Terviseamet · 27. jaanuar 2025
Sisu (failidest)
Kaberneeme küla joogivee radionukliidide sisaldusest tarbijate tervisele tuleneva
mõju hinnang
Alar Polt
Kliima- ja kiirgusosakonna kiirgusseire büroo
Keskkonnaamet
Tallinn 2024
lk. 1 ( 7 )
Sisukord
1. Ülesande püstitus
2. Lähteandmed
3. Joogivee tarbimisest saadavad kiirgusdoosid elanike eri vanuserühmadele
4. Joogivee tarbijate arv vanusegruppide lõikes
5. Kaberneeme küla joogivee radionukliidide sisaldusest tingitud stohhastiliste
tervisekahjustuste riski hinnang
6. Viited
lk. 2 ( 7 )
1. Ülesande püstitus
Eestis joogiveena tarvitatava vee kvaliteedinõuded on kehtestatud sotsiaalministri 24. septembri
2019. a määrusega nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale
teabe esitamise nõuded“. Nimetatud määrus on kehtestatud „Veeseaduse“ paragrahvi 85 lõike 2,
§ 853 lõike 2, § 854 lõike 6 ja § 857 lõike 4 alusel ning tagab Eestis kehtivate joogivee
kvaliteedinõuete, veevarustussüsteemi riskihindamise- ja juhtimise, tarbimiskoha veevärgi
riskihindamise ning joogivee kvaliteedinäitajate piirväärtuste järgimise nõuetest tehtavate erandite
kohaldamise tingimuste ja korra vastavuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide
2020/2184/EL ja 2013/51/EURATOM nõuetele.
Määruse nr 61 paragrahv 7 „Radioloogilised kvaliteedinäitajad“ sätestab radioloogilise näitajana
indikatiivdoosi väärtuse 0,10 mSv (millisiivertit). Mõeldud on ühe inimese poolt joogivee
tarbimisest saadavat oodatavat efektiivdoosi, kui tarbimine toimub aasta jooksul.
Paragrahvi 3 „Joogivee kvaliteet“ lõige 2: „Joogivee mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad,
keemilised kvaliteedinäitajad ja indikaatorid (organoleptilisi omadusi mõjutavad ja üldist reostust
iseloomustavad näitajad) ei tohi ületada käesoleva määruse §-des 4-6 ning § 12 1 lõikes 2 sätestatud
piirsisaldusi ja §-s 7 sätestatud parameetri kontrollväärtusi, välja arvatud käesoleva
paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustel.“ (Esile toodud on käesoleva hinnangu seisukohalt
oluline teksti osa.)
Paragrahvi 3 lõige 3: „Joogiveele esitatud piirsisalduste või parameetri kontrollväärtuste
ületamisel korraldab Terviseamet terviseriski hindamise, vajaduse korral koostöös ekspertidega,
ja inimese tervise kaitsmise vajaduse korral abinõude programmi väljatöötamise, mille kulud katab
joogiveekäitleja, kui joogivee kvaliteedi halvenemine on tingitud joogivee käitleja tegevusest. Kui
lubatust kõrgemate näitajate puhul ei kaasne ohtu inimese tervisele, võib seda vett kasutada
joogivee otstarbeks.“
Käesolev töö on osa nimetatud terviseriski hinnangust. Eesmärgiks on Kaberneeme küla joogivee
radioloogilise analüüsi tulemuste alusel hinnata inimeste hulka, kellel antud vee joogiveena
tarbimine võib põhjustada vähki haigestumist (sealhulgas nii surmaga lõppevat kui ka ravile alluvat)
või järeltulijatel kaasasündinud väärarenguid. Teiste sõnadega, töö eesmärgiks on hinnata ohu
ulatust.
Käesolevas töös ei käsitleta antud olukorra säilitamise või selle muutmise vajaduse üle otsustamise
jaoks olulisi sotsiaalmajanduslikke ja sotsiaalpsühholoogilisi aspekte.
2. Lähteandmed
OÜ Loo Vesi on edastanud Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonnale andmed Kaberneeme küla
joogivee radioloogiliste parameetrite mõõtetulemuste kohta (tabel 1).
lk. 3 ( 7 )
Tabel 1. Kaberneeme küla joogivee radioloogilise uuringu tulemused.
jrk proovivõtu koht proovivõtu aeg labor Ra-226 Ra-228 oodatav
nr Bq/l Bq/l efektiivdoos
mSv
1 Kaberneeme raamatukogu 2024 TÜ 0,369±0,024 0,301±0,048 0,227±0,025
Märkus: TÜ – Tartu Ülikooli Katsekoja Tuumaspektroskoopia labor
3. Joogivee tarbimisest saadavad kiirgusdoosid elanike eri vanuserühmadele
Rahvusvaheline Kiirguskaitsekomisjon (ICRP) on töötanud välja erinevate radionukliidide
sissevõtust saadavate kiirgusdooside doosikoefitsiendid eri vanuserühmadele. Eestis on
doosikoefitsiendid ära toodud keskkonnaministri 14.10.2022. a määruses nr 48 „Kiirgustöötaja ja
elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord, kiirgus- ja koefaktori väärtused ning
radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside hindamiseks kasutatavate doosikoefitsientide
väärtused“.
Tabel 2. Raadiumi isotoopide Ra-226 ja Ra-228 sissevõtust põhjustatud dooside doosikoefitsiendid
(keskkonnaministri määrus nr 48) ning eri vanusegruppide poolt ööpäevas joodava vee kogused
(Joogivee radioaktiivsusest põhjustatud terviseriski hinnang. Kiirguskeskus. Tallinn 2005).
vanusegrupp (aastad) Ra-226 Sv/Bq Ra-228 Sv/Bq joodava vee kogus
ööpäevas (l)
vanus<1 4,7·10-6 3,0·10-5 0,5
1<vanus<2 9,6·10-7 5,7·10-6 0,75
2<vanus<7 6,2·10-7 3,4·10-6 0,75
7<vanus<12 8,0·10-7 3,9·10-6 1
12<vanus<17 1,5·10-6 5,3·10-6 1,5
-7 -7
vanus>17 2,8·10 6,9·10 2
Toodud andmete alusel on arvutatud Kaberneeme küla joogivee aasta jooksul joomisest põhjustatud
oodatavad efektiivdoosid eri vanuserühmadesse kuuluvatele inimestele.
Radionukliidi poolt joogivees põhjustatav oodatav efektiivdoos on arvutatud järgmise valemiga:
ERa-226 = CRa-226 × h(g)Ra-226 × q × 1000,
ERa-228 = CRa-228 × h(g)Ra-228 × q × 1000
ERa-226,228 – vastava radionukliidi aastase tarbimise põhjustatav oodatav efektiivdoos, mSv
CRa-226 – Ra-226 aktiivsuskontsentratsioon vees, Bq/l
CRa-228 – Ra-228 aktiivsuskontsentratsioon vees, Bq/l
h(g)Ra-226,228 – elanike eri vanuserühmade g efektiivdoosi koefitsiendid h(g) raadiumi nukliidide
sissesöömisel, Sv/Bq
q – aastas tarbitava vee hulk, l
lk. 4 ( 7 )
Oodatava efektiivdoosi koguväärtus on arvutatud valemiga:
Ekogu = ERa-226 + ERa-228, mSv
Tulemused on toodud tabelis 3.
Tabel 3. Kaberneeme küla joogivee aastasest tarbimisest saadud oodatavad efektiivdoosid eri
vanusegruppide esindajatele.
vanusegruppi kuuluva inimese oodatav efektiivdoos mSv
<1 1-2 2-7 7-12 12-17 >17
Kaberneeme küla joogivesi 1,96 0,567 0,343 0,536 1,18 0,227
4. Joogivee tarbijate arv vanusegruppide lõikes
Et hinnata joogivee radioaktiivsuse mõju ulatust joogivee tarbijate eri vanusegruppidele, on vaja
teada nende vanusegruppide suurust. OÜ Loo Vesi andmetel on Kaberneeme küla joogivee tarbijate
koguarv 134 inimest. Elanike vanuseline koosseis ei ole täpselt teada, kuid Statistikaamet on välja
töötanud mudeli, mis võimaldab Eesti rahvaarvu ja vanuselist koosseisu hinnata kuni 2080. aastani.
Statistikaameti interaktiivne andmebaas annab 2024. aasta Eesti elanike jagunemise
vanusegruppidesse järgnevalt:
Tabel 4. Mudel RV086: Prognoositav rahvaarv vanuse ja soo järgi, 2024
vanusegrupp protsent rahvaarvust
vanus<1 0,990102 %
1<vanus<2 1,007431 %
2<vanus<7 5,262811 %
7<vanus<12 5,358537 %
12<vanus<17 5,821503 %
vanus>17 81,559616 %
Tabel 5. Kaberneeme küla joogivee tarbijate eeldatav arv vanusegruppide lõikes:
tarbijate tarbijate arv vanusegrupis
koguarv
<1 1-2 2-7 7-12 12-17 >17
Kaberneeme küla joogivesi 134 1 2 7 7 8 109
5. Kaberneeme küla joogivee radionukliidide sisaldusest tingitud stohhastiliste
tervisekahjustuste riski hinnang
Stohhastiliste tervisekahjustuste s.o. vähi ja pärilikkuse defektide tekkimise riski hindamiseks
kasutatakse Rahvusvahelise Kiirguskaitsekomisjoni poolt väljatöötatud nominaalseid
tõenäosuskoefitsiente (ICRP. 1991 Publication 60), mida väljendatakse eluaja jooksul raske
lk. 5 ( 7 )
tervisekahjustuse tekkimise tõenäosusega efektiivdoosi ühiku kohta (tabel 6).
Tabel 6. Stohhastiliste efektide tõenäosuskordajad.
Tõenäosuskordaja (×10-5 mSv-1)
surmaga lõppev vähk mittesurmav vähk rasked pärilikud defektid kokku
5,0 1,0 1,3 7,3
Allpool on kasutatud summaarset tõenäosuskordajat PT = 7,3·10-5/mSv.
Stohhastilise tervisekahjustuse tekkimise risk R(g) inimesele on eeltoodud tõenäosuskordaja ja isiku
poolt saadava oodatava efektiivdoosi korrutis.
R(g) = PT × E(g)
PT – stohhastiliste tervisekahjustuste tekkimise summaarne tõenäosuskordaja
E(g) – inimrühma g esindaja poolt saadav oodatav efektiivdoos, mSv (tabel 3)
Tabel 7. Stohhastilise tervisekahjustuse tekkimise individuaalne risk Kaberneeme küla joogivee
tarbimisest vanusegruppide lõikes:
Stohhastilise tervisekahjustuse risk sõltuvalt vanusest
<1 1-2 2-7 7-12 12-17 >17
Kaberneeme küla joogivesi 0,000143 0,0000414 0,0000250 0,0000391 0,0000859 0,0000166
Inimeste arv inimrühmas N(g), kellel on eluaja jooksul oodatav stohhastilise iseloomuga
tervisekahjustuse tekkimine antud kiirgusdoosi toimel, on arvutatud järgmise valemiga:
N(g) = R(g) × n(g)
n(g) – oodatava efektiivdoosi E(g) saanud inimeste arv (tarbijate arv vanusegrupis g, tabel 5)
Tulemused on toodud tabelis 8.
Tabel 8. Kaberneeme küla joogivee looduslike radioaktiivsete lisandite tõttu stohhastilise
iseloomuga tervisekahjustusi saavate inimeste tõenäolise arvu hinnang vanusegruppide kaupa.
tarbijate tarbijate arv, kellel oodatavalt tekib stohhastiline tervisekahjustus
koguarv
vanus vee tarbimise ajal
<1 1-2 2-7 7-12 12-17 >17
Kaberneeme küla joogivesi 134 0,000190 0,0000558 0,000176 0,000281 0,000670 0,00181
Tabelis 8 toodud tulemustest on näha, et Kaberneeme küla joogivee tarbijate hulk on liialt väike, et
oleks tõenäoline antud piirkonna mistahes vanusegruppi kuuluva elaniku vähki haigestumine eluaja
jooksul või raskete väärarengute avaldumine järglastel aastasest joogivee tarbimisest saadava
kiirgusdoosi tagajärjel. Summaarselt üle vanusegruppide tuleb stohhastilise iseloomuga
tervisekahjustusi saavate inimeste arvuks 0,0032.
lk. 6 ( 7 )
Juhime siinkohal tähelepanu asjaolule, et kollektiivsete mõjude arvutamisel tuleb arvutustulemust
tõlgendada kui tõenäosusjaotuse maksimumi asukohta. Reaalsuses ei saa haigestuda 0,0032 inimest.
Tulemus peab olema täisarv. Võib hinnata, et Kaberneeme küla joogivee radioloogilise mõju tõttu
eluaja jooksul vähki haigestuvate inimeste arv on suurima tõenäosusega null.
6. Viited
1. Sotsiaalministri 24. septembri 2019. a määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded
ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/126092019002?leiaKehtiv).
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta
(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32020L2184).
3. Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2013/51/EURATOM (https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX:32013L0051).
4. Keskkonnaministri 2022. a. määrus nr 48 „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire ja
hindamise kord, kiirgus- ja koefaktori väärtused ning radionukliidide sissevõtust põhjustatud
dooside hindamiseks kasutatavate doosikoefitsientide väärtused“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/118102022005).
5. Kiirguskeskus, 2005, „Joogivee radioaktiivsusest põhjustatud terviseriski hinnang. Aruanne
töövõtulepinguga nr 9.3-4/1110 26. oktoobrist 2005 tellitud uurimustöö täitmisest.“
(https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/71083443-cafe-4385-938f-815813968146/
content).
6. Statistikaamet. Rahvastiku interaktiivne andmebaas
(https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-
rahvastiku-koosseis/RV086).
7. ICRP. 1991. 1990 Recommendations of the International Commission on the Radiological
Protection. ICRP Publication 60.
lk. 7 ( 7 )