
vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või
laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1
punktis 13 nimetatud juhul.
Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille
puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.
Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10) ning
vastavalt VV määrusele nr 224 §13 p 8 kohase tegevusega (kuna vastavalt seletuskirjale toimub uue
teelõigu rajamine olemasolevast sõiduteest eemale).
Vastavalt KeHJS:
§ 61. Eelhinnang
(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe:
1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde
kirjeldus;
2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;
3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;
4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades
eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade,
eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;
5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest;
6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta,
millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat
keskkonnamõju.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama
varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.
(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud
ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning
eeldatavast keskkonnamõjust.
(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega nr 31.3
3 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
Töö osa: Rahula kogujatee ehitus
KMH eelhinnang
6
§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine
(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 2 1 viidatud
tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta
kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju
hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.
Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise
algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud
keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi ka
määrus nr 31) nõuetest.
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
Töö osa: Rahula kogujatee ehitus
KMH eelhinnang
7
3. Kavandatava tegevuse kirjeldus
Projekti koostamise põhieesmärgiks on Saue vallas asuva olemasoleva 2+2 sõidurajaga riigitee 4
Tallinn−Pärnu−Ikla lõigul km 17,7-20,0 maanteelõigu liikluslahenduse vastavusse viimine
kiirusrežiimiga 120 km/h ning liiklusohutuse taseme tõstmine, km 19,85 Rahula tagasipöördekoha
likvideerimine ja kogujatee ehitus.
Alljärgnevalt on esitatud kavandatava tegevuse detailsem kirjeldus, vastavalt projekti seletuskirjale.
Plaani- ning vertikaallahendus
Käesoleva projekti raames rajatakse kogujatee ja sellega paralleelne kergliiklustee koos
valgustusega orienteeruvalt lõigus PK 7+89 kuni 9+55. Ülejäänud kergliiklustee lõik Rahula-Saku
teest kuni käesoleva projektiga projekteeritud kergliiklusteeni koos valgustusega rajatakse
eraldiseisva projekti alusel.
Uue kogujatee ristlõike valimisel on lähtutud järgnevast: tegemist on kõrvalmaanteega,
projektkiirus 70 km/h (osaliselt 50 km/h) ning liiklussagedus on <4000 a/ööp.
Kogujatee algus on kavandatud selliselt, et nähtavuskolmnurgad Rahula-Saku teel oleksid tagatud.
Kogujatee lõpp on kokku viidud olemasoleva Saku-Kanama teega (plaanigeomeetria lõigu lõpus
projektkiirusele 50 km/h).
Väikese raadiusega kõverate korral on projekteeritud sõidutee laiendid 1,0m ja 0,60m, raadiused
vastavalt 60m ja 105m. Viraaž 4% on projekteeritud kolme kurvi (R=60m;R=300m ja R=105m).
Sademeveed on juhitud tee kõrval asuvatesse pikikraavidesse või kohtades, kus maapind langeb
teest eemale, maapinnale.
PK 7+52 ja PK 9+26 on projekteeritud künnised. Künniste parameetrid vastavalt projektkiirusele 50
km/h.
Kõrvalmaanteel nr 11345 Rahula- Saku teele on projekteeritud tee telg olemasoleva telje asukohta.
Väikese raadiusega kõverale on projekteeritud viraaž 4% ja sõidutee laiend parempoolsele
sõidurajale (sisekurvi).
Riigiteel nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 19,8 asuv tagasipöörde koht varustatakse tõkkepuudega ning
suletakse tavaliikluse jaoks. Tõkkepuude süsteemi on võimalik kasutada erijuhtudel.
Projektis on ette nähtud 5 jalgteelüli rajamine. Käesoleva projektiga ehitatakse välja jalgratta-ja
jalgtee (edaspidi ka JJT) kogujatee kõrvale vahemikus Pk 7+98 – 9+55 paremale poole teed. Kuni Pk
8+81 on JJT sõiduteest eraldatud ~4m laiuse eraldusribaga, lõigu lõpus on JJT toodud sõidutee
kõrvale ja eraldatud sõiduteest äärekiviga. JJT lõpp viiakse kokku varem projekteeritud JJT-ga.
Ühendamaks kogujatee äärset JJT-d bussipeatustega on projekteeritud jalgteelülid.
Mullatööd
Kuna valdavalt säilib olemasolev teepinna kõrgus teel 11345 Rahula- Saku ja 11425 Kanama-Saku
projektiga haaratud alal, seisneb mullatööde peamine maht olemasoleva konstruktsiooni ja
aluspinnase väljakaeves projektse konstruktsiooni põhja kõrguseni. Mulde ehitust esineb kogujatee
ning jalgteede rajamisel.
Projekteeritud katendikonstruktsiooni all tuleb olemasolev või projekteeritud mulle planeerida 4,0%
kahepoolse põikkaldega.
Mulde nõlvused on üldjuhul 1:2, mnt nr 4 laiendustel, kus puudub põrkepiire, on nõlvus 1:4.
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
Töö osa: Rahula kogujatee ehitus
KMH eelhinnang
8
Pärast mullatööde lõppemist on ette nähtud mulde nõlvad planeerida.
Objektilt saadav ülearune kasvupinnas on ette nähtud ladustada Kanama tee 2\\Pearnanurga
kinnistule kogujatee katteservast ~11,5m kaugusele 6m laiuse ja 2m kõrguse vallina. Ladustatava
pinnase maht on ligikaudne ja täpsustub ehituse käigus.
Majaka kinnistu territooriumil lammutatavate hoonete ümbruses on ettenähtud nähtavuse
parandamiseks olevat maapinda süvendada.
Veeviimarid
Kraavid
Projektis on ette nähtud kaevata uued pikikraavid kohtades, kus tee paikneb süvendis. Kuna
ümbritsev maapind on tasane ja sademevett pole kuhugile juhtida, siis on kraavid null-kaldega
imbkraavid.
Pk 6+59 vasakul paikneb Mnt 4 all truup Ø1,0m. Truubi väljavool on kogujatee poole. Kuna maapind
on tasane ja vett pole kuhugile suunata, siis on mnt 4 ja kogujatee vahele projekteeritud laia põhjaga
(2m) ja null-kaldega kraav.
Ehitaja peab arvestama, et kraavide kaevamine suurte mehhanismidega ei pruugi olla igal pool
võimalik. Kitsaskohtades peab ehitaja leidma tööde teostamiseks väiksemad masinad v. vajadusel
teostama tööd käsitsi (nt. puude vahel, posti ja toe vahelt läbiminekul jmt). Kraavide kaevamisel
liinimastide läheduses tuleb mastid vajadusel ehitustööde ajaks kindlustada.
Kraavidest väljakaevatavat pinnast on käsitletud kui ehituseks sobimatut pinnast, mis tuleb
teisaldada. Juhul kui Tellija on nõus, teemaa-ala on piisavalt lai, reljeefilt sobiv ning ei takista muid
ehitustöid, võib kraavidest väljakaevatava pinnase korralikult planeerida kõrvalasetsevale tee maa-
alale, ent hoonestatud aladel, kitsendatud tingimuste korral ja nende maaomanike maadel ning
naabruses, kes kooskõlastusega pole andnud nõusolekut pinnase laialiplaneerimiseks nende maale,
on see keelatud ning pinnas tuleb ära vedada.
Truubid
Projekteeritaval kogujateel on Pk 6+48 ette nähtud üks truup Ø0,6m. Truup on null-kaldega ja ette
nähtud mnt 4 ja kogujatee vahel asuva kraavi täitumise korral toimima ülevooluna. Truubi
väljavoolu otsa on kujundatud lehter kuna tulenevalt kõrguste vahest on truubi ots seal allpool
olevat maapinda.
Truubid on soovitav ehitada suvisel ajal, kui vooluhulgad kraavis on minimaalsed. Aluse ehitamise,
truubi paigaldamise ja tagasitäite rajamise ajaks tuleb sulgeda vee voolamine kraavis, vajadusel teha
veetõrjet kaeviku kuivana hoidmiseks.
Sademevee kanalisatsioon
Projektiga haaratud alal on ette nähtud lahendada sademevete ärajuhtimine projekteeritud künnise
juurest. Künnise ette on projekteeritud sademevee neelukaev koos väljavooluga tee kõrval
paiknevale haljasalale. Neelukaevu juhitakse sademevesi tee vertikaalplaneeringuga.
Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette.
Paratamatult tekib ja ehitustegevuse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb nii lammutamise kui ka
ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse
tekkimist ette näha ei ole.
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
Töö osa: Rahula kogujatee ehitus
KMH eelhinnang
9
Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja
rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise
keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade täiendavat ammutamist
ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub.
Iga ehitustegevusega kaasneb ka energiakulu. Antud juhul on tegemist tavapärase teeprojektiga,
mille energiakulu ei ole alust pidada ebaproportsionaalselt suureks, arvestades projekti vajadust, s.t
otseselt projekti energiakasutusest ei tulene olulist keskkonnamõju.
Joonis 3 Kavandatav tegevus. Alus: Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamise ja Rahula kogujatee
ehitusprojekt, Rahula kogujatee. Seletuskiri, Reaalprojekt OÜ, töö nr P24015
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
Töö osa: Rahula kogujatee ehitus
KMH eelhinnang
10
4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega
kaasnev potentsiaalselt oluline keskkonnamõju
Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava (riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama
viadukti ümberehitamise ja Rahula kogujatee ehitusprojektile (täpsemalt Rahula kogujatee
ehitusprojekti)) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata piirkonnas juba olemasoleva liikluse
ja taristu kogumõju. Projekti realiseerumisel pareneb käsitletaval lõigul sõidumugavus ja
liiklusohutuse tase, millel on keskkonnale (läbi õnnetuste ohu vähenemise) ka positiivne mõju.
Alljärgnevalt on kirjeldatud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille osas on teeprojektide puhul
ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku
mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.
Käesolevas eelhinnangus mõjude analüüsimisel on (eel)hinnatud ja arvesse võetud kõiki
keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ sisalduvaid
punkte. Vastavalt määrusele on arvesse võetud ka võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju
ilmnemise tõenäosust ja aega, mõju laadi ja tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust, võimalikke
koosmõjusid (sh kumulatiivset mõju) ja suurõnnetuste või katastroofide ohtu. Piiriülest mõju
projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne.
4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste
planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele
Kavandatav tegevus asub Harju maakonnas Saue ja Saku valla piiril.
Harju maakonnaplaneeringu4 seletuskirjas ei ole spetsiifiliselt käesolevas eelhinnangus käsitletud
kavandatava tegevuse kohta suuniseid antud, kuid seletuskirjas on antud üldised tingimused
maanteevõrgu arendamisele - nt tagada tuleb maanteevõrgu kvaliteedi parandamine ja liikluse
turvalisus lähtuvalt maantee klassist, tee funktsioonist asustusstruktuuris, liikluskoormusest, tee-
ehituse ja -hoiu majanduslikest kaalutlustest, kergliikluse vajadustest ning keskkonnahoiust;
maanteede läbilaskvuse parandamiseks on oluline maanteede rekonstrueerimine.
Maakonnaplaneeringus on muuhulgas toodud ka järgmised üldised põhimõtted kergliiklusteede
kavandamisel - nt kergliiklusteede täpsemal kavandamisel on soovitav kaaluda võimalusi
kergliiklustee mootorsõidukiliiklusest eemale viimiseks, eelkõige tiheda liiklusega maanteede ääres,
et tagada kergliikleja jaoks meeldivam keskkond.
Maakonnaplaneeringu „Tehnilised võrgustikud“ joonis ning varasemad maakonnaplaneeringut
täpsustavad teemaplaneeringud „Harjumaa kergliiklusteed“5 ja „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-
Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0"6 näevad antud asukohta ette
maantee äärse koguja- ja kergliiklustee trassikoridori (vt joonis 4.1).
4 Kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78, https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-
maakonnaplaneering-2030/
5 Kehtestatud Harju maavanema 24.04.2012 korraldusega nr 697 ja uuendatud Harju maakonnaplaneering 2030+ koostamise raames.
6 kehtestatud Harju maavanema 14.11.2014 korraldusega nr 1-1/2133-k
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
Töö osa: Rahula kogujatee ehitus
KMH eelhinnang
11
Joonis 2 Väljavõte Harju maakonnaplaneeringu „Tehnilised võrgustikud“ kaardilt (vasakul) ning Harju
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha
täpsustamine km 12,0-44,0" kaardilt (paremal). Kavandatava tegevusega asukoht on tähistatud punase noolega.
Tulenevalt projekti eesmärgist võib öelda, et kavandatav tegevus on maakonnaplaneeringus ja
teemaplaneeringutes määratud eesmärkide ja suunistega kooskõlas, kuna kogujatee rajamisega
parandatakse maanteevõrgu kvaliteeti ja tõstetakse liikluse turvalisust.
Saku valla üldplaneeringu seletuskirja7 kohaselt on valda läbivatest riigiteedest suurima
liiklussagedusega on põhimaanteed Tallinn-Pärnu-Ikla (nr 4) ja Tallinna ringtee (nr 11) ning
tugimaantee Tallinn-Rapla-Türi (nr 15). Põhimaanteed ühendavad pealinna teiste suurte linnadega,
neid omavahel ja tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktiga. Põhimaanteedel on
prioriteediks läbiv liiklus ning kiire ühenduse tagamine regioonide vahel. Saku valla üldplaneeringu
seletuskirjas on toodud muuhulgas järgmised üldised põhimõtted:
▪ liiklusohutuse ja sõidusujuvuse tagamiseks ei ole põhimaanteedele nr 4 ja nr 11, tugimaanteele
nr 15 ja kõrvalmaanteele nr 11420 (perspektiivis 2+2 maantee lõik) uusi samatasandilisi
ristumiskohti rajada lubatud. Liitumine põhimaanteedega toimub ainult kas üldplaneeringuga
kavandatud või hilisemas etapis (eri)planeeringuga kavandatud sõlmede kaudu. Olemasolevad
üksikute kinnistute ristumiskohad säilivad senise maakasutuse tarbeks ega jää pikas
perspektiivis kasutusele. Mahasõidu likvideerimisega kaasneb vajadus uute koguja- ja/või
juurdepääsuteede rajamiseks.
▪ riigiteedel, mille liiklussagedus ületab 6000 autot ööpäevas, tuleb juurdepääsud tagada kohalike
teede või kogujateede kaudu.
Saku valla üldplaneeringus on toodud samuti üldised põhimõtted jalgratta- ja jalgteede rajamiseks -
nt kergliiklus on keskkonnasäästlik, kõikidele vanusgruppidele sobiv liikumisviis, mis on oluline
ohutute lähiliikumiste võimaldamiseks. Üldplaneeringuga planeeritakse täiendavalt jalgratta- ja
jalgteid eesmärgiga tagada kergliiklejatele mugav ja ohutu liikumisvõimalus sihtpunktist sihtpunkti,
millega kavandatav tegevus on kooskõlas.
7 https://www.sakuvald.ee/documents/379795/22543434/Saku_YP_Seletuskiri.pdf/c15b5329-ecf7-4d8d-ad06-f634c2b1e388
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
Töö osa: Rahula kogujatee ehitus
KMH eelhinnang
12
Maakonnaplaneeringu „Ruumilised väärtused“ ning Saku valla üldplaneeringu „Üldplaneeringu
veebikaart“ kaartide alusel ei jää kavandatav tegevus rohevõrgustiku ega väärtusliku maastiku
aladele.
Kokkuvõttes võib öelda, et kavandatav tegevus on maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus
määratud üldiste eesmärkide ja suunistega kooskõlas, kuna projektiga parandatakse maanteevõrgu
kvaliteeti ja tõstetakse liikluse turvalisust.
Projektlahenduse puhul mahutatakse lahendus võimalusel olemasoleva teemaa (katastriüksuse)
piiresse, aga vajalik on ka transpordimaa osaline laiendamine ja selleks maa võõrandamine.
Tegemist pole olulise keskkonnamõjuga KeHJS mõistes, kuna võõrandamisel tuleb tagada osapoolte
vahelisel kokkuleppel või sundvõõrandamise protsessi käigus õiglane hüvitis vastavalt kinnisasja
avalikes huvides omandamise seadusele8.
Strateegilises plaanis on projekteeritava tee maavajaduse ja sellega kaasnevate mõjudega ka juba
arvestatud, kuna tee asukoht on määratud kõrgemal asetsevate strateegiliste dokumentidega.
Sellest tulenevalt ei ole peamine maakasutusele avalduv mõju otseselt käesoleva projekti mõju.
Projektil oluline ebasoodne mõju maakasutusele puudub.
4.2. Mõju looduskaitseobjektidele
Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi ka EELIS) andmetel alusel ei jää kavandatava tegevuse lähedale
looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte. Lähim registreeritud väärtuslik loodusobjekt,
Natura elupaik 6280* (lood ehk alvarid), leiukoht jääb kavandatavast tegevusest ca 300 m
kaugusele. Natura elupaikadena käsitletakse alasid, mille puhul on tegemist üle-euroopaliselt
ohustatud ja haruldaste elupaikadega. Elupaik on looduslike tingimuste kogum, mis on vajalik, et liik
või selle asurkond (populatsioon) saaks selles kohas elada. Antud elupaik Natura 2000 võrgustikku
ei kuulu.
Loopealsed ehk alvarid (lood, paepealsed, kadakased karjamaad) on õhukese lubjarikka mullaga
pool-looduslikud rohumaad, mis on peamiselt levinud ordoviitsiumi või siluri paekivi avamusaladel.
Loopealsed on poollooduslikud kooslused ehk pärandkoosluste teke ning püsimine on tihedalt
seotud inimtegevusega, eelkõige karjatamisega (ajalooliselt enamasti lammaste ja hobustega).
Alvarite peamisteks ohuteguriteks on kinnikasvamine ja väetamine.
Arvestades asjaolu, et projektiga plaanitavad ehitustööd ei hõlma elupaika ohustavaid tegureid,
ehitustööd on lokaalse mõjuga ja mõjuala piirdub kavandatavate ehitustööde asukohaga, ei ole
põhjust eeldada elupaigale olulist ebasoodsat mõju.
4.3. Võõrliigid
Andmebaasi EELIS andmetel paikneb kavandatav tegevus hävinud Sosnovski karuputke koloonia
(VLL1002895; vt ptk 4.4 joonis 4.4) alal. Karuputke taimed on mitmeaastased ning üks taim võib
toota kuni 100 000 seemet. Seemnealged valmivad edasi ka pärast taime maha niitmist
(järelvalmivad) ja seemned püsivad idanemisvõimelised isegi 10 aastat. Seetõttu ei piisa vaid
8 https://www.riigiteataja.ee/akt/KAHOS
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
Töö osa: Rahula kogujatee ehitus
KMH eelhinnang
13
karuputke taimede niitmisest ja tagada tuleb karuputke kolooniates pinnasega toimetamisel selle
teadlik ümberpaigutamine.
Seoses teede ehitusega on Keskkonnaamet oma 21.11.2017 kirjas nr 7-9/17/6992 andnud
Transpordiametile (varasemalt Maanteeametile) soovitused, mida teeprojektidel arvesse võtta.
Kirjas on välja toodud muuhulgas järgmist:
Kuna viimastel aastatel on hoogustunud tee-ehitus, sh kergliiklusteede ehitus, siis on mitmeid
kolooniaid, mis on jäänud ehituse „alla“. Keskkonnaametil (KeA) puudub teave, mida tehakse
pinnasega, mis eeldatavalt kooritakse ja mis sisaldab nii karuputke seemneid kui juuri. Kuigi
seadusandlus ei nõua võõrliikide leiukohas tegevuse kooskõlastamist, oleks väga vajalik nii
Keskkonnaameti kui Maanteeameti poolt sellele tähelepanu pöörata.
Karuputke koloonia pinnase koorimisel tuleks pinnas võimalusel paigutada tee äärde kindlasse kohta
ehitustööde lõpufaasis (mullatööd) või viia täiesti uude kokkulepitud kohta (nt lähimasse
teadaolevasse kolooniasse riigimaal).
Kõige kindlam oleks enne tööde algust objektil koostöös Keskkonnaameti spetsialistiga eemaldada
kõigepealt karuputke seemnete ja juurtega pinnas, et see ei läheks segamini ülejäänud pinnasega ja
laotada Keskkonnaameti spetsialisti poolt ette näidatud kohta. Nii saab vältida karuputke levimist
täiesti uutesse kohtadesse.
Soovitatav on enne tööde algust Keskkonnaametiga ühendust võtta ning leppida kokku täpsed
meetmed võõrliigi leviku tõkestamiseks.
4.4. Mõju kultuuriväärtustele
Kultuurimälestiste riikliku andmebaasi andmete alusel jääb lähim kultuurimälestis -
arheoloogiamälestisena registreeritud Kultusekivi (registri kood 18954) kavandatavast tegevusest
enam kui 90 m kaugusele, mälestise ümber on ka kinnismälestise kaitsevöönd 50 m, nii mälestis kui
ka kaitsevöönd jäävad kavandatavast tegevusest teisele poole põhimaanteed (vt joonis 4.4).
Muinsuskaitseamet on oma 19.04.2021 kirjaga nr 1.1-7/962-1 andnud arvamuse
projekteerimistingimuste eelnõule, milles annab muuhulgas järgmised tingimused:
Riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,81 ja km 19,85 ristmike vahelisel lõigul ei asu riikliku
kaitse all olevaid mälestisi ega nende kaitsevööndeid. Palume projekti lisada
arheoloogiliste leidude hoiatus. Pinnasetöödel tuleb igal juhul arvestada arheoloogiliste
leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest
tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta
ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
Kirjeldatud tingimusega tuleb projekti ellu viies arvestada.
Arvestades kavandatava tegevuse mahtu ja kaugust muinsuskaitsealusest objektist, võib öelda, et
kavandataval tegevusel puudub oluline mõju kultuuriväärtustele.
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
Töö osa: Rahula kogujatee ehitus
KMH eelhinnang
14
Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine muinsuskaitselise objekti ning hävinud Sosnovski karuputke koloonia
suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2024
4.5. Mõju põhja- ja pinnaveele
Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda ei jää ühtegi veekogu veeseaduse § 3 mõistes.
Kavandatav tegevus paikneb kaitsmata põhjaveega alal. Kavandatavale tegevusele lähimad
puurkaevud PRK0052172 ja PRK0018490 jäävad enam kui 70 m kaugusele projekteeritavast teest
(vt joonis 4.5). Puurkaevule PRK0018490 on kehtestatud 50 m ulatuse sanitaarkaitseala ning
puurkaevule PRK0052172 hooldusala 10 m ulatuses. Sanitaarkaitsealale ja hooldusalale projektiga
tegevusi kavandatud pole.
Projektis on ette nähtud kaevata uued pikikraavid kohtades, kus tee paikneb süvendis. Kuna
ümbritsev maapind on tasane ja sademevett pole kuhugile juhtida, siis on kraavid null-kaldega
imbkraavid. Veeseaduse § 129 lg 3 ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena sademeveest
vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid,
imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige
maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Projekteeritaval kogujateel on
Pk 6+48 ette nähtud paigaldada üks põhitee truup. Kuna truup paigaldatakse kraavi, mis ei ole
veeseaduse § 3 mõistes veekogu, siis pole veeseaduse § 196 kohane veekeskkonnariskiga tegevuse
registreerimine vajalik.
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
Töö osa: Rahula kogujatee ehitus
KMH eelhinnang
15
Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid
(peamiselt raskmetallid). Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks
sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot
ööpäevas9. Uue kogujatee valimisel on lähtutud liiklussagedus on <4000 a/ööp. Kuna liiklussagedus
käesoleva projekti alal on suurusjärkudes väiksem kui eelmainitud soovituslik piirmäär, pole põhjust
eeldada ohtu põhjaveele käesolevalt teelt ära juhitava sademevee tulemusena.
Arvestades, et tegemist on kaitsmata põhjaveega alaga, peab ehitustegevuse ajal ehitusmasinate
parkimine, tankimine, hooldus ja muu reostusohtlik tegevus toimuma kindlasti selleks ette nähtud
kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud
saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised
kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate
parkimiskohad on soovitatav rajada kaevudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja
objektide paiknemine kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja
kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette.
Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.
Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi arvestades alust
eeldada olulist mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele.
Joonis 4.5 Kavandatava tegevuse paiknemine lähimate puurkaevude suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2024
9 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
Töö osa: Rahula kogujatee ehitus
KMH eelhinnang
16
4.6. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus
Projektiga kavandatakse uue kogujatee rajamist. Rajatavale uuele teelõigule lähimad elu- või
ühiskondlikud hooned jäävad ca 20 m kaugusele teest, kuid rohkem mõjutab piirkonna
müraolukorda suure liikluskoormusega Tallinn-Pärnu-Ikla maantee.
Kavandatava tegevuse kavandamise eelmises etapis, eelprojekti koostamise raames teostati
eraldiseisev mürauuring koostoimes põhimaanteega 410, et vältida olulist ebasoodsat mõju seoses
liiklusmüraga ning vajadusel ette näha müra vähendavad meetmed.
Mürauuringu tulemused olid järgmised:
Olemasolevas, ehitusjärgses ja prognoositavas olukorras ulatuvad eluhooneteni
päevasel ajal valdavalt 55-59…60-64dB müraindikaatori Ld samatugevustsoonid, öisel
ajal 50-55…55-59 dB müraindikaatori Ln samatugevustsoonid. Keskkonnaministri 16.
detsembri 2016. a määruse nr 71 II kategooria liiklusmüra piirväärtus on valdavalt
täidetud päevasel (60/65 dB) ja öisel (55/60 dB) ajavahemikul, kui arvestada märkust, et
müratundliku hoone teepoolsel küljel on lubatud 5 dB kõrgemad müratasemed.
Allpool on välja toodud ehitusjärgse ja perspektiivse olukorra müra hoonete fassaadidel
2 meetri kõrgusel, mis ületavad Ld > 55 dB ja Ln > 45 dB:
Majaka kinnistu (71801:003:0564) eluhooneni ulatuvad mürauuringu kohaselt lubatust
kõrgemad normtasemed päevasel ajal, mistõttu mürauuringu raames nähti eluhoone
kaitseks ette müratõkkemeetmed Tallinn-Pärnu-Ikla maantee äärde.
Põhiprojekti koostamise raames muutus projekteeritud kogujatee asukoht Rahula ristmiku
piirkonnas. Uue lahenduse kohaselt likvideeritakse Majaka kinnisasjal paiknev elamu ning
kinnisasjale kavandatakse kogujatee, mistõttu ei ole ka Majaka kinnistu puhul müratõkke rajamine
vajalik. Seega projekti raames müratõkkemeetmeid (müratõkkeseinad) ei kavandata, kuna teiste
uuringualal asuvate eluhoonete juures olid müra normtasemed tagatud.
Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja
vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete
10 Akukon Eesti OÜ, töö nr 211588-3, Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla 18,81-19,85 km liiklusmüra hinnang, 29.07.2022
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
Töö osa: Rahula kogujatee ehitus
KMH eelhinnang
17
tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav
tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida
õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni,
vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
Üleliigset valgustamist võib käsitleda valgusreostusena, mis võib tuua kaasa häiringud nii inimestele
kui ka looduskeskkonnale. Valgusreostus on põhjustatud valgustite valest paigaldamisest ning
ebasobivate tehniliste parameetritega lampidest.
Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse
vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on
ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk
on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega.
Valgusreostuse puhul saab eristada ehitusperioodiga seotud võimalikku valgusreostust ning
hilisemat kasutusaegset valgusreostust. Kasutusaegselt sõltub valgusreostuse ulatus kasutatavate
valgustite paiknemisest ning tehnilistest parameetritest.
4.7. Jäätmekäitlus
Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele, sh arvestada
jäätmeseadusest11, keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses
tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise
või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“12 ning Saku valla jäätmehoolduseeskirjast13 tulenevate
nõuetega.
Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju
vähendamiseks tuleb ehitamise etapis jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid
taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul ka tavapraktika. Kui
võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks
mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt eelnevalt viidatud kehtivatele
õigusaktidele.
Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile
sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada
konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb
koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle
anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool
selleks ettenähtud kohti on keelatud.
Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul,
tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb
11 https://www.riigiteataja.ee/akt/117032023037
12 https://www.riigiteataja.ee/akt/119102023012
13 https://www.riigiteataja.ee/akt/429052020050?leiaKehtiv
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
Töö osa: Rahula kogujatee ehitus
KMH eelhinnang
18
pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel
moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
4.8. Avariiolukorrad
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Töövõtja peab
olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis
võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja
Keskkonnaametit.
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
Töö osa: Rahula kogujatee ehitus
KMH eelhinnang
19
5. Järeldused, keskkonnameetmed
Käesolevas aruandes on esitatud riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamise ja
Rahula kogujatee ehitusprojekti ühe osa – Rahula kogujatee ehitusprojekti – keskkonnamõjude
eelhinnang, mille koostamisel lähtuti KeHJS § 61 ja määruses nr 3114 esitatud tingimustest.
Eelhinnangus jõuti järeldusele, et käesoleva projekti puhul ei ole KMH algatamine vajalik, kuna
vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise
keskkonnamõju esinemist. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete
töömeetoditega.
Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all
kirjeldatud meetmeid:
▪ Soovitatav on enne tööde algust Keskkonnaametiga ühendust võtta ning leppida kokku täpsed
meetmed võõrliigi (Sosnovski karuputk; VLL1002895) leviku tõkestamiseks (vt ptk 4.2).
▪ Pinnasetöödel tuleb igal juhul arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi
ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja
kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile (vt
ptk 4.3).
▪ Truubid on soovitav ehitada suvisel ajal, kui vooluhulgad kraavis on minimaalsed. Aluse
ehitamise, truubi paigaldamise ja tagasitäite rajamise ajaks tuleb sulgeda vee voolamine kraavis,
vajadusel teha veetõrjet kaeviku kuivana hoidmiseks.
▪ Ehitusmasinate parkimine, tankimine, hooldus ja muu reostusohtlik tegevus peavad toimuma
selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et
oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise
alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m
kaevudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude lähedal on vältimatu,
tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud
reostuse sattumine pinnasesse ja vesikeskkonda.
▪ Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.
▪ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja
vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete
tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav
tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
▪ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti
vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut
majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada
kemikaalide lahuseid).
▪ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb samuti vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal
ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
▪ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb ehitamise etapis jäätmeteket võimalikult minimeerida ja
võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide
puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide
taaskasutus.
14 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011
Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee põhiprojektiga kavandatav tegevus
Töö osa: Rahula kogujatee ehitus
KMH eelhinnang
20
▪ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale
korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud
liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine
kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti
tuleb arvestada Saku valla jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.
▪ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt
liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik
ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud
jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal
taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete
ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
▪ Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul,
tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb
pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel
moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
▪ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse
töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.
Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama
Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.
KORRALDUS
10.01.2025 nr 1.1-3/25/36
Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla
km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ja Rahula kogujatee
ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmine
Transpordiamet algatas 12.12.2024 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla
km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ja Rahula kogujatee ehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS)
§ 101 lõike 2 ja 3 alusel.
1. ASJAOLUD
Tee ehitusloa menetluse esemeks olevad teed paiknevad transpordimaa kinnisasjadel
(katastritunnusega 72703:002:0079, 71801:003:0218, 71801:003:1098, 71801:001:2106,
71901:001:0863, 71801:003:0564) Harju maakonnas Saue vallas Jõgisoo külas ning Saku vallas
Saue ja Rahula külas. Kogujatee ehitamiseks on vajalik teemaa laiendamine teega piirnevatest
kinnisasjadest (71801:003:0565, 71801:003:0314, 71801:003:0556, 71901:001:0864).
Tee ehitustööd toimuvad vastavalt OÜ Reaalprojekt töö nr P24015 „Riigitee nr 11 Tallinna ringtee
Kanama viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee projekti koostamine“ töö osale nr P24015-
2 „Rahula kogujatee“. Tee ehitustööde teostamine on kavandatud 2025.a.
Eelnimetatud projekti joonised ja seletuskiri on kuni 01.06.2026 nähtavad lingilt:
https://pilv.transpordiamet.ee/s/CtOzzAdNfY36qlf
Projekti peamine eesmärk on riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla liiklusohutuse taseme tõstmine
samatasandiliste ristmike likvideerimise ja olemasolevaid kõrvalmaanteid ühendava kogujatee
ehitamisega.
Projektiga on lahendatud riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0 ümberehitamine, mis
sisaldab km 18,81 Kanama TMP ristmiku ja km 19,85 Rahula tagasipöördekoha likvideerimist,
km 19,63 Rahula ristmiku kiirusemuuteradade pikendamist ning kõrvalmaanteede 11345 Rahula-
Saku tee ja 11425 Kanama-Saku tee ühendamiseks kogujatee (Rahula kogujatee) ehitamist,
bussipeatuse, jalgteeühenduste, sõiduautode parkla ja teevalgustuse ehitamist.
Projekt on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringuga „Põhimaantee
nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0“, mis on
kehtestatud Harju maavanema 14. novembri 2014 korraldusega nr 2133. Transpordiameti
22.06.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/261 on antud teemaplaneeringut täpsustavad
2
projekteerimistingimused riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,81 ja km 19,85 ristmiku
likvideerimiseks ning kogujatee ehitusprojekti koostamiseks.
2. MENETLUSE KÄIK
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt
on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa
Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.
Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42
lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1
nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või
kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse
29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga on kavandatud
põhimaantee kiirusemuuteradade pikendamine ning põhimaantee kõrvale uue kogujatee ja
bussipeatuse koos teenindava taristuga ehitamine.
Rahula kogujatee ehituse põhiprojektiga kavandatud tegevuse keskkonnamõjude eelhinnangu
tulemusena leiti, et kavandatava tegevusega pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja
kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju
hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017
määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse
võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust,
sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.
KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude
eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Terviseamet, Maa-
amet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Saue ja Saku
Vallavalitsus. Asjaomaste asutuste seisukohad koos Transpordiameti otsustega on esitatud
korralduse lisas 2.
Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega
piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle
õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või
isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.
Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,
mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi
märkustega arvestamise kohta.
3
Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta
kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta
arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).
Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa
andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt
EhS § 45 lõikele 1.
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja
taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1,
KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike
1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8
ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab
Transpordiamet:
4. OTSUS
1. Anda tee ehitusluba riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ning
Rahula kogujatee ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1.
2. Jätta algatamata töö nr P24015-2 „Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama viadukti
ümberehitamine ja Rahula kogujatee projekti koostamine. Rahula kogujatee“
ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61
kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei
kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse
korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid
keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning
inimese tervisele, heaolule ja varale.
3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub
vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.
4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa
kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.
5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti
teehoiuteenistuse põhja osakonna ehituse üksus.
6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded.
7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus
koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada
Transpordiameti kodulehel.
5. KORRALDUSE LISADE LOETELU
Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:
1. Riigitee 4 km 18,8-20 ümberehitamine ja Rahula kogujatee tee ehitusluba;
2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;
3. Keskkonnamõjude eelhinnang 2024.
4
6. RAKENDUSSÄTTED
Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaie Kruusmaa
juhataja
planeerimise osakonna projekteerimise üksus
Transpordiameti korralduse „Tee
ehitusloa andmine riigitee 4
Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0
ümberehitamiseks ja Rahula
kogujatee ehitamiseks ning
keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmine“
lisa 1
TEE EHITUSLUBA
☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks
☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks
☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks
☐ osa asendamiseks samaväärsega
☐ lammutamiseks
Tee ehitusloa number 1.1-3/25/36
Tee ehitusloa andmise kuupäev 10.01.2025
Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn
Ametniku nimi Kaie Kruusmaa
Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja
Tee ehitusloa kõrvaltingimused
1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine
riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ja Rahula kogujatee ehitamiseks
ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste
koondtabel“.
2. Enne ehitustööde alustamist peavad olema sõlmitud maaomanikega kokkulepped kinnisasjal
ehitustööde teostamiseks või äralõike omandamiseks.
3. Rahula kogujatee ehitusperioodil tagada kergliiklejate juurdepääs riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla
bussipeatustele ja Kanama jalgteetunnelisse.
4. Tagada ehitusala teedel heakord selliselt, et sõidukid ja kergliiklejad ei määrduks liigse pori
tõttu.
5. Rahula kogujateele rajatavate ristumiskohtade kõrguslik lahendus viia kokku Saku
Vallavalitsuse tellimusel projekteeritava jalgratta- ja jalgtee vertikaallahendusega.
6. Taotleda Saku Vallavalitsuselt kogujatee äärde rajatava uue bussipeatuse nimi ja vastavalt
sellele peatus tähistada.
7. Ebasoodsa mõju vältimiseks arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud
meetmeid:
7.1. Soovitatav on enne tööde algust Keskkonnaametiga ühendust võtta ning leppida kokku
täpsed meetmed võõrliigi (Sosnovski karuputk; VLL1002895) leviku tõkestamiseks.
7.2. Pinnasetöödel tuleb igal juhul arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise
1
kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, §
60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest
Muinsuskaitseametile.
7.3. Truubid on soovitav ehitada suvisel ajal, kui vooluhulgad kraavis on minimaalsed. Aluse
ehitamise, truubi paigaldamise ja tagasitäite rajamise ajaks tuleb sulgeda vee voolamine
kraavis, vajadusel teha veetõrjet kaeviku kuivana hoidmiseks.
7.4. Ehitusmasinate parkimine, tankimine, hooldus ja muu reostusohtlik tegevus peavad
toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud
selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel
sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja
bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada
kaugemale kui 50 m kaevudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine
kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada
töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vesikeskkonda.
7.5. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.
7.6. Pärast tee valmimist hinnata liiklusmüra enim mõjutatud müratundlikel aladel.
7.7. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav
müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate
ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste
lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
7.8. Arvestada, et ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus
21.00-07.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva
müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“
(edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena
rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra
põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.
7.9. Arvestada, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002
määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning
vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.
7.10. Häiringute leevendamiseks teavitada piirkonna elanikke müra- ja
vibratsioonirikaste tööde teostamisest.
7.11. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb
samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu
levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte
kasutada kemikaalide lahuseid).
7.12. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb samuti vältida sobivate töömeetodite
valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
7.13. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb ehitamise etapis jäätmeteket võimalikult
minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste
piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette
ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
7.14. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt
kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest
nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole
jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“
tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Saku valla jäätmehoolduseeskirjas olevate
nõuetega.
7.15. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või
vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei
ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud
laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole
võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba
2
omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
7.16. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee,
autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala
tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt
lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt
eemaldada.
7.17. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.
Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.
Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt
teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.
1. Andmed tee kohta
Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0
ümberehitamine, mis sisaldab km 18,81
Kanama TMP ristmiku ja km 19,85 Rahula
tagasipöördekoha likvideerimist, km 19,63
Rahula ristmiku kiirusemuuteradade
pikendamist ning kõrvalmaanteede 11345
Rahula-Saku tee ja 11425 Kanama-Saku tee
ühendamiseks kogujatee ehitamist,
bussipeatuse, jalgteeühenduste, sõiduautode
parkla ja teevalgustuse ehitamist.
2. Andmed tee ehitusprojekti kohta
2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi OÜ Reaalprojekt
2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10765904
2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Vabaduse pst 174b, 10917 Tallinn
2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 528 0504
2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post
[email protected]
2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama
viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee
projekti koostamine. Rahula kogujatee
2.7 Tee ehitusprojekti number Töö nr P24015-2
(allkirjastatud digitaalselt)
3
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ja
Rahula kogujatee ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
1. ARVAMUSED
1.1.Puudutatud asutused ja isikud
Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse
nr osas
1 Keskkonnaamet Kiri 17.12.2024 nr 6-2/24/25269-2: Otsus:
Lugeda, et asjaomasel asutusel ei ole vastuväiteid
Esitasite1 Keskkonnaametile keskkonnamõju ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamise
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse jätmise osas.
(KeHJS) § 11 lg 22 ja ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel
kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks
ehitusloa eelnõu ning seisukoha võtmiseks korralduse
„Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla
km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ja Rahula kogujatee
ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmine“ eelnõu.
Menetluse esemeks olev riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla
km 18,8 − 20,0 lõik ja Rahula kogujatee asuvad
Harjumaal Saue vallas Jõgisoo külas ning Saku vallas
Saue ja Rahula külades. Projekti eesmärk on
riigimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla liiklusohutuse
taseme tõstmine samatasandiliste ristmike
likvideerimise ja olemasolevaid kõrvalmaanteid
ühendava kogujatee ehitamisega. Eesti looduse
infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) kohaselt
(seisuga 17.12.2024) ei jää projektalale kaitseala,
hoiuala, püsielupaika ega kaitstava looduse
üksikobjekti kaitsevööndit.
1
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ja
Rahula kogujatee ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
Lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast
ning teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet
asjaomase asutusena seisukohal2, et kavandatava
tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist
keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning
keskkonnamõju hindamise algatamine ehitusloa
menetluses ei ole eeldatavalt vajalik.
Helen Manguse, juhataja, keskkonnakorralduse büroo
1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendisüsteemis
12.12.2024 nr 6-2/24/25269 all
2 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jääva osas
2 Terviseamet Kiri 27.12.2024 nr 9.3-2/24/12770-2, väljavõte: Põhjendus:
„Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning ei esita Selgitame, et käesoleva menetlusega hõlmatava
vastuväiteid KMH algatamata jätmisele. Lisaks juhib põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla ja kogujatee liiklusmüra
tähelepanu järgnevale: on hinnatud 2022.a. eelprojekti koostamise käigus Akukon
KMH eelhinnangus on välja toodud järgnev: Eesti OÜ töös nr 211588-3 „Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla
„Kavandatava tegevuse kavandamise eelmises etapis, 18,81-19,85 km liiklusmüra hinnang“ (uuring lisatud
eelprojekti koostamise raames teostati eraldiseisev projekti kausta).
mürauuring koostoimes põhimaanteega 4 10 , et
vältida olulist ebasoodsat mõju seoses liiklusmüraga Eelnimetatud mürauuringu raames modelleeriti
ning vajadusel ette näha müra vähendavad meetmed.“ liiklusmüra tasemeid ja levikut nii ehitusjärgses kui ka
Mürauuringut esitatud materjalide seas ei leidu ja perspektiivses olukorras vastavalt 20. a liiklusprognoosile.
seega amet müraolukorrale hinnangut anda ei saa. Majaka kinnistu (71801:003:0564) eluhooneni ulatusid
Palume mürauuring edaspidi materjalide hulka lisada. mürauuringu kohaselt lubatust kõrgemad normtasemed
Planeeritavalt alalt lähtuvad müratasemed ei tohi päevasel ajal, mistõttu mürauuringu raames nähti eluhoone
müratundlike hoonetega aladel ületada kaitseks ette müratõkkemeetmed Tallinn-Pärnu-Ikla
keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 maantee äärde. Põhiprojekti koostamise raames muutus
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme projekteeritud kogujatee asukoht Rahula ristmiku
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ piirkonnas. Uue projektlahenduse kohaselt on
2
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ja
Rahula kogujatee ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
(edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud likvideeritud Majaka kinnisasjal paiknev elamu ning
normtasemeid. kinnisasjale kavandatakse kogujatee, mistõttu ei ole ka
Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike Majaka kinnistu puhul müratõkke rajamine vajalik.
hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel Käesoleva projekti raames täiendavaid
75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). müratõkkemeetmeid ei kavandata, kuna teiste uuringualal
Pärast tee valmimist soovitab amet hinnata müra asuvate eluhoonete juures olid keskkonnaministri
enim mõjutatud müratundlikel aladel ning vajadusel 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra
rakendada täiendavaid müraleevendavaid meetmeid. normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1
elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM toodud normtasemeid müra normtasemed tagatud.
määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra
piirväärtusena rakendatakse asjakohase Otsus:
mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra 1. Lugeda, et asjaomasel asutusel ei ole vastuväiteid
põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00- ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise
19.00. algatamise jätmise arvestades keskkonnamõjude
Jälgida, et ehitusaegsed ja kasutusaegsed eelhinnangus ja ehitusloal toodud
vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri keskkonnameetmetega.
17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused 2. Täiendada ehitusluba kõrvaltingimustega:
elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni 2.1. Pärast tee valmimist hinnata liiklusmüra enim
mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid. mõjutatud müratundlikel aladel.
Amet soovitab teha koostööd kavandatava tee 2.2. Arvestada, et ehitusmüra tasemed ei tohi
läheduses elavate inimestega ning teavitada neid lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus
eelnevalt mürarikaste töödega alustamisest ja tööde 21.00-07.00 ületada keskkonnaministri
kestusest, et vältida teadmatusest tingitud kaebusi.” 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva
müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
Liisi Korp, vaneminspektor, Põhja regionaalosakond määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM
määrus nr 71) lisas 1 toodud normtaset.
Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse
asjakohase mürakategooria tööstusmüra
normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib
teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.
2.3. Arvestada, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei
3
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ja
Rahula kogujatee ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses
nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni
mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.
2.4. Häiringute leevendamiseks teavitada piirkonna
elanikke müra- ja vibratsioonirikaste tööde
teostamisest.
Lisada projekti kausta mürauuring.
3 Põllumajandus- ja Kiri 19.12.2024 nr 6.2-1/9269-1 Otsus:
Toiduamet Olete esitanud Põllumajandus- ja Toiduametile Lugeda, et asjaomasel asutusel ei ole täiendavaid
arvamuse avaldamiseks riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla ettepanekuid ehitusloa eelnõule ja keskkonnamõju
km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ja Rahula kogujatee hindamise algatamise jätmise osas.
ehitamiseks ehitusloa eelnõu ja keskkonnamõju
hindamise (KMH) algatamata jätmise otsuse eelnõu.
Menetlemisel tuvastati, et eelnõudes käsitletud alal
maaparandusehitisi ei paikne. Tulenevalt eespool
toodust ei ole Põllumajandus- ja Toiduametil eelnõude
kohta täiendavaid ettepanekuid ega vastuväiteid.
Sulev Taul, Juhtivspetsialist, Põhja regioon
4 Maa-amet - Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse
avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.
Arvestada, et Maa-amet ei ole esitanud seisukohta
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas.
5 Saue Vallavalitsus e-kiri 12.12.2024: Otsus:
“Kooskõlastus Riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8- Lugeda, et Saue Vallavalitsusel ei ole vastuväiteid
20,0 ümberehitamiseks ja Rahula kogujatee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju algatamata jätmise
ehitamiseks ehitusloa menetlusse kaasamine ja KMH osas.
algatamata jätmise kohta
4
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ja
Rahula kogujatee ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
Käesolevaga kooskõlastame OÜ Reaalprojekti töö nr
P24015 „Riigitee nr 11 Tallinna ringtee Kanama
viadukti ümberehitamine ja Rahula kogujatee projekti
koostamine“ töö osa nr P24015-2 „Rahula
kogujatee“.”
Indrek Brandmeister, teedespetsialist
6 Saku Vallavalitsus Kiri 20.12.2024 nr 7-2/137-3, väljavõte: Põhjendus:
„Märgite oma pöördumises, et antud projekti eesmärk Saku Vallavalitsuse kirjas 20.12.2024 nr 7-2/137-3
on Kanama liiklussõlme ümberehitamine, mis sisaldab esitatud arvamused, mis puudutasid projekti P24015-1
riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 17,14-19,44 ja riigitee „Kanama liiklussõlm“ on käsitletud koos Transpordiameti
11 Tallinna ringtee km 29,963 Kanama viadukti otsusega eraldiseisva menetluse „Tee ehitusloa andmine
pealesõitude ja rampide osalist ümberehitamist, riigitee 4 km 17,14-19,44 Kanama liiklussõlme
Kanama bussipeatuste ja km 18,833 Kanama JK ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise
tunneli (nr 1307) ühendusteede ümberehitamist. Kuigi
algatamata jätmine“ korralduse lisas 2.
eelnõust ei ilmne, kas see ehitusloa eelnõu sisaldab ka
Rahula kogujatee ehitamist, aga kuna see on projekti Selgitame, et põhimaanteel 4 Rahula tagasipöördekoha
P24015-1 osa, siis sisaldab Saku Vallavalitsuse säilitamine (ettepanek 1) on vastuolus Eesti ja lähiriikide
tagasiside ka arvamusi Rahula kogujatee maanteedel kehtivate liiklusohutuse põhimõtete ning
projektlahenduse kohta. Kliimaministri määrusega 17.11.2023 nr 71 „Tee
projekteerimise normid“. Pöörame tähelepanu, et eriti
Saku Vallavalitsus on tutvunud teie poolt esitatud
ohtlikud on aeglaste sõidukite, sh traktorite, vasakpöörded
menetlusdokumentidega ja pidanud arutelu Kanama
liiklussõlme ümberehitamise ehitusloa eelnõu osas suure liiklussagedusega põhimaanteel. Rajatava kogujatee
Saku Vallavalitsuse projektikomisjonis 05.12.2024. kaudu tagatakse Rahula külale kõigi sõidukiliikide
Projektikomisjonis tehti ehitusloa eelnõule juurdepääs läbi põhimaantee 11 Tallinna ringtee km
tähelepanekud, mille osas soovib Saku Vallavalitsus, 28,046 Jälgimäe ristmiku, riigiteede 11425 Kanama–Saku
et Transpordiamet võtaks need ehitusloa väljastamisel ja 11345 Rahula–Saku. Seetõttu ei ole asjakohane siduda
ja projekti korrigeerimisel arvesse. Rahula tagasipöördekoha sulgemine Jõgisoo silla aluse
kõrgusgabariidi tõstmisega.
5
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ja
Rahula kogujatee ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
Järgnevalt toome välja projektikomisjoni seisukohad. Rahula kogujatee projektlahendusega on ette nähtud
1. Rahula küla juures oleva tagasipöördekoha riigiteede ristmike ja bussipeatuste piirkonnas paiknevate
sulgemisega tekib järgmine tagasipööramise võimalus ülekäigukohtade valgustamine. Rahula kogujateele
alles 3.8 km pärast Jõgisoo silla all. Juhime tervikuna tänavavalgustuse rajamine (ettepanek 2) ei ole
tähelepanu, et kõrgema gabariidilised sõidukid (nt põhjendatud, kuna kogujatee (kõrvalmaantee) eeldatav
veoauto, traktor) ei pääse Jõgisoo silla alt läbi, kuna liiklussagedus ca 400 sõiduki ööpäevas (IB Stratum OÜ
viadukt on liiga madal. Rahula küla juures olevat
liiklusuuringu alusel) ja lubatud sõidukiiruse kuni 70 km/h
tagasipöördekohta ei saa sulgeda enne kui Jõgisoo silla
juures ei ole kergliiklejate liiklusohutuse tase kõrgem
all pole kõrgema gabariidiga sõidukitele läbipääs
tagatud. tavapärasest maantee keskkonnast. Transpordiameti juhise
2. Esitame ettepaneku rajada Rahula kogujateele „Riigiteede valgustuse kavandamine“ kohaselt kavandab
tänavavalgustus, kuivõrd vallal ei ole teede amet teevalgustust, mis on vajalik liiklusohutuse
investeeringute kavas kogujateele plaanis rajada tagamiseks. Lähtudes eeltoodud juhendist on teevalgustuse
kõnniteed lähima 3 aasta jooksul. Kergliiklejad rajamine õigustatud juhul, kui teelõigul liigub pimedal ajal
kasutavad antud teekoridori Kanama jalakäijate rohkem kui 10 kergliiklejat tunnis. Kergliikluse mudeli
tunnelisse pääsemiseks aga juba varem. Seega https://www.transpordiamet.ee/kergliiklejate-arv-
kasutaksid nad ligipääsuks rajatavad Kanama tee riigiteede-aares alusel on tõenäoline kergliiklejate arv 18
kogujateed, mis peab ohutuse tagamiseks olema liiklejat päevas. Arvestades eelnevaga, ei ole kogujatee
valgustatud. tervikuna valgustamine vähemalt lähiaastatel õigustatud.
3. Juhime teie tähelepanu, et ehitusprojekti
kooskõlastamise menetlusse tuleb kaasata ka Juhtisite tähelepanu (ettepanek 3), et ehitusprojekt tuleb
piirinaabrid. kooskõlastada piirinaabritega. Transpordiamet ei
4. Palume Transpordiametil saata Terviseametile kooskõlasta ehitusprojekti piirinaabritega, kuid on
pöördumine palvega, et viimane osapool teostaks kaasanud ehitusseadustiku § 42 lõike 6 alusel ehitusloa
täiendava uuringu, kas Jälgimäe, Saue ja Rahula küla menetlusse külgnevate kinnisasjade omanikud
elamutega piirneva 4 Tallinn-Pärnu-Ikla 120 km/h (piirinaabrid). Kaasatud kinnisasjade loetelu on toodud
projektkiirusega tee serva tuleb kavandada
käesoleva lisa tabelis 2.2. Lisaks on menetlusse kaasatud
müratõkkeseinad.
Saue küla ja Rahula küla elanikud külaseltside kaudu.
5. 17.10.2024 saatis Reaalprojekt OÜ Saku
Vallavalitsusele kooskõlastamiseks “Riigitee nr 11 Punktis 4 palusite Transpordiametil saata Terviseametile
Tallinna ringtee Kanama viadukti ümberehitamine ja pöördumine palvega teostada täiendav uuring selgitamaks,
Rahula kogujatee põhiprojekt“ (P24015), mille
6
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ja
Rahula kogujatee ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
tagastasime 25.10.2024 Reaalprojekt OÜ-le ja kas Jälgimäe, Saue ja Rahula küla elamutega piirneva 4
Transpordiametile koos tähelepanekutega projekti Tallinn-Pärnu-Ikla 120 km/h projektkiirusega tee serva
parandamiseks. Tähelepanekute hulka kuulus tuleb kavandada müratõkkeseinad.
muuhulgas: “Projektdokumentatsioonis puudub
informatsioon Saku valla ja Saue valla Selgitame, et käesoleva menetlusega hõlmatava
üldplaneeringutes Mõisavahe tee ja Jälgimäe tee põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla ja kogujatee liiklusmüra
vahele planeeritud perspektiivse kergliikluse läbipääsu on hinnatud 2022.a. eelprojekti koostamise käigus Akukon
kohta.”. Antud tähelepanekule vastas Reaalprojekt OÜ Eesti OÜ töös nr 211588-3 „Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla
08.11.2024: “Kanama liiklussõlme ehitusprojekti 18,81-19,85 km liiklusmüra hinnang“. Eelnimetatud
eesmärk ei ole valla üldplaneeringute teemade mürauuringu raames modelleeriti liiklusmüra tasemeid ja
kajastamine.”. Siinkohal märgime ära, et mistahes levikut nii ehitusjärgses kui ka perspektiivses olukorras
ehitusprojekti koostamisel ja lahenduse kavandamisel vastavalt 20. a liiklusprognoosile. Majaka kinnistu
tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest ning
(71801:003:0564) eluhooneni ulatusid mürauuringu
kehtivatest planeeringutest. Antud alal kehtib Saku
kohaselt lubatust kõrgemad normtasemed päevasel ajal,
valla üldplaneering, mis näeb ette ruumilise
terviklahenduse, millest lähtuvalt tuleb kavandada ka mistõttu mürauuringu raames nähti eluhoone kaitseks ette
projektilahendus. Terviklahendust arvestamata ei müratõkkemeetmed Tallinn-Pärnu-Ikla maantee äärde.
saavutata ohutut ja mõistlikku ruumilahendust. Seega Põhiprojekti koostamise raames muutus projekteeritud
tuleb Kanama liiklussõlme ümberehitamise projektis kogujatee asukoht Rahula ristmiku piirkonnas. Uue
kajastada ning selle elluviimisel arvestada ka projektlahenduse kohaselt on likvideeritud Majaka
jalakäijatega ning kavandada Mõisavahe tee kinnisasjal paiknev elamu ning kinnisasjale kavandatakse
kergliiklustee ja Tallinn-Pärnu-Ikla maantee alune kogujatee, mistõttu ei ole ka Majaka kinnistu puhul
Jälgimäe küla ja Saue küla ühendav jalakäijate tunnel. müratõkke rajamine vajalik. Käesoleva projekti raames
täiendavaid müratõkkemeetmeid ei kavandata, kuna teiste
6. Rahula kogujatee ja Kanama tee ristumiskohta on uuringualal asuvate eluhoonete juures olid müra
projekteeritud bussipeatus ning bussipeatuse ette normtasemed tagatud.
sõidutee serva 4 valgustusmasti (sh 2 tk jalgtee
valgustusega masti ühel pool jalgteed ja 2 tk Terviseamet on kaasatud asjaomase asutusena
kahepoolsete valgustitega sõidutee ja jalgtee käesolevasse menetlusse. Asutuse seisukoht on leitav
valgustamiseks teisel pool jalgteed). Palume käesoleva lisa tabelis 1. Transpordiameti tellimusel
projekteerida need valgustid nii, et jalgtee ääres koostatakse iga 5 aasta järel maanteede strateegilisi
paikneksid 4 jalgtee valgustit (6 m pikkused mastid)
7
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ja
Rahula kogujatee ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
vaid ühel pool jalgteed ja need liidetaks Kanama tee mürakaarte, mille raames modelleeritakse suure
äärse jalakäijate valgustuse toiteliiniga. Sõidutee liikluskoormusega teede (rohkem kui 3 miljonit sõidukit
valgustimastid ja nende toiteliin võivad jääda aastas ehk ca 8200 sõidukit ööpäevas) mürataset.
projekteeritud asukohta. Palume teil valmistada Tuginedes strateegilise mürakaardi tulemustele hinnatakse
sealhulgas ette koostöökokkulepe, millega antakse vajadusel täiendavate müra vähendamise meetmete
ehitustööde järel eelnimetatud 4 jalgtee valgustit ja rakendamise vajadust ning meetmed nähakse vajadusel
nende toiteliin tasuta üle Saku Vallavalitsusele.
(lähtuvalt selleks ajaks välja kujunenud tegelikust
7. Rahula kogujatee mahasõiduteede väljaehitamisel
liiklussagedusest) ette maanteede müra vähendamise
tuleb arvestada Saku Vallavalitsuse poolt tellitud
Rahula kogujatee äärse jalgratta ja jalgtee tegevuskava raames.
projektlahendusega. Palume Transpordiametil Selgitame, et teevalgustuse projektlahenduse muutmise
seejuures arvestada, et Saku Vallavalitsuselt tuleb ettepanek (punktis 6) ei ole valgusarvutuse alusel
Rahula kogujatee äärsete mahasõiduteede rajamise eel
põhjendatud. Väljaehitatavate valgustite ja toiteliini
küsida Rahula kogujatee jalgratta- ja jalgtee
üleandmise korral sõlmitakse Transpordiameti ja Saku
vertikaalprojekti ning rajada Rahula kogujatee äärsed
mahasõiduteed jalgtee vertikaalprojekti lahendust Vallavalitsuse vahel vastavasisuline kokkulepe.
arvestades jalgteega ristuvates kohtades laugemad. Transpordiamet arvestab punktis 7 toodud ettepanekuga
8. Rahula kogujateele on projekteeritud PK 6+47 viia Rahula kogujateele rajatavate ristumiskohtade
truup, mis ulatub otsa ja truubi kindlustusega kõrguslik lahendus kokku Saku Vallavalitsuse tellimusel
projekteeritava Rahula kogujatee jalgratta- ja
projekteeritava jalgratta- ja jalgtee vertikaallahendusega.
jalgrattatee muldesse. Palume Rahula kogujatee
ehitusloa eelnõu tingimustesse kirjutada sisse, et Ristumiskohtade projektlahenduse kontrollimiseks ja
jalgtee ehitamise käigus oleks Saku Vallavalitsusel vajadusel korrigeerimiseks palume edastada
võimalik antud sõidutee truubi otsa ja truubikindlustust Transpordiametile kogujateega külgneva jalgratta- ja
vastavalt vajadusele rekonstrueerida.“ jalgtee põhiprojekti joonised.
Marti Rehemaa, Vallavanem
Punkti 8 osas selgitame, et käesolev ehitusluba käsitleb
tingimusi menetluse esemeks olevate teede ehitamiseks ja
ümberehitamiseks ning seetõttu ei ole asjakohane lisada
tingimusi kohaliku omavalitsuse tellimusel kavandatava
jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks. Rahula kogujatee PK
6+47 projekteeritud sõidutee truubiga tuleb peale
8
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ja
Rahula kogujatee ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
väljaehitamist arvestada jalgratta- ja jalgtee
projekteerimisel ja väljaehitamisel. Jalgratta- ja jalgtee
projekteerimisel näha ette vete ärajuhtimiseks vajalikud
tööd, sh vajadusel sõidutee truubi pikendamine või
truubikindlustuse ümberehitamine. Ehitustööde
teostamisel tuleb vältida kogujatee mulde ja katendi
kahjustamist.
Otsus:
Lisada ehitusloale kõrvaltingimus: „Rahula kogujateele
rajatavate ristumiskohtade kõrguslik lahendus viia kokku
Saku Vallavalitsuse tellimusel projekteeritava jalgratta- ja
jalgtee vertikaallahendusega.“
7 Regionaal- ja e-kiri 02.01.2025 Otsus:
Põllumajandusminis Kuna üks peatus tekib juurde, siis palun lisada Lisada ehitusloale kõrvaltingimus: „Taotleda Saku
teerium võimalusel seletuskirja rida: „Kui bussipeatusel Vallavalitsuselt kogujatee äärde rajatava uue bussipeatuse
puudub nimi, tuleb küsida märgile kantav nimi nimi ja vastavalt sellele peatus tähistada.“
kohalikult omavalitsuselt.“
Tiit Keppart, Ühistranspordiosakond, Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium
8 MTÜ Põhja-Eesti - Otsus:
Ühistranspordi- Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse
keskus avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.
9 Telia Eesti AS
10 Elektrilevi OÜ
11 Eesti Lairiba Kiri 17.12.2024 nr 4111-1.17/639 Otsus:
Arenduse Sihtasutus Ehitustööde teostamisel arvestada, et projektalasse jääb
9
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ja
Rahula kogujatee ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
(edaspidi ELASA) Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA) sidevõrgu ELASA sidevõrgu objekt ELA094. Tööde teostamisel
haldaja, AS Connecto Eesti, kooskõlastab ehitusloa lähtuda ELASA poolt antud kooskõlastusest KK3553,
eelnõu. enne ehitustöid võtta tööluba Eesti Lairiba Arenduse SA
võrguhalduse infosüsteemi (ELVI) kaudu
Projekti alasse jääb ELASA sidevõrgu objekt ELA094. https://elvi.elasa.ee/
Lähtuda ELASA poolt antud kooskõlastusest KK3553,
enne ehitustöid võtta tööluba Eesti Lairiba Arenduse
SA võrguhalduse infosüsteemi (ELVI) kaudu
https://elvi.elasa.ee/.
Marko Mittal, AS Connecto Eesti
12 Rahula küla - Otsus:
külaselts Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse
avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.
13 Saue küla külaselts e-kiri 27.12.2024: Põhjendus:
„Saue külal on soov lisada eelnõusse: Selgitame, et ehitusaegse liikluskorraldusega tagatakse
1. Rahula kogujatee ehitusperioodil tuleb tagada Rahula kogujatee ehitusega mõjutatud kinnisasjadele
sõidukite ja kergliiklejate liikumine 11343 Kanama juurdepääs.
teel (katastritunnus 71801:003:0218) ja edasine
läbipääs Pärnu mnt alusesse kergliiklustunnelisse ning Otsus:
riigiteele nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee L11 (sh Lisada ehitusloale kõrvaltingimused:
bussipeatustele). 1. Rahula kogujatee ehitusperioodil tagada kergliiklejate
2. Tagada heakord 11343 Kanama teel (katastritunnus juurdepääs riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla bussipeatustele ja
71801:003:0218) selliselt, et sõidukid ja kergliiklejad Kanama jalgteetunnelisse.
ei määrduks liigse pori tõttu.“ 2. Tagada ehitusala teedel heakord selliselt, et sõidukid ja
kergliiklejad ei määrduks liigse pori tõttu.
Ülar Palm, Saue küla külavanem
14 Piirkonna elanik K.S e-kiri 17.12.2024, väljavõte: Põhjendus:
„Minule edastati informatisoon Riigitee 4 Kavandatava tegevuse kohta on edastatud selgitused e-
ümberehitusega. Vaatsin üle kavandatavad tööd ning kirjaga 19.12.2024 ja allpool.
näen, et likvideeritakse täelikult Rahula
10
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ja
Rahula kogujatee ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
tagasipöördekoht, sõites Tallinnast Pärnu poole. See Tagasipöördekoha liikluskorraldus on maantee
tagasipöörde koht on ainuke võimalik kodutee paljude keskkonnas raskete liiklusõnnetuste toimumise riskiga
läheduses elavate inimseste jaoks. Likvideerides kuna sõidukiiruse üle 110 km/h juures suundub sõiduk
otsene ligipääas inimeste kodudesse pikendeb inimeste tagasipöördekoha aeglustusrajale vasakpoolse ehk kiirema
kodutee 10-20 minutit iga päev. Soovin teada saada, sõiduraja kaudu. Tagasipöördekohal toimub ristumine
mis on tagasipöördekoha likvideermise põhjuseks, vastassuunalise liiklusega üle kahe sõiduraja. Mõlemad
milline alternatiivne tee luuakse? ristumised läbiva sõidusuunaga on vastuolus põhimõttega,
et maanteel lubatud sõidukiirusega üle 110 km/h on
Vaadates üle ehitusplaanid, näen, et kavatsetakse lubatud ainult parempöördega maha- ja pealesõidud. Suure
ehitada 500m pikkune paralleeltee Riigitee 4 kõrvale. kiiruse ja liiklussageduse juures on 2+2 sõidurajaga
Tekib küsimus, kas see on õiglane maksumaksja raha maanteel liiklusõnnetuse riski realiseerumise tagajärjed
kasutamine? Kas ei oleks loogilisem, mugavam ja ka liiklejatele ülirasked. Seetõttu on tagasipöördekohtade
odavam teha Rahula tagasipööre tuvalisemaks, ning säilitamine vastuolus Eesti ja lähiriikide maanteedel
500m pikkune paralleeltee, mis 500m juures ei vii kehtivate liiklusohutuse põhimõtetega. Transpordiameti
kuhugi, lühendada ja teha mugavam ühendus Saue ülesandeks on riigiteedel ohutu liikluse tagamine ja
Külla? kavandatud investeering on suunatud selle eesmärgi
täitmiseks.
Praeguse plaani juures ei ole näha, et Transpordiamet
oleks läbi mõelnud seda ümberehitust. Arvesse ei ole Kavandatud tegevus on kooskõlas maakasutust suunavate
võetud kohaliku kogukonna liikumisharjumusi, ega planeeringutega, sh teemaplaneeringuga "Põhimaantee nr
pakutud alternatiive. Lisaks valmistab muret 4 (E67) Tallinn−Pärnu−Ikla (Via Baltica) trassi asukoha
kogukonna ohutus, ei ole mõeldud pääste, politsei kui täpsustamine km 12,0-44,0". Teemaplaneering on leitav
ka kiirabi peale. Terviserikke, põlengu, õnnetuse korral lingil https://www.transpordiamet.ee/teehoid-ja-
läheb erinevate päästeametite tee pikemaks kuni 12 liikluskorraldus/tee-ehitus/teemaplaneeringud#harju-
minutit, enamjaolt on 12 minutut kriitilise tähtsusega. maakond. Kavandatava kogujateega tagatakse külade
Viimaste aastatega on likvideeritud enamus vahelised ühendused kohalikule liiklusele, ühistranspordile
tagasipöörde kohti, Rahula on veel viimane, mis ja kergliiklejatele. Käesoleva projekti realiseerumisel jääb
võimaldab koju saada.“ Rahula ristmik põhimaanteelt parempööretega maha- ja
pealesõiduga alles kuni Pärnu suunal järgnevate arenduste
(Rahula liiklussõlm) elluviimiseni.
Ristmike sulgemise ja kogujatee ehitusprojekti
11
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ja
Rahula kogujatee ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
koostamiseks on läbi viidud teemaplaneeringut
täpsustavate projekteerimistingimuste menetlus, mille
käigus on kaasatud puudutatud isikud ja asutused.
Transpordiameti korraldus 22.06.2021 nr 1.1-3/21/261
„Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4
Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,81 ja km 19,85 ristmiku
likvideerimiseks ning kogujatee ehitusprojekti
koostamiseks“ on leitavad Transpordiameti kodulehel
https://transpordiamet.ee/projekteerimistingimuste-
andmine-riigitee-4-tallinn-parnu-ikla-km-1881-ja-km-
1985-ristmiku.
Rahula külale tagatakse Tallinna ja Keila suunast
juurdepääs põhimaantee 11 Tallinna ringtee km 28,046
Jälgimäe ristmiku, riigiteede 11425 Kanama–Saku ja
11345 Rahula–Saku ning projekteeritava kogujatee kaudu.
Ristmike sulgemisega teekond tõesti pikeneb võrreldes
olemasolevaga, kuid teekond on oluliselt ohutum kuna
kõik põhimaanteega ristumised on kas eritasandiliselt või
ainult parempööretega.
Päästekomando, kiirabibaas ja piirkondlik politsei paikneb
nii Saue linnas kui ka Saku alevikus. Saku aleviku suunast
Rahula ja Saue külale juurdepääs ei muutu. Põhimaantee
tagasipöördekoha sulgemine tõenäoliselt ei mõjuta selles
piirkonnas päästevõimekust. Reageerimisaeg sõltub siiski
suuremal määral sündmusest ja sõidukite paiknemisest
antud ajahetkel. Eriotstarbeliste sõidukite juurdepääs on
vajadusel tagatud kaugjuhitava tõkkepuuga avatavalt
hooldetehnika ühendusteelt, mis on tavaliiklusele suletud.
Otsus:
12
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla km 18,8-20,0 ümberehitamiseks ja
Rahula kogujatee ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
Rahula tagasipöördekoha säilitamise ettepanekuga mitte
arvestada.
1.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud
Kinnisasja nimi Katastriüksuse tunnus Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus
esitatud arvamuse osas
Kruusiaugu 71801:003:0417 Põhjendus:
Tirtsu 72703:002:0145 *Vt märkus.
Johannese 71801:003:0560
Annetalu 71801:003:0206 Otsus:
Suurekivi 71801:003:0156 - Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9
Kukota 71801:003:0565 alusel, et piirneva kinnisasja omanik
Gustavi 71801:003:0314 ei soovinud ehitusloa eelnõu osas
Lible 71801:003:0556 arvamust avaldada.
Kanama tee 5 71801:003:0550
Kanama tee 1 71801:003:0120
Kanama tee 3 71801:003:0438
Kanama tee 4 71901:001:0867
Kanama tee 2 // 71901:001:0864
Pearnanurga
* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole
taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta
arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).
13