dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Terviseamet
Sissetulev dokumentAvalik

Vastuskiri

Terviseamet · 13. jaanuar 2025
Viit
9.4-5/24/9817-2
Registreeritud
13. jaanuar 2025
Dokumendi liik
Sissetulev dokument
Adressaat
Tallinna linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
9.4 Füüsikaliste tegurite (müra, vibratsioon, elektromagnetväljad) mõju uurimine
Sari
9.4-5 Mürakaardi kooskõlastamise dokumendid (mürakaardid, kooskõlastused, tegevuskavad)
Toimik
9.4-5/2024
Vastutaja
Raul Sarri (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Põhja regionaalosakond)
Lahendamise tähtaeg
12. veebruar 2025

Failid

  • 📎E-kiri.eml16913 KB
  • 📎image002.png
  • 📎Tallinna keskkonnamüra vähendamise tegevuskava 2025.asice12344 KB

Sisu (failidest)

Saatja: "Leena Albreht" <[email protected]> Saaja: "TA Info" <[email protected]> Teema: Ed: Tallinna müra vähendamise tegevuskava Kuupäev: 2025-01-10 14:14 Palun registreerida -----Algsõnum----- Saatja: Pärtel-Peeter Pere <[email protected]> Saatmisaeg: reede, 10. jaanuar 2025 16:04 Adressaat: Heidi Koger <[email protected]> Koopia: Meelis Uustal <[email protected]>; [email protected]; Leena Albreht <[email protected]>; Reet Pruul <[email protected]>; Jaan Tarmak <[email protected]>; Toomas Haidak <[email protected]>; Katrin Helendi <[email protected]>; Eliise Ristimets <[email protected]> Teema: Re: Tallinna müra vähendamise tegevuskava Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere, Heidi Head alanud aastat! Tallinna linnavalitsuse nimel saadan teile Tallinna müra vähendamise tegevuskava. Leiate selle manusest. Kiireima ülevaate saate kui tutvute peatükiga “Kokkuvõte”, mis võtab ühel leheküljel olulisima kokku analüüsist, meetmetest ja järgmistest sammudest. Tervitades Pärtel Pärtel-Peeter Pere Keskkonna abilinnapea Tallinna linnavalitsus [email protected] Instagram<https://www.instagram.com/paertel/> | LinkedIn<https://ee.linkedin.com/in/paertel> | Facebook<https://www.facebook.com/PaertelPeeterPere> | Twitter<https://twitter.com/Paertel> On 25. Sep 2024, at 14:51, Heidi Koger <[email protected]> wrote: Tere! Juhin Teie tähelepanu, et Tallinna Linnavalitsusel on vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 250 lõikele 2 avalikustamata ning Terviseametile ja Kliimaministeeriumile esitamata atmosfääriõhu kaitse seaduse § 64 lõikes 1 nimetatud müra vähendamise tegevuskava. Tegevuskava esitamise tähtaeg oli 18. juuli 2024. Palun esitada müra vähendamise tegevuskava Kliimaministeeriumile ja Terviseametile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui31.10.2024. Lugupidamisega [cid:[email protected]] Heidi Koger Osakonnajuhataja | Välisõhu osakond +372 52 88898 | [email protected]<mailto:[email protected]> Kliimaministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti www.kliimaministeerium.ee<http://www.kliimaministeerium.ee/> TALLINNA LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2025–2029 SISUKORD KASUTATUD LÜHENDID JA MÕISTED .......................................................................................................... 4 KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................... 6 1. SISSEJUHATUS........................................................................................................................................ 7 2. ÕIGUSLIKU RAAMISTIKU KIRJELDUS .......................................................................................................... 8 2.1 EESTI ÜLESED ÕIGUSAKTID .................................................................................................................. 8 2.2 EESTI SISESED ÕIGUSAKTID ................................................................................................................. 8 2.2.1 RIIKLIKUD ÕIGUSAKTID ................................................................................................................. 8 2.2.2 TALLINNA STRATEEGILISED ARENGUDOKUMENDID .................................................................... 9 2.2.3 TALLINNA ÜLD- JA TEEMAPLANEERINGUD................................................................................. 11 3. KÄSITLETAVA TIHEASUSTUSPIIRKONNA ÜLEVAADE ............................................................................... 12 3.1 TALLINNA LINNA ADMINISTRATIIVSE STRUKTUURI KIRJELDUS......................................................... 12 3.2 TALLINNA OLULISEMATE VÄLISÕHUS LEVIVA MÜRA PÕHJUSTAJATE IDENTIFITSEERIVAD ANDMED ................................................................................................................................................................. 13 4 MÜRA HINDAMISE KRITEERIUMID .......................................................................................................... 15 4.1 NORMTASEMED JA MÜRAKATEGOORIAD ......................................................................................... 15 4.2 EUROOPA KOMISJONILE ESITATAVAD MÜRAINDIKAATORID .......................................................... 16 5. SISERIIKLIKU MÜRAKAARDI, STRATEEGILISE MÜRAKAARDI JA MÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA KOOSTAMISE NÕUDED ................................................................................................................................ 17 6 STRATEEGILISE MÜRAKAARDISTAMISE TULEMUSTE KOKKUVÕTE ......................................................... 19 6.1 MÜRATSOONIDE PINDALALINE ULATUS MÜRA LIIGI KAUPA ........................................................... 19 6.2 MÜRATUNDLIKE HOONETE ARV MÜRATSOONIDES ...................................................................... 20 6.3 ELANIKE ARV MÜRATSOONIDES ....................................................................................................... 22 6.4 VAIKSETES ELAMUTES ELAVATE TALLINNA ELANIKE ARV ............................................................... 23 6.5 TALLINNA STRATEEGILISEL MÜRAKAARDIL ILMNENUD MÜRAPROBLEEMIDE LÜHIKIRJELDUS ...... 23 6.5.1 AUTOLIIKLUS JA ÜHISTRANSPORT ............................................................................................. 24 6.5.2 RAUDTEELIIKLUS ........................................................................................................................ 24 6.5.3 LENNULIIKLUS ............................................................................................................................. 24 6.5.4 TÖÖSTUS ..................................................................................................................................... 25 7. VAIKSED ALAD......................................................................................................................................... 26 7.1 VAIKSETE ALADE HINDAMISE KRITEERIUMID .................................................................................... 26 7.2 TALLINNA VAIKSED ALAD................................................................................................................... 26 7.3 VAIKUSE SÄILIMISE JA TAGAMISE MEETMED ............................................................................... 26 8. TALLINNA ELANIKE MÜRAKAEBUSED ...................................................................................................... 28 8.1 TERVISEAMETILE LAEKUNUD MÜRAKAEBUSED ............................................................................. 28 8.2 TALLINNA KESKKONNA- JA KOMMUNAALAMETILE LAEKUNUD MÜRAKAEBUSED .......................... 29 8.3 TALLINNA ELANIKE TAGASISIDE......................................................................................................... 29 2 9. MODELLEERITUD MÜRAOLUKORRAD ARVESTADES LEEVENDUSMEETMEID ......................................... 31 10. ÜLEVAADE KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE MEETMETEST ........................................................... 32 10.1 LIIKLUSMÜRA ALLIKATE TEKITATAVA MÜRA VÄHENDAMINE......................................................... 32 10.2 MÜRA LEVIKUT TAKISTAVAD MEETMED ..................................................................................... 33 10.3 MÜRATUNDLIKE HOONETE KAITSMINE ......................................................................................... 34 10.4 TÖÖSTUSMÜRA VÄHENDAMISE MEETMED ................................................................................... 34 10.5 TEHNOSEADMETEST TULENEVA MÜRA VÄHENDAMISE MEETMED ........................................... 35 10.6 MÜRA LEVIKU VÄHENDAMINE PLANEERIMISE JA MAAKASUTUSEGA ........................................... 35 11. TALLINNAS RAKENDATUD, JÄRGMISEKS VIIEKS AASTAKS KAVANDATAVAD JA PERSPEKTIIVSED MÜRA VÄHENDAMISE MEETMED........................................................................................................................... 37 11.1 TALLINNAS RAKENDATUD KESKKONNAMÜRA VÄHENDAVAD MEETMED ...................................... 37 11.2 TALLINNAS JÄRGMISE VIIE AASTA JOOKSUL KAVANDATUD KESKKONNAMÜRA VÄHENDAVAD TEGEVUSED.............................................................................................................................................. 40 11.3 TALLINNA PIKAAJALISED STRATEEGILISED SUUNISED JA EESMÄRGID ........................................... 42 12. AVALIKKUSEGA KONSULTEERIMINE ...................................................................................................... 46 KASUTATATUD MATERJALID ....................................................................................................................... 47 LISAD ............................................................................................................................................................ 49 3 KASUTATUD LÜHENDID JA MÕISTED AÕKS - Atmosfääriõhu kaitse seadus dB(A) - A-korrektsiooni kasutatakse mõõdetud füüsikaliste helirõhutasemete inimkõrva kuulmisaistingu tundlikkusega vastavusse viimiseks. Kõige tundlikum on inimese kuulmine sagedusribas 2000–5000 Hz; selle ala kummaski otsas kuulmisteravus nõrgeneb. A-korrektsiooni kasutatakse liites aritmeetiliselt detsibellides oktav- või tertsribadele vastavad korrektsiooni väärtused mõõdetud helirõhutasemete väärtustele. Tulemuseks saadakse A-korrektsiooniga helirõhutasemete väärtused LpA, mille ühikuks kirjutatakse selguse mõttes dB(A). ekvivalentne helirõhutase LpA,eq,T - helirõhutase teatud ajavahemikul, mille mõõtmisel kasutatakse A- korrektsiooni ja mida mõõdetakse detsibellides (dB). helirõhk - on helilainetest õhus tekkivate eri rõhkude näitaja. Madalaimat helirõhku, mida inimene kuuleb, nimetatakse kuulmisläveks ning kõrgeimat, mida inimene suudab taluda, tuntakse valulävena (valuläve tasandil on helirõhk miljon korda suurem kui kuulmisläve tasandil). Et poleks vaja tegeleda nii laia arvude skaalaga (0-miljon) kasutatakse logaritmilist skaalat, mida väljendatakse detsibellides (dB). Sellel skaalal on madalaim helirõhu tase 0 dB (kuulmislävi) ning valuläve väärtus on ligikaudu 120 dB. Kui väärtused liidetakse logaritmilisel skaalal kokku, on tulemus lineaarse skaala omast erinev. Kui kaks võrdselt tugevat heliallikat liidetakse kokku, siis summaarne helirõhu tase ei ole mitte kahekordne, vaid suureneb kolme detsibelli võrra. helirõhutase (Lp) - antud helirõhu ja võrdlushelirõhu suhte logaritm dB-des on 20-kordne logaritm suhte baaskümnendikku. helivõimsuse tase (Lw) - kindlaksmääratud tingimustes mõõdetud seadet iseloomustav helirõhutase. Helivõimsuse tase ei sõltu järgmistest asjaoludest: seadme asukoht, keskkonna-tingimused, kaugus mõõtmispunktist. KEKO – Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet KKS - Korrakaitseseadus liiklusmüra - müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega (auto-, raudtee- ja lennuliiklus) või regulaarse liiklusega perioodi vältel (keskkonnaministri määrus 16.12.216 nr 71) mikromobiilsus on liikumise viis, mis keskendub kompaktsetele ja tõhusatele transpordivahenditele lühikesteks sõitudeks. See hõlmab elektrilisi tõukerattaid, jalgrattaid ja elektrilisi kergmaastikurattaid. müra hindamine käesoleva määruse tähenduses on mürataseme iseloomustamine arvulise väärtusega või müratasemega seotud kahjulike mõjude arvutamine, prognoosimine või mõõtmine (keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 39) müra hinnatud tase - etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. müratundlik ala - üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed (keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71) 4 p (helirõhk p) - heli tekitatud lisarõhk gaasis või vedelikus, mida mõõdetakse paskalites (Pa). P0 (kuuldeläve helirõhk) - kõrvaga tajutav minimaalne helirõhk, p0 = 20 µPa. roheala - loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega ala tiheasulas TSMK - Tallinna strateegiline mürakaart TKMVT - Tallinna keskkonnamüra vähendamise tegevuskava tööstusmüra - müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad, sealhulgas elektrituulikud ja sadamad vaikne piirkond – I mürakategooria ala: puhkealad, virgestusrajatise maa-alad jms (keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 39) välisõhus leviv müra ehk keskkonnamüra - inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad. Välisõhus leviva müra hulka ei kuulu: olmemüra, meelelahutusürituste müra; töökeskkonna müra; riigikaitselise tegevusega tekitatud müra (Atmosfääriõhu kaitse seadus). 5 KOKKUVÕTE Mürareostus on kasvav mure terves Euroopas, olles õhusaaste kõrval suuruselt teine terviseoht. Üle lubatud normide ulatuv keskkonnamüra Tallinnas kahjustab inimeste tervist, mõjutab linnaloomi ja -linde, pärsib ettevõtlust ning põhjustab avalikule sektorile üle saja miljoni euro ulatuvat kahju igal aastal. Kõige olulisemaks müratekitajaks Tallinnas on üha intensiivistuv autostumine, millega kaasneb liiklussageduse kasv, kõrged sõidukiirused ja madal säästva liikuvuse osakaal. Tallinna linn on oma arengustrateegias Tallinn 2035 võtnud suuna liikuda nii hoonete, tänavate kui ka liikuvuse planeerimisel tervislikuma elukeskkonna ehk väiksema mürataseme suunas. Tallinna linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskavas on ära toodud olukorra analüüs, kaardistatud linna konkreetsed tegevused ning välja pakutud järgmised sammud müratasemete vähendamiseks. Tegevuskavas seatakse tegevused ja eesmärgid laiemalt ega määrata konkreetseid tegevusi üksikobjektide müraolukorra parandamiseks, kuivõrd igal konkreetsel alal või teelõigul mõjusaimad müraleevendusmeetmed selguvad erinevate mürauuringute tulemusena. Millist probleemi lahendame? Pikaaegset viibimist ülenormatiivse müratasemega keskkonnas peetakse negatiivse tervisemõjuga tegevuseks, millega kaasnevad tervisekulud nii üksikisikutele kui tervele ühiskonnale. Kõrges müratasemes viibimist on teadlased seostanud isheemiliste südamehaigustega nagu infarkt ja ka teiste südame- ja veresoonkonna haigustega. Samuti on seoseid leitud teist tüüpi diabeeti haigestumise, rasvumise ja erinevate vaimse tervise häiretega. Linnas leviva müra põhiprobleem on suur liiklussagedus ja sõidukiirus magistraaltänavatel, kus müratasemed võivad Tallinna 2022. aasta mürakaardi andmetel ulatuda 75 detsibellini, samas kui Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO soovituslik müranorm on 53 detsibelli. Ligi 40% ehk umbes 160 000 Tallinna elanikku elab ebatervisliku määraga liiklusmüra väljas. Tartu Ülikooli teadlased on välja arvutanud, et kui aastakeskmine autoteedelt pärinev müratase oleks kõikjal Tallinnas vähem kui 50 dB ööpäevas, haigestuks Tallinnas isheemilistesse südamehaigustesse aastas hinnanguliselt 130 ja insulti 140 inimest vähem. Samuti sureks südame isheemiliste haiguste tõttu (sh infarkt) Tallinnas aastas 25 inimest vähem. Hinnanguliselt on müra väliskulud Tallinnas 260 miljonit eurot aastas. Liigne müra pärsib ka ettevõtlust ja kinnisvaraarendust, kuna suur liiklusmüra takistab uute hoonete ehituse jaoks lubade väljastamist Tallinna kesklinnas. Lahendused ja Tallinna tegevused olukorra lahendamiseks. Koostatud tegevuskavas rõhutatakse, et peamine müra vähendamise lahendus on säästvate liikumisviiside (ühistransport, rattaga ja jalgsi liikumine) soodustamine parema taristu ja teede rajamise ning liikluse planeerimisega. Mootorsõidukite kiiruspiiranguid soovitakse vähendada teiste Põhjamaade ja Euroopa linnade eeskujul kuni 30 km/h ja 40 km/h. Rehvimüra ületab keskmise mootori müra alates kiirusest 30 km/h, näitab Eesti ja Rootsi ülikooli teadlaste uuring. Linna planeerimisel lähtutakse 15-minuti linna kontseptsioonist, nii et kõik esmavajalik oleks kodu lähedal kättesaadav ning argitoimetusteks ei oleks inimesed sunnitud autoga pikki distantse läbima. Oluline on ka olemasolevate vaiksemate piirkondade (nt elamupiirkondade, rohealade) kaitsmine ja uute rajamine ning müratundlike hoonete heliisolatsiooni parandamine. Järgmised sammud. Tallinna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava 2025- 2029 elluviimiseks algavad mürauuringud sobivaimate müraleevendusmeetmete leidmiseks erinevates piirkondades ning koostatakse prioriteetide kavad meetmete elluviimiseks. Müra vähendamiseks tugevdab linn lähiaastail ühistranspordivõrku, rajab kõnniteid ja Tallinna rattastrateegia järgselt rattateede võrgustikku. 6 1. SISSEJUHATUS Müra peetakse õhusaaste järel Euroopas suuruselt teiseks terviseohuks – 20% ELi elanikkonnast puutub kokku ülemäärase müratasemega. Müra olulised põhjustajad on maantee-, raudtee- ja lennuliiklus, tööstusettevõtted ja ehitus. Pikaajaline kokkupuude müraga võib põhjustada tõsiseid haigusi, tervise- ja käitumishäireid: südame- veresoonkonna haigusi, ärrituvust kui stressi vorm, unehäireid, laste kognitiivse jõudluse langust. Müraga kokkupuute mõju on kulukas ka meie majandusele, kuna see toob kaasa inimeste töövõime languse. Mürast tingitud tervisehäiretega patsiendid tõstavad tervishoiusüsteemide koormust. Välisõhus leviva müra ehk keskkonnamüra vähendamise tegevuskava on keskkonnamüra ja selle mõju ohjamiseks, sealhulgas vajaduse korral müra vähendamiseks, loodav kohaspetsiifiline arengudokument, mis koostatakse strateegilise mürakaardi tulemuste alusel. Strateegilist mürakaarti tuleb Eestil Euroopa Liidu liikmesriigina koostada üle 100 000 elanikuga linnastu ja riigi territooriumil asuvate põhimaanteede, -raudteede, -lennuväljade põhjustatud müra leviku kohta. Eestis koostavad mürakaarte Tallinn, Tartu ja Transpordiamet, kelle hallata on põhimaanteed. Strateegiline mürakaart tuleb uuendada iga 5 aasta järel. Paralleelselt strateegiliste mürakaartidega koostatakse ka siseriiklikud mürakaardid, mis on koostatud päevase ja öise müra kohta arvutuskõrgusel 2 m. Strateegiliste mürakaartide puhul on arvutuskõrguseks 4 m. Mürakaardistamise tulemused esitatakse graafiliste mürakaartidena liiklusmüra (maantee, raudtee), tööstusmüra ja summaarse müra kohta. Keskkonnamüra vähendamise tegevuskava kirjeldab strateegilise mürakaardi andmete alusel olemasolevat keskkonnamüra olukorda ja pakub välja meetmed, mida saavad erinevad osapooled keskkonnamüra tekke ja leviku vähendamiseks rakendada. Keskkonnamüra vähendamise tegevuskava koostamise kolm tähtsat eesmärki on • keskkonnamüra ja selle mõjude ohjamine; • elukeskkonna mürataseme vähendamine; • vaiksetes piirkondades mürataseme suurenemise vältimine. Eestis reguleerib strateegiliste mürakaartide ja neil tuginevate tegevuskavade koostamise korda atmosfääriõhu kaitse seadus ja selle alusel kehtestatud keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“. Keskkonnamürale esitatud nõuded ning keskkonnamüra piir- ja sihtväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid". 7 2. ÕIGUSLIKU RAAMISTIKU KIRJELDUS 2.1 EESTI ÜLESED ÕIGUSAKTID EL Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2002/49/EÜ, 25. juuni 2002, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega [5] toimib EL tasandil seadusandliku raamdokumendina, mis ühendab kõik tegevused rahvusvahelisel, ELi ja kohalikul tasandil. Direktiiv kehtestab ELi ühise lähenemisviisi keskkonnamüraga kokkupuute kahjulike mõjude vältimiseks, ennetamiseks või vähendamiseks, kuid ei sisalda konkreetseid mürapiiranguid, kuna need määratakse kindlaks riiklikul tasandil. Direktiiv 2002/49/EÜ on primaarne EL õigusakt inimeste tervise ja heaolu kaitsmiseks auto-, rongi-, lennuliiklusest ning suurte tööstusrajatiste põhjustatud mürareostuse eest. Direktiivi eesmärgid on: 1) kehtestada ühine lähenemisviis keskkonnamüra kahjulike mõjude vältimiseks, ennetamiseks ja vähendamiseks ning 2) luua alus peamiste müraallikate tekitatava müra vähendamise meetmete väljatöötamiseks. Liiklusest tuleneva mürareostuse ja sellest tingitud tervisemõjude vähendamiseks on Euroopa Komisjon välja pakkunud järgmised leevendusmeetmed. - Autoliiklus: tuleb kaaluda vaiksete rehvide, madala müratasemega teekatte kasutamist ja vähendatud kiiruspiiranguid. - Rongiliiklus: komisjon toetab liikmesriike kasutama vaiksemaid ja sujuvamaid rööpaid koos vaiksemate vagunitega, nagu on ette nähtud määrusega (EL) nr 1304/2014 (Regulation (EU) 1304/2014), mis käsitleb allsüsteemi „veerem – müra” koostalitlusvõime tehnilisi kirjeldusi [11]. - Lennuliiklus: komisjon edendab täiustatud lennuprotseduure, et vähendada maandumisest ja õhkutõusmisest tulenevat müra. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ kehtestab EL liikmesriikidele strateegilise mürakaardi koostamise vajaduse, et vältida, ennetada või vähendada keskkonnamüraga kokkupuutest tingitud kahjulikke mõjusid ja häirivust elanikonnale. Direktiiviga määratakse ühtne lähenemisviis ja ühtlustatud indikaatorid keskkonnamõju mõõtmiseks ja hindamiseks. Strateegilise mürakaardi koostamise nõue on tiheasustusega piirkonna kohaliku omavalitsuseorganil, kelle haldusterritooriumil elab vähemalt 100 000 elanikku. ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste poole” [13]. Vastavalt ELi õigusele, rohelise kokkuleppe ambitsioonidele ja koostoimes muude algatustega seab 2021. aasta nullsaaste tegevuskava konkreetse eesmärgi vähendada 2030. aastaks (võrreldes aastaga 2017) 30% nende inimeste arvu, keda transpordimüra krooniliselt häirib. Nullsaaste tegevuskava rõhub vajadusele integreerida paremini liikmesriikide müraalased tegevuskavad säästva linnalise liikumiskeskkonna kavadesse, laiendades samas ka puhta ühistranspordi võrgustikku ja edendades aktiivsemalt „liikuvus tähendab“ praktikaid. 2.2 EESTI SISESED ÕIGUSAKTID 2.2.1 RIIKLIKUD ÕIGUSAKTID Atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS) [6] reguleerib tegevust, millega kaasneb välisõhu keemiline või füüsikaline mõjutamine. Seaduses käsitletakse välisõhus levivat müra, mis on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad. Välisõhus leviva müra põhjendamatu tekitamine on keelatud. AÕKS ei reguleeri olmemüra, meelelahutusürituste müra, töökeskkonna müra ning riigikaitselise tegevusega tekitatud müra. Korrakaitseseadus [17] sätestab avaliku korra kaitse üldpõhimõtted, alused ja korralduse. Seaduse järgi on avalikus kohas keelatud teisi isikuid oluliselt häiriva müra tekitamine tööpäevadel kella 22.00-st kuni 6.00-ni ja puhkepäevadel ning puhkepäevadele eelnenud ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni. Häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist. 8 Keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ [7]. Määrus sätestab strateegilisele mürakaardile ning müra vähendamise tegevuskavale esitatavaid keskkonnamüra vältimise ja vähendamise miinimumnõuded, mis kehtivad keskkonnamüra kaardistamise tulemuste alusel määratud sellistele aladele, kus on vaja olemasolev müratase säilitada ja ka sellistele piirkondadele, kus tuleb vältida kahjulikke mõjusid elanike tervisele. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ on kehtestatud müra mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid [8]. Määrus reguleerib nii liiklusmüra kui tööstusmüra. Liiklusmürana käsitletakse müra, mida põhjustavad erinevad mootorsõidukid: autod, bussid, trammid, rongid, lennukid, helikopterid ja veesõidukid. Tööstusmürana käsitletakse müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad, sh sadamad, Tehnoseadmete (nt kliimaseadmed, ventilatsiooniseadmed) ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust. Keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 32 “Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ on kohaldatav sellisele planeeringule, mille elluviimisega võib kaasneda müra normtaseme ületamine ja mille puhul ei viida läbi keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) planeerimisseaduses sätestatud juhtudel [19]. Kui planeeringuga kavandatakse ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, kuid selle puhul ei viida läbi KSH-d, peab planeeringudokumentatsioon sisaldama mürahinnangut 2.2.2 TALLINNA STRATEEGILISED ARENGUDOKUMENDID Arengustrateegia „Tallinn 2035" „Tallinn 2035“ arengustrateegias kirjeldatud keskkonnahoiu valdkonna visioon ütleb, et Tallinn on keskkonnateadlike inimeste linn, mis pakub palju loodushüvesid, ning et Tallinna elukeskkond on meeldiv ja inimesega arvestav. Keskkonnahoiu valdkonna tegevusprogrammis „Vähem müra“ on visioon aastaks 2035 järgmine: Norme ületava müra tõttu kannatavate linnaelanike arv on vähenenud, sest rakendatud meetmed on olnud tõhusad. Tallinn on kindlaks määranud vaiksed piirkonnad, mida müra eest kaitstakse, ning on parandanud elanike ligipääsu neile aladele. Linn on koostanud strateegilise mürakaardi ja selle põhjal müra vähendamise tegevuskava, mida rakendatakse projektide ja planeeringute menetluste tulemusena. Liikuvuse valdkonna visiooni kohaselt on aastaks 2035 terves Tallinnas tagatud tervislikku liikumist toetavad autost sõltumatud ja hästi ligipääsetavad mugavad liikumisvõimalused. Liikuvuse valdkond hoolitseb rattaliikluse osatähtsuse suurendamise eest, raskeveokite kesklinnast ümbersuunamise ja piirkiiruse alandamise eest, rahustab elamupiirkondades autoliiklust, vähendab kesklinnas sõiduautode osakaalu. Meeldiv keskkond jalgsi ja rattaga liikumiseks lubab inimestel igapäevatoimetusi teha värskes õhus. Peamistes liikluskoridorides on sisse seatud kiired ja suure veovõimega ühistranspordiliinid ning mugavad ümberistumiskeskused, kus saab ümber istuda väiksematele bussidele ja kasutada viimase miili mikromobiilsusteenuseid teenuseid (elektrilisi tõukerattaid, jalgrattaid ja elektrilisi kergmaastikurattaid jne). Ühistranspordi ja jalgrataste aktiivne kasutamine vähendab vajadust autodega linnas liigelda, mille tulemusena muutub olemasolev autoliiklus rahulikumaks, vähem müra ja õhureostust tekitavamaks ning ohutumaks. Läbi valdkonna eesmärkide saavutatakse seega rahulik, tasakaalustatud ja ohutu linnaliiklus, kus puuduvad ummikud ja on vähenenud müra. Teisest küljest toetab müra- ja õhureostuse vaba linnakeskkond aktiivsete liikumisviiside osakaalu suurendamist linnatänavatel. Seega on müra vähendamise tegevuskava liikuvuse valdkonnaga väga tugevalt seotud. Linnaplaneerimise valdkond tegeleb läbi üld- ja detailplaneeringute müraresistentsete piirkondade (äri- ja tööstusmaad) eraldamisega müratundlikest aladest (elamu- ja sotsiaalmaad) ning loob seeläbi aluse nii 9 liikuvuse parandamiseks ja müra- ja õhusaaste vähendamiseks ning tagab selle, et tervist kahjustavale mürale (üle 55 dB) eksponeeritud elanike hulk langeks. Linnavara hoidmise ja arendamise valdkond panustab mürakindlamate uute hoonete ehitamise ning olemasolevate hoonete kaitsega müra eest. Korteriomanike ja -ühistute nõustamise ning toetamise kaudu aidatakse kaasa sellele, et magistraaltänavate äärde jäävate uute ja olemasolevate korrusmajade heliisolatsiooni tõhustada. Tallinna jätkusuutliku liikuvuse kava Kava eesmärk on täpsustada arengustrateegia liikuvuse valdkonna eesmärke ja nende täitmiseks vajalikke tegevusi kuni aastani 2035. Liikuvuskavas kirjeldatakse, et keskkonnahoiu valdkonna tegevusprogrammi 4 „Vähem müra“ elluviimist toetab liikuvuse valdkond, hoolitsedes rattaliikluse osatähtsuse suurendamise, raskeveokite kesklinnast ümbersuunamise ja piirkiiruse alandamise, elamupiirkondades autoliikluse rahustamise ja kesklinnas sõiduautode osakaalu vähendamise eest. Oluliste müra vähendamist soodustavate tegevustena kirjeldatakse muu hulgas: • üheksa tänavatüübi põhimõtte rakendamiseks juhendmaterjali väljatöötamist (muu hulgas kirjeldatakse kiiruste määramist tänavatel põhimõttel, et mida enam liigub ja viibib tänaval jalakäijaid, seda väiksem on sõidukite kiirus, et tagada turvaline ja meeldiv ruumikogemus); • tänavate rekonstrueerimist, taastusremontimist ja uute ehitamist, lähtudes tänava funktsioonist, ümbritsevast keskkonnast ning müra ja välisõhu saasteainete vähendamise vajadusest; • piirkiiruse vähendamist kuni 30km/h-ni elamualade sisekvartalites, linnakeskustes ja teistes suurema kohaväärtusega tänavalõikudel ning mujal, kus on vaja tõsta liiklusturvalisust, • liiklusjärelevalve tõhustamist; • ohutu liikluskeskkonna kujundamist muude meetmete kaudu (jalgteede ja jalgrattateede ehitamine, sõidukiirust vähendavate meetmete rakendamine); • liiklusohutusalase ennetustöö tegemist (sh kampaaniad) ja ökonoomse sõidustiili populariseerimist, et vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid, välisõhu saasteaineid ja liiklusmüra; • jalgrattateede põhi- ja tervisevõrgu väljaehitamist (eelisjärjekorras kesklinna ja südalinna piirkonnas), et ühendada rattateed terviklikuks võrgustikuks; • pealinna regiooni ühtse ühistranspordi liinivõrgu arendamist koostöös Harjumaa omavalitsuste ja riigiga; • „Pargi ja reisi“ parklate ja parkimismajade loomist Tallinna suunal paiknevate rongijaamade ja teiste ühistranspordi sõlmjaamade ja ümberistumispeatuste juurde; • tasulise parkimisala etapiviisilist laiendamist ja suunamist. Samuti seatakse mõõdikuteks, et elanike jalgsi, jalgrattaga ja ühistranspordiga liikumise osakaal suureneks aastaks 2035 Tallinnas 90%-ni ning sõiduautode arv inimese kohta väheneks 399 autolt 350-ni. Tallinna rattastrateegia 2018–2027 Rattastrateegia visioon on tegeleda rattakasutaja jaoks vajaduste püramiidi vundamendi ladumisega suure rattakasutusega linnade kogemuse põhjal. Rattastrateegia käsitleb ohutu ja mugava rattateede võrgustiku ning parkimisvõimaluste loomist. Strateegia toob välja ettepanekud, millised lahendused ja lähenemised on rattakasutuse kiireks kasvatamiseks vajalikud. Rattakasutuse suurendamine ja autokasutuse osaline asendamine rattakasutusega mõjub positiivselt linna müraolukorrale - rattasõit ei tekita müra. Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013–2025 Tegevuskava visioon on, et Tallinn on toimiva rohevõrgustiku ja mitmekesise maastikuga väärtuslik ja esteetiline elukeskkond. Haljastu tegevuskava käsitleb muuhulgas parkide jt rohealade hooldamist ja rekonstrueerimist, millest paljud on TKMVT kontekstis vaiksed alad, mida tuleb müra eest kaitsta ning parandada elanike ligipääsu neile aladele. Samuti keskendub tegevuskava heas seisundis ja hästi hooldatud tänavahaljastusele, millel on oluline psühholoogiline mõju müra häirituse vähendamisel, kuna varjestab müra allikaid. 10 Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030 Tallinna pikaajalise kliimakava eesmärk on saada pealinn 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Kava kohaselt tuleb vähendada hoonestu, transpordi ja energiamajanduse kasvuhoonegaaside heitmeid, rakendada meetmeid kliimamuutustega kohanemiseks ning suurendada kliimamuutustega seotud teadlikkust ja administratiivset võimekust. Nimetatud meetmetega kaasneb enamasti ka välisõhus leviva keskkonnamüra vähenemine või müra varjestamine, mille tulemusena väheneb ülenormatiivsele mürale eksponeeritud elanikkonna osakaal. 2.2.3 TALLINNA ÜLD- JA TEEMAPLANEERINGUD Planeerimisseaduse kohaselt on on planeerimise eesmärk on luua eeldused kasutajasõbraliku ja turvalise elukeskkonna loomiseks. Inimsõbraliku linnaruumi saavutamiseks on oluline hinnata erinevate keskkonnamõjurite, sh müra teket ja selle mõju inimesele. Üldiseks sihiks on võetud müra taseme vähendamine, mis on reaalne vaid siis, kui müra tekkimisvõimalustega on arvestatud planeerimisel võimalikult varakult ja üldisel otsustustasemel. Ülemäärase müra vältimine on üldplaneeringute (edaspidi ka ÜP) koostamise obligatoorne osa. Planeerimisseaduse kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks ka müra normtasemete kategooriate määramine (PlanS § 75 lg 1 p 22). Detailplaneering seab mürakategooriatest lähtudes juba konkreetsed nõuded müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimuste ning muude tingimuste tagamiseks (PlanS § 126 lg 1 p 12). Kategooriates nõutud müra normtasemetele jõudmine tuleb tagada läbi projekteerimise ja ehitamise. Müra piirväärtusi kontrollitakse müra mõõtmistega ning sellest kinnipidamine kogu ehitise oleluskaare kestel tagatakse järelevalvega. TALLINNA LINNA ÜLDPLANEERING – kehtib linnaosadest Põhja-Tallinna ja Kesklinna linnaosades, kuni linnaosade ÜP-d on vastu võetud ja kehtestatud LINNAOSADE ÜP-d : • Haabersti linnaosa ÜP • Kristiine linnaosa ÜP • Lasnamäe elamualade ÜP • Lasnamäe tööstusalade ÜP • Mustamäe linnaosa ÜP • Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala ÜP • Pirita linnaosa ÜP • Nõmme linnaosa ÜP • Põhja-Tallinna linnaosa ÜP (avalikustamise staadiumis) • Kesklinna linnaosa ÜP (koostamisel) TEEMAPLANEERINGUD • Kõrghoonete paiknemine Tallinnas • Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride määramine ning kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine • Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine 11 3. KÄSITLETAVA TIHEASUSTUSPIIRKONNA ÜLEVAADE 3.1 TALLINNA LINNA ADMINISTRATIIVSE STRUKTUURI KIRJELDUS Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn, pindalaga 159,3 km2. Tallinn on haldusterritoriaalselt jagatud kaheksaks linnaosaks: Haabersti, Kesklinn, Kristiine, Lasnamäe, Mustamäe, Nõmme, Pirita, Põhja-Tallinn. Tallinn piirneb seitsme omavalitsustega: Harku, Saue, Saku, Kiili, Rae, Jõelähtme ja Viimsi vald. Tallinna elanike arv oli 1. mai 2022. a seisuga 446 396 (Rahvastikuregister). Linnaosade kaupa jagunes Tallinna linna elanikkond järgmiselt: Lasnamäe 117294 Mustamäe 66101 Kesklinn 65357 Põhja-Tallinn 60217 Haabersti 48157 Kristiine 32786 Pirita 19141 Joonis 1 Tallinna linna kaart. Juhtorganid: • Tallinna Linnavolikogu • Tallinna Linnavalitsus 12 • Linnaosavalitsused Välisõhus leviva müra teemaga puutuvad kõige otsesemalt kokku kolm linnaametit: Tallinna Linnaplaneerimise Amet peab oma tegevuse tagama Tallinna elanikele hea elukvaliteedi ning turvalise ja puhta linnaruumi. Amet kavandab Tallinna linna jätkusuutlikku ja harmoonilist arengut, arvestades olemasoleva linnakeskkonna väärtusi, ning loob eeldused kultuurilise, sotsiaalse, majandusliku ja looduskeskkonna pikaajaliseks ja sidusaks arenguks. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet tagab pealinnas toimiva ja meeldiva elukeskkonna, korraldades keskkonna- ja looduskaitset ning kommunaalvaldkonna avalike teenuste osutamist. Keskkonna- ja Kommunaalameti ülesandeks on kõigi detailplaneeringute, ehitusprojektide, ehituslubade ja ehitiste kasutuslubade ning teatiste müra aspektist läbivaatamine ja tingimuste seadmine, linnaelanike mürakaebuste ärakuulamine ja neile vastamine. Tallinna Transpordiamet suunab Tallinna linnatranspordi ning liikuvuskorralduse arengut ning tagab linnas sujuva, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonnasäästliku liikluse. 3.2 TALLINNA OLULISEMATE VÄLISÕHUS LEVIVA MÜRA PÕHJUSTAJATE IDENTIFITSEERIVAD ANDMED Välisõhus leviva müra olulisemad põhjustajad ja nende andmed on esitatud tabelis 1. Müra põhjustajana peetakse silmas infrastruktuuri omanikku (teed, tänavad, raudteed, lennujaam, sadam, tööstusettevõtted), mitte konkreetseid müratekitajaid. Tabel 1. Müraallikad ja nende valdajad Müraallikas Müra põhjustav asutus/isik Vastutava asutuse andmed Autoliiklus Ühest isikut ei saa välja tuua Tallinna Linnavalitus (eraautode omanikud, ühistransport, läbiv Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn liiklus); infrastruktuuri valdaja on Tallinna linn. Registrikood: 75014920 www.tallinn.ee Tallinna Transpordiamet Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn Registrikood: 75028252 https://www.tallinn.ee/est/transpordiamet Raudteeliiklus Infrastruktuuri valdaja Eesti Raudtee AS, Eesti Raudtee AS raudteeinfrastruktuuri kasutajad Toompuiestee 35, Tallinn 10133 (kaubavedusid teostavad ettevõtted, Registrikood: 10281796 väiksemal määral ka reisirongiliikluse www.evr.ee operaator). Raudteetaristu, logistika, reisijate- AS Operail , kaubaveo ja veeremi ning liiklus- ja Metalli 3, 10615 Tallinn keskkonnaohutuse arendamist koordineerib Registrikood: 11575850 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium https://operail.com/ koostöös allasutustega. Edelaraudtee AS Kaare 25, 72213 Türi Registrikood: 10182640 www.edel.ee Lennuliiklus Lennujaama valdaja on Tallinna Lennujaam Tallinna Lennujaam AS AS. Ettevõte on Kliimaministeeriumi Lennujaama tee 2, 11101 Tallinn haldusalas. Registrikood: 10349560 www.tallinn-airport.ee Laevaliiklus, Sadama valdaja on Tallinna Sadam AS. Tallinna Sadam AS (reisilaevad Ettevõte on Kliimaministeeriumi haldusalas. Sadama 25, 15051 Tallinn Vanasadamas) Registrikood: 10137319 13 https://www.ts.ee/ Tööstus BLRT Grupp BLRT Grupp Kopli 103, 11712 Tallinn Registrikood: 10068499 [email protected] Bekkeri Sadam OÜ Tallinna Bekkeri Sadam Kopliranna 49, 11713 Tallinn Registrikood: 10375907 https://tallinnbekkerport.com/ Paekivitoodete tehas Limestone Factories of Estonia OÜ Paekivitoodete Tehase OÜ Peterburi tee 34/1 11415 Tallinn Registrikood:10022037 https://limestone.ee/ Elering AS Elering AS Kadaka tee 42, 12915 Tallinn Registrikood:11022625 https://elering.ee 14 4 MÜRA HINDAMISE KRITEERIUMID 4.1 NORMTASEMED JA MÜRAKATEGOORIAD Eesti õigusruumis eristatakse müra, mis levib välisõhus ja müra, mis levib siseruumides. Välisõhus leviva müra normtasemed on kehtestatud Atmosfääriõhu kaitse seadusega (edaspidi AÕKS). AÕKS alusel kehtestatud müra- ehk helirõhutasemete normtasemed on sätestatud keskkonnaministri 16.12. 2016. määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid lisas 1 [8]. Müra normtasemed on müraindikaatorite suurimad lubatud arvsuurused, mis sõltuvad müra liigist (liiklusmüra, tööstusmüra) ning maa-ala iseloomust. AÕKS § 56 järgi on välisõhus leviva müra normtasemed jaotatud piir- ja sihtväärtusteks: • müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; • müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel. Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse päevasest (7.00–23.00) ja öisest (23.00–7.00) ajavahemikust, müraallikast, müra iseloomust (püsiva või muutuva tasemega müra) ja maa-ala mürakategooriast. Tähtis on normtasemest madalama mürataseme saavutamine ja tagamine. Kui müra ületab normtaset, on müra tekitaja kohustatud sobivaid leevendusmeetmeid rakendama ja müra vähendama. Siseriiklike normatiividega võrdlemiseks hinnatakse mürataset 2 m kõrgusel maapinnast. Strateegiliste mürakaartide puhul hinnatakse mürataset 4 m kõrgusel maapinnast. Seetõttu võib vaatamata samale ajavahemikule ja parandustegurite puudumisele, saadud müratasemed erineda. Mürakategooriad sätestatakse AÕKS § 57 kohaselt vastavalt ÜP maakasutuse juhtotstarbele: I kategooria – puhkealad, virgestusrajatise maa-alad ehk vaiksed alad; II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad; III kategooria – keskuse maa-alad; IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad; V kategooria – tootmise maa-alad; VI kategooria – liikluse maa-alad. Lubatud ekvivalentsed liiklus- ja tööstusmüra normtasemed (LAeq, dB) sõltuvalt kategooriast on esitatud alljärgnevas tabelis 2. Tabel 2. Liiklusmüra ja tööstusmüra normtasemed, hinnatud müratase, Ld – päevane ajavahemik, Ln – öine ajavahemik Müra piirväärtus Müra sihtväärtus Müra liik Liiklusmüra Tööstusmüra Liiklusmüra Tööstusmüra Müra kategooria Aeg päev 55 55 50 45 I kategooria öö 50 40 40 35 päev 60 / 651 60 55 50 II kategooria öö 55 / 601 45 50 40 III kategooria päev 65 / 701 65 60 55 IV kategooria öö 55 / 601 50 50 45 1 müratundliku hoone teepoolsel küljel 15 Tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust. Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Vastavusotsuse tegemise aluseks on müra hinnatud tase, so etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A- korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Müra hinnatud tase ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016.a. määruse nr 71 lisas 1 esitatud müra normtasemeid “[18]. Tööstusmüra korral ei tohi maksimaalne müratase ületada vastava mürakategooriaga alal müraliigile kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dB(A) ning liiklusmüra puhul ei tohi müratundlike hoonetega aladel LpA,max ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A) . Kui müra hinnatud tase öise mürarikkaima tunni vältel on enam kui 4 dB(A) võrra suurem kui hinnatud tase kogu öise ajavahemiku vältel, võetakse öise müra hindamisel aluseks hinnatud tase. 4.2 EUROOPA KOMISJONILE ESITATAVAD MÜRAINDIKAATORID Müraindikaatorite arvsuurused määratakse reeglina arvutusmeetodi abil. Vajadusel võib algandmete saamiseks kasutada ka mürataseme mõõtmisi. Strateegiliste mürakaartide koostamisel ja müra hindamisel tuleb direktiivi kohaselt kasutada pikaajalisi müraindikaatoreid Lden ja Lnight. Strateegilistel mürakaartidel hinnatakse mürataset 4 m kõrgusel maapinnast. Mürakaartide koostamisel jagatakse tööpäev päevaks (Lday), õhtuks (Levening) ja ööks (Lnight). Päev algab kokkuleppeliselt kell 7.00. ja kestab 12 tundi kuni kella 19.00-ni, õhtu kestab 4 tundi kella 19.00-st kuni 23.00-ni ja öö 8 tundi, kella 23.00-st kuni hommikul kella 7.00-ni. Päeva-õhtu-öö müraindikaator (Lden), väljendatakse detsibellides (dB) ja määratakse kindlaks järgmise valemi abil: kus: • päeva-õhtu-öömüraindikaator ehk Lden on aasta kõikide päeva-, õhtu- ja ööaja helirõhutasemete arvsuuruste alusel kindlaks määratud A-korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis on müra üldise häirivuse indikaator; • päevamüraindikaator ehk Lday – aasta kõikide päevaaegade alusel kindlaks määratud A- korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis iseloomustab müra häirivat mõju päeval kohaliku aja järgi kell 7.00–19.00; • õhtumüraindikaator ehk Levening – aasta kõikide õhtuaegade alusel kindlaks määratud A- korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis iseloomustab müra häirivat mõju õhtusel ajal kohaliku aja järgi kell 19.00–23.00 • öömüraindikaator ehk Lnight on aasta kõikide ööaegade alusel kindlaks määratud A-korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis on unerahu rikkuva müra indikaator ja iseloomustab unerahu rikkumist öösel kohaliku aja järgi kell 23.00–7.00. Direktiiv 2002/49/EÜ kohustab liikmesriike esitama komisjonile andmeid alates 55 Lden ja alates 50 Lnight. Lisaks mürakaartidele tuleb Euroopa Komisjonile esitada andmed müratundlike hoonete ning erinevatesse müratsoonidesse jäävate inimeste arvu kohta. Müratundlike hoonetena käsitletakse elamuid, haiglaid, koole ja lasteaedu. 16 5. SISERIIKLIKU MÜRAKAARDI, STRATEEGILISE MÜRAKAARDI JA MÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA KOOSTAMISE NÕUDED Siseriiklik mürakaart koostatakse olulist mürahäiringut põhjustavate müraallikate ja nendest ümbritsevasse piirkonda leviva müra kohta. Mürakaardil esitatavad müraindikaatorite Ld (päevane müra) ja Ln (öine müra) määratakse arvutuste teel 2 m kõrgusel maapinnast kui mõõtmisandmed on olemas. Kui arvutuseks vajalikud andmed müraallikate kohta puuduvad, tuleb müratasemed määrata mõõtmise teel (maapinnast 2 m kõrgusel). Arvutuslik müratase on kaartidel kajastatud järgmiste müravahemikena: 40- 45, 45-50, 50-55, 55-60, 60-65, 65-70, 70-75 ja >75 dB. Välisõhu strateegiline mürakaart (edaspidi VSMK) koostatakse tiheasustusala või põhimaantee, põhiraudtee ja põhilennuvälja tekitatud mürataseme kohta üldhinnangu või üldprognoosi andmiseks. VSMK koostatakse mürakaardi ja seletuskirjana. VSMK koostamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seadusest, keskkonnaministri 20. oktoobri 2016 määrusest nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ ja juhendist „Strateegilised mürakaardid. CNOSSOS-EU arvutusmeetodi juhendmaterjal“ [23], milles on esitatud ühtlustatud põhimõtted Euroopa Liidu keskkonnamüra arvutusmeetodite siseriiklikuks rakendamiseks. Reeglina tuleb VSMK koostada eelnenud kalendriaasta müraolukorra alusel või siis kasutades müramõõtmise andmeid, mis ei ole vanemad kui kolm aastat. Kuna 2020 ja 2021 aasta olid Eestis Covid- 19 viiruse leviku tõttu oluliste piirangutega aastad, mis mõjutasid ka inimeste liikuvust, siis koostati käesoleva Tallinna keskkonnamüra vähendamise kava 2019. aasta piirangutest oluliselt mõjutamata müraolukorra alusel. Vastavalt keskkonnaministri 20.10.2016 määruse nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ tuleb VSMK- s kirjeldada tiheasustuspiirkonna müraolukorda vähemalt järgmiste müraallikate osas: maanteeliikluse müra, raudteeliikluse müra, lennuvälja müra ning tööstusmüra, sh sadamate müra. VSMK-s esitatakse järgmised andmed: • müraindikaatori abil kirjeldatud olemasolev, eelmine või prognoositav tulevane müraolukord; • piirtasemete ületamine; • teatava piirkonna elamute, koolide ja haiglate hinnanguline arv, mis on müraindikaatori eripiirtasemete alas; • müraga kokkupuutuvate inimeste hinnanguline arv. Strateegilisel mürakaardil on müra tsoneeritud järgmiselt: 45-50, 50-55, 55-60, 60-65, 65-70, 70-75 ja >75 dB. Müratundlikud hooned on jaotatud nelja gruppi: eluhooned, koolid (üldhariduskoolid, kõrgkoolid, huvialakoolid), lasteaiad ja meditsiiniasutused. Välisõhus leviva müra ehk keskkonnamüra vähendamise tegevuskava (edaspidi KMVTK) annab hinnangu piirkonna suuremate müraallikate poolt tekitatava keskkonnmüra ja kõrge tasemega mürast mõjutatud inimeste arvu vähendamiseks. KMVTK ei käsitle konkreetseid tegevusi üksikobjektide müraolukorra parandamiseks. Probleemsete objektidega sihitud viisil tegelemine tagatakse planeeringutega. Keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ määratleb KMVTK koostamise üldpõhimõtted, mis on järgmised: • müra vähendamise tegevuskava koostatakse välisõhu mürakaardi või strateegilise mürakaardi tulemuste alusel müra normtasemete ületamise, mõjutatud elanike arvu, müra leviku ulatuse, inimeste häirituse ning muude asjakohaste kriteeriumite põhjal. 17 • kui piirkonna kohta koostatakse nii strateegiline mürakaart kui mürakaart, võib nende alusel koostada ühe müra vähendamise tegevuskava; • müra vähendamise tegevuskava meetmete planeerimisel arvestatakse, et meetme tulemusena väheneks müratase eelkõige seal, kus see võib avaldada kahjulikku mõju inimese tervisele ning mürahäiring väheneb võimalikult paljudel elanikel, samuti oleks tagatud vaikses piirkonnas mürataseme suurenemise vältimine. Koostatav keskkonnamüra vähendamise tegevuskava peab vastama järgmistele miinimumnõuetele ning sisaldama vähemalt järgmist: 1) tiheasustusega piirkonna kirjeldus, põhimaanteede, -raudteede või -lennujaamade ning muude arvesse võetavate müraallikate loetelu; 2) tegevuskava koostaja (kohaliku omavalitsuse organi, põhimaantee, -raudtee või lennujaama) andmed; 3) õigusliku raamistiku kirjeldus; 4) kohaldatavad müra normtasemed; 5) müra kaardistamise tulemuste kokkuvõte; 6) andmed müraga kokku puutuvate inimeste hinnangulise arvu ja parandamist vajavate olukordade kohta, nende lahendamise võimalused; 7) avatud menetluse läbiviimise kirjeldus ja avaliku istungi protokoll; 8) varem rakendatud müra vähendamise abinõude loetelu; 9) järgmise viie aasta jooksul kavandatavate müra vähendamise, sealhulgas vaiksete piirkondade säilitamise abinõude kirjeldus; 10) pikaajaliste müra vähendamise abinõude kirjeldus; 11) müra vähendamise abinõude rakendajad ja rakendamise tähtajad; 12) teave, kui see on olemas, müra vähendamise abinõude maksumuse kohta (eelarved, kulutasuvuse hindamiseks kulude-tulude analüüs). 18 6 STRATEEGILISE MÜRAKAARDISTAMISE TULEMUSTE KOKKUVÕTE Strateegiline mürakaart annab üldhinnangu Tallinna linna pikaajalisele (aasta keskmine) müraolukorrale. Strateegiline mürakaart ei käsitle olmemüra, meelelahutusasutuste tegevusest tingitud müra ega sõjaväelise tegevusega tekitatud müra. Alljärgnevate tabelite andmed pärinevad tööst „Tallinna linna strateegilise mürakaardi ajakohastamine“ (töö nr 21SL91, sept. 2022), mille teostas Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Lisaks mürakaartidele tuleb Euroopa Komisjonile esitada andmed müratundlike hoonete (elamud, haiglad, koolid, lasteaiad) ning erinevatesse müratsoonidesse jäävate inimeste arvu kohta. 2021. aasta nullsaaste tegevuskava seab konkreetse eesmärgi vähendada 2030. aastaks (võrreldes aastaga 2017) 30% nende inimeste arvu, keda transpordimüra krooniliselt häirib. Seetõttu kohustab Direktiiv 2002/49/EÜ liikmesriike esitama komisjonile andmed nii elanike kui müratundlike hoonete hulga kohta, kes/mis on eksponeeritud mürale alates 55 Lden ja alates 50 Lnight (vastava arvutusvalemi ja terminite seletuse leiab pt. 4.2, lk 15) 6.1 MÜRATSOONIDE PINDALALINE ULATUS MÜRA LIIGI KAUPA Müratsoonide pindalaline ulatus müra liigi kaupa on esitatud alljärgnevates tabelites 3 ja 4. Pindalad on arvestatud Tallinna linna haldusterritooriumi osas. Tabel 3. Müratsoonide pindala, km2, päeva-õhtu-öömüra indikaatori (Lden) alusel Müratase, dB Maanteeliiklus Raudteeliiklus Lennuliiklus Tööstus 45-50 27,8 6,4 23,3 9,7 50-55 17,5 3,5 12,7 6,2 55-60 12,9 2,6 5,6 2,1 60-65 9,0 1,7 2,2 0,9 65-70 5,5 1,1 1,1 0,6 70-75 2,5 0,4 0,4 0,5 ≥75 0,2 0 0,3 1,4 ≥ 55 30,1 5,9 9,6 5,5 Tabel 4. Müratsoonide pindala, km2, öömüra indikaatori (Lnight) alusel Müratase, dB Maanteeliiklus Raudteeliiklus Lennuliiklus Tööstus 45-50 14,5 3,3 7,8 5,0 50-55 9,2 2,4 2,9 1,6 55-60 5,4 1,5 1,5 0,7 60-65 2,5 0,9 0,6 0,5 65-70 0,2 0,3 0,2 0,7 70-75 0 0 0,2 1,0 ≥75 0 0 0 0 ≥ 50 17,3 5,1 5,4 4,5 Päeva-õhtu-öömüraindikaatori( Lden) piirväärtus Lden ≥ 55 dB oli kokku ületatud 51,1 km2 alal. Müratsoonide pindalalise ulatuse põhjal saab Lden alusel olulisima müraallikana välja tuua maanteeliikluse ehk auto- ja trammiliikluse, mille Lden väärtus on ≥ 55 dB 30,1 km2 alal. Raudteeliiklusest põhjustatud müratsoonid müratasemega Lden ≥ 55 dB moodustavad vastavalt 5,9 km2, lennukoridorid 9,6 km2 ja tööstusalad, kus müra on rohkem kui 55 dB 5,5 km2 ehk kõige vähem, mis näitab, et tööstusmüra pole Tallinna puhul oluline probleem. Öise müraindikaatori (Lnight) piirväärtus Lnight ≥ 50 dB oli kokku ületatud 32,3 km2 alal. Erinevate müraallikate osatähtsus öise müraindikaatori Lnight piirtaset ületavate müratsoonide pindalalises jaotuses oli sarnane Lden-ga, v.a. lennuliiklus, mis oli ööpäevase indikaatoriga võrreldes öösel proportsionaalselt madalam ning 19 enam-vähem sama, mis raudteeliikluse ja tööstuse indikaatornäitajat ületava müraga mõjutatud maa-alade suurused. Sellest saab järeldada, et lennuliiklus toimub Tallinnas siiski põhiosas hommikul-päeval-õhjul ning päris öösel on linna ületavaid lende suhteliselt vähe. Suurima müratsooni pindalaga (Lnight ≥ 50 dB) oli maanteeliikluse ehk auto- ja trammiliikluse - 17,3 km2. Raudteeliiklusest põhjustatud müratsoon, lennukoridoride müratsoon ja tööstuse müratsoon olid vastavalt 5,1, 5,4 ja 4,5 km2. 6.2 MÜRATUNDLIKE HOONETE ARV MÜRATSOONIDES Müratundlike hoonetena käsitletakse käesolevalt eluhooneid, koole (üldhariduskoolid, kõrgkoolid, huvialakoolid), lasteaedu ja meditsiiniasutusi (haiglad, polikliinikud, perearstikeskused). Müratundlikud hooned on jaotatud müratsoonidesse, lähtudes müraindikaatori arvsuurusest nende hoonete kõrgeima müratasemega välispiirdel. Vastav erinevat liiki müratundlike hoonete arv on välja toodud alljärgnevates tabelites. Suurimat arvu müratundlikke hooneid mõjutab autoliikluse tekitatud müra. Tabel 5. Maanteeliiklus (s.h trammiliiklus). Müratsoonides asuvate müratundlike hoonete arv, päeva- õhtu-öömüra indikaatori (Lden) alusel Müratase, dB Eluhooned Koolid Lasteaiad Meditsiiniasutused Müratundlikke 45-50 3249 16 27 4 hooneid kokku 50-55 3206 20 39 4 55-60 2361 26 13 5 60-65 1599 24 6 8 65-70 583 19 5 3 70-75 36 2 0 0 ≥75 0 1 0 0 ≥55 4579 72 24 16 4691 Tabel 6. Maanteeliiklus (s.h trammiliiklus). Müratsoonides asuvate müratundlike hoonete arv, öömüra indikaatori (Lnight) alusel Müratase, dB Eluhooned Koolid Lasteaiad Meditsiiniasutused Müratundlikke 45-50 2363 23 13 5 hooneid kokku 50-55 1517 22 6 9 55-60 605 18 5 2 60-65 60 2 1 0 65-70 2 1 0 0 70-75 0 0 0 0 ≥75 0 0 0 0 ≥50 2184 43 12 11 2250 Tabel 7. Raudteeliiklus. Müratsoonides asuvate müratundlike hoonete arv, päeva-õhtu-öömüra indikaatori (Lden) alusel Müratase, dB Eluhooned Koolid Lasteaiad Meditsiiniasutused Müratundlikke 45-50 920 4 5 2 hooneid kokku 50-55 506 0 2 2 55-60 354 3 2 1 60-65 231 4 2 0 65-70 33 1 0 0 70-75 1 0 0 0 ≥75 0 0 0 0 ≥55 619 8 4 1 632 20 Tabel 8. Raudteeliiklus. Müratsoonides asuvate müratundlike hoonete arv, öömüra indikaatori (Lnight) alusel Müratase, dB Eluhooned Koolid Lasteaiad Meditsiiniasutused Müratundlikke 45-50 457 0 1 2 hooneid kokku 50-55 330 6 1 1 55-60 165 1 1 0 60-65 15 1 0 0 65-70 0 0 0 0 70-75 0 0 0 0 ≥75 0 0 0 0 ≥50 510 8 2 1 521 Tabel 9. Lennuliiklus. Müratsoonides asuvate müratundlike hoonete arv, päeva-õhtu-öömüra indikaatori (Lden) alusel Müratase, dB Eluhooned Koolid Lasteaiad Meditsiiniasutused Müratundlikke 45-50 2351 23 23 7 hooneid kokku 50-55 1436 19 19 2 55-60 1151 2 8 2 60-65 2 0 0 0 65-70 0 0 0 0 70-75 0 0 0 0 ≥75 0 0 0 0 ≥55 1153 2 8 2 1165 Tabel 10 Lennuliiklus. Müratsoonides asuvate müratundlike hoonete arv, öömüra indikaatori (Lnight) alusel Müratase, dB Eluhooned Koolid Lasteaiad Meditsiiniasutused Müratundlikke 45-50 1450 7 11 2 hooneid kokku 50-55 160 0 1 0 55-60 0 0 0 0 60-65 0 0 0 0 65-70 0 0 0 0 70-75 0 0 0 0 ≥75 0 0 0 0 ≥50 160 0 1 0 161 Tabel 11. Tööstus. Müratsoonides asuvate müratundlike hoonete arv, päeva-õhtu-öömüra indikaatori (Lden) alusel 21 Müratase, dB Eluhooned Koolid Lasteaiad Meditsiiniasutused Müratundlikke 45-50 613 9 7 2 hooneid kokku 50-55 336 5 2 0 55-60 113 2 1 0 60-65 40 1 0 0 65-70 6 0 0 0 70-75 2 1 0 0 ≥75 1 0 0 0 ≥55 162 4 1 0 167 Tabel 12. Tööstus. Müratsoonides asuvate müratundlike hoonete arv, öömüra indikaatori (Lnight) alusel Müratase, dB Eluhooned Koolid Lasteaiad Meditsiiniasutused Müratundlikke 45-50 243 1 2 0 hooneid kokku 50-55 81 3 1 0 55-60 30 0 0 0 60-65 2 0 0 0 65-70 3 1 0 0 70-75 0 0 0 0 ≥75 0 0 0 0 ≥50 116 4 1 0 121 6.3 ELANIKE ARV MÜRATSOONIDES Erinevates müratsoonides elavate inimeste arvutuslik hulk on esitatud alljärgnevates tabelites. Erinevates müratsoonides elavate inimeste arvu määramine on teostatud vastavalt Euroopa Komisjoni direktiiviga 2015/996 kehtestatud CNOSSOS-EU arvutusmeetodis toodud põhimõttele, kus hoone erinevatele fassaadidele määratakse mõjuvad müratasemed ja vastava hoone elanikkond määratakse selle alusel proportsionaalselt erinevatesse müratsoonidesse. Tabel 13. Müratsoonides elavate inimeste arv päeva-õhtu-öömüra indikaatori (Lden) alusel Müratase, dB Maanteeliiklus Raudteeliiklus Lennuliiklus Tööstus Müratsoonides 45-50 85453 7296 73177 13821 elavaid inimesi kokku 50-55 72146 4214 60788 6780 55-60 56699 2411 12447 2039 60-65 24643 1081 5 948 65-70 6171 124 0 144 70-75 227 2 0 106 ≥75 1 0 0 379 ≥55 87741 3618 12452 3616 107427 22 Tabel 14. Müratsoonides elavate inimeste arv öömüra indikaatori (Lnight) alusel Müratase, dB Maanteeliiklus Raudteeliiklus Lennuliiklus Tööstus Müratsoonides 45-50 59083 3738 21257 4942 elavaid inimesi kokku 50-55 24746 1987 1843 1447 55-60 6407 807 0 687 60-65 333 47 0 98 65-70 12 0 0 309 70-75 0 0 0 51 ≥75 0 0 0 0 ≥50 31498 2841 1843 2592 38774 6.4 VAIKSETES ELAMUTES ELAVATE TALLINNA ELANIKE ARV Vaikne välispiire on direktiivi 2002/49/EÜ tähenduses elamu välispiire, mille Lden arvväärtus, mis on määratud maapinnast 4 meetri kõrgusel ja 2 meetri kaugusel välispiirdest, on üle 20 dB madalam kõige suurema Lden väärtusega välispiirdest. Vaiksetes elamutes elavate inimeste arv leiti arvutuslikult ning on esitatud alljärgnevas tabelis 15. Tabel 15. Vaikse välispiirdega elamutes elavate inimeste arv Müratase, dB Maanteeliiklus Raudteeliiklus Lennuliiklus Tööstus Vaikse välispiir- 45-50 6149 377 0 1790 dega elamutes elavaid inimesi 50-55 7652 472 0 200 kokku 55-60 10083 453 0 56 60-65 5909 159 0 168 65-70 2647 9 0 4 70-75 123 2 0 11 ≥75 0 0 0 1 KOKKU 32563 1472 0 2230 36265 6.5 TALLINNA STRATEEGILISEL MÜRAKAARDIL ILMNENUD MÜRAPROBLEEMIDE LÜHIKIRJELDUS TSMK toob välja maanteeliikluse ehk auto-, trammi- ja rongiliikluse kui kõige olulisema müra allika, mis langeb kokku mürapõhjustajate struktuuriga EL tervikuna. Terviseametile ning KEKO-le laekunud kaebuste põhjal on kaks kõige suuremat müraga seonduvate kaebuste põhjustajat samuti liiklus. Kuigi esineb kaebusi ka tööstusmüra kohta, siis see on pigem trendilt vähenev. Probleemsed paigad on Tallinnas suurte magistraalide ääres paiknevad müratundlike hoonetega alad, kus tänu jätkuvalt intensiivistuva autostumise tõttu on liiklusmüra tase kõrge. Tööstusmüra kaebused laekuvad peamiselt Põhja-Tallinna sadamate ümbruses paiknevatelt elamualadelt, kus on vaja täpsemalt uurida normtasemetele vastavust ning leevendusmeetmete rakendamise võimalusi ning tegelikku vajadust. Linnaliiklusest tulenevat mürataset saab vähendada liikluskorralduslike meetmetega. Analüüsida tuleks, kuidas on võimalik liiklust hajutada või ümber suunata, et peamagistraalidel liikluskoormus väheneks ning sellest tulenevalt ka müra väheneks. Ühistranspordist tulenevat müra vähendamiseks tuleb parandada trammi- ja raudteede tehnilist seisukorda ning rekonstrueerida teekatteid. Erilist tähelepanu vajab asjaolu, kui plaanitakse tööstusettevõtet ümbritsevad alad kasutusele võtta elamumaadena, kuna sellisel juhul võib kergesti tekkida konflikt. Planeeringute menetluses on mõistlik läbi kaaluda võimalused ja meetmed, et võimalikke mürahäiringuid vähendada. Viimastel aastael on elanikele mürahäiringuid põhjustanud militaarlennukite ja kopterite lennud üle elamurajoonide, mis pole aga strateegilise müravähendamise tegevuskava objekt. 23 6.5.1 AUTOLIIKLUS JA ÜHISTRANSPORT TSMK kohaselt on Tallinna linna olulisim müraallikas liiklus: auto-, bussi-, trolli-, trammi- ja rongiliiklus. TSMK uuendamisel on arvestatud teede ja tänavatega, mille aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on ≥ 400 liiklusvahendit. 2019. a liiklussageduse andmed saadi ööpäevaste liikluskaartide kujul. Kaardid on koostatud Stratum OÜ poolt 2019. aasta tipptunni liiklussageduste alusel. Suurima liiklussagedusega Tallinna tänavad on Järvevana tee, Pärnu maantee, Endla tänav, A.H Tammsaare tee, Peterburi tee ja Narva maantee. Trammiliiklus on mürakaartidel esitatud maanteeliikluse osana (koos autoliiklusega). Tallinnas oli 2019. a. seisuga järgmised trammiliinid: Kopli – Kadriorg (nr 1), Kopli – Suur-Paala (nr 2), Tondi – Kadriorg (nr 3), Tondi – Lennujaam (nr 4). Autoliikluse arvutuslikud näitajad strateegilise mürakaardi töös on toodud tabelis 16. Tabel 16. Autoliikluse arvutuslikud näitajad strateegilise mürakaardi töös. Mürataseme tsoon, dB Pindala, km2 Hoonete arv Elanike arv 45-50 20,1 2482 73487 50-55 13,0 2786 61245 55-60 9,9 2202 46515 60-65 7,3 1518 20621 65-70 4,1 595 6046 70-75 2,7 41 293 ≥75 0,5 1 1 ≥ 55 24,5 4357 73476 6.5.2 RAUDTEELIIKLUS Tallinna linnas sõidavad kolme tüüpi rongid: elektri- ja diiselmootoriga reisirongid ning diiselveduriga kaubarongid. Strateegilise mürakaardi koostamisel on arvestatud kolme raudteeharuga: idasuund (Tallinn – Narva), läänesuund (Tallinn – Paldiski) ja edelasuund (Tallinn – Viljandi). Tallinna siseselt piirduvad raudteeühendused vastavalt Lagedi, Laagri ja Männiku rongipeatustega. Kõige tihedam linnasisene rongiliiklus toimub lõigul Balti Jaam – Laagri. Rongiliikluse arvutuslikud näitajad strateegilise mürakaardi töös on toodud tabelis 17. Tabel 17. Rongiliikluse arvutuslikud näitajad strateegilise mürakaardi töös. Mürataseme tsoon, dB Pindala, km2 Hoonete arv Elanike arv 45-50 2,4 405 3201 50-55 2,1 353 2259 55-60 1,6 214 822 60-65 0,9 41 209 65-70 0,5 10 9 70-75 0,1 0 0 ≥75 0,0 0 0 ≥ 55 3,1 265 1040 6.5.3 LENNULIIKLUS Tallinna Lennart Meri nimeline rahvusvaheline lennujaam asub kesklinnast 4 km kaugusel. Lennukite õhkutõusud ja maandumised toimuvad vastavalt lennugraafikutele ja ilmastikuoludele. Üldjuhul tõusevad lennukid õhku ida/lääne suunas, millest tulenevalt on lennuliikluse müra tajutav eelkõige Kesklinna, Kristine ja Lasnamäe linnaosades. Mürakaardi koostamisel on arvestatud 2019. aasta lendude andmetega. Lennuliikluse arvutuslikud näitajad strateegilise mürakaardi töös on toodud tabelis 18. Tabel 18. Lennuliikluse arvutuslikud näitajad strateegilise mürakaardi töös. 24 Mürataseme tsoon, dB Pindala, km2 Hoonete arv Elanike arv 45-50 21,5 2038 81853 50-55 10,8 1552 39865 55-60 4,3 626 7716 60-65 1,9 0 0 65-70 0,8 0 0 70-75 0,3 0 0 ≥75 0,2 0 0 ≥ 55 7,5 626 7716 6.5.4 TÖÖSTUS Tööstusmüra seostatakse põhiliselt Tallinnas asuvate sadamate ja Väo karjääriga. Nende alade kõrval on olemas tööstusega alad, mis tänaseks on läbi põimunud lao- ja äripindadega. Tööstusmüra hindamisel on strateegilise mürakaardi arvutuste tegemisel lähtutud Euroopa Komisjoni juhendmaterjalist WG-AEN. Mürakaardi ülevaatamisel määrati tööstusaladeks katastriüksused, millel paiknevale käitisele on väljastatud: keskkonnakompleksluba, välisõhu saasteluba (v.a tanklad, autosalongid, keemilised puhastused ja põletusseadmed alla 5 MW võimsusega), jäätmeluba/ohtlike jäätmete käitluslitsents (autolammutuskojad, jäätmete vastuvõtupunktid) või maavara kaevandamise luba (Väo karjäär). Samuti on tööstusmüra allikatena arvestatud sadamate territooriumeid ning rongidepoosid. Tööstuse arvutuslikud näitajad strateegilise mürakaardi töös on toodud tabelis 19. Tabel 19. Tööstuse arvutuslikud näitajad strateegilise mürakaardi töös. Müratasemetsoon, dB Pindala, km2 Hoonete arv Elanike arv 45-50 11,7 623 18614 50-55 7,2 315 8324 55-60 5,0 184 4146 60-65 2,7 37 432 65-70 2,5 3 101 70-75 4,4 1 16 ≥75 0,8 0 268 ≥ 55 15,4 225 4963 Tööstusmüra arvutuste tulemused on suure üldistushinnanguga ning pigem üle- kui alahinnatud. Info tööstusmüra objektide kohta on saadud keskkonnakomplekslubade nõuete täitmise infosüsteemist KOTKAS. Terviseamet on elanike kaebuste alusel teinud müramõõtmisi ka järelevalve kohustuse raames. Ka tööstusettevõtted ise on teinud mürauuringuid. 25 7. VAIKSED ALAD 7.1 VAIKSETE ALADE HINDAMISE KRITEERIUMID Tänapäeva tempokas ja stressirohkes linnaruumis väärtustatakse üha enam puhast õhku, rohelust ja vaikust. Müra vähendamise tegevuskava üks eesmärke on vaiksete piirkondade säilitamine ning võimalusel nende laiendamine ja juurde tekitamine. Vaikseteks aladeks loetakse avalikuks kasutuseks mõeldud piirkondi (nt puhkealad ja pargid), kus mitte ühegi müraallika tekitatud müra ei tohiks ületada liikmesriigi kehtestatud Lden väärtust. Vaiksete alade täpne defineerimine on liikmesriigi pädevuses. Keskkonnaministri 20.10.2016. a määrus nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ defineerib vaiksed piirkonnad kui I mürakategooria alad ehk virgestusrajatiste maa-alad. Linnakeskkonnas loetakse vaiksete alade hulka piirkonnad, kus müraindikaatori liiklus- ja tööstusmüra piirväärtus on  55 dB. Uute vaiksete alade kavandamisel võiks eesmärgiks aga olla piirväärtus 50 dB kui mitte kogu ala ulatuses, siis vähemalt ala teatud piirkondades. Kuna öisel ajal on vaiksete alade külastatavus minimaalne, siis öise aja normi ei ole arvestatud. Ala kasutusotstarve peab olema avalikult puhkeotstarbeline ning ala suurus puhke- eesmärgi täitmiseks piisav. 7.2 TALLINNA VAIKSED ALAD Tallinnas on vaikseid alasid määratletud kolme müra vähendamise tegevuskava perioodidel 2009-2013, 2014-2018, 2009-2018. Perioodil 2019-2023 oli prioriteediks vaiksete alade kaitsmine ja säilitamine akustilise kavandamise, planeeringute ning müratõkkemeetmete abil. Lisaks panustati sel perioodil ka võimalusel uute vaiksete alade juurde loomisele, eelkõige puudulikult välja ehitatud/tühjade alade korrastamisega. Perioodil 2019-2023 on Tallinn arendanud ja korrastanud mitmeid puhkealasid. Neist kõige mainimisväärsemad on Tondiraba ja Männi park ning Kalaranna promenaad. Pooleli on Lasnamäed ja Kesklinna ühendava rattatee ehitus, mis võimaldaks müravabalt jõuda vaiksesse alasse – Kadrioru parki. Alanud on Putukaväila lineaarpargi väljaehitamine, mis ühendab 6 linnaosa elamualasid ja rohealasid ning välja on töötatud Klindipargi kontseptsioon. Antud töös on välja toodud alad, kus on täidetud vastav hindamiskriteerium, et keskenduda nende alade kaitsele ja säilitamisele ning koostada aastatel 2025-2029 vaiksete alade nimistu. Vaiksete alade määramise lähteandmetena on kasutatud Tallinna linna rohealade kaardikihti ning Tallinna strateegilise mürakaardi andmeid. TKMVTs määratleti vaiksed piirkonnad rohealade kaardikihi ja müratsoonide alusel, kus on tagatud vaikse ala kriteerium päevasel ajal (Ld ≤ 55 dB). Lisas 7 on välja toodud Tallinna linna rohealad ning need Tallinna linna rohealad, kus on tagatud vaikse ala päevase aja kriteerium Ld ≤ 55 dB. 7.3 VAIKUSE SÄILIMISE JA TAGAMISE MEETMED TMVTK üks eesmärke on vaiksete piirkondade säilitamine ning uute vaiksete alade kavandamine ja rajamine. Vaiksete piirkondade säilitamise, kasutatavuse parandamise ja kaitse meetmed: • arendustes ja planeeringutes olemasolevate vaiksete alade säilitamine, varjestamine ning võimaluse olemasolul uute kavandamine; • olemasolevate rohealade rekonstrueerimine, külastuskorralduse reguleerimine; • uute kaitstavate alade moodustamine ning neile kaitsekorralduskavade koostamine; • olemasolevate vaiksete alade ümbruses vaikse liikuvuse soodustamine (rattaradade ehitamine jm); 26 • vaiksete alade läheduses liiklussageduse ja piirkiiruse vähendamine, raskeveokite liikluse ümbersuunamine; • vaiksetel aladel mürarikaste tegevuste keelustamine; • olemasoleva haljastuse maksimaalne säilitamine või samaväärsega asendamine, uute haljastute rajamine; • vaiksetel alade haljastu hooldamiseks kasutatavatele hooldusmasinatele (nt muruniidukid) ja tehnoseadmetele (nt lehepuhurid) tehniliste ja kasutustingimuste kehtestamine müra vähendamiseks. 27 8. TALLINNA ELANIKE MÜRAKAEBUSED Kodanikud saavad esitada mürakaebuseid Tallinna linnas nii Terviseametile kui ka Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 218 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet välisõhus leviva müra üle Terviseamet. Terviseameti kodulehel on ka viide kaebuse esitamise korra kohta. Üleliigse müra häiringute korral on õigus pöörduda korrakaitseorganite poole. Hinnangu andmisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist. See tähendab, et kui ametnik hindab, kas tegemist on ülemäärase müraga, teeb ta seda n-ö keskmise objektiivse inimese vaatepunktist. Esitatud avalduse alusel uurib piirkonna järelevalveametnik olukorda kohapeal, vajadusel tellib laborist vajalikud müramõõtmised ning kui müratase on ületatud, esitab ettekirjutuse müraallika valdajale. Ettekirjutuse mittetäitmisel algatab piirkondlik Terviseameti osakond müraallika valdaja vastu väärteomenetluse. Tavaliselt on kaebuse esitajad Tallinna elanikud, kes on häiritud liiklus-, ehitus-, tehnoseadme, tööstus- või meelelahutusmürast. Terviseameti ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kogemusel on probleemsemad paigad Tallinnas suurte magistraalide ääres paiknevad müratundlike hoonetega alad, kus liiklusmüra tase ületab normtasemeid, kuid kus ei ole leevendusmeetmeid rakendatud või nende mõju pole olnud piisav. Kuigi sageli pole kaebajatele rahuldavat kiiret lahendust leitud, on näha, et trend mürarikaste magistraalide lähedusse uute elupindade planeerimisel on endiselt kasvav. 8.1 TERVISEAMETILE LAEKUNUD MÜRAKAEBUSED Tegevuskava koostamise raames pöördus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Terviseameti poole ja küsis andmeid laekunud kaebuste kohta. Terviseameti andmetel esitati Tallinnas perioodil 2017–2022. a kokku 216 mürakaebust. Mürakaebuste arv erinevatel aastatel müraallikata kaupa on esitatud tabelis 20. Täpsem kirjeldus 2017–2022 perioodil laekunud kaebuste kohta on esitatud tegevuskava Lisas 1. Lisaks liiklusmüra kaebustele pöördutakse Terviseameti poole sageli ka seoses tööstusmüraga. Enim mürakaebusi laekus Tallinnas paiknevate sadamate ja Väo karjääri tegevuse kohta. Amet juhib tähelepanu, et tööstusmüra hindamisel tuleks aluseks võtta pikaajalised müramõõtmise tulemused, mis aga paraku puuduvad. Kuna usaldusväärsed andmed puuduvad, pole võimalik õigesti hinnata ka müratundlike hoonetega aladeni ulatuvaid tegelikke müratasemeid. Terviseameti hinnangul on probleemsed piirkonnad seal, kus paiknevad müratundlikud hooned, st tiheda liiklusega tänavate või tootmishoonete vahetus läheduses. Tabel 20. Terviseametile laekunud mürakaebused perioodil 2017–2022 2022 (kuni Müraallikas 2017 2018 2019 2020 2021 KOKKU 24.03) Liiklusmüra 8 14 8 8 9 4 51 Tööstusmüra 11 3 13 5 5 0 37 Tehnoseadmed 12 27 17 13 11 2 82 Ehitusmüra 6 6 4 4 4 1 25 Äri- või kaubandus- 7 0 1 0 6 0 14 tegevus Meelelahutus 0 2 1 0 2 0 5 Muu 0 0 0 0 1 1 2 KOKKU 44 52 44 30 38 8 216 Eelneva viieaastase perioodiga võrreldes on Terviseametile laekunud kaebuste arv suurenenud ca 14 % ja seda eelkõige liiklus- ja tehnoseadmete (peamiselt õhksoojuspumbad) poolt tekitava müra arvel. Tööstusmüraalased kaebused on võrreldes eelnenud viia aastase perioodiga aga vähenenud. 28 8.2 TALLINNA KESKKONNA- JA KOMMUNAALAMETILE LAEKUNUD MÜRAKAEBUSED Perioodil 2017–2022 laekus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile kokku 118 kaebust müra häirivuse kohta. Laekunud mürakaebuste arv erinevatel aastatel müraallikata kaupa on esitatud tabelis 21. Laekunud mürakaebuste koond on esitatud tegevuskava lisas 2. Tabel 21. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile laekunud mürakaebused perioodil 2017–2022. Müraallikas 2017 2018 2019 2020 2021 2022 (kuni 24.03) KOKKU Liiklusmüra 14 21 8 6 15 14 78 Tööstusmüra 5 4 4 1 2 0 16 Tehnoseadmed 1 0 0 0 1 1 3 Ehitusmüra 0 4 0 0 1 0 5 Äri- või kaubandus- 0 0 0 1 1 0 2 tegevus Muu 6 2 2 0 0 3 13 KOKKU 26 31 14 8 20 18 117 Tabelist 21 on näha, et perioodil 2017–2022 laekus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile kõige enam mürakaebusi liikluse (78 kaebust, 67 % kõigist kaebustest) ja tööstusmüra (16 kaebust, 14 % kõigist kaebustest) kohta. Võrreldes eelnenud viieaastase perioodiga laekus mürakaebusi peaaegu kaks korda rohkem. Mürakaebuste struktuuri analüüsides ilmneb, et eelneval viisaastakul moodustasid liiklusmüra kaebused kõigist kaebustest 42 % ning tööstusmüra kaebused 17%. Nii Terviseametile kui ka Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile laekunud kaebused kajastavad vahepealsel perioodil suurenenud autoliikluskoormust ja vähenenud tööstust, mistõttu liiklusmüra kaebuste osakaal kasvas ja tööstusmüra osakaal vähenes. 8.3 TALLINNA ELANIKE TAGASISIDE Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet avalikustas strateegilise mürakaardi ja küsis tagasisidet ning kommentaare. Tabelis 22 on elanike seisukohtade alusel välja toodud probleemsed kohad. Tabel 22. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile laekunud linnakodanike ettepanekud Mürahäiring / kaebus Ettepanekud / lahendused Autoliiklus Häiringu piirkonnad/tänavad: Piirkiiruse alandamine Suur-Ameerika, Liivalaia, Tehnika, Paldiski Liiklusjärelvalve tõhustamine mnt, Vabaduse pst, Nõmme tee, Lubja, Liikluse rahustamine (künniste/tõstetud pindade rajamine, Toompuiestee, Gonsiori, Rannamõisa tee, ohutussaared) Pärnu mnt, Alevi Mürakaitseekraanide rajamine Linna fookus müratasemete langetamiseks peaks olema ühistranspordi ja jalg- ning rattateede soosimine, võrgustiku parandamine ning elanike toetamine nende meetmete vastuvõtmiseks Ühistranspordi ja jalg- ning rattateede soosimine Rattateede rajamine. Tuleb välja arenda korralik rattataristu ja kaasajastada ühistranspordiliine Ühistranspordi ja raskeveokite liikluse suunamine/piiramine/keelamine teatud tänavatel Soodustada pargi ja reisi lahendusi Rattaliikluse osakaalu suurendamine Autostumise pidurdamine Liikluskaamerate paigaldamine 29 Tänavakeskkonna ümberkujundamine (teed tuleks kitsamaks teha ja lisada juurde haljastust) Vähendada parkimiskohti Naelrehvide kasutamise piiramine Teemaksud Linnaruumi parendamine ja inimsõbralikuks muutmine Võiks tellida analüüsi, kuidas aitaks kiirusepiirang ja reformitud ühistransport kaasa aidata müra vähendamisele kaasa. Haljastuse juurde istutamine, olemasoleva haljastuse säilitamine Rattateedele ulatuv müra (nt: Järvevana Rattatee ja sõidutee vahele haljastuse istutamine või tee) müratõkkeseina rajamine. Raudteeliiklus Häiring: kaubarongide sõitmine õhtusel ja Haljastuse juurde istutamine, mürakaitseekraanide rajamine öisel ajavahemikul Uued rongirööpad ja rongid on mürarikkad Koostada tegevusplaan ja uurida, kuidas võimalik müratasemeid vähendada Muud mürahäiringud Lehepuhurid Lehepuhuriga töötamisel tuleb jälgida heakorraeeskirja Motovarjudega lendamine (Pirita Keelata motovarjudega lendamine linna territooriumi kohal ning linnaosa) suunata neid pigem piirkondadesse, kus ei ole tihedat inimasustust. Helikopteri sõidud Kalamajas. Keelata elurajoonis. Ehitustegevus Öine ehitustegevus on lubatud ainult erilubadega. 30 9. MODELLEERITUD MÜRAOLUKORRAD ARVESTADES LEEVENDUSMEETMEID Alljärgnevalt on antud lühiülevaade Akukon Eesti OÜ poolt 2022. aastal TKMVT tarbeks läbiviidud Tallinna mürarikkaimate näidistänavate liiklusmüra modelleerimise tulemustest [24]. Kokku modelleeriti kolm näidisjuhtumit. Analüüsitud on kolm stsenaariumit ilma ja koos leevendusmeetmetega ning visualiseeritud leevendusmeetmete mõju. Mudelite puhul tuleb arvestada, et esitatud müraolukorrad on näitlikud ja ei eelda meetmete tegelikku rakendamist. Müramodelleerimise objektide valimisel lähtuti Terviseameti soovitusest. Terviseameti ja Tallinna Strateegiakeskuse poolt edastatud sisendid müra vähendamise tegevuskavalele on esitatud Lisas 5 „Asutuste vastused järelpärimistele“. Terviseameti valik põhines kolmel kriteeriumil: • kriteerium I: põhjendatud mürakaebused piirkondades, kus asub mitmeid (korter)elamuid; • kriteerium II: II mürakategooriaga piirkonnad, mis asuvad suure liiklussagedusega tänava ääres; • kriteerium III: piirkonnad, kus planeeringute negatiivne kooskõlastus on tingitud kõrgest müratasemest. Liiklusmüra taseme hindamisel on kasutatud Stratum OÜ õhtuse tipptunni liiklusmudeli 2020. a andmeid. Autode ööpäevase ja raskeliikluse jaotuse on leitud vastavalt strateegilise mürakaardi juhendmaterjali soovitustele. Modelleerimiseks valiti järgmised tänavalõigud: 1) kriteeriumile vastava kohana on modelleeritud Paldiski mnt teelõik Tehnika tänavast kuni Toompuiesteeni. 2) kriteeriumile vastava kohana on modelleeritud Liivalaia tn teelõik Pärnu maanteest kuni Juhkentali tänavani 3) kriteeriumile vastava kohana modelleeriti Luise tn teelõik Toompuiesteelt kuni Koidu tänavani. Modelleeritavad stsenaariumid: 1) olemasolev olukord – kiirusepiirang 50 km/h; 2) piirkiiruse vähendamine – kiirusepiirang 30 km/h; 3) raskeliikluse keelamine - kiirusepiirang 30 km/h. Müratasemete arvutamisel on arvestatud, et Paldiski mnt maksimaalse liiklustihedusega tund moodustab 9% kogu ööpäevasest liiklussagedusest ning ööpäevane liiklussagedus jaguneb järgmiselt: 77% ajavahemikul kell 7-19 ehk päeval, 13% kell 19-23 ehk õhtul ja 10% kell 23-07 ehk öösel. Raskete veokite (veoautod, bussid, traktorid, autorongid) osakaaluks päevasel ajal on võetud 8%, õhtusel ajal 6% ja öisel ajal 3%. Maksimaalne lubatud sõidukiirus Paldiski maanteel on 50 km/h ning Luise ja Liivalaia tänavtel samuti 50 km/h. Modelleerimise metoodika ja maastikumudeli kirjelduse, arvutuste parameetrid ja modelleerimise tulemused (kaardid) on esitatud Lisas 8. 31 10. ÜLEVAADE KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE MEETMETEST Müra ohjemeetmeid saab jaotada kolme suurde gruppi: 1) müraallikate mürataseme vähendamine; 2) müra leviku takistamine; 3) müratundlike objektide kaitsmine. Meetme täpse lahenduse valimine sõltub konkreetsest müraolukorrast. Eelistada tuleks meetmeid, millega vähendatakse müraallika tekitatava müra taset (keskendutakse põhjusele). Kui see pole teostatav keskendutakse meetmetele, mis takistaksid müra levikut. Tihti on parim kombineeritud lahendus, kus võetakse meetmeid nii müratekke vähendamiseks, leviku takistamiseks kui ka objektide kaitsmiseks. Peamised traditsioonilised müra vähendamise meetmed on järgmised: • keskkonnamüraga arvestamine uutes planeeringutes; • keskkonnamüra mõju väljaselgitamine liikluse planeerimisel (prognooside tegemine, et välja selgitada keskkonnasäästlikke linnatranspordiskeeme) • alternatiivsete liikumisviiside eelistamine (ühistransport, jalgrattaliiklus); • ühistranspordist lähtuva müra vähendamine (sh trammi- ja raudteede tehnilise seisukorra parandamine); • müraleviku piiramine tehniliste lahendustega; • vaiksete piirkondade kaitsmine (planeerimisel tuleb arvestada nende säilimisega); • uute vaiksete piirkondade planeerimine ja rajamine; • müratundlike hoonete akende ja piirdekonstruktsioonide heliisolatsiooni parandamine; • mürateadlikkuse tõstmine. Keskkonnamüra valdkonnas on Tallinna põhiprobleem suur liiklussagedus magistraaltänavatel. Seda võimendab valglinnastumisega kaasnev pendelränne, mis toob kaasa täiendava liikluskoormuse. Kõige olulisemateks müratekitajateks on liiklevad mootorsõidukid. 10.1 LIIKLUSMÜRA ALLIKATE TEKITATAVA MÜRA VÄHENDAMINE Peamised meetmed, kuidas vähendada autoliikluse poolt tekitatavat müra, on toodud alljärgnevas nimekirjas. • Piirkiiruse alandamine; • Liikluse hajutamine ja ümbersuunamine; • Piirkiirusest kinnipidamise süsteemne, pidevalt toimiv järelevalve; • Lokaalsete kiiruskaamerate ja tabloode paigaldamine; • Liikluse rahustamine liikluskorralduslike meetmetega (ringristmikud, künnised, sõiduradade kitsendamine jms); • Vähese müraga teekatete kasutamine tänavate katendi taastamisel ja rekonstrueerimisel; • Liikluse sujuvuse parandamine (nn roheline laine jm); • Raskeveokite ümbersuunamine müratundlikelt aladelt; • Raskeveokite liikumise ajaline piirang (ööajal või puhkepäevadel); • Rööbasteede tehniline korrashoid; • Ühistranspordi infrastruktuuri efektiivsemaks ja kasutajasõbralikuks muutmine; • Uute transpordivahendite soetamisel arvestada müraemissioonidega; • Rattaliikluse soodustamine ja tervikliku rattateede võrgustiku rajamine; • Elamupiirkondades läbisõiduteede vältimine. 32 Transpordiamet on analüüsinud leevendusmeetmeid õhusaaste ja müra vähendamisel (tabel 23). Oluline on märkida, et linnaruumi heterogeensuse tõttu toimivad meetmed erinevates tänavaruumi osades erineva tõhususega. Seepärast on alati otstarbekas läbi viia mürauuringud enne ja pärast meetme rakendamist. Tabel 23. Leevendusmeetmed müra ja õhusaaste vähendamisel Saavutamise võimalused Õhusaaste vähenemine Müra vähenemine Kaotada 25% liiklusest või alandada piirkiirust 10 km/h Õhusaaste vähenemine 1 dB võrra. tajutav 25% liikluse Väga väike muutus, mida vähenemise korral. inimese kuulmine ei suuda eristada ehk tajuda. Kasutada müra vähendavat teekatet, alandada Õhusaaste minimaalne piirkiirust 10–20 km/h võrra, asendada tavaline ristmik vähenemine. 2 dB ringristmikuga või kasutada valdusfoori tsüklit Vaevutajutav muutus. „roheline laine“. Kaotada 50% liiklusest, alandada piirkiirust 20 km/h Õhusaaste võrra või kasutada teekattematerjalina peenema märkimisväärne 3–4 dB struktuuriga katendit (näiteks AB16 katte asemel vähenemine. Tajutav vähenemine. SMA8). Kaotada 65% liiklusest või kasutada müraseina. Õhusaaste väga ulatuslik 5 dB vähenemine. Oluline ja tajutav muutus. Kaotada 90% liiklusest või kasutada kõrget müraseina. Õhusaaste väga ulatuslik 10 dB vähenemine. Vähenemine on tajutav poole võrra. Kaotada 99% liiklusest või ehitada suletud Õhusaaste väga ulatuslik 20 dB sisehoovidega korruselamud. vähenemine. Väga suur muutus. Allikas: https://www.transpordiamet.ee/leevendusmeetmed 10.2 MÜRA LEVIKUT TAKISTAVAD MEETMED Peamiseks müraleevendusmeetmeks, mida kasutatakse kaitsmaks vahetult tänava äärde või tööstuse juurde jäävaid müratundlikke alasid, on müraseinad ja mürakaitseekraanid, mida käsitletakse standardis EVS 843:2016 Linnatänavad. Nende rajatiste müratõkestamise efektiivsus sõltub asukohast müraallika ja kaitstava objekti vahel, ekraani materjalist, mõõtmetest, kujust ja müra sagedusspektrist. Müratõke ei tohi müra peegeldada. Standardikohase müratõkkeseina mürasummutus on 5-15 dB. Müratõkkega sarnast mõju saavutab ka hoonete planeerimisega - pikk 5-9 korruseline hoone magistraaltänava või raudtee suunas kaitseb müra eest tagapool asuvaid maju või piirkonda. Mida kõrgem esimene majade rida, seda parem helivarjestus saavutatakse. Korruselamute puhul tuleb arvestada, et müraekraanid ei oma suuremat efekti hoonete kõrgematel korrustel. Kortermajade puhul tuleb panustada vaikuse tagamisse siseruumides, millele aitab kaasa seinte täiendav soojustamine ja akende väljavahetamine mürakindlamate vastu, samuti rõdude kinniehitamine. Müratõkkena kasutatakse mõnel pool ka taimestikku (tihedad hekid, jne), kuid puude ja põõsashekkide neeldumisvõimet hinnatakse enamasti üle. Taimestikul on halvas müraolukorras ennekõike psühholoogiline mõju, kuna varjestades müra allikaid on mürast tingitud häirituse tase madalam. Tallinna halvema müraolukorraga magistraalide ääres ei ole üldjuhul tänava ja elamute vahel müratõkete jaoks piisavalt ruumi ja nende efektiivsus jääb liialt madalaks. Üksikutes lõikudes üle linna on ilmselt võimalik müratõkkeid kasutada, kuid sobivad asukohad tuleb leida modelleeringu tulemusena. Tõenäolisemalt on võimalik kasutada müratõkkeid vaiksete alade varjestamisel. Kasutada tuleb sel juhul uudseid, linnaruumi sobivaid tooteid, mitte aga Eesti maanteede ääres kasutatud lahendusi. Otsused uute 33 müratõkete rajamiseks saab ette näha detailplaneeringute raames, kus saab lähtuda konkreetsest olukorrast ja analüüsida meetmete mõju ning sobivust linnakeskkonda. 10.3 MÜRATUNDLIKE HOONETE KAITSMINE Ehituslike võtetega saab kaitsta olemasolevaid ehitisi ning ehitada mürakindlamaid uusi hooneid. Seoses vajadusega täita müratundlikes ruumides müra normtasemeid on tiheda liiklusega sõidutee vahetus läheduses ehitamine kallim kui sõiduteest kaugemal. Kõrge keskkonnamüratasemega aladele ehitamisel tuleb ette näha meetmed, mis takistaksid välismüra jõudmist siseruumidesse. Need meetmed on järgmised: • ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul tuleb rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717; • akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks; • nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud; • rõdude korral tuleb projekteerida suletud (klaasitud) lahendus, mis vähendab avatäidetele mõjuvaid liiklusmüratasemeid ca 5 dB võrra; • elamute ja teiste müratundlike hoonete projekteerimisel tuleb järgida põhimõtet, et vaikust nõudvaid ruume (eelkõige magamistube) ei paigutata tiheda liiklusega sõidutee poolsele küljele ning igale hoonele projekteeritakse vaikne fassaad ja puhkeala/mänguväljak. • vanade kortermajade renoveerimisel tuleb tähelepanu pöörata ja luua tingimused, mis tõhustavad fassaadide helipidavust. 10.4 TÖÖSTUSMÜRA VÄHENDAMISE MEETMED Tööstusmüra ettevõtete puhul leevendusmeetmete täpne rakendamine vajab koostööd ettevõtetega, et välja selgitada, milliseid tehnilisi lahendusi on võimalik kasutada olenevalt seadmetest. Peamisteks tööstusmüra mõju vähendavateks meetmeteks on: • ventilaatorite juures helisummutite; • seadmete müra leviku tõkestamiseks müratõkete, bokside või kiirgust vähendavat vooderduste kasutamine; • mürapeegeldavate pindade vältimine; • heli ümbersuunamine suunda, kus selle häirivus on väiksem; • müra tekitava tehnoseadme paigutamine mürakindlasse konteinerisse või hoonesse; • tootmishoone heliisolatsiooni parandamine, sh ventilatsiooniseadmetes või teistes väljaviivates avades; • mürarikaste seadmete ümbervahetamine vaiksemate vastu või tootmistehnoloogia muutmine vähem müra tekitavaks; • mürarikka tegevuse ajaline või mahuline piiramine; • mürauuringute ja/või -seire läbiviimine, et selgitada välja probleemi olemus või jälgida piirnormidest kinnipidamist. Müra tekitavate ettevõtete vastused järelpärimistele on esitatud Lisas 4. 34 10.5 TEHNOSEADMETEST TULENEVA MÜRA VÄHENDAMISE MEETMED Ettevõtted ja ka tehnoseadmeid kasutusele võtvad eraisikud peavad jälgima, et müraallika (õhksoojuspump, kliimaseade, ventilatsiooniseade) territooriumilt ei leviks normtaset ületav müra. Kui tuvastatakse ületusi, siis tuleb koostada tegevuskava koos võimalike leevendusmeetmetega ning rakendamise ajakavaga. Tehnosüsteemide projekteerimisel tuleb arvestada, et ventilatsiooni väljaviske kanaleid ei suunata eluhoonete poole ja/või väljaviskekanalid tuleb varustada mürasummutitega. Projekteeritavad uued tehnoseadmed tuleb planeerida ja rajada nii, et need ei põhjustaks häirivust ja vastaksid kehtivatele normtasemetele. Keskkonnamürale kehtestatud nõuete täitmiseks tuleb hoone tehnokommunikatsioonide välisosad projekteerida asukohta, kus nende mõju ümbritsevale keskkonnale ja lähimatele müratundlikele hoonetele oleks minimaalne. Tuleb valida seadmed, mille mürakarakteristikud tagavad vastavate nõuete täitmise või kasutada müra levikut piiravaid konstruktsioone. Ehituslubade väljastamisel jälgitakse igas projektis tehnoseadmete mürasust (helirõhu taset) ning seadmete kaugust kinnistu piiridest. Projekteerimise staadiumis mürauuringu tegemine on kohustuslik kõikide uute võimalikku mürahäiringut omavate objektide puhul. Olemasolevate ja planeeritavate seadmete müratasemete vähendamiseks eluhoonete läheduses tuleb püstitada mürakaitseekraanid või müralevikut takistavad alternatiivsed rajatised. Tehnoseadmete tekitatud normidest kõrgema müra põhjuseks võib olla ka puudulik tehnosüsteemide hooldus. Sellisel juhul on hooldusega võimalik müraolukorda parandada, kui ka hooldus ei taga müra piirnormide täitmist tuleb seade madalama helirõhuga seadmega asendada. Elanike kaebustele reageerides on linn tellinud müratasemete mõõtmisi või mürauuringuid probleemsetes piirkondades. Kui müra ületab piirväärtuse on müra tekitaja kohustatud müra vähendama, kas müraallika likvideerima, asendama või keskkonnamüra vähendavad meetmed kasutusele võtma. 10.6 MÜRA LEVIKU VÄHENDAMINE PLANEERIMISE JA MAAKASUTUSEGA Müraprobleemide teket on sageli võimalik ennetada eelneva planeeringu faasis. Planeeringuga saab mõjutada müraallikate paigutust, müra liikumisteid, müraallikate- ja objektide vahelisi kaugusi ning objektide paigutust üksteise suhtes. Maakasutusel põhineva müra vähendamise õnnestumine sõltub planeeritava piirkonna suurusest, maastiku vormidest ja planeeringulahendusest. Peamised müra ohjamise võimalused planeerimise ja maakasutuse valdkonnas on alljärgnevad. • Müraallika ja müratundliku objekti vahele varutakse võimalikult suur vahemaa. • Vähem müratõrjet vajavad hooned paigutatakse kaitsma neid hooneid, mis eeldavad madalamat mürataset. • Müraresistentsete hoonete ehitamine mürarikaste tänavate äärde. • Uued müratundlikud ehitised nagu lasteaiad, koolid ja raviasutused kavandatakse üksnes vaiksetesse piirkondadesse. • Uute elumajade kavandamisel peamagistraalide äärde rakendatakse vaikse fassaadi ja siseõue nõuet ning vaikust nõudvad ruumid projekteeritakse müraallikast eemale. • Müratundlike hoonete projekteerimisel jälgitakse ruumide planeerimisel, et hoone mürarikkamale küljele planeeritakse mitte-eluruumid (trepikojad jms) ning vaikust nõudvad ruumid (elu- ja magamisruumid) nähakse ette hoone hoovipoolsele alale. • Puhke- ja mänguväljakud planeeritakse kohtadesse, kus nad on liiklusmüra eest kaitstud hoonete või tõketega. • Uute müratundlike hoonete ehitamist välditakse tööstuspiirkondade ja sadamate vahetusse lähedusse. • Enne uue elamuarenduse kavandamist hinnatakse mürataset. 35 • Õuealasid saab liiklusmüra eest kaitsta nt kaupluste, ametiasutuste, büroohoonete jms funktsiooniga hoonetega. • Ehitusloa järelevalves kontrollitakse, kas hoone välispiirded vastavad kehtestatud heliisolatsiooninõuetele. • Hinnatakse müra aspektist hoonete välisfassaade. Hoonete/fassaadide geomeetria ja paigutusega saab vähendada potentsiaalseid peegeldusi ning müratasemeid fassaadidel. • Kavandatakse võimalikult palju haljastust. Taimestiku vahetu müra vähendamise mõju on väike, kuid sel on positiivne psühhoakustiline mõju ja puud vähendavad fassaadide vahelisi peegeldusi. 36 11. TALLINNAS RAKENDATUD, JÄRGMISEKS VIIEKS AASTAKS KAVANDATAVAD JA PERSPEKTIIVSED MÜRA VÄHENDAMISE MEETMED 11.1 TALLINNAS RAKENDATUD KESKKONNAMÜRA VÄHENDAVAD MEETMED Tallinnas on perioodil 2019–2023 rakendatud arvukalt meetmeid, et vähendada mürateket ja linnaelanike eksponeeritust mürale. Liiklusest tuleneva müra vähendamisse on investeeritud ca 60 mln eurot. Olulisemad meetmed, mis on jätkunud või mida on rakendatud antud perioodil, on esitatud alljärgnevalt. • Üld- ja detailplaneeringute ning ehitusprojektide ja kasutuslubade menetlemisel jälgitakse, et oleks tagatud uute müratundlike objektide planeerimisel piisav mürakaitse. • Ehituslubade ja kasutuslubade väljastamisel hoonete tehnoseadmetele jälgitakse müra piirväärtuseid (nt õhksoojuspump, kliima-, ventilatsiooni- ja jahutusseade, generaator). • Uute hoonete planeerimise ja projekteerimise menetluste käigus arvestatakse välispiiretele esitatud heliisolatsiooninõudeid ning hakatud tõhusamalt jälgima nende meetmete vastavust keskkonnamüra tasemest tulenevale vajadusele (standard EVS 842:2003). • Keskkonnalubade taotluste suhtes seisukohtade esitamisel jälgitakse keskkonnamüra piirväärtuste arvestamist. • Tallinna tänavatel langetati piirkiirust nii turvalisema liikluse tagamiseks kui ka sellega kaasneva müra vähendamiseks. Kiirusepiirang 30 km/h kehtestati Kesklinna, Pelgulinna ja Nõmme linnaosade kvartalisisestel tänavatel, ühtekokku 69 tänaval (vt tänavate nimistu, Lisa 9). Kiirusepiirang 40 km/h kehtestati südalinna piirkonna 11 suuremal tänaval: Toompuiestee, Tehnika tn, Paldiski mnt, Luise tn, Endla tn, Kaarli pst, Pärnu mnt, Rävala pst, Mere pst, Narva mnt ja A. Laikmaa tänav. Piirkiiruse langetamise eelduseks on ka fooriprogrammide ümberseadistamine, et tagada sujuv liiklus. • Liikluse rahustamiseks on rajatud täiendavaid teekünniseid lasteaedade ja koolidega piirnevatele tänavatele ning transiitliikluseks kasutatavatele kvartalisisestele tänavatele. Tänavate rekonstrueerimisel on ette nähtud ka künniste rajamise vajadusega arvestamine. • Autoliiklust on oluliselt piiratud Tallinna Vanalinnas, kus on kavas jätkuv autovabade tsoonide laiendamine. • Pendelliiklusest tuleneva autoliikluse vähendamise eesmärgil on arendatud koos ümberkaudsete omavalitsustega ühistranspordivõimalusi (algusjärgus, jätkub). • Tallinna kesklinnas on kehtestatud kolme tsooniga tasulise parkimise ala. • Tallinna kesklinna piirkonnas on piirangud raskeveokite liikumisele, et vähendada nii õhu- kui mürasaastet. • Perioodi jooksul on rajatud järgmised müratõkked: Akadeemia tee pikenduse (Pöörise 22) müratõke, Merivälja tee müratõkked, Järvevana tee müratõke (Järvevana tee 3b), Ehitajate tee (Paldiski maantee- Ehitajate tee 122 vaheline lõik) müratõke, Tallinn-Rannamõisa tee (Taludevahe 65) müratõke, Tallinna Ringtee (Lagedi tee 13) müratõke, Kalaranna tn (Küti tn 6) müratõke, Tööstuse tn (Tööstuse 47) müratõke. • Perioodi jooksul on AS Eesti Raudtee vahetanud Tallinna linnas suure osa raudtee pealisehitusest (rööpad, liiprid) ja paljud lõigud on läbinud kapitaalremondi, mistõttu on paranenud taristust tingitud müraolukord. • Aktiivselt on jätkunud elurajoonide naabruses olevate mürarikka tegevusega sadamate ja tootmismaade ümberplaneerimine elamualadeks (Bekkeri sadam, Meeruse sadam, Hundipea sadam, jne). Paralleelselt elamualade arendamise on käivitatud ka liiklusskeemide korrigeerimine, ühistranspordi liinide (sh uus trammiliin) ning täiendava rattataristu kavandamine. • Perioodil alustati Vanasadama trammiliini rajamisega, mis parandab ühistranspordi ligipääsu Tallinna sadamaalale ning Pelguranna trammiliini kavandamisega. • Uute linnatänavate projekteerimisel on hakatud suuremat tähelepanu pöörama mürataseme muutuste prognoosimisele ja mõju hindamisele ning sellest lähtuvalt ühistranspordi ja tõuke- ning jalgrataste linnaruumis kasutamise võimaluste parandamisele. 37 • Tänavate rekonstrueerimisel projekteeritakse ühistranspordi- ja rattaradu vajadusel sõiduradade arvelt. • Jalgratta kui müravaba liikumisvahendi kasutamise soodustamiseks on Tallinn jätkanud jalgrattateede võrgustiku väljaarendamist, rajades eraldiseisvaid rattaradu või muutes liikluskorraldust (näiteks võimaldades rattaga sõita ühesuunalisel tänaval mõlemas suunas). Paremate tingimuste loomiseks inimestele rattaga liiklemiseks on muudetud liikluskorraldust Põhja-Tallinnas Rannamäe tee, Põhja puiestee ja Kalasadama tänava piirkonnas ning Kesklinnas Toompuiesteel. Tänavate uuendamise käigus on rajatud uued rattateed Pronksi, Jõe ja Vana- Kalamaja tänavale ning valmis ühendustee Mustakivi tee ja Valge tn vahel. • Avalikku linnaruumi on rajatud jalgratta hoiuplatsid ja hoidlad ning tähistatud jalgrattaradasid liiklusmärkide ja teekattemärgistusega. • Rattateede turvalisuse pärast on hakatud rattateid muust liiklusest eraldama tõkete abil (nt Pärnu mnt alates Vabaduse väljakust jne). • Jätkus alates 2010. aastast käigus olnud korteriühistute toetusprogramm „Fassaadid korda“, mille abil on renoveeritud ning sooja- ja mürakindlamaks ehitatud hulgaliselt korterelamute fassaade. • Kesklinnas autoliikluse ja sellest tuleneva müra vähendamiseks on kesklinna sisenevate magistraalteede äärde rajatud 6 „Pargi ja reisi“ parklat. Järgnevalt on tabelis 24 toodud müra tekitavate ettevõtete poolt perioodil 2019–2023 rakendatud ja lähitulevikus planeeritavad müra vähendamise meetmed. Tabel 24. Müra tekitavate ettevõtete poolt seni rakendatud ja lähitulevikus kavandatavad müra vähendamise meetmed ETTEVÕTTE NIMI RAKENDATUD MEETMED PLANEERITAVAD MEETMED Eesti Raudtee AS 2018-2022 perioodil on Tallinnas uuendatud raudtee 2022-2027 perioodil pealisehitusest (rööpad, liiprid), mis on oluliselt vähendanud jälgitakse perioodiliselt tee raudteemüra. Kapitaalremont on läbi viidud lõikudes: seisukorda, vajadusel • Lilleküla - Tallinn I tee teostatakse väiksemaid • Lilleküla - Tallinn II tee remonte ja määrimist • Tondi-Lilleküla I tee rööpaid krigina vältimiseks. • Tondi-Lilleküla II tee • Järve-Tondi I tee • Järve-Tondi II tee • Rahumäe-Järve I tee • Rahumäe-Järve II tee • Nõmme-Rahumäe I tee • Nõmme-Rahumäe II tee • Kivimäe-Hiiu I tee • Kivimäe-Hiiu II tee • BL89-Laagri II tee • Keila jaam I tee • Pääsküla jaam BLRT GRUPP AS BLRT Grupi ettevõtted pööravad suurt tähelepanu tegevusega . kaasnevale mürareostusele ning oma tegevusest tingitud keskkonnamõjudele, sh müra vähendamisele. Investeeritakse uut tüüpi seadmetesse, tänu millele on võimalik laevaremonditöid teostada väiksema müraga. Tallinna Sadam 1. Alates 2021. aastast kasutavad Tallinna-Helsingi kui ka AS Tallinna-Stockholmi liini reisilaevad Vanasadama viiel kail (nr 3,5,7,12 ja 13) kaldaelektriga ühendamise võimalust. Selle tulemusena seisavad laevad sadamas seisatud laevamootoritega, mis vähendab oluliselt nii müra kui õhku paisatavaid heitgaase. 38 2. 2021. aastal asusid Vanasadamasse saabuvaid ja lahkuvaid Tallinn-Helsingi liinil sõitvaid laevu teenindama automaatsed sildumisseadmed kolmel kail (nr 5, 12, 13), mis aitavad kokku hoida sildumise aega aga vähendavad ka laevade põhjustatud müra, vibratsiooni ja õhusaastet manööverdamis- ja sildumisaja lühendades. 3. Keskkonnasõbralikumatele laevadele, arvestatakse ka müra vähendamist, antakse sadamatasude soodustust. 4. Vanasadamast tulenevat müra on vähendanud LNG kütusel sõitevate uute liinilaevade kasutuselevõtt Tallinn –Helsingi liinil. Uute laevade müratasemed on vanadest oluliselt väiksemad. 5. Vanasadama ala liikluskoormuse vähendamiseks ja piirkonna mürataseme ja õhukvaliteedi parandamiseks suunatakse üha enam raskeveokeid Vanasadamast Muuga sadamasse ja Paldiski Lõunasadamasse. 6. Liiklusjuhtimissüsteem Tark Sadam (sõiduautode ja veokite automaatne check-in, ootealale ja laevale) minimeerib töötava mootoriga seismise aega ja seega ka müra. Peale Tark Sadam kasutuselevõttu pole mürarikkad raskeveokid enam sadamas ootealal, vaid need suunatakse otse laevale. Limestone 2019. aastal soetati liikuv purustus-sorteerimisseade (PSS), - Factories of mis muutis killustiku tootmise tehnoloogiat vähem müra Estonia OÜ tekitavaks: (endine 1. PSS Keestrack töötab transpordivabal tehnoloogial, mille Paekivitoodete tulemusena vähenesid karjäärisisesed veod. Tehase OÜ) 2. Sai üle minna kahe PSS ööpäevaselt töölt 12-tunnisele tööle ühel PSS-l. 3. Sai võimalikuks korraldada paekivi kaevandamine ja töötlemine ümber selliselt, et suvel (lahtiste akende perioodil) teostatakse kaevandamist karjääri lõunaosas - maksimaalsel kaugusel elamurajoonist. 4. Vanad veomasinad ja tehnoloogilised transpordimasinad on välja vahetatud kaasaegsemate ja vaiksemate vastu. Elering AS 1. Tallinna alajaamades müra vähendamiseks on paigaldatud Perioodil 2022-2027 on alajaamade trafode ümber müratõkkeseinad või on trafod kavas lähtudes müra paigaldatud koos muude seadmetega hoonetesse. mõõdistustest paigaldada 2. Müra kaardistamist teostatakse objektidel iga-aastaselt. trafodele täiendavalt mõratõkkeseinu (näit. Veskimetsa alajaama trafod) AS Tallinna 1. Toimub igapäevasest opereerimist tuleneva müra pidev Lennujaam seire lennujaama territooriumil asuva seiresüsteemiga. 2. On võetud suund oma tegevuse tõttu tekkiva müra minimeerimisele mürarikaste seadmete vaiksemate vastu vahetamise teel. Lennukite testimiseks on rajatud müratõkkeseinad ning ehitustöid teostades arvestatakse keskkonnamüra normidega. 3. Müra kui valdkonnaülese probleemi lahendamiseks teeme koostööd erinevate kohalike ja riiklike organitega, osaleme mürakaartide koostamisel. 39 11.2 TALLINNAS JÄRGMISE VIIE AASTA JOOKSUL KAVANDATUD KESKKONNAMÜRA VÄHENDAVAD TEGEVUSED Lähima viie aasta tegevused Tallinna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamiseks saab jagada uuringuteks ja kavadeks ning investeeringuteks. Linnaruumi heterogeensuse tõttu pole otstarbekas kasutada müra vähendamiseks ülelinnalisi meetmeid, kuna enamasti vajavad erinevad tänavad, teelõigud või piirkonnad spetsiifilisi rätsepalahendusi. Seepärast on väga suur roll eelnevatel müra modelleerimistel ning müra eel- ja järeluuringutel, mis lisaks sobivate meetmete väljapakkumisele annab sisendit objektide järjestamiseks prioriteetsuse järgi. Objektide prioriteetide kavade valideerimine toimub koostöös vastutavate linnaametitega ning annab sisendit Tallinna linna investeeringute kavasse. Uuringud ja kavad 1. Liiklusmüra allikate mürataseme vähendamine 1.1. Modelleerimine piirkiiruse ja liiklussageduse muutmise mõju väljaselgitamiseks 1.2. Mürauuringute läbiviimine enne ja pärast sekkumist 1.3. Prioriteetide kava koostamine piirkiiruse ja liiklussageduse muutmiseks 2. Müra levikut takistavate meetmete rakendamine 2.1. Uudsete müratõkete katsetamine Tallinna linnaruumis 2.2. Mürauuringute läbiviimine rajatud müratõkete efektiivsuse väljaselgitamiseks 2.3. Modelleerimine müratõkete rajamiseks sobivate tänavalõikude väljaselgitamiseks 2.4. Prioriteetide kava koostamine müratõkete rajamiseks 3. Müratundlike hoonete kaitsmine 3.1. Müratundlike eluhoonete seisundi ja võimalike meetmete kaardistamine 3.2. Müratundlike koolide, lasteaedade ja meditsiiniasutuste müraolukorra kaardistamine ja meetmete modelleerimine 3.3. Prioriteetide kava koostamine müratundlike koolide, lasteaedade ja meditsiiniasutuste müraolukorra parandamiseks 4. Tööstusmüra vähendamine 4.1. Mürauuringute läbiviimine tööstusaladel müraolukorra väljaselgitamiseks 4.2. Ettevõtete müra vähendamise tegevuskava koostamises osalemine koos Terviseameti ja Keskkonnaametiga 5. Müra leviku vähendamine planeerimise ja maakasutusega 5.1. Tallinna üldplaneeringutest lähtuva mürakategooriate kaardi uuendamine ja ajakohastamine 6. Vaiksetel aladel müra vähendamine 6.1. Modelleerimine sobivaimate müra vähendamise meetmete välja selgitamiseks vaiksetel aladel 6.2. Prioriteetide kava koostamine müra vähendamiseks vaiksetel aladel 7. Muude avalikus ruumis esinevate mürahäiringute vähendamine 7.1. Analüüsi koostamine ehitustegevusest tingitud mürahäiringute vähendamiseks (sh varjestamisvõimalused) 7.2. Analüüsi koostamine muude mürahäiringute (tehnoseadmed, masinad, öine töö jne) vähendamiseks Investeeringud Tallinna linna investeeringute kava aastateks 2025-2029 eelnõus on kavandatud liikuvuse valdkonnas raha eraldamine tegevusteks, mis otseselt või kaudselt vähendavad linnas keskkonnamüra ning panustavad vaiksete alade arendamisse ja neile juurdepääsu parandamisse. Need tegevuste eesmärk on linnaruumi kvaliteedi parandamine, rattateede põhivõrgu arendamine, ühistranspordi arendamine (taristu ja veeremi) ja kaitsealade külastustaristu arendamine. Liikuvuse valdkonna nimetatud eesmärgid on 40 suunatud eelkõige autoliiklusele kui kõige olulisemale müra põhjustajale, pakkudes linnaelanikele mugavaid ja tervislikke alternatiive ning seoses sellega pidurdades üha intensiivistuvat autostumist. Linnaruumi kvaliteeti parandab lähiajal oluliselt tabelis 25 loetletud tänavate ja liiklussõlmede rekonstrueerimise ja ümberehitamine. Muud investeeringutekavasse lülitatud tegevused müra vähendamiseks ja vaiksete alade arendamiseks ning neile juurdepääsu lihtsustamiseks on ära toodud alljärgnevas Tabelis 26. Tabel 25. Linnaruumi kvaliteedi tõstmiseks kavandatud tegevused suurendamisele Objekti nimetus Kavandatud Periood Elanike arv tee/tänava investeering (€) äärsetes majades Lastekodu tn 8 650 000 2025-2026 1356 Peterburi tee (Majaka-Väike Paala) 13 000 000 2025 1067 Tulika tn (Endla tn - Sõle tn) 5 700 000 2025-2026 243 Ristiku-Härjapea 10 218 000 2024-2027 1056 Liivalaia tn (sh trammi- ja rattateed), sellest tramm 82%, sh välisrahastus 48% 39 461 860 2025-2028 1254 rattateed 18%, sh välisrahastus 6%) Suur-Ameerika-Endla tn 40 300 000 2026-2029 1298 (sh trammitee ja rattateed) Peatänav 20 300 000 2025-2027 1047 Koidu tn 10 300 000 2026-2028 1727 Nõmme keskuse ristmik 5 100 000 2025-2026 202 Pärnu mnt (Kitsarööpa tee - Nõmme 8 400 000 2025-2027 468 raudteeülesõit) Rävala pst 9 300 000 2025-2027 556 Rattateede põhivõrgu arendamine seoses tänava täismahus rekonstrueerimisega Valge tn I etapp (Pallasti -Võidujooksu) 6 100 000 2025-2027 690 Kadaka tee (Ehitajate tee - Mustamäe tee) 10 200 000 2026-2028 157 Linnu tee 6 100 000 2025-2027 430 Tartu mnt (Odra-Ülemiste viadukt) 5 550 000 2026-2028 250 Pärnu mnt (Vabaduse väljak-Tondi), sh 8 500 000 2025-2027 1067 välisrahastus 41% Tabel 26. Rattateede põhivõrgu arendamine ja muud müra vähendamisse panustavad tegevused Rattateede eraldiseisev rajamine Olemasoleva rattataristu parendamine 1 250 000 2025-2028 Pop-up rattateed (kahesuunalised, kõnni- ja 1 000 000 2025-2028 sõiduteest eraldatud) Kooliteekondade rattateede parandamisse 7 200 000 2026-2027 Toetava rattataristu rajamisse (rattamajad, 2 800 000 2025-2027 rattahooldusjaamad, rattaparklad) Liikluse rahustamine Teekünnised aastas 300 000-400 000 2025-2028 Haljastuse arendamine Parkide rajamine ja rekonstrueerimine 13 206 499 2025-2027 Kaitsealade külastustaristu arendamine Pääsküla raba kaitseala laudteede, sildade, truupide, 300 000 2025 teede rekonstrueerimine Paljassaare hoiuala laudteede, linnutornide 200 000 2026 rekonstrueerimine Teiste kaitsealade (Harku metsa, Astangu-Mäeküla, 1 000 000 2026-2028 Kakumäe metsa) külastuskorralduse parandamine 41 2025. aastal käivitub Euroopa Liidu rahastuse toel uue trammiliini projekteerimine Pelguranda. Koos linna omapanusega ulatub investeering enam kui 28 miljoni euroni. Rajatav trammitee on umbes 1,8 km pikk ja selle kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus mööda rannaparki kuni Meeruse ja Bekkeri arendusaladeni. Pelguranna uus trammiliin parandab oluliselt kohalike elanike liikumisvõimalusi ja aitab kaasa keskkonna-sõbraliku linnaruumi arengule. Lisaks trammiteedele investeeritakse Euroopa Liidu toel rattateedesse (vt tabel 25) ja Lilleküla ühistranspordisõlme arendamisse. Ühistranspordisõlm lihtsustab oluliselt ühelt ühistranspordivahendilt teisele ümberistumist ning muudab sel teel ühistranspordiga liikumise oluliselt kiiremaks ja mugavamaks. Eesmärk on, et Tallinnas kui suurima liikluskoormusega linnas oleks rohkem võimalusi säästvaks liikumiseks. Samal ajal Pelguranna trammiliini ehitamisega algab ka trammiliini rajamine Liivalaia tänavale. Mõlemad trammiliinid peaksid valmima 2029. aastal. Samal ajal tänavate rekonstrueerimise ja uute trammiliinide rajamisega uuendatakse ka veeremit – ostetakse uusi tramme, trolle ja biogaasibusse. Üldine eesmärk on, et ühistransport oleks mugavaks alternatiiviks isiklikule sõiduautole, mis toob kaasa koos liikluskoormuse vähenemise ka kui müra ja õhusaaste vähenemise ning linnakeskkonna tervislikumaks muutumise. 11.3 TALLINNA PIKAAJALISED STRATEEGILISED SUUNISED JA EESMÄRGID Tallinna linna strateegilised otsused määravad, milliseks kujuneb tulevikus linna elukeskkond, mille lahutamatuks osaks on keskkonnamüra tase. Seetõttu on Tallinna keskkonnamüra vähendamise pikaajaline strateegia tihedalt seotud linna erinevate valdkondade ja arengusuundadega, mis on esitatud arengustrateegias „Tallinn 2035“. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 Eesti Keskkonnastrateegias märgitakse negatiivse suundumusena õhusaaste ja mürareostuse suurenemist, mis on tingitud eelkõige autode hulga suurenemisest ning kohati ka tööstussektori laienemisest. Samuti põhjustab suurenevat müra- ja õhusaaste teket ulatuslik klassikalise infrastruktuurita uusasumite teke ja aiandusühistutest püsiasumite moodustamine. Transpordi negatiivse keskkonnamõju osas on keskkonnastrateegia eesmärk arendada välja efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav ühistranspordisüsteem, ohutu ja toimiv rattaliiklus ning parandada jalakäijate ohutust ning sundpendelliiklust ja maanteevedusid vähendav asustus- ja tootmisstruktuur (vähendada transpordivajadust). Säästva transpordi arendamist toetavad meetmed (tegevussuunad): • regulatsioonide ja toetuste süsteemi arendamine ning rakendamine ühistranspordi ja rattaliikluse arendamiseks; • säästva ja integreeritud transpordi arendamise pikaajaline kavandamine, sh pendelrännet ja maanteevedusid vähendava regionaalpoliitika kujundamine ning planeeringute kaudu asulate multifunktsionaalsuse suurendamine ja sundliikluse vähendamine; • säästva transpordi ja linnaplaneerimise alase teadlikkuse tõstmine ja hoiakute kujundamine, sh säästvate transpordiliikide atraktiivsuse suurendamine. Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“ (vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 17.12.2020 määrusega, jõustus 01.01.2021, kehtib kuni 31.12.2035). „Tallinn 2035“ arengustrateegia sisaldab keskkonnahoiu valdkonna tegevusprogrammi nr 4: vähem müra. Müra vähendamist nähakse ette eelkõige kolmes valdkonnas: liikuvuse, linnaplaneerimise ja linnavara valdkond. 42 Liikuvuse valdkonnas nähakse ette rattaliikluse osatähtsuse suurendamist, raskeveokite kesklinnast ümbersuunamist ja piirkiiruse alandamist, elamupiirkondades autoliikluse rahustamist ja kesklinnas sõiduautode osakaalu vähendamist. Linnaplaneerimise valdkond panustab müra vähendamisse müraresistentsete piirkondade (äri- ja tööstusmaad) eraldamisega müratundlikest aladest (elamu- ja sotsiaalmaad). Linnavara valdkonna ülesanne on mürakindlamate uute hoonete ehitamine ja olemasolevate hoonete tõhusam kaitsmine müra eest, samuti magistraaltänavate äärde jäävate uute ja olemasolevate korrusmajade heliisolatsiooni parandamine. Olulisemad kaks tegevussuunda müra tegevusprogrammis on strateegilise mürakaardi ja tegevuskava ajakohastamine ning elluviimine ning vaiksetele aladele ligipääsetavuse parandamine. Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030 (vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 03.06.2021 määrusega nr 14) Tallinna pikaajalise kliimakava „Kliimaneutraalne Tallinn“ on valdkondade ülene arengudokument, mis täpsustab arengustrateegia „Tallinn 2035“ strateegilist sihti saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus ja loob konkreetse tegevuskava aastani 2030. Tulevikku vaatava Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava eesmärk on vähendada linnaelu ja majanduse mõju kliimale, tehes seda majandust ja linnakeskkonda rikastaval viisil. Kliimaneutraalse Tallinna kava seab eesmärgi välja töötada kogukondlike taastuvenergiaühistute mudel, edendada rattaliiklust, parandada ühistranspordi ligipääsetavust ning toetada korterelamute tervikrekonstrueerimist arvestades energiatõhususe nõudeid. Seatud eesmärkide saavutamiseks on meetmed jagatud suundadeks, mille elluviimisel vähendatakse negatiivseid tervisemõjusid, sh müra. „Kliimaneutraalse Tallinna“ lisas 5 on välja toodud meetmed, mis aitavad kaasa müra vähendamisele: • sundliiklust ja autostumist vähendav ruumiplaneerimine ja liikuvuskorraldus; • kiire ja mugav ühistransport; uute tehnoloogiate, teenuste ja säästlike kütuste kasutamine; • mugav ja ohutu rattaliiklus; • teekasutuse tipukoormuse hajutamine heite vähendamiseks; • ilmastikuoludest tingitud liiklusriskide mõju vähendamine; • keskkonnasäästliku parkimispoliitika kujundamine Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse strateegia 2035 Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse strateegia 2035, mille kohta on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Tallinna linn sõlminud koostöömemorandumi, seab liiklusmüra pidurdamiseks eesmärgiks ja liiklusega seotud müra vähenemiseks elektrisõidukite osakaalu suurenemise, teede seisundi paranemise, liikluse rahustamise ning autokasutuse osakaalu vähenemise tulemusel. Inimesed on füüsiliselt igapäevaselt aktiivsed ning liikumiskeskkond peab toetama jalgsi ja jalgrattaga liiklemist. Strateegia järgi tuleb taristu kavandamisel lähtuda ühisest eesmärgist vähendada transpordi üha suurenevat negatiivset mõju keskkonnale. Selleks luuakse häid alternatiive autostumisele, planeerides asustust ning liikuvust tervikuna. Samuti tuleb lihtsustada omavalitsuste piiride ülest liikuvust ja võimalusi ühendada eri liikumisviise. Strateegia olulisemad tegevussuunad on järgmised: • kogu Tallinna ja Harjumaa ühistranspordi liinivõrgu ühtne korraldamine; • ühtse tsoonipõhise piletisüsteemi kehtestamine kõikide ühistranspordiliikide lõikes; • arendada piirkonnas välja jalgrattateede võrgustik, mis teenindab Tallinna-siseseid peamisi • ühendusi kesklinna ning linnaosade vahel, ühendub Harjumaa jalgrattateede võrgustikuga; • ühendada Harjumaa peamiseid tõmbekeskused ühistranspordi sõlmpunktidega. 43 Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035 (vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023 määrusega nr 24) Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035 eesmärk on täpsustada liikuvuse valdkonna eesmärke ja nende täitmiseks vajalikke tegevusi kuni aastani 2035. Arengukavas täpsustatakse ka seireks vajalikke indikaatoreid ehk väljund- või tulemusnäitajaid. Arengukava toetab arengustrateegia „Tallinn 2035“ eesmärkide „Terve Tallinn liigub“ ja „Sõbralik linnaruum“ ning suurel määral strateegiliste sihtide „Kodu, mis algab tänavast“, „Roheline pööre“ ja „Loov maailmalinn“ saavutamist. Arengustrateegias on võetud aluseks uuringu „Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse strateegia 2035“ stsenaarium Tallinna liikuvus ++, millest lähtub ka linnaliikuvuse kava. Olulisemate tegevustena seab liikuvuskava järgmised: • piirkiiruse vähendamise 30 km/h-ni elamualadel, linnakeskustes ja suurema kohaväärtusega tänavalõikudel; • alternatiivsete liikumisviiside soodustamine ja inimeste teadlikkuse tõstmine; liikluse järelevalve tõhustamine (nt: automaatse piirkiiruse kontroll); • ohutu liikluskeskkonna kujundamine muude meetmete kaudu (jalgteede ja jalgrattateede ehitamine, sõidukiirust vähendavate meetmete rakendamine); • annab suunised ja põhimõtted säästvaid liikumisviise soosiva liikumis- ja elukeskkonna loomiseks; • investeeringute esmaseks prioriteediks peab olema/saama säästvaid liikumisviise toetava liikumistaristu ja ühistranspordi arendamine, sh tänavate taastusremontimine, mis kiirendab säästlike liikumisviiside edendamist ja tänavatüüpide rakendamist (Tallinn on defineerinud üheksa tänavatüüpi); • esimese prioriteedi investeeringud on ka elektribusside laadimistaristu kavandamine ja väljaehitamine ning uute trammide, trollide ja elektribusside soetamine. Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013–2025 (vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määrusega nr 40) Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013–2025 eesmärk on käsitleda haljastut süvendatult ning planeerida kogu linna pikaajalist arengut silmas pidades edasisi tegevusi. Kuna haljastud on sageli linnakeskkonna vaiksed alad või siis müra hajutavad või müralevikut tõkestavad ruumielemendid, siis on haljastud nii otseselt kui kaudselt seotud müra vähendamisega. Tegevuskava analüüsib linna haljastut ning määratleb tegevused, mis tuleb haljastute nn keskkonnateenuste parema realiseerumise eesmärgil teha. Tegevuskava näeb muuhulgas ette, et tuleb: • pöörata tähelepanu poolikult rekonstrueeritud parkidele; • hajutada rekonstrueeritud parkide ja haljasalade külastuskoormust; • korrastada haljastut puudutavad andmed, et oleks võimalik otsuste ja planeeringute tegemiseks aktuaalset informatsiooni saada; • tagada erialaspetsialistide (maastikuarhitektide, aednike, arboristide) kaasamine haljastu projekteerimisse ehitus- ja hooldusetapis, et parandada elukeskkonna kvaliteeti; • leida võimalusi maastike mitmekesisuse hoidmiseks ja suurendamiseks; • koostada hoolduskavad maastike ilme parandamiseks ja väärtuse säilimiseks ning neid järjepidevalt rakendada; • suunata haljastu külastajate liikumist vähendamaks külastuskoormuse negatiivset mõju; Tallinna rattastrateegia 2018–2027 (vastu võetud Tallinna Linnavalitsuse 11.10.2017 otsusega nr 41) Tallinna rattastrateegia 2018–2027 eesmärgiks on tõsta aastaks 2027 rattasõidu osakaal 11%-ni kõigist liikumistest ning kodu ja kooli vahel liikumisest 25%-ni. Rattakasutuse kasvuga kaasnevad mitmed positiivsed mõjud. Rattaga liikumine ei tekita õhusaastet ja müra ning jalgrataste kasutuselevõtt 44 linnaruumis vähendab autoliiklusega kaasnevaid negatiivseid mõjusid (sh müra). Rattaga liikumine on säästlik looduskeskkonna suhtes (ei ole häiriv vaiksetel aladel). Peamised tegevused rattastrateegias on rattateede võrgustiku arendamine, ratta parkimiskohtade loomine linna poolt ja soodustamine, et eraomanikud rajaksid rattaparkimiskohti. Euroopa rohelise linna kokkulepe (liitumine Tallinna Linnavolikogu 08.04.2021 otsusega nr 39) Euroopa rohelise linna kokkuleppe allkirjastanud linnad lubavad 2030. aastaks märkimisväärselt vähendada mürasaastet linnades, et liikuda lähemale Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud tasemetele. Selleks lubatakse võtta kasutusele asjakohased meetmed, rakendada strateegiaid ja eeskirju, et märkimisväärselt vähendada mürasaastet. Ühtlasi lubatakse lõimida müra vähendamise mõju ja sellest saadava lisandväärtuse teistesse asjakohastesse arengudokumentidesse ja kavadesse, nagu linnapeade pakt, säästva energiamajanduse ja kliima tegevuskava, linnade säästva liikuvuse kava ning transpordi ja linnaruumi planeerimine. Vastavalt Euroopa rohelise linna kokkuleppe statuudile kaaluvad liitunud linnad järgmiste tegevuste ja meetmete elluviimist: • tuvastatakse ja kaitstakse olemasolevaid vaikseid piirkondi mürataseme tõusu eest; • viiakse ellu vaikse kaubaveo kavad; • luuakse autovabu tsoone, rakendatakse sõidukitele piiranguid või kehtestatakse rahalisi stiimuleid (nt lähtudes rehvimõõdust ja mootori võimsusest), toetatakse jalgsi liikumist, jalgrattasõitu jms; • keskkonnamüra direktiivi järgi töötatakse välja ja ajakohastatakse mürakaarte ja tegevuskavasid ning tagatakse nende asjakohane rakendamine. • juhitakse liiklusvooge, seatakse kiirusepiiranguid ning kasutatakse mürataseme vähendamiseks madala müratasemega sillutisi; • rakendatakse meetmeid linnaruumi ja taristu planeerimisel, et vähendada müra tekkekohas; • rajatakse vajadusel ja võimalusel ning müratõkkeid ja müra varjestamislahendusi. 45 12. AVALIKKUSEGA KONSULTEERIMINE Tallinna keskkonnamüra vähendamise tegevuskava eelnõu kohta küsiti sisendit Tallinna linnaosade valitsustelt, Tallinna Strateegiakeskuselt, Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt, Tallinna Linnavaraametilt, Tallinna Transpordiametilt, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametilt. Seisukohta küsiti Kliimaministeeriumilt, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt ja Terviseametilt. Ettevõtetest kaasati AS Eesti Raudtee, As Edelaraudtee, AS Tallinna Lennujaam, Limestone Factories of Estonia OÜ, OÜ Väo Paas, AS Tallinna Sadam, BLRT Grupp AS ehk need ettevõtted, kelle tegevused põhjustavad paratamatult suuremal või vähemal määral keskkonnamüra. Valminud Tallinna keskkonnamüra vähendamise tegevuskava avalikustati ettepanekute saamiseks ajavahemikul 9.-22. detsember 2024, avalik arutelu toimus 16. detsembril 2024 ning MS Teams kaudu oli võimalik osaleda kõigil, kellel selleks soov oli. Veebikoosolekuga liitumiseks oli link (https://bit.ly/murategevuskava) Tallinna keskkonnamüra veebilehel (https://www.tallinn.ee/et/keskkond/myra) ja Facebookis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti ürituste rubriigis. Osalus oli aktiivne (vt Lisa 8.1 Protokoll). Linnakodanike arvamuste kogumise süsteemsemaks muutmiseks koostati abistav küsimustik „Anna tagasisidet müra vähendamise tegevuskavale“, kuhu tuli kirja panna ees- ja perekonnanimi, E-posti aadress (vabatahtlik) ja vastata järgmistele küsimustele: • Millise keskkonnamüraga puutute igapäevaselt kokku oma kodu läheduses? • Millist laadi müra vajab linnakeskkonnas sekkumist? • Kas teie jaoks on tähtis, et saaks minna ja nautida linna piires vaikust (nt pargis, linnametsas, rabas)? • Kas leidsite müra vähendamise tegevuskavast oma müraga seotud murele lahenduse? Palun täpsustage nii eitava kui ka jaatava vastuse puhul. • Lisainfo. Laekunud ettepanekud ja arvamused koondati ühtsesse vormi ja nendega saab tutvuda Lisas 8.2. Põhjendatud ettepanekutega arvestati tegevuskava eelnõu täiendamisel. Osad mürahäiringud, mis ei ole keskkonnamüra vähendamise tegevuskava objektiks, lahendatakse koostamisel olevas Tallinna keskkonnahoiu arengukavas, mille üks osa käsitleb keskkonnamüra. 46 KASUTATATUD MATERJALID [1] Tallinna linna 2017. a strateegiline mürakaart. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ), 01.02.2017. (http://www.tallinn.ee/est/murakaart-2017) [2] Tallinna linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2019-2023. Koostajad I. Leemet ja M. Vohta. 24.01.2018. Akukon Oy Eesti filiaal, töö nr 180138-1-C, 2018. [3] Tallinna linna strateegilise mürakaardi ajakohastamine. ELLE OÜ, töö nr 21SL91, 2022. [4] Akukon Oy Eesti filiaal, Tallinna Keskkonnaamet. 2018 [5] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ, 25. juuni 2002, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega. (http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ ET/TXT/?uri=CELEX%3A32002L0049) [6] Atmosfääriõhu kaitse seadus. (https://www.riigiteataja.ee/akt/122092023001?leiaKehtiv) [7] Keskkonnaministri 20.10.2016. a määrus nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“. (https://www.riigiteataja.ee/akt/131122021017?leiaKehtiv) [8] Keskkonnaministri 16.12.2016.a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. (https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002?leiaKehtiv) [9] Source: the European Environment Agency’s internal calculations for the noise indicator, ‘Health impacts of exposure to noise from transport’, European Environment Agency, 2022. [10] Regulation No 117 of the Economic Commission for Europe of the United Nations (UNECE) - Uniform provisions concerning the approval of tyres with regard to rolling sound emissions and/or to adhesion on wet surfaces and/or to rolling resistance [2016/1350] (OJ L 218 12.08.2016, p. 1, ELI: UNECE Regulation No 117 [11] Commission Regulation (EU) No 1304/2014 of 26 November 2014 on the technical specification for interoperability relating to the subsystem ‘rolling stock - noise’ amending Decision 2008/232/EC and repealing Decision 2011/229/EU Text with EEA relevance (OJ L 356, 12.12.2014, p. 421–437) Regulation (EU) 1304/2014 [12] Directive 2009/12/EC of the European Parliament and of the Council of 11 March 2009 on airport charges (Text with EEA relevance) OJ L 70, 14.3.2009, p. 11–16 Airport Charges Directive 2009/12/EC [13] Communication from the commission to the european parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions Pathway to a Healthy Planet for All EU Action Plan: 'Towards Zero Pollution for Air, Water and Soil', COM/2021/400 final [14] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/14/EÜ, 8. mai 2000, välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta. (http://data.europa.eu/eli/dir/2000/14/oj) [15] Heade tavade juhend müra strateegiliseks kaardistamiseks ja müraga kokkupuute kohta seotud andmete koostamiseks (Good Practice Guide for Strategic Noise Mapping and the Production of Associated Data on Noise Exposure" Final Draft Version 2, 13th January 2006 (https://sicaweb.cedex.es/docs/documentacion/Good-Practice-Guide-for-Strategic-Noise-Mapping.pdf) [16] Praktiku käsiraamat kohalike müraalaste tegevuskavade jaoks“ (Practitioner Handbook for Local Noise Action Plans). (https://www.polisnetwork.eu/document/practitioner-handbook-for-local-noise-action- plans/) [17] Korrakaitseseadus, RT I, 22.03.2011, 4 (viimane redaktsioon jõustunud 01.09.2023. (https://www.riigiteataja.ee/akt/114032023029) [18] Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. RTL 2002, 38, 511 (viimane redaktsioon jõustunud 01.01.2021). (https://www.riigiteataja.ee/akt/163756?leiaKehtiv) [19] Keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 32 “Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded”. [20] Rahvatervise seadus, jõustunud 14.06.1995, viimane redaktsioon jõustunud 01.06.2023 (RT I, 03.02.2023, 7) 47 [21] Environmental noise guidelines for the European Region, World Health Organisation, 2018. (https://www.who.int/europe/publications/i/item/9789289053563 ) [22] Sotsiaalministri 29.06.2005. a määruse nr 87 „Välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava sisule esitatavad miinimumnõuded“ [23] SA Keskkonnaõiguse Keskus, 2020. Strateegilised mürakaardid. CNOSSOS-EU arvutusmeetodi juhendmaterjal. (https://envir.ee/keskkonnakasutus/valisohk/mura ) [24] Tallinna linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava. Akukon Eesti OÜ, töö nr 220639-1 (KEKO töövõtuleping nr tka74), 2022. [25] SA Keskkonnaõiguse Keskus analüüsis „Õiguslik analüüs. Kohaliku omavalitsuse võimalused lehepuhurite kasutuse piiramisel“, 2017 [26] Hannu Mustonen, Determining the Road Wear Limits in the Type Approval of Studded Tires. Aalto- yliopisto, Master thesis 2019. 48 LISAD Lisa 1 Terviseametile esitatud mürakaebused Tallinnas 2017-2022 Lisa 2 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile esitatud mürakaebused 2017-2022 Lisa 3 Tallinna 30 km-se ja 40 km-se liikluskiiruse piiranguga tänavad Lisa 4 Müra tekitavate ettevõtete vastused järelpärimisele Lisa 5 Terviseameti ja Tallinna Strateegiakeskuse sisend vastuseks järelpärimisele Lisa 6 Müra modelleerimise metoodika, parameetrid ja visualiseeritud tulemused Lisa 7 Müratsoonid, rohealad ja vaiksed alad Lisa 8 Avalikustamise dokumendid 8.1. Avaliku arutelu memo ja avalikul arutelul osalejate nimekiri; 8.2. Tallinna linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2025-2029 avalikul väljapanekul 9.-22. detsember 2024 laekunud kodanike ettepanekute kokkuvõte. 49 220639 LISA 2 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile esitatud kaebused aastatel 2017-2022 Müraallikas Aadress Aasta liiklusmüra Suur-Ameerika/mootorrattad öised kiirendussõidud 2022 Liiklusmüra Rohula tn /liiklusmüra 2022 Muu Hõberebase 7 /Valdeku varjupaiga koerad hauguvad 2022 Liiklusmüra Rohu 7 /vedurid manööverdavad öösel, signaalitavad 2022 Liiklusmüra Linnu tee 67/raskeveokid 2022 Tehnoseadmete müra Väike - Patarei 5/soojuspump 2022 Muu Ilutulestik Lasnamäel lõbustusasutus 2022 Liiklusmüra Gonsiori tn /liiklusmüra 2022 Liiklusmüra Paldiski mnt.-Toompuiestee ristmik 2022 Liiklusmüra Alasi 3/(liiklusmüra) 2022 Liiklusmüra Tammsaare tee pikendus/ liiklusmüra 2022 Liiklusmüra Sitsi tn kvartal /liiklusmüra 2022 Muu Kakumäe, Haven Jahisadam /parkla müra - autodest muusika 2022 Liiklusmüra Liikuri tn 32 (laagna müra)/ 2022 Liiklusmüra Madala tn 26/(liiklusmüra) 2022 Liiklusmüra Tulika/Tehnika tn (raskeveokid) 2022 Liiklusmüra Rannamõisa tee/ liiklusmüra 2022 Liiklusmüra Järvevana tee pikendus /liiklusmüra 2022 Äri- või kaubandustegevus Trummi 23/Trummi 23a KÜ / lumekahurid 2021 Ehitusmüra Liivalaia /Süda tn /ehitusmüra 2021 Liiklusmüra KÜ Järvevana tee 3/(liiklusmüra) 2021 Liiklusmüra Narva mnt 12 (Trammide müra)/ 2021 Liiklusmüra Paldiski mnt 167 (haabersti ristmik)/(liiklusmüra) 2021 Liiklusmüra Endla tn (müra)/(liiklusmüra) 2021 Liiklusmüra Haabersti lennukid/ 2021 Tehnoseadmete müra Kungla tn 41 (klaverivabrik)/ tehnoseadmete müra 2021 Liiklusmüra Pärnu mnt 479 (liiklusmüra)/ 2021 Liiklusmüra Lina 5/(liiklusmüra) 2021 Liiklusmüra Välja tn 8/(liiklusmüra) 2021 Liiklusmüra Kotkapoja/(liiklusmüra) 2021 Liiklusmüra Erika tn 4 (müra)/trammid 2021 Liiklusmüra Kose- Pirita /lennumüra, treeninglennud 2021 Tööstusmüra Ümera tn (lõhkamised Väo)/ 2021 Liiklusmüra Lehe tn 31 (lennumüra)/ 2021 Tööstusmüra Keava tn 5/ /metallikokkuostupunkti müra 2021 Liiklusmüra Linnui tee 84 (2020)/(liiklusmüra) 2021 Liiklusmüra Punane 14a/(liiklusmüra) 2021 Liiklusmüra Raadiku 8b/(liiklusmüra) 2021 Liiklusmüra Ümera 28, 28a, 30/(liiklusmüra) 2020 Tööstusmüra Sinimäe (väo elektrijaam)/ 2020 Äri- või kaubandustegevus Laagna tee T12 (autopesula)/(liiklusmüra manööverdamisel) 2020 Liiklusmüra Haabersti ristmik ((liiklusmüra))/ 2020 Liiklusmüra Tallinn Väike depoo/rongimüra 2020 Liiklusmüra Leete tn 12a (rongimüra)/ 2020 Lennukimüra Lehe tn 36/ 2020 Liiklusmüra Ümera 24/ 2020 Tööstusmüra Väo asfalditehas/ 2019 Tööstusmüra Väo elektrijaam/ 2019 Tööstusmüra Utilitas Mustamäe katlamaja/ 2019 Liiklusmüra Betooni tn 9/(liiklusmüra) 2019 Liiklusmüra Linnutee lennumüra/ 2019 Liiklusmüra Sõpruse pst 263/(liiklusmüra) 2019 Liiklusmüra Pärnu mnt 126/(liiklusmüra) 2019 Liiklusmüra Püü tn 6 (lennukid)/ 2019 Liiklusmüra Viljandi mnt 4/ 2019 Muu LEHEPUHURID/ 2019 Muu ILUULESTIK/ 2019 Tööstusmüra Kopli 103_Kaluri 15/sadama müra blrt) 2019 Liiklusmüra Nõlva tn 13/(liiklusmüra) 2019 Liiklusmüra Netaman/(liiklusmüra) 2019 Ehitusmüra Kristiine katlamaja remont/ 2018 Liiklusmüra E. Vilde tee 212b/(liiklusmüra) 2018 Ehitusmüra Poordi tn 3 (ehitusmüra)/ 2018 Liiklusmüra Katleri tn 17/(liiklusmüra) 2018 Muu Wismari tn (lehepuhurid)/ 2018 Liiklusmüra Sõpruse pst 31 (lennu müra)/ 2018 Liiklusmüra Luite tn 14a (Lennumüra)/ 2018 Liiklusmüra Matka tee 37 (liiklusmüra)/ 2018 Liiklusmüra Kopli_Sitsi tn rist/(liiklusmüra) 2018 Liiklusmüra Vanakuu tn 7 (rannamõisa tee liiklus)/ 2018 Liiklusmüra Piibelehe tn 3/(liiklusmüra) 2018 Liiklusmüra Rannamõisa tee (liiklusmüra)/ 2018 Liiklusmüra Järve asum (liiklusmüra)/ 2018 Muu Sõstra tn (trimmeri müra)/ 2018 Liiklusmüra Peterburi tee 11/(liiklusmüra) 2018 Tööstusmüra Ümera tn 28 (väo karjäär)/ 2018 Liikusmüra Retke tee 22 (lennumüra)/ 2018 Liiklusmüra Gaasi tn 7/(liiklusmüra) 2018 Ehitusmüra Liivalaia tn 3/ ehitusmüra 2018 Tööstusmüra Kärberi 36 (lõhkamised)/ 2018 Ehituse müra Rehe tn 1 (ehituse müra)/ 2018 Liiklusmüra Sadama tn 4/(liiklusmüra) 2018 Liikusmüra Mustamäe tee 29/liiklusmüra 2018 Liiklusmüra Liikuri tn 46/(liiklusmüra) 2018 Liiklusmüra Kunderi 38/(liiklusmüra) 2018 Liiklusmüra Kolde pst 76/(liiklusmüra) 2018 Liiklusmüra Luise tn 36/(liiklusmüra) 2018 Tööstusmüra Kaluri tn 3 (Bekkeri sadam)/ 2018 Tööstusmüra Kopliranna tn 24 (Bekkeri sadam)/ 2018 Liiklusmüra Paljassasre tn 1/(liiklusmüra) 2018 Liiklusmüra Valukoja tn 16/(liiklusmüra) 2018 Tööstusmüra Mahtra tn(Väo müra)/ 2017 Liiklusmüra Viljandi mnt liiklusmüra (Kõnnu tn 1a)/ 2017 Tööstusmüra Kärberi (väo müra)/ 2017 Liiklusmüra Pärnu mnt 418/(liiklusmüra) 2017 Liiklusmüra Priisle tee 30_32/liiklus 2017 Liiklusmüra Karsti 1/(liiklusmüra) 2017 Liiiklusmüra Liikuri tn 28/liiklus 2017 Liiiklusmüra Paepargi tn 37/liiklus 2017 Liiklusmüra Varsaallika tn 1a (Pirita-Kose liiklusmüra)/ 2017 Liiklusmüra Nõmme Kivimäe raudtee müra/ 2017 Muu Helikopter/ 2017 Muu Kotzebue tn 1 (lammutus)/ 2017 Tööstusmüra Sinimäe (elektrijaam)/ 2017 Liiklusmüra Pallasti tn 39/liiklus 2017 Tööstusmüra Mahtra tn 48 (karjäär)/ 2017 Vibratsioon Pärnu mnt 125 (Trammide vibra)/ 2017 Liiklusmüra Viljandi mnt Raudalu (liiklusmüra)/ 2017 Liiklusmüra Uuslinna 3/ 2017 Liiklusmüra Suur-Ameerika tn 1/ 2017 Muu Sinimäe tee 3 ( parkla)/ 2017 Liiklusmüra Mardi tn/liiklus 2017 Tehnoseadmed Jõe tn 5 (tehno müra)/ 2017 Liiklusmüra Puuvilla 8/liiklus 2017 Muu Magasini tn 20 (Saarmas)/ 2017 Muu Lembitu tn 8 (lehepuhur)/ 2017 Muu Ädala tn (Politsei koerte haukumine)/ 2017 Tööstusmüra Raadiku tn 8_1 (lõhkamised)/ 2017 LISA 3 LIIKLUSPIIRANGUGA TÄNAVATE NIMISTU Kiirusepiirang 30 km/h on kehtestatud järgmistel Tallinna tänavatel: Kivimurru, Tuulemäe, Sikupilli, Katusepapi, Lasnamäe, Majaka põik, Tuha, Killustiku, Metalli, Lahepea, Soodi, Sõudebaasi, Sõjakooli, Rivi, Tuisu, Madara, Tulika põik, Tulbi, Kassi, Mäealuse, Teaduspargi, Kivinuka, Heli, Laulupeo, Kunderi põik, Jakobsoni, Lastekodu, Jakobi, Gildi, Püssirohu, Mõigu, Korgi, Juhtme, Vati, Lambi, Tuukri põik, Karu, Aedvilja, Nafta, Bensiini, Filmi, Värava, Näituse, Võidu, Kagu, Karusmarja, Sinilille, Nelgi, Astri, Aate, Pihlaka, Mahla, Mulla, Härjapea, Roo, Preesi, Aarde, Vaniku, Õle, Heina, Nabra, Pebre, Timuti, Kõrre, Taime, Orase, Nisu, Rukki ja Luste. Kiirusepiirang 40 km/h on kehtestati südalinna piirkonna 11 suuremal tänaval: Toompuiestee, Tehnika tn, Paldiski mnt, Luise tn, Endla tn, Kaarli pst, Pärnu mnt, Rävala pst, Mere pst, Narva mnt ja A. Laikmaa tänav. 220639 - Lisa 4 1(8) Müra tekitavate ettevõtete vastused järelpärimisele 220639 - Lisa 4 2(8) 220639 - Lisa 4 3(8) 220639 - Lisa 4 4(8) Lp Ain Valdmann Teie: 06.06.2022 nr 10-14/1461 - 2 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet [email protected] Meie: 15.07.2022 nr 18-7/839-1 Tallinna müra vähendamise tegevuskava ajakohastamine Lugupeetud härra Valdmann Müra vähendamise ning atmosfääriõhu kvaliteedi parandamise eesmärgil oleme teostanud mitmeid investeeringuid ja tegevusi, mida oleme kavandanud müra vähendamise tegevuskavas perioodil 2019-2023 strateegilise mürakardi koostamiseks. Peamised müra vähendamise tegevused on alljärgnevad: · Alates 2021. aastast kasutavad Tallinna-Helsingi kui ka Tallinna-Stockholmi liini reisilaevad viiel kail (nr 3,5,7,12 ja 13) Vanasadamas kai ääres seistes kaldaelektriga ühendamise võimalust. Sadamas seisvad laevad saavad maapealset elektrit kasutades seisata laevamootorid ning seeläbi vähendada müra, õhku paisatavaid heitgaase ja tahkeid osakesi, mis aitab parandada õhukvaliteeti ja vähendada vibratsiooni ning müra nii sadamas kui ka linnaruumis. Arvestuslikult väheneb ühe kaldaelektrit kasutava reisilaeva CO2 heidete maht ligikaudu 100 tonni kuus. Projekti rahastati Euroopa Liidu kaasfinantseeritava projekti TWIN-PORT III raames, investeeringu kogumaht oli 3,5 mln eurot. · 2021. aastal asusid Vanasadamasse saabuvaid ja lahkuvaid Tallinn-Helsingi liinil sõitvaid laevu teenindama automaatsed sildumisseadmed kolmel enimkasutataval kail (nr 5, 12, 13), mis aitavad kokku hoida sildumisele kuluvat aega, muuta sildumine ohutumaks ning säästa keskkonda. Automaatsildumisseadmete paigaldamise eesmärk on samuti laevade poolt müra, vibratsiooni, õhusaaste vähendamine sadamas manööverdamis- ja sildumisaja lühendamise kaudu. Projekti rahastati Euroopa Liidu kaasfinantseeritava projekti TWIN-PORT III raames, investeeringu kogumaksumus oli üle 8 mln euro. · Anname keskkonnasõbralikumatele laevadele sadamatasude soodustust ESI indeksi (Environmental Ship Index)1 alusel. 2021. aastal andsime ESI indeksi alusel soodustust kokku 1155 laevakülastuse eest, mis moodustab 16% (2020: 18%) kogu laevakülastuste arvust. Selle meetmega on samuti võimalik vähendada mürasaastet Vanasadamas. Viimastel aastatel on Vanasadamast tulenev müra vähenenud eelkõige uute (sh 1 ESI põhineb laeva lämmastikuühendite (NOx), väävliühendite (SOx), tahkete osakeste (PM) ja CO2 heitkoguste arvestamisel ning võtab arvesse ka laeva ühendamist kaldaelektriga ja selle kasutamist sadamas. https://www.environmentalshipindex.org/Public/Home 220639 - Lisa 4 5(8) keskkonnasäästlikul LNG kütusel sõitev laev) liinilaevade kasutuselevõtuga Tallinn – Helsingi liinil. Uute laevade müratasemed on vanadest oluliselt väiksemad. · Vanasadama ala liikluskoormuse vähendamiseks, ja piirkonna mürataseme ja õhukvaliteedi parandamiseks suunatakse üha enam raskeveokeid ja muid sõidukeid Vanasadamast Muuga sadamasse ja Paldiski Lõunasadamasse. · Liiklusjuhtimissüsteem Tark Sadam (sõiduautode ja veokite automaatne check-in, ootealale ja laevale juhtimine), mis on rakendatud Vanasadamas, lihtsustab ja kiirendab veokite ja autoga reisijate sadamaalal liiklemist ja reisile registreerumist, misläbi väheneb autoliiklusest tuleneva müra, samuti õhku paisatavad heitekogused sadamaalal. Samuti oleme Targa Sadama abil taganud, et mürarikkad raskeveokid enam ei ole sadamas ootealal, puuduvad ööbimised ning need suunatakse otse laevale. Lisaks oleme koostanud täiendavaid mürakaarte Vanasadama lõunaosa detailplaneeringu ja A-terminali ja kruiisiala detailplaneeringu KSH raames, mis annab olulist informatsiooni uute kinnisvaraprojektide kavandamisel ning lähteandmeid uue keskkonnamüra vähendamise tegevuskava koostamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ellen Kaasik Kvaliteedi -ja keskkonnajuhtimise osakonna juhataja o Koopia: Lembi Tiks, [email protected] Ellen Kaasik 631 8104 [email protected] 220639 - Lisa 4 6(8) 220639 - Lisa 4 7(8) 220639 - Lisa 4 8(8) 220639 - Lisa 5 1(4) Asutuste vastused järelpärimisele 220639 - Lisa 5 2(4) 220639 - Lisa 5 3(4) 220639 - Lisa 5 4(4) LISA 6 METOODIKA JA MAASTIKUMUDEL Autoliikluse müratasemete arvutused viidi läbi arvutiprogrammi Datakustik GmbH Cadna/A 2022 abil, mis vastab direktiivis 2002/49/EÜ toodud strateegilise mürakaartide koostamise nõuetele ja võimaldab teha arvutis strateegilise mürakaardile ettenähtud mahus. Mürakaartide koostamisel kasutatakse CNOSSOS-EU meetodit. CadnaA on juhtiv tarkvara keskkonnamüra arvutamisel, esitlusel, hindamisel ja prognoosimisel. Programmi on rakendatud rohkem kui 30 erinevat standardit ja juhist. 3D visualiseerimine, erinevad valikud objektide käsitlemisel. Kaardistamise jaoks vajalik kõrgusinfo kolmedimensiooniliste joontena saadi Maa-ameti veebikeskkonnast. Andmestik sisaldas maapinna kõrgusjooni, hoonete kõrgusinformatsiooni, teede, tänavate, veekogude, katastripiiride asukohti. Maastikumudeli loomisel kasutati kõrgusinfona täisarvulisi kõrgusjooni. ARVUTUSTE PARAMEETRID Müra leviku hindamisel arvutusparameetrite valikul lähtuti CNOSSOS-EU juhendis antud soovitustest. Tähtsamad arvutuste teostamise seaded olid järgmised: • temperatuur 10°, suhteline niiskus 70%; • naastrehvide kasutus 3 kuud ning osakaal 70%; • teekatte tüübile CNS_05; • sõidukite joonmüraallikas on sisestatud teepinnast 0,05m kõrgusele; • arvutusruudustiku samm mürakaartidel on 3x3 m; • müratasemete arvutus teostati 2 m kõrgusel; • müravahemikud kaartidel on esitatud 5 dB kaupa; • maksimaalne viga 0,1 dB; • hoonestatud piirkondades 2 peegeldust; • hoonete helineelde koefitsiendiks määrati 0,21, mis vastab struktuurse pinnaga fassaadile; • kiirenduste ja pidurdustega ei arvestata. Maapinna helineelduvustegur määrati antud töös järgmiselt: ➢ kõik teed määrati kõvadeks pindadeks koefitsiendiga 0, ➢ väljaspool tiheasustusala asuvad alad määrati pehmeteks pindadeks koefitsiendiga 1, ➢ tiheasustusega õuealad pindadeks koefitsiendiga 0,7. TULEMUSED Joonistel 1-18 on näidatud müra leviku ulatus modelleeritavates kohtades olemasolevas olukorras ning peale võimalike leevendusmeetmete raskendamist, et hinnata müratasemete muutust väliskeskkonnas. MODELLEERITUD KOHAD: 1. Paldiski mnt teelõik Tehnika tänavast kuni Toompuiesteeni Olemasolev olukord – kiirusepiirang 50 km/h Joonis 1. Olemasolev olukord Paldiski mnt, kiirusepiirang 50 km/h, päev Ld Joonis 2. Olemasolev olukord Paldiski mnt, kiirusepiirang 50 km/h, öö Ln 2 Piirkiiruse vähendamine – kiirusepiirang 30 km/h Joonis 3. Olemasolev olukord Paldiski mnt, kiirusepiirang 30 km/h, päev Ld Joonis 4. Olemasolev olukord Paldiski mnt, kiirusepiirang 30 km/h, öö Ln 3 Raskeliikluse keelamine - kiirusepiirang 30 km/h Joonis 5. Olemasolev olukord Paldiski mnt, kiirusepiirang 30 km/h ja raskeliikluse keelamine, päev Ld Joonis 6. Olemasolev olukord Paldiski mnt, kiirusepiirang 30 km/h ja raskeliikluse keelamine, öö Ln 4 Liivalaia tn teelõik Pärnu maanteest kuni Juhkentali tänavani Olemasolev olukord – kiirusepiirang 50 km/h Joonis 7. Olemasolev olukord Liivalaia tn, kiirusepiirang 50 km/h, päev Ld Joonis 8. Olemasolev olukord Liivalaia tn, kiirusepiirang 50 km/h, öö Ln 5 Piirkiiruse vähendamine – kiirusepiirang 30 km/h Joonis 9. Olemasolev olukord Liivalaia tn, kiirusepiirang 30 km/h, päev Ld Joonis 10. Olemasolev olukord Liivalaia tn, kiirusepiirang 30 km/h, öö Ln 6 Raskeliikluse keelamine - kiirusepiirang 30 km/h Joonis 11. Olemasolev olukord Liivalaia tn, kiirusepiirang 30 km/h ja raskeliikluse keelamine, päev Ld Joonis 12. Olemasolev olukord Liivalaia tn, kiirusepiirang 30 km/h ja raskeliikluse keelamine, öö Ln 7 Luise tn teelkõik Toompuiesteelt kuni Koidu tänavani Olemasolev olukord – kiirusepiirang 50 km/h Joonis 13. Olemasolev olukord Luise tn, kiirusepiirang 50 km/h, päev Ld Joonis 14. Olemasolev olukord Luise tn, kiirusepiirang 50 km/h, öö Ln 8 Piirkiiruse vähendamine – kiirusepiirang 30 km/h Joonis 15. Olemasolev olukord Luise tn, kiirusepiirang 30 km/h, päev Ld Joonis 16. Olemasolev olukord Luise tn, kiirusepiirang 30 km/h, öö Ln 9 Raskeliikluse keelamine - kiirusepiirang 30 km/h Joonis 17. Olemasolev olukord Luise tn, kiirusepiirang 30 km/h ja raskeliikluse keelamine, päev Ld Joonis 18. Olemasolev olukord Luise tn, kiirusepiirang 30 km/h ja raskeliikluse keelamine, öö Ln 10 Akukon 220639 Lisa 7-A Tallinna linna müra vähendamise tegevuskava Müratsoonid - Alad, kus on tagatud müratase Ld < 55.0 dB Akukon Eesti OÜ KOOSTAJA SUURUS KUUPÄEV JH A4 01.11.2022 Akukon 220639 Lisa 7-B Tallinna linna müra vähendamise tegevuskava Rohealad - Rohealad Akukon Eesti OÜ KOOSTAJA SUURUS KUUPÄEV JH A4 01.11.2022 Akukon 220639 Lisa 7-C Tallinna linna müra vähendamise tegevuskava Vaiksed alad - Rohealad, Rohealad kus on tagatud müratase Ld < 55.0 dB Akukon Eesti OÜ KOOSTAJA SUURUS KUUPÄEV JH A4 01.11.2022 LISA 8.1. Tallinna müra vähendamise tegevuskava avalik arutelu MEMO Toimumisaeg ja koht: 16.12.2024 MS Teamsi vahendusel. Osalejaid kokku: 47 Osalejate nimekiri Meelis Uustal (Keskkonnahoiu osakonna juhataja) Esme Kassak (Keskkonnahoiu osakond) Kai Künnis-Beres (Keskkonnahoiu osakond) Mihhail Jevdokimov (Kaasamise osakonna juhataja) Kristiina-Sandra Saumann (Kaasamise osakond) Aare Aare Vabamägi Andreas Aljas Anete Kõlli Ann Kristiin Entson AS Dmitri e.p Eteri Eha | Kajaja Fred Püss G Greete Palgi heli Heli Aun Ilona Kaldvee JS Jaanus Saarepera Janek Jõgisaar Jason Platais Jegor Rogov Karin Lumiste karl Katrin Heele Anderson Katrin Orgusaar Kristi Olt Liina Marrak Liina-Kai Raivet liis Liivi Mäekallas Linnaelanik Mariliis Niinemägi Maris Vohta Marko Ründva | Kajaja Meelis Uustal Meree Punab | Ellex Mihkel Tibar Nikolai Dorovatovski Piret Piret Üts Pärtel-Peeter Pere Reet Pruul Silver Hage T.Valing tom Triin Sepp Veiko Lukmann Villu Lükk Tegevuskava tutvustus Arutelu algas sissejuhatavate tervitussõnadega, misjärel Meelis Uustal tutvustas ürituse ülesehitust ning tegevuskava põhieesmärke ja meetmeid. Teemasid arutame müra liigi järgi. Tagasiside on teretulnud ning väga oluline. Pärtel-Peeter Pere tänab tegevuskava avalikustamise eest ning soovib osalejatele jõudu tööle. Tallinna linn võtab müra vähendamist tõsiselt, kuna see põhjustab inimestele tõsist kahju. Tegevuskava saab kõigi tagasisidestajate abiga konkreetsem ja täpsem. Tegevuskava tutvustus algab selgitustega selle kohta, mis on müra, miks seda tegevuskava koostatakse ning millist eesmärki see tegevuskava täidab. Müra allikad: auto- ja trammiliiklus; raudteeliiklus; lennuliiklus; tööstus. Strateegilist mürakaarti uuendatakse iga viie aasta tagant ning seda koostavad Eestis Tallinn, Tartu ja Transpordiamet. Hinnatakse ööpäevast müra, päevast müra, õhtumüra ja öömüra. Kehtiv mürakaart on valminud aastal 2022 ja see tugineb COVIDi-eelsetel andmetel. Keskkonnamüra tegevuskava eesmärk on keskkonnamüra ja selle mõjude ohjamine, elukeskkonna mürataseme vähendamine ja vaiksetes piirkondades mürataseme suurenemise vältimine. Põhineb strateegilisel mürakaardil. Selles tegevuskavas on olmemürast ja meelelahutuse mürast vähe juttu, kuid siiski oleme selle ära markeerinud ning neid käsitletakse põhjalikult juba Tallinna keskkonnahoiu arengukavas. Eesti on kõige kõrgem õigusakt keskkonnamüra käsitlemiseks atmosfääri ja õhukaitse seadus, mille alusel on sätestatud ka erinevad määrused, mis põhjalikumalt käsitlevad seda, kuidas välisõhu mürakaarti koostada või kuidas toimub müratasemete mõõtmised ja hindamised ning millised on nõuded broneeringutele. On ka teisi määruseid, mida samuti kasutatakse müra olukorra hindamisel ja parandamisel. Tallinn 2035 arengustrateegias tegeleb mürateemadega keskkonnahoiu valdkond, kus on selleks ka eraldi tegevusprogramm. Kahtlemata mõjutavad linnas müraolukorda ka teised strateegilised tegevusvaldkonnad. Täpsemalt on võimalik tutvuda veebilehel: strateegia.tallinn.ee. Strateegilise mürakaardistamise tulemused näitavad, et kõige olulisem müraallikas on liiklus. Suurima liiklussagedusega tänavad Tallinnas on Järvevana tee, Pärnu maantee, Endla tänav, A.H. Tammsaare tee, Peterburi tee ja Narva maantee. Nende tänavate äärtes on paljud inimesed mõjutatud ülenormatiivsest mürast. Lisaks on Tallinnas kohati ka tööstusmüra probleem, kuid see on lokaalne – peamiselt sadamad ja karjäärid. Müratsoonide pindalaline ulatus, kus päeva-õhtu-öö müratase ulatab 55dB on Tallinnas kokku 30,1 km2. Tallinna müratsoonides elab ligi pool linna elanikkonnast. Vaiksed alad on müra valdkonna spetsiifiline termin ning nendeks nimetatakse alasid, kus on minimaalselt soovimatuid või inimtegevuse tekkel tekkivaid helisid. Mitte kõik rohealad ja mänguväljakud ei ole vaiksed alad. Vaiksed alad on kokkuleppelised, mis tuleks tegevuskava raames kokku leppida, et milliste aladega tuleb aeva näha, millised tuleb jätta vaikseks ja milliste alade puhul on vaja erinevaid meetmeid selleks ka rakendada. Tingimus on, et vaiksel alal ei tohi keskkonnamüra tase ületada 55 dB. Meetmed, mida vaikuse säilimiseks tuleks rakendada on näiteks olemasolevate vaiksete alade säilitamine, rekonstrueerimine, uute rohealade rajamine, vaiksetele aladele ligipääsetavuse tagamine, vaikse liikuvuse soodustamine, liiklussageduse ja piirkiiruse vähendamine jne. Mis puudutab liiklusmüra allikaid, siis selleks, et vähendada allikatest lähtuvat müra, on meetmed, mida eelnevalt modelleeritakse ja tehakse uuringuid kuna linn on mitmekesine ja eriilmeline ja mõnes linnaruumi osas toimuvad ühed ja teises teised meetmed. Valikus on nt piirkiiruse vähendamine ja sellest kinnipidamine, liikluse rahustamine erinevate liikluskorraldusluike meetmetega, vaikne teekate, liikluse sujuvuse parandamine, raskeveokite teekondade muutmine ja parandamine, rööbasteede uuendamine ja tehniline korrashoid jne. Müratundlike hoonete kaitsmiseks on vaja võtta kasutusele meetmeid, mis takistaksid välismüra jõudmist siseruumidesse. Suur roll on akendel ja nende mürapidavusel, samuti ka välisseinte heliisolatsioon. Tööstusmüra vähendamiseks saavad olla meetmed väga spetsiifilised ning sõltuvad sellest, milline ettevõte ja milline masin/hoone/vm müra tekitaja on varjestatud või summutatud. Näiteks helisummutid, müratõkked, müra peegeldamine, müratekitaja ümberpaigutamine, jne. Tallinnas on viimase viie aasta jooksul müra vähendamiseks rakendatud meetmeid nagu nt planeeringute ja projektide menetlemisel mürakaitse jälgimine, ehituslubade ja kasutuslubade väljastamisel jälgitakse müra piirväärtuseid (nt. õhksoojuspump, generaator, ventilatsiooniseade, jmt). Uute hoonete planeerimise ja projekteerimise menetluste käigus arvestatakse välispiiretele esitatud heliisolatsiooninõudeid ning jälgitakse nende meetmete vastavust. Keskkonnalubade taotluste suhtes seisukohtade esitamisel jälgitakse keskkonnamüra piirväärtuste arvestamist. Langetatud on piirkiiruseid, rajatud on arvukalt teekünniseid, autoliiklust on piiratud Vanalinnas ning jätkub autovabade tsoonide laiendamine. Koostöös ümberkaudsete omavalitsustega arendatakse ühistranspordivõrgustikku. On rajatud mitmeid müratõkkeid, Eesti Raudtee on välja vahetanud suure osa raudtee pealisehitusest, on seatud piirangud öistele lendudele ning jätkati aktiivselt sadamate ja tootmismaade ümberplaneerimist elamualadeks ja paralleelselt korrigeeritakse ka liiklusskeeme ning kavandatakse täiendavalt ühistranspordi liinide ja rattateede taristut. Tänavate rekonstrueerimisel on projekteeritud juurde ühistranspordi- ja kergliiklusradu. On muudetud liikluskorraldust, rajatud uusi rattateid ja rataste hoiukohti. Ka toetusprogramm “Fassaadid korda” on aidanud muuta maju sooja- ja mürakindlamaks. Tallinna keskkonnamüra vähendamise tegevuskava 2025-2029 meetmed jagunevad valdavalt uuringuteks ning kavadeks ja investeeringuteks. Ülelinnalised meetmed pole otstarbekad, sest linnaruumi heterogeensus näitab, et erinevates linna osades toimuvad lahendused erinevalt. Igale suuremale valukohale on vaja spetsiifilisi lahendusi ja suur roll on eelnevatel müra modelleerimistel ning eel- ja järeluuringutel. Objektide prioriteetide kavade valideerimine toimub koostöös vastutavate linnaametitega ning annab sisendit Tallinna linna investeeringute kavasse. Tutvustatakse müra vähendamise meetmeid ja meetmete rakendamist. Müra on mitteintuitiivne valdkond ja seepärast tuleb usaldada mudeleid ja uuringuid, et saada toimivad lahendused. Müratundlike hoonete jaoks oleks vaja kaardistada seisukord, et välja selgitada, kas mingis piirkonnas on vaja linna abi ja toetust või muud meedet, mis aitaks kiirendada piirkonnas müratundlike hoonete kaitsemeetmete rakendamist. Järgneva viie aastaga jätkub planeerimise ja maakasutuse valdkonnas müra kontroll, see tähendab, et jälgitakse, et piirnormidest ja sihttasemest peetakse kinni. Lisaks ootab ees ka üldplaneeringutest lähtuv mürakaardi uuendamine ja ajakohastamine. Kuna investeeringuid on palju, siis prioriteedide kava on oluline. Müra vähendamise tegevuskavas on ära markeeritud ka muud mürahäiringud ja nende vähendamine, kuigi direktiiv seda tegelikult ette ei näe. Viimase nädala jooksul tagasisidest on näha, et olmemüra, ehitusmüra, muud tehnoseadmed, lehepuhurid, muruniidukid, mootorratturid, kõik häirib suurt hulka inimesi ja kuigi nende lahendamine ei ole lihtne ja need on enamasti lahendamata, sest need on õigusaktides ebapiisavalt reguleeritud, siis sellegipoolest õigusaktid on inimese teha ja kindlasti tuleb hakata neid lahendusi aktiivsemalt otsima. Tutvustatakse investeeringute tabelit, kus on näha, millised objektid lähevad järgmise viie aasta jooksul tööse. Arutelu Autoliiklus Küsitakse: Hiljaaegu oli teemaks Paldiski maantee lõigu renoveerimine, Hipodroomi ja Südalinna vahelisel lõigul seoses arendusega. Silma torkas, et lõigu linna suund on jäetud tähelepanu alt välja. Oleks hea võimalus sellel lõigul viia sõidutee elumajadest olulisemalt kaugemale kahe suuna vahelise roheriba arvelt. See võimaldaks viia ka suur müraallikas elumajadest kaugemale, samal ajal jääks ruumi ka jalakäijatele, ratturitele ja isegi parkimiskohtadele. Kui säilitada sõidutee ääres ka parkimiskohad, siis sõidutee ise oleks elumajadest kaugemal. Ka majade ette oleks võimalik rajada siis uus roheriba koos haljastuse ja puudega. Kuna see läheb järgmisel aastal töösse, siis peaks linn sellele mõtlema. M. Uustal: Soovitame teile ja ka teistele, et kui on ettepanekuid, et kuidas müra olukorda ühes või teises tallinna lõigus parandada, siis palun pange see kirja ka meie kodulehekülje tagasisidevormi, siis see jõuab ka müra tegevuskavasse. Oskan ala kohta öelda, et seal on haljasriba, kus on ka veel säilinud puid, ilmselt selle arvelt neid sõiduradasid ei ole võimalik majadest eemale projekteerida. Sama Paldiski mnt lõik (Mustamäe, Endla, Paldiski ristist kuni raudtee viaduktini) on üks lõikudest, mis on praegu modelleerimisel: millised meetmed võiksid sellel lõigul toimida. Oleme aru saanud, et see on üks probleemseid kohti ja üritame ka aru saada, kas on häid lahendusi või pool-häid lahendusi. Küsitakse: Mis selle müra tegevuskavaga on teisiti kui eelmisega. Eelmise puhul juhtisin tähelepanu, et Pronksi tänaval ei võeta müra arvesse ja tehti ikka lahendus selline, nagu ta tuli ja kõikjal mujal samamoodi. Mis on seekord oodata teistsugust tulemust? Ütlesite, et võiks katsetada, et kas on tehnoloogilisi uuendusi, aga kas on põhimõttelisi muutuseid, et hakataksegi jälgima? Teiseks, kas on uuritud, kas lamavad politseinikud omavad reaalset efekti. Kogemus näitab, et võib olla vastupidi. M. Uustal: Mis puudutab künniseid, mis teie hinnangul ei toimi, siis andke meile teada. Ei saa välistada, et mõnede künniste asukoht on valitud valesti nii liikluskorralduslike eesmärkide kui ka müra vähendamise eesmärkide osas. Kindlasti tahaksime olla sellistest kohtadest teadlik. Hetkel tõesti ei ole künnised nii väga paigaldatud selleks, et oleks vähem müra, vaid pigem on esikohal olnud prioriteet ohutus konkreetses piirkonnas. Tahaksime kindlasti paremini mõista ka seda, kuidas need künnised mõjutavad mürataset. Info, et kusagil tekitavad juurde, on väga väärtuslik. Esimesele küsimusele vastan, et viie aastaga on muutunud palju. Tallinnas on liikuvuspilt ja liikluspilt muutunud, on täielikult muutunud erinevatel tasanditel arusaam kvaliteetsest ja tervislikust linnaruumis ja julgen öelda, et kui varasemalt on olnud müra tegevuskava fookus selleks, et EL ei pahandaks meiega, siis nüüd on ootused linnadele väga suured, et me tegeleksime teemaga, inimeste teadlikkus on paranenud kuni poliitikuteni välja. Olen lootusrikas. Küsitakse: Terviseamet on justkui järelvalveorgan, kes peaks elanikku kaitsma, kuid mina pole saanud vastust, kus astutakse minu poolele ja lisaks tuli välja paar kuud tagasi autoliikluse mugavamaks muutmiseks lükati teetööd ööseks ja see ei luba magada. Kas sellised asjad muutuvad? M. Uustal: Mis puudutab öötööde teostamist, siis oleme hakanud erinevate linnaüksuste vahel arutama, kuidas seda paremini reguleerida, et millised on absoluutselt vältimatud teetööd (nt oluline tehnovõrgu objekt lõhkenud või katki läinud), aga pannagi paika selline valgusfoor või prioriteetsus, et millised on ja millised mitte. Need kõnelused on alanud, hetkel veel tulemusi raporteerida ei saa, aga oleme teemast teadlikud ja püüame seda kuidagi lahendama hakata. Terviseamet on tõesti järelevalveorgan, kuid oleme tuvastanud, et on teatud teemasid, mis kahjuks on halvasti reguleeritud ehk teisisõnu, mille lahendamiseks puudub Terviseametil ja ka omavalitsusel õiguslik alus. Selliste olukordade kaardistamine on asi, millega meil tuleb ühiselt tegelema hakata, sest ka ise olen märganud, et omavahelist põrgatamist on liiga palju ja lahenduseks oleks mõningate õigusaktide täpsustamine või täiendamine. Küsitakse: Kitsekülast Juurdeveo tänavalt pöördun. Meil ristuva Kauba tänava alguses on metalli kokkuost ja Juurdeveo tänavat ja siin asetsevat kurvi läbivad metalliautod ja neid on rohkelt. On ka mõned kiirustõkked, mis tekitavad suurt müra. Autod võtavad vaevu kurvi välja ja keset elurajooni olev metalli kokkuost ei sobi kokku. Pluss on peal ka lennukoridor. Mürakaardilt vaatad, et pole viga, aga igapäevaselt elades on üksjagu muresid, isegi trammid ja rongid ei mõju nii palju kui need teemad. M. Uustal: Meenub, et aastaid tagasi on endised kolleegid selle piirkonna ja metalli kokkuostu teemat arutanud ja võib-olla on ka tellitud sinna mürauuringuid, aga jään vastuse võlgu. Seal on varasemalt olnud kaebusi, aga soovitan Teil palun kirjutada otse Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile või andke teada tagasiside vormi kaudu. Palun kirjeldage seda uuesti ja otsime need vanad uuringud ka üles, kui need ikkagi tehtud on. R. Pruul (Kliimaministeerium) kommenteerib: Seal on Terviseamet käinud ja tuvastanud, et on ülenormatiivne müra ning on pannud peale keelu kõrval olevale platsile, kuhu tahetakse teha arendust, kuna metallikokkuost ületab normi, aga nendele ei tehta ettekirjutusi. See on üks halb näide koostööst Terviseametiga. Teema vajab ülesvõtmist ja aitäh Meelis, et vead edasi. Küsitakse: Tähelepanekud sellised, et kui vaadata meie trammiparki, mis liigub (nelja tüüpi trammid) ning kõige suuremat müra teeb CAF tramm. Millegi pärast ei ole summutatud muundureid, mis teevad kõrge sagedusega müra. Trammiseadmete mürasummutid võiks olla järgmine teema tegevuskava. Oleks ilmselt ka tehniliselt lahendatav. Olen veendunud, et kõrgemate liikluspiirangute tõkistega, kui enne maha pidurdad, siis tekitab ka tegelikult heitmeid see pidurdamine ja kiirendamine. Võiks ka seda vaadata, kuidas ja kus tekivad heitmed. Nägin, et mitmetel inimestel on mure, et kuidas ohjeldada pahatahtlikke kihutajaid. Kas Terviseametil, MUPOl või politseil on vahendeid, et see fikseerida või tuleks see luubi alla võtta. M. Uustal: Tuleb luubi alla võtta pahatahtlikud kiirendajad. Üksikute inimeste negatiivne mõju on suur, praegu peaks politsei sellega tegelema, aga puuduvad vastavad mõõteseadmed ja nende ostmine ei ole ilmselt mõistlik investeering ja need müra tekitamise viisid on aina lihtsamad, politsei puudub tihtipeale ka alus neid tehnoülevaatusele saata. Selge on see, et see on üks kõige rohkem närvidele käivam müra liik, mis tuleb juba ka praegusest tagasisidest välja ning see ei tohiks olla aktsepteeritav. Teema on vaja mitmepoolselt arutlusele võtta, kas kuskil on vaja mingeid õigusakte modifitseerida või on muud meetodid. Hetkel head lahendust keegi leidnud veel ei ole. R. Pruul (Kliimaministeerium) ütleb, et see on korrakaitse seaduse teema. Politseil on subjektiivse hindamise võimalus ja kui leitakse, et on häiriv müra, on õigus karistada. See on lihtsalt ala, millega ei taheta tegeleda. Soovitatakse helistada politseile, kui nähakse. Küsitakse: Kas saaks lisada nõude lisada sõiduteede äärde haljastust. Näiteks Liivalaia projektile oli sisse kirjutatud, et jälgida botaanikaaia uuringut, mis väitis, et ei saa istutada, kuna ei jää ellu. Aga igasugused oksad ja puud ju mahendavad helisid, Kesklinn on puudevaene ja mujal Euroopas tavaliselt mõlemalt poolt tänavad haljastatud. M. Uustal: Mis puudutab haljastuse ja puude kasutamist müra kaitseks, siis kahjuks selle mõju on küllaltki marginaalne. Uuringud näitavad, et 1 dB jagu müra vähendamiseks peaks haljastusriba olema väga laia ja tiheda puude ja põõsastikuga. Tegelikult haljastusel on mõju müra mõttes küll, aga nimelt, kui haljastus blokeerib vaate müra objektile, siis uuringud näitavad, et inimesed panevad müra vähem tähele ja müra häirivus väheneb. Seda kasutatakse linna parkides ja metsades, mõnel pool Skandinaavias näiteks, kui on tiheda liiklusega tänava ääres park või linnamets, siis pargi serv istutatakse tihedalt puid- põõsaid täis, et pargis olev inimene ei näeks autosid ja parandab pargi rekreatiivset võimet inimesele ja positiivseid tervisemõjusid. Kahjuks lihtsalt puude-põõsaste lisamine müra mõttes suurt positiivset mõju ei oma. K. Künnis-Beres vastab, et puude puhul vaatame kliimatsooni. Puude istutamisel on probleem, et meil on talv, teede soolamine ja see ei mõju puudele hästi ning piirab ka puude istutamist. Suure soolakoormusega kohas suudavad suureks kasvada vaid üksikud puud ja põõsad, paraku on kurdleheline kibuvits selline, mis saab hakkama, aga tegemist on võõrliigiga. Küsimus: Kas jätame siis probleemi alles ja jätame soolad ja kiirused alles, selle asemel et luua hea keskkond? M. Uustal: Haljastust saab rajada sinna, kus on ruumi ja pole tehnovõrkude kaitsevööndeid ning kui sellisel tänaval toimub rekonstrueerimine, siis tänasel päeval sinna ka haljastust juurde lisatakse. Küsitakse: Pere tegi sissejuhatuse ja ütles täpselt, et 131 inimest on surnud ishmeemiatõve kätte müra tõttu. Pole ju tõsiseltvõetav väide, aga minu küsimus on see, et kuna on tegeletud autojuhtide kiusamise ja kunstlike ummikute tekitamisega. Kas müra tegevuskava on mõeldud, kuidas tekitada magistraaltänavatel liikumistakistusi? Kas võib öelda, et see ei ole selleks. Vastab: kindlasti ei ole tegevuskava loodud selleks, et kunstlikke takistusi tekitada magistraaltänavatel. See kava on selleks, et magistraaltänavate ääres elavad inimesed saaksid natukene tervislikumas keskkonnas viibida ja otsida neid lahendusi. Kui neid lahendusi ei ole, siis ei ole, aga kindlasti tuleb neid uurida ja otsida. Raudteeliiklus Küsimusi ei ole. M. Uustal: Markeerin ära, et ka kahel raudtee lõigul on praegu käimas müra modelleerimised, et selgitada välja, kas piirkiirust muutes on võimalik vähendada neid müra mõjusid. Lennuliiklus Mainin, et kui on mistahes müra teemal ettepanekuid ja vastuväiteid ja häid mõtteid, siis pange kindlasti kirja müra lehele ankeeti – need on väga oodatud. Pärastlõuna seisuga oli juba pea poolsada inimest seda võimalust kasutanud. Aega on kuni nädala lõpuni. Küsimusi lennuliikluse teemal ei ole. Tööstusmüra Küsitakse: Trummi tänaval asuva Nõmme spordikeskuse juures asub lumetootmine ja igal talvel peame seda tööstusmüra kannatama. See kestab mitu nädalat ja kui aastaid varem tootmine lõpetati öösel, siis praegusel juhul käib lume tootmine ka öösel mitme kahuriga. Meie kaks kortermaja asuvad 120 meetri kaugusel lumekahuritest, siis tekitab Glehni lossi juures olev kallak helilaine peegeldumise ehk see täisheli peegeldub meie maja poole. Olen aastast 2021 sellel teemal kirjutanud ja proovinud saata mõõtmisi ja pole lahendus olnud ja seda on lükatud edasi. Spordikeskus samuti ei tule vastu, sest neil on lihtsam masinaid töös hoida. Mõlemas majas on 32 korterit. Oleme iga aasta sellega hädas, öösel ei saa magada, pidev tööstusmüra taga. Vastab: Oleme Teie kirja kätte saanud ja on plaanis sel talvel need mõõtmised tellida. Viimati teavitasime sellest ka Nõmme Spordikeskust, kes andis teada, et kuna tulemas ebakindlad temperatuurid, siis parasjagu just lõpetavad tootmise ära, aga see vastav mõõtmine selle talve jooksul tuleb! Küsitakse: Kas ehitusmüra võib ka minna tööstusmüra alla? Hiljaaegu oli ka ajakirjanduses õhus teema, kuidas uusarendustes rammitakse vundamendivaiasid, nii Põhja-Tallinnas kui ka Kristiines ja Haaberstis on mure, et paari km raadiuses oli seda kuulda. Kuidas sundida arendajaid ja ehitajaid võimalikult vähe mürarikkaid lahendusi? Vastab: See tööstusmüra alla ei lähe, aga sellega kavatseme edasi tegeleda, sest sellise ehitusmüra puhul on tegelikult lahendused olemas. Millegipärast sellel objektid neid ei kasutatud, kuigi tegelikult vaiu on maasse raiutud kortermajade ehitamisel aastaid, aga tõesti sellist äratuskella ei ole varem olnud, mis üle suure linna kajas. Siin tuleks lahendada seda teisiti, pole otseselt ei tööstusmüra ega müra tegevuskava teema, aga sellega saab tegeleda nii keskkonnahoiu arengukava koostamise käigus, küll aga sooviks need lahendused leida juba märksa varem. Tundub, et piisab sellest, kui seada täiendavad tingimused igaks juhuks sellistele suurematele ehitusobjektidele, et tuleb kasutada müravarjestamise viise. R. Pruul (Kliimaministeerium) täpsustab et igas ehitusloas võiks panna kirja tingimused, mis kaitseksid oma elanikke ja kui kohalik omavalitsus ei suuda seda teha, siis on juba ehitusjärelvalve, kes jälgib, et on nõuded, mida vaja täita. Ka öine müra on hetkel täpsustatud piirnormidega. Igasuguseid meetodeid saab rakendada, mida müra tõkestamiseks saab kasutada, ja seda on võimalik teha. VARIA Küsimusi ei ole. M. Uustal lõpetab arutelu ning suunab inimesi kasutama kindlasti veebivormi, et jätta oma tagasiside ja ettepanekud. M. Uustal soovitab uurida ka strateegilist mürakaarti, kuidas erinevad müraliigid piirkondades müra olukorda mõjutavad ja ehk tekib veel täiendavaid ettepanekuid. Müra vähendamise tegevuskava tutvustus ja avalik arutelu lõppes kell 19.15 Lisa 8.2. Tallinna linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2025-2029 avalikul väljapanekul 9.-22. detsember 2024 laekunud kodanike ettepanekute ja vastuste koondtabel. Nr Milline müra Keskkonnamüraga kokkupuude Ettepanek, soovitus Asukoht Nimi Vastus ettepanekule vajab lahendusi? 1 Liiklusmüra. Sõidukid ei tohiks eemaldada tootja poolt Kuna elan kesklinnas, siis suuri lahendusi ei näe. Selge, et Kesklinn, A.V. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet paigaldatud mürasummuteid. Öisel ja ka päeval ajal linn areneb ja muutub ja sellega kaasneb ka müra. Kuid Karu tn (KEKO) kohtub Tallinna tekitavad sellised sõidukid väga suurt müra. Isegi "öiste niisama sõitjate" tegevus tuleks väga ebamugavaks Munitsipaalpolitseiameti (MUPO) ja kontoris töötades ehmud päeval, kui sõiduk foori teha. Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA), et juurest sõitu alustab. leida toimiv lahendus sellele probleemile, ja teavitab avalikkust, kuidas taolistest juhtudest teada anda. Teedeehituse Näiteks suleti peale Narva mnt remonti parempööre Öisel ajal majade vahel võimendub müra KEKO saadab info edasi Tallinna mõju Jõe tänavale. See on täiesti absurd, sest kogu liiklus mitmekordselt. Transpordiametile (TTA) liikluskorralduse liiklusmürale. Jõe tänavale käib nüüd Karu tänava kaudu. Seal on ülevaatamiseks antud asukohas. kool, lapsed tulevad Tallinna Ülikooli peatusest ja samuti teised jalakäijad peaavad laveerima lihtsalt autode vahel. Kuna seal ei ole ühtegi ülekäigurada. 2 Liiklusmüra Elame Tatari tänaval ja liigume igapäevaselt ja palju Palun jätkake autode piirkiiruse vähendamist. Kesklinn, T.A. KEKO nõustub, et piirkiirused alla 50 (autod). jalgsi kesklinna piires ja ja ühistranspordiga linna Tatari tn km/h vähendavad mürataset ja toetab teistesse piirkondadesse. Liivalaia tänaval kesklinna piirkonnas vähendatud kiiruspiirang (40) on oluliselt vähendanud müra ja piirkiirusega alade laiendamist. KEKO närvilisust seal tänaval. Samuti tänavad (kesklinnas), edastab ettepaneku TTA-le. kus piirkiirus 30 on oluliselt mugavam liigelda nii jalgsi kui ka autoga (kodu juurde pääsemiseks). 3 Liiklus- ja Pärnu mnt. Tallinn-Väikese peatuse juures on üks Lennukoridor viia mujale! Kesklinn, M.A. Lennukoridor jääb paraku antud asukohta lennukimüra. mürarikkamaid kohti. Lisaks autodele on siin ka Tallinn- kuniks uue tsiviillennujaama rajamiseni. bussid, trammid ja lennukid. Need viimased ongi Väike, Antud asukohas toob müraolukorrale kõige lärmakamad. Pärnu mnt leevendust praegu ettevalmistamisel olev Pärnu mnt rekonstrueerimine, mille projektis tuleb müra vähendamise meetmed ette näha. 4 Liiklusmüra. Elan Sõle tänaval ja puutun päeval ja ka öösel kokku Sooviksin, et Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse Põhja- M.M. Haljastusel on väga vähene müra Sõle tänava liiklusmüraga. Kui me aastaid tagasi aastatetagust lubadust istutada Sõle pst äärde Tallinn, Sõle vähendav mõju. Sõle tänaval tuleb müra arutasime seda Põhja-Tallinna linnosavalitsuse liiklusmüra vähandamiseks puid ja põõsaid täidetaks. tn tegevuskava perioodi jooksul läbi juhtidega, siis lubati istutada tee äärde müra modelleerida erinevad leevendav haljastus. Seda pole siiani tehtud. müraleevendusmeetmed, et leida igale tänavalõigule mõjusaim meede. 5 Soojuspumbad, Puutun kokku õhksoojuspumba poolt tekitatava Ei tohiks lubada paigaldada ega kasutada mürarikkaid - L.K. Tänapäevane ja hooldatud lehepuhurid, müraga, mille päevane lubatud müra on 7 detsibelli seadeldisi nagu soojuspumbad ning kasutada mürarikkaid õhksoojuspump ei ületa üldjuhul lubatud niiduvahendid. kõrgem kui WHO poolt lubatu (60) ja öine 40 lehepuhurid, niiduvahendid jms. müratasemeid. Konkreetse detsbelli! nimetatud soojuspump ületab talvel õhksoojuspumba mürahäiringu müranorme, tekitab peavalu, südamekloppimist, tuvastamiseks tuleb pöörduda KEKO või iiveldust ja stressi! Terviseameti poole. 6 Liiklusmüra, Liiklusmüra, on viimastel aastatel Soo tänaval Olen teinud konkreetseid ettepanekuid raskeveokite Kalamaja, K.A. KEKO saadab info edasi Tallinna heitgaasid ja muutunud talumatuks. Väikesed puumajad on suunamiseks Kalaranna tänavale ja liikluskiiruse Soo tn Transpordiametile (TTA) liikluskorralduse vibratsioon. tänavast kõigest 1,5 -2 meetri kaugusel ja tihedast ohjeldamiseks kuid näib, et Tallinna Linnavalitsus ei taha ülevaatamiseks antud tänavatel. liiklusest tekitatud müra, vibratsioon ja heitgaasid on liiklusmüraga tegeleda. muutunud eluohtlikeks. Eriti häirivad on raskeveokid. Kuna Soo tänav on muudetud millegipärast transiitliiklusega tänavaks, siis müra ei vaibu ka öösel. Kehtestatud 30 km kiiruspiirangust ei peeta absoluutselt kinni ja sõidetakse kaks või kolm korda kiiremini. Olen palju kordi kirjalikult pöördunud Tallinna Linnavalitsuse transpordiosakonna poole kuid minu kaebustele ei ole reageeritud. 7 Liiklus- ja Liiklusmüra - koju kostavad majast mööduvad Kiidan liiklusest tulenevaid ja kergliiklust ning Põhja- R.S. Tallinnas jätkub parkide tööstusmüra. sõidukid, samuti Kopli lõpp-peatuses tagasipööret ühistransporti soodustavaid meetmeid. Ka parkidesse Tallinn, rekonstrueerimine ning ühistranspordi ja teev tramm. Tööstusmüra - lisaks kostub, eriti edela- investeerimine on kena algatus. Samaväärne on ka Kopli kergliikluse eelisarendamine. ja põhjatuulega BLRT Kopli laevatehase müra. olemasoleva haljastuse säilitamine ja hooldamine, et see täidaks eesmärki ning kestaks aastakümneid. Kõnnitee-kergliiklustee võiks rohkem rohelusega Seda põhimõtet arvestatakse tänavate liiklusega tänavast eraldatud olla. Kergliiklusvõimalused rekonstrueerimisel üha enam. Need teed on hädavajalikud, aga ma ei tea kedagi, kellel meeldiks aga kattuvad enamasti maa-aluste näiteks tervisesporti teha otse sõidutee kõrval müras ja tehnovõrkude kaitsetsooni asukohaga. reostuses. Seni on olnud probleemiks maa-aluste tehnovõrkude valdajate nõuded mitte Tööstusmüra puhul on olulised tuule suund. Näiteks Kopli KEKO on teadlik Kopli poolsaare tipuosa poolsaare tipus asuva BLRT laevatehase müra müraprobleemidest ning käesoleva summutamiseks peavad meetmed töötama igast suunast tegevuskava perioodi jooksul tuleb leida puhuva tuulega. Näiteks hiljuti aga raiuti seal hoopis läbimodelleeritud lahendused hooldusraie käigus kahjustunud puud, aga ka suur hulk müraolukorra parendamiseks. põõsaid ära. Tööstusalade kõrvale, kust tööstus ei ole veel ära kolinud, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, KEKO ja elurajoonide rajamise lubamisel peaksid kehtima riigi Terviseamet jälgivad müra rangemad nõuded nii arendustele müra piiramisele kui piirnormide ja sihtnormide täitmist müra tekitavatele tööstusele. See on detailplaneeringute planeeringute menetluses. Selle alusel ja lubade eest vastutava linna vastutusel, et sinna tulevad ka otsused teatud tüüpi kolivatel inimestel on tegelikult ka tervislik elukeskkond. arendustegevuse lubamise või keelamise kohta. Pikas plaanis on ühiskonnale soodsam rajada linnaruum KEKO nõustub seisukohaga. kohe inimsõbralik kui hiljem müra, valgusreostust jms likvideerima hakata. 8 Liiklusmüra. Tehnika, mille müranorm ületab elukeskkonda See pole normaalne, et inimene põletab kütust Kesklinn / C. D. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet sobiliku piiri : lustisõitu tegevad mootorraturid meelelahutuseks teiste inimeste rahu arvelt. Kõik Klooga- (KEKO) kohtub Tallinna kesklinnas -mootorrattad, millel on summutid ajaviiteks kesklinnas kiirendajad peab Tallinnast välja ranna tee Munitsipaalpolitseiameti (MUPO) ja modifitseeritud, ehk tehase poolt ettenähtud müra saama! Kõik, kes on lehepuhurite, niidukite tehase Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA), et summutav osa välja võetud tahtlikult. väljalaske süsteeme modifitseerinud - tehnika leida toimiv lahendus sellele probleemile, kordusülevaatusele. ja teavitab avalikkust, kuidas taolistest juhtudest teada anda. Foori tagant kiirendamine ja sellega kaasnev müraplahvatus! ja mitte midagi ei saa selle vältimiseks teha. Isegi kõrvaklappidest karjuvad lärmakamad rattad üle. Raskeveokid ja veokiterongid (C-kat ja CE). Elamute vahel ei peaks 30 tonnised rekkad looklema. Lehepuhur ja Politseil puudub võimekus mõõta müra kohapeal , vedelkütusel kuigi võiks olla nagu Saksamaal. muruniiduk. 9 Liiklusmüra. Tänavamüra, eriti sõidukite (st busside) kihutamise ja Tuleb vähendada ja siis ka kontrollida sõidukiirust. Kesklinn T.K.K. KEKO nõustub, et piirkiirused alla 50 mootorrataste tõttu eelkõige Vabaduse väljaku, km/h vähendavad mürataset ja toetab Kaarli puieste ja Endla tänava piirkondades. kesklinna piirkonnas vähendatud piirkiirusega alade laiendamist ja vajadusel muid liikluskorralduslikke meetmeid. KEKO edastab ettepaneku TTA- le. 10 Liiklusmüra, Liiklusmüra põhjustajateks on kiirendavad ja Saab mõjutada liiklusmüra liikluskünniste Nõmme, T.O. KEKO nõustub, et piirkiirused alla 50 õhksoojuspum kihutavad autod . Kiirendamist piiravad paigaldamisega, piirkiirused 30 ja 40. Nurme tn, km/h vähendavad mürataset ja toetab pade müra. liikluskünnised, mida palusime Nõmme Linnaosal Valguse tn vähendatud piirkiirusega alade juurde lisada Nurme ja Valguse tn .ristmikule, vastati, laiendamist ja vajadusel muid et tänav ei ole piisava liikluskoormusega. Samas liikluskorralduslikke meetmeid. KEKO liigub aastaringselt palju lapsi jalgrataste Nurme edastab ettepaneku TTA-le. bussipeatuse suunas. "Autostumist" ei ole võimalik pidurdada, saab piirata tänavate läbilaskvust, kuid see ei ole ka õige lahendus. Tänavaid kitsamaks teha on halb variant (Narva mnt. on üks näide). Autoga sõidavad kõik ja on vaja pääseda autoga ligi igale poole peatumiseks - kas lapse, vanuri või ratastooliga. Parkimiskohtade vähendamine on väga vale. Parkimiskoha tasuga teeniks linn lisaraha. Õhtuti tänavatel jalutades on kuulda õhksoojuspumpade kompressorite müra , eriti kui neid ei ole hooldatud ja teevad tavapärasest suuremat müra. Õhksoojuspumpade ning muude tehnoseadmete Tänapäevane ja hooldatud (kompressorite) müra taseme vastavust lubatud õhksoojuspump ei ületa üldjuhul lubatud normidele tuleb rangemalt kontrollida. müratasemeid. Konkreetse õhksoojuspumba mürahäiringu tuvastamiseks tuleb pöörduda KEKO või Terviseameti poole. Tallinna kesklinnas võiks keelata naelrehvidega sõitmise. Tallinna linn on aastate jooksul teinud Need teevad müra veelgi rohkem kui lamell-kummid, korduvalt lamellrehve toetavaid rääkimata naelrehvide tekitatud muudest kahjustustest. kampaaniaid. Naastrehvide kasutamist ei saa omavalitsus piirata. 11 Liiklusmüra ja Peamiselt manipuleeritud summutitega autode ja Tallinna kesklinnas ei järgita piirkiirust (ka ühistransport) Kesklinn T.Z. KEKO kohtub MUPO ja Politsei- ja ehitusmüra. mootorrataste müra , mis ületavad ka tunduvalt ja politseinikke südalinnas liiklust ohjamas pole näinud Piirivalveametiga (PPA), et leida toimiv piirkiirust (nädalavahetustel, öösiti). Ka trammide aastaid. Kuidas korraldatakse kontroll seadusaktide lahendus sellele probleemile, ja teavitab kõrvulukustav krigin kurvides . täitmise kohta. avalikkust, kuidas taolistest juhtudest teada anda. 12 Ühistranspordi Ühistranspordipeatus elukoha akende vahetus Vastutava asutuse õigustus on pimedad ja vaegnägijad, Kesklinn, L.A. Ohutussignaalide häirivus on arusaadav, peatus kuuldeulatuses, probleemiks ühissõidukite välised kellele tuleb teavitusi edastada. Olen korduvalt palunud Gonsiori kuid nende asendamine ei ole realistlik. ühissõidukite häälteavitused valjult ja häirivalt muuhulgas öörahu leida mingi muu kaasaaegsem lahendus, nt äpid vms, kant välised hääled. ajal. mitte tekitada mürareostust valimatult kõikidele. Jäätmeveokite Jäätmeveokite tagurdamissignaalid ja/või jäätmete tagurdamissign pressimine ka öörahu ajal. On positiivseid arenguid, aalid. küll mitte püsivalt. Kauba Hilton Tallinn Park hotelli tarnijate vm laadimine koostööpartnerite kauba või tehnika laadimine öörahu ajal öörahu ajal, aeg-ajalt. 13 Liiklusmüra. Liiklustihedus pendelrände töttu ei näita vähenemise Vähendage palun piirkiirust 30 km/h Mäepealse tänaval, Mäepealse Heli 3/1 KEKO saadab info edasi Tallinna märke. Sōidukid on pärit hommikul väljaspoolt see võiks olla esimene reaalne meede. Elumajad on nii tee tn elanikud Transpordiametile (TTA) liikluskorralduse tulijatelt ja õhtuti linnast väljujatelt. ääres, et haljastusele ruumi ei ole. Kui on lahendusi ülevaatamiseks antud tänavatel. müratõkke püstitamiseks - kõik variandid on sobivad. 14 Liiklusmüra. Liiklusmüra Tähetorni tänaval ja Kadaka puiesteel, Kiiruseid tuleb jõuliselt alandada 30km/h peale, isegi kui Kadaka pst, M.M. KEKO saadab info edasi Tallinna mis on põhjustatud liigsest transiitliiklusest ja lisaks juba on 40 km/h ja transiitliiklust vähendada. Sissesõidud Tähetorni Transpordiametile (TTA) liikluskorralduse Tähetorni tn sellest, et veokid eiravad nahaalselt teatud tänavatele tipptundidel tasuliseks muuta, kasvõi ülevaatamiseks antud tänavatel. veoautode keelumärke. ainult mitte-tallinlastele. 15 Liiklusmüra. Tehnika ja Paldiski mnt ristil paiknev viadukt Pöörata rohkem tähelepanu müra peegeldus-kohtadele, Kesklinn, M.M. KEKO arutab TTJA ja TTA-ga võimalike heli Müra kaja. põhjustab müra kaja , mis on motomeeste lemmik, piirkondades kus hoonete seintelt ja tänavatelt tekib nö. Paldiski ja summutavate lahenduste kasutamist võimendamaks masina müra. müratunnel. Paldiski ja Tehnika tänava rist on kaardil Tehnika tn antud tunnelis. mürarikka kohana on esile toodud. Lahendus oleks kui viadukti lae alla panna heli murduvad pinnad, mis vähendaks kaja. 16 Liiklusmüra. Tekitab häiringuid mootorrataste ja driftijate müra. Oleks aeg Saksamaa eeskujul linnakeskkonnas Lasnamäe, J.K. KEKO kohtub MUPO ja Politsei- ja müratekitavad liiklejate tegevused keelata ja trahvida. Majaka Piirivalveametiga (PPA), et leida toimiv Majaka tänav vajab rohelahendusi. Senised majade lahendus sellele probleemile, ja teavitab ümbruse rohealad ehk pöösad on ühistute hallata, nad ei avalikkust, kuidas taolistest juhtudest oska, ei tea. teada anda. 17 Liilusmüra - Endla tänava alguse kostab tuppa ka läbi Igapäevane liiklusmüra sõltub ühelt poolt sõidukiirusest ja Kesklinn, P.K. KEKO nõustub, et Endla tn algus on halva ühistransport kolmekordse pakkettakna liinibusside müra, mida on teisalt mootori võimususest. Ühistransport teeb suuremat Endla tn müraolukorra ja (bussid) , kuulda isegi kõrvatroppe kasutades. Müra teevad müra, mis tuppa jõuab, kui sõiduautod, muide. Üks algus tänavaruumilahendusega piirkond, mis mürarikkad eelkõige lõõtsabussid, aga ka väiksemad bussid ning lahendus peaks kindlasti olema sõidukiiruste vajab põhjalikku ümber kujundamist. See hobisõidukid; hooajaliselt mürarikkad hobisõidukid, kallid vähendamine linnas. Samas sõidab ühistransport juba aitaks koos liikluskorralduse muutmisega tehnosedmete sportautod), aga ka lehepuhurid. praegugi väiksema kiirusega, kui ülejäänud sõiduvoog. Kui kaasa mürahäiringu vähendamisele. müra - vähendada sõidukiiruseid, siis samal ajal peaks tegema Ühistranspordist tingitud mürahäiringud lehepuhurid. midagi ka selleks, et see vähendatud sõidukiirus päriselt peaksid vähenema uuesti pärast trollide ka toimiks, ainult märgi vahetamisest ei piisa. Teisalt peab naasmist linnatänavatele. tänava disain ka väiksemat sõidukiirust toetama. Endla tänava alguses on ka haljastust vähe, kõige rohkem Endla tänava haljastuslahendust on ongi puid minu maja ümber ja Centenniali hotelli ees. kindlasti võimalik parandada, kuid seda Teiste majade juures algab maja juures kohe asfaldiväli. on mõistlik teha tervikuna tänava Ma väga hea meelega näeks, kui üks kolmest kesklinna projekteerimise käigus. suunduvast sõidurajast haljastusele, soovitavalt igihaljale antaks. 18 Lennukimüra, Üle lendavad lennukid (intensiivne müra, aga õnneks Liiklusmüra on kõige hullem kuna on pidev, vb elektriautid A.K. olmemüra. lühiajaline). Korvpalli platsil öised pallipõntsutajad teevad vähem müra või trammid. (soojematel aastaaegadel). Kiirendavad Kiirendavad mootorratturid(ööseti) ja KEKO kohtub MUPO ja Politsei- ja mootorratturid sportsummutiga autod (soojematel aastaaegadel). Piirivalveametiga (PPA), et leida toimiv (ööseti) ja lahendus sellele probleemile, ja teavitab sportsummutig avalikkust, kuidas taolistest juhtudest a autod. teada anda. 19 Liiklusmüra Vat see vajabki, lennukitega harjub ära, inimesed ei Kesklinn, L.Z. Võtame teadmiseks. Liiklusmüra mõjutab karju, vanurite linnajagu, nagu Mustamäe on. Koeri Juhkentali suurimat hulka tallinlasi ja müra võiks vähem olla, kuid see probleem vajab vähendamise tegevuskava elluviimisega üldriiklikku lahendamist lemmikloomamaksu näol. soovib linn müraolukorda parandada. 20 Liiklusmüra - Minu kodust u 50m kaugusel on pidev üle 70dB müra Tulemusi pole seni olnud. Järvevana R.K. KEKO on teadlik, et Järvevana tee ääres ja müratõkkeseina (Järvevana tee pikendus), on pöördutud tee A.H. Tammsaare tee pikenduse vajadus. linnaosavalituse poole müratõkke seina piirkonnas on lõike, mille müraolukord ettepanekuga. vajab tähelepanu. Toimivad lahendused modelleeritakse tegevuskava perioodi jooksul. 21 "Paarutamise" Kõige häirivam müra Mustamäel on öösel ja päeval Lahendus on, et võtame poisid kokku ja hakkame Mustamäe R.S. KEKO kohtub MUPO ja Politsei- ja müra. sihilikult müra tekitavaks muudetud autode ja paarutajaid püüdma. Kui paar tükki on masinatesse sisse Piirivalveametiga (PPA), et leida toimiv mootorratastega nn. "paarutamine." Üks autojuht põlenud, kaovad teised ka minema. lahendus sellele probleemile, ja teavitab võib üheainsa gaasiandmisega häirida tuhandete avalikkust, kuidas taolistest juhtudest inimeste und. Selliseid sõitjaid leidub igal öösel. teada anda. Politsei ei ole nendega tegelema suuteline - kui ka helistad, on "paarutaja" mõne loetud minutiga kadunud. "Paarutajatel" on kombeks koguneda või külastada öisel ajal avatud poode, Prisma, Circle Key. Politsei on tegutsemisvõimetu,. 22 Liiklusmüra Auto- ja bussiliikluse tekitatud müra on väga suur. Olen kogenud efekti kiiruse alandamisest: Paldiski mnt on Paldiski K.K. Võtame teadmiseks. Liiklusmüra mõjutab Maanduvad lennukid. Linn ei pea olema näiteks viadukti ehitamise ajal olnud kiirusepiirangud, nt mnt suurimat hulka tallinlasi ja müra linnalãhedastele asumitele kiirtrassiks. Terviserada 50 km/h ei kostnud liiklusmüra elamutesse ning vähendamise tegevuskava elluviimisega Vabaõhumuuseumi teest kuni vaatlustornini on terviserajale. soovib linn müraolukorda parandada. tugevalt häiriv. Vahel tekivad kajaefektid. Terviserada, roostiku ja rannaala pinkidel rahu ja looduse nautimine on rikutud ja rajatised ei täida oma funktsiooni. 23 Lennukimüra. Müra tekitavad maanduvad lennukid, mille Mustamäe/ R.T. Lennukoridor jääb paraku antud asukohta trajektoorid läbivad Mustamäe ja Kristiine piirkondi. Kristiine kuniks uue tsiviillennujaama rajamiseni. Lennukoridori all elades tuleb hinnata, mida saab ära teha hoone mürapidavuse parandamiseks (akende ja fassaadi heliisolatsiooni parandamine) 24 Liiklusmüra. Lasnamäel Kivila 22 maja taga on Laagna tee, mis siin Tavaliste busside vahetus elektribussidega, trahvid Laagna tee M.Z. KEKO on teadlik, et Laagna tee äärsete kulgeb kanalist maa peale. Ja selle tee kesklinna kõrgete müra tasemete eest. Müra mida öised pidustejad (Kivila 22), elamualade müraolukord vajab poole sõitev mitmerealine haru on maja seinast ca 15 inimeste akendetaga teevad on kavast välja jäänud. Lasnamäe tähelepanu. Toimivad lahendused m kuni 30 meetrit. Auto- ja bussiliikluse tekitatud modelleeritakse tegevuskava perioodi müra on väga suur. Kas on mõeldud ka selle maja jooksul. elanike jaoks mürataseme vähendamisele, näites müratõkke seina ehitamine või miski muu meetod? 25 Liiklusmüra. Trammide müra vajab vähendamist. Sauna tänaval, Vanalinn, T.R. Baaridest tingitud müra käsitletakse Tallinnas on kitsale ja lühikesele tänavale antud 10 (!) Sauna tn olmemürana, mis ei ole aga müra baari või ööklubi tegutsemise luba. Mina kui Sauna vähendamise tegevuskava objekt. tänava elanik kannatan reede ja laupäeva öösel väga Olmemüra teemat käsitletakse Tallinna tugeva mürareostuse käes. keskkonnahoiu arengukavas. 26 Liiklusmüra. Liikluse müra ja heitgaasid häirivad kõige enam. Müratase andurid ristmikutel ja automaatne trahvimine V.P. KEKO kohtub MUPO ja Politsei- ja Soojal ajal lisanduvad mootorratad ja sportautod, ei võiks olla paremaks lahenduseks. Piirivalveametiga (PPA), et leida toimiv ole selge, miks politsei üldse ei trahvi neid kõrge lahendus sellele probleemile, ja teavitab müra taseme eest, võiks tuua riigile hea raha. avalikkust, kuidas taolistest juhtudest teada anda. 27 Liiklusmüra. Hispaaniast ostetud uued trammid "vilistavad" Liiklusmüra vähendamiseks võiks olla kogu Vanalinnas Vanalinn A.P. Vanalinnas on kiiruspiirang täna 20 km/h häirivalt. Autoliiklus Vanalinna munakivitänavatel kiiruspiirang 30 km/h. See tagaks ka jalakäijate ohutuse. ja seda muuta ei ole plaanis. Müra tekitab müra ning samas puudub muinsuskaitseliste vähendamise tegevuskava perioodi majade puhul võimalus aknaid mürakindlamate vastu jooksul otsitakse lahendused välja vahetada. transiitliiklusega vanalinna tänavatele. 28 Liiklusmüra. Lauluväljaku piirkonnas on suvel tõsiseks Mürasein oleks lahendus. Lauluväljak E.E. Mürasein ei ole Lauluväljaku piirkonnas probleemiks sagedane väga häiriv muusikamüra u piirkond kahjuks lahendus, kuna see ei paranda igasuguste kontsertide ja muude üritustega. Eriti müraolukorda kõrgetes kortermajades. häiriv kui müra kestab mitu päeva järjest hiliste Lauluväljaku piirkonnas ei ole ette näha õhtutundideni. muusikamüra vähenemist. 29 Kaubalaadimis Vähe on tähelepanu pööratud Vanalinnale kui Marketid ei tohiks olla elumajades ega nende kõrval. Vanalinn, A.S. Lahendusi Vanalinnas kaubalaadimisega ega kaasnev elukeskkonnale. Aia tänava ja Vana-Viru nurgal asuva Tuleks paigaldada liiklusmärk, mis juhiks tähelepanu, et Aia tn tekkivale ja muule olmemürale otsitakse müra - mootori Prisma juures kaupa laadivatel autodel töötab seistes tuleb mootor välja lülitada, mida nõuab keskkonnahoiu arengukava käigus. müra ja mootor seismise ja laadimise ajal. Mootori müra ja liiklusseadus. Nädalavahetus peaks olema puhkuseks, aga kaubakärude lisaks kaubakärude kolin on väga mürarohke. Suured just siis on see probleem kõige suurem. kolin. kaubaautod sõidavad juba alates varahommikust pidevalt kogu päeva. Vanalinnas teevad muret lõbustusasutustest tulev vali muusika, tänaval karjuvad rahvahulgad, kihutavad autod ja töötava mootoriga seisvad autod. 30 Muusika müra Lauluväljak ei asu enam ammu kõrvalises piirkonnas, Väga häid lahendusi ei leidnud. Lauluväljak T.P. Lauluväljaku piirkonnas ei ole ette näha Lauluväljakul. vaid piirkonnas kus elavad tuhanded inimesed. muusikamüra vähenemist. Kontsertide ja Kontserdimüra on nii suur, et kuigi elan mitte just suurürituste mürale otsitakse lahendusi kõige ligemal ja uues majas, mis on küllaldki hea keskkonnahoiu arengukava koostamise heliisolatsiooniga, siis kostab häirivalt kõva müra käigus. tuppa ka kuigi aknad on suletud. Magamiseks tuleb kasutada kõrvatroppe. Lisaks, kui korraldatakse muid üritusi- tänavatoidu festival, lõbustuspark, spordiüritused jms, siis miks peab nende üritustega kaasnema üle terve elurajooni kaikuv mingi suvaline muusikatümps? 31 Liiklusmüra Suur-Ameerika tn tuleks väga kriitiliselt müra osas üle Olen suhelnud ka Terviseametiga, kes on korduvalt linnale Kesklinn, M.B. Endla tänava ja Suur-Ameerika tn vaadata. Puumajade mürapidavus ei ole loodud Endla Suur-Ameerika tn osas tähelepanu juhtinud. Suur- liikluskorraldus muutub põhjalikult tn 28 alt läbijooksva liikluskoormusele vastupidamist. Ameerika seoses trammitee ja Lilleküla transpordikeskuse kavandamisega. Selle käigus saavad piirkonnas eelise kergliiklus ja ühistransport ning projekteeritakse ümber üledimensioneeritud linnatänavad. Sellega seoses on oodata ka müraolukorra paranemist. 32 Liiklusmüra Endla 28 ei ole ainus Kristiine-Kesklinn magistraalile Ei, ma ei leidnud, kuigi olin juba kõik võimaliku teinud, A.Š. Endla tänava liikluskorraldus muutub jääv puumaja. Endla tn magistraal Kassisabas on kaebasin Oiguskantsleri Kantseleile ja linnapeadele põhjalikult seoses trammitee ja Lilleküla väljakannatamatu. Liiklusmüra algab juba kell 5 Mihhail Kõlvartile ja Jevgeni Ossinovskile ning transpordikeskuse kavandamisega. Selle hommikul ühistranspordiga ja rahuneb normaalsuse Terviseametile ja Keskkonnaametile ja käigus saavad piirkonnas eelise kergliiklus piiresse alles 00:00 paiku. See tähendab, et vaikne Kliimaministeeriumile ja Transpordiametile ja Riigikogule ja ühistransport ning projekteeritakse periood kestab ainult 5 tundi ööpäevas. Palun ja Politsei-ja Piirivalveametile, konsulteeris juristidega. ümber üledimensioneeritud võtke minuga ühendust, et arutada üksikasju, olen Fakt on see, et seadus ei võta seda olukorda arvesse ja see linnatänavad. Sellega seoses on oodata ka selle probleemi lahendamisest väga huvitatud. Mu on kohutav. müraolukorra paranemist. naabrid ja mina vajame teie abi. 33 Liiklusmüra Lahendused liiklusmüra vähendamiseks on olemas ja Liiklusmüra vähendamise parimaks meetmeks on liikluse T.L. KEKO annab info edasi TTA-le, et vajadus välja pakutud, kuid nende kasutuselevõtmisega piiramine ja piirkiiruse vähendamine 20 km/h koos on elektrooniliste tabloode ja venitatakse mõjutatud kohalike elanike ja automaatkontrolli vahenditega, et piirangut jõustada. automaatkontrollivahendite järele. kergliiklejate arvelt. 34 Liiklusmüra. Tänavaliiklusemüra nõuab kõige rohkem tähelepanu, Vähendada sõiduridade arvu oluliselt, et vähendada Kesklinn, R.A. Endla tänava liikluskorraldus muutub kuna see on ainuke müraliik, mis on probleemiks liikluskoormusega kaasnevat müra. Paigaldada lamavad Kassisaba, põhjalikult seoses trammitee ja Lilleküla kõigis linnaosades. Üks hullemaid olukordi on politseinikud kihutamise ja kiirendamise tõkestamiseks. Endla tn. transpordikeskuse kavandamisega. Selle Kassisaba ääres piirneva Endla tänavaga. Lisaks Paigaldada keskmise kiiruse mõõtekaamerad. käigus saavad piirkonnas eelise kergliiklus ülaltoodule elavad Endla tn poolsed Kassisaba ja ühistransport ning projekteeritakse elanikud raudtee kõrval. Kuigi reisirongide müra on ümber üledimensioneeritud minimaalne, siis kaubarongide müra lisab kõigele linnatänavad. Sellega seoses on oodata ka eelnevale veel ühe tilga tõrva meepotti. Meie kodus müraolukorra paranemist. Rongiliikluse on kõikides tubades kolmekordsed pakettaknad korral aitab rongide piirkiiruse paksu profiiliga ja olenemata sellest võib müratase vähendamine, mis on üks müra ajutiselt tõusta üle 100db kinnise aknaga. Lahtise vähendamise tegevuskava meetmeid. aknaga ei ole mõõtnud, aga usun, et tõuseb suurustamata ajutiselt 200db ringi. 35 Olmemüra. Mängima unustatud makid ehk valju muusika Tallinna müravähendamise tegevuskavas pole ruumi Uisuplatsi M.V. Olmemüra pole müra vähendamise äritegevusest. Väga sageli on äritegevuse osa ka muusikat ja äritegevuse põhjustatud muusikat käsitletud. läheduses tegevuskava objekt, kuid seda väliterrass (avalikus ruumis), kus mängitakse Esmane, odav ja ka ennast tagasi maksev viis liiklusmüra Rüütli käsitletakse koostatavas Tallinna klientidele muusikat. Avaliku ruumi puhul on aga vähendamiseks on 24/7 töötavad trahvivad tänaval. keskkonnahoiu arengukavas. enamasti nii, et "kliendid" moodustavad alla kiirusekaamerad linnas. Tänavalõikudel, kus juba protsendi heliga kokkupuutuvatest inimestest. madalam piirkiirus, ületatakse kiirust statsionaarselt ja Samuti peetakse loomulikuks, et kõlarid ja massiliselt, mis omakorda tühistab madalama valjuhääldid meeldivad ka kõikidele klientidele - ei kiirusepiirangu mõju pea täiesti. Patrulle on vähe ja meeldi. See on helitürannia, mille eest ei saa peitu ja politseil pole ei resurssi ja tundub, et ka mitte huvi. kestab katkematult hommikust õhtuni. Harjumäe uisuplatsi makimuusika käivitub hommikul ja lõpeb õhtul enne magamaminekut ja nii päevast päeva, neli kuud järjest. Kümneid kordi enam kui ükski ööklubi suudab lärmi tekitada. Mõni suvi avatakse teisel pool maja Neitsitorni kohviku terrass koos "õdusa" muusikaga, mida mängitakse samuti hommikust õhtuni, ka siis kui seal kedagi ei ole. Ja see tuleb otse magamistuppa. 36 Liiklusmüra. Kadaka puiestee liiklusmüra. Mootorsõidukite Kiirusi tuleks alandada ja autosid vähendada Kadaka Mustamäe, T.M. KEKO annab info edasi TTA-le, et Kadaka tekitav müra. Seda võib linnavalitsus ise kogeda puiesteel! Mootorsõidukite piirkiiruste formaalsest Kadaka pst pst-l on vajadus täiendavate igapäevaselt nt Kaarli puiesteel, kus piirkiirusest peab alandamisest ei ole kasu, kui selle üle puudub igasugune elektrooniliste tabloode ja kinni murdosa autosid, sest loodud mitmerealine järelevalve ja seda toetav liikluskeskkond. automaatkontrollivahendite järele. maanteekeskkond seda võimaldab. Sellest tulenevalt on seal jalakäijana viibimine äärmiselt ebameeldiv. Ja see on Tallinna kesklinn, mitte mingi tööstuspiirkond. 37 Liiklusmüra. Iga päev kohtan müra elamurajoonis, kus vaatamata Mürakaamerad tuleks kasutusele võtta sõidukitele, mis on Õismäe E.T. KEKO annab info edasi TTA-le, et Õismäe 20 km/h kiiruspiirangule ja viimasel ajal paljudele oma summuteid tuuninud. Ühistransporti tuleks kindlasti teel on vajadus liikluskorraldus üle kiirust vähendavate takistuste paigaldamisele tihedamini ajada kui praegu, eriti pikkadel liinidel, näiteks vaadata. õnnestub autojuhtidel siiski saavutada kiirus 40-50 Lasnamäelt Õismäele. Elamurajoonid tuleb arvata km/h. See juhtub Õismäe tee tänaval elamurajoonis, vaiksete alade hulka. Piirkiirus tuleb alandada 30 km/h Õismäe tee 1, 3 elamute ääres. igal pool , kus on kaks sõidurada ja elumajad on kohe sõidutee ääres. Teedeehituslikke lahendusi (kitsendused, šikaanid jne) tuleb hakata kasutama, et takistada kiiruse ületamist. Võtta kasutusele kaamerad, et muuta sissesõit teatud tänavatele teatud aegadel tasuliseks, nt alustuseks neile, kes pole Tallinna elanikud. Tuleb suunata laod linna äärde ja elurajoonidest eemale ja piirata raskeveokite liiklemist, nt Nõmme on selles osas halb näide (Kalda tn laod, Tähetorni tn autobaas jne). Transiitliikluse ja laiemalt autoliikluse vähendamine peaks olema prioriteet. Kohe on vaja "Pargi ja Reisi" parklad linna äärtesse ja sealt tõmbekeskustesse (kesklinn, Ülemiste jne) liikuv kiire ühistransport. Samuti tuleb ühistransporti ka Tallinna elanike jaoks parandada, et ühistransport lõpuks muutuks kiiremaks kui autod. Ehk, et kohe on vaja investeerida bussipargi suurendamisse. Objektide ja teede infrastruktuuri osas tahaksin märkida võimalust paigaldada kohtadesse, kus sõidukite kiirus on üle 50 km/h, näiteks Laagna teel, spetsiaalsest poorsest koostisest asfalt, mis on märgatavalt vaiksem, nagu ka Hollandis juba tehtud. (Google: Quiet Road Surfaces). kiiruse piiramine 50 km/h-ni, linna kohtades, kus see 38 Liiklusmüra Kõige häirivam on automüra. praegu on suurem, on samuti hea viis müra Kesklinn, R.O. Võtame teadmiseks. Liiklusmüra mõjutab Faehlmanni suurimat hulka tallinlasi ja müra tn vähendamise tegevuskava elluviimisega soovib linn müraolukorda parandada. 39 Liiklusmüra ja Ehitusmüra: Piirangud ehitamise ajal tekitatavale Kiirusepiirangud ja järelvalve. Seni kui trahve ei hakka Pelgulinn S.H. KEKO saadab info edasi Tallinna ehitusmüra mürale, kohustus otsida vaiksemaid lahendusi, et tulema, ei muutu üldpildis mitte miski. Vastavad Transpordiametile liikluskorralduse vältida olukorda, mis Hipodroomi arenduse ehitusel kaamerad leiab ka näiteks Helsingist. ülevaatamiseks Pelgulinna piirkonnas. juhtus, kus müra häiris Pelgulinna elanikke. Ehitusmüra käsitletakse koostatavas Tallinna keskkonnahoiu arengukavas. 40 Liiklusmüra Häirivalt tihe liiklus ja vali müra Paldiski mnt lõigul Paldiski mnt lõigul Hipodroomi ristmikust Sõle tänava Kesklinn, F.P. KEKO on juba asunud selle lõigu Hipodroomi ristmikust Sõle tänava ristmikuni. ristmikuni tuleks linna suuna sõidutee viia suunavööndite Paldiski müraolukorrale lahendust otsima, vahelise roheriba arvelt elumajadest kaugemale, mis mnt/Hipodr modelleerides erinevate vähendaks nii müra kui ka vibratsiooni. See võimaldaks oomi müraleevendusmeetmete mõju, et leida rajada ka oluliselt inimsõbralikuma tänavaruumi, kuhu lõigule sobivaim. KEKO ei pea aga mahuksid autode ja ühistranspordi kõrval vabalt ära nii põhjendatuks olemasoleva allee jalakäijad kui ka jalgratturid, lisaks sellele roheriba likvideerimist. elumajade ees. 41 Liiklusmüra Müra vähendamise tegevuskava koosneb ainult Samal ajal räägib abilinnapea Kristiine ristmiku Kristiine A.P. Keskkonnamüra olukorraga arvestamine väidetest, justkui oleks hakatud planeerimisel ümberkujundamise plaanidest ja esimene ja kõige on standardne osa detail- ja müraga rohkem arvestama, aga see ei lähtu olulisem aspekt, mida ta peab vajalikuks välja tuua, on üldplaneeringute protsessist. reaalsusest. see, et absoluutselt ja kindlasti mitte ei saa seal väheneda Põhjendatud juhtudel on vaja läbi viia autoliikluse hulk. mürauuringud, et prognoosida müraolukorra muutusi ja otsida uusi planeeringulahendusi. Keerulise müraolukorra ilmnemise tõttu on ka praegu Tallinnas mitmed detailplaneeringud seisma jäänud. 42 Liikusmüra Autode müra Männiku teel ja Vabaduse pst. Kiirus on Bussiliiklus kohalike inimeste jaoks hädavajalik ja need Männiku, T.M. KEKO on kursis müraolukorraga Männiku lubatud 50, sõidetakse aga palju kiiremini. Kõnniteel juba vaiksed, elanikele hädavajalik eraautode kasutus, Vabaduse teel ja Vabaduse pst-l. KEKO saadab info rääkida ei ole võimalik. kuid tipptundide transiidimüra äärmiselt kòrge. pst edasi Tallinna Transpordiametile liikluskorralduse ülevaatamiseks nendel tänavatel. 43 Liiklusmüra. Liiklusmüra on peamine probleem. Suure mootoriga Palun tulge müra mõõtma Kadaka pst äärde, hetkel siis Mustamäe, M.B. KEKO saadab info edasi Tallinna autod ja mootorrattad, kes võimendavad oma Trummi tn-Tähetorni tn vahelisele lõigule. Kadaka pst ja Kadaka pst Transpordiametile liikluskorralduse mootori võimsust meelega, et tähelepanu saada. Tähetorni tänavatel võiks muuta tipptundidel liiklemise ülevaatamiseks nendel tänavatel. Kadaka pst müra tuleb vähendada. Seal ei peeta mitte-kohalikele tasuliseks.Samas kandis tuleks ka piirkiirusest kinni. Seal tuleks alandada kiirus 30 km/h Tähetorni ja Vääna tänavate kiirus alandada 30 km/h ja tagada sellest kinnipidamine, kas suurendatud peale ja Tähetorni tänaval reaalselt takistada veokite järelevalve või muude meetmete abil. Seal on praegu liiklemist, mis pole teenindav transport (seal on pikk sirge, mis soodustab kiiruse ületamist. keelumärgid, mida eiratakse) , kas suurenenud järelevalve läbi või muudmoodi. 44 Liiklusmüra. Liiklusmüra kindlasti. Suurtel teedel elamute juures Ei usu, et lahendust/muutust tuleb nii kaua kui ei saada Nõmme, E.A. Võtame teadmiseks. Liiklusmüra mõjutab peaksid müraseinad olema. Reidi teel ja Narva aru, et linn on inimestele mitte autodele. Männiku suurimat hulka tallinlasi ja müra maantel peaks liikumiskiirust vähendama. tee, vähendamise tegevuskava elluviimisega Vabaduse soovib linn müraolukorda parandada. pst 45 Liiklusmüra ja Kadaka puiesteel (hetkel AJUTISELT sillaremondi ETegelege plun päris muredega, see naastrehvi ja kiiruse Mustamäe, V.J. KEKO on kursis müraolukorraga Kadaka vibratsioon. töttu olukord rahulik ja inimsõbralik), enne oli alandamine tunduvad mugavus ja asendus -tegevustena. Kadaka pst pst-l. KEKO saadab info edasi Tallinna liiklusmüra talumatu. Eriti, kuna seda kasutavad Transpordiametile liikluskorralduse treilervedudeks autovedajad ja teised suurveokid. ülevaatamiseks, et silla avamise järgselt Tunda kohati ka vibratsiooniga toapõrandal. endine müraolukord ei taastuks. Liiklustihedus tipptundidel vòrreldav Tammsaare tee või Liivalaia tänavaga. Kadaka puiestee ei ole loodud magistraalteena. 46 Liiklusmüra. Vilistavad trammid, närvilised ja õigust taganõudvad A.H. Võtame teadmiseks. ühistranspordi signaalitamine, sportsumbutitega sõidukid (autod ja mootorrattad). 47 Liiklusmüra. Narva mnt liiklusmüra (eriti raskeveokid Kiiruse piirang oleks lihtsaim lahendus Kesklinn, N.J. Võtame teadmiseks. sadamast/sadamasse). Narva mnt 48 Vanametalli Kauba tänava metalli kokkuostu sõitvad kastidega Kui vähegi võimalik, hoidke mind Kauba tn.1 metalli Kesklinn, K.H.A. KEKO on selle objektiga varem kokku ladustamise transportautod, mis veavad metalli ja tekitavad suurt kokkuostu automüra teemaga kursis. Aitäh! Kauba, puutunud ja võtab selle uuesti müra. müra väikestel elurajoonisisestel tänavatel. Juurdeveo tähelepanu alla. 49 Liiklusmüra - Veoautodega Narva mnt-l (Tallinna sadam-Narva Vajalikud oleks müraseinad ja lubatud kiiruse Lasnamäe, M.B. KEKO on kursis müraolukorraga Narva veoautod, mnt) tuleb midagi ette võtta. Lahtise aknaga pole vähendamine ja kontroll lõigul Tallinna sadam - Narva Mäe mnt-l, mis on osaliselt tingitud bussid, autod. võimalik magada. maantee. ( Liikluskaamerad Lauluväljaku juures?) raskeveokite teekonnast sadamasse. Piirkiiruste vähendamine asumisisestel teedel. Sadamasse suunduvad raskeveokid on Elektribussid on väga palju vaiksemad kui vana suunatud üksikutele konkreetsetele tehnoloogiaga bussid. Need on kasutusel juba mujal tänavatele, et kontsentreerida nende Euroopas, näiteks Soomes kus linna bussiliiklus on põhjustatud liiklus- ja reostuskoormust. muutumas peaaegu täielikult elektrile. On arusaadav, et teised elanikud sellest võidavad, kuid Narva mnt elanikud mitte. See tingib suurema prioriteetsuse leida müra leevendavaid meetmeid just siin. Narva mnt on üks müra vähendamise tegevuskava perioodi prioriteetidest. 50 Lennu - ja Mootoriga hobilennuvahendite müra - Lennujaam võiks kolida 10min kaugusele Kurnasse, kus on Kesklinn, K.M. Tallinna lennujaama kolimisega praegu mootorsõidukit motovarjude lennud majade kohal. Lennumüra on veel suured maalapid vabad - sealt üle Männiku karjääri Uus- teadaolevalt ei tegeleta, mistõttu e müraga. Uus-Veerennis eriti suvel nii tugev, et näiteks rõdul lennates, ei segaks need kedagi. Kindlasti asi millega saaks Veerenni lennukoridor jääb paraku antud asukohta istudes peab vahepeal mürasummutavad klapid pähe ja võiks tegeleda, on öine lennuliiklus ja selle piiramine. edasi. Vibratsiooni teemaga arvestatakse panema. Öistest üles ärkamistest, ehk unerežiimi Lisaks mürale on oluline jälgida vibratsiooni. Seda trammi- ja rongiteede ehitamisel ja rikkumisest lennumüra poolt, pole mõtet rääkidagi. ehituste, trammide ja rongide puhul, sest need pole rekonstrueerimisel. Rongiliikluse korral sisuliselt üldse reglementeeritud. Ometi mõjutavad need aitab nii müra kui ka vibratsiooni vastu tugevalt elukeskkonda. piirkiiruse vähendamine, mis on üks müra vähendamise tegevuskava meetmeid. Mootorrataste Saluudimüra ja muusikaasutustest välja kostuv Olmemüra pole müra vähendamise müra ja muusika. Saluudimüra ja muusikaasutustest välja tegevuskava objekt, kuid seda olmemüra. kostuv muusika. käsitletakse koostatavas Tallinna keskkonnahoiu arengukavas. 51 Liiklusmüra. Liiklusmüra, mis tekib 50+ km/h kiirusega sõitmisel Praegu ei ole mulle teadaolevalt plaanitud minu kodu Kristiine, J.P-H Võtame teadmiseks. KEKO saadab info elumajade vahetus läheduses ja raskeliiklus. Koskla vahetus ümbruses müra vähendamist. Väga palun, et Koskla edasi Tallinna Transpordiametile tänava Kristiine keskuse poolne ots on pidevalt kaalutakse ka Koskla tänava lisamist piirangualasse. liikluskorralduse ülevaatamiseks Koskla tugeva liiklusmüra all. Majad on tänavale väga tänaval. lähedal ning nt rõdudel all tubadeski on suvisel ajal müra nii tugev, et kodukontorist video ja telefonikõnesid on teha raske. 52 Liiklusmüra. Liivalaia tänav on peamine. Kesklinn, I.V. KEKO on olukorrast Liivalaia tänaval Liivalaia teadlik. Olukord paraneb tänava ümberprojekteerimise tulemusena järgneva 5 aasta jooksul. 54 Liiklusmüra, Väga vähe käsitletud Pirita linnaosa, kus Pirita tee ja Liiklusmüra saab linn ise kiirusepiirangutega mingil määral Pirita, L.N. KEKO on kursis olukorraga Merivälja teel saluudimüra, Merivälja teed mööda läbib Piritat suure koormusega reguleerida. Seoses aina suuremate temperatuuridega Merivälja ja Pirita teel. Kaubanduskeskuste poolt õhksoojuspum igapäevane liiklustihedus ja sellega kaasnev müra. suvel, tekitavad kaubanduskeskuste jahutussüsteemide tee tekitava müraprobleemiga puutume pade ja Liikluskiirust ei ole tänaseni läbi Pirita asumit mootorid ööpäevaringset pulseerivat-monotoonset müra. kokku igaaastaselt. Olmemüra motovarjude /keskust vähendatud .. aga kindlasti peaks, sest Selle müra järelvalvet ei teosta keegi. käsitletakse koostatavas Tallinna müra. sellega vähendaks müra ja ka liiklusõnnetusi. Pirita keskkonnahoiu arengukavas. TOP ja Kalevi jahtklubi piirkonnas kitsaste sisekvartali teede liikluskorraldust tuleb muuta. 55 Liiklusmüra. Elan Nõmmel Pärnu mnt kõrval ja olen tähele Nõmme, K.J. KEKO on kursis müraolukorraga Pärnu pannud, kuidas liiklusmüra on suurenenud võrreldes Pärnu mnt mnt-l. Selle kesklinnapoolseim lõik vajab viie aasta taguse ajaga põhjalikku rekonstrueerimist, mille käigus saab parandada ka müraolukorda. Kogu pikkuses on vaja tegevuskava perioodi jooksul modelleerida erinevate müraleevendusmeetmete mõju, et leida igale lõigule sobivaim lahendus. 56 Liiklusmüra. Probleemiks on autode, trammide, rasketranspordi K.J. Võtame teadmiseks. müra. 57 Liiklusmüra. Valgel tänaval, Lasnamäel, on põhiprobleemiks Lasnamäed kasutavad isikliku sõiduautoga transiidiks suur Lasnamäe, K.Ü. Võtame teadmiseks. KEKO saadab info autode müra. Valge tn asub vaikse ala/roheala ääres, osa Pirita ja Viimsi elanikke. Nad tuleks aktiivselt suunata Valge tn edasi Tallinna Transpordiametile aga liiklusmüra on seal pidev ja norme ületav.Valge Laagna ja Narva mnt, Peterburi mnt magistraalidele liikluskorralduse ülevaatamiseks Valgel tn asub vaikse ala/roheala ääres, aga liiklusmüra on kesklinna ja tagasi sõiduks, mitte lasta neil mürareostada tänaval. seal pidev ja norme ületav. valimatult kõiki Lasnamäe tänavaid. 58 Liiklusmüraga Magistraalide ja ka väiksemate põhiteede ääres Autode hulk üha kasvab ja selles osas ei näe ma tõhusaid Kesklinn M.A. Mööname, et ükski linn ei suuda (75 dB ja üle). olevatele kõrgetele hoonetele ei paista olevat head vastumeetmeid, et inimesed ei peaks oma kodus pideva müraprobleeme viimseni lahendada, aga lahendust müra vähendamiseks. mürafooni ja vibratsiooni tõttu kannatama. paljudes kohtades on Tallinnas siiski võimalik müraolukorda leevendada ja seda püüame järgneva tegevuskava perioodi jooksul teha. 59 Liiklusmüra ja Elanõnneks suhteliselt vaikses piirkonnas, aga töötan Meil pea pool aastat oluliselt liiklusmüra suurendavale Kalamaja T.K. Võtame teadmiseks. Olmemüra meediamüra kesklinnas, kus liiklusmüra vaatamata naastrehvide probleemile. Uuringud näitavad, et käsitletakse koostatavas Tallinna väljaspool kiiruspiirangutele on väga ebameeldiv. varakevadest naastrehvid on kuni 10db valjemad kui lamellrehvid. keskkonnahoiu arengukavas. hooneid hilissügiseni,sport-ja analoogsummutitega varustatud Lisaks tekitavad naastrehvid oluliselt rohkem tolmu ja mootorrattad. kahjulikku õhusaastet (rääkimata teekatte ülemäärasest kulutamisest). Linn peaks muusika mängimiseks avalikus ruumis andma eraldi erandlubasid üksiksündmusteks, aga mitte näiteks suvekohvikule terveks hooajaks. 60 Liiklusmüra - Viige Lillepi pargi ümbruses kiiruspiirang 30 peale. Sellest on linn rääkinud aastakümneid, midagi pole aga Pirita, I.H. Lillepi pargi müraolukorra parandamine automüra. Siin laste mänguväljakud, noored inimesed tehtud. Asi on aastatega ainult hullemaks läinud. Lillepi eeldab erinevate lastevankritega, lähedal Pirita-Kose lasteaed ja müraleevendusmeetmete läbi Maarjamäe lastekodu. modelleerimist, et leida parimad lahendused (müraseinad, piirkiirused jne) eri lõikudel. Lillepi park väärib vaikse ala staatust ja müra tegevuskava perioodi jooksul töötatakse lahendused välja. 61 Tehnoseadmet Esindan Talviku 1 ja Tulika 62 majaelanikke. Kolm Elering ka tegi mõningaid müratõkketöid. Kuid alajaama Kristiine, I.K. KEKO on kursis kaubanduskeskuste e müra. aastat pöördusime kõikvõimalike instantside poole, taga on Kristiine Keskus, kes tekitab veel võimsamat Tulika ja tehnoseadmete müraprobleemiga ja et saada abi Eleringi Endla alajaamast tuleva 24/7 müra, ka talvel, kuid eriti kuumadel suvepäevadel, Talviku hoiame endiselt silma peal ka Kristiine undamise vähendamiseks. Sõidukite müra vaibub lülitades sisse keskuse jahutussüsteemi mootorid. keskuse piirkonna müraolukorral. öösel, meie oleme aga pideva undamise sees. 62 Liiklusmüra - Igapäevane nähtus on, et Männiku tee poolt Valdeku tänaval (Männiku tee ja Vabaduse pst vaheline Nõmme, J.G. KEKO saadab info edasi Tallinna autod ja kiirendatakse, sest esimene tõstetud ristmik asub lõik) võiks olla 40 ala. Sellel lõigul asuvas elamud ning Valdeku Transpordiametile liikluskorralduse lennukid. Võidu tänavaga ristumisel. Samuti toimub valdeku ja kraavi ristmiku läheduses kaks lasteaeda. ülevaatamiseks Valdeku tänaval. kiirendamine vastassuunas. Kiirusepiirang ning tõstetud ristmik Kraavi tn ristumisel vähendaks müra ning suurendaks turvalisust. 63 Liiklusmüra. Töötavat lahendust ei leidnud. Mustamäe, U.K. Võtame teadmiseks. Sõpruse pst 64 Liiklusmüra. Praegu on nii Laulupeo-Kunderi nurk kui Võtta arvesse tänavatel paiknevate hoonete arhitektuuri Kesklinn, S. H-T KEKO saadab info edasi Tallinna Politseipargi äärne lõik 65-69 dB müratasemega. See (puit vs kivimajad, mälestised vanade akendega jms). Kunderi, Transpordiametile liikluskorralduse tase ületab liiklusmüra piirväärtuse. Kuigi Kunderi Tegevuskavas ei ole midagi kirjas ammu kõne all olnud Laulupeo ülevaatamiseks Kunderi ja Laulupeo tänava alguses on kivimajade rida, domineerivad Kunderi tänava inimsõbralikuks muutmise tänavatel. tänavapildis siiski puitmajad. Torupilli miljööala kohta.Ettepanek: Kunderi tänav on iseloomult II keskpunktiks ongi Laulupeo ja Kunderi tänava kategooria maakasutusega ala, kus paiknevad ristmik, mida iseloomustavad juugendstiilis elamud. haridusasutused, elamumaad ja rohealad - langetada Laulupeo tänava puitmajad on arhitektuurimälestiste Kunderi tänava piirkiirus 30 km/h-ni. Lisada haljastus ansambel, mis loovad harmoonilise terviku. Kahjuks paremale poole Kunderi tänavat, et parandada linnaruumi on see tänav praegu peamiseks läbisõiduteeks kvaliteeti ja toimida müratõkkena. Muuta Kunderi tänava autodele, mis liiguvad Narva maanteelt Tartu üks sõidurada rattarajaks. Sulgeda Kunderi tänavalt maanteele, kiirendades foorist foorini .Ettepanek ligipääs Laagna teele. See vastab tegevuskava meetmele, tegeleda Kunderi ja Laulupeo tänava liiklusmüraga, mis näeb ette läbisõiduteede vältimist mis ei ole tegevuskavas eraldi välja toodud. Samuti elamupiirkondades. Muuta Kunderi-Laulupeo ristmik võtta tegevuskavas arvesse ja langetada otsuseid, reguleerimata ristmikuks, et vähendada kiirendustest ja arvestades Tallinna enda kehtestatud miljööalade aeglustustest tingitud liiklusmüra. Suunata autoliiklus põhimõtteid. Miljööalad on mõeldud eelkõige jalgsi Laulupeo tänavalt ümber, kuna see on puitarhitektuuriga kõndimiseks ja rattaga sõitmiseks. väärtuslik tänav ja intensiivne liiklus kahjustab selle miljööd. Analüüsida ja selgitada tegevuskavas, milline on Torupilli asumis ei ole palju kohvikuid ega restorane, kuid Müraolukorra parandamine kindlasti plaan Lasnamäele isiklike autodega sõitjatega. Praegu kaasaostmiseks populaarseid toidukohti leidub. Kui muudab iga asumi elamisväärsemaks, mainitud Pelguranna, Liivalaia ega Lilleküla tänava liiklus ja müratase oleks väiksem, võiks sellest kuid asumi arendamine läheb müra ümberistumisjaamad ei mõjuta otseselt Lasnamäele saada sarnane meeldiv ja elav tänav nagu Vana-Kalamaja vähendamise tegevuskava skoobist välja. eraautodega sõitjaid. tänav, kus inimesed peale lasteaeda ja tööd saaksid meeldivas keskkonnas jalutada. Igal asumil peaks olema oma elav ja kogukonda toetav peatänav. Auto- ja Välditav, tarbetu, agressiivne ja kohati ekstreemne, Sekkumine võiks toimuda koostöös Transpordiameti ja KEKO kohtub MUPO ja Politsei- ja motoentusiasti auto- ja motoentusiastide poolt n-ö tjuunitud PPA-ga, s.t. nendega tasuks kindlasti konsulteerida, Piirivalveametiga (PPA), et leida toimiv de poolt (ebaseadusliku summutiga) sõidukitega tekitatud kuivõrd väljakutse (tüübikinnitamata summutid ja neist lahendus sellele probleemile, ja teavitab tekitatav müra järsk ja häiriv müra, mida tekitatakse episoodiliselt johtuv ekstreemne/järsk müra) on üleriigiline. Tõhusad ja avalikkust, kuidas taolistest juhtudest 24/7. Iseäranis siis, kui teedel ei ole jääd/lund. rentaablid tööriistad sel rindel oleks mürakaamerad. teada anda. 65 Liiklusmüra - Liiklusmüra Vabaduse pst 199a piirkonnas. Minu Olen kasutatnud igasuguseid abivahendeid ja Nõmme, K.N. KEKO on kursis müraolukorraga Vabaduse autoliiklus. jaoks on see teema eriti tundlik , kuna minu maja investeeringuid, et tagada vaikus enda kodus (nt Vabaduse pst-l. Kogu pikkuses on vaja tegevuskava asub 70 db tsoonis. Eesmärgiks kindlasti ei ole vahetasin kõik aknad välja 3-kordse klaasiga akende pst perioodi jooksul modelleerida erinevate takistada autoliiklust, kuid leian, et Vabaduse pst vastu), kuid mürahäiring jäi praktiliselt samaks. müraleevendusmeetmete mõju, et leida liiklust on vaja mõjutada . igale lõigule sobivaim lahendus. Tänavamüra Kesklinnas. Kui vaadata mürakaardilt, Sõidukiiruse piiramine ning teekatete tark valik aitaks KEKO saadab info edasi Tallinna millise tihedusega on mürarikkad tänavad kesklinnas kindlasti, samas tuleks ka piirata läbivat liiklust nendel Transpordiametile liikluskorralduse vs teistes linnaosades, siis on n-ö vaikset ruumi tänavatel, mis võiksid teenindada eelkõige kohalikku ülevaatamiseks Kreutzwaldi ja Raua kesklinnas oluliselt vähem. liiklust, näiteks Kreutzwaldi ja Raua tänav, millel mõlemal tänavatel. on olemas lähedal paralleelsed peatänavad. Suures pildis ei tohiks üldse olla kesklinnas nii palju läbivat liiklus (praegu väidetavalt 2/3), võttes arvesse suurt hulka elamispindu, haridusasutusi jpm. Liikluskiiruse piirang aitab üksnes juhul kui politsei suudaks tagada selle järgimise autojuhtide poolt. Üheks lahenduseks oleks sõiduradade kitsendamine kuna laiad sõiduread lubavad arendada ka kõrgema kiiruse saavutamise. Vabanenud sõidutee arvelt oleks võimalik ehitada (päris laia) jalgrattateed. 66 Liiklusmüra Iseäranis häiriv on 24/7 "võimalus" puutuda kokku Teen ettepaneku tuua tegevuskavas jõulisemalt ja T.T. KEKO kohtub MUPO ja Politsei- ja (sõidu- ja ebaseadusliku 100+ dB auto- ja motomüraga, mis selgemalt esile veel ühe "dimensiooni" -- Piirivalveametiga (PPA), et leida toimiv veoautod, tungib läbi seinte ja akende. Ka läbi une. P.S. Müra tehnoülevaatuse nõuetele mittevastava ehk lahendus sellele probleemile, ja teavitab mootorrattad, kaardistamiseks soovitan kiigata ka tüübikinnitamata summutiga (n-ö tjuunitud) sõidukite avalikkust, kuidas taolistest juhtudest ATV'd). detsentraliseeritud (DePIN) lahenduste poole, kus järsu, taotlusliku ja ebaseadusliku müra. Kuidas sellise teada anda. müraandmeid kogutakse linnaelanikelt, -külalistelt. müraga tegeleda? Pakun välja, et mürakaameratega. Asi Näiteks: Silencio https://map.silencio.store on selles, et kiiruse (teoreetilisest) alandamisest ei piisa, kuivõrd tuunitud (ebaseadusliku summutiga) sõiduk teeb räiget müra ka madalal kiirusel liikudes (20-40 km/h) . Liiklusmüra Mustamäe teel ja Sõpruse puiesteel on väga Mürakaamerate kasutuselevõtuga saaks vähendada Mustamäe KEKO kohtub MUPO ja Politsei- ja mürarikas ja seal kõndides ei ole võimalik nt häirivat ja tervisele kahjulikku liiklusmüra. Liigset müra teel ja Piirivalveametiga (PPA), et leida toimiv normaalselt kaaslasega vestelda. tekitavad linnades ja asulates üle Eesti valdavalt need Sõpruse lahendus sellele probleemile, ja teavitab sõidukijuhid, kelle auto, mootorratta, mopeedi, ATV, võrri puiesteel avalikkust, kuidas taolistest juhtudest vmt summutisüsteem ei ole seaduslik tehnoülevaatuse teada anda. nõuete valguses. Selle asemel, et koormata Politsei- ja Piirivalveametit (PPA) antud rikkumiste (pistelise) tuvastamisega, võiks liiklusmüra osas initsiatiivi võtta omavalitsus, pannes nutikad aparaadid liiklusmüra kaardistama ning piirnorme ületava müra allikaid tuvastama. Linnadel avaneks, koostöös PPA ja Transpordiametiga, võimalus ja alus (esialgu) teavitada liigset müra tekitava sõiduki valdajat vajadusest see uuesti tehnoülevaatuseks esitada. Maailmas on juba ka selliseid jurisdiktsioone, kus mürakaamerate "klõpsu" alusel ka sanktsioneeritakse (ehk trahvitakse), ent minu ettepanekul oleks see variant tulevikuks (kui teavitamisest ei piisa). Esmane eesmärk võiks olla see, et liikluses oleks vähem sõidukeid, mis on ebaseaduslikult viidud konditsiooni, kus nendega saab tekitada räiget müra (mis tegelikult kuulub krossi- ja ringradadele, ja seda öörahuvälisel ajal). Lehepuhurite Tänaval, kus lehepuhuriga töö on kiirem ja puhuri Lehepuhurid võiks olla hoovialadel keelatud. KEKO on ettevalmistamas müra kasutaja liigub kiiremini edasi järgmisesse kohta, ei heakorraeeskirja muudatust, mis aitaks ole see nii häiriv, aga kui suurt hooviala puhastatakse reguleerida sisepõlemismootoriga lehtedest puhuri abil, siis see tähendab ümbruses lehepuhurite kasutamist. Muudatused elavate inimeste jaoks mitu tundi kestvat mürafooni. kehtestatakse tõenäoliselt 2025. aastal. 67 Liiklusmüra - Häirib trammimüra Kopli tänaval. L.L. KEKO on kursis müraolukorraga Kopli tramm. tänaval. KEKO saadab info edasi Tallinna Linnatranspordi AS-le, et hinnata trammidest tingitud müra vähendamise võimalusi. 68 Liiklusmüra ehk Häirib tänavamüra täpsemini Juhkentali , Püssirohu Kuna tihedas linnakeskkonas ei ole müratõkkeseinade Kesklinn, T.R. KEKO on kursis müraolukorraga tänavamüra. ja Odra tänava vahelisel lõigul. Piirkiiruseks on sellel rajamine reeglina mõeldav , siis on võimalik saavutada Juhkentali Juhkentali tn piirkonnas. Piirkiiruse tänaval 50 km/h ning sellel on kolm sõidurada, kuid mürataseme vähenemist ainult sellega, kui mõjutada (ehk vähendamine ja selle reguleerimine piirkiirusest tihtipeale kinni ei peeta, kuna tee on piirata) müraallikat. Kuna peamiseks müraallikaks on fooritsüklitega võib müraolukorda sirge ja lai. Lisaks on vähem kui 10 aastat tagasi sõidukite liiklus, siis tuleb sõidukite liiklust piirata seal, parandada. KEKO saadab info edasi renoveeritud teekatte puhul kasutatud väga karedat kus probleemid on kõige suuremad. Korteris on kasutatud Tallinna Transpordiametile asfalti, mistõttu on müratase oluliselt kõrgem kui lamineeritud kolmekordseid aknaid, millest liikluskorralduse ülevaatamiseks. mujal linnas siledama asfaldiga lõikudel. Tõenäoliselt helikindlamaid tavaaknaid turul ei müüda, ometi on on seetõttu ka müratase kõrgem, kui näitab seda tänavamüra tajutav ning häiriv. Aknaid lahti teha ei saa, strateegiline mürakaart, sest arvutuslikult eeldatakse vastasel juhul pole toas müra tõttu viibida võimalik. Kuna siledama ja vaiksema asfaldi olemasolu. Juhkentali tegemist on vana majaga, kus on loomulik ventilatsioon, tänaval on ka lasteaed, kus lapsed mängivad õues siis on valida kas umbse õhu ja suvel palavuse või selgelt müranormidest kõrgema mürataseme käes. talumatu mürataseme vahel. Tallinna linn on viimaste Olulist rolli mängib ka see, et viimaste aastate jooksul aastate jooksul kaotanud naaberomavalitsustele kümneid toimunud ehitustööde, fooritsüklite muutmise jms- tuhandeid elanikke, mis mitte ainult ei ole negatiivse ga on Juhkentali tänava liikluskoormust tajutavalt mõjuga meie keskkonnale ja linna arengule laiemalt, vaid oluliselt kasvanud mitme teise tänava arvelt. Kahjuks ka linna eelarvele kaotatud maksuraha näol. numbriliselt pole seda võimalik hetkel näidata, sest ootan vastust TTA-lt liiklussageduste osas. 69 Liiklusmüra: nii Spetsiifiliselt Pirita-Merivälja teel Pirita Rannahoone Lahenduste nimekiri on olemas, aga vaja oleks Pirita S.H. KEKO kohtub MUPO ja Politsei- ja tavaline kui ka ja Pirita kooli vahel, kus on küll 50 piirang (mis on konkreetsete tänavate konkreetseid võtteid koos Piirivalveametiga (PPA), et leida toimiv suveperioodil asumi jaoks tegelikult liiga kiire), aga sellest kinni ei ajaraamiga. Kui poliitiliselt on hirm piirkiiruste lahendus sellele probleemile, ja teavitab kiirendamine peeta, seega kiirused pigem 55+ ning suviti kohati ka vähendamise ees, sest see on "autojuhtide kiusamine", avalikkust, kuidas taolistest juhtudest autode ja 100+, kui toimuvad pea igaõhtused kiirendamised. siis tuleb kasutada kallimaid võtteid, et kompromiss teada anda. mootorratasteg saavutada: näiteks poorse asfalti kasutamine (mis näiteks a. Tokyos annab häid tulemusi), kiiruskaamerad, mürakaamerad, oluliselt kõrgemad trahvimäärad kiiruseületajatele, naastrehvide keelustamine linnades jne. 70 Liiklusmüra, sh Kuldnoka tn (eriti hommikuti koolipäeva eel), Kristiine, M.A. KEKO saadab info edasi Tallinna lennuliikluse Mustamäe tee, Sõpruse pst, Linnu tee. Kuldnoka Transpordiametile liikluskorralduse müra ülevaatamiseks Kuldnoka tn-l. Mustamäe teel, Sõpruse pst-l ja Linnu teel on vajalik modelleerida erinevate müraleevendusmeetmete mõju ning seejärel leida sobivaimad lahendused erinevatele lõikudele. Sellega tegeletakse käesoleva tegevuskava perioodi jooksul.
Allikas: Terviseamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel