Vastavalt nimekirjale 17.01.2025 nr 21-1/24/1181-44
Tagasiside energiamajanduse arengukava aastani
2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande kohta esitatud ettepanekutele
Austatud koostööpartner
Täname Teid ettepanekute esitamise eest Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (ENMAK
2035) eelnõu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande avaliku väljapaneku ajal
perioodil 15.11-9.12.2024.
Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 41 ja § 37 lõikest 6
saadame Teile ENMAK 2035 KSH aruande kohta esitatud ettepanekute arvestamise selgitused või
arvestamata jätmise põhjendused. Avalikustamise perioodil KSH aruande kohta esitatud
ettepanekud KSH juhteksperdi ja teiste aruande koostamisel osalenud ekspertide vastustega on
koondatud kirjale lisatud dokumenti ning on leitavad ka ENMAK 2035 KSH veebilehelt
https://kliimaministeerium.ee/enmak_ksh.
Kuivõrd ENMAK 2035 eelnõu kohta esitatud ettepanekute arvestamine vajab pikemat analüüsi,
edastame nendega arvestamise vastused Teile eraldi. Avalikustamise käigus laekunud ettepanekud
ja vastused lisatakse ENMAK veebilehele
https://kliimaministeerium.ee/energiamajanduse_arengukava.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaanus Uiga
energeetika ja maavarade asekantsler
Lisa: KSH aruande eelnõu avalikustamisel laekunud KSH-d puudutavad seisukohad ja
vastused
Ülle Luiks, 623 1220
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/
[email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Energiamajanduse arengukava
aastani 2035 keskkonnamõju
strateegilise hindamine
LISA 6 KSH aruande eelnõu
avalikustamisel laekunud KSH-d
puudutavad seisukohad ja
vastused
jaanuar 2025
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamine
LISA 6 KSH aruande eelnõu avalikustamisel laekunud KSH-d puudutavad seisukohad ja vastused
Avalikustamisel laekus ettepanekuid lisaks keskkonnamõju strateegilisele hindamisele ka muude mõjude hindamisele ning arengukavale endale.
Käesolevas dokumendis on vastused üksnes keskkonnamõju strateegilisele hindamisele. Ülejäänud ettepanekutele vastatakse eraldi ajakava alusel.
ETTEPANEK VASTUS
TMV GREEN 22.11.2024
Ettepaneku viia ENMAK 2035 KSH raames läbi tundlikkuse analüüs täiendavale versioonile: Arvestatud osaliselt.
1. Stsenaarium, milles meretuul on täielikult asendatud maismaatuulega. Mõjude hindamises lähtutakse ENMAK koostatud stsenaariumitest ja KSH
Analüüs annaks ülevaate stsenaariumist kui maismaatult lisanduks seniarvestatust 50-100% rohkem ja meretuult programmist. Mõjude hindamise konsultandid ise stsenaariumeid välja ei
ei tuleks. Täna on arenduses ja planeeringutega juba poole peale jõudnud projektide maht kokku ca 2x suurem tööta. Tundlikkuse analüüs subsiidiumide vajaduse välja selgitamiseks pole
kui 3000 MW. Selle stsenaariumi juures on oluline hinnata kuidas see mõjutaks võimalust elektrienergiat toota KSH ülesanne. Toetuste vajadus ja maht täpsustatakse taastuvelektri
ilma tootmise subsideerimiseta – selgituseks, et kui turul ei ole palju kõrgelt subsideeritud tootmist, siis see vähempakkumiste tingimuste koostamise käigus. Taastuvenergia tasu sõltub
suurendab ilma toetuseta projektide konkurentsivõimet, mis kokkuvõttes on riiklikes ja lõpptarbijate huvides.
tarbimise mahust ja välja antud toetustest mitte keskmisest hinnast. Kuid
kaudselt neid võib seostada.
16. jaanuar 2025 1
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamine
LISA 6 KSH aruande eelnõu avalikustamisel laekunud KSH-d puudutavad seisukohad ja vastused
ETTEPANEK VASTUS
Keskkonnaamet 09.1.2024 nr 6-5/24/9041-4
5. KSH aruande lk 19-20 on kirjas: „Natura asjakohane hindamine leidis, et ENMAK 2035 arengukava rakendamisel Selgitame, et Natura võrgustiku kaitse puhul on esmatähtis, et Natura alasid
puudub ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustikule ja selle terviklikkusele ning puudub vajadus Natura ja nende kaitse-eesmärke ei kahjustataks. Natura hindamine ENMAK 2035+
võrgustiku kaitsest lähtuvalt muuta kavas ettenähtut. Arengukava rakendamine toob kaasa kaudse positiivse arengukava täpsusastmes ei tuvastanud ebasoodsat mõju ehk arengukavas
mõju läbi energiasäästu, -tõhususe ja kliimaneutraalsuse eesmärkide poole liikumise. Läbiviidud hindamise
ei nähtud ette midagi, mille puhul oleks ette näha Natura võrgustiku
tulemusel võib aga kõikide ENMAK 2035-ga suunatavate energiataristu objektide osas Natura alade mõju
vältimatu kahjustamine. Mõju Naturale tuleb siiski kaaluda ka järgmistes
vältimise ja minimeerimise kontekstis välja tuua järgmised meetmed, millega on vajalik arvestada ENMAK 2035
rakendamisel järgmistes etappides (planeeringute ja projektide läbiviimisel): etappides (nt mõne konkreetse projekti planeerimisel) viies asjakohasel juhul
• ENMAK 2035 suunatavate tegevuste rakendajal (energiataristu planeerimisel ja projekteerimisel) tuleb läbi vajalikus täpsusastmes Natura hindamine. See tähendab muuhulgas, et
arvestada, et kavandatava tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. leevendamatu ebasoodsa mõju tekkimisel on projekti elluviimine võimalik
Ebasoodsa mõju ilmnemise tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada läbi keskkonnaaspektide vaid erandkorras ning selleks on ette nähtud Natura erandi menetlus, mis
arvestamise edasistes planeeringutes ja projektides ning vajadusel ette nähtud leevendusmeetmete sisaldab ka mõjude kompenseerimist. Põhimõttelist vastuolu taolistel
rakendamisega. Õigusaktidest lähtuvalt tuleb arengukava elluviimisel tegevuste rakendajal igakordselt projektidel ENMAK 2035ga ei ole, kuna mõlemal tasandil tuleb Natura mõju
kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja vajadusel algatada kaaluda: ENMAKi tasandil on seda juba tehtud ning ette on nähtud ka
keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi Natura hindamine vajalikus täpsusastmes.“ järgnevates etappides Natura mõju kaalumine. Oluline on igal tasandil
KSH aruande lk 21 on öeldud: „Eelnev Natura hindamise järeldus koos meetmetega integreeriti käesolevasse
lähtuda Natura kaitse ja hindamise põhimõtetest.
ENMAK 2035 dokumenti tagamaks nendega arvestamine edasistes etappides.“
Palume täpsustada, kas antud suunis või meede on ümberlükkamatu? Mis juhtub, kui mõne konkreetse
ENMAK 2035 eesmärke täitva konkreetse projekti planeerimisel ja Natura hindamisel jõutakse järeldusele, et
asukoha valikuga ei ole võimalik Natura alasid või nende kaitseväärtusi vältida ning kaasnevaid mõjusid
muul viisil leevendada ning järeldub, et projektiga kaasneb ebasoodne mõju mõne Natura ala kaitse-
eesmärkidele ja terviklikkusele? Kuidas käitutakse, kui projektil aktsepteeritavad asukohaalternatiivid
puuduvad ning menetluses tõendatakse loodusväärtuste kaitse eesmärki ületav ülekaalukas avalik huvi, mis
võimaldaks erandkorras2 kaaluda loodusväärtuste kahjustamist ning kahjustuste hüvitamist? Võib
prognoosida, et tõenäoliselt kõikide lähiajal kavandatavate elektri (või perspektiivis gaaside, nt vesiniku)
maismaa- ja mereühenduste puhul ei õnnestu Natura alasid ja nende kaitseväärtusi vältida ning
olemasoleva teabe baasil ei saa välistada, et kõik mõjud oleks projektipõhiselt leevendatavad (see
loomulikult selgub konkreetsete projektide mõjude hindamisel). Kuid kas sellisel juhul oleks konkreetne
projekt põhimõttelises vastuolus ENMAK 2035-ga? Palume selgitada.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamine
LISA 6 KSH aruande eelnõu avalikustamisel laekunud KSH-d puudutavad seisukohad ja vastused
ETTEPANEK VASTUS
6. KSH aruande lk 32 on märgitud: „Kohati võib esineda vastuolu erinevate keskkonnaeesmärkide vahel: näiteks Mitte arvestatud.
ENMAK 2035 panustab nt ühe KEVADe keskkonnaeesmärgi täitmisse ja tekitab sealjuures probleeme teise ENMAK eesmärk on siiski energiamajanduse arendamine. ENMAK ülesanne
keskkonnaeesmärgi saavutamisel. Kõige paremini iseloomustab sellist vastuolu KEVADe üldeesmärk: puhta ja on mitte vastuollu minna looduskeskkonna strateegilistes
elurikka keskkonnaga Eesti. Rohepöörde eesmärk on puhtam keskkond (sh kasvuhoonegaaside vähendamine),
planeerimisdokumentides püstitatud eesmärkidega. See ülesanne on
et piirata elurikkuse kadu. Samas toob puhta energia tootmine endaga kaasa maakasutuse muutusi (nt
täidetud. Ambitsioonikamad looduskeskkonna eesmärgid tuleb püstitada
tuulikute ja päikeseparkide rajamine) ning häiringud elustikule (tuulikute mõju linnustikule ja veekeskkonnale).“
Lk 33 on hinnatud, et ENMAK 2035-ga plaanitud maavõtt on siiski teostatav nii, et ei seata ohtu KEVAD looduskeskkonda puudutavates strateegilistes planeerimisdokumentides.
eesmärkide saavutamist. Antud juhul on probleemiks ka asjaolu, et isegi KEVAD ei ole jõustatud
Leiame, et senisest paremini võiks (taastuv)energeetika sektor aidata kaasa KEVAD eesmärkide täitmisse ja strateegiline dokument. Rääkimata veel ambitsioonikamatest eesmärkidest.
elurikkuse kriisi leevendamisse, kui taristu kavandamisel liigutaks senisest olulise kahju vältimise põhimõttest
järgmisse faasi, st põhimõttesse, et taastuvenergeetika suurtaristu oleks kokkuvõttes elurikkusele positiivse
mõjuga3, mis tähendab muu hulgas lisaks oluliste negatiivsete mõjude vältimisele ka vähemoluliste mõjudega
tegelemist, sh tekkivate kahjustuste hüvitamist. Näiteks on mõned suured energiakompaniid väljendanud
põhimõtet kujundada lähituleviku suuremad taastuvenergeetika arendused elustikule summaarselt positiivse
mõjuga tegevusteks4. ENMAK 2035 ja KSH aruanne võiks anda soovituse ka Eestis antud põhimõtte
rakendamise suunas liikumiseks. Hulgaliselt praktilisi näiteid selle põhimõtte rakendamiseks on leida Tartu
Ülikooli koostatud töös „Päikese energiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja
peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed“5, mida on KSH aruandes ka kasutatud
(kuid pigem seotud meetmega eelistada päikeseparkide rajamiseks inimtegevuse poolt juba rikutud alasid,
mida tuleb kindlasti pidada esmaseks eelistuseks).
7. KSH aruandesse on lisatud tabel 5, mille kohta märgime järgmist: Mitte arvestatud.
Lk 68 on hinnatud nii maismaa kui avamere tuuleparkide rakendamise võimalikke mõjusid. Käsitlus on Meretuuleparkide maavõtt. Maavõttu on kirjeldatud KSH lisas 1. Oluline on
lakooniline. Näiteks tuleks Keskkonnaameti hinnangul mõlema tehnoloogia puhul märkida ära ka maahõivet. teada, et tegelik maavõtt sõltub valitavast tuulikutüübist, mida hetkel teada
Eriti on see oluline meretuuleparkide puhul, kuna tuulikute ning nende kaabelduse rajamisel hävinevad või ei ole. Meretuuleparkide võimalikku mõju on sedastatud KSH peatükis „7.2
saavad häiritud merepõhja elupaigad, merepõhja terviklikkus on aga mere hea keskkonnaseisundi piiritlemise Euroopa liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“ ja peatükis „8.2 Mõju
üheks tunnuseks, antud teemat on käsitletud ka KSH aruandes kasutatud Eesti merestrateegia meetmekava
looduskeskkonnale“.
KSH aruandes (alaptk-s 5.2.3).
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamine
LISA 6 KSH aruande eelnõu avalikustamisel laekunud KSH-d puudutavad seisukohad ja vastused
ETTEPANEK VASTUS
Samuti on ekslikult väidetud, et vanandatud koldetuhka kasutatakse põllumajanduses. Ekspert on selle väite Arvestatud osaliselt.
tõestuseks lisanud viite keskkonnaloa taotlusele, kus on taotletud koldetuha ringlussevõttu. Esmalt tuleb välja Ekspert jääb siiski enda juurde, et jäätmetekkele negatiivne mõju puudub, kui
tuua, et taotlusele viitamine on ebakorrektne, sest jäätmete käitlemiseks annab õiguse keskkonnaluba, mitte jääde leiab teisest kasutust. Formaalselt tekib vaheetapis küll jääde, kuid see
esitatud taotlus. Keskkonnaamet ei pruugi taotletavat tegevust lubada. Teiseks tuleb välja tuua, et ekspert ei ole taaskasutatakse. Jäätmetekkele avalduks negatiivne mõju juhul, kui biomassi
vahet teinud erinevatel tuhkadel – viidatud taotluses on soovitud biomassi põletamisel tekkivate tuhkade kasutuselevõtu tõttu kasvaks taaskasutust mitte leidva jäätme kogus.
(jäätmekoodid 10 01 01 ja 10 01 03) ringlussevõttu, mitte jäätmepõletuse tulemusel tekkinud koldetuha Ekspert ei ole väitnud, et kõik biomass põletatakse Iru tehases. Tabelis 5 on
(jäätmekood 19 01 12) ringlussevõttu. Iru jäätmepõletusjaamas tekkivat koldetuhka ei ole võimalik
toodud järgmised faktid:
põllumajanduses taaskasutada.
• 2024, põletati energia saamiseks 324 tuh t jäätmeid.
• Eestis on kümme tehast jäätmete põletamiseks.
• Iru näitel muutub jäätmete põletamisel 35% tuhaks.
• Seega tuhka tekib 113 tuh t.
Tabeli 5 jäätmeid puudutaval real tehti täiendusi, et tekst oleks selgemini
arusaadav ja lisati ajakohasem info. Iru elektrijaama keskkonnaaruande
põhjal ei pea siinse ettepaneku tegija väide paika justkui oleks elektrijaamas
2022. aastal põletatud jäätmeid 238 tuhat tonni. Elektrijaama enda kinnitusel
oli see kogus 216 tuhat tonni.
Tuha taaskasutamist puudutavat osa aruandes muudeti. Eesti Energia
keskkonnaaruande põhjal Iru elektrijaama tuhast enamus taaskasutati.
Maaküte: Ekspert leiab, et maakütte kasutamisel ei ole jäätmetekkele olulist mõju ette näha, kuid tegelikult Arvestatud
kasutatakse maakütte puhul sarnaseid seadmeid kui õhk-õhk tüüpi soojuspumbad ning seetõttu on ka mõju Maakütte osale tabelis 5 lisati sama tekst, mis on toodud õhk-õhk osas.
jäätmetekkele sarnane õhk-õhk tüüpi pumpadega.
Biogaasi katlad: Ekspert kasutab mõistet „praak“. Soovitame kasutada mõistet „kääritusjääk“ või „digestaat“. Arvestatud osaliselt.
Ekspert on eeldanud, et kääritusjäägi (praaga) realiseerimine on teostatav suuremate probleemideta. Soovitame Jäätmetest kääritusjäägi realiseerimisel (jäätmestaatuse lakkamine) võib
arvestada sellega, et juhul kui kääritusjääk tekib jäätmete kääritamisest, peab kääritusjääk vastama kehtestatud detailide olla nüansse, kuid suures pildis on see siiski teostatav. Vastavat osa
nõuetele. Kui kääritusjääk nõuetele ei vasta, tuleb seda käsitleda jäätmena ning selle edasiseks kasutamiseks tabelis 5 täiendati.
tuleb taotleda keskkonnaluba – sellisel juhul ei ole kasutamine enam „teostatav suuremate probleemideta“. Sõna „praak“ asendati sõnaga „kääritusjääk“.
Terviseamet 09.12.2024 nr 9.1-1/24/11756-2
Juhime tähelepanu KSH aruandes lk 60 toodud tuuleparkidega seonduvale: „ENMAK 2035-ga kaasnevatest Fakt on võetud teadmiseks.
võimalikest mõjudest on veel märkimisväärne peamiselt tuulikutega kaasnev häiring nagu müra, vibratsioon, visuaal.
Tervisekahjustuste vältimiseks on kehtestatud normid.„ Kehtestatud normväärtused ei tohi olla ületatud tuuleparkide
puhul. Tervisekahjustuste vältimiseks kehtestatud vastavate normväärtustega tuleb tuuleparkide planeerimisel
arvestada.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamine
LISA 6 KSH aruande eelnõu avalikustamisel laekunud KSH-d puudutavad seisukohad ja vastused
ETTEPANEK VASTUS
Eesti Elektritööstuse Liit 09.12.2024 nr 1-12/24-2
1.1 ENMAK-i, kui eraldiseisva strateegilise arengudokumendi (mitte)vajadusest REKK 2030 on koostatud ja ajakohastatakse vastavalt EL 2018/1999 nõuetele
ENMAK-i KSH eelnõu kohaselt (lk 7) on ENMAK 2035 sisendiks riiklikule energia- ja kliimakavale (REKK) aastani 2030. ja raamistikule lisas 1 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL)
Võttes arvesse antud eesmärki ollakse ENMAK-i koostamisega hiljaks jäädud, sest REKK on juba ammu valmis. Antud 2018/ 1999, - 11. detsember 2018, - milles käsitletakse energialiidu ja
konteksti arvesse võttes on küsitav, et kas eraldiseisev ENMAK on mõistlik, meie arvates piisaks ka uuendatud REKK- kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja
ist. Liit on seisukohal, et mida vähem on riigil erinevaid ja potentsiaalselt üksteisega konfliktseid arengukavasid, seda nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/ 2009 ja (EÜ) nr 715/ 2009, Euroopa
vähem oleks bürokraatiat. KSH koostajad ei ole sellele vastuolule üldse tähelepanu pööranud. Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/ 22/ EÜ, 98/ 70/ EÜ, 2009/ 31/ EÜ, 2009/
73/ EÜ, 2010/ 31/ EL, 2012/ 27/ EL ja 2013/ 30/ EL ning nõukogu direktiive
2009/ 119/ EÜ ja (EL) 2015/ 652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/ 2013
REKK 2030 ei ole siseriiklik strateegiline planeerimisdokument §31
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus–Riigi
Teataja tähenduses, mistõttu ei saa seda menetleda valdkonna arengukavana
riigieelarvestrateegia mõistes vastavalt määrusele Valdkonna arengukava ja
programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise
kord–Riigi Teataja. REKK 2030 keskendub Euroopa Liidu 2030. aasta energia-
ja kliimapoliitika eesmärkide ja meetmete täitmise kirjeldamisele, kuid
ENMAK 2035 eesmärk on kavandada energiajulgeoleku tagamisega seotud
eesmärgid ja tegevused aastani 2035 üleminekul kliimaneutraalsele
majandusele. Seetõttu pole kahte erinevat, Euroopa Liidu regulatsioonist
(REKK 2030) ja Eesti õigusaktidest (ENMAK 2035) tulenevat arengudokumenti
omavahel integreeritud. Järgmise kümnendi arengudokumentide
koostamisel võiks seda võimalust uuesti kaaluda.
1.2 ENMAK-is esitatud visiooni vastavusest säästlikkuse põhimõtetele ja erinevate mõjude omavaheliste Arvestatud.
seoste hindamisest Peatükis „8.1 Stsenaariumide seos tõetamme mõõdikutega“ on selgitatud, et
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 311 sätestab keskkonnamõju strateegilise erinevate mõjude omavahelise seose kirjeldamiseks on kasutatud tõetamme
hindamise eesmärgid, mille hulka kuulub ka näiteks säästva arengu edendamine. Sama seaduse § 40 kohaselt peab mõõdikuid.
KSH aruanne sisaldama erinevate mõjude omavahelisi seoseid. Just säästva arengu edendamise ja erinevate mõjude
omavaheliste seoste hindamisel näeb Liit KSH aruandes mitmeid vajakajäämisi.
II. Kommentaarid ja küsitavused KSH-s esitatud teksti kohta KSH eksperdi vastus: KSH ja ENMAK tõesti ei kõnni kronoloogiliselt ühte
1. Tiitelleht: tiitellehelt ilmneb, et KSH on koostatud 2024. aasta augustis, samas kui ENMAK-i eelnõu jalga samas iga uuenev ENMAK versioon peab arvestama KSH-s tehtud
kannab 13.11.2024 kuupäeva. Kas koostatud KSH on üldse adekvaatne võttes arvesse, et ENMAK-i eelnõu ettepanekuid. Seetõttu ei ole põhimõttelist vastuolu.
dokumenti on pärast KSH koostamist muudetud? Kliimaministeeriumi vastus: ENMAK 2035 eesmärkides ja kavandatud
tegevuste kirjeldustes olulisi muudatusi ei tehtud, vaid koostati eelnõule
kokkuvõte ja täpsustati prognoose. Vajadus KSH aruande täiendamisele
puudus.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamine
LISA 6 KSH aruande eelnõu avalikustamisel laekunud KSH-d puudutavad seisukohad ja vastused
ETTEPANEK VASTUS
3. LK 15: Kogu mõjude hindamise väljundiks ei ole mingi kindla lahendusvariandi (alternatiivi) valimine vaid Arvestatud.
ENMAK 2035 raames välja töötatud tehnoloogiate ning poliitikainstrumentide mõjude kirjeldus. Konkreetses kohas sõnastus parandati. Sõnapaari „välja töötatud“ asemel
Millised tehnoloogiad on ENMAK-i raames välja töötatud? Liidul ei ole õnnestunud tuvastada mitte ühtegi kasutati sõna „arvestatud“.
ENMAK-i raames väljatöötatud tehnoloogiat.
4. Lk 24: Roheleppe ja selle poliitikapaketi eesmärkide täitmist võib aga negatiivselt mõjutada Mitte arvestatud.
põlevkivitööstus ja selle kaalukalt suuremahuline KHG heide. 2022. aastal moodustas seitsme Andmestikus tuginetakse värskeimale 2024. aasta märtsis avaldatud riiklikule
põlevkivitööstuse (Eesti Elektrijaam, Balti Elektrijaam, Auvere Elektrijaam, Enefit Õlitööstus, VKG Oil Petroter- kasvuhoonegaaside (KHG) heite inventuurile. Põlevkivitööstusel on
3000 tehas, OÜ VKG Energia Põhja SEJ, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ) heide 8 miljonit tonni CO2ekv (64,5%
domineerivalt oluline kaal mitte ainult energeetikasektori, vaid tervikuna Eesti
energeetika koguheitest). Põlevkivitööstuse heite vähendamise trajektoorid ja meetmed vajavad
KHG heites, mida on Eesti kohustunud rahvusvaheliste lepete, EL ja Eesti
täpsemat, selgemat ja läbipaistvamat käsitlust ja esitust, seda ka eraldi osade ja lõikudena.
Kui 2022. aastal moodustas Enefit Powerile kuuluva kolme elektrijaama CO2 heide 5,79 mln tonni, siis 2023. seaduste kohaselt vähendama. Oluline on luua ENMAKis selgus põlevkivi kui
aastal vähenes see auditeeritud andmete põhiselt 2,45 mln tonnini. Seega, ühe aastaga vähenes kolme käitise kütuse ja energiakandja tootmisest elektri-soojusenergia ja kütuste tootmise
heide 3,35 mln tonni võrra. 2024. aastal on heite vähenemine jätkunud ja 2024. aasta prognoositavaks ning tarbimiseni energia- ja süsinikubilansis, mis on terviklik ja selge.
väärtuseks saab olema ca 1,45 mln tonni ehk ca 4,34 mln tonni vähem, kui 2022. aastal. See on rohkem, kui Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ver dets 2024 § 28 (2) väljendab
pool põlevkivitööstuse 2022. aasta koguheitest. Kuna KSH-s on kasutatud nii 2023, kui 2024. aastal väljastatud heitkogust vähendamist valdkondlikus üldistuses järgnevalt: “...heitkogust
materjale, siis tekib küsimus, et miks KSH koostajad ei kasutanud Keskkonnaameti kodulehel avalikkusele vähendatakse 2022. aasta heitkogusega võrreldes järgmiselt: 1) 2030.
kättesaadavaid materjale, mis olid kättesaadavad juba 2024. aasta kevadel: aastaks 37%; 2) 2035. aastaks 45%; 3) 2040. aastaks 84%.“
https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-
10/ELi%20HKSi%20k%C3%A4itiste%20ja%20lennunduse%20nimekiri%20heitkogused%20ja%20vastavusseisun
d%204.%20kauplemisperiood.pdf Oleme seisukohal, et põlevkivitööstuse heite vähendamise trajektoore ja
meetmeid ENMAK-is täpsemalt käsitlema ei peaks, selle jaoks on palju sobivam kliimakindla majanduse seadus.
Kui nimetatud trajektoore ja meetmeid hakatakse erinevates dokumentides kirjeldama, siis on vältimatud ka
konfliktide tekkimine nende erinevate dokumentide vahel.
6. Lk 30: Metsanduse arengukava 2021-2030 eelnõu. KSH-s ei peaks käsitlema arengukavade eelnõusid. Mitte arvestatud.
Eelnõud ei ole kinnitatud dokumendid ja neis sätestatut ei saa käsitleda ametliku informatsioonina. KEVAD ja Metsanduse arengukava käsitlemine lepiti kokku KSH programmi
koostamise etapis. Ekspert on üldjuhul nõus. Kuna aga looduskeskkonna
eesmärkide seisukohast kipub eelnõusid arvestamata olema vaakum, siis
eelnõud on järgmine parim asi. Need mingil moel kirjeldavad riigi
liikumissuunda.
7. Lk 30-31: Kui ENMAK 2035 plaan toob endaga kaasa biomassi vajaduse kasvu (vt ENMAK peatükk 3), on seda Mitte arvestatud.
teoreetiliselt võimalik mingis ulatuses katta ekspordi arvelt, kuid ka juba praegu täheldatakse biomassi Artiklile viitamine on siiski asjakohane kuna selles tsiteeritakse ühe suurima
defitsiiti. Biomassi defitsiiti Eestis ei ole. Küttepuude hinna langus viitab hoopis ülepakkumisele. Tõendamaks biomassi tarbija hinnangut.
„biomassi defitsiiti“ on KSH koostajad viidanud ühele 2022. aasta märtsi ajalehe artiklile. See ei ole kuidagi
tõsiseltvõetav käsitlus KSH koostajate poolt. Soovitame tõese info hankimiseks lugeda näiteks Erametsaliidu
kvartaalseid raporteid: https://erametsaliit.ee/wpcontent/uploads/2024/11/puiduhinnad-2024-iii-kv.pdf
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamine
LISA 6 KSH aruande eelnõu avalikustamisel laekunud KSH-d puudutavad seisukohad ja vastused
ETTEPANEK VASTUS
8. Lk 31: Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 eelnõu. KSH-s ei peaks käsitlema arengukavade eelnõusid. Mitte arvestatud.
Eelnõud ei ole kinnitatud dokumendid ja neis sätestatut ei saa käsitleda ametliku informatsioonina. Ekspert põhimõtteliselt nõustub kuid Keskkonnavaldkonna arengukava 2030
on lähim vaade sellele, mida riik võib soovida looduskeskkonna valdkonnas
teha. Kuna KSH-s on välja toodud, et see arengukava on eelnõu, saab
otsustaja võtta seisukoha, kas arvestab seal toodut või mitte.
9. Lk 35-36: Prognoositud on, et näiteks koobalti nõudlus võib kasvada 6 kuni 30 korda, samal ajal kui Mitte arvestatud.
haruldaste muldmetallide nõudlus võib kasvada kolme kuni seitsmekordselt. Siinkohal tuleks märkida, Viidatud lausega sama lõigu lõpus on toodud teemakäsitlust põhjendav
et Eestis ei toodeta neid kõrgtehnoloogilisi seadmeid ja seega ei teki meie riigile otseseid tootmisest lause „Sellised piiriülesed protsessid vajavad globaalset koostööd, et tagada
tulenevaid keskkonnamõjusid. Kuidas on asjakohane käsitleda ENMAK 2035 KSH’s välisriikides toimuvat
jätkusuutlikud tootmis- ja tarneahelad, vähendamaks keskkonnamõjusid ka
koobalti jms maavarade kaevandamist ja kõrgtehnoloogiliste seadmete tootmist? See on mitteasjakohane
väljaspool Eestit.“
informatsioon.
10. Lk 86: Tuulikute võimaliku mõju vähendamiseks tuleb nende asukohad ette näha sobivatesse kohtadesse üle Mitte arvestatud.
Eesti. Kuigi maakondlikel ja kohalike omavalitsuste tasanditel koostatakse tuulikute asukohavalikuid koos KSH ülesanne on probleemkohad välja tuua. Olemasolul ka välja pakkuda
mõjude hindamisega, on tervikliku mõju hindamiseks ja leevendavate meetmete välja töötamiseks lahendused.
mõistlik läbi viia üleriigiline tuuleenergeetika planeering, millega lepitakse kokku piirkonnad, kus tuulikute
Probleemi mitte välja toomist ei saa põhjendada asjaoluga, et lahendus
püstitamine on kõige mõistlikum lähtudes looduskaitse ja inimkeskkonna vajadustest. Selle ettepaneku ellu
puudub.
rakendamine muudaks Eesti 2030. aasta taastuvelektri eesmärkide saavutamise võimatuks, sest kui praegu
alustataks üleriigilise tuuleenergeetika planeeringu läbi viimist, siis ei oleks ju võimalik arenduses olevaid Peatükis 11 Leevendavad meetmed, on seda teemat käsitlevas lõigus välja
projekte vajaliku kiirusega ellu viia. See ettepanek viitab, et ENMAK-i ja selle KSH koostamine on ajale jalgu toodud ka lahendus kasutada probleemi lahendamiseks käimas olevat
jäänud ning ENMAK-it tegelikult vaja ei ole. Piisab REKK-i uuendamisest. planeeringut Eesti 2050.
11. Lk 86: ENMAK plaan asendada põlevkivielektrijaamades põlevkivi biomassiga (puit), et ajutiselt tagada Mitte arvestatud.
kliimaneutraalne juhitav elektrivõimsus, ei ole iseenesest halb mõte. Samas tuleb jälgida, et selline plaan ei 2022. aastal kodumaal tarbitud energiapuidu ja eksporditud energiapuidu
mõjutaks Eestis välja kujunenud puidubilanssi nii, et tooks endaga kaasa surve täiendavate raiemahtude suhe on 5:31.
järgi. Põlevkivijaamades biomassi mahu suurendamine lisab täiendavat puidu nõudlust.
Eestis on seatud raiemahtudele aastane piirang. Samas on aga teada üldine
Mida tähendab „et selline plaan ei mõjutaks Eestis välja kujunenud puidubilanssi nii, et tooks endaga kaasa surve
loogika, et mida suurem tooraine (antud juhul biomass) nõudlus, seda
täiendavate raiemahtude järgi“? Esiteks umbes pool Eestis toodetavast energeetilisest puidust eksporditakse
suurem surve tooraine allikate järgi.
välisriikidesse. Kas antud juhul on peetud silmas, et energeetilise puidu eksport Eestist välja ei tohi väheneda?
Teiseks, energeetilise puidu turg on konkurentsipõhine turg, kas KSH koostajad teevad ettepaneku seda Ekspert on nõus, et puidu turg on konkurentsipõhine ja nii peabki olema.
põhimõtet muuta? Kolmandaks, KSH koostajate viide täiendavatele raiemahtude võimalikkusele pole päris Konkurentsipõhises turus aga nõudlus kasvatab hinda ja kasvatab huvi
adekvaatne, sest riigi metsapoliitikat ei reguleerita mitte energeetilise puidu nõudlusega vaid raielubade rohkem toota. Tootmisele (metsa raiele) on aga Eestis pandud limiit. Mõne
väljastamisega. aasta taguse energiakriisi ajal tõusis puitkütuste kasutamine. See omakorda
tõstis energiapuidu hinda paberipuidu hinnaga sarnaseks. See tähendas, et
paberipuidule lisandus konkureeriv nõudlus energiasektorist. See omakorda
tõstab tooraine (puit) hinda ja tõstab ka eksporditavate toodete (majanduse
mootor) hinda. Seega igal juhul tuleb turul plaanitavate suurte muutuste
korral olla tähelepanelik.
1
Sirkas, F. 2024. Puidubilanss. Ülevaade puidukasutuse mahust 2022. aastal. Keskkonnaagentuur. Skeem 6.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamine
LISA 6 KSH aruande eelnõu avalikustamisel laekunud KSH-d puudutavad seisukohad ja vastused
ETTEPANEK VASTUS
12. Lk 86-87: Eesmärk 55% raamistikus on seatud EL heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) sektoris, kuhu Mitte arvestatud.
kuulub suurenergeetika ning mida suures osas käsitleb ENMAK, kehtib Eesmärk 55 raamistikus aastaks 2030 Heite vähendamise tingimusi tuleb väljendada detailsemalt väikesemahulise
heitkoguste vähendamise üle-euroopaline sihttase -62% võrreldes 2005. aastaga. Sellesse eesmärki (soojus)energeetika kliimamõjude ja nende vähendamise osas, kuivõrd
panustamine sõltub väga suurel määral põlevkivienergeetikast ja selle vähendamistrajektoorist. Samuti
Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ver dets 2024 Eesmärk 55
puudutab ENMAKi jõupingutuste jagamise määruse (JJM) sektorites heite vähendamise riiklik kohustus aastaks
kohustuste detailsemat jaotust ENMAK eesmärkides ja sisus ei väljenda.
2030 -24% võrreldes 2005. aastaga, aga tänaste suundumuste ja meetmekavade järgi küündib vähendamine
ainult -11,4 protsendini. Nimetatud eesmärgi täitmisesse tuleb ENMAK-il panustada heite vähendamisega
väikesemahulises energeetikas sh hoonete kohtküttes. Kuid olulisel määral sõltub JJM eesmärgi täitmine
teistest sektoritest, transpordist, põllumajandusest ja jäätmetest. Seega tuleb ENMAK dokumendis käsitleda
kohustuste jagamise tingimusi.
Liidu hinnangul ei ole õiguslikult mittesiduv ENMAK sobiv tööriist KHG heitkoguste vähendamise kohustuste
käsitlemiseks. Selle jaoks on sobiv kliimakindla majanduse seadus, kus seda juba kavandatakse. Kohustuste
jagamise tingimuste käsitlemine erinevates dokumentides tekitaks üksnes segadust ja tõenäoliselt ka konflikte
erinevate dokumentide vahel.
13. Lk 87: ENMAK peatükis 6.7 on küll toodud kompaktne kliimamuutuste kirjeldus, kuid pole aru saada, Mitte arvestatud.
kuidas muutustega kaasnevate ohtudega arvestatakse ennetavalt ja pika-ajalises plaanis. Kliimamuutuste mõju Lisas 1 lk 35-36 osas 1.2.8 Kliimamõjude leevendamine
Liit ei suutnud sellist peatükki ja nimetatud kirjeldust ENMAK-i eelnõust leida. ja kliimakohanemine vajab tugevamat ja täpsemat ilmastikusõltuvuse
väljendust just üleminekul tuule- ja päikeenergeetikale, seda esiteks
elektrienergia tootmistegurina suurenevas ilmasõltuvuses (ilmarežiimi
juhuslikkuses vs kasutegur, tootlikkus), ja teiseks nendele arvukatele
rajatistele, süsteemile tervikuna olulise mõjuna kliimariskide avaldumist ja
vajadust kliimariske maandada (tuulikute eksponeeritus tormidele
tuulisemates piirkondades, jõelammidel ja madalamatel aladel asuvate
päikeseparkide üleujutusrisk, kuumalainetes ülekuumenemise ja
tulvavihmade riskid jm). Väide “energiaressursside saadavust ning
elektrienergia tootmist kliimamuutused märgatavalt ei mõjuta” ei päde.
Kliimamuutused ei hõlma ainult pika-ajalist muutust, vaid ka nüüdiskliimas
suurenevas mõjus ja riskides energiamajandusele.
14. Lk 87: Kliimapoliitika elluviimisel, millest kaalukas osa on energeetikal, peab arengute eesmärgistamiseks Mitte arvestatud.
ja seireks lisama CO2 heite (vähendamise) juhtindikaatorina kolme tegevussuuna (elektrimajandus, Kliimamõju on energiamajanduse olulisemaid keskkonnamõjusid. ENMAK
gaasimajandus, soojusmajandus) jaotuses. üldeesmärk rõhutab lisaks kindlusele vastavust kliimapoliitikale: “Eestis on
Kas ENMAK on kliimapoliitika elluviimise arengudokument? Kui ei ole, siis on kaheldav ka pakutud indikaatorite
kindel ja kliimapoliitika eesmärkidega kooskõlas energiamajandus.” Johtuvalt
lisamine.
väärib see seiret ENMAKi kolmeses elekter-gaas-soojus sisujaotuses.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamine
LISA 6 KSH aruande eelnõu avalikustamisel laekunud KSH-d puudutavad seisukohad ja vastused
ETTEPANEK VASTUS
Eesti Taastuvenergia Koda 09.12.2024
KSH aruande lk-l 42 olevas tabelis on öeldud: “ENMAK ei plaani taastuva energiaallikana hüdroelektrijaamasid Mitte arvestatud.
(paisud tõkestavad jõgesid). See on ka õige, sest Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal on madal”. Hüdroenergia 2023. aastal moodustas hüdroenergia osakaal Eestis avalikkusele toodetud
tootmise potentsiaal on Eestis 10 MW ja see on kulutõhus tehnoloogia. Palume seega täpsustada, et Eestis on elektrienergiast 0,4% (24 GWh)2. Ekspert on nõus, et iga olemasolev Wh on
olemasolevad hüdroelektrijaamad, mille säilimine tuleks ette näha, kuna need panustavad kliima-, taastuvenergia ja tähtis kuid teisest küljest pole põhjust nii väikest osakaalu üle tähtsustada.
varustuskindluse eesmärkide täitmisse, ja nende poolt tekitatavate keskkonnamõjude leevendamiseks on olemas Eriti arvestades, et hüdroenergia mahtu kasvatada ei saa seadmata ohtu
vastavad meetmed. veekogude hea seisundi saavutamise eesmärki.
KSH aruande lk- 73 on öeldud, et “ENMAK ei ole ette näinud jõgedest hüdroenergia kasutamise tõstmist, seetõttu Mitte arvestatud
looduskeskkonnale täiendavat mõju ei põhjustata”. Palume täpsustada, et hüdroenergia toodangu Fakt on see, et ENMAK ei ole ette näinud hüdroenergia kasutamise tõstmist.
suurendamine ei tule alati looduskeskkonna arvelt. Nimelt saab energiatootmist laiendada hüdroelektrijaamade Hinnang uuele tehnoloogiale, mis samast hüdroenergia kogusest toodab
moderniseerimise ja tõhustamise kaudu, mistõttu võib siin ette näha siiski ka teatava tootmise tõusu ilma täiendava rohkem elektrit, on võimalik anda siis, kui see tehnoloogia on täpselt teada
keskkonnamõjuta. (nt kas toob endaga kaasa veevoolu pulseerimist, kas takistab kalade
sattumist turbiini jne).
KSH aruande tabelis 2 lk-l 52 on omavahel võrreldud kaheksa erineva elektritootmise stsenaariumi, seal hulgas Mitte arvestatud
teostamatute või ebarealistlike stsenaariumite elluviimise keskkonnamõju. Leiame, et tabel ei anna objektiivset Ekspert põhimõtteliselt nõustub, et kaalumisele tuleb võtta realistlikud
ülevaadet ENMAK-i elluviimise keskkonnamõjust. Esiteks ei näe me põhjust kajastada tabelis kõrvuti teostatavaid ja stsenaariumid. Antud juhul ei ole KSH ülesanne välja valida ühte kõige
teostamatuid stsenaariume, kuna need ei ole tegelikult alternatiivid, mille vahel saaks realistlikult valida, ja neid ei sobivamat vaid kirjeldada erinevate stsenaariumite puudusi ja eeliseid. Selle
ole seega võimalik võrrelda samadel alustel. Teiseks torkab silma, et tuumaenergia stsenaariumi ohtlike jäätmete tõttu võib tabelisse jätta ka stsenaariumid, mis ei ole teostatavad. See annab
tekkele on antud tabelis vähima negatiivse mõju hinnang. Juhime tähelepanu, et jäätmetekke puhul tuleks hinnata võimaluse näha, milliseid stsenaariume on ENMAK raames üldse läbi
mitte ainult nende kogust, vaid ka ohtlikkust. Tuumajäätmed on ohtlikud ja suure keskkonnamõju ja -riskiga
töötatud.
vaatamata sellele, et neid tekib vähe. Samuti tuleks arvestada, et tuumajäätmete lõppjäätmete ladestamise
Jäätmeid puudutaval real on välja toodud, et selles iseloomustatakse ohtlike
lahendusi ei ole olemas. Kolmandaks leiame, et ENMAK-i elluviimise keskkonnamõju tuleks võrrelda eelkõige tänase
jäätmete mahtu. Ekspert on nõus, et tuumajäätmed on oluliselt ohtlikumad
olukorraga, kuna arengukava eesmärk on ju parandada praeguse elektritootmise keskkonnamõju. Seega teeme
kui sama kogus näiteks lendtuhka. St põhjustavad vale käitlemise korral
ettepaneku eemaldada tabelist teostamatud stsenaariumid, korrigeerida tuumajäätmete mõjuhinnangut
ning detailsemalt välja tuua võrdlus tänase olukorraga, seal hulgas põlevkivi kasutamise kogu olulisemat mõju. Kui palju ohtlikum (100, 1000, miljon korda) on väga
keskkonnamõjuga maastikule, mullale ja pinnasele, põhja- ja pinnaveele ning elusloodusele. Juhul, kui tabeli keeruline kui mitte võimatu objektiivselt hinnata. Arvesse tuleb võtta ka
mõõdikute väärtused ei ole omavahel normaliseeritud ja stsenaariumite mõju pole sisuliselt võrreldav, siis teeme tekkekogust ja ette nähtud käitlusviisi. Kui juurde arvestada riski maandamise
ettepaneku neid mitte tabeli kujul esitada, kuna see tekitab pigem segadust. meetmeid, ei pruugi tuumajäätmed olla ohtlikumad.
KSH aruande tabelis 5 lk-l 67 on öeldud: “Tuulikulabade ringlussevõtt on probleem. Nende vastupidavuse tõttu on Mitte arvestatud
ümbertöötlemine keerukas. Hetkel käib ümbertöötlusele lahenduse otsimine”. Palume rõhutada, et ringlussevõtu Ekspert hoidub spekuleerimast. Hea, kui ümber töötlemise lahendus on 30
vajadus ei teki enne 30 aastat, mis on tänapäevase tuuleelektrijaama ja tuulikulabade keskmine eeldatav aasta pärast olemas, kuid seda lootes ei saa praegu tegevusetult olla. Peab
eluiga, ning selleks ajaks on suure tõenäosusega olemas konkurentsivõimelise hinnaga suuremahulised lähtuma olemasolevatest või tuleviku põhjendatud teadmistest.
ringlussevõtu lahendused.
2
Statsitikaameti tabel KE033.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamine
LISA 6 KSH aruande eelnõu avalikustamisel laekunud KSH-d puudutavad seisukohad ja vastused
ETTEPANEK VASTUS
• Tuuleparkide tähtaegseks valmimiseks on täna suur takistus pikad planeerimis- ja loamenetlused. KSH Mitte arvestatud.
peatükis „Leevendavad meetmed“ on välja toodud, et mõistlik läbi viia üleriigiline tuuleenergeetika planeering. Ekspert nõustub, et tehtud ettepaneku ellu viimine tooks endaga kaasa
Veel ühe planeeringukihi lisamine tänasesse pikaldasse ja vaevalisse protsessi ei ole ENMAKi eesmärke toetav ja olulise ajakulu. Samas ei pea ekspert ka põhjendatuks probleemile mitte
muudab tuuleenergia parkide õigeaegse valmimise võimatuks. Lisaks ei ole riigil tuulepargi parameetreid osutamist paljalt sellepärast, et see põhjustaks plaanitud ajakava nihkumist.
teadmata võimalik koostada planeeringut, millele saaks järgneda ehitusprojekti etapp. Samas peatükis on ekspert välja pakkunud võimaluse lahendada puudujääk
planeeringu Eesti 2050 abil.
Muinsuskaitseamet 17.12.2024
Mõjuanalüüs kultuuripärandile on mahutatud napile ühele leheküljele. Riskide maandamismeetmed on pärandi Mitte arvestatud.
kaardistamine, kaitse alla võtmine ja kaitseks piirangute kehtestamine. On teadvustatud, et osa pärandobjekte on Mõjude hindamise meeskond lepiti kokku KSH programmi avalikustamise
uurimata ja nende tähtsus määratlemata. On kirjas, et ENMAK tulemusel ehitiste püstitamise mõju hinnatakse etapis ja kinnitati KSH programmi heaks kiitmisega. KSH aruande
konkreetse projekti käigus ja seda haldab MuKS. On käsitletud hoonete soojustamist ja vajadus vaadelda neid avalikustamise etapis täiendavaid eksperte ei lisata.
juhtumipõhiselt ning nimetatud ära kultuuriväärtuslike avaliku sektori hoonete renoveerimise toetamine. Tehtus on Siiski võib asuda seisukohale, et ENMAK olulisi mõjusid kultuuripärandile ei
järeldus – ENMAK ei põhjusta olulist mõju ainelisele kultuuripärandile. Tuleb märkida, et aruande koostajate seas ei põhjusta, nagu seda on kirjeldatud ka KSHs ja muude mõjude hindamises.
ole kultuuripärandi eksperti. Kultuuripärandi aga ka looduskeskkonna kaitse on kahetasandiline.
Järeldusega ei saa nõustuda, kuivõrd arvesse ei ole võetud näiteks tegevusi, mis ei nõua projekti, kohaliku kaitse all Mastaapsemad tegevused eeldavad projekti ja kooskõlastamist, kuna nende
olevat kultuuripärandit (st kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutega kehtestatud miljööväärtuslike alasid ja mõju võib olla suurem ja väljuda lähipiirkonnast. Väiksemate tegevuste mõju
väärtuslikke üksikobjekte, mis ei kajastu kultuuripärandi registris ega maa-ameti kultuuripärandi kaardil), väärtuslikke ohjamiseks on kehtestatud kitsendused (kas kultuuriväärtuste või
maastikke ja arheoloogiat. Mõjude analüüsi tuleks kindlasti täiendada ning palume selleks, et kõik ENMAK looduskaitselised), mida tuleb tegevuste planeerimisel arvestada.
eesmärkidest hargnevad seosed oleksid läbi kaalutud, kaasata sellesse Muinsuskaitseamet.
KSH-s tuleks kindlasti mõjusid kultuuripärandile põhjalikumalt hinnata, kaasates selleks nii Muinsuskaitseamet kui Mitte arvestatud.
asjakohased valdkonna spetsialistid. Tegemist ei ole ENMAK spetsiifilise probleemiga vaid arendustegevuse
Arheoloogiapärandi puhul on suur osa sellest kaitse alla võtmata ning infot arheoloogiapärandi kohta tuleb probleemiga üldiselt (teedeehitus, elamuehitus, kaevandamine jne). Seega
arheoloogide, koduloohuviliste ja hobiotsijate tegevuse käigus pidevalt juurde. Samuti on osa arheoloogiapärandist tuleb probleemi lahendada mitte ENMAK kaudu vaid valdkondade üleselt.
veel avastamata, kuid selle võimalikku esinemist saab prognoosida. Kui Muinsuskaitseamet on kaardistanud arheoloogiatundlikud alad, siis
Muinsuskaitseamet on prognoosiva meetodina analüüsinud ja kaardistanud valdade kaupa arheoloogiatundlikud järgmise sammuna tuleb neile anda seadusandlik tähendus. Sellest
alad, kus on suurem tõenäosus nii mitte kaitse all oleva kui seni avastamata arheoloogiapärandi esinemiseks. Alad on tähendusest (piirang, kohustus vms) peavad lähtuma kõik arendustegevused.
kaardistatud ning nendega tuleb arvestada ehitustegevuse planeerimisel (nii KMH-d või detailplaneeringut
nõudvate projektide kui ka 500 m2 suuremate ehitiste kavandamisel). Tegemist on leevendavate meetmetega
kultuuripärandi säilimisele.
Arheoloogiapärandile avaldavad suuremaid maa-alasid hõlmavad tegevused nii maal kui meres, eriti kui nendega
kaasneb kaevetegevus, negatiivset mõju. Mälestistel, nende kaitsevööndites, kuid ka arheoloogiatundlikel aladel, on
esmaseks leevendavaks meetmeks leida võimalused arheoloogiapärandi säilitamiseks. Kui see pole võimalik, on
võimalik negatiivset mõju leevendada ka arheoloogilise kaevamise läbi. Selle juures tuleb arvestada sellega, et
arheoloogiapärandi täiemahuline läbi uurimine ajamahukas ja sõltuvalt pärandi liigist ka kulukas. Mh kaasnevad
arheoloogilise kaevamisega ka täiendavad probleemid riigi võimekusega tagada arheoloogilise materjali
konserveerimine ja hoiustamine.
Energiamajanduse arengukava aastani 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamine
LISA 6 KSH aruande eelnõu avalikustamisel laekunud KSH-d puudutavad seisukohad ja vastused
ETTEPANEK VASTUS
Näiteks on lk 75 nimetatud, et tarbimise juhtimisel puudub mõju kultuuripärandile, kuid see ei ole tõsi, kuna Arvestatud.
tarbimise juhtimise all mõeldakse nii esemeid kui ka hooneid (nagu tuleb välja veerust „Inimese tervis“, kus on Peatükis „8.10 Tehnoloogiate ja keskkonnale avalduva mõju võrdlus“ real
viidatud rajatiste püstitamisele) ning seega hõlmab tarbimise juhtimine ka juba olemasolevate hoonete kasutuse „Tarbimise juhtimine“ lisati kultuuripärandi veergu sarnane järeldus, mis on
jätkamist uute hoonete ehitamise asemel ning see vaieldamatult puudutab ajaloolisi hooneid, sh kultuuripärandit. inimese tervist puudutavas veerus.
Vastutustundlik tarbimine ja tootmine (sh hooned ja ehitusmaterjalid) on ENMAK-ki ülevõetud „Eesti 2035“ mõõdik.
Lisaks arvestab ENMAK ka ringmajanduse põhimõtetega, mis on samuti kultuuripärandi säilimist toetav
kontseptsioon.
Samuti lk 78 on märgitud, et maakütte olulist mõju kultuuripärandile ette näha ei ole, kuid siin tuleb juhtida Mitte arvestatud.
tähelepanu, et ka osa mõisaparke on ehitismälestised ja neis asuvate hoonete (nt algsest erinevalt nüüd eluhoonena Ehitismälestised ja muinsuskaitsealad on kaitse all nii, et kultuuripärandile
kasutatavad mõisakompleksi kõrvalhooned) juurde maakütte kavandamine puudutab kultuuripärandit (pargi potentsiaalselt kahjulike tegevuste elluviimiseks on vaja küsida
koosseisu ja struktuuri) kindlasti. Samuti võib maakütte rajamine seada ohtu arheoloogilise kultuurkihi näiteks Muinsuskaitseameti luba. Seega on siiski mõju ohjatud. Asulates võib mis
muinsuskaitsealadel või hajaasustuse piirkondades. Ka näiteks eelpoolnimetatud mõisaparkides on väga sageli iganes kaevetegevus jõuda kultuuriliselt huvi pakkuva kihini. Potentsiaalselt
mõisate varasemate etappidega seotud arheoloogiline kultuurkiht maa sees säilinud, sh hoonete struktuuride huvipakkuvamad kohad on kaardistatud. Ülejäänud kohtades eeldatavasti
jäänused jmt. Pinnasetöödel ajalooliselt asustatud piirkondades tuleb kindlasti arvestada selle võimaliku mõjuga seisatakse ehitustegevus ja teavitatakse muinsuskaitseametit.
maa-alusele kultuuripärandile. ENMAK eesmärgina sõnastatud kaugküttevõrgu eelisarendamine mõjutab samuti Pole põhjust anda hinnangut, et kaevamisest põhjustatud mõju
ehitatud kultuuripärandit nii läbi elutingimuste parendamise ja küttekulude alandamise (seega aitab hoida jätkuvas kultuuripärandile kindlasti leiab aset. See oleks spekuleerimine.
kasutuses või võtta uuesti kasutusse suure remondivõlaga ning kaasaegsetest elamismugavustest mahajäänud
ajaloolisi hooneid) kui ka, taaskord, kaevetöödega seotud riskide näiteks muinsuskaitsealadel. Selliste mõjude
analüüsi ammendavaks teostamiseks on vaja kaasata Muinsuskaitseamet.