Saatja: "Leena Albreht" <
[email protected]>
Saaja: "TA Info" <
[email protected]>
Teema: Ed: Tallinna müra vähendamise tegevuskava
Kuupäev: 2025-01-10 14:14
Palun registreerida
-----Algsõnum-----
Saatja: Pärtel-Peeter Pere <
[email protected]>
Saatmisaeg: reede, 10. jaanuar 2025 16:04
Adressaat: Heidi Koger <
[email protected]>
Koopia: Meelis Uustal <
[email protected]>;
[email protected]; Leena Albreht
<
[email protected]>; Reet Pruul
<
[email protected]>; Jaan Tarmak <
[email protected]>;
Toomas Haidak <
[email protected]>; Katrin Helendi
<
[email protected]>; Eliise Ristimets
<
[email protected]>
Teema: Re: Tallinna müra vähendamise tegevuskava
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu
saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere, Heidi
Head alanud aastat! Tallinna linnavalitsuse nimel saadan teile Tallinna müra
vähendamise tegevuskava. Leiate selle manusest.
Kiireima ülevaate saate kui tutvute peatükiga “Kokkuvõte”, mis võtab ühel
leheküljel olulisima kokku analüüsist, meetmetest ja järgmistest sammudest.
Tervitades
Pärtel
Pärtel-Peeter Pere
Keskkonna abilinnapea
Tallinna linnavalitsus
[email protected]
Instagram<https://www.instagram.com/paertel/> |
LinkedIn<https://ee.linkedin.com/in/paertel> |
Facebook<https://www.facebook.com/PaertelPeeterPere> |
Twitter<https://twitter.com/Paertel>
On 25. Sep 2024, at 14:51, Heidi Koger <
[email protected]>
wrote:
Tere!
Juhin Teie tähelepanu, et Tallinna Linnavalitsusel on vastavalt
atmosfääriõhu kaitse seaduse § 250 lõikele 2 avalikustamata ning
Terviseametile ja Kliimaministeeriumile esitamata atmosfääriõhu kaitse
seaduse § 64 lõikes 1 nimetatud müra vähendamise tegevuskava. Tegevuskava
esitamise tähtaeg oli 18. juuli 2024.
Palun esitada müra vähendamise tegevuskava Kliimaministeeriumile ja
Terviseametile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui31.10.2024.
Lugupidamisega
[cid:
[email protected]]
Heidi Koger
Osakonnajuhataja | Välisõhu osakond
+372 52 88898 |
[email protected]<mailto:
[email protected]>
Kliimaministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti
www.kliimaministeerium.ee<http://www.kliimaministeerium.ee/>
TALLINNA LINNA VÄLISÕHUS LEVIVA KESKKONNAMÜRA
VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2025–2029
SISUKORD
KASUTATUD LÜHENDID JA MÕISTED .......................................................................................................... 4
KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................... 6
1. SISSEJUHATUS........................................................................................................................................ 7
2. ÕIGUSLIKU RAAMISTIKU KIRJELDUS .......................................................................................................... 8
2.1 EESTI ÜLESED ÕIGUSAKTID .................................................................................................................. 8
2.2 EESTI SISESED ÕIGUSAKTID ................................................................................................................. 8
2.2.1 RIIKLIKUD ÕIGUSAKTID ................................................................................................................. 8
2.2.2 TALLINNA STRATEEGILISED ARENGUDOKUMENDID .................................................................... 9
2.2.3 TALLINNA ÜLD- JA TEEMAPLANEERINGUD................................................................................. 11
3. KÄSITLETAVA TIHEASUSTUSPIIRKONNA ÜLEVAADE ............................................................................... 12
3.1 TALLINNA LINNA ADMINISTRATIIVSE STRUKTUURI KIRJELDUS......................................................... 12
3.2 TALLINNA OLULISEMATE VÄLISÕHUS LEVIVA MÜRA PÕHJUSTAJATE IDENTIFITSEERIVAD ANDMED
................................................................................................................................................................. 13
4 MÜRA HINDAMISE KRITEERIUMID .......................................................................................................... 15
4.1 NORMTASEMED JA MÜRAKATEGOORIAD ......................................................................................... 15
4.2 EUROOPA KOMISJONILE ESITATAVAD MÜRAINDIKAATORID .......................................................... 16
5. SISERIIKLIKU MÜRAKAARDI, STRATEEGILISE MÜRAKAARDI JA MÜRA VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA
KOOSTAMISE NÕUDED ................................................................................................................................ 17
6 STRATEEGILISE MÜRAKAARDISTAMISE TULEMUSTE KOKKUVÕTE ......................................................... 19
6.1 MÜRATSOONIDE PINDALALINE ULATUS MÜRA LIIGI KAUPA ........................................................... 19
6.2 MÜRATUNDLIKE HOONETE ARV MÜRATSOONIDES ...................................................................... 20
6.3 ELANIKE ARV MÜRATSOONIDES ....................................................................................................... 22
6.4 VAIKSETES ELAMUTES ELAVATE TALLINNA ELANIKE ARV ............................................................... 23
6.5 TALLINNA STRATEEGILISEL MÜRAKAARDIL ILMNENUD MÜRAPROBLEEMIDE LÜHIKIRJELDUS ...... 23
6.5.1 AUTOLIIKLUS JA ÜHISTRANSPORT ............................................................................................. 24
6.5.2 RAUDTEELIIKLUS ........................................................................................................................ 24
6.5.3 LENNULIIKLUS ............................................................................................................................. 24
6.5.4 TÖÖSTUS ..................................................................................................................................... 25
7. VAIKSED ALAD......................................................................................................................................... 26
7.1 VAIKSETE ALADE HINDAMISE KRITEERIUMID .................................................................................... 26
7.2 TALLINNA VAIKSED ALAD................................................................................................................... 26
7.3 VAIKUSE SÄILIMISE JA TAGAMISE MEETMED ............................................................................... 26
8. TALLINNA ELANIKE MÜRAKAEBUSED ...................................................................................................... 28
8.1 TERVISEAMETILE LAEKUNUD MÜRAKAEBUSED ............................................................................. 28
8.2 TALLINNA KESKKONNA- JA KOMMUNAALAMETILE LAEKUNUD MÜRAKAEBUSED .......................... 29
8.3 TALLINNA ELANIKE TAGASISIDE......................................................................................................... 29
2
9. MODELLEERITUD MÜRAOLUKORRAD ARVESTADES LEEVENDUSMEETMEID ......................................... 31
10. ÜLEVAADE KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE MEETMETEST ........................................................... 32
10.1 LIIKLUSMÜRA ALLIKATE TEKITATAVA MÜRA VÄHENDAMINE......................................................... 32
10.2 MÜRA LEVIKUT TAKISTAVAD MEETMED ..................................................................................... 33
10.3 MÜRATUNDLIKE HOONETE KAITSMINE ......................................................................................... 34
10.4 TÖÖSTUSMÜRA VÄHENDAMISE MEETMED ................................................................................... 34
10.5 TEHNOSEADMETEST TULENEVA MÜRA VÄHENDAMISE MEETMED ........................................... 35
10.6 MÜRA LEVIKU VÄHENDAMINE PLANEERIMISE JA MAAKASUTUSEGA ........................................... 35
11. TALLINNAS RAKENDATUD, JÄRGMISEKS VIIEKS AASTAKS KAVANDATAVAD JA PERSPEKTIIVSED MÜRA
VÄHENDAMISE MEETMED........................................................................................................................... 37
11.1 TALLINNAS RAKENDATUD KESKKONNAMÜRA VÄHENDAVAD MEETMED ...................................... 37
11.2 TALLINNAS JÄRGMISE VIIE AASTA JOOKSUL KAVANDATUD KESKKONNAMÜRA VÄHENDAVAD
TEGEVUSED.............................................................................................................................................. 40
11.3 TALLINNA PIKAAJALISED STRATEEGILISED SUUNISED JA EESMÄRGID ........................................... 42
12. AVALIKKUSEGA KONSULTEERIMINE ...................................................................................................... 46
KASUTATATUD MATERJALID ....................................................................................................................... 47
LISAD ............................................................................................................................................................ 49
3
KASUTATUD LÜHENDID JA MÕISTED
AÕKS - Atmosfääriõhu kaitse seadus
dB(A) - A-korrektsiooni kasutatakse mõõdetud füüsikaliste helirõhutasemete inimkõrva kuulmisaistingu
tundlikkusega vastavusse viimiseks. Kõige tundlikum on inimese kuulmine sagedusribas 2000–5000 Hz;
selle ala kummaski otsas kuulmisteravus nõrgeneb. A-korrektsiooni kasutatakse liites aritmeetiliselt
detsibellides oktav- või tertsribadele vastavad korrektsiooni väärtused mõõdetud helirõhutasemete
väärtustele. Tulemuseks saadakse A-korrektsiooniga helirõhutasemete väärtused LpA, mille ühikuks
kirjutatakse selguse mõttes dB(A).
ekvivalentne helirõhutase LpA,eq,T - helirõhutase teatud ajavahemikul, mille mõõtmisel kasutatakse A-
korrektsiooni ja mida mõõdetakse detsibellides (dB).
helirõhk - on helilainetest õhus tekkivate eri rõhkude näitaja. Madalaimat helirõhku, mida inimene kuuleb,
nimetatakse kuulmisläveks ning kõrgeimat, mida inimene suudab taluda, tuntakse valulävena (valuläve
tasandil on helirõhk miljon korda suurem kui kuulmisläve tasandil). Et poleks vaja tegeleda nii laia arvude
skaalaga (0-miljon) kasutatakse logaritmilist skaalat, mida väljendatakse detsibellides (dB). Sellel skaalal on
madalaim helirõhu tase 0 dB (kuulmislävi) ning valuläve väärtus on ligikaudu 120 dB. Kui väärtused
liidetakse logaritmilisel skaalal kokku, on tulemus lineaarse skaala omast erinev. Kui kaks võrdselt tugevat
heliallikat liidetakse kokku, siis summaarne helirõhu tase ei ole mitte kahekordne, vaid suureneb kolme
detsibelli võrra.
helirõhutase (Lp) - antud helirõhu ja võrdlushelirõhu suhte logaritm dB-des on 20-kordne logaritm suhte
baaskümnendikku.
helivõimsuse tase (Lw) - kindlaksmääratud tingimustes mõõdetud seadet iseloomustav helirõhutase.
Helivõimsuse tase ei sõltu järgmistest asjaoludest: seadme asukoht, keskkonna-tingimused, kaugus
mõõtmispunktist.
KEKO – Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet
KKS - Korrakaitseseadus
liiklusmüra - müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus,
mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega (auto-, raudtee- ja lennuliiklus) või
regulaarse liiklusega perioodi vältel (keskkonnaministri määrus 16.12.216 nr 71)
mikromobiilsus on liikumise viis, mis keskendub kompaktsetele ja tõhusatele transpordivahenditele
lühikesteks sõitudeks. See hõlmab elektrilisi tõukerattaid, jalgrattaid ja elektrilisi kergmaastikurattaid.
müra hindamine käesoleva määruse tähenduses on mürataseme iseloomustamine arvulise väärtusega või
müratasemega seotud kahjulike mõjude arvutamine, prognoosimine või mõõtmine (keskkonnaministri
20.10.2016 määrus nr 39)
müra hinnatud tase - etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud
parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid.
müratundlik ala - üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed
(keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71)
4
p (helirõhk p) - heli tekitatud lisarõhk gaasis või vedelikus, mida mõõdetakse paskalites (Pa).
P0 (kuuldeläve helirõhk) - kõrvaga tajutav minimaalne helirõhk, p0 = 20 µPa.
roheala - loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega ala tiheasulas
TSMK - Tallinna strateegiline mürakaart
TKMVT - Tallinna keskkonnamüra vähendamise tegevuskava
tööstusmüra - müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad, sealhulgas elektrituulikud ja sadamad
vaikne piirkond – I mürakategooria ala: puhkealad, virgestusrajatise maa-alad jms (keskkonnaministri
20.10.2016 määrus nr 39)
välisõhus leviv müra ehk keskkonnamüra - inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või
kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad. Välisõhus leviva müra hulka ei kuulu: olmemüra,
meelelahutusürituste müra; töökeskkonna müra; riigikaitselise tegevusega tekitatud müra (Atmosfääriõhu
kaitse seadus).
5
KOKKUVÕTE
Mürareostus on kasvav mure terves Euroopas, olles õhusaaste kõrval suuruselt teine terviseoht.
Üle lubatud normide ulatuv keskkonnamüra Tallinnas kahjustab inimeste tervist, mõjutab
linnaloomi ja -linde, pärsib ettevõtlust ning põhjustab avalikule sektorile üle saja miljoni euro
ulatuvat kahju igal aastal. Kõige olulisemaks müratekitajaks Tallinnas on üha intensiivistuv
autostumine, millega kaasneb liiklussageduse kasv, kõrged sõidukiirused ja madal säästva
liikuvuse osakaal.
Tallinna linn on oma arengustrateegias Tallinn 2035 võtnud suuna liikuda nii hoonete, tänavate kui
ka liikuvuse planeerimisel tervislikuma elukeskkonna ehk väiksema mürataseme suunas. Tallinna
linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskavas on ära toodud olukorra
analüüs, kaardistatud linna konkreetsed tegevused ning välja pakutud järgmised sammud
müratasemete vähendamiseks. Tegevuskavas seatakse tegevused ja eesmärgid laiemalt ega
määrata konkreetseid tegevusi üksikobjektide müraolukorra parandamiseks, kuivõrd igal
konkreetsel alal või teelõigul mõjusaimad müraleevendusmeetmed selguvad erinevate
mürauuringute tulemusena.
Millist probleemi lahendame? Pikaaegset viibimist ülenormatiivse müratasemega keskkonnas
peetakse negatiivse tervisemõjuga tegevuseks, millega kaasnevad tervisekulud nii üksikisikutele
kui tervele ühiskonnale. Kõrges müratasemes viibimist on teadlased seostanud isheemiliste
südamehaigustega nagu infarkt ja ka teiste südame- ja veresoonkonna haigustega. Samuti on
seoseid leitud teist tüüpi diabeeti haigestumise, rasvumise ja erinevate vaimse tervise häiretega.
Linnas leviva müra põhiprobleem on suur liiklussagedus ja sõidukiirus magistraaltänavatel, kus
müratasemed võivad Tallinna 2022. aasta mürakaardi andmetel ulatuda 75 detsibellini, samas kui
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO soovituslik müranorm on 53 detsibelli. Ligi 40% ehk
umbes 160 000 Tallinna elanikku elab ebatervisliku määraga liiklusmüra väljas.
Tartu Ülikooli teadlased on välja arvutanud, et kui aastakeskmine autoteedelt pärinev müratase
oleks kõikjal Tallinnas vähem kui 50 dB ööpäevas, haigestuks Tallinnas isheemilistesse
südamehaigustesse aastas hinnanguliselt 130 ja insulti 140 inimest vähem. Samuti sureks
südame isheemiliste haiguste tõttu (sh infarkt) Tallinnas aastas 25 inimest vähem. Hinnanguliselt
on müra väliskulud Tallinnas 260 miljonit eurot aastas. Liigne müra pärsib ka ettevõtlust ja
kinnisvaraarendust, kuna suur liiklusmüra takistab uute hoonete ehituse jaoks lubade väljastamist
Tallinna kesklinnas.
Lahendused ja Tallinna tegevused olukorra lahendamiseks. Koostatud tegevuskavas
rõhutatakse, et peamine müra vähendamise lahendus on säästvate liikumisviiside (ühistransport,
rattaga ja jalgsi liikumine) soodustamine parema taristu ja teede rajamise ning liikluse
planeerimisega. Mootorsõidukite kiiruspiiranguid soovitakse vähendada teiste Põhjamaade ja
Euroopa linnade eeskujul kuni 30 km/h ja 40 km/h. Rehvimüra ületab keskmise mootori müra
alates kiirusest 30 km/h, näitab Eesti ja Rootsi ülikooli teadlaste uuring.
Linna planeerimisel lähtutakse 15-minuti linna kontseptsioonist, nii et kõik esmavajalik oleks kodu
lähedal kättesaadav ning argitoimetusteks ei oleks inimesed sunnitud autoga pikki distantse
läbima. Oluline on ka olemasolevate vaiksemate piirkondade (nt elamupiirkondade, rohealade)
kaitsmine ja uute rajamine ning müratundlike hoonete heliisolatsiooni parandamine.
Järgmised sammud. Tallinna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava 2025-
2029 elluviimiseks algavad mürauuringud sobivaimate müraleevendusmeetmete leidmiseks
erinevates piirkondades ning koostatakse prioriteetide kavad meetmete elluviimiseks. Müra
vähendamiseks tugevdab linn lähiaastail ühistranspordivõrku, rajab kõnniteid ja Tallinna
rattastrateegia järgselt rattateede võrgustikku.
6
1. SISSEJUHATUS
Müra peetakse õhusaaste järel Euroopas suuruselt teiseks terviseohuks – 20% ELi elanikkonnast puutub
kokku ülemäärase müratasemega. Müra olulised põhjustajad on maantee-, raudtee- ja lennuliiklus,
tööstusettevõtted ja ehitus.
Pikaajaline kokkupuude müraga võib põhjustada tõsiseid haigusi, tervise- ja käitumishäireid: südame-
veresoonkonna haigusi, ärrituvust kui stressi vorm, unehäireid, laste kognitiivse jõudluse langust. Müraga
kokkupuute mõju on kulukas ka meie majandusele, kuna see toob kaasa inimeste töövõime languse.
Mürast tingitud tervisehäiretega patsiendid tõstavad tervishoiusüsteemide koormust.
Välisõhus leviva müra ehk keskkonnamüra vähendamise tegevuskava on keskkonnamüra ja selle mõju
ohjamiseks, sealhulgas vajaduse korral müra vähendamiseks, loodav kohaspetsiifiline arengudokument,
mis koostatakse strateegilise mürakaardi tulemuste alusel.
Strateegilist mürakaarti tuleb Eestil Euroopa Liidu liikmesriigina koostada üle 100 000 elanikuga linnastu ja
riigi territooriumil asuvate põhimaanteede, -raudteede, -lennuväljade põhjustatud müra leviku kohta.
Eestis koostavad mürakaarte Tallinn, Tartu ja Transpordiamet, kelle hallata on põhimaanteed. Strateegiline
mürakaart tuleb uuendada iga 5 aasta järel.
Paralleelselt strateegiliste mürakaartidega koostatakse ka siseriiklikud mürakaardid, mis on koostatud
päevase ja öise müra kohta arvutuskõrgusel 2 m. Strateegiliste mürakaartide puhul on arvutuskõrguseks 4
m. Mürakaardistamise tulemused esitatakse graafiliste mürakaartidena liiklusmüra (maantee, raudtee),
tööstusmüra ja summaarse müra kohta.
Keskkonnamüra vähendamise tegevuskava kirjeldab strateegilise mürakaardi andmete alusel olemasolevat
keskkonnamüra olukorda ja pakub välja meetmed, mida saavad erinevad osapooled keskkonnamüra tekke
ja leviku vähendamiseks rakendada.
Keskkonnamüra vähendamise tegevuskava koostamise kolm tähtsat eesmärki on
• keskkonnamüra ja selle mõjude ohjamine;
• elukeskkonna mürataseme vähendamine;
• vaiksetes piirkondades mürataseme suurenemise vältimine.
Eestis reguleerib strateegiliste mürakaartide ja neil tuginevate tegevuskavade koostamise korda
atmosfääriõhu kaitse seadus ja selle alusel kehtestatud keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 39
„Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad
tehnilised nõuded ja koostamise kord“.
Keskkonnamürale esitatud nõuded ning keskkonnamüra piir- ja sihtväärtused on kehtestatud
keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid".
7
2. ÕIGUSLIKU RAAMISTIKU KIRJELDUS
2.1 EESTI ÜLESED ÕIGUSAKTID
EL Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2002/49/EÜ, 25. juuni 2002, mis on seotud keskkonnamüra hindamise
ja kontrollimisega [5] toimib EL tasandil seadusandliku raamdokumendina, mis ühendab kõik tegevused
rahvusvahelisel, ELi ja kohalikul tasandil. Direktiiv kehtestab ELi ühise lähenemisviisi keskkonnamüraga
kokkupuute kahjulike mõjude vältimiseks, ennetamiseks või vähendamiseks, kuid ei sisalda konkreetseid
mürapiiranguid, kuna need määratakse kindlaks riiklikul tasandil. Direktiiv 2002/49/EÜ on primaarne EL
õigusakt inimeste tervise ja heaolu kaitsmiseks auto-, rongi-, lennuliiklusest ning suurte tööstusrajatiste
põhjustatud mürareostuse eest. Direktiivi eesmärgid on:
1) kehtestada ühine lähenemisviis keskkonnamüra kahjulike mõjude vältimiseks, ennetamiseks ja
vähendamiseks ning
2) luua alus peamiste müraallikate tekitatava müra vähendamise meetmete väljatöötamiseks.
Liiklusest tuleneva mürareostuse ja sellest tingitud tervisemõjude vähendamiseks on Euroopa Komisjon
välja pakkunud järgmised leevendusmeetmed.
- Autoliiklus: tuleb kaaluda vaiksete rehvide, madala müratasemega teekatte kasutamist ja
vähendatud kiiruspiiranguid.
- Rongiliiklus: komisjon toetab liikmesriike kasutama vaiksemaid ja sujuvamaid rööpaid koos
vaiksemate vagunitega, nagu on ette nähtud määrusega (EL) nr 1304/2014 (Regulation (EU)
1304/2014), mis käsitleb allsüsteemi „veerem – müra” koostalitlusvõime tehnilisi kirjeldusi [11].
- Lennuliiklus: komisjon edendab täiustatud lennuprotseduure, et vähendada maandumisest ja
õhkutõusmisest tulenevat müra.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ kehtestab EL liikmesriikidele strateegilise mürakaardi
koostamise vajaduse, et vältida, ennetada või vähendada keskkonnamüraga kokkupuutest tingitud
kahjulikke mõjusid ja häirivust elanikonnale. Direktiiviga määratakse ühtne lähenemisviis ja ühtlustatud
indikaatorid keskkonnamõju mõõtmiseks ja hindamiseks. Strateegilise mürakaardi koostamise nõue on
tiheasustusega piirkonna kohaliku omavalitsuseorganil, kelle haldusterritooriumil elab vähemalt 100 000
elanikku.
ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste poole” [13]. Vastavalt ELi õigusele, rohelise kokkuleppe
ambitsioonidele ja koostoimes muude algatustega seab 2021. aasta nullsaaste tegevuskava konkreetse
eesmärgi vähendada 2030. aastaks (võrreldes aastaga 2017) 30% nende inimeste arvu, keda
transpordimüra krooniliselt häirib. Nullsaaste tegevuskava rõhub vajadusele integreerida paremini
liikmesriikide müraalased tegevuskavad säästva linnalise liikumiskeskkonna kavadesse, laiendades samas
ka puhta ühistranspordi võrgustikku ja edendades aktiivsemalt „liikuvus tähendab“ praktikaid.
2.2 EESTI SISESED ÕIGUSAKTID
2.2.1 RIIKLIKUD ÕIGUSAKTID
Atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS) [6] reguleerib tegevust, millega kaasneb välisõhu keemiline või
füüsikaline mõjutamine. Seaduses käsitletakse välisõhus levivat müra, mis on inimtegevusest põhjustatud
ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad. Välisõhus leviva
müra põhjendamatu tekitamine on keelatud. AÕKS ei reguleeri olmemüra, meelelahutusürituste müra,
töökeskkonna müra ning riigikaitselise tegevusega tekitatud müra.
Korrakaitseseadus [17] sätestab avaliku korra kaitse üldpõhimõtted, alused ja korralduse. Seaduse järgi
on avalikus kohas keelatud teisi isikuid oluliselt häiriva müra tekitamine tööpäevadel kella 22.00-st kuni
6.00-ni ja puhkepäevadel ning puhkepäevadele eelnenud ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni. Häirivuse
hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist.
8
Keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra
vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ [7]. Määrus
sätestab strateegilisele mürakaardile ning müra vähendamise tegevuskavale esitatavaid keskkonnamüra
vältimise ja vähendamise miinimumnõuded, mis kehtivad keskkonnamüra kaardistamise tulemuste alusel
määratud sellistele aladele, kus on vaja olemasolev müratase säilitada ja ka sellistele piirkondadele, kus
tuleb vältida kahjulikke mõjusid elanike tervisele.
Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ on kehtestatud müra mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid [8]. Määrus reguleerib nii liiklusmüra kui tööstusmüra. Liiklusmürana käsitletakse müra, mida
põhjustavad erinevad mootorsõidukid: autod, bussid, trammid, rongid, lennukid, helikopterid ja
veesõidukid. Tööstusmürana käsitletakse müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad, sh sadamad,
Tehnoseadmete (nt kliimaseadmed, ventilatsiooniseadmed) ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava
müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust.
Keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 32 “Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu
koostamise kohta esitatavad nõuded“ on kohaldatav sellisele planeeringule, mille elluviimisega võib
kaasneda müra normtaseme ületamine ja mille puhul ei viida läbi keskkonnamõju strateegilist hindamist
(KSH) planeerimisseaduses sätestatud juhtudel [19]. Kui planeeringuga kavandatakse ehitist või tegevust,
mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, kuid selle puhul ei viida läbi KSH-d, peab
planeeringudokumentatsioon sisaldama mürahinnangut
2.2.2 TALLINNA STRATEEGILISED ARENGUDOKUMENDID
Arengustrateegia „Tallinn 2035"
„Tallinn 2035“ arengustrateegias kirjeldatud keskkonnahoiu valdkonna visioon ütleb, et Tallinn on
keskkonnateadlike inimeste linn, mis pakub palju loodushüvesid, ning et Tallinna elukeskkond on meeldiv
ja inimesega arvestav. Keskkonnahoiu valdkonna tegevusprogrammis „Vähem müra“ on visioon aastaks
2035 järgmine:
Norme ületava müra tõttu kannatavate linnaelanike arv on vähenenud, sest rakendatud meetmed
on olnud tõhusad. Tallinn on kindlaks määranud vaiksed piirkonnad, mida müra eest kaitstakse,
ning on parandanud elanike ligipääsu neile aladele. Linn on koostanud strateegilise mürakaardi ja
selle põhjal müra vähendamise tegevuskava, mida rakendatakse projektide ja planeeringute
menetluste tulemusena.
Liikuvuse valdkonna visiooni kohaselt on aastaks 2035 terves Tallinnas tagatud tervislikku liikumist
toetavad autost sõltumatud ja hästi ligipääsetavad mugavad liikumisvõimalused. Liikuvuse valdkond
hoolitseb rattaliikluse osatähtsuse suurendamise eest, raskeveokite kesklinnast ümbersuunamise ja
piirkiiruse alandamise eest, rahustab elamupiirkondades autoliiklust, vähendab kesklinnas sõiduautode
osakaalu. Meeldiv keskkond jalgsi ja rattaga liikumiseks lubab inimestel igapäevatoimetusi teha värskes
õhus. Peamistes liikluskoridorides on sisse seatud kiired ja suure veovõimega ühistranspordiliinid ning
mugavad ümberistumiskeskused, kus saab ümber istuda väiksematele bussidele ja kasutada viimase miili
mikromobiilsusteenuseid teenuseid (elektrilisi tõukerattaid, jalgrattaid ja elektrilisi kergmaastikurattaid
jne).
Ühistranspordi ja jalgrataste aktiivne kasutamine vähendab vajadust autodega linnas liigelda, mille
tulemusena muutub olemasolev autoliiklus rahulikumaks, vähem müra ja õhureostust tekitavamaks ning
ohutumaks. Läbi valdkonna eesmärkide saavutatakse seega rahulik, tasakaalustatud ja ohutu linnaliiklus,
kus puuduvad ummikud ja on vähenenud müra. Teisest küljest toetab müra- ja õhureostuse vaba
linnakeskkond aktiivsete liikumisviiside osakaalu suurendamist linnatänavatel. Seega on müra
vähendamise tegevuskava liikuvuse valdkonnaga väga tugevalt seotud.
Linnaplaneerimise valdkond tegeleb läbi üld- ja detailplaneeringute müraresistentsete piirkondade (äri- ja
tööstusmaad) eraldamisega müratundlikest aladest (elamu- ja sotsiaalmaad) ning loob seeläbi aluse nii
9
liikuvuse parandamiseks ja müra- ja õhusaaste vähendamiseks ning tagab selle, et tervist kahjustavale
mürale (üle 55 dB) eksponeeritud elanike hulk langeks.
Linnavara hoidmise ja arendamise valdkond panustab mürakindlamate uute hoonete ehitamise ning
olemasolevate hoonete kaitsega müra eest. Korteriomanike ja -ühistute nõustamise ning toetamise kaudu
aidatakse kaasa sellele, et magistraaltänavate äärde jäävate uute ja olemasolevate korrusmajade
heliisolatsiooni tõhustada.
Tallinna jätkusuutliku liikuvuse kava
Kava eesmärk on täpsustada arengustrateegia liikuvuse valdkonna eesmärke ja nende täitmiseks vajalikke
tegevusi kuni aastani 2035. Liikuvuskavas kirjeldatakse, et keskkonnahoiu valdkonna tegevusprogrammi 4
„Vähem müra“ elluviimist toetab liikuvuse valdkond, hoolitsedes rattaliikluse osatähtsuse suurendamise,
raskeveokite kesklinnast ümbersuunamise ja piirkiiruse alandamise, elamupiirkondades autoliikluse
rahustamise ja kesklinnas sõiduautode osakaalu vähendamise eest. Oluliste müra vähendamist
soodustavate tegevustena kirjeldatakse muu hulgas:
• üheksa tänavatüübi põhimõtte rakendamiseks juhendmaterjali väljatöötamist (muu hulgas
kirjeldatakse kiiruste määramist tänavatel põhimõttel, et mida enam liigub ja viibib tänaval jalakäijaid,
seda väiksem on sõidukite kiirus, et tagada turvaline ja meeldiv ruumikogemus);
• tänavate rekonstrueerimist, taastusremontimist ja uute ehitamist, lähtudes tänava funktsioonist,
ümbritsevast keskkonnast ning müra ja välisõhu saasteainete vähendamise vajadusest;
• piirkiiruse vähendamist kuni 30km/h-ni elamualade sisekvartalites, linnakeskustes ja teistes suurema
kohaväärtusega tänavalõikudel ning mujal, kus on vaja tõsta liiklusturvalisust,
• liiklusjärelevalve tõhustamist;
• ohutu liikluskeskkonna kujundamist muude meetmete kaudu (jalgteede ja jalgrattateede ehitamine,
sõidukiirust vähendavate meetmete rakendamine);
• liiklusohutusalase ennetustöö tegemist (sh kampaaniad) ja ökonoomse sõidustiili populariseerimist,
et vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid, välisõhu saasteaineid ja liiklusmüra;
• jalgrattateede põhi- ja tervisevõrgu väljaehitamist (eelisjärjekorras kesklinna ja südalinna piirkonnas),
et ühendada rattateed terviklikuks võrgustikuks;
• pealinna regiooni ühtse ühistranspordi liinivõrgu arendamist koostöös Harjumaa omavalitsuste ja
riigiga;
• „Pargi ja reisi“ parklate ja parkimismajade loomist Tallinna suunal paiknevate rongijaamade ja teiste
ühistranspordi sõlmjaamade ja ümberistumispeatuste juurde;
• tasulise parkimisala etapiviisilist laiendamist ja suunamist.
Samuti seatakse mõõdikuteks, et elanike jalgsi, jalgrattaga ja ühistranspordiga liikumise osakaal suureneks
aastaks 2035 Tallinnas 90%-ni ning sõiduautode arv inimese kohta väheneks 399 autolt 350-ni.
Tallinna rattastrateegia 2018–2027
Rattastrateegia visioon on tegeleda rattakasutaja jaoks vajaduste püramiidi vundamendi ladumisega suure
rattakasutusega linnade kogemuse põhjal. Rattastrateegia käsitleb ohutu ja mugava rattateede võrgustiku
ning parkimisvõimaluste loomist. Strateegia toob välja ettepanekud, millised lahendused ja lähenemised
on rattakasutuse kiireks kasvatamiseks vajalikud. Rattakasutuse suurendamine ja autokasutuse osaline
asendamine rattakasutusega mõjub positiivselt linna müraolukorrale - rattasõit ei tekita müra.
Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013–2025
Tegevuskava visioon on, et Tallinn on toimiva rohevõrgustiku ja mitmekesise maastikuga väärtuslik ja
esteetiline elukeskkond. Haljastu tegevuskava käsitleb muuhulgas parkide jt rohealade hooldamist ja
rekonstrueerimist, millest paljud on TKMVT kontekstis vaiksed alad, mida tuleb müra eest kaitsta ning
parandada elanike ligipääsu neile aladele. Samuti keskendub tegevuskava heas seisundis ja hästi hooldatud
tänavahaljastusele, millel on oluline psühholoogiline mõju müra häirituse vähendamisel, kuna varjestab
müra allikaid.
10
Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava
2030
Tallinna pikaajalise kliimakava eesmärk on saada pealinn 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Kava kohaselt
tuleb vähendada hoonestu, transpordi ja energiamajanduse kasvuhoonegaaside heitmeid, rakendada
meetmeid kliimamuutustega kohanemiseks ning suurendada kliimamuutustega seotud teadlikkust ja
administratiivset võimekust. Nimetatud meetmetega kaasneb enamasti ka välisõhus leviva keskkonnamüra
vähenemine või müra varjestamine, mille tulemusena väheneb ülenormatiivsele mürale eksponeeritud
elanikkonna osakaal.
2.2.3 TALLINNA ÜLD- JA TEEMAPLANEERINGUD
Planeerimisseaduse kohaselt on on planeerimise eesmärk on luua eeldused kasutajasõbraliku ja turvalise
elukeskkonna loomiseks. Inimsõbraliku linnaruumi saavutamiseks on oluline hinnata erinevate
keskkonnamõjurite, sh müra teket ja selle mõju inimesele. Üldiseks sihiks on võetud müra taseme
vähendamine, mis on reaalne vaid siis, kui müra tekkimisvõimalustega on arvestatud planeerimisel
võimalikult varakult ja üldisel otsustustasemel. Ülemäärase müra vältimine on üldplaneeringute (edaspidi
ka ÜP) koostamise obligatoorne osa. Planeerimisseaduse kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks ka
müra normtasemete kategooriate määramine (PlanS § 75 lg 1 p 22). Detailplaneering seab
mürakategooriatest lähtudes juba konkreetsed nõuded müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja
insolatsioonitingimuste ning muude tingimuste tagamiseks (PlanS § 126 lg 1 p 12). Kategooriates nõutud
müra normtasemetele jõudmine tuleb tagada läbi projekteerimise ja ehitamise. Müra piirväärtusi
kontrollitakse müra mõõtmistega ning sellest kinnipidamine kogu ehitise oleluskaare kestel tagatakse
järelevalvega.
TALLINNA LINNA ÜLDPLANEERING – kehtib linnaosadest Põhja-Tallinna ja Kesklinna linnaosades, kuni
linnaosade ÜP-d on vastu võetud ja kehtestatud
LINNAOSADE ÜP-d :
• Haabersti linnaosa ÜP
• Kristiine linnaosa ÜP
• Lasnamäe elamualade ÜP
• Lasnamäe tööstusalade ÜP
• Mustamäe linnaosa ÜP
• Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala ÜP
• Pirita linnaosa ÜP
• Nõmme linnaosa ÜP
• Põhja-Tallinna linnaosa ÜP (avalikustamise staadiumis)
• Kesklinna linnaosa ÜP (koostamisel)
TEEMAPLANEERINGUD
• Kõrghoonete paiknemine Tallinnas
• Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride määramine ning kaitse- ja
kasutamistingimuste seadmine
• Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine
11
3. KÄSITLETAVA TIHEASUSTUSPIIRKONNA ÜLEVAADE
3.1 TALLINNA LINNA ADMINISTRATIIVSE STRUKTUURI KIRJELDUS
Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn, pindalaga 159,3 km2. Tallinn on haldusterritoriaalselt jagatud kaheksaks
linnaosaks: Haabersti, Kesklinn, Kristiine, Lasnamäe, Mustamäe, Nõmme, Pirita, Põhja-Tallinn.
Tallinn piirneb seitsme omavalitsustega: Harku, Saue, Saku, Kiili, Rae, Jõelähtme ja Viimsi vald.
Tallinna elanike arv oli 1. mai 2022. a seisuga 446 396 (Rahvastikuregister).
Linnaosade kaupa jagunes Tallinna linna elanikkond järgmiselt:
Lasnamäe 117294
Mustamäe 66101
Kesklinn 65357
Põhja-Tallinn 60217
Haabersti 48157
Kristiine 32786
Pirita 19141
Joonis 1 Tallinna linna kaart.
Juhtorganid:
• Tallinna Linnavolikogu
• Tallinna Linnavalitsus
12
• Linnaosavalitsused
Välisõhus leviva müra teemaga puutuvad kõige otsesemalt kokku kolm linnaametit:
Tallinna Linnaplaneerimise Amet peab oma tegevuse tagama Tallinna elanikele hea elukvaliteedi ning
turvalise ja puhta linnaruumi. Amet kavandab Tallinna linna jätkusuutlikku ja harmoonilist arengut,
arvestades olemasoleva linnakeskkonna väärtusi, ning loob eeldused kultuurilise, sotsiaalse, majandusliku
ja looduskeskkonna pikaajaliseks ja sidusaks arenguks.
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet tagab pealinnas toimiva ja meeldiva elukeskkonna, korraldades
keskkonna- ja looduskaitset ning kommunaalvaldkonna avalike teenuste osutamist. Keskkonna- ja
Kommunaalameti ülesandeks on kõigi detailplaneeringute, ehitusprojektide, ehituslubade ja ehitiste
kasutuslubade ning teatiste müra aspektist läbivaatamine ja tingimuste seadmine, linnaelanike
mürakaebuste ärakuulamine ja neile vastamine.
Tallinna Transpordiamet suunab Tallinna linnatranspordi ning liikuvuskorralduse arengut ning tagab linnas
sujuva, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonnasäästliku liikluse.
3.2 TALLINNA OLULISEMATE VÄLISÕHUS LEVIVA MÜRA PÕHJUSTAJATE IDENTIFITSEERIVAD
ANDMED
Välisõhus leviva müra olulisemad põhjustajad ja nende andmed on esitatud tabelis 1. Müra põhjustajana
peetakse silmas infrastruktuuri omanikku (teed, tänavad, raudteed, lennujaam, sadam,
tööstusettevõtted), mitte konkreetseid müratekitajaid.
Tabel 1. Müraallikad ja nende valdajad
Müraallikas Müra põhjustav asutus/isik Vastutava asutuse andmed
Autoliiklus Ühest isikut ei saa välja tuua Tallinna Linnavalitus
(eraautode omanikud, ühistransport, läbiv Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn
liiklus); infrastruktuuri valdaja on Tallinna linn. Registrikood: 75014920
www.tallinn.ee
Tallinna Transpordiamet
Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn
Registrikood: 75028252
https://www.tallinn.ee/est/transpordiamet
Raudteeliiklus Infrastruktuuri valdaja Eesti Raudtee AS, Eesti Raudtee AS
raudteeinfrastruktuuri kasutajad Toompuiestee 35, Tallinn 10133
(kaubavedusid teostavad ettevõtted, Registrikood: 10281796
väiksemal määral ka reisirongiliikluse www.evr.ee
operaator). Raudteetaristu, logistika, reisijate- AS Operail
, kaubaveo ja veeremi ning liiklus- ja Metalli 3, 10615 Tallinn
keskkonnaohutuse arendamist koordineerib Registrikood: 11575850
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium https://operail.com/
koostöös allasutustega. Edelaraudtee AS
Kaare 25, 72213 Türi
Registrikood: 10182640
www.edel.ee
Lennuliiklus Lennujaama valdaja on Tallinna Lennujaam Tallinna Lennujaam AS
AS. Ettevõte on Kliimaministeeriumi Lennujaama tee 2, 11101 Tallinn
haldusalas. Registrikood: 10349560
www.tallinn-airport.ee
Laevaliiklus, Sadama valdaja on Tallinna Sadam AS. Tallinna Sadam AS
(reisilaevad Ettevõte on Kliimaministeeriumi haldusalas. Sadama 25, 15051 Tallinn
Vanasadamas) Registrikood: 10137319
13
https://www.ts.ee/
Tööstus BLRT Grupp BLRT Grupp
Kopli 103, 11712 Tallinn
Registrikood: 10068499
[email protected]
Bekkeri Sadam OÜ Tallinna Bekkeri Sadam
Kopliranna 49, 11713 Tallinn
Registrikood: 10375907
https://tallinnbekkerport.com/
Paekivitoodete tehas Limestone Factories of Estonia OÜ
Paekivitoodete Tehase OÜ
Peterburi tee 34/1 11415 Tallinn
Registrikood:10022037
https://limestone.ee/
Elering AS Elering AS
Kadaka tee 42, 12915 Tallinn
Registrikood:11022625
https://elering.ee
14
4 MÜRA HINDAMISE KRITEERIUMID
4.1 NORMTASEMED JA MÜRAKATEGOORIAD
Eesti õigusruumis eristatakse müra, mis levib välisõhus ja müra, mis levib siseruumides. Välisõhus leviva
müra normtasemed on kehtestatud Atmosfääriõhu kaitse seadusega (edaspidi AÕKS). AÕKS alusel
kehtestatud müra- ehk helirõhutasemete normtasemed on sätestatud keskkonnaministri 16.12. 2016.
määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid lisas 1 [8]. Müra normtasemed on müraindikaatorite suurimad lubatud arvsuurused, mis
sõltuvad müra liigist (liiklusmüra, tööstusmüra) ning maa-ala iseloomust.
AÕKS § 56 järgi on välisõhus leviva müra normtasemed jaotatud piir- ja sihtväärtusteks:
• müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut
ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;
• müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.
Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse päevasest (7.00–23.00) ja öisest (23.00–7.00)
ajavahemikust, müraallikast, müra iseloomust (püsiva või muutuva tasemega müra) ja maa-ala
mürakategooriast. Tähtis on normtasemest madalama mürataseme saavutamine ja tagamine. Kui müra
ületab normtaset, on müra tekitaja kohustatud sobivaid leevendusmeetmeid rakendama ja müra
vähendama.
Siseriiklike normatiividega võrdlemiseks hinnatakse mürataset 2 m kõrgusel maapinnast. Strateegiliste
mürakaartide puhul hinnatakse mürataset 4 m kõrgusel maapinnast. Seetõttu võib vaatamata samale
ajavahemikule ja parandustegurite puudumisele, saadud müratasemed erineda.
Mürakategooriad sätestatakse AÕKS § 57 kohaselt vastavalt ÜP maakasutuse juhtotstarbele:
I kategooria – puhkealad, virgestusrajatise maa-alad ehk vaiksed alad;
II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad;
III kategooria – keskuse maa-alad;
IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad;
V kategooria – tootmise maa-alad;
VI kategooria – liikluse maa-alad.
Lubatud ekvivalentsed liiklus- ja tööstusmüra normtasemed (LAeq, dB) sõltuvalt kategooriast on esitatud
alljärgnevas tabelis 2.
Tabel 2. Liiklusmüra ja tööstusmüra normtasemed, hinnatud müratase, Ld – päevane ajavahemik, Ln – öine
ajavahemik
Müra piirväärtus Müra sihtväärtus
Müra liik Liiklusmüra Tööstusmüra Liiklusmüra Tööstusmüra
Müra kategooria Aeg
päev 55 55 50 45
I kategooria
öö 50 40 40 35
päev 60 / 651 60 55 50
II kategooria
öö 55 / 601 45 50 40
III kategooria päev 65 / 701 65 60 55
IV kategooria öö 55 / 601 50 50 45
1
müratundliku hoone teepoolsel küljel
15
Tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra
sihtväärtust. Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria
tööstusmüra normtaset.
Vastavusotsuse tegemise aluseks on müra hinnatud tase, so etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-
korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid
asjakohaseid tegureid. Müra hinnatud tase ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016.a. määruse nr 71
lisas 1 esitatud müra normtasemeid “[18].
Tööstusmüra korral ei tohi maksimaalne müratase ületada vastava mürakategooriaga alal müraliigile
kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dB(A) ning liiklusmüra puhul ei tohi müratundlike hoonetega aladel
LpA,max ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A) .
Kui müra hinnatud tase öise mürarikkaima tunni vältel on enam kui 4 dB(A) võrra suurem kui hinnatud tase
kogu öise ajavahemiku vältel, võetakse öise müra hindamisel aluseks hinnatud tase.
4.2 EUROOPA KOMISJONILE ESITATAVAD MÜRAINDIKAATORID
Müraindikaatorite arvsuurused määratakse reeglina arvutusmeetodi abil. Vajadusel võib algandmete
saamiseks kasutada ka mürataseme mõõtmisi. Strateegiliste mürakaartide koostamisel ja müra hindamisel
tuleb direktiivi kohaselt kasutada pikaajalisi müraindikaatoreid Lden ja Lnight.
Strateegilistel mürakaartidel hinnatakse mürataset 4 m kõrgusel maapinnast.
Mürakaartide koostamisel jagatakse tööpäev päevaks (Lday), õhtuks (Levening) ja ööks (Lnight). Päev algab
kokkuleppeliselt kell 7.00. ja kestab 12 tundi kuni kella 19.00-ni, õhtu kestab 4 tundi kella 19.00-st kuni
23.00-ni ja öö 8 tundi, kella 23.00-st kuni hommikul kella 7.00-ni.
Päeva-õhtu-öö müraindikaator (Lden), väljendatakse detsibellides (dB) ja määratakse kindlaks järgmise
valemi abil:
kus:
• päeva-õhtu-öömüraindikaator ehk Lden on aasta kõikide päeva-, õhtu- ja ööaja helirõhutasemete
arvsuuruste alusel kindlaks määratud A-korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis on
müra üldise häirivuse indikaator;
• päevamüraindikaator ehk Lday – aasta kõikide päevaaegade alusel kindlaks määratud A-
korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis iseloomustab müra häirivat mõju päeval
kohaliku aja järgi kell 7.00–19.00;
• õhtumüraindikaator ehk Levening – aasta kõikide õhtuaegade alusel kindlaks määratud A-
korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis iseloomustab müra häirivat mõju õhtusel ajal
kohaliku aja järgi kell 19.00–23.00
• öömüraindikaator ehk Lnight on aasta kõikide ööaegade alusel kindlaks määratud A-korrigeeritud
pikaajaline keskmine helirõhutase, mis on unerahu rikkuva müra indikaator ja iseloomustab
unerahu rikkumist öösel kohaliku aja järgi kell 23.00–7.00.
Direktiiv 2002/49/EÜ kohustab liikmesriike esitama komisjonile andmeid alates 55 Lden ja alates 50 Lnight.
Lisaks mürakaartidele tuleb Euroopa Komisjonile esitada andmed müratundlike hoonete ning erinevatesse
müratsoonidesse jäävate inimeste arvu kohta. Müratundlike hoonetena käsitletakse elamuid, haiglaid,
koole ja lasteaedu.
16
5. SISERIIKLIKU MÜRAKAARDI, STRATEEGILISE MÜRAKAARDI JA MÜRA
VÄHENDAMISE TEGEVUSKAVA KOOSTAMISE NÕUDED
Siseriiklik mürakaart koostatakse olulist mürahäiringut põhjustavate müraallikate ja nendest
ümbritsevasse piirkonda leviva müra kohta. Mürakaardil esitatavad müraindikaatorite Ld (päevane müra)
ja Ln (öine müra) määratakse arvutuste teel 2 m kõrgusel maapinnast kui mõõtmisandmed on olemas. Kui
arvutuseks vajalikud andmed müraallikate kohta puuduvad, tuleb müratasemed määrata mõõtmise teel
(maapinnast 2 m kõrgusel). Arvutuslik müratase on kaartidel kajastatud järgmiste müravahemikena: 40-
45, 45-50, 50-55, 55-60, 60-65, 65-70, 70-75 ja >75 dB.
Välisõhu strateegiline mürakaart (edaspidi VSMK) koostatakse tiheasustusala või põhimaantee,
põhiraudtee ja põhilennuvälja tekitatud mürataseme kohta üldhinnangu või üldprognoosi andmiseks.
VSMK koostatakse mürakaardi ja seletuskirjana.
VSMK koostamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seadusest, keskkonnaministri 20. oktoobri 2016
määrusest nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu
kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ ja juhendist „Strateegilised mürakaardid.
CNOSSOS-EU arvutusmeetodi juhendmaterjal“ [23], milles on esitatud ühtlustatud põhimõtted Euroopa
Liidu keskkonnamüra arvutusmeetodite siseriiklikuks rakendamiseks.
Reeglina tuleb VSMK koostada eelnenud kalendriaasta müraolukorra alusel või siis kasutades
müramõõtmise andmeid, mis ei ole vanemad kui kolm aastat. Kuna 2020 ja 2021 aasta olid Eestis Covid-
19 viiruse leviku tõttu oluliste piirangutega aastad, mis mõjutasid ka inimeste liikuvust, siis koostati
käesoleva Tallinna keskkonnamüra vähendamise kava 2019. aasta piirangutest oluliselt mõjutamata
müraolukorra alusel.
Vastavalt keskkonnaministri 20.10.2016 määruse nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja
müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ tuleb VSMK-
s kirjeldada tiheasustuspiirkonna müraolukorda vähemalt järgmiste müraallikate osas: maanteeliikluse
müra, raudteeliikluse müra, lennuvälja müra ning tööstusmüra, sh sadamate müra.
VSMK-s esitatakse järgmised andmed:
• müraindikaatori abil kirjeldatud olemasolev, eelmine või prognoositav tulevane müraolukord;
• piirtasemete ületamine;
• teatava piirkonna elamute, koolide ja haiglate hinnanguline arv, mis on müraindikaatori
eripiirtasemete alas;
• müraga kokkupuutuvate inimeste hinnanguline arv.
Strateegilisel mürakaardil on müra tsoneeritud järgmiselt: 45-50, 50-55, 55-60, 60-65, 65-70, 70-75 ja >75
dB. Müratundlikud hooned on jaotatud nelja gruppi: eluhooned, koolid (üldhariduskoolid, kõrgkoolid,
huvialakoolid), lasteaiad ja meditsiiniasutused.
Välisõhus leviva müra ehk keskkonnamüra vähendamise tegevuskava (edaspidi KMVTK) annab hinnangu
piirkonna suuremate müraallikate poolt tekitatava keskkonnmüra ja kõrge tasemega mürast mõjutatud
inimeste arvu vähendamiseks. KMVTK ei käsitle konkreetseid tegevusi üksikobjektide müraolukorra
parandamiseks. Probleemsete objektidega sihitud viisil tegelemine tagatakse planeeringutega.
Keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra
vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ määratleb KMVTK
koostamise üldpõhimõtted, mis on järgmised:
• müra vähendamise tegevuskava koostatakse välisõhu mürakaardi või strateegilise mürakaardi
tulemuste alusel müra normtasemete ületamise, mõjutatud elanike arvu, müra leviku ulatuse,
inimeste häirituse ning muude asjakohaste kriteeriumite põhjal.
17
• kui piirkonna kohta koostatakse nii strateegiline mürakaart kui mürakaart, võib nende alusel
koostada ühe müra vähendamise tegevuskava;
• müra vähendamise tegevuskava meetmete planeerimisel arvestatakse, et meetme tulemusena
väheneks müratase eelkõige seal, kus see võib avaldada kahjulikku mõju inimese tervisele ning
mürahäiring väheneb võimalikult paljudel elanikel, samuti oleks tagatud vaikses piirkonnas
mürataseme suurenemise vältimine.
Koostatav keskkonnamüra vähendamise tegevuskava peab vastama järgmistele miinimumnõuetele ning
sisaldama vähemalt järgmist:
1) tiheasustusega piirkonna kirjeldus, põhimaanteede, -raudteede või -lennujaamade ning muude
arvesse võetavate müraallikate loetelu;
2) tegevuskava koostaja (kohaliku omavalitsuse organi, põhimaantee, -raudtee või lennujaama)
andmed;
3) õigusliku raamistiku kirjeldus;
4) kohaldatavad müra normtasemed;
5) müra kaardistamise tulemuste kokkuvõte;
6) andmed müraga kokku puutuvate inimeste hinnangulise arvu ja parandamist vajavate olukordade
kohta, nende lahendamise võimalused;
7) avatud menetluse läbiviimise kirjeldus ja avaliku istungi protokoll;
8) varem rakendatud müra vähendamise abinõude loetelu;
9) järgmise viie aasta jooksul kavandatavate müra vähendamise, sealhulgas vaiksete piirkondade
säilitamise abinõude kirjeldus;
10) pikaajaliste müra vähendamise abinõude kirjeldus;
11) müra vähendamise abinõude rakendajad ja rakendamise tähtajad;
12) teave, kui see on olemas, müra vähendamise abinõude maksumuse kohta (eelarved,
kulutasuvuse hindamiseks kulude-tulude analüüs).
18
6 STRATEEGILISE MÜRAKAARDISTAMISE TULEMUSTE KOKKUVÕTE
Strateegiline mürakaart annab üldhinnangu Tallinna linna pikaajalisele (aasta keskmine) müraolukorrale.
Strateegiline mürakaart ei käsitle olmemüra, meelelahutusasutuste tegevusest tingitud müra ega
sõjaväelise tegevusega tekitatud müra.
Alljärgnevate tabelite andmed pärinevad tööst „Tallinna linna strateegilise mürakaardi ajakohastamine“
(töö nr 21SL91, sept. 2022), mille teostas Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ)
Lisaks mürakaartidele tuleb Euroopa Komisjonile esitada andmed müratundlike hoonete (elamud, haiglad,
koolid, lasteaiad) ning erinevatesse müratsoonidesse jäävate inimeste arvu kohta. 2021. aasta nullsaaste
tegevuskava seab konkreetse eesmärgi vähendada 2030. aastaks (võrreldes aastaga 2017) 30% nende
inimeste arvu, keda transpordimüra krooniliselt häirib. Seetõttu kohustab Direktiiv 2002/49/EÜ liikmesriike
esitama komisjonile andmed nii elanike kui müratundlike hoonete hulga kohta, kes/mis on eksponeeritud
mürale alates 55 Lden ja alates 50 Lnight (vastava arvutusvalemi ja terminite seletuse leiab pt. 4.2, lk 15)
6.1 MÜRATSOONIDE PINDALALINE ULATUS MÜRA LIIGI KAUPA
Müratsoonide pindalaline ulatus müra liigi kaupa on esitatud alljärgnevates tabelites 3 ja 4. Pindalad on
arvestatud Tallinna linna haldusterritooriumi osas.
Tabel 3. Müratsoonide pindala, km2, päeva-õhtu-öömüra indikaatori (Lden) alusel
Müratase, dB Maanteeliiklus Raudteeliiklus Lennuliiklus Tööstus
45-50 27,8 6,4 23,3 9,7
50-55 17,5 3,5 12,7 6,2
55-60 12,9 2,6 5,6 2,1
60-65 9,0 1,7 2,2 0,9
65-70 5,5 1,1 1,1 0,6
70-75 2,5 0,4 0,4 0,5
≥75 0,2 0 0,3 1,4
≥ 55 30,1 5,9 9,6 5,5
Tabel 4. Müratsoonide pindala, km2, öömüra indikaatori (Lnight) alusel
Müratase, dB Maanteeliiklus Raudteeliiklus Lennuliiklus Tööstus
45-50 14,5 3,3 7,8 5,0
50-55 9,2 2,4 2,9 1,6
55-60 5,4 1,5 1,5 0,7
60-65 2,5 0,9 0,6 0,5
65-70 0,2 0,3 0,2 0,7
70-75 0 0 0,2 1,0
≥75 0 0 0 0
≥ 50 17,3 5,1 5,4 4,5
Päeva-õhtu-öömüraindikaatori( Lden) piirväärtus Lden ≥ 55 dB oli kokku ületatud 51,1 km2 alal. Müratsoonide
pindalalise ulatuse põhjal saab Lden alusel olulisima müraallikana välja tuua maanteeliikluse ehk auto- ja
trammiliikluse, mille Lden väärtus on ≥ 55 dB 30,1 km2 alal. Raudteeliiklusest põhjustatud müratsoonid
müratasemega Lden ≥ 55 dB moodustavad vastavalt 5,9 km2, lennukoridorid 9,6 km2 ja tööstusalad, kus
müra on rohkem kui 55 dB 5,5 km2 ehk kõige vähem, mis näitab, et tööstusmüra pole Tallinna puhul oluline
probleem.
Öise müraindikaatori (Lnight) piirväärtus Lnight ≥ 50 dB oli kokku ületatud 32,3 km2 alal. Erinevate müraallikate
osatähtsus öise müraindikaatori Lnight piirtaset ületavate müratsoonide pindalalises jaotuses oli sarnane
Lden-ga, v.a. lennuliiklus, mis oli ööpäevase indikaatoriga võrreldes öösel proportsionaalselt madalam ning
19
enam-vähem sama, mis raudteeliikluse ja tööstuse indikaatornäitajat ületava müraga mõjutatud maa-alade
suurused. Sellest saab järeldada, et lennuliiklus toimub Tallinnas siiski põhiosas hommikul-päeval-õhjul
ning päris öösel on linna ületavaid lende suhteliselt vähe. Suurima müratsooni pindalaga (Lnight ≥ 50 dB) oli
maanteeliikluse ehk auto- ja trammiliikluse - 17,3 km2. Raudteeliiklusest põhjustatud müratsoon,
lennukoridoride müratsoon ja tööstuse müratsoon olid vastavalt 5,1, 5,4 ja 4,5 km2.
6.2 MÜRATUNDLIKE HOONETE ARV MÜRATSOONIDES
Müratundlike hoonetena käsitletakse käesolevalt eluhooneid, koole (üldhariduskoolid, kõrgkoolid,
huvialakoolid), lasteaedu ja meditsiiniasutusi (haiglad, polikliinikud, perearstikeskused).
Müratundlikud hooned on jaotatud müratsoonidesse, lähtudes müraindikaatori arvsuurusest nende
hoonete kõrgeima müratasemega välispiirdel. Vastav erinevat liiki müratundlike hoonete arv on välja
toodud alljärgnevates tabelites. Suurimat arvu müratundlikke hooneid mõjutab autoliikluse tekitatud
müra.
Tabel 5. Maanteeliiklus (s.h trammiliiklus). Müratsoonides asuvate müratundlike hoonete arv, päeva-
õhtu-öömüra indikaatori (Lden) alusel
Müratase, dB Eluhooned Koolid Lasteaiad Meditsiiniasutused Müratundlikke
45-50 3249 16 27 4 hooneid
kokku
50-55 3206 20 39 4
55-60 2361 26 13 5
60-65 1599 24 6 8
65-70 583 19 5 3
70-75 36 2 0 0
≥75 0 1 0 0
≥55 4579 72 24 16 4691
Tabel 6. Maanteeliiklus (s.h trammiliiklus). Müratsoonides asuvate müratundlike hoonete arv, öömüra
indikaatori (Lnight) alusel
Müratase, dB Eluhooned Koolid Lasteaiad Meditsiiniasutused Müratundlikke
45-50 2363 23 13 5 hooneid
kokku
50-55 1517 22 6 9
55-60 605 18 5 2
60-65 60 2 1 0
65-70 2 1 0 0
70-75 0 0 0 0
≥75 0 0 0 0
≥50 2184 43 12 11 2250
Tabel 7. Raudteeliiklus. Müratsoonides asuvate müratundlike hoonete arv, päeva-õhtu-öömüra
indikaatori (Lden) alusel
Müratase, dB Eluhooned Koolid Lasteaiad Meditsiiniasutused Müratundlikke
45-50 920 4 5 2 hooneid
kokku
50-55 506 0 2 2
55-60 354 3 2 1
60-65 231 4 2 0
65-70 33 1 0 0
70-75 1 0 0 0
≥75 0 0 0 0
≥55 619 8 4 1 632
20
Tabel 8. Raudteeliiklus. Müratsoonides asuvate müratundlike hoonete arv, öömüra indikaatori (Lnight)
alusel
Müratase, dB Eluhooned Koolid Lasteaiad Meditsiiniasutused Müratundlikke
45-50 457 0 1 2 hooneid
kokku
50-55 330 6 1 1
55-60 165 1 1 0
60-65 15 1 0 0
65-70 0 0 0 0
70-75 0 0 0 0
≥75 0 0 0 0
≥50 510 8 2 1 521
Tabel 9. Lennuliiklus. Müratsoonides asuvate müratundlike hoonete arv, päeva-õhtu-öömüra indikaatori
(Lden) alusel
Müratase, dB Eluhooned Koolid Lasteaiad Meditsiiniasutused Müratundlikke
45-50 2351 23 23 7 hooneid
kokku
50-55 1436 19 19 2
55-60 1151 2 8 2
60-65 2 0 0 0
65-70 0 0 0 0
70-75 0 0 0 0
≥75 0 0 0 0
≥55 1153 2 8 2 1165
Tabel 10 Lennuliiklus. Müratsoonides asuvate müratundlike hoonete arv, öömüra indikaatori (Lnight)
alusel
Müratase, dB Eluhooned Koolid Lasteaiad Meditsiiniasutused Müratundlikke
45-50 1450 7 11 2 hooneid
kokku
50-55 160 0 1 0
55-60 0 0 0 0
60-65 0 0 0 0
65-70 0 0 0 0
70-75 0 0 0 0
≥75 0 0 0 0
≥50 160 0 1 0 161
Tabel 11. Tööstus. Müratsoonides asuvate müratundlike hoonete arv, päeva-õhtu-öömüra indikaatori
(Lden) alusel
21
Müratase, dB Eluhooned Koolid Lasteaiad Meditsiiniasutused Müratundlikke
45-50 613 9 7 2 hooneid
kokku
50-55 336 5 2 0
55-60 113 2 1 0
60-65 40 1 0 0
65-70 6 0 0 0
70-75 2 1 0 0
≥75 1 0 0 0
≥55 162 4 1 0 167
Tabel 12. Tööstus. Müratsoonides asuvate müratundlike hoonete arv, öömüra indikaatori (Lnight) alusel
Müratase, dB Eluhooned Koolid Lasteaiad Meditsiiniasutused Müratundlikke
45-50 243 1 2 0 hooneid
kokku
50-55 81 3 1 0
55-60 30 0 0 0
60-65 2 0 0 0
65-70 3 1 0 0
70-75 0 0 0 0
≥75 0 0 0 0
≥50 116 4 1 0 121
6.3 ELANIKE ARV MÜRATSOONIDES
Erinevates müratsoonides elavate inimeste arvutuslik hulk on esitatud alljärgnevates tabelites. Erinevates
müratsoonides elavate inimeste arvu määramine on teostatud vastavalt Euroopa Komisjoni direktiiviga
2015/996 kehtestatud CNOSSOS-EU arvutusmeetodis toodud põhimõttele, kus hoone erinevatele
fassaadidele määratakse mõjuvad müratasemed ja vastava hoone elanikkond määratakse selle alusel
proportsionaalselt erinevatesse müratsoonidesse.
Tabel 13. Müratsoonides elavate inimeste arv päeva-õhtu-öömüra indikaatori (Lden) alusel
Müratase, dB Maanteeliiklus Raudteeliiklus Lennuliiklus Tööstus Müratsoonides
45-50 85453 7296 73177 13821 elavaid inimesi
kokku
50-55 72146 4214 60788 6780
55-60 56699 2411 12447 2039
60-65 24643 1081 5 948
65-70 6171 124 0 144
70-75 227 2 0 106
≥75 1 0 0 379
≥55 87741 3618 12452 3616 107427
22
Tabel 14. Müratsoonides elavate inimeste arv öömüra indikaatori (Lnight) alusel
Müratase, dB Maanteeliiklus Raudteeliiklus Lennuliiklus Tööstus Müratsoonides
45-50 59083 3738 21257 4942 elavaid inimesi
kokku
50-55 24746 1987 1843 1447
55-60 6407 807 0 687
60-65 333 47 0 98
65-70 12 0 0 309
70-75 0 0 0 51
≥75 0 0 0 0
≥50 31498 2841 1843 2592 38774
6.4 VAIKSETES ELAMUTES ELAVATE TALLINNA ELANIKE ARV
Vaikne välispiire on direktiivi 2002/49/EÜ tähenduses elamu välispiire, mille Lden arvväärtus, mis on
määratud maapinnast 4 meetri kõrgusel ja 2 meetri kaugusel välispiirdest, on üle 20 dB madalam kõige
suurema Lden väärtusega välispiirdest. Vaiksetes elamutes elavate inimeste arv leiti arvutuslikult ning on
esitatud alljärgnevas tabelis 15.
Tabel 15. Vaikse välispiirdega elamutes elavate inimeste arv
Müratase, dB Maanteeliiklus Raudteeliiklus Lennuliiklus Tööstus Vaikse välispiir-
45-50 6149 377 0 1790 dega elamutes
elavaid inimesi
50-55 7652 472 0 200 kokku
55-60 10083 453 0 56
60-65 5909 159 0 168
65-70 2647 9 0 4
70-75 123 2 0 11
≥75 0 0 0 1
KOKKU 32563 1472 0 2230 36265
6.5 TALLINNA STRATEEGILISEL MÜRAKAARDIL ILMNENUD MÜRAPROBLEEMIDE LÜHIKIRJELDUS
TSMK toob välja maanteeliikluse ehk auto-, trammi- ja rongiliikluse kui kõige olulisema müra allika, mis
langeb kokku mürapõhjustajate struktuuriga EL tervikuna. Terviseametile ning KEKO-le laekunud kaebuste
põhjal on kaks kõige suuremat müraga seonduvate kaebuste põhjustajat samuti liiklus. Kuigi esineb kaebusi
ka tööstusmüra kohta, siis see on pigem trendilt vähenev. Probleemsed paigad on Tallinnas suurte
magistraalide ääres paiknevad müratundlike hoonetega alad, kus tänu jätkuvalt intensiivistuva autostumise
tõttu on liiklusmüra tase kõrge. Tööstusmüra kaebused laekuvad peamiselt Põhja-Tallinna sadamate
ümbruses paiknevatelt elamualadelt, kus on vaja täpsemalt uurida normtasemetele vastavust ning
leevendusmeetmete rakendamise võimalusi ning tegelikku vajadust.
Linnaliiklusest tulenevat mürataset saab vähendada liikluskorralduslike meetmetega. Analüüsida tuleks,
kuidas on võimalik liiklust hajutada või ümber suunata, et peamagistraalidel liikluskoormus väheneks ning
sellest tulenevalt ka müra väheneks. Ühistranspordist tulenevat müra vähendamiseks tuleb parandada
trammi- ja raudteede tehnilist seisukorda ning rekonstrueerida teekatteid. Erilist tähelepanu vajab asjaolu,
kui plaanitakse tööstusettevõtet ümbritsevad alad kasutusele võtta elamumaadena, kuna sellisel juhul võib
kergesti tekkida konflikt. Planeeringute menetluses on mõistlik läbi kaaluda võimalused ja meetmed, et
võimalikke mürahäiringuid vähendada. Viimastel aastael on elanikele mürahäiringuid põhjustanud
militaarlennukite ja kopterite lennud üle elamurajoonide, mis pole aga strateegilise müravähendamise
tegevuskava objekt.
23
6.5.1 AUTOLIIKLUS JA ÜHISTRANSPORT
TSMK kohaselt on Tallinna linna olulisim müraallikas liiklus: auto-, bussi-, trolli-, trammi- ja rongiliiklus.
TSMK uuendamisel on arvestatud teede ja tänavatega, mille aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on
≥ 400 liiklusvahendit.
2019. a liiklussageduse andmed saadi ööpäevaste liikluskaartide kujul. Kaardid on koostatud Stratum OÜ
poolt 2019. aasta tipptunni liiklussageduste alusel. Suurima liiklussagedusega Tallinna tänavad on
Järvevana tee, Pärnu maantee, Endla tänav, A.H Tammsaare tee, Peterburi tee ja Narva maantee.
Trammiliiklus on mürakaartidel esitatud maanteeliikluse osana (koos autoliiklusega). Tallinnas oli 2019. a.
seisuga järgmised trammiliinid: Kopli – Kadriorg (nr 1), Kopli – Suur-Paala (nr 2), Tondi – Kadriorg (nr 3),
Tondi – Lennujaam (nr 4). Autoliikluse arvutuslikud näitajad strateegilise mürakaardi töös on toodud
tabelis 16.
Tabel 16. Autoliikluse arvutuslikud näitajad strateegilise mürakaardi töös.
Mürataseme tsoon, dB Pindala, km2 Hoonete arv Elanike arv
45-50 20,1 2482 73487
50-55 13,0 2786 61245
55-60 9,9 2202 46515
60-65 7,3 1518 20621
65-70 4,1 595 6046
70-75 2,7 41 293
≥75 0,5 1 1
≥ 55 24,5 4357 73476
6.5.2 RAUDTEELIIKLUS
Tallinna linnas sõidavad kolme tüüpi rongid: elektri- ja diiselmootoriga reisirongid ning diiselveduriga
kaubarongid. Strateegilise mürakaardi koostamisel on arvestatud kolme raudteeharuga: idasuund (Tallinn
– Narva), läänesuund (Tallinn – Paldiski) ja edelasuund (Tallinn – Viljandi). Tallinna siseselt piirduvad
raudteeühendused vastavalt Lagedi, Laagri ja Männiku rongipeatustega. Kõige tihedam linnasisene
rongiliiklus toimub lõigul Balti Jaam – Laagri.
Rongiliikluse arvutuslikud näitajad strateegilise mürakaardi töös on toodud tabelis 17.
Tabel 17. Rongiliikluse arvutuslikud näitajad strateegilise mürakaardi töös.
Mürataseme tsoon, dB Pindala, km2 Hoonete arv Elanike arv
45-50 2,4 405 3201
50-55 2,1 353 2259
55-60 1,6 214 822
60-65 0,9 41 209
65-70 0,5 10 9
70-75 0,1 0 0
≥75 0,0 0 0
≥ 55 3,1 265 1040
6.5.3 LENNULIIKLUS
Tallinna Lennart Meri nimeline rahvusvaheline lennujaam asub kesklinnast 4 km kaugusel. Lennukite
õhkutõusud ja maandumised toimuvad vastavalt lennugraafikutele ja ilmastikuoludele. Üldjuhul tõusevad
lennukid õhku ida/lääne suunas, millest tulenevalt on lennuliikluse müra tajutav eelkõige Kesklinna,
Kristine ja Lasnamäe linnaosades. Mürakaardi koostamisel on arvestatud 2019. aasta lendude andmetega.
Lennuliikluse arvutuslikud näitajad strateegilise mürakaardi töös on toodud tabelis 18.
Tabel 18. Lennuliikluse arvutuslikud näitajad strateegilise mürakaardi töös.
24
Mürataseme tsoon, dB Pindala, km2 Hoonete arv Elanike arv
45-50 21,5 2038 81853
50-55 10,8 1552 39865
55-60 4,3 626 7716
60-65 1,9 0 0
65-70 0,8 0 0
70-75 0,3 0 0
≥75 0,2 0 0
≥ 55 7,5 626 7716
6.5.4 TÖÖSTUS
Tööstusmüra seostatakse põhiliselt Tallinnas asuvate sadamate ja Väo karjääriga. Nende alade kõrval on
olemas tööstusega alad, mis tänaseks on läbi põimunud lao- ja äripindadega. Tööstusmüra hindamisel on
strateegilise mürakaardi arvutuste tegemisel lähtutud Euroopa Komisjoni juhendmaterjalist WG-AEN.
Mürakaardi ülevaatamisel määrati tööstusaladeks katastriüksused, millel paiknevale käitisele on
väljastatud: keskkonnakompleksluba, välisõhu saasteluba (v.a tanklad, autosalongid, keemilised
puhastused ja põletusseadmed alla 5 MW võimsusega), jäätmeluba/ohtlike jäätmete käitluslitsents
(autolammutuskojad, jäätmete vastuvõtupunktid) või maavara kaevandamise luba (Väo karjäär). Samuti
on tööstusmüra allikatena arvestatud sadamate territooriumeid ning rongidepoosid. Tööstuse
arvutuslikud näitajad strateegilise mürakaardi töös on toodud tabelis 19.
Tabel 19. Tööstuse arvutuslikud näitajad strateegilise mürakaardi töös.
Müratasemetsoon, dB Pindala, km2 Hoonete arv Elanike arv
45-50 11,7 623 18614
50-55 7,2 315 8324
55-60 5,0 184 4146
60-65 2,7 37 432
65-70 2,5 3 101
70-75 4,4 1 16
≥75 0,8 0 268
≥ 55 15,4 225 4963
Tööstusmüra arvutuste tulemused on suure üldistushinnanguga ning pigem üle- kui alahinnatud. Info
tööstusmüra objektide kohta on saadud keskkonnakomplekslubade nõuete täitmise infosüsteemist
KOTKAS. Terviseamet on elanike kaebuste alusel teinud müramõõtmisi ka järelevalve kohustuse raames.
Ka tööstusettevõtted ise on teinud mürauuringuid.
25
7. VAIKSED ALAD
7.1 VAIKSETE ALADE HINDAMISE KRITEERIUMID
Tänapäeva tempokas ja stressirohkes linnaruumis väärtustatakse üha enam puhast õhku, rohelust ja
vaikust. Müra vähendamise tegevuskava üks eesmärke on vaiksete piirkondade säilitamine ning võimalusel
nende laiendamine ja juurde tekitamine. Vaikseteks aladeks loetakse avalikuks kasutuseks mõeldud
piirkondi (nt puhkealad ja pargid), kus mitte ühegi müraallika tekitatud müra ei tohiks ületada liikmesriigi
kehtestatud Lden väärtust. Vaiksete alade täpne defineerimine on liikmesriigi pädevuses.
Keskkonnaministri 20.10.2016. a määrus nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra
vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“ defineerib vaiksed
piirkonnad kui I mürakategooria alad ehk virgestusrajatiste maa-alad. Linnakeskkonnas loetakse vaiksete
alade hulka piirkonnad, kus müraindikaatori liiklus- ja tööstusmüra piirväärtus on 55 dB. Uute vaiksete
alade kavandamisel võiks eesmärgiks aga olla piirväärtus 50 dB kui mitte kogu ala ulatuses, siis vähemalt
ala teatud piirkondades. Kuna öisel ajal on vaiksete alade külastatavus minimaalne, siis öise aja normi ei
ole arvestatud. Ala kasutusotstarve peab olema avalikult puhkeotstarbeline ning ala suurus puhke-
eesmärgi täitmiseks piisav.
7.2 TALLINNA VAIKSED ALAD
Tallinnas on vaikseid alasid määratletud kolme müra vähendamise tegevuskava perioodidel 2009-2013,
2014-2018, 2009-2018. Perioodil 2019-2023 oli prioriteediks vaiksete alade kaitsmine ja säilitamine
akustilise kavandamise, planeeringute ning müratõkkemeetmete abil. Lisaks panustati sel perioodil ka
võimalusel uute vaiksete alade juurde loomisele, eelkõige puudulikult välja ehitatud/tühjade alade
korrastamisega. Perioodil 2019-2023 on Tallinn arendanud ja korrastanud mitmeid puhkealasid. Neist
kõige mainimisväärsemad on Tondiraba ja Männi park ning Kalaranna promenaad. Pooleli on Lasnamäed
ja Kesklinna ühendava rattatee ehitus, mis võimaldaks müravabalt jõuda vaiksesse alasse – Kadrioru parki.
Alanud on Putukaväila lineaarpargi väljaehitamine, mis ühendab 6 linnaosa elamualasid ja rohealasid ning
välja on töötatud Klindipargi kontseptsioon.
Antud töös on välja toodud alad, kus on täidetud vastav hindamiskriteerium, et keskenduda nende alade
kaitsele ja säilitamisele ning koostada aastatel 2025-2029 vaiksete alade nimistu.
Vaiksete alade määramise lähteandmetena on kasutatud Tallinna linna rohealade kaardikihti ning Tallinna
strateegilise mürakaardi andmeid. TKMVTs määratleti vaiksed piirkonnad rohealade kaardikihi ja
müratsoonide alusel, kus on tagatud vaikse ala kriteerium päevasel ajal (Ld ≤ 55 dB).
Lisas 7 on välja toodud Tallinna linna rohealad ning need Tallinna linna rohealad, kus on tagatud vaikse ala
päevase aja kriteerium Ld ≤ 55 dB.
7.3 VAIKUSE SÄILIMISE JA TAGAMISE MEETMED
TMVTK üks eesmärke on vaiksete piirkondade säilitamine ning uute vaiksete alade kavandamine ja
rajamine.
Vaiksete piirkondade säilitamise, kasutatavuse parandamise ja kaitse meetmed:
• arendustes ja planeeringutes olemasolevate vaiksete alade säilitamine, varjestamine ning
võimaluse olemasolul uute kavandamine;
• olemasolevate rohealade rekonstrueerimine, külastuskorralduse reguleerimine;
• uute kaitstavate alade moodustamine ning neile kaitsekorralduskavade koostamine;
• olemasolevate vaiksete alade ümbruses vaikse liikuvuse soodustamine (rattaradade ehitamine
jm);
26
• vaiksete alade läheduses liiklussageduse ja piirkiiruse vähendamine, raskeveokite liikluse
ümbersuunamine;
• vaiksetel aladel mürarikaste tegevuste keelustamine;
• olemasoleva haljastuse maksimaalne säilitamine või samaväärsega asendamine, uute haljastute
rajamine;
• vaiksetel alade haljastu hooldamiseks kasutatavatele hooldusmasinatele (nt muruniidukid) ja
tehnoseadmetele (nt lehepuhurid) tehniliste ja kasutustingimuste kehtestamine müra
vähendamiseks.
27
8. TALLINNA ELANIKE MÜRAKAEBUSED
Kodanikud saavad esitada mürakaebuseid Tallinna linnas nii Terviseametile kui ka Tallinna Keskkonna- ja
Kommunaalametile. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 218 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet välisõhus
leviva müra üle Terviseamet. Terviseameti kodulehel on ka viide kaebuse esitamise korra kohta.
Üleliigse müra häiringute korral on õigus pöörduda korrakaitseorganite poole. Hinnangu andmisel
lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist. See tähendab, et kui ametnik hindab, kas
tegemist on ülemäärase müraga, teeb ta seda n-ö keskmise objektiivse inimese vaatepunktist.
Esitatud avalduse alusel uurib piirkonna järelevalveametnik olukorda kohapeal, vajadusel tellib laborist
vajalikud müramõõtmised ning kui müratase on ületatud, esitab ettekirjutuse müraallika valdajale.
Ettekirjutuse mittetäitmisel algatab piirkondlik Terviseameti osakond müraallika valdaja vastu
väärteomenetluse.
Tavaliselt on kaebuse esitajad Tallinna elanikud, kes on häiritud liiklus-, ehitus-, tehnoseadme, tööstus- või
meelelahutusmürast.
Terviseameti ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kogemusel on probleemsemad paigad Tallinnas
suurte magistraalide ääres paiknevad müratundlike hoonetega alad, kus liiklusmüra tase ületab
normtasemeid, kuid kus ei ole leevendusmeetmeid rakendatud või nende mõju pole olnud piisav. Kuigi
sageli pole kaebajatele rahuldavat kiiret lahendust leitud, on näha, et trend mürarikaste magistraalide
lähedusse uute elupindade planeerimisel on endiselt kasvav.
8.1 TERVISEAMETILE LAEKUNUD MÜRAKAEBUSED
Tegevuskava koostamise raames pöördus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Terviseameti poole ja
küsis andmeid laekunud kaebuste kohta. Terviseameti andmetel esitati Tallinnas perioodil 2017–2022. a
kokku 216 mürakaebust. Mürakaebuste arv erinevatel aastatel müraallikata kaupa on esitatud tabelis 20.
Täpsem kirjeldus 2017–2022 perioodil laekunud kaebuste kohta on esitatud tegevuskava Lisas 1.
Lisaks liiklusmüra kaebustele pöördutakse Terviseameti poole sageli ka seoses tööstusmüraga. Enim
mürakaebusi laekus Tallinnas paiknevate sadamate ja Väo karjääri tegevuse kohta. Amet juhib tähelepanu,
et tööstusmüra hindamisel tuleks aluseks võtta pikaajalised müramõõtmise tulemused, mis aga paraku
puuduvad. Kuna usaldusväärsed andmed puuduvad, pole võimalik õigesti hinnata ka müratundlike
hoonetega aladeni ulatuvaid tegelikke müratasemeid. Terviseameti hinnangul on probleemsed piirkonnad
seal, kus paiknevad müratundlikud hooned, st tiheda liiklusega tänavate või tootmishoonete vahetus
läheduses.
Tabel 20. Terviseametile laekunud mürakaebused perioodil 2017–2022
2022 (kuni
Müraallikas 2017 2018 2019 2020 2021 KOKKU
24.03)
Liiklusmüra 8 14 8 8 9 4 51
Tööstusmüra 11 3 13 5 5 0 37
Tehnoseadmed 12 27 17 13 11 2 82
Ehitusmüra 6 6 4 4 4 1 25
Äri- või kaubandus-
7 0 1 0 6 0 14
tegevus
Meelelahutus 0 2 1 0 2 0 5
Muu 0 0 0 0 1 1 2
KOKKU 44 52 44 30 38 8 216
Eelneva viieaastase perioodiga võrreldes on Terviseametile laekunud kaebuste arv suurenenud ca 14 % ja
seda eelkõige liiklus- ja tehnoseadmete (peamiselt õhksoojuspumbad) poolt tekitava müra arvel.
Tööstusmüraalased kaebused on võrreldes eelnenud viia aastase perioodiga aga vähenenud.
28
8.2 TALLINNA KESKKONNA- JA KOMMUNAALAMETILE LAEKUNUD MÜRAKAEBUSED
Perioodil 2017–2022 laekus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile kokku 118 kaebust müra häirivuse
kohta. Laekunud mürakaebuste arv erinevatel aastatel müraallikata kaupa on esitatud tabelis 21.
Laekunud mürakaebuste koond on esitatud tegevuskava lisas 2.
Tabel 21. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile laekunud mürakaebused perioodil 2017–2022.
Müraallikas 2017 2018 2019 2020 2021 2022 (kuni 24.03) KOKKU
Liiklusmüra 14 21 8 6 15 14 78
Tööstusmüra 5 4 4 1 2 0 16
Tehnoseadmed 1 0 0 0 1 1 3
Ehitusmüra 0 4 0 0 1 0 5
Äri- või kaubandus-
0 0 0 1 1 0 2
tegevus
Muu 6 2 2 0 0 3 13
KOKKU 26 31 14 8 20 18 117
Tabelist 21 on näha, et perioodil 2017–2022 laekus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile kõige enam
mürakaebusi liikluse (78 kaebust, 67 % kõigist kaebustest) ja tööstusmüra (16 kaebust, 14 % kõigist
kaebustest) kohta.
Võrreldes eelnenud viieaastase perioodiga laekus mürakaebusi peaaegu kaks korda rohkem.
Mürakaebuste struktuuri analüüsides ilmneb, et eelneval viisaastakul moodustasid liiklusmüra kaebused
kõigist kaebustest 42 % ning tööstusmüra kaebused 17%. Nii Terviseametile kui ka Tallinna Keskkonna- ja
Kommunaalametile laekunud kaebused kajastavad vahepealsel perioodil suurenenud autoliikluskoormust
ja vähenenud tööstust, mistõttu liiklusmüra kaebuste osakaal kasvas ja tööstusmüra osakaal vähenes.
8.3 TALLINNA ELANIKE TAGASISIDE
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet avalikustas strateegilise mürakaardi ja küsis tagasisidet ning
kommentaare. Tabelis 22 on elanike seisukohtade alusel välja toodud probleemsed kohad.
Tabel 22. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile laekunud linnakodanike ettepanekud
Mürahäiring / kaebus Ettepanekud / lahendused
Autoliiklus
Häiringu piirkonnad/tänavad: Piirkiiruse alandamine
Suur-Ameerika, Liivalaia, Tehnika, Paldiski Liiklusjärelvalve tõhustamine
mnt, Vabaduse pst, Nõmme tee, Lubja, Liikluse rahustamine (künniste/tõstetud pindade rajamine,
Toompuiestee, Gonsiori, Rannamõisa tee, ohutussaared)
Pärnu mnt, Alevi Mürakaitseekraanide rajamine
Linna fookus müratasemete langetamiseks peaks olema
ühistranspordi ja jalg- ning rattateede soosimine, võrgustiku
parandamine ning elanike toetamine nende meetmete
vastuvõtmiseks
Ühistranspordi ja jalg- ning rattateede soosimine
Rattateede rajamine. Tuleb välja arenda korralik rattataristu ja
kaasajastada ühistranspordiliine
Ühistranspordi ja raskeveokite liikluse
suunamine/piiramine/keelamine teatud tänavatel
Soodustada pargi ja reisi lahendusi
Rattaliikluse osakaalu suurendamine
Autostumise pidurdamine
Liikluskaamerate paigaldamine
29
Tänavakeskkonna ümberkujundamine (teed tuleks kitsamaks teha
ja lisada juurde haljastust)
Vähendada parkimiskohti
Naelrehvide kasutamise piiramine
Teemaksud
Linnaruumi parendamine ja inimsõbralikuks muutmine
Võiks tellida analüüsi, kuidas aitaks kiirusepiirang ja reformitud
ühistransport kaasa aidata müra vähendamisele kaasa.
Haljastuse juurde istutamine, olemasoleva haljastuse säilitamine
Rattateedele ulatuv müra (nt: Järvevana Rattatee ja sõidutee vahele haljastuse istutamine või
tee) müratõkkeseina rajamine.
Raudteeliiklus
Häiring: kaubarongide sõitmine õhtusel ja Haljastuse juurde istutamine, mürakaitseekraanide rajamine
öisel ajavahemikul
Uued rongirööpad ja rongid on mürarikkad Koostada tegevusplaan ja uurida, kuidas võimalik müratasemeid
vähendada
Muud mürahäiringud
Lehepuhurid Lehepuhuriga töötamisel tuleb jälgida heakorraeeskirja
Motovarjudega lendamine (Pirita Keelata motovarjudega lendamine linna territooriumi kohal ning
linnaosa) suunata neid pigem piirkondadesse, kus ei ole tihedat
inimasustust.
Helikopteri sõidud Kalamajas. Keelata elurajoonis.
Ehitustegevus Öine ehitustegevus on lubatud ainult erilubadega.
30
9. MODELLEERITUD MÜRAOLUKORRAD ARVESTADES LEEVENDUSMEETMEID
Alljärgnevalt on antud lühiülevaade Akukon Eesti OÜ poolt 2022. aastal TKMVT tarbeks läbiviidud Tallinna
mürarikkaimate näidistänavate liiklusmüra modelleerimise tulemustest [24].
Kokku modelleeriti kolm näidisjuhtumit. Analüüsitud on kolm stsenaariumit ilma ja koos
leevendusmeetmetega ning visualiseeritud leevendusmeetmete mõju. Mudelite puhul tuleb arvestada, et
esitatud müraolukorrad on näitlikud ja ei eelda meetmete tegelikku rakendamist. Müramodelleerimise
objektide valimisel lähtuti Terviseameti soovitusest. Terviseameti ja Tallinna Strateegiakeskuse poolt
edastatud sisendid müra vähendamise tegevuskavalele on esitatud Lisas 5 „Asutuste vastused
järelpärimistele“.
Terviseameti valik põhines kolmel kriteeriumil:
• kriteerium I: põhjendatud mürakaebused piirkondades, kus asub mitmeid (korter)elamuid;
• kriteerium II: II mürakategooriaga piirkonnad, mis asuvad suure liiklussagedusega tänava ääres;
• kriteerium III: piirkonnad, kus planeeringute negatiivne kooskõlastus on tingitud kõrgest
müratasemest.
Liiklusmüra taseme hindamisel on kasutatud Stratum OÜ õhtuse tipptunni liiklusmudeli 2020. a andmeid.
Autode ööpäevase ja raskeliikluse jaotuse on leitud vastavalt strateegilise mürakaardi juhendmaterjali
soovitustele.
Modelleerimiseks valiti järgmised tänavalõigud:
1) kriteeriumile vastava kohana on modelleeritud Paldiski mnt teelõik Tehnika tänavast kuni
Toompuiesteeni.
2) kriteeriumile vastava kohana on modelleeritud Liivalaia tn teelõik Pärnu maanteest kuni Juhkentali
tänavani
3) kriteeriumile vastava kohana modelleeriti Luise tn teelõik Toompuiesteelt kuni Koidu tänavani.
Modelleeritavad stsenaariumid:
1) olemasolev olukord – kiirusepiirang 50 km/h;
2) piirkiiruse vähendamine – kiirusepiirang 30 km/h;
3) raskeliikluse keelamine - kiirusepiirang 30 km/h.
Müratasemete arvutamisel on arvestatud, et Paldiski mnt maksimaalse liiklustihedusega tund moodustab
9% kogu ööpäevasest liiklussagedusest ning ööpäevane liiklussagedus jaguneb järgmiselt: 77%
ajavahemikul kell 7-19 ehk päeval, 13% kell 19-23 ehk õhtul ja 10% kell 23-07 ehk öösel. Raskete veokite
(veoautod, bussid, traktorid, autorongid) osakaaluks päevasel ajal on võetud 8%, õhtusel ajal 6% ja öisel
ajal 3%. Maksimaalne lubatud sõidukiirus Paldiski maanteel on 50 km/h ning Luise ja Liivalaia tänavtel
samuti 50 km/h.
Modelleerimise metoodika ja maastikumudeli kirjelduse, arvutuste parameetrid ja modelleerimise
tulemused (kaardid) on esitatud Lisas 8.
31
10. ÜLEVAADE KESKKONNAMÜRA VÄHENDAMISE MEETMETEST
Müra ohjemeetmeid saab jaotada kolme suurde gruppi:
1) müraallikate mürataseme vähendamine;
2) müra leviku takistamine;
3) müratundlike objektide kaitsmine.
Meetme täpse lahenduse valimine sõltub konkreetsest müraolukorrast. Eelistada tuleks meetmeid, millega
vähendatakse müraallika tekitatava müra taset (keskendutakse põhjusele). Kui see pole teostatav
keskendutakse meetmetele, mis takistaksid müra levikut. Tihti on parim kombineeritud lahendus, kus
võetakse meetmeid nii müratekke vähendamiseks, leviku takistamiseks kui ka objektide kaitsmiseks.
Peamised traditsioonilised müra vähendamise meetmed on järgmised:
• keskkonnamüraga arvestamine uutes planeeringutes;
• keskkonnamüra mõju väljaselgitamine liikluse planeerimisel (prognooside tegemine, et välja
selgitada keskkonnasäästlikke linnatranspordiskeeme)
• alternatiivsete liikumisviiside eelistamine (ühistransport, jalgrattaliiklus);
• ühistranspordist lähtuva müra vähendamine (sh trammi- ja raudteede tehnilise seisukorra
parandamine);
• müraleviku piiramine tehniliste lahendustega;
• vaiksete piirkondade kaitsmine (planeerimisel tuleb arvestada nende säilimisega);
• uute vaiksete piirkondade planeerimine ja rajamine;
• müratundlike hoonete akende ja piirdekonstruktsioonide heliisolatsiooni parandamine;
• mürateadlikkuse tõstmine.
Keskkonnamüra valdkonnas on Tallinna põhiprobleem suur liiklussagedus magistraaltänavatel. Seda
võimendab valglinnastumisega kaasnev pendelränne, mis toob kaasa täiendava liikluskoormuse. Kõige
olulisemateks müratekitajateks on liiklevad mootorsõidukid.
10.1 LIIKLUSMÜRA ALLIKATE TEKITATAVA MÜRA VÄHENDAMINE
Peamised meetmed, kuidas vähendada autoliikluse poolt tekitatavat müra, on toodud alljärgnevas
nimekirjas.
• Piirkiiruse alandamine;
• Liikluse hajutamine ja ümbersuunamine;
• Piirkiirusest kinnipidamise süsteemne, pidevalt toimiv järelevalve;
• Lokaalsete kiiruskaamerate ja tabloode paigaldamine;
• Liikluse rahustamine liikluskorralduslike meetmetega (ringristmikud, künnised, sõiduradade
kitsendamine jms);
• Vähese müraga teekatete kasutamine tänavate katendi taastamisel ja rekonstrueerimisel;
• Liikluse sujuvuse parandamine (nn roheline laine jm);
• Raskeveokite ümbersuunamine müratundlikelt aladelt;
• Raskeveokite liikumise ajaline piirang (ööajal või puhkepäevadel);
• Rööbasteede tehniline korrashoid;
• Ühistranspordi infrastruktuuri efektiivsemaks ja kasutajasõbralikuks muutmine;
• Uute transpordivahendite soetamisel arvestada müraemissioonidega;
• Rattaliikluse soodustamine ja tervikliku rattateede võrgustiku rajamine;
• Elamupiirkondades läbisõiduteede vältimine.
32
Transpordiamet on analüüsinud leevendusmeetmeid õhusaaste ja müra vähendamisel (tabel 23). Oluline
on märkida, et linnaruumi heterogeensuse tõttu toimivad meetmed erinevates tänavaruumi osades
erineva tõhususega. Seepärast on alati otstarbekas läbi viia mürauuringud enne ja pärast meetme
rakendamist.
Tabel 23. Leevendusmeetmed müra ja õhusaaste vähendamisel
Saavutamise võimalused Õhusaaste vähenemine Müra vähenemine
Kaotada 25% liiklusest või alandada piirkiirust 10 km/h Õhusaaste vähenemine 1 dB
võrra. tajutav 25% liikluse Väga väike muutus, mida
vähenemise korral. inimese kuulmine ei suuda
eristada ehk tajuda.
Kasutada müra vähendavat teekatet, alandada Õhusaaste minimaalne
piirkiirust 10–20 km/h võrra, asendada tavaline ristmik vähenemine. 2 dB
ringristmikuga või kasutada valdusfoori tsüklit Vaevutajutav muutus.
„roheline laine“.
Kaotada 50% liiklusest, alandada piirkiirust 20 km/h Õhusaaste
võrra või kasutada teekattematerjalina peenema märkimisväärne 3–4 dB
struktuuriga katendit (näiteks AB16 katte asemel vähenemine. Tajutav vähenemine.
SMA8).
Kaotada 65% liiklusest või kasutada müraseina. Õhusaaste väga ulatuslik 5 dB
vähenemine. Oluline ja tajutav muutus.
Kaotada 90% liiklusest või kasutada kõrget müraseina. Õhusaaste väga ulatuslik 10 dB
vähenemine. Vähenemine on tajutav poole
võrra.
Kaotada 99% liiklusest või ehitada suletud Õhusaaste väga ulatuslik 20 dB
sisehoovidega korruselamud. vähenemine. Väga suur muutus.
Allikas: https://www.transpordiamet.ee/leevendusmeetmed
10.2 MÜRA LEVIKUT TAKISTAVAD MEETMED
Peamiseks müraleevendusmeetmeks, mida kasutatakse kaitsmaks vahetult tänava äärde või tööstuse
juurde jäävaid müratundlikke alasid, on müraseinad ja mürakaitseekraanid, mida käsitletakse standardis
EVS 843:2016 Linnatänavad. Nende rajatiste müratõkestamise efektiivsus sõltub asukohast müraallika ja
kaitstava objekti vahel, ekraani materjalist, mõõtmetest, kujust ja müra sagedusspektrist. Müratõke ei tohi
müra peegeldada. Standardikohase müratõkkeseina mürasummutus on 5-15 dB.
Müratõkkega sarnast mõju saavutab ka hoonete planeerimisega - pikk 5-9 korruseline hoone
magistraaltänava või raudtee suunas kaitseb müra eest tagapool asuvaid maju või piirkonda. Mida kõrgem
esimene majade rida, seda parem helivarjestus saavutatakse.
Korruselamute puhul tuleb arvestada, et müraekraanid ei oma suuremat efekti hoonete kõrgematel
korrustel. Kortermajade puhul tuleb panustada vaikuse tagamisse siseruumides, millele aitab kaasa seinte
täiendav soojustamine ja akende väljavahetamine mürakindlamate vastu, samuti rõdude kinniehitamine.
Müratõkkena kasutatakse mõnel pool ka taimestikku (tihedad hekid, jne), kuid puude ja põõsashekkide
neeldumisvõimet hinnatakse enamasti üle. Taimestikul on halvas müraolukorras ennekõike
psühholoogiline mõju, kuna varjestades müra allikaid on mürast tingitud häirituse tase madalam.
Tallinna halvema müraolukorraga magistraalide ääres ei ole üldjuhul tänava ja elamute vahel müratõkete
jaoks piisavalt ruumi ja nende efektiivsus jääb liialt madalaks. Üksikutes lõikudes üle linna on ilmselt
võimalik müratõkkeid kasutada, kuid sobivad asukohad tuleb leida modelleeringu tulemusena.
Tõenäolisemalt on võimalik kasutada müratõkkeid vaiksete alade varjestamisel. Kasutada tuleb sel juhul
uudseid, linnaruumi sobivaid tooteid, mitte aga Eesti maanteede ääres kasutatud lahendusi. Otsused uute
33
müratõkete rajamiseks saab ette näha detailplaneeringute raames, kus saab lähtuda konkreetsest
olukorrast ja analüüsida meetmete mõju ning sobivust linnakeskkonda.
10.3 MÜRATUNDLIKE HOONETE KAITSMINE
Ehituslike võtetega saab kaitsta olemasolevaid ehitisi ning ehitada mürakindlamaid uusi hooneid. Seoses
vajadusega täita müratundlikes ruumides müra normtasemeid on tiheda liiklusega sõidutee vahetus
läheduses ehitamine kallim kui sõiduteest kaugemal. Kõrge keskkonnamüratasemega aladele ehitamisel
tuleb ette näha meetmed, mis takistaksid välismüra jõudmist siseruumidesse. Need meetmed on
järgmised:
• ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul tuleb rakendada
transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717;
• akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken
moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde
õhumüra isolatsiooni indeks;
• nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid
(tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde
heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud;
• rõdude korral tuleb projekteerida suletud (klaasitud) lahendus, mis vähendab avatäidetele mõjuvaid
liiklusmüratasemeid ca 5 dB võrra;
• elamute ja teiste müratundlike hoonete projekteerimisel tuleb järgida põhimõtet, et vaikust nõudvaid
ruume (eelkõige magamistube) ei paigutata tiheda liiklusega sõidutee poolsele küljele ning igale
hoonele projekteeritakse vaikne fassaad ja puhkeala/mänguväljak.
• vanade kortermajade renoveerimisel tuleb tähelepanu pöörata ja luua tingimused, mis tõhustavad
fassaadide helipidavust.
10.4 TÖÖSTUSMÜRA VÄHENDAMISE MEETMED
Tööstusmüra ettevõtete puhul leevendusmeetmete täpne rakendamine vajab koostööd ettevõtetega, et
välja selgitada, milliseid tehnilisi lahendusi on võimalik kasutada olenevalt seadmetest.
Peamisteks tööstusmüra mõju vähendavateks meetmeteks on:
• ventilaatorite juures helisummutite;
• seadmete müra leviku tõkestamiseks müratõkete, bokside või kiirgust vähendavat vooderduste
kasutamine;
• mürapeegeldavate pindade vältimine;
• heli ümbersuunamine suunda, kus selle häirivus on väiksem;
• müra tekitava tehnoseadme paigutamine mürakindlasse konteinerisse või hoonesse;
• tootmishoone heliisolatsiooni parandamine, sh ventilatsiooniseadmetes või teistes väljaviivates
avades;
• mürarikaste seadmete ümbervahetamine vaiksemate vastu või tootmistehnoloogia muutmine
vähem müra tekitavaks;
• mürarikka tegevuse ajaline või mahuline piiramine;
• mürauuringute ja/või -seire läbiviimine, et selgitada välja probleemi olemus või jälgida
piirnormidest kinnipidamist.
Müra tekitavate ettevõtete vastused järelpärimistele on esitatud Lisas 4.
34
10.5 TEHNOSEADMETEST TULENEVA MÜRA VÄHENDAMISE MEETMED
Ettevõtted ja ka tehnoseadmeid kasutusele võtvad eraisikud peavad jälgima, et müraallika
(õhksoojuspump, kliimaseade, ventilatsiooniseade) territooriumilt ei leviks normtaset ületav müra. Kui
tuvastatakse ületusi, siis tuleb koostada tegevuskava koos võimalike leevendusmeetmetega ning
rakendamise ajakavaga.
Tehnosüsteemide projekteerimisel tuleb arvestada, et ventilatsiooni väljaviske kanaleid ei suunata
eluhoonete poole ja/või väljaviskekanalid tuleb varustada mürasummutitega. Projekteeritavad uued
tehnoseadmed tuleb planeerida ja rajada nii, et need ei põhjustaks häirivust ja vastaksid kehtivatele
normtasemetele.
Keskkonnamürale kehtestatud nõuete täitmiseks tuleb hoone tehnokommunikatsioonide välisosad
projekteerida asukohta, kus nende mõju ümbritsevale keskkonnale ja lähimatele müratundlikele hoonetele
oleks minimaalne. Tuleb valida seadmed, mille mürakarakteristikud tagavad vastavate nõuete täitmise või
kasutada müra levikut piiravaid konstruktsioone. Ehituslubade väljastamisel jälgitakse igas projektis
tehnoseadmete mürasust (helirõhu taset) ning seadmete kaugust kinnistu piiridest.
Projekteerimise staadiumis mürauuringu tegemine on kohustuslik kõikide uute võimalikku mürahäiringut
omavate objektide puhul.
Olemasolevate ja planeeritavate seadmete müratasemete vähendamiseks eluhoonete läheduses tuleb
püstitada mürakaitseekraanid või müralevikut takistavad alternatiivsed rajatised.
Tehnoseadmete tekitatud normidest kõrgema müra põhjuseks võib olla ka puudulik tehnosüsteemide
hooldus. Sellisel juhul on hooldusega võimalik müraolukorda parandada, kui ka hooldus ei taga müra
piirnormide täitmist tuleb seade madalama helirõhuga seadmega asendada.
Elanike kaebustele reageerides on linn tellinud müratasemete mõõtmisi või mürauuringuid probleemsetes
piirkondades. Kui müra ületab piirväärtuse on müra tekitaja kohustatud müra vähendama, kas müraallika
likvideerima, asendama või keskkonnamüra vähendavad meetmed kasutusele võtma.
10.6 MÜRA LEVIKU VÄHENDAMINE PLANEERIMISE JA MAAKASUTUSEGA
Müraprobleemide teket on sageli võimalik ennetada eelneva planeeringu faasis. Planeeringuga saab
mõjutada müraallikate paigutust, müra liikumisteid, müraallikate- ja objektide vahelisi kaugusi ning
objektide paigutust üksteise suhtes. Maakasutusel põhineva müra vähendamise õnnestumine sõltub
planeeritava piirkonna suurusest, maastiku vormidest ja planeeringulahendusest. Peamised müra ohjamise
võimalused planeerimise ja maakasutuse valdkonnas on alljärgnevad.
• Müraallika ja müratundliku objekti vahele varutakse võimalikult suur vahemaa.
• Vähem müratõrjet vajavad hooned paigutatakse kaitsma neid hooneid, mis eeldavad madalamat
mürataset.
• Müraresistentsete hoonete ehitamine mürarikaste tänavate äärde.
• Uued müratundlikud ehitised nagu lasteaiad, koolid ja raviasutused kavandatakse üksnes vaiksetesse
piirkondadesse.
• Uute elumajade kavandamisel peamagistraalide äärde rakendatakse vaikse fassaadi ja siseõue nõuet
ning vaikust nõudvad ruumid projekteeritakse müraallikast eemale.
• Müratundlike hoonete projekteerimisel jälgitakse ruumide planeerimisel, et hoone mürarikkamale
küljele planeeritakse mitte-eluruumid (trepikojad jms) ning vaikust nõudvad ruumid (elu- ja
magamisruumid) nähakse ette hoone hoovipoolsele alale.
• Puhke- ja mänguväljakud planeeritakse kohtadesse, kus nad on liiklusmüra eest kaitstud hoonete või
tõketega.
• Uute müratundlike hoonete ehitamist välditakse tööstuspiirkondade ja sadamate vahetusse
lähedusse.
• Enne uue elamuarenduse kavandamist hinnatakse mürataset.
35
• Õuealasid saab liiklusmüra eest kaitsta nt kaupluste, ametiasutuste, büroohoonete jms funktsiooniga
hoonetega.
• Ehitusloa järelevalves kontrollitakse, kas hoone välispiirded vastavad kehtestatud
heliisolatsiooninõuetele.
• Hinnatakse müra aspektist hoonete välisfassaade. Hoonete/fassaadide geomeetria ja paigutusega
saab vähendada potentsiaalseid peegeldusi ning müratasemeid fassaadidel.
• Kavandatakse võimalikult palju haljastust. Taimestiku vahetu müra vähendamise mõju on väike, kuid
sel on positiivne psühhoakustiline mõju ja puud vähendavad fassaadide vahelisi peegeldusi.
36
11. TALLINNAS RAKENDATUD, JÄRGMISEKS VIIEKS AASTAKS KAVANDATAVAD JA
PERSPEKTIIVSED MÜRA VÄHENDAMISE MEETMED
11.1 TALLINNAS RAKENDATUD KESKKONNAMÜRA VÄHENDAVAD MEETMED
Tallinnas on perioodil 2019–2023 rakendatud arvukalt meetmeid, et vähendada mürateket ja linnaelanike
eksponeeritust mürale. Liiklusest tuleneva müra vähendamisse on investeeritud ca 60 mln eurot.
Olulisemad meetmed, mis on jätkunud või mida on rakendatud antud perioodil, on esitatud alljärgnevalt.
• Üld- ja detailplaneeringute ning ehitusprojektide ja kasutuslubade menetlemisel jälgitakse, et
oleks tagatud uute müratundlike objektide planeerimisel piisav mürakaitse.
• Ehituslubade ja kasutuslubade väljastamisel hoonete tehnoseadmetele jälgitakse müra
piirväärtuseid (nt õhksoojuspump, kliima-, ventilatsiooni- ja jahutusseade, generaator).
• Uute hoonete planeerimise ja projekteerimise menetluste käigus arvestatakse välispiiretele
esitatud heliisolatsiooninõudeid ning hakatud tõhusamalt jälgima nende meetmete vastavust
keskkonnamüra tasemest tulenevale vajadusele (standard EVS 842:2003).
• Keskkonnalubade taotluste suhtes seisukohtade esitamisel jälgitakse keskkonnamüra
piirväärtuste arvestamist.
• Tallinna tänavatel langetati piirkiirust nii turvalisema liikluse tagamiseks kui ka sellega kaasneva
müra vähendamiseks. Kiirusepiirang 30 km/h kehtestati Kesklinna, Pelgulinna ja Nõmme
linnaosade kvartalisisestel tänavatel, ühtekokku 69 tänaval (vt tänavate nimistu, Lisa 9).
Kiirusepiirang 40 km/h kehtestati südalinna piirkonna 11 suuremal tänaval: Toompuiestee,
Tehnika tn, Paldiski mnt, Luise tn, Endla tn, Kaarli pst, Pärnu mnt, Rävala pst, Mere pst, Narva mnt
ja A. Laikmaa tänav. Piirkiiruse langetamise eelduseks on ka fooriprogrammide
ümberseadistamine, et tagada sujuv liiklus.
• Liikluse rahustamiseks on rajatud täiendavaid teekünniseid lasteaedade ja koolidega piirnevatele
tänavatele ning transiitliikluseks kasutatavatele kvartalisisestele tänavatele. Tänavate
rekonstrueerimisel on ette nähtud ka künniste rajamise vajadusega arvestamine.
• Autoliiklust on oluliselt piiratud Tallinna Vanalinnas, kus on kavas jätkuv autovabade tsoonide
laiendamine.
• Pendelliiklusest tuleneva autoliikluse vähendamise eesmärgil on arendatud koos ümberkaudsete
omavalitsustega ühistranspordivõimalusi (algusjärgus, jätkub).
• Tallinna kesklinnas on kehtestatud kolme tsooniga tasulise parkimise ala.
• Tallinna kesklinna piirkonnas on piirangud raskeveokite liikumisele, et vähendada nii õhu- kui
mürasaastet.
• Perioodi jooksul on rajatud järgmised müratõkked: Akadeemia tee pikenduse (Pöörise 22)
müratõke, Merivälja tee müratõkked, Järvevana tee müratõke (Järvevana tee 3b), Ehitajate tee
(Paldiski maantee- Ehitajate tee 122 vaheline lõik) müratõke, Tallinn-Rannamõisa tee (Taludevahe
65) müratõke, Tallinna Ringtee (Lagedi tee 13) müratõke, Kalaranna tn (Küti tn 6) müratõke,
Tööstuse tn (Tööstuse 47) müratõke.
• Perioodi jooksul on AS Eesti Raudtee vahetanud Tallinna linnas suure osa raudtee pealisehitusest
(rööpad, liiprid) ja paljud lõigud on läbinud kapitaalremondi, mistõttu on paranenud taristust
tingitud müraolukord.
• Aktiivselt on jätkunud elurajoonide naabruses olevate mürarikka tegevusega sadamate ja
tootmismaade ümberplaneerimine elamualadeks (Bekkeri sadam, Meeruse sadam, Hundipea
sadam, jne). Paralleelselt elamualade arendamise on käivitatud ka liiklusskeemide korrigeerimine,
ühistranspordi liinide (sh uus trammiliin) ning täiendava rattataristu kavandamine.
• Perioodil alustati Vanasadama trammiliini rajamisega, mis parandab ühistranspordi ligipääsu
Tallinna sadamaalale ning Pelguranna trammiliini kavandamisega.
• Uute linnatänavate projekteerimisel on hakatud suuremat tähelepanu pöörama mürataseme
muutuste prognoosimisele ja mõju hindamisele ning sellest lähtuvalt ühistranspordi ja tõuke- ning
jalgrataste linnaruumis kasutamise võimaluste parandamisele.
37
• Tänavate rekonstrueerimisel projekteeritakse ühistranspordi- ja rattaradu vajadusel sõiduradade
arvelt.
• Jalgratta kui müravaba liikumisvahendi kasutamise soodustamiseks on Tallinn jätkanud
jalgrattateede võrgustiku väljaarendamist, rajades eraldiseisvaid rattaradu või muutes
liikluskorraldust (näiteks võimaldades rattaga sõita ühesuunalisel tänaval mõlemas suunas).
Paremate tingimuste loomiseks inimestele rattaga liiklemiseks on muudetud liikluskorraldust
Põhja-Tallinnas Rannamäe tee, Põhja puiestee ja Kalasadama tänava piirkonnas ning Kesklinnas
Toompuiesteel. Tänavate uuendamise käigus on rajatud uued rattateed Pronksi, Jõe ja Vana-
Kalamaja tänavale ning valmis ühendustee Mustakivi tee ja Valge tn vahel.
• Avalikku linnaruumi on rajatud jalgratta hoiuplatsid ja hoidlad ning tähistatud jalgrattaradasid
liiklusmärkide ja teekattemärgistusega.
• Rattateede turvalisuse pärast on hakatud rattateid muust liiklusest eraldama tõkete abil (nt Pärnu
mnt alates Vabaduse väljakust jne).
• Jätkus alates 2010. aastast käigus olnud korteriühistute toetusprogramm „Fassaadid korda“, mille
abil on renoveeritud ning sooja- ja mürakindlamaks ehitatud hulgaliselt korterelamute fassaade.
• Kesklinnas autoliikluse ja sellest tuleneva müra vähendamiseks on kesklinna sisenevate
magistraalteede äärde rajatud 6 „Pargi ja reisi“ parklat.
Järgnevalt on tabelis 24 toodud müra tekitavate ettevõtete poolt perioodil 2019–2023 rakendatud ja
lähitulevikus planeeritavad müra vähendamise meetmed.
Tabel 24. Müra tekitavate ettevõtete poolt seni rakendatud ja lähitulevikus kavandatavad müra
vähendamise meetmed
ETTEVÕTTE NIMI RAKENDATUD MEETMED PLANEERITAVAD
MEETMED
Eesti Raudtee AS 2018-2022 perioodil on Tallinnas uuendatud raudtee 2022-2027 perioodil
pealisehitusest (rööpad, liiprid), mis on oluliselt vähendanud jälgitakse perioodiliselt tee
raudteemüra. Kapitaalremont on läbi viidud lõikudes: seisukorda, vajadusel
• Lilleküla - Tallinn I tee teostatakse väiksemaid
• Lilleküla - Tallinn II tee remonte ja määrimist
• Tondi-Lilleküla I tee rööpaid krigina vältimiseks.
• Tondi-Lilleküla II tee
• Järve-Tondi I tee
• Järve-Tondi II tee
• Rahumäe-Järve I tee
• Rahumäe-Järve II tee
• Nõmme-Rahumäe I tee
• Nõmme-Rahumäe II tee
• Kivimäe-Hiiu I tee
• Kivimäe-Hiiu II tee
• BL89-Laagri II tee
• Keila jaam I tee
• Pääsküla jaam
BLRT GRUPP AS BLRT Grupi ettevõtted pööravad suurt tähelepanu tegevusega .
kaasnevale mürareostusele ning oma tegevusest tingitud
keskkonnamõjudele, sh müra vähendamisele. Investeeritakse
uut tüüpi seadmetesse, tänu millele on võimalik
laevaremonditöid teostada väiksema müraga.
Tallinna Sadam 1. Alates 2021. aastast kasutavad Tallinna-Helsingi kui ka
AS Tallinna-Stockholmi liini reisilaevad Vanasadama viiel kail (nr
3,5,7,12 ja 13) kaldaelektriga ühendamise võimalust. Selle
tulemusena seisavad laevad sadamas seisatud
laevamootoritega, mis vähendab oluliselt nii müra kui õhku
paisatavaid heitgaase.
38
2. 2021. aastal asusid Vanasadamasse saabuvaid ja lahkuvaid
Tallinn-Helsingi liinil sõitvaid laevu teenindama automaatsed
sildumisseadmed kolmel kail (nr 5, 12, 13), mis aitavad kokku
hoida sildumise aega aga vähendavad ka laevade põhjustatud
müra, vibratsiooni ja õhusaastet manööverdamis- ja
sildumisaja lühendades.
3. Keskkonnasõbralikumatele laevadele, arvestatakse ka müra
vähendamist, antakse sadamatasude soodustust.
4. Vanasadamast tulenevat müra on vähendanud LNG kütusel
sõitevate uute liinilaevade kasutuselevõtt Tallinn –Helsingi
liinil. Uute laevade müratasemed on vanadest oluliselt
väiksemad.
5. Vanasadama ala liikluskoormuse vähendamiseks ja
piirkonna mürataseme ja õhukvaliteedi parandamiseks
suunatakse üha enam raskeveokeid Vanasadamast Muuga
sadamasse ja Paldiski Lõunasadamasse.
6. Liiklusjuhtimissüsteem Tark Sadam (sõiduautode ja veokite
automaatne check-in, ootealale ja laevale) minimeerib
töötava mootoriga seismise aega ja seega ka müra. Peale Tark
Sadam kasutuselevõttu pole mürarikkad raskeveokid enam
sadamas ootealal, vaid need suunatakse otse laevale.
Limestone 2019. aastal soetati liikuv purustus-sorteerimisseade (PSS), -
Factories of mis muutis killustiku tootmise tehnoloogiat vähem müra
Estonia OÜ tekitavaks:
(endine 1. PSS Keestrack töötab transpordivabal tehnoloogial, mille
Paekivitoodete tulemusena vähenesid karjäärisisesed veod.
Tehase OÜ) 2. Sai üle minna kahe PSS ööpäevaselt töölt 12-tunnisele
tööle ühel PSS-l.
3. Sai võimalikuks korraldada paekivi kaevandamine ja
töötlemine ümber selliselt, et suvel (lahtiste akende
perioodil) teostatakse kaevandamist karjääri lõunaosas -
maksimaalsel kaugusel elamurajoonist.
4. Vanad veomasinad ja tehnoloogilised transpordimasinad
on välja vahetatud kaasaegsemate ja vaiksemate vastu.
Elering AS 1. Tallinna alajaamades müra vähendamiseks on paigaldatud Perioodil 2022-2027 on
alajaamade trafode ümber müratõkkeseinad või on trafod kavas lähtudes müra
paigaldatud koos muude seadmetega hoonetesse. mõõdistustest paigaldada
2. Müra kaardistamist teostatakse objektidel iga-aastaselt. trafodele täiendavalt
mõratõkkeseinu (näit.
Veskimetsa alajaama
trafod)
AS Tallinna 1. Toimub igapäevasest opereerimist tuleneva müra pidev
Lennujaam seire lennujaama territooriumil asuva seiresüsteemiga.
2. On võetud suund oma tegevuse tõttu tekkiva müra
minimeerimisele mürarikaste seadmete vaiksemate vastu
vahetamise teel. Lennukite testimiseks on rajatud
müratõkkeseinad ning ehitustöid teostades arvestatakse
keskkonnamüra normidega.
3. Müra kui valdkonnaülese probleemi lahendamiseks teeme
koostööd erinevate kohalike ja riiklike organitega, osaleme
mürakaartide koostamisel.
39
11.2 TALLINNAS JÄRGMISE VIIE AASTA JOOKSUL KAVANDATUD KESKKONNAMÜRA
VÄHENDAVAD TEGEVUSED
Lähima viie aasta tegevused Tallinna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamiseks saab jagada
uuringuteks ja kavadeks ning investeeringuteks. Linnaruumi heterogeensuse tõttu pole otstarbekas
kasutada müra vähendamiseks ülelinnalisi meetmeid, kuna enamasti vajavad erinevad tänavad, teelõigud
või piirkonnad spetsiifilisi rätsepalahendusi. Seepärast on väga suur roll eelnevatel müra modelleerimistel
ning müra eel- ja järeluuringutel, mis lisaks sobivate meetmete väljapakkumisele annab sisendit objektide
järjestamiseks prioriteetsuse järgi. Objektide prioriteetide kavade valideerimine toimub koostöös
vastutavate linnaametitega ning annab sisendit Tallinna linna investeeringute kavasse.
Uuringud ja kavad
1. Liiklusmüra allikate mürataseme vähendamine
1.1. Modelleerimine piirkiiruse ja liiklussageduse muutmise mõju väljaselgitamiseks
1.2. Mürauuringute läbiviimine enne ja pärast sekkumist
1.3. Prioriteetide kava koostamine piirkiiruse ja liiklussageduse muutmiseks
2. Müra levikut takistavate meetmete rakendamine
2.1. Uudsete müratõkete katsetamine Tallinna linnaruumis
2.2. Mürauuringute läbiviimine rajatud müratõkete efektiivsuse väljaselgitamiseks
2.3. Modelleerimine müratõkete rajamiseks sobivate tänavalõikude väljaselgitamiseks
2.4. Prioriteetide kava koostamine müratõkete rajamiseks
3. Müratundlike hoonete kaitsmine
3.1. Müratundlike eluhoonete seisundi ja võimalike meetmete kaardistamine
3.2. Müratundlike koolide, lasteaedade ja meditsiiniasutuste müraolukorra kaardistamine ja
meetmete modelleerimine
3.3. Prioriteetide kava koostamine müratundlike koolide, lasteaedade ja meditsiiniasutuste
müraolukorra parandamiseks
4. Tööstusmüra vähendamine
4.1. Mürauuringute läbiviimine tööstusaladel müraolukorra väljaselgitamiseks
4.2. Ettevõtete müra vähendamise tegevuskava koostamises osalemine koos Terviseameti ja
Keskkonnaametiga
5. Müra leviku vähendamine planeerimise ja maakasutusega
5.1. Tallinna üldplaneeringutest lähtuva mürakategooriate kaardi uuendamine ja ajakohastamine
6. Vaiksetel aladel müra vähendamine
6.1. Modelleerimine sobivaimate müra vähendamise meetmete välja selgitamiseks vaiksetel aladel
6.2. Prioriteetide kava koostamine müra vähendamiseks vaiksetel aladel
7. Muude avalikus ruumis esinevate mürahäiringute vähendamine
7.1. Analüüsi koostamine ehitustegevusest tingitud mürahäiringute vähendamiseks (sh
varjestamisvõimalused)
7.2. Analüüsi koostamine muude mürahäiringute (tehnoseadmed, masinad, öine töö jne)
vähendamiseks
Investeeringud
Tallinna linna investeeringute kava aastateks 2025-2029 eelnõus on kavandatud liikuvuse valdkonnas raha
eraldamine tegevusteks, mis otseselt või kaudselt vähendavad linnas keskkonnamüra ning panustavad
vaiksete alade arendamisse ja neile juurdepääsu parandamisse. Need tegevuste eesmärk on linnaruumi
kvaliteedi parandamine, rattateede põhivõrgu arendamine, ühistranspordi arendamine (taristu ja
veeremi) ja kaitsealade külastustaristu arendamine. Liikuvuse valdkonna nimetatud eesmärgid on
40
suunatud eelkõige autoliiklusele kui kõige olulisemale müra põhjustajale, pakkudes linnaelanikele
mugavaid ja tervislikke alternatiive ning seoses sellega pidurdades üha intensiivistuvat autostumist.
Linnaruumi kvaliteeti parandab lähiajal oluliselt tabelis 25 loetletud tänavate ja liiklussõlmede
rekonstrueerimise ja ümberehitamine. Muud investeeringutekavasse lülitatud tegevused müra
vähendamiseks ja vaiksete alade arendamiseks ning neile juurdepääsu lihtsustamiseks on ära toodud
alljärgnevas Tabelis 26.
Tabel 25. Linnaruumi kvaliteedi tõstmiseks kavandatud tegevused suurendamisele
Objekti nimetus Kavandatud Periood Elanike arv tee/tänava
investeering (€) äärsetes majades
Lastekodu tn 8 650 000 2025-2026 1356
Peterburi tee (Majaka-Väike Paala) 13 000 000 2025 1067
Tulika tn (Endla tn - Sõle tn) 5 700 000 2025-2026 243
Ristiku-Härjapea 10 218 000 2024-2027 1056
Liivalaia tn (sh trammi- ja rattateed),
sellest tramm 82%, sh välisrahastus 48% 39 461 860 2025-2028 1254
rattateed 18%, sh välisrahastus 6%)
Suur-Ameerika-Endla tn
40 300 000 2026-2029 1298
(sh trammitee ja rattateed)
Peatänav 20 300 000 2025-2027 1047
Koidu tn 10 300 000 2026-2028 1727
Nõmme keskuse ristmik 5 100 000 2025-2026 202
Pärnu mnt (Kitsarööpa tee - Nõmme
8 400 000 2025-2027 468
raudteeülesõit)
Rävala pst 9 300 000 2025-2027 556
Rattateede põhivõrgu arendamine seoses tänava täismahus rekonstrueerimisega
Valge tn I etapp (Pallasti -Võidujooksu) 6 100 000 2025-2027 690
Kadaka tee (Ehitajate tee - Mustamäe tee) 10 200 000 2026-2028 157
Linnu tee 6 100 000 2025-2027 430
Tartu mnt (Odra-Ülemiste viadukt) 5 550 000 2026-2028 250
Pärnu mnt (Vabaduse väljak-Tondi), sh
8 500 000 2025-2027 1067
välisrahastus 41%
Tabel 26. Rattateede põhivõrgu arendamine ja muud müra vähendamisse panustavad tegevused
Rattateede eraldiseisev rajamine
Olemasoleva rattataristu parendamine 1 250 000 2025-2028
Pop-up rattateed (kahesuunalised, kõnni- ja 1 000 000 2025-2028
sõiduteest eraldatud)
Kooliteekondade rattateede parandamisse 7 200 000 2026-2027
Toetava rattataristu rajamisse (rattamajad, 2 800 000 2025-2027
rattahooldusjaamad, rattaparklad)
Liikluse rahustamine
Teekünnised aastas 300 000-400 000 2025-2028
Haljastuse arendamine
Parkide rajamine ja rekonstrueerimine 13 206 499 2025-2027
Kaitsealade külastustaristu arendamine
Pääsküla raba kaitseala laudteede, sildade, truupide, 300 000 2025
teede rekonstrueerimine
Paljassaare hoiuala laudteede, linnutornide 200 000 2026
rekonstrueerimine
Teiste kaitsealade (Harku metsa, Astangu-Mäeküla, 1 000 000 2026-2028
Kakumäe metsa) külastuskorralduse parandamine
41
2025. aastal käivitub Euroopa Liidu rahastuse toel uue trammiliini projekteerimine Pelguranda. Koos linna
omapanusega ulatub investeering enam kui 28 miljoni euroni. Rajatav trammitee on umbes 1,8 km pikk ja
selle kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus mööda rannaparki kuni Meeruse ja
Bekkeri arendusaladeni. Pelguranna uus trammiliin parandab oluliselt kohalike elanike liikumisvõimalusi ja
aitab kaasa keskkonna-sõbraliku linnaruumi arengule.
Lisaks trammiteedele investeeritakse Euroopa Liidu toel rattateedesse (vt tabel 25) ja Lilleküla
ühistranspordisõlme arendamisse. Ühistranspordisõlm lihtsustab oluliselt ühelt ühistranspordivahendilt
teisele ümberistumist ning muudab sel teel ühistranspordiga liikumise oluliselt kiiremaks ja mugavamaks.
Eesmärk on, et Tallinnas kui suurima liikluskoormusega linnas oleks rohkem võimalusi säästvaks liikumiseks.
Samal ajal Pelguranna trammiliini ehitamisega algab ka trammiliini rajamine Liivalaia tänavale. Mõlemad
trammiliinid peaksid valmima 2029. aastal.
Samal ajal tänavate rekonstrueerimise ja uute trammiliinide rajamisega uuendatakse ka veeremit –
ostetakse uusi tramme, trolle ja biogaasibusse. Üldine eesmärk on, et ühistransport oleks mugavaks
alternatiiviks isiklikule sõiduautole, mis toob kaasa koos liikluskoormuse vähenemise ka kui müra ja
õhusaaste vähenemise ning linnakeskkonna tervislikumaks muutumise.
11.3 TALLINNA PIKAAJALISED STRATEEGILISED SUUNISED JA EESMÄRGID
Tallinna linna strateegilised otsused määravad, milliseks kujuneb tulevikus linna elukeskkond, mille
lahutamatuks osaks on keskkonnamüra tase. Seetõttu on Tallinna keskkonnamüra vähendamise
pikaajaline strateegia tihedalt seotud linna erinevate valdkondade ja arengusuundadega, mis on esitatud
arengustrateegias „Tallinn 2035“.
Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030
Eesti Keskkonnastrateegias märgitakse negatiivse suundumusena õhusaaste ja mürareostuse
suurenemist, mis on tingitud eelkõige autode hulga suurenemisest ning kohati ka tööstussektori
laienemisest. Samuti põhjustab suurenevat müra- ja õhusaaste teket ulatuslik klassikalise infrastruktuurita
uusasumite teke ja aiandusühistutest püsiasumite moodustamine.
Transpordi negatiivse keskkonnamõju osas on keskkonnastrateegia eesmärk arendada välja efektiivne,
keskkonnasõbralik ja mugav ühistranspordisüsteem, ohutu ja toimiv rattaliiklus ning parandada jalakäijate
ohutust ning sundpendelliiklust ja maanteevedusid vähendav asustus- ja tootmisstruktuur (vähendada
transpordivajadust).
Säästva transpordi arendamist toetavad meetmed (tegevussuunad):
• regulatsioonide ja toetuste süsteemi arendamine ning rakendamine ühistranspordi ja rattaliikluse
arendamiseks;
• säästva ja integreeritud transpordi arendamise pikaajaline kavandamine, sh pendelrännet ja
maanteevedusid vähendava regionaalpoliitika kujundamine ning planeeringute kaudu asulate
multifunktsionaalsuse suurendamine ja sundliikluse vähendamine;
• säästva transpordi ja linnaplaneerimise alase teadlikkuse tõstmine ja hoiakute kujundamine, sh
säästvate transpordiliikide atraktiivsuse suurendamine.
Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“ (vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 17.12.2020 määrusega,
jõustus 01.01.2021, kehtib kuni 31.12.2035).
„Tallinn 2035“ arengustrateegia sisaldab keskkonnahoiu valdkonna tegevusprogrammi nr 4: vähem müra.
Müra vähendamist nähakse ette eelkõige kolmes valdkonnas: liikuvuse, linnaplaneerimise ja linnavara
valdkond.
42
Liikuvuse valdkonnas nähakse ette rattaliikluse osatähtsuse suurendamist, raskeveokite kesklinnast
ümbersuunamist ja piirkiiruse alandamist, elamupiirkondades autoliikluse rahustamist ja kesklinnas
sõiduautode osakaalu vähendamist. Linnaplaneerimise valdkond panustab müra vähendamisse
müraresistentsete piirkondade (äri- ja tööstusmaad) eraldamisega müratundlikest aladest (elamu- ja
sotsiaalmaad). Linnavara valdkonna ülesanne on mürakindlamate uute hoonete ehitamine ja
olemasolevate hoonete tõhusam kaitsmine müra eest, samuti magistraaltänavate äärde jäävate uute ja
olemasolevate korrusmajade heliisolatsiooni parandamine.
Olulisemad kaks tegevussuunda müra tegevusprogrammis on strateegilise mürakaardi ja tegevuskava
ajakohastamine ning elluviimine ning vaiksetele aladele ligipääsetavuse parandamine.
Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava
2030 (vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 03.06.2021 määrusega nr 14)
Tallinna pikaajalise kliimakava „Kliimaneutraalne Tallinn“ on valdkondade ülene arengudokument, mis
täpsustab arengustrateegia „Tallinn 2035“ strateegilist sihti saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus ja
loob konkreetse tegevuskava aastani 2030. Tulevikku vaatava Tallinna säästva energiamajanduse ja
kliimamuutustega kohanemise kava eesmärk on vähendada linnaelu ja majanduse mõju kliimale, tehes
seda majandust ja linnakeskkonda rikastaval viisil. Kliimaneutraalse Tallinna kava seab eesmärgi välja
töötada kogukondlike taastuvenergiaühistute mudel, edendada rattaliiklust, parandada ühistranspordi
ligipääsetavust ning toetada korterelamute tervikrekonstrueerimist arvestades energiatõhususe nõudeid.
Seatud eesmärkide saavutamiseks on meetmed jagatud suundadeks, mille elluviimisel vähendatakse
negatiivseid tervisemõjusid, sh müra.
„Kliimaneutraalse Tallinna“ lisas 5 on välja toodud meetmed, mis aitavad kaasa müra vähendamisele:
• sundliiklust ja autostumist vähendav ruumiplaneerimine ja liikuvuskorraldus;
• kiire ja mugav ühistransport; uute tehnoloogiate, teenuste ja säästlike kütuste kasutamine;
• mugav ja ohutu rattaliiklus;
• teekasutuse tipukoormuse hajutamine heite vähendamiseks;
• ilmastikuoludest tingitud liiklusriskide mõju vähendamine;
• keskkonnasäästliku parkimispoliitika kujundamine
Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse strateegia 2035
Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse strateegia 2035, mille kohta on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium ja Tallinna linn sõlminud koostöömemorandumi, seab liiklusmüra
pidurdamiseks eesmärgiks ja liiklusega seotud müra vähenemiseks elektrisõidukite osakaalu suurenemise,
teede seisundi paranemise, liikluse rahustamise ning autokasutuse osakaalu vähenemise tulemusel.
Inimesed on füüsiliselt igapäevaselt aktiivsed ning liikumiskeskkond peab toetama jalgsi ja jalgrattaga
liiklemist. Strateegia järgi tuleb taristu kavandamisel lähtuda ühisest eesmärgist vähendada transpordi üha
suurenevat negatiivset mõju keskkonnale. Selleks luuakse häid alternatiive autostumisele, planeerides
asustust ning liikuvust tervikuna. Samuti tuleb lihtsustada omavalitsuste piiride ülest liikuvust ja võimalusi
ühendada eri liikumisviise.
Strateegia olulisemad tegevussuunad on järgmised:
• kogu Tallinna ja Harjumaa ühistranspordi liinivõrgu ühtne korraldamine;
• ühtse tsoonipõhise piletisüsteemi kehtestamine kõikide ühistranspordiliikide lõikes;
• arendada piirkonnas välja jalgrattateede võrgustik, mis teenindab Tallinna-siseseid peamisi
• ühendusi kesklinna ning linnaosade vahel, ühendub Harjumaa jalgrattateede võrgustikuga;
• ühendada Harjumaa peamiseid tõmbekeskused ühistranspordi sõlmpunktidega.
43
Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035 (vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2023
määrusega nr 24)
Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035 eesmärk on täpsustada liikuvuse valdkonna eesmärke ja
nende täitmiseks vajalikke tegevusi kuni aastani 2035. Arengukavas täpsustatakse ka seireks vajalikke
indikaatoreid ehk väljund- või tulemusnäitajaid. Arengukava toetab arengustrateegia „Tallinn 2035“
eesmärkide „Terve Tallinn liigub“ ja „Sõbralik linnaruum“ ning suurel määral strateegiliste sihtide „Kodu,
mis algab tänavast“, „Roheline pööre“ ja „Loov maailmalinn“ saavutamist.
Arengustrateegias on võetud aluseks uuringu „Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse strateegia 2035“
stsenaarium Tallinna liikuvus ++, millest lähtub ka linnaliikuvuse kava.
Olulisemate tegevustena seab liikuvuskava järgmised:
• piirkiiruse vähendamise 30 km/h-ni elamualadel, linnakeskustes ja suurema kohaväärtusega
tänavalõikudel;
• alternatiivsete liikumisviiside soodustamine ja inimeste teadlikkuse tõstmine; liikluse järelevalve
tõhustamine (nt: automaatse piirkiiruse kontroll);
• ohutu liikluskeskkonna kujundamine muude meetmete kaudu (jalgteede ja jalgrattateede
ehitamine, sõidukiirust vähendavate meetmete rakendamine);
• annab suunised ja põhimõtted säästvaid liikumisviise soosiva liikumis- ja elukeskkonna loomiseks;
• investeeringute esmaseks prioriteediks peab olema/saama säästvaid liikumisviise toetava
liikumistaristu ja ühistranspordi arendamine, sh tänavate taastusremontimine, mis kiirendab
säästlike liikumisviiside edendamist ja tänavatüüpide rakendamist (Tallinn on defineerinud üheksa
tänavatüüpi);
• esimese prioriteedi investeeringud on ka elektribusside laadimistaristu kavandamine ja
väljaehitamine ning uute trammide, trollide ja elektribusside soetamine.
Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013–2025 (vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013
määrusega nr 40)
Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013–2025 eesmärk on käsitleda haljastut süvendatult ning
planeerida kogu linna pikaajalist arengut silmas pidades edasisi tegevusi. Kuna haljastud on sageli
linnakeskkonna vaiksed alad või siis müra hajutavad või müralevikut tõkestavad ruumielemendid, siis on
haljastud nii otseselt kui kaudselt seotud müra vähendamisega. Tegevuskava analüüsib linna haljastut ning
määratleb tegevused, mis tuleb haljastute nn keskkonnateenuste parema realiseerumise eesmärgil teha.
Tegevuskava näeb muuhulgas ette, et tuleb:
• pöörata tähelepanu poolikult rekonstrueeritud parkidele;
• hajutada rekonstrueeritud parkide ja haljasalade külastuskoormust;
• korrastada haljastut puudutavad andmed, et oleks võimalik otsuste ja planeeringute tegemiseks
aktuaalset informatsiooni saada;
• tagada erialaspetsialistide (maastikuarhitektide, aednike, arboristide) kaasamine haljastu
projekteerimisse ehitus- ja hooldusetapis, et parandada elukeskkonna kvaliteeti;
• leida võimalusi maastike mitmekesisuse hoidmiseks ja suurendamiseks;
• koostada hoolduskavad maastike ilme parandamiseks ja väärtuse säilimiseks ning neid
järjepidevalt rakendada;
• suunata haljastu külastajate liikumist vähendamaks külastuskoormuse negatiivset mõju;
Tallinna rattastrateegia 2018–2027 (vastu võetud Tallinna Linnavalitsuse 11.10.2017 otsusega nr 41)
Tallinna rattastrateegia 2018–2027 eesmärgiks on tõsta aastaks 2027 rattasõidu osakaal 11%-ni kõigist
liikumistest ning kodu ja kooli vahel liikumisest 25%-ni. Rattakasutuse kasvuga kaasnevad mitmed
positiivsed mõjud. Rattaga liikumine ei tekita õhusaastet ja müra ning jalgrataste kasutuselevõtt
44
linnaruumis vähendab autoliiklusega kaasnevaid negatiivseid mõjusid (sh müra). Rattaga liikumine on
säästlik looduskeskkonna suhtes (ei ole häiriv vaiksetel aladel).
Peamised tegevused rattastrateegias on rattateede võrgustiku arendamine, ratta parkimiskohtade
loomine linna poolt ja soodustamine, et eraomanikud rajaksid rattaparkimiskohti.
Euroopa rohelise linna kokkulepe (liitumine Tallinna Linnavolikogu 08.04.2021 otsusega nr 39)
Euroopa rohelise linna kokkuleppe allkirjastanud linnad lubavad 2030. aastaks märkimisväärselt
vähendada mürasaastet linnades, et liikuda lähemale Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud
tasemetele. Selleks lubatakse võtta kasutusele asjakohased meetmed, rakendada strateegiaid ja eeskirju,
et märkimisväärselt vähendada mürasaastet. Ühtlasi lubatakse lõimida müra vähendamise mõju ja sellest
saadava lisandväärtuse teistesse asjakohastesse arengudokumentidesse ja kavadesse, nagu linnapeade
pakt, säästva energiamajanduse ja kliima tegevuskava, linnade säästva liikuvuse kava ning transpordi ja
linnaruumi planeerimine.
Vastavalt Euroopa rohelise linna kokkuleppe statuudile kaaluvad liitunud linnad järgmiste tegevuste ja
meetmete elluviimist:
• tuvastatakse ja kaitstakse olemasolevaid vaikseid piirkondi mürataseme tõusu eest;
• viiakse ellu vaikse kaubaveo kavad;
• luuakse autovabu tsoone, rakendatakse sõidukitele piiranguid või kehtestatakse rahalisi stiimuleid
(nt lähtudes rehvimõõdust ja mootori võimsusest), toetatakse jalgsi liikumist, jalgrattasõitu jms;
• keskkonnamüra direktiivi järgi töötatakse välja ja ajakohastatakse mürakaarte ja tegevuskavasid
ning tagatakse nende asjakohane rakendamine.
• juhitakse liiklusvooge, seatakse kiirusepiiranguid ning kasutatakse mürataseme vähendamiseks
madala müratasemega sillutisi;
• rakendatakse meetmeid linnaruumi ja taristu planeerimisel, et vähendada müra tekkekohas;
• rajatakse vajadusel ja võimalusel ning müratõkkeid ja müra varjestamislahendusi.
45
12. AVALIKKUSEGA KONSULTEERIMINE
Tallinna keskkonnamüra vähendamise tegevuskava eelnõu kohta küsiti sisendit Tallinna linnaosade
valitsustelt, Tallinna Strateegiakeskuselt, Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt, Tallinna Linnavaraametilt,
Tallinna Transpordiametilt, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametilt. Seisukohta küsiti Kliimaministeeriumilt,
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt ja Terviseametilt. Ettevõtetest kaasati AS Eesti Raudtee, As
Edelaraudtee, AS Tallinna Lennujaam, Limestone Factories of Estonia OÜ, OÜ Väo Paas, AS Tallinna Sadam,
BLRT Grupp AS ehk need ettevõtted, kelle tegevused põhjustavad paratamatult suuremal või vähemal
määral keskkonnamüra.
Valminud Tallinna keskkonnamüra vähendamise tegevuskava avalikustati ettepanekute saamiseks
ajavahemikul 9.-22. detsember 2024, avalik arutelu toimus 16. detsembril 2024 ning MS Teams kaudu oli
võimalik osaleda kõigil, kellel selleks soov oli. Veebikoosolekuga liitumiseks oli link
(https://bit.ly/murategevuskava) Tallinna keskkonnamüra veebilehel
(https://www.tallinn.ee/et/keskkond/myra) ja Facebookis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti
ürituste rubriigis.
Osalus oli aktiivne (vt Lisa 8.1 Protokoll). Linnakodanike arvamuste kogumise süsteemsemaks muutmiseks
koostati abistav küsimustik „Anna tagasisidet müra vähendamise tegevuskavale“, kuhu tuli kirja panna ees-
ja perekonnanimi, E-posti aadress (vabatahtlik) ja vastata järgmistele küsimustele:
• Millise keskkonnamüraga puutute igapäevaselt kokku oma kodu läheduses?
• Millist laadi müra vajab linnakeskkonnas sekkumist?
• Kas teie jaoks on tähtis, et saaks minna ja nautida linna piires vaikust (nt pargis, linnametsas,
rabas)?
• Kas leidsite müra vähendamise tegevuskavast oma müraga seotud murele lahenduse? Palun
täpsustage nii eitava kui ka jaatava vastuse puhul.
• Lisainfo.
Laekunud ettepanekud ja arvamused koondati ühtsesse vormi ja nendega saab tutvuda Lisas 8.2.
Põhjendatud ettepanekutega arvestati tegevuskava eelnõu täiendamisel. Osad mürahäiringud, mis ei ole
keskkonnamüra vähendamise tegevuskava objektiks, lahendatakse koostamisel olevas Tallinna
keskkonnahoiu arengukavas, mille üks osa käsitleb keskkonnamüra.
46
KASUTATATUD MATERJALID
[1] Tallinna linna 2017. a strateegiline mürakaart. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE
OÜ), 01.02.2017. (http://www.tallinn.ee/est/murakaart-2017)
[2] Tallinna linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2019-2023.
Koostajad I. Leemet ja M. Vohta. 24.01.2018. Akukon Oy Eesti filiaal, töö nr 180138-1-C, 2018.
[3] Tallinna linna strateegilise mürakaardi ajakohastamine. ELLE OÜ, töö nr 21SL91, 2022.
[4] Akukon Oy Eesti filiaal, Tallinna Keskkonnaamet. 2018
[5] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ, 25. juuni 2002, mis on seotud keskkonnamüra
hindamise ja kontrollimisega. (http://eur-lex.europa.eu/legal-content/
ET/TXT/?uri=CELEX%3A32002L0049)
[6] Atmosfääriõhu kaitse seadus. (https://www.riigiteataja.ee/akt/122092023001?leiaKehtiv)
[7] Keskkonnaministri 20.10.2016. a määrus nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra
vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“.
(https://www.riigiteataja.ee/akt/131122021017?leiaKehtiv)
[8] Keskkonnaministri 16.12.2016.a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.
(https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002?leiaKehtiv)
[9] Source: the European Environment Agency’s internal calculations for the noise indicator, ‘Health
impacts of exposure to noise from transport’, European Environment Agency, 2022.
[10] Regulation No 117 of the Economic Commission for Europe of the United Nations (UNECE) - Uniform
provisions concerning the approval of tyres with regard to rolling sound emissions and/or to adhesion on
wet surfaces and/or to rolling resistance [2016/1350] (OJ L 218 12.08.2016, p. 1, ELI: UNECE Regulation No
117
[11] Commission Regulation (EU) No 1304/2014 of 26 November 2014 on the technical specification for
interoperability relating to the subsystem ‘rolling stock - noise’ amending Decision 2008/232/EC and
repealing Decision 2011/229/EU Text with EEA relevance (OJ L 356, 12.12.2014, p. 421–437) Regulation
(EU) 1304/2014
[12] Directive 2009/12/EC of the European Parliament and of the Council of 11 March 2009 on airport
charges (Text with EEA relevance) OJ L 70, 14.3.2009, p. 11–16 Airport Charges Directive 2009/12/EC
[13] Communication from the commission to the european parliament, the Council, the European
Economic and Social Committee and the Committee of the Regions Pathway to a Healthy Planet for All EU
Action Plan: 'Towards Zero Pollution for Air, Water and Soil', COM/2021/400 final
[14] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/14/EÜ, 8. mai 2000, välitingimustes kasutatavate
seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta.
(http://data.europa.eu/eli/dir/2000/14/oj)
[15] Heade tavade juhend müra strateegiliseks kaardistamiseks ja müraga kokkupuute kohta seotud
andmete koostamiseks (Good Practice Guide for Strategic Noise Mapping and the Production of Associated
Data on Noise Exposure" Final Draft Version 2, 13th January 2006
(https://sicaweb.cedex.es/docs/documentacion/Good-Practice-Guide-for-Strategic-Noise-Mapping.pdf)
[16] Praktiku käsiraamat kohalike müraalaste tegevuskavade jaoks“ (Practitioner Handbook for Local Noise
Action Plans). (https://www.polisnetwork.eu/document/practitioner-handbook-for-local-noise-action-
plans/)
[17] Korrakaitseseadus, RT I, 22.03.2011, 4 (viimane redaktsioon jõustunud 01.09.2023.
(https://www.riigiteataja.ee/akt/114032023029)
[18] Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. RTL 2002, 38, 511 (viimane redaktsioon
jõustunud 01.01.2021). (https://www.riigiteataja.ee/akt/163756?leiaKehtiv)
[19] Keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 32 “Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu
koostamise kohta esitatavad nõuded”.
[20] Rahvatervise seadus, jõustunud 14.06.1995, viimane redaktsioon jõustunud 01.06.2023 (RT I,
03.02.2023, 7)
47
[21] Environmental noise guidelines for the European Region, World Health Organisation, 2018.
(https://www.who.int/europe/publications/i/item/9789289053563 )
[22] Sotsiaalministri 29.06.2005. a määruse nr 87 „Välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva
müra vähendamise tegevuskava sisule esitatavad miinimumnõuded“
[23] SA Keskkonnaõiguse Keskus, 2020. Strateegilised mürakaardid. CNOSSOS-EU arvutusmeetodi
juhendmaterjal. (https://envir.ee/keskkonnakasutus/valisohk/mura )
[24] Tallinna linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava. Akukon Eesti OÜ, töö nr
220639-1 (KEKO töövõtuleping nr tka74), 2022.
[25] SA Keskkonnaõiguse Keskus analüüsis „Õiguslik analüüs. Kohaliku omavalitsuse võimalused
lehepuhurite kasutuse piiramisel“, 2017
[26] Hannu Mustonen, Determining the Road Wear Limits in the Type Approval of Studded Tires. Aalto-
yliopisto, Master thesis 2019.
48
LISAD
Lisa 1 Terviseametile esitatud mürakaebused Tallinnas 2017-2022
Lisa 2 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile esitatud mürakaebused 2017-2022
Lisa 3 Tallinna 30 km-se ja 40 km-se liikluskiiruse piiranguga tänavad
Lisa 4 Müra tekitavate ettevõtete vastused järelpärimisele
Lisa 5 Terviseameti ja Tallinna Strateegiakeskuse sisend vastuseks järelpärimisele
Lisa 6 Müra modelleerimise metoodika, parameetrid ja visualiseeritud tulemused
Lisa 7 Müratsoonid, rohealad ja vaiksed alad
Lisa 8 Avalikustamise dokumendid
8.1. Avaliku arutelu memo ja avalikul arutelul osalejate nimekiri;
8.2. Tallinna linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2025-2029
avalikul väljapanekul 9.-22. detsember 2024 laekunud kodanike ettepanekute kokkuvõte.
49
220639 LISA 2
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile esitatud kaebused aastatel 2017-2022
Müraallikas Aadress Aasta
liiklusmüra Suur-Ameerika/mootorrattad öised kiirendussõidud 2022
Liiklusmüra Rohula tn /liiklusmüra 2022
Muu Hõberebase 7 /Valdeku varjupaiga koerad hauguvad 2022
Liiklusmüra Rohu 7 /vedurid manööverdavad öösel, signaalitavad 2022
Liiklusmüra Linnu tee 67/raskeveokid 2022
Tehnoseadmete müra Väike - Patarei 5/soojuspump 2022
Muu Ilutulestik Lasnamäel lõbustusasutus 2022
Liiklusmüra Gonsiori tn /liiklusmüra 2022
Liiklusmüra Paldiski mnt.-Toompuiestee ristmik 2022
Liiklusmüra Alasi 3/(liiklusmüra) 2022
Liiklusmüra Tammsaare tee pikendus/ liiklusmüra 2022
Liiklusmüra Sitsi tn kvartal /liiklusmüra 2022
Muu Kakumäe, Haven Jahisadam /parkla müra - autodest muusika 2022
Liiklusmüra Liikuri tn 32 (laagna müra)/ 2022
Liiklusmüra Madala tn 26/(liiklusmüra) 2022
Liiklusmüra Tulika/Tehnika tn (raskeveokid) 2022
Liiklusmüra Rannamõisa tee/ liiklusmüra 2022
Liiklusmüra Järvevana tee pikendus /liiklusmüra 2022
Äri- või kaubandustegevus Trummi 23/Trummi 23a KÜ / lumekahurid 2021
Ehitusmüra Liivalaia /Süda tn /ehitusmüra 2021
Liiklusmüra KÜ Järvevana tee 3/(liiklusmüra) 2021
Liiklusmüra Narva mnt 12 (Trammide müra)/ 2021
Liiklusmüra Paldiski mnt 167 (haabersti ristmik)/(liiklusmüra) 2021
Liiklusmüra Endla tn (müra)/(liiklusmüra) 2021
Liiklusmüra Haabersti lennukid/ 2021
Tehnoseadmete müra Kungla tn 41 (klaverivabrik)/ tehnoseadmete müra 2021
Liiklusmüra Pärnu mnt 479 (liiklusmüra)/ 2021
Liiklusmüra Lina 5/(liiklusmüra) 2021
Liiklusmüra Välja tn 8/(liiklusmüra) 2021
Liiklusmüra Kotkapoja/(liiklusmüra) 2021
Liiklusmüra Erika tn 4 (müra)/trammid 2021
Liiklusmüra Kose- Pirita /lennumüra, treeninglennud 2021
Tööstusmüra Ümera tn (lõhkamised Väo)/ 2021
Liiklusmüra Lehe tn 31 (lennumüra)/ 2021
Tööstusmüra Keava tn 5/ /metallikokkuostupunkti müra 2021
Liiklusmüra Linnui tee 84 (2020)/(liiklusmüra) 2021
Liiklusmüra Punane 14a/(liiklusmüra) 2021
Liiklusmüra Raadiku 8b/(liiklusmüra) 2021
Liiklusmüra Ümera 28, 28a, 30/(liiklusmüra) 2020
Tööstusmüra Sinimäe (väo elektrijaam)/ 2020
Äri- või kaubandustegevus Laagna tee T12 (autopesula)/(liiklusmüra manööverdamisel) 2020
Liiklusmüra Haabersti ristmik ((liiklusmüra))/ 2020
Liiklusmüra Tallinn Väike depoo/rongimüra 2020
Liiklusmüra Leete tn 12a (rongimüra)/ 2020
Lennukimüra Lehe tn 36/ 2020
Liiklusmüra Ümera 24/ 2020
Tööstusmüra Väo asfalditehas/ 2019
Tööstusmüra Väo elektrijaam/ 2019
Tööstusmüra Utilitas Mustamäe katlamaja/ 2019
Liiklusmüra Betooni tn 9/(liiklusmüra) 2019
Liiklusmüra Linnutee lennumüra/ 2019
Liiklusmüra Sõpruse pst 263/(liiklusmüra) 2019
Liiklusmüra Pärnu mnt 126/(liiklusmüra) 2019
Liiklusmüra Püü tn 6 (lennukid)/ 2019
Liiklusmüra Viljandi mnt 4/ 2019
Muu LEHEPUHURID/ 2019
Muu ILUULESTIK/ 2019
Tööstusmüra Kopli 103_Kaluri 15/sadama müra blrt) 2019
Liiklusmüra Nõlva tn 13/(liiklusmüra) 2019
Liiklusmüra Netaman/(liiklusmüra) 2019
Ehitusmüra Kristiine katlamaja remont/ 2018
Liiklusmüra E. Vilde tee 212b/(liiklusmüra) 2018
Ehitusmüra Poordi tn 3 (ehitusmüra)/ 2018
Liiklusmüra Katleri tn 17/(liiklusmüra) 2018
Muu Wismari tn (lehepuhurid)/ 2018
Liiklusmüra Sõpruse pst 31 (lennu müra)/ 2018
Liiklusmüra Luite tn 14a (Lennumüra)/ 2018
Liiklusmüra Matka tee 37 (liiklusmüra)/ 2018
Liiklusmüra Kopli_Sitsi tn rist/(liiklusmüra) 2018
Liiklusmüra Vanakuu tn 7 (rannamõisa tee liiklus)/ 2018
Liiklusmüra Piibelehe tn 3/(liiklusmüra) 2018
Liiklusmüra Rannamõisa tee (liiklusmüra)/ 2018
Liiklusmüra Järve asum (liiklusmüra)/ 2018
Muu Sõstra tn (trimmeri müra)/ 2018
Liiklusmüra Peterburi tee 11/(liiklusmüra) 2018
Tööstusmüra Ümera tn 28 (väo karjäär)/ 2018
Liikusmüra Retke tee 22 (lennumüra)/ 2018
Liiklusmüra Gaasi tn 7/(liiklusmüra) 2018
Ehitusmüra Liivalaia tn 3/ ehitusmüra 2018
Tööstusmüra Kärberi 36 (lõhkamised)/ 2018
Ehituse müra Rehe tn 1 (ehituse müra)/ 2018
Liiklusmüra Sadama tn 4/(liiklusmüra) 2018
Liikusmüra Mustamäe tee 29/liiklusmüra 2018
Liiklusmüra Liikuri tn 46/(liiklusmüra) 2018
Liiklusmüra Kunderi 38/(liiklusmüra) 2018
Liiklusmüra Kolde pst 76/(liiklusmüra) 2018
Liiklusmüra Luise tn 36/(liiklusmüra) 2018
Tööstusmüra Kaluri tn 3 (Bekkeri sadam)/ 2018
Tööstusmüra Kopliranna tn 24 (Bekkeri sadam)/ 2018
Liiklusmüra Paljassasre tn 1/(liiklusmüra) 2018
Liiklusmüra Valukoja tn 16/(liiklusmüra) 2018
Tööstusmüra Mahtra tn(Väo müra)/ 2017
Liiklusmüra Viljandi mnt liiklusmüra (Kõnnu tn 1a)/ 2017
Tööstusmüra Kärberi (väo müra)/ 2017
Liiklusmüra Pärnu mnt 418/(liiklusmüra) 2017
Liiklusmüra Priisle tee 30_32/liiklus 2017
Liiklusmüra Karsti 1/(liiklusmüra) 2017
Liiiklusmüra Liikuri tn 28/liiklus 2017
Liiiklusmüra Paepargi tn 37/liiklus 2017
Liiklusmüra Varsaallika tn 1a (Pirita-Kose liiklusmüra)/ 2017
Liiklusmüra Nõmme Kivimäe raudtee müra/ 2017
Muu Helikopter/ 2017
Muu Kotzebue tn 1 (lammutus)/ 2017
Tööstusmüra Sinimäe (elektrijaam)/ 2017
Liiklusmüra Pallasti tn 39/liiklus 2017
Tööstusmüra Mahtra tn 48 (karjäär)/ 2017
Vibratsioon Pärnu mnt 125 (Trammide vibra)/ 2017
Liiklusmüra Viljandi mnt Raudalu (liiklusmüra)/ 2017
Liiklusmüra Uuslinna 3/ 2017
Liiklusmüra Suur-Ameerika tn 1/ 2017
Muu Sinimäe tee 3 ( parkla)/ 2017
Liiklusmüra Mardi tn/liiklus 2017
Tehnoseadmed Jõe tn 5 (tehno müra)/ 2017
Liiklusmüra Puuvilla 8/liiklus 2017
Muu Magasini tn 20 (Saarmas)/ 2017
Muu Lembitu tn 8 (lehepuhur)/ 2017
Muu Ädala tn (Politsei koerte haukumine)/ 2017
Tööstusmüra Raadiku tn 8_1 (lõhkamised)/ 2017
LISA 3
LIIKLUSPIIRANGUGA TÄNAVATE NIMISTU
Kiirusepiirang 30 km/h on kehtestatud järgmistel Tallinna tänavatel:
Kivimurru, Tuulemäe, Sikupilli, Katusepapi, Lasnamäe, Majaka põik, Tuha, Killustiku, Metalli,
Lahepea, Soodi, Sõudebaasi, Sõjakooli, Rivi, Tuisu, Madara, Tulika põik, Tulbi, Kassi,
Mäealuse, Teaduspargi, Kivinuka, Heli, Laulupeo, Kunderi põik, Jakobsoni, Lastekodu, Jakobi,
Gildi, Püssirohu, Mõigu, Korgi, Juhtme, Vati, Lambi, Tuukri põik, Karu, Aedvilja, Nafta, Bensiini,
Filmi, Värava, Näituse, Võidu, Kagu, Karusmarja, Sinilille, Nelgi, Astri, Aate, Pihlaka, Mahla,
Mulla, Härjapea, Roo, Preesi, Aarde, Vaniku, Õle, Heina, Nabra, Pebre, Timuti, Kõrre, Taime,
Orase, Nisu, Rukki ja Luste.
Kiirusepiirang 40 km/h on kehtestati südalinna piirkonna 11 suuremal tänaval:
Toompuiestee, Tehnika tn, Paldiski mnt, Luise tn, Endla tn, Kaarli pst, Pärnu mnt, Rävala
pst, Mere pst, Narva mnt ja A. Laikmaa tänav.
220639 - Lisa 4 1(8)
Müra tekitavate ettevõtete vastused järelpärimisele
220639 - Lisa 4 2(8)
220639 - Lisa 4 3(8)
220639 - Lisa 4 4(8)
Lp Ain Valdmann Teie: 06.06.2022 nr 10-14/1461 - 2
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet
[email protected] Meie: 15.07.2022 nr 18-7/839-1
Tallinna müra vähendamise tegevuskava ajakohastamine
Lugupeetud härra Valdmann
Müra vähendamise ning atmosfääriõhu kvaliteedi parandamise eesmärgil oleme teostanud mitmeid investeeringuid ja
tegevusi, mida oleme kavandanud müra vähendamise tegevuskavas perioodil 2019-2023 strateegilise mürakardi
koostamiseks. Peamised müra vähendamise tegevused on alljärgnevad:
· Alates 2021. aastast kasutavad Tallinna-Helsingi kui ka Tallinna-Stockholmi liini reisilaevad viiel kail (nr 3,5,7,12
ja 13) Vanasadamas kai ääres seistes kaldaelektriga ühendamise võimalust. Sadamas seisvad laevad saavad
maapealset elektrit kasutades seisata laevamootorid ning seeläbi vähendada müra, õhku paisatavaid heitgaase
ja tahkeid osakesi, mis aitab parandada õhukvaliteeti ja vähendada vibratsiooni ning müra nii sadamas kui ka
linnaruumis. Arvestuslikult väheneb ühe kaldaelektrit kasutava reisilaeva CO2 heidete maht ligikaudu 100 tonni
kuus. Projekti rahastati Euroopa Liidu kaasfinantseeritava projekti TWIN-PORT III raames, investeeringu
kogumaht oli 3,5 mln eurot.
· 2021. aastal asusid Vanasadamasse saabuvaid ja lahkuvaid Tallinn-Helsingi liinil sõitvaid laevu teenindama
automaatsed sildumisseadmed kolmel enimkasutataval kail (nr 5, 12, 13), mis aitavad kokku hoida sildumisele
kuluvat aega, muuta sildumine ohutumaks ning säästa keskkonda. Automaatsildumisseadmete paigaldamise
eesmärk on samuti laevade poolt müra, vibratsiooni, õhusaaste vähendamine sadamas manööverdamis- ja
sildumisaja lühendamise kaudu. Projekti rahastati Euroopa Liidu kaasfinantseeritava projekti TWIN-PORT III
raames, investeeringu kogumaksumus oli üle 8 mln euro.
· Anname keskkonnasõbralikumatele laevadele sadamatasude soodustust ESI indeksi (Environmental Ship
Index)1 alusel. 2021. aastal andsime ESI indeksi alusel soodustust kokku 1155 laevakülastuse eest, mis
moodustab 16% (2020: 18%) kogu laevakülastuste arvust. Selle meetmega on samuti võimalik vähendada
mürasaastet Vanasadamas. Viimastel aastatel on Vanasadamast tulenev müra vähenenud eelkõige uute (sh
1
ESI põhineb laeva lämmastikuühendite (NOx), väävliühendite (SOx), tahkete osakeste (PM) ja CO2 heitkoguste arvestamisel ning võtab arvesse ka
laeva ühendamist kaldaelektriga ja selle kasutamist sadamas. https://www.environmentalshipindex.org/Public/Home
220639 - Lisa 4 5(8)
keskkonnasäästlikul LNG kütusel sõitev laev) liinilaevade kasutuselevõtuga Tallinn – Helsingi liinil. Uute laevade
müratasemed on vanadest oluliselt väiksemad.
· Vanasadama ala liikluskoormuse vähendamiseks, ja piirkonna mürataseme ja õhukvaliteedi parandamiseks
suunatakse üha enam raskeveokeid ja muid sõidukeid Vanasadamast Muuga sadamasse ja Paldiski
Lõunasadamasse.
· Liiklusjuhtimissüsteem Tark Sadam (sõiduautode ja veokite automaatne check-in, ootealale ja laevale
juhtimine), mis on rakendatud Vanasadamas, lihtsustab ja kiirendab veokite ja autoga reisijate sadamaalal
liiklemist ja reisile registreerumist, misläbi väheneb autoliiklusest tuleneva müra, samuti õhku paisatavad
heitekogused sadamaalal. Samuti oleme Targa Sadama abil taganud, et mürarikkad raskeveokid enam ei ole
sadamas ootealal, puuduvad ööbimised ning need suunatakse otse laevale.
Lisaks oleme koostanud täiendavaid mürakaarte Vanasadama lõunaosa detailplaneeringu ja A-terminali ja kruiisiala
detailplaneeringu KSH raames, mis annab olulist informatsiooni uute kinnisvaraprojektide kavandamisel ning
lähteandmeid uue keskkonnamüra vähendamise tegevuskava koostamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ellen Kaasik
Kvaliteedi -ja keskkonnajuhtimise osakonna juhataja
o Koopia: Lembi Tiks,
[email protected]
Ellen Kaasik 631 8104
[email protected]
220639 - Lisa 4 6(8)
220639 - Lisa 4 7(8)
220639 - Lisa 4 8(8)
220639 - Lisa 5 1(4)
Asutuste vastused järelpärimisele
220639 - Lisa 5 2(4)
220639 - Lisa 5 3(4)
220639 - Lisa 5 4(4)
LISA 6
METOODIKA JA MAASTIKUMUDEL
Autoliikluse müratasemete arvutused viidi läbi arvutiprogrammi Datakustik GmbH Cadna/A 2022
abil, mis vastab direktiivis 2002/49/EÜ toodud strateegilise mürakaartide koostamise nõuetele ja
võimaldab teha arvutis strateegilise mürakaardile ettenähtud mahus. Mürakaartide koostamisel
kasutatakse CNOSSOS-EU meetodit.
CadnaA on juhtiv tarkvara keskkonnamüra arvutamisel, esitlusel, hindamisel ja prognoosimisel.
Programmi on rakendatud rohkem kui 30 erinevat standardit ja juhist. 3D visualiseerimine,
erinevad valikud objektide käsitlemisel.
Kaardistamise jaoks vajalik kõrgusinfo kolmedimensiooniliste joontena saadi Maa-ameti
veebikeskkonnast. Andmestik sisaldas maapinna kõrgusjooni, hoonete kõrgusinformatsiooni,
teede, tänavate, veekogude, katastripiiride asukohti. Maastikumudeli loomisel kasutati
kõrgusinfona täisarvulisi kõrgusjooni.
ARVUTUSTE PARAMEETRID
Müra leviku hindamisel arvutusparameetrite valikul lähtuti CNOSSOS-EU juhendis antud
soovitustest.
Tähtsamad arvutuste teostamise seaded olid järgmised:
• temperatuur 10°, suhteline niiskus 70%;
• naastrehvide kasutus 3 kuud ning osakaal 70%;
• teekatte tüübile CNS_05;
• sõidukite joonmüraallikas on sisestatud teepinnast 0,05m kõrgusele;
• arvutusruudustiku samm mürakaartidel on 3x3 m;
• müratasemete arvutus teostati 2 m kõrgusel;
• müravahemikud kaartidel on esitatud 5 dB kaupa;
• maksimaalne viga 0,1 dB;
• hoonestatud piirkondades 2 peegeldust;
• hoonete helineelde koefitsiendiks määrati 0,21, mis vastab struktuurse pinnaga
fassaadile;
• kiirenduste ja pidurdustega ei arvestata.
Maapinna helineelduvustegur määrati antud töös järgmiselt:
➢ kõik teed määrati kõvadeks pindadeks koefitsiendiga 0,
➢ väljaspool tiheasustusala asuvad alad määrati pehmeteks pindadeks koefitsiendiga
1,
➢ tiheasustusega õuealad pindadeks koefitsiendiga 0,7.
TULEMUSED
Joonistel 1-18 on näidatud müra leviku ulatus modelleeritavates kohtades olemasolevas olukorras
ning peale võimalike leevendusmeetmete raskendamist, et hinnata müratasemete muutust
väliskeskkonnas.
MODELLEERITUD KOHAD:
1. Paldiski mnt teelõik Tehnika tänavast kuni Toompuiesteeni
Olemasolev olukord – kiirusepiirang 50 km/h
Joonis 1. Olemasolev olukord Paldiski mnt, kiirusepiirang 50 km/h, päev Ld
Joonis 2. Olemasolev olukord Paldiski mnt, kiirusepiirang 50 km/h, öö Ln
2
Piirkiiruse vähendamine – kiirusepiirang 30 km/h
Joonis 3. Olemasolev olukord Paldiski mnt, kiirusepiirang 30 km/h, päev Ld
Joonis 4. Olemasolev olukord Paldiski mnt, kiirusepiirang 30 km/h, öö Ln
3
Raskeliikluse keelamine - kiirusepiirang 30 km/h
Joonis 5. Olemasolev olukord Paldiski mnt, kiirusepiirang 30 km/h ja raskeliikluse keelamine, päev
Ld
Joonis 6. Olemasolev olukord Paldiski mnt, kiirusepiirang 30 km/h ja raskeliikluse keelamine, öö
Ln
4
Liivalaia tn teelõik Pärnu maanteest kuni Juhkentali tänavani
Olemasolev olukord – kiirusepiirang 50 km/h
Joonis 7. Olemasolev olukord Liivalaia tn, kiirusepiirang 50 km/h, päev Ld
Joonis 8. Olemasolev olukord Liivalaia tn, kiirusepiirang 50 km/h, öö Ln
5
Piirkiiruse vähendamine – kiirusepiirang 30 km/h
Joonis 9. Olemasolev olukord Liivalaia tn, kiirusepiirang 30 km/h, päev Ld
Joonis 10. Olemasolev olukord Liivalaia tn, kiirusepiirang 30 km/h, öö Ln
6
Raskeliikluse keelamine - kiirusepiirang 30 km/h
Joonis 11. Olemasolev olukord Liivalaia tn, kiirusepiirang 30 km/h ja raskeliikluse keelamine, päev
Ld
Joonis 12. Olemasolev olukord Liivalaia tn, kiirusepiirang 30 km/h ja raskeliikluse keelamine, öö
Ln
7
Luise tn teelkõik Toompuiesteelt kuni Koidu tänavani
Olemasolev olukord – kiirusepiirang 50 km/h
Joonis 13. Olemasolev olukord Luise tn, kiirusepiirang 50 km/h, päev Ld
Joonis 14. Olemasolev olukord Luise tn, kiirusepiirang 50 km/h, öö Ln
8
Piirkiiruse vähendamine – kiirusepiirang 30 km/h
Joonis 15. Olemasolev olukord Luise tn, kiirusepiirang 30 km/h, päev Ld
Joonis 16. Olemasolev olukord Luise tn, kiirusepiirang 30 km/h, öö Ln
9
Raskeliikluse keelamine - kiirusepiirang 30 km/h
Joonis 17. Olemasolev olukord Luise tn, kiirusepiirang 30 km/h ja raskeliikluse keelamine,
päev Ld
Joonis 18. Olemasolev olukord Luise tn, kiirusepiirang 30 km/h ja raskeliikluse keelamine,
öö Ln
10
Akukon 220639 Lisa 7-A
Tallinna linna müra
vähendamise tegevuskava
Müratsoonid
- Alad, kus on tagatud müratase Ld < 55.0 dB
Akukon Eesti OÜ
KOOSTAJA SUURUS KUUPÄEV
JH A4 01.11.2022
Akukon 220639 Lisa 7-B
Tallinna linna müra
vähendamise tegevuskava
Rohealad
- Rohealad
Akukon Eesti OÜ
KOOSTAJA SUURUS KUUPÄEV
JH A4 01.11.2022
Akukon 220639 Lisa 7-C
Tallinna linna müra
vähendamise tegevuskava
Vaiksed alad
- Rohealad,
Rohealad kus on tagatud müratase Ld < 55.0 dB
Akukon Eesti OÜ
KOOSTAJA SUURUS KUUPÄEV
JH A4 01.11.2022
LISA 8.1.
Tallinna müra vähendamise tegevuskava avalik arutelu
MEMO
Toimumisaeg ja koht: 16.12.2024 MS Teamsi vahendusel.
Osalejaid kokku: 47
Osalejate nimekiri
Meelis Uustal (Keskkonnahoiu osakonna juhataja)
Esme Kassak (Keskkonnahoiu osakond)
Kai Künnis-Beres (Keskkonnahoiu osakond)
Mihhail Jevdokimov (Kaasamise osakonna juhataja)
Kristiina-Sandra Saumann (Kaasamise osakond)
Aare
Aare Vabamägi
Andreas Aljas
Anete Kõlli
Ann Kristiin Entson
AS
Dmitri
e.p
Eteri Eha | Kajaja
Fred Püss
G
Greete Palgi
heli
Heli Aun
Ilona Kaldvee
JS
Jaanus Saarepera
Janek Jõgisaar
Jason Platais
Jegor Rogov
Karin Lumiste
karl
Katrin Heele Anderson
Katrin Orgusaar
Kristi Olt
Liina Marrak
Liina-Kai Raivet
liis
Liivi Mäekallas
Linnaelanik
Mariliis Niinemägi
Maris Vohta
Marko Ründva | Kajaja
Meelis Uustal
Meree Punab | Ellex
Mihkel Tibar
Nikolai Dorovatovski
Piret
Piret Üts
Pärtel-Peeter Pere
Reet Pruul
Silver Hage
T.Valing
tom
Triin Sepp
Veiko Lukmann
Villu Lükk
Tegevuskava tutvustus
Arutelu algas sissejuhatavate tervitussõnadega, misjärel Meelis Uustal tutvustas ürituse
ülesehitust ning tegevuskava põhieesmärke ja meetmeid.
Teemasid arutame müra liigi järgi. Tagasiside on teretulnud ning väga oluline.
Pärtel-Peeter Pere tänab tegevuskava avalikustamise eest ning soovib osalejatele jõudu
tööle. Tallinna linn võtab müra vähendamist tõsiselt, kuna see põhjustab inimestele tõsist
kahju. Tegevuskava saab kõigi tagasisidestajate abiga konkreetsem ja täpsem.
Tegevuskava tutvustus algab selgitustega selle kohta, mis on müra, miks seda
tegevuskava koostatakse ning millist eesmärki see tegevuskava täidab.
Müra allikad: auto- ja trammiliiklus; raudteeliiklus; lennuliiklus; tööstus.
Strateegilist mürakaarti uuendatakse iga viie aasta tagant ning seda koostavad Eestis
Tallinn, Tartu ja Transpordiamet. Hinnatakse ööpäevast müra, päevast müra, õhtumüra ja
öömüra. Kehtiv mürakaart on valminud aastal 2022 ja see tugineb COVIDi-eelsetel
andmetel.
Keskkonnamüra tegevuskava eesmärk on keskkonnamüra ja selle mõjude ohjamine,
elukeskkonna mürataseme vähendamine ja vaiksetes piirkondades mürataseme
suurenemise vältimine. Põhineb strateegilisel mürakaardil.
Selles tegevuskavas on olmemürast ja meelelahutuse mürast vähe juttu, kuid siiski oleme
selle ära markeerinud ning neid käsitletakse põhjalikult juba Tallinna keskkonnahoiu
arengukavas.
Eesti on kõige kõrgem õigusakt keskkonnamüra käsitlemiseks atmosfääri ja õhukaitse
seadus, mille alusel on sätestatud ka erinevad määrused, mis põhjalikumalt käsitlevad
seda, kuidas välisõhu mürakaarti koostada või kuidas toimub müratasemete mõõtmised ja
hindamised ning millised on nõuded broneeringutele. On ka teisi määruseid, mida samuti
kasutatakse müra olukorra hindamisel ja parandamisel.
Tallinn 2035 arengustrateegias tegeleb mürateemadega keskkonnahoiu valdkond, kus on
selleks ka eraldi tegevusprogramm. Kahtlemata mõjutavad linnas müraolukorda ka teised
strateegilised tegevusvaldkonnad. Täpsemalt on võimalik tutvuda veebilehel:
strateegia.tallinn.ee.
Strateegilise mürakaardistamise tulemused näitavad, et kõige olulisem müraallikas on
liiklus. Suurima liiklussagedusega tänavad Tallinnas on Järvevana tee, Pärnu maantee,
Endla tänav, A.H. Tammsaare tee, Peterburi tee ja Narva maantee. Nende tänavate äärtes
on paljud inimesed mõjutatud ülenormatiivsest mürast. Lisaks on Tallinnas kohati ka
tööstusmüra probleem, kuid see on lokaalne – peamiselt sadamad ja karjäärid.
Müratsoonide pindalaline ulatus, kus päeva-õhtu-öö müratase ulatab 55dB on Tallinnas
kokku 30,1 km2. Tallinna müratsoonides elab ligi pool linna elanikkonnast.
Vaiksed alad on müra valdkonna spetsiifiline termin ning nendeks nimetatakse alasid, kus
on minimaalselt soovimatuid või inimtegevuse tekkel tekkivaid helisid. Mitte kõik
rohealad ja mänguväljakud ei ole vaiksed alad. Vaiksed alad on kokkuleppelised, mis
tuleks tegevuskava raames kokku leppida, et milliste aladega tuleb aeva näha, millised
tuleb jätta vaikseks ja milliste alade puhul on vaja erinevaid meetmeid selleks ka
rakendada. Tingimus on, et vaiksel alal ei tohi keskkonnamüra tase ületada 55 dB.
Meetmed, mida vaikuse säilimiseks tuleks rakendada on näiteks olemasolevate vaiksete
alade säilitamine, rekonstrueerimine, uute rohealade rajamine, vaiksetele aladele
ligipääsetavuse tagamine, vaikse liikuvuse soodustamine, liiklussageduse ja piirkiiruse
vähendamine jne.
Mis puudutab liiklusmüra allikaid, siis selleks, et vähendada allikatest lähtuvat müra, on
meetmed, mida eelnevalt modelleeritakse ja tehakse uuringuid kuna linn on mitmekesine
ja eriilmeline ja mõnes linnaruumi osas toimuvad ühed ja teises teised meetmed. Valikus
on nt piirkiiruse vähendamine ja sellest kinnipidamine, liikluse rahustamine erinevate
liikluskorraldusluike meetmetega, vaikne teekate, liikluse sujuvuse parandamine,
raskeveokite teekondade muutmine ja parandamine, rööbasteede uuendamine ja tehniline
korrashoid jne.
Müratundlike hoonete kaitsmiseks on vaja võtta kasutusele meetmeid, mis takistaksid
välismüra jõudmist siseruumidesse. Suur roll on akendel ja nende mürapidavusel, samuti
ka välisseinte heliisolatsioon.
Tööstusmüra vähendamiseks saavad olla meetmed väga spetsiifilised ning sõltuvad
sellest, milline ettevõte ja milline masin/hoone/vm müra tekitaja on varjestatud või
summutatud. Näiteks helisummutid, müratõkked, müra peegeldamine, müratekitaja
ümberpaigutamine, jne.
Tallinnas on viimase viie aasta jooksul müra vähendamiseks rakendatud meetmeid nagu
nt planeeringute ja projektide menetlemisel mürakaitse jälgimine, ehituslubade ja
kasutuslubade väljastamisel jälgitakse müra piirväärtuseid (nt. õhksoojuspump,
generaator, ventilatsiooniseade, jmt). Uute hoonete planeerimise ja projekteerimise
menetluste käigus arvestatakse välispiiretele esitatud heliisolatsiooninõudeid ning
jälgitakse nende meetmete vastavust. Keskkonnalubade taotluste suhtes seisukohtade
esitamisel jälgitakse keskkonnamüra piirväärtuste arvestamist.
Langetatud on piirkiiruseid, rajatud on arvukalt teekünniseid, autoliiklust on piiratud
Vanalinnas ning jätkub autovabade tsoonide laiendamine. Koostöös ümberkaudsete
omavalitsustega arendatakse ühistranspordivõrgustikku. On rajatud mitmeid
müratõkkeid, Eesti Raudtee on välja vahetanud suure osa raudtee pealisehitusest, on
seatud piirangud öistele lendudele ning jätkati aktiivselt sadamate ja tootmismaade
ümberplaneerimist elamualadeks ja paralleelselt korrigeeritakse ka liiklusskeeme ning
kavandatakse täiendavalt ühistranspordi liinide ja rattateede taristut.
Tänavate rekonstrueerimisel on projekteeritud juurde ühistranspordi- ja kergliiklusradu.
On muudetud liikluskorraldust, rajatud uusi rattateid ja rataste hoiukohti. Ka
toetusprogramm “Fassaadid korda” on aidanud muuta maju sooja- ja mürakindlamaks.
Tallinna keskkonnamüra vähendamise tegevuskava 2025-2029 meetmed jagunevad
valdavalt uuringuteks ning kavadeks ja investeeringuteks. Ülelinnalised meetmed pole
otstarbekad, sest linnaruumi heterogeensus näitab, et erinevates linna osades toimuvad
lahendused erinevalt. Igale suuremale valukohale on vaja spetsiifilisi lahendusi ja suur
roll on eelnevatel müra modelleerimistel ning eel- ja järeluuringutel. Objektide
prioriteetide kavade valideerimine toimub koostöös vastutavate linnaametitega ning
annab sisendit Tallinna linna investeeringute kavasse.
Tutvustatakse müra vähendamise meetmeid ja meetmete rakendamist.
Müra on mitteintuitiivne valdkond ja seepärast tuleb usaldada mudeleid ja uuringuid, et
saada toimivad lahendused. Müratundlike hoonete jaoks oleks vaja kaardistada seisukord,
et välja selgitada, kas mingis piirkonnas on vaja linna abi ja toetust või muud meedet, mis
aitaks kiirendada piirkonnas müratundlike hoonete kaitsemeetmete rakendamist.
Järgneva viie aastaga jätkub planeerimise ja maakasutuse valdkonnas müra kontroll, see
tähendab, et jälgitakse, et piirnormidest ja sihttasemest peetakse kinni. Lisaks ootab ees
ka üldplaneeringutest lähtuv mürakaardi uuendamine ja ajakohastamine.
Kuna investeeringuid on palju, siis prioriteedide kava on oluline.
Müra vähendamise tegevuskavas on ära markeeritud ka muud mürahäiringud ja nende
vähendamine, kuigi direktiiv seda tegelikult ette ei näe. Viimase nädala jooksul
tagasisidest on näha, et olmemüra, ehitusmüra, muud tehnoseadmed, lehepuhurid,
muruniidukid, mootorratturid, kõik häirib suurt hulka inimesi ja kuigi nende lahendamine
ei ole lihtne ja need on enamasti lahendamata, sest need on õigusaktides ebapiisavalt
reguleeritud, siis sellegipoolest õigusaktid on inimese teha ja kindlasti tuleb hakata neid
lahendusi aktiivsemalt otsima.
Tutvustatakse investeeringute tabelit, kus on näha, millised objektid lähevad järgmise viie
aasta jooksul tööse.
Arutelu
Autoliiklus
Küsitakse: Hiljaaegu oli teemaks Paldiski maantee lõigu renoveerimine, Hipodroomi ja
Südalinna vahelisel lõigul seoses arendusega. Silma torkas, et lõigu linna suund on jäetud
tähelepanu alt välja. Oleks hea võimalus sellel lõigul viia sõidutee elumajadest
olulisemalt kaugemale kahe suuna vahelise roheriba arvelt. See võimaldaks viia ka suur
müraallikas elumajadest kaugemale, samal ajal jääks ruumi ka jalakäijatele, ratturitele ja
isegi parkimiskohtadele. Kui säilitada sõidutee ääres ka parkimiskohad, siis sõidutee ise
oleks elumajadest kaugemal. Ka majade ette oleks võimalik rajada siis uus roheriba koos
haljastuse ja puudega. Kuna see läheb järgmisel aastal töösse, siis peaks linn sellele
mõtlema.
M. Uustal: Soovitame teile ja ka teistele, et kui on ettepanekuid, et kuidas müra olukorda
ühes või teises tallinna lõigus parandada, siis palun pange see kirja ka meie kodulehekülje
tagasisidevormi, siis see jõuab ka müra tegevuskavasse. Oskan ala kohta öelda, et seal on
haljasriba, kus on ka veel säilinud puid, ilmselt selle arvelt neid sõiduradasid ei ole
võimalik majadest eemale projekteerida. Sama Paldiski mnt lõik (Mustamäe, Endla,
Paldiski ristist kuni raudtee viaduktini) on üks lõikudest, mis on praegu modelleerimisel:
millised meetmed võiksid sellel lõigul toimida. Oleme aru saanud, et see on üks
probleemseid kohti ja üritame ka aru saada, kas on häid lahendusi või pool-häid
lahendusi.
Küsitakse: Mis selle müra tegevuskavaga on teisiti kui eelmisega. Eelmise puhul juhtisin
tähelepanu, et Pronksi tänaval ei võeta müra arvesse ja tehti ikka lahendus selline, nagu ta
tuli ja kõikjal mujal samamoodi. Mis on seekord oodata teistsugust tulemust? Ütlesite, et
võiks katsetada, et kas on tehnoloogilisi uuendusi, aga kas on põhimõttelisi muutuseid, et
hakataksegi jälgima? Teiseks, kas on uuritud, kas lamavad politseinikud omavad reaalset
efekti. Kogemus näitab, et võib olla vastupidi.
M. Uustal: Mis puudutab künniseid, mis teie hinnangul ei toimi, siis andke meile teada.
Ei saa välistada, et mõnede künniste asukoht on valitud valesti nii liikluskorralduslike
eesmärkide kui ka müra vähendamise eesmärkide osas. Kindlasti tahaksime olla sellistest
kohtadest teadlik. Hetkel tõesti ei ole künnised nii väga paigaldatud selleks, et oleks
vähem müra, vaid pigem on esikohal olnud prioriteet ohutus konkreetses piirkonnas.
Tahaksime kindlasti paremini mõista ka seda, kuidas need künnised mõjutavad mürataset.
Info, et kusagil tekitavad juurde, on väga väärtuslik. Esimesele küsimusele vastan, et viie
aastaga on muutunud palju. Tallinnas on liikuvuspilt ja liikluspilt muutunud, on täielikult
muutunud erinevatel tasanditel arusaam kvaliteetsest ja tervislikust linnaruumis ja julgen
öelda, et kui varasemalt on olnud müra tegevuskava fookus selleks, et EL ei pahandaks
meiega, siis nüüd on ootused linnadele väga suured, et me tegeleksime teemaga, inimeste
teadlikkus on paranenud kuni poliitikuteni välja. Olen lootusrikas.
Küsitakse: Terviseamet on justkui järelvalveorgan, kes peaks elanikku kaitsma, kuid
mina pole saanud vastust, kus astutakse minu poolele ja lisaks tuli välja paar kuud tagasi
autoliikluse mugavamaks muutmiseks lükati teetööd ööseks ja see ei luba magada. Kas
sellised asjad muutuvad?
M. Uustal: Mis puudutab öötööde teostamist, siis oleme hakanud erinevate linnaüksuste
vahel arutama, kuidas seda paremini reguleerida, et millised on absoluutselt vältimatud
teetööd (nt oluline tehnovõrgu objekt lõhkenud või katki läinud), aga pannagi paika
selline valgusfoor või prioriteetsus, et millised on ja millised mitte. Need kõnelused on
alanud, hetkel veel tulemusi raporteerida ei saa, aga oleme teemast teadlikud ja püüame
seda kuidagi lahendama hakata. Terviseamet on tõesti järelevalveorgan, kuid oleme
tuvastanud, et on teatud teemasid, mis kahjuks on halvasti reguleeritud ehk teisisõnu,
mille lahendamiseks puudub Terviseametil ja ka omavalitsusel õiguslik alus. Selliste
olukordade kaardistamine on asi, millega meil tuleb ühiselt tegelema hakata, sest ka ise
olen märganud, et omavahelist põrgatamist on liiga palju ja lahenduseks oleks mõningate
õigusaktide täpsustamine või täiendamine.
Küsitakse: Kitsekülast Juurdeveo tänavalt pöördun. Meil ristuva Kauba tänava alguses on
metalli kokkuost ja Juurdeveo tänavat ja siin asetsevat kurvi läbivad metalliautod ja neid
on rohkelt. On ka mõned kiirustõkked, mis tekitavad suurt müra. Autod võtavad vaevu
kurvi välja ja keset elurajooni olev metalli kokkuost ei sobi kokku. Pluss on peal ka
lennukoridor. Mürakaardilt vaatad, et pole viga, aga igapäevaselt elades on üksjagu
muresid, isegi trammid ja rongid ei mõju nii palju kui need teemad.
M. Uustal: Meenub, et aastaid tagasi on endised kolleegid selle piirkonna ja metalli
kokkuostu teemat arutanud ja võib-olla on ka tellitud sinna mürauuringuid, aga jään
vastuse võlgu. Seal on varasemalt olnud kaebusi, aga soovitan Teil palun kirjutada otse
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile või andke teada tagasiside vormi kaudu.
Palun kirjeldage seda uuesti ja otsime need vanad uuringud ka üles, kui need ikkagi
tehtud on.
R. Pruul (Kliimaministeerium) kommenteerib: Seal on Terviseamet käinud ja tuvastanud,
et on ülenormatiivne müra ning on pannud peale keelu kõrval olevale platsile, kuhu
tahetakse teha arendust, kuna metallikokkuost ületab normi, aga nendele ei tehta
ettekirjutusi. See on üks halb näide koostööst Terviseametiga. Teema vajab ülesvõtmist ja
aitäh Meelis, et vead edasi.
Küsitakse: Tähelepanekud sellised, et kui vaadata meie trammiparki, mis liigub (nelja
tüüpi trammid) ning kõige suuremat müra teeb CAF tramm. Millegi pärast ei ole
summutatud muundureid, mis teevad kõrge sagedusega müra. Trammiseadmete
mürasummutid võiks olla järgmine teema tegevuskava. Oleks ilmselt ka tehniliselt
lahendatav.
Olen veendunud, et kõrgemate liikluspiirangute tõkistega, kui enne maha pidurdad, siis
tekitab ka tegelikult heitmeid see pidurdamine ja kiirendamine. Võiks ka seda vaadata,
kuidas ja kus tekivad heitmed.
Nägin, et mitmetel inimestel on mure, et kuidas ohjeldada pahatahtlikke kihutajaid. Kas
Terviseametil, MUPOl või politseil on vahendeid, et see fikseerida või tuleks see luubi
alla võtta.
M. Uustal: Tuleb luubi alla võtta pahatahtlikud kiirendajad. Üksikute inimeste negatiivne
mõju on suur, praegu peaks politsei sellega tegelema, aga puuduvad vastavad
mõõteseadmed ja nende ostmine ei ole ilmselt mõistlik investeering ja need müra
tekitamise viisid on aina lihtsamad, politsei puudub tihtipeale ka alus neid
tehnoülevaatusele saata. Selge on see, et see on üks kõige rohkem närvidele käivam müra
liik, mis tuleb juba ka praegusest tagasisidest välja ning see ei tohiks olla aktsepteeritav.
Teema on vaja mitmepoolselt arutlusele võtta, kas kuskil on vaja mingeid õigusakte
modifitseerida või on muud meetodid. Hetkel head lahendust keegi leidnud veel ei ole.
R. Pruul (Kliimaministeerium) ütleb, et see on korrakaitse seaduse teema. Politseil on
subjektiivse hindamise võimalus ja kui leitakse, et on häiriv müra, on õigus karistada. See
on lihtsalt ala, millega ei taheta tegeleda. Soovitatakse helistada politseile, kui nähakse.
Küsitakse: Kas saaks lisada nõude lisada sõiduteede äärde haljastust. Näiteks Liivalaia
projektile oli sisse kirjutatud, et jälgida botaanikaaia uuringut, mis väitis, et ei saa
istutada, kuna ei jää ellu. Aga igasugused oksad ja puud ju mahendavad helisid, Kesklinn
on puudevaene ja mujal Euroopas tavaliselt mõlemalt poolt tänavad haljastatud.
M. Uustal: Mis puudutab haljastuse ja puude kasutamist müra kaitseks, siis kahjuks selle
mõju on küllaltki marginaalne. Uuringud näitavad, et 1 dB jagu müra vähendamiseks
peaks haljastusriba olema väga laia ja tiheda puude ja põõsastikuga. Tegelikult haljastusel
on mõju müra mõttes küll, aga nimelt, kui haljastus blokeerib vaate müra objektile, siis
uuringud näitavad, et inimesed panevad müra vähem tähele ja müra häirivus väheneb.
Seda kasutatakse linna parkides ja metsades, mõnel pool Skandinaavias näiteks, kui on
tiheda liiklusega tänava ääres park või linnamets, siis pargi serv istutatakse tihedalt puid-
põõsaid täis, et pargis olev inimene ei näeks autosid ja parandab pargi rekreatiivset
võimet inimesele ja positiivseid tervisemõjusid. Kahjuks lihtsalt puude-põõsaste lisamine
müra mõttes suurt positiivset mõju ei oma.
K. Künnis-Beres vastab, et puude puhul vaatame kliimatsooni. Puude istutamisel on
probleem, et meil on talv, teede soolamine ja see ei mõju puudele hästi ning piirab ka
puude istutamist. Suure soolakoormusega kohas suudavad suureks kasvada vaid üksikud
puud ja põõsad, paraku on kurdleheline kibuvits selline, mis saab hakkama, aga tegemist
on võõrliigiga.
Küsimus: Kas jätame siis probleemi alles ja jätame soolad ja kiirused alles, selle asemel
et luua hea keskkond?
M. Uustal: Haljastust saab rajada sinna, kus on ruumi ja pole tehnovõrkude
kaitsevööndeid ning kui sellisel tänaval toimub rekonstrueerimine, siis tänasel päeval
sinna ka haljastust juurde lisatakse.
Küsitakse: Pere tegi sissejuhatuse ja ütles täpselt, et 131 inimest on surnud
ishmeemiatõve kätte müra tõttu. Pole ju tõsiseltvõetav väide, aga minu küsimus on see, et
kuna on tegeletud autojuhtide kiusamise ja kunstlike ummikute tekitamisega. Kas müra
tegevuskava on mõeldud, kuidas tekitada magistraaltänavatel liikumistakistusi? Kas võib
öelda, et see ei ole selleks.
Vastab: kindlasti ei ole tegevuskava loodud selleks, et kunstlikke takistusi tekitada
magistraaltänavatel. See kava on selleks, et magistraaltänavate ääres elavad inimesed
saaksid natukene tervislikumas keskkonnas viibida ja otsida neid lahendusi. Kui neid
lahendusi ei ole, siis ei ole, aga kindlasti tuleb neid uurida ja otsida.
Raudteeliiklus
Küsimusi ei ole.
M. Uustal: Markeerin ära, et ka kahel raudtee lõigul on praegu käimas müra
modelleerimised, et selgitada välja, kas piirkiirust muutes on võimalik vähendada neid
müra mõjusid.
Lennuliiklus
Mainin, et kui on mistahes müra teemal ettepanekuid ja vastuväiteid ja häid mõtteid, siis
pange kindlasti kirja müra lehele ankeeti – need on väga oodatud. Pärastlõuna seisuga oli
juba pea poolsada inimest seda võimalust kasutanud. Aega on kuni nädala lõpuni.
Küsimusi lennuliikluse teemal ei ole.
Tööstusmüra
Küsitakse: Trummi tänaval asuva Nõmme spordikeskuse juures asub lumetootmine ja
igal talvel peame seda tööstusmüra kannatama. See kestab mitu nädalat ja kui aastaid
varem tootmine lõpetati öösel, siis praegusel juhul käib lume tootmine ka öösel mitme
kahuriga. Meie kaks kortermaja asuvad 120 meetri kaugusel lumekahuritest, siis tekitab
Glehni lossi juures olev kallak helilaine peegeldumise ehk see täisheli peegeldub meie
maja poole. Olen aastast 2021 sellel teemal kirjutanud ja proovinud saata mõõtmisi ja
pole lahendus olnud ja seda on lükatud edasi. Spordikeskus samuti ei tule vastu, sest neil
on lihtsam masinaid töös hoida. Mõlemas majas on 32 korterit. Oleme iga aasta sellega
hädas, öösel ei saa magada, pidev tööstusmüra taga.
Vastab: Oleme Teie kirja kätte saanud ja on plaanis sel talvel need mõõtmised tellida.
Viimati teavitasime sellest ka Nõmme Spordikeskust, kes andis teada, et kuna tulemas
ebakindlad temperatuurid, siis parasjagu just lõpetavad tootmise ära, aga see vastav
mõõtmine selle talve jooksul tuleb!
Küsitakse: Kas ehitusmüra võib ka minna tööstusmüra alla? Hiljaaegu oli ka
ajakirjanduses õhus teema, kuidas uusarendustes rammitakse vundamendivaiasid, nii
Põhja-Tallinnas kui ka Kristiines ja Haaberstis on mure, et paari km raadiuses oli seda
kuulda. Kuidas sundida arendajaid ja ehitajaid võimalikult vähe mürarikkaid lahendusi?
Vastab: See tööstusmüra alla ei lähe, aga sellega kavatseme edasi tegeleda, sest sellise
ehitusmüra puhul on tegelikult lahendused olemas. Millegipärast sellel objektid neid ei
kasutatud, kuigi tegelikult vaiu on maasse raiutud kortermajade ehitamisel aastaid, aga
tõesti sellist äratuskella ei ole varem olnud, mis üle suure linna kajas. Siin tuleks
lahendada seda teisiti, pole otseselt ei tööstusmüra ega müra tegevuskava teema, aga
sellega saab tegeleda nii keskkonnahoiu arengukava koostamise käigus, küll aga sooviks
need lahendused leida juba märksa varem. Tundub, et piisab sellest, kui seada täiendavad
tingimused igaks juhuks sellistele suurematele ehitusobjektidele, et tuleb kasutada
müravarjestamise viise.
R. Pruul (Kliimaministeerium) täpsustab et igas ehitusloas võiks panna kirja tingimused,
mis kaitseksid oma elanikke ja kui kohalik omavalitsus ei suuda seda teha, siis on juba
ehitusjärelvalve, kes jälgib, et on nõuded, mida vaja täita. Ka öine müra on hetkel
täpsustatud piirnormidega. Igasuguseid meetodeid saab rakendada, mida müra
tõkestamiseks saab kasutada, ja seda on võimalik teha.
VARIA
Küsimusi ei ole.
M. Uustal lõpetab arutelu ning suunab inimesi kasutama kindlasti veebivormi, et jätta
oma tagasiside ja ettepanekud. M. Uustal soovitab uurida ka strateegilist mürakaarti,
kuidas erinevad müraliigid piirkondades müra olukorda mõjutavad ja ehk tekib veel
täiendavaid ettepanekuid.
Müra vähendamise tegevuskava tutvustus ja avalik arutelu lõppes kell 19.15
Lisa 8.2.
Tallinna linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2025-2029 avalikul väljapanekul 9.-22. detsember 2024 laekunud
kodanike ettepanekute ja vastuste koondtabel.
Nr Milline müra Keskkonnamüraga kokkupuude Ettepanek, soovitus Asukoht Nimi Vastus ettepanekule
vajab
lahendusi?
1 Liiklusmüra. Sõidukid ei tohiks eemaldada tootja poolt Kuna elan kesklinnas, siis suuri lahendusi ei näe. Selge, et Kesklinn, A.V. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet
paigaldatud mürasummuteid. Öisel ja ka päeval ajal linn areneb ja muutub ja sellega kaasneb ka müra. Kuid Karu tn (KEKO) kohtub Tallinna
tekitavad sellised sõidukid väga suurt müra. Isegi "öiste niisama sõitjate" tegevus tuleks väga ebamugavaks Munitsipaalpolitseiameti (MUPO) ja
kontoris töötades ehmud päeval, kui sõiduk foori teha. Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA), et
juurest sõitu alustab. leida toimiv lahendus sellele probleemile,
ja teavitab avalikkust, kuidas taolistest
juhtudest teada anda.
Teedeehituse Näiteks suleti peale Narva mnt remonti parempööre Öisel ajal majade vahel võimendub müra KEKO saadab info edasi Tallinna
mõju Jõe tänavale. See on täiesti absurd, sest kogu liiklus mitmekordselt. Transpordiametile (TTA) liikluskorralduse
liiklusmürale. Jõe tänavale käib nüüd Karu tänava kaudu. Seal on ülevaatamiseks antud asukohas.
kool, lapsed tulevad Tallinna Ülikooli peatusest ja
samuti teised jalakäijad peaavad laveerima lihtsalt
autode vahel. Kuna seal ei ole ühtegi ülekäigurada.
2 Liiklusmüra Elame Tatari tänaval ja liigume igapäevaselt ja palju Palun jätkake autode piirkiiruse vähendamist. Kesklinn, T.A. KEKO nõustub, et piirkiirused alla 50
(autod). jalgsi kesklinna piires ja ja ühistranspordiga linna Tatari tn km/h vähendavad mürataset ja toetab
teistesse piirkondadesse. Liivalaia tänaval kesklinna piirkonnas vähendatud
kiiruspiirang (40) on oluliselt vähendanud müra ja piirkiirusega alade laiendamist. KEKO
närvilisust seal tänaval. Samuti tänavad (kesklinnas), edastab ettepaneku TTA-le.
kus piirkiirus 30 on oluliselt mugavam liigelda nii
jalgsi kui ka autoga (kodu juurde pääsemiseks).
3 Liiklus- ja Pärnu mnt. Tallinn-Väikese peatuse juures on üks Lennukoridor viia mujale! Kesklinn, M.A. Lennukoridor jääb paraku antud asukohta
lennukimüra. mürarikkamaid kohti. Lisaks autodele on siin ka Tallinn- kuniks uue tsiviillennujaama rajamiseni.
bussid, trammid ja lennukid. Need viimased ongi Väike, Antud asukohas toob müraolukorrale
kõige lärmakamad. Pärnu mnt leevendust praegu ettevalmistamisel olev
Pärnu mnt rekonstrueerimine, mille
projektis tuleb müra vähendamise
meetmed ette näha.
4 Liiklusmüra. Elan Sõle tänaval ja puutun päeval ja ka öösel kokku Sooviksin, et Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse Põhja- M.M. Haljastusel on väga vähene müra
Sõle tänava liiklusmüraga. Kui me aastaid tagasi aastatetagust lubadust istutada Sõle pst äärde Tallinn, Sõle vähendav mõju. Sõle tänaval tuleb müra
arutasime seda Põhja-Tallinna linnosavalitsuse liiklusmüra vähandamiseks puid ja põõsaid täidetaks. tn tegevuskava perioodi jooksul läbi
juhtidega, siis lubati istutada tee äärde müra modelleerida erinevad
leevendav haljastus. Seda pole siiani tehtud. müraleevendusmeetmed, et leida igale
tänavalõigule mõjusaim meede.
5 Soojuspumbad, Puutun kokku õhksoojuspumba poolt tekitatava Ei tohiks lubada paigaldada ega kasutada mürarikkaid - L.K. Tänapäevane ja hooldatud
lehepuhurid, müraga, mille päevane lubatud müra on 7 detsibelli seadeldisi nagu soojuspumbad ning kasutada mürarikkaid õhksoojuspump ei ületa üldjuhul lubatud
niiduvahendid. kõrgem kui WHO poolt lubatu (60) ja öine 40 lehepuhurid, niiduvahendid jms. müratasemeid. Konkreetse
detsbelli! nimetatud soojuspump ületab talvel õhksoojuspumba mürahäiringu
müranorme, tekitab peavalu, südamekloppimist, tuvastamiseks tuleb pöörduda KEKO või
iiveldust ja stressi! Terviseameti poole.
6 Liiklusmüra, Liiklusmüra, on viimastel aastatel Soo tänaval Olen teinud konkreetseid ettepanekuid raskeveokite Kalamaja, K.A. KEKO saadab info edasi Tallinna
heitgaasid ja muutunud talumatuks. Väikesed puumajad on suunamiseks Kalaranna tänavale ja liikluskiiruse Soo tn Transpordiametile (TTA) liikluskorralduse
vibratsioon. tänavast kõigest 1,5 -2 meetri kaugusel ja tihedast ohjeldamiseks kuid näib, et Tallinna Linnavalitsus ei taha ülevaatamiseks antud tänavatel.
liiklusest tekitatud müra, vibratsioon ja heitgaasid on liiklusmüraga tegeleda.
muutunud eluohtlikeks. Eriti häirivad on raskeveokid.
Kuna Soo tänav on muudetud millegipärast
transiitliiklusega tänavaks, siis müra ei vaibu ka öösel.
Kehtestatud 30 km kiiruspiirangust ei peeta
absoluutselt kinni ja sõidetakse kaks või kolm korda
kiiremini. Olen palju kordi kirjalikult pöördunud
Tallinna Linnavalitsuse transpordiosakonna poole
kuid minu kaebustele ei ole reageeritud.
7 Liiklus- ja Liiklusmüra - koju kostavad majast mööduvad Kiidan liiklusest tulenevaid ja kergliiklust ning Põhja- R.S. Tallinnas jätkub parkide
tööstusmüra. sõidukid, samuti Kopli lõpp-peatuses tagasipööret ühistransporti soodustavaid meetmeid. Ka parkidesse Tallinn, rekonstrueerimine ning ühistranspordi ja
teev tramm. Tööstusmüra - lisaks kostub, eriti edela- investeerimine on kena algatus. Samaväärne on ka Kopli kergliikluse eelisarendamine.
ja põhjatuulega BLRT Kopli laevatehase müra. olemasoleva haljastuse säilitamine ja hooldamine, et see
täidaks eesmärki ning kestaks aastakümneid.
Kõnnitee-kergliiklustee võiks rohkem rohelusega Seda põhimõtet arvestatakse tänavate
liiklusega tänavast eraldatud olla. Kergliiklusvõimalused rekonstrueerimisel üha enam. Need teed
on hädavajalikud, aga ma ei tea kedagi, kellel meeldiks aga kattuvad enamasti maa-aluste
näiteks tervisesporti teha otse sõidutee kõrval müras ja tehnovõrkude kaitsetsooni asukohaga.
reostuses. Seni on olnud probleemiks maa-aluste
tehnovõrkude valdajate nõuded mitte
Tööstusmüra puhul on olulised tuule suund. Näiteks Kopli KEKO on teadlik Kopli poolsaare tipuosa
poolsaare tipus asuva BLRT laevatehase müra müraprobleemidest ning käesoleva
summutamiseks peavad meetmed töötama igast suunast tegevuskava perioodi jooksul tuleb leida
puhuva tuulega. Näiteks hiljuti aga raiuti seal hoopis läbimodelleeritud lahendused
hooldusraie käigus kahjustunud puud, aga ka suur hulk müraolukorra parendamiseks.
põõsaid ära.
Tööstusalade kõrvale, kust tööstus ei ole veel ära kolinud, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, KEKO ja
elurajoonide rajamise lubamisel peaksid kehtima riigi Terviseamet jälgivad müra
rangemad nõuded nii arendustele müra piiramisele kui piirnormide ja sihtnormide täitmist
müra tekitavatele tööstusele. See on detailplaneeringute planeeringute menetluses. Selle alusel
ja lubade eest vastutava linna vastutusel, et sinna tulevad ka otsused teatud tüüpi
kolivatel inimestel on tegelikult ka tervislik elukeskkond. arendustegevuse lubamise või keelamise
kohta.
Pikas plaanis on ühiskonnale soodsam rajada linnaruum KEKO nõustub seisukohaga.
kohe inimsõbralik kui hiljem müra, valgusreostust jms
likvideerima hakata.
8 Liiklusmüra. Tehnika, mille müranorm ületab elukeskkonda See pole normaalne, et inimene põletab kütust Kesklinn / C. D. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet
sobiliku piiri : lustisõitu tegevad mootorraturid meelelahutuseks teiste inimeste rahu arvelt. Kõik Klooga- (KEKO) kohtub Tallinna
kesklinnas -mootorrattad, millel on summutid ajaviiteks kesklinnas kiirendajad peab Tallinnast välja ranna tee Munitsipaalpolitseiameti (MUPO) ja
modifitseeritud, ehk tehase poolt ettenähtud müra saama! Kõik, kes on lehepuhurite, niidukite tehase Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA), et
summutav osa välja võetud tahtlikult. väljalaske süsteeme modifitseerinud - tehnika leida toimiv lahendus sellele probleemile,
kordusülevaatusele. ja teavitab avalikkust, kuidas taolistest
juhtudest teada anda.
Foori tagant kiirendamine ja sellega kaasnev
müraplahvatus! ja mitte midagi ei saa selle
vältimiseks teha. Isegi kõrvaklappidest karjuvad
lärmakamad rattad üle.
Raskeveokid ja veokiterongid (C-kat ja CE). Elamute
vahel ei peaks 30 tonnised rekkad looklema.
Lehepuhur ja Politseil puudub võimekus mõõta müra kohapeal ,
vedelkütusel kuigi võiks olla nagu Saksamaal.
muruniiduk.
9 Liiklusmüra. Tänavamüra, eriti sõidukite (st busside) kihutamise ja Tuleb vähendada ja siis ka kontrollida sõidukiirust. Kesklinn T.K.K. KEKO nõustub, et piirkiirused alla 50
mootorrataste tõttu eelkõige Vabaduse väljaku, km/h vähendavad mürataset ja toetab
Kaarli puieste ja Endla tänava piirkondades. kesklinna piirkonnas vähendatud
piirkiirusega alade laiendamist ja
vajadusel muid liikluskorralduslikke
meetmeid. KEKO edastab ettepaneku TTA-
le.
10 Liiklusmüra, Liiklusmüra põhjustajateks on kiirendavad ja Saab mõjutada liiklusmüra liikluskünniste Nõmme, T.O. KEKO nõustub, et piirkiirused alla 50
õhksoojuspum kihutavad autod . Kiirendamist piiravad paigaldamisega, piirkiirused 30 ja 40. Nurme tn, km/h vähendavad mürataset ja toetab
pade müra. liikluskünnised, mida palusime Nõmme Linnaosal Valguse tn vähendatud piirkiirusega alade
juurde lisada Nurme ja Valguse tn .ristmikule, vastati, laiendamist ja vajadusel muid
et tänav ei ole piisava liikluskoormusega. Samas liikluskorralduslikke meetmeid. KEKO
liigub aastaringselt palju lapsi jalgrataste Nurme edastab ettepaneku TTA-le.
bussipeatuse suunas. "Autostumist" ei ole võimalik
pidurdada, saab piirata tänavate läbilaskvust, kuid
see ei ole ka õige lahendus. Tänavaid kitsamaks teha
on halb variant (Narva mnt. on üks näide). Autoga
sõidavad kõik ja on vaja pääseda autoga ligi igale
poole peatumiseks - kas lapse, vanuri või
ratastooliga. Parkimiskohtade vähendamine on väga
vale. Parkimiskoha tasuga teeniks linn lisaraha.
Õhtuti tänavatel jalutades on kuulda
õhksoojuspumpade kompressorite müra , eriti kui
neid ei ole hooldatud ja teevad tavapärasest
suuremat müra.
Õhksoojuspumpade ning muude tehnoseadmete Tänapäevane ja hooldatud
(kompressorite) müra taseme vastavust lubatud õhksoojuspump ei ületa üldjuhul lubatud
normidele tuleb rangemalt kontrollida. müratasemeid. Konkreetse
õhksoojuspumba mürahäiringu
tuvastamiseks tuleb pöörduda KEKO või
Terviseameti poole.
Tallinna kesklinnas võiks keelata naelrehvidega sõitmise. Tallinna linn on aastate jooksul teinud
Need teevad müra veelgi rohkem kui lamell-kummid, korduvalt lamellrehve toetavaid
rääkimata naelrehvide tekitatud muudest kahjustustest. kampaaniaid. Naastrehvide kasutamist ei
saa omavalitsus piirata.
11 Liiklusmüra ja Peamiselt manipuleeritud summutitega autode ja Tallinna kesklinnas ei järgita piirkiirust (ka ühistransport) Kesklinn T.Z. KEKO kohtub MUPO ja Politsei- ja
ehitusmüra. mootorrataste müra , mis ületavad ka tunduvalt ja politseinikke südalinnas liiklust ohjamas pole näinud Piirivalveametiga (PPA), et leida toimiv
piirkiirust (nädalavahetustel, öösiti). Ka trammide aastaid. Kuidas korraldatakse kontroll seadusaktide lahendus sellele probleemile, ja teavitab
kõrvulukustav krigin kurvides . täitmise kohta. avalikkust, kuidas taolistest juhtudest
teada anda.
12 Ühistranspordi Ühistranspordipeatus elukoha akende vahetus Vastutava asutuse õigustus on pimedad ja vaegnägijad, Kesklinn, L.A. Ohutussignaalide häirivus on arusaadav,
peatus kuuldeulatuses, probleemiks ühissõidukite välised kellele tuleb teavitusi edastada. Olen korduvalt palunud Gonsiori kuid nende asendamine ei ole realistlik.
ühissõidukite häälteavitused valjult ja häirivalt muuhulgas öörahu leida mingi muu kaasaaegsem lahendus, nt äpid vms, kant
välised hääled. ajal. mitte tekitada mürareostust valimatult kõikidele.
Jäätmeveokite Jäätmeveokite tagurdamissignaalid ja/või jäätmete
tagurdamissign pressimine ka öörahu ajal. On positiivseid arenguid,
aalid. küll mitte püsivalt.
Kauba Hilton Tallinn Park hotelli tarnijate vm
laadimine koostööpartnerite kauba või tehnika laadimine
öörahu ajal öörahu ajal, aeg-ajalt.
13 Liiklusmüra. Liiklustihedus pendelrände töttu ei näita vähenemise Vähendage palun piirkiirust 30 km/h Mäepealse tänaval, Mäepealse Heli 3/1 KEKO saadab info edasi Tallinna
märke. Sōidukid on pärit hommikul väljaspoolt see võiks olla esimene reaalne meede. Elumajad on nii tee tn elanikud Transpordiametile (TTA) liikluskorralduse
tulijatelt ja õhtuti linnast väljujatelt. ääres, et haljastusele ruumi ei ole. Kui on lahendusi ülevaatamiseks antud tänavatel.
müratõkke püstitamiseks - kõik variandid on sobivad.
14 Liiklusmüra. Liiklusmüra Tähetorni tänaval ja Kadaka puiesteel, Kiiruseid tuleb jõuliselt alandada 30km/h peale, isegi kui Kadaka pst, M.M. KEKO saadab info edasi Tallinna
mis on põhjustatud liigsest transiitliiklusest ja lisaks juba on 40 km/h ja transiitliiklust vähendada. Sissesõidud Tähetorni Transpordiametile (TTA) liikluskorralduse
Tähetorni tn sellest, et veokid eiravad nahaalselt teatud tänavatele tipptundidel tasuliseks muuta, kasvõi ülevaatamiseks antud tänavatel.
veoautode keelumärke. ainult mitte-tallinlastele.
15 Liiklusmüra. Tehnika ja Paldiski mnt ristil paiknev viadukt Pöörata rohkem tähelepanu müra peegeldus-kohtadele, Kesklinn, M.M. KEKO arutab TTJA ja TTA-ga võimalike heli
Müra kaja. põhjustab müra kaja , mis on motomeeste lemmik, piirkondades kus hoonete seintelt ja tänavatelt tekib nö. Paldiski ja summutavate lahenduste kasutamist
võimendamaks masina müra. müratunnel. Paldiski ja Tehnika tänava rist on kaardil Tehnika tn antud tunnelis.
mürarikka kohana on esile toodud. Lahendus oleks kui
viadukti lae alla panna heli murduvad pinnad, mis
vähendaks kaja.
16 Liiklusmüra. Tekitab häiringuid mootorrataste ja driftijate müra. Oleks aeg Saksamaa eeskujul linnakeskkonnas Lasnamäe, J.K. KEKO kohtub MUPO ja Politsei- ja
müratekitavad liiklejate tegevused keelata ja trahvida. Majaka Piirivalveametiga (PPA), et leida toimiv
Majaka tänav vajab rohelahendusi. Senised majade lahendus sellele probleemile, ja teavitab
ümbruse rohealad ehk pöösad on ühistute hallata, nad ei avalikkust, kuidas taolistest juhtudest
oska, ei tea. teada anda.
17 Liilusmüra - Endla tänava alguse kostab tuppa ka läbi Igapäevane liiklusmüra sõltub ühelt poolt sõidukiirusest ja Kesklinn, P.K. KEKO nõustub, et Endla tn algus on halva
ühistransport kolmekordse pakkettakna liinibusside müra, mida on teisalt mootori võimususest. Ühistransport teeb suuremat Endla tn müraolukorra ja
(bussid) , kuulda isegi kõrvatroppe kasutades. Müra teevad müra, mis tuppa jõuab, kui sõiduautod, muide. Üks algus tänavaruumilahendusega piirkond, mis
mürarikkad eelkõige lõõtsabussid, aga ka väiksemad bussid ning lahendus peaks kindlasti olema sõidukiiruste vajab põhjalikku ümber kujundamist. See
hobisõidukid; hooajaliselt mürarikkad hobisõidukid, kallid vähendamine linnas. Samas sõidab ühistransport juba aitaks koos liikluskorralduse muutmisega
tehnosedmete sportautod), aga ka lehepuhurid. praegugi väiksema kiirusega, kui ülejäänud sõiduvoog. Kui kaasa mürahäiringu vähendamisele.
müra - vähendada sõidukiiruseid, siis samal ajal peaks tegema Ühistranspordist tingitud mürahäiringud
lehepuhurid. midagi ka selleks, et see vähendatud sõidukiirus päriselt peaksid vähenema uuesti pärast trollide
ka toimiks, ainult märgi vahetamisest ei piisa. Teisalt peab naasmist linnatänavatele.
tänava disain ka väiksemat sõidukiirust toetama.
Endla tänava alguses on ka haljastust vähe, kõige rohkem Endla tänava haljastuslahendust on
ongi puid minu maja ümber ja Centenniali hotelli ees. kindlasti võimalik parandada, kuid seda
Teiste majade juures algab maja juures kohe asfaldiväli. on mõistlik teha tervikuna tänava
Ma väga hea meelega näeks, kui üks kolmest kesklinna projekteerimise käigus.
suunduvast sõidurajast haljastusele, soovitavalt igihaljale
antaks.
18 Lennukimüra, Üle lendavad lennukid (intensiivne müra, aga õnneks Liiklusmüra on kõige hullem kuna on pidev, vb elektriautid A.K.
olmemüra. lühiajaline). Korvpalli platsil öised pallipõntsutajad teevad vähem müra või trammid.
(soojematel aastaaegadel).
Kiirendavad Kiirendavad mootorratturid(ööseti) ja KEKO kohtub MUPO ja Politsei- ja
mootorratturid sportsummutiga autod (soojematel aastaaegadel). Piirivalveametiga (PPA), et leida toimiv
(ööseti) ja lahendus sellele probleemile, ja teavitab
sportsummutig avalikkust, kuidas taolistest juhtudest
a autod. teada anda.
19 Liiklusmüra Vat see vajabki, lennukitega harjub ära, inimesed ei Kesklinn, L.Z. Võtame teadmiseks. Liiklusmüra mõjutab
karju, vanurite linnajagu, nagu Mustamäe on. Koeri Juhkentali suurimat hulka tallinlasi ja müra
võiks vähem olla, kuid see probleem vajab vähendamise tegevuskava elluviimisega
üldriiklikku lahendamist lemmikloomamaksu näol. soovib linn müraolukorda parandada.
20 Liiklusmüra - Minu kodust u 50m kaugusel on pidev üle 70dB müra Tulemusi pole seni olnud. Järvevana R.K. KEKO on teadlik, et Järvevana tee ääres ja
müratõkkeseina (Järvevana tee pikendus), on pöördutud tee A.H. Tammsaare tee pikenduse
vajadus. linnaosavalituse poole müratõkke seina piirkonnas on lõike, mille müraolukord
ettepanekuga. vajab tähelepanu. Toimivad lahendused
modelleeritakse tegevuskava perioodi
jooksul.
21 "Paarutamise" Kõige häirivam müra Mustamäel on öösel ja päeval Lahendus on, et võtame poisid kokku ja hakkame Mustamäe R.S. KEKO kohtub MUPO ja Politsei- ja
müra. sihilikult müra tekitavaks muudetud autode ja paarutajaid püüdma. Kui paar tükki on masinatesse sisse Piirivalveametiga (PPA), et leida toimiv
mootorratastega nn. "paarutamine." Üks autojuht põlenud, kaovad teised ka minema. lahendus sellele probleemile, ja teavitab
võib üheainsa gaasiandmisega häirida tuhandete avalikkust, kuidas taolistest juhtudest
inimeste und. Selliseid sõitjaid leidub igal öösel. teada anda.
Politsei ei ole nendega tegelema suuteline - kui ka
helistad, on "paarutaja" mõne loetud minutiga
kadunud. "Paarutajatel" on kombeks koguneda või
külastada öisel ajal avatud poode, Prisma, Circle Key.
Politsei on tegutsemisvõimetu,.
22 Liiklusmüra Auto- ja bussiliikluse tekitatud müra on väga suur. Olen kogenud efekti kiiruse alandamisest: Paldiski mnt on Paldiski K.K. Võtame teadmiseks. Liiklusmüra mõjutab
Maanduvad lennukid. Linn ei pea olema näiteks viadukti ehitamise ajal olnud kiirusepiirangud, nt mnt suurimat hulka tallinlasi ja müra
linnalãhedastele asumitele kiirtrassiks. Terviserada 50 km/h ei kostnud liiklusmüra elamutesse ning vähendamise tegevuskava elluviimisega
Vabaõhumuuseumi teest kuni vaatlustornini on terviserajale. soovib linn müraolukorda parandada.
tugevalt häiriv. Vahel tekivad kajaefektid.
Terviserada, roostiku ja rannaala pinkidel rahu ja
looduse nautimine on rikutud ja rajatised ei täida
oma funktsiooni.
23 Lennukimüra. Müra tekitavad maanduvad lennukid, mille Mustamäe/ R.T. Lennukoridor jääb paraku antud asukohta
trajektoorid läbivad Mustamäe ja Kristiine piirkondi. Kristiine kuniks uue tsiviillennujaama rajamiseni.
Lennukoridori all elades tuleb hinnata,
mida saab ära teha hoone mürapidavuse
parandamiseks (akende ja fassaadi
heliisolatsiooni parandamine)
24 Liiklusmüra. Lasnamäel Kivila 22 maja taga on Laagna tee, mis siin Tavaliste busside vahetus elektribussidega, trahvid Laagna tee M.Z. KEKO on teadlik, et Laagna tee äärsete
kulgeb kanalist maa peale. Ja selle tee kesklinna kõrgete müra tasemete eest. Müra mida öised pidustejad (Kivila 22), elamualade müraolukord vajab
poole sõitev mitmerealine haru on maja seinast ca 15 inimeste akendetaga teevad on kavast välja jäänud. Lasnamäe tähelepanu. Toimivad lahendused
m kuni 30 meetrit. Auto- ja bussiliikluse tekitatud modelleeritakse tegevuskava perioodi
müra on väga suur. Kas on mõeldud ka selle maja jooksul.
elanike jaoks mürataseme vähendamisele, näites
müratõkke seina ehitamine või miski muu meetod?
25 Liiklusmüra. Trammide müra vajab vähendamist. Sauna tänaval, Vanalinn, T.R. Baaridest tingitud müra käsitletakse
Tallinnas on kitsale ja lühikesele tänavale antud 10 (!) Sauna tn olmemürana, mis ei ole aga müra
baari või ööklubi tegutsemise luba. Mina kui Sauna vähendamise tegevuskava objekt.
tänava elanik kannatan reede ja laupäeva öösel väga Olmemüra teemat käsitletakse Tallinna
tugeva mürareostuse käes. keskkonnahoiu arengukavas.
26 Liiklusmüra. Liikluse müra ja heitgaasid häirivad kõige enam. Müratase andurid ristmikutel ja automaatne trahvimine V.P. KEKO kohtub MUPO ja Politsei- ja
Soojal ajal lisanduvad mootorratad ja sportautod, ei võiks olla paremaks lahenduseks. Piirivalveametiga (PPA), et leida toimiv
ole selge, miks politsei üldse ei trahvi neid kõrge lahendus sellele probleemile, ja teavitab
müra taseme eest, võiks tuua riigile hea raha. avalikkust, kuidas taolistest juhtudest
teada anda.
27 Liiklusmüra. Hispaaniast ostetud uued trammid "vilistavad" Liiklusmüra vähendamiseks võiks olla kogu Vanalinnas Vanalinn A.P. Vanalinnas on kiiruspiirang täna 20 km/h
häirivalt. Autoliiklus Vanalinna munakivitänavatel kiiruspiirang 30 km/h. See tagaks ka jalakäijate ohutuse. ja seda muuta ei ole plaanis. Müra
tekitab müra ning samas puudub muinsuskaitseliste vähendamise tegevuskava perioodi
majade puhul võimalus aknaid mürakindlamate vastu jooksul otsitakse lahendused
välja vahetada. transiitliiklusega vanalinna tänavatele.
28 Liiklusmüra. Lauluväljaku piirkonnas on suvel tõsiseks Mürasein oleks lahendus. Lauluväljak E.E. Mürasein ei ole Lauluväljaku piirkonnas
probleemiks sagedane väga häiriv muusikamüra u piirkond kahjuks lahendus, kuna see ei paranda
igasuguste kontsertide ja muude üritustega. Eriti müraolukorda kõrgetes kortermajades.
häiriv kui müra kestab mitu päeva järjest hiliste Lauluväljaku piirkonnas ei ole ette näha
õhtutundideni. muusikamüra vähenemist.
29 Kaubalaadimis Vähe on tähelepanu pööratud Vanalinnale kui Marketid ei tohiks olla elumajades ega nende kõrval. Vanalinn, A.S. Lahendusi Vanalinnas kaubalaadimisega
ega kaasnev elukeskkonnale. Aia tänava ja Vana-Viru nurgal asuva Tuleks paigaldada liiklusmärk, mis juhiks tähelepanu, et Aia tn tekkivale ja muule olmemürale otsitakse
müra - mootori Prisma juures kaupa laadivatel autodel töötab seistes tuleb mootor välja lülitada, mida nõuab keskkonnahoiu arengukava käigus.
müra ja mootor seismise ja laadimise ajal. Mootori müra ja liiklusseadus. Nädalavahetus peaks olema puhkuseks, aga
kaubakärude lisaks kaubakärude kolin on väga mürarohke. Suured just siis on see probleem kõige suurem.
kolin. kaubaautod sõidavad juba alates varahommikust
pidevalt kogu päeva. Vanalinnas teevad muret
lõbustusasutustest tulev vali muusika, tänaval
karjuvad rahvahulgad, kihutavad autod ja töötava
mootoriga seisvad autod.
30 Muusika müra Lauluväljak ei asu enam ammu kõrvalises piirkonnas, Väga häid lahendusi ei leidnud. Lauluväljak T.P. Lauluväljaku piirkonnas ei ole ette näha
Lauluväljakul. vaid piirkonnas kus elavad tuhanded inimesed. muusikamüra vähenemist. Kontsertide ja
Kontserdimüra on nii suur, et kuigi elan mitte just suurürituste mürale otsitakse lahendusi
kõige ligemal ja uues majas, mis on küllaldki hea keskkonnahoiu arengukava koostamise
heliisolatsiooniga, siis kostab häirivalt kõva müra käigus.
tuppa ka kuigi aknad on suletud. Magamiseks tuleb
kasutada kõrvatroppe. Lisaks, kui korraldatakse muid
üritusi- tänavatoidu festival, lõbustuspark,
spordiüritused jms, siis miks peab nende üritustega
kaasnema üle terve elurajooni kaikuv mingi suvaline
muusikatümps?
31 Liiklusmüra Suur-Ameerika tn tuleks väga kriitiliselt müra osas üle Olen suhelnud ka Terviseametiga, kes on korduvalt linnale Kesklinn, M.B. Endla tänava ja Suur-Ameerika tn
vaadata. Puumajade mürapidavus ei ole loodud Endla Suur-Ameerika tn osas tähelepanu juhtinud. Suur- liikluskorraldus muutub põhjalikult
tn 28 alt läbijooksva liikluskoormusele vastupidamist. Ameerika seoses trammitee ja Lilleküla
transpordikeskuse kavandamisega. Selle
käigus saavad piirkonnas eelise kergliiklus
ja ühistransport ning projekteeritakse
ümber üledimensioneeritud
linnatänavad. Sellega seoses on oodata ka
müraolukorra paranemist.
32 Liiklusmüra Endla 28 ei ole ainus Kristiine-Kesklinn magistraalile Ei, ma ei leidnud, kuigi olin juba kõik võimaliku teinud, A.Š. Endla tänava liikluskorraldus muutub
jääv puumaja. Endla tn magistraal Kassisabas on kaebasin Oiguskantsleri Kantseleile ja linnapeadele põhjalikult seoses trammitee ja Lilleküla
väljakannatamatu. Liiklusmüra algab juba kell 5 Mihhail Kõlvartile ja Jevgeni Ossinovskile ning transpordikeskuse kavandamisega. Selle
hommikul ühistranspordiga ja rahuneb normaalsuse Terviseametile ja Keskkonnaametile ja käigus saavad piirkonnas eelise kergliiklus
piiresse alles 00:00 paiku. See tähendab, et vaikne Kliimaministeeriumile ja Transpordiametile ja Riigikogule ja ühistransport ning projekteeritakse
periood kestab ainult 5 tundi ööpäevas. Palun ja Politsei-ja Piirivalveametile, konsulteeris juristidega. ümber üledimensioneeritud
võtke minuga ühendust, et arutada üksikasju, olen Fakt on see, et seadus ei võta seda olukorda arvesse ja see linnatänavad. Sellega seoses on oodata ka
selle probleemi lahendamisest väga huvitatud. Mu on kohutav. müraolukorra paranemist.
naabrid ja mina vajame teie abi.
33 Liiklusmüra Lahendused liiklusmüra vähendamiseks on olemas ja Liiklusmüra vähendamise parimaks meetmeks on liikluse T.L. KEKO annab info edasi TTA-le, et vajadus
välja pakutud, kuid nende kasutuselevõtmisega piiramine ja piirkiiruse vähendamine 20 km/h koos on elektrooniliste tabloode ja
venitatakse mõjutatud kohalike elanike ja automaatkontrolli vahenditega, et piirangut jõustada. automaatkontrollivahendite järele.
kergliiklejate arvelt.
34 Liiklusmüra. Tänavaliiklusemüra nõuab kõige rohkem tähelepanu, Vähendada sõiduridade arvu oluliselt, et vähendada Kesklinn, R.A. Endla tänava liikluskorraldus muutub
kuna see on ainuke müraliik, mis on probleemiks liikluskoormusega kaasnevat müra. Paigaldada lamavad Kassisaba, põhjalikult seoses trammitee ja Lilleküla
kõigis linnaosades. Üks hullemaid olukordi on politseinikud kihutamise ja kiirendamise tõkestamiseks. Endla tn. transpordikeskuse kavandamisega. Selle
Kassisaba ääres piirneva Endla tänavaga. Lisaks Paigaldada keskmise kiiruse mõõtekaamerad. käigus saavad piirkonnas eelise kergliiklus
ülaltoodule elavad Endla tn poolsed Kassisaba ja ühistransport ning projekteeritakse
elanikud raudtee kõrval. Kuigi reisirongide müra on ümber üledimensioneeritud
minimaalne, siis kaubarongide müra lisab kõigele linnatänavad. Sellega seoses on oodata ka
eelnevale veel ühe tilga tõrva meepotti. Meie kodus müraolukorra paranemist. Rongiliikluse
on kõikides tubades kolmekordsed pakettaknad korral aitab rongide piirkiiruse
paksu profiiliga ja olenemata sellest võib müratase vähendamine, mis on üks müra
ajutiselt tõusta üle 100db kinnise aknaga. Lahtise vähendamise tegevuskava meetmeid.
aknaga ei ole mõõtnud, aga usun, et tõuseb
suurustamata ajutiselt 200db ringi.
35 Olmemüra. Mängima unustatud makid ehk valju muusika Tallinna müravähendamise tegevuskavas pole ruumi Uisuplatsi M.V. Olmemüra pole müra vähendamise
äritegevusest. Väga sageli on äritegevuse osa ka muusikat ja äritegevuse põhjustatud muusikat käsitletud. läheduses tegevuskava objekt, kuid seda
väliterrass (avalikus ruumis), kus mängitakse Esmane, odav ja ka ennast tagasi maksev viis liiklusmüra Rüütli käsitletakse koostatavas Tallinna
klientidele muusikat. Avaliku ruumi puhul on aga vähendamiseks on 24/7 töötavad trahvivad tänaval. keskkonnahoiu arengukavas.
enamasti nii, et "kliendid" moodustavad alla kiirusekaamerad linnas. Tänavalõikudel, kus juba
protsendi heliga kokkupuutuvatest inimestest. madalam piirkiirus, ületatakse kiirust statsionaarselt ja
Samuti peetakse loomulikuks, et kõlarid ja massiliselt, mis omakorda tühistab madalama
valjuhääldid meeldivad ka kõikidele klientidele - ei kiirusepiirangu mõju pea täiesti. Patrulle on vähe ja
meeldi. See on helitürannia, mille eest ei saa peitu ja politseil pole ei resurssi ja tundub, et ka mitte huvi.
kestab katkematult hommikust õhtuni. Harjumäe
uisuplatsi makimuusika käivitub hommikul ja lõpeb
õhtul enne magamaminekut ja nii päevast päeva, neli
kuud järjest. Kümneid kordi enam kui ükski ööklubi
suudab lärmi tekitada. Mõni suvi avatakse teisel pool
maja Neitsitorni kohviku terrass koos "õdusa"
muusikaga, mida mängitakse samuti hommikust
õhtuni, ka siis kui seal kedagi ei ole. Ja see tuleb otse
magamistuppa.
36 Liiklusmüra. Kadaka puiestee liiklusmüra. Mootorsõidukite Kiirusi tuleks alandada ja autosid vähendada Kadaka Mustamäe, T.M. KEKO annab info edasi TTA-le, et Kadaka
tekitav müra. Seda võib linnavalitsus ise kogeda puiesteel! Mootorsõidukite piirkiiruste formaalsest Kadaka pst pst-l on vajadus täiendavate
igapäevaselt nt Kaarli puiesteel, kus piirkiirusest peab alandamisest ei ole kasu, kui selle üle puudub igasugune elektrooniliste tabloode ja
kinni murdosa autosid, sest loodud mitmerealine järelevalve ja seda toetav liikluskeskkond. automaatkontrollivahendite järele.
maanteekeskkond seda võimaldab. Sellest tulenevalt
on seal jalakäijana viibimine äärmiselt ebameeldiv. Ja
see on Tallinna kesklinn, mitte mingi tööstuspiirkond.
37 Liiklusmüra. Iga päev kohtan müra elamurajoonis, kus vaatamata Mürakaamerad tuleks kasutusele võtta sõidukitele, mis on Õismäe E.T. KEKO annab info edasi TTA-le, et Õismäe
20 km/h kiiruspiirangule ja viimasel ajal paljudele oma summuteid tuuninud. Ühistransporti tuleks kindlasti teel on vajadus liikluskorraldus üle
kiirust vähendavate takistuste paigaldamisele tihedamini ajada kui praegu, eriti pikkadel liinidel, näiteks vaadata.
õnnestub autojuhtidel siiski saavutada kiirus 40-50 Lasnamäelt Õismäele. Elamurajoonid tuleb arvata
km/h. See juhtub Õismäe tee tänaval elamurajoonis, vaiksete alade hulka. Piirkiirus tuleb alandada 30 km/h
Õismäe tee 1, 3 elamute ääres. igal pool , kus on kaks sõidurada ja elumajad on kohe
sõidutee ääres. Teedeehituslikke lahendusi (kitsendused,
šikaanid jne) tuleb hakata kasutama, et takistada kiiruse
ületamist. Võtta kasutusele kaamerad, et muuta sissesõit
teatud tänavatele teatud aegadel tasuliseks, nt alustuseks
neile, kes pole Tallinna elanikud. Tuleb suunata laod linna
äärde ja elurajoonidest eemale ja piirata raskeveokite
liiklemist, nt Nõmme on selles osas halb näide (Kalda tn
laod, Tähetorni tn autobaas jne). Transiitliikluse ja
laiemalt autoliikluse vähendamine peaks olema prioriteet.
Kohe on vaja "Pargi ja Reisi" parklad linna äärtesse ja sealt
tõmbekeskustesse (kesklinn, Ülemiste jne) liikuv kiire
ühistransport. Samuti tuleb ühistransporti ka Tallinna
elanike jaoks parandada, et ühistransport lõpuks muutuks
kiiremaks kui autod. Ehk, et kohe on vaja investeerida
bussipargi suurendamisse. Objektide ja teede
infrastruktuuri osas tahaksin märkida võimalust
paigaldada kohtadesse, kus sõidukite kiirus on üle 50
km/h, näiteks Laagna teel, spetsiaalsest poorsest
koostisest asfalt, mis on märgatavalt vaiksem, nagu ka
Hollandis juba tehtud. (Google: Quiet Road Surfaces).
kiiruse piiramine 50 km/h-ni, linna kohtades, kus see
38 Liiklusmüra Kõige häirivam on automüra. praegu on suurem, on samuti hea viis müra Kesklinn, R.O. Võtame teadmiseks. Liiklusmüra mõjutab
Faehlmanni suurimat hulka tallinlasi ja müra
tn vähendamise tegevuskava elluviimisega
soovib linn müraolukorda parandada.
39 Liiklusmüra ja Ehitusmüra: Piirangud ehitamise ajal tekitatavale Kiirusepiirangud ja järelvalve. Seni kui trahve ei hakka Pelgulinn S.H. KEKO saadab info edasi Tallinna
ehitusmüra mürale, kohustus otsida vaiksemaid lahendusi, et tulema, ei muutu üldpildis mitte miski. Vastavad Transpordiametile liikluskorralduse
vältida olukorda, mis Hipodroomi arenduse ehitusel kaamerad leiab ka näiteks Helsingist. ülevaatamiseks Pelgulinna piirkonnas.
juhtus, kus müra häiris Pelgulinna elanikke. Ehitusmüra käsitletakse koostatavas
Tallinna keskkonnahoiu arengukavas.
40 Liiklusmüra Häirivalt tihe liiklus ja vali müra Paldiski mnt lõigul Paldiski mnt lõigul Hipodroomi ristmikust Sõle tänava Kesklinn, F.P. KEKO on juba asunud selle lõigu
Hipodroomi ristmikust Sõle tänava ristmikuni. ristmikuni tuleks linna suuna sõidutee viia suunavööndite Paldiski müraolukorrale lahendust otsima,
vahelise roheriba arvelt elumajadest kaugemale, mis mnt/Hipodr modelleerides erinevate
vähendaks nii müra kui ka vibratsiooni. See võimaldaks oomi müraleevendusmeetmete mõju, et leida
rajada ka oluliselt inimsõbralikuma tänavaruumi, kuhu lõigule sobivaim. KEKO ei pea aga
mahuksid autode ja ühistranspordi kõrval vabalt ära nii põhjendatuks olemasoleva allee
jalakäijad kui ka jalgratturid, lisaks sellele roheriba likvideerimist.
elumajade ees.
41 Liiklusmüra Müra vähendamise tegevuskava koosneb ainult Samal ajal räägib abilinnapea Kristiine ristmiku Kristiine A.P. Keskkonnamüra olukorraga arvestamine
väidetest, justkui oleks hakatud planeerimisel ümberkujundamise plaanidest ja esimene ja kõige on standardne osa detail- ja
müraga rohkem arvestama, aga see ei lähtu olulisem aspekt, mida ta peab vajalikuks välja tuua, on üldplaneeringute protsessist.
reaalsusest. see, et absoluutselt ja kindlasti mitte ei saa seal väheneda Põhjendatud juhtudel on vaja läbi viia
autoliikluse hulk. mürauuringud, et prognoosida
müraolukorra muutusi ja otsida uusi
planeeringulahendusi. Keerulise
müraolukorra ilmnemise tõttu on ka
praegu Tallinnas mitmed
detailplaneeringud seisma jäänud.
42 Liikusmüra Autode müra Männiku teel ja Vabaduse pst. Kiirus on Bussiliiklus kohalike inimeste jaoks hädavajalik ja need Männiku, T.M. KEKO on kursis müraolukorraga Männiku
lubatud 50, sõidetakse aga palju kiiremini. Kõnniteel juba vaiksed, elanikele hädavajalik eraautode kasutus, Vabaduse teel ja Vabaduse pst-l. KEKO saadab info
rääkida ei ole võimalik. kuid tipptundide transiidimüra äärmiselt kòrge. pst edasi Tallinna Transpordiametile
liikluskorralduse ülevaatamiseks nendel
tänavatel.
43 Liiklusmüra. Liiklusmüra on peamine probleem. Suure mootoriga Palun tulge müra mõõtma Kadaka pst äärde, hetkel siis Mustamäe, M.B. KEKO saadab info edasi Tallinna
autod ja mootorrattad, kes võimendavad oma Trummi tn-Tähetorni tn vahelisele lõigule. Kadaka pst ja Kadaka pst Transpordiametile liikluskorralduse
mootori võimsust meelega, et tähelepanu saada. Tähetorni tänavatel võiks muuta tipptundidel liiklemise ülevaatamiseks nendel tänavatel.
Kadaka pst müra tuleb vähendada. Seal ei peeta mitte-kohalikele tasuliseks.Samas kandis tuleks ka
piirkiirusest kinni. Seal tuleks alandada kiirus 30 km/h Tähetorni ja Vääna tänavate kiirus alandada 30 km/h
ja tagada sellest kinnipidamine, kas suurendatud peale ja Tähetorni tänaval reaalselt takistada veokite
järelevalve või muude meetmete abil. Seal on praegu liiklemist, mis pole teenindav transport (seal on
pikk sirge, mis soodustab kiiruse ületamist. keelumärgid, mida eiratakse) , kas suurenenud järelevalve
läbi või muudmoodi.
44 Liiklusmüra. Liiklusmüra kindlasti. Suurtel teedel elamute juures Ei usu, et lahendust/muutust tuleb nii kaua kui ei saada Nõmme, E.A. Võtame teadmiseks. Liiklusmüra mõjutab
peaksid müraseinad olema. Reidi teel ja Narva aru, et linn on inimestele mitte autodele. Männiku suurimat hulka tallinlasi ja müra
maantel peaks liikumiskiirust vähendama. tee, vähendamise tegevuskava elluviimisega
Vabaduse soovib linn müraolukorda parandada.
pst
45 Liiklusmüra ja Kadaka puiesteel (hetkel AJUTISELT sillaremondi ETegelege plun päris muredega, see naastrehvi ja kiiruse Mustamäe, V.J. KEKO on kursis müraolukorraga Kadaka
vibratsioon. töttu olukord rahulik ja inimsõbralik), enne oli alandamine tunduvad mugavus ja asendus -tegevustena. Kadaka pst pst-l. KEKO saadab info edasi Tallinna
liiklusmüra talumatu. Eriti, kuna seda kasutavad Transpordiametile liikluskorralduse
treilervedudeks autovedajad ja teised suurveokid. ülevaatamiseks, et silla avamise järgselt
Tunda kohati ka vibratsiooniga toapõrandal. endine müraolukord ei taastuks.
Liiklustihedus tipptundidel vòrreldav Tammsaare tee
või Liivalaia tänavaga. Kadaka puiestee ei ole loodud
magistraalteena.
46 Liiklusmüra. Vilistavad trammid, närvilised ja õigust taganõudvad A.H. Võtame teadmiseks.
ühistranspordi signaalitamine, sportsumbutitega
sõidukid (autod ja mootorrattad).
47 Liiklusmüra. Narva mnt liiklusmüra (eriti raskeveokid Kiiruse piirang oleks lihtsaim lahendus Kesklinn, N.J. Võtame teadmiseks.
sadamast/sadamasse). Narva mnt
48 Vanametalli Kauba tänava metalli kokkuostu sõitvad kastidega Kui vähegi võimalik, hoidke mind Kauba tn.1 metalli Kesklinn, K.H.A. KEKO on selle objektiga varem kokku
ladustamise transportautod, mis veavad metalli ja tekitavad suurt kokkuostu automüra teemaga kursis. Aitäh! Kauba, puutunud ja võtab selle uuesti
müra. müra väikestel elurajoonisisestel tänavatel. Juurdeveo tähelepanu alla.
49 Liiklusmüra - Veoautodega Narva mnt-l (Tallinna sadam-Narva Vajalikud oleks müraseinad ja lubatud kiiruse Lasnamäe, M.B. KEKO on kursis müraolukorraga Narva
veoautod, mnt) tuleb midagi ette võtta. Lahtise aknaga pole vähendamine ja kontroll lõigul Tallinna sadam - Narva Mäe mnt-l, mis on osaliselt tingitud
bussid, autod. võimalik magada. maantee. ( Liikluskaamerad Lauluväljaku juures?) raskeveokite teekonnast sadamasse.
Piirkiiruste vähendamine asumisisestel teedel. Sadamasse suunduvad raskeveokid on
Elektribussid on väga palju vaiksemad kui vana suunatud üksikutele konkreetsetele
tehnoloogiaga bussid. Need on kasutusel juba mujal tänavatele, et kontsentreerida nende
Euroopas, näiteks Soomes kus linna bussiliiklus on põhjustatud liiklus- ja reostuskoormust.
muutumas peaaegu täielikult elektrile. On arusaadav, et teised elanikud sellest
võidavad, kuid Narva mnt elanikud mitte.
See tingib suurema prioriteetsuse leida
müra leevendavaid meetmeid just siin.
Narva mnt on üks müra vähendamise
tegevuskava perioodi prioriteetidest.
50 Lennu - ja Mootoriga hobilennuvahendite müra - Lennujaam võiks kolida 10min kaugusele Kurnasse, kus on Kesklinn, K.M. Tallinna lennujaama kolimisega praegu
mootorsõidukit motovarjude lennud majade kohal. Lennumüra on veel suured maalapid vabad - sealt üle Männiku karjääri Uus- teadaolevalt ei tegeleta, mistõttu
e müraga. Uus-Veerennis eriti suvel nii tugev, et näiteks rõdul lennates, ei segaks need kedagi. Kindlasti asi millega saaks Veerenni lennukoridor jääb paraku antud asukohta
istudes peab vahepeal mürasummutavad klapid pähe ja võiks tegeleda, on öine lennuliiklus ja selle piiramine. edasi. Vibratsiooni teemaga arvestatakse
panema. Öistest üles ärkamistest, ehk unerežiimi Lisaks mürale on oluline jälgida vibratsiooni. Seda trammi- ja rongiteede ehitamisel ja
rikkumisest lennumüra poolt, pole mõtet rääkidagi. ehituste, trammide ja rongide puhul, sest need pole rekonstrueerimisel. Rongiliikluse korral
sisuliselt üldse reglementeeritud. Ometi mõjutavad need aitab nii müra kui ka vibratsiooni vastu
tugevalt elukeskkonda. piirkiiruse vähendamine, mis on üks müra
vähendamise tegevuskava meetmeid.
Mootorrataste Saluudimüra ja muusikaasutustest välja kostuv Olmemüra pole müra vähendamise
müra ja muusika. Saluudimüra ja muusikaasutustest välja tegevuskava objekt, kuid seda
olmemüra. kostuv muusika. käsitletakse koostatavas Tallinna
keskkonnahoiu arengukavas.
51 Liiklusmüra. Liiklusmüra, mis tekib 50+ km/h kiirusega sõitmisel Praegu ei ole mulle teadaolevalt plaanitud minu kodu Kristiine, J.P-H Võtame teadmiseks. KEKO saadab info
elumajade vahetus läheduses ja raskeliiklus. Koskla vahetus ümbruses müra vähendamist. Väga palun, et Koskla edasi Tallinna Transpordiametile
tänava Kristiine keskuse poolne ots on pidevalt kaalutakse ka Koskla tänava lisamist piirangualasse. liikluskorralduse ülevaatamiseks Koskla
tugeva liiklusmüra all. Majad on tänavale väga tänaval.
lähedal ning nt rõdudel all tubadeski on suvisel ajal
müra nii tugev, et kodukontorist video ja
telefonikõnesid on teha raske.
52 Liiklusmüra. Liivalaia tänav on peamine. Kesklinn, I.V. KEKO on olukorrast Liivalaia tänaval
Liivalaia teadlik. Olukord paraneb tänava
ümberprojekteerimise tulemusena
järgneva 5 aasta jooksul.
54 Liiklusmüra, Väga vähe käsitletud Pirita linnaosa, kus Pirita tee ja Liiklusmüra saab linn ise kiirusepiirangutega mingil määral Pirita, L.N. KEKO on kursis olukorraga Merivälja teel
saluudimüra, Merivälja teed mööda läbib Piritat suure koormusega reguleerida. Seoses aina suuremate temperatuuridega Merivälja ja Pirita teel. Kaubanduskeskuste poolt
õhksoojuspum igapäevane liiklustihedus ja sellega kaasnev müra. suvel, tekitavad kaubanduskeskuste jahutussüsteemide tee tekitava müraprobleemiga puutume
pade ja Liikluskiirust ei ole tänaseni läbi Pirita asumit mootorid ööpäevaringset pulseerivat-monotoonset müra. kokku igaaastaselt. Olmemüra
motovarjude /keskust vähendatud .. aga kindlasti peaks, sest Selle müra järelvalvet ei teosta keegi. käsitletakse koostatavas Tallinna
müra. sellega vähendaks müra ja ka liiklusõnnetusi. Pirita keskkonnahoiu arengukavas.
TOP ja Kalevi jahtklubi piirkonnas kitsaste sisekvartali
teede liikluskorraldust tuleb muuta.
55 Liiklusmüra. Elan Nõmmel Pärnu mnt kõrval ja olen tähele Nõmme, K.J. KEKO on kursis müraolukorraga Pärnu
pannud, kuidas liiklusmüra on suurenenud võrreldes Pärnu mnt mnt-l. Selle kesklinnapoolseim lõik vajab
viie aasta taguse ajaga põhjalikku rekonstrueerimist, mille käigus
saab parandada ka müraolukorda. Kogu
pikkuses on vaja tegevuskava perioodi
jooksul modelleerida erinevate
müraleevendusmeetmete mõju, et leida
igale lõigule sobivaim lahendus.
56 Liiklusmüra. Probleemiks on autode, trammide, rasketranspordi K.J. Võtame teadmiseks.
müra.
57 Liiklusmüra. Valgel tänaval, Lasnamäel, on põhiprobleemiks Lasnamäed kasutavad isikliku sõiduautoga transiidiks suur Lasnamäe, K.Ü. Võtame teadmiseks. KEKO saadab info
autode müra. Valge tn asub vaikse ala/roheala ääres, osa Pirita ja Viimsi elanikke. Nad tuleks aktiivselt suunata Valge tn edasi Tallinna Transpordiametile
aga liiklusmüra on seal pidev ja norme ületav.Valge Laagna ja Narva mnt, Peterburi mnt magistraalidele liikluskorralduse ülevaatamiseks Valgel
tn asub vaikse ala/roheala ääres, aga liiklusmüra on kesklinna ja tagasi sõiduks, mitte lasta neil mürareostada tänaval.
seal pidev ja norme ületav. valimatult kõiki Lasnamäe tänavaid.
58 Liiklusmüraga Magistraalide ja ka väiksemate põhiteede ääres Autode hulk üha kasvab ja selles osas ei näe ma tõhusaid Kesklinn M.A. Mööname, et ükski linn ei suuda
(75 dB ja üle). olevatele kõrgetele hoonetele ei paista olevat head vastumeetmeid, et inimesed ei peaks oma kodus pideva müraprobleeme viimseni lahendada, aga
lahendust müra vähendamiseks. mürafooni ja vibratsiooni tõttu kannatama. paljudes kohtades on Tallinnas siiski
võimalik müraolukorda leevendada ja
seda püüame järgneva tegevuskava
perioodi jooksul teha.
59 Liiklusmüra ja Elanõnneks suhteliselt vaikses piirkonnas, aga töötan Meil pea pool aastat oluliselt liiklusmüra suurendavale Kalamaja T.K. Võtame teadmiseks. Olmemüra
meediamüra kesklinnas, kus liiklusmüra vaatamata naastrehvide probleemile. Uuringud näitavad, et käsitletakse koostatavas Tallinna
väljaspool kiiruspiirangutele on väga ebameeldiv. varakevadest naastrehvid on kuni 10db valjemad kui lamellrehvid. keskkonnahoiu arengukavas.
hooneid hilissügiseni,sport-ja analoogsummutitega varustatud Lisaks tekitavad naastrehvid oluliselt rohkem tolmu ja
mootorrattad. kahjulikku õhusaastet (rääkimata teekatte ülemäärasest
kulutamisest). Linn peaks muusika mängimiseks avalikus
ruumis andma eraldi erandlubasid üksiksündmusteks, aga
mitte näiteks suvekohvikule terveks hooajaks.
60 Liiklusmüra - Viige Lillepi pargi ümbruses kiiruspiirang 30 peale. Sellest on linn rääkinud aastakümneid, midagi pole aga Pirita, I.H. Lillepi pargi müraolukorra parandamine
automüra. Siin laste mänguväljakud, noored inimesed tehtud. Asi on aastatega ainult hullemaks läinud. Lillepi eeldab erinevate
lastevankritega, lähedal Pirita-Kose lasteaed ja müraleevendusmeetmete läbi
Maarjamäe lastekodu. modelleerimist, et leida parimad
lahendused (müraseinad, piirkiirused jne)
eri lõikudel. Lillepi park väärib vaikse ala
staatust ja müra tegevuskava perioodi
jooksul töötatakse lahendused välja.
61 Tehnoseadmet Esindan Talviku 1 ja Tulika 62 majaelanikke. Kolm Elering ka tegi mõningaid müratõkketöid. Kuid alajaama Kristiine, I.K. KEKO on kursis kaubanduskeskuste
e müra. aastat pöördusime kõikvõimalike instantside poole, taga on Kristiine Keskus, kes tekitab veel võimsamat Tulika ja tehnoseadmete müraprobleemiga ja
et saada abi Eleringi Endla alajaamast tuleva 24/7 müra, ka talvel, kuid eriti kuumadel suvepäevadel, Talviku hoiame endiselt silma peal ka Kristiine
undamise vähendamiseks. Sõidukite müra vaibub lülitades sisse keskuse jahutussüsteemi mootorid. keskuse piirkonna müraolukorral.
öösel, meie oleme aga pideva undamise sees.
62 Liiklusmüra - Igapäevane nähtus on, et Männiku tee poolt Valdeku tänaval (Männiku tee ja Vabaduse pst vaheline Nõmme, J.G. KEKO saadab info edasi Tallinna
autod ja kiirendatakse, sest esimene tõstetud ristmik asub lõik) võiks olla 40 ala. Sellel lõigul asuvas elamud ning Valdeku Transpordiametile liikluskorralduse
lennukid. Võidu tänavaga ristumisel. Samuti toimub valdeku ja kraavi ristmiku läheduses kaks lasteaeda. ülevaatamiseks Valdeku tänaval.
kiirendamine vastassuunas. Kiirusepiirang ning tõstetud ristmik Kraavi tn ristumisel
vähendaks müra ning suurendaks turvalisust.
63 Liiklusmüra. Töötavat lahendust ei leidnud. Mustamäe, U.K. Võtame teadmiseks.
Sõpruse pst
64 Liiklusmüra. Praegu on nii Laulupeo-Kunderi nurk kui Võtta arvesse tänavatel paiknevate hoonete arhitektuuri Kesklinn, S. H-T KEKO saadab info edasi Tallinna
Politseipargi äärne lõik 65-69 dB müratasemega. See (puit vs kivimajad, mälestised vanade akendega jms). Kunderi, Transpordiametile liikluskorralduse
tase ületab liiklusmüra piirväärtuse. Kuigi Kunderi Tegevuskavas ei ole midagi kirjas ammu kõne all olnud Laulupeo ülevaatamiseks Kunderi ja Laulupeo
tänava alguses on kivimajade rida, domineerivad Kunderi tänava inimsõbralikuks muutmise tänavatel.
tänavapildis siiski puitmajad. Torupilli miljööala kohta.Ettepanek: Kunderi tänav on iseloomult II
keskpunktiks ongi Laulupeo ja Kunderi tänava kategooria maakasutusega ala, kus paiknevad
ristmik, mida iseloomustavad juugendstiilis elamud. haridusasutused, elamumaad ja rohealad - langetada
Laulupeo tänava puitmajad on arhitektuurimälestiste Kunderi tänava piirkiirus 30 km/h-ni. Lisada haljastus
ansambel, mis loovad harmoonilise terviku. Kahjuks paremale poole Kunderi tänavat, et parandada linnaruumi
on see tänav praegu peamiseks läbisõiduteeks kvaliteeti ja toimida müratõkkena. Muuta Kunderi tänava
autodele, mis liiguvad Narva maanteelt Tartu üks sõidurada rattarajaks. Sulgeda Kunderi tänavalt
maanteele, kiirendades foorist foorini .Ettepanek ligipääs Laagna teele. See vastab tegevuskava meetmele,
tegeleda Kunderi ja Laulupeo tänava liiklusmüraga, mis näeb ette läbisõiduteede vältimist
mis ei ole tegevuskavas eraldi välja toodud. Samuti elamupiirkondades. Muuta Kunderi-Laulupeo ristmik
võtta tegevuskavas arvesse ja langetada otsuseid, reguleerimata ristmikuks, et vähendada kiirendustest ja
arvestades Tallinna enda kehtestatud miljööalade aeglustustest tingitud liiklusmüra. Suunata autoliiklus
põhimõtteid. Miljööalad on mõeldud eelkõige jalgsi Laulupeo tänavalt ümber, kuna see on puitarhitektuuriga
kõndimiseks ja rattaga sõitmiseks. väärtuslik tänav ja intensiivne liiklus kahjustab selle
miljööd.
Analüüsida ja selgitada tegevuskavas, milline on Torupilli asumis ei ole palju kohvikuid ega restorane, kuid Müraolukorra parandamine kindlasti
plaan Lasnamäele isiklike autodega sõitjatega. Praegu kaasaostmiseks populaarseid toidukohti leidub. Kui muudab iga asumi elamisväärsemaks,
mainitud Pelguranna, Liivalaia ega Lilleküla tänava liiklus ja müratase oleks väiksem, võiks sellest kuid asumi arendamine läheb müra
ümberistumisjaamad ei mõjuta otseselt Lasnamäele saada sarnane meeldiv ja elav tänav nagu Vana-Kalamaja vähendamise tegevuskava skoobist välja.
eraautodega sõitjaid. tänav, kus inimesed peale lasteaeda ja tööd saaksid
meeldivas keskkonnas jalutada. Igal asumil peaks olema
oma elav ja kogukonda toetav peatänav.
Auto- ja Välditav, tarbetu, agressiivne ja kohati ekstreemne, Sekkumine võiks toimuda koostöös Transpordiameti ja KEKO kohtub MUPO ja Politsei- ja
motoentusiasti auto- ja motoentusiastide poolt n-ö tjuunitud PPA-ga, s.t. nendega tasuks kindlasti konsulteerida, Piirivalveametiga (PPA), et leida toimiv
de poolt (ebaseadusliku summutiga) sõidukitega tekitatud kuivõrd väljakutse (tüübikinnitamata summutid ja neist lahendus sellele probleemile, ja teavitab
tekitatav müra järsk ja häiriv müra, mida tekitatakse episoodiliselt johtuv ekstreemne/järsk müra) on üleriigiline. Tõhusad ja avalikkust, kuidas taolistest juhtudest
24/7. Iseäranis siis, kui teedel ei ole jääd/lund. rentaablid tööriistad sel rindel oleks mürakaamerad. teada anda.
65 Liiklusmüra - Liiklusmüra Vabaduse pst 199a piirkonnas. Minu Olen kasutatnud igasuguseid abivahendeid ja Nõmme, K.N. KEKO on kursis müraolukorraga Vabaduse
autoliiklus. jaoks on see teema eriti tundlik , kuna minu maja investeeringuid, et tagada vaikus enda kodus (nt Vabaduse pst-l. Kogu pikkuses on vaja tegevuskava
asub 70 db tsoonis. Eesmärgiks kindlasti ei ole vahetasin kõik aknad välja 3-kordse klaasiga akende pst perioodi jooksul modelleerida erinevate
takistada autoliiklust, kuid leian, et Vabaduse pst vastu), kuid mürahäiring jäi praktiliselt samaks. müraleevendusmeetmete mõju, et leida
liiklust on vaja mõjutada . igale lõigule sobivaim lahendus.
Tänavamüra Kesklinnas. Kui vaadata mürakaardilt, Sõidukiiruse piiramine ning teekatete tark valik aitaks KEKO saadab info edasi Tallinna
millise tihedusega on mürarikkad tänavad kesklinnas kindlasti, samas tuleks ka piirata läbivat liiklust nendel Transpordiametile liikluskorralduse
vs teistes linnaosades, siis on n-ö vaikset ruumi tänavatel, mis võiksid teenindada eelkõige kohalikku ülevaatamiseks Kreutzwaldi ja Raua
kesklinnas oluliselt vähem. liiklust, näiteks Kreutzwaldi ja Raua tänav, millel mõlemal tänavatel.
on olemas lähedal paralleelsed peatänavad. Suures pildis
ei tohiks üldse olla kesklinnas nii palju läbivat liiklus
(praegu väidetavalt 2/3), võttes arvesse suurt hulka
elamispindu, haridusasutusi jpm. Liikluskiiruse piirang
aitab üksnes juhul kui politsei suudaks tagada selle
järgimise autojuhtide poolt. Üheks lahenduseks oleks
sõiduradade kitsendamine kuna laiad sõiduread lubavad
arendada ka kõrgema kiiruse saavutamise. Vabanenud
sõidutee arvelt oleks võimalik ehitada (päris laia)
jalgrattateed.
66 Liiklusmüra Iseäranis häiriv on 24/7 "võimalus" puutuda kokku Teen ettepaneku tuua tegevuskavas jõulisemalt ja T.T. KEKO kohtub MUPO ja Politsei- ja
(sõidu- ja ebaseadusliku 100+ dB auto- ja motomüraga, mis selgemalt esile veel ühe "dimensiooni" -- Piirivalveametiga (PPA), et leida toimiv
veoautod, tungib läbi seinte ja akende. Ka läbi une. P.S. Müra tehnoülevaatuse nõuetele mittevastava ehk lahendus sellele probleemile, ja teavitab
mootorrattad, kaardistamiseks soovitan kiigata ka tüübikinnitamata summutiga (n-ö tjuunitud) sõidukite avalikkust, kuidas taolistest juhtudest
ATV'd). detsentraliseeritud (DePIN) lahenduste poole, kus järsu, taotlusliku ja ebaseadusliku müra. Kuidas sellise teada anda.
müraandmeid kogutakse linnaelanikelt, -külalistelt. müraga tegeleda? Pakun välja, et mürakaameratega. Asi
Näiteks: Silencio https://map.silencio.store on selles, et kiiruse (teoreetilisest) alandamisest ei piisa,
kuivõrd tuunitud (ebaseadusliku summutiga) sõiduk
teeb räiget müra ka madalal kiirusel liikudes (20-40
km/h) .
Liiklusmüra Mustamäe teel ja Sõpruse puiesteel on väga Mürakaamerate kasutuselevõtuga saaks vähendada Mustamäe KEKO kohtub MUPO ja Politsei- ja
mürarikas ja seal kõndides ei ole võimalik nt häirivat ja tervisele kahjulikku liiklusmüra. Liigset müra teel ja Piirivalveametiga (PPA), et leida toimiv
normaalselt kaaslasega vestelda. tekitavad linnades ja asulates üle Eesti valdavalt need Sõpruse lahendus sellele probleemile, ja teavitab
sõidukijuhid, kelle auto, mootorratta, mopeedi, ATV, võrri puiesteel avalikkust, kuidas taolistest juhtudest
vmt summutisüsteem ei ole seaduslik tehnoülevaatuse teada anda.
nõuete valguses. Selle asemel, et koormata Politsei- ja
Piirivalveametit (PPA) antud rikkumiste (pistelise)
tuvastamisega, võiks liiklusmüra osas initsiatiivi võtta
omavalitsus, pannes nutikad aparaadid liiklusmüra
kaardistama ning piirnorme ületava müra allikaid
tuvastama. Linnadel avaneks, koostöös PPA ja
Transpordiametiga, võimalus ja alus (esialgu) teavitada
liigset müra tekitava sõiduki valdajat vajadusest see uuesti
tehnoülevaatuseks esitada. Maailmas on juba ka selliseid
jurisdiktsioone, kus mürakaamerate "klõpsu" alusel ka
sanktsioneeritakse (ehk trahvitakse), ent minu
ettepanekul oleks see variant tulevikuks (kui teavitamisest
ei piisa). Esmane eesmärk võiks olla see, et liikluses oleks
vähem sõidukeid, mis on ebaseaduslikult viidud
konditsiooni, kus nendega saab tekitada räiget müra (mis
tegelikult kuulub krossi- ja ringradadele, ja seda
öörahuvälisel ajal).
Lehepuhurite Tänaval, kus lehepuhuriga töö on kiirem ja puhuri Lehepuhurid võiks olla hoovialadel keelatud. KEKO on ettevalmistamas
müra kasutaja liigub kiiremini edasi järgmisesse kohta, ei heakorraeeskirja muudatust, mis aitaks
ole see nii häiriv, aga kui suurt hooviala puhastatakse reguleerida sisepõlemismootoriga
lehtedest puhuri abil, siis see tähendab ümbruses lehepuhurite kasutamist. Muudatused
elavate inimeste jaoks mitu tundi kestvat mürafooni. kehtestatakse tõenäoliselt 2025. aastal.
67 Liiklusmüra - Häirib trammimüra Kopli tänaval. L.L. KEKO on kursis müraolukorraga Kopli
tramm. tänaval. KEKO saadab info edasi Tallinna
Linnatranspordi AS-le, et hinnata
trammidest tingitud müra vähendamise
võimalusi.
68 Liiklusmüra ehk Häirib tänavamüra täpsemini Juhkentali , Püssirohu Kuna tihedas linnakeskkonas ei ole müratõkkeseinade Kesklinn, T.R. KEKO on kursis müraolukorraga
tänavamüra. ja Odra tänava vahelisel lõigul. Piirkiiruseks on sellel rajamine reeglina mõeldav , siis on võimalik saavutada Juhkentali Juhkentali tn piirkonnas. Piirkiiruse
tänaval 50 km/h ning sellel on kolm sõidurada, kuid mürataseme vähenemist ainult sellega, kui mõjutada (ehk vähendamine ja selle reguleerimine
piirkiirusest tihtipeale kinni ei peeta, kuna tee on piirata) müraallikat. Kuna peamiseks müraallikaks on fooritsüklitega võib müraolukorda
sirge ja lai. Lisaks on vähem kui 10 aastat tagasi sõidukite liiklus, siis tuleb sõidukite liiklust piirata seal, parandada. KEKO saadab info edasi
renoveeritud teekatte puhul kasutatud väga karedat kus probleemid on kõige suuremad. Korteris on kasutatud Tallinna Transpordiametile
asfalti, mistõttu on müratase oluliselt kõrgem kui lamineeritud kolmekordseid aknaid, millest liikluskorralduse ülevaatamiseks.
mujal linnas siledama asfaldiga lõikudel. Tõenäoliselt helikindlamaid tavaaknaid turul ei müüda, ometi on
on seetõttu ka müratase kõrgem, kui näitab seda tänavamüra tajutav ning häiriv. Aknaid lahti teha ei saa,
strateegiline mürakaart, sest arvutuslikult eeldatakse vastasel juhul pole toas müra tõttu viibida võimalik. Kuna
siledama ja vaiksema asfaldi olemasolu. Juhkentali tegemist on vana majaga, kus on loomulik ventilatsioon,
tänaval on ka lasteaed, kus lapsed mängivad õues siis on valida kas umbse õhu ja suvel palavuse või
selgelt müranormidest kõrgema mürataseme käes. talumatu mürataseme vahel. Tallinna linn on viimaste
Olulist rolli mängib ka see, et viimaste aastate jooksul aastate jooksul kaotanud naaberomavalitsustele kümneid
toimunud ehitustööde, fooritsüklite muutmise jms- tuhandeid elanikke, mis mitte ainult ei ole negatiivse
ga on Juhkentali tänava liikluskoormust tajutavalt mõjuga meie keskkonnale ja linna arengule laiemalt, vaid
oluliselt kasvanud mitme teise tänava arvelt. Kahjuks ka linna eelarvele kaotatud maksuraha näol.
numbriliselt pole seda võimalik hetkel näidata, sest
ootan vastust TTA-lt liiklussageduste osas.
69 Liiklusmüra: nii Spetsiifiliselt Pirita-Merivälja teel Pirita Rannahoone Lahenduste nimekiri on olemas, aga vaja oleks Pirita S.H. KEKO kohtub MUPO ja Politsei- ja
tavaline kui ka ja Pirita kooli vahel, kus on küll 50 piirang (mis on konkreetsete tänavate konkreetseid võtteid koos Piirivalveametiga (PPA), et leida toimiv
suveperioodil asumi jaoks tegelikult liiga kiire), aga sellest kinni ei ajaraamiga. Kui poliitiliselt on hirm piirkiiruste lahendus sellele probleemile, ja teavitab
kiirendamine peeta, seega kiirused pigem 55+ ning suviti kohati ka vähendamise ees, sest see on "autojuhtide kiusamine", avalikkust, kuidas taolistest juhtudest
autode ja 100+, kui toimuvad pea igaõhtused kiirendamised. siis tuleb kasutada kallimaid võtteid, et kompromiss teada anda.
mootorratasteg saavutada: näiteks poorse asfalti kasutamine (mis näiteks
a. Tokyos annab häid tulemusi), kiiruskaamerad,
mürakaamerad, oluliselt kõrgemad trahvimäärad
kiiruseületajatele, naastrehvide keelustamine linnades
jne.
70 Liiklusmüra, sh Kuldnoka tn (eriti hommikuti koolipäeva eel), Kristiine, M.A. KEKO saadab info edasi Tallinna
lennuliikluse Mustamäe tee, Sõpruse pst, Linnu tee. Kuldnoka Transpordiametile liikluskorralduse
müra ülevaatamiseks Kuldnoka tn-l. Mustamäe
teel, Sõpruse pst-l ja Linnu teel on vajalik
modelleerida erinevate
müraleevendusmeetmete mõju ning
seejärel leida sobivaimad lahendused
erinevatele lõikudele. Sellega tegeletakse
käesoleva tegevuskava perioodi jooksul.